Kiri

GL0 7a

-IP 21

0

GL0 7a

-IP 21

1

GL0 7a

-IP 21

2

GL 07

a- 83

2

GL 07

a- 83

1

GL 07

a- 83

0

GL 07

a- 82

9

GL 07

a- 46

7

GL 07

a- 46

8

GL 07

a- 46

9

GL 07

a- 47

0

TP/LP-03

TP-02

78 +0

0

79 +0

0

80 +0

0

81 +0

0

82 +0

0

83 +0

0

84 +0

0

+4 2.6

5

+5 4.0

0

01

2.00

2.00

54 .2

°

12.0°

18

19

36

37

54

55

72

73

88

2.00

S W

E N

2

BUSS

Piirimaa

58 Aluste-Kergu tee

Rapla-Pärnu raudtee 474

Paisumetsa

Rapla-Pärnu raudtee 472

93001:001:0009

63801:001:0243

63801:001:0922

63801:001:0923

63801:001:0911

63801:001:0921

2b

2c

58 Aluste-Kergu tee 93001:001:0029

Piirimaa 63801:001:0241

VEP nr 111033

Paisunurga

PLANEERITUD KUIVHÜDRANT

³

TVM

K1K1

ÕP

ÜM

PROOVIVÕTUKAEVUD

³

Q=

Q=

PUHASTI 25

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

Paigaldatakse uus tõmmitsatega mast

Võimalik trepp viaduktilt

2a

3

1

4a

4b

4c

Võimalik ülepääs

Paigaldatakse uus tõmmitsatega mast

KATASTRIÜKSUSE PIIR TUNNUSE JA NIMEGA

1 POSITSIOONI NUMBER

PLANEERITAV HOONESTUSALA

PLANEERITAVA ALA PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Huvitatud isik:

Staadium

Tellija:

Rail Baltica kohalikud peatused - Kaisma peatuse detailplaneering

Tehnovõrkude koondplaan

osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Pärnu-Paide mnt 2 87701 Vändra alev EESTI [email protected]

Projektijuht Triin Koorits

Planeerija Piret Kirs

VK insener Piret Kikkas

DP

13.10.2023

1:1000 2022_0008_02

DP 05

OLEMASOLEV TEEKAITSEVÖÖND

MÄRKUSED: · Topogeodeetilise alusplaani koostas Aamos Atlas OÜ november 2022, töö nr 162-G-22-1. Koordinaatide

süsteem L-EST’97 ja kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis; · Joonisel on kajastatud Rail Baltica raudtee võimalik lahendus ning kokku viidud Rail Baltica projektiga

kavandatud hooldusteega.

Rail Baltica Kaisma peatuse detailplaneering Tehnovorkude koondplaan (1:1000)

AJUTISE KRUNDI PIIR

PLANEERITUD VEETORUSTIK PLANEERITUD KANALISATSIOONITORUSTIK PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITUD SADEMEVEETORUSTIK PLANEERITUD KUIVHÜDRANT

PLANEERITUD REOVEE BIOPUHASTI

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA PLANEERITUD PUURKAEV-PUMPLA

TVM PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI

ÕP PLANEERITUD LIIVA-ÕLIPÜÜDUR

PLANEERITUD SADEMEVEE PUMPLA

ÜM PLANEERITUD SADEMEVEE ÜHTLUSTUSMAHUTI

PLANEERITUD KESKPINGE MAAKAABEL PLANEERITUD MADALPINGE MAAKAABEL PLANEERITUD LIITUMISPUNKT PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABEL LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD VÄLISVALGUSTUSE JUHTIMISKILP

W2

PLANEERITUD KESKPINGE MAAKAABEL

SERVITUUDIVAJADUS KAVANDATAVA RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30m

PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK

KAVANDATAV RAUDTEETRASS VÕIMALIKE PLATVORMIDEGA

2.8

5.0 PLANEERITUD PARKIMINE

PLANEERITUD JALGRATTAHOIDLA VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD BUSSIOOTEPAVILJON

PLANEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE RB PROJEKTIGA KAVANDATAV ALUSTE -KERGU TEE

VÄLIALA TÜÜPLAHENDUS

Töö number 2022_0008_02

Tellija Põhja-Pärnumaa vallavalitsus

Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev 87701

Telefon 4430330

e-post: [email protected]

Huvitatud isik Osaühing Rail Baltic Estonia

Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn

e-post: [email protected]

Registrikood: 12734109

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Seisund

Kuupäev

DP

16.10.2023

Rail Baltica kohalike peatuste

detailplaneering - Kaisma peatus

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

2 / 26

I SELETUSKIRI

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ................................ 6

1.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................ 6

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................... 6

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ....................................................... 6

1.4. Planeeringu koostamiseks tehtud uuringud .............................................................. 6

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................... 7

2.1. Olemasolevad kitsendused .................................................................................... 7

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED9

3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................................... 9

3.2. Vastavus Pärnu maakonna planeeringu ning Pärnu maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

planeerimisdokumentidele. .................................................................................. 10

3.2.1. Pärnu maakonna planeering ................................................................................ 10 3.2.2. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ ...................................................................................................... 10

3.3. Vastavus üldplaneeringule ................................................................................... 12

4. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 14

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus ................................................................................. 14

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................ 15

4.3. Teed, liiklus ja parkimine .................................................................................... 15

4.4. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 16

4.5. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 16

4.6. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 17

4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud .............................................................. 17

4.7.1. Rohevõrgustik ................................................................................................... 18 4.7.2. Radoon ............................................................................................................. 18 4.7.3. Mürauuring ........................................................................................................ 19 4.7.4. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused.............................................................. 20 4.7.5. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks ................................................................ 20

4.8. Vertikaalplaneerimine ......................................................................................... 21

4.9. Olemasolevad ja kavandatavad kitsendused .......................................................... 21

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 21

5. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 23

5.1. Sidevarustus ..................................................................................................... 23

5.2. Elektrivarustus ................................................................................................... 23

5.3. Välisvalgustus .................................................................................................... 23

5.4. Veevarustus ...................................................................................................... 23

5.5. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 24

5.6. Reovee kanalisatsioon ........................................................................................ 24

5.7. Sademevee käitlemine ........................................................................................ 24

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 26

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

3 / 26

II JOONISED

DP-01 Situatsiooniskeem

DP-02 Kontaktvöönd/Väljavõte kehtivast üldplaneeringust

DP-03 Tugiplaan

DP-04 Põhijoonis

DP-05 Tehnovõrkude koondplaan

III MENETLUSDOKUMENDID

1. Avaldus detailplaneeringu algatamiseks

2. Rahandusministeeriumi 06.06.2022 seisukohakiri Rail Baltic Kaisma peatuse

detailplaneeringu KSH algatamise osas nr15-5/4601-2

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lähteseisukohad detailplaneeringu

koostamiseks 06.06.2022 nr 25-4/22-06-2

4. Transpordiameti 10.06.2022 kiri nr 7.2-1/22/11824-2 Seisukohtade väljastamine Rail Baltic

Kaisma peatuse detailplaneeringu koostamiseks.

