Elva valla üldplaneeringu täiendava kaasamise ajal esitatud arvamuste osas seisukoha võtmine ja üldplaneeringu avaliku arutelu korraldamine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 26.09.2023 10:48

Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>

Teema: 2-3/486 Elva valla üldplaneeringu täiendava kaasamise ajal esitatud arvamuste osas

seisukoha võtmine ja üldplaneeringu avaliku arutelu korraldamine

Manused: Elva valla üldplaneeringu täiendava kaasamise ajal esitatud arva.asice

Tere,

Edastame Elva Vallavalitsuse 12.09.2023 korralduse nr 486 Elva valla üldplaneeringu

täiendava kaasamise ajal esitatud arvamuste osas seisukoha võtmine ja üldplaneeringu

avaliku arutelu korraldamine.

Arvamuste arutamiseks korraldab Elva Vallavalitsus avaliku arutelu 11. oktoobril 2023

algusega kell 18.00 Elva Kultuurikeskuses (Kesk 30 Elva linn). Ootame Transpordiameti

esindajat avalikul arutelule.

Lugupidamisega

Maarika Uprus

planeeringuspetsialist

Elva Vallavalitsus

527 1860

ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS

Elva 12. september 2023 nr 486

Elva valla üldplaneeringu täiendava kaasamise ajal esitatud arvamuste osas seisukoha võtmine ja üldplaneeringu avaliku arutelu korraldamine

Elva Vallavalitsus esitas 22.03.2023 kirjaga nr 6-120-277 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks Elva valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering).

Rahandusministeerium 24.05.2023 kirjaga nr 15-32507-2 heakskiitu üldplaneeringu kehtestamiseks ei andnud ning tagastas üldplaneeringu puudutatud isikute täiendava kaasamise korraldamiseks. Vallavalitsus korraldas juunis-juulis 2023 täiendava kaasamise järgmiste puudutatud isikutega:

- kinnisasjade omanikega, kelle maal laiendatakse ehitusseaduskust tulenevat 10 meetrist tänava kaitsevööndit 30 meetrini tee servast Rannu, Rõngu ja Puhja alevikes;

- kinnisasjade omanikega, kelle maa jääb väärtusliku metsamaasku koosseisu;

- kinnisasjade omanikega, kelle maa jääb Tartu-Valga raudteetrassi kavandatava õgvenduse alla. Kiiruse tõstmiseks väljub trass Elva-Palupera jaamavahe kõveras (454,4-456,6 km) olemasolevalt raudteemaalt.

Vallavalitsusele esita tänava kaitsevööndi laiendamise osas seitse (7) arvamust, milles väljenda mienõustumist kaitsevööndi laiendamisele. Täiendav seisukoht esita vallavalitsusele ka Transpordiame poolt 31.08.2023 kirjaga nr 7.2-12318816-1. Väärtusliku metsamaasku määratlemise osas esita kaks (2) arvamust, milles väljenda mienõustumist eraomandis oleva metsa väärtuslikuks metsamaaskuks määramisele. Kinnisasja omanikud, kelle maa jääb kavandatava raudteetrassi õgvenduse alla, arvamusi ei esitanud.

Lisaks esita täiendava kaasamise perioodil vallavalitsusele kaks (2) arvamust üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe osas.

Vallavalitsus kujundab täiendava kaasamise ajal esitatud arvamuste osas seisukohad ja korraldab arvamuste arutamiseks üldplaneeringu avaliku arutelu. Vallavalitsus on seisukohal, et täiendava kaasamise ajal esitatud arvamuste alusel tehtavad muudatused ei muuda üldplaneeringu põhilahendust, mistõu üldplaneeringu täiendava avaliku väljapaneku korraldamiseks PlanS § 89 lg 3 kohane vajadus puudub. Kuna tänava kaitsevööndi laiendamise osas arvesta esitatud maaomanike arvamusi, kuid ei nõustutud Transpordiame poolt 31.08.2023 vallavalitsusele esitatud seisukohtadega, korraldatakse eriarvamuste lahendamiseks täiendav avalik arutelu.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 4, PlanS § 87 lg 9, § 88 lg 4, § 89 lg 2, Elva Vallavolikogu 13.02.2018 otsuse nr 37 „Planeerimisseaduses, ehitusseaduskus, ehitusseadusku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses ning nende alusel kehtestatud määrustes kohaliku

omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine“ alusel Elva Vallavalitsus

k o r r a l d a b:

1. Võa seisukohad Elva valla üldplaneeringu täiendava kaasamisel ajal esitatud arvamuste osas.

Lisad:

1. Tänava kaitsevööndi laiendamise osas esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad;

2. Väärtuslike metsamaaske määratlemise osas esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad;

3. Maakasutuse juhtotstarbe määramise osas esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad.

2. Korraldada Elva valla üldplaneeringu avalik arutelu 11.10.2023 Elva kultuurikeskuses (Kesk 30 Elva linn) kell 18.00.

3. Viia üldplaneeringu täiendava kaasamise ja avaliku arutelu tulemuste alusel üldplaneeringusse vajalikud muudatused.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Värv vallavanem

/allkirjastatud digitaalselt/

Salle Ritso vallasekretär

Elva Vallavalitsuse 12.09.2023 korralduse

Lisa 1

Tänava kaitsevööndi laiendamise osas esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad

Esitatud arvamused:

1. Eldi Haldus OÜ 13.06.2023 (Rõngu alevik Valga mnt 7)

Rõngu, Valga mnt 7 kinnistu omanikuna esitan oma vastuväite kavale laiendada tee kaitsevööndit 34

meetrile arvates tee teljest kummalegi poole eelnimetatud kinnistu ulatuses ja – tõtt öelda – kogu

Rõngu asula piires. Retooriliselt küsides – kas Transpordiametil on pikemas perspektiivis plaanis kiirtee

läbiasula ehitada? Tegemist on asula keskusega, mitte hajaasustus piirkonnaga. Olen seisukohal, et

nimetatud muudatus kahjustaks kogukondlikke huvisid, kinnistu omaniku ärihuvisid, vähendaks

kinnistu väärtust ja otstarvet ning ei võimaldaks hoonestamisel järgida ajaloolist välja kujunenud

asulasisest hoonestusjoont. Seaduses ette nähtud 10 meetri laiune tee kaitsevöönd arvates tee servast

on täiesti piisav. Mõttetud keelud ja piirangud ei avita edendada Eesti ühiskondlikku elu.

