Raplamaa Rapla vald Kalevi küla Kaupmehe maaüksuse detailplaneeringu algatamisest

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

seoses Kaupmehe kinnistu algatatava detailplaneeringuga

(Kalevi küla, Rapla vald)

Kaupmehe planeeringuala Alu aleviku kõrval. Vaade lõunast, Rapla suunast (Maa-amet, 2023)

FAKTILISED ASJAOLUD

Meie Toidukaubad kaubamärki esindav RRLektus AS soovib detailplaneeringuga muuta

Kaupmehe kinnistu (0,67 ha) kasutamise sihtotstarvet maatulundusmaast äri- (73%) ja

transpordimaaks (27%) eesmärgiga saada ehitusõigus kuni kahekorruselise ja kuni 1400 m2

suuruse ehitusaluse pinnaga mitmeotstarbelise ärihoone püstitamiseks. Hoone peamine kasutaja

oleks Meie-keti toidukauplus, kõrvalkasutajaks väiksem toitlustuskoht.

Juurdepääs kavandatud kauplusele on (autode tarvis) ette nähtud vallale kuuluvalt Sõerumäe-Alu

teelt, mis saab omakorda saab alguse riigile kuuluvalt Rapla-Varbola kõrvalmaanteelt. Vastav

teerist asub Alu alevikku viiva sissesõidutee vastas. Jalakäijad, valdavalt Alu alevikust, peaksid

ületama kõrvalmaanteed selleks ettenähtud teeületuskohas. Sõerumäe-Alu tee on täna väikese

koormusega kruusatee, Rapla-Varbola kõrvalmaanteel on kuni Alu ristini ööpäevakeskmine

liiklussagedus 1658 autot (2021), Alu ristist edasi 994 autot. Seoses kaupluse esise parkla

rajamisega on kavas samasse kohta tuua ka Alu-Rapla suunaline bussipeatus, mis täna asub u 70

meetrit lääne pool. Kogu kauplusega seotud (auto)liiklus kasutaks seega Sõerumäe-Alu teed,

2

mille laienduse ja pöörderidade eraldamise tarvis moodustataksegi detailplaneeringuga uus

transpordimaa (L) krunt.

Kogu arendusala jääb Kalevi küla piiresse, Alu aleviku vahetusse naabrusesse. Tegemist on

väikese osaga lagedast, põllumaana kasutatavast alast. Teede ristmikul paiknev, ärilises mõttes

perspektiivne krunt on moodustatud kahe aasta eest.

Kuigi tegemist on põllumajandusliku üldilmega, on piirkond (2011 aastal kehtestatud)

üldplaneeringuga hõlmatud Rapla-Alu-Valtu tiheasustusala koosseisu. Otseselt Kaupmehe

kinnistu asukohal ei näe üldplaneering ette äritegevust, seal on ette nähtud kaitsev (säilitatav)

metsamaa (HK), mis ilmselt lähtus omal ajal ettekujutusest, et põllumajanduslik maakasutus võib

taanduda ja kaitsehaljastus võiks maantee äärde sobida. Kaubandus-, teenindus- ja ärihooneid

(B/AV) nähti küll ette naabrusesse jäävatele Rapla-Varbola kõrvalmaantee äärsetele lõikudele,

aga mitte hiljem moodustatud Kaupmehe kinnistule.

Väljavõte Rapla valla üldplaneeringust. Kaupmehe kinnistu hõlmab põhjapoolse osa HK alast

Koostatavas Rapla valla üldplaneeringus (2022) ei ole Kaupmehe kinnistu ja selle naabrusesse

jääva ala (Kalevi küla põllumaad) eelistatud arendussuund määratletud. Küll sisaldab koostatav

üldplaneering ettepaneku tiheasustusalade vähendamiseks Rapla vallas mille kohaselt ei jääks ka

Rapla-Varbola kõrvalmaanteest lõuna poole jäävad põllumaad (ega Kaupmehe kinnistu) enam

tiheasustuse koosseisu. Reeglistik ehituste üle otsustamisel ei ole hajaasustuse tingimustes nii

range kui tiheasustuse puhul, kitsendused on üldisemad.

Kuna Kaupmehe kinnistu perspektiivne kasutusotstarve on kehtiva üldplaneeringu kohaselt

kaitsemets, võib käesolevat detailplaneeringut käsitleda üldplaneeringu põhilahendust

muutvana. Seda vaatamata asjaolule, et kaitsemetsa (või -haljastust) alal ei ole ning tõenäoliselt

3

saaks selline mets antud kohta tekkida vaid ala sihipärase metsastamise tulemusel, maaharimise

taandudes.

Üldplaneeringu põhilahenduse muutmine toob kaasa kohustuse kaaluda KSH vajadust. Kui

lähtuda (vastavalt PlanS § 142 lõike 1 punktile 1) eeldusest, et DP-ga nähakse ette ÜP-ga

„määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine” on KSH eelhinnang kohustuslik. Mis

täpselt aga on „ulatuslik muutmine” – seda pole seaduses/seletuskirjas kirjeldatud. Jääb seega

lahtiseks, kas igasugune maakasutuse muutmine on „ulatuslik“ või on osad muutmised

„väheulatuslikud“. ÜP põhilahenduse muutmise - ulatuslik või mitte - üle otsustamisel on

omavalitsusel võimalik tugineda ka “muu-le” asjaolule (punkt 3 eelviidatud lõikes).

PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS

Põhilised kitsendused tulenevad Rapla-Varbola kõrvalmaanteest (kaitsevöönd sõidurea teljest

30 m) ja sellega rööpsest Telia sidekaablist (1 m). Edelas ulatub planeeringualale madalpinge

elektriliini kaitsetsoon (u 20 m).

Planeeringuala jääb ka Sikeldi-Alu maaparandussüsteemi servale, mis tähendab

drenaazkuivenduse olemasoluga arvestamise ja planeeringu kooskõlastamise kohustust

Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kuna Kaupmehe on kuivendusala serval (piiriks on

kõrvalmaantee, vete ärajuhtimise suunaks on Sõerumäe-Alu tee), on risk kuivendussüsteemi

laiemaks mõjutamiseks väike.

