Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine

LÄÄNE-NIGULA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Palivere 21.01.2021 nr 1

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine

Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 54 algatati Enefit Green AS taotluse alusel

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus, mille eesmärk on leida tuulepargi ja selle

toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Lääne-Nigula vallas ning koostada

sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks (tuuleenergeetika eriplaneering).

Planeeringumenetlus on jõudnud asukoha eelvaliku ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise

I etapi aruande koostamise etappi.

Planeeringumenetluse käigus on ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt pole tuuleenergeetika

eriplaneeringu edasine menetlemine mõistlik ega võimalik, kuna selle menetluse jätkamisel pole

planeeringumenetluse eesmärkide saavutamine võimalik. Eriplaneeringuga planeeritava tuulepargi

rajamise vastu ainsasse potentsiaalsesse asukohta on ülekaalukad avalikud huvid, mistõttu puudub

sobiv asukoht, mille osas detailset lahendust koostada. Tekkinud olukorras on eriplaneeringu

koostamise eesmärk muutunud ning eriplaneeringu menetluse jätkamine oleks vastuolus Lääne-

Nigula Vallavolikogu kohustusega viia haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt, kiirelt ja

efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja avalikkust eksitavat käitumist.

Lähtudes planeerimisseaduse § 97 lõike 1 punktidest 1 ja 2 ja lõikest 2, haldusmenetluse seaduse §

4 lõikest 2, § 5 lõikest 2 ning arvestades otsuse preambulis ja seletuskirjas toodud asjaolusid, sh

huvitatud isiku arvamust otsuse eelnõu suhtes

Lääne-Nigula Vallavolikogu o t s u s t a b:

1. Lõpetada Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 54 algatatud

tuuleenergeetika eriplaneeringu koostamine ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamine.

2. Kohustada Lääne-Nigula Vallavalitsust korraldama otsusest teavitamine vastavalt

planeerimisseaduse § 97 lõikele 2.

3. Edastada otsus huvitatud isikule: Enefit Green AS.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

5. Käesolevat otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal vaiet

esitama õigustatud isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama, esitades vaide

Lääne-Nigula Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud

korras. Käesoleva otsuse peale võib kaebeõigusega isik esitada kaebuse Tallinna

Halduskohtule (Tallinn Pärnu mnt 7) halduskohtumenetluse seadustiku § 46 sätestatud

tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Neeme Suur

2 / 13

volikogu esimees

Seletuskiri

Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 54 algatati kohaliku omavalitsuse

eriplaneering tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks (edaspidi –

tuuleenergeetika eriplaneering) ning planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Algatamisel oli teadaolev planeeringuala kogu valla territoorium suurusega 1448,77 km2.

Planeeringu algatamise aluseks oli Enefit Green AS taotlus, kes soovis rajada maismaatuuleparki

Lääne-Nigula valda. Enefit Green AS esitatud tehniliste eeltingimuste kohaselt peaks tuulepark

koosnema 17-30 tuulikust kõrgusega kuni 290 meetrit, tuuleparki teenindavatest teedest,

pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast.

Menetluse käigus on täpsustatud tuuleenergeetika eriplaneeringu, seal hulgas planeeringuala

eelvaliku ja planeeringu strateegilise keskkonnamõjude hindamise (KSH) lähteülesannet ja

lähteseisukohti. Kaasatud haldusorganid, kohalikku kogukonda esindavad organisatsioonid ning

muud huvitatud isikud on esitanud oma ettepanekud ja seisukohad. Vald on hinnanud tuulepargiga

kaasnevaid mõjusid valla eesmärkidele ja arenguplaanidele ning kujundanud tuulepargi rajamise

suhtes oma seisukoha. Valminud on ka esimene versioon KSH I etapi aruandest.

Käesolevaks ajaks on selge, et kavandatava tuulepargi rajamine Lääne-Nigula valda Risti aleviku

lähedale, ainsasse asukohta, mis vastab tuulepargi lähtetingimustele, oleks vastuolus valla

arengueesmärkide ning ülekaalukate avalike huvidega. Planeeritava tuulepargi (kuni 30

tuulegeneraatorit kõrgusega kuni 290 meetrit) majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnamõjud on

märkimisväärsed ja mõjutavad vallast ulatuslikku osa. Nii olulise ruumilise mõjuga objekti

rajamine Lääne-Nigula valla ühe suurema ja kõrge arengupotentsiaaliga keskuse lähedale

