Otsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Elva Vallavalitsus

[email protected]

Kesk tn 32

61507, Elva vald, Elva, Tartu

maakond

Teie 20.02.2024 nr 6.1/20-315

Meie 01.03.2024 nr 7.2-1/24/18816-8

Elva valla üldplaneeringu korduv

kooskõlastamine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Elva valla üldplaneeringu, mis on algatatud Elva

Vallavolikogu 01.10.2018 otsusega nr 1-3/83.

Täname, et olete planeeringu koostamisel arvestanud meie seisukohtade ning märkustega.

Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Elva valla

üldplaneeringu.

Selgitame täiendavalt, et tänava kaitsevööndi laiendamine Puhja alevikus on meie hinnangul

vajalik selleks, et kaitsevööndi laius oleks vastavuses põhimaantee funktsiooni ning tee suhteliselt

kõrge liiklussagedusega (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus ca 4000 sõidukit). Teelt

lähtuvad mõjud ulatuvad eeldatavalt kaugemale kui 10 m ja on sobilik, et kaitsevöönd oleks

mõjude ruumilise ulatusega vastavuses. Ühtlasi näeme kõnealust riigitee lõiku kõrgema avaliku

huviga alana tulenevalt teest mõjutatud isikute suuremast arvust korterelamutes, mistõttu on

sobilik, et teeomanikku kaasatakse EhS § 70 – 72 alusel korterelamutega seotud

haldusmenetlustesse (nt parkla või valgustuse projekteerimine). Märgime, et korteriühistud ei ole

vaidlustanud meie ettepanekut määrata tänava kaitsevööndi laiuseks 30 m, millest tulenevalt jääb

arusaamatuks, kelle huvisid Te peate ülemääraselt riivatuks 20 m laiuse tänava kaitsevööndi

määramisel.

Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile riigitee kaitsevööndite andmed digitaalsel

(.dwg vms) kujul.

Muuhulgas palume edastatava materjali hulka lisada andmed riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee

kaitsevööndi vähendamise kohta Rõngu aleviku piires kuni 10 m mõlemal pool riigiteed,

arvestades riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

Oleme kitsendusega ehitise omanikuna kohustatud ehitusseadustiku § 70 lõike 7 alusel edastama

need andmed lisainfoga varustatult Maa-ametile kitsenduste kaardi uuendamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Üldplaneeringu seletuskiri

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Elva 2024

Elva valla üldplaneering, eelnõu

Töö nr: 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ

Planeerimisprotsessi korraldaja: Elva Vallavalitsus

Vallavalitsuse töörühm: Maano Koemets; Heiki Hansen; Kertu Vuks; Mikk Järv; Veiko Sepp; Maarika

Uprus; Jaanika Saar; Allan Allik; Kullo Laos; Andres Maikov; Ede Möldre; Ene Joosing

Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ

Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt-ekspert: Heiki Kalberg

Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra

KSH läbiviija: Alkranel OÜ

Juhtekspert, keskkonnaekspert (litsents nr KMH0098): Alar Noorvee

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 3 / 99

Sisukord

1 Sissejuhatus ...................................................................................................................... 5

2 Elva valla ruumilise arengu visioon ..................................................................................... 6

3 Asustuse arengu visioon .................................................................................................. 12

4 Ruumiloome põhimõtted Elva vallas ................................................................................ 14

5 Elva linna asumite ja tiheasustusalade ruumilised eripärad ............................................... 15

6 Maakasutuse juhtotstarbe ja peamiste ehitustingimuste määramine ................................ 32

7 Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine 47

8 Transpordivõrgustiku üldise asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine . 47

9 Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha määramine ...................................... 54

10 Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ... 55

11 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine ........................................................... 60

12 Supelranna ala määramine .............................................................................................. 60

13 Üleujutusohust tulenevate tingimuste seadmine .............................................................. 61

14 Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul .......................................... 61

15 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate

kitsenduste määramine .............................................................................................................. 62

16 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ................................................... 63

17 Kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine .................................................. 64

18 Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja

looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine .......................... 66

19 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine ....... 71

20 Miljööväärtus .................................................................................................................. 71

21 Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste

kasutustingimuste määramine .................................................................................................... 83

22 Riikliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamine ................................................................ 84

23 Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud

riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine ............................................................ 85

24 Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ................ 85

25 Müra normtasemete kategooriate määramine ................................................................. 86

26 Elva-Peedu metsapargi piiride korrigeerimine .................................................................. 87

27 Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid ................................................ 88

28 Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise

vajaduse märkimine ................................................................................................................... 89

29 Täiendav kohapõhine uuringuvajadus .............................................................................. 89

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

4 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

30 Asustusüksuste vahelise piiri muutmise ettepanekud ....................................................... 89

31 Maakonnaplaneeringu täpsustamine ................................................................................ 93

32 Maakonnaplaneeringu muutmine .................................................................................... 93

33 Üldplaneeringu elluviimine .............................................................................................. 94

34 Leevendavad meetmed, mida tuleb üldplaneeringu elluviimisel järgida............................. 96

35 Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused ................................................................. 97

Üldplaneeringu joonised

1. Elva valla põhjaosa põhijoonis 1:20000

2. Elva valla lõunaosa põhijoonis 1:20000

3. Elva linna põhijoonis 1:7000

4. Puhja aleviku põhijoonis 1:7000

5. Rannu aleviku põhijoonis 1:7000

6. Rõngu aleviku põhijoonis 1:7000

7. Ulila aleviku põhijoonis 1:7000

8. Annikoru küla põhijoonis 1:7000

9. Hellenurme küla põhijoonis 1:7000

10. Rämsi küla põhijoonis 1:7000

Üldplaneeringu lisad

1. Elva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2. Kohaliku tähtsusega ehituspärandi loetelu

3. Menetlusdokumendid (asutuse siseseks kasutamiseks, sest planeeringu menetlusdokumendid

sisaldavad eraelulisi andmeid ega kuulu avaldamisele veebilehel)

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 5 / 99

1 Sissejuhatus

Elva vald (üldplaneeringu planeeringuala) moodustati 2017. aasta oktoobris toimunud kohalike oma-

valitsuste volikogude korraliste valimiste tulemusena Elva linna, Konguta, Puhja, Rannu ja Rõngu valla,

Palupera valla Astuvere, Atra, Hellenurme, Palupera, Mäelooga, Pastaku ja Urmi külade ühinemisel

ning Puka valla Aakre, Palamuste, Rebaste, Pedaste, Pühaste ja Purtsi külade üleandmisel.

Elva valla pindala on 732 km2. Elva valla territooriumil on üldplaneeringu kehtestamise ajal üks linn

(Elva), kuus alevikku (Käärdi, Kureküla, Puhja, Rannu, Rõngu, Ulila) ja 78 küla. Tartu maakonnas asuv

Elva vald piirneb Tartu valla, Tartu linna, Nõo valla, Otepää valla, Tõrva valla ja Viljandi vallaga.

Elva valla visioon on olla külalislahke ja abivalmis, inimestele ning ideedele avatud, parima elu- ja

ettevõtluskeskkonnaga vald, kus väärtustatakse head haridust, rikkalikku kultuuri ja sporti.

Üldplaneeringu eesmärk on luua ruumilised eeldused valla arengu visiooni elluviimiseks aastaks 2030.

Elva valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) koostamine ja planeeringu elluviimisega kaasneva

keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Elva Vallavolikogu 01.10.2018 otsusega nr 83. Üldpla-

neeringu koostamise korraldamiseks ja lahenduse väljatöötamiseks moodustati vallavalitsuse poolt

juhtrühm. Üldplaneeringu koostamisel esmase sisendi saamiseks ja avalikkuse kaasamiseks korraldati

eskiislahenduse avalik ideekorje. Objektiivse, süstematiseeritud ja ajakohase ülevaate saamiseks valla

teedevõrgust ja tuletõrje veevõtukohtadest koostati vastav uuring. Arhitektuuriliste- ja maakasutus-

tingimuste määramiseks ja miljööalade kaardistamise aluseks korraldati suvilapiirkondade ja Elva linna

asumite paikvaatlus ja analüüs. Analüüsiti ka maakonnaplaneeringute ja üldplaneeringu vastavust.

Üldplaneeringu ja KSH eelnõu avalikud arutelud viidi läbi piirkondade põhiselt. Analüüsiti laekunud

ettepanekuid ning asjakohaste ettepanekute alusel täiendati üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu.

Elva valla üldplaneering võeti vastu Elva Vallavolikogu 22.08.2022 otsusega nr 51.

Elva valla üldplaneering kehtestati Elva Vallavolikogu …..............otsusega nr....

Üldplaneeringu protsessiga seotud info on kajastatud üldplaneeringu blogis.

Üldplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis moodustavad tervikliku planeeringulahenduse.

Seetõttu tuleb seletuskirja, selles sisalduvat tabel 1-te ning jooniseid rakendada koosmõjus.

Üldplaneering ei sisalda olemasoleva olukorra analüüsi ja muid planeeringulahenduse väljatöötami-

seks kasutatud materjale, kuna need ei sea tingimusi valla ruumiliseks arenguks ja neid ei kehtestata.

Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses põhimõtet, et kehtivaid õigu-

sakte ja piiranguid üldplaneeringuga eraldi ei käsitleta ning neid ei esitata seletuskirjas ja joonistel.

▪ Üldplaneeringus käsitletavad teemad lähtuvad planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 üldplaneerin-

gule lahendamiseks antud ülesannete loendist. Üldplaneeringuga ei lahendata planeerimissea-

duse § 75 lg 1 punktides 21, 28 ja 30 toodud ülesandeid: § 75 lg 1 punkt 21 sätestab asula või

ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks

või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele pii-

rangute seadmise. Üldplaneeringuga määratakse väärtuslikud rohealad ning nende kasuta-

mise tingimused, seetõttu ei ole vajalik seada täiendavalt tingimusi antud punkti kohaselt;

▪ § 75 lg 1 punkt 28 sätestab maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramise. Maaparandussüsteemidel kehtivad õigusaktides sätestatud nõuded ning üldpla-

neeringuga täiendavaid nõudeid ega uusi maaparandussüsteemide alasid ei määrata;

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

6 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

▪ § 75 lg 1 punkt 30 sätestab sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kit-

senduste määramise. Sanitaarkaitsealal kehtivad õigusaktides sätestatud nõuded ning üldpla-

neeringuga täiendavaid nõudeid ega uusi sanitaarkaitsealasid ei määrata.

Üldplaneeringu juurde kuulub keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), milles on käsitletud loo-

duskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi mõjusid ning esitatud vajadu-

sel leevendavad meetmed. Leevendavad meetmed on lõimitud planeeringu seletuskirja vastavasse

teemapeatükki või ptk 34. Planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine sisaldab muuhulgas

planeeringualaga seonduvat taustinformatsiooni, mida üldplaneeringuga ei kehtestata.

Üldplaneeringu koostamisel lähtuti erineva tasandi kehtivatest arengudokumentidest ja planeeringu-

test:

▪ Üleriigiline planeering Eesti 2030+;

▪ Tartumaa maakonnaplaneering 2030+;

▪ Valga maakonnaplaneering 2030+;

▪ Tartumaa arengustrateegia 2040;

▪ Elva linna üldplaneering;

▪ Rõngu valla üldplaneering;

▪ Puka valla üldplaneering;

▪ Võrtsjärve piirkonna üldplaneering;

▪ Puhja valla üldplaneering;

▪ Palupera valla üldplaneering;

▪ Konguta valla üldplaneering;

▪ asjakohased strateegilised dokumendid, mida ei ole loetelus nimetatud (valla sektorarenguka-

vad, nt jäätmekava, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava jms) ning looduskaitsealade

kaitsekorralduskavad ja kaitse-eeskirjad.

▪ Elva valla üldplaneeringu kehtestamisega muutuvad kehtetuks Elva linna, Rõngu valla, Puhja

valla ja Konguta valla üldplaneeringud. Osaliselt muutuvad Elva valla haldusterritooriumi ula-

tuses kehtetuks Puka valla, Võrtsjärve piirkonna ja Palupera valla üldplaneeringud.

2 Elva valla ruumilise arengu visioon

Elva valla ruumiline areng on jätkusuutlik ja säästev, terviklik ja sidus ning lähtub valla piirkondade

eripärastest ruumilistest eeldustest.

Säästva ja jätkusuutliku arengu tagab loodud väärtuste kaitse, olemasolevate ressursside mõistlik ka-

sutus ning negatiivset kliimamuutust pidurdavate lahenduste rakendamine. Valla ruumiline areng toi-

mub järskude muutusteta ning ruumiotsuste tegemisel arvestatakse vajadusega olla valmis väliskesk-

konnast tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks. Selliselt panustab valla ruumiline areng Stra-

teegia „Eesti 2035“ ning ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimisesse.

Valla terviklik ja sidus ruumiline areng väljendub asustuse, tehnilise taristu ja looduskeskkonna tasa-

kaalustatud ning vastastikku võimestavas arengus. Elu- ja töökohtade, teenust osutavate asutuste, kva-

liteetse avaliku ruumi ning looduslike paikade koosmõjus on loodud kõigi inimeste vajadustega arves-

tav elukeskkond. Valla asulad on omavahel hästi ühendatud ja täiendavad teineteist mitmekesiseid

võimalusi pakkuva elukeskkonna osana. Valla ruumiline areng panustab üleriigilise planeeringu Eesti

2030+ peamise arengueesmärgi – tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas – täitmisele.

Ruumiline areng vallas tugineb piirkondade ja kohtade arengueeldustele ning on seetõttu mitmepal-

geline. Olulisemad ruumilised eeldused, millele areng toetub, on looduslikud, asendist tulenevad või

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 7 / 99

varasema arenguraja tulemuseks. Ruumilistest eeldustest lähtuvalt valla osad piirkonnad kasvavad

ning teised kahanevad. Kasv toimub valdavalt läbi asustuse tihendamise, mitte asustusalade laiene-

mise arvelt. Kahanevates piirkondades on eesmärgiks ruumikvaliteedi säilitamine ning hõredamast

asustusest tulenevate eeliste võimendamine eripärase kvaliteetse elukeskkonna loomisel.

Joonis 1. Elva valla ruumilise arengu mudel.

2.1 Rahvastikuareng

Üldplaneeringuga luuakse eeldused elanike arvu kasvuks Elva vallas arvestades piirkondlikke aren-

gueeldusi ning säästva ja sidusa ruumilise arengu eesmärke. Kuigi senised trendid ei näita rahvaarvu

kasvu vallas – varasem elanike arvu kahanemine on viimasel kümnendil asendunud rahvastikuarengu

stabiilse perioodiga – siis on eeldused elanike arvu mõõdukaks kasvuks vallas võrreldes teiste hõreda-

malt asustatud omavalitsustega siiski head. Arvestades ühiskonnas toimuvaid muutusi nagu liikuvuse

kasv, looduslähedase ja rahuliku elukeskkonna väärtustamine, tehnoloogia arengul põhinevad

kaugtöövõimalused ning mitme kodu omamine, võib eeldada, et valla rahvastikuarengu tulevikupers-

pektiiv on parem kui senistel trendidel põhineva rahvastikuprognoosi tulemused seda näitavad.

Keskseks väliseks teguriks, mis mõjutab rahvaarvu muutuse trende vallas on selle piirkondade asend

regioonikeskuse Tartu suhtes – kasvupotentsiaal on suurem Tartule lähemal asuvates ning paremini

ühendatud asulates, madalam kaugemates kesisema ühendusega piirkondades. Oluliste liikluskorido-

ridena, mis suurendavad nende läheduses paiknevate asulate atraktiivsust elukohana, läbivad valda

Tartu-Valga raudtee ning Tartu-Valga ja Tartu-Viljandi maanteed. Üldplaneeringuga antakse võimalus

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

8 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

Tartu-Valga raudtee rekonstrueerimiseks ning Tartu-Valga maantee Tartu-Elva lõigu ehitamiseks 2+2

1. klassi maanteeks, mis parandab eelkõige Elva linna ja selle lähiala (raudtee rekonstrueerimine ka

Palupera kandis) konkurentsivõimet elukohana. Pendelrände ulatuses pakuvad rahvastiku hoidmiseks

alevikes ja külakeskustes lisavõimalusi madalamad kinnisvarahinnad võrdluses Tartu lähivaldade ja

eeslinnadega. Madalamatel eluasemekuludel põhinev eluruumide nõudlus ei ole eelduseks uute elu-

ruumide ehitamisele, vaid panustab sellesse, et olemasolevaid eluruume ja taristut kasutataks sääst-

vamalt – nõudlus rahuldatakse olemasolevate eluruumide parema täituvuse arvelt.

Elukohavalikute ja selle läbi rahvastikuarengu oluliseks teguriks on ka elukeskkonna kvaliteet selle eri-

nevates tähendustes inimeste jaoks – elukoha loodus- ja miljööväärtuslikkus, töökohtade ning kvali-

teetsete teenuste kättesaadavus, toimiv tehniline taristu, tugev kohalik kogukond, jne. Üldplaneerin-

gus määratletud maakasutuse juhtotstarbed, maakasutuse ja ehitustingimused, suunised taristu aren-

damiseks ning väärtuste kaitse tingimused panustavad kõik elukeskkonna kvaliteedi säilitamisele ja

arendamisele.

Kooskõlas säästva ja sidusa ruumilise arengu visiooniga kavandatakse üldplaneeringuga elukeskkonna

atraktiivsuse tõstmise ja efektiivsema ressursikasutuse eesmärkidel asustuse tihendamist juba välja

kujunenud tiheasustusega keskustes. Üldplaneeringuga luuakse tiheasustusaladel rahvastikukasvu ot-

seseid eeldusi peamiselt kahel peamisel viisil – läbi elamuga hoonestatava maaüksuse vähima suuruse,

mida on võrreldes varasemate kehtivate üldplaneeringute tingimustega vähendatud ning uute seni

hoonestamata üksikelamu ja korterelamu maa-alade määramise. Valdav osa uutest elamualadest on

planeeritud paremate rahvastikukasvu eeldustega asulatesse – paremate teenuste valikuga, aedlinliku

linnaruumi ning hästi regioonikeskusega ühendatud vallakeskusesse Elvasse ning peamiste liikluskori-

doride lähedastesse tiheasustustega asulatesse Tartu-Viljandi maantee ääres Puhja alevikus; Ulila ale-

vikus; Rämsi külas; Tartu-Valga maantee ääres Rõngu alevikus. Kaugematesse liikluskoridoridest eemal

asuvatesse tiheasustusega asulatesse, kus eeldused rahvastikukasvuks on kasinad ning arvestada tuleb

pigem elanike arvu kahanemisega, kavandatakse üldplaneeringuga uusi elamualasid vähesel määral –

Rannu alevikus ja Hellenurme külakeskuses ning Annikoru alevikus. Ka kahaneva rahvastikuga tihea-

sustusega asulates on vähenemise ulatus olnud niivõrd tagasihoidlik, et üldplaneeringu koostamise

hetkeks ei ole ükski korterelamu elanikest tühjenenud. Juhul kui eluhooned osaliselt või täielikult tüh-

jenevad tuleb neile esimese valikuna otsida uusi kasutusvõimalusi või parandada kasutuseta elamis-

pinna arvelt teiste elanike elamistingimusi ning alles viimase võimalusena kaaluda nende hoonete lam-

mutamist.

Elanike arvu muutus hajaasustuses sõltub lisaks asendist vallakeskuse, teiste teenuskeskuste ning

Tartu linna suhtes ka paikkonna maastikulistest väärtustest ning tehnilise ja liikuvustaristu olemasolust

ja kvaliteedist. Paljudes nendele tingimustele vastavates valla külades on elanike arv viimasel kahel

kümnendil kasvanud ning eeldada võib selle trendi jätkumist. Tagades paremad ühendused, põhitee-

nuste kättesaadavuse kohalikes keskustes ning kaugtööks vajaliku, on ka hajaasustuse piirkonnad at-

raktiivseks elukohaks ning panustavad rahvastikukasvu.

Üldplaneering suunab eluruumide ehitamist hajaasustuses üksikelamu maaüksuse miinimumsuuruse

määramisega, mis on võrrelduna mitme varasemalt valla territooriumil kehtinud üldplaneeringuga

väiksem (1 ha varasema 2-3 ha asemel) ning seega loob eeldused asustuse tihendamiseks ka hajaasus-

tuses. Üldiseks eesmärgiks on siiski see, et täiendaval hoonestamisel säilitatakse hajaasustuses olema-

solev asustusstruktuur. Üldplaneeringu tingimustega tagatakse hajaasustuse kui elukeskkonna väär-

tuse säilimine ja paranemine – lisaks hajusale asustusstruktuurile näiteks ka maastikulised ja loodusli-

kud väärtused.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 9 / 99

2.2 Töökohtade optimaalne ruumiline paiknemine

Üldplaneeringu eesmärk on luua tingimused töökohtade paiknemiseks selliselt, et neid oleks piisavalt

ja need oleksid Elva valla elanikele sobivates asukohtades. Arvestades Elva valla ning eriti selle mõnede

piirkondade lähedust mitmekesiseid ja hästi tasustatud töökohti pakkuvale Tartu linnapiirkonna töö-

turule ei seata üldplaneeringule eesmärki tagada töökohtade kodulähedus. See oleks vastuolus Eesti

regionaalsete tööturgude toimimise loogikale ning sellest lähtuvalt kujunenud töökohtade paiknemise

mustritele.

Töötamise registri andmetel oli 2021. aasta alguses napilt alla poolte Elva valla töötavate elanike töö-

koht Elva valla territooriumil ning teisel poolel töötavatest elanikest mujal, valdavalt Tartu linnapiir-

konnas. Üksikute valla piirkondade (kuni 2017. aastani eksisteerinud KOV-üksuste või nende osade

jaotuses) lõikes varieerus oma piirkonnas töötavate elanike osakaal 44% Elva linnas kuni 14% Konguta

piirkonnas. Kokku oli Elva valla territooriumil „puudu“ üle tuhande töökoha (ligi 1/4). Üksnes Elva linnas

ületas töökohtade arv kohalike töötavate elanike arvu, kõigis teistes valla piirkondades oli töökohti

vähem kui töötavaid elanikke.

Eeltoodust tulenevalt arvestatakse üldplaneeringu lahenduses vastandlike ülesannetega: (a) vähen-

dada töö- ja elukohtade asukohaerinevustest tulenevaid sundliikumisi ning (b) tagada elanikele pare-

mad liikumisvõimalused elu- ja töökohtade vahel seda nii Elva valla siseselt kui ka Tartu linnapiirkonna

tööturu kättesaadavuse parandamiseks valla elanikele.

Üldplaneering annab võimaluse töökohtade säilitamiseks ja uute töökohtade loomiseks põhiliselt ole-

masolevates asukohtades. Olulisi muudatusi tootmise, äri- ja teenindusettevõtluse ning ühiskondlike

ehitiste maa-alade territoriaalses paiknemises ei kavandata, kuid sobivate tingimuste korral on võima-

lik hoonestust tihendada ja/või laiendada lähialale. Kuivõrd tootmises ja teenindussektoris toimub pa-

ralleelselt töö automatiseerimine, siis ei pruugi hoonestuse tihendamine ja laiendamine alati tähen-

dada töökohtade arvu kasvu, vaid luua üksnes eeldusi töökohtade arvu säilitamiseks piirkondades.

Ulila alevikus säilitatakse detailplaneeringuga kavandatud äri- ja tootmispargi funktsioon. Ühelt poolt

pakub asend olulise transpordikoridori (Tartu-Viljandi maantee) läheduses sellise pargi kasutuselevõ-

tuks logistilisi eeldusi, teisalt tähendab Ulila aleviku vähene elanike arv ja seega ka potentsiaalsete töö-

tajate arv, et valdav osa töötajatest tuleb ettevõtjatel leida kaugemalt. See võib konkurentsis Tartu

linnapiirkonna või Elva ja Puhja tootmisaladega osutuda maalise asustuse jaoks suureks väljakutseks.

Arvestades kohaliku tööjõu nappust ja kaugust tihedamalt asustatud piirkondadest, on suur risk, et

selle tootmisala välja arendamine suurendab tööalaseid sundliikumisi.

Töö olemus ajas muutub mis tähendab, et järjest enam tehakse tööd väljaspool põhikontorit – kodudes

või kaugtöökeskustes. Selleks kavandatakse teenuskeskuste võrgustiku osana välja arendada kaugtöö-

keskused – raamatukogudes, kogukonna- ja külakeskustes. Sellise töökorralduse eelduseks on kiire ja

kvaliteetne internetiühendus.

Tööl käimise ajakulu vähendamiseks ja mugavuse suurendamiseks kavandatakse üldplaneeringus liiku-

vustaristu kvaliteedi tõstmist – luuakse võimalused kiiruse tõstmiseks raudteel ja Elva-Tartu maanteel

ohutuse suurendamiseks, samuti kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamiseks kõigi valla keskuste va-

hel.

2.3 Kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused

Valla ruumilise visiooniga kooskõlalise elukeskkonna osaks on elanike vajadusi rahuldavad teenused.

Kodulähedased ja kättesaadavad teenused olulised elukoha valikul ja seega on nende olemasolu ka

tähtis tegur rahvastikuprotsesside suunajana valla territooriumil. Teenuste ruumilises arengus

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

10 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

seatakse eesmärgiks teenuste hea kättesaadavus ja kvaliteet, samuti ökonoomsus ja säästlikkus nende

osutamisel.

Teenuse hea kättesaadavus võib teenuse olemusest ja kasutussagedusest sõltuvana tähendada nii tee-

nuse kodulähedust kui ka kättesaadavust võimaldavaid liikuvus-, side- ja infotehnoloogilisi lahendusi.

Teenuste ühtlane hea kvaliteet igas teenuskeskuses peab tagama selle, et elanikud eelistavad teenu-

seid tarbida seal, kus nendeni jõudmine nõuab vähimal määral sundliikumisi. Arvestades vallaeelarve

piiratud võimalusi kvaliteetsete teenuste osutamiseks kõikjal tuleb teenuste ruumilises arengus arves-

tada ka ökonoomsuse printsiibiga – teenuseid on mõistlik osutada nii paljudes asukohtades, kus ole-

masolevate ja kavandatud ressurssidega suudetakse jätkusuutlikult tagada nende kvaliteet. Sel ees-

märgil määratleb üldplaneering asukohapõhiste teenuste ruumilise arengu suunamiseks valla teenus-

keskuste hierarhilise võrgustiku (vt allpool asustuse arengu visiooni).

Tingimuste loomisel kombineeritud e- ja logistikateenuste osutamiseks on võimalik suurendada kau-

banduse kättesaadavust igas valla paigas. Lisaks sidetaristu arengule nõuab see ka teedevõrgu kvali-

teedi kasvu, samuti tuleb detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste koostamisel arvestada tege-

vuskohtade määramise vajadusega automatiseeritud teenusüksuste paigutamiseks (nt pakiautomaa-

did). E- ja logistikateenuste osakaalu kasv tähendab, et samaaegselt väheneb asukohapõhiste teenu-

sasustuste kliendibaas ning seega ka majanduslik otstarbekus nende pidamiseks, mida tuleb teenus-

keskuste võrgustiku kavandamisel arvesse võtta.

Säästlikkuse eesmärk asukohaste teenuste osutamisel tähendab seda, et võimalusel osutatakse tee-

nuseid olemasolevate hoonete ja taristu baasil – vajadusel neid rekonstrueerides, laiendades, osaliselt

lammutades või mittevajalikke ruume uutes funktsioonides kasutusele võttes. Suuremate asulate

keskuse maa-aladel ning muudes sobivates asukohtades (nt supelrannad) luuakse võimalused tee-

nuste hooajaliseks osutamiseks vastavalt nõudluse sesoonsetele eripäradele. Üldplaneering määrab

keskkonnasäästlikkuse tagamise tingimused ka kommunaalteenuste osutamiseks vajaliku taristu raja-

misel.

Teenusasutuste paigutamiseks teenuskeskustesse määrab üldplaneering äri- ja ühiskondliku juhtots-

tarbega maa-alad olemasolevates asukohtades, kus üldjuhul on vajadusel ruumi ka tegevuste laienda-

miseks. Äriteenuste arenguks loob võimalusi ka Elva linna keskuse ala ja Rõngu alevikus määratud se-

gahoonestusalad. Uute asukohtadena määratakse ühiskondliku kasutusega maa-ala Elva linnas Käärdi

ja Mahlamäe asumites, kus see võimaldab rajada uusi haridusasutusi toetamaks rahvastikukasvu neis

piirkondades (juhul kui üldplaneeringus määratud uued elamualad kasutusele võetakse).

2.4 Säästvad ja kättesaadavust suurendavad liikuvuslahendused

Liikuvuslahenduste planeerimisel lähtutakse valla piirkondade ruumilise arengu eelduste eripäradest.

Tiheasustusega asulate siseste liikumisvajaduste rahuldamisel luuakse eelistingimused jalgsi, jalgrat-

taga ja kergliikuriga liiklemiseks. Selleks tuleb suurema autoliiklusega teede ja tänavate äärde kõikjal

ja sidusalt kavandada ohutu ja liikuma kutsuv mootorsõidukitest eraldatud tee, samas kui väikese liik-

luskoormusega tänavatel eelistatakse jagatud tänavaruumi lahendusi. Jalgrataste ja kergliikurite kasu-

tuse suurendamiseks on vaja kaubandus- ja teenusasutuste, puhkealade jms juures välja ehitada tur-

valised parkimisvõimalused.

Keskuste ning nende vahetu hajaasustuse tagamaa ühendamisel on suurim roll vallateedel, mille re-

konstrueerimisel ja hooldusel tuleb arvestada mitte ainult autoliikluse, vaid ka nö nõrgemate liikle-

jarühmade vajadustega (vt Joonis 24). Valla teenuskeskuste vaheline liikumine tugineb valdavalt ole-

masolevatele riigiteedele ning üldplaneeringus kavandatavale kergliiklusteede võrgustikule. Ühistrans-

pordi kohaliku liinivõrgu korraldamisel tuleb põhialusena lähtuda teenuskeskuste võrgustiku hierarhi-

lisest loogikast, kus väiksemad keskused on ühendatud suurematega (Rõngu, Puhja) ning need

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 11 / 99

vallakeskuse Elvaga. Hajaasustuse elanike sidumiseks ühistranspordi liinivõrguga eelistatakse paind-

likke lahendusi (nt nõudeveod, jalgrataste ning kergliikurite ja tulevikus ka nn viimase miili isejuhtivate

sõidukitega parkimis- ja laadimisvõimalused ühistranspordipeatuste juures).

Valla arengu jaoks on võtmetähtsusega kiired ja mugavad ühendused regioonikeskuse Tartuga. Selleks

määratakse üldplaneeringus tingimused Tartu-Valga raudteeliini rekonstrueerimiseks, uue raudtee-

peatuse rajamiseks Käärdi asumisse ning Tartu-Valga maantee Elva valla lõigu rekonstrueerimiseks 2+2

maanteeks. Kavandatavaid liikuvustaristu arenguid kasutatakse ühistranspordiühenduste tihendami-

seks Tartu linnaga ning sõiduaja vähendamiseks.

2.5 Looduskeskkonna kaitstus ja lõimitus elukeskkonda

Looduslikud või poollooduslikud alad moodustavad suure osa valla territooriumist. Valla ruumilises

arengus seatakse eesmärgiks looduslike väärtuste kaitse ning samaaegne lõimitus elukeskkonda. Loo-

duskeskkonna kaitseks määratakse üldplaneeringus tingimused rohevõrgustiku toimimiseks ja kaevan-

damistegevusele, samuti tingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning reovee kohtkäitluse arenda-

miseks eesmärgiga vältida inimtegevusest tulenevat põhja- ja pinnavete reostusohtu. Looduskesk-

konna kui olulise elukeskkonna osa säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks määratakse üldplanee-

ringu tiheasustusaladele rohe- ja virgestusalade, kogukonnaaedade tarbeks aianduse maa-ala ning ehi-

tus- ja kasutustingimused väärtuslike rohealade, väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandus-

maade osas. Valla hajaasustuse jaoks, kus loodus- ja elukeskkonna lõimistus on suurem, määratakse

üldplaneeringus tingimused asustuse hajususe säilimiseks.

Kliimamuutuse mõjude leevendamiseks määratakse üldplaneeringus lisaks rohealadele ka haljastuse

(sh kõrghaljastuse) osakaalu miinimumnõuded hoonestatavatele maaüksustele. Kliimaneutraalsuse

eesmärki panustavad täiendavalt sundliikumiste vähendamise eesmärgile ning säästvatele liikuvusla-

hendustele ka taastuvenergeetika arendamise tingimused, kaugküttepiirkondadele määramine ning

tingimused lokaalküttele.