Planeeringualale ei jää (ega külgne sellega) ametlikke rohevõrgustikke, maardlaid, veekogusid

ega nendega seotud kaitsevööndeid. Kontaktalal puuduvad kultuurimälestised,

looduskaitseobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad, planeeringutega määratletud väärtuslikud

maastikud ja väärtuslikud põllumaad. Loodus- ja muinsuskaitsealune Alu mõisa park asub küll

planeeringuala vahetus naabruses aga teisel pool Rapla-Varbola teed, mistõttu arendus parki

sisuliselt ei mõjuta.

Planeeringuala pinnamood on tasane, kerge kallakuga lõuna suunas. Pinnakatte (kruus) paksus

on 3-4 meetrit, selle all lasuvad siluri lubjakivid. Põhjavesi on nõrgalt kaitstud, ühisveevärgiga

liitumise korral pole see ka oluline.

Radoonisisaldus ümbruskonna pinnaseõhus on Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi kohaselt

madal (10-30 kBq/m³), mistõttu ehitusprojekti koosseisus pole Rn-mõõtmise järele otsest

vajadust, seda enam, et kavandatakse ilma maa-aluse korruseta ärihoonet.

Planeeringuala lähimad naabrid elavad teisel pool maanteed Alu aleviku kortermajades (Mäe

tänav 5, 4 ja teised), mille lähim kaugus planeeringuala keskpunktist on 130 m, servast 90 m.

4

Vaade Alust üle ristmiku, mille vastu on kavandatud ärimaja ja parkla (Google street-view)

EELHINNANGU ALUS

Kaupmehe detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega KSH

vajaduse kaalumise nõuet KeHJS § 6 lõigete 1 ja 2 mõistes. KSH kaalumine pole seega

kavandatud tegevuse sisu ega valdkonna mõttes kohustuslik.

KSH kaalumise kohustus lähtub Planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, mille kohaselt tuleb

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava DP koostamisel anda

eelhinnang ja kaaluda KSH-d. Nagu eelpool kirjeldatud, võib maa sihtotstarbe muutmise soovi

(ärihoone rajamine tänasele kaitsematsa alale) lugeda ÜP põhilahenduse muutmiseks.

Dubleerivana sisaldub KSH eelhinnangu nõue ka KeHJS-is (§ 32, lg 2, p 1) – juhuks, kui DP-ga

tehakse ÜP-s muudatusi).

Keskkonnamõju eelhinnangu sisunõuded on täpsustatud keskkonnaministri 2017. a. määrusega:

https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

KSH eelhinnangute tarvis on Eestis koostatud järjest mitmeid metoodilisi juhendeid, viimati

2018. aastal. „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (algselt

Riin Kutseri koostatud, nüüd uuendatud juhend) on saadaval nii planeerimine.ee portaalis kui

näiteks kliimaministeeriumi vastavas valdkonnajaotuses:

https://kliimaministeerium.ee/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine#ksh-juhendmaterjalid

5

Nimetatud juhendi järgmine on soovituslik. Eelhindamisel tuleb lähtuda KeHJS § 33 lg 4 ja 5

toodud kriteeriumitest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Kaupmehe DP puhul on oma

seisukohad planeeringule 2022. aastal esitanud Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet,

Maa-amet ja Rahandusministeerium. Nendega on DP eskiisis juba arvestatud. Seisukoht

planeeringu eskiisile ja KSH eelhinnangule on vajalik küsida ka Keskkonnaametilt.

Eelhinnang ei eelda üldjuhul eraldi uuringute läbiviimist ehk teisisõnu – hinnangu saab anda

olemasoleva teabe alusel. KSH vajaduse otsustab Rapla Vallavalitsus, tavaliselt tehakse vastav

otsus koos DP algatamisega.

EELHINNANGU SISU

Arvestades KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriume, on kaalutud Kaupmehe DP-ga

kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning selgitatud lõppjärelduseni jõudmist. Arusaadavuse huvides

on esmalt toodud vastav kriteerium, sellele järgneb selgitus. Vajalik on silmas pidada, et

KeHJS-is toodud kriteeriumid on sageli üldised ja kõik nendest ei pruugi konkreetse planeeringu

puhul olla asjakohased.

1. Missugusel määral loob DP aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende

asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest.

DP kohustus tuleneb Rapla valla üldplaneeringuga sätestatud korrast, mille kohaselt on

tiheasustusaladel maakasutuse juhtotstarbe muutmisel vajalik koostada detailplaneering.

Kavandamisel on ettevõtmine, mida ÜP koostamise alal 15 aastat tagasi ette ei nähtud. DP-ga

määratakse ehitusõigus ja uute kruntide (äri- ja liiklus) moodustamise põhimõtted ja kasutamise

tingimused. Kavandatav tegevus on tavapärane - uue toidukaupluse rajamine. Hoonega koos

lahendatakse ristmiku ümberehitamise, parkimise, jäätmekäitluse, bussipeatuse jt küsimused.

Kavandatud arenduse fookuses on toidukauplus. Kui uue kaupluse avamisele järgneb Alu

alevikus olemasoleva toidupoe sulgemine, siis tõenäoliselt ei too see kaasa langust kaupade

sortimendis. Ilmselt paranevad uue poega koos nii tootevalik kui üldised tingimused.

Eeldatavasti on poe peamine kasutajaskond Alu elanik, eriti seni jalgsi poes käiv klient, kelle

jaoks tähendaks poe uus asukoht vajadust ületada kahel korral maantee. Autoga liikuv, Aluga

mitteseotud klient, kes sooritab oste läbisõidul, võib poe uuest asukohast pigem võita. Autoga

poes käiva Alu inimese jaoks ei ole suurt vahet, kus pood täpselt asub. Kui pood asuks aleviku

pool maanteed, ei oleks kohalikul (jalakäijast) elanikul vajadust teed ületada, liiklusohutus oleks

lihtsamini tagatud.

