Ettepanekute küsimine Lääne-Nigula valla tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta

Tartu 2020

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad

Lääne-Nigula vald

Töö nr: 20035ÜP3

20035ÜP3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad

AB Artes Terrae OÜ

Tellija ja planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus

Vallavanem, Mikk Lõhmus

Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja, Heikki Salm

Planeeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ

Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt-ekspert: Heiki Kalberg

Ruumilise keskkonna planeerija, Jürgen Vahtra

KSH läbiviija: LEMMA OÜ

Juhtekspert, Piret Toonpere

Huvitatud isik: Enefit Green AS

Projekti juht, Oliver Zereen

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 20035ÜP3

AB Artes Terrae OÜ 3

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5

Eriplaneeringu ulatus ja kehtivad planeeringud ............................................................................. 6

Eriplaneeringu asukoha eelvalikul käsitletavad ülesanded ............................................................. 7

Kaasamiskava .................................................................................................................................. 9

Eeldatav ajakava ............................................................................................................................ 10

Ülevaade eriplaneeringuga teostatavatest uuringutest ............................................................... 12

Eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsusele laekunud ettepanekud ja valla seisukoht nende osas ....................................................... 12

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 20035ÜP3

AB Artes Terrae OÜ 5

Sissejuhatus Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 54 algatati kohaliku omavalitsuse eriplaneering

(EP) koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärgiks on leida tuulepargi

ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Lääne-Nigula vallas ja koostada

sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks.

Vastavalt planeerimisseaduse § 95 lg 7 koosneb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus ehitise

asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse

lahenduse koostamise menetlusest. Vastavalt riigihanke 217848 tehnilisele kirjeldusele koostavad

ühispakkujad AB Artes Terrae OÜ ja LEMMA OÜ eriplaneeringu esimese osa ehk sobivaima asukoha (vt

Tabel 1 esimesed kolm rida). Detailse lahenduse koostaja ei ole 2020. a mai kuu seisuga teada.

LEMMA OÜ viib läbi eriplaneeringu mõjude hindamist, hindamise juhtekspert on Piret Toonpere.

Eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on esitatud eraldi

dokumendina.

Tabel 1. Eriplaneeringu protsessi skeem (eraldi tähistatud ülemine osa on asukoha eelvaliku osa).

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (Lääne- Nigula valla volikogu)

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade koostamine (AB Artes

Terrae OÜ)

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamiskavatsuse koostamine (LEMMA OÜ)

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamine (AB Artes

Terrae OÜ)

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

esimese etapi aruande koostamine (LEMMA OÜ)

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine (Lääne-

Nigula valla volikogu)

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik väljapanek (Lääne-Nigula valla volikogu)

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine (Lääne-Nigula valla volikogu)

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine (Tegija pole

selgunud)

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande koostamine (Tegija pole selgunud)

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuste andmine (Lääne-Nigula valla valitsus)

20035ÜP3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad

6 AB Artes Terrae OÜ

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmine (Lääne-Nigula valla volikogu)

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avalik väljapanek (Lääne-Nigula valla valitsus)

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu heakskiitmine (Rahandusministeerium)

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine (Lääne-Nigula valla volikogu)

Asukoha eelvaliku protsessi tulemused on aluseks detailse lahenduse koostamiseks. millega

määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud planeerimisseaduse § 126 lõikes

1 nimetatud asjakohased ülesanded.

Eriplaneeringu ulatus ja kehtivad planeeringud Planeeringuala hõlmab 2017 sügisel liitunud endisi Lääne-Nigula, Martna, Kullamaa, Nõva ja Noarootsi

territooriume moodustatud Lääne-Nigula vallas (vt Joonis 1).

Joonis 1. Planeeringuala skeem

Valla territooriumi osas kehtib riigitasandi planeeringutest üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. Valla territooriumi osas kehtivad järgmised maakonnatasandi planeeringud:

- Lääne maakonnaplaneering 2030+;

- Harju maakonnaplaneering 2030+ (Läänemaa koosseisu arvatud endise Nissi valla osa endise

Rehemäe (nüüdse Rehemäe ja Kuke) küla ulatuses);

- Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi

koridori asukoha määramine";

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 20035ÜP3

AB Artes Terrae OÜ 7

- Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini

trassi asukoha määramine“.

Valla territooriumil kehtivad üldplaneeringud:

- Kullamaa valla üldplaneering, kehtestatud 23.11.2007. a määrusega nr 80;

- Nõva valla üldplaneering, kehtestatud 25.03.2011. a otsusega nr 5;

- Noarootsi valla üldplaneering, kehtestatud 09.07.2003. a määrusega nr 22; (lisaks Aulepa

tuulepargi teemaplaneering, elamualade teemaplaneering, miljööväärtuslike alade

teemaplaneering, rannaalade teemaplaneering);

- Lääne-Nigula valla:

▪ Risti valla üldplaneering, kehtestatud 7.11.2007.a määrusega nr 12;

▪ Oru valla üldplaneering, kehtestatud 11.12.2008. a otsusega nr 195;

▪ Taebla valla üldplaneering, kehtestatud 19.02.2009. a otsusega nr 209;

▪ Oru valla Kirimäe üldplaneering, kehtestatud 26.03. 1997. a otsusega nr 27.

- Martna valla üldplaneering, kehtestatud 19.12.2007.a määrusega nr 13;

- Nissi valla üldplaneering, kehtestatud 17.04.2014 otsusega nr 13 (Rehemäe küla osas).

Eriplaneeringu asukoha eelvalikul käsitletavad ülesanded

3.1. Tehnilised nõuded asukoha eelvaliku tegemiseks

Tehnilised eeltingimused asukohavaliku tegemiseks on järgnevad:

- tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on ca 2500 ha;

- tuulepark koosneb 17 kuni 30-st kuni 290 m kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki

teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast;

- liitumine teha 330 kV alajaama. Tuulepargi alajaama ja 330 kV alajaama vahelise õhuliini pikkus

võib olla kuni 15 km. Määrata liini trassi koridor;

- planeeringu koostamisel arvestada keskkonnakaitseliste piirangutega, lähtudes piirangute

selekteerimisel seejuures konkreetse kaitsealuse objekti kaitse-eesmärgist;

- tuulepark peab moodustama terviku (mitte koosnema lahustükkidest).

3.2. Esmase analüüsi kohased eeldusi omavad alad

Tehniliste nõuete alusel tehtud kaardianalüüsil on selgunud kolm tuulepargi asukohaks eeldusi omavat

ala, mille vahel teostatakse eriplaneeringu asukoha eelvalik. Alade täpsem kirjeldus on esitatud

eriplaneeringu KSH esimese etapi väljatöötamiskavatsuses.

20035ÜP3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad

8 AB Artes Terrae OÜ

Joonis 2. Esmasel kaardianalüüsil selgunud tuulepargi asukohaks eeldusi omavad alad, mille vahel teostatakse

eriplaneeringu asukoha eelvalik.

3.3. Vormistuslikud ja korralduslikud nõuded eriplaneeringu tegemiseks

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapp tuleb läbi viia ja aruanded koostada sellises vormis, mastaabis

ja mahus, mis võimaldab neid õiguspäraselt menetleda. Planeeringudokumendid peavad selgitama ja

kirjeldama olemasolevat olukorda ning võrdlema selle olukorra muutumist ja muudatuste mõju nii

majandusliku, looduskeskkonna kui sotsiaalsetest aspektidest lähtuvalt.

Planeering peab olema koostatud ja läbi viidud vastavalt planeerimisseaduse ja selle alusel tehtud

täiendavate õigusaktide nõuetele, sh vormistusnõuded on esitatud planeerimisseaduse § 3.

Planeeringulahendus peab tagama asukoha eelvaliku lõppedes:

- asukoha eelvaliku otsuse ja KSH aruande vastuvõtmise kohaliku omavalitsuse poolt;

- tuuleparkide asukohavaliku tulemustega arvestamise koostatavas Lääne-Nigula valla

üldplaneeringus sedavõrd, kuivõrd kaugele on liikunud koostatava üldplaneeringu

menetlusprotsess;

- muude seadustest ja teistest õigusaktidest ning keskkonnamõju strateegilisest hindamisest

tulenevate keskkonna-, maakasutus- ja ehitustingimuste arvestamise mõlemas planeeringu

etapis.

Tuulepargile sobiva asukoha jaoks tuleb tuulepargist koostada illustreerivad visualiseeringud (lähtudes

arendusala naabrusesse jäävatest küladest)

Eriplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses põhimõtet, et kuna kehtivaid

õigusakte ja piiranguid eriplaneeringuga ei kehtestata, siis neid tekstis ja joonistel ei esitata.

Planeeringu koostamisel arvestatakse Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 20035ÜP3

AB Artes Terrae OÜ 9

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded„. Kaardimaterjal koostatakse lisaks paberkaardile

elektrooniliste kihifailidena geoinfosüsteemis kasutamiseks.

Kaasamiskava Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik tehakse koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. Kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi

võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti

isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada.

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi

vastu (lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamise seisuga), on esitatud järgnevas tabelis.

Eriplaneeringu ja KSH protsessi käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri

muutuda.

Isikute ja asutuste teavitamine toimub planeerimisseaduses sätestatud korras. Kaasamiseks

kasutatakse erinevaid vorme (sh avalikud arutelud, teavitamine, töökoosolekud, jne).

Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus

Koostöö tegijad

Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise.

Keskkonnaministeerium Maapoliitika kujundamine, reformimata riigimaade haldaja.

Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asuvad kaitsealused objektid.

Lennuamet Võimalikud maakasutuse- või ehitustingimused lennuliiklust mõjutavate objektide osas.

Maa-amet Planeeringualal asuvad keskkonnaregistri maardlate nimistus olevad maardlad.

Maanteeamet Planeeringualal paiknevad riigiteed.

Muinsuskaitseamet Planeeringualal asuvad kinnismälestised.

Põllumajandusamet; Põllumajandusuuringute Keskus

Planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid ning kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Väärtuslike põllumajandusmaade massiivide määramise koostöö.

Päästeamet (Põhja päästekeskus)

Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid.

Terviseamet (Põhja regionaalosakond)

Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja vibratsiooni teemasid.

Rahandusministeerium EP järelevalve teostaja

Riigimetsa Majandamise Keskus

Valla territooriumile jääb riigimetsa alasid.

Kaasatavad isikud ja asutused

Saue Vallavalitsus Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava

20035ÜP3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad

10 AB Artes Terrae OÜ

Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus

Märjamaa Vallavalitsus tegevuse suhtes (ala 1 paikneb KOV piiri ääres).

Elering AS, Imatra Elekter AS, Elektrilevi OÜ

Elektripaigaldised

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO)

Keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon

Kogukond Nõva Osavallakogu- Aivar Oruste

Kullamaa Osavallakogu- Tenno Laanemets

Martna Osavallakogu- Hardi Rehkalt

Noarootsi Osavallakogu- Laine Belovas

Risti Kogukonnakogu- Neeme Suur

Palivere Kogukonnakogu- Kadri Lukk

Taebla Kogukonnakogu- Jüri Bachman

Linnamäe Arenguselts- Elle Ljubomirov

Laiem avalikkus, nt piirkonna elanikud, vallas tegutsevad ettevõtted jt

Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud

Eeldatav ajakava Järgnev ajakava on esialgne ja orienteeruv ning täpsustub edasise planeerimisprotsessi käigus.

Käesolevaga esitatakse ajakava ainult eelvaliku asukoha otsuse ja KSH I etapi aruande koostamise osas.

Peale asukoha eelvaliku otsuse tegemist korraldatakse uus hange planeeringu detailse lahenduse ja

selle KSH aruande koostamiseks, milles määrataks täpsem ajakava edasiseks protsessiks.

Etapp Kirjeldus Aeg

EP ja KSH

algatamine

Algatatud 17.10.2019 Lääne-Nigula Vallavolikogu otsusega

nr 54

17.10.2019

Esmane

kaardianalüüs

Kaardianalüüs välistaval meetodil – kaardistati tuulepargi

arendust otseselt välistavad alad, osaliselt rakendati

aladele (nt elamud) puhvreid ning leiti selle põhjal

potentsiaalselt tuulepargi arenduseks sobilikud alad, mille

piire täpsustatakse edasisel planeerimisel ja mille vahel

teostatakse valik.

Märts-aprill

2020

EP LS ja KSH VTK

eelnõu koostamine

Piirkonda puudutavate andmeallikate (uuringud, eelnevad

hindamised, andmebaasid) läbitöötamine. Oluliste ja

mitteoluliste mõjude tuvastamine eelvalitud ala(sid)

arvestades, vajalike alusuuringute kavandamine.

Aprill-mai

2020

EP LS ja KSH VTK

avalikustamine

Kohaliku omavalitsuse EP koostamise korraldaja korraldab

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS

ja KSH VTK avaliku väljapaneku.

Mai- juuli 2020

(14 p

eelteatamist +

60 p

avalikustamist)

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 20035ÜP3

AB Artes Terrae OÜ 11

Etapp Kirjeldus Aeg

EP LS ja KSH VTK

avalikud arutelud

Arutelud keskustes – arutelud viiakse läbi keskustes, mille

lähedusse esmase kaardianalüüsi kohaselt potentsiaalsed

alad jäävad.

Juuli 2020

EP LS ja KSH VTK

täiendamine,

ettepanekutele

vastamine

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel

tehakse kohaliku omavalitsuse EP asukoha eelvaliku LS ja

KSH VTKs vajalikud muudatused, ettepanekute ja nende

arvestamiste ülevaate koostamine.