2. G. L. 14.06.2023 (Rõngu alevik Tartu mnt 12)

Sooviksin teada mille pärast teekaitsevööndi suurendatakse? Varem oli 10 m nüüd plaanis 30 m.

Sooviks konkreetset vastust mis sellega muutub. Tegemist Rõngu aleviku kinnistuga Tartu mnt. Mida

peaksin teadma mis mind ees ootab.

3. T. S. 20.06.2023 (Rõngu alevik Tartu mnt 24)

Ei nõustu Teie ettepanekuga.

4. K. P. 12.07.2023 (Rõngu alevik Tartu mnt 22)

Ei nõustu Transpordiameti ettepanekuga suurendada riigitee kaitsevööndit, mis piirab seadusevastaselt

maaomanike õigusi. Omandi kitsendamine tänava kaitsevööndi suurendamisel ei ole põhjendatud ning

ei võimalda parema ja ohutuma ruumi kujundamist. Teelõikudel, kus kaitsevööndit laiendatakse, on

hoonestusjoon välja kujunenud. Tee kaitsevööndis kehtivad piirangud ei tulene õigusaktidest ja ei ole

ka vajalikud Rõngu aleviku piires oluliselt muudetavate teelõikude osas.

5. Orven OÜ 16.06.2023 (Rannu alevik Ringtee 17)

Rannus Ringtee tn 17 omanikuna ei saa kuidagi nõustuda kitsenduse ala laienemisega. Kinnistu on väga

väikene ja kitsenduse ala laienedes ei oleks kinnistu kasutamine võimalik.

6. A. P. 27.06.2023 (Puhja alevik Õhtu 1)

Saime kirja riigi maantee laienemise kohta, on mõningad küsimused. Kuidas on planeeritud turvalisus

kui maantee laieneb? Kinnistu piirneb praegu hekiga, kas see jääb ette tee ehitusele. Kui peame

loovutama oma maad, kuidas kompenseeritakse seda?

7. A. T. 10.07.2023 (Rannu alevik Järve tee 2)

Millega on põhjendatud Järve tee (asulasisene tänav) nii lai kaitsevöönd üldplaneeringus? Põhjendan

päringut: Tegu on asulasisese tänavaga, transiidiks on maantee (paralleelselt antud tänavaga).

Kaitsevööndis asub terve rida ehitisi (k.a. alajaam) mida lammutada ei saa ega ei planeerita. Antud

kaitsevöönd ei anna lisaväärtust ja kitsendab põhjendamatult maaomaniku huve.

Elva Vallavalitsuse seisukoht ja selgitused:

Elva Vallavalitsus nõustub kõikide arvamuste esitajatega, et Rõngu, Rannu ja Puhja alevikke läbivate

riigiteede kaitsevööndi laiendamine 30-ne meetrini ei põhjendatud. Üldplaneeringu edasises

menetluses jäetakse ära tee kaitsevööndi laiendamine Rõngu, Rannu ja Puhja alevike perspektiivse piiri

ulatuses, säilib tee kaitsevööndi laius 10 meetrit. Kehtiva aleviku piiri ja üldplaneeringus näidatud

perspektiivse aleviku piiri vahelises alas säilitatakse senise eelnõu kohane tee kaitsevööndi laiendamine

ning pärast aleviku piiri muutmist muutub seal ka tee kaitsevöönd ehitusseadustiku kohaselt.

Üldplaneeringus tehakse vastavad muudatused.

Vallavalitsus selgitab, et vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 71 lg 2 on ÜRO Majandus- ja

Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius

mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi

laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib

kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada.

Rõngu alevikku läbiv riigitee nr 3 on EhS kohane Euroopa teedevõrgu maantee, kaitsevööndiga kuni 50

meetrit ning Rannu ja Puhja alevikke läbivad riigiteed on kaitsevööndiga kuni 30 meetrit.

EhS § 71 lg 3 kohaselt on tänava kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit.

Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.

EhS § 92 lg 3 kohaselt on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee.

Kehtiv ehitusseadustik ütleb üheselt, et linnas, alevis või alevikus paikneva tee kaitsevöönd on 10

meetrit. Ehitusseadustik ei näe ette erandeid olenevalt sellest, kas tegu on Euroopa teedevõrgu

maanteega või muu maanteega, mõlemal juhul on maantee alevikku läbivas osas tegemist tänavaga,

mille kaitsevöönd 10 meetrit.

Elva valla üldplaneeringu koostamisel avaldas Transpordiamet Rõngu, Rannu ja Puhja alevikes teatud

lõikudes soovi tänava kaitsevööndi laiendamiseks kümnelt (10) meetrilt kolmekümnele (30) meetrile.

Üldplaneeringu koostamise protsessis leiti koostöös lahendus, mis rahuldas Elva valda ja

Transpordiametit ning Transpordiamet kooskõlastas selle alusel üldplaneeringu.

Rahandusministeerium soovis, et vald kaasaks täiendavalt üldplaneeringu koostamisse riigitee

kaitsevööndisse jäävate kinnistute omanikud Rõngu, Rannu ja Puhja alevikes. Täiendava kaasamise

jooksul avaldas seitse isikut arvamust, et tänava kaitsevööndi laiendamine rikub nende õigusi ja nad ei

soovi seda.

Vallavalitsus nõustub esitatud arvamustega ning selgitab täiendavalt, et üldplaneeringuga on määratud

Rõngu, Rannu ja Puhja alevike edasine ruumiline areng. Muu hulgas on määratud juhtotstarve aladele,

millel nähakse ette tihedam asustus. Lähtuvalt tihedamast asustusest tulevikus on määratud ka alevike

perspektiivne piir. Aleviku piiri muutmine toimub pärast üldplaneeringu kehtestamist üldplaneeringust

erineva menetlusega volikogu otsuse alusel.

Rõngu, Rannu ja Puhja alevikud on olemuselt linnalised keskkonnad, kus tänavaäärsetel kruntidel on

piirded krundi piiril. Aleviku piiri asukoha ja maakasutuse juhtotstarbe määramisel on arvestatud

kuhumaani võiks tulevikus tihedam asustus ulatuda. Ka olemasoleva tihedama asustuse laienemisel

tuleb ruumilisest kaalutlusest jätkata sama ehitusjoonega, seda nii hoonete kui piirete osas.

Ehitusseadustiku kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud:

1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;

2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;

3) kaevandada maavara ja maa-ainest;

4) teha metsa lageraiet;

5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.