2.6 Ruumikvaliteedi kasv

Valla ruumilise arengu läbivaks eesmärgiks on ruumikvaliteedi kasv. Kooskõlas riiklikus strateegias Kul-

tuur 2030 kavandatuga lähtutakse kõigi ruumiotsuste tegemisel kvaliteetse ruumi kriteeriumitest ning

arvestatakse inimmõõtmelise ruumi põhimõttega. Loodav ruum peab olema otstarbekas ja multifunkt-

sionaalne, sobiv ja ligipääsetav erinevatele kasutajarühmadele, olema kohandatav erinevateks kasu-

tusteks, toetama inimeste omavahelist lävimist ja tervislikke eluviise, omama esteetilist kvaliteeti ning

panustama kohaloomesse. Ruumilahendused on ressursse säästvad, olemasolevat kultuuripärandit

väärtustavad ja keskkonnasõbralikud, need kujundavad tervisliku ja turvalise elukeskkonna.

Üldplaneeringuga luuakse järgmised eeldused ruumikvaliteedi tõstmiseks Elva vallas:

▪ mitmeotstarbelise ja paindliku ruumikasutuse võimaldamiseks antakse maakasutuse juhtots-

tarvete raames võimalus maa kasutamiseks osaliselt ka kõrvalotstarbel, määratakse Elva linna,

Puhja ja Rõngu alevike keskuseala ning segahoonestuse maa-alad tiheasustusealadel;

▪ ruumi esteetilise kvaliteedi tõstmiseks sätestatakse arhitektuurivõistluse korraldamise nõue

avalikkusele suunatud hoonete püstitamisel ning nõuded arvestada ehitustegevuses ümbrit-

seva ruumi olemusega;

▪ kirjeldatakse asumite ja tiheasustusalade ruumistruktuuri ja hoonestuslaadi kui lähtekohta

ruumipädeva isiku kaalutlusotsuse tegemisel;

▪ kultuuripärandi kaitseks määratakse miljööväärtuslikud alad ja kohaliku tähtsusega kultuuri-

pärandi objektid ning nende ehitus- ja kasutustingimused;

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

12 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

▪ ligipääsetavuse tagamiseks seatakse nõue tagada ruumi sobivus erinevatele kasutajarühma-

dele;

▪ kavandatakse tiheasustusalade tihendamine (eesmärk energiasäästu ja majanduse mõistes)

ning hoitakse ja väärtustatakse hajaasustuse olemust (kinnistu suurus üldjuhul mitte väiksem

kui 1 ha);

▪ ilusad vaated hoitakse tehnorajatistest rikkumatud.

Arvestada tuleb sellega, et üldplaneering loob üksnes üldise raamistiku kvaliteetseks ruumiloomeks.

Ruumikvaliteedi kasv eeldab selle üldiste suuniste ja -tingimuste rakendamist edasistes ehitusõiguse

andmise menetlusprotsessides, samuti läbimõeldud ruumidisaini lahenduste kasutamist avaliku ruumi

kujundamisel, heakorra- ja hooldustööde kvaliteeti.

3 Asustuse arengu visioon

Üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi väljakujunenud asustusstruktuuris, vaid keskendu-

takse asulate sidususe ja vastastikuse täiendamise suurendamisele lähtudes nende eeldustest panus-

tada valla kui tervikliku elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteeti.

3.1 Elva toimepiirkonna tugevnemine ja laienemine

Ruumilises arengus taotletakse Elva linna kui toimepiirkonna keskuse mõjuala laienemist kooskõlas

Tartu maakonnaplaneeringus kavandatuga endise Puhja valla territooriumile – seda sellisena, et Elva

toimepiirkond hõlmaks Elva valla tervikuna. Puhja piirkonna liitumine haldusreformi tulemusel Elva

vallaga on kujundanud uued halduslikud sidemed piirkonna elanike, asutuste ja ettevõtjate ning Elva

linnas asuvate omavalitsuse tööorganite vahel, samuti loonud täiendavaid eeldusi Elva linnas osutata-

vate avalike teenuste tarbimiseks. Üldplaneeringus toetatakse Puhja piirkonna tihedamat lõimitust

Elva toimepiirkonda liikuvus- ja tehnilise taristu lahendustega.

Nõo valla mitmetele küladele on Elva linn lähem keskus kui Nõo alevik ning linn on nende asulate jaoks

kogu ajaloo vältel toiminud piirkondliku keskusena. Lähedus Elvale, ühendatus maantee ja kergteega,

tihedad ühistranspordiühendused võimaldavad Elva linna tugi-toimepiirkonna keskuse rolli täitmist ka

Nõo aleviku suhtes. Oluliseks piirkondliku sidususe teguriks on ka Elva linna kuulumine Nõo kihelkonda.

Mõlema valla töö- ja õpirändes, samuti ka teenuste tarbimise ruumimustrites täidab esmase toime-

piirkonna keskuse rolli regionaalne keskus Tartu. Eesmärk on Elva kui tugi-toimepiirkonna keskuse ning

piirkonnasiseste seoste tugevdamine laiema Tartu toimepiirkonna siseselt, selliselt nende poolt looda-

vad võimalused valla elanikele ja ettevõtetele täiendaksid teineteist.

3.2 Elva linnapiirkonna lõimituse suurendamine

Elva linnapiirkond moodustub Elva linna territooriumist ning selle vahetust tagamaast. Elva linn laieneb

üldplaneeringu ettepaneku alusel Käärdi aleviku arvelt, millest saab linna uus asum. Linnapiirkond

ulatub ka Kalme küla tiheasustatud aladele. Üldplaneering teeb ettepaneku, et koos Tartu-Valga raud-

tee rekonstrueerimisega rajatakse raudtee alla ka auto- ja kergliikluse eritasandiline riste, mis ühendab

Käärdi piirkonna Uderna külas asuva Tartumaa Tervisespordikeskusega, mis on Elva linnapiirkonna olu-

line osa.

Linnapiirkonna terviklikkuse suurendamiseks kavandatakse üldplaneeringus Mahlamäe asumi arenda-

mist peamiselt elamualana (sh mitmekorruselised kortermajad), mis tagaks linnaruumi pidevuse kesk-

linnast Peedu asumini. Kesklinna ja nö raudtee taguste asumite turvalisemaks ühendamiseks kavanda-

takse kergliiklustunneli rajamist raudteejaama piirkonda.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 13 / 99

Linnapiirkonna osaks on ka Nõo valla olemasolevad või kavandatavad tiheasustusalad Uuta ja Vissi kü-

lades, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning muu tehnilise taristu lahendused on mõistlik välja aren-

dada ühiselt. Uuta küla uute elamualade ning Elva linna Peedu tee äärsete alade hoonestamisel on

linnaruumi sidususe ja ohutuse huvides Peedu tee ümberkujundamine aeglasema liiklusega linnatäna-

vaks. Vissi küla Tartu-Valga maanteest põhja jääva tihehoonestusala paremaks ühendamiseks muu lin-

napiirkonnaga kavandatakse rekonstrueeritavale maanteele rajada riste nii auto- kui ka kergliiklusele.

Alade kavandamisel tehakse koostööd Nõo vallaga.

3.3 Teenuskeskuste võrgustiku korrigeerimine

Teenuskeskuste võrgustiku ülesanne on tagada teenuste maksimaalne kättesaadavus valla elanikele

arvestades seejuures teenuste osutamise ökonoomsuse ja kvaliteedi nõudeid. Üldplaneering teeb et-

tepaneku korrigeerida maakonnaplaneeringus esitatud teenuskeskuste hierarhilist võrgustikku ning

lähtuda teenuste kavandamisel järgnevast.

Lähikeskustena on oluline lihtsamate teenuste kodulähedaseks osutamiseks säilitada ja arendada tee-

nuseid Ulila alevikus, Annikoru ja Aakre külas ning Hellenurme-Palupera külades ühiselt nö kaksikkes-

kusena – eesmärgiks on osutada koha peal lasteaia või hoiuteenust, põhiharidusteenust vähemalt I-II

kooliastme mahus ning külakeskuse-raamatukogu teenust.

Hellenurme-Palupera kaksikkeskuse olemus seisneb selles, et teenused tagatakse ühes või teises asu-

las ning asulate vahel luuakse mugavad liikumisvõimalused. Viimased on kõige ökonoomsemalt teos-

tatavad ajastatud (koolide ja lasteaedade, huviringide ja vaba aja ürituste algus- ja lõpuaegasid arves-

tades) ühistranspordiühenduste, nõudevedude ning kergliikluse abil.

Lähikeskustest kõige problemaatilisem on säilitada teenuseid Aakres, kus küla ja selle tagamaa rahvas-

tik ei taga hetkel piisavat nõudlust ka lihtteenuste ökonoomseks osutamiseks. Juhul kui laste puudu-

misel tuleb sealne algkool sulgeda, siis on mõistlik teenuse osutamiseks kasutatavale hoonele anda

muu ajutine kasutus ning olla valmis teenuse taastamiseks nõudluse taastumisel. Ulila alevikus on alus-

ja algharidusteenuse piisav nõudlus alles kujunemas ning teenusvajadus sõltub ka üldplaneeringus ka-

vandatud elamualade välja arendamise mahust ja tempost.

Kohalike teenuskeskuste rolli täidavad Puhja, Rõngu ja Rannu alevikud – siin on oluline tagada lisaks

lihtteenustele kohapealne tugev põhiharidusteenus, rahvamaja ja noortekeskuse (või -toa) olemasolu

ning perearsti ja/või pereõe vastuvõtukoht (iseseisva praksise või tervisekeskuse filiaali kujul), sotsiaal-

töötaja kabinet.

Piirkondliku teenuskeskusena toimib Elva linn – siin on eesmärgiks tagada lisaks kohalikele ja lähitee-

nustele ka gümnaasiumihariduse, esmatasandi tervisekeskuse, riikliku päästekomando, kiirabijaama

ning mitme kõrgema tasandi vaba aja teenuse (sh ujula) pakkumine.

Võrrelduna Tartu maakonnaplaneeringuga on teenuskeskuste võrgustikust välja jäetud Kureküla alevik

ja Rämsi küla, millel märkimisväärne tagamaa ning kohapealne teenusnõudlus puudub. Samuti asuvad

nad piisavalt lähedal säilitatavatele teenuskeskustele.

Teenuskeskuste võrgustiku arendamisel ning teenuste kättesaadavust tagavate liikuvuslahenduste

kujundamisel lähtutakse võrgustiku hierarhilisest toimimisest. Iga teenuskeskuse teenused on kodulä-

hedased vastava asula elanikele ning esimeseks valikuks selle asula loomuliku tagamaa asulate elani-

kele. Juhul kui lähikeskuses vastav teenus puudub, siis tarbivad selle teenuspiirkonna elanikud teenu-

seid lähimas kohalikus keskuses, mille eelduseks on parimad ühendused kohalike keskuste ning nende

tagamaal paiknevate lähikeskuste vahel. Elva linna kui piirkondliku teenuskeskuse teenuste kättesaa-

davuse tagamiseks võimalikult paljudele valla elanikele tugevdatakse esmajoones kohalike keskuste ja

Elva linna vahelisi transpordiühendusi.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

14 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

Kommertskaalutlustest lähtuvalt või tugeva kogukondliku avaliku huvi olemasolul võib teenuseid osu-

tada ka keskuste võrgustikku mittekuuluvates asulates või siis kõrgema tasandi teenuseid väiksemates

teenuskeskustes. Üldplaneering ei anna teenuste võrgustiku määratlemisega suuniseid nende sulge-

miseks. Teenuskeskuste hierarhilise võrgustiku ülesanne on määratleda kättesaadavuse, kvaliteedi ja

ökonoomsuse kriteeriume arvestades teenuste prioriteetsed asukohad – asukohad, kus kohaliku oma-

valitsuse vaates on olulisim tagada kvaliteetsete teenuste olemasolu.

3.4 Asustussüsteemi areng kooskõlas välja kujunenud asustuse laadiga

Üldplaneeringus määratud ruumilise arengu suunad ja tingimused on osaliselt eristuvad, sõltuvalt

asustuse laadist.

Tiheasustuses on üldine arengusuund asustuse edasine tihendamine säilitades seejuures asulate ruu-

mikvaliteedi ning säilenõtkuse toimetulekuks kliimamuutuste negatiivsete mõjudega. Selleks määra-

takse üldplaneeringus maaüksuste vähimad suurused ning hoonestamise ja haljastuse osakaalud. Ti-

heasustusaladel tuleb luua võimalused kompaktsuse tõstmiseks. Eelistatud on ehitada ennekõike asu-

lasisestele tühjadele aladele, vältides asulate olulist laialivalgumist, eesmärgiga elavdada elukeskkonda

ja tagada efektiivsem ressursikasutus. Tiheasustusaladel on üldjuhul nõutud ühise kommunaaltee-

nuste (ühisveevärk ja -kanalisatsioon, soojusmajandus) taristu välja ehitamine ja kasutamine. Tihea-

sustusaladena määratleb üldplaneering Elva linna, Puhja, Rõngu, Rannu ja Ulila alevikud ning Helle-

nurme, Annikoru ja Rämsi külade tihedamad osad. Maakonnaplaneeringute kohaselt on Elva valla ai-

nukeseks linnalise asutusega alaks on Elva linn. Üldplaneering täpsustab Elva linna piiri ning täpsustab

sellega maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala.

Hajaasustuses on eesmärgiks säilitada olemasolev piirkonnale iseloomulik maaline asustus, milleks on

määratud seda tagavad maalise asustuse maakasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas elamumaana

kasutatavate maaüksuste minimaalne suurus. Valdav osa valla territooriumist on hajaasustuse maa-

ala.

4 Ruumiloome põhimõtted Elva vallas

Kooskõlas valla arengukava väärtustega on ruumiloome kaasav, teadmuspõhine, nutikas ja säästev

ning väärtustab avalikku huvi valla pikaajalise arengu suunamisel.

Ruumiloome on ühiskondlikult vastutustundlik ning väärtustab avalikku huvi. Arendajate hetke kom-

mertshuvid ja arenduste tasuvuspiirid ei ole põhjuseks kvaliteetse ruumi kriteeriumite mittetäitmiseks

ehitusõiguse andmisel. Avalikud huvid on valla planeerimistegevuses ning ehitustegevuse korraldami-

sel esiplaanil.

Kaasav ruumiloome sisaldab kogukonna informeerimist ja arutlustesse kaasamist detailplaneeringute

ja projekteerimistingimuste menetlusprotsesside varajases faasis, avaliku ruumi ideekonkursside kor-

raldamist, ruumivisioonide ja -lahenduste koosloome ürituste läbiviimist. Olulisel kohal on elanike

teadmiste ja oskuste arendamine, et nad saaksid tõhusamalt ruumiloomes kaasa rääkida.

Teadmuspõhine ruumiloome tähendab, et olulistele ruumiotsustele eelnevalt analüüsitakse alterna-

tiivseid võimalusi ja vajadusel tellitakse teemakohaseid uuringuid, ruumipädevusega ametnikele an-

takse suurem kaalutlusõigus planeeringulahenduste lähtetingimuste seadmisel ning planeeringulahen-

duste sobivuse üle otsustamisel.

Säästliku ruumiloome osaks on nii menetlusprotsesside ressursisäästlikkus kui säästva arengu ja klii-

maneutraalsuse kriteeriumite rakendamine ruumi loovate kaalutlusotsuste tegemisel. Ruumiloome

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 15 / 99

menetlusprotsessid on nii lihtsad kui võimalik, kuid seda üksnes sel määral, et täidetud on ruumiloome

kaasamise, teadmuspõhisuse, nutikuse ja vastutustundlikkuse põhimõtted.

5 Elva linna asumite ja tiheasustusalade ruumilised eripärad

Kirjeldavad ruumimudelid koostatakse Elva linna asumite ning tiheasustusega asulate kohta. Ruumi-

mudelites tuuakse välja asumi või tiheasustusala peamised ruumilised väärtused, mida tuleb säilitada

– nt hoonestuse ja haljastuse laad, tänavavõrgu iseloom, maaüksuste struktuur – ning soovitavad aren-

gud.

Ruumimudelid on täiendavaks lähtekohaks kaalutlusotsuse tegemisel ehitusõiguse andmise protses-

sis. Lahendused, mis ei ole kooskõlas ruumimudelites sisalduvate kirjeldustega, ei ole välistatud, kuid

nõuavad täiendavaid põhjendusi ning peavad võrrelduna kujunenud miljööga tõstma asumi või asula

ruumikvaliteeti. Olemasolevast olukorrast erinevate lahenduste sobivusele antakse hinnang ruumipä-

deva kaalutlusotsusena.

5.1 Elva linna asumid

Elva linna asumid on linnasisesed piirkonnad, mille eristamise aluseks on hoonestuse, avaliku ruumi ja

looduskeskkonna iseloom ning peamiste transporditeede kulgemine. Üldjuhul on asumitele omane ka

ühine kujunemislugu ja hoonete ehitusperioodiga kooskõlalised linnaehituslikud tunnused, mistõttu

on neil terviklikuna oluline esteetiline miljööväärtus. Asum võib olla linnaelanike ruumiidentiteedi olu-

liseks kujundajaks.

Joonis 2. Elva linna asumid.

Elva linna asumite nimetused on tekkinud ja rahvasuus kinnitunud viimaste aastakümnete jooksul.

Tuntuimatel neist nagu Arbimäe ja Peedu, on ajalooline taust. Kesklinn, Kulbilohu, Mahlamäe, Verevi,

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

16 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

Kruusa, Kadaka ja Üle-Raudtee nimetused on määratud kokkuleppeliselt. Verevi asumit on rahvasuus

nimetatud ka Järve tänava piirkonnaks ja Kadaka asumit Nõmme tänava piirkonnaks.

Elva linna asumite nimetused kinnitati esmakordselt 24. aprillil 2017 aastal kehtestatud Elva linna

üldplaneeringuga. Koostatava üldplaneeringuga on tehtud ettepanek Elva linnaga liita ka Käärdi alevik

ning osa Kalme külast ja nimetada see Käärdi asumiks. Asumite piire on korrigeeritud Kesklinna ja Ar-

bimäe ja Verevi asumite vahel ning linna piiri muutmise ettepaneku tõttu ka Käo külas ja Metsalaane

külas (vt Joonis 2).

5.1.1 Kesklinna asum

Joonis 3. Kesklinna asum.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 17 / 99

Kesklinna asum paikneb Elva linna südames. Selles asuvad toidupoed, koolimaja, tankla, tootmis- ja

teenindushooned ning elamud. Põhiline hoonestus tekkis asumisse 20. sajandi algusaastatel. Asumi

keskmeks on Kesk tänav, mis rajati ühendusteena Uderna postimaja ja 19. sajandi lõpul ehitatud raud-

teejaama hoonetekompleksi vahele. Suure osa kesklinna asumist moodustab Arbi järv ja selle ümbru-

ses olevad jalutusrajad.

Kesklinna asumi tuumikuks on keskuseala, millele iseloomulikuks oluliseks väärtuseks on inimmõõtme-

line peatänav koos ajaloolise väärtusliku hoonestusega. Keskuse alal on säilinud Elva linnale iseloomu-

lik arhitektuuriline ilme, mis koosneb peamiselt kahekorruselistest puitmajadest. Majade alumine kor-

rus on avatud kaubandus-teeninduspinnana, katusekorrusel paiknevad enamasti korterid. Kesk tänava

algse hoonestuse vahele ning osaliselt ka selle asemele on 1970. aastatel ehitatud uusi hooneid. Tüh-

jaks jäänud kinnistutele on viimastel aastatel lisandunud ka tänapäevast uushoonestust. Kõrvaltäna-

vate hoonestuse seas paikneb nii 1930. aastatel ehitatud hooneid kui ka hilisemaid.

Säilitatava ja eelistatava hoonestusena on keskuse alal paiknevad kahekorruselised puithooned, mille

esimesel korrusel asuvad äripinnad. Kesklinna asumi arendamisel tuleb arvestada ka miljööalale esita-

tavate nõuetega ning selle arendamise eesmärk on tihendada olemasolevat hoonestust eelkõige täna-

vaäärsete tühjade maaüksuste uushoonestamise näol. Sealjuures tuleb arvestada tänavaruumi suhtes

kehtestatud kohustusliku ehitusjoone järgimist ja kvaliteetse inimmõõtmelise linnaruumi põhimõtteid.

Kavandatava uushoonestuse puhul peab säilima esimeste korruste avatus linnaruumi. Uue hoone sis-

sepääs peab asuma esimesel korrusel tänavafassaadilt ja ärifunktsioon peab moodustama vähemalt

pool esimese korruse mahust. Ainult elamuid, sh ridaelamuid keskuse alale ehitada lubatud ei ole. De-

tailplaneeringut koostades tuleb leida võimalused tänavahaljastuse rajamiseks.

Asumi lõunapoolses osas paikneb suhteliselt kompaktne arengupotentsiaaliga korterelamute piirkond.

Väärtusliku elukeskkonna loomiseks tuleb uute korterelamute püstitamisel ja olemasolevate renovee-

rimisel arendada ka hoonete vahelist ühisruumi.

Kesklinna asumi põhjapoolses osas paikneb suure puhkeväärtusega kaitsealune metsapark koos Arbi

järvega ning valdavalt üksikelamutega hoonestatud ala - Supelranna ja Kalda tänavate ala. Hoonestuse

rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb arvestada miljööala paiknemisega ja sellele kehtestatud nõue-

tega. Ridaelamute ja uute korterelamute püstitamist Supelranna ja Kalda tänava elamute vahele ette

nähtud ei ole.

5.1.2 Verevi asum

Verevi asumi keskmeks ja seda asumit iseloomustavaks väärtuseks on Verevi järv, koos supelranna ja

kõrge puhkeväärtusega metsadega. Asum on valdavalt hoonestatud üksikelamutega ning uushoones-

tatavaks on ridaelamute piirkond. Hooned on piirkonniti ehitatud erinevatel aegadel ja sellest tulene-

valt ka ajastule vastava arhitektuurilise lahendusega. Asumi üheks atraktiivsemaks ja ajalooliselt silma-

paistvamaks alaks võib pidada endist nn professorite linnaosa, mis asub Järve tänava, H. Raudsepa

tänava ja Verevi järve vahelisel alal. Viimast iseloomustavad suured kõrghaljastatud maaüksu-

sed. Ühendusteedeks on kitsad looklevad tänavad, mis on palistatud kõrgete mändidega.

Elamualade laiendamine on ette nähtud Järve, Käo tee, Laane tänava ja Palu tee vahelisele alale. Ka-

vandatavale elamualale on võimalik püstitada lisaks üksikelamutele ja kahepereelamutele ka ridaela-

muid, kui see sobitub kokku ümbritseva hoonestuslaadiga, sh ilmega avalikust ruumist. Arendustege-

vusel tuleb silmas pidada, et piirkonna väärtus seisneb olemasoleva iseloomuliku linnaruumi sh täna-

vastruktuuri, kõrghaljastuse ja suurte maaüksuste säilitamises.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

18 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

Joonis 4. Verevi asum.

5.1.3 Üle-Raudtee asum

Asumi linnaehituslik ja olemuslik väärtus vastab Elva kuvandile – rohke kõrghaljastusega avarad hoo-

nestatud maaüksused metsaparkide vahetus naabruses Elva jõe kaldal. Asumit läbib omanäoline kitsas

ja looklev ning kõrghaljastatud suurte elamuga hoonestatud maaüksustega palistatud linna sissesõidu-

tee. Oma nime on piirkond saanud asjaolu tõttu, et ülejäänud linnast lahutab asumit raudtee. Nii Üle-

Raudtee asum, kui Mahlamäe asum on Kesklinnaga seotud vaid üksikute raudtee ületuskohtadega.

Asumi areng näeb ette tänavastruktuuri säilitamise inimmõõtmelise kvaliteetse linnaruumina. Laiasid

tänavakoridore ei kavandata, väärtustatakse eripärast kõrghaljastust ja suuri üksikelamuga hoone-

satud maaüksusi. Ridaelamuid piirkonda ei kavandata, sest puuduvad suuremad üksikelamu juhtots-

tarbega maaüksused.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 19 / 99

Joonis 5. Üle-Raudtee asum.

5.1.4 Mahlamäe asum

Mahlamäe asum on oma asendilt Elva linnas eraldiseisev ja privaatne elukeskkond. Elva jõe kaldal ja

teisel pool raudteed paiknemise tõttu on Mahlamäe asumi ühendus teiste linna asumitega üsna taga-

sihoidlik. Hea ühendus kergliiklusteega on asumil Peedu piirkonnaga ning Üle-Raudtee asumiga ühen-

davad üle Elva jõe paiknevad jalakäijatele mõeldud sillad. Tänavastruktuuriga sidusus on hea vaid au-

toliiklusele. Hoonestatud alasid paikneb asumis pigem vähe, kuid need on tihedad. Suure osa asumi

alast moodustab virgestusala ja kõrghaljastusega rohealad.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

20 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

Joonis 6. Mahlamäe asum.

Paiknedes Üle-Raudtee ja Peedu asumite vahel, näeb asumi areng ette koos väikeelamu ja korterelamu

juhtotstarbega maa-alade kavandamisele ka uue tänavaruumi ja ühendusteede loomist. Uushoonestu-

sala tuleb lahendada piirkonnapõhise detailplaneeringuga ning sealjuures tuleb lähtuda Elvale omasest

inimmõõtmelisest ja jalakäijasõbralikust kvaliteedist. Uute elamualade kavandamine annab võimaluse

ka ridaelamute püstitamiseks.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 21 / 99

5.1.5 Kulbilohu asum

Joonis 7. Kulbilohu asum.

Kulbilohu asumi keskel paikneb varem olulist tähtsust omanud linna endine peasissesõit (Tartu maan-

tee), mis tänaseks on omandanud pigem kohaliku tähtsuse Peedu ja Kulbilohu asumi ühendamiseks

linnakeskusega. Alale ulatub Elva maastikukaitseala Pirnaku sihtkaitsevöönd, mis ei kuulu hoonestami-

sele. Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek arvata osa Metsalaane külast Elva linna koosseisu ja Kul-

bilohu asumisse.

Asumi areng on suunatud olemasoleva tootmisala taaskasutusele võtmisele, juba kavandatud uusela-

mute piirkonna rajamisele ning Jõhvi-Tartu-Valga maantee lähedusse segahoonestuse maa-ala juhtots-

tarbega arenguala loomisele. Alade arendamisel tuleb lähtuda terviklikkuse printsiibist – uued hoones-

tatud alad peavad moodustama ühtse arhitektuuriliselt tervikliku piirkonna ja jalgsi liikumist soodus-

tava elukeskkonna.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

22 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

5.1.6 Peedu asum

Joonis 8. Peedu asum.

Peedu asum on läbi aegade olnud kuulus eelkõige suvilapiirkonnana. Esimesed suvilad hakkasid Pee-

dule kerkima 20. sajandi alguses. Kuna hooajalise kasutusega hoonete ümberehitamine aastaringselt

kasutatavateks elamuteks on olnud piirkonnas soodustatud, siis on sellest tekkinud võrdväärne ela-

mupiirkond teiste asumitega. Asum on oma paiknemiselt jagatud raudtee ja Elva jõega kolmeks arhi-

tektuuriliselt eriilmeliseks alaks. Raudtee ja Elva jõe vahelisel alal paiknevad ajaloolised suured kõrg-

haljastatud kinnistud. Iseloomulik puitelamutega hoonestus nendel asetub distantsiga tänavajoonest.

Kinnistuid on aja jooksul jagatud ja hoonestust on tihendatud, kuid omanäoline miljöö on säilinud.

Raudteest ida poole jääval alal on hoonestus tihedam. 1930. aastate hoonestuse vahele on ehitatud

hilisemaid elamuid. Elva jõe vastaskaldal paiknevad aga valdavalt väiksemad suvilatega hoonestatud

maaüksused. Säilinud on mitmeid autentseid suvilaid, kuid suur osa hoonetest on ümber ehitatud.

Hoonete rekonstrueerimine ja laiendamine ning uushoonestuse püstitamine on lubatud, kuid järgida

tuleb määratud miljööala paiknemist ja sellega esitatud tingimusi. Ridaelamute püstitamine üksikela-

mute vahele ei ole lubatud, küll aga saab ridaelamuid kavandata uutele elamualadele tingimusel, et

alad moodustavad kompaktse ruumilise terviku.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 23 / 99

5.1.7 Arbimäe asum

Joonis 9. Arbimäe asum.

Arbimäe asum on Elva linna kõige linnalisema keskkonnaga asum, kuhu on koondunud linna suurimad

tootmisettevõtted. Erinevad funktsioonid nagu elamu-, kaubandus- ja tootmisfunktsioon paiknevad

asumis läbipõimituna. Ala läbivad kaks suure liikluskoormusega tänavat – Pikk tänav ja Kirde tä-

nav. Piirkonna teised ühendusteed paiknevad tihedalt. Pika tänava ääres asuvad elamud, Kirde tänav

teenindab põhiliselt äri- ja tootmiskinnistuid. Kõrghaljastuse osakaal asumis on tagasihoidlik.

Asumi arengul tuleb arvestada tänavaruumi inimmõõtmelisemaks kujundamisega sh ka haljastuse osa-

kaalu tõstmisega nii tänavate kavandamisel kui hoonete rekonstrueerimisel, laiendamisel ja püstitami-

sel. Seetõttu tuleb kõikide arendusprojektide koosseisus pöörata erilist tähelepanu väliruumi käsitle-

misele.

Korterelamute rekonstrueerimisel tuleb arendada ka nendevahelist ühisruumi ning muuta seeläbi piir-

konna elukeskkonna väärtust. Ridaelamuid ei või ehitada olemasolevate üksikelamute vahele, vaid

suurematele üksikelamu juhtotstarbega maaüksustele ning korterelamute kontaktvööndisse.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

24 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

5.1.8 Kadaka asum

Joonis 10. Kadaka asum.

Kadaka asum on parkmetsadega ümbritsetud kesklinna vahetus läheduses paiknev põhiliselt üksikela-

mute piirkond. Olemasolevad kinnistud on väikesed, nende kõrghaljastuse osakaal on samuti väike,

mistõttu nende jagamine ja uushoonestuse püstitamine linna tihendamise eesmärgil ei ole üldiselt või-

malik. Ridaelamute püstitamist üldplaneering ette ei näe, kaalutlusotsuse tulemusel võib väikeelamu-

maale püstitada ühe paarismaja.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 25 / 99

5.1.9 Kruusa asum

Joonis 11. Kruusa asum.

Asum on aastakümnete jooksul kujunenud hoonestatud üksikelamute piirkond, milles paikneb kaks

suuremat tootmisüksust. Heaks puhverhaljastuseks hoonestatud alade vahel on kaks suuremat ro-

heala. Üldplaneering teeb ettepaneku linna piiri nihutamiseks ja Kaseküla piirkonna ja osaliselt ka Käo

küla liitmiseks Kruusa asumiga.

Asumil on suur elamuarenduse potentsiaal. Ridaelamuid ei või ehitada olemasolevate üksikelamute

vahele. Nende eelistatud asukoht on üksikelamu juhtotstarbega suurematel maaüksustel kompaktsete

aladena.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

26 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

5.1.10 Käärdi asum

Joonis 12. Käärdi asum.

Asumis paiknevad korterelamute ja üksikelamute piirkonnad ning alal on suur elamuarenduse (sh kor-

terelamute) potentsiaal. Rohealade osakaal asumis on väike. Ühendusteed linnakeskusega on olemas,

kuid sidus asumisisene teedevõrk puudub, sest suur osa planeeritud võrgust on ehitamata. Ridaela-

mute püstitamine on võimalik suurematele üksikelamu juhtotstarbega maaüksustele ning korterela-

mute kontaktvööndisse.

5.2 Puhja alevik

Puhja aleviku peamiseks ruumiliseks väärtuseks on kihelkonnakiriku ümber kujunenud asulakeskus.

Keskuse ala iseloomustab maakasutuse mitmekesisus ning erinevate ajastute arhitektuuriga hoones-

tus. Hoonestus on asulakeskuse kohta liialt hõre ning seda tuleb tihendada madala kuni kahekorruse-

lise viilkatusega, kuid kaasaegse arhitektuuriga uushoonestusega. Muuhulgas tuleb alevikku läbiv

maantee kujundada välja puiestee tüüpi peatänavaks, millel on mõlemapoolne kõnnitee. Uute hoo-

nete fassaadid peavad avanema peatänavale ning parkimisalad tuleb viia maaüksuse sisemusse. Mit-

meotstarbelise uushoonestuse rajamise võimaldamiseks ka põhjapoole maanteed määratakse Vil-

jandi mnt 11, 13 ja 15 maaüksustele segahoonestuse maa-ala juhtotstarve. Vanemate hoonete (Vil-

jandi mnt 20, Elva tee 2, 4 ja 6) remondil ja rekonstrueerimisel tuleb säilitada nende arhitektuurne

välisilme ning võimalikult palju fassaadidetaile. Maantee-äärne veekogu (Viljandi mnt 10 ja lähiala) tu-

leb puhastada ning arendada koos Kirikutaguse kinnistuga asulasiseseks puhkealaks. Keskuse maa-alal

ei ole ridaelamute ehitamine lubatud.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 27 / 99

Joonis 13. Puhja alevik koos olulisemate arengutega.

Puhja aleviku kortermajade piirkonna hooned on valdavalt renoveeritud ning edasisel renoveerimisel

tuleb hoonete välisilmes arvestada varasemate fassaadilahendustega. Vajalik on kujundada õuealade

ühisruum ning lahendada sademevee kanalisatsiooni rajamine piirkonda. Kortermajade piirkonna kon-

taktalale on ridaelamute ehitamine lubatud.