Juuli-august

2020

EP LS ja KSH VTK

esitatakse

kaasatavatele

isikutele

ettepanekute

esitamiseks

Ettepanekute kogumine, vastamiseks aega 30 päeva. August 2020

(30 p)

EP LS ja KSH VTK

täiendamine ning

avaldamine

Täienduste tegemine. Peale täiendamist avalikustatakse

dokumendid planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.

September

2020

Asukoha eelvaliku

otsuse eelnõu ja

KSH I etapi

aruande

koostamine

EP asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande

koostamine, sh koostöö erinevate ekspertidega ja

erialaorganisatsioonidega.

September-

detsember

2020

Otsuse eelnõu ja

KSH I etapi

aruande esitamine

kooskõlastamiseks

ja arvamuse

avaldamiseks

Seisukohtade ja kooskõlastuste küsimine, ettepanekute

koondamine, analüüsimine, täienduste tegemine.

Jaanuar -märts

2021

(vastused 30 p

jooksul)

Asukoha eelvaliku

otsuse eelnõu ja

KSH I etapi

aruande avalik

väljapanek

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse vastu võtmine KOV

poolt ja selle avalik väljapanek.

Aprill-mai

2021 (14 p

eelteatamist +

30 p

avalikustamist)

Asukoha eelvaliku

otsuse eelnõu ja

KSH I etapi

aruande avaliku

väljapaneku

tulemuste avalik

arutelu

Avaliku väljapaneku kohane avalik arutelu KOV-i poolt

määratud asukohas.

Juuni 2021

Asukoha eelvaliku

otsuse eelnõu ja

Täienduste tegemine vastavalt ettepanekutele,

ettepanekute ja nende arvestamiste ülevaate koostamine.

August 2021

20035ÜP3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad

12 AB Artes Terrae OÜ

Etapp Kirjeldus Aeg

KSH I etapi

aruande avaliku

väljapaneku ja

avaliku arutelu

tulemuste

arvestamine

Asukoha eelvaliku

otsuse ja KSH I

etapi aruande

vastuvõtmine

Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab kohaliku

omavalitsuse volikogu.

Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest teavitatakse

huvitatud isikuid ja asutusi 14 päeva jooksul otsuse

vastuvõtmisest arvates. Teade asukoha eelvaliku otsuse

vastuvõtmisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja

kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel 14 päeva jooksul

otsuse vastuvõtmisest arvates.

September

2021

Ülevaade eriplaneeringuga teostatavatest uuringutest Eriplaneeringu asukoha valiku protsessis toimub töö peamiselt olemasoleva geoinfo ning

modelleerimistulemuste alusel. Suuremahulisi väliuuringuid ei kavandata, vajadusel tehakse

välivaatlusi. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ptk-s 4 on kirjeldatud

erinevate mõjude hindamiseks vajalikud tegevused.

Eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsusele laekunud ettepanekud ja valla

seisukoht nende osas Peatükk koostatakse tulevikus, kui avalikustamise protsess on läbi.

Tallinn 2020

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp

Väljatöötamise kavatsus

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

2

Nimetus: Lääne-Nigula valla eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp. Väljatöötamise kavatsus.

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected]

KSH juhtekspert: Piret Toonpere

Töö tellija: Lääne-Nigula Vallavalitsus Reg nr 75038598 Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Taebla alevik, Haapsalu mnt 6, 90801 Tel +372 472 0300 E-post [email protected]

Eriplaneeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007 Tel +372 509 1874 E-post [email protected]

Huvitatud isik: Enefit Green AS Reg nr 11184032 Harjumaa, Tallinn linn, Lelle tn 22, 11318 Tel:+ 372 56663429 E-post [email protected]

Töö versioon: 19.05.2020

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

3

Sisukord

Sisukord .................................................................................................................................................. 3

Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 5

1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika ........................................................ 7

1.1 Metoodika .............................................................................................................................. 7

1.2 KSH ruumiline ulatus .............................................................................................................. 8

2 Hindamisega käsitletava ala ülevaade .......................................................................................... 11

2.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1 .................................................................................................. 11

2.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2 .................................................................................................. 15

2.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3 .................................................................................................. 18

3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ........................................................... 23

3.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid .................................................................................. 23

3.1.1 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) .................................................. 23

3.1.2 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 .................................... 23

3.1.3 Lääne maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................... 23

3.1.4 Lääne maakonna arengustrateegia 2035+ .................................................................... 24

3.2 Kehtivad üldplaneeringud .................................................................................................... 24

3.3 Kohalikud arengudokumendid ............................................................................................. 24

4 Asjakohaste mõjude selgitamine .................................................................................................. 25

4.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ....... 25

4.2 Mõju kaitsealadele ............................................................................................................... 26

4.2.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1 ........................................................................................... 26

4.2.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2 ........................................................................................... 29

4.2.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3 ........................................................................................... 33

4.2.4 Järeldused kaitsealadele avalduva mõju osas ............................................................... 34

4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine) ............................................. 34

4.3.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1 ........................................................................................... 34

4.3.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2 ........................................................................................... 37

4.3.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3 ........................................................................................... 38

4.3.4 Natura eelhindamise järeldused ................................................................................... 41

4.4 Mõju veekvaliteedile ............................................................................................................ 41

4.5 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumaale........................................................................ 42

4.6 Mõju väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule .............................................................. 42

4.7 Mõju õhukvaliteedile, sh müra ............................................................................................. 42

4.8 Mõju tervisele ...................................................................................................................... 43

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

4

4.9 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................................................................. 43

4.10 Mõju maavaravarudele ........................................................................................................ 44

4.11 Jäätmeteke ........................................................................................................................... 44

4.12 Võimalik mõju kultuuripärandile .......................................................................................... 45

4.13 Võimalik mõju kliimamuutustele .......................................................................................... 45

4.14 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ................................................................ 45

4.15 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ...... 45

4.16 Muud mõjud ......................................................................................................................... 45

5 Osapooled .................................................................................................................................... 46

6 Kaasatavad ning koostöö tegijad .................................................................................................. 47

7 Ajakava ......................................................................................................................................... 49

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

5

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks olevaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Lääne-Nigula valla eriplaneering Lääne-Nigula valla territooriumile kavandatavale tuulepargile sobiva asukoha leidmiseks ning selle kommunikatsioonidele sobiva paigutuse võimaluste määramiseks. Lääne-Nigula valla eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 54 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“.

KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.

Vastavalt planeerimisseaduse § 95 lõikele 1 koostatakse kohaliku omavalitsuse (KOV) eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktile 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks.

Omavalitsuse eriplaneeringu (EP) koostamine ei ole väga levinud planeeringuvorm. Sellest lähtuvalt on järgnevalt esitatud lühiülevaade antud planeerimisprotsessi toimimisest. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamine on kolmest etapist koosnev protsess. Esimese etapina koostatakse eriplaneeringu lähteseisukohad (LS) ja KSH väljatöötamise kavatsus (VTK). VTK on aluseks (lähteülesandeks) edasiseks KSH läbiviimiseks ja KSH I etapi aruande koostamiseks.

Joonis 1. Omavalitsuse eriplaneeringu I etapi skeem.

Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise teiseks etapiks on VTK alusel KSH I etapi aruande koostamine ja selle alusel asukoha eelvaliku otsuse tegemine. Etapi tulemiks on otsus, kuhu saab soovitud tuuleparki edasi planeerida. KSH I etapi aruanne on aluseks eriplaneeringu detailse lahenduse KSH aruande koostamisel.

LS ja KSH VTK eelnõu koostamine

VTK ja eelvaliku LS avalikustam

ine

VTK ja eelvaliku LS

avalikud arutelud

LS ja VTK täiendamin

e, ettepaneku

tele vastamine

LS ja VTK esitatakse

valitsusasut ustele ja

kaasatavate le isikutele arvamuse andmiseks

LS ja VTK täiendamin

e ning avaldamine

KOV kodulehel

Olemas on LS asukoha eelvalikuks ja eelvaliku KSH I etapi

aruande koosta- miseks

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

6

Joonis 2. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise II etapi skeem.

Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise kolmandaks etapiks on eriplaneeringu detailse lahenduse (DL) ja KSH aruande koostamine. Detailse lahendusega määratakse tuulepargi ja sellega seotud rajatiste ehitusõigused (sh tuulikute arv ja paiknemine alal) ning lahendatakse muud planeerimisseadusest tulenevad ülesanded. Detailse lahenduse KSH aruanne käsitleb konkreetse kavandatava lahenduse mõjusid võttes arvesse väljavalitud alal esinevaid võimalikke kitsendusi.

Joonis 3. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise III etapi skeem.

KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise positiivse ja negatiivse keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste võrdlemiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub eriplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine.

KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele.

Eriplaneeringu koostamise käigus läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus järgitakse asjakohaseid Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusakte ning kohaldatakse planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid menetlusnõudeid. KSH etappide aruanded koostatakse lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) tulenevatest sisunõuetest.

KSH VTK (käesolev dokument) on lähtekava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapp. VTKs märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave.

DL ja KSH aruande eelnõu

koostamin e

DL ja KSH aruande

avalik väljapane

k ja aruetlu

Avaliku väljapaneku

ja avaliku arutelu

tulemuste arvestamine

Koos- kõlas-

tamised

DL ja KSH aruande

vastu- võtmine

DL ja KSH aruande

avalik väljapane

k ja arutelu

Avaliku väljapan

eku ja avaliku arutelu tulemus

te arvesta

mine

Planeeri ngu

heakskii tmine

Planeeri ngu

kehtesta mine

Asukoha eelvaliku

otsuse eelnõu ja KSH I etapi

aruande koostamine

Otsuse eelnõu ja KSH I etapi

aruanne esitatakse

asutustele ja kaasatavatele

isikutele kooskõlastami

seks ja arvamuse andmiseks

Asukoha eelvaliku

otsuse eelnõu ja

KSH I etapi aruande

avalik väljapanek ja arutelu

Asukoha eelvaliku

otsuse eelnõu ja

KSH I etapi aruande avaliku

väljapaneku ja avaliku arutelu

tulemuste arvestamine

Asukoha eelvaliku

otsuse ja KSH I etapi

aruande vastuvõtmine

Objekti asukoht

on valitud

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

7

1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika

1.1 Metoodika

KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit.

Sarnaselt eriplaneeringule endale toimub ka KSH aruande koostamine kahes etapis. Eriplaneeringu asukoha eelvalikuga koos koostatakse KSH I etapi aruanne, mis tegeleb sobilike asukohtade väljaselgitamise ja võrdlemisega keskkonnamõjudest lähtuvalt. Samuti pannakse KSH I etapi aruandes paika tingimused, millega on vaja arvestada ning tuvastatakse ja määratakse täiendavate uuringute vajadus objekti jaoks väljavalitud asukohas. Eriplaneeringu detailse lahendusega koos koostatakse KSH aruanne, mis tegeleb juba konkreetse tuulepargi lahenduse mõjude hindamise ja leevendusmeetmete leidmisega. Nii planeeringulahenduse kui ka KSH koostamise protsess on avalik ning avalikkust kaasav.

Hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017) ja Keskkonnamõju hindamise käsiraamat (Põder, T. 2017). Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

KSH aruandes analüüsitakse peamiselt eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik, veerežiim, välisõhk, maastik), kuid ka sotsiaal-majanduslikku keskkonda (ettevõtlus, asustus), tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus) ja kultuurilist keskkonda (väärtuslikud maastikud, kaitsealused objektid). Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude ulatusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Tegevusega kaasnevate mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus.

Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktide normidega kehtestatud loogikast. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH käigus:

• koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang lähtudes andmebaasidest (EELIS, Maa-amet, Metsaregister, Statistikaameti andmebaas jt). Kirjeldatakse kavandatavat tegevust, selle eesmärki ja vajadust;

• eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH integreeritud protsessi käigus analüüsitakse alternatiivsed asukohti. Nende seast valitakse kõigile osapooltele sobivaim ja keskkonda arvestav lahendus.

• tuvastatakse kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud olulised keskkonnamõjud, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid tagajärgi. Lähtekohaks on eriplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse eriplaneeringu vastava etapi täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab eriplaneeringu vastava etapi koostamisel reguleerida ning mis on planeeringulahenduse etapi puhul olulised;

• esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus. Hinnangud on kavandatud anda

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

8

valdavalt eksperthinnangu vormis, müra ja varjutuse hindamisel kasutatakse modelleerimist ning visuaalsete mõjude illustreerimiseks fotomontaažide koostamist;

• hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega;

• hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele;

• kirjeldatakse kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust;

• lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest, tehakse põhjendatud ettepanekud keskkonnaseire tingimuste seadmiseks;

• KSH ja eriplaneeringu koostamise käigus toimub piirkonnaga tutvumine looduses, viiakse läbi töökoosolekuid,-seminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike arengukavade ja muude asjakohaste allikate materjale. Konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega. Tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate, keskkonnaekspertide vahel;

• töötatakse läbi avalikustamise käigus aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused, mille koopiad lisatakse aruandele, ning esitatakse ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade vastused, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse ettepanekutega arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; samuti lisatakse aruandele avalike arutelude protokollid;

• tuuakse välja vajaduse korral raskused, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel;

• esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta;

• esitatakse aruandes esitatud teabe kokkuvõte.