vähendaks valla atraktiivsust uutele elanikele ning seaks ohtu valla eesmärkide täitmise. Avalike

koosolekute ja arutelude käigus on selgunud kohaliku kogukonna tugev ja põhimõtteline vastuseis

projektile. Valla ja kohaliku kogukonna jaoks oleksid tuulepargist saadavad kasud hüpoteetilised

ja kaudsed, kuid kahjud samas oleksid tõenäolised ja korvamatud. Kehtiv maakonnaplaneering

konkreetsesse asukohta ega ka muudesse eelvalikus olnud asukohtadesse tuulepargi rajamist ette

ei näe. Senise menetluse tulemusi ja Enefit Green AS väljendatud seisukohti arvestades on ilmne,

et puuduvad reaalsed alternatiivid, mille võrdlemise ja kaalumise tulemusena saaks tuulepargile

sobivama asukoha leida.

Eeltoodud põhjustel tuleb eriplaneeringu koostamine lõpetada.

1. ÕIGUSLIK ALUS

Planeerimisseaduse (PlanS) § 97 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) võib selle koostamise korraldaja lõpetada. Sättes

on esitatud (avatud) loetelu olukordadest, kus menetluse lõpetamine on asjakohane. Muuhulgas

võib planeeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja KSH

lõpetada kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise

tulevikus (PlanS § 97 lg 1 p 1). Samuti võib planeeringu koostamise menetluse lõpetada

planeeringu koostamise eesmärgi muutumisel planeeringu käigus (PlanS § 97 lg 1 p 2).

Planeerimisseaduse seletuskirja 1 (lk 154) kohaselt sarnaneb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

menetlus riigi eriplaneeringu menetlusega (erisusena on seletuskirjas välja toodud vaid

maavanema heakskiidu kohustus). Riigi eriplaneeringu menetluse lõpetamise aluste osas on

seletuskirjas sõnaselgelt välja toodud, et tegemist ei ole ammendava loeteluga, st eriplaneeringu

1 Kättesaadav internetis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-

9679fd001f43/Planeerimisseadus

3 / 13

menetluse võib lõpetada ka muudel juhtudel (vt seletuskirja lk 85). Praktikas on riigi

eriplaneeringu menetluse lõpetamise aluseks peetud ka seda, kui tulenevalt ülekaalukast avalikust

huvist puudub planeeringualal sobiva asukoha leidmiseks perspektiiv.

Arvestades kavandatud tegevuse ainsas võimalikus asukohas elluviimise vastu rääkivaid

asjaolusid ja ülekaalukaid avalikke huve, ei ole planeeringumenetluse jätkamine võimalik (PlanS §

97 lg 1 p 1). Samuti on planeeringu koostamise käigus olemuslikult muutunud menetluse eesmärk

(PlanS § 97 lg 1 p 2).

Planeerimisdiskretsiooni teostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel juhinduda ka teistest PlanS

asjakohastest normidest ja haldusmenetluse seaduse (HMS) üldnormidest, millest on antud juhul

asjakohased järgmised:

 HMS § 4 lg 2 kaalutlusotsuse reeglid;

 HMS § 5 lõikes 2 väljendatud eesmärgipärase, kiire ja tõhusa haldusmenetluse

põhimõte;

 PlanS § 8 sätestatud elukeskkonna parandamise põhimõte;

 PlanS § 10 lõigetes 1 ja 3 sätestatud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte

kohalikku huvi väljendava planeeringu puhul.

2. KOKKUVÕTE MENETLUSEST JA FAKTILISTEST ASJAOLUDEST

8.08.2019 esitas Enefit Green AS Lääne-Nigula vallale taotluse algatada Lääne-Nigula vallas

kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja KSH vastavalt PlanS §-le 96. Taotluse eesmärk oli rajada

Lääne-Nigula valda maismaatuulepark ja selle teenindamiseks vajalik taristu.

17.10.2019 otsusega nr 54 algatas Lääne-Nigula Vallavolikogu eriplaneeringu ja selle KSH.