Aleviku üksikelamupiirkondade hoonete rekonstrueerimisel on arhitektuurilise lahenduse muutmine

ja mahu suurendamine üldjuhul lubatud. Ridaelamuid ei või ehitada olemasolevate üksikelamute va-

hele. Neid võib kavandada kompaktselt suurematele üksikelamu juhtotstarbega maaüksustele. Oluli-

seks arenguvajaduseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemide välja ehitamine aleviku põh-

jaosas.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

28 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

5.3 Rannu alevik

Joonis 14. Rannu alevik (uutes piirides) koos oluliste arengutega.

Rannu alevik on kujunenud mõisasüdame ümber, mille ruumistruktuur on ka aleviku peamiseks ruu-

miväärtuseks. Muinsuskaitse alune Rannu park vajab hooldust ja võimalust selle paremaks kasutami-

seks avaliku ruumina. Ruumikvaliteedi tõstmiseks on vajalik alevikku läbiv Elva tee (kauplusest kuni

noortekeskuseni) välja arendada mõlemapoolse kõnniteega puiesteena, mida täiendaks selle kontak-

talale rajatav haljastatud kogukonnaplats või -väljak.

Rannu aleviku korterelamute rekonstrueerimisel on otstarbekas välja töötada terviklahendus kogu

hoonete kompleksi tarvis.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 29 / 99

5.4 Rõngu alevik

Joonis 15. Rõngu alevik (uutes piirides) koos oluliste arengutega.

Rõngu aleviku ruumiliseks dominandiks on viie tee ristmik, mis vajab koos kontaktalaga (sh. kihelkon-

nakirik, kõver kõrts, kogukonnakeskus) uut inimmõõtmelist ruumilahendust. Tervikliku lahenduse välja

töötamiseks on otstarbekas keskuse maa-alal avaliku ruumi võistluse läbi viimine.

Asularuumi väärtustamiseks on soovitatav suure niidetava haljasalana kasutusel olev kirikuaed kujun-

dada pargiks. Säilitamist väärivad kogukonnaplats Jaanituleplatsi kinnistul ning kogukonnaaiad Aiamaa

kinnistul.

Korterelamute piirkonna hoonete rekonstrueerimisel tuleb kasutada sarnaseid omavahel sobituvaid

arhitektuurilisi lahendusi. Üksikelamu maa-alal võib ridaelamuid ehitada servaalal, mitte üksikelamute

vahele. Korterelamute püstitamisel tuleb kaaluda nende sobivust piirkonda, kavandada neid olema-

solevate juurde või moodustada nende kompaktsed alad.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

30 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

5.5 Ulila alevik

Joonis 16. Ulila alevik (uutes piirides) koos oluliste arengutega.

Ulila aleviku näol on tegemist ajaloolise tööstusasulaga. Seetõttu on oluline ajaloolised tellisarhitek-

tuuri kasutanud tööstushooned säilitada ja taastada.

Kesk tänava rekonstrueerimisel tuleb võimalikult palju säilitada olemasolevat kõrghaljastust ning vaja-

dusel näha ette puude uusistutused. Ulila suveaed säilitatakse eripärase vaba aja ürituste korraldamise

kohana, kuid lubatud on suveaia maa-ala vähendamine.

Elva (Ulila) jõe väärtustamiseks asularuumi osana loob üldplaneering võimaluse vasakkalda avamiseks

kergliiklusele ning sillast kuni randumisalani promenaadi kujundamiseks. Jõeäärne puhkeala koos kee-

sikoja ja selle ümbrusega arendatakse välja kogukondliku kooskäimise (kogukonnaplats) ja ürituste

korraldamise alana ning ühendatakse Kesk tänavaga. Aleviku keskosas kortermajade läheduses säilita-

takse kogukonnaaed.

Üldplaneeringuga antakse võimalus Ulila aleviku ruumistruktuuri oluliseks muutumiseks – uute üksik-

ja ridaelamu piirkondade tekkeks olemasoleva hoonestuse jätkuna ning äri- ja tööstuspiirkonna välja

kujunemiseks aleviku Tartu-Viljandi maantee poolses osas.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 31 / 99

5.6 Hellenurme külakeskus

Joonis 17. Hellenurme külakeskus.

Hellenurme külakeskuse ruumistruktuuri kujundab ulatuslik hästi säilinud mõisaansambel, mis on

muinsuskaitse all. Mõisapargile tuleb koostada hoolduskava, mõisahoone otstarbekaks kasutamiseks

terviklik kontseptsioon. Avaliku ruumi kvaliteedi tõstmiseks on mõisaansamblisse kuuluvast Helle-

nurme mõisatallist Tallimäe kinnistul võimalik kujundada Ulila endise keesikoja ümberehitusele sar-

nane vabaõhu tegevuskoht. Endise mõisa tõllakuuri kinnistule nähakse ette kogukonna ja hoolde-

keskuse elanike tarbeks tõllakuuri restaureerimine ja ümberehitamine töökodade ja huvitegevuse hoo-

neks. Vallamaja haljasala kinnistule sobib rajada kogukonnaaed ja kogukonnaplats. Külakeskuse väär-

tuseks on ka Hellenurme paisjärve äärsed puhkealad. Erinevate abiteenuste ja tegevuste planeerimi-

seks on kavandatud määrata ehitusõigus olemasoleva tõllakuuri ümberehitamiseks töökodade ja hu-

vitegevuse majaks. Hoone jääb ka kogukonna kasutada.

Külakeskuse Elva poolse sissesõidu äärsed lagunenud hooned tuleb korrastada ja võtta kasutusele ots-

tarvetel, mis ei häiri läheduses paiknevate eluhoonete elanikke. Hellenurme-Palupera kaksikkeskuse

toimimiseks on vajalik pikendada Hellenurme külakeskuse kergliiklusteed Palupera koolini.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

32 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

5.7 Rämsi külakeskus

Joonis 18. Rämsi külakeskus koos oluliste arengutega.

Rämsi külakeskuse ruumistruktuur pärineb ajast kui see oli Uula sovhoosi keskasula. Asula peamiseks

arhitektuurseks väärtuseks on Uula sovhoosi tööliselamute rida Tiidriku teel. Hilisemal perioodil ehi-

tatud madalate kahekorruseliste korterelamute kogum vajab rekonstrueerimist. Uued lahendused tu-

leb välja töötada ühtse arhitektuurilise lahenduse alusel. Majadevahelist hooviala käsitleda ühtse kva-

liteetse ruumina. Rämsi köögiviljamaa kinnistul paiknevad kogukonnaaiad väärivad säilitamist.

Asularuumi kvaliteedi tõstmiseks tuleb Ulila-Võlinge tee Tiidriku tee ja Tuulemäe tee vahelisel lõigul

välja arendada kõnniteedega peatänavana ja ühendada kogukonnaplatsiga.

6 Maakasutuse juhtotstarbe ja peamiste ehitustingimuste määramine

6.1 Üldtingimused

Üldplaneering määrab üldised ehitus- ja kasutuspõhimõtted ning täpsed tingimused maakasutuse juh-

totstarvete kaupa. Oluline on tähele panna, et järgnevalt esitatud üldpõhimõtted kehtivad koos maa-

kasutuse juhtotstarbe kohaste tingimustega, mis on leitavad tabelis 1.

Üldised kasutus- ja ehituspõhimõtted:

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 33 / 99

▪ hoonete arhitektuursetes lahendustes järgitakse ennekõike piirkonnale omaseid ehitusmahte

ja hoonete vorme. Moodsad ja uudsed lahendused peavad väärtustama olemasolevat arhitek-

tuuri. Siinjuures tuleb arvestada ajas muutunud ehitusnõudeid ja -vajadusi, sobivus ei lähtu

ainult ümbritseva kvantitatiivsetest väärtustest vaid ka kujunduskontseptsioonist ja vajadus-

test;

▪ detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel hoone kõrgusele, ma-

hule ja vormile piirangute seadmisel lähtutakse tabel 1-s toodust ja igakordsel juhul ümbrit-

seva hoonestuse:

▫ kõrgusest;

▫ mahust;

▫ tüpoloogiast;

▫ päevavalguse režiimist ja

▫ ptk 5 esitatud piirkondlikust eripärast;

▪ detailplaneeringus või projekteerimistingimustes hoonete paiknemisele tingimuste seadmisel

lähtutakse:

▫ selgelt väljakujunenud ehitusjoonest – põhihoone peab olema tänava poolses küljes

või väljakujunenud ehitusjoonel;

▫ olemasolevate hoonete paiknemisest hoonestatava maaüksuse kontaktvööndis;

▫ hoonete vahelise avaliku ruumi kvaliteedist (kui hooneid ümbritseb avalikult kasutatav

ruum);

▫ maastikulisest iseärasusest (reljeef);

▪ avalikkusele suunatud hoonete püstitamisel või ümberehitamisel tiheasustusaladele leitakse

üldjuhul lahendus arhitektuurivõistluse kaudu. Vajadusel kaasatakse arhitektuurivaldkonna

spetsialiste;

▪ uue arenduspiirkonna või suure külastatavusega ehitise kavandamisel analüüsitakse detailpla-

neeringu koostamisel või ehitusloa taotlemisel eri liiklejagruppide vajadusi (jalakäijad, jalgrat-

turid, ühistranspordi kasutajad, muude mootorsõidukite kasutajad) ning määratakse tingimu-

sed hea ligipääsetavuse tagamiseks;

▪ parkimine lahendatakse maaüksuse siseselt vastavalt kehtivale parkimisnormile ja piirkonna

liikuvuse omapärale;

▪ elamupiirkonda teenindava tee teemaa vähimaks laiuseks on 10 meetrit, kvaliteetse avaliku

ruumi tagamiseks eelistatakse kõrghaljastuse kavandamist teemaal kergliikluse ja mootorsõi-

dukite liikluse teeosade vahel;

▪ enam kui 2 ha suuruse maa-ala detailplaneeringu koostamisel on omavalitsusel õigus kuni 10%

planeeritavast maast määrata piirkonda teenindavaks üldkasutatavaks maaks (haljasala ja

pargi maa, spordiplatsi ja terviseraja maa, laste mänguväljaku maa, rahvapeo- ja kokkutuleku-

väljaku maa, supelranna maa, lautri maa);

▪ elamu- või suvilafunktsiooniga ehitatava hoone detailplaneeringus või projekteerimistingimus-

tes suurima ehitisealuse pinna määramisel arvestatakse, et kõvakattega alad maaüksusel ei või

olla kokku suuremad, kui maaüksuse haljastatav osa;

▪ olemasolevate korterelamute pööningu- või katusekorruse väljaehitamine on lubatud lin-

naehitusliku sobivuse korral;

▪ korterelamu maal oleva korterelamuga hoonestatud maaüksuse haljasala alla jääva osa piisa-

vuse ning täiendavate parkimiskohtade rajamise võimaluse korral võib korterite arvu suuren-

dada;

▪ hoonete välismõjuga tehnilised seadmed, näiteks õhksoojuspumbad, konditsioneerid, venti-

latsiooniseadmed, peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks hoone tänavapoolsel

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

34 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

küljel vaadeldavad, ei tekitaks tänavale jalakäijate ning jalgratturite poolt kasutatavale osale

mõjutusi (õhu puhumine, korstnast või ventilatsioonitorust heitgaaside väljutamine, vedelike

väljutamine, jää teke jne) ning need peavad olema varjestatud. Hoonete visuaalse mõjuga teh-

nilised seadmed, näiteks satelliitantennid, päikesepaneelid (sh maapinnale paigaldatavad) jms

tehnilised seadmed peavad asuma põhihoonest tagapool hoonestatud maaüksuse sügavuses;

▪ sademeveekäitlus lahendatakse maaüksuse siseselt või juhitakse eesvoolu. Eesvoolu või selleni

viiva veejuhtme aluse maa kasutamiseks peab olema maaüksuse igakordsel omanikul õiguslik

alus (piiratud asjaõigus). Sademevee ärajuhtimisega seonduvalt tagada sobiv kõvakattega ala

ja haljasala tasakaal maaüksusel;

▪ kavandataval tegevusel sh arendustegevusel lähtutakse olemasolevast väljakujunenud kesk-

konnast. Kui tegevus võib endaga kaasa tuua ehitisest või maaüksuselt väljuvat kahjulikku

mõju (ülenormatiivne müra, ülenormatiivne vibratsioon, ebameeldiv lõhn jms), analüüsitakse

planeeringu või projektiga kavandatud ehitise võimalikku mõju ja viiakse läbi KSH või KMH eel-

hinnang, mis määrab:

▫ KSH või KMH läbiviimise vajalikkuse;

▫ võimalikud lisauuringud edasiste otsuste tegemiseks;

▫ leevendusmeetmed (haljastuse puhverriba kuja häiringute mõju vähendamiseks jne)

tegevuse elluviimiseks;

▪ juhul, kui kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik rakendada kitsendav tingimus nt lee-

vendusmeede, sanitaarkaitseala, kuja (vähim vahekaugus eri objektide vahel) vms, mis ulatub

naabermaaüksustele, tuleb vastav kitsendus määrata sõltuvalt kavandatava tegevuse iseloo-

must. Detailplaneeringu koostamisel või projekteerimistingimuste menetlemisel kaasatakse

kitsendusest mõjutatud maaüksuse omanikud ning lepitakse kokku kitsenduse võimalikkus.

Kitsendus fikseeritakse servituudina kinnistusraamatus;

▪ tänavapoolsel küljel on lubatud suurim piirde kõrgus 1,5 meetrit, piire peab olema avaustega

või läbipaistev ning sobituma kokku naabruses olevate piiretega, sh ka kõrguslikult. Tiheasustu-

saladel tuleb piirde/heki olemasolul ristmiku nähtavuskolmnurgas (EVS Linnatänavad) tagada

ohutu nähtavus valides vastav kõrgus või piisav läbipaistvus;

▪ kasutusest väljalangenud ohtlikult lagunenud ja avalikku ruumi visuaalselt rikkuvad hooned

tuleb hoone omanikul korda teha või lammutada;

▪ avaliku ruumi1 kavandamisel tuleb rakendada universaalse disaini, kaasava elukeskkonna ja

säästva arengu põhimõtteid. Kõik avalike ehitiste ehitusprojektid ja planeeringud peavad ta-

gama, et loodav keskkond on:

▫ kasutatav kõigi erinevate kasutajate gruppide poolt ja kõigil on sellele ligipääs;

▫ arusaadav, riskivaba ja ohutu kõigile kasutajatele;

▫ propageerib tervislikku eluviisi ja kasutust ega ole ohuks kellegi tervisele;

▫ esteetiline;

▫ energiatõhus;

▫ võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega nii ehitamise kui kasutamise osas;

▫ kliimamuutusi arvestav ja leevendav;

▫ elurikkust toetav;

▪ kui kavandatava ehitise kõrgus (tuulikute puhul koos labade pikkusega) on suurem kui kaugus

sõidutee või raudtee kaitsevööndi piirist, siis tuleb ehitise ehitamine kooskõlastada tee oma-

nikuga;

1 Avalik ruum üldplaneeringus on olenemata omandivormist igaühele kasutatav, kas kogu aeg või kokkulepitud aegadel. Vt täpsemalt „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“, https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uurin- gud/yp-noustik/ .

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 35 / 99

▪ müratundlike objektide kavandamisel korral mürarikkasse keskkonda (nt raudtee, suure liik-

luskoormusega autotee jms) peab hoonestuse kavandaja rakendama ise müra leevendavaid

meetmeid oma kinnistul müra piirväärtuste tagamiseks;

▪ Elva valla kirde ja keskosas on kõrge radoonisisaldus (>50 kBq/m³). Kõrge radoonisisaldusega

ala potentsiaalse radooniohtlikkuse tõttu on hoonete projekteerimisel ja ehitamisel vajalik

hoonete radoonikaitse meetmete rakendamine, et vähendada radoonisisaldus majade si-

seõhus miinimumini.

6.2 Maakasutuse juhtotstarbe määramine

Maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud

piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Juhtotstarbe määramine üldplaneerin-

gus ei tähenda maa-ala automaatset teisel eesmärgil kasutuselevõttu või maakasutuse (katastriük-

suse) sihtotstarbe muutust võrreldes senise kasutusega. Maad saab senisel otstarbel kasutada, kuni

seda soovitakse. Katastriüksuse sihtotstarbe määrab või muudab kohalik omavalitsus vastavalt maa-

katastriseadusele.

Detailplaneering ja maakasutustoimingud loetakse üldplaneeringu kohaseks, kui need vastavad vähe-

malt 60% ulatuses üldplaneeringus esitatud maakasutuse põhimõtetele ruumiliselt tervikliku piirkonna

ulatuses. Ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse antud üldplaneeringu mõistes põhijoonisel ku-

jutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga katkematult kaetud ala. Erandina

omavalitsuse kaalutlusotsusena käsitletav osa võib olla osakaal maaüksusest või ka iseseisev maaüksus

üldplaneeringus kujutatud ruumiliselt tervikliku piirkonna sees.

Käesoleva üldplaneeringu rakendamisel lähtutakse tabel 1-s esitatud põhimõtetest ja sellele lisatud

selgitustest. Hoonete ja rajatiste täpsemate alaliikide määramisel tuginetakse ehitusseadustiku alusel

kehtestatud määrusele „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Kohalikul omavalitsusel on igakordne

kaalutlusruum hoonete ja rajatiste kasutamise otstarbe määramisel. Kohalikul omavalitsusel on de-

tailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel õigus seada täiendavaid nõudeid tulenevalt kavan-

datava ehitise ümbritseva piirkonna olemusest, keskkonnast, ühendustest ja maakasutustest tulene-

vatest vastastikmõjudest tuginedes üldplaneeringus seatud maakasutuspõhimõtetele.

6.2.1 Keskuse maa-ala (K)

Keskuse maa-ala on linnalik maa-ala (Elvas, Puhjas ja Rõngus), kus on tihedalt läbi põimunud elamu,

ameti- ja valitsusasutuse, kaubandus- ja teenindusasutuse, büroo, kultuuri- ja spordiasutuse, vaba aja

veetmise ning muude keskusesse sobivate maakasutuse juhtotstarbega maa-alad. Keskuse maa-ala

elavdatakse mitmekülgsete ja kokkusobivate funktsioonide arendamisega. Kuna keskuse maa-alal

eelistatakse mitmekülgse kasutusotstarbega hooneid, on kõikide uute hoonete ehitamise ja olema-

solevate hoonete olulise laiendamise aluseks detailplaneering. Oluliseks laiendamiseks on üldplanee-

ringu mõistes olemasoleva hoone laiendamine üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust.

Uushoonestus ehitatakse ajaloolisele väljakujunenud tänavajoonele ja neid teenindavad parklad

maaüksuse sisemusse tänavast eemale. Elva linna, Puhja aleviku ja Rõngu aleviku keskuse maa-alale

püstitataval uuel hoonel on esimese korruse äri- või avalik funktsioon nõutav. Keskuse maa-alal ole-

masoleva hoone kasutusotstarbe muutmisel tuleb vähemalt osaliselt säilitada hoones äri- või avalik

funktsioon.

Avaliku funktsiooniga hoonete puhul ei ole soovitatav rajada maaüksuse tänavapoolsele piirile piir-

deaeda.

Keskuse maa-ala hoone välisviimistluse värvi muutmisel tuleb lähtuda hoone ehitusprojektis ette näh-

tud värvilahendusest või hoone värvipassist. Hoone ehitusprojektis värvilahenduse puudumisel või

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

36 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

värvipassi puudumisel, tuleb hoone värvimiseks koostada värvipass, mis kooskõlastatakse vallavalitsu-

sega.

Keskuse maa-alal võib kinnistusiseselt kasutada ristparkimise võimalust (parkla kasutamine päevasel

ajal äripindade kasutajate ja külastajate poolt, õhtusel ja öisel ajal elanike poolt).

6.2.2 Segahoonestuse maa-ala (ÜS)

Segahoonestuse maa-ala on elamu, ameti- ja valitsusasutuse, kaubandus- ja teenindusasutuse, büroo,

kultuuri- ja spordiasutuse, vaba aja veetmise ning muu suuremasse keskusesse sobiva maakasutuse

juhtotstarbega maa-ala. Juhtotstarbe määramise eesmärk on tagada mitmekesisemad võimalused

maa-ala arendamiseks ja erinevateks hoone kasutamise otstarveteks. Edasisel planeerimisel või pro-

jekteerimistingimuste andmisel tuleb siiski täpsemalt hinnata konkreetseid arengusoove ja nende mõ-

jusid keskkonnas.

Segahoonestuse maa-alale ei ole lubatud püstitada negatiivseid häiringuid põhjustavaid ehitisi (st olu-

lised häiringud ulatuvad maa-alast väljapoole) – alal tuleb tagada elamumaa nõuetele vastavad võima-

likud häiringute normtasemed. Kuna segahoonestuse maa-ala juhtotstarve võimaldab erinevate juh-

totstarvete kooskasutust, siis tuleb segahoonestuse maa-alale kavandatava maaüksuse iseloomust läh-

tuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid tingimusi.

Segahoonestuse maa-alal võib kasutada kinnistusiseselt ristparkimise võimalust (parkla kasutamine

päevasel ajal äripindade kasutajate ja külastajate poolt, õhtusel ja öisel ajal elanike poolt).

6.2.3 Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä)

Äri ja teenindusettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone, büroo-, panga- ja kon-

torihoone, majutushoone, tankla, turu jms maa-ala.

6.2.4 Ühiskondlike ehitiste maa-ala (Ü)

Ühiskondliku hoone maa-ala on valitsus-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-, kultuuri- ja spor-

diasutuse maa-ala.

6.2.5 Korterelamu maa-ala (EK)

Korterelamumaa on kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ja trepikojaga (trepikodasid võib olla

mitu) elamu, ridaelamu ja elamute vahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juh-

totstarbega (mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid jne) maa-ala.

6.2.6 Väikeelamu maa-ala (EV)

Väikeelamumaa on üksikelamu, kaksikelamu, erandjuhtumil linnaehitusliku sobivuse korral kaalutlu-

sotsuse alusel otsustades ka ridaelamu ja elamute vahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava

maakasutuse juhtotstarbega (mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid jne) maa-ala.

6.2.7 Maalise asustuse ala (MA)

Maalise asustuse ala on väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, ettevõtluse-, mäetöös-

tuse- ja avaliku huviga maa-alasid jääv ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmär-

kidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse ala hõl-

mab endas metsa- ja põllumaid ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppi-

dega, mis moodustavad väiksemaid külakeskusi.

Kuivõrd maalise asustuse ala juhtotstarve võimaldab erinevate juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb

kavandatava maakasutuse ja ehitise iseloomust lähtuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid tin-

gimusi. Maalise asustuse alale muu juhtotstarbe kohast ehitist või maakasutust kavandades ei loeta

seda üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Lisaks kehtivad maalise asustusega maa-alal ka muud

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 37 / 99

üldplaneeringuga määratud tingimused nagu näiteks väärtusliku põllumajandusmaa, rohevõrgustiku,

väärtusliku maastiku ja väärtusliku metsa tingimused. Ehitamine maalise asustuse alal on lubatud, kui

see ei ole vastuolus ühegi õigusaktiga.

Maalises asustuses on hoonete ehitamine lubatud ilma detailplaneeringut koostamata, kui (täidetud

peavad olema kõik nimetatud nõuded):

▪ ehitatavalt maaüksuselt on tagatud ohutu juurdepääs avalikule teele;

▪ üksikelamuga või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus on üks hek-

tar. Varasemalt hoonestatud maaüksusel või kahe hoonestatud maaüksuse vahel oleval hoo-

nestamata maaüksusel on lubatud erandina rakendada väiksemat suurust, kui see vastab ümb-

ritsevate hoonestatud maaüksuste suurustele;

▪ ehitatava hoone kaugus maaüksuse piirist või tee servast on vähemalt 20 meetrit (va tee-

poolne külg), maaüksuse piiriga piirneva tee poolses küljes on hoonete ehitamine lubatud sar-

naselt naabruses olevate hoonete kaugusega teest, kuid mitte vähem kui 10 meetri kaugusele

piirist või tee servast;

▪ võimalik on nõuetekohaselt lahendada vee saamine ja reoveekäitlus. Kui puudub ühinemisvõi-

malus ühiskanalisatsiooniga tuleb reoveekäitlus lahendada immutamisvõimalusega selliselt, et

vajalik kuja mahub maaüksuse piiresse või on seatud kuja võimaldav servituut kinnistule, mil-

lele see ulatub. Kui puudub ühinemisvõimalus ühisveevärgiga tuleb veevarustus tagada selli-

selt, et puurkaevu hooldusala või veehaarde sanitaarkaitseala mahub maaüksuse piiresse või

on seatud kuja võimaldav servituut kinnistule, millele see ulatub;

▪ võimalik on tagada ehitise ühendamine vajalike tehnovõrkudega, sh ka vajadusel asjaõigusli-

kud kokkulepped (lisaks eelmises punktis kirjeldatud võimalikele lahendustele);

▪ ehitatav ala ei asu liigniiskel või võimaliku üleujutusohuga alal (ehituseks ebasobiv ala);

▪ ehitise kasutamisest ei tulene olulisi negatiivseid häiringuid ümbritsevale väljakujunenud elu-

keskkonnale.

Kui eelnimetatud tingimused ei ole täidetud võib ehitamisvajaduse korral kaaluda detailplaneeringu

koostamise algatamist. Kui koostatava detailplaneeringuga soovitakse eespool loetelus olevast erine-

vat lahendust (nt maaüksuse suurus), kuid kavandatav sobitub ümbritsevasse keskkonda, siis ei loeta

seda üldplaneeringu põhilahendust muutvaks detailplaneeringuks.

6.2.8 Tootmise maa-ala (T)

Tootmise maa-ala on tootmise ja laohoone maa, kuhu võib ehitada tootmis- ja tööstushooneid, lao-

hooneid ning -rajatisi ja logistika- ning transpordikeskust.

Tootmise maa-ala määramisel on lähtutud olemasolevate tootmisalade paigutusest. Maakasutuse juh-

totstarbega antakse sobivates asukohtades paiknevatele tootmisaladele võimalus laienemiseks. Uue

seni sihtotstarbeliselt kasutamata tootmisalana on üldplaneeringusse üle võetud Puhja valla üldpla-

neeringus kavandatud Ulila tööstuspargi maa-ala. Üldise ruumimustrina iseloomustab Elva valda toot-

misalade hajutatus. Tiheasustusega asulate ja asumite kirjeldavates ruumimudelites käsitleda vajadu-

sel ka tööstus- ja ärihoonestust.

Tootmise maa-alade ühendusteede ja -tänavate kavandamisel teedevõrguga tuleb tagada liiklusohu-

tus ning vältida müratundlike alade läbimist.

Uute tootmisalade hoonestamisel (mitte olemasolevate laiendamisel või rekonstrueerimisel) nii tihe-

kui hajaasustuses tagada juurdepääsutaristu vastavus linnatänavate standardile.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

38 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

6.2.9 Liikluse maa-ala (L)

Liikluse maa on tee ja tänava maa-ala koos selle koosseisu kuuluva parkla, puhke- ja teenindusobjekti,

hooldejaama, ühissõiduki peatumiseks ettenähtud, ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus-

või energiarajatise, kergliiklustee maa-ala ja parkimisehitise maa-ala.

6.2.10 Sadama maa-ala (LS)

Sadama maa on sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-

ala. Sadam on avaliku juurdepääsu, parkla ja veesõiduki vette laskmise võimalusega koht.

Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sada-

maehitisele ja veeliiklusrajatisele. Viidatud sadamaehitisi ja veeliiklusrajatisi võib ehitada maismaa

osas kogu juhtotstarbega märgitud ala ulatuses.

6.2.11 Jäätmekäitluse maa-ala (OJ)

Jäätmekäitluse maaks loetakse jäätmete käitlemise ja ladustamise ehitise maa-ala, tavajäätmete käit-

lemise ja ladustamise maa-ala (iseseisvat katastriüksust moodustava ehitise maa) ja ohtlike jäätmete

käitluse maa-ala (iseseisvat katastriüksust moodustava ehitise maa).

6.2.12 Tehnoehitise maa-ala (OT)

Tehnoehitise maa-ala on kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise,

gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise, elektrie-

nergia tootmise ja jaotamise ehitise ja sideehitise maa-ala. Tehnoehitise maa-alal, mis asub loodus-

kaitseseaduse kohaselt ehituskeeluvööndis, on lubatud tehnoehitise maa-ala juhtotstarbe ulatuses

looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 kohaselt tehnorajatiste ehitamine ehituskeeluvööndis.

6.2.13 Mäetööstuse maa-ala (TM)

Mäetööstuse maa-ala on kehtiva kaevandamisloaga kui ka Keskkonnaametis menetluses oleva taotlu-

sega määratud mäeeraldise ja selle teenindusmaa. Teenindusmaal võivad asuda ka kaevandamist tee-

nindavad hooned ja rajatised, alal võidakse moodustada puistanguid maavara katvast pinnasest ja la-

dustada kaevandatud maavara materjali. Kaevandamisega mitteseonduvate ehitiste ja rajatiste ehita-

mine/ rajamine on lubatud, kui maavaravaru on antud aladel ammendunud või kui selleks on saadud

maapõuseaduse alusel muu sisuga kooskõlastus või luba.

6.2.14 Virgestuse maa-ala (P)

Virgestuse maa-ala on aktiivseks puhkamiseks ja virgestamiseks suunatud maa-ala, mis üldjuhul on

avalikus kasutuses. Virgestuse ehk puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste maa-alale on võimalik püstitada

rajatisi, nagu spordiväljak, seikluspark, laste mänguväljak, laululava, terviserajad, väliujula, vabaõhu

tenniseväljak, golfiväljak, discgolfi väljak, liuväli, staadion, spordiotstarbeline sildumisala jms. Virges-

tuse maa-alale võib ehitada väiksemat (kuni 5 m kõrge ja kuni 60 m² ehitusaluse pinnaga) keskkonda

sobituvat toitlustushoonet ja puhkelaagri või loodusmajutuse stiilis majutushoonet, mis toetab ava-

likku virgestuse funktsiooni. Kulbilohu motospordirada on tekitatava müra tõttu märgitud eriotstarbe-

lise virgestuse maa-alana, millel on erinev mürakategooria. Täiendavaid eriotstarbelisi virgestuse maa-

alasid ei kavandata.

6.2.15 Roheala (H)

Roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas kui asustusüksuses, alevis ja

alevikus ning küla tiheasustusega alal. Roheala on peamiselt avalikus kasutuses ning puhkamise ja vir-

gestuse eesmärgiga maa-ala, kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste rajatiste (mänguväl-

jak, varjualune jms) püstitamine. Rohealadel asuvatele metsadele rakenduvad ptk-s 18.3 esitatud väär-

tuslike metsade tingimused.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 39 / 99

6.2.16 Kaitsehaljastuse maa-ala (KH)

Tundliku piirkonna või ehitise kaitseks negatiivsete keskkonnahäiringute vähendamiseks määratud

ehitusõiguseta haljastusega ala.

6.2.17 Kalmistu maa-ala (S)

Kalmistu maa-ala on kalmistu ja matmisega seotud ehitiste maa. Kalmistu maa-alale võib ehitada kal-

mistu ja matmisega seotud ehitisi. Kalmistu maa-ala mõjutab keskkonnaobjektina külgnevate alade

kasutus- ja ehitustingimusi – sellel tuleb tagada elamumaale omane mürakategooria ning sellele ei või

ulatuda veehaarde sanitaarkaitseala.

6.2.18 Veekogu maa-ala (V)

Veekogu maa-ala on loodusliku või tehisveekogu alune maa.

Üldplaneeringus on esitatud Eesti topograafia andmekogu (ETAK) veekogude andmed. Täiendavalt on lisatud veekogu maa-alaks Kentsi paisjärve paisutus.

6.2.19 Supelranna maa-ala (SP)

Supelranna maa-ala on avalikult kasutatav piirkond veekogu ääres inimeste puhkamiseks ja suplemise

võimaldamiseks koos selleks vajalike rajatistega. Supelranna maa-alale võib ehitada randa teenindava

hoone, milles pakutakse toitlustuse, vetelpääste, tualettruumi, pesemise, riietumise jms teenust. Ehi-

tuskeeluvööndisse hoone ehitamise soovi korral on vajalik läbi viia ehituskeeluvööndi vähendamise

menetlus konkreetses asukohas. Supelranna maa-alale võib ehitada randa teenindava rajatise (spordi-

ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vaatlustornid, piknikupaviljonid, terrassid, riietuskabiinid, vä-

lisvalgustus, parkla jms). Supelranna maa-alaga piirnevale vee-alale võib ehitada randa teenindava ra-

jatise (sild, hüppetorn, liumägi, veega seonduva puhkerajatis jne).

