Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Rail Baltica Kaisma peatuse detailplaneeringu lähteseisukohtade taotlemine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 25.05.2022 14:52

Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>

Koopia: <[email protected]>

Teema: 7-2/542-3 Lähteseisukohtade taotlemine detailplaneeringu koostamiseks

Manused: Lähteseisukohtade taotlemine detailplaneeringu koostamiseks.asice

Asutus: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Registreerimise kp: 25.05.2022

Registreerimise nr: 7-2/542-3

Saadetava dokumendi pealkiri: Lähteseisukohtade taotlemine detailplaneeringu koostamiseks.

Lugupidamisega

Maritta Sillandi

registripidaja

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

tel. 443 0330

[email protected]

Töö number: 2022_0008

Tellija OÜ Rail Baltic Estonia

Endla 16, 10142 Tallinn

e-post: [email protected]

Registrikood: 12734109

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 7.03.2022

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE

DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu

koostamiseks. Aruanne

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

1 / 46

Versioon Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Kuupäev 7.03.2022

Koostanud: Keskkonnaekspert Ingo Valgma

GIS spetsialist Marko Lauri

Kontrollinud Eike Riis (KMH litsents KMH0154)

Projekti nr 2022_0008

Esikaane foto RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_OS090-ZZ_0017_D2_RW-TR_MD_00001_001

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

2 / 46

Sisukord

1. Sissejuhatus ................................................................................................................. 4

2. Kavandatava tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ................................... 5

2.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ............................................................................ 5

2.2. Kavandatava tegevuse asukoht ...................................................................................... 6

2.3. Kaisma peatuse kirjeldus ............................................................................................... 7

2.4. Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................... 8

2.5. Vajalikud lammutustööd ................................................................................................ 9

3. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................................... 10

3.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ................................................................................. 10

3.2. Pärnu maakonna planeering .......................................................................................... 10

3.3. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine” ....................................................................................................................... 11

3.4. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering ............................................................................... 14

4. Tegevuse asukoha kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus...................... 15

4.1. Maakasutus ................................................................................................................. 15

4.1.1. Asend ...................................................................................................................... 15

4.1.2. Asustus ja rahvastik .................................................................................................. 15

4.1.3. Sotsiaalne taristu ja ettevõtlus ................................................................................... 16

4.1.4. Teedevõrk ................................................................................................................ 16

4.2. Alal esinevad loodusvarad ............................................................................................. 16

4.2.1. Pinnakate ja aluspõhi ................................................................................................ 16

4.2.2. Maavarad ja maardlad ............................................................................................... 17

4.2.3. Põhjavesi ................................................................................................................. 19

4.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ................................................................... 20

4.3. Looduskeskkonna kirjeldus ........................................................................................... 21

4.3.1. Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................................................... 21

4.3.2. Kaitsealad ................................................................................................................ 22

4.3.3. Hoiualad .................................................................................................................. 23

4.3.4. Kaitsealused liigid ..................................................................................................... 23

4.3.5. Püsielupaigad ........................................................................................................... 24

4.3.6. Kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

........................................................................................................................................ 24

4.3.7. Vääriselupaigad ........................................................................................................ 24

4.3.8. Taimestik ja loomastik ............................................................................................... 25

4.3.9. Väärtuslik põllumajandusmaa ..................................................................................... 25

4.3.10. Rohevõrgustik ......................................................................................................... 26

4.4. Kultuuripärand ............................................................................................................ 27

4.5. Radoonioht ................................................................................................................. 28

4.6. Piirkonna välisõhu kvaliteet ........................................................................................... 29

4.6.1. Välisõhk ................................................................................................................... 29

4.6.2. Müra ....................................................................................................................... 30

4.7. Vibratsioon ................................................................................................................. 30

4.8. Üleujutusalad .............................................................................................................. 30

4.9. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ..................................................................... 31

5. Olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ... 32

5.1. Eeldatav mõju asustusele ja maakasutusele .................................................................... 32

5.2. Eeldatav mõju loodusvaradele ....................................................................................... 32

5.2.1. Pinnas ..................................................................................................................... 32

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

3 / 46

5.2.2. Maavarad ................................................................................................................. 32

5.2.3. Põhjavesi ................................................................................................................. 33

5.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ................................................................... 34

5.3. Eeldatav mõju looduskeskkonnale .................................................................................. 35

5.3.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele........................................................................... 35

5.3.2. Mõju kaitsealadele .................................................................................................... 35

5.3.3. Mõju hoiualadele ....................................................................................................... 35

5.3.4. Mõju kaitsealustele liikidele ........................................................................................ 36

5.3.5. Mõju püsielupaikadele ............................................................................................... 36

5.3.6. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele ................................................................. 37

5.3.7. Mõju vääriselupaikadele ............................................................................................. 37

5.3.8. Mõju taimestikule ja loomastikule ............................................................................... 37

5.3.9. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale ....................................................................... 37

5.3.10. Mõju rohevõrgustikule ............................................................................................. 38

5.4. Eeldatav mõju kultuuripärandile .............................................................................. 38

5.5. Jäätmetekke ja jäätmekäitluse eeldatav mõju ................................................................. 39

5.6. Eeldatav mõju inimese tervisele, heaolule ja varale .......................................................... 40

5.6.1. Välisõhu kvaliteet ...................................................................................................... 40

5.6.2. Müra ....................................................................................................................... 40

5.6.3. Vibratsioon ............................................................................................................... 41

5.6.4. Joogivee kvaliteet ..................................................................................................... 41

5.6.5. Radoon .................................................................................................................... 42

5.6.6. Valgusreostus ........................................................................................................... 42

5.7. Eeldatav mõju ohutusele .......................................................................................... 42

5.8. Eeldatav mõju asustusele ......................................................................................... 42

5.9. Eeldatav koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualasse planeeritavate

tegevustega .................................................................................................................... 43

5.10. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .................................................. 43

6. Kokkuvõte .................................................................................................................. 44

7. Kasutatud materjalid .................................................................................................. 46

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

4 / 46

1. Sissejuhatus

Käesolev töö on koostatud teabe andmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnangu koostamiseks Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel Rail Balticu kohalike peatuste

detailplaneeringute koostamiseks. Kavandatav peatus asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa

vallas Viluvere külas.

Käesoleva töö aluseks on Tellija poolt esitatud tehniline kirjeldus.

Töös käsitletakse kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid

keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise

või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat teabedokumenti on otsustajal

võimalik koos muu asjakohase teabega kasutada tugimaterjalina KSH algatamise vajalikkuse

hindamisel.

Teabe koondamisel on lähtutud KeHJS-e1 § 6 lõikest 1. Välja on toodud olemasolev teave tegevusega

eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning muu KSH algatamise otsuse tegemise

seisukohalt asjakohane olemasolev teave. Teabedokumendi koostamisel on arvestatud varasemate

asjakohaste hindamiste tulemustega (KeHJS § 61 lg 2).

Eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kohta info andmisel on lähtutud järgmistest

määratlustest (KeHJS-e § 21 ja § 22):

• keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja

heaolule, kultuuripärandile või varale;

• keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/KeHJS

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

5 / 46

2. Kavandatava tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised

näitajad

Rail Baltic on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline kiirraudtee

koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on rahvusvahelisel

reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h. Raudtee

projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses üleeuroopaliste raudtee

koostalitlusvõime tehniliste nõuetega, võimaldades reisi- ja kaubarongi liiklust samal raudteel. Rail

Balticu trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi territooriumil 213 km. Eestis

läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem asukoht on määratletud

kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa).

Rail Balticu kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik,

mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse

valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete (kohalike)

rongide peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta. Lisaks on peatused ette nähtud

rahvusvahelistesse terminalidesse Tallinnas ja Pärnus.

Kavandatavad kohalikud peatused Eesti Vabariigi territooriumil on:

• Harjumaa – Assaku, Luige, Saku, Kurtna;

• Raplamaa – Kohila, Rapla, Järvakandi;

• Pärnumaa – Kaisma, Tootsi, Urge, Surju, Häädemeeste.

Pärnu maakonnas asuvate kavandatavate peatuste asukohad vt Tabel 1.

Tabel 1. Kavandatavate Pärnumaa peatuste asukohad. Allikas: Tehniline kirjeldus

Objektid Kaisma peatus Tootsi peatus Urge peatus

Asukoht Viluvere küla, Põhja-

Pärnumaa vald

Tootsi alev, Põhja-

Pärnumaa vald

Urge küla, Tori vald

Objektidega

eelduslikult hõlmatud kinnistud

Rapla-Pärnu raudtee 474

(63801:001:0922)

Paisumetsa (63801:001:0923)

58 Aluste-Kergu tee (93001:001:0029)

Vändra metskond 6

(93001:001:0061)

Nimetu kinnistu (63801:001:0577)

Tootsi mnt 3 (63801:001:0665)

Tootsi mnt 1 (80501:001:0076)

19271 Tootsi-Piistaoja tee (80501:001:0071)

Orasselja

(73001:008:0213)

19214 Jänesselja- Urge tee (73001:008:0993)

Kohalik

omavalitsus

Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsus

Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsus

Tori Vallavalitsus

2.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel

moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku

peatuse rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringu lõpplahenduses peab edasiseks projekteerimiseks olema loodud vähemalt

järgmised eeldused:

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

6 / 46

• funktsionaalsus lähtuvalt peatuse ja teenindavate rajatiste otstarbest;

• vastavus õigusaktidele, kehtivatele alusdokumentidele ja tehnilises kirjelduses esitatud

tehnilistele nõuetele;

• vastavus kõiki kaasava elukeskkonna ja universaalse disaini põhimõtetele;

• keskkonnasäästlikkus;

• peatusega seotud hoone, teenindavate rajatiste ja tehnosüsteemide pikk kasutusiga;

• ehituskulude optimaalsus.

Detailplaneering koostatakse ainult juurdepääsuteedele, välialadele ja hoonetele vastavalt

planeerimisseadusele.

2.2. Kavandatava tegevuse asukoht

Detailplaneeringuga kavandatava Kaisma peatuse asukoht on Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa

vallas Viluvere külas (Joonis 1). Objektidega eelduslikult hõlmatud kinnistud on Rapla-Pärnu raudtee

474 (63801:001:0922), Paisumetsa (63801:001:0923) ja 58 Aluste-Kergu tee (93001:001:0029).

Kaisma peatus on seotud Rail Balticu trassilõiguga Rapla ja Pärnu maakonna piir – Tootsi.