Ei Rõngu, Rannu ega Puhja alevikus ei ole plaanis sõiduraja välimises servast vahemikus 10…30 meetrit

selliseid tegevusi kavandada.

Ehitusseadustiku kohaselt on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada

nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab

võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja

kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista

juurdepääsu kinnisasjale. Linnalise keskkonnaga alal, kus tänavamaa piirneb piiretega ja kruntide

siseselt on haljastatud, ei ole võimalik teha sellel alal lumetõrjet. Võimalik liiklusele ohtlik puu või

põõsas ulatub suure tõenäosusega ka kaugusele 10 m sõiduraja välimisest servast – seega ei ole ka

sellest lähtuvalt vajalik kohalikul omavalitsusel laiendada tee kaitsevööndit. Eelneva punkti juures tuleb

meeles pidada ka, et alevikes on piirkiirus 50 km/h ning sellest lähtuvalt puudub vajadus suure kiirusega

nähtavuskolmnurkade jaoks. Laiendades tee kaitsevööndit 10-lt meetrilt 30-meetrini välimise

sõiduraja servast, võib tekkida asjatu lisanduv halduskoormus igakordseks analüüsimiseks haljastuse

või muu rajatise ohtlikkuse osas.

Ehitusseadustiku kohaselt võib tee kaitsevööndisse ümbersõite rajada ja ehitada ning nende

korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või

loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev

kahju. Rõngu, Rannu ja Puhja alevikes on praeguste hoonestatud katastriüksuste piirid ja piirded

selliselt, et ei ole võimalik vahemikus 10…30 meetrit ümbersõite rajada. Ka ei ole lahendus aleviku

servaalal lühikeses lõigus võimaliku ümbersõidu tegemine.

Üldine põhimõte ehitise kaitsevööndite osas on, et kaitsevööndis tegutsemine oleks kinnisasja

omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel. Varasema koostöö raames Transpordiametiga ei

ole tee kaitsevööndite osas välja toodud kohapõhiseid põhjendusi, miks on antud asukohas vajalik tee

kaitsevööndi laiendamine. On olnud üldine vajadus seda Rõngu, Rannu ja Puhja alevikes teha. Kui riigi

põhi- või tugimaanteede ääres seda tänavate korral üle-eestiliselt teha, peaks vajadus olema

sätestatud seaduses, mitte omavalitsuste üldplaneeringutes.

Laiendamissooviga kaitsevööndiga maade omanikud on juhtinud valla tähelepanu, et kaitsevööndi

laiendamisega seatakse valla pool täiendavaid nõudeid, mis võivad muuta maa kasutamist. Ka

Rahandusministeerium tõi oma 24.05.2023 kirjas nr 15-3/2507-2 välja, et teekaitsevööndi laiendamise

alal asuvate kinnisasjade omanikke tuleb käsitleda puudutatud isikutena. Puudutatud isikuteks

planeerimisseaduse mõistes on isikud, kelle õiguseid võib planeering puudutada ehk isikud, kelle

põhiseadusest tulenevaid õiguseid – eelkõige õigust enda omandi kasutamiseks – võib planeering

riivata. Nimetatud isikuteks on näiteks planeeritava maa-ala kinnisasja või naaberkinnisasja omanik,

nimetatud kinnistuid koormava piiratud asjaõiguse omanik, jt.

Eeltoodust lähtuvalt ei pea Elva Vallavalitsus piisavalt põhjendatuks tänava kaitsevööndi laiendamist

Rõngu, Rannu ja Puhja alevikus.

Elva Vallavalitsuse 12.09.2023 korralduse

Lisa 2

Väärtuslike metsamaastike määratlemise osas esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad

Esitatud arvamus: Woodpile OÜ 15.06.2023

Saan aru, et kirja lisas leiduv kinnistu Kasemetsa 17101:001:0648 puudutab omanikku Woodpile OÜ-d.

Nimetatud kinnistu on elamumaa sihtotstarbega (nagu ka Teie kirja lisas info on välja toodud) ja on

seega määratud väärtusliku metsamaa nimekirja valesti. Soovime, et meie eraomandis Kasemetsa

17101:001:0648 kinnistu oleks välja arvatud Elva valla üldplaneeringu väärtuslike metsamaade

arvestusest.

Elva Vallavalitsuse seisukoht ja selgitus:

Elva Vallavalitsus nõustub esitatud arvamusega ja eemaldab Annikoru külas Kasemetsa kinnistu

(katastritunnus 17101:001:0648) üldplaneeringus määratletud väärtuslike metsamaastike hulgast.

Üldplaneeringus tehakse vastav muudatus.

Vallavalitsus selgitab, et väärtusliku metsamaastiku koosseisu arvati väike osa Kasemetsa kinnistu

lõunapoolsest metsaga kaetud alast. Kinnistu omanik selgitas, et soovib kinnistut kasutada

sihtotstarbekohaselt, ehk elamumaana, mistõttu on kinnistu osa väljaarvamine põhjendatud.

Esitatud arvamus: Advokaadibüroo Pallo &Partnerid (OÜ Tani-Mihkli Talu esindaja) 12.07.2023

Avaldaja huve ei ole arvesse võetud ega kaalutud

Elva Vallavalitsuse 11.06.2023. a kirjas on märgitud, et üldplaneeringuga kaardistati erinevad

väärtused, milleks on väärtuslikud põllumaad, rohealad, maastikud, maastiku üksikobjektid,

loodusobjektid ja metsamaad. Selgitate, et väärtuslike metsaaladena on kaardistatud peamiselt Elva

linna ja alevikke ümbritsevad riigile kuuluvad metsad, mida haldab Riigimetsa Majandamise Keskus Elva

Vallavalitsus, kuid metsaalade terviklikkuse tagamiseks on hõlmatud väärtusliku metsamaastiku

koosseisu osaliselt ka eraomandis olevaid metsi. 11.06.2023. a kirja lisast nähtub, et väärtusliku

metsamaastiku koosseisu on osaliselt lisatud ka avaldajale kuuluvad Metsalombi ja Põllulombi

kinnistud.

Üldplaneeringu seletuskirjas (peatükk 18.3, lk 66 ja 67) on märgitud, et väärtuslikele metsamaastikele

jäävad raied tuleb metsa majandajal enne metsateatise esitamist kooskõlastada kohaliku

omavalitsusega ning väärtuslike metsade alal kasvavat metsa ei tohi raiuda ilma kohaliku omavalitsuse

nõusolekuta. Väärtuslikul metsamaastikul seab üldplaneering metsa majandamiseks järgmised

põhimõtted:

-raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena, vältides suurte avatud vaadete ja tuulekoridori

tekkimist;

-metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on vanem või mille tervislik seisund on halb;

-uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab vähemalt 3 meetri kõrgune noor

mets;

-teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (minimaalselt 70 tk/ha)

või säilikpuude suuremaid gruppe;

-uus mets istutatakse lankidele hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet;

-noortes ja keskealistes metsades tehakse ainult hooldusraiet;-eriolukordade tõttu (tormi- ja muud

olulised metsakahjustused) tekkivatest töödest teavitab metsaomanik omavalitsust eraldi ning see võib

tuua kavandatud töödesse muudatusi;

-tiheasustusala sees on lageraie keelatud, erandiks on eriolukorrast (tormist jms olulistest

metsakahjustustest) lähtuv vajadus, mille puhul otsustavad metsaomanik ja omavalitsus lageraie

mahu;

-määratud väärtusliku roheala serva-alale (servaala asub metsapolügoni sees) jääva metsa või selle osa

kõrgendatud avaliku huvi ulatus täpsustatakse metsakorraldustööde alguses koostöös metsaomaniku

ja omavalitsusega.

Eelnevast nähtub, et avaldaja kinnistutele on seatud kitsendused, mis piiravad avaldaja õigust omandit

vabalt kasutada ja käsutada (PS § 32). Samuti piiravad seatavad kitsendused avaldaja

ettevõtlusvabadust (PS § 31). 2.4 Avaldaja selgitab, et on teinud Põllulombi kinnistul olulisi

investeeringuid, et nimetatud kinnistut nii praegu kui ka tulevikus kasutada täies mahus

põllumajanduslikel eesmärkidel (erinevate põllumajanduskultuuride kasvatamine). Põllulombi

kinnistul olnud väike metsatükk, mis on üldplaneeringus määratud väärtusliku metsamaastiku

koosseisu, raadati selle aasta kevadel samuti põllumaaks. Seega ei asu Põllulombi kinnistul metsa.

Üldplaneeringus seatud tingimuse täitmiseks tuleks avaldajal mets taastada. See aga tähendaks

avaldaja jaoks rahalisi kulutusi ning kahjustaks juba tehtud investeeringuid Põllulombi kinnistu

põllumaana kasutamiseks. Selliselt kahjustatakse oluliselt avaldaja ärihuve ning pannakse

põhjendamatu kohustus rahalisteks kulutusteks. Muuhulgas väheneb oluliselt Põllulombi kinnistu

väärtus, kuivõrd piiratakse Põllulombi kinnistu kasutamist põllumajanduslikel eesmärkidel.

Üldplaneeringuga seatavad kitsendused piiravad oluliselt ka Metsalombi kinnistu kasutamist. Nimelt

soovib avaldaja Metsalombi kinnistut tulevikus kasutada turismi arendamiseks (nt looduskaunis kohas

majutused kämpingus vms) või mõne krundi loomiseks. Õigus kinnisasjale ehitada kuulub PS §-s 32

sätestatud omandipõhiõiguse kaitsealasse. Seatavad piirangud aga välistavad või oluliselt piiravad

tulevikuvisioonide elluviimist. Samuti kaasneb seatavate kitsendustega ebamõistlik bürokraatia (kõik

tegevused tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega).

Elva Vallavalitsusel on kohustus kitsenduste seadmisel arvesse võtta ka eraisiku huvid. Sellise kohustuse

sätestab PlanS § 10 lg 1, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama

erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele

ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Planeerimisseaduse

seletuskirjas on selgitatud, et erinevate huvide all on silmas peetud nii avalikke, riiklikke, regionaalseid,

kohalikke kui ka erahuvisid.

Käesoleval juhul ei ole avaldaja huve arvesse võetud ega kaalutud. Riigikohus on selgitanud, et

planeerimisotsuse motiveerimisel ei saa haldusorgan piirduda üldsõnalise viitega avaliku huvi

eksisteerimisele.

Üldplaneeringuga seatud kitsendused avaldaja kinnistutele on ebaproportsionaalsed

Õiguse seada üldplaneeringu alusel kitsendusi kinnisomandile sätestab PlanS § 74 lg 3. Seejuures

peavad seatavad kitsendused olema seaduslikud ning põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on

haldusasjas nr 3-21-1747 (p 18) selgitanud, et üldplaneeringuga seatavad kitsendused saavad olla

õiguspärased vaid tingimusel, et need on proportsionaalsed. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt

tuleb kitsenduse proportsionaalsuse kontrollimisel kontrollida selle sobivust, vajalikkus ja mõõdukust.

Riigikohus on selgitanud, et: „Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse

seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu

eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest.

Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava

abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb

kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi

tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad

põhjused.“

Üldplaneeringus puuduvad selgitused avaldaja kinnistutele määratud kitsenduste sobivuse, vajalikkuse

ning mõõdukuse osas. Üldplaneeringu seletuskirjas (peatükk 18.3, lk 66) on vaid selgitatud, et

väärtuslike metsamaastike määratlemine koos määratud tingimustega on vajalik nii elanikkonna

puhkeharjumuste toetamiseks, kui ka kohalikul tasandil oluliste piirkondade omanäolisuse säilimiseks

ja tagamiseks. Üldplaneeringus esile tõstetud väärtuslike metsa-aladega piirkonnad kannavad iga

konkreetse piirkonna identiteeti ja kujundavad sealsete elanike igapäevaseid harjumusi. Oluline on luua

ja hoida asulate ümber elutervet ja liigirikast keskkonda, mis pakub esteetilist elamust ning erinevaid

võimalusi puhkamiseks ja liikumiseks. Samas ei ole arusaadav, kuidas just Metsalombi ja Põllulombi

kinnistute määramine väärtuslike metsamaastike koosseisu tagab eelviidatud eesmärki. Annikoru külas

on veel mitmeid kinnistuid, kus asub mets, kuid arusaamatu on miks neid kinnistuid väärtuslike

metsamaastike koosseisu nimetatud ei ole. Avaldaja kinnistuga sarnanevad näiteks kinnisasjad

asukohaga: 1) Ojaperve, Annikoru küla, Elva vald, Tartu maakond (katastritunnus 33101:001:0245,

registriosa nr 1562504); 2) Partsi, Annikoru küla, Elva vald, Tartu maakond (katastritunnus

33101:001:0346, registriosa nr 920104); 3) Konna, Annikoru küla, Elva vald, Tartu maakond

(katastritunnus 33101:001:0192, registriosa nr 1069804). Avaldaja hinnangul on siinkohal tegemist

ebavõrdse kohtlemisega (PS § 12).

Lisaks juhib avaldaja tähelepanu, et Annikoru külas asub ca 22 hektari suurune park (katastrinumber

33101:001:0137 ja 33101:001:0279), mis tagab igal juhul külaelanike vajadused puhkeharjumuste osas.

See tähendab, et eesmärgi tagamiseks vajalik abinõu on käesoleval hetkel olemas ning põhjendamatu

on avaldaja kinnistutele kitsenduste seadmine.

Arvestades avaldaja huvi tegeleda Metsalombi ja Põllulombi kinnistutel ettevõtlusega ning kitsenduste

tõttu tekkivaid kohustusi ning kulutusi, ei ole seatud kitsendused proportsionaalsed.

Põhjendamiskohustuse rikkumine

Haldusakti põhjendustest tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).

Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan

on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb

teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Halduskolleegium on korduvalt rõhutanud põhjendamise olulisust planeeringute kehtestamisel, kuna

tegemist on ulatusliku kaalutlusruumiga otsustega. Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et

haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on

toimunud ratsionaalselt.5 Haldusakti põhjenduse võib esitada ka menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Ka juhul, kui haldusakti motivatsioon esitatakse selle

mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt

põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema

arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti

põhjendusest. Käesoleval juhul puuduvad üldplaneeringus kaalutlused, millest nähtuks miks on

väärtuslike metsamaastike koosseisu määratud just Metsalombi ja Põllulombi kinnistud. Samuti ei

nähtu üldplaneeringust avaldaja põhiõiguste riive arvesse võtmist ja kaalumist.

Selliseid põhjendusi ei ole esitatud ka muus avaldajale kättesaadavas menetlusdokumendis. Seega on

Metsalombi ja Põllulombi kinnistutele üldplaneeringuga piirangute seadmine nõuetekohaselt

motiveerimata ning õigusvastane. Avalike ülesannete teostajad peavad arvestama põhiõiguste kaitse,

proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise jm avaliku õiguse põhimõtetega. Käesoleval juhul on OÜ Tani-

Mihkli Talu huvid jäetud täielikult arvesse võtmata ning kaalumata. OÜ-le Tani-Mihkli Talu kuuluvate

kinnistute suhtes on Elva valla üldplaneeringuga määratud ebaproportsionaalsed kitsendused.

Seetõttu palub OÜ Tani-Mihkli Talu Metsalombi ja Põllulombi kinnistud väärtuslike metsamaastike

koosseisu lisatud nimekirjast kustutada.

Lisaks eelnevale palub avaldaja eemaldada detailplaneeringust Põllulombi kinnistule määratud tee.

Avaldaja selgitab, et sellist teed hetkel seal pole ning puudub mõistlik põhjendus sellise tee rajamiseks.

Põllulombi kinnistu taga on küll kaks elumaja, kuid sealsetele omanikele on olemasoleva tee kaudu

juurdepääs avalikult kasutavale teele olemas.

Elva Vallavalitsuse seisukoht ja selgitus:

Elva Vallavalitsus nõustub esitatud arvamusega ja eemaldab Annikoru külas Metsalombi kinnistu

(katastritunnus 17101:001:0648) ja Põllulombi kinnistu (katastritunnus 17101:001:1564)

üldplaneeringus määratletud väärtuslike metsamaastike hulgast. Üldplaneeringus tehakse vastav

muudatus.

Vallavalitsus selgitab, et väärtusliku metsamaastiku koosseisu arvati väike osa Põllulombi kinnistust

ning valdav osa Metsalombi kinnistust. Vallavalitsus nõustub, et Annikoru külas asub

munitsipaalomandis kaks maaüksust Annikoru park ja Pargiääre, mõlema juhtotstarve on

üldplaneeringus määratud roheala (H). Mõlemad kinnistud on üldkasutatavad ning tagavad külaelanike

vajadused puhkamiseks.

Lisaks palub arvamuse esitaja eemaldada Põllulombi kinnistule määratud tee. Arvamuse esitaja

selgitab, et sellist teed hetkel seal pole ning puudub mõistlik põhjendus sellise tee rajamiseks.

Vallavalitsus selgitab, et ei ole üldplaneeringuga Põllulombi kinnistule teed kavandanud.

Üldplaneeringu põhijoonise koostamisel on aluskaardina kasutatud Maa-ameti põhikaarti ning

nimetatud teejoon on näidatud aluskaardil. Vallavalitsus ei saa muuta Maa-ameti põhikaardi andmeid.

Elva Vallavalitsuse 12.09.2023 korralduse

Lisa 3

Maakasutuse juhtotstarbe osas esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad

Esitatud arvamus: Advokaadibüroo Premium OÜ (esindab Palu tee 30 kinnistu omanikku),

17.07.2023

Advokaadibüroo Premium OÜ kliendiks on Elvas Palu tee 30 kinnistu omanik. Elva linnas Palu tee 30

kinnistu (215904), katastritunnus 17001:005:0042, pindala 27 978,0 m2 (edaspidi Palu tee 30 kinnistu).

Palu tee 30 kinnistu asub Elva linna kehtiva üldplaneeringu alal (kehtestatud 24.04.2017 Elva

Linnavolikogu otsusega, (edaspidi nimetatud Kehtiv Üldplaneering). Kehtiva Üldplaneeringu kohaselt

on Palu tee 30 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks Elva reoveepuhasti kujast vabal alal määratud

väikeelamu maa-ala (EV).

Elva Vallavolikogu võttis 22.08.2022 otsusega nr 51 vastu Elva valla üldplaneeringu (edaspidi

Üldplaneering), avalik väljapanek toimus 15.09-15.10.2022. Üldplaneering ja keskkonnamõju

strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati 2018.a oktoobris. Üldplaneeringus on muudetud Palu

tee 30 kinnistu maakasutuse juhtotstarve väikeelamu maa-alast (EV) rohealaks (H). Klient sai

Üldplaneeringu menetlusest ja asjaolust, et tema omandis oleva Palu tee 30 kinnistu maakasutuse

juhtotstarvet on muudetud, teada alles 2023.a juunis, misjärel edastas ta KOV-le viivitamatult

(21.06.2023) kirja, paludes koostatavas üldplaneeringusse teha muudatus selliselt, et Palu tee 30

kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks oleks määratud elamumaa vähemalt samas ulatuses kui see on

kehtivas üldplaneeringus.