1.2 KSH ruumiline ulatus

Vastavalt eriplaneeringu algatamise korraldusele koostatakse eriplaneering kogu Lääne-Nigula valla territooriumi ulatuses (1448,77 km2). Tegu on Eesti pindalalt kolmanda omavalitsusüksusega (suuremad on üksnes Saaremaa vald ja Alutaguse vald). Lääne-Nigula vald asub Lääne maakonna põhjaosas. Vald on põhjast piiritletud Soome lahega ning lõunast Lääneranna vallaga. Ida suunalt piirneb vald Märjamaa, Saue ja Lääne-Harju vallaga ning lääne suunalt Haapsalu linnaga ja osaliselt Väinamerega. Valla koosseisu kuulub ka püsiasustusega Osmussaar ning mitmed väiksemad saared nii Väinameres kui Soome lahes.

Lääne-Nigula vald paikneb Lääne-Eesti madalikul, mis on Eesti tasandikualadel kujunenutest kõige suurem ja mitmekesisemate loodusoludega maastikurajoon. Tegu on valdavalt tasase reljeefiga alaga.

Valla keskus asub Taeblas. Omavalitsuses paikneb kokku 3 alevikku (Taebla, Palivere ja Risti) ja 115 küla. Suurima rahvaarvuga asulad on statistikaameti andmebaasi alusel Taebla alevik (825 in), Palivere alevik (677 in), Risti alevik (535 in), Linnamäe küla (373 in), Kullamaa küla (252 in), Koluvere küla (245 in) ning Pürksi küla / Birkas (196 in).

Rahvastikuregistri andmetel elas Lääne-Nigula vallas 01.01.2020 seisuga 7153 inimest. Valla asustusstruktuuris on iseloomulik hajaasustus. Valla keskmine asustustihedus on 4.9 inimest/km2. Tihedam asustus on koondunud suuremate transpordikoridoride (Ääsmäe-Haapsalu, Harju-Risti- Riguldi-Võntküla, Risti-Virtsu, Haapsalu-Keila maanteede) äärde.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

9

Lääne-Nigula valla pindalast on enamik kaetud metsaga ning suur osakaal on ka muul maal ja haritaval maal.

Lääne-Nigula vald asub valdavalt Lääne-Eesti vesikonna Matsalu alamvesikonnas. Valla kirdeosa Piirsalu, Seljaküla ja Kuijõe piirkond asub Harju alamvesikonnas.

Põhjavesi levib Lääne-Nigula vallas neljas veehorisondis – Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi (S-O), Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) ja Kambrium-vendi (Cm-V) veekompleksides. Valla territooriumile jäävate põhjaveekogumite seisund on hea. Vald asub põhjavee loodusliku kaitstuse seisukohalt suures osas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud alal. Keskmiselt kaitstud põhjaveega alal paiknevad Turvalepa ja Risti asulad ning nendevaheline piirkond. Variku ja Nõmmemaa külade ümbruses paiknevad suhteliselt kaitstud põhjaveega alad.1

Vastavalt eriplaneeringu algatamise taotlusele ning riigihanke 217848 tehnilisele kirjeldusele otsitakse eriplaneeringuga asukohta tuulepargile, mis koosneb 17 kuni 30-st kuni 290 m kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast. Tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on ca 2500 ha. Tuulepark liidetakse 330 kV alajaama ning tuulepargi juures paikneva alajaama ja 330 kV alajaama vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km.2

Arvestades, et tuuleparki ei ole väga suure tõenäosusega võimalik rajada looduskaitselistele objektidega seotud ning hoonestatud aladele või nende vahetusse lähedusse, siis teostati valla territooriumil võimalike asukohtade kaardistamiseks eelanalüüs nn välistaval meetodil. Kaardiandmete alusel välistati tuulepargi asukohana kõik alad, kuhu tuulepargi rajamine ei ole suure tõenäosusega võimalik. Sellisteks aladeks on looduskaitseliselt väärtuslikud alad: kaitstavad looduse üksikobjektid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, hoiualad, pargid, projekteeritavad kaitsealad, püsielupaigad, Natura 2000 võrgustiku alad, International Bird Area (IBA) alad, kaitsealuste liikide leiukohad, vääriselupaigad. Linnustiku jaoks olulised alad välistati sealjuures koos kaitse-eesmärkide tagamiseks vajalike minimaalsete puhvritega (Natura linnualad ja IBA alad 600 m puhvriga, kotkaste ja must-toonekure püsielupaigad 200-500 m puhvriga).

Lähtuvalt tuuleparkide iseloomust välistati esmasel kaardianalüüsil ka elu- ja ühiskondlikud hooned 1000 m puhvriga. Elu- ja ühiskondlike hoonete 1000 m puhver valiti, kuna tuulikute kaugus elamutes on kaudselt reguleeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus 71) kehtestatud müra normtasemetega. Planeeritavatele tuuleparkidele kehtib tööstusmüra sihtväärtus, mille rangeim väärtus on öisel perioodil 40 dB. Vastavalt mitmetes tuuleparkides tehtud mürahinnangutele3 ning esialgsele arvutuslikule müra modelleerimisele saavutatakse sihtväärtusele vastav müratase vähemalt 500-1000 m vahemikus. Seega on esmasel kaardianalüüsil määratud elamute ja ühiskondlike hoonete suhtes konservatiivne 1000 m puhver.

Arvestades välistaval meetodil leitud piirangutest vabade alade paiknemist ja kavandatava objekti parameetreid, selgus, et Lääne-Nigula vallas esineb suuruskriteeriumile vastavana 5 võimalikku ala (üks neist kahe lahustükina). Võttes täiendavalt arvesse ka 15 km kaugust olemasolevatest 330 kV alajaamadest jääb sobilikke alasid alles 3. Eriplaneeringu asukoha eelvalikul ja KSH esimese etapi aruande koostamisel teostatakse asukoha eelvalik antud alade vahel. Sealjuures on nii asukoha eelvaliku tegemisel kui hilisemal detailse lahenduse koostamisel võimalik alade piire täpsustada.

1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4030/1202/0005/Lisa%201%20UVK%20arendamise%20kava.pdf# 2 15 km kauguspiirang tuleneb asjaolust, et rohkem kui 15 km pikkuse kõrgepingeliini püstitamine on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis vajaks täiendavalt keskkonnamõju hindamist. 3 OÜ Saar Poll ja OÜ Adepte Ekspert. 2010. Läänemaa tuulikuparkide mõjud lähialade elanikele. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18637010/6_Laanemaa_tuulikuparkide_mojud_lahialad e_elanikele.pdf/090f053a-de9a-4bdd-91d7-7fb6e71a7c03

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

10

Joonis 4. Esmasel kaardianalüüsil selgunud tuulepargi asukohaks potentsiaalselt sobivad alad, mille vahel teostatakse eriplaneeringu asukoha eelvalik.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

11

2 Hindamisega käsitletava ala ülevaade

Nagu ptk 1.2 kirjeldatud, ilmnes esmasel valla territooriumi kaardianalüüsil, et valla territooriumil paikneb potentsiaalselt 3 piirkonda, millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium ning sobilik kaugus elektriühenduse võimaldamiseks.

2.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1

Potentsiaalselt sobiv ala 1 on suurusega 2405 ha ning asub valla idaosas ja jääb Kuijõe, Piirsalu, Kuke, Rõuma ja Rehemäe külade territooriumile (joonis 5).

Joonis 5. Ala 1 paiknemine looduskaitseliste objektide suhtes. I ja II kaitsekategooria liikide ringikujulisi püsielupaiku ei kuvata.

Järgnevas tabelis on toodud ülevaade alaga seotud potentsiaalselt kitsendusi põhjustavatest objektidest.

Tabel 1. Alal 1 ja selle mõjualas paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH koostamisel arvestada.

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Kaitseala

Piirneb kirdest Valgejärve maastikukaitsealaga (KLO1000142)4 Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124) u 2,5 km Marimetsa looduskaitseala (KLO1000215)

Kõrgendatud tähelepanu KSH kontekstis vajavad alad, mis on loodud linnuliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas). Taimeliikide ja -koosluste kaitseks

4 Kaitsealuste objektide kaitse-eesmärgid on esitatud tabelile järgnevalt.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

12

u 2,3 km loodud kaitsealade puhul on olulise negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline.

Hoiuala

Piirneb Mustjärve raba hoiualaga (KLO2000152) Suursoo-Leidissoo hoiuala (KLO2000154) u 2 km Marimetsa-Õmma hoiuala (Rapla) (KLO2000185) u 1,2 km

Püsielupaik

Piirneb idast Annamõisa metsise püsielupaigaga (KLO3000645) Suursoo metsise püsielupaik (KLO3000648) 650 m Metslõugu must-toonekure püsielupaik (KLO3000916) u 2,8 km Õmma metsise püsielupaik (KLO3000240) 2,3 km

Tuulepargid võivad mõjutada lindude populatsioone negatiivselt.

Projekteeritavad kaitsealused objektid

Suursoo metsise püsielupaik (PLO1000641) u 650 m

Kaitsealused taimeliigid

Kahkjaspunane sõrmkäpp (III kaitsekategooria) Eesti soojumikas (II kaitsekategooria) Ainulehine soovalk (II kaitsekategooria) Helleri ebatähtlehik (III kaitsekategooria) leiukoht piirneb alaga Harilik ungrukold (III kaitsekategooria) leiukoht piirneb alaga Pruunikas pesajuur (III kaitsekategooria) leiukoht piirneb alaga

Kaitsealustele taimeliikidele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende kasvukohtades kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole kasvukohti on mõju avaldamine ebatõenäoline.

Kaitsealused linnuliigid

Hiireviu (III kaitsekategooria) Metsis (II kaitsekategooria) leiukoht piirneb alaga Kanakull (II kaitsekategooria) lähim leiukoht 50 m Herilaseviu (III kaitsekategooria) lähim leiukoht 100 m

Tuulepargid võivad mõjutada lindude populatsioone negatiivselt. Mõju linnuliikide pesitsus- ja toitumisaladele hinnatakse KSH käigus.

Vääriselupaik

VEP nr 207105, VEP nr 207106, VEP nr 146030, VEP nr 206722, VEP nr E00216, VEP nr 206719, VEP nr E00222, VEP nr E00221, VEP nr E00217, VEP nr E00218, VEP nr E00219, VEP nr E00220

Vääriselupaikadele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole vääriselupaiku on mõju avaldamine ebatõenäoline.

Natura 2000 Mustjärve raba loodusala (RAH0000479) piirneb alaga

Tähelepanu vajavad alad, mis on loodud linnuliikide kaitseks

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

13

Valgejärve loodusala (RAH0000444) piirneb alaga Suursoo-Leidissoo loodusala (RAH0000578) ja linnuala (RAH0000124) u 600 m Marimetsa-Õmma loodusala (RAH0000589) ja linnuala (RAH0000113) u 1 km

(tähistatud paksus kirjas). Taimeliikide ja -koosluste kaitseks loodud alade puhul on negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline.

Inventeeritud elupaigad vastavalt EELIS andmetele (20.04.2020 seisuga)

Jäävad alale: 7230 liigirikkad madalsood 9050 rohunditerikkad kuusikud Alaga vahetult piirnevad: 91D0* siirdesoo ja rabametsad 9010* vanad loodusmetsad 9080* soo-lehtmetsad 7120 inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad

Väärtuslikele taimekooslustele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole väärtuslikke taimekooslusi on mõju avaldamine ebatõenäoline.

Ürglooduse raamatu objektid

Kuie rahaallikas (Pühaallikas) u 1 km Piirsalu rannavallistik u 1,3 km Tuharu allikad u 700 m Turvaste kurisu u 1,25 km

Arvestades objektide kaugust alast ja iseloomu siis on olulise mõju avaldamine neile ebatõenäoline.

Rohevõrgustik vastavalt koostamisel olevale üldplaneeringule

Ala jääb suures osas maakonnaplaneeringuga määratud ja Lääne-Nigula koostamisel oleva üldplaneeringuga täpsustatava rohevõrgustiku alale

Tuulepargid võivad põhjustada rohevõrgustiku killustumist (nt rändetõkkeid). Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse KSH käigus.

Veekogud

Piirsalu jõgi (VEE1102100) Lepaste oja (VEE1102200) Kaldamäe oja (Kaldamaa jõgi) (VEE1102500) Turvaste oja (VEE1102600) Liivi jõgi (VEE1116600) Valgejärv (Turvaste Valgejärv) (VEE2029000) u 350 m Mustjärv (Turvaste Mustjärv) (VEE2040000) u 550 m

Kui veekogude ehituskeeluvööndite ulatusse ei kavandata ehitustegevust, siis ei ole tõenäoline veekogudele olulise mõju avaldamine.

Põhjavee kaitstus Põhjaosas nõrgalt kaitstud, lõunaosas keskmiselt kaitstud

Mõju põhjaveele on võimalik avariiolukordade esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus.

Maardlad Õmma turbamaardla (188)

Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

14

tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist.

Riigimaanteed

Keila-Haapsalu tugimaantee u 300 m kaugusel loode-põhja suunas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla põhimaantee u 300 m ida-kagu suunas

MKM soovituse alusel tuleb tuulikuid rajada riigimaanteedest 1.5 x tuuliku masti kõrgus + tuuliku rootori diameeter (tingimus täpsustub planeeringu koostamise käigus).

Riigikaitselised kitsendused

Alale jäävad riigikaitseliste ehitiste (Piirsalu linnak ja lasketiir) piiranguvööndid.

Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Ohu ja töövõime hindamisel on aluseks Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala julgeolekueeskirjad.

Kultuurimälestise d

Arheoloogiamälestis - koht, kus 18. saj. asus klaasikoda (reg nr 4084)

Juhul kui ehitustegevust ei kavandata objekti kaitsevööndi ulatuses, siis on negatiivse mõju avaldamine ebatõenäoline.

Väärtuslik maastik5 vastavalt koostamisel olevale üldplaneeringule

Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala väärtuslik maastik u 250 m - muistne Põhja- Läänemaa peatee, mis on olnud varasematel aegadel peamine ühendustee Põhja-Eesti ja Eesti lääneranniku vahel. Väärtusliku maastikuna võib käsitleda kogu tee lähemat ümbrust, mis moodustab Põhja- Läänemaa selgroo.

Otsene mõju puudub. Kaudselt võivad muutuda väärtuslikult maastikult avanevad vaated (selgitatakse fotomontaažide koostamisega KSH käigus).

Pärandkultuuriob jektid

Linnusilla talukoht, Paisu talukoht, Sillarti talukoht, Sillarti heinaküün, Väätsa-Sepa talukoht, Luha talukoht, Tammela talukoht, Tainamäe, Matsoni talukoht, Järveoja talukoht, Klaasikoda, Piirsalu sõjaväebaas, Annamõisa küla, Söödi talukoht, Mägari talukoht, Lasu talukoht, Vana-Hansu talukoht, Laerumäe talukoht, Muru vana metsavahikoht, Raudteevahi maja, Metsa jaam, Metsa rauteevahi maja, Keila-Haapsalu raudtee tamm, Piirsalu- Ellamaa poolik tee, Tagaveski- Männikuveski metsatee, Turvaste-

Pärandkultuuriobjektid ei ole otseselt kaitse all, kuid kultuuripärandi säilitamiseks on soovitatav neid säilitada. Mõju võidakse avaldada kui tuulikuid või seotud taristust kavandatakse pärandkultuuri objektidele.

5 Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtustest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Sellest tulenevalt väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilimist ja hooldamist. Väärtuslike maastike paiknemise määrab maakonnaplaneering ning nende paiknemist ja kasutustingimusi täpsustab üldplaneering.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

15

Linnusilla-Paisu tee, Metsa raudteepeatus (külgneb alaga), Tüdrukutapumägi (külgneb alaga), Tagaveski estakaad (külgneb alaga), Laane talukoht (külgneb alaga), Lintsi Saunakivi (külgneb alaga)

Muud kitsendused

Ala läbib Keila-Haapsalu raudtee, kus toimub regulaarne rongiliiklus kuni Turba asulani. Käimas on raudtee projekteerimine Turba-Rohuküla lõigul.

Vajalik säilitada nõutavad kaitsevööndid. Kitsenduse ulatus täpsustub KSH käigus.

Kaugus lähimast 330 kW alajaamast (ala keskelt mõõdetuna)

Risti alajaam u 7 km

Vajalik on rajada ühendus 330 kV alajaama.

2.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2

Potentsiaalselt sobiv ala 2 on suurusega 3052 ha ning asub valla keskosas Vidruka, Seljaküla, Piirsalu, Jaakna, Luigu ja Rõuma külades (joonis 9).

Joonis 9. Ala 2 paiknemine looduskaitseliste objektide suhtes. I ja II kaitsekategooria liikide ringikujulisi püsielupaiku ei kuvata.

Järgnevas tabelis on toodud ülevaade alaga seotud potentsiaalselt kitsendusi põhjustavatest objektidest.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

16

Tabel 2. Alal 2 ja selle mõjualas paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH koostamisel arvestada.

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Kaitseala Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124) u 600 m Marimetsa looduskaitseala (KLO1000215) u 900 m Leidissoo looduskaitseala (KLO1000263) u 3,1 km

Kõrgendatud tähelepanu vajavad alad, mis on loodud linnuliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas). Taimeliikide ja -koosluste kaitseks loodud kaitsealade puhul on olulise negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline.

Hoiuala Marimetsa-Õmma hoiuala (Läänemaa) (KLO2000151) u 1,3 km

Püsielupaik Piirsalu väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001720) u 300 m Piirsalu väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001821) u 300 m Piirsalu väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001487) u 300 m

Tuulepargid võivad mõjutada lindude populatsioone negatiivselt. Mõju linnuliikide pesitsus- ja toitumisaladele hinnatakse KSH käigus.

Projekteeritavad kaitsealused objektid

Palivere kanakulli püsielupaik (PLO1000785) u 2,7 km

Kaitsealused taimeliigid

Lodukannike (III kaitsekategooria) Kaunis kuldking (II kaitsekategooria) Kahkjaspunane sõrmkäpp (III kaitsekategooria) Haavanääts (III kaitsekategooria) Sulgjas õhik (III kaitsekategooria)

Kaitsealustele taimeliikidele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende kasvukohtades kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole kasvukohti on mõju avaldamine ebatõenäoline.

Kaitsealused linnuliigid

Metsis (II kaitsekategooria) piirneb alaga Väike konnakotkas (I kaitsekategooria) lähim leiukoht 300 m

Tuulepargid võivad mõjutada lindude populatsioone negatiivselt. Mõju linnuliikide pesitsus- ja toitumisaladele hinnatakse KSH käigus.

Kaitstavad looduse üksikobjektid

Palivere mõisa park (KLO1200522) u 3,4 km Parunite kivi (KLO4000914) u 2,5 km Risti mänd (KLO4000620) u 2,3 km

Arvestades objektide kaugust alast ja iseloomu, siis on olulise mõju avaldamine neile ebatõenäoline.

Vääriselupaik VEP nr L00204, VEP nr 207081, VEP nr 000108, VEP nr L00119, VEP nr 146042, VEP nr 206272, VEP nr 146038, VEP nr 146034, VEP nr 146119, VEP nr 146033

Vääriselupaikadele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole vääriselupaiku on mõju avaldamine ebatõenäoline.

Natura 2000 Suursoo-Leidissoo loodusala (RAH0000578) ja linnuala (RAH0000124) u 600 m Marimetsa-Õmma loodusala (RAH0000589) ja linnuala (RAH0000113) u 1 km

Mõju Natura võrgustiku aladele hinnatakse KSH käigus lähtudes alade kaitse-eesmärkidest. Kõrgendatud tähelepanu vajavad

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

17

alad, mis on loodud linnuliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas). Taimeliikide ja -koosluste kaitseks loodud alade puhul on negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline.

Inventeeritud elupaigad vastavalt EELIS andmetele (20.04.2020 seisuga)

7230 liigirikkad madalsood 6430 niiskuslembesed serva-kõrgrohustud 7110* rabad 6510 aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud 50 m

Väärtuslikele taimekooslustele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole väärtuslikke taimekooslusi on mõju avaldamine ebatõenäoline.

Ürglooduse raamatu Objektid

Palivere jõekivi 2,6 km (teatud kui Salvina kivi või Hallikivi) Vidruka-Pärna rahn 3,6 km Parunite kivi 2,5 km

Arvestades objektide kaugust alast ja iseloomu siis on olulise mõju avaldamine neile ebatõenäoline.

Rohevõrgustik vastavalt koostamisel olevale üldplaneeringule

Peaaegu terve ala jääb maakonnaplaneeringuga määratud ja Lääne- Nigula koostamisel oleva üldplaneeringuga täpsustatava rohevõrgustiku alale

Tuulepargid võivad põhjustada rohevõrgustiku killustumist (nt rändetõkkeid). Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse KSH käigus.

Veekogud Vihterpalu jõgi (VEE1101700)

Palderma kraav (VEE1101800)

Hardu peakraav (Kiisa soon) (VEE1101900)

Kui veekogude ehituskeeluvööndite ulatusse ei kavandata ehitustegevust, siis ei ole tõenäoline veekogudele olulise mõju avaldamine.

Põhjavee kaitstus Nõrgalt kaitstud Mõju põhjaveele on võimalik avariiolukordade esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus.

Maardlad Palivere turbamaardla (640)

Luigu liivamaardla (452)

Lakenõmme liivamaardla (473)

Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist.

Riigimaanteed Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla põhimaantee u 250 m lõunas

Keila-Haapsalu tugimaantee u 650 m loodes ja põhjas

Risti–Kuijõe kõrvalmaantee u 1,75 km idas

MKM soovituse alusel tuleb tuulikuid rajada riigimaanteedest 1.5 x tuuliku masti kõrgus + tuuliku rootori diameeter (tingimus täpsustub planeeringu

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

18

koostamise käigus).

Riigikaitselised kitsendused

-

Kultuurimälestise d

-

Väärtuslik maastik vastavalt koostamisel olevale üldplaneeringule

Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala väärtuslik maastik u 500 m - muistne Põhja-Läänemaa peatee, mis on olnud varasematel aegadel peamine ühendustee Põhja-Eesti ja Eesti lääneranniku vahel.

Palivere – Risti – Ellamaa maastik u 1,8 km. Tegu on Läänemaa kõige silmapaistvama mandrijää servamoodustisega.

Otsene mõju puudub. Kaudselt võivad muutuda väärtuslikult maastikult avanevad vaated (selgitatakse fotomontaažide koostamisega KSH käigus).

Pärandkultuuriob jektid

Raiesmaa talukoht, Aasa talukoht

Laiaku, Saksapalu talukoht, Maavahe soon, Kallaste talukoht, Tammela talukoht, Valkse küla, Uuevalkse kiviaed, Uuevalkse talukoht

Uuevalkse tuuleveski, Vanavalkse tuuleveski

Vanavalkse talukoht, Valksi-Uetoa talukoht

Oja talukoht, Paju talukoht, Onemaa talukoht, Piirsalu telliseahi, Savitööstuse hoone, Paldermaa talukoht, Palderma tee

Kukemurru, Valkse tee, Valksi metsavahimaja, Jürioja talukoht,

Küterma talukoht, Keila-Haapsalu raudtee tamm, Küünikoht (külgneb alaga)

Pärandkultuuriobjektid ei ole otseselt kaitse all, kuid kultuuripärandi säilitamiseks on soovitatav neid säilitada. Mõju võidakse avaldada kui tuulikuid või seotud taristust kavandatakse pärandkultuuri objektidele.

Kaugus lähimast 330 kW alajaamast (ala keskelt mõõdetuna)

Risti alajaam u 7 km Vajalik on rajada ühendus 330 kV alajaama.

2.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3

Potentsiaalselt sobiv ala 3 on suurusega 2733 ha ning asub valla lõunaosas Keskvere, Liivi, Niinja, Kokre, Ohtla, Mõrdu, Üdruma, Laiküla, Soo-otsa ja Kabeli külades (joonis 7).

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

19

Joonis 7. Ala 3 paiknemine looduskaitseliste objektide suhtes. I ja II kaitsekategooria liikide ringikujulisi püsielupaiku ei kuvata.

Järgnevas tabelis on toodud ülevaade alaga seotud potentsiaalselt kitsendusi põhjustavatest objektidest.

Tabel 3. Alal 3 ja selle mõjualas paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH koostamisel arvestada.

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Kaitseala Matsalu rahvuspark (KLO1000300) u 1 km Kõrgendatud tähelepanu vajavad alad, mis on loodud linnuliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas).

Hoiuala Piirneb Laiküla hoiualaga (KLO2000149) Käntu-Kastja hoiuala (Läänemaa) (KLO2000257) 3,6 km

Projekteeritava d kaitsealused objektid

Käntu-Kastja looduskaitseala (PLO1001317) u 3,5 km Matsalu rahvuspark (PLO1001212) u 1 km

Püsielupaik

Kurevere merikotka püsielupaik (KLO3001884) u 1,8 km Keskvere väike-konnakotka ja suur- konnakotka segapaari püsielupaik (KLO3001993) u 1,5 km Keskvere väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001520) u 1,7 km Liivi väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001264) u 300 m Ohmukse väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001168) u 3,6 km Laiküla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000440) u 700 m

Tuulepargid võivad mõjutada lindude populatsioone negatiivselt. Mõju linnuliikide pesitsus- ja toitumisaladele hinnatakse KSH käigus.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

20

Kaitsealused taimeliigid

Kuninga-kuuskjalg (II kaitsekategooria) Harilik porss (III kaitsekategooria) Harilik käoraamat (III kaitsekategooria) lähim leiukoht 50 m Eesti soojumikas (II kaitsekategooria) lähim leiukoht 50 m Soo-neiuvaip (III kaitsekategooria) lähim leiukoht 400 m

Kaitsealustele taimeliikidele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende kasvukohtades kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole kasvukohti on mõju avaldamine ebatõenäoline.

Kaitsealused linnuliigid

Väike laukhani (I kaitsekategooria) leiukoht piirneb alaga

Teder (III kaitsekategooria)

Valgeselg-kirjurähn (II kaitsekategooria)

Hallpea-rähn (III kaitsekategooria)

Sookurg (III kaitsekategooria)

Laanerähn (II kaitsekategooria) leiukoht piirneb alaga

Metsis (II kaitsekategooria) leiukoht piirneb alaga

Väike-konnakotkas (I kaitsekategooria) lähim leiukoht 400 m

Kanakull (II kaitsekategooria) lähim leiukoht 300 m

Tuulepargid võivad mõjutada lindude populatsioone negatiivselt. Mõju linnuliikide pesitsus- ja toitumisaladele hinnatakse KSH käigus.

Kaitstavad looduse üksikobjektid

Liivi mõisa park (KLO1200519) u 1,5 km

Arvestades objektide kaugust alast ja iseloomu, siis on olulise mõju avaldamine neile ebatõenäoline.

Vääriselupaik VEP nr 205305 VEP nr 205491 piirneb alaga

Vääriselupaikadele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole vääriselupaiku on mõju avaldamine ebatõenäoline.

Natura 2000 Piirneb Laiküla loodusalaga (RAH0000474) Väinamere loodusala (RAH0000605) ja linnuala (RAH0000133) u 1,25 km

Mõju Natura võrgustiku aladele hinnatakse KSH käigus lähtudes alade kaitse-eesmärkidest. Kõrgendatud tähelepanu vajavad alad, mis on loodud linnuliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas). Taimeliikide ja -koosluste kaitseks loodud alade puhul on negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline.

Inventeeritud elupaigad vastavalt EELIS andmetele (20.04.2020

6430 niiskuslembesed kõrgrohustud 7230 liigirikkad madalsood 6450 lamminiidud 7140 siirde- ja õõtsiksood

Väärtuslikele taimekooslustele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

21

seisuga) 6410 sinihelmikakooslused

Alaga vahetult piirnevad: 6530* puisniidud 9010* vanad loodusmetsad 9080* soostuvad ja soo-lehtmetsad 91D0* siirdesoo ja rabametsad

naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole väärtuslikke taimekooslusi on mõju avaldamine ebatõenäoline.

Ürglooduse raamatu Objektid

Patsu rahn u 800 m Patsu purunenud rahn u 600 m Patsu hiiekivi u 600 m Tammiku kivikülv u 1,3 km Kosemetsa rahn u 1 km Selja rahn u 1,6 km

Arvestades objektide kaugust alast ja iseloomu siis on olulise mõju avaldamine neile ebatõenäoline.

Rohevõrgustik vastavalt koostamisel olevale üldplaneeringul e

Ala jääb suures osas maakonnaplaneeringuga määratud ja Lääne-Nigula valla koostamisel oleva üldplaneeringuga täpsustatava rohevõrgustiku alale

Tuulepargid võivad põhjustada rohevõrgustiku killustumist (nt rändetõkkeid). Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse KSH käigus.

Veekogud

Lõpe oja (VEE1106700)

Liivi jõgi (VEE1116600)

Venekraav (VEE1117400)

Kiisaoja (VEE1117600)

Üheksakraav (VEE1117300)

Hiieallikas (VEE4602800) u 400 m

Kui veekogude ehituskeeluvööndite ulatusse ei kavandata ehitustegevust, siis ei ole tõenäoline veekogudele olulise mõju avaldamine.

Põhjavee kaitstus Nõrgalt kaitstud

Mõju põhjaveele on võimalik avariiolukordade esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus.

Maardlad Laiküla turbamaardla (214)

Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist.

Riigimaanteed

Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare põhimaantee u 1,5 km idas

Haapsalu-Laiküla põhimaantee u 1 km edelas

Ehmja–Martna–Kurevere kõrvalmaantee u 1,2 km läänes

Taebla–Kullamaa kõrvalmaantee u 900 m põhjas

Palivere-Oonga kõrvalmaantee u 1,8 km loodes

MKM soovituse alusel tuleb tuulikuid rajada riigimaanteedest 1.5 x tuuliku masti kõrgus + tuuliku rootori diameeter (tingimus täpsustub planeeringu koostamise käigus).

Riigikaitselised kitsendused

Alale jääb riigikaitselise ehitise (Ronja lasketiir) piiranguvöönd

Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

22

ehitis ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Ohu ja töövõime hindamisel on aluseks Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala julgeolekueeskirjad.

Kultuurimälestis ed -

Väärtuslik maastik vastavalt koostamisel olevale üldplaneeringul e

Koluvere-Kullamaa põllumajandus-ja loodusmaastik u 7 km.

Arvestades maastikku iseloomu ja kaugust on olulise mõju avaldamine ebatõenäoline.

Pärandkultuurio bjektid

Keestrimäe maja, Jundase talukoht

Vahtra talukoht, Villemi talukoht, Palumäe talukoht, Liba talukoht, Kimstu talukoht

Männituka talukoht, Ametimehe talukoht

Turbatootmisala, Metsavahikoht, Goldschmidti talukoht, Lemba talukoht

Koppeli talukoht, Marja talukoht, Tiidumägi, Kellamägi, Vene kraav, Talguliste istutuslank (külgneb alaga), Kaeramägi (külgneb alaga), Niinemäe talukoht (külgneb alaga)

Pärandkultuuriobjektid ei ole otseselt kaitse all, kuid kultuuripärandi säilitamiseks on soovitatav neid säilitada. Mõju võidakse avaldada kui tuulikuid või seotud taristust kavandatakse pärandkultuuri objektidele.

Muud kitsendused

Martna lennuliiklusradari piiranguvöönd jääb alast u 2 km kaugusele. Piiranguvööndiga tuleb arvestada tuuleparkide planeerimisel. Lennuamet soovitab piiranguvööndit vahemikus 500 m kuni 15 000 m radarist, kuhu ei tohiks planeerida kõrgemaid objekte kui 86 m maapinnast. Ala jääb tervikuna soovitusliku kõrguspiirangu vööndisse 15 km ulatuses .

Piirangute täpne iseloom selgub planeeringu koostamise käigus.

Kaugus lähimast 330 kW alajaamast (ala keskelt mõõdetuna)

Kullamaa alajaam u 10 km

Vajalik on rajada ühendus 330 kV alajaama.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

23

3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega

3.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid

Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest on olulisemateks Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK), Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, Lääne maakonnaplaneering 2030+ ja Lääne maakonna arengustrateegia 2035+. Samatasandilisteks dokumentideks on Lääne-Nigula vallas kehtivad üldplaneeringud ja arengukava.

3.1.1 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)

ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis.

ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.

Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50 %.

Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole.

Tuulepargi rajamine on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas. Tuulikute rajamine loob soodsad tingimused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks.

3.1.2 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.

Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine.

Tuuleparkide rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega.

3.1.3 Lääne maakonnaplaneering 2030+

Lääne maakonnaplaneering 2030+ tuuleenergeetika arendamise võimalusi täiendavalt ei käsitle, kuna neid käsitletakse eraldi teemaplaneeringus „Tuuleenergeetika“.

3.1.3.1 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Tuuleenergeetika"

Teemaplaneeringuga on Lääne maakonnas välja selgitatud elektrituulikute võimalikud arenduspiirkonnad ja arendusalad, kuhu edasiste täpsemate planeeringute (detailplaneering,

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

24

üldplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering) realiseerimisel on eeldatavasti võimalik elektrituulikute püstitamine.

Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse teemaplaneeringuga seatud tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtetest ja teemaplaneeringu elluviimise võimalustest.

3.1.4 Lääne maakonna arengustrateegia 2035+

Lääne maakonna arengustrateegia on pikaajaline ning tulevikku suunatud plaan. Strateegia sõnastab tulevikupildi ehk visiooni ja eesmärgid, kuhu Läänemaa soovib jõuda aastaks 2035+. Dokument toob välja maakonna probleemid ja pakub nendele lahenduse - kokkulepe, millisena läänlased soovivad näha oma elu-, loodus- ja majanduskeskkonda.

Arengustrateegia ei sea tuuleenergeetika alaseid eesmärke ega kavanda tegevusi. Seega otsene seos eriplaneeringu ja maakonna arengustrateegia vahel puudub.

3.2 Kehtivad üldplaneeringud

Käesoleva eriplaneeringu koostamise hetkel puudub Lääne-Nigula vallal kehtiv ühtne üldplaneering. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Kullamaa, Martna, Lääne-Nigula, Nõva ja Noarootsi valdade üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Nõva ja Noarootsi valdade kehtivates üldplaneeringutes on leitud, et vallad on sobivad tuuleenergia kasutuselevõtu piirkonnana ning tuuleenergia tootmist peetakse arenguvõimaluseks. Noarootsi valla osas nägi üldplaneering ette kaks tuuleparkide arendusala, mis praeguseks on realiseeritud.

Kuna huvitatud isiku poolt rajada soovitava tuulepargi asukohavalikut ei ole tehtud üldplaneeringuga ega kavandata teha koostatava üldplaneeringuga, siis annavad eriplaneering ja selle KSH võimaluse uue potentsiaalse tuulepargi ala väljaselgitamiseks.

3.3 Kohalikud arengudokumendid

Lääne-Nigula valla arengukava aastateks 2018 -2026 kohaselt on Lääne-Nigula valla visioon aastaks 2026 sõnastatud järgmiselt: „Lääne-Nigula vald on head elu- ja töökeskkonda pakkuv ettevõtjasõbralik kohalik omavalitsus, kus on ühtehoidvad ja väärtustatud kogukonnad, rikkalik kultuuri- ja looduspärand ning paiknevad kogu Läänemaa elanikele tööhõivet pakkuvad puhke- ja tootmisalad ning ettevõtted.“ Lisaks nähakse tulevikus Haapsalu linna, Vormsi valla ja Lääne-Nigula valla ühinemist Läänemaa vallaks.

Arengukavas püstitatud valdkonnaülesed eesmärgid on järgnevad:

- Lääne-Nigula vald on atraktiivne elu- ja töökeskkond luues eeldusi elanike arvu suurenemiseks; - Ettevõtjasõbralik, kõrge tööhõive ja tasuvate töökohtadega omavalitsus; - Hästi toimivad ning vajadustele vastavad taristud; - Avatud, innovaatiline ja kogukonda kaasav juhtimine.

Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse arengukavades toodud eesmärkidest ja tegevustest ning nende ruumivajadusest.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

25

4 Asjakohaste mõjude selgitamine

KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut.

KSH VTKs teostatakse mõjude esialgne kaardistamine ning oluliste mõjuvaldkondade selgitamine. Oluliste mõjude hindamisega tegeletakse KSH I etapi aruandes ning detailse lahenduse KSH koostamisel.

Tuuleparkidega kaasnevad mõjud nende eluea jooksul on esitatud ülevaatlikult järgmises tabelis.

Tabel 4. Tuulikuparkidega kaasnevate mõjude ülevaade.

Tegevuse etapp

Tegevuse kirjeldus Olulised mõjuvaldkonnad

Ehitusetapp Tuulikute, trasside, alajaama ja montaažiplatside aladelt taimestiku eemaldamine, sh metsa raadamine ja pinnasetööd.

Ehitustööd (vundamentide ehitus, elektriliinide ja trasside ehitus, tuulikute kohapealne montaaž jt tööd).

Otsene taimestiku (k.a metsa) ja pinnase eemaldamine ehitusaladelt, mis võib kaasa tuua elupaikade kahjustamise.

Ehitusega kaasnev ehitusmüra, mis võib häirida ümbritsevat elustikku (eeskätt linnustiku pesitsushäiringute võimalikkus).

Ehitusega kaasnev suurenev koormus teedevõrgule, mis võib mõjutada teede seisundit.

Kasutusetapp Elektrienergia tootmine tuulegeneraatorite abil (tuulikute töötamine, elektriliinide olemasolu).

Elustiku rühmadest on eeskätt mõjutatud linnustik ja käsitiivalised. Mõju väljendub häiringutes, mis võib vähendada sobiliku elupaiga suurust, barjääriefekti tekkes ja kokkupõrke riskis.

Inimeste jaoks on tuulikute töötamisega kaasnevateks olulisteks mõjudeks müra ja varjutuse teke ning visuaalsed muutused maastikupildis.

Kasvuhoonegaaside heitkoguse emissiooni vähendamine seoses taastuvenergeetika osakaalu suurenemisega.

Sulgemisetapp Planeerimise etapis ei ole tuulepargi sulgemist ette nähtud ega sulgemisaega määratletud. Tuulikute eluiga on 20-30 aastat. Peale mida võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine.

Käesolevas KSH etapis tuulepargi sulgemisetapi mõjusid ei käsitleta.

4.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele

KSH I etapi aruande koostamise raames hinnatakse kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele. Hinnang teostatakse

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

26

eksperthinnangu vormis. Võrreldakse potentsiaalsete alade sobivust tuulepargi asukohaks lähtudes teadaolevast infost aladel ja nende lähiümbruses paiknevate loodusväärtuste ning alade kaitse- eesmärkide osas.

Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusalustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses).

Otsese mõjuala ulatus piirneb sealjuures ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu ümbrusega. Raadamist ja pinnasetöid teostatakse tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses ehitustehnika poolt kasutatavalt alalt, uute ühendusteede alustelt aladelt, 330 kV alajaamaga ühendusliini kaitsevööndi ulatuses (40 m kaitsevöönd) ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib 1 m kaitsevöönd). Raadamist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamine ei ole vajalik teostada tuuliku tiiviku ulatuses, sest tiiviku ulatus jääb kõrgemale kui metsa kõrgus.

Kaudsemalt võib ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tavaliselt paarikümne meetri ulatusse otsese mõju alast.

Mõju taimestikule võib olla oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtusega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad. Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kaitsealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel puudub.

Tuuleparkide puhul on oluliselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks nahkhiired ja linnud (eeskätt röövlinnud ning suure kehamassiga veelinnud). Mõju neile võidakse avaldada nii ehitusaegses etapis (võimalik ehitustegevusega kaasnev häirimine ja elupaiga võimalik kadu) kui ka kasutusetapis (kokkupõrgetest tingitud hukkumise oht, rändetakistus, elupaikade hülgamine). Arvestades erinevates andmebaasides (EELIS, Loodusvaatluste andmebaas, eElurikkus, seireveeb) olemasolevaid andmeid, hinnatakse alade väärtust antud elustikurühmade jaoks (olulisus nii pesitsemis- kui ka toitumisalana ning rändekoridorina) ning antakse sellest lähtuvalt hinnang ala sobivusele tuulepargi asukohana. Vajaduse korral teostatakse andmete täpsustamiseks välivaatlusi aladel, mis hindamise käigus osutuvad tõenäolisemalt sobivateks. Suuremahulisi väliuuringud KSH I etapi aruande koostamiseks ei tehta. Küll aga nähakse KSH I etapi aruandes vajadusel ette täpsustavate uuringute tegemise kava koostamist eriplaneeringu detailse lahenduse ja selle KSH koostamisel.

4.2 Mõju kaitsealadele

Kõigi potentsiaalselt sobilike tuulepargi alade lähedusse jääb kaitsealasid. Järgnevalt on välja toodud potentsiaalselt sobilike alade kaupa nende lähedusse jäävate kaitsealade kaitse-eesmärgid ja sellest tulenev mõju esinemise võimalikkus.

4.2.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1

Tabel 5. Võimaliku olulise mõju tuvastamine kaitsealadele potentsiaalselt sobiliku ala 1 puhul.

Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Valgejärve maastikukaitseala (KLO1000142)

Piirneb kirdest

Kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210*), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230),

Tegu on koosluste kaitseks moodustatud kaitsealaga. Oluline mõju kaitse- eesmärkidele on ebatõenäoline.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

27

vanad loodusmetsad (9010*) ning rohunditerikkad kuusikud (9050).

Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124)

2,5 km Lääne-Eestile tüüpilise soostiku kaitse; lisaks järgnevate linnuliikide kaitse: raudkull (Accipiter nisus), sinikael-part (Anas platyrhynchos ), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg- õgija (Lanius collurio ), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder ( Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), sookurg (Grus grus) ja teder (Tetrao tetrix); looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse - need elupaigad ja liigid on: metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad nõmmed (4030), sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120*), siirde- ja õõtsiksood (7140), lääne- mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja saarmas (Lutra lutra).

Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse. Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.

Marimetsa looduskaitseala (KLO1000215)

2,3 km Marimetsa soo ja Kullamaa Liivamägede kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I või II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide – laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), hiireviu (Buteo buteo), öösorri

Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse. Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

28

(Caprimulgus europaeus), soo-loorkulli (Circus pygargus), väike-kirjurähni (Dendrocopos minor), musträhni (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), sookure (Grus grus), väänkaela (Jynx torquilla), hallõgija (Lanius excubitor), nõmmelõokese (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea-rähni (Picus canus), rüüdi (Pluvialis apricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), mudatildri (Tringa glareola) ja punajalg-tildri (Tringa totanus), kes kõik on ühtlasi III kategooria liigid, ning tuttvardi (Aythya fuligula), kalakajaka (Larus canus), piilpardi (Anas crecca), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), balti risla (Calidris alpina schinzii), sõtka (Bucephala clangula) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel okasmetsade ehk sürjametsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica) kaitse.

Mustjärve raba hoiuala (KLO2000152)

piirneb Elupaigatüüpide - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), rabade (7110*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade

Tegu on koosluste kaitseks moodustatud kaitsealaga. Oluline mõju kaitse-

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

29

(9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse.

eesmärkidele on ebatõenäoline.

Suursoo-Leidissoo hoiuala (KLO2000154)

2 km Kaitstavad elupaigatüübid on rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus).

Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide ja nahkhiireliigi kaitse. Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele ning käsitiivalistele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.

Marimetsa-Õmma hoiuala (Rapla) (KLO2000185)

1,2 km Elupaigatüüpide - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse.

Tegu on koosluste kaitseks moodustatud kaitsealaga. Oluline mõju kaitse- eesmärkidele on ebatõenäoline.

Annamõisa metsise püsielupaigaga (KLO3000645)

piirneb Püsielupaigas elutseva liigi pesitsusala kaitse.

Alade kaitse- eesmärgiks on linnuliikide pesitsusalade kaitse. Mõju lindudele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.

Suursoo metsise püsielupaik (KLO3000648)

650 m

Metslõugu must- toonekure püsielupaik (KLO3000916)

2,8 km

Õmma metsise püsielupaik (KLO3000240)

2,3 km

4.2.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2

Tabel 6. Võimaliku olulise mõju tuvastamine kaitsealadele potentsiaalselt sobiliku ala 2 puhul.

Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Läänemaa Suursoo

600 m Lääne-Eestile tüüpilise soostiku kaitse; lisaks järgnevate linnuliikide kaitse:

Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

30

maastikukaitseala (KLO1000124)

raudkull (Accipiter nisus), sinikael-part (Anas platyrhynchos ), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg- õgija (Lanius collurio ), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder ( Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), sookurg (Grus grus) ja teder (Tetrao tetrix); looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse - need elupaigad ja liigid on: metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad nõmmed (4030), sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120*), siirde- ja õõtsiksood (7140), lääne- mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja saarmas (Lutra lutra).

Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.

Marimetsa looduskaitseala (KLO1000215)

900 m Marimetsa soo ja Kullamaa Liivamägede kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I või II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide – laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), hiireviu (Buteo buteo), öösorri (Caprimulgus europaeus), soo-loorkulli (Circus pygargus), väike-kirjurähni (Dendrocopos minor), musträhni (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), sookure (Grus grus),

Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse. Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

31

väänkaela (Jynx torquilla), hallõgija (Lanius excubitor), nõmmelõokese (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea-rähni (Picus canus), rüüdi (Pluvialis apricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), mudatildri (Tringa glareola) ja punajalg-tildri (Tringa totanus), kes kõik on ühtlasi III kategooria liigid, ning tuttvardi (Aythya fuligula), kalakajaka (Larus canus), piilpardi (Anas crecca), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), balti risla (Calidris alpina schinzii), sõtka (Bucephala clangula) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel okasmetsade ehk sürjametsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica) kaitse.

Marimetsa- Õmma hoiuala (Läänemaa) (KLO2000151)

1,3 km Elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), alvarite (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade

Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse. Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

32

laialehiste metsade (9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080) kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur- mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus).

Leidissoo looduskaitseala (KLO1000263)

3,1 km Lääne-Eestile tüüpilise, inimtegevusest oluliselt mõjutamata Sendri ja Leidissoo raba ning väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike, haruldaste ja kaitset väärivate koosluste kaitse; soo-loorkulli (Circus pygargus), sookure (Grus grus), karvasjalg-viu e taliviu (Buteo lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tedre (Tetrao tetrix) ning I ja II kategooria kaitsealuste liikide kaitse; metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), looduslikult huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), kuivade nõmmede (4030), sinihelmikakoosluste (6410), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), lubjarikaste lääne-mõõkrohuga madalsoode (7210), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse; saarma (Lutra lutra), kes on ühtlasi III kaitsekategooria kaitsealune liik, ja II kaitsekategooria liigi elupaikade kaitse.

Piirsalu väike- konnakotka püsielupaik

300 m Püsielupaigas elutseva liigi pesitsusala kaitse.

Alade kaitse- eesmärgiks on

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

33

(KLO3001720) linnuliikide pesitsusalade kaitse. Mõju lindudele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.

Piirsalu väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001821)

300 m

Piirsalu väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001487)

300 m

Palivere kanakulli püsielupaik (PLO1000785)

2,7 km

4.2.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3

Tabel 7. Võimaliku olulise mõju tuvastamine kaitsealadele potentsiaalselt sobiliku ala 3 puhul.

Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Matsalu rahvuspark (KLO1000300)

1 km Lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade – Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste – Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks.

Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse. Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.

Laiküla hoiualaga (KLO2000149)

Piirneb Elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning saarma (Lutra lutra) ja kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) nende ja elupaikade kaitse.

Tegu on koosluste kaitseks moodustatud kaitsealaga. Oluline mõju kaitse- eesmärkidele on ebatõenäoline.

Käntu-Kastja hoiuala (Läänemaa) (KLO2000257)

3,6 km Elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080*) kaitse ning rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: saarmas (Lutra lutra), võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), suur-konnakotkas (Aquila clanga), laanepüü (Bonasa

Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse. Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

34

bonasia), rukkirääk (Crex crex), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Liivi väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001264)

300 m Püsielupaigas elutseva liigi pesitsusala kaitse.

Alade kaitse- eesmärgiks on linnuliikide pesitsusalade kaitse. Mõju lindudele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.

Laiküla väike- konnakotka püsielupaik (KLO3000440)

700 m

Keskvere väike- konnakotka ja suur-konnakotka segapaari püsielupaik (KLO3001993)

1,5 km

Kurevere merikotka püsielupaik (KLO3001884)

1,8 km

Keskvere väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001520)

1,7 km

Ohmukse väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001168)

3,6 km

4.2.4 Järeldused kaitsealadele avalduva mõju osas

Tuulepargi asukohaks potentsiaalselt sobivate alade määramisel on kaitsealade esinemisalad esialgse kaardianalüüsiga välistatud. Seega otsest mõju (nt objekti pindala vähenemine, objekti killustamine vms) kavandatud tegevusega ei kaasne. Sellest lähtuvalt on ebatõenäoline koosluste ja taimestiku kaitseks loodud kaitsealustele objektidele negatiivse mõju avaldamine. Negatiivne mõju võib avalduda linnustiku kaitsega seotud kaitstavate loodusobjektide suhtes. Mõju esinemine ja olulisus selgitatakse KSH käigus.

Ühtegi kaitstavat looduse üksikobjekti potentsiaalselt sobilikele aladele ei jää. Arvestades lähimate üksikobjektide paiknemiskauguseid (esitatud ptk 2), siis ei ole oodata neile negatiivse mõju avaldamist. Antud teemat KSH aruandes seega ei käsitleta.

4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine)

Vaadeldavate alade naabrusesse jääb nii Natura linnu- kui ka loodusalasid (v.t. ptk 2). Kavandatav tegevus ei ole vajalik linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

4.3.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1

Tabel 8. Natura eelhindamine potentsiaalselt sobiliku ala 1 puhul.

Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Mustjärve raba loodusala (RAH0000479)

Piirneb Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad

Tegu on koosluste kaitseks moodustatud loodusalaga. Potentsiaalne

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

35

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Oluline mõju seega kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.

Valgejärve loodusala (RAH0000444)

Piirneb Kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Potentsiaalne tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Oluline mõju seega kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.

Suursoo-Leidissoo loodusala (RAH0000578)

600 m Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja

Potentsiaalne tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Oluline mõju seega kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

36

rabametsad (*91D0) ning lammi- lodumetsad (*91E0). Kaitstav liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra).

Suursoo-Leidissoo linnuala (RAH0000124)

600 m Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must- toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), teder (Tetrao tetrix), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja rabapüü (Lagopus lagopus).

Tuulepargi käitamine võib mõjutada linnustikku, sealjuures linnualal elutsevaid liike. Kuna mõju on ebaselge tuleb teostada asjakohane hindamine.

Marimetsa-Õmma loodusala (RAH0000589)

1 km Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on teelehemosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica);

Potentsiaalne tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Tuuleparkide käitamine ei põhjusta teadaolevalt mõju liblikatele. Oluline mõju seega ala kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.

Marimetsa-Õmma linnuala (RAH0000113)

1 km Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Tuulepargi käitamine võib mõjutada linnustikku, sealjuures linnualal elutsevaid liike. Kuna mõju on ebaselge tuleb teostada asjakohane hindamine.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

37

4.3.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2

Tabel 9. Natura eelhindamine potentsiaalselt sobiliku ala 2 puhul.

Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Suursoo-Leidissoo loodusala (RAH0000578)

600 m Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi- lodumetsad (*91E0). Kaitstav liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra).

Potentsiaalne tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Oluline mõju seega kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.

Suursoo-Leidissoo linnuala (RAH0000124)

600 m Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must- toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), teder (Tetrao tetrix), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja rabapüü (Lagopus lagopus).

Tuulepargi käitamine võib mõjutada linnustikku, sealjuures linnualal elutsevaid liike. Kuna mõju on ebaselge tuleb teostada asjakohane hindamine.

Marimetsa-Õmma loodusala (RAH0000589)

1 km Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

Potentsiaalne tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Tuuleparkide käitamine ei põhjusta teadaolevalt mõju

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

38

(*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on teelehemosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica);

liblikatele. Oluline mõju seega ala kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.

Marimetsa-Õmma linnuala (RAH0000113)

1 km Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Tuulepargi käitamine võib mõjutada linnustikku, sealjuures linnualal elutsevaid liike. Kuna mõju on ebaselge tuleb teostada asjakohane hindamine.

4.3.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3

Tabel 10. Natura eelhindamine potentsiaalselt sobiliku ala 3 puhul.

Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Laiküla loodusala (RAH0000474)

Piirneb. Kaitstavad elupaigatüübid on niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), siirdeja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

Potentsiaalne tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Oluline mõju seega kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.

Väinamere loodusala (RAH0000605)

1.25 Kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja

Potentsiaalne tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala ja kaitse- eesmärgiks olevate liikide elupaiku, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

39

liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aasrebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja- allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehemosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Oluline mõju seega kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

40

Väinamere linnuala (RAH0000133)

1.25 km Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokkpart (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo- loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsabavigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik

Tuulepargi käitamine võib mõjutada linnustikku, sealjuures linnualal elutsevaid liike. Kuna mõju on ebaselge tuleb teostada asjakohane hindamine.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

41

(Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg- tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

4.3.4 Natura eelhindamise järeldused

Kõik potentsiaalselt sobilikud alad jäävad väljapoole Natura loodusalade esinemisalasid. Seega ei mõjuta tegevus loodusalade terviklikkust. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata mõjusid nagu veerežiimi või valgustingimuste muutus väljapoolt tuulikute ja nendega kaasneva taristu otsest lähiala (mõnekümne meetri ulatuses). Sellest lähtuvalt ei ole oodata tegevusega kaasnevat mõju loodusaladel kaitstavatele kooslustele või liikide elupaikadele. Tegevusega ei mõjutata seega loodusalade kaitse- eesmärke ega terviklikkust ning Natura asjakohase hindamise läbiviimine loodusalade suhtes ei ole vajalik. Juhul kui eriplaneeringu ja selle KSHde käigus ilmneb siiski, et kaasnevad tegevused (nt 330 kV alajaamaga ühendava elektriliini või teede rajamine) võivad mõjutada Natura loodusalasid, siis vaadeldakse võimalikke mõjusid KSH aruandes.