Supelranda teenindavate rajatiste ehitamist ei ole lubatud Vaikse järve äärde supelranna maa-alale, va

ühe riidevahetuskabiini rajamine. Sellisel juhul on võimalik olemasolevat supluskohta edasi kasutada

ning samal ajal vältida ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 elupaigatüüpidele.

6.2.20 Aianduse maa-ala (AM)

Aianduse maa-ala on pikaajaliseks kasutamiseks kavandatud aiandusega tegelemise maa-ala. Aianduse

maa-alale võib ehitada tehnosüsteemita teisaldatava kasvuhoone.

Aianduse maa-ala kasutatakse kogukonnaaedade säilitamiseks ja rajamiseks. Kogukonnaaed on aian-

duslike saaduste kasvatamiseks kogukonna poolt ühiselt kasutatav maa-ala. Aianduse maa-ala võib olla

kasutajate vahel kasutuskorra või muul viisil (osaliselt) ära jagatud. Kogukonnaaiad on üheks klii-

mamuutuse negatiivseid mõjusid leevendavaks meetmeks. Kogukonnaaiad tõstavad asularuumi kvali-

teeti: toetades elanike eluviiside mitmekesisust ja eneseteostusvõimalusi, toimides osana rohevõrgus-

tikust, suurendades asulakeskkonna looduslikku liigirikkust. Kogukonnaaiad on vajalikud korterela-

mute rühmadega asulates. Aianduse maa-ala määratakse kogukonnaaia tarbeks:

▪ Ulila alevikus;

▪ Rämsi külas;

▪ Puhja alevikus;

▪ Kureküla alevikus;

▪ Elva linna Arbimäe piirkonnas;

▪ Hellenurme külas;

▪ Annikoru külas.

Rõngu alevikus säilitatakse kogukonnaaed segahoonestuse maa-alal

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 41 / 99

Tabel 1.Üldplaneeringuga määratava juhtotstarbe seos hoonete kasutamise otstarvete ning määratud ehitus- ja kasutustingimused.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 43 / 99

6.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine

Linnas ja alevikes tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus planeerimisseadusest. Detailplanee-

ringu koostamine on nõutav ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laienda-

miseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust ning olulise avaliku huviga rajatise püstitami-

seks. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on:

▪ Elva linn;

▪ Puhja alevik;

▪ Rannu alevik;

▪ Rõngu alevik;

▪ Ulila alevik.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada alevike piire, mille tulemusel väheneb planeerimis-

seadusest tulenev detailplaneeringu kohustusega ala. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Ku-

reküla alevik küla staatusesse, mille heakskiitmisel kaob alal detailplaneeringu koostamise kohustus.

Põhjendatud juhul, ennekõike suurest avalikust huvist lähtuvalt, on kohaliku omavalitsuse volikogul

planeerimisseaduse alusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamist olenemata sellest, et see üldpla-

neeringus märgitud ei ole.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud väljaspool linna ja alevikku:

▪ maa-ala jagamine enam kui kaheks alla kahe (2) ha suuruseks katastriüksuseks (välja arvatud

teenindamiseks vajalike rajatiste jaoks moodustatavad katastriüksused);

▪ keskkonnahäiringuga uue tööstus- ja tootmishoone kavandamine;

▪ uue üle 1000 m2 suletud netopinnaga äri-, tootmis- või ühiskondliku otstarbega hoone või hoo-

nete grupi kavandamine;

▪ uue üle 50 majutuskohaga hooldekodu, turismitalu või puhkemaja kavandamine;

▪ avaliku veekogu ja avalikult kasutatava veekogu äärde või kohale väljaspoole üldplaneeringuga

määratud supelranna ala ehitatava olulise avaliku huviga ehitise kavandamine;

▪ väärtuslikule maastikule ehitise, mis oma mahult ja arhitektuurilt eristub väärtuslikul maastikul

välja kujunenud ehitistest, kavandamine;

▪ juhul kui hoonestamata katastriüksusele soovitakse ehitada päikeseparki ja lähim päikesepark

(sh ka ehitusloa või teatise alusel ehitist võimaldav) on lähemal kui 500 m;

▪ ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte kavandamisel või laiendamisel. Detailplaneeringu

koostamisse tuleb kaasata kõik maaomanikud, kelle maale kavandatav ohuala ulatub;

▪ mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel ja olemasolevate karjää-

ride laiendamisel väärtuslikele maastikele omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral.

Alltoodud joonistel on esitatud maa-alad, mille arendamisel koostatakse piirkonda terviklikult hõlmav

detailplaneering. Ala lahendamine ühe tervikliku detailplaneeringuga on vajalik, et tagada ühtne ja ter-

viklik linnaehituslik tulemus.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

44 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

Joonis 19. Peedu tee 40, 42, 44, 50 ja 52 maaüksuste detailplaneeringuga terviklikult lahendatav ala.

Joonis 20. Järve tn 11; Laane tn 11a, 13b, 15c ja Palu tn 28b maaüksuste detailplaneeringuga terviklikult lahen- datav ala.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 45 / 99

Joonis 21. Lepa tn 8, Käo tee T2 ja Põllu tn T4 maaüksuste detailplaneeringuga terviklikult lahendatav ala.

6.4 Ehitamine detailplaneeringu koostamise kohustusega alal olemasoleva hoonestuse va-

hele (planeerimisseaduse § 125 lg 5 käsitlus)

Planeerimisseadus võimaldab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal detailplaneeringut koos-

tamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jää-

vale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:

▪ ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades seal-

hulgas piirkonna hoonestuslaadi ning

▪ üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas pro-

jekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laien-

damine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Ehitusseadustiku seletuskirja kohaselt on üldplaneeringust tulenevate tingimuste all silmas peetud

üldplaneeringus kehtestatud maakasutus- või ehitustingimusi. Projekteerimistingimused peavad läh-

tuma olemasolevast üldplaneeringust. Projekteerimistingimustega ei saa teha erandeid ja muuta

üldplaneeringuga määratletud tingimusi või määratleda tingimusi, mis ei tulene üldplaneeringust. Näi-

teks ei saa muuta kinnisasja kasutamise sihtotstarvet, korraldada ümber liikluskeemi või lubada ehi-

tada ehitisi, mis ei vasta üldplaneeringus toodud üldistele parameetritele.

Üldplaneeringuga määratakse planeerimisseaduse § 125 lg 5 erandi käsitluseks allolevad põhimõtted:

▪ maakasutuse juhtotstarve ja selle kasutamise tingimused on määratud üldplaneeringu seletus-

kirjas ja joonistel;

▪ suurim lubatud arv maa-alal – maaüksusel võib olla kokku üks põhihoone ja kaks abihoonet,

kui seda võimaldab vastava maakasutuse suurim lubatud ehitisealune pind ja muud üldplanee-

ringuga määratud tingimused;

▪ asukoht – asukoht määratakse tänava suhtes lähtuvalt piirkonna hoonestuslaadist ning teiste

ehitiste suhtes lähtuvalt kehtivatest nõuetest (üldplaneeringus sätestatu, õigusaktidest, stan-

darditest ja juhenditest tulenev nagu tuleohutus, insolatsiooni tagamine jms):

▪ tänava suhtes ei tohi uus hoone olla tänava teljele lähemal ega kaugemal, kui on olemasolevad

hooned. Võrreldavaks lõiguks tuleb võtta ehitussooviga alast mõlemas suunas ristuvate

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

46 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

tänavateni jääv ala. Juhul, kui ehitatav hoone on ristuva tänava ääres, tuleb arvestada nii mõ-

lema tänava ehitusjooni kui ka ristmikule järgneva tänava ehitusjoont. Täpse asukoha tänava

suhtes määrab vallavalitsus arvestades missugune on tänava võimalik areng (sh võimalik laie-

nemine) tulevikus. Joonis 22 on esitatud ehitusjoone käsitlus erinevas asukohas olevate alade

puhul (Pos 1 korral rohelise joonega, Pos 2 korral sinise joonega ja Pos 3 korral punase joo-

nega);

Joonis 22. Piirkonna hoonestuslaadi käsitlus.

▪ kuja jagamise üldine põhimõte on, et lähtu-

takse olemasolevatest ehitistest. Kui ehitist ja

sellest lähtuvat kuja ei ole, jagatakse tulevane

võimalik kuja naabrite vahel pooleks, kui ei ole

kinnistusraamatusse kantud teistsugust kok-

kulepet või kui ehitada sooviv isik täidab kuja

leevendamiseks vajalikud tingimused (nt tagab

tuleohutuskuja puhul vastavad tuld tõkesta-

vad meetmed). Ehitiste olemasolul arvesta-

takse olemasoleva ehitise kuja ning sellest üle

jääval alal jagatakse kuja pooleks. Joonis 23

(aluseks on võetud Joonis 22 olev krunt Pos 3)

on punktiiriga esitatud kuja, mis lähtub ½ põ-

himõttest ning värvitud alaga on esitatud kuja

osa, mis tuleneb olemasolevatest ehitistest ja

ulatub kaugemale ½ põhimõttega kuja piirjoo-

nest;

▪ lubatud suurim ehitisealune pind on määratud üldplaneeringu seletuskirjas vastavalt juhtots-

tarbele;

▪ kõrgus ja vajaduse korral sügavus – kõrguse puhul lähtutakse piirkonna hoonestuslaadist ning

võetakse aluseks samal tänaval olev kõrgeim sama kasutusotstarbega hoone. Sügavuse mää-

ramise vajadusel lähtutakse kaalutlusotsusest;

▪ arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused – lähtutakse piirkonna hoonestus-

laadist ja kvaliteetse ruumi põhimõtetele vastavast kaalutlusotsusest;

▪ ehitusuuringu tegemise vajadus – lähtutakse piirkonnale iseloomulikest näitajatest ja kaalut-

lusotsusest;

Joonis 23. Kuja käsitluse skeem.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 47 / 99

▪ haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted – haljastuse ja heakorra tingimused on

määratud üldplaneeringu seletuskirjas vastavalt juhtotstarbele. Liikluskorralduse põhimõtteks

on juurdepääsu kavandamine avalikule teele järgides asjakohaseid õigusakte ja linnalise kesk-

konna puhul linnatänavate standardit.

7 Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega

alade määramine

Maareformiseaduse tähenduses tiheasustusala piir mõjutab läbi õigusaktide maareformi käigus läbi

viidavate menetluste üksikasju ja protseduurireegleid. Samuti on see seni mõjutanud maamaksu ar-

vestust, ehk seda on praktikas võrdsustatud maamaksuseaduse mõistes tiheasustusalaga. Tiheasustu-

saladel looduskaitseseaduse mõistes on looduskaitseseadusest tulenevad erisused ranna ja kalda ehi-

tuskeeluvööndi ulatuse arvestamisel. Samuti tuleb neil aladel teostada üksikpuude raiet kohaliku oma-

valitsuse poolt väljastatud loa alusel. Tiheasustusala mõiste ei ole riiklikul tasemel määratud. Tihea-

sustusala määramine on kohaliku omavalitsuse otsustada lähtuvalt maa-ala elanike arvust, hoonestuse

kompaktsusest ja teenuste kättesaadavusest (nii taristu ühisvõrgud kui ka osutatavad teenused).

Üldplaneering määrab maareformi ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusaladeks (põhijooni-

sel piiritletud ala ulatuses) järgnevad alad:

▪ Elva linn (sh arvestades ptk 30 esitatud piiri muutmise ettepanekut);

▪ Puhja alevik;

▪ Rannu alevik;

▪ Rõngu alevik;

▪ Ulila alevik;

▪ Annikoru küla (osaliselt, joonisel esitatud mahus);

▪ Hellenurme küla (osaliselt, joonisel esitatud mahus);

▪ Rämsi küla (osaliselt, joonisel esitatud mahus).

8 Transpordivõrgustiku üldise asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõ-

tete määramine

8.1 Liikuvuse üldpõhimõtted

Elva vallas on nii linnaline kui maaline asustus. Elva linn on väga selgelt linnaline, kus linna suurusest

lähtuvalt on võimalik töö-haridus-kodu-teenused-kaup liikumised teha autovabalt. Samas on Elva linn

tõmbekeskuseks maapiirkondadele, kus suur osa inimesi elab väljaspool tihedat asustust ning igapäe-

vategevuste (tööl käimine, hariduse omandamine, teenuste ja kaupade saamine) jaoks on vajalik eel-

kõige mootorsõidukitega liikumine. Eelnevast lähtuvalt tuleb Elvas võimaldada heal tasemel kergliik-

lust ja ühistransporti, kuid tuleb tagada ka autoliiklus. Muudes keskustes tuleb tagada kergliikluse lii-

kumise tingimused.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

48 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

Valla keskustes tuleb tagada ohutu jalgsi ja jalgrattaga lii-

kumine tõmbekeskuste (haridusasutused, poed, tööko-

had) ja lähipiirkonna elanike kodude vahel võttes aluseks

linnatänavate standardis2 sätestatud liiklejate hierarhia.

Seda põhimõtet tuleb arvestada kõigis olukordades, ka

nendes kus on ruuminappus ning sel juhul tuleb projektee-

rimise lähtetasemeid alandada kas kõigil liiklejagruppidel

või hierarhias madalamal tasemel olevatel liiklejagruppi-

del. Ruumipuudus ei ole põhjenduseks hierarhias kõrgemal

tasemel olevale liiklejale halvema ruumi kavandamiseks.

Vähese liiklusega kvartalisisestel aladel võib erinevate liik-

lejagruppide liikumine olla korraldatud jagatud ruumina (st et ei ehitata eraldi kõnni- või kergliiklus-

teid), suurema liiklusega tänavatel ning tõmbekeskuste piirkonnas tuleb eraldada jalg-, jalgratta- ja

autoliiklus. Üldplaneering ei määra missugustel tänavatel ehitatakse eraldi liiklemisruumid, vaid annab

üldise põhimõtte.

Parkimiskorralduse kavandamisel tuleb arvestada tulevaste tarbijate liikumisviisidega ning sellest läh-

tuvalt kavandada maapiirkondades vajadusel rohkem parkimiskohti, kui see on vajalik suuremate lin-

nadega sarnastel asulatel, sest maapiirkonna kliendid kasutavad suuremate vahemaade tõttu rohkem

autotransporti. Ühistranspordipeatuste (sh raudtee peatuste) juures tuleb luua võimalused ka jalgra-

taste ja kergliikurite parkimiseks, sõltuvalt peatuse kasutajate arvust ja iseloomust lähtuvalt määrata

kohtade arv, kohtade täitumisel luua neid juurde. Pikemaajalisel parkimisel on oluline tagada ka video-

valve ja valgustatus, et luua turvatunne ja saada rohkem kasutajaid.

Tiheasustusaladel kavandatakse teedevõrk üldjuhul linnatänavate standardi kohaselt. Erandeid sellest

võib teha kaalukate põhjuste korral.

8.2 Kohalike teede üldise asukoha ja põhimõtete määramine

Üldplaneering määrab põhijoonisel kohalike teede üldise vajaduse ehitusseadustiku kohase kohaliku

tee mõistes. Kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus.

Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohalikule omavalitsusele kuuluv tee või

kohaliku omavalitsuse otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks

vajalik muu tee. Põhijoonisele on kantud uuringu „Elva valla teevõrgustiku ning Elva ja Viljandi valdade

tuletõrje veevõtukohtade paiknemise ja ligipääsetavuse uuring“ kohaselt kohaliku tee kriteeriumitele

vastavad teed mida on üldplaneeringu koostamisel täiendatud. Kohalike teede vajadus üldplaneeringu

põhijoonisele kantuna kujutab tulevikuvisiooni, mille poole kohalik omavalitsus teedevõrgu edasisel

arendamisel ning planeeringu elluviimisperioodil püüdleb. Kuna arengud ja olukorrad võivad tulevikus

muutuda, siis kohaliku teedevõrgu tulevikuvisiooni elluviimisel rakendatakse järgnevaid põhimõtteid.

Kohalikuks teeks määratakse tee:

▪ mis viib ühiskondliku kasutusega hooneni;

▪ mis moodustab osa jätkuvast avalikult kasutatava tee marsruudist;

▪ mis on juurdepääsuteeks avaliku huvi või avaliku kasutusega kinnistule (registreeritud suplus-

koht, tähtis turismiobjekt, kaitseala külastuskeskus, kallasrada, avalik veeskamiskoht jne);

▪ millel kulgeb ühistranspordi või koolibussi liin;

▪ mis on oluliseks ühendusteeks avalikult kasutatavate teede vahel;

▪ mis on juurdepääsuteeks vähemalt kolmele elukondlikult kasutatavale kinnistule;

2 EVS 843:2016 Linnatänavad

Kaalutlus Liiklejate hierarhia

Esmane lapsed, vanurid, puuetega inimesed

teised jalakäijad

jalgratturid

ühistransport

avarii ja hooldeteenistus

Viimane muu motoriseeritud liiklus

Joonis 24. Liiklejate hierarhia.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 49 / 99

▪ millel esinevad muud asjaolud, mis koostoimes on piisavalt kaalukad, et tee kohalikuks teeks

määrata.

Planeeringuga määratud üldine teedevõrk tagab planeeringulahenduse liikluskorralduse tõhusa ja

ohutu toimivuse. Kõik planeeringus kajastatud põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed on ja jäävad avalikuks

kasutamiseks, olenemata nende omandi võimalikust muutumisest ajas. Uusi arendusi teenindavad

teed ehitatakse välja ala arendaja poolt (vastavalt projekteerimistingimustele või detailplaneeringule)

ning kui need vastavad ülaltoodud tingimusele, siis kohalik omavalitsus kaalub pärast väljaehitamist

nende teede määramist kohalikuks teeks.

Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eral-

diseisvalt osalt tuleb sõlmida naabermaaüksuste omanikega vastavad servituudikokkulepped. Kokku-

leppele mitte jõudmisel on õigus nõuda juurdepääsu määramist kohtu kaudu.

8.3 Uute kergliiklusteede kavandamine

Kergliiklustee üldplaneeringu mõistes on liiklusseaduse3 kohane:

▪ jalgratta- ja jalgtee (jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga, robotliikuriga ja jalakäija liiklemi-

seks);

▪ jalgrattarada (jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga või kaherattalise mopeediga liiklemi-

seks);

▪ jalgrattatee (jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga või kaherattalise mopeediga liiklemiseks)

ja

▪ jalgtee (jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks).

Kergliiklustee puhul on eelkõige oluline, et jalakäijale, jalgratturile ja kergliikuriga liikujale on ette näh-

tud eraldi ohutu tee või tee osa. Kergliiklusteede kavandamisel on oluline, et need ühendaksid olulisi

sihtpunkte (elu- ja töökohad ning teenuste osutamise kohad) ja moodustaksid tervikliku toimiva võr-

gustiku. Teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne kättesaadavuses on suur osa avalikku ruumi sidu-

val jalg- ja jalgrattateede võrgustikul.

Uute kergliiklusteede kavandamisel on täpsustatud maakonnaplaneeringus kavandatud kergliiklus-

teede võrgustikku ja püütud siduda olemasolevaid lõike tervikuks. Üldplaneering ei määratle millisel

pool sõiduteed kergliiklustee peab paiknema ning missuguse liiklusseaduse kohase tee või tee elemen-

diga on tegemist – täpne lahendus kujundatakse tee projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele nor-

midele ja ruumilisele situatsioonile. Planeeritud kergliiklusteed (sh ka olemasolevad) on esitatud põhi-

joonisel. Kergliiklustee projekteerimisel (sh juba projekteerimistingimuste määramise staadiumis) te-

hakse koostööd Muinsuskaitseameti ja/või Keskkonnaametiga, kui projekteeritava tee alas asub vas-

tavalt muinsuskaitsealune või looduskaitsealune objekt. Keskkonnaametiga tehakse koostööd Elva-

Kalme maantee äärde kavandatud kergliiklustee projekteerimisel.

Elva-Palupera-Kähri teele kavandatav kergliiklustee piirkonda jääb põlispuude allee, mis ei ole mälestis,

kuid arvestatav maamärk Hellnurme ja Palupera mõisatee vahelisel alal. Põlispuud paiknevad ida ja

lõuna pool olemasolevat Elva-Palupera-Kähri teed. Kergliiklustee projekteerimisel on otstarbekas kerg-

liiklustee projekteerida lääne ja põhja poole olemasolevat maanteed. Kergliiklustee projekteerimistin-

gimuste andmisel ja projekti koostamisel tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga.

3 Alloleva loetelu sulgudes osa on võetud liiklusseadusest üldplaneeringu lugejale selgituseks. Võimalikul liiklus- seaduse regulatsiooni muutumisel muutub ka sulgudes olev loetelu.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

50 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

8.4 Tänava kaitsevööndi laiendamine

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu kor-

raldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõ-

jusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Ehitusseadustik määrab kõigi linnas, alevis

või alevikus paiknevate teede ehk tänavate kaitsevööndiks sõiduraja välimisest servast kuni 10 m. Suu-

rema liikluskoormusega ja läbiva liiklusega teede ääres kus asustus tee servas on veel kujunemata on

ennekõike teest tulenevate häiringute ja/või ohutuse tagamiseks mõistlik läbi kaitsevöönd laiendamise

kaasata Transpordiamet otsustusprotsessidesse ruumiliselt laiemas ulatuses.

Planeeritud tänava kaitsevööndi ulatused on esitatud üldplaneeringus üldises täpsusastmes põhijoo-

nistel ning kirjeldatud tabel 2-s. Täpne kaitsevööndi ulatus tuleb täpsustada tulenevalt tee serva täp-

sest paiknemisest detailplaneeringus, ehitusprojektis ning pädeva asutuse poolt kitsenduste esitami-

sel riiklikesse registritesse.

Tabel 2. Planeeritud tänava kaitsevööndi laiendused.

Alevik Tänava lõik Lõigu kirjeldus Kehtivus Laienduse ulatus

Puhja riigitee nr. 92 Tartu - Viljandi - Kilingi- Nõmme km 21,236 - 21,641

asula piirist kuni rii- giteeni 22123 Puhja – Mõisanurme / Hommiku tn

- Teest põhja suunas 30 m tee servast

Puhja riigitee nr. 92 Tartu - Viljandi - Kilingi- Nõmme km 22,376 - 22,797

Õhtu tn kuni Kaevu tee

- Aleviku (ida) poole 20 m ning Tännassilma küla (lääne) poole 30m teeservast

Rannu riigitee nr. 22160 Elva - Rannu km 12,392 - 12,775

tänasest asula piirist kuni Ringtee riigitee 22166

Aleviku piiri muutmi- sel vastavalt üldpla- neeringu ptk 30-le muutub kehtetuks

30 m mõlemal pool tee servast

Rannu riigitee nr. 22160 Elva - Rannu km 13,585 - 14,128

Järve teest nr 22165 kuni riigiteeni 47 Sangla – Rõngu

Aleviku piiri muutmi- sel vastavalt üldpla- neeringu ptk 30-le muutub kehtetuks

30 m mõlemal pool tee servast

Rannu riigitee nr. 47 Sangla - Rõngu km 10,835 - 11,510

tänasest asula piirist kuni asula piirini

Aleviku piiri muutmi- sel vastavalt üldpla- neeringu ptk 30-le muutub kehtetuks

30 m mõlemal pool tee servast

Rõngu riigitee nr. 52 Vil- jandi - Rõngu km 60,227- 60,493

asula piirist kuni üldplaneeringuga kavandatava asula piirini

- 30 m mõlemal pool tee servast

Rõngu alevikus riigitee nr. 52 Viljandi - Rõngu km 60,493 - 60,641

kavandatud asula piirist kuni Tehase tn

Aleviku piiri muutmi- sel vastavalt üldpla- neeringu ptk 30-le muutub kehtetuks

30 m mõlemal pool tee servast

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 51 / 99

8.5 Riigitee ja olulise liikluskoormusega maantee kaitsevööndi ulatuses olevad ehituspõhi-

mõtted

8.5.1 Üldpõhimõtted

Tegevus tee kaitsevööndis on reguleeritud ehituseadustikuga. Riigitee ja olulise liikluskoormusega

maantee kaitsevööndis kehtivad järgmised ehituspõhimõtted.

Üldjuhul tuleb vältida arendusaladel sademevee juhtimist riigitee kraavidesse. Riigitee alune maa on

vajalik tee muldkeha kaitsmiseks uhtumise ja liigniiskuse eest. Maaparanduslikul eesmärgil sademevee

juhtimine riigitee kraavidesse on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga.

Asulasiseste riigiteede lõikudes, kus kiiruspiirang on 70 km/h ja enam, lähtutakse uute elamute kavan-

damisel normide kohasest külgnähtavusalast, kuhu elamuid ei kavandata.

Vältida tuleb tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise

teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul antakse nõusolek seda maad kasutada. Samuti tehakse

erandeid liiklusseaduse mõistes asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt

suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas projekteerimistingi-

muste või detailplaneeringu kaudu. Erisused selgitatakse koostöös Transpordiametiga.

8.5.2 Olulise liikluskoormusega maantee põhimõtted

Olulise liikluskoormusega maanteeks (aastane keskmine liikluskoormus üle 6000 auto päevas) on põ-

himaantee nr 3 Jõhvi- Tartu- Valga lõigus, mis jääb Elva linna Kulbilohu asumi loodeserva. Liikluskoor-

mus nimetatud lõigus on aasta lõikes keskmiselt 6141 auto päevas. Olulise liikluskoormusega maantee

ülesanne on teenindada peamiselt läbivat liiklust. Võimalusel tuleb arvestada, et kohalikku liiklust tee-

nindab eelkõige kohalik tee. Olulise liikluskoormusega maanteega külgneva ehitustegevuse kavanda-

misel ei saa üldreeglina uusi samatasandilisi ristumiskohti planeerida. Juurdepääsuks tuleb kasutada

kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega. Juurdepääsu tagamiseks olulise liikluskoormusega

maanteele tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juur-

depääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt. Uutel moodustatavatel katast-

riüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks olulise liikluskoormusega riigiteelt.

8.6 Uue või oluliselt muudetava maanteelõigu kavandamine

Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise

sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või

mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava

piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, kogujateede ehitamine, olemasolevate ris-

tumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muude-

tava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on

seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetavaks teelõiguks on:

▪ riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga maantee lõigus Tartu-Elva km 137,0-159,3 (Kulbilohu viaduktist

Tartu suunas);

▪ riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 168,1-169,5 (Kirepi küla);

▪ riigitee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme km 29,4-30,2 (Väike-Rakke kurv).

Eritasandilise ristmiku, mis ehitatakse 2+2 maanteeks rekonstrueeritava Tartu-Valga maantee sidumi-

seks Vapramäe-Peedu-Uuta teega, ning Nõo valla Vissi külas eritasandilise riste ühendamiseks olema-

soleva teedevõrguga ehitatakse ja rekonstrueeritakse ka vajalikud kogujateed Elva ja Nõo valla terri-

tooriumitel.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

52 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

8.7 Parklad

Üldplaneering näeb ette avaliku parkimisala kavandamise:

▪ Elva linnas Peedu raudteepeatuse juurde;

▪ Elva linnas Pikk tn 1a maaüksusele;

▪ Järvekülas juurdepääsuks Võrtsjärvele Paadisadama kinnistule;

▪ Kavandatava Käärdi raudteepeatuse juurde;

▪ Palupera raudteepeatuse juurde;

▪ Rannaküla supelranna parkla Kannistiku maaüksusele;

▪ Vehendi külas Tamme poldri läheduses Poldri maaüksusele.

8.8 Sadamate ja veeskamiskohtade asukoha määramine

Elva vallas on planeeritud kolm sadamaala:

▪ Jõesuu sadam;

▪ Limnoloogiajaama sadam;

▪ Reku sadam.

Sadamaala saab välja arendada sadamaseaduse kohaseks sadamaks.

Veekoguga seonduv ehitis paatide veeskamiseks ja kinnitamiseks ujuvsillaga on planeeritud:

▪ Palupõhja külas Laeva-Palupõhja tee L4 maaüksusele;

▪ Purtsi küla Voore linnamäe maaüksusele;

▪ Rannakülas Kanaliotsa parkla maaüksusele;

▪ Rannakülas Kubjaranna maaüksusele;

▪ Rannakülas Rohuveski maaüksusele;

▪ Rannakülas Ujumiskoha maaüksusele;

▪ Ulila alevikus Soo tn 1a maaüksusele;

▪ Vehendi külas Purjeka maaüksusele;

▪ Väike-Rakke külas Rajaratta maaüksuse lähedale reformimata riigimaale.

▪ Esitatud asukohtades tuleb tagada ehitatava objekti ehitamisel selle avalik kasutus, täienda-

vaid tingimusi üldplaneeringuga ei määrata. Lauter on looduslik veeskamise koht, mida ei ehi-

tata ning käesolevas peatükis ei käsitleta.

8.9 Lennuväljad

Valla idaosa paikneb Tartu lennuvälja lähiümbruse piirangupindadega kaetud alal. Lennuvälja lähiümb-

ruse piirangupinnad on kantud üldplaneeringu põhijoonisele. Takistuste piirangupind on lennuvälja või

kopteriväljaku ümber olev õhuruumi osa, milles tagatakse saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu

lennutegevuse korraldamine. Takistuste piirangupindade projektsioonid maapinnal moodustavad len-

nuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse.

8.10 Raudteetaristu

Planeeringuala läbib Tartu-Valga raudteeliin. Raudteeliini Aiamaa-Uderna lõigul on väikese raadiusega

kõveraid, mis vajavad õgvendamist kui plaanitakse Tartu-Riia suunal reisirongide kiiruste tõstmist. Sa-

muti võib tekkida vajadus teise peatee ehitamiseks.

Planeeringuala läbib Tartu-Valga raudteeliin. Elva valla haldusalas on kiiruse tõstmiseks vaja õgven-

dada Tartu-Valga liinil olemasolevat raudteetrassi (trass väljub olemasolevalt raudteemaalt) Elva-Palu-

pera jaamavahe kõveras 454,4-456,6 km (vt joonis 25). Palupera-Puka jaamavahe kõvera õgvendus

lõigus 466,6 – 470,4 km on kavandatud selliselt, et ümberehitatav rööbastee mahub olemasolevale

raudteemaale ning seda skemaatiliselt ei esitata.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 53 / 99

Joonis 25. Planeeritud Tartu-Valga raudtee õgvendus (kõverates 454,4-456,6 km) koos kaitsevööndiga (30 m tel- jest).

Õgvenduste ja teise peatee edasine kavandamine toimub avatud menetluses väljastatud projekteeri-

mistingimuste alusel.

Vabariigi Valitsuse on teinud otsuse elektrifitseerida raudteetaristu Tartu- Valga liinil. Alustatud on

kontaktvõrgu projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on kavandatud aastatele 2023-2028.

Tartu-Valga liinil ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud autotrafopunktid, au-

totrafopunktide ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektri-

fitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põh-

justavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda väljapool raudteemaad asuvate kinnistute koorma-

mise vajadus kontaktvõrgu seadmete ja uute elektriliinide rajamiseks. Võimalik kinnistute koormamise

vajadus nende rajatiste teenindamiseks selgub projekteerimise käigus.

Pikemas perspektiivis, rongide liiklussageduse suurenemise ja kaubavoogude läbilaskevõime ammen-

dumise riski korral, on Tartu-Valga liinil planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt olemasoleva

raudtee peateega teine peatee (raudtee telgede vahega vähemalt 4,5 meetrit). Seoses sellega

peab arvestama olemasoleva raudtee kaitsevööndi laienemisega. Tartu-Valga raudtee olemasolev

trassikoridor Elva valla haldusalas võimaldab raudteemaale teise rööpapaari rajamist, väljaarvatud

õgvenduste asukohtades.

Käärdi õgvendusalale kavandatakse täiendav Käärdi raudteepeatus, raudteepeatuse täpne asukoht

määratakse projekteerimisel.

Mesika tn pikendusele kavandatakse nii autoliikluse kui kergliikluse eritasandiline ristumine. Elva kesk-

linna raudteejaama piirkonda kavandatakse kergliikluse tunnel.

Elva vallas asuvad järgmised kasutatavad raudtee ületuskohad, kus tuleb rekonstrueerimisel tagada

nõuetekohane lahendus:

▪ Elvas Peedul Vapramäe-Peedu-Uuta tee nr 22156 ristumine auto- ja kergliikluse kasutamiseks;

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

54 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

▪ Elvas Peedul Jaama tn pikenduse ristumine, kergliikluse kasutamiseks;

▪ Elvas Side tn ristumine auto- ja kergliikluse kasutamiseks;

▪ Elvas jaamahoone ja Vaikse tänava ristumine kergliikluse kasutamiseks – rekonstrueerimine

tunneliks;

▪ Elvas Puiestee tn ristumine auto- ja kergliikluse kasutamiseks;

▪ Kalme ja Uderna külade piiril Kalme-Uderna tee nr 22168 ristumine auto- ja kergliikluse kasu-

tamiseks;

▪ Paluperas Rõngu- Otepää- Kanepi tee nr 71 ristumine auto- ja kergliikluse kasutamiseks.

Palupera raudteepeatuse juures on vajalik peatuse ühendamine kergliiklusteega Rõngu- Otepää- Ka-

nepi tee nr 71 ääres oleva kergliiklusteega, luua võimalus bussi peatumiseks peatuse juures ning rajada

parkla nii autodele kui jalgratastele.