04.07.2023 laekunud vastuse (reg. nr 6-1/20-285) kohaselt ei ole võimalik enam üldplaneeringule

ettepanekuid esitada, sest üldplaneering on läbinud ideekorje ja kaks avalikku väljapanekut ning

planeering on edastatud järelevalve tegemiseks Rahandusministeeriumile. Täiendavalt on vastuskirjas

selgitatud, et üldplaneeringus on Palu tee elamupiirkonna ja Elva reoveepuhasti vaheline ala säilitatud

rohepuhvrina, et leevendada Elva reoveepuhastist tulenevaid mõjutusi. Pärast Elva linna ühinemist

ümberkaudsete valdadega on Elva reoveepuhasti koormus oluliselt tõusnud ja tõuseb eeldatavalt

veelgi. Koormuse tõstmine tähendab ka sagenenud haisuhäiringuid, mis kaasnevad reoveesette

segamisel. Vallavalitsus on saanud reoveepuhasti läheduses elavatelt inimestelt kaebusi

haisuhäiringute osas. Lisaks on reoveepuhasti kõrvale rajatud Elva jäätmejaam. Nendest asjaoludest

tingituna ei olnud võimalik kavandada Elva valla üldplaneeringus elamuarenduseks elamumaa

juhtotstarvet Palu tee 30 kinnistule.

Klient ei nõustu Palu tee 30 kinnistu maakasutuse juhtotstarbena roheala määramisega ning leiab, et

Üldplaneeringu menetluses on tema õigusi rikutud. Klient on seisukohal, et Palu tee 30 kinnistu

maakasutuse juhtotstarbe muutmisel elamumaast rohealaks on tema omandiõigust olulises ulatuses

piiratud ja jäetud tema huvide ja õigustega täielikult arvestamata. Seejuures on Klient õigusvastaselt

jäetud Üldplaneeringu menetlusse kaasamata. Tegemist on õigusvastase ja ebaproportsionaalse

omandipõhiõiguse riivega, mis tuleb vältimatult kõrvaldada. Kliendi seisukohad on põhjendatud

järgnevaga.

1) Palu tee 30 kinnistu maakasutuse juhtotstarbe muutmine kahjustab Kliendi õiguseid.

Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis

annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad (PlanS § 6 p 9,

PlanS § 75 lg 1 p 18, PlanS § 75 lg 4, Üldplaneeringu seletuskirja p 6.2, lk 35). Üldplaneeringu seletuskirja

kohaselt väikeelamu maa-ala on üksikelamu, kaksikelamu, erandjuhtumil linnaehitusliku sobivuse

korral kaalutlusotsuse alusel otsustades ka ridaelamu ja elamute vahelise välisruumi ning muu elamuid

teenindava maakasutuse juhtotstarbega (mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid jne) maa-ala

(vt Üldplaneeringu seletuskirja p 6.2.6, lk 36).

Roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas kui asustusüksuses, alevis ja

alevikus ning küla tiheasustusega alal. Roheala on peamiselt avalikus kasutuses ning puhkamise ja

virgestuse eesmärgiga maa-ala, kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste rajatiste

(mänguväljak, varjualune jms) püstitamine. Rohealadel asuvatele metsadele rakenduvad ptk-s 18.3

esitatud väärtuslike metsade tingimused (vt Üldplaneeringu seletuskirja p 6.2.15, lk 38). See tähendab,

et Kliendile kuuluva kinnistu kasutamise võimalused on võrreldes elamumaa juhtotstarbega kinnistuga

oluliselt piiratud. Eraomandis olev kinnistu on määratud avalikku kasutusse ning Kliendil puudub

sisuliselt võimalus elamuarenduseks soetatud kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks.

Üldplaneeringu-järgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab küll mõningaid kõrvalekaldeid üld-

planeeringuga sätestatud maakasutusest (eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav (PlanS §

75 lg 4) ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust), kuid üldplaneeringus määratud

maakasutuse juhtotstarbest erineva detailplaneeringu lahenduse koostamisega ei oleks võimalik

saavutada samaväärset lahendust kehtivas üldplaneeringus oleva lahendusega. Samuti nõuaks see

Kliendilt võrreldes kehtiva lahendusega märkimisväärselt suuremaid kulutusi ning üldplaneeringut

muutva detailplaneeringu kehtestamise saavutamine võib olla keeruline. Lisaks ei saaks elamuarendust

teostada võrdväärses mahus võrreldes kehtiva üldplaneeringu lahendusega. Märkimist väärib, et Klient

on teinud Palu tee 30 kinnistu soetamiseks ja väljaarendamiseks märkimisväärseid kulutusi, mis

osutuvad ebavajalikeks, kui kinnistu juhtotstarbeks on määratud avalikus kasutuses ja

elamuarenduseks mittesobiv roheala.

2) Klienti ei kaasatud üldplaneeringu koostamise ega menetlemise juurde ning tema huvide ja õigustega

on jäetud täielikult arvestamata.

Ülaltoodust nähtub, et Klient on isikuks, kelle õigusi Üldplaneering puudutab. PlanS § 76 lg 2 kohaselt

kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering

võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla

põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või

planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke

esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Ka Riigikohus on märkinud, et tulenevalt

inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse põhimõtetest tuleb haldusmenetlusse

kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib

piirata tema õigusi (vt RKHKm, 08.10.2002, nr 3-3-1-56- 02, p 9, PlanS seletuskiri). PlanS § 76 lg 4

kohaselt tuleb kaasamisega seotud teated edastada puudutatud isikutele posti teel või elektrooniliselt

(kuni 13.01.2022 kehtinud sätte redaktsioon nägi füüsilise isiku puhul ette nõude edastada teated posti

teel rahvastikuregistri aadressile). PlanS § 76 lg-s 2 sisalduva nõude puhul kaasata planeeringu

koostamisse isik, kelle õigusi planeering võib puudutada, on tegemist KOV jaoks kohustusliku sättega,

millest möödaminekut ei ole võimalik millegagi õigustada. Seejuures ei ole puudutatud isiku kaasamine

ja avalikkuse teavitamine planeeringu menetlemisest võrdväärse kaaluga. Planeeringumenetlus on

PlanS § 9 lg 1 järgi avalik menetlus, kuid isikuid, kelle õigusi planeering vahetult ei puuduta, teavitatakse

seaduse kohaselt menetlusest ja selle käigust avalikke kanaleid pidi, st neid ei pea vahetult ja isiklikult

teavitama, erinevalt isikutest, kelle õigusi planeering vahetult mõjutab. KOV-l on olemas Kliendi

kontaktandmed, millele edastati Elva linna üldplaneeringu menetlusse kaasamisega seotud teated.

Seda enam on Kliendi jaoks arusaamatu, miks jäeti teda kaasamata vaidlusalusesse Elva valla

Üldplaneeringu menetlusse. Ja seda veel olukorras, kus kehtiva Elva linna üldplaneeringu kehtestamise

(aprill 2017) ja uue, Elva valla Üldplaneeringu algatamise (oktoober 2018) vahele jäi vähem kui poolteist

aastat. Jättes Kliendi kaasamata menetlusse, millega oluliselt piiratakse Kliendi omandiõigust, on KOV

rikkunud PlanS § 76 lg-s 2 sätestatud kaasamise nõuet.

3) KOV ei ole Palu tee 30 maakasutuse juhtotstarbe muutmisel arvestanud Kliendi huvide ja õigustega,

jättes kaalutlusõiguse teostamata.

Nagu ülal selgitatud, puudutab Üldplaneering negatiivselt Kliendi õigusi, kuid Klient on jäetud

õigusvastaselt planeeringu menetlusse kaasamata. Veelgi enam, planeeringu dokumentidest ei nähtu,

et Kliendi õigustega oleks Palu tee 30 kinnistu maakasutuse juhtotstarvet Kliendi jaoks kahjulikult

muutes mingilgi moel arvestatud või tema huvisid kaalutud. Palu tee 30 kinnistu maakasutuse

juhtotstarbe muutmise vajaduse kohta ei sisaldu planeeringudokumentides mingeid selgitusi ega

põhjendusi, millest järeldub, et kohalik omavalitsus on piiranud Kliendi õiguseid ilma kaalutlusõiguse

teostamiseta. Kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendamata planeeringu kehtestamine on õigusvastane

ning kuuluks tõenäoliselt kohtuliku kontrolli korral tühistamisele. 04.07.2023 vastuskirjas kliendi

ettepanekule on põhjendatud Palu tee elamupiirkonna ja Elva reoveepuhasti vahelise ala (kus asub ka

Palu tee 30 kinnistu) säilitamist rohepuhvrina, eesmärgiga leevendada Elva reoveepuhastist tulenevaid

mõjutusi. Esmalt, nii varasemas kui ka kehtivas üldplaneeringus on tegemist elamumaa juhtotstarbega

maa-alaga. Seega, tegemist ei ole roheala säilitamisega. Teiseks, selleks, et leevendada reoveepuhastist

tulenevaid haisuhäiringuid, ei ole Palu tee 30 kinnistu maakasutuse juhtotstarbena roheala määramine

ainuke ja vältimatu võimalik lahendus. Kliendile teadaolevalt on reoveepuhastist tulenevad teatavad

haisuhäiringud piirkonnas olnud juba alates reoveepuhasti rajamisest alates. Tegemist ei ole uue

nähtusega, millega tegelemise vajadus on ilmnenud vahetult enne Üldplaneeringu menetluse

algatamist. Kehtiva Elva linna üldplaneeringu menetluse ajal, 2015.a, kui Klient esitas oma arvamuse ja

ettepaneku Palu tee 30 kinnistu maakasutuse kohta, arvestas KOV Kliendi ettepanekuga, pidades Palu

tee 30 kinnistu osas võimalikuks määrata reoveepuhasti kujast ja oja ehituskeeluvööndist vabale alale

väikeelamumaa juhtotstarve ning jättes kitsendusi põhjustava ala roheala koosseisu. Seejuures märgiti,

et kindlasti peab oja ehituskeelu- ja puhasti kuja alasse jääma kõrghaljastatud puhver. Kliendi sooviks

on, et sarnaselt kehtivale Elva linna planeeringule määratakse Palu tee 30 kinnistu maakasutuse

juhtotstarbeks elamumaa, seades vajadusel häiringut leevendavad tingimused ehituskeelu- ja puhasti

kuja alasse täiendava haljastuse rajamiseks vms. Igal juhul tuleb erinevaid võimalusi kaaluda, kaasates

pädevad spetsialistid, kes oskavad pakkuda probleemile lahendusi.

Kliendi hinnangul ei õigusta tema õiguste riivet ka kirjas sisalduvad põhjendused, et pärast Elva linna

ühinemist ümberkaudsete valdadega on Elva reoveepuhasti koormus oluliselt tõusnud ja tõuseb

eeldatavalt veelgi, mis tähendab ka sagenenud haisuhäiringuid, mis kaasnevad reoveesette segamisel

ning et lisaks on reoveepuhasti kõrvale rajatud Elva jäätmejaam. Haisuhäiringut on võimalik vältida,

selleks on tänapäeval olemas lihtsad ja toimivad tehnoloogilised lahendused. Esmajärjekorras peaks

selle probleemiga tegelema loomulikult häiringu tekitaja, samas KOV-il on võimalik häiringu tekitajat

vastavalt mõjutada. Arvestades KOV selgitusi, et piirkonna elanikud on puhasti tekitatavast

haisuhäiringust juba praegu mingil määral mõjutatud, siis tuleks KOV-l tegeleda häiringuga selliselt, et

vähendada häiringut, pannes vastavad kohustused häiringu tekitajale, mitte aga põhjendamatult piirata

eraomandit. Isikul puudub küll õigus eeldada, et tema erahuvist lähtuvalt ÜP-d muudetakse, kuid tal

on õigus oma õiguste õiguspärasele kaalumisele. Põrkuvate huvide omavaheline kaalumine on

omavalitsusüksuse pädevuses ja sinna kohus kaalutlusreeglite järgimise korral ei sekku. Käesoleval

juhul on aga Kliendi huvid ja õigused jäetud üldse kaalumata. Eeltoodust tulenevalt on Klient

seisukohal, et tema õiguseid ja huvisid on Üldplaneeringu menetluses õigusvastaselt piiratud, KOV on

jätnud Kliendi menetlusse kaasamata ja ei ole teostanud kaalutlusõigust. Kui KOV rikkumist ei kõrvalda,

on Klient sunnitud oma huvisid kaitsma, sealhulgas vajadusel Üldplaneeringu kohtus PlanS § 94 alusel

vaidlustama ja kasutama muid õiguskaitsevahendeid.