5. Keskkonnaameti 03.06.2022 seisukohakiri KSH vajalikkuse kohta nr 6-5/22/10589-2

6. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 14.06.2022 korraldus nr 184

7. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kiri kaasatavatele nr 7-2/542-15 Eskiislahenduse avalik

tutvutus

8. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kiri 24.10.2022 nr 16-6/22-14439-002

Ettepanekud peatuse detailplaneeringule.

9.

IV LISAD

Lisa 1 Elektrilevi_tehnilised tingimused nr 418311

Lisa 2 Vesi ja kanal tehnilised tingimused

Lisa 3 Elektrilevi_TT_418311älisvalgustuse tehnilised tingimused

Lisa 4 Liiklusuuring

Lisa 5 Metsainventuur_RV toimivus

Lisa 6 Keskkonnamüra hinnang

Lisa 7 Ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

4 / 26

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse Põja -Pärnumaa Vallavalitsuse, Osaühing Rail Baltic Estonia ning

Skepast&Puhkim OÜ konsultantide koostöös:

Skepast&Puhkim OÜ

Triin Koorits Projektijuht alates 06. 2023 (kutsetunnistus nr 151414)

Ivan Gavrilov Projektijuht kuni 06.2023

Piret Kirs Planeerija -maastikuarhitekt (diplom BD002070)

Piret Kikkas VK-projekteerija

Korraldaja

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Huvitatud isik

Osaühing Rail Baltic Estonia

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

5 / 26

Sissejuhatus

Rail Baltica on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline

kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on

rahvusvahelisel reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h.

Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses

üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime tehniliste nõuetega võimaldades reisi- ja kaubarongi

liiklust samal raudteel. Rail Baltica trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi

territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem

asukoht on määratletud kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa).

Rail Baltica kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik,

mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse

valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete rongide

peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta.

Tabel 1. Planeeringu menetlemine

Menetlus Aeg Tegevus

Algatamine 14.06.2022 Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse korraldus nr 184

Planeeringu eskiislahenduse

tutvustamine

17.10.2022 –

15.11.2022

https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-

planeerimine/detailplaneeringud/rail-balticu-kaisma-

kohaliku-peatuse-detailplaneering

Planeeringu kooskõlastamine

Planeeringu vastuvõtmine

Avalik väljapanek

Planeeringu kehtestamine

Planeeringu koostamisel osalesid

Planeerimise koostamist koordineeris Põhja-Pärnumaa vallavalitsusest:

Reet Olev vallaarhitekt

Planeeringu huvitatud osapool Rail Baltic Estonia:

Rauno Lee kohalike peatuste vanemprojektijuht

Planeeringu konsultant Skepast&Puhkim AS:

Ivan Gavrilov Projektijuht

Piret Kirs planeerija, projektijuht

Piret Kikkas VK insener

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

6 / 26

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED

1.1. Planeeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel

moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse

rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise,

liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused

• Planeerimisseadus;

• Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• Põhja Pärnumaa Vallavalitsuse 14.06.2022 korraldus nr 184 „Detailplaneeringu algatamine

(Kaisma peatus)“.

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

• Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 kehtestatud Pärnu

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

• Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu

maakonnaplaneering;

• Rail Baltica Design Guidelines;

• Vändra valla kehtiv üldplaneering;

• Põhja-Pärnumaa valla koostatav üldplaneering;

• muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid jm nõuded.

1.4. Planeeringu koostamiseks tehtud uuringud

• Aamos Atlas OÜ poolt 2022 juulis koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr 162-G-22;

• Rail Baltica kohalikud peatused – Kaisma peatuse liiklusuuring, töö nr 2021_0096_05;

• Skepast ja Puhkim OÜ töö nr 2022_0008_06, Rail Baltica Kaisma kohaliku peatuse

detailplaneeringu uuringud:

− Metsainventuur

− Rohevõrgustiku toimivuse hinnang

− Mõju kaitsealustele objektidele;

Lisaks on planeeringu koostamisel on kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot.

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

7 / 26

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

Detailplaneeringuga haaratud ala paikneb Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Viluvere külas

(Joonis 1). Planeeritava alaga seotud kinnistud on toodud Tabel 1.

Tabel 2. Planeeringuala kinnistud.

Aadress Katastri tunnus Pindala Sihtotstarve

Rapla-Pärnu raudtee 474* 63801:001:0922 3,64 ha Maatulundusmaa 100%

Paisumetsa* 63801:001:0923 23,08 ha Maatulundusmaa 100%

Piirimaa* 93001:001:0009 7,94 ha Maatulundusmaa 100%

58 Aluste-Kergu tee* 93001:001:0029 7,58 ha Transpordimaa 100%

* Osaliselt planeeringualasse haaratud maaüksused.

Planeeringuala suurus kokku on ca 4,3 ha.

Joonis 1 Vaade planeeritavale alale (Maa-ameti kaart). Planeeritav ala on piiritletud punase

joonega. Rail Baltica raudtee eelprojekti kohane telgjoon on tähistatud lilla joonega

Peatuse kompleksi rajamiseks kavandatud maa-ala on hoonestamata. Juurdepääsutee on ühendatud

riigitee nr 58 Aluste-Kergu teega. Nimetatud teelõik planeeringuala vahetus naabruses on ettenähtud

rekonstrueerida seoses Rail Baltica eritasandilise ristumise rajamisega. Tee rekonstrueerimist

käesolevas planeeringus ei käsitleta.

2.1. Olemasolevad kitsendused

Planeeritav ala jääb geoloogilise maardla uuringualale.

Ala lõunapiiril kulgeb Elektrilevi keskpinge õhuliin ning side maakaablid.

58 Aluste-Kergu teel kehtib avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.

Alale ulatuvad kitsendused on kajastatud Joonis 2.