Linna läbival raudteelõigul tuleb mürakaardi alusel rakendada leevendavaid meetmeid müra ja vibrat-

siooni vähendamiseks (kiiruspiirang, mürasein). Uute hoonestusalade rajamise korral raudtee va-

hetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibrat-

sioon) leevendamiseks. Uute müratundlike hoonete kavandamisel peab hoonestuse kavandaja raken-

dama ise müra leevendavaid meetmeid oma kinnistul müra piirväärtuste tagamiseks.

Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m

ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi

piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega.

9 Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha määramine

Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrval-

damiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus:

▪ jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit

või selle kasutusvõimalusi;

▪ või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise

olemasolu ei ole vajalik.

Jäätmekäitluskoha, kaasa arvatud prügila asukoht määratakse planeerimisseaduses sätestatud korras.

Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud

vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisalda-

tavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida

kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

Elva vallas saab korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmeid üle anda järgnevates jäätmepunktides

(kantud põhijoonisele):

▪ Elva linnas Nooruse tn 8;

▪ Puhja alevikus Nooruse tn 4;

▪ Rannu alevikus Ringtee tn 4;

▪ Rõngu alevikus Tehase tn 8.

▪ Üldplaneering näeb ette Puhja, Rõngu ja Rannu jäätmepunktide rekonstrueerimise, mille käi-

gus on võimalik ka asukohtade muutumine. Üldplaneering näeb ette kompostimisvõimalusega

Elva jäätmejaama rajamise Kurelaane külla. Rajatav jäätmejaam saab Elva valla keskseks jäät-

mejaamaks.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 55 / 99

10 Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine

10.1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon, reovee kohtkäitlus

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille eesmärk on majapidamiste

veega varustamine või reovee ärajuhtimine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi arendamise ül-

diseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemide vastavusse

viimine Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusega nõutud tasemega, mis tagaks tarbijate puhta joogi-

veega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise. Üldplaneeringu lahendus tugi-

neb Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale (ÜVKA), mis on koostatud perioodile

2019-2030. Reovee kohtkäitlust reguleerib Elva valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri. Eeskiri re-

guleerib valla haldusterritooriumil õigussuhteid, mis tekivad reovee kohtkäitluse planeerimisel, ehita-

misel ja kasutamisel, sealhulgas reguleerib kogumismahutitest reovee äravedu ja selle transportimist

ühiskanalisatsiooni purgimiskohta.

Üldplaneeringu põhijoonisele on tugiinfona kantud olemasolevad reoveekogumisalad ja võimalike lõh-

nahäiringute esinemise tõttu reoveepuhastite kujade ulatused, mis on määratud õigusaktidega4. Võr-

kude võimalikud rekonstrueerimise ja laiendamise ulatused määratakse valla ÜVKA-ga.

Üldplaneering annab pikemaajalisi üldiseid suuniseid taristu arendamisele. Ühisveevärgi ja -kanalisat-

siooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub peamisest eesmärgist:

▪ tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele elanikele;

▪ kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest.

Üldplaneeringus on määratud perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetav ala, mis hõlmab endas tihea-

sustusalal reoveekogumisalaga hõlmamata piirkondi, mis üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe

kohasel on võimalik hoonestada.

Tingimused perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetaval alal:

▪ ala arendaja peab tagama ühiskanalisatsiooniga liitumise võimaluse (vald võib keelduda hoone

kasutusloa väljastamisest kui ei ole liitumist). Kohalik omavalitsus koos vee ettevõtjaga püüab

leida mõistlike lahendusi liitumisvõimaluste toetamiseks, kui see ühtib ÜVKA-ga;

▪ juhul kui olemasolevate võrkudega liitumine on majanduslikult või tehniliselt ebamõistlik tuleb

lahendada reoveekäitlus omapuhastiga, millest lähtuv heitvesi immutatakse või juhitakse loo-

duslikku eesvoolu (NB! Tagada tuleb vajalikud kujad);

▪ maaüksuse liitumine ÜVK süsteemiga on kohustuslik ühe aasta jooksul peale liitumispunktide

rajamist;

▪ kui on teada suurema süsteemi välja ehitamise aeg ning see on lepingu või otsusega kaetud,

siis on eraldi kaalutlusotsuse alusel lubatud ka ajutise lekkekindla reovee kogumismahuti ehi-

tamine.

Ühe kinnistu tarbeks rajatavaid puurkaeve lubatakse vaid juhul, kui puudub muu majanduslikult mõist-

lik alternatiiv. Puurkaevu või -augu või kanalisatsioonirajatise ehitamise kavandamisel, kui sanitaar-

kaitseala või hooldusala (kuja) ulatub naaberkinnistule, seatakse enne ehitustegevuse algust vastav

servituut kinnistusraamatus.

4 Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõu- ded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

56 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

10.2 Sademeveesüsteem

Sademevee kanalisatsioonivõrk on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub sademevee-, dre-

naaživee ning muu pinna- ja pinnasevee ärajuhtimine. Sademevee süsteemidel on tihedamalt asusta-

tud aladel oluline roll, kuna sademeveed võivad põhjustada kontrollimatuid tulvasid ja uputusi, pärs-

sida reoveepuhastite tööd ning põhjustada reostust (ülevoolud kanalisatsioonisüsteemist). Vett mitte-

läbilaskvate pindade paratamatu suurenemine seoses ehitustegevusega mõjutab ka loomulikku hüd-

roloogilist režiimi. Sademevee mõistlikul majandamisel saab sademevett kasutada efektiivselt halja-

salade optimaalse niiskusrežiimi tagamiseks. Samuti kompenseeritakse immutamisega ehitustegevu-

sest põhjustatud põhjavee tasapinna alanemist, kuid tuleb veenduda, et sademevesi ei oleks saastu-

nud. Kliimamuutustega seoses eeldatakse olulist arvutusliku äravoolu kasvu ning peamiseks mureko-

haks paljudel tiheasustusaladel on tulvavete ärajuhtimise lahenduste puudumine. Kombineeritud sa-

demevee strateegia projekti raames on 2018. a koostatud Elva linna sademevee kanalisatsioonivõrgu

eskiisprojekt, mida on soovituslik kasutada järgnevate otsuste tegemisel.

Üldplaneering seab järgnevad põhimõtted sademeveesüsteemide edasisel arendamisel:

▪ sademeveekäitluse tingimused nähakse ette detailplaneeringus ja projekteerimistingimustes;

▪ sademevee käitluse lahendus antakse ehitise ehitusprojektis;

▪ tootmismaadelt kokku kogutav sademevesi tuleb enne suublasse juhtimist puhastada õli- ja

liivapüüduris;

▪ kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad, immuta-

takse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib;

▪ sademevee käitlusel eelistatakse looduslähedasi ja säästlikke meetodeid, mis ühtlasi on efek-

tiivselt kasutatavad tulvavete ärajuhtimiseks (vett läbilaskvad pinnakatted, tiigid, tehismärga-

lad, imbsüsteemid, filtersüsteemid, avatud kraavid jms);

▪ kui sademevett ei saa immutada ega juhtida tekkekohast edasi aeglustava (tõkestava) ja viivi-

tava immutussüsteemiga, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades vajadusel enne suub-

lasse juhtimist aeglustust (tiigid) ja puhastust;

▪ sademevee ärajuhtimise kavandamisel arvestatakse võimalikult palju loomulike äravoolutingi-

mustega ning valgalade piiridega;

▪ sademevett ei tohi suunata naaberkinnistule kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sademevee käitle-

mise lahendus tuleb anda projektis kinnistu siseselt (immutamine, suunamine sademevee

võrku vms);

▪ sademeveesüsteemi osana toimivaid kraave on keelatud likvideerida, tagada tuleb nende toi-

mimine süsteemi osana;

▪ sademevett ei tohi üldjuhul juhtida reoveekanalisatsiooni.

Sademevee maaparandussüsteemi juhtimise soovi korral tuleb arvestada maaparandusseaduse ja as-

jaõigusseaduse sätetega.

10.3 Elektrivõrk

Üldplaneeringu põhijoonisele on tugiinfona kantud põhivõrgu elektriliinid ja alajaamad pingega 110-

330 kV.

Elva linna olemasolevad või kavandatavad õhuliinid pingega 110 kV või rohkem asendatakse või raja-

takse maa-aluste liinidena.

Üldplaneering ei kehtesta täiendavaid nõudeid tehnovõrkude ja rajatiste kaitsevööndite osas, kehtivad

nõuded tulenevad ehitusseadustikust ja selle alusel kehtestatud määrusest.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 57 / 99

10.4 Sidevõrk

Üldplaneering näeb ette, et tiheasustusaladele ehitatavad uued sideliinid rajatakse maa-aluste liini-

dena. Erandina on lubatud olemasoleva elektri õhuliini külge uue sideliini ehitamine. Üldplaneeringuga

ei määrata täiendavaid tingimusi sidevõrgu ehitamiseks.

10.5 Taastuvenergeetika

10.5.1 Tuuleenergia

Olemasolevaid tööstuslikke elektrituulikuid vallas ei paikne. Tuuleparke, kui olulise ruumilise mõjuga

ehitisi Elva valla territooriumile üldplaneeringuga ei kavandata. Tuuleparkide võimalike alade määra-

misest on loobutud seoses riigikaitseliste kaalutlustega – Elva vald asub suuremas osas riigikaitseliselt

tuuleenergia tootmiseks sobimatul alal, vt joonis 26. Juhul, kui üldplaneeringu kehtestamise järgselt

riigikaitselised kaalutlused muutuvad ning tekib vajadus ja soov tuuleparkide rajamiseks, koostatakse

selleks riigi- või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, läbi mille tehakse avaliku protsessina vajalikud

alade eelvalikud ja koostatakse detailsem lahendus koos nõuetekohase mõjude hindamisega.

Joonis 26. Tuuleparkide ehitamiseks sobiv ala mandri-Eestis riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakenda- mise korral. Tuuleparkide ehitamine on võimalik mandri Eestis punasest joonest lääne poole. Joonise esitaja: Ma- jandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 01.06.2021.

Üksiktuuliku, mille kõrgus on üle 30 meetri, püstitamise soovi korral tuleb tuuliku püstitamine kavan-

dada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusega. Detailplaneeringu me-

netlusse tuleb kaasata kõik maaomanikud, kelle maad jäävad:

▪ tuuliku 5-kordse kõrguse (tuuliku masti kõrguse ja tiiviku kõrguse summa) piiresse, kuid mitte

vähem kui 250 m raadiuses ja

▪ tuuliku varjutuse alasse või alasse, kus tuuliku modelleeritud müratase ületab kehtivaid müra

normtasemeid.

Väiketuuliku (kogukõrgus kuni 30 m) püstitamise soovi korral tuleb tuuliku rajamisest huvitatud isikul

saada tuulikust 250 m raadiusesse jäävate olemasolevale või planeeritud elu- või ühiskondlikule

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

58 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

hoonete omanike nõusolekud või algatada detailplaneering, mille menetlusse kaasatakse maaomani-

kud 250 m raadiuses.

Mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga. Selleks, et

välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused, on soovitatav teha Kaitseministeeriumiga koos-

tööd võimalikult varases planeerimise etapis.

Tuulikuid tuleb planeerida viisil, mis tagab kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, Natura

2000 võrgustiku alad, kaitsealused liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid) säilimise ning kavandatav

tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärki-

dele. Võimaliku tuuleenergeetika kavandamise korral kaasatakse Keskkonnaamet kaasamisprotsessi.

10.5.2 Päikeseenergia

Üldised tingimused päikesepargi (elektrijaam, milles toodetav energia tuleb täielikult või peamiselt

päikesepaneelidest) rajamiseks:

▪ päikesepargi rajamisel või päikesepaneelide paigutamisel arvestatakse, et kõik päikeseelektri-

jaamad peavad vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja

asjakohastele standarditele;

▪ päikesepargist tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei või vähenda teede liiklusohu-

tust;

▪ miljööväärtuslikel aladel/hoonetel on lubatud sellised lahendused, kus päikeseenergia toot-

mise vahend sobitub kokku hoone arhitektuuriga, vt ptk 20 esitatud põhimõtted;

▪ päikeseparkide rajamisel põllumaale tuleks eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid,

mitte väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletavaid alasid;

▪ päikesepargi rajamisel põllumajandusmaale tuleb säilitada põllumassiivi terviklikkus ja mulla-

viljakus (mulda mitte koorida), rohttaimi mitte mürgitada, vaid niita;

▪ päikesepargi installeeritud võimsusega kuni 100 kW päikesepaneelide paigutamine on lubatud

väärtusliku maastiku avamaastikule väljaspool õueala, kui paneelide paigutus maastikul ei ole

avalikelt teedelt vaadeldes nähtav, sh vajadusel rakendades leevendavaid meetmeid (haljas-

tusega varjamine vms);

▪ hoonestamata katastriüksusele päikesepargi ehitamise soovi korral juhul, kui lähim päikese-

park on lähemal kui 500 m, on vajalik detailplaneeringu protsess;

▪ päikesepargi rajamisel tuleb arvestada, et naaberkinnistu omanikul on oma maale õigus ehi-

tada hooneid ja istutada kõrghaljastust ning naaberkinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada

võimaliku tekkiva varjuga seonduvat, kui ei ole kokku lepitud teisiti;

▪ päikesepargi rajamine, sh katastriüksuse sihtotstarbe muutmine, maalises asustuses ei ole

üldplaneeringu põhilahenduse muutmine – väljaspool tiheasustusala võib päikesepargi ehi-

tada kui on täidetud muud üldplaneeringuga seatud tingimused.

Täiendavad tingimused päikesepargi, mis rajatakse hoonestamata kinnistule või mille maapealse osa

installeeritud võimsus on 100 kW ja rohkem, rajamiseks:

▪ tiheasustusega alal võib maapinnale ehitatavat päikeseparki ehitada ainult tootmise maa-

alale. Väljaspool tootmise maa-ala võib päikeseparki ehitada hoonete katustele, fassaadidele

ning parklatesse kui päikesepark ei riku hoone välisilmet ning sobitub ümbritseva ehitatud

keskkonnaga;

▪ väärtuslikule maastikule, väärtuslikule põllumajandusmaale ja miljööväärtuslikule alale ei ole

päikesepargi ehitamine lubatud. Erandiks on Ulila turbaraba väärtuslik maastik, mille olemus

ongi olnud energia tootmine ja millele on lubatud käesolevas lõigus käsitluse all oleva päikese-

pargi rajamine. Kaevandamisega mitteseonduvate ehitiste ja rajatiste ehitamine/ rajamine on

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 59 / 99

lubatud, kui maavaravaru on antud alal ammendunud või kui selleks on saadud maapõusea-

duse alusel muu sisuga kooskõlastus või luba;

▪ hajaasustuses peab päikesepargi ehitamiseks läbi viima projekteerimistingimuste andmise

avatud menetluse;

▪ kui päikeseparki soovitakse püstitada elu- või ühiskondlikule hoonele lähemale kui 250 m, tu-

leb projekteerimistingimuste menetlusse (või kui koostatakse detailplaneering, siis selle me-

netlusse) kaasata vastavate hoonete omanikud, et nad saaksid veenduda, et ehitise või ehita-

misega ei kaasne hoone omanikule püsivat negatiivset mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei

ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.

Päikesepargid omavad suurt visuaalset mõju ümbritsevale keskkonnale. Võimalikel erijuhtudel, kus esi-

neb päikesepargi suur mõju keskkonnale tuleb vallavalitsusel teha kaalutlusotsus, mis tagab ruumik-

valiteedi.

10.6 Tingimused lokaalkütteks

Uutel rajatavate hoonete ja küttesüsteemi rekonstrueeritavate hoonete kütteks ei ole lubatud kasu-

tada kivisütt, põlevkivi ja kütteõli. Maakütte kavandamisel tuleb tagada vastava juhtotstarbe kohane

minimaalne kõrghaljastuse tase ning mitte rajada maaküttekontuuri kõrghaljastuse alla 1,5-kordse

täiskasvanud puu võra ulatuses. Detailplaneeringus või ehitusprojektis peab olema näidatud maaküt-

tesüsteemi paiknemine, selle ühendus hoonega ja kaugus kinnistu piirist. Veekogu ehituskeeluvööndis

(v. a maaparanduse eesvool) on elamut või selle abihoonet teenindava maaküttesüsteemi rajamine

lubatud tingimusel, et tagatud on kalda kaitse eesmärgid ja kallasraja kasutatavus.

10.7 Tuletõrje veevõtukohad

Tuletõrje veevarustus peab olema lahendatud ehitise omaniku poolt vastavalt kehtivatele õigusakti-

dele.5 Üldplaneeringu koostamise raames viidi läbi „Elva valla teevõrgustiku ning Elva ja Viljandi val-

dade tuletõrje veevõtukohtade paiknemise ja ligipääsetavuse uuring“, kus analüüsiti veevõtukohtade

paiknemist ning pakuti välja soovituslikud asukohad. Tuletõrje veevõtukoht on rajatis, mille asukoha

saab määrata projekteerimisel, va ranna või kalda ehituskeeluvööndis, kus peab asukoht olema mää-

ratud planeeringuga. Eelnevast lähtuvalt on põhijoonisel esitatud ehituskeeluvööndisse planeeritud

veevõtukohad.

Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava uuendamisel tuleb analüüsida piirkondade

tuletõrjevee kättesaadavust ja esitada vajalikud tegevused veevõtukohtadega seotud taristu parenda-

miseks.

10.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste kavandamine ehituskeeluvööndisse

Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene kalda ehituskeeluvöönd kehtestatud üld- või detailplaneerin-

guga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele. Üldplaneeringuga kavandatakse rajatava Kentsi paisjärve

idakaldale veesüsteem (sademee kogumine ja puhastamise süsteem koos tiikide ja kraavitusega).

Kentsi paisjärv ja tiigid on üldplaneeringu põhijoonisele kantud veekogu maa-ala juhtotstarbega. Vee-

süsteemide lahendused täpsustatakse ehitusprojektis.

Üldplaneeringu põhijoonisele kantud planeeritud tehnovõrgud, mis läbivad Annikoru, Vahessaare ja

Mälgi külade piiril Kavilda jõe/Kentsi paisjärve ehituskeeluvööndit (vt joonis 27).

5 Tuleohutuse seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021009

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

60 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

Joonis 27. Planeeritud tehnovõrgud ja -rajatised Kentsi paisjärve ehituskeeluvööndis.

11 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine

Olulise ruumilise mõjuga ehitistele üldplaneeringuga asukohta ei valita. Olulise ruumilise mõjuga ehi-

tise ehitamise vajaduse ilmnemisel kaalub kohalik omavalitsus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

algatamist.

12 Supelranna ala määramine

Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele

puhkuse võimaldamine. Supluskohad ja supelrannad peavad vastama õigusaktidest tulenevatele nõue-

tele. Supluskohtadele on ptk 6.2 määratud supelranna maa-ala juhtfunktsioon, kus rakenduvad loo-

duskaitseseadusest tulenevad ehituskeeluvööndi tingimuste leevendused.

Üldplaneering määrab supelranna maa-ala juhtotstarbe:

▪ Elva linnas, Verevi järve ääres;

▪ Elva linnas, Arbi järve ääres;

▪ Hellenurme külas, Hellenurme järve (Hellenurme paisjärve) ääres;

▪ Lapetukme külas, rajatava Lõve paisjärve ääres;

▪ Mälgi külas, Kentsi paisjärve ääres kokku neli ala nii järve ida- kui läänekaldal;

▪ Rannakülas, Võrtsjärve ääres kaks ala – Kubjaranna ja Kannistiku-Ujumiskoha;

▪ Rannu alevikus, Rannu paisjärve ääres;

▪ Ulila alevikus, Elva (Ulila) jõe ääres, Ulila suplusala;

▪ Vehendi külas, Limnoloogia sadama kõrval Võrtsjärve ääres;

▪ Vehendi külas, Trepimäe puhkealal Võrtsjärve ääres.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 61 / 99

Supelranna ulatuses (sh ehituskeeluvööndi ulatuses) on lubatud rajada avalikult kasutatavaid supel-

randa teenindavaid rajatisi – nt pingid, prügikastid, riietuskabiinid, palliplatsid, mängu- ja spordirajati-

sed, vetelpäästetorn, teisaldatavate tualettide alused, paviljon, varjualune, valgustid, grillimiskoht,

juurdepääsemiseks vajalikud teed ja parklad jms.

Lisaks eespool nimetatud supelranna aladele on allolevad supluskohad, kus ei kehti looduskaitsesea-

dusest tulenevad ehituskeeluvööndi tingimuste leevendused:

▪ Elva linnas, Elva paisjärve supluskoht;

▪ Elva linnas, Veski tänaval, Elva jõe supluskoht;

▪ Järvekülas Tamme tee ääres olev Võrtsjärve supluskoht;

▪ Uderna külas Vaikse järve supluskoht;

▪ Verevi külas Jõesuu supluskoht.

13 Üleujutusohust tulenevate tingimuste seadmine

Üleujutusohuga alade määramisel on aluseks võetud Keskkonnaagentuuri poolt „Alused ja metoodika

suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks“ käigus 2021 modelleeritud üleujutuse riski-

piirkonnad, kus eeldatav üleujutuse tõenäosus on 10% (1 kord 10 aasta jooksul) ja üle selle. Üleujutuse

riskipiirkond on kantud põhikaardile ning sellele tuleb järgida alltoodud tingimusi.

Üleujutuse riskipiirkonnas:

▪ pole üldjuhul uute hoonete rajamine veekogu poole jäävale alale lubatud. Erandkorras hoo-

nete ehitamise lubamisel tuleb arendustegevuse elluviimisel arvestada üleujutusriskiga seotud

mõjudega ja võtma tarvidusele meetmed üleujutusriskist tingitud mõjude vältimiseks (nt või-

malikku veetaset arvestava 1. korruse põrandapinna kõrguse määramine);

▪ ehitustegevuse kavandamisel tuleb hinnata juurdepääsuteede üleujutusest mõjutatust. Koha-

likul omavalitsusel on õigus keelduda ehitusloa väljastamisest, kui on oluline oht, et üleujutuse

korral ei ole arendussooviga piirkonnas võimalik juurdepääsu tavapäraste vahenditega tagada;

▪ tuleb hoonete tehnosüsteemid ja avalikud tehnovõrgud rajada üleujutuskindlatena.

14 Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul

Keskkonnaministri 28.05.2004 määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nen-

del siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“6 alusel on üleujutusalana määratletud Suur-Emajõgi

(koos vanajõgedega), Elva jõe Meeri peakraavist suudmeni ja Väike-Emajõel Alamõisa külast suudmeni.

Määruse kohaselt on suurte üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete allu-

viaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates. Üldplaneeringus on võetud kõrgveepiiri

määramisel arvesse alluviaalseid soomuldasid (AM) ja erinevaid lammialasid. Vastavalt looduskaitse-

seadusele koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd

ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja seaduse §-des 37-39 sätestatud vööndi laiusest.

6 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

62 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

15 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest

tekkivate kitsenduste määramine

Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning majandustegevuse mõju

tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem. Rohevõrgustiku üldiste

kasutustingimuste määramisega tagatakse võrgustiku toimivus.

Üldplaneeringus täpsustati Tartu ja Valga maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustiku tuumalasid

ja koridore. Rohevõrgustiku piiride määramisel arvestati üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise

koosseisuga, loomaõnnetustega teedel ning perspektiivsete ruumiliste arengutega.

Uute ühenduste määramisel ning olemasolevate täpsustamisel võeti senisest enam arvesse veekogu-

sid ja püsirohumaid (kõik ühendused ei pea tingimata olema kogu ulatuses metsaga kaetud). Täpsus-

tamise peamiseks eesmärgiks oli parandada rohevõrgustiku kui terviku sidusust. Sidususe parandami-

seks lisati kohaliku tasandi koridore.

Üldplaneering seab hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid) paikneval rohevõrgustikul järgmised

tingimused:

▪ rohevõrgustiku koridori sisse ehitamisel tuleb tagada koridori alaga risti suunas vähemalt 100

m laiuse katkematu koridori riba säilimine (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms

vahel);

▪ rohevõrgustiku tugialale ehitamisel tuleb tagada katkematu tugiala laius vähemalt 100 m (va-

hekaugus järgmise õuealani või tarastatud alani);

▪ rohevõrgustiku alale hoone ehitamisel tuleb arvestada, et piirdega võib piirata ainult õueala-

sid. Piirdega piiratava õueala suurus ei tohi hajaasustuses olla suurem, kui 0,4 ha, et tagada

hajaasustusele omane avatud ruum ja loomade vaba liikumine;

▪ rohevõrgustiku avatud alasid võib kasutada loomade karjatamiseks. Karjamaade piirded on

siiski rohevõrgustikus lubatud, kuid ajal, mil maa ei ole karjatamiseks kasutusel, tuleb tagada

metsloomade vaba liikumine (näiteks avada otstes elektrikarjus);

▪ rohevõrgustiku aladel ei ole lubatud metsamaa raadamine, välja arvatud:

▪ eluasemekoha rajamiseks vastavalt üldplaneeringus sätestatud põhimõtetele ja tingimustele;

▪ maavara kaevandamise lubadega määratud aladel;

▪ olemasolevate taristuobjektide rekonstrueerimisel ja hooldamisel ning

▪ riiklikult oluliste joonobjektide rajamiseks;

▪ rohevõrgustiku aladele jäävatel püsirohumaadel tuleb vältida lausalist ülesharimist;

▪ ranna ja kalda piiranguvööndis olevale rohevõrgustiku alale rajatavad ehitised, sh paadikanalid

ja piirded, ei tohi rohevõrgustiku ala kalda piiranguvööndis tervikuna läbi lõigata, sh tuleb ta-

gada kogu kallasraja ulatuses vaba ruum nii loomade kui inimeste liikumiseks;

▪ karjääride ja freesturbaalade kavandamisel rohelise võrgustiku aladele tuleb hinnata kaasne-

vat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju ilmnemisel kavandada leevendus-

meetmed.

▪ rohelise võrgustiku tugialal paiknev loodusliku ala pindala (vt joonis 28) ei tohi väheneda roh-

kem kui 10 %, välja arvatud kõige lõunapoolsemal tugialal, kus tulenevalt maakonnaplanee-

ringu tingimustest on vastav määr 7 %.

Kui mõne juhtumi korral on teada, et rohevõrgustiku säilimiseks seatud tingimusi ei ole võimalik täita

ja on vajalik üldplaneeringus esitatust erinev lahend, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tege-

misse elustikueksperdi(d).

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 63 / 99

Joonis 28. Planeeritud rohevõrgustik ning tugialade hõlmatus looduslike aladega (vt mõisted).

16 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine

Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata kallasrajale avalikuks kasutamiseks mõeldud juurde-

pääsud. Kallasrajale ette nähtud juurdepääs on kantud üldplaneeringu põhijoonisele ja esitatud järg-

nevas nimekirjas:

▪ Elva linnas Arbi järvele juurdepääs (Pikk tn 12a kinnistu kaudu);

▪ Elva linnas Arbi järvele juurdepääsuks pinnasteena mööda olemasolevat rada (Arbijärve kin-

nistu kaudu, laululava poolt põhjapoolne);

▪ Elva linnas Arbi järvele juurdepääsuks (Arbijärve kinnistu kaudu, laululava poolt lõunapoolne);

▪ Elva linnas Elva jõele juurdepääsuks (Mahlamäe tn 12b kinnistu kaudu);

▪ Elva linnas Elva jõele juurdepääsuks (Veski tn 2a kinnistu kaudu);

▪ Elva linnas Elva jõele juurdepääsuks ja jõe ületuseks Peedu veskitammi kinnistult (Veski 14a ja

Oru 2 kinnistute kaudu);

▪ Elva linnas Elva jõele juurdepääsuks ja jõeületuseks (Veski tn 20 ja Oru tn 2 kinnistutelt);

▪ Elva linnas Elva paisjärve supluskohale juurdepääsuks (Paisjärve mets kinnistult);

▪ Elva linnas Verevi järvele juurdepääsuks (Tartu mnt T3 kinnistult);

▪ Elva linnas Verevi järvele juurdepääsuks (Tartu mnt 16 kinnistult);

▪ Järvekülas Võrtsjärvele juurdepääsuks (Koopa ja Haaviku kinnistute piiril);

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

64 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

▪ Järvekülas Võrtsjärvele juurdepääsuks (Paadisadama kinnistult);

▪ Kaarlijärve külas Võrtsjärvele juurdepääsuks (Seehofi kinnistult);

▪ Karijärve külas Karijärvele juurdepääsuks pinnasteena mööda olemasolevat rada (Elva mets-

kond 104 kinnistult);

▪ Karijärve külas Elva jõele juurdepääsuks (Elva metskond 29 kinnistult);

▪ Mäelooga külas juurdepääsuks Lustimäe avalikule alale;

▪ Purtsi külas Võrtsjärvele juurdepääsuks (Voore linnamäe kinnistu kaudu);

▪ Rannakülas Võrtsjärvele juurdepääsuks (Kanaliotsa parkla kinnistu kaudu);

▪ Rannakülas Võrtsjärvele juurdepääsuks (Kubjaranna kinnistu kaudu);

▪ Rannakülas Võrtsjärvele juurdepääsuks (Rohuveski kinnistu kaudu);

▪ Rannakülas Võrtsjärvele juurdepääsuks (Ujumiskoha kinnistu kaudu);

▪ Tamme külas Võrtsjärvele juurdepääsuks (Elva metskond 216 maaüksuse kaudu);

▪ Tamme külas Võrtsjärvele juurdepääsuks (Paluotsa kinnistu kaudu);

▪ Uderna külas Vaikne järvele juurdepääsuks pinnasteena mööda olemasolevat rada (Elva mets-

kond 87 kinnistu kaudu);

▪ Ulila alevikus Elva (Ulila) jõele ja supluskohale juurdepääsuks (Soo tn 1a kinnistu kaudu);

▪ Ulila alevikus juurdepääsuks Elva jõele ja sillale (Kesk tn 1c, Kesk tn 3 ja Turbatehase kinnistute

kaudu);

▪ Vehendi külas Võrtsjärvele juurdepääsuks (Trepimäe puhkeala kinnistu kaudu);

▪ Vehendi külas Võrtsjärvele juurdepääsuks (Elva metskond 20 kinnistu kaudu);

▪ Verevi külas Emajõele ja Võrtsjärvele juurdepääsuks (Jõeääre tee 1 kinnistu kaudu);

▪ Verevi külas Emajõele juurdepääsuks (Kupu sihtkaitsevööndi kinnistute kaudu);

▪ Verevi külas juurdepääsuks Võrtsjärvele (Nee rand kinnistu kaudu);

▪ Võsivere külas Keeri järvele juurdepääsuks pinnasteena mööda olemasolevat rada (Keeripõllu

tee ja Laeva metskond 133 kinnistute kaudu);

▪ Väike-Rakke külas Võrtsjärvele juurdepääsuks (Rajaratta kinnistu kaudu).

Kallasrajale juurdepääsuks saab ehitada kattega tee, kui eespool olevas loetelus pole märgitud teisiti;

osadel juhtudel on lubatud vaid pinnastee, mida ei tohi looduslikel kaalutlustel laiendada. Kas tee on

vaid jalgsi liikumiseks või mootorsõidukite liikumiseks, kas on vajalik parkla rajamine, määratakse juur-

depääsu edasisel kavandamisel. Kui juurdepääs kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on

piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku võimalusi ja kallas-

raja või huviväärsuse kaugust.

Planeeringuga määratud avalike juurdepääsude või nendele jäävate lõikude osas, mis ei ole üldplanee-

ringu kehtestamisel valla omandis, või mille kohta pole sõlmitud ja kinnistusraamatusse kantud avaliku

kasutuse kokkulepet, viiakse peale üldplaneeringu kehtestamist läbi vastavad ptk 28 kirjeldatud toi-

mingud.

Kallasrajaga piirneva maa-ala detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste väljasta-

misel kaaluda, kas avalikust huvist lähtuvalt on antud asukohas vajalik avalikult teelt kuni kallasrajani

viiv täiendav avalikult kasutatav (võib eristada kas koos autoliiklusega või ainult kergliiklusele mõeldud

lahendus) tee.

17 Kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine

Looduskaitseseaduse kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehita-

mine keelatud (va seaduses nimetatud juhtudel).

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 65 / 99

Üldplaneeringusse on kantud informatiivne kalda ehituskeeluvööndi piir. Pärast üldplaneeringu keh-

testamist tuleb ehituskeeluvööndi arvestamisel lähtuda looduskaitseseadusest (sh tuleb arvestada, et

ehituskeeluvöönd laieneb piiranguvööndisse jäävale metsamaale). Üldplaneeringuga ei esitata ehitus-

keeluvööndi vähendamise või laiendamise ettepanekuid. Vastavalt looduskaitseseadusele on lubatud

tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasole-

vate ehitiste vahele uue ehitise püstitamine. Väljakujunenud ehitusjoon on kantud planeeringujooni-

sele.