Teisest küljest võib mõista ka kaubanduse loogikat: kui käive poes (nagu eeldada võib) langeb,

tekib küsimus täiendava ostja saamises - maantee-äärne asukoht on müügi seisukohalt

kahtlemata soodsam, võrreldes poega aleviku sees, 500 m kaugusel maanteest. Äärmusliku

variandina, kui ettevõtlus ära ei tasu, on võimalik ka lihtsalt poe sulgemine. Poe füüsiline kaugus

6

Alu põhilisest elamupiirkonnast (kortermajad) siin rolli ei mängi, igal juhul on mõlemad poed

jalgsi külastatavad. Ideaalvariant tundub siin olevat uus pood aga aleviku pool maanteed. Selle

juures tuleb aga arvesse sobiva krundi küsimus, võimalus uut poodi kavandada.

Alu toidupoe asukoht on kohalikule elanikule kahtlemata oluline. On selge, et maantee ületamine

oleks osadele inimestele täiendav ebamugavus. Teoreetilise valiku korral – kas pood teisel pool

maanteed või üldse mitte – eelistataks siiski ilmselt esimest varianti. Kui kavandatav ristmiku

ümberehitamine muudab maantee ületamise selgelt ohutumaks kui täna, ei tohiks arendus

probleemi tekitada. Antud planeeringu peamine keskkonnaaspekt seisnebki

liikluskorralduse muutmises, kuidas seda täpsemalt teha? – kui lahendus on spetsialistide

hinnangul piisavalt ohutu, ei ole teised n-ö keskkonnaaspektid kaupluse püstitamisel enam

olulised.

Kavandatud tegevuse elluviimine sõltub omaniku huvist ja edasistest sammudest. Eeldatavasti

tuleb alustada ristmiku ümberehitamise ja kommunikatsioonide rajamisega. Mingeid alg- ja

lõpptähtaegasid sellisele (arendus)tegevusele üldiselt ei seata, palju oleneb ehitusturust ja

üldisest majanduse olukorrast. Kuna kauplus on mõeldud tulu teenima, ei ole ehituse venima

jäämine tõenäoline. Ehitusaegne keskkonnamõju võib kesta aasta-kaks.

Planeeringus on arvestatud kehtivaid (väheseid) kitsendusi: sidekaabel, elektriliin, geodeetiline

punkt, maantee kaitsevöönd.

Majanduslikud, ehitusgeoloogilised ja keskkonnakaitselised tingimused uue ärihoone (kaupluse)

rajamiseks Kaupmehe kinnistule on pigem head. Sotsiaalne aspekt (Alu elaniku juurdepääs uuele

poele) on suurim probleem.

Vastuolu kehtiva üldplaneeringuga, kus ala on määratletud perspektiivse kaitsehaljastuse alana,

on pigem formaalne. See formaalsus tuleneb eelkõige tõdemusest, et: üldplaneeringus on ette

nähtud teisiti jne. Siinkohal võib mõelda ka üldplaneeringu(te) koostamise aegsele situatsioonile,

mille puhul ei saa eeldada, et absoluutselt kõiki maatükke kaaluti võrdse hoolega ja kõik

üldplaneeringu otsusekohad on saanud absoluutselt parimad. Aastatega muutuvad nii

majanduslikud olud, rahvastik, regulatsioonid, ka teatud keskkonnaküsimused – seega ei saa

kooskõla üldplaneeringuga olla kunagi ajas absoluutne või igikestev.

Detailplaneeringu elluviimist saab vald mõjutada tähtaegade (tehniliste tingimuste kehtimine jne)

kaudu.

2. Missugusel määral mõjutab DP teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades

nende kehtestamise tasandit.

Kehtivat Rapla valla üldplaneeringut mõjutab Kaupmehe detailplaneering otseselt üksnes

planeeritava kinnistu ja selle lähiala (u 1 ha) ulatuses. Mõju üldplaneeringuile oleks seega üsna

tagasihoidlik. Koostatavas üldplaneeringus ei ole piirkond enam tiheasustusala koosseisus ja

arendus ei läheks sellisel juhul üldplaneeringuga vastuollu. Kui kavandatav kauplus jääb Alu

7

aleviku ainukeseks toidupoeks, on planeeringu sisuline mõju Alu alevikule muidugi oluline.

Pood uues asukohas ei ole aga mitte niivõrd keskkonna-, kui liiklusohutuse küsimus.

Alu alevik on Rapla vallas Alu paikkonna keskus. Paikkond ehk kant hõlmab lisaks alevikule

ka Kalevi, Sikeldi, ja Alu-Metsaküla külasid. Alu on Raplaga tihedalt põimunud ent samas

ikkagi eraldi kohalik keskus. Elanike arv Alu kandis on küll mõõdukalt kahanenud (2013-2022

perioodil -6,4%) ent kohaliku lasteaia ja kooli täituvus on jätkuvalt kõrge, kuna neid kasutatakse

paljuski ka kaugemate vallaelanike poolt. Eeldused Alu püsimiseks elujõulisena on igatahes

olemas just tänu heale koolile, kus koos lasteaia rühmadega käib u 150 last. Alu püsimine tugeva

paikkonna keskusena on kirjas kõikides valla üldistes arengudokumentides. Kuivõrd uus kauplus

aitab kaasa või hoopis töötab vastu Alu arengule – see on küsimus, millele võib vastata mitut

moodi. Selge on see, et ilma kaupluseta halveneks elu kvaliteet, ilmselt kiireneks Alu

hääbumine. Selge on ka see, et kohapealse ostjaskonna kahanemine sunnib kauplusepidajat

vaatama teiste võimaluste järele. Kaupluse nihkumine aleviku serva on teatav ebamugavus,

kindlasti pole see olulise keskkonnamõju allikas.

Alu alevik ja Kaupmehe kinnistu selle kõrval on Rapla linna lähitagamaa, mis

maakonnaplaneeringus (2017) on määratletud kui „linnalise asustuse ala“. Sellel alal ei näe

maakonnaplaneering ette konfliktide võimalikkust rohevõrgustikuga (see puudub) või siis

kavandatavate transpordikoridoridega. Rail Baltica trassikoridor jääb Kaupmehe planeeringualast

1 km kaugusele – sellise vahemaa korral ei ole häiringuid ette näha, seda enam, et kavandatakse

ärihoonet.

Teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Kaupmehe DP-l seos puudub, selleks on tegemist

piisavalt lokaalse küsimusega.

3. DP asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse

valdkondadesse.

