2 (3)
4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
5. Näha ette jalgratta- ja jalgteede kavandamine riigitee 11192 äärde ning vajadusel jätkuvuse
tagamine, sh väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg-
jalgrattatee eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda
Normide tabelist 7.5.
6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
7. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala
määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus, milles ei tohi paikneda
nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise
likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
8. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
9. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
10. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning
nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada
(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
13. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
14. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed
häiringute vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71
lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning
vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja
lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99
lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega