Arvamused Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ning valla seisukoht arvamuste osas

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

1

Nr Kirja saatja Kirja sisu Valla seisukoht

1 Priit Isok, 30.06.2021

Palun eemaldada 3.19.4. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektide nimis- tust nr 26 Rehemaja, Maantee talu Saunja küla, kuna tingimus ...neile peab olema tagatud avalik juurdepääs vähemalt jalgsi... ei ole meile vastuvõetav.

Arvamust arvestatakse ja nimekirjast eemaldatakse objekt nr 26. Tabeli numeratsiooni korrigeeritakse kogu tabeli osas.

2 Priit Isok, 30.06.2021

Kuidas saab kehtestada nii tagurlikud ja passeistlikud piirangud? Pastelsed too- nid, ruudukesega aknad, tuulekoda jne??? Katusekalle 30 kraadi on siinses arhi- tekturiajaloos võõras ja imporditud siia Soome tehasemajadega. Ka klaas ja plastik (valmistatud naftast) on looduslikud materjalid. Tingimused uute hoo- nete ehitamiseks: ▪ põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m2 (abihoonel vähem); ▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; ▪ hoonete põhiplaan peab olema ristkülikukujuline; ▪ põhihoonel on soovitavalt tuule- koda; ▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (puit, kivi) ning viimistlu- ses kasutada tagasihoidlikke pastelseid toone; ▪ kasutada traditsioonilisi ruutu- dega aknaid (lubatud on puitimitatsioon); ▪katusematerjalina on soovitatud puit, roog, kivi (lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad toonid); ▪ Katusena on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi.

Arvamust ei arvestata. Esitatud tingimused on keh- tinud ka varasemates teemaplaneeringutes ja on toiminud. Järjepidevust ei soovita katkestada, vara- semalt pole keegi mitmekümne aasta pikkuse aja- loo puhul pidanud neid valeks.

3 Elering AS, 22.09.2021

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu seletuskirjas ptk 3.8.2 Elektrivõrk on kirjas „Uute liinide ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel need viia maa- kaablisse või ümber asulate“. Elering AS rekonstrueerib tulevikus Lääne-Nigula valla territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk õhuliinidena. Kaabelliine kavas ei ole. Palun korrigeerige kõnealust punkti üldplaneeringu seletuskirjas.

Arvamust arvestatakse osaliselt. Varasem tekst asendatakse järgnevaga "Tiheasustusega aladel ja nendega piirnevatel lähialadel uute liinide ehitami- sel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb kaa- luda nende viimist maakaablisse". Tiheasustusala- del on esteetilisest huvist oluline vähendada õhulii- nide hulka. Mis asukohas täpselt ja missuguse ma- jandusliku mõjuga muudatused on saab arutada igal üksikjuhtumil. Nii nagu Tallinnas ja Tartus re- konstrueeritakse õhuliine maaliinideks, nii soovi- takse ka Lääne-Nigula vallas tiheasustusalade ruumi korrastada. Oluline on, et seda ei soovita kõikjal vaid tihedamates piirkondades.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

2

4 Enefit Green, 27.09.2021; TO-JUH-6/210

Enefit Green AS on vallale varasemalt korduvalt esitanud ettepaneku (i) kaardistada täiendavad tuulepargi alad, mille osas on tänaseks info olemas; (ii) kavandada uusi tööstusparkide asukohti koos elektriühenduse otseliini raja- mise võimalusega, et luua sümbioose taastuvenergia arendustega

Selgituseks, et kohaliku omavalitsusena oleme vara- semalt otsustanud, et täiendavaid tuuleparkide ala- sid üldplaneeringuga ei kavandata. Planeeringu läh- teseisukohtades jäeti sisse võimalus siduda üldpla- neeringuga kov-eriplaneeringuga selgitatavad tuu- leenergia tootmise alad - ei üldplaneeringu kooskõ- lastamise, vastu võtmise ega avaliku väljapanaku ajaks ei ole eriplaneering jõudnud sellisesse staa- diumisse, et see võimaldaks kanda sisu üldplanee- ringusse. Ettevõtluse- ja tootmise arengualad märgiti Jaakna ning Koluvere-Kullamaa piirkondadesse joonisel ning nende olemus on sisustatud ptk 3.1-s.

Teeme üldplaneeringusse järgmised ettepanekud: 1. Arvestada koostatavas üldplaneeringus aastatel 2019 – 2021 valla poolt alga- tatud tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu pooleli jäänud esimese etapi tulemustega ja planeerida eripla- neeringus käsitletud alad (ala nr 1, nr 2 ja nr 3) tuuleenergeetika arendusala- dena ka üldplaneeringus.

Arvamust ei arvestata. Koostatav eriplaneering ei ole jõudnud oma menetluses nii kaugele, et sealt saaks üldplaneeringusse ja selle mõjude hindamisse sisse viidatud alad.

2. Täiendada üldplaneeringut uute potentsiaalsete tuuleparkide ja tööstuspar- kide aladega.

Arvamust ei arvestata. Olulise ruumilise ehitisena käsitletavaid tuuleparkisid üldplaneeringuga ei pla- neerita, neid on võimalik kavandada eriplaneerin- guga. Ettevõtluse- ja tootmise arengualad märgiti Jaakna ning Koluvere-Kullamaa piirkondadesse joo- nisel ning nende olemus on sisustatud ptk 3.1-s.

3. Täiendada üldplaneeringu seletuskirja lk 32 punkti 3.8.4.1 Tuuleenergia: 3.1. Tuuleenergia peatükk kirjeldab ainult üksikute väiketuulikute rajamise tin- gimusi ja kahte olemasolevat tuuleparki. Tuuleparke kui olulise ruumilise mõ- juga objektide rajamist käsitletakse eraldi peatükis 3.9 „Olulise ruumilise mõ- juga ehitiste asukoha valimine“. Samas, pannes peatükile nimeks laia mõiste „tuuleenergia“, tuleks selles käsitleda tuuleenergialt mitte kitsalt, vaid kogu pealkirjas toodud mõiste ulatuses. Kui soovitakse kajastada uute tuuleparkide arendamise küsimusi ainult peatüki 3.9 all, on vajalik lisada peatükki

3.1. Arvamust arvestatakse. Peatükki 3.8.4.1. lisa- takse järgnev tekst: "Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laienemine toimub väljaspoole ole- masolevat tuuleparki) või uute planeeritavate tuu- leparkide, mis on käsitletavad olulise ruumilise mõ- juga ehitisena, kavandamise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s." 3.2. Selgitame. Aulepa tuulepark on toimiv

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

3

„Tuuleenergia“ vastav viide. Kui viidet ei ole, saab tuuleenergia peatükist välja lugeda, et tuuleenergeetikat võib vallas arendada ainult väiketuulikutena ja ai- nukesed lubatud tuulepargid on olemasolevad Aulepa ja Vanaküla. Kahe pea- tüki vahel on tekitatud vastuolu. 3.2. Peatükis sätestatakse, et olemasolevate tuulikute kõrgust (olemasolevast maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asendamisega) kuni 10%. Palume selgitada, millistel energeetika arengut käsitlevatel uuringutel, teaduslikel argumentidel või põhjendustel selline tuuleenergeetika kaasajasta- mist takistav üldine, mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuv, piirang peetakse õigeks kehtestada. 3.3. Planeeringus on viidatud vajadusele võtta arvesse Kaitseministeeriumi re- gulatsioone. Tänaseks päevaks on olukord võrreldes üldplaneeringu algatami- sega oluliselt muutunud. Vabariigi Valitsus on valmistamas ette olulisi täiendusi nii seadusandluses kui kaitsepoliitikas selleks, et Eestis oleks võimalik tuu- leenergeetikat suuremas mahus arendada, sealhulgas uue Läänemaa radari ra- jamine koos erinevate võimalike rahastamise mudelitega ja kohaliku kasu mu- deli väljatöötamine. Hetkel on kõik tuuleenergeetika arenguvõimalused Lääne- Nigula valla koostatavas üldplaneeringus välistatud ja seetõttu oluliselt piiratud valdkonna arengupotentsiaal tulevikus. Oluliste arenguvõimaluste välja too- mata jätmine muudab kavandatava üldplaneeringu juba algstaadiumis aegu- nuks ja ebarelevantseks. Uue üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lähi- tulevikus vaid tõusvat riikliku huvi taastuvenergia arendamise vastu. On kahel- dav, kas kliimapoliitika arendamise eest vastutavad ministeeriumid saavad kooskõlastada dokumendi, milles olulise valdkonna arengut on põhjendamatult pärsitud.

elektrijaam koos oma kaasnevate nähtustega, sh häiringuid tekitava müraga, mis tuleneb lisaks pide- vale tiiviku pöörlemisele muuhulgas ka tuuliku peade pööramisest. Tehnoloogia areng on olnud aja jooksul selline, et praegu kavandatakse maismaale kordades kõrgemaid tuulikuid, kui on Aulepas. Ko- halik omavalitsus võimaldab Aulepa tuulepargi re- konstrueerimist samas suurusjärgus tuulikutega, selleks ongi võimaldatud kõrguse kasvu 10%. Kui soovitakse suuremat kasvu, siis selleks tuleks teha avaliku menetlusega planeering, et kaasata kohalik kogukond tuulepargi võimalikku suurendamisse. 10% on hinnanguline seisukoht, millele annab tuge ka ehitusseadustik. Ehitusseadustikus võimalda- takse lihtsamas korras juurde ehitada 33% ulatuses ehitise mahust. Ehitise maht koosneb pikkusest, laiusest ja kõrgusest. Kui tuuliku puhul võimaldada igat mõõtu suurendada 1,1 korda, siis tulemuseks ongi 33%. Võime täpsustada antud küsimuses ptk-ki 3.8.4.1. 3.3. Selgitame. Kaitseministeerium on soovinud kooskõlastades, et igasuguse elektrituuliku püstita- mine tuleb ministeeriumiga kooskõlastada. See on ka üldplaneeringu tekstis ptk 3.8.4.1. sätestatud ja seda ei saa muuta. Ptk 3.9. on esitatud käsitlus seo- ses maakonnaplaneeringu arendusalaga L1. Koos- kõlastavad ministeeriumid on kooskõlastanud pla- neeringu vaatamata esitatud kahtlustele.

4. Täiendada üldplaneeringu seletuskirjas lk 32 punkti 3.8.4.1 Tuuleenergia. Pa- lume nimetatud lõiku lisada viide alapeatükile 3.9 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukoha valimine“.

Arvamust arvestatakse. Ptk 3.4.1. lisati järgnev lõik: "Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laie- nemine toimub väljaspoole olemasolevat tuule- parki) või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

4

käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, ka- vandamise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s."

5. Jätta välja kitsendus, et olemasolevate tuulikute kõrgust (olemasolevast maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asendamisega) kuni 10%. Täiendada üldplaneeringut nii, et olemasolevate tuulikute ja tuuleparkide muutmine toimub läbi detailplaneeringu.

Arvamust arvestatakse. Ptk 3.8.4.1. esimest lõiku täiendatakse järgnevalt: "Kõrgemate tuulikute ka- vandamiseks olemasolevates tuuleparkides tuleb koostada detailplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute kõrgused kui ka asukohad parima hetkel oleva teadmise kohaselt (eeldata- vasti asuvad kõrgemad tuulikud majapidamistest ja loodusobjektidest kaugemal)."

6. Näha ette üldplaneeringus tuuleenergia tootmiseks vajalikud maa-alad, nagu need olid kajastatud dokumendis, mis esitati Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumile kooskõlastamiseks. Vastasel juhul palume kirjalikult selgitust, millisel moel teema üldplaneeringus käsitletakse.

Arvamust ei arvestata. Kooskõlastamiseks esitatud planeeringulahenduses ei olnud tuuleenergeetika tootmiseks vajalikke alasid. Kooskõlastamiseks esi- tatud lahendis oli sätestatud, et uute tuuleparkide kavandamiseks on vajalik eriplaneering. Üldplanee- ringus käsitletaksegi teemat selliselt, nagu see oli esitatud avalikul väljapanekul. Kohaliku omavalitsusena oleme varasemalt otsusta- nud, et täiendavaid tuuleparkide alasid üldplanee- ringuga ei kavandata. Planeeringu lähteseisukohta- des jäeti sisse võimalus siduda üldplaneeringuga kov-eriplaneeringuga selgitatavad tuuleenergia tootmise alad - ei üldplaneeringu kooskõlastamise, vastu võtmise ega avaliku väljapanaku ajaks ei ole eriplaneering jõudnud sellisesse staadiumisse, et see võimaldaks kanda sisu üldplaneeringusse.

7. Täpsustada lk 36 punkti 3.9 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha vali- mine. Täpsustada peatükis kasutatavat mõistet „eriplaneering“, kuna eripla- neeringuks liigitatakse seaduses nii riiklikud eriplaneeringud kui ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud. Palume täpsustada, kumba planeeringuliiki teks- tis mõeldakse.

Arvamust arvestatakse. Ptk 3.9. esimese lõigu vii- mane lause muudetakse järgnevaks: "Võimaliku olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise vajaduse korral lahendatakse kõik sellega seonduv läbi koha- liku omavalitsuse eriplaneeringu, kui kohalik

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

5

omavalitsus peab vajalikuks eriplaneeringut alga- tada, või riigi eriplaneeringuga."

8. Lisada punkti 3.8.4.1 viide tuuleenergeetika arendamisele vastavalt peatükis 3.9 sätestatule, et välistada võimalust, nagu oleks vallas tuuleenergeetika vald- konnas lubatud ainult väiketuulikute arendamine.

Arvamust arvestatakse. Ptk 3.4.1. lisati järgnev lõik: "Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laie- nemine toimub väljaspoole olemasolevat tuule- parki) või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, ka- vandamise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s."

9. Näha üldplaneeringus ette, et Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide muutmine toimub läbi detailplaneeringu. Näha ette Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide laiendatud detailplaneeringute alad vastavalt nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringus välja toodule: täiendavat tähelepanu vajavad alad (kollane ja oranž), vastavalt joonisele 1.

Arvamust arvestatakse osaliselt. Peatükki täienda- takse selliselt, et kui olemasolevas Aulepa ja Vana- küla tuulepargis soovitakse teha enam kui 10% suu- remaid tuulikud, siis on vajalik detailplaneering ja KSH. Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute kõrgused kui ka asukohad parima hetkel oleva tead- mise kohaselt (eeldatavasti asuvad kõrgemad tuuli- kud majapidamistest ja loodusobjektidest kauge- mal). Olemasolevate tuuleparkide laiendamine ei ole üldplaneeringuga võimalik, kui selleks on vaja- dus, siis tehakse seda eriplaneeringuga. Vt ka vastu- seid kirja punktidele 4. ja 5.

5 TÜ Energia- ühistu, 06.07.2021

Pöördume teie poole seoses valla üldplaneeringu koostamisega, millel on väga oluline roll lähiperioodi taastuvenergia elektrijaamade rajamisel. Taastuvener- gia arendamine on oluline avalik huvi ning leiame, et kogukondadel peaks olema siinjuures lai võimalus kaasa rääkida, kuhu ja kuidas taastuvenergiat ka- sutusele võetakse. TÜ Energiaühistu tegutseb eesmärgiga soodustada kogukon- dadel ise taastuvelektri tootmist ning koondab tänaseks ligi 70 erinevat inimest erinevatest piirkondadest üle kogu Eesti. Seetõttu palume teil meid kaasata üldplaneeringu koostamise protsessi kui huvitatud osapool. Leiame, et kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes tuleb kindlasti kajastada nii tuule- kui päikeseparkide rajamist ning saadame teile omapoolsed ettepane- kud:

Saadetud kiri on tüüpkiri, mis saadeti kõigile Eesti omavalitsustele, sellel kirjal puudub otsene seos konkreetse üldplaneeringuga - puuduvad konkreet- sed arvamused. Energeetika valdkonda on üldpla- neeringu koostamisel varasemalt põhjalikult käsitle- tud. Avalikul väljapanekul tulnud arvamuste (nii käesolev kui teise isiku arvamus) alusel on taastuve- nergeetika peatükki täiendatud nii päikese- kui tuu- leenergia osas - palun tutvuda täiendatud peatükiga 3.8.4. Kui arvamuse esitajal on täiendavat

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

6

1. Tuuleparkide rajamine Tuuleparkide rajamisega kaasnev keskkonnamõju pole kaugeltki nii suur kui fossiilsetel või tuumakütusel põhinevate elektrijaamade oma, kuid sellegipoo- lest kaasneb tuulikutega erinevaid mõjusid, peamiselt maastiku muutus. Kogu- konna aktsepteering sellistele infrastruktuuri objektidele on suurem kui neil on võimalik kaasa rääkida, kuhu tuulepargid tulevad, ning kogukonnana neist ka reaalselt kasu saada. Kogukondliku energiatootmise toetamiseks on oluline, et üldplaneeringutesse jääks sisse piisav paindlikkus täpsemate uuringutega mää- rata elektrituulikute asukohad tulevikus. Seetõttu soovitame, et üldplaneeringu tasemel ei pandaks pikaks ajaks esialgse analüüsi põhjal paika liiga täpselt ala- sid, kuhu ei tohiks elektrituulikuid rajada. Tuulikute – ja salvestustehnoloogiate areng ning kohaliku kasu arvestamise meetodite ja kogukonnaenergeetika vor- mide areng võimaldab tulevikus tuuleenergia tootmiseks kasutada ka selleks praegu mittesobivaid alasid. Nagu eelpool mainitud kaasneb tuuleparkide tulekuga meid ümbritseva ruumi muutus. Tuuleparkide visuaalset aspekti ei saa aga kirjeldada ega väärtustada maastikuväliselt. Seepärast soovitame üldplaneeringu faasis kaardistada ja kir- jeldada maastikud teie vallas, et siis tuulepargi arendusfaasis saaks visuaalset mõju korrektselt hinnata.

konkreetset arvamust, palun see esitada arutelul. Eelnevast lähtuvalt loeme arvamuse arvestatuks.

2. Päikeseparkide rajamine Möödunud aastal suurenes märkimisväärselt päikeseparkide rajamine nii oma tarbeks kui ka eesmärgiga toota päikeseelektrit üldisesse võrku. See on väga tervitatav ning suurendab muuhulgas ka regionaalset arengut, pakkudes koha- peal töökohti ja täiendavat sissetulekut ettevõtetele ja majapidamistele. Soo- dustamaks kogukondlike päikeseparkide teket peame oluliseks, et seadused ja planeeringud nende rajamist liigselt kitsendama ei hakkaks. Näiteks võiks päi- keseparkide rajamine olla lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud toot- mise maa-ala projekteerimistingimuste alusel kui on täidetud teatud tingimu- sed. Kuigi igas vallas tuleb kohandada vastavalt asukohale ja kogukonnale sobi- vad tingimused, siis hea näitena toome välja vastava peatüki sõnastuse Vinni valla üldplaneeringust: Punkt 7.4.3 Päikeseparkide rajamine Tööstuslikku päikeseparki (enam kui ka- hekordne kinnistu enda tarbeks olev vajadus) tohib tiheasustusalal rajada

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

7

ainult tootmismaale ja hoonete katustele, fassaadidele ning parklatesse (kui see ei riku hoone välisilmet ning sobitub ümbritseva ehitatud keskkonnaga). Hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid) on tööstuslike päikeseparkide raja- mine lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud tootmise maa-ala (ptk 4.1.12) projekteerimistingimuste alusel, kui: ▪ päikesepark vastab kehtivatele normdokumentidele (sh elektripaigaldise stan- dard); ▪ päikesepargist tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei vähenda liik- lusohutust teedele; ▪ säilib väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus ja mullaviljakus (väärtuslikul põllumajandusmaal ei muudeta katastriüksuse sihtotstarvet tootmismaaks, et oleks tagatud maaüksuse kasutamine põllumajandusmaana peale päikesepa- neelide eemaldamist); ▪ päikesepark ei vähenda väärtusliku maastiku väärtust, sobivuse otsustab val- lavalitsus kaasates maastikuarhitektuuri ja miljööalaste teadmistega spetsia- listi. Mikrotootmiseks, st ühe majapidamise tarbeks (kuni kahekordne kinnistu enda tarbeks olev vajadus) päikesepaneelide paigutamine on lubatud väljaspool õueala, kui paneelide paigutus maastikul ei too kaasa negatiivset visuaalset mõju. Vajadusel võib kohalik omavalitsus anda ehitusloa tähtajaliselt, võttes ar- vesse päikesepaneelide eeldatavat eluiga. Päikesepargi rajamisel või päikesepa- neelide paigutamisel peab tegevuse tegija arvestama, et naaberkinnistu omani- kul on oma maale õigus ehitada hooneid ja istutada kõrghaljastust ning naaber- kinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada võimaliku tekkiva varjuga seondu- vat, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Miljööväärtuslikel aladel/hoonetel on luba- tud sellised lahendused, kus päikeseenergia tootmise vahend sobitub kokku hoone arhitektuuriga, sobivuse otsustab vallavalitsus kaasates arhitektuuri ja miljööalaste teadmistega spetsialisti.

Loodame, et eelpooltoodud ettepanekud täiendavad üldplaneeringuid viisil, mis lubab sujuvalt ja kogukondasid kaasavalt kasutusele võtta kiirelt arenevaid taastuvenergia tehnoloogiaid ja kogukonnaenergeetika vorme.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

8

6 Kaitseministee- rium, 23.09.2021 nr 12-3/21/1049

1. Palume korrigeerida ja täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 3.21. „Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine“ järgmiselt. 1. 1 Palume korrigeerida teksti sissejuhatavat lausel ning sõnastada see: „Pla- neeringus on esitatud järgmised piiranguvööndiga riigikaitseliste ehitiste maa- alad“. Praegu kasutatud mõiste „riigikaitsealane ehitis“ ei tulene õigusaktidest ning võib olla seetõttu eksitav. 1. 2 Palume täiendada Osmussaarel asuva riigikaitselise otstarbega maa-ala kohta märgitut vastavalt Kaitseministeeriumi 19.04.2021 kirjale nr 12- 3/21/1049. Praegu on seletuskirjas märgitud riigikaitselise ehitise maana Osmussaarel asuv Saare maaüksus (katastriüksus 52001:001:0988). Kaitseministeerium palus üldplaneeringus kavandada riigikaitsemaa juhtotstarve nimetatud katastriük- sust ümbritsevale suuremale maa-alale ning esitas vastava kaardikihi. Üldplaneeringu põhjjooniselt (joonis 1/18) nähtub, et Kaitseministeeriumi ette- panekuga on arvestatud ja soovitud maa-ala on joonisel riigikaitse maa-ala lep- pemärgiga tähistatud. Palume sama maa-ala kajastada ka seletuskirjas ning sõnastada maa-alade loe- telu viimane punkt järgmiselt: „Osmussaare küla, Saare maaüksus ( katastriük- sus 52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse maa-ala vastavalt põhijooni- sele. Maa-alale on lubatud püstitada riigikaitselisi ehitisi. Ranna ja kalda ehitus- keeluvööndisse ehitamise korral ei kohaldu neile ehitistele ehituskeeld loodus- kaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 6 alusel. Piiranguvöönd kehtestatakse ehiti- sele ehitusseadustiku § 120 lõigetes 2 ja 4 sätestatud alustel ja korras.“

1.1. Arvamust arvestatakse, tekst korrigeeritakse. 1.2. Arvamust arvestataks osaliselt. Tekst korrigee- ritakse järgnevalt: "Osmussaare küla Saare maaük- sus (52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse maa-ala vastavalt põhijoonisele". Ptk 3.3.1.9. ja Ta- bel 1 kohaselt on antud seletus, mis võimaldab riigi- kaitsega seonduvat riigikaitse maa-alale ehitada. Seaduste tsiteerimist üldplaneeringus ei soovita, seetõttu ei lisata ka väljavõtteid seadusest - need kehtivad sõltumata sellest, kas need on üldplanee- ringus esitatud või mitte.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

9

2. Kaitseministeerium juhtis 19.04.2021 kirjas nr 12-3/21/1049 tähelepanu üldplaneeringu seletuskirja ja KSH aruande vastuolule Lääne maakonnaplanee- ringu teemaplaneeringus „Tuuleenergeetika“ kavandatud elektrituulikute aren- dusala L1 käsitlemise osas. Avalikul väljapanekul olevatest üldplaneeringu do- kumentidest nähtub nüüd, et üldplaneeringus elektrituulikute arendusala ei planeerita ning üldplaneeringuga tehakse ettepanek nimetatud arendusala ka maakonnaplaneeringust välja jätta. Arvestades eeltoodut palume veelkord üle vaadata ja korrigeerida KSH aruande teksti, kuna mõnedes tekstiosades leidub jätkuvalt eksitavat teavet, nagu oleks maakonnaplaneeringus kavandatud elektrituulikute arendusala üldplaneerin- gusse kantud (näiteks lk 79, 82, 85).

KSH aruannet on varasemalt esitatud kirja alusel korrigeeritud. Tuuleenergia arendusala L1 on käsit- letud KSH aruandes ulatuses, mis toetab täienda- valt selle MP-st välja võtmist: Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Tuu- leenergeetika on esitatud võimalik tuuleenergia arendusala L1, mis paikneb Nõva osavalla territoo- riumil. Teemaplaneeringust lähtub, et olulisi loodus- kaitselisi piiranguid alale ei esine, küll aga paikneb must-toonetkure püsielupaik alale lähemal kui 5 km ning tedre elupaik 10 m kaugusel arendusala piirist. /--/ Eelnevast lähtuvalt leiab KSH koostaja, et vas- tav tuuleenergia arendusala on looduskaitselistest aspektidest ebasobiv ning teeb ettepaneku muuta maakonnaplaneeringut võttes sellest välja kavan- datud elektrituulikute arendusala L1.

7 Keskkon- naamet, 30.09.2021 nr 6 5/21/5795 4

Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud Lääne Nigula valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõuga. Keskkonnaamet teeb järgenvad märkused ja ettepanekud.

1. Üldised teemad 1. KSH aruande joonise 3.12. tingmärk „kaitseala objektina“ on arusaamatu. Pa- lume tingmärk legendist eemaldada kui pole asjakohane. 2. Soovitame KSH aruandes Tabel 3.9 ja 3.10 kokku viia ja tuua vaid määrusega kinnitatud (tabel 3.10) ja keskkonnaregistris olevad kaitstavad looduse üksikob- jektid. 3. KSH aruande tabel 3.8. pealkirja kohaselt, on tabelis esitatud valla halduster- ritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad. Mitmed nimetatud aladest on osali- selt või valdavas osas naabervallas. Nii on tabelis toodud ala kogupindala valla piires oleva kaitsealuse maa-ala osas eksitav. Ka on eksitav praegune sõnastus (pt 3.2.5, lk 56), et valla haldusterritooriumile jääb 5 looduskaitseala ja 4 pro- jekteeritavat looduskaitseala (sarnaselt ka hoiualade kohta) ning ei tule välja, mis on uued kaitstavad alad ja mille osas on kavas piiride ja/või kaitsekorra muutmine. Keskkonnaamet teeb ettepaneku sõnastust täpsustada.

1. Arvamust ei arvestata. Tegemist on EELISest tu- leva andmekihiga, kus teatud juhtudel on kaitseala esitatud punktobjektina. KSH aruannet ei korrigee- rita. 2. Arvamust ei arvestata. Lähtuvalt asjaolust, et KSH aruandes on kehtiv andmestik kättesaadav ning te- gemis on informatiivse ja mitte kehtestatava infoga, mille kehtivuse seis on tabelite pealdises fikseeritud ning andmed keskkonnaregistris võivad aja jooksul veel muutuda, siis täiendavat tabelite ühendamist KSH aruandes ei teostata, kuna sellest ei sõltu KSH sisu, ega järeldused või üldplaneeringu põhilahen- dus. 3. Arvamust arvestatakse. KSH aruandes

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

10

4. KSH aruandes lk 143 viite nr 56 link ei tööta. 5. KSH aruandes lk 72 on üldiste leevendavate meetmetena nimetatud: „Dir- hami sadama laienduse ehitustegevuse käigus on vaja arvestada põldtsiitsitaja võimaliku pesitsusajaga ning rakendada sellega seoses piiranguid ehituse ajale. Mürarikkaid ehitustegevusi vältida mai keskpaigast juuli lõpuni.“ Keskkon- naameti hinnangul ei ole suuremaks ja olulisemaks ohuks müra vaid reaalne pesade ja poegade hävimine tööde käigus. Põldtsiitsitaja teeb pesa maapinnale põõsaste või rohu varju. 6. KSH aruandes lk 78 on kirjutatud: „Isendid, mille elupaiku kaitstakse, on saar- mas….“. Keskkonnaamet soovitab kasutada mõistet „liigid“ ja isendi kohta kir- jutada „kes“ (mitte „mis“). Sama kordub tabelis.

korrigeeritakse üheselt mõistetavuse eesmärgil sõ- nastust järgnevalt: - Lääne-Nigula valla haldusterritooriumile jääb osa- liselt või täielikult /--/. - Tabel 3.8. Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil osaliselt või täielikult paiknevad kaitse- ja hoiualad (Allikas: Keskkonnaregister, 2020. Seisuga 30.11.2020).; 4. Arvamust arvestatakse. Link korrigeeritakse. 5. Arvamust arvestatakse. KSH aruandes on selgita- tud põldtsiitsitaja elutegevust ning esitatud vajadus piirata ehitustegevust pesitsusajal. Seejuures ei ole sadama-ala põldtsiitsitaja jaoks ideaalseks elupai- gaks, kuid on alternatiiviks intensiivse põllumajan- duse käigus hävinud elupaikadele. Põldtsiitsitajale sobivaimad elupaigad on seega valdavalt planeeri- tud tegevuse lääneosa naabruses. DP ala hõlmab olemasolevaid tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega alasid, kus peal paiknevad olemasolev hoonestus ja liikumisteed ning kus toimub aktiivne sadamaala te- gevus. Selle tõttu ei ole ette näha ehitustegevuse tõttu reaalset pesade hävitamist. KSH aruannet täiendatakse viitega, et ehitustööde käigus ei tohi väljuda lääne osas ehitusmasinatega 52001:001:2860 kinnistu piirest. Sama lisatakse ka planeeringu seletuskirja ptk 4. 6. Arvestatakse. Mõistet "liigid" või "isendid" kasu- tatakse KSH aruandes ka taimeliikide käsitlemiseks, millede puhul on sobilik kasutada ka "mis", eelne- vast lähtuvalt KSH aruannet ei korrigeerita. KSH aruannet korrigeeritakse järgnevalt: "Isendid, mille elupaiku.." asendatakse "Liigid, mille elu- paiku..".

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

11

2. Teed ja juurdepääsud 1. Palume kaardimaterjali kaardikihilt YP_transp_tee_parkimine eemaldada punkt nr 25. „Kiisaoja“. Parkimise korraldamine Kiisaojal (Mäeotsa tee lõpus) ei ole otstarbekas ega vajalik. Maahooldaja jaoks on juurdepääs hooldatavale alale piisav ning parkimise tagamine külastajatele pole vajalik, sest seal ei ole ettenähtud kevadist kalapüügivõimalust ning kehtiva ja uue kaitse-eeskirja eel- nõu järgi on liikumispiirang ränd- ja haudelindude ning luhakoosluse kaitseks. 2. Nõva looduskaitseala Rooslepa sihtkaitsevööndisse on kavandatud kaks ko- halikku teed Rooslepa (Rooslepa rannatee) ja Elbiku (Roosta tee) külast randa. Tegemist on tupikteedega. Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018– 2027 kohaselt on kavandatud neile teedele mootorsõidukitega liiklemist keelav märk (lisatahvlil erand kaluritele) metsas paralleelselt rannaga kulgeva põhja- lõunasuunalise pinnasrajaga ristumiskohale, kuhu näib olevat (ÜP kaardimõõtu arvestades) kavandatud ka kohaliku tee lõpp-punkt. Keskkonnaamet teeb ette- paneku märkida kaardil, et rannani pääs ei ole võimalik ega lubatud.

1. Arvamust ei arvesta. Tegu on Kasari jõe uuringu kohase asukohaga. Liikumispiirangu info on võima- lik välja tuua parkimisala juures infotahvlil. Parki- miskorralduse lahendamine tagab positiivse mõju luha kaitsele. Parkimise korraldamisega suunatakse ala kasutavad kalurid parkima konkreetsele alale ja välditakse luhaalal kaootilist liikumist, mis vähen- dab koormust luhaaladele ja omab seeläbi positiiv- set mõju. 2. Arvamust ei arvesta. Liikluskorraldust üldplanee- ringuga ei lahendata. Täpsed korralduslikud lahen- dused leitakse edasise (üldplaneeringust sõltumatu) koostöö käigus.

3. Hara lahe ja Haapsalu Tagalahe ühenduskanal 1. KSH aruande lk 42 kohaselt: „KSHga ei teostata kanali rajamise keskkonna- mõjude hindamist, kuivõrd lähtuvalt Skepast & Puhkim OÜ (2019) tööst on va- jalik läbi viia veel täiendavaid uuringuid ja vajadusel koostada kanali rajamiseks keskkonnamõju hindamine“. Keskkonnaameti hinnangul tuleb ka ÜP ptks-s 3.8.9. selgitada keskkonnamõju hindamise vajadust. 2. Keskkonnaamet soovitab lisada KSH aruandesse ka teised Vööla mere kesk- konnaseisundi uurimistööde ja nende tulemused („Lääne maakonna ranniku- lõugaste uuringud. Lõpparuanne“, EMÜ, 2011; „Täiendavad uuringud Vööla mere tervendamiseks“, EMÜ, 2014;). Lääne maakonna rannikulõugaste uurin- gud lõpparuande järgi: „Vööla mere ökoseisundi parandamine, sellega veeliste elupaikade säilimise pikendamine saab olla vaid ajutine. Rahaliste ressursside, teadmiste, inimjõu ja oskuste olemasolul on seda võimalik teha“.

1. Arvamust arvestatakse. Seletuskirja ptk 3.8.9. muudeti järgnevaks: "Üldplaneeringu kaartidel on näidatud Vööla ja Sutlepa merd ühendavad kanalid, mille eesmärk on läbi veevahetuse suurendamise parandada veekogude ökoloogilist seisundit. Edasi- sed tegevused pannakse paika ehitusprojektiga, millele tuleb koostata keskkonnamõju hindamine." 2. Arvamust ei arvestata. Skepast & Puhkimi töö on 2019. aastast, see peaks juba olema arvesse võtnud varasemaid uuringuid ja ÜP kontekstis on oluline viidata viimase uuringu järeldustele. KSH aruandes tuuakse muude varasemate uuringute nimekiri, kuid ei käsitleta põhjalikumalt nende järeldusi.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

12

4. Haapsalu linna ja Noarootsi vaheline sild Keskkonnaameti hinnangul ei välista KSH aruande lk 105 viimas enanimetatud leevendav meede („Perspektiivse ühendustee...) emaputke ümberasustamine ebasoodsat mõju. Liigi soodsa seisundi tagab just elupaiga piisav suurus ja sood ne sei sund. Isendeid ei saa väiksele elupaigalaigule kokku koguda ja loota, et tal seal sa ma hästi läheb kui enne seda suurel alal. Peamine probleem kait- sealuste liikide jaoks on elupaikade pindala vähenemine ja killustumine ning lõ- puks isolatsiooni jäämine. Kui rannaniidu pindala vähendada ja seda killustada, siis selle väärtus väheneb ja sell est teed läbi ehitades tekivad servaefektist tin- gitud mõjud (tee servas on erinev pinnas ja seal hakkavad levima kohalikule kooslusele ebatüüpilised liigid ja tõenäoliselt ka võõrliigid). Keskkonnaameti hinnangul ei ole isendite ümberasustamine tõhus abi nõu . Pi- gem tasuks kaaluda võimalusi planeerida teetrassi nii, et see läbiks elupaiku võimalikult lühikesel lõigul. Teine võimalus on kompenseerivalt taastada liigi elupaika lähipiirkonnas ja tagada selle soodus seisund ka tulevikus.

