Seisukohtade väljastamine Raplamaa Rapla vald Kalevi küla Kaupmehe maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Teie 30.03.2022 nr 6-2/40-2

Meie 26.04.2022 nr 7.2-2/22/6758-2

Seisukohtade väljastamine Kalevi küla

Kaupmehe maaüksuse detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohti Kalevi küla Kaupmehe maaüksuse detailplaneeringu

(katastritunnus 66801:001:1543, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringuga soovitakse

luua eeldused kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone (kuni 1400 m²) rajamiseks.

Rapla valla kehtiva üldplaneeringu kaardil on maaüksus tähistatud kaitsva (säilitatava) metsamaa

juhtotstarbega (joonis 1). Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu alusel järgib algatatav

detailplaneering kehtiva üldplaneeringu põhilahendust ehk tegemist ei ole üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga.

Joonis 1. Väljavõte Rapla valla kehtivast üldplaneeringust

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 20141 Rapla–Varbola km 2,08-2,11. Riigitee nr 20141 aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1658 a/ööp ning 994 a/ööp ja riigitee nr 20142 Alu keskuse

tee 739 a/ööp (2021.a andmed) (joonis 2).

Joonis 2. Riigiteede 2021. aasta liiklussagedused

2 (4)

Planeeringuga kavandatava tegevuse realiseerimisel muutub piirkond Alu aleviku elanikele

oluliseks sihtpunktiks ning võrreldes olemasoleva olukorraga tekitab täiendava kergliiklejate ja

sõidukite liikumissuuna üle riigitee nr 20141. Lisaks toetab piirkonna arengut kehtiv

üldplaneering, mille kohaselt on Alu alevikust teisele poole riigiteed nr 20141 kavandatud pere- ja

ridaelamumaad, kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maad ning tootmismaad (joonis 1).

Planeeringu koostamisel ja realiseerimisel on vajalik arvestada olemasoleva lihtristmiku

ümberehitamisega nihutatud harudega ristmikuks või ringristmikuks.

Piirkonna edasise arendamisega kaasneb Transpordiameti hinnangul ringristmiku rajamise

vajadus, kuna oluliselt suureneb vasakpöörete ning riigitee nr 20141 otsesihis ületamise vajadus.

Nihutatud harudega ristmike korral ei muudeta riigitee parameetreid piisavalt, mis tagaksid

madalama piirkiirusega sõitmist riigiteel nr 20141.

Märgime, et kehtiva üldplaneeringuga on kavandatud riigiteele nr 20141 uue kohaliku tee ristmik

(joonis 3), mida 11.03.2022 kinnitatud juhendi „Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade

määramise juhend“ alusel ei ole võimalik rajada.

Joonis 3. Rapla valla kehtiva üldplaneeringuga kavandatud planeeritav kohalik tee

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7.

Riigitee nr 20141, nr 20142 ja kohaliku tee (Sõerumäe-Alu tee) ristmik tuleb lisada

planeeringualasse. Kavandada ristmiku ümberehitus (nihutatud harudega ristmik või

ringristmik) planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Nihutatud harudega

neljakülgsel ristmikul tuleb eelistada vasaknihutust. Näha ette ohutussaartega

teeületuskohad. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning

ühendada bussipeatustega. Vajalik on olemasolevate bussipeatuste kavandamine

maanteede projekteerimisnormide kohaselt. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti

koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja

asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS §

10), kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg

6). Transpordiamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva mõju

hindamist, ehitamist ja omanikujärelevalvet. Huvitatud isik tasub seotud kulud.

2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Eskiisil on hoone kavandatud väljaspoole riigitee kaitsevööndit.

4. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada

3 (4)

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Maanteede

projekteerimisnormide tabelist 7.5.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad (nihutatud harudega ristmiku korral kui

kohalikult teelt liitub riigiteega üle 100 sõidukit ööpäevas: peatumisnähtavus 25x150m ja

liitumisnähtavus 15x230m), milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel

näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba

ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude

paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid

tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

8. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.

9. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning

nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada

(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3 soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit

tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

12. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,

parkla jms.

13. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr

71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning

vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja

lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigitee ja kohaliku tee ristmiku ümberehituse korral (EhS § 99 lg

3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

16. Kinnistu asub Rapla lennuvälja (EERA) koonilise piirangupinna alal. Maksimaalselt kahe

korruseline ja 9 meetri kõrgune ärihoone ei avalda mõju lennuohutusele.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

4 (4)

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Anna Palusalu

58507716, [email protected]