Varasemad ehituskeeluvööndit vähendavad detailplaneeringud jäävad kehtima, nende loetelu on too-

dud tabel 3-s.

Tabel 3. Varasemad ehituskeeluvööndit vähendavad detailplaneeringud.

Planeeringu nime- tus

Planeeringu eesmärk Keskkon- naameti kiri nr

Aasta

Väike-Rakke küla, Hermani detailpla- neering

Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringut muutev. Hermani maaük- suse jagamine kaheks, elamukrundile ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, maatulundusmaa krunt ehitusõiguseta. Juurdepääsutee rajamine Rajaratta kinnistult. Võrtsjärve ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

1038-2 2009

Elva linn J. Kärneri 34 detailplanee- ring

Elva linna üldplaneeringut muutev, ehitusõiguse määramine ük- sikelamu püstitamiseks. Elva jõe kalda ehituskeeluvööndi vähen- damine.

14212 2008

Elva linn Põllu 16 kinnistu detailpla- neering

Elva linna üldplaneeringut muutev, ehitusõiguse määramine ük- sikelamu püstitamiseks, 2002 kehtestatud DP muutmine. Moo- nuse oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.

19802 2008

Elva linn Verevi järve rannaala de- tailplaneering

Elva linna üldplaneeringut muutev, rannahoone/ujula ehitusõi- guse määramine. Verevi järve kalda ehituskeeluvööndi vähenda- mine hoonestusala ulatuses.

7- 13/20/16240-3

2020

Suure-Rakke küla Urinurga kinnistu detailplaneering

Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringut muutev, ehitusõiguse mää- ramine kinnistule elamu ja kõrvalhoonete püstitamiseks. Luba- tud ehitiste arv 5. Võrtsjärve ranna ehituskeeluvööndi vähenda- mine.

3176 2003

Verevi küla Jõeääre kinnistu detailplaneering

Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringut muutev. Ehitusõiguse mää- ramine täiendavate abihoonete ehitamiseks. Suur-Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.

35321-4 2010

Vehendi küla Rehe-Kareli maaüksuse de- tailplaneering

Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringut muutev. Jagamine 14 krun- diks: 4 elamu-, 1 transpordi-, 1 sotsiaal-, 8 maatulundusmaa krunti. Ehitusõiguse määramine üksikelamute ja tee ehitamiseks. Võrtsjärve ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

40421-3 2010

Väike-Rakke küla, Keana maaüksuse detailplaneering

Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringut muutev. Kinnistu jagamine 10 krundiks. 7 elamukrundile ehitusõigus üksikelamu ja kõrval- hoone püstitamiseks. Juurdepääsutee , alajaama, pumbamaja rajamine. Maaparanduskraavi ehituskeeluvööndi vähendamine.

42323 2007

Rannu alevik Järve tee 1 kinnistu de- tailplaneering

Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringut muutev. Kinnistu jagamine, ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks. Ubesoo oja ehituskeeluvööndi vähendamine.

7-13/18 /2921- 3

2018

Tamme küla Hälli- mäe maaüksuse detailplaneering

Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringut muutev. 9 elamukrundi ja 1 transpordimaa krundi moodustamine, ehitusõiguse määramine väikeelamute püstitamiseks. Maaparanduskraavi ehituskee- luvööndi vähendamine.

8379-4 2004

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

66 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

Planeeringu nime- tus

Planeeringu eesmärk Keskkon- naameti kiri nr

Aasta

Tamme küla Pa- luotsa maaüksuse detailplaneering

Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringut muutev. Hõlmab Kaatri, Purjeka, Paluotsa, Ala-Paluotsa, Paluotsa-Järve II, Raudnaha-ala- jaama, Tamme poldiala pumbajaama, parkla ja kanali äärne ala. Elamumaa, ärimaa, transpordimaa sihtotstarbega kruntide moo- dustamine. Ehitusõiguse määramine puhkemaja ehitamiseks. Tamme peakraavi ehituskeeluvööndi vähendamine.

8380-2 2004

18 Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikele-

mentide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingi-

muste seadmine

18.1 Väärtuslike põllumajandusmaade määramine ja nende kaitse- ja kasutustingimused

Elva vallas suureks väärtuseks on viljakas põllumajandusmaa, mis on aluseks ka põllumajandussektori

suurele osakaalule. Elva põllumajandusmaad on viljakad olles keskmiselt mullaviljakuselt (maakonna

keskmine boniteet 42) üle eesti keskmise (41). Arvestades valla rahvastikuprognoose ja arengusurvet

on põllumajandusmaale ehitamise surve pigem väike. Arengusurve on eeldatavalt suurem Elva linnaga

piirnevates külades. Selleks, et tagada väärtuslike põllumassiivide terviklikkus ja muldade säilimine,

määratakse üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaaga alad ja sätestatakse üldised piirangud.

Väärtuslikuks põllumajandusmaaks on määratud põllumajandusmaad, millel on järgmised tunnused:

▪ kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 41 hindepunkti;

▪ enam kui kahe hektari suurune maatulundusmaa sihtotstarbega maa;

▪ tegemist on kompaktse maaga, see ei ole kitsas riba või sopistunud ning on mõistlikult juurde-

pääsetav;

▪ maa ei ole metsastunud, õueala või piiratud aed;

▪ maa ei ole üleujutatav;

▪ maa ei asu planeeringuga määratud tiheasustusalal.

Väärtuslike põllumaid on määratud 20 651 ha ulatuses, mis on ligi 28% kogu valla territooriumist.

Väärtuslikul põllumajandusmaal on hoonete ehitamine üldjuhul keelatud. Väärtuslikku põllumaad ei

tohi metsastada.

Väärtuslikule põllumajandusmaale võib maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põlluma-

jandusloomade pidamiseks ehitada uue hoone või rajatise (edaspidi põllumajandusehitis), kui on täi-

detud kõik järgmised tingimused:

▪ põllumajandusehitise ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam;

▪ põllumajandusehitis ehitatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirne-

vale teele või ühte kompleksi olemasoleva ehitisega;

▪ põllumajandusehitis ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasu-

tamist;

▪ säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus.

Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada uue elamu, avalikes huvides või kogukonna huvides

vajaliku ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku ehitise (edaspidi siin ptk-s ehitis), kui on täidetud kõik

järgmised tingimused:

▪ ehitis ehitatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servaalal paiknevale kuni 0,5 hektari

suurusele alale, st et põllumajandusest välja arvatav osa võib olla kuni 0,5 hektarit;

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 67 / 99

▪ ehitise ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam;

▪ ehitise ehitamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasuta-

mist;

▪ säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus.

Väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud vaid ava-

likes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede ja raudteede rajamiseks, energiajulgeoleku ja ro-

hepöörde toetamiseks).

18.2 Väärtuslike maastike ja maastikuelementide määramine ja nende kaitse- ja kasutus-

tingimused

Elva vallas asuvad väärtuslikud maastikud on määratud Tartumaa ja Valgamaa maakonnaplaneeringu-

tega lähtudes kultuurilis-ajaloolisest, esteetilisest, looduslikust, identiteedi- ja muudest väärtustest

ning rekreatiivsest- ja kultuuripotentsiaalist.

Üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingi-

musi, seades üldised tingimused kõigile väärtuslikele maastikele ning täpsustab tegevusi maastike

kaupa tabel 4-s esitatud loetelus.

Kähri väärtuslik maastik jääb valdavalt Otepää valda ja kuna selle peamised väärtuskandjad jäävad Elva

vallast välja, arvatakse Elva valda jääv maastiku servaala nimekirjast välja. Väärtuslikule maastikule

ehitise kavandamisel tuleb järgida planeeringus toodud kaitse- ja kasutustingimusi ning vajadusel ka-

sutada piirkonna elanike ja maaomanike kaasamiseks avalikku menetlust (projekteerimistingimuste

avatud menetlus või detailplaneering).

Väärtuslike maastike väärtuste säilitamiseks vajalikud üldised kaitse- ja kasutustingimused:

▪ säilitatakse maastiku asustusstruktuur ning maa kasutamisel ja olemasolevate hoonete re-

konstrueerimisel väärtuslike maastike omapära (suletud ja avatud alade tasakaal, põllu- ja ro-

humaade sihipärane kasutus, maastiku vaadeldavus, teede paiknemine, talude puhul säästva

renoveerimise põhimõtete järgimine jms);

▪ väärtuslikul maastikul on eelistatud vanade talukohtade korrastamine uusasustusele. Väärtus-

likule maastikule võib ehitada üksikut olemasoleva küla struktuuriga kokku sobivat elamukohta

või põllumajanduslikuks tegevuseks vajalikku ehitist. Uusi tiheda asustusega arendusalasid

väärtuslikule maastikule kavandada ei ole lubatud;

▪ väärtuslikule maastikule ehitatav peab oma mahult ja nii hoone kui selle lähiümbruse väike-

vormide arhitektuurilt sobituma ümbritsevasse keskkonda. Uute hoonete kavandamisel väär-

tuslikele maastikele hinnatakse kaalutlusotsuse tegemisel nende mõju vaadetele, sh arvesta-

des maakonnaplaneeringus määratletud ilusate vaadete ja ilusate teelõikude asukohti. Hoo-

nete ja haljastuse maastikku sobivuse nõuded tuleb sätestada detailplaneeringu lähteseisu-

kohtades ning projekteerimistingimustes ning selle nõude täitmist hinnatakse detailplanee-

ringu ja projekteerimistingimuste menetlemise protsessis;

▪ tehnorajatiste mastide (sh ka elektriliinide) püstitamiskoha valikul kaalutletakse nende maas-

tikupilti sobivust, vältides paiknemist maastikku väärtustavate kultuurilis-ajalooliste ja loodu-

sobjektide foonil ning ilusate vaadete avanemissektoris;

▪ juhul, kui väärtuslikul maastikul soovitakse kaevandada maavaravaru, tuleb hinnata kavanda-

tava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning säilitada ala väärtused võimalikult suures

ulatuses. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud

ala sobituks väärtusliku maastikuga;

▪ igale väärtuslikule maastikule on soovitatav koostada maastikuhoolduskava. Väärtusliku maas-

tiku piirid täpsustatakse hoolduskava koostamisel. Hoolduskavad on aluseks väärtuslike

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

68 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

maastike säilimisele ja taastamisele. Nende põhjal kavandatakse hoolduseks vajalikke meet-

meid, samuti on need aluseks arendus- ja majandustegevuse korraldamisel väärtuslikel maas-

tikel. Olenevalt väärtusliku maastiku iseloomust peab hoolduskava sisaldama põhimõtteid:

▪ korrastatakse väärtust loovad objektid - hooned (sh veskid, kabelid jms), pargid, väikeobjektid,

poollooduslikud kooslused. Lagunevad ehitised kas likvideeritakse, konserveeritakse või jäe-

takse teadlikult lagunevaks tagades ohutuse;

▪ väärtust loovatele objektidele parema vaadeldavuse võimaldamiseks hoitakse vaated avatuna

ja avatakse uusi vaateid, vajadusel ehitatakse vaatekohtadesse vaateplatvorme. Uusehitiste

kavandamisel tagatakse vaated väärtust loovatele objektidele, vaadetesse ei ehitata vaateid

piiravaid ehitisi;

▪ koostöös maaomanikega tagatakse juurdepääs arhitektuurilistele maastikuväärtustele, paigal-

datakse enim külastatavatele aladele infoskeemid ning olulisemate vaatamisväärsuste juurde

suunaviidad ja infotahvlid. Suurema rekreatsioonikoormusega aladel ehitatakse vastavalt va-

jadusele parkimis-, puhke- ja telkimiskohad, mis tähistatakse.

Väärtuslikud maastikud ja nende kaitse- ja kasutustingimused on esitatud maastike nimetuse põhiselt

tabel 4-s. I klassi maastikud on kõige väärtuslikumad, valdavalt hästi hooldatud või säilinud alad. II

klassi maastikud on väärtuslikud, osaliselt hooldatud või kohati halvas seisus alad. P klassi maastikud

on probleemsed alad: maastikuliselt omanäolised ja eripärased alad, kus asustuse kahanemise, elanik-

konna vananemise ja traditsioonilise maamajandustegevuse soikumise tõttu iseloomulik ilme taandub

looduslike protsesside toimel või kõrge väärtusega maastikuobjektid kesise maastikulise väärtusega

ümbruses.

Tabel 4. Väärtuslikud maastikud ja nende täiendavad kohapõhised kaitse- ja kasutustingimused.

Nimetus Maastiku iseloomustus Täiendavad kohapõhised kaitse- ja kasutustingimused

Pikasilla-Väike- Emajõgi-Pü- haste (I klassi maakondliku tähtsusega maastik)

Maastikuliselt jääb ala osaliselt Väike Emajõe orundi ja Võrtsjärve nõo piiresse ning hõlmab Väike Emajõe ja Purtsi jõe äärset ala ja sel paiknevaid Liva ning Pi- kasilla külasid Tõrva vallas ja Purtsi, Pühaste ning Re- baste külasid Elva vallas. Peamised väärtused seisne- vad maastiku ajaloolises kasutuses, looduslikes eri- pärades ning taluaegse asustusstruktuuri säilimises. Võrtsjärv ja sellesse suubuv Väike Emajõgi olid loo- duslikuks piiriks Ugandi ja Sakala vahel, Pikasilla juu- res oli põline ülekäigukoht ja selle lähedal Vooremäe muistne linnus. Pikasilla küla on olnud juba ordu ajal üks tähtsaim liiklustee ning korduvalt ka üks verise- maid lahingutandreid. Purtsi jõe org Oonast Võrtsjär- veni on maaliline ja romantiline miljööpiirkond, kus esineb nii liivakivi- kui moreenipaljandeid ja kus on säilinud talumaastikuline asustusstruktuur ja maak- asutus. Vooremägi on tuntud ürituste paik ja vaata- misväärsus, kust avaneb ilus vaade Võrtsjärvele. Vooremaa kandis kasvavad maakonna vanimad met- sad.

Hooldada jõeäärseid luhtasid.

Jätkata Vooremäe ümbruse korras- tamist: vaadete avamist Võrtsjär- vele, puhkepaigale vajalike väike- vormide (istepingid, lõkkeplats, prügikast jne) paigaldamist ja juur- depääsutee korrastamist.

Lapetukme-Ko- ruste (I klassi kohaliku tähtsu- sega maastik)

Ilmekas, avatud ja huvitava reljeefi ning ilusate vaa- detega ja jõgedega liigendatud küla- ja talumaastik. Hästi säilinud maastikustruktuur, vanad külad, muist- sed kalmed. Jõed ja jõeorud, ümbritsevad metsad, kaitsealused objektid, vanad asustusalad.

Kehtivad üldised kaitse- ja kasutus- tingimused. Täiendavaid tingimusi ei määrata.

Palupera-Helle- nurme-Lutike-

Elva valda jääb alast Astuvere, Atra, Palupera, Urmi Hellenurme, Pastaku ja Mäelooga küla. Maastikule

Ebavajalikud, amortiseerunud, ohtlikud ja maastikupilti rikkuvad

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 69 / 99

Nimetus Maastiku iseloomustus Täiendavad kohapõhised kaitse- ja kasutustingimused

Neeruti (II klassi maakondliku tähtsusega maastik)

annavad võlu avarad lagedad vaated ning küllaltki lauge põllumajandusmaastik, kus asuvad arhitektuu- riliselt põnevad ja hästi säilinud Hellenurme ja Palu- pera mõis koos abihoonetega. Hellenurme mõisa ümbruses on säilinud jälgi mõisaomanike Midden- dorffide tegevusest, kelle ajal oli mõisapark lindude ja loomade kaitseala. Pargi servas asub huvitav ka- seallee ning läheduses Lustimägi, kus suurem hulk kasvavatest põlispuudest on A.T. Middendorffi istu- tatud.

endised kolhoosi tootmishooned lammutada. Mõisaparkide hooldus- töid teostada vastavalt hoolduska- vadele. Lustimäe puhkeala hoolda- misel hoida Elva jõe voolusäng võ- sast ja maha langenud puudest pu- has. Vaatekoridorides säilitada vaa- ted jõele. Olemasolevat puhketaris- tut korrastada ja uuendada.

Elva ümbrus (II klassi riikliku tähtsusega maastik)

Elva linn ja selle ümbrus on mitmekesise maasti- kuilme ja reljeefiga ala, mida rikastavad Elva linna aja- ja kultuurilugu, ajaloolised hooned, linnamägi, muistsed paigad ja rohked muistendid. Alal läbib Elva maastikukaitseala, Elva linnas paikneb Elva-Peedu metsapark. Elva jõel asub Natura 2000 Elva loodu- sala ja Elva-Peedu metsapargi koosseisu jäävad kaks looduskaitsealust järve -Verevi ja Arbi järv.

Elva linna ümbrus on traditsioonidega suvitus- ja puhkepiirkond ning aktiivne talispordipiirkond.

Elva-Peedu metsapargi hooldus teostada vastavalt hoolduskavale.

Puhke- ja virgestusaladel korras- tada ja uuendada puhketaristut ning säilitada vaateid veekogudele.

Tamme-Kure- küla-Kaarlijärve (II klassi maa- kondliku tähtsu- sega maastik)

Võrtsjärve äärne maastik mitmete külakestega ning vaadetega on avatud põllumajandusmaastikule ja Võrtsjärvele, mida rikastavad Võrtsjärvega seotud muistendid, pikad kalastustraditsioonid, Võrtsjärve mängud, väljasõitude ja kokkutulekukohad.

Piirkonda rikastavad ja lisaväärtust kannavad väär- tuslikud objektid (kirik, mõisahoone, veski, polder, mitmed mälestusmärgid, Tamme astang jm).

Võrtsjärve kaldal, puhkekohtades säilitada vaateid järvele. Korras- tada järve kaldal asuvaid avalikult kasutatavaid radasid ja trepistikke. Jätkata avalike parkimis-, randu- mis- ja puhkekohtade väljaehita- mist ja nende tähistamist.

Kavilda Org (II klassi maakond- liku tähtsusega maastik)

Metsastunud Kavilda oru ja Maioru kaitsealune maastik, mida ümbritseb avatud lainjas põllumaastik. Orus paiknevad looduskaunid metsateed, mida rikas- tavad ajaloolised paigad (linnus, ohvriallikas, kivi- ja hiiesalu, muistne kalmistu jm), muistendid ja pärimu- sed.

Väärtuste säilimiseks koostada oru nõlvade ja ümbruse maastikuhool- duskava. Edasisi korrastustöid teos- tada vastavalt hoolduskavale.

Pööritsa-Kulli (II klassi kohaliku tähtsusega maastik)

Avarad põllumaastikuvaated, traditsiooniline talu- ja kultuurmaastik.

Põhiliseks säilimist tagavaks tingi- museks on teeäärte, alleede ja puistute maastikuhooldustööd ning traditsioonilise taluhoonestuse mil- jöö ja tüpoloogia järgimine.

Emajõe luhaala Puhja-Tähtvere (P klassi riikliku tähtsusega maastik)

Ala paikneb osaliselt Alam-Pedja looduskaitsealal. Avarate vaadetega luhtadel paiknevad bioloogiliselt mitmekesised luhaheinamaad. Tegu on kunagise ak- tiivse jõeliikluse ja metsaparvetusjõega.

Rekreatsioonipotentsiaali säilitami- seks korrastada olemasolevad ran- dumiskohad. Vajalik on luhtade niitmine ja üldised maastikuhool- dustööd ja vaadete säilimine.

Ulila turbaraba (P klassi maa- kondliku tähtsu- sega maastik)

Ala on olulise ajaloolise taustaga Tartu elektrivarus- tuse tagamisel. Suur osa alast moodustab turbaraba. Alevikus asub ka oluline omaaegne populaarne Ulila suveaed.

Kehtivad üldised kaitse- ja kasutus- tingimused ja täiendavaid tingimusi ei määrata.

Kultuurilise väärtuse säilitamiseks ja kohaliku ajaloo kandmiseks on soositud Ulila suveaia taastamine ja turbatootmise temaatilise vä- liekspositsiooni rajamine.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

70 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

Nimetus Maastiku iseloomustus Täiendavad kohapõhised kaitse- ja kasutustingimused

Kuna alal on olnud ajalooline väär- tus Tartu elektriga varustamise osas, siis on antud väärtuslikul maastikul lubatud päikesepargi ehi- tamine (tingimused on toodud ptk 18).

18.3 Väärtuslike metsamaastike määramine

Väärtuslike metsamaastike määratlemine koos määratud tingimustega on vajalik nii elanikkonna puh-

keharjumuste toetamiseks, kui ka kohalikul tasandil oluliste piirkondade omanäolisuse säilimiseks ja

tagamiseks. Üldplaneeringus esile tõstetud väärtuslike metsa-aladega piirkonnad kannavad iga konk-

reetse piirkonna identiteeti ja kujundavad sealsete elanike igapäevaseid harjumusi. Oluline on luua ja

hoida asulate ümber elutervet ja liigirikast keskkonda, mis pakub esteetilist elamust ning erinevaid

võimalusi puhkamiseks ja liikumiseks.

Väärtuslikuks metsamaastikuks on:

▪ Elva linna (ptk 30 kohastes muudetavates piirides) lähiümbrusesse jäävad metsaalad;

▪ Puhja alevikust (ptk 30 kohastes muudetavates piirides) lõuna ja ida suunda jäävad metsaalad;

▪ Rannu aleviku (ptk 30 kohastes muudetavates piirides) lähiümbrusesse jäävad metsaalad;

▪ Rõngu aleviku (ptk 30 kohastes muudetavates piirides) lähiümbrusesse jäävad metsaalad;

▪ Ulila alevikust lõunasse jääv metsaala;

▪ Ervu külas paiknev Tulimäe metsaala;

▪ Hellenurme külas Hellenurme-Palu-Räbi tee ääres paiknev metsaala;

▪ Mäelooga külas Elva-Palupera-Kähri tee ja Elva jõe vaheline metsaala;

▪ Rämsi küla tiheasustusala ja Rämsi järve vahele jääv metsaala.

Väärtuslikele metsamaastikele jäävad raied tuleb metsa majandajal enne metsateatise esitamist koos-

kõlastada kohaliku omavalitsusega. Väärtuslike metsade alal kasvavat metsa ei tohi raiuda ilma koha-

liku omavalitsuse nõusolekuta. Juhul, kui alale on koostöös omavalitsusega koostatud pikaajaline met-

samajandamiskava, siis metsateatist ei ole vaja kooskõlastada. Looduskaitsealadel kehtivad kaitse-ees-

kirjast tulenevad täiendavad tingimused.

Väärtuslikul metsamaastikul seab üldplaneering metsa majandamiseks järgmised põhimõtted:

▪ raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena, vältides suurte avatud vaadete ja tuuleko-

ridori tekkimist;

▪ metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on vanem või mille tervislik seisund on halb;

▪ uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab vähemalt 3 meetri kõr-

gune noor mets;

▪ teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (minimaalselt

70 tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe;

▪ uus mets istutatakse lankidele hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet;

▪ noortes ja keskealistes metsades tehakse ainult hooldusraiet;

▪ eriolukordade tõttu (tormi- ja muud olulised metsakahjustused) tekkivatest töödest teavitab

metsaomanik omavalitsust eraldi ning see võib tuua kavandatud töödesse muudatusi;

▪ tiheasustusala sees on lageraie keelatud, erandiks on eriolukorrast (tormist jms olulistest met-

sakahjustustest) lähtuv vajadus, mille puhul otsustavad metsaomanik ja omavalitsus lageraie

mahu;

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 71 / 99

▪ määratud väärtusliku metsamaastiku serva-alale (osa eraldisest asub väärtuslikul metsamaas-

tikul ja osa eraldisest väljaspool väärtuslikku metsamaastikku) jääva metsa või selle osa kõr-

gendatud avaliku huvi ulatus täpsustatakse metsakorraldustööde alguses koostöös metsao-

maniku ja omavalitsusega.

19 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste

määramine

Maapõue ja maavara kaitse põhimõtted on määratud maapõueseaduses ning sellest lähtuvalt tuleb

maardla alal küsida Keskkonnaministeeriumilt või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse

luba, kui soovitakse teha ehitusteatise või -loa kohast ehitustegevust, kehtestada planeeringut või

muuta katastriüksuse sihtotstarvet. Kaevandamise alustamine maardlates toimub vastavalt kehtiva-

tele õigusaktidele. Maardlaga kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoo-

nete ja rajatiste ehitamine/ rajamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud

maapõueseaduse alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Kuivõrd kaevandamislubade menetlused

toimuvad olenemata planeeringulistest suunistest, siis maardlate ja mäetööstusega seonduvates ot-

sustusprotsessides tuleb iga kord lähtuda ajakohasest registriinfost, mis on kättesaadav Maa-ameti

kaarditeenuste kaudu.

Maardlad on esitatud üldplaneeringu põhijoonisel tugiinfona. Mäetööstuse maa-ala juhtotstarve on

määratud nii kehtiva kaevandamisloaga kui ka Keskkonnaametis menetluses oleva taotlusega määra-

tud mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele. Kaevandamistegevuse korraldamisel rohevõrgustiku

alal tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. Kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbra-

lik, st kaevandamisega ei tohi kaasneda pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju kohali-

kule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule. Ehitusmaavarade kaevandamisel tuleb järgida müra,

tolmu ja võimalike maavõngete tekitamisel keskkonnanorme, halveneda ei tohi joogivee, õhu ja ümb-

ritseva pinnase kvaliteet. Ligipääsuteed peavad vastama maardla kasutamisega kaasnevale liikluskoor-

musele. Vajadusel kavandada olemasolevate teede (sh riigimaanteede) kandevõime tugevdamine ja

tolmuvabaks muutmine. Kaevandamise alustamine maardlates toimub vastavalt kehtivatele õigusak-

tidele.

Tingimused kaevandatud alade korrastamiseks:

▪ kaevandusloa andmisel tuleb määrata koos kohaliku omavalitsusega maa-ala edasine korras-

tamissuund. Korrastamisprojekti tegemisel tuleb kaasata kohalik omavalitsus;

▪ Maavara kaevandamine toimub kuni kaevandamistegevuse lõppemiseni, korrastamisega tuleb

alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel;

▪ Eesmärk on, et maa saaks uue kasutusotstarbe (mets, suplemis- ja kalastamiskõlblik veekogu,

terviserajad, parkmets, jms). Kui kaevandatava ala lähiümbruses on elanikud või mõni avaliku

huviga objekt, tuleb ala korrastamise kavandamisel kaaluda etapiviisilise korrastamise määra-

mist lähtuvalt kaevandatava ala iseloomust, kaevandamise ajast ja suurusest.

20 Miljööväärtus

20.1 Miljööväärtuslike hoonestusalade moodustamine ja kaitse eesmärk

Miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk on väärtustada ja säilitada piirkondade iseloomulikke tunnu-

seid - algset krundistruktuuri, kujunenud tänavavõrku, iseloomulikku haljastust ja maastikuelemente,

kaug-, lähi- ja sisevaateid ning ajaloolist omanäolist hoonestust. Miljööväärtuslikul alal asuva hoones-

tuse kaitse eesmärk on tagada ehitiste ja selle osade ajalooline arhitektuurne kuju ja detailid. Eraldi

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

72 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

miljööalad on moodustatud omanäolise arhitektuurilise lahendusega suvilapiirkondadest. Nende

kaitse eesmärk on säilitada autentsus ja terviklikkus võimalikult algupärases vormis ning väärtustada

kasutust algsel puhke- ja suvitusotstarbel.

Üldplaneeringuga moodustatakse üheksa miljööväärtuslikku ala - viis miljööala Elva linnas ja neli maa-

lises asustuses. Elva linna miljööväärtuslikud alad on Kesk tänava, Supelranna tänava, Verevi, Üle-

Raudtee ja Peedu miljööala. Linna miljööalade eelkäijateks võib pidada asumite ajalooliselt vanimaid

piirkondasid, milles esineb Elva linnale iseloomulik väärtuslik linnaline keskkond. Suvila piirkondade

miljööväärtuslikud alad asuvad Külaaseme külas Pihlapi ja Rähni, Vehendi külas Paluotsa ja Purtsi külas

Porijärve miljööväärtuslik ala.

20.2 Miljööväärtuslikud alad

20.2.1 Kesk tänava miljööala

Joonis 29. Kesk tänava miljööala.

Elva linna Kesk tänava miljööala moodustab Kesk tänav koos selle ääres paiknevate kinnistutega Tartu

mnt ja Kesk tänava ristmikust kuni raudteejaama esise väljakuni, hõlmates ka Hanseni allee, Turuplatsi,

Jaani ja Puiestee tänava vahele jääva kvartali ning osa Pika tänava alguse hoonestusest.

Kesk tänava miljööala tänavaruum on väikelinlikult kitsas, palistatud pärnaalleega ja üksikute kõrgete

mändide ja männitukkadega. Hooned paiknevad kergelt lookleva tänava suhtes hästi tajutaval ehitus-

joonel. Ehitusjoonest tahapoole nihkumine on märgata hilisemate ehitiste puhul (kaubanduspinnad,

kultuurimaja). Maaüksused on valdavalt piklikud jättes hoovialad ja abihooned maaüksuse sügavusse.

Alal asub mitmeid mälestisi, millel on suur kaal miljööala osana. Vanimad mälestistest on 19. sajandi

lõpu historitsistlikus stiilis ehitatud madala poolkelpkatusega, profileeritud laudisega kaetud fassaa-

dide ja iseloomulike puidust fassaadidekooriga raudteejaama kompleksi hooned. Need on Elva raud-

teejaama peahoone (reg nr 7133), raudteejaama abihoone (reg nr 7135) ja raudteejaama tööliste

elamu (reg nr 7134). Tänava keskses osas on mälestisena säilinud Apteegihoone-elamu (1900.-1910.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 73 / 99

a, reg nr 7138). Viimast iseloomustavad profileeritud puitlaudisega kaetud fassaadid, keskse katu-

seuugiga valtsplekiga kaetud viilkatus ning hoovile avatud ja akendega palistatud kahekorruseline ve-

randa. Tänava teises otsas paikneb 1920-30. aastatel ehitatud Turuplatsi 1 elamu (reg nr 7144) ning

tänaseni säilinud Uderna kõrtsihoone ja Postipoiste elamu, mis mälestised ei ole, kuid omavad mil-

jööala tervikpildis väga olulist rolli. Miljööala vahetus kontaktvööndis paiknevad veel 1900 algusaasta-

tel ehitatud Elva Pritsimaja (1907. a, reg nr 7137), Jaani tänava kahekorruselised kõrge mansardkatu-

sega puitelamud Jaani 14 (reg nr 7143) ja Jaani 10 (reg nr 7142) ning avalikest hoonetest 1920 ehitatud

Gootikast inspireeritud väikestest punastest tellistest Elva kirik (reg nr 7136).

20.2.2 Supelranna tänava miljööala

Joonis 30. Supelranna tänava miljööala.

Supelranna tänava piirkonna moodustab Pikka tänavat ja Tartu maanteed ühendav Elvale iseloomuli-

kult kitsas ja looklev ning vähese liikluskoormusega vana ajalooline tänav, mis on kogu pikkuses hoo-

nestatud vaid selle põhjaküljel. Tänava lõunakülje hoonestus asub vaid Pika tänava poolses osas. Lõu-

naküljel paikneb kaitsealune metsapark, mille keskel tänava ääres asub legendaarne 1950ndate lõpus

rajatud seenekujuline kiosk. Tänava kõrged teeperved on palistatud sihvakate mändidega. Tegemist

on jagatud tänavaruumiga, mida on läbi aegade kasutatud palju jalutamiseks. Hoonestus tänava põh-

jaküljel paikneb suurte maaüksuste sügavuses, tänavast distantsiga. Maaüksuste suureks väärtuseks

on nendel paiknev tihe kõrghaljastus.

Miljööalal paiknevad ka kaks mälestist - 1920-1930 aastatel ehitatud elamud Supelranna 25 (reg nr

7145) ja Supelranna 27 (reg nr 7146). Lisaks asuvad piirkonnas 20. sajandi arhitektuuripärandi nime-

kirja kuuluvad hooned Supelranna 15 elamu (1937, autor A. Hausfeldt), Supelranna 21 haigla-poliklii-

nik (1976, autor J. Pärnik) ja Kalda 2 kinnistul paiknev seenekujuline kiosk (1958-1959).

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

74 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

20.2.3 Verevi miljööala

Joonis 31. Verevi miljööala.

Verevi miljööala moodustab Verevi järve ja Järve tänava ning H. Raudsepa tänava ääres paiknev piir-

kond, mis on rahvasuus tuntud kui “professorite linnaosa”. Ala iseloomustavad liivase kõrge kaldaga

Verevi järv, jalutusradadega puhkemetsa alad, kõrghaljastusega palistatud ajalooline kitsas ja looklev

H. Raudsepa tänav ja suured kõrghaljastusega maaüksused. Hoonestus ei paikne ehitusjoonel vaid

hoonestamisel on lähtutud maaüksuse kasutusest, struktuurist, vaadetest ja kõrghaljastusest. Maasti-

kuliselt on alal suured puhkemetsad, mis eraldavad miljöölise piirkonna tihedast uushoonestatud ela-

mukvartalist.