Kavandatava peatuse asukohas asub hetkel maatulundusmaa.

Joonis 1. Kaisma peatuse asukoht ja juurdepääs. Allikas: Tehniline kirjeldus

Rail Balticu kavandatava Kaisma peatuse asukoht on maakonnaplaneeringu2 järgi Pärnu maakonnas

Põhja-Pärnumaa vallas Kaisma küla idaosas (Joonis 4). 2020. aastal tegi Põhja-Pärnumaa vald RB

Pärnumaa arengukoridori uuringu3 tulemustest lähtuvalt ettepaneku, mille kohaselt toodi peatuse

asukoht riigitee nr 58 Aluste–Kergu äärde Viluvere küla loodeossa (Joonis 2). Peatuse asukoha

nihutamisega 4 km võrra suurenes potentsiaalselt teenindatav elanikkond ca 4 korda.

2 Pärnu maakonna planeering, kehtestatud 29.03.2018 3 Rail Balticu Pärnumaa arengukoridor. Skepast&Puhkim OÜ 2021

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

7 / 46

Joonis 2. Kaisma peatuse asukoha muudatuse ettepanek. Allikas: Rail Balticu Pärnumaa

arengukoridor

2.3. Kaisma peatuse kirjeldus

Vastavalt töö aluseks olevale tehnilisele kirjeldusele on Kaisma peatus kavandatud tüüp 4, shelters

peatus, mis hõlmab enda alla 100 m2 pinna. Peatuse väliala (tüüp 3) on mõõtmetega 40 x 115 m,

hinnanguline ruumivajadus 4600 m2 suurusel alal. Sõiduautode parkimiskohtade arv on 40.

Juurdepääsutee hinnanguline pikkus on 575 m ja sõiduradade laius 6-7 m. Kergliiklustee

hinnanguline pikkus on 200 m ja laius 3 m. Ülepääsuga ooteplatvormid on mõõtmetega 220 x 6 m

(Joonis 3).

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

8 / 46

Joonis 3. Kaisma peatuse ala esialgne planeeringuskeem. Allikas: detailplaneeringu

algatamise ettepanek

2.4. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala parkimisalaga, juurdepääsu- ja kergliiklustee,

ooteplatvormid ja ülepääsud (Joonis 3).

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

9 / 46

Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Võimalusel kasvupinnas

taaskasutatakse kogu mahus juurdepääsutee ja kergliiklustee nõlvade kindlustamisel, peatuse ala

haljastamisel või täitmisel. Ehitatakse täisautomaatne hoone WC, koristusruumi ja ooteruumiga,

rajatakse vajalikud tehnovõrgud.

Parkimisala kaetakse kõvakattega ja rajatakse haljastus.

2.5. Vajalikud lammutustööd

Kaisma peatuse rajamiseks pole vaja teha lammutustöid.

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

10 / 46

3. Seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega

Kavandataval tegevusel on seos järgmiste strateegiliste planeerimisdokumentidega:

• Üleriigiline planeering Eesti 2030+

• Pärnu maakonna planeering

• Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine”

• Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering

3.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+

Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+4 on välja toodud, et Euroopa transpordipoliitika valguses on

jätkuvalt tähtis parandada Eesti seotust Euroopa Liidu tuumikpiirkondadega, sh luua Läänemere

idarannikul kiirraudtee (Rail Baltic), mis ühendab Balti riigid ja Soome Kesk-Euroopaga. Selline

raudtee konkureerib lühematel vahemaadel edukalt õhutranspordiga.

3.2. Pärnu maakonna planeering

Pärnu maakonna planeeringus5 on välja toodud:

Pärnumaa ühendus reisiliikluse ja kaubavedude jaoks saab paraneda pärast raudteetaristu

kaasajastamist. Aeg-ruumiliste vahemaade vähendamiseks annab olulist efekti Rail Balticu

kiirraudtee valmimine, mis loob täiesti uue kvaliteediga ühenduse nii Tallinna ja Riia vahel kui ka

Lääne-Euroopa suunal.

Rail Balticu rajamiseks on läbi viidud ettevalmistavad tööd: kehtestatud trassikoridori

maakonnaplaneering ja tehtud esialgsed uuringud. Raudtee põhitrassi ristumised kõikide olulisemate

avalikult kasutatavate teedega lahendatakse eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade

määramisel on lähtutud eelkõige põhimõttest – tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu

toimimine ja sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust teedel ning asustuse paiknemist.

Maanteede ümberehitamine ja uute teelõikude rajamine peab toimuma raudtee väljaehitamise

etapis. Maakasutustingimused RB raudtee trassikoridoris ja tingimused kiirraudtee projekteerimiseks

on sätestatud Rail Balticu maakonnaplaneeringus.

Vaba läbilaskevõime ulatuses on Rail Balticu raudteed võimalik kasutada reisirongide kohalikuks

liikluseks Tallinn–Pärnu−Riia suunal. Sellest tulenevalt on Pärnu maakonna planeeringus näidatud

kohaliku rongiliikluse peatuste võimalikud asukohad: Häädemeestel, Surju piirkonnas, Kilksamal,

Tootsis ja Kaismal). Peatuste asukohad vajavad täiendavaid uuringuid ja nende väljaarendamine

eraldi riigipoolset otsust. Sellest lähtuvalt on pärast Pärnu maakonna planeeringu kehtestamist

täiendavalt analüüsitud RB peatuste asukohti Pärnu maakonnas6 ja võrreldes maakonnaplaneeringus

tooduga (Joonis 4) on muudetud Kaisma peatuse asukohta (vt ptk 2.2. ).

Rail Balticu kiirraudtee rajamine, koos kohalike peatustega, toob maakonnale aegruumiliselt

lähemale nii Tallinna kui ka Riia, rääkimata sellele trassile jäävatest kaugematest keskustest. See

annab maakonna sotsiaalmajanduslikule arengule uue impulsi.

4 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. a korraldusega nr 368 5 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 6 Rail Balticu Pärnumaa arengukoridor. Skepast&Puhkim OÜ 2021

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

11 / 46

Joonis 4. Pärnu maakonna planeeringuga kavandatud Rail Balticu trassikoridor ja Kaisma

peatuse asukoht. Allikas: Pärnu maakonna planeering

3.3. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine”

Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“7 on välja toodud:

Rail Balticu trassi koridor (lõik 5D, osaliselt 6B) Vändra valla8 territooriumil läbib Viluvere, Sohlu,

Kaisma ja Kõnnu küla. Kogu Vändra valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m. Viluvere

küla lõunaosas kulgeb trassi koridor olemasoleva 1520 mm raudtee koridoris, põhjaosas suundub

Kergu ja Taarikõnnu looduskaitsealade vahelt läbi Sohlu külasse (Joonis 5 ja Joonis 6).

Raudteejaama täpne asukoht, jaamahoone paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele (sh

ühistranspordile ja kergliiklejatele), parkimine jm toetav infrastruktuur lahendatakse eraldiseisva

planeeringuga.

7 Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/40 8 Haldusreformi eelne vald, praegu Põhja-Pärnumaa vald

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

12 / 46

Joonis 5. Planeeringulahendus Pärnu maakonnas kavandatava Kaisma peatuse piirkonnas.

Allikas: Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

13 / 46

Joonis 6. Pärnu Maavalitsuse ettepanek võimalike kohalike peatuste põhimõtteliste

asukohtade osas. Allikas: Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine“

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

14 / 46

3.4. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering

Põhja-Pärnumaa valla uus üldplaneering on koostamisel.9 Seni kehtib alal endise (haldusreformi

eelse) Vändra valla üldplaneering10. Vändra valla ÜP ei käsitle RB raudteetrassi, sest on kehtestatud

oluliselt varem, mistõttu RB-l ja kavandataval Kaisma peatusel selle ÜP-ga seos puudub. Kuna Põhja-

Pärnumaa valla uus üldplaneering on käesoleval hetkel koostamisel, siis tuleb eelduslikult läbi viia

kehtivat üldplaneeringut muutev detailplaneering (kui uut üldplaneeringut enne kehtestada ei jõuta).

Erinevalt DP koostamise lähtedokumentidest (Joonis 1) on koostatavas Põhja-Pärnumaa valla

üldplaneeringus Kaisma peatuse asukoht märgitud riigiteest nr 58 Aluste–Kergu lõuna poole (Joonis

7).

Joonis 7. Kaisma peatuse asukoht koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus

9 Põhja-Pärnumaa valla veebileht: https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering (vaadatud 15.02.2022) 10 Vändra valla üldplaneering. Kehtestatud Vändra Vallavolikogu 21.09.2010 määrusega nr 30

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

15 / 46

4. Tegevuse asukoha kirjeldus, sh eeldatavalt

mõjutatava ala tundlikkus

Eeldatavalt mõjutatava ala ja selle tundlikkuse kohta teabe koondamiseks on kasutatud riiklike

registreid (Keskkonnaregister) ja Maa-ameti kaardiserverit.

4.1. Maakasutus

4.1.1. Asend

Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2017 määruse nr 9 „Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra

valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159

„Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine (jõustus 18. jaanuaril 2017) alusel

moodustus 21. oktoobril 2017 Halinga valla, Tootsi valla, Vändra valla ja Vändra alevi ühinemise teel

uus omavalitsusüksus –Põhja-Pärnumaa vald, mis on ühinenud omavalitsusüksuste

üldõigusjärglane.11

Põhja-Pärnumaa vald tegutseb struktuuriüksustena kolmes keskuses: kaks halduskeskust asuvad

Vändras ja Pärnu-Jaagupis ning üks teeninduskeskus Tootsis. Valla halduskeskus, Vändra alev

paikneb maakonnakeskusest Pärnust 48 km kaugusel ning Tallinnast 104 km kaugusel. Valla teine

halduskeskus asub Via-Baltica põhimaanteel ning omab seeläbi oluliselt paremat ühendust nii Pärnu

kui ka Tallinnaga. Olulised asustuse paiknemist mõjutavad ühendusteed on valla lääneosa põhja-

lõuna suunaliselt läbiv Tallinn–Pärnu–Ikla põhimaantee (ViaBaltica) ja idaosa kirde-edela suunaliselt

läbiv Pärnu–Rakvere–Sõmeru põhimaantee.