Tegevusega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid linnualade kaitse-eesmärkide suhtes ei saa välistada. KSH I etapi aruande koostamisel teostatakse seega Natura asjakohane hindamine ptk 4.3 väljatoodud Natura linnualade suhtes. Hindamise läbiviimisel lähtutakse juhendmaterjalist: Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (uuendatud 2020).

4.4 Mõju veekvaliteedile

Kõikidele potentsiaalselt tuulepargi asukohaks sobilikele aladele jäävad vooluveekogud (jõed, ojad, kraavid). Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). Veekogude kaitseks kehtivad neile looduskaitseseaduse alusel ehituskeeluvööndid. Eriplaneeringuga ei kavandata käesoleval ajal olemasoleva teabe alusel ehituskeeluvööndite vähendamist. Seega ei ole tõenäoline ka veekogudele olulise mõju avaldamine.

Potentsiaalselt tuulepargi asukohaks sobilikud alad jäävad osaliselt maaparandusehitiste reguleeriva võrgu alale. Kuivendatud maa-aladele ehitamisel on oluline tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine vältimaks üleujutuste teket. Teemat käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis.

Potentsiaalselt tuulepargi asukohaks sobilikud alad jäävad osaliselt või täielikult nõrgalt kaitstud põhjaveega aladele. Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul mõju avaldada ehitusetapis või kasutusetapis avariiolukordade (nt õlide lekked) esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis. Tavatingimustes tuulepargid põhjaveele mõju ei avada ja seega antud teemavaldkonda mõjuhindamisel täiendavalt ei käsitleta.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

42

4.5 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumaale

Kavandatava tegevusega kaasneb ehituse etapis pinnase eemaldamine ja ümberpaigutamine ehitusalustelt aladelt. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub tuulepargi detailsest lahendusest (tuulikute arvust, montaažiplatside paiknemisest, taristust jms), aga ka ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju võib pidada oluliseks eeskätt juhul kui mõjutatavaks on väärtuslik põllumaa. Tuuleparkide puhul on küll kasutusetapis võimalik üheskoos nii põllumajanduslik kasutus kui ka energia tootmine, kuid ehitusaluse pinna arvelt toimub potentsiaalselt väärtusliku põllumaa pindala vähenemine ning killustumine.

KSH I etapi aruande koostamisel võrreldakse potentsiaalseid sobilikke alasid selgitamaks, milliste alade puhul oleks mõju väärtuslikule põllumaale väikseim.

4.6 Mõju väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule

Potentsiaalselt sobilikud alad ei kattu maakonnaplaneeringus määratud väärtuslike maastikega. Olulist otsest mõju väärtuslikele maastikutele pole seega tegevusega kaasnevana ette näha ja teemat KSH aruandes pikemalt ei käsitleta. Kaudselt võib mõju avalduda läbi vaadete muutumise, mille selgitamiseks koostatakse KSH käigus fotomontaažid olulistest vaatepunktidest.

Kõik potentsiaalselt sobilikud alad kattuvad rohkemal või vähemal määral maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku aladega. Tuulepargid võivad põhjustada rohevõrgustiku killustumist (nt rändetõkkeid). Mõju ulatus ja olulisus sõltub konkreetse roheala väärtustest ning tuulepargi detailsest lahendusest. Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse KSH käigus sh antakse KSH I etapi aruandes suunised detailse lahenduse mõjuhindamiseks. Hindamine teostatakse eksperthinnangu vormis.

4.7 Mõju õhukvaliteedile, sh müra

Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Arvestades, et kõik potentsiaalsed arendusalad paiknevad vähemalt 1 km kaugusel lähimast elamust, siis ehitusaegse olulise mürahäiringu põhjustamine inimestele on ebatõenäoline. Ehitusaegne müra on seega oluline eeskätt elustiku suhtes (nt võimaliku pesitsushäiringu teke müra suhtes tundlikele linnuliikidele nagu nt metsis). Ehitusaegse müra olulisust ja leevendusmeetmeid käsitletakse KSH järgnevates etappides eksperthinnangu vormis.

Ehitusaegsest mürast olulisemaks võib tuuleparkide puhul pidada nende käitamisaegset müra. Tuuleparkide töötamisega kaasnevad heliallikaid võib jagada kaheks:

− tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli;

− rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.

Kaasaegsetel tuulikutel on üsna suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel alati ka esineb.

Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest. Vaiksema tuule korral on tuuliku pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra.

KSH raames hinnatakse tuulepargi käitamisest tingitud müra ulatust ning mõju. Hindamise abistamiseks teostatakse tuulikute müra leviku modelleerimine (koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro ja/või SoundPlan). Müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Seoses eriplaneeringu koostamise etapilisusega teostatakse KSH I etapi aruandes müra indikatiivne hindamine (antakse hinnang

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

43

erinevate mürataseme tekkimise kaugusele potentsiaalsetest tuulikutest). Müra leviku detailseks hindamiseks on vaja teada tuulikute täpset paigutust, mis selgub alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis. Müra detailne hindamine tuleb teostada detailse lahenduse KSH koostamisel.

Tuulikute rajamine ja käitamine ei põhjusta olulisi saasteainete emissioone välisõhku. Teemavaldkonda KSH aruannetes seega ei käsitleta.

4.8 Mõju tervisele

Tuuleparkide puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra, varjutuse ja vibratsiooni võimaliku mõjuga. Tegu on tuulikute käitamisaegsete mõjudega.

KSH aruandes käsitletakse varjutuse, madalsagedusliku heli ja vibratsiooni esinemist ja ulatust.

Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti. Peegeldused tekivad kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ära hoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid.

Häirivat varjutust ei esine kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem).

Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas.

Varjutustasemete hindamiseks kasutatakse tarkvara WindPro. Sarnaselt mürale teostatakse KSH I etapis varjutuse indikatiivne hindamine. Varjutuse hindamiseks on vaja teada tuulikute täpset paigutust, mis selgub alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis. Varjutustasemete detailne hindamine tuleb teostada detailse lahenduse KSH koostamisel.

Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud miinimumini ning samuti välditakse ka vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil. Tagamaks turbiini püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagaks minimaalse vibratsiooni vundamendis ja ümbritsevas pinnases.

Vibratsiooni ja madalsageduslike helide teke ja levik tuuleparkide lähialadel on teema, mis tihti põhjustab lähiala elanike jaoks küsimusi. Sellest lähtuvalt käsitletakse edasises KSHs vibratsiooni ja madalsagedusliku heli teket ja levikut tuuleparkides. Lähtutakse uuemast teaduskirjandusest ja uuringutest olemasolevates tuuleparkides.

4.9 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist mõju piirkonna elanike sotsiaalsetele vajadustele st tegu ei ole planeeringuga, mis mõjutaks piirkonna sotsiaalseid suhteid või teenuste pakkumist. Antud teemavaldkonda KSH aruandes seega ei käsitleta.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

44

Tuulikuparkide rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale, sh mõjutada teataval määral maakasutust, kinnisvaraturgu, rekreatsioonivõimalusi. Senist sihtotstarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda.

Pigem võib esineda mõju väljaspool tuulepargi ala paiknevatele aladele. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele käsitletakse KSH aruandes erialakirjanduse ja olemasolevates tuuleparkides läbiviidud uuringute andmetele tuginedes.

Samuti on oluliseks aspektiks võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehitustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompenseerimiseks. Antud tuulepark võib kaasa tuua ka täiendavate teede rajamise vajadust. Eelnimetatud mõjuaspekte käsitletakse KSH aruandes.

Majanduslike mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole KSH ülesanne. KSH I etapi aruandes käsitletakse siiski ülevaatlikult ka mõjude võimalikke kompensatsioonimehhanisme ehk kohalikku kasu6 võimalusi kohalikule kogukonnale. Kohaliku kasu käsitluse puhul arvestatakse, et Rahandusministeeriumi poolt on väljatöötamisel vastavad juhendmaterjalid, mida hindamisel võimalusel (st nende valmimisel) arvestatakse.

Tuulepargid on maastikupilti muutvad ehitised. Tuulepargi visuaalse mõju ulatuse täpsustamiseks koostatakse tuulepargi esialgsed visualiseeringud (fotomontaaž). Visualiseeringute koostamiseks on vaja teada tuulikute täpset paigutust, mis selgub alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis. Täpsemad visualiseeringud tuleb seega koostada detailse lahenduse KSH koostamisel.

4.10 Mõju maavaravarudele

Alale 1 jääb Õmma turbamaardla (188), alale 2 Palivere turbamaardla (640), Luigu liivamaardla (452) ja Lakenõmme liivamaardla (473) ning alale 3 Laiküla turbamaardla (214). Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Asjaoluga arvestatakse KSH läbiviimisel ja planeeringu koostamisel. Täpsemad tingimused (nt maardlate alade väljaarvamine või tuulikute rajamine peale maavaravaru ammendamist) selgitatakse välja KSH käigus.

4.11 Jäätmeteke

Tuuleparkide ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale.

Tuulepargi käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

Tuulikute eluiga on 20-30 aastat. Peale seda võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine. Mõlemal juhul tekivad tuulikute likvideerimisel jäätmed vundamendi ja tuuliku koostisosade metalli ja (klaas)plasti näol. Kaasaegseid elektrituulikuid on võrdlemisi lihtne demonteerida ja valdav osa nende koostise materjalist on taas- või korduvkasutatav (kaasaegsetel turbiinidel u 85 % koostisest). Mõnevõrra keerukam on likvideerida ja taaskasutada betoonvundamente, kuid ka see on teostatav. Suurimat probleemi jäätmete osas põhjustab tuulikute tiivikute käitlemine. Samas on tegemist valdkonnaga, mille osas käib aktiivne uurimis- ja arendustegevus ja seega on oodata probleemile majanduslikult tasuva lahenduse leidmist7. Suurimad

6 Kohaliku omavalitsuse või kohaliku kogukonna saadav hüvitis või kasu arendustest. 7 Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

45

tuulikutootjad tegelevad ka aktiivselt 100 % taaskasutatavate tuulikute arendamisega8. Arvestades antud tuulepargi võimalikku ajalist rajamist, siis on vägagi tõenäoline selleks ajaks tehnoloogiliselt lihtsamalt täielikult taaskasutatavate tuulikute olemasolu.

Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Antud teemat KSH aruandes pikemalt ei käsitleta. Tuulepargi eluea lõpul tekkivate jäätmete taaskasutamise võimalust pole asjakohane hinnata tuulepargi asukohavaliku KSH etapis.

4.12 Võimalik mõju kultuuripärandile

Alale 1 jääb kultuurimälestis ning kõigil potentsiaalselt sobilikel aladel paikneb pärandkultuuriobjekte ning alade läheduses paikneb ÜP-ga määratavaid ilusa vaatega vaatekohti. KSH aruandes hinnatakse mõju kultuuripärandile eksperthinnangu vormis. Lähtutakse kultuurimälestiste, pärandkultuuriobjektide ja väärtuslike maastike kaitse eesmärkidest ja säilimiseks vajalikest tingimustest. Vaadete säilimise hindamiseks koostatakse fotomontaažid potentsiaalselt mõjutatavatest asukohtadest.

4.13 Võimalik mõju kliimamuutustele

Tuuleparkide rajamine elektri tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. KSH käigus hinnatakse tegevuse mõju kliimamuutustele.

4.14 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Planeeringuala asub riigipiirist eemal. KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust ei näe ja teemat seega KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta.

4.15 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega

KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tuvastatakse. VTK koostamise seisuga olulisi koosmõju avaldavate objektide arendusi teada ei ole.

4.16 Muud mõjud

KSH aruande koostamisel hinnatakse mõju infrastruktuurile, sh teedevõrgule ning mõju võimalikkust riigikaitselistele objektidele (radarid, riigikaitselased ehitised). Riigikaitselistele objektidele mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministeeriumi (ja allasutuste) vastavast hinnangust. Planeeringu algatamisel on lähtutud võimalusest, et lähiaastatel toimub täiendavate sensorite paigaldamine ja olemasolevate ümberehitamine võimaldamaks laiendada tuuleparkidele sobilikke alasid Eestis.

Lääne-Nigula valda jääb lennundusrajatisi (Lyckholmi lennuväli, Martna lennuliiklusradar). KSH aruande koostamisel hinnatakse neile avalduvat võimalikku mõju. Hindamisel lähtutakse Lennuameti seisukohtadest.

KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida.

8 https://goecogreen21.com/2020/01/20/vestas-to-produce-zero-waste-wind-turbines-by-2040/

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

46

5 Osapooled

Eriplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised:

• Eriplaneeringu ja KSH koostamise algataja ning kehtestaja on Lääne-Nigula Vallavolikogu ning eriplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Lääne-Nigula Vallavalitsus (Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Taebla alevik, Haapsalu mnt 6, 90801; e-post: [email protected]; tel: 472 0300);

• Eriplaneeringu koostamise konsultant on AB Artes Terrae OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007; e-post: [email protected]; tel: 742 0218; kontaktisik: Heiki Kalberg, tel: 509 1874);

• KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5-A308, 10621; e-post: [email protected]; tel: +372 5059914).

KSH töögruppi kuuluvad:

− Piret Toonpere – KSH juhtekspert/KMH ekspert (KMH0153) – sotsiaal-majanduslikud mõjud, varjutus, visualiseeringud, Natura hindamine; Juhtekspert omab vastavalt KeHJS § 34 lg 4 KSH juhtimise õigust;

− Kaisa Aadna – keskkonnakonsultant – keskkonnakirjelduse koondamine, mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule ja Natura hindamine.