Detailplaneeringu asjakohasus (vajadus) tuleneb ühelt poolt kohustusest, teiselt poolt liikluse

mõttes tundlikust asukohast. Kaupluse/ärimaja olemasolu nii väikeses kohas, nagu seda on Alu,

määrab paratamatult ära paljude kohalike inimeste liikumisviisi ja mõjutab käitumisharjumusi

pikaks ajaks.

Kauplust kavandav arendustegevus peab juhinduma tavapärastest keskkonnanormidest ja

lepingutest, selles osas pole keskmise suurusega toidukauplus eriline keskkonnarisk. Kaupluse

ees asuvas parklas saab korraldada esmast jäätmete kogumist, mis (eriti juhul, kui analoogsed

kogumismahutid jäävad alles ka Alu keskuses) parandab nende ringlusse võtmist.

Kuna ärihoone liitub kohaliku soojatrassi ja ühisveevärgiga, ei teki täiendavaid probleeme õhu

või siis põhjaveega. Planeeringuala jääb küll väljaspoole reoveekogumisala (Alu RKA0700349)

8

piiri (piiriks on kõrvalmaantee), kuid mujal Alu arendusaladel on soovitatud1 ja on võimalik

reovee kohustusliku kogumisala piiri laiendada.

4. DP elluviimisega seotud keskkonnaaspektid.

Tavapärastest keskkonnaaspektidest (maastik, kooslused, harulased liigid, atmosfäär, põhja- ja

pinnavesi, radoon, müra, sotsiaalne ja majanduslik mõju jne) omavad Kaupmehe kinnistu

planeeringus tähendust järgmised:

4.1. Maastiku muutus ja maahõive

Ehitustegevusega kaasnev paratamatult otsene maahõive (hoonete- ja juurdepääsude alune maa).

Kuna ärihoonet teenindav krunt hoonestatakse umbes 1/3 ulatuses ja samapalju võtavad enda alla

asfalteeritud (või kivikattega) parkla ja ümberehitatud ristmik, siis see pind (kokku u 0,4 ha)

tuleb tänase põllumaa arvelt. Teeristile, aleviku sissesõidu juurde kavandatav ärimaja on küll

ainukeseks hooneks teisel pool kõrvalmaanteed, kuid ärilise keskusena on asukoht loogiline.

Küsimusi vaadete kahjustamises ei teki, kortermajad on maanteest eraldatud kaitsehaljastusega,

antud ristmik ei ole sellise ajaloolise- või miljööväärtusega, mida uusehitis rikuks (ajalooline tee

kulges diagonaalis läbi Alu, tiigi kõrvalt ning tänane kõrvalmaantee on kohaliku ringteena

valminud 1960. aastatel)

Avatud asukoht (pole vaja eraldi raiet) toetab parkla ja kaupluse nähtavust. Eraldi

kaitsehaljastust kaupluse tarvis vaja ei ole, siin võib piirduda puhtalt kujundusliku haljastusega.

4.2. Põhja- ja pinnavee kaitse

Kuigi planeeringuala ei ole lülitatud Alu reoveekogumisala koosseisu, on selle liitmine RKA-ga

siiski võimalik ja pikemas vaates, teisi maanteest lõuna pool tekkivaid arendusi silmas pidades,

ka kasulik. Nii muutuks teeäärne ala arendustele atraktiivsemaks.

Pinnavee mõjutamist pole ette näha - lähialal puudub lahtine kraavitus, ristmiku ümberehitamise

käigus on võimalik tagada Sõerumäe-Alu tee äärse kogujadreeni toimimine. Vastupidisel juhul

(dreenide süsteem on ummistunud) võib ette näha lokaalset niiskuse kogunemist, mida võib

soosida ka parkla, kui sellelt ei õnnestu sademevett piisavalt maasse immutada. Parkla kohal on

otstarbekas võimalikult hajus sademevee immutamine, eraldi kogumissüsteemi rajamine ei ole

ilmselt otstarbekas. Selles küsimuses saab Põllumajandus- ja Toiduamet anda omapoolse

seisukoha.

1 Rapla valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2022-2034. Töö nr 16-21. OÜ

Keskkonnalahendused, 2021 (kinnitatud Rapla Vallavolikogu määrusega nr 9, 31.03.2022)

9

4.3. Liiklusohutus ja sellest tulenev sotsiaalne mõju Alu elanikele

Alu elanike seisukohalt on parim variant, kui uue poe kõrval jätkab mingil määral toimimist ka

vana, aleviku keskel asuv pood. Kui see nii ei juhtu on Alu inimestel, eriti jalgsi poes käivatel,

vajalik poodi (ja koju tagasi) saamiseks maantee kahel korral ületada. Kahtlemata on see osadele

inimestele ebamugav, vaatamata ristmiku ümberehitusele, sõiduradasid eraldava mururiba

rajamisele ja korrektselt tähistatud ülekäigukohale.

Tänane liiklussagedus (u 1600 autot ööpäevas) on selline, et jalgsi üle tee pääsemine ei tohiks

olla ületamatu probleem, eriti parandatud ülekäigukoha puhul. Siiski tuleb nentida, et sagedasem

kõrvalmaantee ületamise vajadus (seni tegid seda vaid Rapla bussile minejad) kätkeb endas

riske. Ilmselt loobuvad mitmed inimesed, eriti lapsed ja vanemad inimesed, sagedasest poes

käimisest (mis ju Alu vana poe juures nii tavaline oli) ja sellega muutub nende harjumuspärane

liikumine/käitumine.

Teatud osa Alu elanikest (kes autoga poes käivad, sageli ka Raplas või Tallinnas) ei ole

mõjutatud poe asukoha muutumisest. Kõrvalised möödasõitjad võidavad uuest teeäärsest poest.

Poe asukoha küsimus on paljudele eluline, poega seotud liiklusohutus pole samas tavapärane

keskkonnaküsimus. Üks leevendusvõimalus, mis vähendaks poe külastamise vajadust (eriti laste

ja vanurite puhul, kel tee ületamine ei pruugi olla lõpuni sujuv) oleks teatud esmakaupade müügi

jätkumine, kasvõi müügiautomaadi abil, Alu keskuses.

5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju. Seos Euroopa Liidu õigusega.