Selgitame. Üldplaneeringusse on oluliselt muude- tava ühendusena kantud Haapsalu-Noarootsi silla eskiislahenduses esitatud trass. Trassiga seonduvale maa-alale üldplaneeringuga täiendavaid kitsendusi seatud ei ole. Planeeringus kajastatud trassikoridori laius on 350 m, mille sees valitakse sobivaim tee asukoht - st so- biva kasvukoha vähenemine ei toimu kogu kaardile määratud trassikoridori ulatuses. Skepast & Puhkim OÜ poolt 2017. a koostatud Noarootsi silla tehnilise teostatavuse analüüsi alusel on rajatava silla laius 14,3 m. Kui arvestada teetammi, mis sillale viib laie- mana, siis reaalne vajalik trassikoridor on hinnangu- liselt 30-40 m lai. Kui Väinamere loodusala piires emaputke kasvualal paigutada tee postidele (ehk teetamm jääb väljapoole loodusala), siis on 30-40 m asemel vajalik sama laius, mis sillal, ehk 14,3 m. Ar- vestades asjaolu, kus emaputke kasvukoht hõlmab EELISe andmetel kogu Noarootsi poolset potent- siaalset silla rajamiskohta. Kasvukoha pindala on EELIS andmetel 93,35 hektarit, ei näe KSH koostaja, et sellisel viisil ümberasustamisega kaasneks olu- kord, kus isendid viiakse väiksele elupaigalaigule ning kaasneks oluline kasvukoha vähenemine. Täpsemas planeerimisetapis (tõenäoliselt eripla- neering), mil on teada silla täpsemad parameetrid ja asukoht, tuleb läbi viia liigiinventuur ja keskkon- namõju strateegiline hindamine. Liigiinventuuri tu- lemusena kaardistatakse tegevuse poolt ohustatud isendid, mille säilimiseks tuleb läbi viia ümberasus- tamine. Võimalik on emaputke levikualal kasutada teetammi asemel maantee tugipostidele rajamist. Ümberasustamise vajadus võib kaasneda sellisel

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

13

juhul vundamendipostide ehitustööde teostamise alal, mitte kogu trassikoridori ulatuses. Kuna täpne trassi paigutus ja tehniline lahendus ei ole üldpla- neeringu koostamise hetkel selge, siis tuleb ühen- dustee rajamiseks läbiviidava eriplaneeringu raa- mes koostada täiendav Natura asjakohane hinda- mine. Üldplaneeringuga ei ole võimalik määrata trassi asukohta täpsemalt - tegemist on mitut omavalit- sust ja omavalitsuste piiride välist ala mõjutava ob- jektiga ning selleks tuleb koostada riigi eriplanee- ring ja mõjude hindamine millega määratakse sobiv silla asukoht. Üldplaneering seab piirangud võimali- kuks ehitustegevuseks koridori piires ja juhib tähe- lepanu, et praegu puudub teehoiukavas viidatud objekt.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

14

5. Ehituskeeluvööndi vähendamine 1. Soovitame juba ÜP-s selgitada, miks on vajalik ehituskeeluvööndi vähenda- mine ja erandi tegemine kehtivale normatiivile ning miks ei ole võimalik kavan- dada tegevust väljaspool ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust ei ole asjakohane põhjendada ehituskeeluvööndi määramise metoo- dika muutumisega (KSH aruanne lk 33, Dirhami küla), sest praegu kehtiv ehitus- keeluvööndi ulatust määrav looduskaitseseadus (LKS) kehtib alates 2004 (LKS § 35 lg 3 prim). 2. ÜP p 3.14. tabeli 5 punkt 30. nähakse ette Riguldi külas Urva kinnistul (52001:001:3100) pukktuulikut meenutava ehitise püstitamine, mis võib kanda ka suvemaja funktsiooni. Ala on Nõva-Osmussaare hoiualal ning ühtlasi Nõva- Osmussaare loodus- ja linnualal. Mõju hindamisel (KSH Tabel 3.14; lk 84) on lähtutud asjaolust „on säilinud nn vundamendikivid ja alumine osa tuuliku ema- puust, siis selle mahu taastamine negatiivset keskkonnamõju kaasa ei too ning elupaiga 6210* seisundi säilimist ei ohusta“. Keskkonnaregistri andmetel (KR_plk, natura_elupaik) on ala lausaliselt poollooduslike kooslustega kaetud. Ehitise püstitamise ja kasutamisega kaasneb laiem keskkonnamõju ning prae- gune KSH kohane mõju hinnang loodusala kaitse-eesmärkidele ei ole piisav, et järeldada negatiivse mõju puudumist kaitstavale elupaigatüübile.

1. Dirhami sadama-alal on ehituskeeluvöönd vara- sema ÜPga vähendatud ning keskkonnaministee- riumi 12.03.2003 nr 16-6/937 kinnitatud. Ehituskee- luvööndi vähenduse eesmärgiks on sadamaala laiendamine ja mitmekesise arengu võimaldamine. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sada- maehitisele ja veeliiklusrajatisele. Sadama arenda- misel soovitakse, et sadama alal saaks toimida nii otseselt veeliiklusega seonduvad tegevused, kui ka seda toetavad tegevused nagu merepääste, maju- tus, söögikoht, muuseum vms. Et vältida võimalikke hilisemaid vastuolusid looduskaitseseaduse erisuse tõlgendamisel vähendatakse sadama ehituskee- luvöönd sadama maa-ala ulatuses. Lisaks vähenda- takse ehituskeeluvööndit sadmaga piirnevale elamu maa-alal - ei ole põhjendatud, et sadamast sisemaa poole jääb kehtima riba ehituskeeluvööndit. KSH aruandes on esitatud, et vähendamise alale on keh- testatud DP-d, seejuures on esitatud hinnang ehi- tuskeeluvööndi vähenduse võimalikkusele. Kuivõrd ÜP KSH aruandes esitatud ehituskeeluvööndi vä- henduse hinnang on eelkõige tugiinfo hilisemaks ot- sustusprotsessiks, palume Keskkonnaametil ehitus- keeluvööndi vähenduse taotlusprotsessis sellega ar- vestada. 2. Arvamust arvestatakse. Pukktuulikule EKV vähen- dust ei taotleta.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

15

6. Mets Teeme ettepaneku tiheasutusala ümbruses piirangute seadmisel määrata mak- simaalne lageraielangi pindala. Kuna paljude tiheasutusalade ümbruses on hall lepik uid ja haigeid saarikuid, siis määrata, et lageraielank ei või olla suurem kui x ha välja arvatud hall lepikutes ja KeA poolt tehtud metsakaitseekspertiisi akti alusel. Märkused ja ettepanekud ÜP p tk i 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine (lk.46) kohta 1. Põhimõte: „Raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena ja raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist.“ Keskkon- naameti hinnangul võib selline sõnastust tekkida võib olla isemoodi nägemus. Kui oleks seda kuidagi soov piirata, siis peaks määrama lageraielangile pindala- lise piirangu. 2. Põhimõte: „Metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on metsa mõistes va- nem või mille tervislik seisund on halb.“ Kas see käib ühe kinnistu kohta või kogu väärtusliku metsa kohta konkreetse tiheasutusala ümbruses? Kes seda ot- sustab, milline neist metsa on mõistes vanem või mille tervislik seisund halb? Mida tähendab metsa mõistes vanem? Siin peaks selgelt kirjeldama, kes otsus- tab ja mille alusel? 3. Põhimõte: „Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid.“ Seda on väga raske määrata, milline see metsarada või tee on, mida ei või ületada. Kas loomarada on ka metsarada? Pigem võiks olla kohustus koris- tada inimeste poolt kasutuses olevate metsarajad peale raiet ja mitte kasutada neid kokkuveoteedena. 4. Põhimõte: „Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrval oleval langil kasvava metsauuenduse keskmine kõrgus on üks meeter.“ Kas sellega on ka- vandatud metsaseadusest erinev nõue sisse tuua? Metsa majandamise eeskirja § 16 lg 1 kohaselt loetakse metsa uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat hari- likku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuene- nuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. 5. Põhimõte: „Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta

Mitte arvestada. Metsandusspetsialistid on välja toonud, et lageraielangi pindala oleneb metsa kas- vukohatüübist, seega ei ole see ühe väärtusena ra- kendatav - igal üksikjuhtumil tuleks määrata mis on vastava koha puhul sobilik väärtus. Kohalik omava- litsus peab metsa teemat oluliseks teemaks ja see- tõttu on metsaraiega seonduvat täpsustatud võrrel- des metsaseaduses esitatuga. Samas ei ole üldpla- neeringu täpsusastmes võimalik määrata detailseid kvantitatiivseid määranguid vaid peab jääma kvali- tatiivsete kirjelduste juurde, kus edasise töö käigus tuleb kohapõhiselt lähtuvalt üldplaneeringus too- dud põhimõtetest teha otsus.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

16

jooksul pärast raiet.“ Keskkonnaamet soovitab kasutada metsauuendamise pu- hul metsaseaduse § 24 lg 3 sõnastust: Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pä- rast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. Sellega on sobilikes kas- vukohatüüpides lubatud ka looduslik uuenemine. 6. Põhimõte: „Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.“ Keskkonnaamet soovitab kasutada sõnastust: noortes ja keskealistes metsades on lubatud hooldusraiet teha vastavalt metsade vajadus- tele.

7. Sadamad Keskkonnaamet esitas 29.09.2020 kirjas nr 6 5/20/13380 2 ettepaneku täpsus- tada ÜP s s adama maa-ala mõistet . Lääne Nigula Vallavalitsus oli 15.10.2020 kirjaga nr 7 1/20 111 1 saadetud tabeli „Arvamused ja seisukohad Lääne Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele“ kohaselt nõus nimetatud Kesk- konnaameti ettepanekuga arvestama , kuid muudatus ei ole üldplaneeringusse sisse viidud. Palume sõnastada ÜP ptk 3.3 .1.6 Sadama maa-ala (LS) järgnevalt: „Sadama maa-ala (LS). Sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala. Sadama maa-alale võib ehitada üldplanee- ringu ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehitisi.“

Arvamust arvestatakse. Ptk 3.3.1.6. tekst muudetud järgnevaks: "Sadamateenuste osutamiseks ja laeva- liikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala. Sadama maa-alale võib ehitada üldplaneeringu ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehi- tisi."

8 Priit Kotkas, 30.09.2021

1. Üldplaneeringu eskiisi kaardil on meie perele, s.o. allakirjutanule ning minu abikaasale Signe Kotkasele kuuluvale Einbi külas asuva Ramsholmi kinnistule märgitud avalikult kasutatav tee. Sellist teed meie kinnistul pole, samuti ei soovi me sellist teed oma kinnistule. Teed saab avalikult kasuatavaks kuulutada juhul, kui omanik sellega nõustub või kui kinnistusraamatusse on kantud kinnis- tut koormav, valla kasuks seatud piiratud asjaõigus. Käesoleval hetkel ei ole omanik andnud Lääne-Nigula vallale oma nõusolekut kinnistule avalikult kasua- tava tee tegevmiseks, ka pudub vallal mistahes muu õigusilik alus selle tegemi- seks. Seega tuleb Ramsholmi knnistult eemaldada avalikult kasuatava tee ting- märk. Palun näidata avalikult kasutatav tee kuni Ramsholmi kinnistu piirini.

Arvamust ei arvestata. Valla seisukoht on, et nime- tatud tee peaks olema avalikult kasutatav, valla sei- sukohad on esitatud samas haldusasjas. Kuni riigi- kohtu lahend ei too teistsugust lahendit jätkatakse nimetatud tee avalikuks teeks planeerimisega.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

17

2. Üldplaneeringu eskiisi kaardil on märgitud Ramsholmi kinnistule Ramsi pool- saare tippu lautrikoht. Omanikud ei nõustu lautrikoha rajamisega Ramsholmi kinnistule, Lääne-Nigula vallal puudub võõrale maale ilma omaniku nõusole- kuta lautri planeerimiseks ka igasugune õiguslik alus. Ka ei ole lautrikoha loo- mine Ramsi poolsaare tippu, s.h. Lääne-Nigula vallale kuuluvale, Einbi külas asuvale kinnistule nr 1125132, katastrinumbriga nr. 52001:005:0008 võimalik. Nimelt läheb poolsaare tipust Vormsi suunas merre ELASA-le kuuluv Vormsit ja Hiiumaad mandriga ühendav valguskaabel. Valguskaablile kohaldub kaitse- vöönd, mis Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2015. a määruse nr 73 „Ehitise kait- sevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 14 lg 2 kohaselt on merel 0,25 meremiili so 463 meetrit sideehitise keskjoonest. Kaabel läheb merre vallale kuuluvalt kinnistult, mille merepiir on napilt 40 meetrit. Lautrikoht tähendab autode ja paadikärude pikka vette tagurdamist ning merre kinnijäänud autode traktoritega meremu- dast väljatõmbamist, milline tegevus sidekaabli kaitsevööndis pole võimalik. Seega ei saa Ramsi poolsaare tippu, s.h. vallale kuuluvale kinnistule lautrikohta rajada. Palume lautrikoha tingmärk kaardilt eemaldada.

Arvamust ei arvestata. Lautrikoht ei ole planeeritud Ramsholmi kinnistule vaid Ramsi puhkekoht katast- riüksusele, võimalik et mõõtkvast tulenevalt ei paista see hästi välja. Sideehitise kaitsevöönd ei vä- lista lautrikoha toimimist, seega ettepanekut ei ar- vestata selles osas. Pääs kallasrajale ja lautrikoht on olulised sellele piirkonnale, mistõttu on nende pla- neerimine avalik huvi.

3. Üldplaneeringu kaardil on Ramsholmi kinnistul asuv elamu ja selle õueala jäänud ehituskeelu alasse. Teeme ettepaneku ehituskeelu alast välja jätta õueala ja talu majandushoov, mis on majandushoonete ehitamiseks sobiv ala. Uus ehituskeelu joone ettepanek on lisatud kirjale Lisa 1 näidatud sinisega, ole- masolev ehituskeelu joon punasega.

Arvamust ei arvestata. Vastavalt LKS § 38 lg 4 p 1-le ei laiene olemasolevale õuealale ehituskeeld ja see- tõttu ei ole vajalik ehituskeeluvööndi täiendav vä- hendamine üldplaneeringuga.

4. Meile kuuluvale Einbi külas asuval Voosi kinnistul on olemasolev kasutuses lautrikoht, mille palume märkida ka üldplaneeringu kaardile. Kuna lautrikoha juurde on vajalik rajada ka merenduse ja kalandusega seotud ehitisi, teeme et- tepaneku näidata lautrikogha kõrvale praeguse ehituskeelu ala sisse ehitusala, mis võimaldaks ehitada lautrikohte võrgu- ja paadikuure ning muid merenduse ja kalandusega seotus hooneid. Kirja Lisas 2 on lautrikoha ettepanek näidatud mustaga ning ehitusala ettepanek näidatud punasega.

Arvamust ei arvestata. Varasema koostöö käigus esitasite 24.11.20 oma nägemuse (sama nägemus mis nüüdki) lautrikohast ja see oli pigem sadam kui lautrikoht, mis nõuaks suuremamahulisi väljaehitus- töid, parkla ehitamist ja muu teenindava taristu ehi- tamist. Taotletud võrgu- ja paadikuuride rajamiseks puudub teadaolevalt avalik huvi (taotluse on teinud vaid üks perekond, puudub info, et kohalik kogu- kond seda taotleks), mistõttu ei ole põhjendatud nende kavandamist sinna üldplaneeringuga. Kui ko- haliku kogukonna poolt soovitakse arvamuse andja

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

18

poolt küsitut, siis on tulevikus võimalik algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering.

5. Üldplaneeringuga on ette nähtud püsiühendus mandri ja Vormsi vahel, pla- neeringu eskiisile on märgitud ka selleks ettenähtud maa-ala. Saan aru, et üldplaneeringuga soovitakse ette näha vähemalt 3 km pikkuse silla ehitust üle Voosi kurgu Vormsile. Selleks, et silda saaks üldplaneeringuga kavanda, tuleks üldplaneeringusse kindlasti lisada ka sotsiaal-majanduslikud põhjendused, mil- lega sellist investeeringut põhistatakse. Eeldusel, et Voosi kurku, sissesõitu Haapsalu lahele ei plaanita sulgeda purjelaevadele, saab tegemist olema mas- siivse, kõrge ehitusega, mille ehituse ning ekpluatatsiooniga kaasneb ka ulatus- lik keskkonnamõju. Suur mõju saab olema kalastikule ning linnustikule. Kind- lasti oleks oluline ära tuua ka silla eskiis ning selle ehituslikud põhimõtted, mil- lest nähtudes saaks hinnata rajatava silla mõju muuhulgas ka lindude pesitsu- sele ja rändele – tegemist on olulise pesitsuala ning rändekoridoriga, mida kõrge vantsild saaks oluliselt takistama. Arvestada tuleb ka kavandatava tege- vuse vastavusega Euroopa Linnudirektiivile. Seega tuleb keskkonnamõjude strateegilises hindamise aruandes kindlasti hinnata Vormsi püsiühenduse raja- mise keskkonnamõju, mis praegu on jäänud täies mahus hindamata.

Juhime tähelepanu, et ÜP-ga ei planeerita Vormsi silda ning kitsendusi ei seata. Üldplaneeringusse on kantud perspektiivne maakonnaplaneeringu ko- hane trassikoridori kulgemine informatiivse infona. Ühenduse elluviimine on mastaapne riiklik projekt ja huvi (riigiteede ühendamiseks), mistõttu algata- takse projekti elluviimiseks vajadusel riigi eriplanee- ring ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneeringu koostamise hetkel ei ole ühendus riiklikus teehoiukavas ning ühendusele ei ole omis- tatud riiklikku huvi.

9 Maa-amet, 08.04.2021 nr 6 3/20/11255- 8 28.09.2021 nr 6 3/20/11255 11

1. Palusime oma kirjas 08.04.2021 nr 6 3/20/11255 8 seletuskirjas ja KSH aruandes üheselt se lgitada, mis on võimalik mäetööstusmaa. Joonisel Põhijoo- nis on Keskkonnaametis menetluses olevatele taotletavatele mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele märgitud „taotletav mäeeraldis 27.04.2021 (võimalik mäetööstusmaa)“, kuid seletuskirjas ei ole jätku valt selgitatud, millega on täpsemalt tegu. Vältimaks muid tõlgendusi pa- lume seletuskirja lisada selgitus, et võimaliku mäetööstusmaana on märgitud üldplaneeringu koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäeeraldiste ja nende teenindusmaade alad.

Arvamust arvestatakse. Ptk 3.20. lisatakse järgnev tekst: "Lisaks on üldplaneeringu põhijoonisel kajas- tatud võimaliku mäetööstusmaana üldplaneeringu koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäee- raldiste ja nende teenindusmaade alad. Nimetatud alad võivad üldplaneeringu elluviimise perioodil olenemata kohaliku omavalitsuse planeerimissuu- nistest muutuda kaevanduslubade alusel kujuneda mäetööstusmaaks."

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

19

2. Joonis e Üldplaneeringu põhijoonis kohaselt asuvad maardlatel ning Kaopalu kruusakarjäär (loa nr L.MK/330426; loa omaja Lääne Teed OÜ) mäeeraldise teenindusmaal, Jaakna III kruusakarjäär (loa nr L.MK/321798; loa omaja Sand- pit OÜ), Jaakna II liivakarjäär (loa nr L .MK/319163; loa omaja EMG Arendus OÜ), Jaakna kruusakarjäär (loa nr L.MK/327728; loa omaja Lääne Teed OÜ) mäeeraldistel ja nende teenindusmaadel olemasolevad puhketaristu objektid ning planeeritud matkarada. Seletuskirja peatükis 3.22. Puhke ja virgestusalade asukoha ja nendest tekki- vate kitsenduste määramine on kirjeldatud (tsiteerin): „Planeeringuga määra- tud virgestusrajatiste ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekitavaid ehitisi või tegevusi“ ning „Kullamaa puhkealast Kaopalu karjäärini kavandatak se matkarada“. Puhke ja virgestusalade arendamise põhimõtete ja soovituste all on toodud, et tuleks paigaldada infostende, suunaviitasid, teabetahvleid. Selgitame, et kaevandamise käigus toimuvate tegevuste tulemusena tekib paratamatult mõnevõrra müra. Tagamaks maava- rale juurdepääsu palume seletuskirjas märkida, et kaevandamiseks antud kesk- konnaloaga määratud aladel on virgestusrajatiste ümbruses müra tekitavad te- gevused lubatud. Samuti lisame, et matkaradu, infostende, suunaviitasid, tea- betahvleid ei ole ilma kaevandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna nende paigaldamine takistab ni- metatud objektide alt ja ümbrusest maavara väljamist ja on seega vastuolus MaaPS § 14. Lisaks selgitame, et kaevandamisel tuleb tagada vastavalt MaaPS § 78 ohutusnõuded, mida matkaja puhul ei ole võimalik tagada, kui matkaja sa- tub mäetööde alale või korrastamata maastikule. Tulenevalt MaaPS sätestatud vajadusest tagada juurdepääs maavarale palume nimetatud rajatisi mäeeraldis- tele ja nende teenindusmaadele mitte planeerida, kui selleks ei ole saadud loa omajate (Lääne Teed OÜ, Sandpit OÜ, EMG Arendus OÜ) nõusolekuid. Nõuso- lekute saamisel palume need esitada Maa ametile.

Arvamust arvestatakse. Ptk 3.20. lisati järgnev tekst: "Planeeringuga määratud virgestusrajatiste ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekita- vaid ehitisi või tegevusi välja arvatud maavara juur- depääsu tagamiseks ja kaevandamiseks antud kesk- konnaloaga määratud tegevused.". Samuti lisati peatükis olevasse loetellu: "uusi matkaradu, infos- tende, suunaviitasid, teabetahvleid ei ole ilma kae- vandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna nende paigaldamine takistab nimetatud objektide alt ja ümbrusest maavara väljamist".

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

20

KSH aruande peatükis 3.2.1.1. Planeeringulahenduse elluviimi sega kaasnevad mõjud on kirjeldatud (tsiteerin): „Eelnevat arvesse võttes tegi KSH koostaja et- tepaneku üldplaneeringu protsessist eraldiseisvalt alustada kohalikul omavalit- susel Palivere aleviku aktiivse reservvaru passiivseks reservvaruks muutmise protsessiga. Maa amet esitas oma 08.04.2021 kirjaga nr 6 3/20/11255 8 seisukoha, milles seisis: „Maa ametile kui keskkonnaregistri kande tegemise otsustajale teadaolevalt ei ole Palivere alevikus asuva Palivere liivamaardla (registrikaart nr 574) aktiivse re- servv aru passiivseks reservvaruks ümberhindamiseks alust.“ Lähtuvalt eelne- vast eemaldatakse KSH aruandest vastav meede, küll aga tuleb tulevikus, mil algab menetlus maavaravaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamisel ar- vestada tiheasustusalale avalduvate mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude hindamine“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist ARUANDE JA HIN- DAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE, sh leevendavad meetmed ). Selgitame, et oma kirjas 08.04.2021 nr 6 3/20/11255 8 märkisime, et MaaPS § 23 lõike 7 ko- haselt tarbevaru ja reservvaru eristamise aktiivseks ja passiivseks otsustab keskkonnaregistri kande tegemise otsustaja, tuginedes geoloogilise uuringu tu- lemustele ja muule keskkonnaregistri kande tegemise ajal saada olevale tea- bele. Konkreetselt Palivere alevikus asuvale aktiivsele reservvarule ei kohaldu kõik MaaPS § 24 loetletud tingimused, et oleks võimalik ilma geoloogilist uurin- gut nõudmata reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistada, seega tu- leks läbi viia geoloogiline uuring . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhti- missüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 3 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste kor- ral, KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhindamise tulemu- sed. KeHJS § 6 lg 2 loetelu on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ (edas- pidi määrus nr 224). Geoloogiline uuring ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ega ka määruse nr 224 loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg 3 ning määruse nr 224 alusel ei ole antud juhul

Arvamust arvestatakse. Lähtuvalt Maa-ameti varasemast kirjast, eemaldati esmane meede (mis hõlmas endas mh geoloogilist uuringut) ning meede asendati KSH aruandes järg- mise meetmega: /--/ tulevikus, mil algab menetlus maavaravaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tun- nistamisel arvestada tiheasustusalale avalduvate mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude hinda- mine. Määrus nr 224 täpsustab keskkonnamõju hinda- mise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõi- kes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille § 3 lg 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise va- jalikkuse eelhinnang anda pealmaakaevandamise korral kuni 25 hektari suurusel alal. Palivere liiva- maardla pindala on Maa-ameti maardlate kaardira- kenduse kohaselt 19.68 ha. KSH aruannet täpsustatakse üheselt mõistetavuse eesmärgil: /--/ tulevikus, mil algab menetlus maavaravaru kae- vandamiseks, arvestada tiheasustusalale avalduvate mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude eelhin- nang ning vajadusel algatada keskkonnamõjude hindamine (aluseks kehtiv seadusandlus).

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

21

KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ega KMH vaja- likkuse kaalumine. Eeltoodust tulenevalt ei ole Palivere alevikku jääva aktiivse reservvaru ümber- hindamisel keskkonnamõju hindamine kohustuslik ja seega Maa amet ei nõustu KSH sõnastusega. Palume KSH aruandes selgitada, et kui tulevikus hinnatakse geoloogilise uurin- guga maavara ümber aktiivseks tarbevaruks ning seda hakatakse kaevandama , siis hinnatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkust vastavalt KeHJS le.

Maa-amet nõustub ajavahemikul 09.08.2021 30.09.2021 avalikul väljapanekul olnud Lääne Nigula valla üldplaneeringuga tingimusel, et täpsustatakse planee- ringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jät- misel halveneb maavarale juurde pääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näi- teks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õi- gusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist teadmiseks Maa-ametile.

Arvamusega arvestatakse.

10 Maaeluminis- teerium, 13.09.2021 nr 4.1-5/1436-1

Maaeluministeerium on oma 12.04.2021 kirjaga nr 4.1-5/614-1 kooskõlastanud üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu, kuna Maaeluministeeriumi varasemad märkused on võetud teadmiseks ning üldplaneeringu dokumente on vastavalt korrigeeritud. Maaeluministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu seletus- kirja jaotises 3.3.1.16 „Maalise asustuse maa-ala (MA)“, jaotises 3.3.2 „Üldised põhimõtted hajaasustuses“ ja jaotises 3.17.1 „Väärtuslike põllumajandus- maade määramine“ väärtusliku põllumajandusmaa kohta toodud tingimused ja põhimõtted on üldises vastavuses väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja põhimõtetega.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

22

Maaeluministeerium analüüsis üldplaneeringuga kavandatud väärtuslike põllu- majandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemeid Põllumajandusuurin- gute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive kajastava kaardiand- metega (2017. aasta seis). Analüüsi tulemustest selgus järgmist: - Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi andmetel on Lääne-Nigula vallas väärtuslikke põllumajandusmaid (kahe hektari suuruse või suurema põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet on 34 hinde- punkti või enam) ligi 17 500 hektarit, millest u 1500 hektarit ei kavandata üldplaneeringuga väärtuslikuks põllumajandusmaaks arvata. Samas on aga üldplaneeringuga kavandatud määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks roh- kem kui 2000 hektarit põllumajandusmaa massiive, mille kaalutud keskmine boniteet on alla 34 hindepunkti. Kokkuvõtvalt kavandatakse Lääne-Nigula vallas määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks üle 18 300 hektari põllumajandus- maad; - KSH aruande eelnõu jaotises 3.2.3 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud väärtuslike põllumajandusmaade kohta põhjalik analüüs, lahates planeeringula- henduse elluviimisega kaasnevaid mõjusid erinevate külade kaupa. Märgime, et Maaeluministeeriumi poolt tehtud analüüsi põhjal nähtub, et üldplaneerin- guga ei kavandata määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks rida suure- maid põllumajandusmaa massiive, mis paiknevad soode läheduses (Hindaste külas paiknev massiiv), metsamassiivide keskel (Elbiku ja Keedika külas paikne- vad massiivid), samuti tiheasustusalade läheduses (Kärbla, Saunja, Võntküla, Vidruka külades ja Risti aleviku lähistel olevates külades paiknevad massiivid). Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal kä- sitlemisel oluline mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal, et üldplaneeringut käsitlevates dokumentides tuleks väärtuslikuks põllumajan- dusmaaks mittemääramist põhjendada, käsitledes seejuures võimalikult üksi- kasjalikult põhjuseid ja huvisid, sealhulgas avalikke huvisid, mis kaaluvad üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. Lisaks palume hinnata sellega kaasnevaid mõjusid ka KSH aruande jaotises 3.2.3. See annab meie ar- vates nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile selguse ja kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud.

Arvamust ei arvestata. Üldplaneering lähtub kohalikust teadmisest, mis hõlmas planeeringumenetluses kohalike põlluma- jandusettevõtjate ja kogukondade kaasamist. Välja arvati vaid sellised väärtuslikud põllumajandus- maad, mis olid tiheasustusaladel, liiga väikesed või kuhu kavandati muud maakasutust. Juurde arvati alasid, mida toodi välja sihtgrupiga tehtud kohtu- mistel. Ptk 3.17.1. on neid põhimõtteid ka kirjelda- tud. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise ajal ei ole võimalik tugineda kehtivale väärtuslikke põlluma- jandusmaid reguleerivale seadusandlusele, siis tule- nevalt maakonnaplaneeringu suunistest ja Plans § 75 lg 1 p 14 kasutab kohalik omavalitsus oma täie- likku otsustusõigust määrata üldplaneeringuga väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende tingimu- sed olenemata võimalikest tulevikus vastu võetava- test riiklikest seadustest ning neis sisalduvatest kri- teeriumitest. Üldplaneeringu kohasel tasemel on KSH-s seda ka hinnatud. Üldplaneeringu ja selle juurde kuuluva KSH on kooskõlastanud erinevad koostöötegijad, sh ka Maaeluministeerium.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

23

2) Seletuskirja jaotises 3.8.8 „Sademeveesüsteemid“ on toodud põhimõtted sa- demeveesüsteemide edasisel arendamisel. Ühe tingimusena on ette nähtud, et sellega seotud arengute kavandamisel tuleb kombineerida maaüksusepõhised sademeveelahendused piirkondlike lahendustega. Jaotises on märgitud, et üld- juhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse, kuid see on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga Soovime preventatiivselt juhtida tähelepanu viimasel ajal palju probleeme teki- tanud küsimusele, mis on seotud lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega. Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 kohaselt võib tulla kõne alla ka väljas- pool maaparandussüsteemi koondatud vee ehk lisavee juhtimine maaparan- dussüsteemi. Peame vajalikuks osundada, et sellisel juhul peab ehitusloa või muu loa andja kooskõlastama ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt soovi- takse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (lisavesi) ees- vooluvõi kuivenduskraavi, Põllumajandus- ja Toiduametiga. Lisaks sellele tuleb lisavee maaparandussüsteemi juhtimise puhul arvestada maaparandussüsteemi hoiutööde mahu ning sellega seotud hoiukulude suure- nemisega. Maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui selle maa- parandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on moodustatud maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maapa- randushoiukulude katmisel Põllumajandus- ja Toiduameti määratud ulatuses. Samas muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole moodustatud, peab lisavett juhtiv isik arvestama kohustusega korraldada maaparandushoiu- tööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See tähen- dab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevuse käigus või ehitamise tulemu- sena hakkab juhtima sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub ko- hustus tasuda lisavee juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud. Eelnevat silmas pidades ning juhuks, kui lisavee maaparandussüsteemi juhtimise vajadus peaks tekkima, soovitame üldplaneeringus käsitleda ka lisavee maaparandus- süsteemi juhtimisega seotud nõudeid ning sellega kaasnevaid maaparandus- hoiu kulude tasumise kohustusi.

Arvamust arvestatakse osaliselt. Ptk 3.24. lisatakse järgnevad laused: "Ehitamist puudutavates menet- lustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse aja- hetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaar- dirakendusest. Lisavee (väljapool maaparandussüs- teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüs- teemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ- lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.". Juhime tähelepanu, nagu oleme teinud seda juba alates lähteseisukohtade staadiumist, et üldplaneeringu koostamisel on arvestatud võimalikult suures ulatu- ses põhimõtet mitte esitada tekstis ja joonistel ei esitata kehtivaid õigusakte ja piirnaguid kuna neid ei kehtestata üldplaneeringuga. Varasemast prakti- kast on mitmeid näiteid, kus seadusesäte muude- takse, kuid selle varasem sissekandmine üldplanee- ringusse tektitab kas segadust või selle edasi kehti- mise.

11 Diana Saarniit, Mairo Saarniit, 15.09.2021

Palume muuta Läne-Nigula valla üldplaneeringus maa juhtotstarvet tootmis- maast elamumaaks, meile kuuluva Nagimäe kool katastriüksuse osas, katastri- tunnusega 55201:001:0214. Kuna plaanime sinna endale elumaja ehitada.

Arvamust arvestatakse. Viidatud katastriüksusele kavandatakse üldplaneeringus maalise asustuse

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

24

maa-ala juhtotstarve mis muuhulgas võimaldab ela- mute kavandamist.

12 Põllumajandus- ja Toiduamet, 06.08.2021 nr 6.2-1/6788-1

Oleme seisukohal, et planeering ei kajasta maaparandussüsteeme ja nendest tulenevaid nõudeid vajalikul määral. Alljärgnevalt selgitame oma seisukohta.

Kogu arvamust arvestatakse osaliselt. Ptk 3.24. lisa- takse järgnevad laused: "Ehitamist puudutavates menetlustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse ajahetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaar- dirakendusest. Lisavee (väljapool maaparandussüs- teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüs- teemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ- lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.". Juhime tähelepanu, nagu oleme teinud seda juba alates lähteseisukohtade staadiumist, et üldplanee- ringu koostamisel on arvestatud võimalikult suures ulatuses põhimõtet mitte esitada tekstis ja joonistel ei esitata kehtivaid õigusakte ja piiranguid kuna neid ei kehtestata üldplaneeringuga. Varasemast praktikast on mitmeid näiteid, kus seadusesäte muudetakse, kuid selle varasem sissekandmine üldplaneeringusse tekitab kas segadust või sätte edasi kehtimise. Samuti selgitame, et üldplaneering kogu ulatuses - igasse peatükki ristviitamine ja tingimuste kooska- sutuse sissetoomine teeb üldplaneeringu käsitle- mise oluliselt keerulisemkas. Üldplaneeringu ja selle juurde kuuluva KSH on koos- kõlastanud erinevad koostöötegijad.

Üldplaneeringu alusel, vastavalt sellele, kas ehitamist kavandatakse detailpla- neeringu kohustusega alale või mitte, koostatakse detailplaneeringuid või an- takse projekteerimistingimusi. Seetõttu on oluline, et lisaks üldplaneeringuga kavandatavatele tegevustele kajastaks üldplaneering ka olemasolevat olu- korda. Olemasoleva olukorra kirjeldamine on vajalik eelõige kohalikele elani- kele ja teistele isikutele, kes planeeringu alal tegevusi kavandavad kui ka pla- neeringu korraldajale ehk kohalikule omavalitsusele edasises loamenetluses.

Juhime tähelepanu, et maaparandusseadusest tulenevalt kehtib maaparandus- süsteemide reguleeriva võrgu maa-alal ja maaparandussüsteemide eesvoolu kaitsevööndis mitmeid piiranguid, millega tuleb maakasutajal juba oma tege- vuste kavandamise varajases staadiumis arvestada.

Maaparandusseadusest ei tulene mitte ainult ehitusõiguse andmisega seotud nõuded. Kõik tegevused, mis võiksid kahjustada maaparandussüsteemi toimi- mist, on vaja eelnevalt kooskõlastada PTA-ga. Ka selliste ehitiste kavandamine, milleks ehitusluba ei anta ja ehitusteatist ei esitada, tuleb maaparandussüs- teemi reguleeriva võrgu maa-alal ja eesvoolu kaitsevööndis kooskõlastada PTA- ga. Need tegevused on vaja kajastada üldplaneeringu seletuskirjas. Teavitame, et üldplaneeringus peab olema kajastatud olemasolevate maapa- randussüsteemide toimimist tagavad meetmed (sh maaparandussüsteemide terviklikkuse säilitamine) ning ruumilise planeerimise põhimõtted maaparan- dussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse muutmist ja ehitusõi- guse laiendamist. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arves- tada maaparandusseadusest (edaspidi ka MaaParS) tulenevalt maaparandussüstee- mide toimimist tagavate meetmetega ning eesvoolude puhul looduskaitse- ja veeseadusest tulenevate veekogudele kehtivate piirangutega

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

25

Tuginedes planeerimisseaduse § 87 lõikele 2 ja tutvunud Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga ja KSH aruandega esitame alljärgnevad ettepanekud üldpla- neeringu täiendamiseks selliselt, et see vastaks planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punktis 28 sätestatud üldplaneeringu ülesandele. 1. Palume peatükis 3. Planeeringulahendus ja selle alapeatükis 3.3.2. Üldised ehituspõhimõtted hajaasustusalas viidata maaparandusseadusest tulenevatele piirangutele. Hajaasustusala käsitledes on oluline tingimustes välja tuua, et (hoonete) ehitamisel maaparandussüsteemi maaalale peab olema tagatud ole- masolevate maaparandussüsteemide säilimine ja jätkusuutlik toimimine. Palume täiendada tingimuse loetelu järgnevalt. • Hajaasustusalal maaparandussüsteemi maa-alale (ehitus)tegevuse kavanda- misel tuleb arvestada seal paiknevate maaparandussüsteemidega.