Kaisma peatuse asukoht on Viluvere küla loodeosas, riigiteest nr 58 Aluste–Kergu vahetult põhja

pool. Rail Balticu Kaisma kohaliku peatuse objektidega eelduslikult hõlmatud kinnistud on: Rapla-

Pärnu raudtee 474 (63801:001:0922, maatulundusmaa), Paisumetsa (63801:001:0923,

maatulundusmaa) ja 58 Aluste-Kergu tee (93001:001:0029, transpordimaa)12.

Vaadeldavat ala ümbritsevad peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused ja lõuna poolt

transpordimaa maaüksus (Aluste-Kergu tee).

4.1.2. Asustus ja rahvastik

Põhja-Pärnumaa vald (pindala 1011 km²) on valdavalt maaline omavalitsus, kus 01.04.2021 seisuga

elas 8075 elanikku, mis teeb keskmiseks rahvastikutiheduseks 8 in/km. Eesti väikeasulate uuringu

(2019) kohaselt on valla 89-st asustusüksusest 15 liigitatud rahvastikunäitajate poolest kasvavateks,

millest omakorda 9 on suhteliselt kõrge laste osakaaluga. Stabiilsemate näitajatega asulad paiknevad

hajusalt üle valla ning selge muster puudub. Kasvavatest ja kõrge laste osakaaluga küladest kuues

(Vakalepa, Helenurme, Loomse, Valistre, Metsavere, Venekuusiku ja Lüüste külades) on rahvaarv

(2017) olnud vahemikus 20-40 inimest, mis tähendab, et ainult üksikute inimeste lisandumine või

sündimine on tinginud nende asustusüksuste rahvastiku kasvutrendi, kuid see ei ilmesta kogu

piirkonna arengusuunda (kuna paljud külad ümbruses kahanevad). Rahvastikuprognoos kohaliku

omavalitsusüksuste rühmades (klasteranalüüs 2015) paigutab ühinenud neli valda

rahvastikuandmete põhjal kolme erinevasse klastrisse, mis on iseloomulikud kogu eesti

hajaasustuses ning suurtest keskustest eemal asuvatele piirkondadele. Halinga piirkond ja Vändra

ümbrus paigutuvad riigi keskmiste rahvastikunäitajatega piirkondade hulka, kus eeldatakse aastaks

11 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering. Eelnõu 2021 12 Maa-ameti kaardirakendus, seisuga 12.02.2022

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

16 / 46

2030 rahvastiku vähenemist viiendiku võrra. Vändra alevi ümbruses võib eeldada rahvastiku

vähenemist kuuendiku võrra. Tootsi alev on kõige kehvemate rahvastikunäitajatega, kus on väga

madal laste osakaal ning üle veerandi elanikkonnast on eakad. Uuring eeldab Tootsi alevis sama

trendi jätkudes elanikkonna vähenemist aastaks 2030 enam kui viiendiku võrra.13

Lähimad elamud asuvad kavandatava peatuse alast 600 m kaugusel ja juurdepääsuteest 120 m

kaugusel kagu suunas (Vahtra, KÜ 93001:001:0040). Lääne suunas, lõuna pool Aluste-Kergu

tugimaanteed asuvad elamud 390 m kaugusel peatuse alast (Sambliku, KÜ 92901:001:0138 ja

Piirimaa, KÜ 92901:001:0137).

4.1.3. Sotsiaalne taristu ja ettevõtlus

Põhja-Pärnumaa vallal on tugevad ja territooriumil keskselt paiknevad halduskeskused (Pärnu-

Jaagupi ja Vändra alevis), mille teenused on enamikele vallaelanikest mitte rohkem 15 km kaugusel.

Läbi olemasolevate keskuste tihendamise ja teenusbaasi säilimise tagatakse esmatähtsate teenuste

kättesaadavaus ja head arengueeldused ka valla äärealadel.

Põhja-Pärnumaa vallas oli 2020. aastal äriregistri andmetel kokku 344 töökohti pakkuvat ettevõtet.

Kokku on ettevõtetes 1807 töötajat, pakkudes seega teoreetiliselt töökohti 39 % valla tööealisest

elanikkonnast. See tähendab, et ca 2/3 elanikkonnast peab tööd leidma väljapool valda. Vaadates

siia juurde toimepiirkondasid ja rahvastiku peamiseid päevaseid liikumissuundi, siis on näha, et valla

läänepoolsest osast (Via Baltica lähedus) liigutakse Pärnusse tööle, samas kui endises Vändra vallas

liigutakse pigem Vändrasse tööle. Kõige enam töötajatega ettevõtteid paikneb Vändras, millele

järgneb Pärnu-Jaagupi, Libatse, Lüüste ja Allikõnnu. Vändra piirkond on ettevõtete arvu osas suurim

– kokku tegutseb siin 103 töökohti pakkuvat ettevõtet. Ka töökohti on vallas kõige enam Vändra

ettevõtetes – kokku töötab seal 621 inimest. Vändras ja Allikõnnus asub ca 45% kõikidest valla

töökohtadest, seega on Vändra kõige olulisem töökohtade koondumise koht Põhja-Pärnumaa vallas.

Suhteliselt palju on töötajaid ka Pärnu-Jaagupi, Loomse, Libatse, Tõrdu ja Kaisma ettevõtetel.14

4.1.4. Teedevõrk

Olulised asustuse paiknemist mõjutavad ühendusteed on valla lääneosa põhja-lõuna suunaliselt läbiv

Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee (ViaBaltica) ja idaosa kirde-edela suunaliselt läbiv Pärnu-Rakvere-

Sõmeru põhimaantee. Kaisma peatuse asukoht on riigitee nr 58 Aluste–Kergu põhjapoolses ääres

Viluvere küla loodeosas.

4.2. Alal esinevad loodusvarad

4.2.1. Pinnakate ja aluspõhi

Pinnakatte moodustab vaadeldaval alal 5 m paksuse kihina Võrtsjärve alamkihistu moreen (Joonis

8).

13 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering. Eelnõu 2021 14 Ettevõtluse arendamise võimaluste välja selgitamine Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas. Hendrikson & Ko, 2020

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

17 / 46

Joonis 8. Pinnakatte geoloogia. Allikas: Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50 000,

seisuga 26.01.2022

Aluspõhja moodustab Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu dolokivi.

4.2.2. Maavarad ja maardlad

Kavandatava peatuse alal ei ole arvele võetud maavarasid ega maardlaid (Joonis 9). Lähim maardla

on Aruniidu turbamaardla 2,2 km kaugusel kirdes ja Viluvere liivamaardla 2,4 km kaugusel kagus,

mis on ka taotletav mäeeraldis. Teine lähim taotletav mäeeraldis on Sohlu kruusakarjäär 3,7 km

kaugusel loodes. Lähim aktiivne mäeeraldis on Rinnaku kruusakarjäär 5,7 km kaugusel põhjas (Tabel

2).

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

18 / 46

Joonis 9. Mäeeraldiste ja maardlate paiknemine kavandatava tegevuse suhtes. Allikas:

Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 26.01.2022

Tabel 2. Vaadeldava ala piirkonnas asuvad aktiivsed mäeeraldised. Allikas: Maa-amet,

seisuga 26.01.2022

Mäeeraldise nimetus Kaevandamis-

loa nr

Kaevandamisloa omaja Kaugus

linnulennult vaadeldavast alast, km

Rinnaku kruusakarjäär L.MK/325520 Vändra MP OÜ 5,7

Aluste II liivakarjäär KL-513661 OÜ Lambasihver 6,7

Aluste kruusakarjäär L.MK/327913 Sokkel Holding OÜ 7

Pööravere II turbatootmisala L.MK/334248 AS Tootsi Turvas 6,5

Pööravere turbatootmisala KL-507760 AS Tootsi Turvas 6,7

Viluvere liivakarjäär taotletav EMG Karjääri OÜ 2,4

Sohlu kruusakarjäär taotletav Osaühing Eesti Killustik 3,7

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

19 / 46

4.2.3. Põhjavesi

Põhjavesi on vaadeldaval alal ja piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-

või hajureostuse suhtes (Joonis 10). Vaadeldaval alal on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi

survepinna kõrgus merepinnast 42,5 m, aluspõhja kivimite kõrgus 38 m ja maapinna kõrgus 43 m.

Põhjavesi liigub lõuna suunas ja on alal 0,5 kuni 1,5 m sügavusel maapinnast.

Joonis 10. Põhjavee kaitstus ja registreeritud puurkaevud vaadeldaval alal ja piirkonnas.

Allikas: Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50 000, seisuga 17.01.2022

Vaadeldaval alal ja lähiümbruses kaeve ei asu. Lähim registreeritud puurkaev PRK0007946 on 1020

m kaugusel lõunas (Joonis 10).

Lähim keskkonnaregistris registreerimata salvkaev asub ehitisregistri andmetel alast 350 m kaugusel

läänes (KÜ 92901:001:0137). Lähimad keskkonnaregistris registreerimata salvkaev ja puurkaev

asuvad ehitisregistri andmetel 370 m kaugusel läänes (KÜ 92901:001:0138).

Vaadeldaval alal reoveekogumisalasid ei ole. Lähim reoveekogumisala on 3,9 km kaugusel läänes

Kergu külas (Joonis 11)15.

15 Keskkonnaregister, seisuga 08.02.2022

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

20 / 46

Joonis 11. Reoveekogumisalad vaadeldava ala ümbruses. Allikas: Keskkonnaregister,

seisuga 08.02.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

4.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid

Kavandatavast peatusest 515 m idas voolab Sepasoo peakraav (VEE1149300). Sepasoo peakraav

valgala on 17,9 km2 ja pikkus 10,8 km16. Sepasoo peakraav ei ole avalikult kasutatav, suubub

paremalt Uru ojja (VEE1149100), suudmest 8,3 km kaugusel. Sepasoo peakraav kuulub riigi poolt

korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Kavandatavast peatusest 2,48 km läänes voolab Mõnuvere

jõgi (VEE1149600, Are jõgi, Are_1, Mõnuvere lähtest turbatööstuseni). Mõnuvere jõe valgala on

127,9 km2 ja pikkus 29,1 km. Mõnuvere jõgi on avalikult kasutatav, suubub paremalt Sauga jõkke

(VEE1148700), suudmest 24 km kaugusel. Mõnuvere jõel kehtib kalda piiranguvöönd ulatusega 100

m, ehituskeeluvöönd ulatusega 50 m, veekaitsevöönd ulatusega 10 m ja veekogu kallasrada

ulatusega 4 m. Mõnuvere jõgi kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.