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

8 / 26

Joonis 2 Kitsendused (Maa-ameti kitsenduste kaart). Planeeritav ala näidatud musta joonega

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

9 / 26

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA

FUNKTSIONAALSED SEOSED

3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Rail Balticu kavandatava Kaisma peatuse asukoht on maakonnaplaneeringu1 järgi Pärnu maakonnas

Põhja-Pärnumaa vallas Kaisma küla idaosas. 2020. aastal tegi Põhja-Pärnumaa vald RB Pärnumaa

arengukoridori uuringu2 tulemustest lähtuvalt ettepaneku, mille kohaselt toodi peatuse asukoht

riigitee nr 58 Aluste–Kergu äärde Viluvere küla loodeossa. Peatuse asukoha nihutamisega ca 5 km

võrra suurenes potentsiaalselt teenindatav elanikkond ca 4 korda.

Vaadeldavat ala ümbritsevad peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused ja lõuna poolt

transpordimaa maaüksus ( 58 Aluste-Kergu tee). Lähimad elamud jäävad kavandatavast peatuse

alast 370 m kaugusele lääne suunas, 58 Aluste-Kergu tugimaanteest lõunas ning läheduselt järgmine

elamu asub peatuse alast 690 m kaugusel kagus.

Joonis 3 Kontaktvöönd (Maa-ameti kaart). Halliga on märgitud raudtee trassikoridor ja punase

joonega planeeringuala.

Planeeritava ala vahetus läheduses asuvate maaüksuste kohta lähiajal kehtestatud või menetluses

olevad detailplaneeringud puuduvad.

1 Pärnu maakonna planeering, kehtestatud 29.03.2018 2 Rail Balticu Pärnumaa arengukoridor. Skepast&Puhkim OÜ 2021, töö nr 2020-0037

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

10 / 26

3.2. Vastavus Pärnu maakonna planeeringu ning Pärnu maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

planeerimisdokumentidele.

3.2.1. Pärnu maakonna planeering

Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringus

on välja toodud, et Pärnumaa ühendus reisiliikluse ja kaubavedude jaoks saab paraneda pärast

raudteetaristu kaasajastamist. Aeg-ruumiliste vahemaade vähendamiseks annab olulist efekti Rail

Balticu kiirraudtee valmimine, mis loob täiesti uue kvaliteediga ühenduse nii Tallinna ja Riia vahel

kui ka Lääne-Euroopa suunal.

Rail Balticu kiirraudtee rajamine, koos kohalike peatustega, toob maakonnale aegruumiliselt

lähemale nii Tallinna kui ka Riia, rääkimata sellele trassile jäävatest kaugematest keskustest. See

annab maakonna sotsiaalmajanduslikule arengule uue impulsi.

Detailplaneeringuga kavandatav vastab Pärnu maakonna planeeringule.

3.2.2. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“

Detailplaneeringuga kavandatav vastab Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule.

Rail Baltic trassi koridor (lõik 5D) Vändra valla territooriumil läbib Viluvere, Sohlu, Kaisma ja Kõnnu

küla. Kogu Vändra valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m. Lõunaosas paiknevad

trassi koridoris valdavalt metsamaad, põhjaosas jääb trassi koridori ka põllumajandusmaad. Viluvere

küla lõunaosas kulgeb trassi koridor olemasoleva 1520mm raudtee koridoris.

Vändra vallas ristub Rail Baltic trassi koridor riigimaanteede, metsateede ja erateedega.

Eritasandilised lahendused rajatakse ristumisel järgmiste teedega:

− Tootsi -Piistaoja tee (riigimaantee nr 19271) Tootsi ja Vändra valla piiril;

− Aluste -Kergu tee ( riigimaantee 58) Sohlu küla;

− Rapla-Järvakandi-Kergu tee (riigimaantee nr 27) Sohlu ja Kaisma küla piiril.

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

11 / 26

Joonis 4. Väljavõte Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“ Planeeringulahendus Vändra valla osas.

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

12 / 26

Joonis 5. Väljavõte Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu seletuskirjast. Skeem võimalike kohalike peatuste põhimõtteliste asukohtade osas.

3.3. Vastavus üldplaneeringule

Planeeritaval alal kehtib käesolevalt Vändra valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vändra

Vallavolikogu 21.09.2010 määrusega nr 30. Koostamisel on uus ühinenud valdade üldplaneering,

mille eelnõu on läbinud avaliku väljapaneku eskiisi staadiumi.

Vändra valla kehtivasse üldplaneeringusse on Rail Baltica trassikoridor sisse kantud vastavalt

maakonnaplaneeringus kehtestatud lahendusele. Rail Baltic kohalik peatus, kui joonehitise juurde

kuuluv ning selle kasutusega seotud hoonete ja rajatiste kogum, jääb maakonnaplaneeringus

määratud ja kehtivasse üldplaneeringusse kantud Rail Baltic raudtee trassikoridori.

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

13 / 26

Joonis 6. Väljavõte Vändra valla kehtivast üldplaneeringust

Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on kajastatud kokkulepitud kohalike peatuste

asukohad. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on kirjeldatud valla ruumilise arengu põhimõtted,

millest üheks olulisemaks on tagada riiklikult kavandatavate taristuobjektide toel (Via Baltica, Rail

Baltic) kohalik arengupotentsiaal.

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

14 / 26

4. PLANEERINGULAHENDUS

Kaisma peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala parkimisalaga, juurdepääsu- ja

kergliiklustee, ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline ülepääs.

Planeeringu eesmärgiks on olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimise teel ja sihtotstarvete

muutmise teel moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid, mis on vajalikud Rail Baltica

Kaisma kohaliku peatuste rajamiseks.

Alale kavandatakse ühekorruseline peatuse hoone ning välirajatised, lisaks luuakse ühendus

ülepääsuga.

Joonis 7. Illustratiivne pilt võimalikust peatusest

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus

Planeeringuga on kavandatud moodustada kolm krunti. Jaamahoone ja selle väliala tarbeks

moodustatakse Rapla-Pärnu raudtee 474 maaüksusest 5283 m2 suurune 80% reisijaid teenindava

transpordimaa ja 20% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa sihtotstarbega krunt pos.1.

Juurdepääsuks ja parkimiseks moodustatakse 23 148 m2 suurune tee- ja tänava maa-ala ja

parkimisehitise maa sihtotstarbega krunt pos.2 Rapla-Pärnu raudtee 474, Paisumetsa ja Piirimaa

maaüksustest. Lisaks moodustatakse Paisumetsa maaüksusest krunt pos 3 suurusega 1595 m2

puurkaevu rajamiseks, vee tootmise ja jaotamise ehitise maa sihtotstarbega.