Kaupmehe detailplaneeringuga kaasneda võib keskkonnamõju on eeldatavasti tagasihoidlik,

piirdudes vaid planeeringuala ja sellega külgneva Rapla-Varbola teelõiguga. Väiksem mõju

väljaspoole planeeringuala võib avalduda maa-aluse kuivendusvõrgu kahjustamise kaudu. Seda

on võimalik leevendada, kuna teada on peamiste kogujadreenide asukoht. Arendusala jääb

maaparandussüsteemi kõrgemale servale, seega ei kahjusta ta madalamale jäävat suuremat

süsteemi.

Keskkonnamõju kestus, sagedus, pöörduvus, piiriülesus ja kumulatiivsus ei ole antud

planeeringus kriteeriumitena kasutatavad. Seos EL õigusaktide juurutamisega puudub.

Planeering lähtub Eesti seadustest, mis on EL õigusaktidega ühtlustatud.

6. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus.

Igasugune ehitustegevus (ja sellele järgnev ehitise, ka kaupluse ja parkla kasutamine) sisaldavad

paratamatult väiksemaid riske, need on antud juhul aga tavapärased ning head praktikat järgides

välditavad. Kauplus ei ole üldjuhul keskkonnariski allikas.

10

Liiklusohutus, tulenevalt olukorrast, kus jalgsi poes käivad Alu inimesed peavad kaks korda

maanteed ületama, on antud planeeringu suurim väljakutse. Paljugi oleneb kontekstist: kui poodi

üldse poleks ja see „tekib“ maantee äärde, ei oleks inimestel erilist muret ja oldaks ilmselt rahul.

Kui ollakse harjunud vaikse (ohutu) jalutuskäigu järel poodi külastama, siis võib uus olukord

(pood teisel pool maanteed) olla häiriv. Kindlasti on ka inimesi, kes ei tajugi maantee

ületamisega kaasnevaid ebamugavusi ja tunnevad hoopis heameelt, et pood uues asukohas on.

Uus ja parem pood vana asemel võib, ka teises asukohas, tasakaalustada tekkinud häiringut.

Teatud tasakaalustus Alu liiklusohutuses tekib ka sellest, et vana poe sulgemise tagajärjel võib

väheneda aleviku-sisene liiklus.

Olukordi, kus poodi (või siis bussipeatusesse, rongile jne) pääsemiseks tuleb esmalt maantee

ületada, on kõikjal, eriti muidugi linnades. Alu teeristis eriti jalakäijate liikumisel kujunev

olukord on iseenesest lihtne, samas raskesti prognoositav. Selle põhjuseks on mitmed muutujad:

üldine liiklussagedus, teise poe võimalik jätkamine, elanike arv, ühe või teise liikluskorraldusliku

lahenduse (kuni valgusfoori või veidi liialdades ka autode tunnelini) kasutuselevõtt jne. Tänane

planeeringulahendus ilmselt mõnevõrra suurendab (liiklus)õnnetuste võimalikkust. Samas on

võimalik liikluskorralduslike võtetega viia need riskid miinimumini.

7. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond.

Detailplaneeringu elluviimine mõjutab otseselt Alu aleviku elanikke (756 inimest 2022. aastal),

kellele lisanduvad Alus koolis-lasteaias, sportimas või tööl käivad inimesed. Kõik nendest

elanikest/koolilastest/töölkäijatest ei ole seotud kaupluste või ümberehitatava ristmikuga, ka ei

avaldu planeeringu mõju teisiti, kui mõjutab kohalikus poes käimise harjumusi. Kaudselt

puudutab planeeringulahendus seega tuhatkonda inimest, otsesemalt aga neid, kes igapäevaselt

jalgsi poes käivaid. Nende arvukust võib hinnata mõnele sajale. Maantee äärse poe

kasutajaskond ja nende tagamaa on märksa laiem ja nendele planeeringu läbi avalduvat mõju

(uue kaupluse võimalused) saab hinnata vaid positiivseks.

8. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand, intensiivne maakasutus, samuti ka edasise jäätmetekke,

energiakasutuse, avariiohtlikkuse, müra, vibratsiooni, valgusreostuse jne küsimused.

Nimetatud aspektid, mida KSH eelhinnangus tuleb arvestada või kaaluda (aluseks: Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded – KeM nr 31, 16.08.2017) avalduvad Kaupmehe DP puhul üsna vähesel

määral. Planeeringuala lähikonnas (arvestades eriti maanteega, mis eraldab planeeringuala Alust)

puuduvad arvestatavad riskid (välja arvatud liikluse küsimus, mida on kirjeldatud eespool).

Oluline on jalakäijasõbraliku teeületuse tagamine.

11

9. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku alale.

Mõju puudub. Lähim kaitstav loodusobjekt – Alu mõisa park – asub küll vaid paarikümne meetri

kaugusel, kuid see on planeeringualast eraldatud Rapla-Varbola kõrvalmaanteega ja sellisel juhul

ei oma kauplus ja parkla siin teeülest mõju. Teised kaitstavad loodusobjektid jäävad juba

kaugemale kui 2 km ja ei ole mõjutatud.

Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Ridaküla hoiuala, mis paikneb 4,2 km kaugusel ja ei ole

planeeringust mõjutatud.

Planeeringualal ega selle lähikonnas (ehk põllul) ei ole teada kaitsealuseid liike.

KOKKUVÕTE

Arvestades Kaupmehe detailplaneeringuga kavandatud tegevuse iseloomu, kohapealseid

keskkonnatingimusi, kehtivaid ja pooleliolevaid kavasid-planeeringuid, võimalikku mõju

naabruskonnale, ning kaaludes arendustegevusega kaasneda võivat keskkonnamõju saab väita, et

tõenäosus olulise mõju esinemiseks puudub, KSH algatamise vajadust ei ole ette näha.

Jalakäijate liiklusohutuse tagamine Alu-Sõerumäe tee rekonstrueeritaval ristmikul on antud

planeeringu peamine keskkonna(tervise)kaitseline probleem. See on teede projekteerija pädevuse

küsimus, mille juures ei ole tarvidust KSH järele. Oluline on arvestada ka Põllumajandus- ja

Toiduameti seisukohaga, kuidas vähem mõjutada olemasolevat kuivendusvõrku.