Kuigi algsest hoonestusest on säilinud vähe, on piirkonnal oluline miljööline väärtus, mida tuleb hoida

ja arvestada uushoonestuse püstitamisel. Piirkonnas paikneb üks mälestis 1905-1908 aastal ehitatud

endine professor Afanasjevi suvila (reg nr 7147) aadressiga Järve tn 1. Ümberehitatuna on säilinud ka

endine Ivan Zahharjevitš Šurupovi suvila (tänane Verevi motell), mis ei ole küll kaitse all, kuid omab

piirkonna terviklikkuse mõistes miljöölist väärtust. Vissarion Grigorjevitš Aleksejevi suvilat H. Raudsepa

tn 5 ja Ivan Kondakovi suvilat H. Raudsepa tn 9 säilinud ei ole. Tänaseni on alles H. Raudsepa tn 9

kõrvalhoone (laborimaja).

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 75 / 99

20.2.4 Üle-Raudtee miljööala

Joonis 32. Üle-Raudtee miljööala.

Üle-Raudtee miljööala moodustab kõrghaljastusega, suurte elamuga hoonestatud maaüksuste ala J.

Kärneri, Jõe, Lauliku, Vaikse ja Lootuse tänava piirkonnas. Raudteeületuskohaga algav J. Kärneri tänav

on Elvale iseloomulikult kitsas ja looklev vana ajalooline tänav. Nii J. Kärneri, Vaikse kui Lootuse tänaval

asuvad elamutega hoonestatud maaüksused on üldjuhul avarad, tiheda männimetsalise kõrghaljastu-

sega ja tänavajoonest eemal paikneva hoonestusega. Alal on säilinud mitmeid 1930. aastatel ehitatud

elamuid. Vaatamata asjaolule, et piirkonda on hilisema hoonestusega tihendatud ja kinnistuid jagatud,

on iseloomulik miljööline keskkond säilinud. Piirkonnas paikneb üldplaneeringuga väärtuslike üksikob-

jektide hulka määratud J. Kärneri 3a asuv veetorn. Olulist miljöölist väärtust omab ka Elva jõe luht.

Kuna alal paikneb ehituskeeluvöönd, siis ehitus- ja kasutustingimusi sinna ei seata.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

76 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

20.2.5 Peedu miljööala

Joonis 33. Peedu miljööala.

Peedu miljööala väärtuseks on Elva jõe ja Vapramäe tänava piirkonnas paiknev omailmeline ja väärikas

hoonestus, krundistruktuur ja kõrghaljastus. Ala keskel paikneb Vapramäe tänav, iseloomulikud hoo-

ned paiknevad sellest kerge distantsiga. Miljööala keskel paiknev roheala algab raudteejaama ootepa-

viljoni juurest kulgeva alleega ning ulatub Vapramäe põik juures asuva sillani. Miljööala oluliseks maas-

tikuelemendiks on ka paisjärve serval asuv Peedu Veskitamm.

Piirkonnas paikneb mitmeid 20. sajandi alguses rajatud kauneid elamuid ja suvilaid, mis asuvad kahel

pool Elva jõega paralleelselt kulgevat Vapramäe tänavat. Tänaseks on paljud ajaloolised suured maaük-

sused väiksemaks jagatud ning suvilad valdavalt elamuteks ümber ehitatud. Hävinud hoonete asemele

ja uutele moodustatud maaüksustele on ehitatud tagasihoidlikuma mahuga elamud. Siiski moodustub

hoonete ja kõrghaljastuse koosmõjul alal kaunis ja terviklik jõeäärne miljöö. Miljööalal paikneb ka mit-

meid mälestisi - Vapramäe 9//11//13 endine Oskar Alliku villa (reg nr 30430), 1920-1930. aastatel

ehitatud elamud Vapramäe 22 (reg nr 7149) ja Vapramäe 24 (reg nr 7150), Veski 16 (reg nr 7152) ja

Veski 1 (reg nr 7151) elamud ning endised Peedu-Nuti vesikeski kompleksi kuuluvad hooned.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 77 / 99

20.2.6 Pihlapi miljööala Külaaseme külas

Joonis 34. Pihlapi miljööala.

Pihlapi miljööala moodustab Külaaseme külas asuv autentsel kujul säilinud endine Pihlapi suvilakoope-

ratiiv. Tegu on tervikliku ja väärtusliku suvilapiirkonnaga, milles on säilitanud algse funktsiooni ja väli-

musega hooned. Maaüksuste suurused alal on erinevad ja nendeni viib eraomandis olev juurdepääsu-

tee. Hooned moodustavad neli kahest arhitektuurset gruppi. Ala serval paikneb üks teistsuguse arhi-

tektuurse lahendusega suvilahoone. Hoonete juures on lisaks algsele mahule, proportsioonidele ja ma-

terjalikasutusele alles ka mitmed olulised fassaadielemendid nagu klaasavadega puituksed, puitraa-

miga aknad ja avade piirdeliistud. Hoonete paiknemise juures on oluline suvilate kompositsiooniline

paigutus kinnistute ja üksteise suhtes.

Pilt 1. Pihlapi suvilakooperatiiv, Jaanika Saar, Heiki Kalberg.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

78 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

20.2.7 Rähni miljööala Külaaseme külas

Joonis 35. Rähni miljööala Külaaseme külas.

Külaaseme külas asuva Rähni vkt 1-10 suvilapiirkonna puhul on tegemist väga omanäolise suvila-arhi-

tektuuriga metsakeskkonnas. Selle väärtus seisneb hoonetegrupi säilinud terviklikkuses. Üks hoone

grupis on teistest erinev (suurem „peamaja“), ülejäänud üheksa hoonet on sarnase arhitektuurse la-

hendusega väiksemad suvilad. Kuna tegemist on väga omanäolise suvilapiirkonnaga, siis hoonete laien-

damine ja ümberehitamine elamuteks ei ole ilma arhitektuurset tervikut ja miljöölist keskkonda muut-

mata võimalik. Eriti väärtuslikuks tuleb pidada hoonete modernset vormi, viimistlusvõtteid laudvood-

riga, sügavaid aknapalesid ja hoonete justkui juhuslikku paiknemist metsakeskkonnas.

Pilt 2. Rähni vkt 1-10 suvilad, Jaanika Saar, Heiki Kalberg.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 79 / 99

20.2.8 Paluotsa miljööala Vehendi külas

Joonis 36. Paluotsa miljööala Vehendi külas.

Paluotsa miljööala moodustavad Vehendi külas paiknevad stiilsed 90. aastate alguse A-kujulised suvi-

lad (11 hoonet). Suvilagrupp paistab silma eelkõige oma vormiga ja rangelt ehitusjoonel paiknemisega.

Arhitektuurset vormi rõhutavad eristuvad katuse viilulauad ja eesrõdud. Väärtuslikuks tuleb pidada

selget ja ühtlast maaüksuste struktuuri, hoonete vormi ja materjalikasutust ning paiknemist loodusli-

kus metsalises keskkonnas. Piirkonna terviklikkuse ja vaadeldavuse tagamisel ja ala väljakujunenud

omapära säilitamiseks on oluline, et säiliks krundistruktuur ning ehitusjoonest eespool ei asuks teisi

ehitisi sh piirdeaeda ning suuremahulisi istutusalasid.

Pilt 3. Paluotsa SÜ suvilad, Heiki Kalberg.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

80 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

20.2.9 Porijärve miljööala Purtsi külas

Joonis 37. Porijärve miljööala Purtsi külas.

Purtsi külas asuv Porijärve miljööala suvilate piirkond koosneb kuuest A-kujulisest väiksemõõtmelist

suvemajakest, mis paiknevad looduslikus keskkonnas. Hoonestus on säilinud autentselt, maaüksuste

struktuur on ühtlane ning hooned asuvad kindlal ehitusjoonel. Piirkonna terviklikkuse ja vaadeldavuse

tagamisel on oluline, et säiliks krundistruktuur ning ehitusjoonest ees pool ei asuks ehitisi sh piirdeaeda

ning suuremahulisi istutusalasid. Ala omapäraks on asjaolu, et ehitusjoon on hoonestusel kindel nii

juurdepääsu pool, kui järve ääres. Lisahooned hoonestuse lähedal tekitaksid visuaalse ebakõla. Hoo-

nestust on võimalik kasutada vaid suvilatena.

Pilt 4. Porijärve suvilad, Jaanika Saar, Heiki Kalberg.

20.3 Miljööväärtusliku ala ehitus- ja kasutustingimused restaureerimisel, laiendamisel ja

uue hoonestuse püstitamisel

Kaitse- ja kasutustingimused kehtivad joonistel miljööväärtusliku alana näidatud piirkonnas. Juhul kui

miljööväärtuslikul alal asub mälestis, siis on vajalik Muinsuskaitseameti kaasamine ja kehtivad täien-

davad riikliku kaitse tingimused. Muinsuskaitse seaduse alusel kaitse all olevate objektide kaitset kor-

raldab Muinsuskaitseamet. Kui riikliku kaitse all olev objekt arvatakse kaitse alt välja, siis tuleb ehitus-

tegevuse korraldamisel täiendavalt üle vaadata, kas objektile tuleks rakendada käesolevas peatükis

esitatud põhimõtteid. Kui alal paikneb käesoleva üldplaneeringuga kohaliku kultuuripärandi nimekirjas

olev objekt, siis ehitamise vajaduse korral on kohustuslik järgida käesolevas peatükis esitatud põhimõt-

teid. Miljööväärtuslike alade väärtused seisnevad nende kirjeldustes käsitletud eripärades ning on ehi-

tus- ja kasutustingimuste aluseks.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 81 / 99

Tänavad, haljastus ja väikevormid

Miljööalade tänavavõrk tuleb säilitada olemasoleval kujul arvestades selle iseloomulikke karakteristi-

kuid - laius, looklevus, haljastuse paiknemine sh alleed jms. Vältida tuleb autoteede laiendamist. Kesk-

linna miljööalal tuleb suuremahuliste äripindade parkimised kavandada hoonestusest taha poole kin-

nistu sügavusse. Tänava ehitusel ja kergliiklusteede rajamisel tuleb koostada haljastusprojekt, mis ar-

vestab miljööala väljakujunenud haljastuslahendusega.

Miljööala hoonestatavatel maaüksustel paiknev kõrghaljastus tuleb säilitada suurimas võimalikus ma-

hus. Hoonestuse püstitamisel tuleb eemaldatud kõrghaljastuse asemele näha ette asendusistutus, mis

on omavalitsusega kooskõlastatud. Piirkondades, kus kõrghaljastus on maaüksuse üks tähtsamaid eri-

pärasid, ei tohi maakütte kontuuri kinnistule horisontaalselt paigaldada, vaid tuleb leida teised alter-

natiivsed küttelahendused.

Linnalisel miljööalal võib piirdeaiana rajada traditsioonilise puit-lippaia suurima kõrgusega 1,2 m. Elva

linna Kesklinna asumi miljööalal ei ole piirdeaedade kavandamine tänavapiirile üldjuhul lubatud. Põh-

jendatud juhul (nt elamud) võib rajada puitlippaia suurima kõrgusega 1,2 m. Piirdeaia projekt tuleb

eelnevalt omavalitsusega kooskõlastada. Avatud vaadete säilitamise eesmärgil ei ole Kesk tänava mil-

jööalal tänava poolsel kinnistu piiril lubatud kõrgemat piirdehekki kui 1,3m. Maalises asustuses paik-

nevatel miljööaladel kinnistutele piirdeaedade paigaldamist ette nähtud ei ole.

Miljööalale paigaldatavad väikevormid (pingid, valgustid, postid, kuulutuste tulbad jms) tuleb eelnevalt

omavalitsusega kooskõlastada. Valgustipostide, liiklusmärgipostide, prügikastide jm tehniliste sead-

mete (nt. alajaam) eelistatud värvitoon on mustjas-hall või mustjas-roheline. Lubatud on ka puit-

postide kasutamine, haljasmetallist elemendid ei ole lubatud.

Kinnistute jagamine, uushoonestuse püstitamine. Hoone lammutamine

Verevi miljööalal, Supelranna miljööalal Supelranna tn 11, 13, 15, 25 ja 27 maaüksustel ja maalises

asustuses paiknevate miljööalade (Pihlapi, Räni, Paluotsa ja Porijärve miljööala) tihendamist maaük-

suste jagamise näol üldplaneering ette ei näe. Teistel miljööväärtuslikel aladel on kinnistute jagamine

võimalik vaid läbi detailplaneeringu menetluse. Detailplaneeringus tuleb analüüsida kinnistu jagamise

ja uushoonestuse sobilikkust miljööväärtuslikku piirkonda sh maaüksuste struktuuri olemasolevas lin-

naruumis, hoonestuse paiknemist, juurdepääsu, kõrghaljastuse säilimist, vaadeldavust, hoonestuse ti-

hedust jm. Uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada väljakujunenud miljööala hoonestuslaadiga

sh arhitektuurse lahendusega ja väljakujunenud ehitusjoonega.

Uue hoone püstitamise eeldus on samal maaüksusel asuva olemasoleva miljööväärtusliku hoone, ko-

haliku tähtsusega kultuuripärandi nimekirja lisatud hoone või mälestise eelnev konserveerimine. Uus

hoone ei tohi olla maaüksusel domineeriv ega varjata tänavaruumist eelnimetatud hoonete vaadelda-

vust, seetõttu tuleb uus hoone kavandada üldjuhul maaüksuse sügavusse hoovile. Hoovimaja ette tu-

leb jätta ruum majandushoovile ning hoone taha ruum puhkeaia jaoks. Hoovimaja maht ja gabariidid

peavad olema väiksemad, kui tänava ääres paikneval põhimajal.

Linnalises keskkonnas miljööalale ehitatav uus ehitis peab haakuma piirkonna ajaloolise miljööga.

Kindla ehitusjoone olemasolul tuleb järgida väljakujunenud lahendust ning arvestada lähedal paikne-

vate teiste ajalooliste hoonete arhitektuuri, mahtu, harja- ja räästakõrgusi ning katusekallet. Viilkatus-

tega hoonestuse vahele üldjuhul lamekatusega hooneid ei kavandata. Suure hoonemahu puhul peab

fassaad olema piisavalt liigendatud (nt suuremahulised kaubandushooned), et toetada väikelinlikku

hoonestuslaadi. Hoonestamata maaüksusele uue hoone kavandamisel peab hoone peasissepääs

asuma tänavafassaadil. Välisviimistluses on lubatud kasutada puitlaudist ja krohvi olenevalt lähiümb-

ruse majade viimistlusest. Tehismaterjalist fassaadikatted (plekk, sandwich-tüüpi lahendused jms) ega

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

82 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

ka ümarpalk ei ole lubatud. Abihoonete planeerimisel peavad need sobituma põhihoone arhitektuu-

riga ning paiknema põhihoonest taga pool maaüksuse sügavuses.

Maalises asustuses paiknevatel miljööaladel uue põhihoone püstitamist ette nähtud ei ole. Paluotsa

miljööalal abihooneid ehitusjoonest ette poole püstitada ei ole lubatud. Porijärve miljööalal on range

ehitusjoon käsitletav mõlemal pool hoonet ning seal ei ole abihoonete ehitamine kummalegi poole

põhihoonet terviklikkuse säilitamise tõttu lubatud. Rähni ja Pihlapi miljööalale võib abihooneid püsti-

tada nii, et vaadeldavus põhihoonetele säiliks ja arvestatud on olemasoleva arhitektuurse lahendu-

sega.

Linnalisel miljööväärtuslikul alal paikneva ajaloolise hoone lammutamisel tuleb esitada hoone konst-

ruktsioonide seisukorra tehniline hinnang ja lammutamise soovi põhjendus. Lammutamise otsus on

omavalitsuse igakordne kaalutlusotsus. Lammutamisel tuleb lähtuda nõudest, et enne 1940. aastat

ehitatud ehitise kohta tuleb koostada ajalooline õiend. Selles peavad olema käsitletud andmed hoone

ehitamise ajaloo kohta, hoone ülesmõõtmise joonised või ajaloolised säilinud projektid, säilinud väär-

tuslike detailide loetelu koos fotodega ja ettepanekud ajalooliste detailide taaskasutamiseks.

Maalisel miljööväärtuslikul alal paikneva põhihoone lammutamisel ja selle asemele uue põhihoone

püstitamisel tuleb hoone välisilme taastada algse hoone koopiana, et tagada piirkonna terviklikkus.

Hoone restaureerimine ja laiendamine

Miljööalal paikneva ajaloolise hoone restaureerimisel tuleb säilitada avalikust ruumist vaadeldav

hoone algne arhitektuurne välisilme ja laiendamisel peab juurdeehituse arhitektuurne ilme järgima

ajaloolist lahendust ja viimistlustraditsioone. Restaureerimisel tuleb üldjuhul säilitada hoone algne

maht, katuse tüüp ja -kalle, harja- ja räästa kõrgusjoon. Harja- või räästajoone tõstmise lubamine on

omavalitsuse igakordne kaalutlusotsus lähtuvalt piirkonna hoonestusest. Pööningukorrusele võib ehi-

tada eluruumid, kui korruse mõõdud vastavad eluruumidele esitatavatele nõuetele ning maaüksuse

koormusindeks seda võimaldab. Lubatud on ka vintskappide ehitamine ja tasapinnalised katuseaknad,

kui see sobitub hoone arhitektuuriga. Seinte soojustamisel tuleb tagada hoone algsete proportsioo-

nide (avade asetus välisseina suhtes, katuseräästa laius jms) taastamine. Fassaadide viimistlemiseks

tuleb kasutada traditsioonilisi viimistlusmaterjale ja võtteid. Laudise asendamisel tuleb kasutada aja-

loolise profiiliga sama laiusega laudist ning hoone värvipass tuleb eelnevalt omavalitsusega kooskõlas-

tada. Katusekatteks tuleb kasutada valtsplekki või katusekivi (hallis, pruunis või mustas toonis). Lai-

neplekki kasutada ei ole lubatud.

Olulised fassaadidetailid nagu uksed, piirdeliistud, puitpits jms tuleb restaureerida või taastada samap-

rofiilselt algupärasega, mille aluseks tuleb võtta hoone algne projekt, selle puudumisel ajaloolised fo-

tod või analoogsed lahendused. Avatäidete asendamisel tuleb teha sama jaotusega algse avatäite pui-

dust koopiad (aknad, uksed, luugid). Keelatud on plastikust, metallist ja muudest ebatraditsioonilistest

materjalidest välimised avatäited. Kui seadusega ei ole nõutud ehitusprojekti koostamine nt avatäidete

asendamine uutega, siis tuleb ehitustegevuse kavandamisel esitada omavalitsusele asendatava, üm-

berehitatava või laiendatava osa tööjoonised, et tagada ehitustegevuse vastavus miljööväärtuslikul alal

kehtivate nõuetega. Miljööalale ehitatud hilisema hoone rekonstrueerimisel tuleb lähtuda ajastu stii-

lile omasest lahendusest. Nende hoonete avatäidete (uksed, aknad) puhul võib kasutada tänapäeva-

seid materjale, kuid kujunduse aluseks tuleb võtta hoone ehitamisaegsed proportsioonid ja jaotused.

Maalises asustuses paiknevatel miljööaladel ei ole suvilapiirkondade autentsuse säilitamise eesmärgi

tõttu suvilate elamuteks ümberehitamine lubatud. Restaureerimisel tuleb kasutada hoonel algset ka-

sutuses olnud materjale ja võtteid ning arhitektuurseid lahendusi järgides kõrval paiknevate hoonete

ühtsust.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 83 / 99

Nõuded hoonete tehnosüsteemidele

Tehnoseadmete (ventilatsioonikorstnad, õhksoojuspumbad jms) paigaldamine linnalises ja maalises

asustuses paikneval miljööalal restaureeritavatele, rekonstrueeritavatele ja uutele püstitatavatele

hoonetele tuleb lahendada nii, et seadmed ei oleks hoone tänavapoolsel fassaadil või avalikust ruumist

vaadeldavad. Õhksoojuspumpade eelistatud asukoht on maapind ning seade tuleb varjestada. Selle

ühendusjuhe, kaabel vm tuleb paigaldada fassaadikatte alla. Päikesepaneelide paigaldamine hoone

seintele on keelatud, katusele paigaldamine on lubatud, kui paneelid on katusega samas tasapinnas ja

ei ole tänavatasandilt avalikust ruumist vaadeldavad.

21 Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle

üldiste kasutustingimuste määramine

Elva valla üldplaneeringuga sätestatav kultuuripärand on väärtuslikud maastikud, ehitised, pühapai-

gad, sh ka riikliku kaitse all olevad objektid. Riikliku kaitse all olevatele objektidele ei saa üldplaneerin-

guga täiendavaid tingimusi seada, miljööväärtuslike objektide ja väärtuslike maastike tingimused on

esitatud eespool olevates peatükkides.

Tabel 5-s on esitatud riikliku kaitse all mitte olevad objektid, mida loetakse kohalikuks kultuuripäran-

diks, mis tuleb hoida kasutuses ja mille ehitamise vajaduse korral on kohustuslik järgida ptk-s 20 esita-

tud põhimõtteid.

Tabel 5. Kohaliku tähtsusega ehituspärand.

Nr Objekt

1 Elva linn, Tartu mnt 1, elamu

2 Elva linn, Käo tee 2, alajaam

3 Elva linn, J. Kärneri tn 3a, veetorn

4 Elva linn, Supelranna tn 15, elamu

5 Elva linn, Supelranna tn 19, haigla-polikliiniku 1970ndatel ehitatud osa

6 Elva linn, Supelranna tn, seenekujuline kiosk

7 Elva linn, Pikk tn 26, endine metsamajandi kontor

8 Elva linn, Ujula tn 17, 19 ja 21, 1970ndate arhitektuur

9 Elva linn, Peedu rongi ootepaviljon

10 Elva linn, Vapramäe tn 11, elamu

11 Elva linn, Vapramäe tn 8, elamu

12 Elva linn, Vapramäe tn 25, elamu

13 Elva linn, Tamsa tee 2b, Villa Peedo

14 Konguta küla, Ennemõisa, elamu Suure-Konguta mõisa pargis

15 Külaaseme küla, Häärberi, Aru vallakooli hoone

16 Ulila alevik, Kesk tn 4, elektrijaama kontorihoone

17 Ulila alevik, Kesk tn 6, 8, 10 ja Kesk 9, 13, 15, elektrijaama tööliselamud

18 Rämsi küla, Tiidriku tee 2, 4, 6, 8, Uula sovhoosi tööliste elamu

19 Rämsi küla, Mõisa tee 2, Uula talu endine hobuste kaalukoda

20 Kaimi küla, Ilusa, Kaimi endine koolimaja

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

84 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

Nr Objekt

21 Noorma küla, apostlik-õigeusu Jeesuse Jeruusalemma mineku kirik

22 Noorma küla, apostlik-õigeusu Jeesuse Jeruusalemma mineku kiriku pastoraat ja majandushoone

23 Noorma küla, Lilletaguse (Lülletaguse) talu ja kõrvaltalu

24 Kureküla, Mõisa tn 1, Kureküla sovhoosi klubi

25 Vallapalu küla, Rannu vallamaja

26 Hellenurme küla, Hellenurme algkool

27 Puhja alevik, Viljandi tee 6, Kavilda vallamaja

28 Puhja alevik, Viljandi tee 28/3, Puhja koolimaja

29 Puhja alevik, Kalda tee 1, Puhja alajaama hoone

30 Suure-Rakke küla, Vanause talu ait

31 Tännassilma küla, Räni majapidamine koos abihoonetega

32 Verevi küla, Jõesuu kivimuulid

33 Verevi küla, Jõesuu vana maanteetamm

34 Palupera küla, Palupera mõisa kalmistu

35 Majala küla, Väike-Konguta mõisa kalmistu

Lisaks ehituspärandile on kohaliku tähtsusega pärandiks Ervu külas Tulimäel paiknev Armuorg ja Kulli

külas paiknev ohvrikivi. Üldplaneeringuga esitatud pühapaikades tuleb säilitada objekt või selle iseloo-

mulikud elemendid.

22 Riikliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamine

22.1 Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised

Riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus (MuKS) ning käeso-

leva üldplaneeringuga ei tehta riikliku kaitse osas ettepanekuid. Üldplaneeringus on esitatud informat-

sioonina kinnismälestised 2021. a seisuga. Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna

ühine kohustus. Üldplaneeringu käigus tehtud planeerimisotsuste juures arvestati teadaoleva kultuu-

ripärandiga ulatuses, mis vastab üldplaneeringu täpsusastmele. Kultuuripärandi säilitamine ja teadvus-

tamine peab olema järjepidev ning see hoiab alal piirkonna identiteeti ja eripära ning kindlustab prae-

gustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukeskkonna.

Mälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb võimalike ehitus-, raie-, kaeve- ning haljastuse istutamistööde

puhul täita MuKSi i § 58 kohaseid nõudeid.

22.2 Arheoloogiatundlikud alad

Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal

juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi

hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1). Muinsuskaitseameti poolt teh-

tava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski

ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja

tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb:

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 85 / 99

▪ KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelne-

valt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi §

31 lg 3);

▪ prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või

ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vaja-

duse kohta, kui:

▪ algatatakse detailplaneeringut;

▪ ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi

avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks seaduses ette nähtud tegevused (MuKS § 31). Üldpla-

neeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planee-

ringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust ar-

heoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik,

et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmekogust.

23 Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneerin-

gus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine

Kaitseministri määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus

ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 10 näeb ette, et riigikaitselise

ehitise piiranguvööndi ulatus määratakse võimaluse korral planeeringus. Riigikaitselisi ehitisi ja nende

piiranguvööndeid vallas ei paikne.

24 Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määra-

mine

Üldplaneeringu põhijoonisel on kajastatud olemasolevad puhkekohad, matkarajad ja terviserajad.

Üldplaneeringuga on määratud virgestuse maa-alaks elukeskkonna kvaliteedi tõstmise eesmärgil olu-

liseks peetud mänguväljakute ja külaplatside maad. Puhke- ja virgestusalad on joonisel esitatud virges-

tuse maa-ala juhtotstarbega ning määratletud ptk 6.2.14.

Igas alevikus ja tiheasustustega külakeskuses on määratud virgestuse maa-ala, et oleks võimalik tule-

vikus rajada kogukonnaplats. Elva linnas määratakse kogukonnaplatsid kesklinnast kaugemates piir-

kondades. Taskuparkide rajamine on vajalik esmajoones Elva linnas. Suuremate tänavate rekonstruee-

rimise kavandamisel tuleb kaaluda taskuparkide välja ehitamise vajadust. Korterelamute õuealade

haljastamisel on soovitatav kasutada erinevat tüüpi haljastust (kõrghaljastus, põõsarinne, istutusalad,

muru), neid omavahel kombineerides. Mõistlik on lähtuda haljastuslahenduse loomisel juba välja ku-

junenud haljastuse iseloomust, esmajoones kõrghaljastuse olemasolust ja paiknemisest õuealal, ning

elanike kasutusvajadustest (nt parkimiskohad, peenrad, päevitusalad jms). Üldiseks põhimõtteks õuea-

lade piirkondade kujundamisel on tagada avatud ja privaatsemate alade vaheldumine, liiklusalade eral-

datus muust avalikust ruumist.

Mälgi külas Kentsi paisjärve maaüksusele on kavandatud supelrand, avalik veeskamiskoht, randa tee-

nindav parkla ja juurdepääsutee, matka- ja spordirada ning randa teenindavad avalikus kasutuses ra-

jatised (puhkemööbel, infoviidad, mänguväljak, tehnorajatis jms).

Rannakülas Kannistiku ja Ujumiskoha maaüksusele on kavandatud supelrand, avalik veeskamiskoht,

randa teenindav parkla, randa ja piirkonna puhkemajandusega seonduvaid hooneid. Võimalik hoonete

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

86 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

ehitamiseks vajalik ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus ja ulatus määratakse koostatava detailp-

laneeringuga.

Alale ehitamisel või selle korrastamisel tuleb lahendada:

▪ parkimine (sh ka jalgrataste, tasakaaluliikurite jms vajalik);

▪ teabetahvlite ja viitade süsteem;

▪ tualeti kasutamise võimalikkus;

▪ jäätmekäitlus.

Olemasolev Kulbilohu mootorispordirada on eriotstarbeline puhke- ja virgestusala, millest lähtub pe-

riooditi suurem müratase ja külastajate hulk. Uusi müratundlikke objekte üldplaneeringuga motospor-

diraja naabrusesse ei kavandata. Uute müratundlike objektide kavandamisel tuleb objekti kavandajal

rakendada müra leevendavaid meetmeid. Kulbilohu krossiraja edasisel kasutamisel on vajalik täpse-

malt krossirajalt lähtuva müra analüüsimine ning vajaduse korral on vajalik rakendada leevendavaid

meetmeid Reino maaüksusel (33101:003:0055) paikneva elamukompleksi müraolukorra leevendami-

seks (nt müratõkkeseina või -valli rajamine krossiraja Reino maaüksuse poolsesse serva.

25 Müra normtasemete kategooriate määramine

Üldplaneering määrab mürakategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele tabel 1-s. Täpsed müra

normtasemed (piir- ja sihtväärtused) on määratud õigusaktis7.

I mürakategooria alad, ehk vaiksed alad, on määratud ainult Elva linnas joonis 38 kohaselt vastavalt

keskkonnamõju strateegilise hindamisele: puhke- ja virgestusmaad ning rohealad, mille suurus on

enam kui kaks hektarit kesklinnas ja enam kui viis hektarit mujal ja millele on määratud puhver toot-

misaladest, tänavatest ja raudteest.

Müra tekitava ehitise ehitamisel tuleb tagada mõjutatava ala ulatuses üldplaneeringuga planeeritud

või olemasolevate ehitiste vastav mürakategooria. Ehitades uut ehitist, millele on määratud müraka-

tegooria, tuleb müra normtasemed tagada arvestades väljakujunenud mürataset ning vajadusel võttes

kasutusele leevendavaid meetmeid ehitist kavandava isiku poolt. Olemasolevate hoonete puhul läh-

tutakse eespool viidatud määruses toodud normtasemetest ja lähtuvalt probleemi olemusest leitakse

asjakohane lahendus.

Müraprobleemide välja selgitamiseks ja leevendavate meetmete välja töötamiseks tuleb koostada Elva

linna välisõhu mürakaart ning müra vähendamise tegevuskava vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse

§-le 63. Müra vähendamise tegevuskavas saab paika panna meetmed, mille abil tagada raudteemüra

piirväärtustele vastavus Elva linna olemasolevatel elamualadel. Üheks meetmeks, mida kaaluda enne

müra vähendamise tegevuskava valmimist, on Peedul rongide liikumiskiiruse piiramine analoogselt

Elva kesklinna poolse liikumiskiirusega, et mürataset mõnevõrra vähendada – tegemist on KSH-st tule-

neva soovitusega, mida tuleb kaaluda koostöös raudtee valdajaga.

7 Planeeringu koostamise ajal: Keskkonnaministri määrus Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 87 / 99

Joonis 38. I mürakategooria alad Elva linnas.

26 Elva-Peedu metsapargi piiride korrigeerimine

Elva linna territooriumil asub Elva-Peedu metsapark (keskkonnaregistri kood KLO1200271), mis on

kaitse alla võetud Eesti NSV Elva rajooni TSN TK 13.10.1951 otsusega nr 2. Tegemist on uuendamata

piiridega riikliku kaitsealaga, mistõttu on piiride kulgemine kohati ebatäpne ja ei jälgi pargi looduslikke

piire.

Elva maastikukaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 10.03.2016 määrusega nr 29. Tegemist on ole-

masolevate kaitstavate loodusobjektide liitmisega, ühiseks maastikukaitsealaks liideti Elva-Vitipalu

maastikukaitseala, osaliselt Elva-Peedu metsapark, maastiku üksikelement Vapramägi ning Elva jõe

hoiuala Tartumaa osas.

Elva linna üldplaneeringu koostamise käigus on Keskkonnaamet andnud teada, et toetab looduskait-

seseaduses antud võimalust täpsustada praeguse Elva-Peedu metsapargi piire Elva maastikukaitsealast

välja jäävas osas.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Elva-Peedu metsapargi piiride korrigeerimiseks (vt joonis 39).

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

88 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

Joonis 39. Elva-Peedu metsapargi piiride korrigeerimise ettepanek.

27 Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

Valguta park on kaitsealana riikliku kaitse all (keskkonnaregistri kood KLO1200238). Üldplaneering teeb

ettepaneku jätkata pargi kaitset kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina.

Elva linna üldplaneeringu kohaselt on varasemalt määratud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks

loodusobjektiks järgmised metsapargid aadressidega:

▪ Põllu tn 23;

▪ Nooruse 10;

▪ Nuti 1;

▪ Kanarbiku 2b;

▪ Vapramäe põik 2;

▪ Kanarbiku mets.