− Mihkel Vaarik – keskkonnakonsultant – mõju pinnasele ja veekeskkonnale ning jäätmekäitlus, maardlad;

− Kerli Rästa – keskkonnakonsultant – müra.

KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte, seda eeskätt käsitiivaliste ja linnustiku ekspertide näol.

Töös kasutatakse lisaks ala kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid.

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

47

6 Kaasatavad ning koostöö tegijad

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik tehakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada.

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu (lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamise seisuga), on esitatud järgnevas tabelis.

Eriplaneeringu ja KSH protsessi käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri muutuda.

Isikute ja asutuste teavitamine toimub planeerimisseaduses sätestatud korras. Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh avalikud arutelud, teavitamine, töökoosolekud, jne).

Tabel 11. Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad (nimekirja täiendatakse jooksvalt).

Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus

Koostöö tegijad

Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise.

Keskkonnaministeerium Maapoliitika kujundamine, reformimata riigimaade haldaja.

Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asuvad kaitsealused objektid.

Lennuamet Võimalikud maakasutuse- või ehitustingimused lennuliiklust mõjutavate objektide osas.

Maa-amet Planeeringualal asuvad keskkonnaregistri maardlate nimistus olevad maardlad.

Maanteeamet Planeeringualal paiknevad riigiteed.

Muinsuskaitseamet Planeeringualal asuvad kinnismälestised.

Põllumajandusamet; Põllumajandusuuringute Keskus

Planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid ning kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Väärtuslike põllumajandusmaade massiivide määramise koostöö.

Päästeamet (Põhja päästekeskus)

Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid.

Terviseamet (Põhja regionaalosakond)

Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja vibratsiooni teemasid.

Rahandusministeerium EP järelevalve teostaja

Riigimetsa Majandamise Keskus

Valla territooriumile jääb riigimetsa alasid.

Kaasatavad isikud ja asutused

Saue Vallavalitsus Märjamaa Vallavalitsus

Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes (ala 1 paikneb KOV piiri ääres).

Elering AS, Imatra Elekter AS, Elektrilevi OÜ

Elektripaigaldised

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

48

Eesti Raudtee AS Ala 1 läbib raudtee.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO)

Keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon

Kogukonnad, ühendused, seltsid

Osavallakogude ja kogukonnakogude esindajad Nõva Osavallakogu Kullamaa Osavallakogu Martna Osavallakogu Noarootsi Osavallakogu Risti Kogukonnakogu Palivere Kogukonnakogu Taebla Kogukonnakogu Linnamäe Arenguselts

Laiem avalikkus, nt piirkonna elanikud, vallas tegutsevad ettevõtted jt

Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

49

7 Ajakava

Järgnev ajakava on esialgne ja orienteeruv ning täpsustub edasise planeerimisprotsessi käigus. Käesolevaga esitatakse ajakava ainult eelvaliku asukoha otsuse ja KSH I etapi aruande koostamise osas. Peale asukoha eelvaliku otsuse tegemist korraldatakse uus hange planeeringu detailse lahenduse ja selle KSH aruande koostamiseks, milles määrataks täpsem ajakava edasiseks protsessiks.

Tabel 2. Eriplaneeringu eelvaliku otsuse ja KSH I etapi ajakava.

Etapp Kirjeldus Aeg

EP ja KSH algatamine

Algatatud 17.10.2019 Lääne-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 54

17.10.2019

Esmane kaardianalüüs

Kaardianalüüs välistaval meetodil – kaardistati tuulepargi arendust otseselt välistavad alad, osaliselt rakendati aladele (nt elamud) puhvreid ning leiti selle põhjal potentsiaalselt tuulepargi arenduseks sobilikud alad, mille piire täpsustatakse edasisel planeerimisel ja mille vahel teostatakse valik.

Märts-aprill 2020

EP LS ja KSH VTK eelnõu koostamine

Piirkonda puudutavate andmeallikate (uuringud, eelnevad hindamised, andmebaasid) läbitöötamine. Oluliste ja mitteoluliste mõjude tuvastamine eelvalitud ala(sid) arvestades, vajalike alusuuringute kavandamine.

Aprill-mai 2020

EP LS ja KSH VTK avalikustamine

Kohaliku omavalitsuse EP koostamise korraldaja korraldab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK avaliku väljapaneku.

Mai- juuli 2020 (14 p eelteatamist + 60 p avalikustamist)

EP LS ja KSH VTK avalikud arutelud

Arutelud keskustes – arutelud viiakse läbi keskustes, mille lähedusse esmase kaardianalüüsi kohaselt potentsiaalsed alad jäävad.

Juuli 2020

EP LS ja KSH VTK täiendamine, ettepanekutele vastamine

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse kohaliku omavalitsuse EP asukoha eelvaliku LS ja KSH VTKs vajalikud muudatused, ettepanekute ja nende arvestamiste ülevaate koostamine.

Juuli-august 2020

EP LS ja KSH VTK esitatakse kaasatavatele isikutele ettepanekute esitamiseks

Ettepanekute kogumine, vastamiseks aega 30 päeva. August 2020 (30 p)

EP LS ja KSH VTK täiendamine ning avaldamine

Täienduste tegemine. Peale täiendamist avalikustatakse dokumendid planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.

September 2020

Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande koostamine

EP asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande koostamine, sh koostöö erinevate ekspertidega ja erialaorganisatsioonidega.

September- detsember 2020

Otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks

Seisukohtade ja kooskõlastuste küsimine, ettepanekute koondamine, analüüsimine, täienduste tegemine.

Jaanuar -märts 2021 (vastused 30 p jooksul)

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK

50

ja arvamuse avaldamiseks

Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande avalik väljapanek

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse vastu võtmine KOV poolt ja selle avalik väljapanek.

Aprill-mai 2021 (14 p eelteatamist + 30 p avalikustamist)

Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

Avaliku väljapaneku kohane avalik arutelu KOV-i poolt määratud asukohas.

Juuni 2021

Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

Täienduste tegemine vastavalt ettepanekutele, ettepanekute ja nende arvestamiste ülevaate koostamine.

August 2021

Asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande vastuvõtmine

Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest teavitatakse huvitatud isikuid ja asutusi 14 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Teade asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel 14 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

September 2021

________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS

Lgp. Kaasatav Meie 7-1/19-131-7 10.06.2020

nimekirja alusel

Ettepanekute küsimine Lääne-Nigula valla tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtade

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta

Lääne-Nigula vallavolikogu on oma 17.10.2019. a otsusega nr 54 algatanud kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise

eesmärk on leida tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht

Lääne-Nigula vallas ja koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks.

Omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapanek toimub 29.06. – 27.08.2020. Materjalidega

saab tutvuda lingil https://www.laanenigula.ee/teemaplaneeringud ja Lääne-Nigula vallavalitsuses

Taeblas, Noarootsi-, Nõva-, Kullamaa- ja Martna osavallavalitsuses ning teeninduskeskustes Ristil

ja Linnamäel nende lahtiolekuaegadel E-N kl 8-16.30 ja R kl 8-14.

Avalikku väljapaneku materjale tutvustavad avalikud arutelud toimuvad 29.07.2020 Risti

koolimajas kell 12°° ja Piirsalu seltsimajas kell 15°°.

Tuulepargi planeerimise eesmärk on elektrituulikute abil toota taastuvenergiat. Tuulepark koosneb

17 kuni 30st kuni 290 meetri kõrgusest tuulegeneraatorist, tuuleparki teenindavatest teedest,

pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast. Tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on ca 2500 hektarit.

Tuulepark liidetakse 330 kV alajaama ning tuulepargi juures paikneva alajaama ja 330 kV alajaama

vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km.

Planeeringuala võimalikke asukohti on eelvalikus kolm:

1) Kuijõe, Piirsalu, Kuke, Rõuma ja Rehemäe külade territooriumil valla idaosas;

2) Vidruka, Seljaküla, Piirsalu, Jaakna, Luigu ja Rõuma külade territooriumil valla keskosas;

3) Keskvere, Liivi, Niinja, Kokre, Ohtla, Mõrdu, Üdruma, Laiküla, Soo-otsa ja Kabeli külade

territooriumil valla lõunaosas.

________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 28.09.2020 Ristil, 29.09.2020 Taeblas ning

30.09.2020 Kullamaal, kõikjal on arutelu algusaeg kl 15.00. Jooksev info ka valla kodulehel.

Lääne-Nigula vallavalitsus ootab Teilt ettepanekuid eriplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta vastavalt

planeerimisseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104) §-le 103 lõikele 2, mille

kohaselt esitavad kaasatavad isikud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast

lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta ning nimetavad kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

lähteseisukohtades nimetatud alternatiivsetest asukohtadest nende hinnangul sobivaima asukoha

planeeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks või pakuvad välja alternatiivse asukoha ehitise

püstitamiseks.

Võimalik tagasiside palun saata e-aadressile [email protected].

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Heikki Salm

ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja

51910519

Lisa:

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp

Väljatöötamise kavatsus

Kaasatavate nimekiri

Rahandusministeerium

Kaitseministeerium

________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

Keskkonnaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

Maaeluministeerium

Keskkonnaamet

Lennuamet

Maa-amet

Maanteeamet

Muinsuskaitseamet

Päästeamet Lääne Päästekeskus

Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur

Põllumajandusamet Hiiu-Lääne keskus

________________________________________________________________________________

Terviseamet Lääne talitus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Veterinaar- ja Toiduamet Läänemaa Veterinaarkeskus

Veeteede Amet

Kaitseliidu Lääne malev

Lääne-Harjumaa Vallavalitsus

Saue Vallavalitsus

Märjamaa Vallavalitsus

Lääneranna Vallavalitsus

Haapsalu Linnavalitsus

Vormsi Vallavalitsus

Hiiumaa Vallavalitsus

Nõva Osavallakogu

Kullamaa Osavallakogu

Martna Osavallakogu

Noarootsi Osavallakogu

Risti Kogukonnakogu

Palivere Kogukonnakogu

Taebla Kogukonnakogu

Linnamäe Arenguselts MTÜ

Riigimetsa Majandamise Keskus

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Imatra Elekter AS

Elektrilevi OÜ

Eesti Lairiba Arenduse SA

Eesti Energia Aktsiaselts

Elering AS

TELIA EESTI AS

MTÜ Eesti Erametsaliit

AS Eesti Raudtee

Põllumajandusuuringute Keskus

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

Valga Puu OÜ

OÜ Karo Mets

OÜ Eremka

OÜ Höbringi Metsad

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 10.06.2020 11:57

Adressaat: Rahandusministeerium <[email protected]>; Kaitseministeerium

<[email protected]>; keskkonnaministeerium

<[email protected]>; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

<[email protected]>; SiM info <[email protected]>; info <[email protected]>;

Keskkonnaamet <[email protected]>; ecaa <[email protected]>; maaamet

<[email protected]>; maantee <[email protected]>; Muinsuskaitseamet

<[email protected]>; PÄA Lääne <[email protected]>; PPA Lääne

<[email protected]>; Põllumajandusamet Hiiu-Lääne keskus <[email protected]>;

Terviseamet Lääne talitus <[email protected]>; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet <[email protected]>; Veterinaar- ja Toiduamet Läänemaa Veterinaarkeskus

<[email protected]>; Veeteede Amet <[email protected]>; Kaitseliidu Lääne malev

<[email protected]>; Lääne-Harjumaa Vallavalitsus <[email protected]>; Saue

Vallavalitsus <[email protected]>; Märjamaa Vallavalitsus <[email protected]>;

Lääneranna Vallavalitsus <[email protected]>; Haapsalu Linnavalitsus

<[email protected]>; Vormsi Vallavalitsus <[email protected]>; Hiiumaa Vallavalitsus

<[email protected]>; Nõva Osavallakogu <[email protected]>; Kullamaa Osavallakogu

<[email protected]>; Martna Osavallakogu <[email protected]>; Noarootsi

Osavallakogu <[email protected]>; Risti Kogukonnakogu

<[email protected]>; Palivere Kogukonnakogu <[email protected]>; Taebla

Kogukonnakogu <[email protected]>; Linnamäe Arenguselts MTÜ <[email protected]>;

rmk <[email protected]>; Eesti Keskkonnaühenduste Koda <[email protected]>; Imatra Elekter

AS <[email protected]>; Elektrilevi OÜ <[email protected]>; Eesti Lairiba Arenduse

SA <[email protected]>; Eesti Energia Aktsiaselts <[email protected]>; Elering OÜ

<[email protected]>; TELIA EESTI AS <[email protected]>; MTÜ Eesti Erametsaliit

<[email protected]>; AS Eesti Raudtee <[email protected]>;

Põllumajandusuuringute Keskus <[email protected]>; Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

<[email protected]>; Valga Puu OÜ <[email protected]>; OÜ Karo Mets

<[email protected]>; OÜ Eremka <[email protected]>; OÜ Höbringi

Metsad <[email protected]>; Enefit Green AS <[email protected]>

Teema: Ettepanekute küsimine Lääne-Nigula valla tuuleenergeetika eriplaneeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta

Manused: 7-119-131-7 10.06.2020 Väljaminev kiri.asice

Untitled Document

Tere!

Teile on saadetud Lääne-Nigula Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi

Delta kaudu dokument Ettepanekute küsimine Lääne-Nigula valla

tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta, mis on registreeritud

10.06.2020, numbriga 7-1/19-131-7.

Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta

alla laadida kodulehelt https://installer.id.ee/

Kontaktinfo Lääne-Nigula Vallavalitsus

Haapsalu mnt 6 Taebla 90801, Läänemaa Tel: +372 4720 300

e-post: [email protected]