2. Alapeatükis 3.8.4.2. Päikeseenergeetika tuleb viidata ka maaparandusseadu- sest tulenevatele piirangutele. Päikeseparkide kavandamisel tuleb arvestada maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega, sealhulgas drenaažiga (MaaParS § 47 - § 50). • Maaparandussüsteemi maa-alale päikeseenergiajaamade kavandamisel tuleb arvestada, et maaparandussüsteemide töövõime peab säilima.

3. Peatükis 3.17. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike määramine ning nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmine ja selle alapeatükis 3.17.1. Väär- tuslike põllumajandusmaade määramine täiendada tingimuse loetelu järgne- valt. • Väärtuslikel põllumajandusmaadel paiknevad maaparandussüsteemid tuleb hoida korras ja tagada nende terviklikkus. • Väärtuslikule põllumajandusmaale taastuvenergia tootmisalade kavandami- sel tuleb arvestada maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega, sealhulgas drenaažiga.

4. Peatükis 3.24. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsen- duste määramine palume lähtuda üldiste põhimõtete ja tingimuste kirjeldami- sel maaparandusseadusest. Teeme ettepaneku lisada tingimuste loetelu järgnevalt. • Maaparandussüsteemi maa-alal (ala, millel paikneb reguleeriv võrk, vastavalt kuivendus- või niisutusvõrk) tuleb arvestada maaparandussüsteemide

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

26

toimimist ja terviklikkust tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseadu- ses sätestatule. • Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada vee voolu maaparandussüstee- mis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandus- süsteem kuulub maa juurde, millel see asub ning maaomanikul lasub kohustus tagada tema maal paiknevate kraavide (sh eesvoolude), dreenide ja drenaaži- kollektorite (sh kollektoreesvoolude), drenaažikaevude ja teiste maaparandussüsteemi rajatiste korrashoid ning toimimisvõime. • Lähtudes maaparandusseadusest tuleb eesvoolu kaitsevööndis tehtavate tööde, maaparandussüsteemi maa-alale muu ehitise ehitamise ja heitvee im- mutamise, maaparandussüsteemi lisavee juhtimise ning maaparandussüsteemi maa-alal asuva kinnistu maakorraldustoimingu (sealhulgas siht- või kasutusots- tarbe muutmise) korral saada luba või kooskõlastus Põllumajandus- ja Toidua- metilt. Samuti on keelatud ilma Põllumajandus- ja Toiduameti loata drenaaži- süsteemi maa-alale lasta kasvada või istutada puittaimi, sealhulgas rajada lühi- kese raieringiga madalmetsa. • Maaparandussüsteemi tohib rekonstrueerida või uut ehitada vaid Põlluma- jandus- ja Toiduameti loal. Maaparandussüsteemide projektdokumentatsioon (sealhulgas drenaažkuivenduse teostusjoonised) on leitav Põllumajandus- ja Toiduameti arhiivist. • Üldplaneeringu kaardile kantud olemasolevate maaparandussüsteemidega aladele (nt drenaažkuivendussüsteemid, kraavkuivendus või kogujakraavid) ehitusõiguse kavandamisel tuleb arvestada eesvoolude ehituskeeluvöönditega. Kanda kaardile maaparandussüsteemi maa-alale lisaks ka eesvoolud (eraldi eesvool ja riigi poolt korrashoitav ühiseesvool). Vastav detailplaneering või ehitusprojekt kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduame- tiga. Maaparandussüsteemiga alal peab igasuguse ehitustegevuse puhul olema ta- gatud kogu maaparandussüsteemi häireteta toimimine.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

27

6. Alapeatükis 3.8.8. Sademeveesüsteemid tuleb viidata ka maaparandusseadu- sest tulenevatele piirangutele. Koondatud sademevee juhtimine maaparandus- süsteemi rajatistesse on lubatud vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või kooskõlastusel. (MaaParS § 47 - § 50, § 53). Sademevee ärajuhtimiseks lahenduste leidmisel tuleb arvestada, et mitmed sa- demevee juhtimiseks tuleb saada Põllumajandus- ja Toiduameti luba. Vajadusel tuleb eesvool eelnevalt rekonstrueerida. Samuti tuleb arvestada, et maaparan- dussüsteemi lisavee juhtimisel tuleb lisavee juhtijal osaleda maaparandushoiu- kulude katmisel. Lisavesi on väljastpoolt maaparandussüsteemi koondatud vesi, mis juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi või kui- vendusvõrgu maa-alusesse torustikku. • Koondatud sademevee ja muu vee juhtimine maaparandussüsteemi rajatis- tesse on lubatud vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või kooskõlastusel.

Ka muude tegevuste korral peale ehitiste kavandamise ( lisavee juhtimine maa- parandussüsteemidesse, maade metsastamise…jne.) on vajalik Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastamine. Põllumajandus-ja Toiduamet jääb ootama Lääne-Nigula Vallavalitsuse tagasisi- det tuginedes Planeerimisseaduse § 87 lõige 9-le.

13 Riigi Kinnis- vara, 20.09.2021

Riigi Kinnisvarale kuulub Pürksi keskuse 10b (52001:005:0176) kinnistu. Palume koostamisel oleva üldplaneeringuga antud kinnistu maa-ala juhtfunktsiooniks määrata segahoonestusega maa-alaks. Riigi Kinnisvara AS-i arvates võimaldab segahoonestuse maa-ala määramine kinnistu paindliku kasutamise ja arenda- mist olukorras, kus ei ole selge riigi vajadus antud kinnisu suhtes. Hetkel puu- dub vajadus antud kinnistut kasutada ühiskondlike ehitiste maana.

Arvamust ei arvestata. Lähtutakse kehtivast detailp- laneeringust, millega on kavandatud ühiskondlikud hooned.

14 Ain Talviste, 01.09.2021

1. Planeerida Allikmaa külas Allikmaa tee äärde KÜ 43601:001:0405 1,82 ha suurusele osale elamumaa, 4 elamukrunti + juurdesõiduee Allikmaa teelt. Kruntide suurus ca 4550 m2 - juurdesõidutee. Selleks muuta maatulundusmaa (looduslik rohumaa) 1, 82 ha elamumaaks. Allikmaa tee äärde on kujunenud elamumaad kuni loodava üksuseni. Kõrval Tooma tänava 5 elamukrunti. See jätkaks elamute ehitust Allikmaa tee äärde kuna mõlemal pool teed on elamud ja kaks vana talu südant, Aru, Aaviku. Raudtee poole Aru ja Aaviku ning raudtee vahele on planeeritud kaks elamu

Arvamust arvestatakse osaliselt. Korrigeeritakse väärtuslike põllumajandusmaa piirjoont. Ala ei mää- rata tiheasustusega alaks, kuid sellele jääb maalise asustuse juhtotstarve, mis võimaldab kavandada elukondlike hoonetega hoonestatavaid maaüksu- seid minimaalse suurusega 0,5 ha.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

28

krunti. See moodustaks terviku. Kogu piirkond jääb bussipeatuse ja tulevase raudteejaama lähedale.

2. Ülejäänud 1,31 ha maale saab rajada päikesepargi, mis varustaks rohelise energiaga ümbruskonna majapidamisi.

Arvamust ei arvestata. Üldplaneeringus ei määrata päikeseparkide alust maad. Päikesepargi rajamine saab toimuda päikeseenergia rajamise nõuete ko- haselt.

15 Tenno Laane- mets, 30.09.2021

1. Palun määrata Liikluse maa-alana Lisal 1 punaste joontega märgitud planee- ritavad juurdepääsu tagavad erateed Hansu-kalda talule, Kala talule, Kase ta- lule ja Kaltre talule. Palun korrigeerida väärtusliku põllumajandusmaa piire ka- tastril 34202:002:0470, et eemaldada võimalik vastuolu planeeritava juurde- pääsuteega, mis on toodud Lisal 1.

Arvamust arvestatakse osaliselt. Väärtusliku põllu- majandusmaa piiri korrigeeritakse. Erateid ei mää- rata üldplaneeringuga, samuti liikluse maa-ala juh- totstarvet väljaspool tiheasustust.

2. Palun eemaldada väärtusliku põllumajandusmaa määratlus katastritelt 34202:002:0363 ja 34201:001:0472.

Arvamust arvestatakse osaliselt. 0363-katastriüksus on aeg-ajalt osaliselt üleujutatav, sellelt eemalda- takse väärtusliku põllumajandusmaa tähistus. 0472- katastriüksus on tootmise maa-ala, millele polegi väärtuslikku põllumajandusmaad planeeritud.

3. Palun määrata Liikluse maa-alana Lisal 2 märgitud planeeritav avalik parkla, mis on toodud Üldplaneeringus paatide veeskamise koha tarbeks Laastre paisu piirkonnas.

Arvamust ei arvestata. Parklad on esitatud punkt- leppemärgina, neid ei esitata liikluse maa-alana.

4. Palun määrata Lisal 3 Selli katastril toodud ala Segahoonestusalana. Arvamust arvestatakse.

16 Nõva osavalla- kogu ettepane- kud, 13.09.2021

1. Muuta Nõmmemaa külas osad põllud väärtuslikeks põllumaadeks, et säili- tada külas põllu-, heina- või karjamaad (küla piirneb mõlemalt poolt rabaga ning seega ei ole võimalik põllumaa osa juurde tekitada), samuti säilitada sel- lega külale iseloomulik vaade. Kaart manuses.

Arvamust arvestatakse osaliselt. Viidatud maa-alad määratakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Vii- datud rajad määratakse üldplaneeringus matkara- jana.

2. Merele juurdepääse võiks olla rohkem. Rannakülas on mitmed endised juur- depääsuteed suletud eramaade omanike poolt. Hetkel on seal veel maid, kus on metsaradade näol merele juurdepääsud olemas. Kui kunagi tulevad nendele maadele peale arendused, siis oleks osa teedest juurdepääsudena võimalik säi- litada, kui need teed on üldplaneeringus ära märgitud.

Arvamust arvestatakse, tootmismaa juhtotstarve võetakse maha. Tegemist ei ole tiheasustusalaga, seega elamumaad ei määrata, tegu on maalise asu- tuse alaga.

17 Lääne-Nigula Vallavalitsuse ettepanek, 22.07.2021

Variku töökojas vastas on üks tootmismaa katastriüksus üldplaneeringus ela- mumaaks muutmata. See muudatus tuleks sisse viia. (katastriüksus 44101:001:0748)

Arvamust arvestatakse. Maaüksusele määratakse maalise asustuse juhtotstarve, mis muuhulgas või- maldab elamute püstitamist.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

29

18 Vallavalitsuse 13.07.2021 is- tungi protokol- liline otsus

Lääne-Nigula Vallavalitsus teeb ettepaneku muuta vastuvõetud Lääne-Nigula valla üldplaneeringu punkte 3.6.2 „Kohalike teede määramine“; 3.25 Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine“ ja 4 „Üldplaneeringu elluviimine“ vastavalt allpool esita- tud redaktsioonile (ettepanek lisatud protokollile).

Arvamust arvestatakse ning lahendust korrigeeri- takse vastavalt esitatud redaktsioonile.

19 Aino Konrad, 21.05.2021

Üldplaneeringu eelnõus on kavandatud planeerida Marimetsa Looduskaitsea- lale KLO 1000215 erametsamaale kergliiklustee, mustkattega tee, matkarajad, vaatetornid, infotahvlid või muud tegevused. Kustutada üldplaneeringus minu erametsamaale kavandatud planeeritavad kergliiklusteed, mustkattega teed, matkarajad, vaatetornid, infotahvlid ja muud sarnast – erametsamaa omanikud ei soovi eraomandi koormamist ja ei sõlmi lepinguid. Tuleb lähtuda säästvast looduskeskkonna ja majanduskeskkonna tekkivatest negatiivsete mõjude kait- sevajadusest.

Arvamust ei arvestata. Kullamaa Osavallakogu on menetlenud analoogset ettepanekut 11.11.2020 koosolekul ja otsustas jätta 3420009 Liivamäed-Silgi tee 5,16 km avalikult kasutatavate erateede nime- kirja. Ettepanekust ei selgu millistest objekte (kerg- liiklustee, mustkattega tee, matkarajad, vaatetor- nid, infotahvlid...) või erametsamaid on silmas pee- tud. Üldplaneering määrab võimalike avalike objek- tide üldised asukohad ning on saanud seejuures Keskkonnaameti kooskõlastuse. Objektide (nt avalik puhketaristu) elluviimiseks algatatakse eraldi ehi- tusprojekti/planeeringu menetlus ning selle käigus lahendatakse muuhulgas maasuhteid puudutav.

20 Tiiu Korpus, 20.05.2021

21 Eidi Maripuu, 21.05.2021

22 Andres Saalmaa, 20.05.2021

23 Uno Korpus 20.05.2021

Lääne- Nigula valla üldplaneeringu eelnõus on minu kinnistule, põllumaale 44101:001:0701 ja 44101:001:0022, kantud planeeritav kergliiklustee, mat- karada või muud tegevused. Kustutada minu kinnistutelt planeeritav kergliiklustee, matkarada ja muud ka- vandatavad tegevused . Põllumaal puudub tee vajadus ja samu lepingu vajadus puudub.

Nimetatud tegevusi antud kinnistutele ei ole märgi- tud, seega saab lugeda et arvamust arvestatakse.

24 Keskkonnami- nisteerium, 13.10.2021 nr

Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.5. Detailplaneeringu koostamise kohus- tusega alade või juhtude määramine on toodud detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud punktide kaupa. Teeme ettepaneku lisada punkti 2 kahju- liku välismõju näidete loetelusse ka välisõhu saasteained.

Arvamust arvestatakse. Asendame "tolm" mõistega "saasteained välisõhus".

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

30

7-15/19/2885- 14

Teeme ettepaneku täpsustada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.18. Met- sade majandamise üldised põhimõtted toodud lõigu viimast lauset Juhul, kui metsaala ei käsitleta üldplaneeringus või mõnes teises arengudokumendis väärtusliku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana, ei piirata metsa ma- jandamist, vaid seatakse tingimused raie järgseteks tegevustest nagu laoplat- side korrastamine, kokkuveo teede tasandamine ja metsa uuendamine. Hetkel jääb see mõnevõrra ebaselgeks – kas mingeid tingimusi kavatsetakse seada pla- neeringuga või mingi muu korraga. Sealjuures juhime tähelepanu sellele, et laoplatside korrastamine, metsa uuenemise tagamise kohustus ning paljud muud aspektid on juba reguleeritud metsaseadusega.

Arvamust arvestatakse. Ptk 3.18. lisati viimaseks lauseks "Juhul, kui metsaala ei käsitleta üldplanee- ringus või mõnes teises arengudokumendis väärtus- liku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana, ei piirata metsa majandamist."

Et tagada metsade majandamise kohta seatavate täiendavate tingimuste täit- mine, soovitame asjassepuutuvaid metsaomanikke teavitada ning tagada tingi- mustega kaetud alade ruumiandmete jõudmine Keskkonnaametisse, kelle üle- sanne on metsaressursi arvestuse riikliku registri ehk metsaregistri haldamine. Selgitame, et kui metsa omanik soovib metsa majandada, siis teatud tegevuste osas (näiteks v.a valgustusraie) tuleb omanikul esitada Keskkonnaametile met- sateatis (metsaseadus § 41). Teisalt on juhtumeid, kus väikesemahulise raie pu- hul seda teha pole vaja (metsaseadus § 41 lõige 14). Üldplaneeringu elluviimise seisukohast on oluline, et üldplaneeringus sätestatu oleks vajadusel ühildatud metsaregistriga ning omanikud tingimustest teadlikud.

Arvamust arvestatakse osaliselt. Üldplaneering vor- mistatakse ja esitatakse vastavalt vormistamis- nõuete määrusele. Peale üldplaneeringu kehtesta- mist saavad ruumiandmed vastavalt korrale amet- kondadele kättesaadavaks ja vastavast kaardikihist saab vastavad alad. Eraldi kõiki katastriüksuste tea- vitamist ei tehta, kuna kehtiv õigus seda ei nõua.

Teeme ettepaneku peatükis 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine toodud väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamise üldise põhimõtte - tööstus-ja majandushooned planeeritakse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele lõppu lisada ning tagavad keskkonnakvaliteedi nõudeid.

Arvamust arvestatakse. Viidatud lõik sõnastatakse järgnevalt: "tööstus-ja majandushooned planeeri- takse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maas- tiku üldilmele ja tagavad keskkonnakvaliteedi nõu- ded".

KSH aruande peatükis 3.4.4 Jäätmemajandus ja jääkreostusobjektid on käsitle- tud Saksamaa norme lõhnahäiringu reguleerimisel. Soovitav on need esitada ainult viitena või eraldi lisana, tekstis käsitletuna on need normid eksitavad.

Arvamust ei arvestata. Tegemist on informatiivse andmestikuga, mida ei kehtestata üldplaneerin- guga. Eelnevast lähtuvalt ei leia KSH koostaja, et andmestik tuleks esitada eraldi lisana.

Juhime tähelepanu, et KSH aruande peatükis 3.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond (lk 171) toodul lausest Soomes teostatud peenosakeste mõõtmistulemuste… ei ole aru saada, millise suurusega osakesi on mõeldud. Palume täpsustada

Arvamust arvestatakse. Atmosfääriõhu kaitse sea- duse ja ka viidatud allikate kohaselt on

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas

31

peenosakesed PM10 (osakesed diameetriga kuni 10 μm). Aruannet täiendatakse.

Palume korrigeerida KSH aruande peatükis 3.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond (lk 172) toodul lause Lõhna osa ei ole Eestis kehtestatud piirväärtust… sõnas- tust

Arvamust arvestatakse. Sõnastust korrigeeritakse järgnevalt: Lõhna osas ei ole Eestis kehtestatud piirväärtust, määratletud on lõhnaaine häiringutase, milleks loe- takse olukorda, mil vastuvõtja juures esineb aasta jooksul lõhnatunde rohkem kui 15 % aastatundidest st 1314 h/a ehk rohkem kui 54,75 d/a.

Tartu 2021

Lääne-Nigula valla üldplaneering Lääne maakond

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Tellija ja planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus

Vallavanem: Janno Randmaa

Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja: Heikki Salm

Osavalla vanemad: Katrin Viks, Aivi Heinleht, Aivo Hirmo

Maa-ja planeerimisspetsialist: Marika Meister

Maanõunik: Sirje Selart

Ehitusnõunik: Marje Hiiesalu

Teede-ja kommunaalnõunik: Olev Peetris

Planeeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ

Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg

Ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra

KSH läbiviija: Alkranel OÜ

Juhtekspert: Alar Noorve

Ekspert: Terje Liblik

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 3 / 72

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................. 5

Üldplaneeringu ulatus ja alusdokumendid ............................................................................. 7

Valla ruumilise arengu põhimõtted ........................................................................................ 8

Planeeringulahendus ............................................................................................................. 9

3.1. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine .......................................................... 9

3.2. Tiheasustusega alade määramine ......................................................................................... 11

3.3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu,

hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine ............................................................. 12

3.3.1. Maakasutuse juhtotstarbe määramine ......................................................................... 12

3.3.2. Üldised ehituspõhimõtted hajaasustuses ..................................................................... 19

3.3.3. Tiheasustusalade ja tihedamalt asustatud külaosade ehitus- ja kasutustingimused ... 21

3.4. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel

kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist ...................................................................................... 23

3.5. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine ......................... 23

3.6. Transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning

väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse

üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi muutmine .................................................... 24

3.6.1. Liikuvuse üldpõhimõtted ............................................................................................... 24

3.6.2. Kohalike teede määramine ........................................................................................... 24

3.6.3. Olulise liikluskoormusega maanteede määramine ....................................................... 26

3.6.4. Uued perspektiivsed ühendused ................................................................................... 26

3.6.5. Tänava kaitsevööndi laiendamine või suurendamine, täiendav kooskõlastamine riigitee

omanikuga ..................................................................................................................................... 27

3.6.6. Taliteed .......................................................................................................................... 27

3.6.7. Metsateed ..................................................................................................................... 28

3.6.8. Uute kergliiklusteede kavandamine .............................................................................. 28

3.6.9. Planeeritud Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrass ............................................... 29

3.6.10. Parkimiskorraldus .......................................................................................................... 29

3.6.11. Sadamad ja lautrikohad ................................................................................................. 29

3.6.12. Lennuväljad / kopteri maandumisplatsid ...................................................................... 30

3.7. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine ........................................................................................................................................ 30

3.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ... 31

3.8.1. Üldosa ............................................................................................................................ 31

3.8.2. Elektrivõrk ..................................................................................................................... 32

3.8.3. Sidevõrk ......................................................................................................................... 32

3.8.4. Taastuvenergeetika ....................................................................................................... 33

3.8.5. Kaugküttepiirkonnad ..................................................................................................... 35

3.8.6. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgud ................................................................................. 36

3.8.7. Tuletõrje veevõtukohad ................................................................................................ 37

3.8.8. Sademeveesüsteemid ................................................................................................... 38

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

4 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

3.8.9. Hara lahe ja Haapsalu Tagalahe ühenduskanal ............................................................. 39

3.9. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine .............................................................. 39

3.10. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise

üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine ........................................................................ 39

3.11. Supelranna ala määramine ................................................................................................ 39

3.12. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte

üleujutusaladega siseveekogul .......................................................................................................... 40

3.12.1. Korduva üleujutusala piiri määramine mererannal ....................................................... 40

3.12.2. Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul .................................... 40

3.13. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine .................................................. 41

3.14. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine .................................. 41

3.15. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate

kitsenduste määramine ..................................................................................................................... 44

3.16. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine ............................................................................................................. 46

3.17. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike määramine ning nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine ............................................................................................................. 47

3.17.1. Väärtuslike põllumajandusmaade määramine .............................................................. 47

3.17.2. Väärtuslike maastike määramine .................................................................................. 48

3.18. Metsade majandamise üldised põhimõtted...................................................................... 51

3.19. Ehitusliku kultuuripärandi säilitamine ............................................................................... 51

3.19.1. Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised .................................................................. 51

3.19.2. Arheoloogiatundlikud alad ............................................................................................ 52

3.19.3. Miljööväärtuslike alade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

52

3.19.4. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektid, va militaarpärand ................................ 62

3.19.5. Kohaliku tähtsusega militaarpärand .............................................................................. 64

3.20. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine ... 64

3.21. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud

riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine ................................................................ 65

3.22. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ............. 66

3.23. Müra normtasemete kategooriate määramine ................................................................ 67

3.24. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ........... 67

3.25. Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise

vajaduse märkimine .......................................................................................................................... 67

Üldplaneeringu elluviimine .................................................................................................. 68

Üldplaneeringu kaardimaterjal ............................................................................................. 69

Maakonnaplaneeringu muutmine ........................................................................................ 71

Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused .................................................................... 71

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 5 / 72

Sissejuhatus

Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.09.2018 otsusega nr 79 algatati Lääne-Nigula valla üldplaneeringu (ÜP)

koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärgiks on uue Lääne-Nigula

valla territooriumi ruumilise arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, detailplaneeringu koos-

tamise kohustusega alade ja juhtude määramine ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasu-

tus- ja ehitustingimuste seadmine. Üldplaneeringu koostamine on algatatud ühtsete ruumiliste suu-

niste ja reeglite kujundamiseks haldusreformi käigus ühinenud vallas, mis tagaks tasakaalustatud

arengu ja strateegiliste eesmärkide saavutamise. Sealjuures on uute elamu-, äri- ja tootmisalade laie-

nemist vajalik suunata koos mõjude hindamisega majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkon-

nale. Üldplaneeringu teksti ülesehitus järgib üldjoontes planeerimisseaduses sätestatud üldplanee-

ringu ülesannete järjestust. Üldplaneeringu kaardimaterjali maakasutuse juhtotstarvete määramisel

lähtutakse Siseministeeriumi poolt välja töötatud soovituslikest leppemärkidest ning nende praktilisest

vajadusest tingitud täiendustest. Planeeringu seletuskiri ja joonised moodustavad ühtse terviku ning

neid tuleb käsitleda koos.

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 7 / 72

Üldplaneeringu ulatus ja alusdokumendid Planeeringuala hõlmab 2017. aasta sügisel Lääne-Nigula vallaks liitunud endisi Lääne-Nigula, Martna,

Kullamaa, Nõva ja Noarootsi territooriume.

Valla territooriumi osas kehtib riigitasandi planeeringutest üleriigiline planeering „Eesti 2030+“.

Valla territooriumi osas kehtivad järgmised maakonnatasandi planeeringud:

▪ Lääne maakonnaplaneering 2030+;

▪ Harju maakonnaplaneering 2030+ (Läänemaa koosseisu arvatud endise Nissi valla osa endise

Rehemäe (nüüdse Rehemäe ja Kuke) küla ulatuses);

▪ Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi

koridori asukoha määramine";

▪ Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini

trassi asukoha määramine“.

Valla territooriumil kehtib 13 üldplaneeringut:

▪ Oru valla Kirimäe üldplaneering, kehtestatud 26.03.1997. a otsusega nr 27;

▪ Risti valla üldplaneering, kehtestatud 7.11.2007. a määrusega nr 12;

▪ Oru valla üldplaneering, kehtestatud 11.12.2008. a otsusega nr 195;

▪ Taebla valla üldplaneering, kehtestatud 19.02.2009. a otsusega nr 209;

▪ Noarootsi valla üldplaneering, kehtestatud 09.07.2003. a määrusega nr 22;

▪ üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Noarootsi valla rannaalade teemaplaneering“,

kehtestatud 15.06.2006. a määrusega nr 13;

▪ üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Noarootsi valla miljööväärtuslike hoonestu-

salade teemaplaneering“, kehtestatud 27.09.2007. a määrusega nr 15;

▪ üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Aulepa tuulepargi teemaplaneering“, kehtesta-

tud 30.04.2007. a otsusega nr 36;

▪ üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Noarootsi valla elamualade teemaplaneering“,

kehtestatud 23.01.2009. a otsusega nr 2;

▪ Kullamaa valla üldplaneering, kehtestatud 23.11.2007. a määrusega nr 80;

▪ Nõva valla üldplaneering, kehtestatud 25.03.2011. a otsusega nr 5;

▪ Martna valla üldplaneering, kehtestatud 19.12.2007. a määrusega nr 13;

▪ Nissi valla üldplaneering, kehtestatud 17.04.2014. a otsusega nr 13 (Rehemäe küla osas).

Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse valla valdkondlike arengukavadega ning üldplaneering on

aluseks arengukavade koostamisel.

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

8 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Valla ruumilise arengu põhimõtted Lääne-Nigula vallas elab 01.01.2021 seisuga 7 155 elanikku1. Rahvastikuprognoos kohaliku omavalit-

susüksuste rühmades (klasteranalüüs perioodiks 2015-2030) jagab ühinenud piirkonnad erinevate rah-

vastikunäitajate ja proportsioonide alusel erinevatesse klassidesse. Endise Oru, Taebla ja Risti valdade

piirkonda saab lugeda valla kõige stabiilsemate rahvastikunäitajatega piirkonnaks, mis on võrreldavad

eesti keskmistega, mis siiski tähendab eeldatavalt rahvaarvu vähenemist kuuendiku võrra aastaks

2030. Endise Nõva valla piirkonda iseloomustab küll positiivne ränne, kuid negatiivne iive ning vähene

laste ja noorte osakaal. Noarootsi, Kullamaa ja Martna piirkonda iseloomustavad äärealale omased

rahvastikunäitajad ning aastaks 2030 eeldatakse rahvastiku vähenemist neis piirkondades umbes viien-

diku võrra.

Eesti väikeasulate uuringu (2019) kohaselt on enamik asustusüksusi vallas kahaneva rahvastikuga, kuid

silma paistab Noarootsi piirkond, kus mitmed külad on kasvavad ning kõrgema laste osakaaluga. Mõ-

ned külad Tallinn-Haapsalu maantee läheduses on samuti kasvavad, kuid valdavat osa vallast iseloo-

mustab kahanemine ning elanikkonna vananemine, mis ühtib kogu riigis aset leidvate protsessidega.

Arvestades ühiskonnas toimuvaid muutusi nagu liikuvuse kasv, kaugtöövõimalused, suurem ettevõtli-

kus ja mitme kodu omamine, võib arvata, et arengueeldused on mõnevõrra paremad, kui näitab rah-

vastikustatistika. Kasvav jõukus võimaldab omada inimestel rohkem kinnisvara, mis tähendab, et isegi

rahvaarvu kahanemine ei ole otseses seoses ehitussurvega. Inimeste soovi soetada kinnisvara toetab

rahulik ja puhas elukeskkond ning mere lähedus. Paremate ühenduste ja põhiteenuste kättesaadavuse

tagamisel kohalikes keskustes võib looduslähedane ja puhas elukeskkond osutuda atraktiivseks elu- ja

suvituspiirkonnaks. Paremad ühendused Tallinna linnastuga läbi rongiliikluse taastamise võivad anda

olulise tõuke Risti-Taebla-Palivere piirkonna arengule.

Lähtudes ühinemislepingus kokku lepitud põhimõtetest arendatakse Lääne-Nigula valda 8 keskuse põ-

hiselt, lähtudes seejuures keskuste arengueeldustest ning tagades kõigis keskustes vajaliku avalike tee-

nuste paketi.

Valla üldised ruumilise arengu eesmärgid on:

▪ tagada tasakaalustatud areng, mis väärtustab loodushüvesid ja rikkalikku kultuuripärandit,

luues samas võimalusi ettevõtluse arenguks ja töökohtade tekkeks;

▪ võimaldada tõmbekeskustes paindlikku ja mitme-otstarbelist maakasutust, et soodustada

asustuse tihendamist, luua uusi arenguvõimalusi ja tagada teenuste kättesaadavus. Hoiduda

tuleb monofunktsionaalsete ja paindumatult täpse detailsusastmega ehitus- ja planeerimis-

tingimustega alade kavandamisest, et vältida üldplaneeringu kohese muutmise vajadust;

▪ hajaasustuses uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja

hoonestusstruktuuri. See ei tähenda, et loodav ruum peab ümbritsevat keskkonda kopeerima,

vaid olenevalt arhitektuursest kontseptsioonist peab see olemasolevaga mahuliselt ja ruumili-

selt kokku sobituma (see nõue iseenesest ei välista ühtegi stiili);

▪ läbi üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise tagada ruumilise keskkonna kujunda-

mine ühtsete põhimõtete alusel, kaasates üldplaneeringule järgnevate kaalutlusotsuste tege-

misse vastava valdkonna eriteadmistega spetsialistid (arhitekt, planeerija, maastikuarhitekt,

ökoloog);

▪ väärtustada valla puhkemajanduslikku potentsiaali läbi väikesadamate, supelrandade ja teiste

puhkemajanduslike objektide arenguvõimaluste otstarbeka realiseerimise (paremad juurde-

pääsud, kasvuvõimalused);

1 Rahvastikuregister

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 9 / 72

▪ tagada transpordivõrgustike terviklikkus läbi avaliku teedevõrgu kehtestamise;

▪ suunata elamuarendust eelkõige olemasolevatesse tihedamini asustatud ja oluliste loodus-

väärtusteta piirkondadesse, kus suurem osa vajaminevast taristust on olemas või lähiulatuses

(juurdepääsuteed, elektrivõrk, vee- ja kanalisatsioonivõrk);

▪ keskuste sidumine nende tagamaadega, arvestades inimeste kasvavat mobiilsust (kergliiklus-

teed, maanteetransport);

▪ tagada väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine.

Üldplaneeringu hea rakendamise eelduseks on eriteadmistega isikute kaasamine otsuste tegemisel de-

tailplaneeringu ja projekteerimise staadiumis.

Planeeringulahendus Üldplaneeringu teemadekäsitlus tugineb planeerimisseaduse § 75 lg 1-st, ülesanded ja nende käsitlus

on esitatud allpool. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses põhimõtet,

et kuna kehtivaid õigusakte ja piiranguid üldplaneeringuga ei kehtestata, siis neid tekstis ja joonistel ei

esitata.

3.1. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine

Maakonnaplaneeringu teenuskeskuste hierarhia kohaselt on valla kohalikeks keskusteks Taebla, Risti

ja Kullamaa. Kohalike keskuste eesmärk on rahuldada elanike igapäevaelu põhivajadusi (haridus, tervis,

turvalisus, vaba aeg). Üldplaneeringu seisukohast on vaatamata kahanevale rahvaarvule oluline tagada

kohalike keskuste teenusbaasi säilimine ja läbi maakasutuse luua võimalused uute teenuste ja töökohti

tagavate ettevõtetele. Taebla-Linnamäe-Palivere-Risti moodustavad ühtselt toimiva koostoimepiir-

konna ning nende asulate sidumine läbi ühenduste parendamise võimaldab vajalike teenuste paremat

jagamist keskuste toimepiirkonnas. Taebla-Linnamäe-Palivere-Risti koostoimepiirkond koos läbiva

Ääsmäe- Haapsalu- Rohuküla põhimaanteega nr 9 ja kavandatava raudteeühendusega on vallas oluli-

seks arenguteljeks ning töökohtade ja teenuste tagajaks. Lähikeskusteks on Linnamäe, Martna ja Pali-

vere kus on tagatud lihtteenuste kättesaadavus. Saareliste keskustena on Nõva ja Pürksi, mis geograa-

filiselt on mõnevõrra eraldatud ning kõiki kohalikke teenuseid ei pruugi olla võimalik kohapeal tagada.

Saareliste keskuste teenusbaasi säilitamine on üldplaneeringu oluliseks eesmärgiks ning nende puhul

tuleb leida paindlikke ja infotehnoloogial tuginevaid lahendusi. Kõik maakonnaplaneeringus määratle-

tud keskused on üldplaneeringus määratud tiheasustusaladeks, kus on detailselt lahendatud maaka-

sutuse juhtotstarbed ning määratud detailsemat kasutus- ja ehitustingimused. Kõik täiendavalt mää-

ratud tiheasustusalad toimivad samuti lähikeskusena, kus kodulähedaste teenuste kättesaadavus sõl-

tub kogukonna- ja ettevõtlusinitsiatiivist kuid ka hooajalisusest.

Kogu üldplaneeringus määratud tingimuste pakett, mis on määratud peamiselt maakasutuse juhtots-

tarbe, ehitustingimuste ja väärtuste säilitamise tingimuste toetab maakonnaplaneeringus esitatud kes-

kuste hierarhiat, ehk tingimustega on tagatud võimalused hierarhiakohaste teenuste arendamiseks sa-

mas säilitades piirkondlikke väärtusi. Keskuste arendamiseks on vajalik eelkõige lähtuda tihendamise

printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate ja ala-kasutatud maa-alade ning hoonete taaskasutu-

sele võtmist.

Tiheasustusalade maakasutus võimaldab ehitada uusi hooneid nii elamise, sotsisaalsete kui äriliste tee-

nuste osutamiseks, samuti keskkonda negatiivselt mitte mõjutavate töökohtade loomiseks. Paljudele

aladele, mille arengupotentsiaali on raske ette prognoosida on määratud segahoonestuse maa-ala

maakasutuse juhtotstarve. Segahoonestuse maa-ala võimaldab maa-alade mitmekülgsemat ja paind-

likumat maakasutust, mis tänases kiiresti muutuvas ühiskonnas on eesmärgipärane. Teisalt kaasneb

paindlikkusega vastutus välistada hilisemates ruumiloome protsessides maakasutuse konfliktide teke,

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

10 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

mistõttu üldplaneeringu alusel kaalutlusotsuste kujundamisel vajalik eriteadmistega spetsilistide kaa-

samine.

Hea ning eri ühiskonnagruppidele sobiliku ruumi eelduseks on ennekõike projekteerimistingimustele

või detailplaneeringu lähtetingimuste väljastamisele eelnev erialaspetsialistide poolt tehtud piirkonna

analüüs, mis võimaldab täpsustada üldplaneeringus toodud üldiseid põhimõtteid ja nõudeid.