Eespool nimetatud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide (edaspidi park) kaitse-

eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, es-

teetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi hinnaliste kujunduselementide säilita-

mine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Pargi valitsejaks on Elva vallavalitsus. Park

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 89 / 99

on avalikuks kasutamiseks. Jalgrattaga sõitmine on lubatud selleks määratud teedel ja radadel. Sõidu-

kiga sõitmine on lubatud selleks määratud teedel ja sõiduki parkimine on lubatud parklates. Pargi ilme

ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks on pargis vajalikud tööd nagu niitmine ning puu- ja põõsarinde

kujundamine. Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud:

▪ puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie;

▪ metsamajandamiskava väljastamine ja metsateatise kinnitamine;

▪ puhtpuistute kujundamine;

▪ uuendusraie;

▪ biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine.

28 Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundval-

duse seadmise vajaduse märkimine

Üldplaneeringus kujundatud tulevikuvisioon on parim teadmine ja nägemus. Üldplaneering määrab

tulevikuvisioonina objektide üldised asukohad, olgu selleks kohalik tee, kergliiklustee, tehnilise taristu

objekt, uus maanteelõik jms. Üldise asukoha määramisel ei ole tegu planeeritud objekti täpse asukoha

ega selle ruumilise lahendusega. Üldplaneeringuga ei algatata menetlustoiminguid nagu avalikes huvi-

des omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine või sundvalduse seadmine.

Üldplaneeringus kavandatud üldise objekti elluviimine võib toimuda projekteerimistingimustega, ehi-

tusprojekti või selle eskiisiga, detailplaneeringuga, eriplaneeringuga, volikogu otsusega kohalikuks

teeks määramise kohta või muu ruumilise kontseptsiooniga, mis on kohaliku omavalitsuse või muu

pädeva asutuse jaoks piisav objekti täpse ruumilise olemuse edasi andmiseks.

Juhul, kui üldplaneeringus üldiselt planeeritud objekti elluviimisele asumisel selgub ülekaalukast ava-

likust huvist lähtuv vajadus piirata eraomandi õigusi või asuda täpselt selgunud ulatuses eraomandi

võõrandamisele (sh omaniku tahte vastaselt), viiakse läbi vastav haldusmenetlus, mis vastab kinnisasja

avalikes huvides omandamise seadusele. Üldplaneeringuga ei määrata konkreetselt ühtegi objekti,

mille osas on vajalik läbi viia avalikes huvides omandamine või sundvalduse seadmine.

29 Täiendav kohapõhine uuringuvajadus

Väljaspool tiheasustusala uute kavandatavate elamute puhul projekteerimistingimuste väljastamisel

anda hinnang maanteeliiklusest tingitud müratasemete normidele vastavuse kohta Elva valda läbiva

Jõhvi - Tartu - Valga põhimaantee ning Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme põhimaantee korral (kuni 4000

sõidukit/ööpäevas) kuni 75 m kaugusel maanteest ning tugimaanteede korral (kuni 2000 sõidukit/öö-

päevas) kuni 50 m kaugusel maanteest. Hinnangu tulemustest lähtuvalt tuleb vajadusel kasutusele

võtta müra leevendavad meetmed.

Põhja-Kullese maaüksusel (17001:001:0209) on konflikt planeeritava ühiskondliku hoone maa-ala (Ü)

ja 3. kaitsekategooria taimeliigi pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) elupaiga vahel. Ala väljaaren-

damisel on vaja teha taimestiku inventuur ning ehitusaladelt vajadusel kaitsealuse taimeliigi isendeid

ümber istutada.

30 Asustusüksuste vahelise piiri muutmise ettepanekud

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Elva linna ning Rõngu, Ulila, Puhja ja Rannu alevike piire

viies alevike piirid ptk 7 määratud tiheasustusala piirini. Tehakse ettepanek Kureküla alevik muuta

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

90 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

asustusüksusena külaks. Ettepanekuna liidetakse Käärdi aleviku, Kalme küla ja Metsalaane küla tihea-

sustusega piirkonnad Elva linna koosseisu ning hõredalt asustatud alad jäetakse linna ümbritsevate

külade koosseisu. Alevike territooriumite vähendamisel jäävad alad alevikke ümbritsevate külade

koosseisu. Muudatusettepanekud on esitatud allolevatel skeemidel 1-5.

Linnapiiri muutmisel lisatakse linna koosseisu piirkonnad, mis toimivuselt moodustavad linnaga ühtse

terviku ja milles esinevad linnalised tunnused. Alevike piirde muutmisel ja Kureküla aleviku külaks ar-

vamisel on üheks kaalutluseks vähendada seadusest tulenevat detailplaneeringu koostamise kohustust

hajaasustuse tunnustele vastavatel aladel.

Asustusüksuste vahelise piiri muutmine on üldplaneeringust eraldiseisev protsess ja viiakse läbi vasta-

valt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele.

Skeem 1. Elva linna asustusüksuse piiri muutmine.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 91 / 99

Skeem 2. Puhja aleviku asustusüksuse piiri muutmine.

Skeem 3. Rannu aleviku asustusüksuse piiri muutmine.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

92 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

Skeem 4. Rõngu aleviku asustusüksuse piiri muutmine.

Skeem 5. Ulila aleviku asustusüksuse piiri muutmine.

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 93 / 99

31 Maakonnaplaneeringu täpsustamine

Maakonnaplaneeringu täpsustamisel üldplaneeringuga viiakse maakonnaplaneeringu üldpõhimõtted

kohaliku omavalitsuse vajadusi arvestades kohalikule tasandile. Täpsustamisel arvestatakse kohaliku

omavalitsuse ruumilisi vajadusi ja planeeringu eesmärki. Maakonnaplaneeringu täpsustamisena käsit-

letakse planeeringute liigilisest hierarhiast ja erinevast täpsusastmest tulenevat vajadust täpsustada ja

täiendada andmeid. Täpsustamise käigus ei muutu maakonnaplaneeringu põhilahendus ning seetõttu

ei kanta üldplaneeringus tehtud täpsustusi maakonnaplaneeringusse sisse. Allpool on esitatud üldpla-

neeringus tehtud täpsustuste üldised põhimõtted ja viited.

31.1 Teenuskeskuste võrgustik

Võrrelduna Tartu maakonnaplaneeringuga on üldplaneeringu teenuskeskuste võrgustikust välja jäetud

Kureküla alevik ja Rämsi küla, millel märkimisväärne tagamaa ning kohapealne teenusnõudlus puudub.

Samuti asuvad nad piisavalt lähedal säilitatavatele teenuskeskustele (Rannu ja Puhja).

31.2 Linnalise asustusega ala täpsustamine

Elva valla ainukeseks linnalise asutusega alaks on Elva linn. Üldplaneering täpsustab Elva linna piiri (vt

ptk 30) ning täpsustab sellega maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala.

31.3 Väärtuslike põllumajandusmaade täpsustamine

Üldplaneeringu koostamisel täpsustati väärtuslike põllumajandusmaade piirid ja kaitse- ja kasutustin-

gimused (vt ptk 18.1). Aluseks võeti värskeimad põllumassiivide andmed ja neid täpsustati kohapõhis-

test vajadustest ning toimunud ruumilistest muudatustest lähtuvalt.

31.4 Väärtuslike maastike piiride täpsustamine

Üldplaneeringuga täpsustati väärtuslike maastike piire arvates Elva ümbruse maastikust välja Mets-

laane küla osa. Välja arvatud piirkonna maastik on tehnilise taristuga koormatud liiklussõlm, mida lä-

bivad lisaks kõrgepingeliinid, seetõttu leiti, et väärtuslike maastike tingimuste rakendamine ei ole sellel

alal vajalik. Väärtuslike maastike osas täpsustati ja ajakohastati maakonnplaneeringutes esitatud

kaitse- ja kasutustingimusi.

31.5 Rohelise võrgustiku piiride täpsustamine

Rohevõrgustiku piiride täpsustamisel arvestati üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise koosseisu,

loomaõnnetuste, märgalade ja püsirohumaade paiknemisega. Lisaks võeti täpsustamisel arvesse juba

toimunud ja tulevikus toimuvaid ruumilisi arenguid (sh kehtivaid detailplaneeringuid). Rohevõrgustiku

tugialadest võeti välja tihedamalt asustatud ja vähese looduslike alade osakaaluga alad Verevi, Nee-

misküla, Kaarlijärve ja Kureküla piirkondades. Rohevõrgustiku sidususe parandamiseks lisati uued ko-

haliku tasandi rohekoridorid Poriküla-Mõisanurme, Mäeotsa, Vellavere-Metsanurme, Majala-Pööritsa-

Paju, Ervu-Kipastu, Lossimäe- Rebaste, Lossimäe-Astuvere, Raigaste-Uderna ja Elvas linna (Peedul) piir-

kondades.

31.6 Kergliiklustee paiknemise täpsustamine

Üldplaneering täpsustab Tartu-Elva-Valga suuna kergliiklustee asukohta määrates selle Elva linna piir-

konnas lõigul Nõo vald- Kalme küla riigi põhimaantee nr 3 ääres paiknemise asemel Elva linna läbivaks

teeks. Kergliiklusteede kavandamisel on oluline juhtida liiklus läbi keskuste, mitte keskusest ringiga

mööda.

32 Maakonnaplaneeringu muutmine

Üldplaneeringuga ei tehta ettepanekuid maakonnaplaneeringute muutmiseks.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

94 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

33 Üldplaneeringu elluviimine

Üldplaneeringus esitatakse valla territooriumi ruumilise arengu visioon ja ruumilise arendamise põhi-

mõtted ning sätestatakse üldised kasutus- ja ehituspõhimõtted. Üldplaneeringu elluviimisel tuleb sil-

mas pidada, et see kehtib tervikuna – täidetud peavad olema kõik esitatud tingimused samaaegselt,

mitte üksikud tingimused.

Üldplaneeringus kavandatud Elva valla ruumilise arengu elluviimine on mitmetahuline protsess, mil-

lesse on kaasatud paljud osapooled – kohalik omavalitsus, riigi keskvalitsus, riiklikud, piirkondlikud ja

kohalikud taristuettevõtted, eraettevõtetest, -ühendustest ja -isikutest kinnisvaraomanikud, avalikes

või korporatiivsetes huvides tegutsevad kodanikuühendused ja paljud teised. Üldplaneeringus kavan-

datud lahenduste tõrgeteta elluviimise tagamiseks ehitusõiguse menetlusprotsessides luuakse arengu-

ja planeeringuosakonna juurde asjakohane regulaarselt koos käiv tööorgan (komisjon vms), millesse

kaasatakse ehitusõiguse andmise erinevate etappide eest vastutavad ametnikud. Ruumiloome kvali-

teedi tõstmiseks kaasatakse vajadusel (keerukamatel juhtumitel) kaalutlusotsuste tegemisel detailpla-

neeringu ja projekteerimise staadiumis väliseid eriteadmistega spetsialiste (arhitekt, planeerija, maas-

tikuarhitekt, ökoloog, antropoloog, asustusgeograaf jt) üldplaneeringuga määratud tingimuste täpsus-

tamiseks. Menetluste kvaliteedi tõstmiseks (sh kiiruse ja õigeaegsuse, samuti kõigi huvipoolte kaasa-

tuse tagamiseks jm) kaardistatakse olulisemad menetlusprotsessid ning koostatakse protsessi juhti-

mise juhendid.

Elva valla põhimääruse kohaselt moodustatakse asjakohaseid vallavolikogu komisjone. Arengu- ja pla-

neeringukomisjon osaleb kvaliteetse ruumiloome protsessis ning vaatab läbi, teeb ettepanekuid ja

avaldab arvamusi volikogu menetluses olevate volikogu arengu- ja planeerimisotsuste eelnõude kohta.

Üldplaneeringu elluviimise olulisimaks osaks on ehitusõiguse andmine kohaliku omavalitsuse poolt

vastavalt üldplaneeringus määratud maakasutus- ja ehitustingimustele, kitsendustele jms. Ehitusõi-

guse andmise protsess võib planeerimisseaduses (PlanS) sätestatud juhtudel sisaldada detailplanee-

ringu menetlemist ja kehtestamist ning ehitusseadustikus (EhS) ja planeerimisseaduses (PlanS § 125)

sätestatud juhtudel projekteerimistingimuste koostamist ja väljastamist. Ehitusõigus antakse ehitus-

teatise või ehitusloa alusel, mille menetluse raames kontrollitakse, et ehitamise aluseks olev ehitus-

projekt vastaks üldplaneeringu lahendusele, üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringu lahen-

dusele ja/või väljastatud projekteerimistingimustele.

Maakasutuse õiguslikuks aluseks on katastriüksuse sihtotstarve (MaaKatS § 2). Üldplaneeringus maa-

aladele määratud maakasutuse juhtotstarbed annavad suuniseid tuleviku maakasutusele, kuid ei piira

õiguslikult maa-alade tegelikku kasutust. Üldplaneeringu juhtotstarbed saavad õigusliku tähenduse

kehtestatavate detailplaneeringutega. Lisaks on kohalikul omavalitsusel võimalik ehitisteta katastriük-

suste korral määrata katastriüksustele sihtotstarve ka üldplaneeringu (maakasutuse juhtotstarvete) ja

maa tegeliku kasutuse alusel (MaaKatS § 18).

Üldplaneeringuga määratud elamuga hoonestatava maaüksuse vähima suuruse nõuded viiakse ellu

maakorraldustoimingute raames (MAAKS § 10), kus nõuded piiravad maaüksuste jagamist väiksemaks.

Elva valla üldplaneeringu kehtestamisega muutuvad kehtetuks Elva valla territooriumil seni kehtinud

üldplaneeringud.

Ruumiobjektide (nt tehnovõrgud- ja rajatised, transpordivõrgustik, sh avalikult kasutatavad teed) ja

alade (puhke- ja virgestusalad, rohevõrgustik, miljööalad, veehaarded jms) asukohtade määratlemi-

sega üldplaneeringus kaasneb mitmeid kitsendusi kinnisomandile (PlanS § 74; AÕS § 155, 1581), ehita-

tavatele ehitistele ja ehitustegevusele (EhS § 12). Lisaks üldplaneeringuga seatud tingimustele järgi-

takse üldplaneeringu elluviimisel riiklikest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi (looduskaitse,

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 95 / 99

muinsuskaitse, ehitiste erinõuded ja kaitsevööndid jms) vastavalt hetkel kehtivatele andmetele ja õi-

gusaktidele. Seatud kitsenduste elluviimine (jõustamine) toimub läbi erinevate loamenetluste ning jä-

relevalve.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanekud mitmete Elva valla asustusüksuste vaheliste piiride muutmi-

seks. Nende ettepanekute elluviimiseks peab vallavolikogu vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse

seadusele algatama asustusüksuse muutmise, korraldama muutmisvajadust põhjendavate seletuskir-

jade koostamise ning esitama Rahandusministeeriumile asjakohased taotlused.

Juhul kui üldplaneeringuga, üldplaneeringu alusel kehtestatud detailplaneeringuga määratud ruu-

miobjektide ehitamine või rajamine on üldistes huvides (KAHOS § 4) ning vajalik on eraomandis oleva

kinnisasja kasutus või omandamine neis huvides, siis viiakse läbi asjakohased menetlusprotsessid kin-

nisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel. Kohaliku huvi korral viib menetlused läbi

vallavalitsus (KAHOS § 6). Mahult suurim vajadus menetluste läbiviimiseks seondub erateede avalikuks

kasutamiseks sundvalduse seadmises nende erateede osas, mis on üldplaneeringus määratletud koha-

like teedena. Menetlusprotsessi läbiviimiseks töötatakse välja tööprotsesside kirjeldused ning taga-

takse vastava tööjõu olemasolu.

Selleks, et üldplaneeringu alusel antud ehitusõigust viidaks ellu kooskõlas üldplaneeringus kavanda-

tuga, täidab vallavalitsus EhS § 130 määratud riikliku järelevalve ülesandeid. Need ülesanded hõlmavad

nii ehitusprojektide planeeringutele vastavuse kontrolli, ehitamise protsessi nõuetele vastavuse kont-

rolli kui ka tegeliku olukorra (ehitised, rajatised jms) vastavust väljastatud kasutuslubadele ja –teatis-

tele, samuti ehitiste korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrolli. Kvaliteetse ruumiloome

tagamiseks peab toimima järelevalve menetlus, milleks on vajalik järelevalve menetlust läbiviiva

ametniku olemasolu ja protsessi kirjeldused.

Erilist tähelepanu vajavad üldplaneeringus määratletud miljööväärtusalad, kus väärtuste säilitamiseks

on vaja lisaks ehitustegevuse reguleerimisele ehitusseadustiku mõttes ka „muid tegevusi“. Koostatakse

Elva valla avaliku ruumi kontseptsioon, milles määratakse ruumiväärtust tõstvate elementide karakte-

ristikud, nagu näiteks soovituslik majanumbrite kujundus, linnamööbli valik, turunduse stiilinäidete ka-

sutamine avaliku ruumielementide kasutuses jms.

Hool elukeskkonna ruumikvaliteedi säilitamise ja parandamise eest ei ole üksnes kohaliku omavalitsuse

ülesanne. Sellesse protsessi laiema avalikkuse kaasamiseks rakendatakse kogukonna ja piirkonnako-

gude ettepanekuid, korraldatakse kaasamisüritusi, tehakse teavitustööd ja antakse tagasisidet.

Üldplaneeringu elluviimiseks vajalikke tegevusi rahastavad üldjuhul kinnisasja omanikud. Kohaliku

omavalitsuse omandis olevatel maaüksustel toimuvat ehitustegevust rahastatakse vallaeelarve inves-

teeringute alaeelarvest. Üldplaneeringus kavandatu võimalikult kiireks elluviimiseks tuleb tagada val-

laeelarve ja eelarvestrateegia kooskõla üldplaneeringuga sellisena, et investeeringud suunatakse

üldplaneeringu elluviimise seisukohast prioriteetsete ruumiobjektide väljaehitamisesse. Iga-aastaselt,

paralleelselt kohaliku omavalitsuse eelarve koostamisega, hinnatakse millises etapis on üldplaneeringu

elluviimine ning millised planeeringust tulenevad tegevused mahuvad eelarvesse.

Samuti viiakse ellu tegevusi kogukonna ja mittetulundusühingute kaasabil. Oluline on läbi üldplanee-

ringu võimaldada kohalikel aktiivsetel inimestel ellu viia väiksemaid kogukonnaprojekte, kasutades

toetuseks kaasava eelarve mudeleid või eraannetusi. Motiveerivate meetmetena luuakse eelarvelis-

test vahenditest võimalusi toetusmeetmete jätkamise ja loomise jaoks, nagu näiteks aedade ja hoo-

nete fassaadide värvimistoetus, lammutustoetused, korterelamute parklate ja jäätmemajade rajamise

toetus, miljööaladel asuvate hoonete hooneelementide restaureerimistoetus jms.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

96 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

Kavandatud tehnilise taristu ja transpordivõrgustike väljaehitamisel on võtmekohaks koostöö (priori-

teetsete tegevuste kavandamine, vajadusel ühised projektide finantseerimismudelid) taristuettevõte-

tega ning riigi keskvalitsuse toetusmeetmete kasutamine ja vajadusel kaasrahastamine vallaeelarvest.

Investeeringud riigi omandis olevasse taristusse ja hoonetesse toimuvad riigieelarve ning riigiettevõ-

tete investeerimiskavade vahenditest. Kohalik omavalitsus saab nende finantsvahendite kavandamist

mõjutada osaledes aktiivselt riiklike ja regionaalsete arengukavade ning planeeringute koostamise

protsessis.

Eraomandis elamufondi, tootmis- ja ärihoonete arendamine toimub eraarendaja rahastamisel. De-

tailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamisel eraomaniku arenduse huvides lähtutakse PlanS § 131

ning selle alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse määruses (korras) sätestatud põhimõtetest ja tin-

gimustest. Korras sätestatakse muuhulgas rajatiste väljaehitamise rahastamisega seotud kulude arvu-

tamise kord ning see, millistel juhtudel võib nõuda rajatiste väljaehitamisega seotud kulude täielikku

ja millal osalist kandmist.

Üldplaneeringu elluviimise osaks on ka negatiivset keskkonnamõju leevendavate meetmete rakenda-

mine vastavalt KSH aruandele.

34 Leevendavad meetmed, mida tuleb üldplaneeringu elluviimisel järgida

Järgnevalt on esitatud üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusel välja töötatud

leevendavad meetmed, mida pole vastavates peatükkides konkreetsete tingimustena esitatud.

▪ Arbi järve läänekalda ühe kallasraja avaliku ligipääsu tee asukoht kattub luha-pisiteo (Vertigo

geyeri) ja III kaitsekategooria liigi vasakkeermene pisiteo (Vertigo angustior) elupaikadega.

Keskkonnaamet on üldplaneeringu eelnõu avalikustamisel esitatud ettepanekute alusel esita-

nud seisukoha, et antud alale ei ole võimalik elupaika kahjustamata laiemat juurdepääsuteed

rajada ning seetõttu on soovitatav jätta olemasolev pinnastee samasse seisu. KSH koostaja

nõustub, et juurdepääsutee laiendamine ei ole keskkonnakaitseliselt võimalik. Lubatud on vaid

olemasoleva pinnastee teekatte uuendustööd.

▪ Põhja-Kullese kinnistul ( KÜ 17001:001:0209) on konflikt planeeritava ühiskondliku hoone

maa-ala (Ü) ja 3. kaitsekategooria taimeliigi pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) elupaiga

vahel (Joonis 3.26). Ala väljaarendamisel on vaja teha taimestiku inventuur ning ehitusaladelt

vajadusel kaitsealuse taimeliigi isendeid ümber istutada.

▪ Rõngu-Otepää-Kanepi kergliiklustee on Palupera teeristi juures üldplaneeringus joonistatud

kõrvalmaanteest nr 22159 (Elva - Palupera – Kähri) põhja poole Kergliiklustee projekteerimisel

on otstarbekas projekteerida see väljapoole kultuurimälestise piire (ehk kõrvalmaanteest nr

22159 (Elva - Palupera – Kähri) põhja poole). Kergliiklustee projekteerimistingimuste andmisel

ja projekti koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga, kuna tee läbib kultuurimä-

lestise kaitsevööndit.

▪ Elva-Rannu kergliiklustee kulgeb piki mälestist Rannu mõisa park (reg-nr 7257). Kui rajada see

jätkuvalt lõuna poole kõrvalmaanteed 22160 (Elva – Rannu), siis olulist mõju kultuurimälesti-

sele ette näha pole. Kergliiklustee projekteerimistingimuste andmisel ja projekti koostamisel

tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga.

▪ Peedu tee kergliiklustee kulgeb arheoloogiamälestise Kalmistu „Kabelimägi“ (reg-nr 12790)

kaitsevööndis ning mälestise enda piiridega ei kattu. Kergliiklustee projekteerimistingimuste

andmisel ja projekti koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga, kuna tee läbib

kultuurimälestise kaitsevööndit. Nimetatud kergliiklustee projekteerimise raames on suure

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 97 / 99

tõenäosusega vajalik arheoloogiamälestise Kalmistu „Kabelimägi“ kaitsevööndi ulatuses enne

ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud.

▪ Vallapalu küla - Väike-Rakke küla ühendav planeeritud kergliiklustee läbib mälestist Asulakoht

(reg-nr 12943), ning läbib mälestise Rannu kirikuaed (reg-nr 4270) ja Rannu kirikuaia piirde-

müür, 19. saj (reg-nr 7255) kaitsevööndit. Nimetatud kergliiklustee projekteerimise raames on

vajalik enne ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Projekteerimistingimuste and-

misel ja projekti koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Kinnismälestise pii-

res tööde teostamiseks peab taotlema Kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal tööde tegemise

luba. Rannu kirikuaia piirkonnas on soovitav kergliiklustee projekteerida mälestisele mõjude

vältimiseks lääne poole kõrvalmaanteed nr 47.

▪ Valla lõunaosas on kavandatav kergliiklustee mälestise Aakre mõisa park (reg-nr vahetus lähe-

duses. Aakre mõisa pargiga piirneval alal tasub kaaluda kergliiklustee projekteerimisel selle

pargist teisele poole Undi teed projekteerimist. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb tee projektee-

rimisel ja ehitamisel arvestada, et ei kahjustataks pargi puid. Kergliiklustee projekteerimistin-

gimuste andmisel ja projekti koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga.

▪ Planeeritud kergliiklustee läbib mälestise Hellenurme mõisa park ja allee kaitsevööndit (reg-nr

23148). Üldplaneeringus on planeeritud kergliiklustee joonistatud kõrvalmaanteest nr 22159

lääne suunas ning kergliiklustee projekteerimisel on otstarbekas kergliiklustee ka lääne poole

olemasolevat maanteed kavandada. Kergliiklustee projekteerimistingimuste andmisel ja pro-

jekti koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga.

▪ Valla lõunaosas, Elva-Palupera-Kähri teele kavandatav kergliiklustee piirkonda jääb põlispuude

allee, mis ei ole mälestis, kuid arvestatav maamärk Hellnurme ja Palupera mõisatee vahelisel

alal. Põlispuud paiknevad ida ja lõuna pool olemasolevat Elva-Palupera-Kähri teed. Kergliiklus-

tee projekteerimisel on otstarbekas kergliiklustee projekteerida lääne ja põhja poole olema-

solevat maanteed. Kergliiklustee projekteerimistingimuste andmisel ja projekti koostamisel tu-

leb teha koostööd Muinsuskaitseametiga.

35 Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused

ABIHOONE – põhihoonet teenindav hoone (garaaž, saun, kuur, katlamaja, töökoda, ladu vms).

ASUSTUS – asustuseks ehk inimasustuseks nimetatakse mingi maa-ala rahvastikku koos asulastiku ehk

asulavõrguga või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud. Asustuse iseloomu mõjutavad loodusli-

kud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid.

EHITUSJOON – hoone põhimahu paiknemise kohustuslik joon (reeglina peab ehitusjoonel paiknema

vähemalt 2/3 hoone esifassaadist).

HALJASTUSE OSAKAAL – katastriüksuse haljastatud ala suhe katastriüksuse pindalasse. Katastriüksuse

haljastatud ala alla ei loeta sillutatud või kaetud ala ning konteinerhaljastust.

HÄIRING – häiring on tegevusest põhjustatud müra, tolmu, vibratsiooni, lõhna, autoliikluse jms oluline

kasv võrreldes varasema/tavapärase situatsiooniga.

INIMMÕÕTMELINE RUUM – ruumi (kujundatud keskkonna) omadus, mis võtab arvesse inimkeha

võimeid ja piiranguid tajuda ruumi, selles ruumis jalgsi liikuda. Inimmõõtmeline ruum pakub jalgsi

liiklejale turvatunnet ning vaheldusrikast keskkonda. Inimmõõtmelisus tagab selle, et ümbritsev

ruum on inimesele loomulikult liigeldes või peatudes tervikuna vaadeldav ning hästi tajutav ka

teiste meelte (kuulmine, lõhnataju, puudutus) poolt. Inimmõõtmeline ruum on selles elavale ko-

gukonnale harjumuspärane, mugav ja väärtustatud.

20019ÜP3 Elva valla üldplaneering, eelnõu

98 / 99 Elva vald, AB Artes Terræ

LINNALISE ASUSTUSEGA ALA – maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse arenguks sobilik

ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud

tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad, äri-

piirkonnad, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mit-

mesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu.

LÄHIKESKUS – maakonnaplaneeringuga määratud keskus, mis pakub kohaliku keskusega võrreldes

väiksemat teenuste hulka, kuid mille roll on oluline kodulähedaste teenuste pakkumisel. Lähikeskuste

jätkusuutliku toimimise eelduseks on kohaliku keskuse lähedus või head otseühendused mõistliku aja-

kuluga maakondlikku või piirkondlikke keskustesse.

KAASAV DISAIN – kaasava disaini põhieesmärk on tagada võimalikult paljude inimgruppide vajadustele

vastavalt kujundatud ning võrdseid võimalusi pakkuvat elukeskkonda, mis innustab ühiskonna liikmeid,

olenemata individuaalsetest võimetest, olema aktiivsed keskkonna kasutajad ning ühiskonnaelust osa-

võtjad.

KAKSIKELAMU – kaks ühele katastriüksusele või kahe kõrvuti asetseva katastriüksuse piirile küljeti

kokku ehitatud üksikelamut, kus mõlemal on omaette otsene juurdepääs õue.

KERGLIIKLUS – mõiste kergliiklus all on mõeldud liiklusseaduse kohase jalgratta- ja jalgtee, jalgratta-

raja, jalgrattatee ja jalgtee mõistete kohaste liiklejate liikluse võimaldamine.

KOHALIK KESKUS – maakonnaplaneeringuga määratud keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmava-

jalikke teenuseid ning on ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Nendel keskustel on olu-

line roll oma tagamaa hajaasustuse säilitamisel piirkondlikest keskustest eemal, suutes osutada koha-

likke põhiteenuseid.

KORRUSELISUS – maapealsete korruste arv (sh tehniline korrus ja katusekorrus).

KORTERELAMU – kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ja trepikojaga (trepikodasid võib olla

mitu) elamu.

LOODUSLIK ALA – rohevõrgustiku mõistes käsitletakse looduslike aladena ETAK andmetes esitatud

veekogu (E_202_seisuveekogu_a; E_203_vooluveekogu_a), lage ala (E_304_lage_a), puittaimestik

(E_305_puittaimestik_a) ja märgala (E_306_margala_a) kõlvikute ala.

MAAKONDLIK KESKUS – Maakonna olulisim töökohtade ja teenuste koondumise koht

MILJÖÖVÄÄRTUSLIK ALA – planeeringuga määratletud ala, mille terviklik kooslus kuulub säilitamisele

oma ajastut iseloomustava harmoonilise üldpildi tõttu. Miljöö eripära võib seisneda iseloomulikus tä-

navavõrgus ja maaüksuste struktuuris, hoonestusviisis ja arhitektuuris, maastikuelementides ja haljas-

tuses ning muudes miljöö seisukohalt olulistes detailides ja linnaruumi elementides (vaated, piirded,

värvilahendus, kujunduslikud elemendid jms).

PIIRKONDLIK KESKUS – maakonnaplaneeringuga määratud keskus, mis teenindab väiksemat hulka

rahvastikust ning pakub vähem teenuseid ja töökohti, kui maakondlik keskus. Piirkondlikku keskust

eristab temast madalama tasandi keskustes pakutavate teenuste parem kvaliteet ja mitmekesisus nii

era- kui avalikus sektori teenuste osas. Piirkondlikus keskuses asub piirkonna olulisim ühistranspordi

sõlmpunkt.

PÕHIHOONE – hoone mille järgi määratakse reeglina katastriüksuse kasutamise otstarve ja mis on

reeglina mahuliselt domineeriv.

RIDAELAMU – kolm või enam üksikelamut, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud (igal

sektsioonil on oma katus ja tagatud eraldi sissepääs õuest).

Elva valla üldplaneering, eelnõu 20019ÜP3

Elva vald, AB Artes Terræ 99 / 99

ROHEKORIDOR – tugialasid ühendavad rohevõrgustiku elemendid, mille eesmärk on tagada võrgustiku

sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killus-

tumise mõju elustikule.

RUUMILISELT TERVIKLIK PIIRKOND – ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse üldplaneeringu

mõistes põhijoonisel kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga katkema-

tult kaetud ala. Erandina omavalitsuse kaalutlusotsusena käsitletav osa võib olla osakaal maaüksusest

või ka iseseisev maaüksus üldplaneeringus kujutatud ruumiliselt tervikliku piirkonna sees.

TASKUPARK – väike laiale üldsusele ligipääsetav park linnalises keskkonnas, mida luuakse tihti üksiku-

tele vabadele ehitusplatsidele või ebaregulaarsetele maatükkidele.

TOIMEPIIRKOND – keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb toimepiirkonna keskustest ja sellega funkt-

sionaalselt seotud kohalikest keskustest ning nende tagamaal asuvatest paikkondadest, mille elanike

jaoks on need keskused peamised igapäevase ja perioodilise liikumise sihtkohad (Statistikaamet 2014).

TUGIALA – enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud ala (kaitsealad, hoiualad, vääri-

selupaigad, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või rohevõrgustiku seisukohalt olulisi

ökosüsteemiteenuseid pakkuv ala.

TÕMBEKESKUS – linlik piirkond, kus inimesed käivad teenuste ja kaupade järel.

TÄISEHITUSE PROTSENT – kõigi hoonestatud katastriüksustel paiknevate hoonete (sh alla 20m² pin-

naga hoonete) ehitisealuste pindade summa suhe katastriüksuse pindalasse.

VÄÄRTUSLIK MAASTIK – maakonnaplaneeringuga või üldplaneeringuga määratletud ala, millel on

ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus.

ÜHISKASUTUSEGA TÄNAVARUUM – lähenemine linnaplaneerimises, kus kasutatakse autoliikluse ja

jalakäijate vahelise eraldusjoonte minimeerimist eesmärgiga suurendada liiklejate tähelepanelikkust

ja üksteisega arvestamist, et tagada turvalisem liiklusruum.

ÜKSIKELAMU – ühel katastriüksusel paiknev elamu, mis on korteriteks jaotamata.