Planeeringuga nähakse ette, et krundi pos.1 hoonestusala ulatub kinnistu raudteepoolses küljes

krundi piirini, et jätta võimalus ühendada peatusehoone hilisema perrooniga. Kavandatavaid

raudteerajatisi (ooteplatvormid, raudtee, ülepääs) näidatakse planeeringus

informatiivsena.

Alale kavandatakse ühekorruseline kuni 12 m kõrgune peatuse hoone ning välirajatised, lisaks

luuakse ühendus ülepääsuga. Ülepääsuga liituvad silla mõlemas otsas vertikaalse liikumise

hõlbustamiseks liftid. Ülepääsude täpsemad lahendused jäävad järgmistesse

projekteerimisetappidesse. Kavandatav ehitisealune pind on kuni 870 m². Kavandatava väliala

mõõtmed on 40x115 m.

Planeeringulahendus hoone mahu ja asukoha osas täpsustub hoone projekteerimise etapis

planeeringuga etteantud piirides.

Lisaks jaamahoonele on lubatud püstitada väikeehitisi ehitisealuse pinnaga 0…20 m2 ja kõrgusega

kuni 5 m ehitusseadustikus ettenähtud korras ka väljapoole määratud hoonestusala, kuid sellised

hooned ja rajatised peavad olema põhihoone funktsiooni toetavad, nagu nt katusealune

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

15 / 26

jalgrattaparkla, prügihoone vms. Nimetatud rajatised ja hooned tuleb kavandada arhitektuurselt ja

mahuliselt sidusatena jaamahoonega.

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded

Käesoleva planeeringu puhul on lähtutud keskkonnateadliku ja energiasäästu põhimõtetest ning

antud soovitus lähtuda jaamahoone projekteerimisel energiasäästliku hoone kontseptsioonist.

Jaamahoone projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määrusest nr 63 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. Lisaks hoone soojapidavusele ja

tehnosüsteemide heale kasutegurile tuleb hoone projekteerimisel tähelepanu pöörata ka hoone

jääksoojuse kasutamisele (ventilatsiooni soojustagastusele ja valgustite vabasoojus), taastuvenergia

ja looduslike ressursside kasutamisele (päikeseenergia ja sademevee kasutamine) ning automaatika

ja mugavusseadmete kasutamisele (tark hoone, valguse, valgusavade ja peegeldavate pindade

sihiteadlik planeerimine).

Jaamahoone projekteerimiseks on määratud nõue kasutada Balti riikide traditsioonilisi

ehitusmaterjale ja -konstruktsioone. Rajatav hoone peab olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse

tasemega, visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada naturaalseid toone ja Balti riikide

tunnusvärve, Eesti - sinine. Väikeehitised peavad sobima terminalihoone arhitektuuriga. Ka väliala

osas tuleb lähtuda Rail Baltica projekteerimisjuhisest Rail Baltica Design Guidelines, mis kirjeldab

ühtseid läbivaid nõudeid kõigis kolmes Balti riigis Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri ja sellega

seonduva projekteerimiseks.

Rongijaama hoone konstruktsioon on planeeritud teraskarkass kandekonstruktsioonil modulaarsete

kergpaneelidest fassaadidega.

Arhitektuurinõuded:

Hoonestusviis: lahtine

Katuse kalle ja tüüp: vaba

Katuse harja suund: vaba

Piire: ei kavandata *

Välisviimistlus: betoon, metall, puit, klaas ja/või kombineeritud materjalid

* Piirdeaedu ei kavandata. Turvaaiad ja müratõkked on lubatud perrooni ja väliala vahele ning täpsed

lahendused antakse raudtee projekti koosseisus.

Tagamaks puudega inimeste takistuseta ehitise kasutamine, tuleb projekteerimisel arvestada

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele“.

4.3. Teed, liiklus ja parkimine

Kaisma peatuse asukoht on olemasolevatest tihehoonestusaladest eemal, asudes Kergu küla

keskusest ca 3,9 km kaugusel. Ligipääsu Kaisma peatuse juurde tagab eraldi rajatav juurdepääsutee,

mis algab riigiteelt nr 58 Aluste-Kergu.

Kõik piirkonna teed on 1+1 sõidurajaga teed, mis tulenevalt RB projektist rekonstrueeritakse ja

kohandatakse uuele olukorrale vastavaks.

Kaisma kohaliku peatuse osas on koostatud liiklusuuring, mille eesmärk on anda hinnang kohaliku

peatusega seotud liiklusele arvutamaks projekteeritavate ristmike läbilaskvusi, prognoosida

erinevaid liikumisviise, liiklussagedust ja vajalikku sõidukite parkimiskohtade arvu, määrata

teenindustasemed ning teha ettepanekuid ohutuse ja kasutusmugavuse tagamiseks (vt Lisa 1).

Kaisma peatuse ühendusteeks on 58 Aluste-Kergu maantee mille liiklussagedus on suhteliselt väike,

mistõttu peatusest lisanduv liiklus ei põhjusta läbilaskvusprobleeme.

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

16 / 26

Planeeringualal läbi viidud liiklusuuringu koostamise aluseks on võetud peatuse eeldatav päevane

kasutajate arv, milleks on kokku 270 inimest (nii lahkumised kui ka saabumised). Peatuse kasutajad

on valdavalt reisijad, kes tulevad või lahkuvad jaamast, lisaks on peatuse teenindav personal ja

tugiteenused. Peatusesse saabumiseks on kasutada erinevad liikumisviisid: isikliku autoga;

ühistranspordiga; jalgsi või jalgrattaga; autoga toomine või viimine.

Kuna peatusest kaugel ei paikne ka RB Tootsi peatus on võimalik, et osa kasutajaid võib minna Tootsi

peatusesse.

Vastavalt teostatud liiklusprognoosile on alal piisavaks parkimiskohtade arvuks 50 parkimiskohta.

Üldparkimine on kavandatud eraldi krundil pos.2 (vt põhijoonis). Hoone välialale (pos.1) on ette

nähtud parkimiskohad 4 invasõidukile, 2 elektrilaadimisega sõidukile ja minimaalselt 4 taksole.

Lähtudes teostatud liiklusuuringust on planeeringuga kavandatud 50 parkimiskohta.

Jaamahoone juurde autode parkimise alast eraldi on ette nähtud jalgrattahoidla.

Jaama teenindav bussipeatus jääb juurdepääsutee äärde, mis on lahendatud nn taskuga.

Lisaks sõiduteele on alale kavandatud eraldi kergliiklustee jalgsi ja jalgrattaga liiklejaile.