Tiheasustusega aladel tuleb ennekõike keskenduda olemasoleva teenusbaasi säilitamisele ja avaliku

ruumi kvaliteedi tõstmisele. Avaliku ruumi kavandamisel tuleb rakendada universaalse disaini, kaasava

elukeskkonna ja säästva arengu põhimõtteid. Kõik avalike ehitiste ehitusprojektid ja planeeringud pea-

vad tagama, et loodav keskkond on:

▪ kasutatav kõigi erinevate kasutajate gruppide poolt ja kõigil on sellele ligipääs;

▪ arusaadav, riskivaba ja ohutu kõigile kasutajatele;

▪ propageerib tervislikku eluviisi ja kasutust ega ole ohuks kellegi tervisele;

▪ esteetiline;

▪ energiatõhus;

▪ võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega.

Läbi määratud tingimuste toimub edasine asustuse suunamine läbi erinevate õigusaktidest tulenevate

menetluste (nt detailplaneering, projekteerimistingimused, ehitusload jms). Üldplaneering näeb, ette,

et peamised elanike jaoks vajalikud igapäevateenused peaksid eelistatult asuma eelpool nimetatud

keskustes, kuna see eeldab vähem panustamist toetavasse taristusse (juurdepääsud, tehnovõrgud)

ning teeninduspiirkonnas paikneb rohkem elanikke. Samas, et kasutada ära valla maaliste piirkondade

puhkemajanduse potentsiaal ei välista üldplaneering teenuste arendamist maalises asustuses.

Hajaasustuses on vajalik väärtustada väljakujunenud külastruktuuri ja väärtusi. Senisest enam vajalik

väärtustada külamaastikku ja aktiivses kasutuses olevaid viljakaid põllumajandusmaid. Sajandi esime-

sel kümnendil toimunud mõnevõrra kaootiline arendustegevus tuleb pöörata selgetel reeglitel põhi-

nevaks, millega tagatakse asustusstruktuuri väärtused ja maandatakse loodusjõududest lähtuvad

ohud. Viimastel kümnenditel on valla hajaasustuses kavandatud detailplaneeringutega ligikaudu 300

uut elamukrunti, millest tänaseks on põhikaardi järgi veel hoonestamata 256 elamu-/suvilakrunti. Rea-

liseerimata elamukruntidest tervelt 222 krunti asub endise Noarootsi ja Nõva valla territooriumil –

arendussoov on peamiselt rannikuäärsetes (puhke-) piirkondades. Arvestades, et Nõva ja Noarootsi

piirkonna territooriumil antakse aastas keskmiselt 15 ehitusluba eluhoone või suvila püstitamiseks, pii-

saks olemasolevatest arendamata kruntidest eeldatavalt enam kui 14 aastaks. Samuti ei ole endiste

Lääne-Nigula, Martna ja Kullamaa valdade territooriumitel ei ole aktiivsemat elamuarendust aset leid-

nud, vaatamata asjaolule, et varasemates üldplaneeringutes on määratud ulatuslikke elamumaa re-

servmaa alasid. Käesolevas lahenduses on suures osas loobutud varasematest ulatuslikest elamuaren-

duspiirkondade määramisest põllu- ja metsaaladele.

Asustuse suunamise tingimuste määramisel on võetud arvesse kahanevat rahvastikuprognoosi, millest

tulenevalt suunatakse uusi arendusalasid peamiselt olemasolevatele tiheasustusaladele või tihedama

asustusstruktuuriga piirkondadesse. Näitena võib tuua Risti aleviku kus vajadus uute elamualade järele

eeldatavalt kasvab elektrirongiühenduse tulekuga. Asustatud piirkondade tihendamine vähendab eel-

datavasti sundliikumiste vajadust ning kulutusi uute ühenduste ja taristu rajamisele, mis kaasneksid

uute looduslike alade kasutuselevõtuga.

Üldplaneeringuga seatavad maakasutus- ning ehitusreeglite määramine on vajalik, et:

▪ säiliksid toimivad rohekoridorid, väärtuslikud loodusobjektid, maastikud ja kultuurimälestised;

▪ tagada rahvaarvu kahanemise pidurdumine läbi elukeskkonna kvaliteedi hoidmise;

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 11 / 72

▪ tagada kaasaja nõuetele vastav tehniline infrastruktuur (veevarustus- ja kanalisatsioonisüstee-

mid jms) ning inimväärne elukeskkond (puhas keskkond, nõuetekohane joogivesi, reovee pu-

hastamine);

▪ anda maaomanikele, ettevõtjatele ja investoritele selgem pilt erinevatest arenguvõimalustest

ja kaasnevatest piirangutest valla territooriumil.

Ettevõtluse- ja tootmise arendamise eesmärgil määratakse üldplaneeringus Koluvere ja Jaakna külas

arenguala. Arenguala näol on tegu maakasutuse juhtotstarbest üldisema määratlusega, mis annab ül-

dise suuna võimalikule piirkonnale, kuhu võiks kaaluda mõne uue piirkonda töökohti toova ettevõtte

koos vajaliku taristuga. Arenguala määramise eesmärk näidata äri-, teenindus ja tootmisettevõtete

eelisarendatav piirkond, kus kaaludes detailplaneeringu koostamist on lubatud äri-, teenindus ja toot-

misettevõtete kavandamine (olenemata ÜP kaardil näidatud maakasutuse juhtotstarbest), kui nende

negatiivsed mõjud (juhul kui neid on) ei ulatu teiste elu- või ühiskondliku funktsiooniga maa-aladeni.

Kuna ettevõtluse- või tootmise võimalikku iseloomu ei ole planeerimisel võimalik ette näha siis saab

see toimuda vaid läbi detailsema analüüsi ja kaasamise.

3.2. Tiheasustusega alade määramine

Tiheasustusalade määramisel üldplaneeringuga kaasneb õigusaktidest tulenevalt mitmeid õigusi ja ko-

hustusi omavalitsusele. Üldplaneering kehtestab tiheasustusala üldise mõistena, kuid ei muuda vara-

semalt kehtinud tiheasustusalade piire maareformi seaduse mõistes. Taebla, Palivere ja Risti alevike

puhul on üldplaneeringus tiheasustusala piiri määramise näol tegu maakonnaplaneeringus määratud

linnalise asustusega ala piiri täpsustamisega. Tiheasustusaladeks on määratud kõik maakonnaplanee-

ringus esitatud kohalikud-, lähi ja saarelised keskused ning lisaks väiksemad külakeskused, kus esinevad

peamised tiheasustusala tunnused (nt. kompaktne ja mitmekesine hoonestus, tsentraalsed tehnovõr-

gud jne). Üldplaneeringus tiheasustusaladena määratletud väiksemates lähikeskustes on võimaldatud

kodulähedaste teenuste väljakujunemine sõltuvalt kogukonna- ja ettevõtlusinitsiatiivist. Üldplanee-

ringu lahendus lähtub maakonnaplaneeringust tagades läbi maakasutuse ja ehitustingimuste maakon-

naplaneeringus esitatud teenuskeskuste hierarhia kohaste teenuste arendamise võimalused vastava-

tes asulates.

Üldplaneering määrab tiheasustusaladeks (va maareformiseaduse mõistes) järgmised üldplaneeringu

põhijoonisel kujutatud alad:

▪ Palivere alevik;

▪ Risti alevik;

▪ Taebla alevik;

▪ Dirhami küla / Derhamn osa;

▪ Koluvere küla osa;

▪ Kullamaa küla osa;

▪ Liivi küla osa;

▪ Linnamäe küla osa;

▪ Luigu küla osa;

▪ Martna küla osa;

▪ Nõva küla osa;

▪ Piirsalu küla osa;

▪ Pürksi küla / Birkas osa;

▪ Rõude küla osa;

▪ Sutlepa küla / Sutlep osa.

Märkus: Spithami küla / Spithamn ja Silla küla ei määrata planeeringuga tiheasustusalaks vaatamata

sellele, et seal on toodud üldisest hajaasustusest erinevad hoonestustingimused (vt ptk 3.3.3). Üldpla-

neeringuga ei nähta neid asulaid suuremate teenuste pakkujana, kuid väljakujunenud asustusest ja

varasemast planeerimispraktikast lähtuvalt on seal asjakohane tihedama asustuse kujunemine.

Maareformi seaduse kohaste tiheasustusaladena jäävad varasemalt määratud piirides kehtima:

▪ Palivere alevik;

▪ Taebla alevik;

▪ Dirhami küla / Derhamn osa;

▪ Elbiku küla / Ölbäck osa;

▪ Linnamäe küla osa;

▪ Nigula küla osa;

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

12 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

▪ Piirsalu küla osa;

▪ Pürksi küla / Birkas osa;

▪ Spithami küla / Spithamn osa;

▪ Sutlepa küla / Sutlep osa;

▪ Telise küla / Tällnäs osa;

▪ Tuksi küla / Bergsby osa;

▪ Österby küla osa.

3.3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteeri-

mistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtots-

tarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastus-

nõuete määramine

3.3.1. Maakasutuse juhtotstarbe määramine

Maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud

piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Juhtotstarbe määramine üldplaneerin-

gus ei tähenda maa-alal automaatset nõuet maa-ala uuel viisil kasutamiseks või maakasutuse (katast-

riüksuse) sihtotstarbe muutust võrreldes senise kasutusega. Maaomanik saab maad senisel otstarbel

kasutada, kuni ta seda soovib. Katastriüksuse sihtotstarbe määrab või muudab kohalik omavalitsus

vastavalt maakatastriseadusele. Maad ja ehitust puudutavad toimingud loetakse üldplaneeringu koha-

seks, kui need vastavad vähemalt 60% ulatuses üldplaneeringus esitatud maakasutuse põhimõtetele

ning seda ruumilise tervikuna käsitletava ala ulatuses. Ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse an-

tud üldplaneeringu mõistes põhijoonisel kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähista-

tud värviga katkematult kaetud ala. Erandina omavalitsuse kaalutlusotsusena käsitletav osa võib olla

osakaal katastriüksusest või ka iseseisev katastriüksus üldplaneeringus kujutatud ruumiliselt tervikliku

piirkonna sees. Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb tagada kavandatava ehitise sobivus keskkonda nii oma

mahult kui otstarbelt, et ehitisest tulenev mõju ei halvendaks ümbritsevat keskkonda ning ehitisele

oleks tagatud juurdepääs ja tehnovõrkudega ühendatus.

Kohalikul omavalitsusel on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel õigus seada täienda-

vaid nõudeid tulenevalt kavandatavat hoonet või rajatist ümbritseva piirkonna olemusest, keskkon-

nast, ühendustest ja maakasutustest tulenevatest vastastikmõjudest.

Käesoleva üldplaneeringu rakendamisel tuleb lähtuda tabelis Tabel 1 kujutatud põhimõtetest ja sellele

lisatud selgitustest. Hoonete ja rajatiste täpsemate alaliikide määramisel tuleb tugineda ehitusseadus-

tiku alusel kehtestatavast määrusest „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Kohalikul omavalitsusel

on igakordne kaalutlusruum hoonete ja rajatiste kasutamise otstarbe määramisel.

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 13 / 72

Tabel 1. Kavandatud maakasutuse seos ehitise kasutamise peamiste otstarvetega.

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

14 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 15 / 72

Täiendavad tingimused tabelis 1 toodud numbrite alusel:

1. vaid aiamaa toimimiseks otseselt vajalik tarvikute hoidmise hoone/kuur vms;

2. kuni nelja eluruumiga/leibkonnaga ühiselamu;

3. lubatud püstitada äri- ja teenindushooneid ning tootmisega vahetult seotud büroohooneid;

4. lubatud vaid spordirajatised;

5. veekogu maa-alale on lubatud püstitada kaldaga funktsionaalselt seotud või kaldaga püsivalt

ühendamata spordi- ja puhkerajatisi, kui ei esine muid seadustest tulenevaid piiranguid;

6. maalise asustuse maa-alal on lubatud elektrituulikute ja päikeseparkide arendamine vaid sele-

tuskirja ptk 3.8.4 kirjeldatud tingimustel;

7. ainult ehitised, mille ehitamist õigusaktid võimaldavad;

8. supelranna maa-alale on lubatud supelrannaga seonduvate ehitiste püstitamine, kui ei ole

muid välistavaid piiranguid;

9. kaitse- ja päästeotstarbelised rajatised võivad ulatuda veekogu alale;

10. vähese keskkonnamõjuga (häiring juhtotstarbele pole juhtotstarbe eesmärki ületav) ehitised;

11. erandjuhul kergetööstusehitised, millel puuduvad negatiivsed välismõjud;

12. üldjuhul II mürakategooria, erandlikuna konkreetsed I kategooria alad ja motoringrada, mis on

kategooriata.

Segahoonestusala (ÜS)

Funktsionaalselt mitmekesine piirkond või tänava-äärne hoonestusala, kus on põimunud erinevat

tüüpi funktsioonid. Juhtotstarbe määramise eesmärk on tagada mitmekesisemad võimalused maa-ala

arendamiseks erinevateks hoone kasutamise otstarveteks. Edasisel planeerimisel või projekteerimis-

tingimuste andmisel tuleb siiski täpsemalt hinnata konkreetseid arengusoove ja nende mõjusid konk-

reetses keskkonnas. Segahoonestusalale ei ole lubatud püstitada negatiivseid häiringuid põhjustavaid

hooneid. Kuna segahoonestusala juhtotstarve võimaldab erinevate järgnevate juhtotstarvete kooska-

sutust, siis tuleb segahoonestusalale kavandatava maaüksuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava juh-

totstarbe täiendavaid tingimusi.

Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä)

Kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone, büroo-, panga- ja kontorihoone, postkontori, majutus-

hoone, tankla, turu jms maa-ala (vt Tabel 1). Suure külastatavusega hoone kavandamisel tuleb detailp-

laneeringu koostamisel või ehitusloa taotlemisel analüüsida, kas piirkonna teedevõrk võimaldab täien-

dava liikluskoormuse kasvu ning analüüsist lähtuvalt otsustada edasine.

Ühiskondliku ehitise maa-ala (Ü)

Valitsus-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-, kultuuri- ja spordiasutuste maa-ala (vt Tabel 1).

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks ühiskondlike

hoonete maal:

▪ maa-ala konkreetne kasutus tuleb täpsustada taotluse esitamisel, millest lähtuvalt kaalutleb

kohalik omavalitsus, kas parkimine tuleb lahendada katastriüksuse siseselt või lähipiirkonnas;

▪ elamualasse jäävate ühiskondlike hoonete maa arendamisel tuleb tähelepanu pöörata ühist-

ranspordi ja jalgratta- ning jalgliiklust soodustava liiklusskeemi väljatöötamisele ja liiklusohu-

tusele;

▪ elamualasse kavandatava ühiskondlike hoonete maa arendamine ei tohi halvendada kogu ela-

muala elukvaliteeti.

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

16 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Elamu maa-ala (E)

Üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu (kahele leibkonnale kavandatud), kahe kor-

teriga elamu, ridaelamu, korterelamu, ühiselamu ning muu arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud

elamu maa ja elamutevahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega

maa-ala (vt Tabel 1). Elamumaale hoonestuse kavandamisel tuleb kaaluda, kas on vajalik avalik üldmaa.

Vallavalitsus võib nõuda kuni 10% planeeritava ala määramist piirkonda teenindavaks üldmaaks (üld-

maa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed ja tänavamaa), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna

elanikel. Üldmaa on vajalik inimeste, eriti laste, sotsiaalseks läbikäimiseks ja tervislike eluviiside har-

rastamiseks. Üldmaa edaspidine omand ja hooldamine tuleb kokku leppida detailplaneeringu koosta-

mise käigus enne detailplaneeringu kehtestamist.

Liikluse maa-ala (L)

Tee, tänava või väljaku ja reisijate teenindamiseks kavandatud transpordihoone maa-ala. Liikluse maa-

ala on määratud vaid tiheasustusaladel. Liiklusmaale võib ehitada teed, väljakut, raudteed, parklat või

parkimismaja ja reisijate vedamisega seotud ehitist (vt Tabel 1).

Üldplaneeringus on määratud avalikult kasutatavate teede asukohad. Kinnistu jagamisel ja/või detailp-

laneeringu koostamisel tuleb olemasolevale ja/või kavandatavale avalikult kasutatavale teele moodus-

tada transpordimaa sihtotstarbega maaüksus, kui omavalitsus ei otsusta teisiti.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks liiklusmaal:

▪ tee kaitse, teehoiu korraldamine, liiklusohutuse tagamine ning teelt lähtuvate keskkonnakah-

julike ja inimestele ohtlike mõjude vähendamine toimub seaduste alusel;

▪ teedevõrgu arendamisel lähtutakse põhimõttest, et igale avalikule objektile ja maa-alale oleks

tagatud vaba juurdepääs;

▪ uutele ehitistele ja objektidele tuleb kavandada ja välja ehitada juurdepääsuteed;

▪ uute planeeritud maade kasutuselevõtul ja teedevõrgu planeerimisel tuleb arvestada olema-

soleva ja väljakujunenud teedevõrguga. Piirkonnale omase maastikulise ja visuaalse ilme säili-

tamise nimel ei ole soovitav olemasolevaid teid laiendada ega õgvendada.

Sadama maa-ala (LS)

Sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala. Sadama maa-

alale võib ehitada üldplaneeringu ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehitisi.

Jäätmekäitluse maa-ala (OJ)

Jäätmete käitlemise ja ladustamise ehitise maa-ala. Jäätmekäitluse maaks loetakse tavajäätmete käit-

lemise ja ladustamise maa (iseseisvat katastriüksust moodustava ehitise maa) ja ohtlike jäätmete käit-

luse maa (iseseisvat katastriüksust moodustava ehitise maa).

Tehnoehitise maa-ala (OT)

Kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise

ja jaotamise ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise

ehitise ja sideehitise maa-ala.

Riigikaitse maa-ala (R)

Sõjaväeosa või kaitsejõudude asutuse, päästeteenistuse, korrakaitse asutuse ja piirirajatiste maa-ala.

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 17 / 72

Tootmise maa-ala (T)

Tootmise maa-alale võib ehitada Tabel 1 esitatud hooneid. Taastuvenergeetika ei käi käesolevas pea-

tükis käsitletava alla, nende käsitlus on toodud ptk 3.8.4.

Kuna tootmise maa-alalt võib tulla suuremaid häiringuid (müra, ebameeldiv lõhn jms) kui on häiringute

tase elamu või ühiskondliku ehitise maa-alal (või muul vähema häiringute tasemega alal), siis olema-

soleva tootmise maa-ala juhtotstarbe korral on seoses ümbritsevaga järgmised põhimõtted:

▪ võimalike häiringute piirnormide käsitlused võetakse aluseks üldplaneeringu kehtestamise ajal

olev olukord – olemasolevad tootmise maa-alad ja olemasolevad elamud või muud häiringuid

vähem taluvad ehitised/alad ning üldplaneeringuga määratud vastav juhtotstarve. Juhul, kui

kõrvuti paiknevad erineva häiringute tasemega ehitised/alad, siis tuleb tagada madalama häi-

ringute tasemega ehitise juures/(õue)alal vastav piirnorm;

▪ kui tootmise maa-alal kavandatakse tegevust, mis tõstab häiringute taset, siis tuleb tagada ole-

masoleva elamu või muu häiringut vähem taluva ehitise/(õue)ala või üldplaneeringuga määra-

tud vastava juhtotstarbe juures sellele vastav piirnorm;

▪ kui tootmise maa-ala lähedusse kavandatakse ehitada elamut või muud häiringut vähem talu-

vat ehitist, tuleb ehitise kavandamisel arvestada, et tootmise maa-ala piiril võib olla häiringute

tase kõrgem ning madalama tasemega häiringute piirnormi tuleb tagada ehitise kavandajal.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks:

▪ juhul, kui kavandatav tegevus võib endaga kaasa tuua ehitisest või maaüksuselt väljuvat kah-

julikku mõju (müra, vibratsioon, ebameeldiv lõhn, tolm jms), tuleb teha KSH või KMH eelhin-

nang, mis määrab:

▫ KSH või KMH läbiviimise vajalikkuse;

▫ võimalikud lisauuringud edasiste otsuste tegemiseks;

▫ leevendusmeetmed (haljastuse puhverriba, kuja häiringute mõju vähendamiseks jne)

tegevuse elluviimiseks;

▪ juhul, kui kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid, kuid

kahjulik mõju ei välju arendatavalt maa-alalt, pole vajalik täiendav naabrite või avalikkuse kaa-

samine;

▪ juhul, kui kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid, mille

mõju/ kuja ulatub naabermaaüksustele, tuleb:

▫ määrata kuja sõltuvalt tootmise iseloomust ning fikseerida see kas servituudina kin-

nistusraamatus või detailplaneeringus, mille koostamisel kaasatakse kujasse jäävate

maaüksuste omanikke;

▫ lähtuda kes ees see eelistatud põhimõttest – kui tootmismaa arendamisel ei ole mõju

ulatuses elamut, majutushoonet või ühiskondlikku hoonet või planeeringuga kehtes-

tatud majutushoone, ühiskondliku hoone või elamumaa otstarvet, võib tootmismaa

arendamisega edasi minna;

▪ parkimine lahendada maaüksuse siseselt vastavalt kehtivale parkimisnormile ja piirkonna ning

tootmise liikuvuse omapärale;

▪ kui tootmismaa piirneb elamute, majutusasutuste või ühiskondliku hoone maaga või tootmis-

tegevusest tuleneb negatiivne välismõju lähipiirkonnas olevale elamu-, majutus või ühiskond-

likule hoonele, tuleb tootmismaa vastavasse serva kavandada mitmerindeline haljastus (või-

malusel laiusega 30- 50 m), mullavall haljastusega vms leevendav meede – oluline on, et piir-

nevad alad oleksid kahjulike häiringute eest parimal võimalikul viisil kaitstud.

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

18 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Mäetööstuse maa-ala (TM)

Kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa. Teenindusmaal võivad asuda ka kae-

vandamist teenindavad hooned ja rajatised, alal võidakse moodustada puistanguid maavara katvast

pinnasest ja ladustada kaevandatud maavara materjali. Muu otstarbega (sh Tabel 1 toodud) ehitussea-

dustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete rajamine mäetööstuse maa-aladele on võimalik vaid peale

maavara ammendumist, kui ei ole maapõueseaduse alusel saadud muu sisuga kooskõlastust.

Virgestuse maa-ala (P)

Maa-ala hulka kuuluvad puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste (sh spordihoonete) ning spordirajatiste

maa-ala (vt Tabel 1). Eriotstarbelise puhke- ja spordirajatise (nt motoringrada, lasketiir jms) kavanda-

misel tuleb juhul, kui maa arendamine võib endaga kaasa tuua hoonest või arendatavalt maa-alalt väl-

juvat negatiivset keskkonnamõju, detailplaneeringuga samaaegselt teostada keskkonnamõju stratee-

giline hindamine või projekti koostamisega paralleelselt keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju

hindamise vajaduse üle otsustab juhtudel, mis ei ole õigusaktidega määratud, vallavalitsus.

Roheala (H)

Roheala on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu

vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väikesemahuliste puhkeotstarbeliste

või maa-ala teenindamiseks vajalike ehitiste püstitamine. Erandjuhul võib kaaluda avaliku funktsioo-

niga hoonestuse laiendamist rohealale, kui säilib roheala terviklikkus ja funktsioon.

Kalmistu maa-ala (S)

Kalmistumaale võib ehitada kalmistu ja matmisega seotud ehitisi. Kalmistumaa mõjutab keskkonnaob-

jektina külgnevate alade kasutus- ja ehitustingimusi. Kalmistu maa-alale rakenduvad kalmistuseadu-

sest tulenevad nõuded. Üldplaneeringus on kalmistute ümbruse metsadele (50 m ulatuses) seatud

metsamajandmisega seonduvad tingimused (vt 3.17.2).

Veekogu (V)

Planeeringus on esitatud põhikaardilt tulenevad looduslikud- ja tehisveekogud. Uusi avalikkusele suu-

natud veekogusid planeeringuga ei kavandata.

Maalise asustuse maa-ala (MA)

Maalise asustuse maa-ala on väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja kaevan-

dusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole

otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Planeeringujoonisel väljapool konk-

reetse värviga tähistatud juhtotstarbeid (kaardil on näha aluskaart koos väärtustest tulenevate tingi-

mustega) on maaline asustus. Maalise asustuse maa-ala hõlmab endas metsa-, põllu- ja teisi loodus-

likke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis siin-seal moodustavad väiksemaid küla-

keskuseid. Maalise asustusega maa-alale täiendavate elamute ehitamisel tuleb arvestada paikkonna

ehitusliku ja ettevõtluse eripäradega (põllumajanduslik tegevus, metsa majandamine jms).

Maalise asustusega maa-alal kehtivad lisaks planeeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa,

rohevõrgustiku, miljööväärtuslike alade, väärtuslike rohealade ja väärtuslike maastike lisatingimused.

Kuna tootmise maa-alalt võib tulla suuremaid häiringuid (müra, ebameeldiv lõhn, tolm jms) kui on häi-

ringute tase elamu või ühiskondliku ehitise maa-alal (või muul vähema häiringute tasemega alal), siis

maalise asustuse maa-alal olemasoleva tootmishoone kasutamisel ja ehitamisel on seoses ümbritse-

vaga järgmised põhimõtted:

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 19 / 72

▪ võimalike häiringute piirnormide käsitlused võetakse aluseks üldplaneeringu kehtestamise ajal

olev olukord – olemasolevad tootmise maa-alad ja olemasolevad elamud või muud häiringuid

vähem taluvad ehitised/alad ning üldplaneeringuga määratud vastav juhtotstarve. Juhul, kui

kõrvuti paiknevad erineva häiringute tasemega ehitised/alad, siis tuleb tagada madalama häi-

ringute tasemega ehitise juures/(õue)alal vastav piirnorm;

▪ kui tootmise maa-alal kavandatakse tegevust, mis tõstab häiringute taset, siis tuleb tagada ole-

masoleva elamu või muu häiringut vähem taluva ehitise/ala või üldplaneeringuga määratud

vastava juhtotstarbe juures sellele vastav piirnorm;

▪ kui tootmise maa-ala lähedusse kavandatakse ehitada elamut või muud häiringut vähem talu-

vat ehitist, tuleb ehitise kavandamisel arvestada, et tootmise maa-ala piiril võib olla häiringute

tase kõrgem ning madalama tasemega häiringute piirnormi tuleb tagada ehitise kavandajal.

Supelranna maa-ala (PR)

Avalikult kasutatava, nõuetele vastavalt rajatud supelranna maa-ala, mille piires on võimalik püstitada

ranna kasutamiseks vajalike ehitisi.

Supelranna maa-alale võib ehitada:

▪ randa teenindavat hoonet (toitlustus, pood, vetelpääste ruumid, riietevahetus jne) vajadusel

läbi detailplaneeringu, millega muuhulgas nähakse vajadusel ette ehituskeeluvööndi vähenda-

mine konkreetses asukohas;

▪ supelranda teenindavat rajatist nagu spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vaatlus-

tornid, piknikupaviljonid, terrassid, riietuskabiinid, välisvalgustus jms).

Supelranna maa-alaga piirnevale vee-alale võib ehitada:

▪ randa teenindavat rajatist nagu sild, hüppetorn, liumägi, veega seonduva puhkeotstarbega ra-

jatist jne.

Aianduse maa-ala (MA)

Aiamaa ja seda teenindava võimaliku väikehoone juhtotstarbega maa-ala. Aiamaa maa-alale võib ehi-

tada aiamaa toimimiseks otseselt vajaliku asjade hoidmise hoone/kuuri vms.

3.3.2. Üldised ehituspõhimõtted hajaasustuses

Hajaasustuseks loetakse kogu planeeringuala, mis ei ole üldplaneeringu peatüki 3.2 kohased tihea-

sustusalad. Hajaasustuses on üldjuhul hoonete ehitamine üldplaneeringus sätestatud tingimusi järgi-

des lubatud, kui ehitatav ala:

▪ ei asu väärtuslikul põllumajandusmaal (vt ptk 3.17.1);

▪ maaüksuselt on tagatud juurdepääs avalikule teele;

▪ ei asu liigniiskel või üleujutusohuga alal (vt ptk 3.14; 1.1);

▪ võimalik on nõuetekohaselt lahendada joogi- ja/või tarbevee saamine ja nõuetekohane reo-

veekäitlus;

▪ ei ole ehitust välistavaid õigusaktidest tulenevaid keskkonnapiiranguid.

Üldplaneering seab hajaasustuses järgmised hoonestuspõhimõtted (detailplaneeringu või projekteeri-

mistingimuste aluseks olevad tingimused):

Hoone kasutamise otstarve

Võimalik hoone kasutamise otstarve koos tingimustega tuleneb ptk 3.3.1 määratud maakasutuse juh-

totstarvetest.

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

20 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Hoonete suurim lubatud arv eluhoonetegrupis/majapidamises

Hoonete suurimat lubatud arvu üldplaneeringuga ei määrata.

Nõuded hoonete paiknemisele (asukohale)

Hooned ei või üldjuhul asuda lähemal kui 4 m katastriüksuse piirile. Naabermaaüksuste vahelise hoo-

nestuse minimaalne kaugus hajaasustuses on üldjuhul 40 m. Kui hoonestusele on hajaasustuses taga-

tud nõutud tuletõrje veevõtukoht, siis erandina võib nõudeid vähendada. Rohevõrgustikul paikneva-

tele hoonetele ja õuealale kehtivad ptk 3.15 tulenevad lisatingimused. Maaparandussüsteemi maa-

alale (ehitus)tegevuse kavandamisel tuleb arvestada seal paiknevate maaparandussüsteemidega.

Maaüksuse lubatud suurim ehitisealune pind

Suurim lubatud ehitisealune pind määratakse igakordselt projekteerimistingimustega (erandjuhtudel

detailplaneeringuga) lähtudes ümbruses väljakujunenud hoonestuslaadist, maaüksusest ning hinnates

mahtude sobitumist maastikuga ja ümbritseva asustusega. Hajaasustuses ei tohi elukondlike hoonete

suurim hoonete alune pind ületada 10 % katastriüksuse pindalast (põhjendatud juhul võib teha eran-

deid enne üldplaneeringu kehtestamist moodustatud maaüksuste osas).

Hoonete kõrgus

Suurim lubatud üksik- või kaksikelamu kõrgus on 10 m ümbritsevast maapinnast, va Tabel 2 ja ptk 3.19

esitatu.

Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused

Uute hoonete projekteerimistingimuste andmisel tuleb analüüsida ümbritsevat hoonestuslaadi, kasu-

tatud materjale, ehitusvõtteid, hoonete paiknemist ja avanevaid vaateid ning analüüsist lähtuvalt ku-

jundada asukohapõhised nõuded.

Ehitusuuringu tegemise vajadus:

Ehitusuuringute tegemise vajadus määratakse projekteerimistingimustega või detailplaneeringu läh-

teülesandes, hinnates muuhulgas geoloogilist olukorda ja radooniohtu (eelkõige Saunja, Kadarpiku,

Kirimäe, Nihka ja Pälli külades ning Taebla alevikus). Elamualade puhul detailplaneeringute koostami-

sel või projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb anda hinnang maanteeliiklusest tingitud mürata-

semete normidele vastavuse kohta valda läbiva Ääsmäe - Haapsalu – Rohuküla põhimaantee korral

(kuni 4000 sõidukit/ööpäevas) ca 75 m kaugusel maanteest ning tugimaanteede korral (kuni 2000 sõi-

dukit/ööpäevas) kuni 50 m kaugusel maanteest. Hinnangu tulemustest lähtuvalt tuleb vajadusel kasu-

tusele võtta müra leevendavad meetmed.

Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted

Parkimine tuleb lahendada hoonestatava maaüksuse piires. Parkimist on lubatud lahendada väljaspool

arendatavat maaüksust juhul, kui selleks on vastava maa-ala omanikuga sõlmitud notariaalsed kokku-

lepped. Uute teede teemaa laiuseks on üldjuhul 5 m tee teljest.

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 21 / 72

Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava katastriüksuse miinimumsuurus

Hoonestatava maaüksuse miinimumsuurus on üldjuhul 0,5 ha. Miinimumsuuruse rakendamise eeldu-

seks on, et kõik vajaminevad kommunikatsioonid (puurkaev, immutusväljak, juurdepääsutee, elektri-

paigaldised jms) mahuvad koos oma kujadega maaüksuse või on rajatiste ja nende kujade kavandami-

sel naaberkinnistutele naabermaaüksuse omanikega sõlmitud vastavasisulised servituudi (eel)kokku-

lepped. Erandina võib lubada ehitamist väiksemale kui 0,5 ha katastriüksusele. Erandit on lubatud teha

järgnevatel kaalutlustel:

▪ kõik muud üldplaneeringust tulenevad tingimused on igakülgselt tagatud (sh ehitis sobitub

keskkonda, tagatud on juurdepääs ja vajalike tehnosüsteemide arendamine) ja katastriüksus

on moodustatud enne üldplaneeringu kehtestamist;

▪ tegu on vana talusüdamega (1940 oli talu olemas).

Detailplaneeringu koostamise kohustus

Detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid ei määrata, juhud on toodud ptk 3.5.

3.3.3. Tiheasustusalade ja tihedamalt asustatud külaosade ehitus- ja kasutustingimu-

sed

Üldplaneering seab tiheasustusaladel asjakohasel juhul maksimaalsed piirväärtused hoonestusele. De-

tailplaneeringu ja/või projekteerimistingimustega on lubatud seada üldplaneeringus sätestatud nõu-

dest rangemaid piirväärtusi tuginedes konkreetse asukoha iseärasustele, kuid vajadus peab olema kaa-

lutlusotsusena selgelt põhjendatud. Selge põhjendusena saab aluseks olla erialaspetsialisti ekspertar-

vamus, mis tugineb kontaktvööndi analüüsile. Lisaks tuleb vaadelda miljööväärtuslikel aladel sätesta-

tud tingimusi ja põhimõtteid, mis on toodud peatükis 3.19.

Tabel 2. Ehitustingimused tiheasustusaladel ja tihedamalt asustatud külade aladel.

Tingimus- tega ala

Tihea- sustu- sala

Tä- his kaar dil

Ehitus- ja kasutustingimused

Risti ale- vik

Jah RI Kasutamise otstarve: ptk 3.3.1. Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: määrab DP (erandjuhul PRT) Hoonete asukoht: DP (erandjuhul PRT) -väljakujunenud (tänava äärsel) ehitusjoonel selle olemasolul Hoonestatud maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent: täpsustatakse DP-ga (erandjuhul PRT-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest. Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 10 m Korterelamu suurim lubatud kõrgus: 12 m (Taeblas ja Paliveres 16 m) Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: DP (erandjuhul PRT) Ehitusuuringu tegemise vajadus: täpsustatakse DP-ga (erandjuhul PRT-ga); Taebla alevikus on vajalik hinnata radooniohtu; elamualade puhul detailplaneeringute koos- tamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb anda hinnang maanteeliiklu- sest tingitud müratasemete normidele vastavuse kohta valda läbiva Ääsmäe - Haap- salu – Rohuküla põhimaantee korral (kuni 4000 sõidukit/ööpäevas) ca 75 m kaugusel

Palivere alevik

Jah PA

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

22 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Tingimus- tega ala

Tihea- sustu- sala

Tä- his kaar dil

Ehitus- ja kasutustingimused

Taebla alevik

Jah TA maanteest ning tugimaanteede korral (kuni 2000 sõidukit/ööpäevas) kuni 50 m kau- gusel maanteest. Hinnangu tulemustest lähtuvalt tuleb vajadusel kasutusele võtta müra leevendavad meetmed. Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: täpsustatakse DP-ga (erandju- hul PRT-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest. Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 1500 m2 DP kohustus: kehtib seadusekohane kohustus ja ptk 3.5 toodud juhtudel. Vallavalit- sus võib detailplaneeringu koostamise kohustuse nõudest erandkorras loobuda, kui õigusaktid seda võimaldavad. Vallavalitsus võib erandkorras projekteerimistingi- muste väljastamise kaalumisel vajadusel ehitusõiguse taotlejalt nõuda ehitise eskiisi või arhitekti poolt koostatud kontaktvööndi analüüsi. Eelpool esitatud üldiseid kasu- tus- ja ehitustingimused on aluseks projekteerimistingimuste väljastamisel, sealjuures võib erandkorras väljastatavates projekteerimistingimustes seada täpsustavaid tingi- musi, et tagada ehitise mahuline ja funktsionaalne sobivus piirkonna väljakujunenud keskkonna ja hoonestuslaadiga.