Andres Tõnisson 7. detsember 2023

keskkonnaekspert, tel 553 2515

[email protected]

/allkiri digitaalselt/

vastavalt nimekirjale 14. detsember 2023 nr 6-2/40-15

Koostöö detailplaneeringu algatamisel

Rapla vald valmistab ette Kaupmehe detailplaneeringu algatamist (viide juhatab planeeringuga seotud materjalide juurde valla kodulehel). Planeeringu eesmärk on tingimuste määratlemine u 1400 m² ärihoone kavandamiseks Kalevi külas Kaupmehe maaüksusele. Planeeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana.

Koostatud eskiisile, keskkonnamõju eelhinnangule, algatamise eelnõule ja lähteseisukohtadele (kõik lisatud) saab anda lisatingimusi, kooskõlastust või esitada arvamusi ja ettepanekuid vastavalt koostöötegija või kaasatud isiku pädevusele. Tagasisidet oodatakse Rapla Vallavalitsuse e-posti aadressile [email protected] või kirjalikult vallakantseleisse kuni 16. jaanuarini 2024.

Täpsustavate küsimuste või vastamistähtaja pikendamise ettepanekuga palun pöörduda allakirjutanu poole.

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt

Adressaatide nimekiri: koostöötegijad: Keskkonnaamet, Maa-amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Päästeamet, Transpordiamet; kaasatavad: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Telia AS, puudutatud maaomanikud (Allika, Kaaga, Kaare, Kreemivalli, Mäe tn 4 korteriühistu, Mäe tn 5 korteriühistu, Rapla tee 1 // Pargi).

+372 506 1360 [email protected]

______________________________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Viljandi mnt 17 [email protected] SWED EE662200221068430132 79511 Rapla Registrikood 77000312

O T S U S

EELNÕU nr 1-4/2022/40

seisuga 30.03.2022

Rapla

26. mai 2022 nr

Detailplaneeringu algatamine

(Kaupmehe, Kalevi)

RRLektus Aktsiaselts (registrikood 10072791) esitas Rapla vallale 03.03.2022

detailplaneeringu algatamisettepaneku eesmärgiga kavandada Kalevi külas Kaupmehe

maaüksusele (katastritunnus 66801:001:1543) kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone.

Taotluse kohaselt plaanitakse ehitada kuni 1400 m² suurune ärihoone, mille ühes osas paikneb

Meie toidukaubad kauplus.

Rapla valla üldplaneeringu kaardil on maaüksus tähistatud kaitsva (säilitatava) metsamaa

juhtotstarbega. Üldplaneeringu koostamisel sooviti arvatavasti ette näha tuuleerosiooni

vähendavad ja maantee häiringut leevendavad abinõud, milliseid põhimõtteid on piirkonna

arendamisel kahtlemata ka tulevikus vaja silmas pidada, kuid on mitmeid asjaolusid, mis

välistavad kaitsehaljastuse rajamise Kaupmehe maaüksusele. Üldplaneeringu kohaselt

määratakse kaitsva metsamaa juhtotstarve olemasolevate metsamaade baasil, kuid Kaupmehe

maaüksusel ei ole metsamaad. Juba 1958. aasta kaardil on sealkandis põld ja metsa ei ole

näha ühelgi Maa-ameti serveris oleval ortofotol. Kuna tegemist on ristmiku piirkonnaga, tuleb

arvestada nähtavuskolmnurkadega, mis mõnevõrra kitsendab kõrghaljastuse rajamise

võimalusi. Üldplaneeringu kaardil kaitsehaljastusena märgitud piirkonnas paikneb Elektrilevi

OÜ kõrgepingeliin 50-meetrise kaitsevööndiga. Kaitsevööndi ulatuses ei ole kõrghaljastuse

rajamine võimalik.

Kaitsehaljastust on Kaupmehe maaüksusel võimalik rajada väljaspool kõrgepingeliini

kaitsevööndit, nähtavuskolmnurki ja hoonestusala ligikaudu kolmandikul maaüksuse

pindalast. Kaaga maaomaniku hinnangul on kaitsehaljastust võimalik rajada Kaaga

maaüksusele, näiteks maantee äärde kui praegusele põllumaale hakatakse elumaju

kavandama.

Arvestades asjaolu, et kaitsehaljastuse rajamiseks piirkonnas on mitmeid võimalusi, ei sisalda

algatatav detailplaneering üldplaneeringu põhilahenduse muutmisettepanekut.

Üldplaneeringu kohaselt püstitatakse ehitisi kaitsva metsamaa alale hajaasustusse ehitamise

tingimuste kohaselt. Maakasutuse juhtotstarbe muutmine võib toimuda erandkorras.

Detailplaneeringuga on võimalik arvestada ka kõiki ärimaade arendustingimusi. Ärimaa

kavandamise kasuks räägib antud juhul maa-ala paiknemine teede ristis ja elamupiirkondade

lähedus. Kuna üldplaneeringu tingimusi on detailplaneeringuga võimalik järgida, on

maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks erandi rakendamine põhjendatud.

Kaalutud on ka üldplaneeringut muutva planeeringumenetluse kohaldamist, kuid Rapla

Vallavolikogu hinnangul on selle rakendamine antud juhul kohatu, kuna detailplaneering on

suunatud üldplaneeringu oluliste ruumilise arengu põhimõtete elluviimisele. Üldplaneeringut

muutva menetluse korral ei lahendata tavamenetlusega võrreldes suuremat hulka küsimusi,

küll aga suurendab üldplaneeringut muutev menetlus oluliselt nii omavalitsuse kui

riigiasutuste töökoormust ja pikendab menetlusaega vähemalt 10 kuu võrra. Põhjendamatute

menetlustoimingute läbiviimine ei ole kooskõlas haldusmenetluse seadusega.

Detailplaneeringu algatamisega üldplaneeringut järgivana juhindub omavalitsus hea halduse

põhimõttest ning lahendab asja mõistlikult, tekitades võimalikult vähe ebamugavusi ja

halduskoormust ning lähtub eesmärgipärasusest ja efektiivsuse põhimõtetest.