Kaisma kohaliku peatuse ja riigiteele nr 58 kavandatava viadukti ühendamiseks on ette nähtud otsem

juurdepääs jalakäijatele kavandatava trepi näol.

4.4. Haljastus ja heakord

Looduskaitselised väärtused (kaitstavad liigid, Natura metsaelupaigatüübid ja metsa

vääriselupaikadeks kvalifitseeruvad metsakooslused) planeeringualal puuduvad.

Planeeritaval alal on teostatud metsainventuur, mille tulemusena on välja selgitatud alal kasvava

kõrghaljastuse väärtus. Alale jäävad valdavalt angervaksa kasvukohatüübi kuusikud ja segametsad.

Lisaks kasvab tarna-angervaksa lehtmets. Hinnatud metsaeraldiste puhul on tegemist noorema kuni

keskmise vanusega puistuga, mille looduslik väärtus on väike. Lisaks metsaeraldistele hinnati alal

kasutuseta rohumaale spontaanselt kasvanud pajupõõsaste grupp, mis ei oma majanduslikku ega

ka looduslikku ja haljastuslikku väärtust.

Välitöödel tuvastati III kaitsekategooria taimeliigi laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) elupaik,

mis paikneb DP alast ca 40 m kaugusel põhjas. Liik levib ca 1 ha suurusel metsaalal kasvades

peamiselt häiludel. Liigi arvukus alal on hinnanguliselt ca 150-200 isendit. Kaisma peatuse rajamine

ning metsaala raadamine ei avalda negatiivset mõju piirkonnas kasvavale laialehisele neiuvaibale.

Liik ei ole tundlik mõningase võimaliku veerežiimi muutumise suhtes, pigem ohustab liiki antud

metsaala looduslik tihedaks kasvamine ning häilude võsastumine.

Jaamahoonega seotud välialal tuleb tagada minimaalselt 20% haljastust. Haljastust rajatakse nii

üksikpuude kui murualadena. Parklaalad liigendatakse haljastusega. Vastavalt Rail Baltica Design

Guidelines-ile peab haljastuse lahendus moodustama arhitektuurse terviku jaamahoonega ning

lähtuma terve raudteetrassi kohalike peatuste lahendusest. Võimalikud väikevormid selgitatakse

välja edasisel projekteerimisel. Väliruumi projekteerimiseks on vajalik kaasata 7. taseme

maastikuarhitekt ning väliruumi kujundamisel tuleb tähelepanu pöörata ka selle hoolduse

võimalustele.

4.5. Jäätmekäitlus

Planeeringualal tagatakse heakord platside ja haljasalade hea ehitustava järgi väljaehitamisel ning

tekkivate jäätmete korralise äreveoga. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Põhja-

Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

17 / 26

hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks

ettenähtud kohtadesse. Jäätmekonteinerid paigutada kõvakattelisele alusele.

Ehitusjäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit

omavale isikule(firmale) ja käideldakse vastavalt Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskirja

nõuetele.

4.6. Tuleohutusnõuded

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse 30.03.2017 vastu võetud Siseministri

määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Konkreetsed nõuded täpsustatakse

ehitusprojekti käigus. Käesoleva detailplaneeringuga ei määrata ehitistevahelisi kujasid, tuleleviku

takistamine ühelt ehitiselt teisele toimub ehituslike meetmetega ja täpsustub ehitusprojektis.

Üldjuhul peab kuja olema 8 meetrit, kui kuja jääb alla 8 meetri, siis lahendatakse tuleleviku

takistamine ehituslike meetmetega. Väline tuletõrje veevarustus on kajastatud peatükis 5.5.

4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud

Vastavalt Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 14.06.2022 korralduses nr 184 toodud teabematerjal „Rail

Baltica kohalike peatuste detailplaneeringute koostamine. Teabe andmine Kaisma peatuse KSH

eelhinnangu koostamiseks. Aruanne“ (OÜ Skepast & Puhkim) ei kaasne kavandatava tegevuse

elluviimisega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne

olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid,

hoiualasid, kaitsealasid, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, väärtuslikku

põllumajandusmaad ega kultuurimälestisi.

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonda saastavaid objekte. Käesoleva detailplaneeringuga

määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused Rail Baltica Kaisma kohaliku peatuse jaamahoone

ja seda teenindava infrastruktuuri ehitamiseks. Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda

võivad negatiivsed mõjud on valdavalt seotud ehitustegevusega. Nende ulatus piirneb planeeritava

kinnistu ning selle vahetu lähialaga, kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest

tulenev vibratsioon, müra ja tolm. Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi piirkonna

elanikele ning takistusi liikluses. Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu inimeste

tervisele või varale. Ehitustööde kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja kirjeldada

ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud

ning ehitustegevusega kaasnevate jäätmete veo korraldust.

Lähim kaitseala on Kergu looduskaitseala (KLO1000582), mis jääb detailplaneeringu alast 550 m

kaugusele edelasse ning mille kaitse-eesmärk on elupaigatüübid, mida loodusdirektiiv nimetab I

lisas: rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Kavandatava

tegevusega ei ole eeldada, et ükskõik milline kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju võiks

ulatuda lähima kaitsealani ja mõjutada ala kaitse-eesmärke.

Planeeringualast 240 m kaugusele lõunasse jääb I kaitsekategooria linnuliigi väike-konnakotka

(Aquila pomarina) kaitseks moodustatud Vahtra väike-konnakotka püsielupaik. Otsesed mõjud väike

konnakotka elupaigale puuduvad. Peatus jääb liigi pesapaigast ca 500 m kaugusele ja selle

juurdepääsutee ca 350 m kaugusele. Peatuse asukohas on metsaala, mis väike-konnakotkale

toitumiseks ei sobi, sest liik toitub põldudel ja avatud märgaladel. Seega väike-konnakotka

toitumisalade kadu peatuse rajamine kaasa ei too. Konnakotkale võivad kaudset mõju avaldada

peatuse ehitamise ja toimimisega seotud häiringud. Mõju avaldavad nii peatuse rajamisega seotud

ehitusmasinate liikumine ja müra, ehitusaegne valgustus, tööliste liikumine jms, aga ka hilisemad

kasutusaegne peatuse töötamisest tingitud häiringud (müra, valgus, inimeste liikumine).