Nõva küla Jah NÕ Kasutamise otstarve: ptk 3.3.1. Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: PRT (erandjuhul DP). Hoonete asukoht: PRT (erandjuhul DP) -väljakujunenud (tee äärsel) ehitusjoonel selle olemasolul Hoonestatud maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent: täpsustatakse PRT-ga (erandjuhul DP-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest. Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 10 m Korterelamu suurim lubatud kõrgus: 12 m Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: PRT (erandjuhul DP) Ehitusuuringu tegemise vajadus: PRT (erandjuhul DP) Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: täpsustatakse PRT-ga (erandju- hul DP-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 1500 m2 DP kohustus: ei (va ptk 3.5 toodud juhtudel)

Piirsalu küla

Jah PI

Martna küla

Jah MA

Linnamäe küla

Jah LI

Liivi küla Jah L

Kullamaa küla

Jah KU

Koluvere küla

Jah K1

Rõude küla

Jah RÕ

Luigu küla Jah LU Kasutamise otstarve: ptk 3.3.1 Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: PRT (erandjuhul DP) Hoonete asukoht: PRT (erandjuhul DP) -väljakujunenud (tänava äärsel) ehitusjoonel selle olemasolul Hoonestatud maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent: täpsustatakse PRT-ga (erandjuhul DP-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 10 m Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: PRT (erandjuhul DP) Ehitusuuringu tegemise vajadus: PRT (erandjuhul DP) Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: täpsustatakse PRT-ga (erandju- hul DP-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 1000 m2 DP kohustus: ei (va ptk 3.5 toodud juhtudel)

Sutlepa küla / Sut- lep

Jah SÜ Kasutamise otstarve: ptk 3.3.1. Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: PRT (erandjuhul DP) Hoonete asukoht: PRT (erandjuhul DP) Hoonestatud maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent: täpsustatakse PRT-ga

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 23 / 72

Tingimus- tega ala

Tihea- sustu- sala

Tä- his kaar dil

Ehitus- ja kasutustingimused

Dirhami küla / Derhamn

Jah DR (erandjuhul DP-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest. Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 10 m

Korterelamu suurim lubatud kõrgus: 12 m Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: PRT (erandjuhul DP) Ehitusuuringu tegemise vajadus: PRT (erandjuhul DP) Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: täpsustatakse PRT-ga (erandju- hul DP-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 2000 m2 DP kohustus: ei (va ptk 3.5 toodud juhtudel)

Pürksi küla / Bir- kas

Jah PÜ

Spithami küla / Spithamn

Ei SP Kasutamise otstarve: ptk 3.3.1. Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: PRT (erandjuhul DP) Hoonete asukoht: PRT (erandjuhul DP) Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse suurim lubatud täisehitusprot- sent: 25% Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 8,5 m Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: viilkatus 30- 45 kraadi Ehitusuuringu tegemise vajadus: PRT (erandjuhul DP) Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: PRT (erandjuhul DP) Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 2000 m2 DP kohustus: ei (va ptk 3.5 toodud juhtudel)

Silla küla keskus

Ei SI Kasutamise otstarve: ptk 3.3.1. Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: PRT (erandjuhul DP) Hoonete asukoht: PRT (erandjuhul DP) Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse suurim lubatud täisehitusprot- sent: 25% Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 10 m Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: PRT (erandjuhul DP) Ehitusuuringu tegemise vajadus: PRT (erandjuhul DP) Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: PRT (erandjuhul DP) Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 2000 m2 DP kohustus: ei (va ptk 3.5 toodud juhtudel)

3.4. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu

koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist

Palivere, Taebla ja Risti aleviku territooriumil tuleb ühiskondliku ja avalikkusele avatud hoone või raja-

tise puhul kaaluda detailplaneeringu ja/või ka projekteerimistingimuste väljastamisel arhitektuuri-

võistluse korraldamist.

3.5. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine

Palivere, Taebla ja Risti alevikes tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus planeerimisseadusest.

Täiendavaid detailplaneeringu kohustusega alasid üldplaneeringuga ei määrata.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud kogu valla territooriumil:

▪ maa-ala jagamine enam kui neljaks hoonestatavaks maaüksuseks elamuehituse eesmärgil;

▪ uute tööstus- ja tootmishoonete kavandamisel, kui kavandatav tegevus võib endaga kaasa

tuua arendatavalt maa-alalt väljuvat kahjulikku välismõju (müra, vibratsioon, ebameeldiv lõhn,

saasteained välisõhus jms);

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

24 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

▪ uue üle 1000 m² ehitusaluse pinnaga äri-, tootmis- või ühiskondliku otstarbega hoone kavan-

damisel;

▪ uue üle 50 majutuskohaga puhkeküla, turismitalu või puhkemaja vms kavandamisel;

▪ piirkonna väljakujunenud asustusstruktuurist (hoonete arv, tihedus) ja ehituslaadist erineva

ehitussoovi korral;

▪ kui projekteerimistingimuste menetluse käigus selgub, et kavandatava ehitisega seoses on olu-

line avalik huvi.

3.6. Transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sa-

damate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, tänava kait-

sevööndi muutmine

3.6.1. Liikuvuse üldpõhimõtted

Lääne-Nigula vald on maaline kohalik omavalitsus, see tähendab, et suur osa inimesi elab väljaspool

tihedat asustust ning igapäevategevuste (tööl käimine, hariduse omandamine, teenuste ja kaupade

saamine) jaoks on vajalik eelkõige mootorsõidukitega liikumine. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik suur-

linnade eeskujul seada prioriteediks vaid kergliikluse ja ühistranspordi arengut.

Samas tuleb suurema elanike arvuga keskustes (Taebla, Risti, Palivere, Linnamäe, Pürksi küla / Birkas,

Nõva, Kullamaa) tagada ohutu jalgsi ja jalgrattaga liikumine tõmbekeskuste (haridusasutused, poed,

töökohad) ja lähipiirkonna elanike kodude vahel, võttes aluseks linnatänavate projekteerimise stan-

dardis2 sätestanud liiklejate hierarhia3, kus on tähtsaimal kohal puudega inimene ning viimasel kohal

üksinda autoga liikuja. Seda põhimõtet tuleb arvestada kõigis olukordades, ka nendes kus on ruumi-

nappus ning sel juhul tuleb projekteerimise lähtetasemeid alandada kas kõigil liiklejagruppidel või hie-

rarhias madalamal tasemel olevatel liiklejagruppidel; ruumipuudus ei ole põhjenduseks hierarhias kõr-

gemal tasemel olevale liiklejale halvema ruumi kavandamiseks.

Vähese liiklusega kvartalisisestel aladel võib erinevate liiklejagruppide liikumine olla korraldatud jaga-

tud ruumina (st et ei ehitata eraldi kõnni- või kergliiklusteid), suurema liiklusega tänavatel ning tõm-

bekeskuste piirkonnas tuleb eraldada jalg-, jalgratta- ja autoliiklus. Üldplaneering ei määra missugustel

tänavatel ehitatakse eraldi liiklemisruumid, kuid annab üldise põhimõtte.

Parkimiskorralduse projekteerimisel tuleb arvestada potentsiaalsete tarbijate liikumisviisidega ning

sellest lähtuvalt kavandada vajadusel rohkem parkimiskohtasid, kui see on kehtivas standardis.

3.6.2. Kohalike teede määramine

Eesti teedevõrk koosneb järgnevatest tee või tänavaliikidest4:

▪ avalik riigitee (Transpordiameti haldusalas olevad põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed);

▪ kohalik tee (avalikud teed, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohalik omavalitsus);

▪ avalik metsatee (riigi omandis oleval maal ja valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav

tee);

▪ riigikaitseline tee5 (Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseministeeriumi valitsemisala

valduses olev tee);

2 EVS 843:2016 Linnatänavad 3 Ptk 4.2.1 lk 49 4 EhS § 92 lg 3 linnas, alevis või alevikus paiknev tee (ükskõik milline eelpool loetletud liigist) on tänav. 5 EhS § 114

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 25 / 72

▪ avalikkusele ligipääsetav eratee (selle omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funkt-

siooniga tee ning mis ei ole riigitee või kohalik tee);

▪ eratee (kõik teed, mis ei ole avalikult kasutatavad, avalikkusele liigipääsetavad erateed või rii-

gikaitselised teed).

Üldplaneeringu ülesandeks on määrata perspektiivsed kohalikud teed ja nendest tulenevad kitsendu-

sed. Ruumiliselt on vajalik tagada teedevõrk, mida mööda saab liikuda igaüks ning millel oleks õigusak-

tidest tulenev liiklejate ohutust tagav seisunditase. Perspektiivsed kohalikud teed või nende osad, mis

jäävad erakinnistutele määratakse üldplaneeringu elluviimisel avalikuks kasutamiseks. Planeeringuga

avalikuks kasutamiseks määratud eratee ei muutu planeeringulahenduse kehtestamisel automaatselt

avalikuks, vaid siis, kui kohalik omavalitsus või riik on planeeringu järgselt sõlminud tee omanikuga

vastavasisulise lepingu, seadnud isikliku servituudi või teostanud peatükis 3.25 toodud tegevused. Pla-

neeringu elluviimisel tagatakse kohalikel teedel õigusaktidest tulenevad seisunditasemed.

Planeerimise käigus vaadati üle Transpordiameti haldusalasse mittekuuluv teedevõrk (kohalikud teed,

erateed, metsateed) ning olenevalt asukohast ja tee teeninduspiirkonna olulisusest vaadati üle koha-

like teede vajadused. Planeeringuga kavandatud kohalike teede määramisel arvestati põhimõtet, et

lisaks olulistele ühendusteedele (ühendavaid riigiteid ja asulaid omavahel) on avaliku tee vajadus ka

tupikteedel, kus tee teenindab perspektiivselt vähemalt kolme majapidamist või tagab juurdepääsu

olulisele avalikule veekogule, puhkealale, loodusobjektile või vaatamisväärsusele. Üldplaneeringu käi-

gus on välja selgitatud, et nende teede osas on kasutamise huvi laiem ning vastavate eraomandisse

kuuluvate teede osas tuleb sõlmida lepingud, mis võimaldavad avalikku kasutust või tee aluse maa

osas moodustada katastriüksused ning need omandada munitsipaalomandisse või kokkuleppe võima-

luse puudumisel seatakse sundvaldus.

Perspektiivsete kohalike teede üldine asukoht on esitatud põhijoonisel (määratud teedes võib planee-

rimisprotsessi käigus toimuda muudatusi). Avalikuks määratud teel on pärast avalikuks määramise ot-

suse kehtima hakkamist vastavalt ehitusseadustikule tee kaitsevöönd.

Üldplaneering määrab kohalike teede kaitsevööndiks 20 m (äärmise sõiduraja servast), mida ei ole tu-

lenevalt üldplaneeringu mõõtkavast kantud üldplaneeringu joonistele.

Planeeringuga määratud avaliku kasutusega kohalikud teed tagavad planeeringulahenduse liikluskor-

ralduse efektiivse ja ohutu toimivuse. Kõik planeeringus kajastatud põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed jää-

vad ka edaspidi avalikuks kasutamiseks, olenemata nende omandi võimalikust muutumisest ajas. Oma-

nikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seis-

valt osalt tuleb sõlmida naabermaaüksuste omanikega vastavad servituudikokkulepped. Kokkuleppele

mitte jõudmisel on õigus nõuda juurdepääsu määramist kohtu kaudu.6

Kohalike avalike teede koosesisus olevatel teedel ja tee osadel võib rakendada madalamaid tee seisun-

dinõudeid tingimusel, et tee ei ole vajalik igapäevaseks kasutamiseks elamutele, olulise tähtsusega

hoonetele ja rajatistele ligipääsemisel. Nõudeid võib leevendada tee tasasuse, teel ja tee servades kas-

vava taimestiku niitmise sageduse ja talihoolduse sageduse osas. Seejuures ei tohi tekkida olukorda,

kus tee kasutamine osutub täiesti võimatuks pikemal perioodil kui üks kuu või tee kasutuse võimalda-

miseks tuleb teostada remonditöid eritehnikaga, mida tee omanik ei oma või sellise tehnika kasutuseks

ei ole sõlmitud teenustööde lepingut.

6 Juurdepääs avalikult kasutatavale teele (Kohtupraktika analüüs 2014)

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

26 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

3.6.3. Olulise liikluskoormusega maanteede määramine

Ääsmäe- Haapsalu- Rohuküla (põhimaantee nr 9) maanteel ulatub tänane liikluskoormus ligi 5000 au-

toni päevas ning tuginedes 09.01.2020 „Riigiteede teehoiukavale 2020–2030" on aastaks 2030 ette

nähtud riigi põhimaantee Ääsmäe- Haapsalu lõigul 2+1 tee ehituse alustamine, mistõttu määratakse

see üldplaneeringuga olulise liikluskoormusega maanteeks. Riigiteede liikluskoormused on kujutatud

üldplaneeringu KSH-s toodud liiklussageduse joonisel.

3.6.4. Uued perspektiivsed ühendused

Haapsalu linna ja Noarootsi poolsaart ühendava tee- ja sillakoridori kavandamine

Üldplaneering lähtub Skepast&Puhkim OÜ poolt 26.04.2017 valminud Noarootsi silla tehnilise teosta-

tavuse analüüsist ning selle tulemusel valminud silla eskiislahendusest, mille trass on kantud üldpla-

neeringusse. Üldplaneering määrab eskiislahenduses toodud trassile 350 m laiuse tee- ja sillakoridori

ala milles määratakse järgnevad tingimused:

▪ detailplaneeringu, projekteerimistingimuste, ehitusloa ja ehitusteatiste menetluses tuleb iga-

kordselt kaaluda konkreetse ehitise mõju trassikoridorile ning teha koostööd Haapsalu Linna-

valitsuse ja suurte taristuobjektide eest vastutavate riigiasutustega (Transpordiamet; Majan-

dus- ja Kommunikatsiooniministeerium);

▪ kui kavandatav ehitis võib tulevikus oluliselt mõjutada võimalikku tee- ja sillaehitust, siis tuleb

leida alternatiivsed lahendused ning vajadusel annab üldplaneering piisava aluse ehitise ka-

vandamise peatamiseks.

Ühenduse elluviimine on mastaapne riiklik projekt ja huvi (riigiteede ühendamiseks), mistõttu algata-

takse projekti elluviimiseks vajadusel riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud ühendus riiklikus teehoiukavas ning ühendusele ei ole omis-

tatud riiklikku huvi.

Haapsalu linna- ja Noarootsi poolsaare vahelise perspektiivse ühendustee ja silla trass kulgeb üle Väi-

namere loodusala kaitse-eesmärkides olevate elupaigatüüpide laiad madalad lahed (1160) ja rannanii-

dud (1630*). Samuti kulgeb esialgne trassikoridor üle emaputke (Angelica palustris) kasvukoha. Tege-

mist on ühendusteega, millel on suur avalik huvi, mistõttu tuleb vastava tee kavandamisel algatada

eriplaneering koos keskkonnamõjude strateegilise hindamisega (sh läbi viia Natura asjakohane hinda-

mine). Viimasega tuleb välistada negatiivne mõju Natura kaitse-eesmärkides olevatele liikidele ja elu-

paikadele. Ühendustee projekteerimise käigus viia läbi emaputke leviku inventuur selgitamaks välja

töötsooni jäävate emaputke isendite esinemine. Liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada tööt-

sooni jäävate emaputkede ümberasustamine.

Vormsi-Noarootsi ühendus

Üldplaneeringusse on kantud perspektiivne trassikoridori kulgemine informatiivse infona. Üldplanee-

ringuga maaüksustele trassile kitsendusi ei seata. Ühenduse elluviimine on mastaapne riiklik projekt ja

huvi (riigiteede ühendamiseks), mistõttu algatatakse projekti elluviimiseks vajadusel riigi eriplaneering

ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneeringu koostamise hetkel ei ole ühendus riiklikus

teehoiukavas ning ühendusele ei ole omistatud riiklikku huvi.

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 27 / 72

3.6.5. Tänava kaitsevööndi laiendamine või suurendamine, täiendav kooskõlastamine

riigitee omanikuga

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korral-

damise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõju-

sid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Ehitusseadustik määrab kõigi linnas, alevis või

alevikus paiknevate teede ehk tänavate kaitsevööndiks sõiduraja välimisest servast kuni 10 m. Suu-

rema liikluskoormusega ja läbiva liiklusega teede ääres on ennekõike teest tulenevate häiringute ja/või

ohutuse tagamiseks mõistlik hoida asustust (sh uusi hooneid, seadmeid, reklaam-tahvleid) ja rahvaüri-

tusi nendel tänavatel kaugemal kui õigusaktides sätestatud üleüldine norm.

Tänava kaitsevöönd on laiendatud 30 meetrini tee servast (Taeblas) riigiteel nr 9 (Ääsmäe - Haapsalu

– Rohuküla) km 59,01-59,52 – laiendada kuna tegu on põhimaanteega ning seetõttu on põhjendatud

ehitust võimaldavatel aladel teha kaitsevööndiga seonduvat haldusmenetlust suuremas ulatuses.

Koostöö käigus on kokku lepitud, et Taeblat läbiva põhimaantee ruumiline olemus on asulakiirusega

tänav, mitte maantee – seda arvestada ka hoonestuse ja muude ehitiste võimaldamise kaalutlemisel.

Üldplaneeringus on kaitsevööndi laius arvestatud teeregistri järgsest tee teljest, millele on liidetud 4

meetrit (ligikaudne sõiduraja laius). Tänava kaitsevöönd täpsustatakse enne ehitustegevuse kavanda-

mist kohapeal (loamenetluseta ehitamise korral), projekteerimistingimustega (kui on kohustus) ja/või

detailplaneeringuga (detailplaneeringu kohustuse korral). Ehitusloakohustuslike hoonete kavanda-

mine maantee kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja ole-

masoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline,

et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste,

vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad kesk-

konnatingimused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või ko-

haliku omavalitsuse kohustus.

Planeeringuga ei tehta ettepanekuid riigitee kaitsevööndi vähendamiseks.

Omandi kitsendamine tänava kaitsevööndi suurendamisel on põhjendatud ning võimaldab parema ja

ohutuma ruumi kujundamist. Teelõikudel, kus kaitsevööndit laiendatakse on hoonestusjoon veel välja

kujunemata. Tee kaitsevööndis kehtivad piirangud tulenevalt õigusaktidest. Kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehi-

tise ohutust, mis tähendab, et vajadusel on võimalik koostöös tee omanikuna leida paindlikke lahen-

dusi ka kaitsevööndi sees. Lokaalsed küsimused lahendatakse koostöös tee omanikuga detailplanee-

ringu, projekteerimistingimuste, ehitusloa või ehitusteatiste menetlemisel.

Rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus

äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elekt-

rituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja luba-

tud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D). Valemis tähistab H tuuliku masti kõrgust ja D roo-

tori e tiiviku diameetrit. Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede pu-

hul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus

elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D).

3.6.6. Taliteed

Planeeringus on kantud Österby sadamas paiknevale Österby - Haapsalu riiklikule taliteele peale- ja

mahasõidu asukoht.

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

28 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

3.6.7. Metsateed

Uute metsateede ehitamiseks ja olemasolevate metsateede rekonstrueerimisel tuleb hinnata kohalike

teede, mille kaudu on ühendus metsateele, kandevõimet ja tagada ka kohalikul teel vastav kande-

võime. Kui metsa väljavedu toimub kohalike teede kaudu, siis ülekoormusest tingitud kahjud tuleb

korvata metsavedajal.

3.6.8. Uute kergliiklusteede kavandamine

Kergliiklustee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või tee osa,

kus jalakäijad ja jalgratturid on eraldatud autoliiklusest. Kergliiklusteede planeerimisel on oluline, et

need oleksid katkematud, ühendaksid olulisi sihtpunkte (elu- ja töökohad ning teenuste osutamise ko-

had) ja moodustaksid pideva võrgustiku. Teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne kättesaadavuses

on suur osa avalikku ruumi siduval jalg- ja jalgrattateede võrgustikul.7

Uute kergliiklusteede kavandamisel on tuginetud maakonnaplaneeringule, milles kavandatud teid on

täpsustatud (vt Tabel 3). Üldplaneering ei määra millisel pool sõiduteed kergliiklustee (jalgratta- ja jalg-

tee) peab paiknema. Natura alade suhtes tuleb kergliiklustee projekteerida maanteede vastasküljele

lähtudes samal ajal ka tõmbepunktide asukohast ja et kergliiklustee tuleb võimalikult pikas lõigus ka-

vandada ühele poole riigiteed ning riigitee ületuskohtade kavandamine peab olema põhjendatud. Hi-

lisema projekteerimise käigus võib lahendada kergliikluse ühiskasutusega tänavaruumi kaudu, kui an-

tud asukohas on see sobilik. Kergliiklusteede ehitamisel tuleb nende võimalikul lõikude kaupa ehitami-

sel esmase eelistusena ehitada asulate keskosade ja tõmbekeskuste lähipiirkondade (haridusasutused,

teenindusasutused) lõigud. Avalikust huvist tulenevalt tuleb kohaliku omavalitsuse motiveeritud ot-

suse alusel liiklusohutuse tagamise eesmärgil ehitada kergliiklusteid ka muudesse vajalikesse asukoh-

tadesse allpool toodud nimistust sõltumata.

Puutumuse korral mälestiste tuleb arvestada riiklike piirangutega.

Tabel 3. Planeeritud kergliiklusteed.

Kergliiklustee Pikkus (km)

Pälli - Nigula (Harju-Risti - Riguldi - Võntküla teel Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla ristmikust Jõusöö- datehase maaüksuseni)

1.6

Nõva - Rannaküla (Nõva - Rannaküla teel Nõva külast Nõva sadamani) 3.3

Hosby - Österby (Nõmmküla - Aulepa - Österby teel Kulani tee ristmikust Österby sadamani) 5.2

Risti - Piirsalu (Risti - Kuijõe teel Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla ristmikust Allika tee ristmikuni) 8.2

Taebla - Linnamäe (Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla ja Keila - Haapsalu maantee kaudu Taebla ja Lin- namäe olemasolevate kergliiklusteede ühendamine)

8.2

Koluvere-Kullamaa-Üdruma (Koluvere - Märjamaa tee ristist Üdruma - Liivi tee ristini) 10.3

Kullamaa ringühendus Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare maanteega 1.7

Nõva külas Harju-Risti - Riguldi - Võntküla teel (Nõva - Vaisi tee ristilt vana vallamajani) 0.6

Linnamäe - Oru (Kirsi teel Keila - Haapsalu maanteelt Oru küla Lepiku taluni) 0.8

Linnamäe külas (Keila - Haapsalu ja Harju-Risti - Riguldi - Võntküla tee ristumisel) 0.2

Linnamäe - Oru (Keila - Haapsalu maanteel Kirsi tee ristist Linnamäe sigala teeni) 1.3

Risti alevikus Risti teel 1.6

7 Eesti 2030+

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 29 / 72

Kergliiklustee Pikkus (km)

Nõva külas Harju - Risti - Riguldi - Võntküla teel (Nõva - Vaisi teeristist vana vallamajani) 0.6

Palivere alevikus olemasoleva kergliiklustee pikendamine tehisjärveni 0.4

Lähtru tee kergliiklustee pikendamine piki Palivere - Oonga kõrvalmaanteed 0.8

Ristilt Kuke külla 6.5

Taebla ring (olemasolevate kergliiklusteede ühendamine) 1.1

Risti alevikus Koidu ja Lõuna tänavatel 0.4

Taebla alevikus Saanika - Mõisarehe teel (kuni Ridala - Nigula teeni) 0.7

Risti uut raudteejaama ühendav kergliiklustee (Sireli tn) 0.7

Taebla raudteejaama ühendavad kergliiklusteed 0.6

Palivere raudteejaama ühendavad kergliiklusteed 0.6

3.6.9. Planeeritud Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrass

Üldplaneeringus on arvestatud Lääne maakonnaplaneeringut täpsustavat teemaplaneeringut „Riisi-

pere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“. Kehtiv teemaplaneering on tä-

nases õiguses käsitletav eriplaneeringuna mida valla üldplaneering ei saa muuta. Samuti ei saa vald

planeeringuga käsitletu osas esitada täiendavaid tingimusi. Planeeringuga kavandatud trassikoridoris

toimub tegevus vastavalt eriplaneeringus kehtestatud nõuetele olenemata asjaolust, et üldplaneering

kajastab kehtestatud planeeringust tulenevat infot.

Turba-Rohuküla lõigu tehnilise projekti ja KMH koostamist on alustatud. Üldplaneeringu lahendusi

täiendatakse vajadusel valmiva projekti alusel. Risti, Palivere ja Taebla alevikus on raudteelahendust

täpsustatud projekteerimise lähteülesande alusel ning seda täpsustatakse jooksvalt vastavalt valminud

projektlahendusele.

3.6.10. Parkimiskorraldus

Arendatavates transpordi sõlmpunktides (Ristil, Palivere ja Taeblas) on jaamade ümbrusesse kavanda-

tud täiendavaid liikluse maa-alasid, et oleks võimalik kohaneda jaamade ümbruses perspektiivselt suu-

reneva parkimisvajadusega. Üldplaneeringuga on näidatud planeeritud parkimisalad, mis Matsalu rah-

vuspargi ja Kasari jõe piirkonnas tuginevad „Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uurin-

gule“ (Consultare OÜ 2020).

Üldplaneering näeb ette karavanide parkimiseks vajaliku taristu (parkimisala, kanalisatsioon, vesi, prü-

gimajandus vms) väljaarendamise:

▪ Dirhami sadamas;

▪ Elbiku küla / Ölbäck asuvas Roosta puh-

kekülas;

▪ Nõva endise vallamaja juures;

▪ Nõva sadamas;

▪ Österby sadamas.

3.6.11. Sadamad ja lautrikohad

Sadamad ja lautrikohad on kantud planeeringu joonistele. Vallas asub 6 sadamat (Dirhami, Hara, Nõva,

Osmussaare, Paslepa-Viigi (kinnine erasadam) ja Österby sadam). Dirhami sadam pakub ka reisisadama

teenuseid (peamiselt suveperioodil) ning kala- ja kaubasadama teenuseid veesõidukite lastimise ja los-

simise näol. Dirhami sadamas osutatakse sadamateenuseid olenemata veesõiduki suurusest. Teised

sadamad pakuvad väikesadamatele omaseid teenuseid.

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

30 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Planeeringusse on kantud 10 avalikult kasutatavat lautrikohta:

▪ Einbi külas / Enby;

▪ Hara külas / Harga;

▪ Nõva külas 2 tk;

▪ Riguldi külas / Rickul;

▪ Rooslepa külas / Roslep 2 tk;

▪ Saare külas / Lyckholm;

▪ Spithami külas / Spithamn;

▪ Telise külas / Tällnäs.

Uute veeskamiskohtade vajadus on välja selgitatud Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasu-

tuse uuringuga (Consultare OÜ 2020). Uued ja rekonstrueeritavad paatide veeskamiskohad on kantud

planeeringujoonisele. Kasari jõel Kastja küla Laastre maaüksusel rekonstrueerida puidust paadisild ja

rajada Kastre külas Pörja-Torja maaüksusel uus sild. Uued slipid on ette nähtud Kasari külla (Jõekalda

mü) ja Rõude külla (Kullamaa metskond 157 mü).

Lautrikohtadele on näidatud avalikud juurdepääsud avaliku teena (ptk 3.6.2) või kavandatud kallasra-

jale juurdepääsuna (ptk 3.13). Iga lautri ja sadama juurde on lubatud projekteerimistingimuste alusel

ehitada ka avalikult kasutatav tee ja parklaala kuni kümne auto (ja haagise) parkimiseks.

Planeeringujoonisel on tugiinfona kajastatud järgmised navigatsioonimärgid:

▪ 420 Põõsaspea tulepaak;

▪ 425 Osmussaare tuletorn;

▪ 429 Dirhami sadamakai tulepaak;

▪ 431 Dirhami sihi alumine tulepaak;

▪ 432 Dirhami sihi ülemine tulepaak;

▪ 435 Riguldi päevamärk;

▪ 441 Paslepa sihi alumine tulepaak;

▪ 442 Paslepa sihi ülemine tulepaak;

▪ 443 Ramsi sihi alumine päevamärk;

▪ 444 Ramsi sihi ülemine päevamärk;

▪ 519.1 Österby sadama kagumuuli tule-

paak;

▪ 519.2 Österby sadama loodemuuli tu-

lepaak.

Kui navigatsioonimärgi ümbruses ehitamise kavandamisel on oht, et ehitamine võib avaldada mõju

navigatsioonimärgi sihipärasele toimimisele, peab omavalitsus kooskõlastama sellekohase projektee-

rimistingimuse eelnõu, ehitusteatise, ehitusloa või planeeringulahenduse Transpordiametiga.

3.6.12. Lennuväljad / kopteri maandumisplatsid

Väikelennuväljana on kasutusel murukattega Lyckholmi lennuväli Saare külas /Lyckholm, millele on

määratud takistuste piirangupind. Takistuste piirangupind on lennuvälja või kopteriväljaku ümber olev

õhuruumi osa, milles tagatakse saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse korralda-

mine. Takistuste piirangupindade projektsioonid maapinnal moodustavad lennuvälja või kopteriväl-

jaku lähiümbruse. Eraldi on määratletud lennuvälja kaitsevöönd, millel kehtivad mitmed maakasutust

puudutavad piirangud.8 Kehtivad kõrguspiirangud seoses lennuväljaga on kantud planeeringujooni-

sele. Kõrguspiirangud hõlmavad Pürksi küla / Birkas, Tahu küla / Skåtanäs, Saare küla / Lyckholm, Sa-

lajõe, Saunja küla ja Sutlepa küla / Sutlep alasid.

Kopteriplats paikneb Paslepa-Viigi sadamas.

3.7. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate

kitsenduste määramine

Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrval-

damiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mul-

laviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete

taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitlus-

8 LennS § 352

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 31 / 72

koha, kaasa arvatud prügila asukoht, määratakse planeerimisseaduses sätestatud korras. Jäätmekäit-

luskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte

liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiu-

kohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasuta-

takse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

Jäätmete ladestamise vähendamiseks on oluline märkimisväärselt vähendada jäätmeteket, suuren-

dada jäätmete sortimist, taaskasutamist, sh ringlussevõttu. Oluline on ka vähendada jäätmete oht-

likkust ning ohtlike ainete sisaldust jäätmetes, see ühtlasi väldib jäätmete käitlemisel õhku, vette ja

pinnasesse sattuvate heitkoguste suurenemist.9

Pürksi külas / Birkas asub Pürksi jäätmekeskus, kuhu saavad eraisikud ära anda ohtlikke jäätmeid ja

tasu eest üle anda suuremõõtmelisi jäätmeid. Ohtlikud jäätmed tuleb viia Läänemaa jäätmejaama Pul-

lapääl. Samuti saab Pullapää jäätmejaama tasu eest viia aia- ja haljastusjäätmeid. Olemasolevad ja töö-

tavad avalikkusele suunatud jäätmekäitluskohad on esitatud Tabel 4. Olemasolevad ja töötavad ava-

likkusele suunatud jäätmekäitluskohad. Jäätmekäitluse osas on enam arenguruumi biolagunevate jäät-

mete komposteerimisel. Sageli on aia- ja haljastusjäätmete käitlemine otstarbekas ja mõistlik tekkeko-

hale lähedal, seega on vajalik kompostimisväljakute tihendamine valla territooriumil. Samuti on valla

territooriumile vajalik kavandada komposteerimisväljakuid. Kompostimisplatsi asukoha valikul tuleks

võimalusel eelistada nt jäätmejaamade või reoveepuhastite territooriumi lähedust. Samuti arvestada

võimalusel, et kompostimisplatsist allatuult (valdavad tuulesuunad on edela- ja lõunatuuled) ei jääks

suuremaid elamupiirkondi.

Biolagunevate jäätmete käitlemiseks võib olla otstarbekas rajada biogaasijaam. Samas võib olla liht-

saks lahenduseks ka kiirkompostrid.

Tabel 4. Olemasolevad ja töötavad avalikkusele suunatud jäätmekäitluskohad.

Nimetus Käitaja Asukoht Tegevuse liik

Taebla au- tolam-mu- tus

Servik OÜ Läänemaa, Lääne- Nigula vald, Taebla alevik

Muu komplekstegevus, ohtlike jäätmete käitluskoht, metalli- jäätmete käitluskoht, autolammutuskoda, ümberlaadimis- jaam, vaheladu

Pürksi jäätme-kes- kus

Lääne-Ni- gula Val- lava-litsus

Läänemaa, Lääne- Nigula vald, Pürksi küla / Birkas

Jäätmejaam, elektroonikaromude käitluskoht, ohtlike jäät- mete käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht, ümberlaadimis- jaam, vaheladu

Kompostimisväljakute võimalikud asukohad (Taebla, Risti, Rõuma, Palivere, Pürksi küla / Birkas, Linna-

mäe, Nõva (vaid kalmistu tarbeks), Martna, Koluvere, Liivi, Kullamaa) on kantud planeeringujoonisele.

3.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine

3.8.1. Üldosa

Üldplaneering ei kehtesta täiendavaid nõudeid tehnovõrkude ja rajatiste kaitsevööndite osas, kehtivad

nõuded tulenevad ehitusseadustikust ja selle alusel kehtestatud määrusest.

9 Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava 2016-2020

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

32 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

3.8.2. Elektrivõrk

Üldplaneeringusse on kantud elektriliinid, trafod ja alajaamad alates pingearvust 35 kV. Elektriraud-

teega seoses on kavas rajada 10 kV kaabelliin Risti 110/35/10 kV alajaamast Risti veoalajaamani ning

10 kV kaabelliin Taebla 110/10 kV alajaamast Taebla veoalajaamani. Võimsuste olulise suurendamise

korral 35 kV võrgus rekonstrueeritakse Haapsalu - Sutlepa - Risti 35 kV õhuliin samal pingeastmel või

vajadusel 110 kV pingega liiniks olemasoleval trassil. Üleminekul 110 kV pingele rekonstrueeritakse

Palivere 35/10 kV alajaam 110/10 kV alajaamaks. Sutlepa 35/10 kV alajaam rekonstrueeritakse 110/10

kV alajaamaks ja ühendatakse lähedalt mööduva Eleringi 110 kV õhuliiniga.

Maakonnaplaneeringu tekstilises osas on märgitud (joonisel koridore näidatud ei ole) Lääne-Eesti saari

ja mandrit ühendava kõrgepinge ringliini vajadus, et võimaldada elektrivarustuskindluse tagamine tar-

bijatele Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal ning parem meretuulikuparkide võrguga ühendamine. Hiiu-

maa maakonnaplaneering näeb samuti ette ringtoite kaabli paigaldamise Hiiumaa ja mandri vahele.

Vastavalt PlanS § 27 lg 2-le tuleb kõrgepingeliinile alates pingest 110 kV koostada riigi eriplaneering.

Eelnevast lähtuvalt ei ole Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga maakonnaplaneeringus nimetatud liinile

koridori planeeritud, kuna sellekohaseid arenguplaane võrkude ehitamiseks ei ole planeeringu koosta-

mise hetkel teada ning seaduse kohaselt tuleb igal juhul koostada riigi eriplaneering mille planeerin-

guala hõlmaks mereala.

Tiheasustusega aladel ja nendega piirnevatel lähialadel uute liinide ehitamisel või olemasolevate re-

konstrueerimisel tuleb kaaluda nende viimist maakaablisse.

3.8.3. Sidevõrk

Kvaliteetsel ja kiirel internetiühendusel on valla arengut arvestades väga oluline roll, et meelitada piir-

konda ettevõtteid ja kaugtöötajaid. Eesmärgiks peaks olema kiire fiiberoptilisel tehnoloogial baseeru-

vate lahenduste viimine ka tavakodanikuni, mis tähendab juurdepääsuvõrkude ehitamist baasvõrgust

tavatarbijani. Tänased, läbi õhu levivad lahendused ei ole piisavad ennekõike suveperioodil, mil valla

rannikupiirkondadesse saabub suur hulk suvitajaid. Juurdepääsuvõrkude rajamisega tegelevad täna

peamiselt erinevad sideoperaatorid. Samuti on juurdepääsuvõrke rajanud külaseltsid jms kogukonnad

ning kohalikud koostöökojad. EstWin baasvõrk on vallas välja arendatud (vt Joonis 1), uusi kavandata-

vaid lõike ei ole tänaseks teada.

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 33 / 72

Joonis 1. Valla kaetus fiiberoptilise põhivõrguga (punasega).