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb üldplaneeringust: piirkond kuulub

detailplaneeringu koostamise kohustusega alale.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§ 33 lõikes 1 loetletud alused. Eelhinnangu andmise kohustus puudub. Planeerimisseaduse §

126 lõike 1 punkti 12 alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused ebasoovitava

keskkonnamõju ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel.

Detailplaneeringu algatamine sisaldab endas üldplaneeringu tingimuste tõlgendamist, mistõttu

planeeringu algatab Rapla Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla

Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud RRLektus Aktsiaselts.

Tuginedes Rapla valla üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1, 2 ja 10, § 125

lõikele 2, § 128 lõikele 1 ning vastavalt Rapla vallale esitatud detailplaneeringu

algatamisettepanekule,

Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :

1. Algatada Kaupmehe detailplaneering eesmärgiga sätestada kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone püstitamise tingimused.

1.1. Planeeringuala hõlmab Kalevi külas Kaupmehe maaüksust (katastritunnus

66801:001:1543) ja osaliselt transpordimaa maaüksust 6690023 Sõerumäe-Alu tee L3

(katastritunnus 66901:001:0564).

1.2. Planeeringuala piirneb põhjast 20141 Rapla-Varbola teega, idast ja lõunast Kaaga

maaüksusega ning läänest 6690023 Sõerumäe-Alu teega.

1.3. Planeeringuala pindala on u 0,7 ha.

1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust.

1.5. Uuringute vajadus ei ole algatamise ajaks ilmnenud.

1.6. Detailplaneering järgib Rapla valla üldplaneeringu põhilahendust.

2. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule

õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud

on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise

lõpetamise otsus.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Kalle Toomet

Volikogu esimees

Algatamisettepanek esitati 03.03.2022. PlanS § 128 lg 4 kohaselt algatatakse detailplaneering

või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada 90

päevani.

Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu

„Detailplaneeringu algatamine (Kaupmehe, Kalevi)“

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine tiheasustusalal

ehitusloakohustusliku hoone ehitusõiguse andmiseks kohustuslik. Detailplaneeringu

koostamine saab alguse algatamisest, millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik

väljapanek ning lõpeb üldjuhul kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima.

Eelnõu sisu

Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused kauplusehoone kavandamiseks

Kalevi külas Kaupmehe maaüksusel.

Detailplaneering koostatakse kooskõlas Rapla valla üldplaneeringu põhilahendusega, millest

tulenevalt menetletakse planeeringut üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu

menetlusreeglite kohaselt. Üldplaneeringu kaardil on planeeringuala juhtotstarve kaitsev

(säilitatav) metsamaa, kuigi piirkonnas on aastakümneid olnud põld ja kaitsehaljastust pole

riigimaantee nähtavuskolmnurkade ja kõrgepingeliini kaitsevööndi tõttu ka rajada võimalik.

Kaitsehaljastust on samas kandis siiski tulevikus rajada võimalik, milleks on heakskiidu

andnud puudutatud maaüksuse omanik.

Eelnõu võrdlev analüüs

Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Üldplaneeringu tingimuste

tõlgendamise võrra on siiski tegemist kaalutlusvajadusega. Kuna üldplaneeringu muudatuse

määratlemine on volikogu pädevuses, on asjakohane detailplaneeringu algatamine volikogu

kaalutletud otsusega.

Otsuse mõjud

Õigusakti rakendamisega avaneb arendajal võimalus koostada detailplaneering, millega

antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale kaasnevad

menetlustoimingute läbiviimisega seotud otsesed kulutused (lehekuulutus, ametnike tööpanus

jms). Kui detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine, on see vallale

kaudselt kasulik, kuna lisandub üks uus pood.

Otsus sisaldab menetlusliigi kaalutletud valikut. Kaaluda on üldplaneeringut järgiva ja

üldplaneeringut muutva menetlusliigi vahel. Üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu

menetlus vältab orienteeruvalt 5 kuud, millele lisandub koostööle ja võimalike keerukuste

lahendamiseks vajalik aeg.

Planeeringu menetlemine üldplaneeringut muutvana on nii vallale, riigiametitele kui

arendajale oluliselt koormavam kui üldplaneeringut järgiv, kuna vajalikke

menetlustoiminguid on rohkem. Täiendavate menetlustoimingute ülevaade on tabelis.

lisanduv ülesanne ülesande lahendaja alus lisanduv aeg

KSH eelhinnangu koostamine KOV, planeerija või

ekspert PlanS § 142 lg 6

1...4 nädalat

KSH eelhinnangu

kooskõlastamine Keskkonnaamet 30 päeva

dp algatamine volikogu KOV (volikogu) PlanS § 142 lg 2 3...4 nädalat

lisanduv ülesanne ülesande lahendaja alus lisanduv aeg

otsusega

dp eelnõu vastuvõtmine,

avaliku väljapaneku teavitus KOV PlanS § 82 lg 4 3...4 nädalat

dp eelnõu avalik

väljapanek KOV PlanS § 82 lg 3 30 päeva

dp eelnõu avaliku

väljapaneku tulemuste

arutelu

KOV PlanS § 83

1 nädal

(kui teavitus on

tehtud varem)

dp vastuvõtmine volikogu

otsusega KOV (volikogu) PlanS § 86 lg 1 3...4 nädalat

dp avalik väljapanek KOV PlanS § 135 lg 5 16 päeva

dp heakskiitmine Rahandusministeerium PlanS § 142 lg 5

60 päeva, mida

võib pikendada

kuni 90 päevani

dp kehtestamine volikogu

otsusega KOV (volikogu) PlanS § 91 lg 1 3...4 nädalat

kokku 10 kuud

Tabelis kasutatud lühendid: dp - detailplaneering; KOV - kohalik omavalitsus; KSH -

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu menetlusaeg on vähemalt 10 kuu võrra lühem kui

üldplaneeringut muutva menetluse korral. Üldplaneeringut muutva menetluse puhul on

toiminguid rohkem ja osapooli enam, mistõttu on väga tõenäoline, et tegelik ajakulu tuleb

üldplaneeringut muutva menetluse korral veelgi suurem. Menetlusliigi õige valik aitab

kujundada omavalitsuse mainet ja tagab menetluse vastavuse hea halduse põhimõtetele.

Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks

vajalik poolthäälte enamus.

Otsuse jõustumine

Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest.

Eelnõu koostaja:

Cerly-Marko Järvela

vallaarhitekt

Õigusaktide väljavõtted

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS

§ 45. Hääletamine volikogus

(5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9,

10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud

küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

PLANEERIMISSEADUS

§ 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja

(1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral

avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks.

(2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise

terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.

/.../

(10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus

(1) Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega

piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku:

1) hoone püstitamiseks;

2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust;

3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise

avaliku huviga rajatise püstitamiseks;

4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud

üldplaneeringuga.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu

koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud.

§ 128. Detailplaneeringu algatamine

(1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kaupmehe detailplaneering

KAUPMEHE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD

Nimetus: Kaupmehe detailplaneering

Planeeringute andmekogu ID: 30102118

Detailplaneeringuga hõlmatud maaüksused:

Planeeringuala asub Raplamaal Rapla vallas Kalevi külas.

aadress katastritunnus pindala sihtotstarve

Planeeringuga hõlmatud maaüksus:

Kaupmehe 66801:001:1543 6724 m² 100% maatulundusmaa

Planeeringuga osaliselt hõlmatud maaüksused:

20141 Rapla-Varbola tee 66904:001:1990 100% transpordimaa

6690023 Sõerumäe-Alu tee L3 66901:001:0564 100% transpordimaa

planeeringuala pindala kokku u 0,7 ha

Läbipääsu või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamiseks väljaspool detailplaneeringu

algatamisel määratud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral võib planeeringuala

laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega. Servituutide tingimused ja

tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku

puudutatud maaomanikega.

Detailplaneeringu koostamise vajadus ja vastavus üldplaneeringule

Üldplaneeringuga on tiheasustusalal ehitusõiguse andmiseks kohustuslik detailplaneeringu

koostamine. Detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtostarbe

muutmise ettepanek. Juhtotstarbe muutmise võrra on detailplaneering üldplaneeringut muutev.

Detailplaneeringu eesmärk ja ülesanded

Detailplaneeringu eesmärk on kavandada maaüksusele kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone ning

teenindav taristu koos terviklahenduse toimimiseks vajalike tingimuste määratlemisega.

Detailplaneeringuga lahendatakse ülesanded vastavalt PlanS § 126.

Detailplaneeringu koostöötegijad

Keskkonnaamet, Maa-amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Päästeamet, Transpordiamet.

Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Telia AS, puudutatud maaomanikud

(Allika, Kaaga, Kaare, Kreemivalli, Mäe tn 4 korteriühistu, Mäe tn 5 korteriühistu, Rapla tee 1 //

Pargi).

Naaberkinnisasjade omanikud ja puudutatud maaomanikud kaasata planeeringu koostamisel esimesel

võimalusel niipea, kui on ilmnenud mingigi puutumus. Mida varem puudutatud maaomanikud

kaasatakse, seda hõlpsam ja odavam on leida kõiki pooli rahuldav lahendus.

Korralduslikud küsimused

Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine: Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest.

Detailplaneeringu vormistamisel võib kasutada juhendit „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013”,

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kaupmehe detailplaneering

kuid peab kasutama kehtivaid planeeringute vormistusnõudeid.

Avalikule väljapanekule kuuluvad materjalid esitada eksponeerimiskõlbulikult väljatrükituna.

Korraldatakse vähemalt kaks avalikku väljapanekut (eskiisile ja planeeringule). Arvestada võib

avalike väljapanekute toimumisega ühes asukohas - Rapla riigimaja fuajees.

Detailplaneering ja lisad esitada ühes eksemplaris paberkandjal, elektrooniliselt struktureeritud

failikogumina ja planeeringute andmekogusse sobival kujul.

Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele

võivad vormistamis- ja esitamisnõuded planeeringu koostamise ajal muutuda. Järgida tuleb kehtivaid

nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kaupmehe detailplaneering

Orienteeruv optimistlik ajakava

Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule või planeeritavale

ajakulule. Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel pikendada

või lühendada. Tegelik ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst ja

kooskõlastustest, istungite tegelikust toimumisajast ja väga paljudest muudest asjaoludest. Eeldatakse,

et detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana.

aeg tegevus

14.12.2023 algatamisettepaneku ja detailplaneeringu eskiisi esitamine

jaanuar 2024 halduslepingu sõlmimine, algatamiseelne arvamuskorje

12.02.2024 algatamise eelnõu lugemine vallavalitsuses

21.02.2024 algatamise eelnõu lugemine majanduskomisjonis

29.02.2024 algatamine volikogus

06.03.2024; 08.03.2024 algatamise ja eskiisi avalikustamise teate avaldamine maakonnalehes

„Raplamaa Sõnumid“ ja valla infolehes „Rapla Teataja“

25.03. ... 28.04.2024 eskiisi avalik väljapanek

30.04.2024 kell 16.00 eskiisi avalik arutelu

...juuli 2024 planeeringu põhilahenduse koostamine, koostöö puudutatud ametite ja

isikutega

august 2024 planeeringulahenduse kooskõlastamine

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste

sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse

korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda)

27.08.2024 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)

09.09.2024 vastuvõtmise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil

18.09.2024 vastuvõtmise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjoni istungil

26.09.2024 vastuvõtmine vallavolikogu otsusega

02.10.2024 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“

11.10.2024 teade infolehes „Rapla Teataja“

28.10.2024 ... 01.12.2024 avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub ca

poolteist kuud ja üks leheteavitus)

detsember 2024 planeeringu esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

heakskiitmiseks (kuni 60 päeva - PlanS § 138 lg 3)

jaanuar 2025 elluviimise halduslepingu sõlmimine

25.02.2025 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid +

digikuju planeeringute andmekogu jaoks)

10.03.2025 kehtestamise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil

19.03.2025 kehtestamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjoni istungil

27.03.2025 kehtestamine vallavolikogu otsusega

02.04.2025 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“

+ 30 päeva vaidlustusaeg

Lähteseisukohtade koostaja:

Cerly-Marko Järvela

Rapla vallaarhitekt

+372 506 1360