Ehitusaegne mõju on suhteliselt lühiajaline, ajutine ja pöörduv. Seoses RB ehitamisega rajatakse

maanteele kõrge muldega viadukt, mis peatusega seotud häiringuid (sh ehitusaegseid häiringuid)

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

18 / 26

tõhusalt varjestab. Juhul kui Kaisma kohalik peatus ehitatakse siiski valmis enne viadukti ja RB

põhitrassi rajamist, on eeldatavat vajalik väike-konnakotkale häiringutest tingitud mõjude

leevendamine. Tuginedes liigi kaitse tegvuskavale3 on oluline vältida häiringuid 15. märtsist 31.

augustini 750 m raadiuses pesast. Kui liigiekspert on tuvastanud, et 15. mai seisuga väike-

konnakotkas antud pesakohta ei kasuta, siis piirangud ehitustegevusele kaovad selleks aastaks.

Mürarikaste tööde keelu kestvus on minimaalselt 15.03-15.05 ning pikeneb kuni 31.08 kui

liigiekspert tuvastab pesakoha kasutuse.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju regionaalse ühendatuse ja piirkondade

konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret,

ohutut ja keskkonnasäästlikumat viisi.

4.7.1. Rohevõrgustik

Planeeringualal on teostatud rohevõrgustiku toimivuse eksperthinnang. RB Kaisma kohaliku peatuse

piirkonna rohevõrgustik on määratud Pärnu maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud 2018).

Koostamisel oleva Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga kavandatakse muudatusi piirkonna

rohevõrgustikus.

Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt ei kattu Kaisma peatuse detailplaneeringu ala

rohevõrgustikuga. Rohevõrgustiku tugialad paiknevad planeeringualast ca 200 m edelas ja ca 1 km

põhjas. Nimetatud tugialasid ühendava rohekoridori telgjoon kulgeb DP alast 450 m kaugusel läänes.

Kaisma peatuse alast läänes kulgeva rohekoridori toimimisele ei avalda kavandatav peatus ja selle

juurdepääsutee mõju.

Koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga on piirkonna rohevõrgustikku kavas korrigeerida

sel viisil, et antud piirkonnas paiknev ja tugialasid ühendav rohekoridor jäetakse ära. ÜP järgse

rohevõrgustiku toimimisele puuduvad seoses Kaisma peatusega igasugused mõjud. Piirkonda

jäävatele rohevõrgustiku tugialade kvaliteedile ja toimimisele peatuse rajamine mõjusid ei avalda.

Kokkuvõttes puudub planeeringualal otsene puutumus ehk kattuvus rohevõrgustikuga nii

maakonnaplaneeringu kui kohaliku omavalitsuse koostatava üldplaneeringu järgi. Kavandatav

Kaisma peatus ja sellega seotud taristu ei avalda mõju rohevõrgustiku toimimisele.

4.7.2. Radoon

Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardile varieerub Eestis pinnaseõhus

mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq/m³ piirides, kuid võib ületada kohati 500 kBq/m³

piiri. Selleks, et Rn-sisaldus hoonete siseõhus ei ületaks paljudes EL maades tunnustatud viitetaset

200 Bq/m³, ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus ületama 50 kBq/m³.

3 (Abel, U., Volke, V., Sellis, U., Sein, G., Tammekänd, I., Nellis, R., Evestus, T. & Väli, Ü. 2018.

Väikekonnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. MTÜ Kotkaklubi, Keskkonnaamet)

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

19 / 26

Joonis 8. Väljavõte Eesti Geoloogiateenistuse pinnase radooniriski kaardist (andmed 2020a

seisuga) Planeeritav ala sinise täpiga

Radooniriski kaardi kohaselt asub planeeritav ala keskmise või madala radoonisisaldusega pinnasega

alal. Radooniohu täpsustamiseks planeeritaval alal on soovituslik enne hoone projekteerimist mõõta

täpne pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid

radooni siseruumidesse sisseimbumise tõkestamiseks vastavalt Eesti standardis EVS 840:2017

“Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” esitatud

nõuetele. Hea ehituskvaliteet kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimine

ning hea ventilatsioon tagavad madala radoonitaseme hoones.

4.7.3. Mürauuring

Planeeringualal on läbi viidud keskkonnamüra hinnang, mille eesmärk on hinnata Rail Balticu Kaisma

kohaliku peatuse detailplaneeringu koosseisus kavandatava tegevusega kaasnevat müraolukorda

projektiala läheduses asuvatele müratundlikele hoonetele ja aladele ning vajadusel välja pakkuda

leevendusmeetmed.

Planeeringualale lähimad müratundlikud kinnistud Piirimaa ja Vahtra piirnevad vahetult riigiteega nr

58 Aluste-Kergu. Piirimaa jääb planeeringualast ca ≥300 m kaugusele lääne suunas ning Vahtra ca

100 m kaugusele kagu suunas. Antud kohaliku peatuse DP kontekstis on mõlemad kinnistud

mõjutatud nii põhimaantee kui ka raudtee põhitrassi mürast. Kinnistute paiknemise ja peatust

teenindava tee madala liiklussageduse tõttu on mõlema kinnistu suhtes peamiseks müraallikaks

riigitee nr 58 Aluste-Kergu.

Raudtee ja maantee summaarse arvutusliku müra tasemed on Piirimaa kinnistu õuealal madalamad

kui L d =60 dB päevasel ajal ning L n =55 öisel ajal. Vahtra kinnistu eluhoone asub vahetult maantee

lähedal ja selliselt on hoone fassaadile mõjuvad summaarsed müratasemed kõrgemad (arvutuslikult

on tasemed madalamad kui L d =65 dB päevasel ajal ning L n =55 öisel ajal). Müratase L d =60 dB

mõjub maantee servast ca ≤20 m kaugusele. Selliselt on Piirimaa kinnistu õuealal täidetud II

kategooria piirväärtuse nõuded. Vahtra kinnistu puhul on II kategooria piirväärtuse nõuded õuealale

täidetud alates ca 20m kauguselt riigitee servast. Kuna hoone teepoolsel küljel on lubatud +5 dB

kõrgemad müratasemed, siis antud DP realiseerimiseks täiendavaid müratõkkeid rajada ei ole

vajalik.

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

20 / 26

Kohaliku peatuse projekteerimisel peab olema tehnoseadmete valik ja paigutus tehtud selliselt, et

lähimate müratundlike kinnistuteni leviv müra oleks madalam kui keskkonnaministri määruse nr 71

lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemed.

4.7.4. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused

Selgitamaks välja geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Kaisma peatuse planeeringuala

territooriumil on Maves OÜ poolt novembris 2022 koostatud Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja

Pärnumaa kohalike peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud KAISMA, töö

nr 22063.

Pinnaste filtratsiooniomadused on suhteliselt halvad. Veekiht on maapinnalt lähtuda võiva reostuse

eest hüdrogeoloogiliselt kaitsmata.