3.8.4. Taastuvenergeetika

Energeetika valdkonna planeerimiseks koostatakse eraldiseisvana Lääne-Nigula valla energeetika tee-

maplaneering või eriplaneering.

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

34 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Tuuleenergia

Noarootsi piirkonnas asuvad 16 tuulikuga Aulepa ja 3 tuulikuga Vanaküla tuulepark. Olemasolevate

tuulikute kõrgust (olemasolevast maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asenda-

misega) kuni 10%, kui ei esine muid kitsendusi (nt riigikaitselised). Kõrgemate tuulikute kavandamiseks

olemasolevates tuuleparkides tuleb koostada detailplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hin-

damisega. Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute kõrgused kui ka asukohad parima hetkel oleva

teadmise kohaselt (eeldatavasti asuvad kõrgemad tuulikud majapidamistest ja loodusobjektidest kau-

gemal).

Väljapool tiheasustusalasid ja miljööväärtuslikke alasid on ühe majapidamise tarbeks on lubatud püs-

titada üks väiketuulik kogukõrgusega kuni 30 m (olemasolevast maapinnast laba tipuni).10 Ehitise kõr-

gus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise

kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.11

Kui väiketuulik soovitakse püstitada elu- või ühiskondlikule hoonele lähemale kui 250 m, tuleb tuuliku

püstitajal hankida nende hoonete omanike nõusolekud. Lääne-Nigula valda tohib püstitada ainult uusi

väiketuulikuid. Elektrituulikute rajamise üheks tingimuseks lisatakse, et tuuleenergiat tuleb planeerida

viisil, mis tagab kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 võrgustiku alad, kait-

sealused liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid) säilimise ning kavandatav tegevus ei tohi avaldada

negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele. Mistahes kõrgusega

elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ja selleks on soovitatav teha

koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis, et välja

selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused.

Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laienemine toimub väljaspoole olemasolevat tuuleparki)

või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, kavanda-

mise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s.

Päikeseenergia

Üldised tingimused päikesepargi rajamiseks:

▪ kõik päikeseelektrijaamad peavad vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühil-

duvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele, nõuetele mittevastav päikeseelektrijaam võib

vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet;

▪ väärtuslikul maastikul on päikesepaneelide paigutamine lubatud ainult juhul, kui need ei ole

avalikelt teedelt vaadeldavad;

▪ päikesepargi rajamisel tuleb arvestada, et naaberkinnistu omanikul on oma maale õigus ehi-

tada hooneid ja istutada kõrghaljastust ning naaberkinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada

võimaliku tekkiva varjuga seonduvat, kui ei ole kokku lepitud teisiti;

▪ miljööväärtuslikel aladel/hoonetel ning kohaliku tähtsusega kultuuri- ja militaarpärandi objek-

tide vaadeldaval lähialal on lubatud sellised lahendused, kus päikeseenergia tootmise vahend

sobitub kokku hoone arhitektuuriga ja ei vähenda väärtusliku objekti vaatlemisväärtust, vt ka

ptk 3.19.3 esitatud põhimõtted.

10 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni korraldatud väiketuulikute ümarlaual jaanuaris 2012. a. otsustati Eestis väi- ketuulik defineerida tuuliku kogukõrgusega kuni 30 m. 11 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alu- sed“

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 35 / 72

Täiendavad tingimused tööstusliku päikesepargi, mille installeeritud võimsus on suurem kui kahe-

kordne kinnistu jaoks vajalik võimsus, rajamiseks:

▪ tööstusliku päikesepargi maapinnale paigaldamine on tiheasustusega alal lubatud vaid toot-

mise maa-alal ja väljapool miljööväärtuslikke alasid;

▪ tiheasustusega alal väljapool tootmise maa-ala on lubatud päikesepargi paigaldamine ainult

hoonete katustele, fassaadidele ning parklatesse (kui see ei riku hoone(te) välisilmet ning so-

bitub ümbritseva ehitatud keskkonnaga);

▪ hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid) on tööstuslike päikeseparkide rajamine lubatud

väljaspool miljööväärtuslikke alasid, väärtuslikke maastikke, väärtuslikke põllumajandusmaid

ja väljapool määratud tootmise maa-ala (ptk 3.3.1.10), kui sellest tulenevad mõjutused (pee-

geldused, varjamine) ei vähenda liiklusohutust. Erandkorras viidatud alale päikesepargi kavan-

damisel tuleb koostada väärtuste säilimise analüüs;

▪ päikesepargi rajamisel põllumajandusmaale ei tohi koorida pinnast enam, kui on vajalik vun-

damendi rajamiseks ning ei tohi kasutada keemilisi vahendeid haljasmassi hävitamiseks;

▪ päikeseparkide rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal paiknevaid alasid,

vähe väärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, karjääre jne.

Karjääride aladele päikeseparkide rajamise eelduseks on, et maavara peab olema antud alal

ammendunud;

▪ päikesepargi rajamisel põllumajandus- ja metsamaale tuleb säilitada kõlvikute terviklikkus;

▪ kui päikesepargi rajamiseks muudeti maatulundus maa-ala tootmismaaks, tuleb peale elekt-

rienergia tootmise lõpetamist taastada maakasutuse eelnev kasutusotstarve;

▪ maastikupildi liigendamiseks peab tööstuslike päikeseparkide vähim omavaheline vahekaugus

olema avamaastikul vähemalt 500 m. Kohalik omavalitsus võib tuginedes maastikuanalüüsile

ja eelhinnangule nimetatud nõuet vähendada 400 meetrini;

▪ üle 5 ha suuruse maapealse päikesepargi rajamiseks tuleb esitada maastikuanalüüs ja kesk-

konnamõjude eelhinnang, mille põhjal on kohalikul omavalitsusel võimalik hinnata avalikku

huvi ja mõjude ulatust. Vastavalt sellele otsustatakse kas edasine kavandamine toimub avali-

kus menetluses projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga. Kui projekteerimistingi-

muste menetluse käigus selgub, et on avalik huvi, mis tingib detailplaneeringu koostamise va-

jaduse, siis on omavalitsusel õigus lõpetada projekteerimistingimuste menetlus ja algatada de-

tailplaneering. Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalumisel võetakse arvesse:

▫ vaadeldavust avalikult teelt;

▫ kaugus tiheasustusega aladest;

▫ alade ja tehnosüsteemide ligipääsetavust.

3.8.5. Kaugküttepiirkonnad

Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigal-

diste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põh-

jendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

Vallas kehtivad koostamise hetkel piirkondlikud soojamajanduse arengukavad:

▪ Lääne-Nigula valla Linnamäe kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks

2016-2028;

▪ Lääne-Nigula valla Palivere piirkonna soojamajanduse arengukava 2016-2028;

▪ Lääne-Nigula valla Taebla piirkonna soojamajanduse arengukava 2016-2028.

Planeering määrab järgmised joonistel kajastatud kaugküttepiirkonnad:

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

36 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

▪ Linnamäe (2 ala);

▪ Martna;

▪ Palivere;

▪ Pürksi;

▪ Taebla.

Üldplaneeringu eesmärgiks on tagada kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus ja kaasajastamine, mille

eelduseks on piisava hulga tarbijate olemasolu. Kaugküttepiirkonnas on sisekliima tagamisega hoonete

projekteerimisel esimeseks eelistuseks kaugküte. Kaugkütet saab lugeda tihedamalt asustatud aladel

puhtaimaks ja efektiivsemaks kütteliigiks. Omavalitsus võib määratud aladel kaalutlusotsusena keel-

duda sisekliima tagamisega hoone ehitusloa väljastamisest, kui muu kavandatud kütteliik halvendab

piirkonna õhukvaliteeti ja kaugkütte mittekavandamiseks puudub objektiivne (sh. majanduslik) põhjus.

Objektiivseks põhjuseks võib olla näiteks see, et hoone energiatarve on niivõrd väike (passiivmaja

nõuetele vastav eramu vms), et kaugküttega ühendamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Täpsem

soojamajanduse arenguvisioon ja -suund tuleb anda valla soojamajanduse arengukavaga.

3.8.6. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgud

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks

on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt ühisveevärgi ja -kana-

lisatsiooni seaduse § 4 lg 1 rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon (edaspidi ÜVK) kohaliku omavalit-

suse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel (edaspidi ÜVKA). Ühis-

veevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade ÜVK

süsteemide vastavusse viimine Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks

tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise. Ühisvee-

värgi ja -kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik majanda-

mine ja opereerimine, et mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning mitte suuren-

dada riske keskkonnale.

Lääne-Nigula valla ÜVKA on kehtestatud perioodiks 2020-2032. Arendamise kava käsitleb Taebla, Pali-

vere ja Risti alevikke ning Linnamäe, Luigu, Nigula, Piirsalu, Pälli, Martna, Rõude, Pürksi küla / Birkas,

Sutlepa küla / Sutlep, Dirhami / Derhamn, Nõva, Variku, Rannaküla, Kullamaa, Koluvere, Liivi ja Üdruma

külade kompaktselt hoonestatud piirkondasid.

Lääne-Nigula vallas paiknevateks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks on:

▪ Dirhami küla / Derhamn;

▪ Koluvere küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

▪ Kullamaa küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

▪ Liivi küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

▪ Linnamäe küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

▪ Luigu küla (eeldatavalt 2024-2025 aastal rajatakse Luigu küla veemajandusprojektiga asulas

ühisveevärk ja -kanalisatsioon);

▪ Martna küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

▪ Nõva, Rannaküla ja Variku külad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

▪ Palivere alevik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

▪ Risti alevik ja Piirsalu küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

▪ Rõude küla;

▪ Sutlepa küla / Sutlep ja Pürksi küla / Birkas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

▪ Taebla alevik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana (sk ka Nigula ning Pälli külad);

▪ Üdruma küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana.

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 37 / 72

Hõreda asustuse tõttu ei ole väga paljudes piirkondades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ma-

janduslikult põhjendatud. Inimesed kasutavad joogivee saamiseks kas isiklike puurkaevude või salv-

kaevude vett. Üldplaneeringusse on tugiinfona kantud olemasolevad reoveekogumisalad ja reoveepu-

hastite kujade ulatused. Võrkude võimalikud rekonstrueerimise ja laiendamise ulatused määratakse

valla ÜVKA-ga, milles viiakse läbi detailsem analüüs ja pannakse paika vajalikud tegevused.

Reoveekogumisalad

Reoveekogumisalade moodustamise eesmärk on määrata alad, kus lähtuvalt asustuse tihedusest, sel-

lega seotud reostuskoormuse suurusest ning põhjavee kaitstusest on keskkonnakaitse eesmärkide ta-

gamiseks tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada12. Üldplaneeringusse on kantud järgmised olema-

solevad alla 2000 ie reoveekogumisalad:

▪ Koluvere;

▪ Kullamaa;

▪ Liivi;

▪ Linnamäe;

▪ Martna;

▪ Nigula;

▪ Nõva;

▪ Palivere;

▪ Piirsalu;

▪ Pürksi;

▪ Risti;

▪ Rõude;

▪ Sutlepa;

▪ Taebla.

Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe

hektari kohta tekkiv koormus on kümme inimekvivalenti või suurem. Keskmiselt kaitstud põhjaveega

piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 15 inimekvi-

valenti või suurem. Suhteliselt kaitstud või kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reovee-

kogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 20 inimekvivalenti või suurem. Kui reoveekogu-

misalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisa-

lal koormusega 2000 inimekvivalenti või rohkem kasutada reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumis-

mahuteid. Reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi ei ole ühiskanalisatsiooni väl-

jaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida

tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane kogumine ja puhastamine. Reoveekogu-

misalade piiride täpsustamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavadega ning üldplanee-

ringuga perspektiivseid reoveekogumisalasid ei määrata.

3.8.7. Tuletõrje veevõtukohad

Tuletõrje veevarustus peab olema lahendatud ehitise omaniku poolt vastavalt kehtivatele õigusakti-

dele.13 Planeeringulahenduses on esitatud olemasolevad tuletõrje veevõtukohad (sh hüdrandid) ja ka-

heksa perspektiivset veevõtukoha asukohta, mis asuvad veekogu ehituskeeluvööndis ning kuhu on tu-

levikus lubatud veevõtukoha rajamine ilma ehituskeeluvööndit vähendamata. Teistes asukohtades ra-

jatakse veevõtukohti vastavalt vajadusele. Üldplaneeringuga määratud uued veevõtukohtade asuko-

had ehituskeeluvööndis on:

▪ Einbi külas / Enby mereranda;

▪ Kullamaa järve kaldal (kehtivast de-

tailplaneeringust);

▪ Kurevere külas Raana jõele;

▪ Paslepa-Viigi sadamasse;

▪ Põõsaspea neemel mereranda;

▪ Rannajõe külas Rannamõisa jõele;

▪ Riguldi külas / Rickul Riguldi jõele;

▪ Saare külas / Lyckholm Sutlepa mere-

randa.

Olemasolevates veevõtukohtades tuleb tagada piisava kandevõimega juurdepääsutee, veevõtukaev

(looduslike veevõtukohtade osas) ning piisav vooluhulk (hüdrantidel). Tuletõrje veevõtukohtade ja

12 Keskkonnaministeerium https://www.envir.ee/et/reovesi-ja-reoveekogumisalad 13 Tuleohutuse seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021009

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

38 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

hüdrantide arendamise põhjalikum käsitlus ja analüüs tuleb läbi viia valla ühisveevärgi ja -kanalisat-

siooni arendamise kava uuendamisel.

3.8.8. Sademeveesüsteemid

Sademevee kanalisatsioonivõrk on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub sademe-, dre-

naaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine. Sademevee süsteemidel on tihedamalt asusta-

tud aladel oluline roll, kuna sademeveed võivad põhjustada kontrollimatuid tulvasid ja uputusi, pärs-

sida reoveepuhastite tööd ning põhjustada reostust (ülevoolud kanalisatsioonisüsteemist). Vett mitte-

läbilaskvate pindade paratamatu suurenemine seoses ehitustegevusega mõjutab ka loomulikku hüd-

roloogilist režiimi. Sademevee mõistlikul majandamisel saab seda sama kasutada efektiivselt halja-

salade optimaalse niiskusrežiimi tagamiseks. Samuti kompenseeritakse immutamisega ehitustegevu-

sest põhjustatud põhjavee tasapinna alanemist, kuid tuleb veenduda, et sademevesi ei oleks saastu-

nud. Kliimamuutustega seoses eeldatakse olulist arvutusliku äravoolu kasvu ning peamiseks mureko-

haks paljudel tiheasustusaladel on tulvavete ärajuhtimise lahenduste puudumine.

Sademeveesüsteemid paiknevad Taeblas, Pürksi külas / Birkas ja Sutlepa külas / Sutlep. Mõistlik on

kõikidel tiheasustusaladel järk-järgult sademeveesüsteemid välja arendada, eriti kui kavandatakse

suuri kõvakattega alasid ja rekonstrueeritakse tänavaid. Taeblas on olemasolevad sadememevete ära-

juhtimise süsteemid amortiseerunud ning mitme torustiku täpsed asukohad on teadmata ning prob-

leeme on esinenud Taebla tootmisalal. Pürksi külsas / Birkas ja Sutlepa külas / Sutlep on sadememevee

kanalisatsioon rajatud üksnes küla keskuse kortermajade piirkonda. Mujal on sadememevee ärajuhti-

misel arvestatud, et sadememevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

Üldplaneering seab järgnevad põhimõtted sademeveesüsteemide edasisel arendamisel:

▪ detailplaneeringutes ja hoonete ehitusprojektides tuleb lahendada maa-ala sademeveekäitlus;

▪ sademevee ärajuhtimise kavandamisel tuleks maksimaalselt arvestada loomulike äravoolutin-

gimustega ning valgalade piiridega;

▪ põhjalik ülevaade, hinnang seisukorrale ning suunistele tuleb anda ühisvee ja -kanalisatsiooni

arendamise kavas;

▪ sademevee käitlusel eelistada looduslähedasi meetodeid, mis ühtlasi on efektiivselt kasutata-

vad tulvavete ärajuhtimiseks (vett läbilaskvad pinnakatted, tiigid, tehismärgalad, imbsüstee-

mid, filtersüsteemid, avatud kraavid);

▪ arengute kavandamisel kombineerida maaüksusepõhised sademeveelahendused piirkondlike

lahendustega;

▪ keskkonnakaitselisest aspektist eelistada ühisvoolsele kanalisatsioonile lahkvoolset ehk sade-

mevee eraldi kogumist ja ärajuhtimist;

▪ kui piirkonnas ei ole lahkvoolset kanalisatsiooni, võib kinnistu eritüübilised kanalisatsiooniveed

juhtida ühisvoolsesse kanalisatsioonivõrku ainult vee-ettevõtja loal;

▪ kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad, immuta-

takse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib;

▪ kui sademevett ei saa immutada või selle viibeaega tekkekohas pikendada, siis tuleb sademe-

vesi juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu,

kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik ja vesi saab aurustuda;

▪ kui sademevett ei saa immutada ega juhtida tekkekohast edasi aeglustava (tõkestava) ja viivi-

tava immutussüsteemiga, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades vajadusel enne suub-

lasse juhtimist aeglustust (tiigid), puhastust.

Üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse, see on võimalik vaid

põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga.

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 39 / 72

3.8.9. Hara lahe ja Haapsalu Tagalahe ühenduskanal

Üldplaneeringu kaartidel on näidatud Vööla ja Sutlepa merd ühendavad kanalid, mille eesmärk on läbi

veevahetuse suurendamise parandada veekogude ökoloogilist seisundit. Edasised tegevused pan-

nakse paika ehitusprojektiga, millele tuleb koostada keskkonnamõju hindamine14.

3.9. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine

Üldplaneeringuga olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohta ei määrata. Võimaliku olulise ruumilise

mõjuga ehitise ehitamise vajaduse korral lahendatakse kõik sellega seonduv läbi kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu, kui kohalik omavalitsus peab vajalikuks eriplaneeringut algatada, või riigi eriplaneerin-

guga.

Maakonnaplaneeringuga on Lääne-Nigula valda kavandatud elektrituulikute arendusala L115, millel on

lubatud elektrituulikute püstitamine detailplaneeringu alusel. Planeeringu kooskõlastamisel ajal oli

teada, et riigikaitse rajatiste töövõime tagamise vajadusest ei ole võimalik antud asukohta elektrituu-

likud püstitada – sellest tingituna nägi lahendus ette loobumise maakonnaplaneeringuga kavandatud

arendusalast. Peale planeeringu kooskõlastamist on selgunud, et riigikaitselistest kaalutlustest tulene-

vad piirangud võivad lähitulevikus leeveneda, kuid täiendavalt teostatud analüüs näitas, et piirkond ei

ole samuti sobilik kala- ja kaljukotka pesitsuspaikade läheduse tõttu (KSH lk 102).

Üldplaneering teeb ettepaneku muuta maakonnaplaneeringut võttes sellest välja kavandatud elektri-

tuulikute arendusala L1.

Väiketuulikute (ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitis) püstitamise põhimõtted on esitatud ptk 3.8.4.1.

3.10. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt

seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine

Üldplaneeringus on määratud sadamate, väikesadamate ja lautrikohtade asukohad. Lauter on paatide

randumiseks ja hoidmiseks kividest jm puhastatud rand paatide ülestõmbamiseks ja vette lükkamiseks.

Lauter ei ole sadam ning sellele ei rakendu looduskaitseseadusest tulenevad erisused ehituskee-

luvööndi ja kallasraja osas. Väikesadamate väljaehitus peab toimuma detailplaneeringu alusel koosta-

tud ehitusprojektiga.

3.11. Supelranna ala määramine

Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele

puhkuse võimaldamine. Supelrannad on oluline osa valla puhketaristust, need meelitavad suvitajaid ja

muudavad valda atraktiivsemaks. Supelrannad peavad peale väljaehitamist vastama õigusaktidest tu-

lenevatele nõuetele. Nõuetele vastavusse viimine toimub peale üldplaneeringu kehtestamist järk-jär-

gult, vastavalt valla rahalistele võimalustele. Supelrandadele on peatükis 3.3.1.17 määratud supel-

ranna maa-ala juhtotstarve, kus rakenduvad looduskaitseseadusest tulenevad ehituskeeluvööndi tin-

gimuste leevendused. Üldplaneeringuga määratud supelrannad:

▪ Dirhami;

▪ Elbiku (Roosta puhkeküla);

▪ Hara (sadam);

▪ Kastja (Laastre pais);

▪ Kullamaa (Tehisjärv);

14 Keskkonnaameti tellimusel Skepast & Puhkim OÜ poolt 2019. a läbiviidud uuring „Haapsalu lahe rannikuvee-

kogumi seisunid eksperthinnang“. 15 Läänemaa maakonnaplaneeringu lisa 5 (Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tuuleenergeetika“)

▪ Liivi (paisjärv);

▪ Palivere tehisjärv;

▪ Peraküla (Allikajärv);

▪ Peraküla (rand);

▪ Rooslepa (2 tk);

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

40 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

▪ Saunja;

▪ Spithami (Uuejõe);

▪ Telise;

▪ Toatse järv;

▪ Vaisi küla (Veskijärv);

▪ Österby (Sadamas).

3.12. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri mär-

kimine suurte üleujutusaladega siseveekogul

3.12.1. Korduva üleujutusala piiri määramine mererannal

Üldplaneering määrab mererannal korduva üleujutusala piiri (kantud põhikaardile) võtteks väljaspool

Matsalu lahte aluseks 1 m samakõrgusjoone (BK77 kõrgussüsteemis) ning Matsalu lahes 1,5 m sama-

kõrgusjoone (EH2000 järgi).

Üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusala piir (kantud põhikaardile) on ranna ehituskee-

luvööndi määramise lähtejooneks (vt ptk 3.14).

Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud

alade määramine (Keskkonnaagentuur 2019) käigus teostatud kaardianalüüs näitas, et korduv kõrgvesi

esineb 1 m samakõrgusjoone (BK77) ulatuses kogu Eesti rannikumere piirkonnas ning suurem osa ran-

namärgalasid jäävad kaldajoone ja 1 m samakõrgusjoone vahele.

Vaid Matsalu lahes ja Kasari jõe suudmealal ulatub korduvalt üleujutatud ala oluliselt kaugemale kui 1

m samakõrgusjoon (BK77 järgi)16. Viimasest tulenevalt määrab üldplaneering Matsalu lahega piirnevas

vallaosas korduva üleujutusala piiriks 1,5 m (EH2000 järgi). Kuivõrd korduva üleujutusala piir mereran-

nal on aluseks ehituskeeluvööndi piiri määratlemisel, siis on üldplaneeringu koostamisel on vajalik

määratleda tinglik Matsalu lahe ja Kasari jõe üleminekukoht, kus mere pool lähtutakse merele seatud

korduvast üleujutusalast (millele liidetakse mere ehituskeeluvööndi ulatus). Üldplaneeringus valiti sel-

leks kohaks Rõude külas paiknev Matsalu rahvuspark 137 kinnistu läänepoolne piir, kuna piirkonnas on

alad, mis jäävad merepinna suhtes alla 1,5 m (EH2000 järgi) ning seega loetakse neid enim mere suhtes

mõjutatavaks (rannamärgalad).

3.12.2. Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul

Keskkonnaministri 28.05.2004 määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nen-

del siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“17 alusel on üleujutusalana määratletud Kasari jõgi

Teenuse jõe suubumiskohast suudmeni. Määruse kohaselt on suurte üleujutusaladega siseveekogudel

kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates, kuid

reaalsuses ei pruugi ainuüksi mullastiku info olla piisavalt täpne, et võimaldaks määratleda tegelikku

kõrgveepiiri. Kasari jõe piirkonnas leidub olemasolevatele andmetele tuginedes alluviaalseid soomul-

dasid (AM) vaid paiguti. Korduvalt üleujutatav ala on aga oluliselt ulatuslikum, kus valdavalt levivad

erinevad lammimullad.18

Erinevate kaardikihtide ja satelliitpiltide analüüs näitab, et suurveega ala ulatus piki Kasari jõge on pi-

gem Vanamõisa jõe suudmeni, kui Kasari ja Vigala jõe ristumiskohani14. Consultare OÜ poolt koostatud

Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade uuring (2020) käsitleb kogu Lääne-Nigula valla Matsalu la-

hega piirnevat valla osa kui Kasari jõe kõrgveepiiri, kuid üldplaneeringus määratakse kõrgveepiiri

Rõude küla Matsalu rahvuspark 137 kinnistust ülesvoolu jääval osal põhijoonisel toodud ulatuses.

16 Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade mää- ramine (Keskkonnaagentuur) 17 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord 18 Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuring (Consultare OÜ 2020)

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 41 / 72

3.13. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine

Üldplaneering määrab avalikud juurdepääsud põhijoonisel näidatud ulatuses. Kallasrajale juurdepää-

sud on mõeldud üldjuhul jalgsi juurdepääsuks. Lautrikohtades on lubatud juurdepääs mootorsõidukiga

ainult aluse veeskamiseks. Kui juurdepääs kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on piiratud

mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku võimalusi ja kallasraja või

huviväärsuse kaugust.

Planeeringuga määratud avalike juurdepääsude või nendele jäävate lõikude osas, mis ei ole planee-

ringu kehtestamisel valla omandis, või mille kohta pole sõlmitud ja kinnistusraamatusse kantud avaliku

kasutuse kokkulepet tuleb kohalikul omavalitsusel planeeringu järgselt sõlmida omanikuga vastavasi-

suline leping, seada isiklik servituut või teostada ptk 3.25 kirjeldatud toimingud. Kallasrajale avalikud

juurdepääsud tuleb tagada planeeringusse kantud suplus- ja lautrikohtadele.

3.14. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine

Üldplaneering võtab mererannal ehituskeeluvööndi piirina aluseks ptk 3.12.1 määratud korduva

üleujutusala + 100 meetrit valla mandriosas ning + 200 meetrit Osmussaarel. Üldplaneeringus määra-

tud ehituskeeluvööndi ulatus on informatiivne ning see täpsustatakse looduskaitseseadusest lähtuvalt

ehitusprojekti või detailplaneeringuga. Enne üldplaneeringut kehtestatud detailplaneeringud, millega

ehituskeeluvööndit on vähendatud, jäävad kehtima. Varasema detailplaneeringu olemasolul tuleb läh-

tuda selles kajastatud ehituskeeluvööndi joonest ning selle määramise põhjendustest ja lisatingimus-

test.

Vastavalt looduskaitseseadusele on lubatud tiheasustusala19 ehituskeeluvööndis varem väljakujune-

nud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamine. Üldplanee-

ring ei määratle joonega väljakujunenud ehitusjoont tiheasustusaladel. Väljakujunenud ehitusjoon

määratletakse ehitusteatiste, projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetluses. Hoonete ja

rajatiste püstitamisel looduskaitseseaduse tiheasustusaladel, mis ei vaja teatise ega loamenetlust, tu-

leb lähtuda allpool esitatud põhimõtetest.

Väljakujunenud ehitusjoone all mõistetakse Lääne-Nigula vallas olemasolevate ja seaduslikult püstita-

tud ehitiste veekogu (ehituskeeluvööndiga) poolseid välispiirdeid ning nende vahelist mõttelist sirg-

joont. Hoonete kavandamisel arvestatakse hoonete vahelist ning rajatiste puhul rajatiste vahelist väl-

jakujunenud ehitusjoont.

Seadusest tulenev ehituskeeld ei laiene olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis

ei jää veekaitsevööndisse. Õueala ulatuse määramisel lähtutakse põhikaardist, vajadusel viiakse põhi-

kaart kooskõlla tegeliku olukorraga maastikul.

Üldplaneeringu koostamisel käsitleti rannikujärvesid (Vööla meri, Sutlepa meri) siseveekogudena

(Keskkonnaregistris järved), millele mererannaga sarnaselt ehituskeeluvööndi lähtejoonena käsitleta-

vat korduva üleujutusala piiri ei saa määrata, seega on üldplaneeringus arvestatud, et nendel veeko-

gudel arvestatakse edaspidi looduskaitseseaduse kohast ehituskeeluvööndi ulatust põhikaardile kan-

tud veekogu piirist.

Lisakitsendusena (ei ole LKS kohane ehituskeeluvöönd) määratakse üldplaneeringuga ümber ranniku-

järvede (Vööla meri, Sutlepa meri jne) täiendav piirang, mille kohaselt tohib 1.5 m (EH2000) kõrgus-

joonest madalamale (väljaspoole ehituskeeluvööndit) ehitada vaid rajatisi ja kuni 20 m2 aluspinnaga

mitteelukondlikke hooneid. Vastav piiranguala on kajastatud põhijoonisel. Rajatiste ja väiksemate hoo-

nete puhul on lubatud nende püstitamine, kuid kehtib seaduses määratud ehituskeeluvööndi ulatus

19 Looduskaitseseaduse tähenduses, määratud ptk 3.2

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

42 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

veepiirist (üldjuhul 50 m). Kitsendus seatakse, kuna piirkonnas esineb sarnaselt mererannaga üleujutu-

soht, kuid vajalik oleks siiski säilitada paindlikud võimalused nt puhkerajatiste (vaatetornid, laudteed,

pingid, varjualused jms) ja väiksemate (alla 20 m2) mitteelukondlike hoonete püstitamiseks ilma pla-

neeringut koostamata.

Tabel 5 on toodud varem vähendatud ehituskeeluvööndi kaasused (sh varasema üld- või detailplanee-

ringuga määratud joon) ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud käesolevast üldplaneeringust.

Üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit ei laiendata.

Tabel 5. Ehituskeeluvööndi vähendamine. Varem vähendatud kaasused on tabelis esitatud taustavärviga.

Tä h

is k

a a

rd il Piirkond Märkus Varasemad planeeringud/

hoolduskavad KKM või KKA otsus EKV vähendamise kohta

1 Ranna- küla

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale Nõva üldplaneeringule; väl- jakujunenud asustus

Puudub Puudub

2 Ranna- küla

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale Nõva üldplaneeringule; Taotletud vähendus tugineb keh- tivale detailplaneeringule

Suurekivi DP KKM 06.11.2008 kiri nr 16-3/17609-6

3 Ranna- küla

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale Nõva üldplaneeringule; väl- jakujunenud asustus

Puudub Puudub

4 Spithami küla / Spithamn

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale Noarootsi üldplaneeringule; väljakujunenud asustus ja kal- daastang

Salemi DP; Metskapteni DP; Bellamar DP; Albacken DP; Lis DP; Anders ja Lydia; 52001:001:2172 DP; kü 52001:001:2252 DP; Mar- tons DP; Larsas-Valle DP; Nibondase DP

ÜP alusel KKM 12.03.2003 nr 16- 6/937

5 Dirhami küla / Derhamn

Sadama EKV vähendus et võimal- dada mitmekesine areng Dirhami sadama territooriumil ja ümbrit- seval tiheasustusega alal

Dirhami sadama ja lähiala detailplaneering; Dirhami sadam DP

ÜP alusel KKM 12.03.2003 nr 16- 6/937

6 Saunja küla

Olemasolev detailplaneering Rehe-Valdi DP KKM 22.06.2007 nr 16-6/15390-3

7 Telise küla / Tällnäs

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale Rannaalade teemaplanee- ringule; kehtivad detailplaneerin- gud

Serviku DP; Riisika DP; Mere DP

Rannaalade tee- maplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2; KKM 31.10.2005 nr 16- 6/9459-4; KKM 27.09.2007 nr 16- 6/29988-2 (mittevä- hendamine)

8 Telise küla / Tällnäs

Taotletud vähendus tugineb osali- selt kehtivale Noarootsi üldpla- neeringule; kehtivad detailpla- neeringud; kinnistupõhised ekv vähendamised

ÜP, Rannaalade teemapla- neering; Niine/Kibuvitsa DP ; Greenback DP; Järve IV DP; Luige DP; Maikli DP

ÜP alusel KKM 12.03.2003 nr 16- 6/937; KKM 23.03.1999 nr 21- 7/759; KKM 21.07.1999 nr 21- 7/1848

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 43 / 72

Tä h

is k

a a

rd il Piirkond Märkus Varasemad planeeringud/

hoolduskavad KKM või KKA otsus EKV vähendamise kohta

9 Paslepa küla / Pasklep

Taotletud vähendus tugineb osali- selt kehtivale Rannaalade tee- maplaneeringule

Rannalade teemaplanee- ring

rannaalade tpl alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2

10 Paslepa küla / Pasklep

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale Rannaalade teemaplanee- ringule; kinnistupõhine ekv vä- hendamine

Rannalade teemaplanee- ring

rannaalade tpl alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2; KKM 10.07.1997 nr 19- 3/1558

11 Österby küla

Sadama EKV vähendus et võimal- dada mitmekesine areng Österby sadama territooriumil

Österby sadama DP; vara- sem vähendus puudub

Puudub

12 Tahu küla / Skåta- näs

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale Rannaalade teemaplanee- ringule; olemasolev õueala

Puudub Puudub

13 Tahu küla / Skåta- näs

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale Rannaalade teemaplanee- ringule; olemasolevad õuealad

Puudub Puudub

14 Einbi küla / Enby

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale Rannaalade teemaplanee- ringule, väljakujunenud asustus

Pihlassaare DP, Katastriük- suse nr 52001:005:0166 DP

Rannaalade tee- maplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2

15

Hara küla / Harga ja Hara sa- dam

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale Rannaalade teemaplanee- ringule; Tihedam väljakujunenud asustus; Sadama EKV vähendus et võimaldada mitmekesine areng sadama territooriumil

Rannaalade teemaplanee- ring

Rannaalade tee- maplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2

16 Hara küla / Harga

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale Rannaalade teemaplanee- ringule; Olemasolevad detailpla- neeringud.

Hara DP, Kalju DP

Rannaalade tee- maplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2

17 Österby küla

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale detailplaneeringule; detailis on ekv piir 100 m rannajoonest

Kase ja Elleri DP DP 03.06.2005

18 Tahu küla / Skåta- näs

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale detailplaneeringule

Kuuse DP DP 31.08.2007

19 Einbi küla / Enby

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale Rannaalade teemaplanee- ringule

Rannalade teemaplanee- ring

Rannaalade tee- maplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2

20 Einbi küla / Enby

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale Rannaalade teemaplanee- ringule

Rannalade teemaplanee- ring

Rannaalade tee- maplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2

21 Saunja küla

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale üldplaneeringule

Oru valla Kirimäe üldpla- neering, kehtestatud

puudub

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

44 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Tä h

is k

a a

rd il Piirkond Märkus Varasemad planeeringud/

hoolduskavad KKM või KKA otsus EKV vähendamise kohta

26.03.1997. a otsusega nr 27.

22 Ranna- küla

Tugineb sadamapiirkonna detailp- laneeringutele

Nőva sadama piirkonna detailplaneering;

KKA 23.10.2015 nr HLS 14-9/15/15817-7

23 Paslepa küla / Pasklep

Mõistlik piirata EKV ulatus olema- soleva teega; taotletud vähendus tugineb kehtivale Rannaalade teemaplaneeringule

Rannalade teemaplanee- ring

Rannaalade tee- maplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2

24 Kasari küla

Paatide avaliku sildumiskoha või- maldamine

Puudub Puudub

25 Paslepa küla / Pasklep

Sadama EKV vähendus et võimal- dada mitmekesine areng sadama territooriumil, vähendamine hoo- nestusala ulatuses

Puudub KKA 28.12.2020 nr 7- 13/20-15074-8

26

Riguldi küla / Rickul; Aulepa küla / Dirslätt

Taotletud vähendus tugineb vara- semalt kehtestatud üldplaneerin- gule, EKV piiriks riigimaantee

Luige kinnistul vähenda- mine 60 m-ni

KKM 05.10.1999 nr 21-7/2496

27 Riguldi küla / Rickul

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale Rannaalade teemaplanee- ringule; alal osaliselt detailplanee- ring

Rannalade teemaplanee- ring; Okka DP

Rannaalade tee- maplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2

28 Österby küla

Taotletud vähendus tugineb keh- tivale detailplaneeringule; detailis on EKV piir 100 m rannajoonest

Kaare DP DP 19.04.2006

29 Ranna- küla

Varasema detailplaneeringuga vä- hendatud ala

Ranna-Tooma II DP KKM 10.06.2004 nr 16-6/2920-2

3.15. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest

tekkivate kitsenduste määramine

Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning majandustegevuse mõju

tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem. Rohevõrgustiku üldiste

kasutustingimuste määramisega tagatakse võrgustiku toimivus.

Üldplaneeringus täpsustati Läänemaa maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustikku (vt Joonis 2).

