Seisukohtade väljastamine Põhja-Pärnumaa vald Rail Baltic Kaisma peatuse detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 25.05.2022 nr 7-2/542-3

Meie 10.06.2022 nr 7.2-1/22/11824-2

Seisukohtade väljastamine Rail Baltic Kaisma

peatuse detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohti Rail Baltica Kaisma kohaliku peatuse

detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 58

Aluste–Kergu ligikaudu km 7,70-8,37. Riigitee 2021. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus

oli 784 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Ristmiku asukoha kavandamisel lähtuda „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise

juhendist“, mille kohaselt peab tugimaanteele (liiklussagedus 784 a/ööp) kavandatavate

ristmike omavaheline kaugus olema 150 m.

Piirimaa kinnistul maatulundusmaad teenindava mahasõidu (km 7,736) ja km 7,646 asuva

ristmiku vahekaugus on umbes 80 meetrit. Kui km 7,646 ristmik kavandatakse

likvideerida, siis on planeeritava ristmiku asukoht (km 7,736) sobilik.

2 (3)

2. Detailplaneeringu eskiisis kavandatud ristmiku lahendus ei ole liiklejale selge.

Korrigeerida ristmiku lahendust. Liituv tee kavandada võimalikult täisnurkse ristumisena,

et oleks eristatav peatee ja kõrvaltee. Vajalik on koostöö tegemine riigitee nr 58

põhiprojekti koostajaga.

3. Kohaliku peatuse ja riigiteele nr 58 kavandatava viadukti ühendamiseks planeerida otsem

juurdepääs jalakäijatele. Vastasel juhul Kergu poolt tulevatel jalakäijatel pikeneb

peatusesse jõudmise teekond umbes 800 meetrit.

4. Riigitee nr 58 paremale poole jääva viadukti ala hoolduseks kavandada planeeritavale

juurdepääsuteele mahasõit.

5. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

6. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Detailplaneeringu eskiisi alusel on kohalik peatus kavandatud väljapoole teekaitsevööndit.

7. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

a) IDOM Consulting, Engineering, Architecture, S.A.U.: „Põhiprojekt DPS5

Tootsi-Selja tugimaantee nr 58 Aluste-Kergu riste (OR1170)“ (projekti nr

RBDTDEEDS1DPS5)

8. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Maanteede

projekteerimisnormide tabelist 7.5.

9. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72

lg 2).

10. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba

ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude

paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid

tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

11. Planeeritavale kergliiklusteele soovitame kavandada valgustuse.

12. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.

13. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad ja käsitleda riigiteega seotud ehitustegevusi.

3 (3)

14. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

15. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

16. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide kaugused riigitee katte

servast, sh hoonestusala, parkla jms.

17. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

18. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr

71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning

vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja

lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

19. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

20. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate eratee(-de) avaliku kasutuse

määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt

ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele

kinnistutele.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Anna Palusalu

58507716, [email protected]