Vaadeldaval alal ei asu maaparandusehitisi. Lähim maaparandusehitise reguleeriv võrk on Viluvere

maaparandusehitise reguleeriv võrk (6114930020060) vahetult 35 m kaugusel idas ja 430 m

kaugusel loodes (Riima, 6114960030180) (Joonis 12).

16 Keskkonnaregister (vaadatud 08.02.2022)

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

21 / 46

Joonis 12. Vooluveekogud, kitsendused ja maaparandusalad. Allikas: Keskkonnaregister

seisuga 08.02.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

4.3. Looduskeskkonna kirjeldus

4.3.1. Natura 2000 võrgustiku alad

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimad Natura 2000

alad on 1,25 km põhjas asuv Taarikõnnu loodusala (RAH0000557) ja Taarikõnnu-Kaisma linnuala

(RAH0000085)17 (Joonis 13).

Taarikõnnu loodusala kaitse-eesmärgid on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood

(7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud

(9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse Taarikõnnu-Kaisma linnualal, on kaljukotkas (Aquila

chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia

nigra), välja-loorkull (Circus cyaneus), laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao tetrix) ja metsis

(Tetrao urogallus).

17 Keskkonnaregister, seisuga 08.02.2022

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

22 / 46

Joonis 13. Natura 2000 võrgustiku alad ja hoiualad vaadeldava ala ümbruses. Allikas:

Keskkonnaregister, seisuga 08.02.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

4.3.2. Kaitsealad

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei asu kaitsealasid. 550 m kaugusel edelas asub Kergu

looduskaitseala (KLO1000582) ja 1,2 km kaugusel põhjas Taarikõnnu looduskaitseala (KLO1000058)

(Joonis 14).

Kergu looduskaitseala kaitse-eesmärk on elupaigatüübid, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas:

rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).

Taarikõnnu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) Taarikõnnu raba (Põrguraba), Laianiidu raba ja Lõo (Aruniidu) raba maastikukomplekse, neid

ümbritsevaid metsa- ja sookooslusi ning kaitsealuseid liike;

2) elupaigatüüpe, loodusdirektiiv nimetab I lisas: huumustoitelised järved ja järvikud (3160),

rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad

loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

3) liike, keda linnudirektiiv nimetab I lisas, ning nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas

(Aquila chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus), teder (Tetrao

tetrix), laanepüü (Bonasa bonasia) ja öösorr (Caprimulgus europaeus);

4) kaitsealust taimeliiki kolmehõlmalist batsaaniat (Bazzania trilobata);

5) rändlindude peatuspaiku.

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

23 / 46

Joonis 14. Kaitsealad, III kategooria kaitstavad liigid ja kaitsealused üksikobjektid

vaadeldava ala piirkonnas Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 08.02.2022. Aluskaart:

Maa-amet 2022

4.3.3. Hoiualad

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähim hoiuala on kagus 5,1 km kaugusel

asuv Mõrdama hoiuala (KLO2000279) (Joonis 13), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv

Mõrdama loodusala (EE0040331).

4.3.4. Kaitsealused liigid

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses keskkonnaregistri andmetel seisuga 09.02.2022 registreeritud

kaitsealuste looma- ja taimeliike ei esine.

Alast 1,4 km põhjas asuvad III kategooria kaitsealuste liikide tedre (Tetrao tetrix), hallõgija (Lanius

excubitor), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), rüüt (Pluvialis apricaria),

suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), soo-loorkull (Circus pygargus),

väikekoovitaja (Numenius phaeopus), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), sookurg (Grus grus) ja

öösorr (Caprimulgus europaeus) elupaigad. 1,3 km kaugusel lõunas asuvad III kategooria

kaitsealuste taimede kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), ahtalehine ängelhein

(Thalictrum lucidum), soo-neiuvaip (Epipactis palustris) kasvukohad. Vt Joonis 14.

I kategooria kaitstava liigi väike-konnakotka (Aquila pomarina) elupaigana registreeritud ala paikneb

peatuse alast lõuna pool, 35 m kaugusel, teisel pool Aluste-Kergu teed. Teisi I ja II kategooria

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

24 / 46

kaitstavaid liike 1 km raadiuses registreeritud ei ole. Liigi asukohta ei ole joonisel näidatud, kuna I

ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on

keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 118).

4.3.5. Püsielupaigad

Vahtra väike-konnakotka (I kategooria kaitstav liik) püsielupaik (KLO3001718) paikneb väike-

konnakotka elupaiga (ptk 4.3.4. ) keskosas, ca 340 m kaugusel peatuse alast. Püsielupaiga pindala

on 3,3 ha. Püsielupaiga asukohta ei saa joonisel näidata, kuna I ja II kaitsekategooria liigi isendi

täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud (looduskaitseseaduse

§ 53 lg 1 ).

Vahtra väike-konnakotka püsielupaik on liikumispiiranguga ala. Liikumispiirang alal kehtib 15.03–

31.08. Püsielupaika läbivatel teedel on inimeste viibimine lubatud aastaringselt.19

4.3.6. Kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad

loodusobjektid

Alal ega lähipiirkonnas kaitstavaid looduse üksikobjekte registreeritud ei ole. Lähimad üksikobjektid

on 1,1 km kaugusel lõunas paiknev Viluvere rändrahn (Suur rändrahn, KLO4000289) ja 1,3 km

kaugusel asuv Peedi talu rändrahn (Suur rändrahn, KLO4001157) (Joonis 14).

Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte ei ole registreeritud vaadeldavast alast

vähemalt 5 km raadiuses.

4.3.7. Vääriselupaigad

Lähimad vääriselupaigad20 on vaadeldavast alast 20 m idas (Üksikud suured puud, VEP111034;

täpsem asukoht: maaüksus Paisu 93001:001:0130, metsaeraldis 7) ja 340 m kaugusel kirdes

(Märgalade metsad, VEP111033).21 Vt Joonis 15.

18 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv 19 Allikas: Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus, vaadatud 15.02.2022 20 Metsaseaduse § 23 lg 1: Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. 21 Keskkonnaregister, seisuga 08.02.2022

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

25 / 46

Joonis 15 Vääriselupaikade paiknemine

4.3.8. Taimestik ja loomastik

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses on metsa- ja heinamaa, kus võib liikuda loomi.

4.3.9. Väärtuslik põllumajandusmaa

Pärnu maakonnaplaneeringus loetakse Pärnumaal väärtuslikeks põllumajandusmaadeks haritav maa

ja looduslik rohumaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Pärnumaa

põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist 35. Kavandatava tegevuse alale

väärtuslikku põllumajandusmaad ei jää. Väärtuslik põllumajandusmaa asub alast loodes ja idas

(Joonis 16).

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

26 / 46

Joonis 16 . Kavandatava tegevuse ala paiknemine väärtusliku põllumajandusmaa suhtes.

Kavandatava tegevuse asukoha välispiir on tähistatud punase joonega ja väärtuslik

põllumajandusmaa kollasega. Allikas: Pärnu maakonna planeering

4.3.10. Rohevõrgustik

Pärnu maakonna planeeringuga on täpsustatud teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“ määratud rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride piire ning

kasutustingimusi lähtuvalt maakonna senistest arengusuundumustest ja tasakaalustatud ruumilise

arengu põhimõttest, rohelise võrgustiku ökoloogilise sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest,

senisest praktikast rohelise võrgustiku hoidmisel. Täpsustamisel on aluseks võetud ka kehtestatud

üldplaneeringute lahendusi.

Pärnu maakonna planeeringuga on määratud rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused. Uute

arenduste kavandamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja kavandada

asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta, kiirusepiirang, piisav nähtavus

teekaitsevööndis jne). Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore.

Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber

õueala.

Vaadeldav ala asub rohevõrgustikust 170 m kaugusel idas ning plaanitav peatuse hoone, parkimisala

ja juurdepääsuteed rohevõrgustikuga ei kattu (Joonis 17).

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

27 / 46

Joonis 17. Rohevõrgustiku paiknemine kavandatava ala suhtes. Allikas: Pärnu

maakonnaplaneering

4.4. Kultuuripärand

Kavandatava tegevuse alal ning selle läheduses ei ole registreeritud kultuurimälestisi22. Lähim

kultuurimälestis on 1,3 km idas asuv Kivikalme (reg nr 11876) (Joonis 18).

Kavandatava tegevuse alal ei asu pärandkultuuriobjekte (Joonis 18). Lähim on 25 m kaugusel

kaguosas asuv Viluvere veski (reg nr 930:VEV:014) ja Viluvere vallamaja asukoht 385 m kaugusel

ala kagunurgast (reg nr 930:VAL:003)23.

22 Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 08.02.2022 23 Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 08.02.2022

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

28 / 46

Joonis 18. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid kavandatava tegevuse

piirkonnas. Allikas: Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 08.02.2022

RB arheoloogiliste eeluuringute24 käigus määratleti Viluvere külas, vaadeldavast peatuse alast lõuna

pool, teisel pool Aluste-Kergu teed kuni kavandatava riste alani ulatuv arheoloogilise väärtusega ala

(kivihunnikud ja -aiad). Eeluuring nägi ette, et see ala tuleb enne raudtee/riste ehitamist

arheoloogiliselt läbi uurida. Seda tehti 2020. aastal läbi viidud arheoloogiliste välitööde käigus (vt

ptk 5.4. ).

4.5. Radoonioht

Eesti pinnase radooniriski kaardi25 järgi jääb kavandatav tegevus alale, kus radoonisisaldus

pinnaseõhus on normaalne (vahemikus 30–50 kBq/m³). Vt Joonis 19.

24 Rail Balticu trassi arheoloogiliste eeluuringute II etapi lõpparuanne. Osa I. Aruanne arheoloogilisest baasleirest ja detailuuringutest Rail Baltic Pärnumaa trassilõikudel 2015. aastal. Aivar Kriiska, Dmitri Gerasimov, Tõnno Jonuks, Andres Kimber, Kerkko Nordqvist, Kristiina Paavel ja Kaarel Sikk. Tartu 2015 25 Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus. https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd. Andmed 2020. aasta seisuga. Vaadatud 26.01.2022

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

29 / 46

Joonis 19. Eesti pinnase radooniriski kaart. Kavandatava tegevuse ala asukoht on

tähistatud punase ruuduga. Allikas: Eesti Geoloogiateenistus. Andmed 2020. aasta

seisuga. Vaadatud 26.01.2022

4.6. Piirkonna välisõhu kvaliteet

4.6.1. Välisõhk

Välisõhu kvaliteedi pidevseiret kavandatava tegevuse piirkonnas ei teostata. Välisõhu kvaliteeti

mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus.