Rohevõrgustik jaotati tugialadeks ja koridorideks. Lisaks jaotati tugialad tähtsuse alusel klassidesse

(riiklik, maakondlik, kohalik). Rohevõrgustiku piiride määramisel arvestati üldplaneeringu täpsusast-

mega, kõlvikulise koosseisu, loomaõnnetuste, märgalade ja püsirohumaadega. Lisaks võeti täpsusta-

misel arvesse toimunud ja perspektiivseid ruumilisi arenguid (sh kehtivaid detailplaneeringuid). Ühe

näitena võeti rohevõrgustiku elementide hulgast välja Tallinn- Rohuküla raudteekoridor, kuna raud-

teeliiklus selles koridoris taastatakse. Rohevõrgustiku struktuuri lisati olulisel määral tähtsusega kori-

dore, millel allpool määratud tingimuste täitmisel paraneb rohevõrgustiku sidusus.

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 45 / 72

Üldplaneering seab hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid ja tihedamalt asustatud külakeskuseid)

paikneval rohevõrgustikul järgmised tingimused:

▪ rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 50 m

laiune katkematu koridori riba (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel). Eel-

toodud koridori laiuse vähendamisi ei tohi koridori pikkisuunal lubada tihedamini kui 200m;

▪ rohevõrgustiku tugialale ehitamisel peab katkematu tugiala laius olema vähemalt 100 m. Kui

konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus

kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d);

▪ rohelise võrgustiku alal ei tohi aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, et tagada hajaasus-

tusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine. Karjamaade piirded on siiski lubatud ka

rohevõrgustikus.

Eespool nimetatud rohevõrgustiku laiuste tagamisel tuleb tagada vähemalt pool (tuleb vaadata naa-

bermaaüksusele jäävat rohevõrgustiku laiust ja tagada kogu vajalik laius) miinimumlaiust ehitussoo-

viga maaüksusel, kui ei lepita naabriga kokku teisiti. Üldplaneeringu täpsusastmest tulenevalt lisati ko-

halikke rohestruktuure, mille säilimine on vajalik. Detailplaneeringu kohustuse seadmist tulenevalt ro-

hevõrgustikust ei peetud vajalikuks, kuna vajalike eesmärkide seadmine on samuti võimalik läbi pro-

jekteerimistingimuste. Kaardistatud rohestruktuuride säilimine tagatakse seatud konkreetsete tingi-

muste jõustamisega läbi projekteerimistingimuste, detailplaneeringute ja läbi teiste ruumiloome ot-

sustusprotsesside.

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

46 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Joonis 2. Planeeritud rohevõrgustiku skeem.

3.16. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende

kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte ei määrata.

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 47 / 72

3.17. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike määramine ning nende

kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

3.17.1. Väärtuslike põllumajandusmaade määramine

Väärtusliku põllumajandusmaa säilimine on toidujulgeolekut ja põllumajandussektori kui tööandja

käekäiku arvestades oluline. Arvestades valla rahvastikuprognoose on arengusurve põllumajandus-

maale ehitamise näol pigem väike. Selleks, et tagada väärtuslike põllumassiivide terviklikkus ja mul-

dade säilimine, määratakse üldplaneeringus väärtusliku põllumaaga alad ja sätestatakse üldised piiran-

gud.

Planeering määrab väärtuslikuks põllumajandusmaaks mõistliku suurusega (üle 2 ha) ja kompaktsu-

sega põllumajandusmaad, mis jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, mille kaalutud

keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 34 hindepunkti (maakonna keskmine kaalutud boniteet)

ning mis ei jää planeeringuga määratud tiheasustusalale. Üldplaneeringu koostamise käigus on lisatud

väärtuslike põllumaid, mis ei vasta boniteedikriteeriumitele, kuid mis on muul moel kohalikku teadmist

arvestades väärtuslik (nt korraliku maaparandussüsteemiga). Kohalik teadmine kujunes üldplanee-

ringu protsessis kus toimusid kohtumised kohalike põllumajandusettevõtjatega.

Väärtuslikule põllumajandusmaale võib maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põlluma-

jandusloomade pidamiseks ehitada uue hoone või rajatise (edaspidi põllumajandusehitis), kui on täi-

detud kõik järgmised tingimused:

▪ põllumajandusehitise ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam;

▪ põllumajandusehitis ehitatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirne-

vale teele või ühte kompleksi olemasoleva ehitisega;

▪ põllumajandusehitis ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasu-

tamist;

▪ säilib vähemat 90% ulatuses väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus.

Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada uue elamu ja selle teenindamiseks vajaliku uue hoone

või rajatise (edaspidi koos elamu), kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

▪ elamu ehitatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servaalal paiknevale kuni 0,5 hektari

suurusele alale;

▪ elamu ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam;

▪ elamu ehitamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasuta-

mist;

▪ säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus;

▪ maardlatega kattuvatel väärtuslikel põllumajandusmaadel on ehitusseadustiku mõistes püsiva

iseloomuga ehitisi ja rajatisi võimalik ehitada/rajada vaid peale maavara ammendumist, kui ei

ole maapõueseaduse alusel saadud muu sisuga kooskõlastust.

Väärtuslikku põllumajandusmaa servaalasid võib metsastada, oluline on järgida, et ei lõhutaks suure-

mate massiivide terviklikkust.

Üldplaneeringu koostamise ajal toimub väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu me-

netlus, väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusakti kehtestamisel tuleb järgida sellega sätes-

tatavaid tingimusi ja nõudeid.

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

48 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

3.17.2. Väärtuslike maastike määramine

Üldplaneeringuga on määratud väärtuslikud maastikud ja nende kohaliku tähtsusega alamliigina väär-

tuslikud metsad. Samuti on põhikaardile kantud kaunid vaatekohad, kus on oluline iseloomulike vaa-

dete säilitamine. Lääne-Nigula valla väärtuslikud maastikud on eelnevalt määratud Lääne maakonnap-

laneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mida on

täpsustatud Lääne maakonnaplaneeringuga. Üldplaneering muudab maakonnaplaneeringut, lisades

väärtuslike maastike koosseisu Matsalu rahvuspargi (klass I). Täiendavalt planeeritakse kohaliku ta-

sandi maastikuna Riguldi mereäärne rannakadastik (klass III) ning kohaliku tasandi väärtuslikud metsa-

piirkonnad. Väärtuslike metsapiirkondade määratlemine koos määratud tingimustega on vajalik nii ela-

nikkonna puhkeharjumuste toetamiseks, mis edendab rahvatervist, kui ka oluliste piirkondade estee-

tilisuse tagamiseks. Metsamajandmine ei ole väärtuslikul metsaala keelatud, kuid oluline on tagada

just asukohapõhine koostöö metsaomaniku, ametkondade ja kohalike elanike vahel mõislike kompro-

misslahenduste otsimiseks metsamajandamise soovi korral.

Viimasest tulenevalt määratleti väärtuslike metsapiirkondadena:

▪ tiheasustusaladel ja neist kuni 100 m kaugusele jäävad metsad;

▪ kalmistutest kuni 50 m kaugusele jäävad metsad;

▪ muud metsamassiivid millel osas on ilmnenud avalik huvi.

Teiste maastike osas on täpsustatud maakonnaplaneeringus seatud maastike tingimusi.

Tabel 6. Väärtuslikud maastikud.

Nimetus Ala tähtsus

Eesmärk ja kohapõhised tingimused

Lepajõe-Nõva-Peraküla-Dirhami Klass I Spithami / Spithamn ja Rannaküla vahelisele kaunile rannamaastikule parema juurdepääsu tagamine; mat- karadade ja ilusate vaatekohtade tähistamine.

Matsalu (planeeritud uus maastik) Klass I Lääne-Eestile iseloomulike luha- ja rannikumaastike ning külade kultuuripärandi säilitamine. Maakonnaplanee- ringu muudatusena kanda maakonnaplaneeringusse.

Osmussaar Klass I Sadama arendamine; järjepidev niitmine ja karjatamine, et vältida saare võsastumist; matkaradade korrastamine ja tähistamine.

Kadarpiku-Saunja-Saare Klass II

Ehitustegevuse vältimine rannaalal Saunja külast kuni Sutlepa mereni; järjepidev rannaalade niitmine ja karja- tamine, et vältida kinnikasvamist; juurdepääsu paranda- mine Haapsalu Tagalahe rannaaladele ja sealsetele lin- nutornidele Saunja küla kaudu.

Kuijõe-Keedika-Uugla-Taebla-Kirimäe- Võnnu-Ridala

Klass II

Asustuse kavandamine ajalooliste külade piires või nende lähiümbruses; hooldusega vaadete avamine teeäärsetele huviväärsetele objektidele ning teeäärte võsastumise ära hoidmine.

Ramsi-Einbi Klass II

Kohalike teede hooldamine ja rannikualale juurdepää- sude tagamine läbi avalike teede; perspektiivse Vormsi- Noarootsi püsiühendusega arvestamine; uute elamua- lade kavandamisel rannakülade taastamise eelistamine; pärandmaastikena väärtuslike poollooduslike koosluste (loopealsete ja puisniitude) kinnikasvamise vältimine.

Palivere Klass II Tervisespordikeskuse väljaarendamine; ehitustegevuse vältimine Taebla jõe kallastele; pidev maastikuhoolda- mine Kuliste aasa ja tervisespordiradade (suusa-, ja

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 49 / 72

Nimetus Ala tähtsus

Eesmärk ja kohapõhised tingimused

orienteerumisrajad, discgolf) väljaehitamiseks ja korras- hoiuks.

Koluvere-Kullamaa Klass II

Äri- ja puhkemajanduse arendamine (Koluvere loss koos lossiaiaga); teenuste kättesaadavuse suurendamine Kul- lamaal ja Koluveres, eelkõige saarte suunalise liiklustihe- duse kasvuga. Väärtusliku maastiku ala ulatust täpsustati tulenevalt Koluvere külla määratud arendusalaga.

Riguldi mereäärne rannakadastik (ko- halik maastik)

Klass III Kaunis vaade; arendada välja puhkevõimalused; tagada ja avada vaateid merele; tagada juurdepääsud kallasra- jale; olemas on maastikuhoolduskava.

Dirhami tiheasustusala ümbruse met- sad

Klass III (mets)

Täiendavalt lähtuda metsamajandmisel järgmistest põhi- mõtetest:

▪ raied kooskõlastatakse enne metsateatise esita- mist vallavalitsusega;

▪ raied planeeritakse maastikku sobitatud lanki- dena;

▪ metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on metsa mõistes vanem või mille tervislik seisund on halb;

▪ raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist;

▪ lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid;

▪ lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvava metsauuenduse keskmine kõrgus on üks meeter;

▪ teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe, sh arvestades teel ohutuse tagamise vajadusega;

▪ uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet;

▪ noortes ja keskealistes metsades tehakse hool- dusraiet vastavalt metsade vajadustele;

▪ eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsa- kahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab metsaomanik vallavalitsust eraldi ning see võib tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Koluvere tiheasustusala ümbruse met- sad

Kullamaa tiheasustusala ümbruse met- sad

Liivi tiheasustusala ümbruse metsad

Linnamäe tiheasustusala ümbruse metsad

Luigu tiheasustusala ümbruse metsad

Martna tiheasustusala ümbruse met- sad

Nõva tiheasustusala ümbruse metsad

Palivere tiheasustusala ümbruse met- sad

Piirsalu tiheasustusala ümbruse met- sad

Pürksi tiheasustusala ümbruse metsad

Risti tiheasustusala ümbruse metsad

Rõude tiheasustusala ümbruse metsad

Sutlepa küla / Sutlep tiheasustusala ümbruse metsad

Taebla tiheasustusala ümbruse met- sad

Rannakülas paiknev elanike jaoks olu- line puhkemets

Einby külas paiknev elanike jaoks olu- line puhkemets

Tuksi külas / Bergsby ja Elbiku külas / Ölbäck paiknev elanike jaoks oluline puhkemets

Koela kalmistu, Osmussaare kalmistu, Piirsalu vana kalmistu, Sutlepa kal- mistu, Kullamaa kalmistu, Vedra kal- mistu, Väike-Lähtru kalmistu, Kabeli- mäe kalmistu ja Rooslepa kalmistu

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

50 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Nimetus Ala tähtsus

Eesmärk ja kohapõhised tingimused

ümbrus (50 m) mis vajab metsamajan- damise osas tundlikku lähenemist

Üldised põhimõtted väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamiseks:

▪ elamualade asukoha valikul tuleb eelistada ajalooliste talukohtade taastamist;

▪ olulise ruumilise mõjuga objektide ja kõrgehitiste või rajatiste nagu mastide, tuulegeneraato-

rite jms, kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb arvestada nende sobivusega ümbrus-

konda ja haakumist olemasoleva asustusega;

▪ tööstus-ja majandushooned planeeritakse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad või-

malikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele ja tagavad keskkonnakvaliteedi

nõuded;

▪ väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone so-

bivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitek-

tuuriga, sh struktuuri ja mahtudega (see ei tähenda, et uusehitised peavad ümbritsevat kesk-

konda kopeerima). Väljaspool külasüdamikke, hajaasustuse tingimustes on soovitav eelistada

ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele);

▪ väärtuslikel maastikel paiknevaid ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käi-

gus üldjuhul ei õgvendata, välja arvatud juhtudel, kus see on vältimatult vajalik elanike elu ja

turvalisuse huvides nt päästetehnika jms juurdepääsu võimaldamiseks;

▪ amortiseerunud ehitised ja rajatised, mis jäävad väärtuslikule maastikule ja kahjustavad maas-

tikupilti, kas lammutatakse või säilitatakse tingimusel, et nad ei kujuta ohtu looduses viibijale;

▪ väärtuslikel maastikel asuvaid väärtuslikke militaarrajatisi, nende varemeid ning vanu paekar-

jääre (juhul kui maavara on vastavast karjäärist ammendunud) tuleb võimalusel säilitada ja

korrastada vaatamisväärsustena (kui korrastamisprojekt seda ette näeb).

▪ maastikupilti kahjustavate endisaegsete põllumajandus- ja tootmishoonete kasutuselevõtuks

on soovitav leida alternatiivseid võimalusi;

▪ maastikuliselt vähemväärtusliku ning kasutusest väljalangenud põllumajandusmaa metsasta-

misel tuleb eelistada looduslikult võsastunud põllumaid, mis rajati nõukogudeaegse maapa-

randuse käigus endistele metsamaadele;

▪ kui juurdepääs väärtusliku maastiku alal asuvale kallasrajale või muu huviväärse avaliku objek-

tini on piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, peab tee lõppema minimaalse parklaga või või-

malusega auto ümberpööramiseks;

▪ majandustegevus ja maastikuhooldus väärtuslikel maastikel on soovitav korraldada maastiku-

hoolduskava alusel, mis tagab maastike looduslike, esteetiliste ja miljööväärtuslike alade väär-

tuste hooldamise ja säilimise;

▪ rannaalal asuvate vaatamisväärsuste esile tõstmiseks, tuleb arvestada vaadetega merelt ja ta-

gada võimalusel juurdepääs veeteelt;

▪ väärtuslike maastike määratlemise käigus esile toodud vaatekohad säilitatakse, varustatakse

viitadega ja tagatakse teelõikude hooldus ning sealt avanevate vaadete avatus;

▪ väärtuslike maastike koosseisus olevad arhitektuurilised vaatamisväärsused säilitatakse, tähis-

tatakse looduses ja tagatakse neile juurdepääs;

▪ suurema külastajaskonnaga vaatamisväärsuste ja puhkealade läheduses tuleb ette näha par-

kimisvõimalused ja vajalik taristu;

▪ väärtuslikel maastikel asuvad matkarajad tähistatakse looduses ja vaatamisväärsused nende

ääres varustatakse infotahvlitega;

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 51 / 72

▪ liikumise piiramisel väärtusliku maastiku alal maaomanike poolt peavad eramaa piirid olema

looduses tähistatud;

▪ kui juurdepääs väärtusliku maastiku alal asuvale kallasrajale või muu huviväärse avaliku objek-

tini on maaomaniku poolt piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada

jalgsi edasimineku võimalusi ja huviväärsuse kaugust;

▪ väärtuslikel maastikel asuvad põllumajandusmaad ja kultuurrohumaad tuleb hoida võimalusel

kasutuses;

▪ väärtuslikel maastikel asuvatel rannaniitudel on vajalik niitmine ja karjatamine, puisniitudel

poollooduslike koosluste hooldustööd (niitmine, võsa raiumine, okste põletamine jms);

▪ väärtusliku maastiku alale jäävate lahesoppide kinnikasvamist tuleb vältida järjepideva roolõi-

kusega;

▪ juhul, kui väärtusliku maastiku alal on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelne-

valt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule maastikule. Väärtusliku maastiku olemasoluga

tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja

nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb kaevandamisloale lisada tingi-

mused leevendavate meetmete rakendamiseks.

3.18. Metsade majandamise üldised põhimõtted

Kõikide metsade majandamisel peab järgima vastava valdkonna seadusandlust ja head tava. Hajaasus-

tuses on oluline, et säiliks metsa kõrvalkasutuste võimalused. Metsa majandamisel tuleb lähtuda selle

asukohast. Juhul kui raiet teostatakse avalike teede kaitsevööndis, tiheasustusalade või kompaktsete

külakeskuste lähiümbruses tuleb lähtuda elementaarsetest heakorranõuetest. Kohalik omavalitsus

võib vajalikud nõuded kehtestada valdkonda reguleeriva õigusaktiga. Juhul, kui metsaala ei käsitleta

üldplaneeringus või mõnes teises arengudokumendis väärtusliku metsa või KAH (kõrgendatud avalik

huvi) alana, ei piirata metsa majandamist.

3.19. Ehitusliku kultuuripärandi säilitamine

Lisaks väärtuslikele maastikele on kultuuripärandi oluliseks osaks väärtuslikud ehitised, sh ka riikliku

kaitse all olevad objektid. Riikliku kaitse all olevatele objektidele ei seata täiendavaid ehituslikke tingi-

musi, nende käsitlus toimub muinsuskaitseseaduse kohaselt koostöös Muinsuskaitseametiga. Oluline

on tagada ka kohaliku tasandi väärtuslike ehitiste ehituslubade ja -teatiste menetlemisel väärtuste säi-

limine, et iga objekti ja selle kavandatava ehitustegevuse korral väärtused säiliks. Ja kui väärtusekoha-

selt ehitatakse mõnda objekti, mis ei ole üldplaneeringu nimekirjas, siis võib ka sellele rakendada väär-

tuslikule objektile kohaseid meetmeid.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud maakonnaplaneeringus seatud põhimõtteid ja määratud

väärtuslikemate alade kaitse- ja kasutustingimused lähtuvalt kohaliku omavalituse võimalustest kont-

rollida kehtestatut ja tagada kitsenduste ning väärtuste säilimise tasakaal.

3.19.1. Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised

Riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus. Üldplaneeringus

on esitatud informatsioonina kinnismälestised 2021. a seisuga. Kultuuripärandi väärtustamine ja säili-

tamine on ühiskonna ühine kohustus. Üldplaneeringu käigus tehtud planeerimisotsuste juures arves-

tati teadaoleva kultuuripärandiga ulatuses, mis vastab üldplaneeringu täpsusastmele. Kultuuripärandi

säilitamine ja teadvustamine peab olema järjepidev ning see hoiab alal piirkonna identiteeti ja eripära

ning kindlustab praegustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukesk-

konna. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek võtta riikliku kaitse alla ajalooline Linnamäe kõrgepinge-

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

52 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

alajaam, Osmussaare tuletorn ja Paslepa ülemine tuletorn. Mälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb või-

malike ehitus-, raie-, kaeve- ning haljastuse istutamistööde puhul täita muinsuskaitseseaduse § 58 ko-

haseid nõudeid.

3.19.2. Arheoloogiatundlikud alad

Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal

juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi

hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (muinsuskaitseseadus § 76 lg 1). Muinsuskait-

seameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapä-

randi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata

muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb:

▪ KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelne-

valt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi §

31 lg 3);

▪ prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või

ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vaja-

duse kohta, kui:

▫ algatatakse detailplaneeringut;

▫ ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi

avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt §

31). Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga,

kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti

arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis

on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist.

3.19.3. Miljööväärtuslike alade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste

seadmine

Miljööala puhul on tegu oma olemuselt selgelt ja eripäraselt eristuva kultuurikeskkonnaga, mis hõlmab

inimeste loodud ja kujundatud eluasemepiirkondi. Miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk on planee-

rimisel ja ehitamisel tagada ehitusajaloolise väärtusega elu- ja abihoonete, planeeringu, algse maaük-

suste struktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste teede, haljastuse, maastikuelementide, kaug- ja sisevaadete,

meeleolu ja kultuurikeskkonna säilimine. Õigusaktidest tulenevaid energiatõhususe nõudeid ei raken-

data üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikule alale või väärtusliku üksikobjektina määratletud

hoonetele, kui on täidetud allpool esitatud nõuded.

Miljööväärtuslikul alal tuleb ehitustegevusega tagada ala terviklik algne välisilme, mille iseloomulikeks

näitajateks on:

▪ hoonestatud maaüksuse ja hoone suurus;

▪ ehitusjoon ja hoone paigutus;

▪ hoone iseloomulik arhitektuur, kõrgus, proportsioon ja mastaap;

▪ traditsioonilised viimistlusmaterjalid, avatäidete (aknad, uksed) ja fassaadidetailide (sh vihma-

veelahendus) kujundus;

▪ tänava ja hoovi katendimaterjal;

▪ haljastustava, piirded ja muud väikevormid (pingid, valgustid, graniitpostid, kuulutustulbad,

veekivid jms);

▪ iseloomulik abihoone;

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 53 / 72

▪ miljööväärtuslike hoonete vaadeldavus (mõjutajateks on nii haljastus kui lisanduvad hooned).

Miljööväärtuslikul alal ja kohaliku tähtsusega kultuuripärandi üksikobjektil ning selle lähiümbruses on

lubatud muudatused hoone esialgsest projektlahendusest (juurdeehitused, katuseakende tegemine

jne), kuid avalikust ruumist vaadeldes tuleb tagada algne arhitektuurne välisilme. Tehnilised seadmed

(õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) ja reklaamid paigutada selliselt, et need ei

rikuks hoone välisilmet; tehnilised seadmed paigaldada soovitavalt maapinnale. Soojustamisel tuleb

tagada algsete proportsioonide ja dekoratiivelementide säilimine/taastamine. Alati ei pea projektee-

rima (sh ka piirete ja haljastuse projekteerimisel) ajaloolist lahendust, sobivuse korral on lubatud ka

moodsad lahendused – näiteks kui esmakordselt ehitatakse alale välisvalgustus, siis see võib olla ka

kaasaegses 21. sajandi võtmes, kuid see peab arhitektuurselt/kujunduslikult kokku sobituma mil-

jööväärtusliku alaga või algse üksikobjektiga.

Kui seadusega ei ole nõutud ehitusprojekti koostamine, siis on soovitatav miljööväärtusliku hoone osa

asendamiseks samaväärsega (sh akende ja uste väljavahetamisel) teha ehitustegevuse kavandamisel

koostööd vallavalitsusega ja koostada asendatava, ümberehitatava või laiendatava osa tööjoonised, et

tagada ehitustegevuse vastavus miljööväärtuslikul alal kehtivate nõuetega.

Ehitusprojekt peab sisaldama asendatava, ümberehitatava või laiendatava osa tööjooniseid (avatäi-

dete tööjoonised, räästa ja akende olulisemate sõlmede detailijoonised, laudise profiilijoonis, korstna-

pitsi joonis jm) ja teepoolsete piirete jooniseid. Eelpool esitatud üldtingimused kehtivad Risti ja Pali-

vere jaamahoonete ümbruses (põhikaardil piiritletud) ning allpool esitatud aladel koos konkreetse ala

lisatingimustega.

Hara küla / Harga miljööväärtuslik ala

Ajalooline ahelküla, kus hoonestusalad paiknevad valdavalt kahe tee ääres. Säilinud on kahe tee vahel

paiknev avatud maastik, vana hoonestus ja rohkesti omapäraseid kiviaedasid (lõhatud raudkividest).

Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused:

▪ säilitada ajalooline teedevõrk. Määrata avalikuks kasutuseks sadamasse viiv eratee Sadama

tee nr 5200290;

▪ ühele maaüksusele on lubatud püstitada kuni 6 hoonet (erinevatele kasutusotstarvetele eri-

nevad hooned);

▪ uute hoonestusalade üldise paigutuse osas eelistada teede ääri ja lähtuda Joonis 3 toodud ül-

disest paigutusest;

▪ olemasolevad kiviaiad tuleb säilitada;

▪ piiretest on lubatud kiviaiad ja puitpiirded (horisontaalsed ja viltused ümarlattaiad);

▪ küla keskele jätta hoonestuseta avatud maastik, mida tuleb hoida kasutuses (niitmine, karja-

tamine);

▪ säilitada vaade külale riigimaanteelt ja pärast Hara sadamat taastada vaade Hara lahele;

▪ taastada külas vähemalt üks tuulik.

Tingimused uute hoonete ehitamiseks:

▪ põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m2(abihoonel vähem);

▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2;

▪ hoonete põhiplaan peab olema ristkülikukujuline;

▪ põhihoonel on soovitavalt tuulekoda;

▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (puit, kivi) ning viimistluses kasutada tagasihoid-

likke pastelseid toone;

▪ kasutada traditsioonilisi ruutudega aknaid (lubatud on puitimitatsioon);

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

54 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

▪ katusematerjalina on soovitatud puit, roog, kivi (lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad

toonid);

▪ Katusena on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi.

Tingimused vanade hoonete ümberehitamisel:

▪ säilitada vana hoone ehitusalune pind;

▪ säilitada võimalikult palju vanu arhitektuurseid elemente;

▪ lubatud vaid puitraamidega aknad;

▪ katusematerjalina soovitav: puit (laast, kimmel, laud), kivi, roog. Kindlasti tuleb välistada erk-

sad toonid, soovitavad on hallid, beežid, pruunikad toonid.

Joonis 3. Hara küla / Harga miljööväärtuslik ala.

Rooslepa küla / Roslep miljööväärtuslik ala

Ajalooline rootsi asustusega küla, kus hooned paiknevad õuealal ringis (tekib siseõu). Hoonete arv on

hoovil on suur ja erineva kasutusotstarbega ruumid on eraldi hoonetes. Tegu on tüüpilise sumbkülaga,

kus õued paiknevad omavahel ning teede suhtes ebakorrapäraselt. Külas on säilinud ajalooline teede-

võrk ning mitmeid vanu ja heas korras hooneid. Säilinud on vaade Riguldi-Dirhami riigiteelt külale.

Üldplaneeringuga määratavad maakasutus- ja maastikuhooldustingimused:

▪ ühele maaüksusele on lubatud püstitada kuni 6 hoonet (erinevatele kasutusotstarvetele eri-

nevad hooned);

▪ uute hoonestusalade üldise paigutuse osas eelistada teede ääri ja lähtuda Joonis 4 toodud ül-

disest paigutusest;

▪ piirete osas on lubatud puitpiirded (horisontaalsed ja viltused ümarlattaiad);

▪ säilitada vaade külale riigimaanteelt;

▪ taastada vähemalt üks tuulik endisel tuulikumäel (Veskimäe katastriüksus).

Tingimused uute hoonete ehitamiseks:

▪ põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m2 (abihoonel vähem);

▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2;

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 55 / 72

▪ hoonete põhiplaan peab olema ristkülikukujuline;

▪ põhihoonel on soovitavalt tuulekoda;

▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (puit, kivi) ning viimistluses kasutada tagasihoid-

likke toone;

▪ kasutada traditsioonilisi ruutudega aknaid;

▪ katusematerjalina on soovitatud puit, roog, kivi (lubatud on tuhmi tooniga värvitud plekk sh

kiviimitatsioon, kuid lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad toonid);

▪ Katusena on lubatud viilkatus kaldega 30-45 kraadi.

Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisele:

▪ säilitada vana hoone ehitusalune pind;

▪ säilitada võimalikult palju vanu arhitektuurseid elemente;

▪ lubatud on vaid puitraamidega aknad;

▪ katusematerjalina on soovitav: puit (laast, kimmel, laud), kivi, roog;

▪ katusevärvina tuleb eelistada halle, beeže ja pruunikad toone (erksavärvilised katused pole lu-

batud).

Joonis 4. Rooslepa küla / Roslep miljööväärtuslik ala.

Suur-Nõmmküla / Klottorp miljööväärtuslik ala

Tegu on tüüpilise sumbkülaga, kus õued paigutuvad ebakorrapäraselt. Ümber külasüdame on säi-

linud avatud maastikku (põllumaad). Õuede vahel kulgeb looklev ja mitmes suunas hargnev tee-

devõrk. Külateid ääristav kiviaedade (kasutatud on nii raud- kui ka paekivi) võrgustik on väga hästi

säilinud.

Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused:

▪ taastada Seffersi-Martensi vahelise endine külatee ja määrata Martensi tee nr 5200291 avaliku

kasutusega erateeks;

▪ ühele maaüksusele on lubatud püstitada kuni 6 hoonet (erinevatele kasutusotstarvetele eri-

nevad hooned);

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

56 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

▪ uute hoonestusalade üldise paigutuse osas eelistada teede ääri ja lähtuda Joonis 5 toodud ül-

disest paigutusest;

▪ piirete osas on lubatud kiviaiad ja õuealadel ka roigasaiad;

▪ säilitada vaade külale riigimaanteelt;

▪ taastada vähemalt üks tuulik endisel tuulikumäel (Veskimäe katastriüksus);

▪ külaümbruse põllumaade metsastamine ja täisehitamine pole lubatud ning need tuleb hoida

avatuna (tagada niitmine, karjatamine);

▪ kaevata uus kuivenduskraav katastriüksusele 52001:002:0721; süvendada olemasolev kraav

Martensi ja 52001:002:1442 piiril;

▪ taastada vana külakaev praegusel Matsase katastriüksusel 52001:002:0221;

▪ taastada vähemalt üks tuulik vanal tuulikumäel (Külaääre või 52001:002:0722 katastriüksusel);

▪ taastada ja korrastada ajaloolised kiviaiad, avada vaated kiviaedadele;

▪ tuletõrje veevõtukohaks rajada Rätsepa katastriüksusele tiik.

Tingimused uute hoonete ehitamiseks:

▪ põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m2 (abihoonel vähem);

▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2 (kõrvahoonetel 1 korrus);

▪ hoonete põhiplaan peab olema ristkülikukujuline;

▪ põhihoonel on soovitavalt tuulekoda;

▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (puit, kivi);

▪ kasutada traditsioonilisi ruutudega aknaid;

▪ katusematerjalina on soovitatud puit, roog, kivi (lubatud on tuhmi tooniga värvitud plekk sh

kiviimitatsioon, kuid lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad toonid);

▪ katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30-45 kraadi.

Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisel:

▪ säilitada vana hoone ehitusalune pind;

▪ säilitada võimalikult palju vanu arhitektuurseid elemente;

▪ lubatud on vaid puitraamidega aknad;

▪ katusematerjalina on soovitav: puit (laast, kimmel, laud), kivi, roog;

▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid.

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 57 / 72

Joonis 5. Suur-Nõmmküla / Klottorp miljööväärtuslik ala.

Österby küla miljööväärtuslik ala

Österby küla on tüüpiline ahelküla, kus õued paiknevad mõlemal pool küla läbivat Nõmmküla-Aulepa-

Österby riigimaanteed. Tegemist on ajaloolise külaga, mida läbiv tee kulgeb Österby sadamani. Österby

küla miljööväärtuslikule alale jääb hästi säilinud ajalooline pritsikuur. Palju on säilinud veel algupärast

ümarpalk- ja maakivihoonestust. Küla on teelt hästi vaadeldav ja vajab seetõttu täpsemaid tingimusi

omapära säilitamiseks.

Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused:

▪ pritsikuuri ümbrus korrastada ja võtta kasutusele külaplatsina;

▪ vältida teeäärte võsastumist, et säilitada vaated hoonestusele;

▪ ühele maaüksusele on lubatud püstitada kuni 6 hoonet;

▪ lubatud kuni 1,5 m kõrgused piirded (kiviaiad ja lattaiad);

▪ elektrituulikute ja maapealsete päikeseparkide rajamine pole lubatud.

Tingimused uute hoonete ehitamiseks:

▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (palkmajad või puitvoodriga hooned, mis oma

viimistluselt sobivad kokku traditsiooniliste hoonetega);

▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2;

▪ uushoonestuse paigutusel tuleb lähtuda Joonis 6 esitatud võimalikest hoonestuseks lubatud

aladest;

▪ katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi.

Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisel:

▪ säilitada vanade hoonetega samane hoone ehitusalune pind;

▪ säilitada võimalikult palju vanu arhitektuurseid elemente;

▪ lubatud on vaid puitraamidega aknad;

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

58 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid.

▪

Joonis 6. Österby küla miljööväärtuslik ala.

Peraküla miljööväärtuslik ala

Peraküla on sumbküla, kus hoonestus paikneb hajusalt. Küla üheks peamiseks miljööväärtuseks on

1915. aastal Esimese maailmasõja ajal Allikajärve ääres paiknenud raadiojaama tarbeks ehitatud mu-

nakivitee, mille ümber on tänaseks tekkinud küla hoonestus. Külas on säilinud mõned vanad talukomp-

leksid (näiteks Põlluotsa).

Küla keskpunktiks on praegune simmaniplats, kuhu külarahvas koguneb jaanituld pidama. Kunagi on

selles asukohas olnud tuuleveski ja saekaater. Oluline on nii munakivitee kui simmaniplatsi säilitamine

olemasoleval kujul ning külaplatsi veelgi atraktiivsemaks muutmine kohaliku kogukonna jaoks.

Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused:

▪ ühele maaüksusele on lubatud püstitada kuni 6 hoonet;

▪ minimaalne hoonestatava maaüksuse suurus maade jagamisel 1,0 ha;

▪ säilitada ajalooline munakivitee olemasolevas mahus;

▪ säilitada hoonestuseta simmaniplats, mis tuleb hoida kasutuses (sh regulaarne niitmine);

▪ ehitada simmaniplatsile ajalooline tuuleveski ja suur külakiik;

▪ piiretest on lubatud kuni 1,2 m kõrgused puitpiirded (horisontaalsed ja diagonaalsed lattaiad);

▪ piirdeaiad rajada munakivitee keskteljest soovitavalt 6 m kaugusele, lähtudes loodusest ja ole-

masolevatest piiretest ning võimaldades jalakäijatele piisava käigutee tee ja piirdeaia vahel;

▪ elektrikarjuste piirdepostid peavad olema looduslikust materjalist.

Tingimused uute hoonete ehitamiseks:

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 59 / 72

▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (palkmajad või puitvoodriga hooned, mis oma

viimistluselt sobivad kokku traditsiooniliste hoonetega);

▪ uushoonestuse paigutusel tuleb lähtuda Joonis 7 esitatud võimalikest hoonestuseks lubatud

aladest;

▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2;

▪ ehitus- ja viimistlusmaterjalid: palkmajad või puitvoodriga hooned;

▪ katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30-45 kraadi;

▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid.

Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisel:

▪ säilitada vanade hoonetega samane hoone ehitusalune pind;

▪ säilitada võimalikult palju vanu arhitektuurseid elemente;

▪ lubatud on vaid puitraamidega aknad;

▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid.

Joonis 7. Peraküla miljööväärtuslik ala.

Vaisi küla miljööväärtuslik ala

Vaisi küla on ajalooline ridaküla, mida on teadaolevalt mainitud juba 1402. aastal. Säilinud on küla läbiv

kurviline külatee. Küla ääres voolab Veskijõgi, mille alamjooksu kaldal asetseb kuni 1970. aastani te-

gutsenud vesiveski ning mis on ajalooliselt olnud ümbruskonna oluliseks majanduslikuks keskpunktiks.

Küla keskel asub külaplats ning säilinud on hulk vanu hooneid.

Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused:

▪ säilitada ning hooldada teeäärne haljastus ning teekoridor;

▪ säilitada ja taastada (võimalusel) vana hoonestus ning õuealad;

▪ vältida teeäärte, kraavide ja Veskijõe kallaste võsastumist;

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

60 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

▪ lubatud on kiviaiad ning rõhtsad puitpiirdaiad. Mitte paigaldada võrkaedu ja moodsaid värava-

süsteeme;

▪ taastada ajalooline tuuleveski;

▪ taastada sild üle Veskijõe;

▪ kasutuses olevaid karja- ja põllumaade sihtotstarve tuleb säilitada.