Ettepanek probleemi lahendamiseks

Soovides vältida kõigile koormava kohtumenetluse algatamist ning uskudes jätkuvalt KOV hea tahte

olemasolusse ja soovi probleem kohtuväliselt lahendada, teeb Klient käesolevaga KOV esindajatele

ettepaneku kohtuda, et leida kõigile osapooltele sobiv lahendus. Arvestades, et Üldplaneering on

edastatud 22.03.2023 edastatud ministeeriumile järelevalve teostamiseks ning ministeeriumi poolt

planeeringu kooskõlastamise puhul jääb KOV volikogul vaid planeering kooskõlas PlanS §-ga 91

kehtestada, peaks kohtumine ja lahenduste otsimine aset leidma viivitamatult. Ootan ettepaneku osas

tagasisidet (sealhulgas, et pakute välja teile sobiva aja kohtumiseks) e-posti aadressile

[email protected] hiljemalt 24.07.2023.

Elva Vallavalitsuse seisukoht ja selgitused:

Elva Vallavalitsus arvestab Elva linnas Palu tee 30 kinnistu omaniku arvamusega ning üldplaneeringus

taastatakse Palu tee 30 kinnistul väikeelamumaa (EV) juhtotstarve reoveepuhasti kujast vabal alal.

Väikeelamumaa juhtotstarve on osaliselt määratud ka kehtivas Elva linna üldplaneeringus. Elva valla

üldplaneeringus taastatakse väikeelamumaa juhtotstarve sarnaselt kehtivale Elva linna

üldplaneeringule. Valla üldplaneeringu seletuskirjas kajastatakse reoveepuhastit kui haisuhäiringuga

objekti ning kirjeldatakse puhastist tulenevaid mõjusid puhastiga vahetult piirnevatel aladel. Antakse

häiringu leevendamise tingimused. Juhtotstarbe taastamisest informeeritakse Palu tee 30 kinnistu

piirinaabreid.

Elva Vallavalitsus selgitab, et vallavalitsuses toimus 03.08.2023 kohtumine, milles osales Palu tee 30

kinnistu omanik ja teda esindav vandeadvokaat K. Kais. Kuulati ära omaniku soovid ja argumendid

kinnistu kasutamise ja edaspidise arendamise osas. Selgitati reoveepuhasti läheduse mõjusid

kavandatavale elamupiirkonnale ning vajadust kajastada reoveepuhastit kui tundlikku objekti nii

üldplaneeringus kui edaspidi koostatavas detailplaneeringus.

Esitatud arvamus: P. J. (esindab Hellenurme Jõe 4 omanikku K.J.) 18.08.2023

Kirjutan Teile K. J. palvel, kes elab Hellenurme külas seoses käimasoleva Elva vallaüldplaneeringuga. K.

J.-le kuulub kinnistu Hellenurme külas katastri tunnusega 58201:001:0720 (Jõe 4 Hellenurme). Oma

kõrge vanuse tõttu ei saa ta Teile ise kirjutada elektroonilisel teel oma soovidest seoses temale kuuluva

kinnistuga. Kohtusime Teie ja veel mitmete Elva valla töötajatega 03.08.2023 kell 10.00 arutamaks

omaniku soove seoses Elva linnas asuva Palu tee 30 kinnistuga. K. J-le kuuluva kinnistuga on sisuliselt

analoogne olukord. Suurel osal kinnistust on planeeritud muuta ära maakasutuse juhtotstarve ja seda

on tehtud ilma kinnistu omaniku teavitamata ja teda kaasamata. K. J. pole saanud ühtegi teadet, ega

kirja. Teda pole ka telefonitsi teavitatud planeeritavast muutusest seoses kinnistuga millisel ta täna ise

elab. Temal pole võimalik saada teavet elektroonilistest allikatest enda vanuse tõttu. Nimetatud asjaolu

sai temale teatavaks juhuslikult alles täna. K.J. palub muuta ära planeeritav kinnistu juhtotstarbe

muumine sellisel viisil nagu see on kirjeldatud käimasoleval uue üldplaneeringu kehtestamise kavas.

K. J. palub , et säiliks hetkel kehtiv maa kasutuse juhtotstarve, mis on EV, ehk siis kaardil kollane alla.

Lisan asukohaskeemid. K. J. palub olla minul P. J-il, tema pojal, info vahendajaks tema eest suhtlemisel

antud küsimusele lahenduse leidmisel Elva vallaga. Vajadusel saab ta oma avalduse allkirjastada ID-

kaarti abil. Hetkel saadetud kiri on mõeldud kiiremail võimalikul viisil Elva valla teavitamiseks tekkinud

olukorrast. Palun andke teada millised on võimalused antud küsimuses kinnistu omaniku soovidega

arvestamiseks.

Elva Vallavalitsuse seisukoht ja selgitused:

Elva Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ja taastab sarnaselt kehtivale Palupera valla

üldplaneeringule Hellenurme külas Jõe vkt 4 kinnistul väikeelamumaa juhtotstarbe (EV), arvestades

Elva jõe piiranguvööndi piiri.

Vallavalitsus selgitab, et koostatavas üldplaneeringus on Hellenurme külas määratletud tiheasustusala

arvestades väljakujunenud hoonestusega piirkonda, küla hõredalt asustatud ala on jäetud

hajaasustuseks. See tõttu jäävad teisel pool Elva jõge paiknevad maaüksused või nende osad Elva jõe

ehituskeelu- ja piiranguvööndisse ning hajaasustatud piirkonda. Hajaasustatud piirkonnas on valdavaks

juhtotstarbeks maalise asustuse ala (MA). Jõe 4 vkt kinnistu osa jääb teisel pool Elva jõge maalise

asustuse alale. Jõe 4 vkt katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa ning maalise asustuse

juhtotstarbega alal on samuti lubatud ehitada elamuid.

Vallavalitsus selgitab täiendavalt, et sõltumata maakasutuse juhtotstarbest tuleb nii tihe- kui

hajaasustuses maakasutuse planeerimisel ja ehitusõiguse kavandamisel arvestada kehtivate

looduskaitseliste kitsendustega ning asjaoluga, et Jõe 4 vkt kinnistu osale puudub juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt. Seetõttu on kinnistule ehitusõiguse kavandamisel vajalik detailplaneeringu

koostamine. Kuid arvamuse esitaja sooviga arvestatakse ning Jõe 4 vkt kinnistul näidatakse

väikeelamumaa juhtotstarve (EV) ka hajaasustatud piirkonnas.