Vaadeldaval alal ja lähiümbruses paikseid heiteallikaid teabedokumendi koostamise ajal

registreeritud ei ole. Vaadeldavale alale lähemad paiksed heiteallikad asuvad 3,2 km kaugusel läänes,

Kergu külas – osaühing Kaisma laudad ja sõnnikuhoidlad (Joonis 20).

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

30 / 46

Joonis 20. Kavandatava tegevuse asukoht piirkonna paiksete heiteallikate suhtes.

Heiteallikate asukoht ja arv on tähistatud sinisega, kavandatava tegevuse ala piir punase

joonega. Allikas: KOTKAS heiteallikate register, seisuga 08.02.2022

Liikluse osas on välisõhu saasteainete seisukohast olulisemad tihedama liiklussagedusega teed.

Kavandatava tegevuse piirkonnas on selleks tugimaantee nr 58 Aluste-Kergu, mille aasta keskmine

liiklussagedus 2020. aasta loendusandmete põhjal oli 799 sõidukit ööpäevas26.

4.6.2. Müra

Andmed piirkonna müratasemete kohta puuduvad, kuid peamisteks müraallikaks on maanteeliiklus

tugimaanteel nr 58 Aluste-Kergu.

4.7. Vibratsioon

Pinnase kaudu leviva vibratsiooni teke on olemasolevas olukorras võimalik Aluste-Kergu tugimaantee

vahetus läheduses. Täpsemad andmed pinnases tekkiva vibratsioonitaseme ja leviku ulatuse kohta

puuduvad, kuid liiklusest tulenev vibratsioon sõltub suuresti teede olukorrast.

4.8. Üleujutusalad

Vaadeldaval alal ei ole prognoositud üleujutusi.27

26 Teeregister, seisuga 08.02.2022 27 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 08.02.2022

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

31 / 46

4.9. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted

Vaadeldaval alal ja sellest 10 km raadiuses ei ole ühtegi ohtlikku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtet28.

28 Maa-ameti ja Päästeameti kaardirakendus, seisuga 08.02.2022

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

32 / 46

5. Olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva

olulise keskkonnamõju kohta

5.1. Eeldatav mõju asustusele ja maakasutusele

Peatus ning ühendusteed kavandatakse rajada praegusele maatulundusmaale.

Detailplaneeringuga on vaja muuta maatulundusmaa sihtotstarve äri- ja transpordimaaks ning luua

eeldused, et alale oleks võimalik ehitada peatuse hoone koos parklaga. Maatulundusmaa pindala

piirkonnas väheneb lokaalselt, peatuseala alla jäävas osas (kuni ca 0,5 ha ulatuses), pöördumatult.

Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kohta

piirkonna maakasutusele laiemalt.

Kaudselt võib kohaliku peatuse rajamisega kaasneda tulevikus asustuse ja maakasutuse muutusi

peatusega külgnevatel aladel, näiteks elamu- ja/või tootmisalade lisandumise kaudu. Kui piirkonda

lisanduvad uued transpordiliigid/-võimalused, siis loob see eeldused rahvastiku juurdekasvuks ja

uute töökohtade loomiseks. Selle ulatus selgub ja sellega kaasnevat võimalikku mõju hinnatakse

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamise käigus.

5.2. Eeldatav mõju loodusvaradele

5.2.1. Pinnas

Mõju pinnasele võib avalduda nii peatuse rajamisel (ehitusetapis) kui ka kasutamisel. Aladel, mis

ehitusetapis kaetakse kõvakattega, kaovad pinnases selle looduslikud funktsioonid pöördumatult.

Eeldatav mõju on lokaalne. Lisaks toimub ehitustööde ettevalmistavas etapis väärtusliku

kasvupinnase eemaldamine, kuid seda saab taaskasutada objekti haljastamisel või tagasitäiteks või

suunata samal otstarbel kasutamiseks muudele lähiala objektidele. Kui eemaldatud väärtuslikku

kasvupinnast kasutatakse sihipäraselt, siis selle kui loodusvara kogus ei vähene.

Nii ehitusetapis kui ka kasutamisel võivad negatiivset mõju pinnasele avaldada pinnasesse sattuvad

saasteaineid, mis võib kaasa tuua pinnase reostumise. Saasteainete pinnasesse sattumine nii ehitus-

kui ka kasutusetapis on võimalik eeskätt avariiliste juhtumite tulemusena. Mõju on võimalik

vältida/vähendada töökorralduslike meetmetega ja ohutusnõuete järgimisega. Nii ehitustööde käigus

kui ka objekti kasutamisel tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise pinnasesse. Tehnika ja seadmed tuleb hoida korras (sh tagada nende

regulaarne hooldus), teostada pidevat järelevalvet ning lekked ja avariid likvideerida operatiivselt ja

professionaalselt.

Peatuse hoones tekkiva reovee käitlemist on käsitletud põhjalikumalt põhjavee peatükis (ptk 5.2.3.

) ja sademevee ärajuhtimist on käsitletud põhjalikumalt pinnavee peatükis (ptk 5.2.4. ).

Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kohta

pinnasele, kui reovee ja sademevee käitlemine toimub nõuetekohaselt.

5.2.2. Maavarad

Kuna kavandatava tegevuse alal ei asu maardlaid ega arvele võetud maavarasid, siis kavandatav

tegevus ei mõjuta maavara kättesaadavust, juurdepääsu maavarale ja maavara kvaliteeti.

Peatuse hoone ja parkimisala rajamisega kaasneb vajadus ehitusmaavarade järele, mistõttu

eeldatavalt avaldub mõju maavaradele läbi nende kasutamise. Peatuse ja juurdepääsutee rajamiseks

vajalikud ehitusmaavara mahud ei ole suured. Teabedokumendi koostamise ajal puudub teave

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

33 / 46

asjaolude kohta, millega Kaisma peatuse rajamine võiks oluliselt mõjutada ehitusmaavarade

kättesaadavust ja varustuskindlust. Ehitusmaavarad hangitakse üldjuhul lähedalasuvatest

karjääridest, mille avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju on hinnatud kaevandamisloa

menetluse käigus.

5.2.3. Põhjavesi

Negatiivne mõju põhjaveele on võimalik läbi saasteainete põhjavette sattumise, mis võib ohustada

põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib aset leida nii ehitus- kui ka

kasutusetapis. Põhjavette võib reostus sattuda läbi reostunud pinnase või kui reostus satub

puurkaevu (sanitaarkaitseala piirides). Otse põhjavette saab reostus sattuda, kui põhjaveetase

tõuseb kõrgvee ajal maapinna tasemeni. Ehituslikult ei ole ette nähtud põhjaveekihi avamist ning

seetõttu ei ole otsese reostuse sattumine põhjavette tõenäoline.

Kavandatava tegevuse ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatava tegevuse alal ja

lähipiirkonnas ei ole puur- ja salvkaeve. Puurkaevud ja salvkaevud asuvad piisavalt kaugel. Sarnaselt

pinnasega (ptk 5.2.1. ) on saasteainete sattumine põhjavette nii ehitus- kui ka kasutusetapis

võimalik avariiliste juhtumite tulemusena. Võimalikku negatiivset mõju on võimalik vältida

töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Tähelepanu tuleb pöörata ehitusaegsete

masinate ja seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse

ohtlikke ained.

Kui peatuse varustamiseks rajatakse puurkaev, tuleb veekvaliteedi säilitamiseks tagada kaevu

sanitaarkaitseala vastavalt veeseaduse §-le 14929.

Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-

ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate

masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres.

Vaadeldava alal reoveekogumisalasid ei ole. Lähim reoveekogumisala on 3,8 km kaugusel läänes

Kergu külas (Joonis 11)30.

Detailplaneeringu käigus teostatakse hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja

planeerimiseks ja projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised tingimused. Uuringuga selguvad

täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta (sh vajadusel andmed lokaalse

VK-süsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt asukohast ei ole otstarbekas või võimalik olemasoleva

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga liituda).

Detailplaneeringu koostamise käigus lahendatakse reovee käitlemine kas lokaalselt või

kanaliseerimise teel. Kui detailplaneeringuga nähakse ette lokaalse kanalisatsiooni lahendus, siis

tuleb see planeerida, projekteerida ja rajada vastavalt veeseaduse, määruse jt asjakohaste

õigusaktide ja juhendite nõuetest lähtuvalt, arvestades ka piirkonna põhjavee kaitstust.

Nõuded reovee puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks on sätestatud keskkonnaministri 08.11.2019

määrusega nr 6131. Määruse järgi võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse

immutada ööpäevas kuni 10 m3 bioloogiliselt puhastatud reovett. Heitvee immutussügavus peab

olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma

hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

29 Veeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121092021006 30 Keskkonnaregister 08.02.2022 31 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

34 / 46

Kui detailplaneeringuga nähakse ette reovee käitlemine alal selle kanaliseerimise teel, siis

lahendatakse nõuetekohaselt liitumine.

Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kohta

põhjaveele, kui juhindutakse õigusaktidega sätestatud veekaitsenõuetest.

5.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid

Ehitusetapis ei saa eeldada jäätmete, ehitusmaterjali jääkide vms jäätmete sattumist

pinnaveekogudesse, sest selline tegevus ei ole lubatav ja ehitajal tuleb seda vältida. Negatiivne mõju

pinnaveele on võimalik juhul, kui avariilise juhtumi tulemusena juhitakse sademeveega saasteaineid

ümbritsevasse keskkonda. Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses vooluveekogusid ja

maaparandussüsteeme, mille kaudu võimalik reostus võiks kaugemale levida, ei ole.

Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja olemasoleva ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga

liitumise võimalikkus ja otstarbekus lähtudes peatuse asukohast. Kui detailplaneeringuga nähakse

ette lokaalse kanalisatsiooni lahendus, siis tuleb see planeerida, projekteerida ja rajada vastavalt

veeseaduse, määruse32 jt asjakohaste õigusaktide ja juhendite nõuetest lähtuvalt.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle

tekkekohas, vältides sademevee reostumist (veeseaduse § 129 lg 1). Sademeveest vabanemiseks

kasutatavad looduslähedased lahendused on rohealade, viibetiikide, vihmaaedade, imbkraavide ja

muude lahenduste kasutamine, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastiku

kujundamise kaudu, võimaldades seejuures ka sademevee puhastumist. Kui põhjavee (pinnasevee)

tase seda võimaldab, tuleb puhas sademevesi immutada pinnasesse. Sademevee reostumise

vältimisel ei käsitata immutamist sademevee suublasse juhtimisena veeseaduse tähenduses.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri määruses nr 6133 kehtestatud

sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga määratud heitkogustele. Sademevee

suublasse juhtimisel veeseaduse § 129 tähenduses peab immutussügavus olema aasta ringi

hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt

1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Puurkaevu rajamisel tuleb arvestada, et sademevee

pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud (veeseaduse § 129 lg

7).

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb välja selgitada liiva- ja õlipüüdurite või muude

asjakohaste puhastusseadmete vajadus parklatest ja muudelt kõvakattega pindadelt sademevee

ärajuhtimiseks. See sõltub kavandatavate parkimiskohtade hulgast ja kõvakattega alade pindalast,

kus sademevesi võib saastuda. Vältida tuleb puhta ja saastunud sademevee segunemist. Saastunud

sademevesi tuleb eraldi kokku koguda ja puhastada. Eelistada tuleks lahendusi sademevee

tekkekohas, kui see on võimalik (vt eelmine lõik – immutussügavus). Planeeringu koostamisse on

soovitav kaasata veeinsener.

32 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ 33 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused. Keskkonnaministri määrus 08.11.2019 nr 61 RT I, 22.09.2021, 2

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

35 / 46

Detailplaneeringu koostamisel tuleb muuhulgas34 määrata võimalused ärajuhitava sademevee

suunamiseks suublasse ning erinevate tehiskatete ja haljastuse osakaal. Vett halvasti läbilaskvate

katendite, eelkõige parklate ja platside kavandamisel tuleb hinnata saastunud sademevee

puhastamise võimalusi ja vajadust ning sellest tulenevalt planeerida vastavad, konkreetsesse

asukohta sobivad lahendused. Määrata tuleb vertikaalplaneerimise põhimõtted ja lahendused

äravoolu suunamiseks ning lubatud sademeveeuputuse alade kujundamiseks.

Käesoleva teabedokumendi koostamise ajal pole teada, kas on vajadus suunata planeeringualalt

lisavett maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi (planeeringualal maaparandussüsteemi

ei ole). Kui detailplaneeringu koostamise käigus selline vajadus ilmneb, siis tuleb tegevus

kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (PTA). Maaparandussüsteemi lisavee juhtimine

toimub vastavalt maaparandusseaduse §-le 53. PTA kooskõlastab eesvoolu lisavee juhtimise

kavatsuse või annab lisavee juhtimiseks loa, kui sellega ei kahjustata maaparandussüsteemi

nõuetekohast toimimist. Vajaduse korral määrab PTA kooskõlastuse või loa kõrvaltingimused, mis

tagavad kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimise, sealhulgas

kohustuse maaparandussüsteem rekonstrueerida ja rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva. Riiklik

järelevalve planeeringulahenduse ja sellele järgnevate projekteerimis- ja ehitustööde üle tagab

maaparandussüsteemide ja nende eesvoolude jätkuva toimimise ning eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ei kaasne.

Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kohta

pinnaveele ja maaparandussüsteemidele, kui juhindutakse õigusaktidega sätestatud

veekaitsenõuetest.

5.3. Eeldatav mõju looduskeskkonnale

5.3.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

Natura 2000 võrgustiku alasid lähipiirkonnas ei ole. Kavandatava tegevusega ei ole eeldada, et

ükskõik milline kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju võiks ulatuda lähima Natura-alani

(1,25 km kaugusele) ja mõjutada ala kaitse-eesmärke. Teabedokumendi koostamise ajal ei ole

teavet kavandatava tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju kohta Natura 2000 võrgustiku aladele,

nende terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele.

5.3.2. Mõju kaitsealadele

Alast 550 m kaugusel edelas asub Kergu looduskaitseala ja 1,2 km kaugusel põhjas Taarikõnnu

looduskaitseala. Kavandatava tegevusega ei ole eeldada, et ükskõik milline kavandatava tegevusega

kaasnev võimalik mõju võiks ulatuda lähima kaitsealani ja mõjutada ala kaitse-eesmärke.

Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju

kohta kaitsealadele, nende terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele.

5.3.3. Mõju hoiualadele

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei asu hoiualasid. Lähim hoiualad on 5,1 km kagus asuv

Mõrdama hoiuala (KLO2000279)35 (Joonis 13). Kavandatava tegevusega ei ole eeldada, et ükskõik

34 Kombineeritud sademevee strateegia projekt. Osa 1. Eesti Veeprojekt OÜ, AB Artes Terrae OÜ. Töö nr 14-17; https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/02/Sademevesi_L%C3%B5pparuann_KEM.pdf 35 Keskkonnaregister, seisuga 22.12.2021

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

36 / 46

milline kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju võiks ulatuda lähima hoiualani ja mõjutada

ala kaitse-eesmärke. Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega

kaasneva ebasoodsa mõju kohta hoiualadele, nende terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele.

5.3.4. Mõju kaitsealustele liikidele

Otsene mõju kaitsealustele liikidele võib avalduda läbi liigi hävimise või füüsilise kahjustamise, liikide

elupaikade/kasvukohtade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib avalduda läbi

tingimuste (nt vee- või valgusrežiim, häiringud) ebasoodsamaks muutumise.

Kuna alal ei ole registreeritud kaitsealuseid liike, siis teabedokumendi koostamise aegsest infost

lähtudes otsene mõju neile puudub.

Väike-konnakotkale võivad kaudset mõju avaldada peatuse ehitamise ja toimimisega seotud

häiringud. Mõju avaldavad nii peatuse rajamisega seotud ehitusmasinate liikumine ja müra,

ehitusaegne valgustus, tööliste liikumine jms, aga ka hilisemad kasutusaegne peatuse töötamisest

tingitud häiringud (müra, valgus, inimeste liikumine). Ehitusaegne mõju on suhteliselt lühiajaline,

ajutine ja pöörduv. Peatuse ala eraldab elupaigast Aluste-Kergu maantee. Seoses RB rajamisega

rajatakse maanteele kõrge muldega viadukt, mis peatusega seotud häiringuid (sh ehitusaegseid

häiringuid) tõhusalt varjestab. RBE tänaste plaanide kohaselt36 ehitatakse Aluste-Kergu tee riste

(kõrge maanteeviadukt koos tee muldega) valmis enne DP-ga kavandatava peatuse rajamist.

Peatuse ehitamisega seotud tööd toimuvad väike-konnakotka elupaiga suhtes teisel pool

maanteeviadukti ning tee mulle toimib müratõkkena. Samuti varjab tee mulle inimeste ja masinate

liikumist peatuse alal nii ehitus- kui ka kasutusperioodil ning vähendab sellest tulenevaid häiringuid.

Peatuse asukohas on metsaala, mis väike-konnakotkale toitumiseks ei sobi, sest liik toitub põldudel

ja avatud märgaladel. Seega väike-konnakotka toitumisalade kadu peatuse rajamine kaasa ei too.

RB raudtee võimalikku mõju väike-konnakotkale hinnatakse trassilõigu Rapla ja Pärnu maakonna

piirist Tootsini KMH käigus.

5.3.5. Mõju püsielupaikadele

Kavandatav Kaisma peatus asub Vahtra väike-konnakotka püsielupaigast (KLO3001718) ca 340 m

kaugusel ja seega olulisi häiringuid ei ole ette näha. Peatuse ala eraldab pesakohast Aluste-Kergu

maantee. Seoses RB rajamisega rajatakse maanteele kõrge muldega viadukt, mis peatusega seotud

häiringuid tõhusalt varjestab (sh ehitusaegseid häiringuid). RBE tänaste plaanide kohaselt37

ehitatakse Aluste-Kergu tee riste (kõrge maanteeviadukt koos tee muldega) valmis enne DP-ga

kavandatava peatuse rajamist. Peatuse ehitamisega seotud tööd toimuvad püsielupaiga suhtes teisel

pool maanteeviadukti ning tee mulle toimib müratõkkena. Samuti varjab tee mulle inimeste ja

masinate liikumist peatuse alal nii ehitus- kui ka kasutusperioodil ning vähendab sellest tulenevaid

häiringuid.

Seoses Kaisma peatuse rajamisega puudub vajadus liikumiseks Vahtra väike-konnakotka

püsielupaigas. Seega püsielupaigas kehtestatud liikumispiirang peatuse ehitustöödele takistusi ei

sea.

RB raudtee võimalikku mõju Vahtra väike-konnakotka püsielupaigale hinnatakse trassilõigu Rapla ja

Pärnu maakonna piirist Tootsini KMH käigus.

36 Info: projektijuht Rauno Lee, 26.02.2022 37 Info: projektijuht Rauno Lee, 26.02.2022

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

37 / 46

5.3.6. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele

Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib avalduda läbi objekti hävimise või füüsilise

kahjustamise.

Alal ega lähipiirkonnas kaitstavaid looduse üksikobjekte registreeritud ei ole. Lähimad üksikobjektid

on 1,5 ja 1,87 km kaugusel asuvad rändrahnud (Joonis 14). Kaisma peatuse rajamine rändrahne ei

mõjuta, sest kauguse tõttu ei ole teada asjaolusid, mille korral peatuse rajamise ja toimimisega

seotud võimalikud otsesed või kaudsed mõjud võiksid ulatuda nimetatud kaitsealuste objektideni.

5.3.7. Mõju vääriselupaikadele

Kaisma peatuse alale lähim vääriselupaik asub 20 m kaugusel: üksikud suured puud (tammed),

VEP111034 (Joonis 15). Arvestada tuleb, et tamm on tundlik veerežiimi muutuste suhtes. Kui DP

koostamisel selle vääriselupaiga kasvunõuetega arvestatakse, vääriselupaika ja seda ümbritsevat

metsa, sh kasvutingimusi (eelkõige veerežiimi) ei muudeta ning ehitustööde ala vääriselupaigani ei

laiendata, siis on oluline mõju eeldatavasti välditav.

340 m kaugusel kirdes asuvat vääriselupaika (Märgalade metsad, VEP111033; Joonis 15) võiks

põhimõtteliselt mõjutada veerežiimi muutumine VEP-i alal. Arvestades aga vääriselupaiga kaugust

peatuse alast, ei ole tõenäoline, et peatuse rajamisega kaasnev võimalik veerežiimi muutuse mõju

sellisele kaugusele ulatuks.