Tingimused uute hoonete ehitamiseks:

▪ väiksemate karpmajade ning ridaelamute püstitamine ei ole lubatud;

▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2;

▪ uushoonestuse paigutusel tuleb lähtuda Joonis 8 esitatud võimalikest hoonestuseks lubatud

aladest;

▪ ehitus- ja viimistlusmaterjalid: palkmajad või puitvoodriga hooned;

▪ katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi;

▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid.

▪

Joonis 8. Vaisi küla miljööväärtuslik ala.

Kürema (Variku küla) miljööväärtuslik ala

Variku küla Kürema piirkonnas on säilinud teeäärsed kiviaiad. Tegemist on ajaloolise ridaküla tüüpi

piirkonnaga, kus on säilinud hulk vanu hooneid.

Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused:

▪ säilitada ja taastada (võimalusel) vana hoonestus ning õuealad;

▪ tagada teeäärte hooldamine, et vältida võsastumist;

▪ säilitada ja taastada ajaloolised kiviaiad;

Tingimused uute hoonete ehitamiseks:

▪ väiksemate karpmajade ning ridaelamute püstitamine ei ole lubatud;

▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2;

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 61 / 72

▪ ehitus- ja viimistlusmaterjalid: palkmajad või puitvoodriga hooned;

▪ katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi;

▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid.

Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisel:

▪ algupäraste hoonete taastamisel kasutada traditsioonilisi materjale ja ehitusvõtteid;

▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid.

▪

Joonis 9. Kürema (Variku küla) miljööväärtuslik ala.

Kedre küla miljööväärtuslik ala

Kedre küla on ajalooline küla, kus on säilinud algupärased taluhooned. Erilise miljöö loob kitsas külatee,

mis on ääristatud kiviaedadega ja hoovidega.

Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused:

▪ säilitada vana hoonestus ning õuealad;

▪ tagada teeäärte hooldamine, et vältida võsastumist;

▪ säilitada ja taastada ajaloolised kiviaiad;

Tingimused uute hoonete ehitamiseks:

▪ väiksemate karpmajade ning ridaelamute püstitamine ei ole lubatud;

▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2;

▪ ehitus- ja viimistlusmaterjalid: palk, maakivi ja puitvooder;

▪ katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi;

▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid.

Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisel:

▪ algupäraste hoonete taastamisel kasutada traditsioonilisi materjale ja ehitusvõtteid;

▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid.

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

62 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Joonis 10. Kedre küla miljööväärtuslik ala.

3.19.4. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektid, va militaarpärand

Allolevas tabelis on esitatud objektid, mida loetakse kohalikuks kultuuripärandiks (militaarpärand on

esitatud eraldi järgmises peatükis). Neid objekte peab hoidma kasutuses, neile peab olema tagatud

avalik juurdepääs vähemalt jalgsi ja ehitamise vajaduse korral on soovituslik järgida ptk 3.19.3 esitatud

põhimõtteid.

Tabel 7. Kohaliku tähtsusega kultuuripärand.

Nr Objekt Asustusüksus

1 Aulepa pritsukuur Aulepa küla / Dirslätt

2 Endine Sutlepa vallamaja Aulepa küla / Dirslätt

3 Dirhami merekindluse varemed ja munakivitee Dirhami küla / Derhamn

4 Endine Rikholdi vallamaja Elbiku küla / Ölbäck

5 Farmaatsiatehase puhkebaas Elbiku küla / Ölbäck

6 Rippsild Rannaküla

7 Paslepa endine vallamaja Hara küla / Harga

8 Hindaste tuuleveski Hindaste küla

9 Siimu talu Keedika küla

10 Vanapere talu Keedika küla

11 Rehemaja, Takkaranna talu Keskvere küla

12 Endine Lähtru vallamaja Kirna küla

13 Lähtru baptisti palvemaja Kokre küla

14 Kudani piiripunkt Kudani küla / Gutanäs

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 63 / 72

Nr Objekt Asustusüksus

15 Vööla mõisa(kooli) asukoht Kudani küla / Gutanäs

16 Endine Kuijõe vallakool Kuijõe küla

17 Endine Liivi algkool Liivi küla

18 Endine kõrgepingealajaam Linnamäe küla

19 Endine Oru vallamaja Linnamäe küla

20 Martna osavalla teeniinduspunkt (Endine sovhoosikeskus) Martna küla

21 Musa Aadu tellisepõletamise koht Nõmmemaa küla

22 Mõisa rehi Nõva küla

23 Mõisapark Nõva küla

24 Nõva puukirik Nõva küla

25 Nõva vallamaja Nõva küla

26 Pärtli suitsusaun Nõva küla

48 Kõrts "Valge Ilves" Palivere alevik

27 Palivere evangeeliumi kristlaste vabakoguduse palvemaja Palivere alevik

28 Palvemaja Peraküla

29 Peraküla munakivitee Peraküla

30 Peraküla saekaater Peraküla

31 Põlluotsa muuseum Peraküla

32 Kolhoosikeskus, klubihoone Piirsalu küla

33 Piirsalu rahvamaja (endine vallamaja) Piirsalu küla

34 Endine Putkaste õpetajate elamu Putkaste küla

35 Lyckholmi muuseum Saare küla / Lyckholm

36 Sutlepa baptisti palvemaja Sutlepa küla / Sutlep

37 Sutlepa koolimaja Sutlepa küla / Sutlep

38 Sutlepa pukktuulik Sutlepa küla / Sutlep

39 Endine Taebla raudteejaam ja abihooned Taebla alevik

40 Lääne-Nigula vallamaja (Endine EPT keskusehoone) Taebla alevik

41 Vaisi pritsukuur Vaisi küla

42 Vaisi vesiveski Vaisi küla

43 Mäe mõis Variku küla

44 Valgeposti Variku küla

45 Variku koolimaja Variku küla

46 Vapra-Hansu talu Vedra küla

47 Vedra priikoguduse palvemaja Vedra küla

48 Niibi vennastekoguduse palvemaja Väike-Nõmmküla / Persåker

49 Österby pritsukuur Österby küla

50 Österby sadamamuul Österby küla

51 Üdruma seltsimaja (endine Vaikna vallamaja) Üdruma küla

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

64 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

3.19.5. Kohaliku tähtsusega militaarpärand

Allolevas tabelis on esitatud objektid, mida loetakse kohalikuks militaarpärandiks. Militaarpärandile

võimalusel tagada avalik juurdepääs, infoviidad ning neid võimaluse piires korrastada ja säilitada.

Tabel 8. Kohaliku tähtsusega militaarpärand.

Nr Objekt Asustusüksus

1 Nõva vaatluspost Vaisi küla

2 Nõva laskepesa/punker Nõva küla

3 Rannaküla kordoni hoone (1) Rannaküla

4 Rannaküla kordoni hoone (3) Rannaküla

5 Peraküla vaatluspost Liivane rannas Peraküla

6 Radaribaasi rajatised Spithamis Spithami küla / Spithamn

7 Põõsaspea kahuripositsioon Dirhami küla / Derhamn

8 Dirhami komandopunkt Dirhami küla / Derhamn

9 Dirhami kahuripositsioon Dirhami küla / Derhamn

10 Dirhami kahurialus Dirhami küla / Derhamn

11 Rooslepa vaatluspost Rooslepa küla / Roslep

12 Riguldi vaatluspost (Riguldi tehniline vaatluspunkt) Riguldi küla / Rickul

13 Riguldi vaatlusposti punker Riguldi küla / Rickul

14 Hara vaatluspost Noarootsis Hara küla / Harga

15 Hara vaatlusposti abihooned (tankla?) Hara küla / Harga

16 Telise vaatluspost Telise küla / Tällnäs

17 Telise vaatlustorn Telise küla / Tällnäs

18 Ramsi vaatluspost (Ramsi tehniline vaatluspunkt) Einbi küla / Enby

19 Mereäärsed kaevikud ja lasketiir Peraküla

20 Osmussaare rannapatarei ehitised Osmussaare küla / Odensholm

21 Suur-Nõmmküla (Sutlepa) seniitraketibaas Suur-Nõmmküla / Klottorp

22 Spithami raadioluurejaam Spithami küla / Spithamn

3.20. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste

määramine

Kõigi igapäevaelu sõltub meie maavaradest: elektri- ja soojusenergia, ehitusmaterjalide tootmine, tee-

ehitus, aiandus jne. Maapõue kasutamine on ühest küljest aluseks paljudele majandustegevuse haru-

dele, kuid teisalt kaasneb sellega tihti märgatav keskkonnahäiring. Maapõue ja maavara kaitse põhi-

mõtted on määratud maapõueseaduses ning sellest lähtuvalt tuleb maardla alal küsida luba, kui soo-

vitakse teha ehitusteatise või -loa kohast ehitustegevust, kehtestada planeeringut või muuta katast-

riüksuse sihtotstarvet. Maapõue kasutamise lõpetamisel on oluline, et keskkonnakasutaja korrastaks

alati maa ja maapõue tarbimisväärseks ning edasise kasutusotstarbega kokku sobivaks.

Enamik seni korrastamata jäänud ehitusmaavarade karjääre pärineb möödunud sajandil toimunud

hoogsast kaevandamistegevusest, kus eesmärgiks oli suurendada pidevalt kaevandatava varu hulka,

kuid karjääride korrastamine jäi teisejärguliseks ja sellele erilist tähelepanu ei pööratud. Endisaegset

suhtumist tuleb pidada ka tänapäeva ühiskonnas üheks levinud kaevandamisvastase hoiaku põhjuseks,

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 65 / 72

millele lisandub nüüdisaegne kaevandamisega muudetud maastike korrastamise venimine, kuigi igal

karjääril ning kaevandusel on ette nähtud ka korrastusprojekt.

Maavaradest on Lääne-Nigula vallas esindatud kruus, liiv, lubjakivi, savi, turvas. Kehtivate maardlate

alad on esitatud üldplaneeringu kaartidel. Uute maardlate avamisel oluline hinnata võimalike mõjude

esinemist looduskaitselistele objektidele. Mäetööstusmaa juhtotstarve on määratud kehtivatele

mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele. Lisaks on üldplaneeringu põhijoonisel kajastatud või-

maliku mäetööstusmaana üldplaneeringu koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäeeraldiste ja

nende teenindusmaade alad. Nimetatud alad võivad üldplaneeringu elluviimise perioodil olenemata

kohaliku omavalitsuse planeerimissuunistest muutuda kaevanduslubade alusel kujuneda mäetööstus-

maaks.

Kaevandamistegevuse korraldamisel rohevõrgustiku alal tuleb arvestada rohelise võrgustiku ees-

märke. Kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei tohi kaasneda

pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja

heaolule. Ehitusmaavarade kaevandamisel tuleb järgida müra, tolmu ja võimalike maavõngete tekita-

misel keskkonnanorme, halveneda ei tohi joogivee, õhu, ja ümbritseva pinnase kvaliteet. Kaevanda-

misloa menetluses hinnata kaevandamisest tingitud transpordi mõju teedevõrgule ja asustusele. Põh-

jendatud juhul suurendada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede, kan-

devõimet. Põhjendatud juhul tagada ümbersõit olemasolevast välja kujunenud asustusest. Kaevanda-

mise alustamine olemasolevates maardlates toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tingimused

kaevandatud alade korrastamisel:

▪ kaevandamisest mõjutatud alade kaevandamisloa andmise ja korrastamisprojekti tegemisel

tuleb kaasata kohalikku omavalitsust ja kogukonda, et ühiselt otsustada milline oleks maa-ala

edasised korrastamistingimused;

▪ maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine peab toimuma võimalikult kiiresti

peale kaevandamistegevuse lõppemist. Eesmärk on, et maa saaks kiirelt oma uue kasutusots-

tarbe (mets, suplemis- ja kalastamiskõlblik veekogu, terviserajad, parkmets jms);

▪ võimalusel näha ette etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala

korda, vaatamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub.

3.21. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneerin-

gus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine

Planeeringus on esitatud järgmised piiranguvööndiga riigikaitseliste ehitiste maa-alad:

▪ Kaitseliidu Lääne maleva Ronja lasketiiru Keskvere külas Ronja maaüksusel (45203:002:0186)-

piiranguvöönd välispiirist 2000 m;

▪ Kaitseväe Piirsalu linnaku Piirsalu külas Kõuemaru maaüksusel (68001:003:0278) piiran-

guvöönd välispiirist 2000 m;

▪ Kaitseliidu Lääne maleva Piirsalu lasketiiru Piirsalu külas Tormimaru maaüksusel

(68001:003:0277) piiranguvöönd välispiirist 2000 m;

▪ Osmussaare küla Saare maaüksus (52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse maa-ala vas-

tavalt põhijoonisele.

Arvestada, et ehitiste ehitamine riigikaitselise ehitise piiranguvööndis võib mõjutada riigikaitselise ehi-

tise töövõimet, mistõttu tuleb riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse ehitiste planeerimisel ja projek-

teerimisel arvestada seadustest ja nende rakendamiseks antud õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja

nõudeid riigikaitselise ehitise töövõime tagamiseks.

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

66 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Maakonnaplaneeringu kohaselt asuvad Perakülas Kaitseväe riigikaitselised eripiirkonnad 1A ja 1B (me-

rele orienteeritud harjutusala ja mereharjutusala).

Lääne maakonna territooriumile, Lääne–Nigula valda, ulatub Sauevallas (Harju maakond) paiknev Kait-

seväe Lintsi linnaku piiranguvöönd, mille ulatuses tuleb kõik planeeringud ning projekteerimistingimu-

sed või nende puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitusteatis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

Planeeringualal tuleb arvestada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad kasutada metsaseaduse alusel met-

saalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja

kasutajatel arvestada riigikaitselisest tegevusest tuleneva müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste

liikumisega. Väljaõppest tulenevad kahjud (lõhutud teed, truubid, teepeenrad jms) tuleb esimesel või-

malusel likvideerida väljaõppe läbiviija poolt.

Üldplaneeringuga ei määrata täiendavaid tingimusi või piiranguid riigikaitseliste ehitiste ehitamiseks.

3.22. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määra-

mine

Planeeringukaardil on kajastatud olemasoleva puhketaristu objektid. Planeeringuga määratud virges-

tusrajatiste ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekitavaid ehitisi või tegevusi välja arvatud

maavara juurdepääsu tagamiseks ja kaevandamiseks antud keskkonnaloaga määratud tegevused.

Mistahes tootmis- või äriotstarbelise hoone kavandamisel virgestusalale lähemale kui 100 m tuleb de-

tailplaneeringu koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel hinnata mõjutusi virgestusa-

lale. Puhke- ja virgestusala määratlemisel kattuvad neli sagedasti esinevat kriteeriumit: avalik kasutus,

ligipääsetavus, multifunktsionaalsus ja rajatiste olemasolu. Kui mõni ala vastab kõigile mainitud kritee-

riumitele, siis tuleb sellele rakendada käesolevas peatükis esitatud põhimõtteid, olenemata sellest, kas

üldplaneeringus on näidatud konkreetse ala maakasutus (üldplaneeringu üldistusastmest tulenevalt ei

pruugi kõik alad olla kajastatud). Üldplaneeringuga on täiendavate puhkekohtade väljaarendamine ka-

vandatud Kastja külas Laastre ja Pörja-Torja maaüksustel. Uute puhkekohtade vajadus tugineb Matsalu

rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuringul (Consultare OÜ 2020). Kullamaa puhkealast Kao-

palu karjäärini kavandatakse matkarada.

Põhimõtted ja soovitused puhke- ja virgestusalade arendamiseks:

▪ kohalik omavalitsus võib alale avaliku juurdepääsu ja parkimisvõimaluste tagamiseks raken-

dada ptk 3.25 toodud põhimõtteid;

▪ paigaldada enim külastatavatele aladele infostendid;

▪ paigaldada olulisemate vaatamisväärsuste juurde suunaviidad ja teabetahvlid;

▪ puhke- ja virgestusalade arendamisel kaasata kohalikke huvigruppe, teha ideekonkursse ja ra-

kendada kaasavat eelarvemenetlust;

▪ puhke- ja virgestusalade projekteerimisel rakendada universaalse disaini põhimõtteid ja ta-

gada multifunktsionaalsus (kõik vahendid ja hüved peavad olema kõikidele võimalikult ligipää-

setavad, kasutatavad ja arusaadavad);

▪ puhke- ja virgesusaladel paikneva taristu osas tuleb tagada piisav järelevalve ja hooldust, et

oleks tagatud ohutus ja puhkeväärtuse säilimine;

▪ uusi matkaradu, infostende, suunaviitasid, teabetahvleid ei ole ilma kaevandamisloa omaja

nõusolekuta mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna nende paigalda-

mine takistab nimetatud objektide alt ja ümbrusest maavara väljamist.

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 67 / 72

3.23. Müra normtasemete kategooriate määramine

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maa-

kasutuse juhtotstarbele ja on esitatud Tabel 1. Täpsed müra normtasemed (piir- ja sihtväärtused) on

esitatud vastavas õigusaktis20.

3.24. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määra-

mine

Olemasolevad maaparandussüsteemid on kantud planeeringujoonistele. Ehitamist puudutavates me-

netlustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse ajahetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb

vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaardirakendusest. Õigusaktidest tulenevaid nõudeid

üldplaneeringuga ei täiendata. Maaparandatud aladel vältida võimalusel maakasutusotstarbe muu-

tust. Kui soovitakse ehitada olemasolevate kollektor- ja magistraaltorustike või -kraavide kohale, tuleb

tagada alternatiivse lahendusega maaparandussüsteemi toimimine. Kui kinnisasjale, millel paikneb

maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis,

tuleb tegevus kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Lisavee (väljapool maaparandussüs-

teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ-

lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

3.25. Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundval-

duse seadmise vajaduse märkimine

Üldplaneering määrab tulevikuvisioonina üldised asukohad järgnevatele objektidele:

▪ planeeringuga määratud kohalikud teed (vt ptk 3.6.2). Sõidutee teemaa laius arvestatakse mi-

nimaalselt 5 m tee teljest;

▪ avalikult kasutatava elektri-, side-, vee- ja kanalisatsioonitrassid;

▪ kavandatud kergliiklusteed (vt ptk 3.6.8);

▪ Riisipere- Haapsalu- Rohuküla raudteetrassi (vt ptk 3.6.9) ehitusprojektiga määratavatel aladel

(sh veoalajaamade ja toiteliinide alune maa);

▪ kallasrajale juurdepääsud (vt ptk 3.13);

▪ puhke- ja virgestusalad (vt ptk 3.22).

Üldise asukoha määramisel ei ole tegu planeeritud objekti täpse asukoha ega selle ruumilise lahendu-

sega. Samuti ei ole üldplaneeringu koostamine menetlustoiming, mida saaks lugeda nende objektide

otseseks kavandamiseks. Maaomand on pidevalt muutuv ning mõne üldplaneeringus määratud objekti

elluviimine võib aset leida aastakümne pärast (sõltudes näiteks omavalitsuse eelarvest) – seega oman-

disuhete muutumise täpse vajaduse märkimist ei peeta üldplaneeringu koostamisel asjakohaseks.

Üldplaneeringus kujundatud tulevikuvisioon on parim teadmine ja nägemus, kuid selle üldistusastmest

(ennekõike kogu valla ruumiliste suundumuste kavandamine) tulenevalt ei ole see piisavaks aluseks

kohesele maasuhete ringivaatamisele.

Kõik maasuhteid puudutav lahendatakse üldplaneeringu elluviimise perioodil lähtuvalt objekti täpsus-

tatud lahendusest ning konkreetse objekti rajamise eelsest omandiõiguste situatsioonist. Täpsustatud

lahendusena võib käsitleda projekteerimistingimusi, ehitusprojekti või selle eskiisi, detailplaneeringut,

üldplaneeringu teemaplaneeringut, eriplaneeringut või muud ruumilist kontseptsiooni, mis on koha-

liku omavalitsuse või muu pädeva asutuse jaoks piisav objekti täpse ruumilise olemuse edasi andmi-

seks.

20 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid, https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

68 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Juhul, kui üldplaneeringus üldiselt planeeritud objekti elluviimisele asumisel selgub ülekaalukast avali-

kest huvist lähtuv vajadus piirata eraomandi õigusi või asuda täpselt selgunud ulatuses erao-mandi

võõrandamisele (sh omaniku tahte vastaselt) viiakse läbi vastav haldusmenetlus, mis vastab kinnisasja

avalikes huvides omandamise seadusele. Üldplaneeringuga ei määrata konkreetselt ühtegi objekti,

mille osas on vajalik läbi viia avalikes huvides omandamine või sundvalduse seadmine.

Üldplaneeringu elluviimine Planeeringu elluviimine toimub avalikus ruumis avalikest vahenditest (riigi ja kohaliku omavalitsuse

eelarve alusel), millele püütakse leida kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest Eesti ja Euroopa fon-

didest ning eraarendajatelt. Elamufondi, tootmis- ja ärihoonete arendamine toimub üldjuhul eraaren-

daja soovil ja rahastamisel. Planeeringulahenduse elluviimine sõltub palju majanduse ja ettevõtlussek-

tori käekäigust. Mida parem on majanduskeskkond, seda suuremad on ka avalikud vahendid, mida

avaliku ruumi ja teenuste parendamiseks kasutada. Samuti tehakse järjest rohkem väikeprojekte ära

kogukonna ja mittetulundusühingute kaasabil. Oluline on ka läbi üldplaneeringu võimendada koha-

likku kogukonda tegema väiksemaid kogukonnaprojekte, kasutades toetuseks kaasava eelarve mude-

leid või eraannetusi. Oluline oleks iga-aastaselt paralleelselt kohaliku omavalitsuse eelarve koostami-

sega hinnata, millises etapis on üldplaneeringu elluviimine ning millised planeeringust tulenevad tege-

vused mahuvad eelarvesse.

Lähtudes majanduslikest võimalustest on planeeringu rakendamiseks vajalikud esmalt järgmised tege-

vused:

▪ teed, millele on üldplaneeringus määratud kohaliku tee vajadus, kuid mis on eraomandis ning

millel puuduvad varasemast maaomanikuga nõuetekohased avalikku kasutust tagavad kokku-

lepped - tuleb üldplaneeringu elluviimisel vastavad kokkulepped sõlmida. Üldplaneeringu ellu-

viimisel perioodil otsuste ja nende aluseks olevate kaalutluste tegemisel lähtub omavalitsus

antud hetkel eksisteerivast avalikust huvist, erahuvist ja ruumilisest situatsioonist. Juhul, kui

üldplaneeringu elluviimisel ilmneb, et kohalikuks teeks määratud erakinnistu omanik(ud) ei

nõustu ühelgi tingimusel teed kõigile kasutamiseks lubama ning tee kasutamise osas on kaalu-

kas avalik huvi võib omavalitsus rakendada kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses

toodud haldusmenetlusi;

▪ ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu parendamine ja laiendamine;

▪ puhkealade ja liikumisradade võrgustiku välja arendamine;

▪ hoonete vahelise avaliku ruumi kaasajastamine;

▪ tulekustutusvee võtmiseks määratud veevõtukohtade korrastamine ja uute väljaehitamine;

▪ ehitustegevuse suunamine üldplaneeringus sätestatud ehitus- ja maakasutuspõhimõtete alu-

sel;

▪ piisava järelevalve tagamine üldplaneeringus sätestatud tingimuste täitmise üle.

Enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist kehtinud tingimuste kohaselt võib viia lõpuni:

▪ maa menetlustoimingud, kui maakorraldustegevus on alanud enne üldplaneeringu kehtesta-

mist;

▪ detailplaneeringu koostamise, kui detailplaneering on algatatud enne üldplaneeringu kehtes-

tamist;

▪ ehitise projekteerimise, kui projekteerimistingimused on väljastatud enne üldplaneeringu keh-

testamist;

▪ ehitise ehitamise, kui ehitusteatis on esitatud või ehitusluba on väljastatud enne üldplanee-

ringu kehtestamist.

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 69 / 72

Pärast üldplaneeringu kehtestamist algatatavad maakorraldus-, planeerimis-, projekteerimis- ja ehi-

tustoimingud peavad vastama üldplaneeringus esitatud põhimõtetele. Üldplaneering kehtib tervikuna,

st, et täidetud peavad olema kõik esitatud tingimused samaaegselt, mitte üksikud tingimused.

Väljaspoole kinnistut ulatuvate mõjutuste (kuja, sanitaarkaitseala, müra jne) korral tuleb tagada, et

muudele kinnistutele ulatuv mõju tagaks nii olemasoleva kui üldplaneeringu kohase maakasutuse või

ehitise liigi kohase ehitise kasutamise võimalikkuse. Üldine põhimõte on, et kui ehitise otstarbest või

maakasutuse juhtotstarbest lähtuvalt piirnevad võimaliku häiringu erineva piirväärtusega maaüksused

(nt tootmismaa ja elamumaa), siis tuleb maaüksuste piiril tagada madalama piirväärtuse kohane väär-

tus (st et tootmismaa ja elamumaa piiril tuleb tagada elamumaale kohane müratase).

Planeerimisseaduse § 131 lg 1 kohaseid ehitisi tehakse vastavalt valla vajadusele või detailplaneeringu

koostamisest huvitatud isikuga kokkulepitule.

Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad vajalikud meetmed, mida seletuskirja eespool

olevates peatükkides pole rakendatud, kuid mis on planeeringu elluviimisel vajalik täita:

▪ Dirhami sadama laienduse ehitustegevuse käigus on vaja arvestada põldtsiitsitaja võimaliku

pesitsusajaga ning rakendada sellega seoses piiranguid ehituse ajale. Mürarikkaid ehitustege-

vusi vältida mai keskpaigast juuli lõpuni. Ehitustööde käigus ei tohi väljuda lääne osas ehitus-

masinatega katastriüksuse 52001:001:2860 piiridest;

▪ taastatava Riisipere-Haapsalu raudteetrassi servas oleva kraavi puhastamisel tuleb väljakaeva-

tav pinnas laotada kraavi metsapoolsele kaldale ning tasandada, et vähendada pinnasevee ära-

voolu loodusala servas asuvatest soovikumetsadest. Olemasolevat raudteetrassi (st. väljaspool

planeeringus kajastatud raudteekoridori) ei tohi laiemaks raadata;

▪ biolagunevate jäätmete käitluskoha rajamisel (kääritus, kompostimine) arvestada tabelis

üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisest hindamise tabelis 3.21 esitatud kauguseid. See-

juures võib kauguseid vähendada, kui kasutatakse lõhna vähendavaid püüdeseadmeid või

muid lõhna emissioone vähendavaid meetmeid;

▪ Väike-Nõmmkülas / Persåker asuva turbatootmisala laiendamisel lääne suunas soovitatav ra-

jada (täiendavalt tootmisüksuse filtritele) kõrghaljastuspuhver ning kaaluda täiendava kõrg-

haljastuspuhvri rajamist põhjasuunas oleva elamu kaitseks;

▪ Koluvere-Kullamaa arengualal Liivi jõe lähialale planeerimisel tuleb arvestada III kaitsekategoo-

riasse kuuluva liigi, harilik hink (Cobitis taenia) leiukohaga. Samuti tuleb arvestada Liivi jõe

äärse ehituskeeluvööndiga. Sademevee või heitvee suublasse (jõkke) juhtimise soovi korral

peab see olema eelnevalt puhastatud nõuetekohaselt ning vastama piirväärtustele;

▪ Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialadel kavandatavate avalike juurdepääsude, parklate,

teede jm taristu kavandamisel Natura elupaigatüübile, liigi elupaika või nende lähialadele (võib

kaasneda mõju Natura alale) tuleb mõju hinnata vähemalt eelhindamise tasemel;

▪ uue vaatetorni projekteerimisel, katastriüksusele 55201:001:0895, tuleb arvestada piirkonna

looduskaitseliste kitsendustega ning läbi viia keskkonnamõju eelhindamine.

Üldplaneeringu kaardimaterjal Üldplaneeringu kaardilehtede jaotus on esitatud Joonis 11.

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

70 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

Joonis 11. Üldplaneeringu kaardilehtede jaotus.

Üldplaneeringu kaardid on esitatud neljal lehel mõõtkavas 1:20000:

▪ Põhjaosa põhijoonis (nr 1/18);

▪ Idaosa põhijoonis (nr 2/18);

▪ Lääneosa põhijoonis (nr 3/18);

▪ Lõunaosa põhijoonis (nr 4/18).

Tiheasustusalade, Spithami küla / Spithamn ja Silla küla tihedama külaosa osas on esitatud 1:7000 väl-

javõtted põhikaardist:

▪ Taebla alevik 1:7000 (nr 5/18);

▪ Risti alevik 1:7000 (nr 6/18);

▪ Palivere alevik 1:7000 (nr 7/18);

▪ Dirhami küla / Derhamn 1:7000 (nr 8/18);

▪ Kullamaa ja Koluvere küla 1:7000 (nr 9/18);

▪ Liivi küla 1:7000 (nr 10/18);

▪ Linnamäe küla 1:7000 (nr 11/18);

▪ Martna küla 1:7000 (nr 12/18);

▪ Nõva küla 1:7000 (nr 13/18);

▪ Piirsalu küla 1:7000 (nr 14/18);

▪ Pürksi küla / Birkas 1:7000 (nr 15/18);

▪ Rõude küla 1:7000 (nr 16/18);

▪ Spithami küla / Spithamn 1:7000 (nr 17/18);

Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3

Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 71 / 72

▪ Sutlepa küla / Sutlep 1:7000 (nr 18/18).

Maakonnaplaneeringu muutmine

Üldplaneering teeb ettepaneku muuta maakonnaplaneeringut eemaldades „Lääne maakonnaplanee-

ring 2030+“ jooniselt 1 „Asustuse suunamine“ ja jooniselt 2 „Ruumilised väärtused“ Tusari külla kavan-

datud elektrituulikute arendusala ja elektrituulikute arenduspiirkond (Lääne maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringus tähisega L1). Edasine tuuleenergia kavandamine vallas toimuks vastavalt ptk

3.8.4.1 esitatule. Lisada „Lääne maakonnaplaneering 2031+“ lahendusse riiklikult tähtsa väärtusliku

maastikuna Matsalu rahvuspargi Lääne-Nigula valla territooriumile jääv osa.

Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused21

ABIHOONE - põhihoonet teenindav hoone (garaaž, saun, kuur, katlamaja, töökoda, ladu vms).

ASUSTUS - asustuseks ehk inimasustuseks nimetatakse mingi maa-ala rahvastikku koos asulastiku ehk

asulavõrguga või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud. Asustuse iseloomu mõjutavad loodusli-

kud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid.

EHITUSJOON - hoone põhimahu paiknemise kohustuslik joon (reeglina peab ehitusjoonel paiknema

vähemalt 2/3 hoone esifassaadist).

HALJASTUSE PROTSENT - katastriüksuse haljastatud ala suhe katastriüksuse pindalasse. Katastriüksuse

haljastatud ala alla ei loeta sillutatud või kaetud ala ning konteinerhaljastust.

HÄIRING - häiring on tegevusest põhjustatud müra, tolmu, vibratsiooni, lõhna, autoliikluse jms oluline

kasv võrreldes varasema/tavapärase situatsiooniga.

KAKSIKELAMU - kaks ühele katastriüksusele või kahe kõrvuti asetseva katastriüksuse piirile küljeti

kokku ehitatud üksikelamut, kus mõlemal on omaette otsene juurdepääs õue.

KORRUSELISUS - maapealsete korruste arv (sh tehniline korrus ja katusekorrus).

KORTERELAMU - mitmest korterist koosnev elamu.

MILJÖÖVÄÄRTUSLIK ALA - miljööväärtuslik ala on planeeringuga määratletud ala, mille terviklik koos-

lus kuulub säilitamisele oma ajastut iseloomustava harmoonilise üldpildi tõttu. Miljöö eripära võib seis-

neda iseloomulikus tänavavõrgus ja maaüksuste struktuuris, hoonestusviisis ja arhitektuuris, maasti-

kuelementides ja haljastuses ning muudes miljöö seisukohalt olulistes detailides ja linnaruumi elemen-

tides (vaated, piirded, värvilahendus, kujunduslikud elemendid jms).

PÕHIHOONE - hoone mille järgi määratakse reeglina katastriüksuse kasutamise otstarve ja mis on reeg-

lina mahuliselt domineeriv.

RIDAELAMU - kolm või enam üksikelamut, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud (igal

sektsioonil on oma katus ja tagatud eraldi sissepääs õuest).

ROHEKORIDOR - tugialasid ühendavad rohevõrgustiku elemendid, mille eesmärk on tagada võrgustiku

sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killus-

tumise mõju elustikule.

21 Mõistete käsitlusel on aluseks võetud Pärnu linna üldplaneeringus toodud mõisted, mida on vastavalt vajadu- sele täiendatud ja töödeldud.

1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering

72 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ

TERVIKLIKULT KÄSITLETAV ALA - ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse antud üldplaneeringu

mõistes põhijoonisel kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga katkema-

tult kaetud ala. Erandina võib omavalitsuse kaalutlusotsusena käsitletav osa võib olla osakaal katast-

riüksusest või ka iseseisev katastriüksus üldplaneeringus kujutatud ruumiliselt tervikliku piirkonna

sees.

TUGIALA - enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääri-

selupaigad, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või rohevõrgustiku seisukohalt olulisi

ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad.

TÕMBEKESKUS - linlik piirkond, kus inimesed käivad teenuste ja kaupade järel.

TÄISEHITUSE PROTSENT - kõigi hoonestatud katastriüksustel paiknevate hoonete (sh alla 20m² pin-

naga hoonete) ehitisealuste pindade summa suhe katastriüksuse pindalasse.

VÄÄRTUSLIK MAASTIK- maakonnaplaneeringuga või üldplaneeringuga määratletud ala, millel on ümb-

ritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus.

ÜHISKASUTUSEGA TÄNAVARUUM - lähenemine linnaplaneerimises, kus kasutatakse autoliikluse ja ja-

lakäijate vahelise eraldusjoonte minimeerimist eesmärgiga suurendada liiklejate tähelepanelikkust ja

üksteisega arvestamist, et tagada turvalisem liiklusruum.

ÜKSIKELAMU - ühel katastriüksusel paiknev elamu, mis on korteriteks jaotamata.

Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod:

90801 Taebla E-post [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg.kood 75038598

LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS

Lugupeetud Lääne-Nigula valla üldplaneeringule

arvamust avaldanu Meie 29.10.2021 7-1/21-200-1

Lääne-Nigula Vallavolikogu võttis valla üldplaneeringu vastu 28.06.2021 otsusega nr 29

„Lääne-Nigula valla üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ning üldplaneeringu avalikule väljapanekule

suunamine“ ning kohustas Lääne-Nigula Vallavalitsust korraldama üldplaneeringu avaliku

väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud.

Avalik väljapanek toimus 09.08.2021 kuni 30.09.2021. Materjalidega sai tutvuda lingil

https://www.laanenigula.ee/uldplaneering ja Lääne-Nigula vallavalitsuses Taeblas, Noarootsi-

Nõva-, Kullamaa- ja Martna osavallavalitsuses ning Risti, Palivere ja Linnamäe raamatukogudes

nende lahtiolekuaegadel.

Avalikul väljapanekul esitati kokku 24 arvamust, sh ka arvamused, mis esitati peale

üldplaneeringu vastu võtmist kuid enne avaliku väljapaneku algust ja mida käsitleti kui avalikul

väljapanekul laekunud arvamust. Arvamused ning valla seisukoht arvamuste osas on esitatud

kaasasolevas tabelis.

Avalikud arutelud, kus käsitletakse avaliku väljapaneku jooksul tehtud arvamusi, toimuvad

Taebla vallamajas 05.11.2021 kell 15:00 ja 06.11.2021 kell 11:00. Avalikul arutelul saab varem

arvamust avaldanud isik esitada oma seisukoha, kas vallavalitsuse poolt mitte arvestatud

seisukoht teda rahuldab või mitte. Kui seisukoht ei rahulda, siis saavad mõlemad pooled

tutvustada oma seisukohtasid ja arutada, kas on võimalik mingi kompromisslahendus. Võimaliku

kompromisslahenduse korral saab üldplaneeringusse teha täiendusi. Kui osapooled (arvamuse

avaldaja ja vald) jäävad eri seisukohtade juurde, siis annab hinnangu eriarvamusele

Rahandusministeerium planeeringu heakskiitmise protsessis.

Kirjale on lisatud esitatud arvamuste ja nende arvestamise tabel ja täiendatud üldplaneeringu

seletuskiri.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Heikki Salm

ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja

51910519