Kaisma raudteepeatuse kaevu saab rajada aluspõhjakivimitesse, mis on keskmiselt hea veeandvuse

ja valdavalt rahuldava veekvaliteediga. Kaevu sügavus võiks olla, olenevalt veevajadusest 20…25 m

vahemikus ja sinna tuleks paigaldada 8…10 m pikkune manteltoru. Kaevu projekteerimisel ja

puurimisel tuleb lähtuda Keskkonnaministri 9. juuli 2015 määrusest nr 434

Reoveekäitluseks on mitmeid võimalusi: kasutada kogumismahutit või juhtida eelnevalt bioloogiliselt

puhastatud (biopuhasti, filterväljak) heitvesi pool kilomeetrit ida pool kulgevasse Saapasoo

peakraavi. Imbväljaku rajamine on problemaatiline pinnase savika iseloomu tõttu, mis takistab

immutusvee infiltreerumist.

Ehitusgeoloogilised tingimused teede ja parklate rajamiseks on rahuldavad. Geoloogilise lõike

ülaosas levivad külmaohtlikud ja mittedreenivad pinnased: liivaga savimöll, möllsavi ning kruusaga

ja rohke liivaga savimöll. Raskendavaks asjaoluks on suhteliselt maapinnalähedane põhjavee tase ja

sademete järgse ülavee esinemise võimalus.

Hooned saab vundeerida piisavalt heade geotehniliste omadustega kruusaga ja rohke liivaga

savimöllile. Vältida tuleb vee kogunemist vundamendisüvenditesse kuna moreen on kergesti loenduv

pinnas, mille kandevõime vee all seistes väheneb.

4.7.5. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks

Suur osa öösel kasutatavast välisvalgustusest on ebaefektiivne, liiga hele, halvasti suunatud, valesti

varjestatud ja paljudel juhtudel täiesti tarbetu. Valgust ja selle loomiseks kasutatud elektri

raiskamise selle taevasse valgumise asemel tuleb keskenduda tegelikele objektidele ja aladele, mida

valgustada tahetakse.

Nutikas valgustus, mis suunab valguse sinna, kuhu vaja, loob tasakaalu ohutuse ja tähistaeva vahel.

Välisvalgustus on mõeldud öise ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks, kuid liiga palju valgustust

võib anda vastupidise efekti. Alati peaks olema eesmärk nähtavus.

Säästev linnavalgustus tagab turvalisuse, loob atmosfääri ja mõjutab otsustavalt kohalikku

keskkonda ja elukvaliteeti.

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;

4 Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja

salvkaevu lammutamise teatise vormid–Riigi Teataja

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

21 / 26

• ei tohi olla eredam kui vaja;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);

• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;

• eelistada linnapiirkondadesse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.

4.8. Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimine tuleb koostada ehitusprojekti mahus vastavalt teede ja hoone(te) täpsetele

asukohtadele. Sademevee ärajuhtimisel tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja

transpordimaa kinnistutele ja arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise

projekteerimisel lähtuda standardist EVS 843 „Linnatänavad“.

4.9. Olemasolevad ja kavandatavad kitsendused

Planeeringuala kitsendavad järgmised objektid:

• Olemasoleva tee kaitsevöönd 30 m;

• Kavandatava raudtee kaitsevöönd 30 m;

• Olemasolev keskpinge õhuliini kaitsevöönd;

• Planeeritava puurkaev-pumplasanitaarkaitsekuja 50m;

• Planeeritava reoveepuhasti kuja 25m.

Seoses planeeritud tehnovõrkude lahendustega on vajalik seada järgmised servituudid:

• planeeritud veetorule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidel pos.2, pos.3;

• planeeritud kanalisatsioonitorule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidel pos 1 ja pos.2;

• planeeritud survekanalisatsiooni torule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundil pos.2;

• planeeritud sademeveetorustikule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.1 ja pos.2;

• planeeritud tuletõrjeveemahutile võrguvaldaja kasuks krundil pos.2;

• planeeritud keskpinge maakaablile ulatusega 1+1 m kaabli teljest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidel pos.1 ja pos.2;

• planeeritud trafoalajaamale ulatusega 2 m alajaama välisseinast tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2;

• planeeritud tänavavalgustuse kaablile ulatusega 1+1 m kaabli teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundil pos.1.

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• Rajada hoone ümber, parkimisaladele ja juurdepääsuteedele välisvalgustus.

• Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale.

• Luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid.

• Hoida planeeritav ala korras;

• Kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid;

• Orienteerida hoone peasissepääs tänava suunas;

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

22 / 26

• Kasutada turvavatustust – alarmid (signalisatsioon), videojälgimissüsteem.

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ ning CPTED (kuritegevuse

ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu) esitatud üldistest põhimõtetest.

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

23 / 26

5. TEHNOVÕRGUD

Detailplaneeringuga antakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus vastavalt võrguvaldaja poolt

väljastatud tehnilistele tingimustele. Trasside täpsed asukohad ja dimensioonid määratakse eraldi

projektidega.

5.1. Sidevarustus

Sidevarustus tagatakse raudtee sisevõrgu või 5G võrgu kaudu.

5.2. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimise aluseks on OÜ Elektrilevi väljastatud tehnilised tingimused 418311 (vt

Lisa 1).

Detailplaneeringu alal on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale võimalikult koormuskeskme

lähedusse, planeeritava tee äärde, et tagada selle teenindamiseks ööpäevaringne vaba juurdepääs.

Uue alajaama toide on planeeritud keskpinge maakaabelliiniga VÄNDRA - VILUVERE 10kV fiidrilt.

Madalpinge liitumispunkt on ette nähtud planeeritavasse komplektalajaama peakaitsme suurusega

400 A. Elektritoide liitumispunktist nähakse ette maakaabliga.

5.3. Välisvalgustus

Detailplaneeringuga on näidatud tänavavalgustuse põhimõtteline lahendus.

Valgustuse toide saadakse kavandatavast komplektalajaamast. Tänavavalgustusele nähakse ette

juhtimiskilp. Tänavavalgustuseks on ette nähtud maakaabel. Edasisel projekteerimisel näha ette

ledvalgustid. Valgusti vandaalikindlus tuleb valida vastavalt valgusti paigalduskõrgusele: 6m ja

kõrgem – IK07.

Valgustuse projekteerimisel lähtuda tänavavalgustuse standardist EVS-EN 13201.

5.4. Veevarustus

Veevarustuse planeerimise aluseks on AS-i Mako 13.06.2022.a väljastatud tehnilised tingimused (vt

Lisa 2).