5.3.8. Mõju taimestikule ja loomastikule

Kavandatava tegevuse alal ei asu väärtuslikku taimkatet ega loomadele olulisi elupaiku. Peatuse

jaoks vajaliku maa-ala pindala on piirkonna maatulundusmaa (metsa- ja põllumajandusmaa)

kontekstis väike. DP koostamise käigus on plaanis teostada planeeringualale jääva metsa

inventeerimine.

Mõju loomastikule võib avalduda läbi elupaikade killustumise, häiringute ja võimaliku otsese

suremuse. Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva otsese

olulise mõju kohta piirkonna loomastikule. Peatuse maa-ala pindala on piirkonna loomastiku jaoks

sobivate elupaikade kontekstis väike.

Kaudselt võivad loomastikule mõju avaldada peatuse ehitamise ja toimimisega seotud häiringud.

Mõju avaldavad nii peatuse rajamisega seotud ehitusmasinate liikumine ja müra, ehitusaegne

valgustus, tööliste liikumine jms, aga ka hilisemad kasutusaegne peatuse töötamisest tingitud

häiringud (müra, valgus, inimeste liikumine). Ehitusaegne mõju on suhteliselt lühiajaline, ajutine ja

pöörduv. Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teada asjaolusid, mis seoses peatuse rajamisega

võiks põhjustada olulist negatiivset mõju loomastikule. Kui RB raudtee põhiprojektiga on peatuse ja

juurdepääsutee piirkonnas ette nähtud loomade altpääsud, siis tuleb DP koostamisel nendega

arvestada.

Lisandub Rail Balticu raudteetaristu (kontaktliinid, tarad, raudteemulle jms) ehitus- ja kasutuaegne

mõju taimestikule ja loomastikule. RB raudteetrassi keskkonnamõju hinnatakse põhiprojekti

trassilõikude KMH-de käigus. Kaisma peatus on seotud RB trassilõiguga Rapla ja Pärnu maakonna

piir – Tootsi.

5.3.9. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale

Kavandatava tegevuse alale väärtuslikku põllumajandusmaad ei jää. Teabedokumendi koostamise

ajal ei ole teavet, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda olulist negatiivset mõju väärtuslikule

põllumajandusmaale väljaspool peatuse ala.

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

38 / 46

5.3.10. Mõju rohevõrgustikule

Vaadeldav ala asub rohevõrgustikust 170 m kaugusel idas. Kuna kavandatava peatuse hoone

asukohas ja parkimisalal ning selle lähiümbruses puudub rohevõrgustik, siis teabedokumendi

koostamise ajal ei ole teavet asjaolude kohta, mille tõttu kavandatava tegevusega võiks kaasneda

negatiivne mõju rohevõrgustikule.

5.4. Eeldatav mõju kultuuripärandile

Kuna kavandatava tegevuse alal ja lähipiirkonnas kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid

puuduvad, siis negatiivset mõju nendele ei kaasne. Kavandataval tegevusel puudub nende

objektidega otsene ja kaudne kokkupuude.

Peatuse ala läheduses, lõuna poolt Aluste-Kergu tee riste alale ulatuval potentsiaalsel

arheoloogiaväärtusega alal (ptk 4.4. ) viidi 2020. aastal läbi arheoloogilised väliuuringud

(arheoloogilise väärtusega objektide kaardistamine). Uuringuala38 paiknemine vt Joonis 21. Välitööde

käigus ei tuvastatud uuringualal arheoloogilisi objekte ega leide. Väljaspool uuringuala tuvastati

maakividest hunnik (tõenäoliselt põllukivihunnik; Joonis 21), kuid on ebaselge, mis ajaperioodist see

pärineb. Kivihunnik jääb trassikoridori kõrvale, kuid selle 10-meetrine puhverala ulatub uuringuala

sisse. Kui raudtee ja riste ehitamise käigus on selle kahjustamist võimatu vältida, siis tuleb tõenäoline

põllukivihunnik arheoloogiliselt läbi uurida.39

38 Uuringu läbiviimse ajal oli tegemist Annuse maaüksusega. Käesolevaks ajaks on RB trassi ja riste ehitamise jaoks vajalik maa omandatud ja uuringuala hõlmab suurema osa maaüksusest Rapla-Pärnu raudtee 472 (kü tunnus 63801:001:0911). 39 Arheoloogilise väärtusega objektide kaardistamine Rail Baltica trassil: Annuse maaüksus, Viluvere küla, Põhja-Pärnumaa vald. Ragnar Saage, Aivar Kriiska, Dmitri Shutov, Rodion Puškin (Tartu Ülikool, Infraekspert OÜ), Tartu 2020

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

39 / 46

Joonis 21. Uuringuala (tähistatud punase joonega) Annuse maaüksusel lõuna pool Aluste–

Kergu teed. Kollase ruuduga on märgitud välitööde käigus dokumenteeritud kivihunnik.

Aluskaart: Maa-ameti ortofoto. Allikas: uuring „Arheoloogilise väärtusega objektide

kaardistamine Rail Baltica trassil: Annuse maaüksus, Viluvere küla, Põhja-Pärnumaa vald“

Uuringu käigus fikseeritud kivihunnik ja selle võimalik läbiuurimine ei mõjuta mingil viisil Kaisma

peatuse ja selle juurdepääsutee planeerimist ega nende rajamiseks vajalikke ehitustöid.

Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teada Kaisma peatuse kavandamisega seotud asjaolusid, mis

võiksid mõjutada mingeid muid arheoloogiaväärtusega alasid või takistada arheoloogiliste uuringute

läbiviimist nimetatud kivihunniku alal.

Muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1 tulenevalt, kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede,

kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht

või maasse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama,

säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit.

5.5. Jäätmetekke ja jäätmekäitluse eeldatav mõju

Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju on seotud nii ehitus- kui ka kasutusetapiga.

Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele

suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase

ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed

tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete

laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Nõudeid järgides olulist

negatiivset mõju ei kaasne. Ka on ehitusetapiga seotud jäätmeteke ajutine ja lõpeb ehitustööde

lõppemisel.

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

40 / 46

Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh

mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne)

on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus

keskkonnale.

Kasutusaegse jäätmetekke ja -käitluse mõju on seotud peatuses tekkiva olmeprügiga, mille kogused

on eeldatavalt väikesed. Kasutusaegne jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt

jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse vastavatele õigusaktidele.

Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat – jäätmeliigid, millele on Eestis

olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Veelgi olulisem on

jäätmetekke vältimine.

Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete

käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet asjaolude kohta,

mille tõttu kavandatava tegevusega võiks kaasneda oluline negatiivne mõju seoses jäätmetekke ja

jäätmekäitlusega.

5.6. Eeldatav mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

5.6.1. Välisõhu kvaliteet

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud peatuse ehitusetapiga. Ehitusaegne mõju on seotud

tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning kaob pärast

tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ning seda on

võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel,

materjali ja kruusateede niisutamine vms). Aluste-Kergu tee rekonstrueeritav lõik (viadukti

rajamisega seoses) peaks Kaisma peatuse ehitustööde ajaks eeldatavalt olema taas mustkatte all.

Seega kruusateid, mida mööda ehitustransport liigub on vähe (peatuse alale juurdepääsutee).

Ehitusmaterjali transpordi käigus võib tolmu eralduda kuiva tolmava materjali veol autokoormatest,

kui need ei ole korralikult kaetud.

Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kohta

välisõhu kvaliteedile. Tolmu tekke vähendamine ehitustöödel peaks olema elementaarse töökultuuri

osa, et säästa nii ümbritsevat keskkonda kui ka töökeskkonda. Vastavad meetmed (peamiselt

niisutamine) on lihtsad ja tõhusad.

5.6.2. Müra

Müra kaasneb nii peatuse rajamise kui ka kasutamisega.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse

välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad

paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus.

Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra

ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra (transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud

müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega

ja korraldada tööd viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine. Kavandatud tegevusega seotud

ehitusaegne müra on ajutine ning müra normtasemetest kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei

kaasne.

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

41 / 46

Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra on

normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarbe alusel. Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena

ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Tööde

tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist.

Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal. Kuna läheduses asuvad loomade

elupaigad (mets), siis ehitustööde kavandamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada sellega, et

mürarikkad tööd ei satuks loomade jaoks tundlikule kevadsuvisele perioodile (poegimine,

pesitsemine).

Peatuse kasutusajal tekib müra parkimisala kasutava liikluse poolt. Peatuse rajamisega muutub

piirkonna müraolukord võrreldes olemasolevaga, kuid kuna andmed lisanduvast liiklusest lähtuva

müra ja selle leviku kohta puuduvad, siis ei ole muutuse ulatus teada. Liikluskorralduse põhimõtete

määramine on üks detailplaneeringu ülesannetest (PlanS § 126 lg 1 p 12). Lisaks viiakse DP

koostamise käigus läbi täiendav mürauuring peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud

mürafooni kohta koos võimalike leevendusmeetmetega.

Olulisemat keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille müra mõjusid

hinnatakse raudtee põhiprojekti40 detailsusastmes. Vastavalt mürahinnangu tulemustele

rakendatakse vajadusel (müra normtasemete ületamisel) leevendavaid meetmeid.

Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest)

tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja

leevendusmeetmed. Müratingimusi tagavate nõuete seadmine on üks detailplaneeringu ülesannetest

(PlanS § 126 lg 1 p 12).

Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kohta

piirkonna müratasemele.

5.6.3. Vibratsioon

Peatuse ehitustööde ajal võivad põhjustada vibratsiooni teatud tööd, kuid samas ei ole tegemist

töödega, mis põhjustaksid märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni. Juhul, kui peatuse

rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat

ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks

normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17.

mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Igal juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle

mõju on mööduv. Vibratsiooni normtasemetest kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei kaasne.

Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva

vibratsiooni näol eeldada ei ole.

Kasutusaegses etapis esineb Rail Balticu rongiliikluse poolt tekitatud vibratsiooni. Selle mõju

hinnatakse raudtee põhiprojekti detailsusastmes.