Ühisveevärgi lähim punkt jääb 5 km kaugusele Kergu ristile (Kergu kaupluse juures).

Planeeringuala ligikaudsete olmevee ja reovee vooluhulkade arvutamisel on aluseks võetud

järgmised lähteandmed:

Külastajad - keskmiselt 95 inimest päevas, külastajatest ca 80% kasutab WC-d, ühiktarbimine 10

l/d.

Töötajad - 2 inimest, ühiktarbimine 30 l/d.

Hetke tarbimise (l/s) arvutuste aluseks on vastava hoone tüübi põhikorruse plaanil toodud

lahendused.

Planeeringuala arvutuslik olmevee tarbimine on:

Qkesk=0,82 m³/d

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

24 / 26

Qmax=0,34 m3/h

Qarv=0,68 l/s

Planeeringuala veevarustus on lahendatud planeeritud puurkaev-pumpla baasil. Planeeringuala asub

nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Vastavalt Veeseaduse § 149 on puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m.

Puurkaevu sügavus ja vajalik veekäitlus täpsustatakse projekteerimisel.

Puurkaevust on planeeritud veetorustik hooneni.

Ühisveevärgi torustik tuleb rajada PE PN10 torustikust. Planeeritud veetorustike rajamissügavus on

minimaalselt 1,8 m torustiku peale.

Planeeringuala veetarve, puurkaev-pumpla parameetrid, torustike läbimõõdud ja paiknemine

täpsustatakse projekteerimistööde käigus.

5.5. Tuletõrje veevarustus

Väline tuletõrje veevarustus piirkonnas puudub.

Planeeringuala tuletõrje veevarustus on lahendatud lokaalselt. Planeeringuala välistulekustutusvee

vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul (EVS 812-6:2012+A1+A2), mis saadakse planeeritud tuletõrjevee

mahutist 2x60 m3 kuivhüdrandi abil. Hüdrandi kaugus hoonest peab olema min 30 m. Planeeritud

tuletõrjevee mahuti täitmine toimub planeeritud veetorustikust. Välistulekustutusvee vajadus tuleb

täpsustada hoone projektiga ning mahuti suurus vajadusel muuta.

5.6. Reovee kanalisatsioon

Kanalisatsiooni planeerimise aluseks on AS-i Mako 13.06.2022.a väljastatud tehnilised tingimused

(vt Lisa 2).

Planeeringuala arvutuslik reovee vooluhulk on:

Qkesk=0,82 m³/d

Qmax=0,34 m3/h

Qarv=4,0 l/s

Arvutuste alused vt peatükist Veevarustus.

Vastavalt tehniliste tingimustele ühiskanalisatsiooni Kaismal ei ole.

Planeeringuala reovesi kogutakse isevoolselt kokku ja suunatakse planeeritud reoveepuhastisse

(biopuhastisse) kujaga 25 m. Peale reoveepuhastit on planeeritud reoveepumpla kujaga 10 m, mis

pumpab heitvee Saapasoo peakraavi VEE1149300. Enne heitvee kraavi juhtimist on planeeritud

proovivõtukaev.

Isevoolne torustik tuleb rajada De160 PVC või PP SN8 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,2 m

toru peale. Survetorustik tuleb rajada PE PN10 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,8 m toru

peale.

5.7. Sademevee käitlemine

Planeeringuala ärajuhtimist vajav sademevesi koguneb hoone katuselt ning kõvakattega teedelt ja

platsidelt.

Planeeringualalt kogutakse sademevesi restkaevude ja torustike abil kokku ning juhitakse

möödavooluga liiva-mudapüüduriga õlipüüdurisse. Peale lokaalset puhastust on sademevesi

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

25 / 26

planeeritud juhtida planeeritud ühtlustusmahutisse mahuga 79 m3. Ühtlustusmahuti võib rajada

mahutitest või geomembraaniga ümbritsetud plastist immutuskastidest.

Planeeringuala sademevee eesvooluks on Saapasoo peakraav VEE1149300. Sademevee juhtimiseks

nimetatud kraavi on planeeritud sademeveepumpla, mille abil pumbatakse kraavi vooluhulka 5 l/s,

mis ei tohiks olemasoleva kraavi läbilaskevõimet oluliselt mõjutada. Tingimused sademevee

juhtimiseks kraavi tuleb taotleda projekteerimise käigus.

Peale õlipüüdurit ja ka enne väljalasku kraavi tuleb paigaldada proovivõtukaev. Suublasse juhitav

sademevesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ kehtestatud

nõuetele.

Planeeringuala arvutuslik sademevee äravool on 133 l/s. Püüduri suuruse valikul arvestada ka

torustiku ja kaevude enda osalise akumuleeriva (ühtlustava) mahuga. Sademevee vooluhulga

arvutuste aluseks on EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk. Arvutusvihma korduvuseks on võetud

3 aastat ja kestuseks 5 minutit.

Sademeveetorustik tuleb rajada isevoolsetest PP SN8 torustikest, min rajamissügavus 1,2 m toru

peale. Survetorustik tuleb rajada PE PN10 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,8 m toru peale.

Restkaevud settekotiga min 0,6 m, soovitavalt settepalliga mahuga 300 liitrit.

Täpne sademevee ärajuhtimise lahendus, täpsustatud vooluhulgad ja vajadusel

sademeveekoormuste vähendamise meetmed antakse projekteerimise käigus ning lahendatakse

koos ala vertikaalplaneerimisega.

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneering – Kaisma peatus

26 / 26

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette

nähtud korras.

Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:

• kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse kandmine;

• vajalike servituutide seadmine;

• enne kasutusloa taotlemist jaamahoonele tuleb välja ehitada tehnovõrgud kuni liitumispunktini;

• sõlmida liitumislepingud;

• ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine;

• jaamahoone ehitamine ja vastuvõtmine.

Raudteerajatistele väljastab projekteerimistingimused ning ehitus- ja kasutusloa Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 17.11.2023 nr 7-2/542-31

Meie 18.12.2023 nr 7.2-2/23/15475-4

Rail Baltica Kaisma kohaliku peatuse

detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitasite meile uuesti kooskõlastamiseks Rail Baltica Kaisma peatuse detailplaneeringu (edaspidi

planeering). Jätsime planeeringu kooskõlastamata 10.08.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/15475-2 ning

esitasime märkuse heitvee kohta. Täiendava koostöö tulemusena on survekanalisatsioonilahendust

muudetud.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: planeeringu seletuskiri ja tehnovõrkude koondplaan

Anna Palusalu

58507716, [email protected]