5.6.4. Joogivee kvaliteet

Põhjavesi on vaadeldaval alal ja piirkonnas nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes. Peatuse alal ja läheduses ei ole registreeritud puurkaeve. Lähim kaev asub

340 m kaugusel läänes. Põhjavesi liigub lõuna suunas ja puurkaevud asuvad planeeringualast

40 Kaisma peatus on seotud RB trassilõiguga Rapla ja Pärnu maakonna piir – Tootsi.

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

42 / 46

piisavalt kaugel. Kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kandumine puurkaevudeni (ptk

4.2.3. ) on ebatõenäoline (vt ka ptk 5.2.3. ).

Reovee käitlemisel kas lokaalselt või kanaliseerimise teel tuleb järgida keskkonnanõudeid (ptk 5.2.3.

). Reovee käitlemise nõuetest kinnipidamisel ei ole oluline negatiivne mõju joogivee kvaliteedile

tõenäoline.

Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kohta

piirkonna joogivee kvaliteedile.

5.6.5. Radoon

Radoon on ohtlik õhuga sisse hingates, põhjustades kopsuvähi tekke riski. Kõrget radoonitaset

hoonete siseõhus tekitab kõrge radoonisisaldus pinnases. Lisaks kõrge radoonisisaldusega aladele

tuleb tähelepanu pöörata ka sellega vahetult piirnevatele normaalse radoonisisaldusega aladele, sest

sellistes kohtades võib esineda olukord, kus radoonitase on tegelikult lokaalselt kõrge.

Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on

normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole.

5.6.6. Valgusreostus

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka konkreetse

valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju

inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimise ning võimalike avariide põhjustamisega

pimestamise tulemusena.

Peatuse ehitamisetapis on tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina

ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on mõju ajutine. Mõju on võimalik

vähendada korralduslike meetmetega – ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad

on suunatud kohta, mida tuleb valgustada ning kavandatud nii, et valgustus ei häiri liiklust ega

ümberkaudsete objektide kasutamist.

Peatuse kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik vältida projekteerimise käigus, kui nähakse

ette reguleeritava valgustugevusega valgustussüsteemid (mis on ühtlasi energiasäästlikud) ning

välditakse häirivat valgustamist (nt sinise valgusega LED valgustid, agressiivse valgusega

reklaamtahvlid jms).

Peatusele lähimad hooned jäävad sellest vähemalt 300 m kaugusele. Teabedokumendi koostamise

ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.

5.7. Eeldatav mõju ohutusele

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe.

Raudtee ohutuks ületamiseks peatuses on inimeste jaoks kavandatud ülepääsud. Lisaks teostatakse

liiklusuuring, mille üheks eesmärgiks on liikluse ohutuste tagamiseks ettepanekute tegemine.

5.8. Eeldatav mõju asustusele

Kavandatava tegevusega luuakse uus kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikum võimalus inimeste

liikumiseks keskuste vahel, mis tugevdab piirkondade konkurentsivõimet. Tegevus võimaldab liigelda

paindlikumalt töökohtadele ning mitmekesistab ettevõtlust piirkonnas. Töökohtade valikul on

arvestatavateks sihtkohtadeks ka Tallinn ja Pärnu, mis loob võimaluse igapäevaseks töölkäimiseks

mugavamalt ning võimaldab inimestel elada maapiirkonnas. See omakorda loob võimalused

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

43 / 46

aktiivsemaks elamuarenduseks hajaasustuses. Eeldatavalt on peatuse rajamisel positiivne mõju

asustuse arengule ning rahvastiku kasvule.

Peatuse rajamisega kaasneb visuaalne muutus piirkonnas, sest kavandava peatuse asukohas on

praegu pool-looduslik maastik. Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava

tegevusega kaasnevate visuaalsete muutuste kohta, mis võiksid oluliselt mõjutada piirkonna

inimeste heaolu.

Kaudselt võib kohaliku peatuse rajamisega kaasneda tulevikus muutusi peatusega külgnevate alade

asustusstruktuuris, kuid selle ulatus selgub ja sellega kaasnevat võimalikku mõju hinnatakse Põhja-

Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamise käigus.

5.9. Eeldatav koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualasse

planeeritavate tegevustega

Koosmõju muude tegevustega avaldub peamiselt seoses Rail Balticu raudtee ehitamisega ja

tegevusega. Olulisemat keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille

mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB raudteetrassi keskkonnamõju

hinnatakse põhiprojekti trassilõikude KMH-de käigus. Kaisma peatus on seotud RB trassilõiguga

Rapla ja Pärnu maakonna piir–Tootsi, mille põhiprojekti KMH aruanne on koostamisel.

5.10. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Arvestades kavandatava tegevuse asukohta, iseloomu ja mahtu, ei ole teabedokumendi koostamise

ajal teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kohta, mis võiks põhjustada piiriülest

keskkonnamõju.

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

44 / 46

6. Kokkuvõte

Eeltoodud peatükkides kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei ole

tõenäoline, et kavandatava tegevuse elluviimisega võiks kaasneda olulisi negatiivseid

keskkonnamõjusid.

Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju seoses regionaalse ühendatuse ja piirkondade

konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret,

ohutut ja keskkonnasäästlikumat transpordiviisi.

Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, kaitsealasid, hoiualasid, kaitsealuseid

III kategooria liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte ega kultuurimälestisi. Seega

puudub neile oluline negatiivne mõju.

Kaisma peatuse alale lähim vääriselupaik asub 20 m kaugusel: üksikud suured puud (tammed).

Arvestada tuleb, et tamm on tundlik veerežiimi muutuste suhtes. Kui DP koostamisel selle

vääriselupaiga kasvunõuetega arvestatakse, vääriselupaika ja seda ümbritsevat metsa, sh

kasvutingimusi (eelkõige veerežiimi) ei muudeta ning ehitustööde ala vääriselupaigani ei laiendata,

siis on oluline mõju eeldatavasti välditav. Ei ole tõenäoline, et peatuse rajamisega kaasnev võimalik

veerežiimi muutuse mõju ulatuks 340 m kaugusel kirdes asuva vääriselupaigani.

Vaadeldava ala läheduses asub rohevõrgustik, kuid olulist negatiivset mõju sellele eeldada ei ole.

Kaisma peatuse piirkonnas on detailplaneeringu koostamise käigus ette nähtud rohekoridori

toimivuse eksperthinnangu koostamine, samuti eksperthinnang Kaisma peatuse mõjust

kaitsealustele objektidele (sh Kergu LKA-le, väike-konnakotka elupaigale (KLO9124392) ja

vääriselupaikadele (VEP111033 ja VEP111034). Planeeringualal viiakse läbi kohapealne

inventeerimine tuvastamaks kaitsealuste liikide esinemise võimalikkust. Nimetatud hinnangud on

uuringute osa, mida tehakse pärast detailplaneeringu algatamist olenemata sellest, kas KSH

algatatakse või mitte. Vastavalt nende tööde tulemustele töötatakse välja planeeringulahendus ja

vajaduse korral asjakohased keskkonnameetmed.

Kavandataval alal ja külgnevatel aladel asub väärtuslikku põllumajandusmaad.

Maavarade kasutamisele olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Õigusaktise nõuete, töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisega on võimalik vältida

olulist negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, pinnaveele, maaparandussüsteemidele, joogivee

kvaliteedile, samuti valgusreostuse tekkimist.

Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise ja häiringute. Mõju avaldavad

nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse töötamisest

tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Ehitusaegne mõju on suhteliselt lühiajaline,

ajutine ja pöörduv. Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teada asjaolusid, mis seoses peatuse

rajamisega võiks põhjustada olulist negatiivset mõju taimestikule ja loomastikule.

Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on

normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe.

Eeldada ei ole sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste heaolu.

Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete

käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja

jäätmekäitlusega ei teki.

Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

45 / 46

Kavandatava tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning olulist keskkonnamõju ei kaasne.

Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest tingitud mürafooni hinnang

ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Sellest

lähtuvalt kasutamisajal olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole.

Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva

vibratsiooni näol eeldada ei ole. Käesolevas töös on otsustajale antud teave kavandatava tegevuse

eeldatavas mõjualas asuvate mõjutatavate keskkonnaelementide kohta ning selle kohta, kas

kavandataval tegevusel võiks olla eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Otsuse KSH algatamise või

algatamata jätmise kohta teeb otsustaja (tegevusloa andja).

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

46 / 46

7. Kasutatud materjalid

• Tellija poolt edastatud tehniline kirjeldus kavandatava tegevuse kohta

• Asjakohased õigusaktid elektroonilises Riigi Teatajas, https://www.riigiteataja.ee/

• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”

• Pärnu maakonna planeering 29.03.2018

• Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“

• Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering. Eelnõu 2021

• Ettevõtluse arendamise võimaluste välja selgitamine Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas. Hendrikson

& Ko, 2020

• Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032.

https://www.riigiteataja.ee/akt/428012020008

• Rail Balticu Pärnumaa arengukoridor, Skepast&Puhkim OÜ, 2021

• Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus.

https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f

6dcd. 2020

• Keskkonnamõju eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017

• Keskkonnaregister

• Teeregister

• Ehitisregister

• Maa-ameti kaardirakendused

• KOTKAS heiteallikate register

• KAUR interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur

• EELIS andmebaas

• Kombineeritud sademevee strateegia projekt. Osa 1. Eesti Veeprojekt OÜ, AB Artes Terrae OÜ.

Töö nr 14-17; https://www.etag.ee/wp-

content/uploads/2019/02/Sademevesi_L%C3%B5pparuann_KEM.pdf

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS

Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-2/524-3

Lähteseisukohtade taotlemine detailplaneeringu koostamiseks

Põhja-Pärnumaa vald kavandab Rail Baltica Kaisma peatuse detailplaneeringu algatamist.

Palume Teie seisukohta detailplaneeringu algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise

hinnangu mittealgatamiseks vastavalt lisatud materjalidele.

Ühtlasi palun esitada oma seisukohad ja ettepanekud detailplaneeringu lähteseisukohtade

koostamiseks.

Vastuseid ootame võimalusel hiljemalt 6. juuniks 2022.

Lisatud on algatamise eelnõu, asendiskeem ja KSH eelhinnangu aluseks olev teave.

Täiendav informatsioon vallaarhitekt Reet Olev 56224688, [email protected].

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Reet Olev

vallaarhitekt

Lisad: 1) Detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamise eelnõu

2) Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneeringu koostamine.

Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks.

Aruanne. (Skepast&Puhkim OÜ)

3) 2022_008_02 Algatamiseks Kaisma eskiis