Otsuse järel asuti koostama eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja KSH

väljatöötamise kavatsust. Lähteseisukohtade koostamisel lähtuti Enefit Green AS väljatoodud

tehnilistest eeltingimustest. Vastavalt eriplaneeringu algatamise taotlusele ning tehnilistele

eeltingimustele peaks tuulepark koosnema 17 kuni 30-st kuni 290 m tipukõrgusega

tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust (33 kV

maakaablid) ja alajaamast (330 kV). Tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on ca 2500 ha, mis peaks

olema tervik (mitte koosnema lahustükkidest). Tuulepark soovitakse liita põhivõrgu 330 kV

alajaama ning tuulepargi juures paikneva alajaama ja põhivõrgu 330 kV alajaama vahelise õhuliini

pikkus võib olla kuni 15 km. Põhivõrguga liitumist võimaldav alajaam on võimalik rajada 330 kV

elektriliini juurde ja selleks tuleb eelistada olemasolevate alajaamade asukohti.

Lähteseisukohtade kohaselt tuvastati välistava kaardianalüüsi meetodil kolm tuulepargi rajamiseks

potentsiaalselt sobivat ala. Ala 1 on suurusega 2428 ha ning asub valla idaosas ja jääb Kuijõe,

Piirsalu, Kuke, Rõuma ja Rehemäe külade territooriumile. Potentsiaalselt sobiv ala 2 on suurusega

3061 ha ning asub valla keskosas Risti aleviku lähedal, Vidruka, Seljaküla, Piirsalu, Jaakna, Luigu

ja Rõuma külades. Ala 3 asub valla lõunaosas Keskvere, Liivi, Niinja, Kokre, Ohtla, Mõrdu,

Üdruma, Laiküla, Soo-otsa ja Kabeli külades. KSH väljatöötamise kavatsus kirjeldas aladega

seotud väärtusi ning täiendavate uuringute vajadust. Muuhulgas järeldati dokumendis, et vaja on

läbi viia nn asjakohane hindamine, selgitamaks välja võimalikud mõjud Natura 2000 võrgustiku

aladele.

29.06-27.08.2020 toimus asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse

avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku käigus esitati Lääne-Nigula vallale valla elanike ning

4 / 13

kodanikuühenduste (Seljaküla elanikud, Risti kogukond, Piirsalu Küla Selts MTÜ jt) poolt suur

hulk seisukohti. Vallaelanikud ja kodanikuühendused tõid esile, et tehnilistele eeltingimustele

vastavad asukohad ei pruugi olla sobivad, lähtekohaks võetud minimaalne distants elamutest on

liiga väike ning tuulikute maksimumkõrgus liiga suur. Samuti tehti suur hulk ettepanekuid KSH I

etapi ja planeeringu edasiseks koostamiseks.

Samuti esitasid oma seisukohad kaasatud isikud ja asutused: Kaitseministeerium, Lennuamet,

Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium ning valitsusväliseid

keskkonnaorganisatsioone ühendav Keskkonnaühenduste Koda. Nende seisukohad olid

kokkuvõtlikult järgmised:

 Kaitseministeerium selgitas, et radari mõjutamise vältimiseks ei või tuulepargi

tuulikud olla kõrgemad kui 75 meetrit. Arvestades, et Enefit Green AS soovitud

tuulikute kõrgus on 290 meetrit, oleks vajalik tuulikute kõrgust vähendada kuni 215

meetri võrra.

 Lennuamet teatas, et soovituslik piiranguvöönd Martna radari ümber on 500 –

15000 meetrit, mis tõenäoliselt välistab huvitatud isiku eelistatud ala 3 asukoha

eelvalikus.

 Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda

juhtisid tähelepanu sellele, et eelvaliku alade kindlaks määramisel ei ole piisavalt

arvestatud looduskaitseliste väärtustega, sh haruldaste linnuliikide pesapaikade ja

nende kaitseks vajaliku puhvriga, rändlindude peatuspaikade ja rändeteedega,

millega arvestati põhjalikult maakonnaplaneeringu koostamisel ning mille

tulemusel valiti välja tuuleenergia arendusalad Lääne maakonnas.

22.09.2020 koostas Lääne-Nigula Vallavalitsus selgitused avaliku väljapaneku poolt kaasatavate

poolt tulnud ettepanekutele, püüdes leida osapooli rahuldavaid kompromisse ning lahendusi

eriplaneeringu jätkamiseks.

Avalikud arutelud planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse, nende

väljapanekul toimunud seisukohtade ning valla selgituste teemal toimusid 28.09.2020, 29.09.2020

ning 30.09.2020 vastavalt Ristil, Taeblas ja Kullamaal. Aruteludel aktiivselt osalenud

kogukonnaühenduste esindajad jäid oma kirjalikult esitatud vastuväidete ja seisukohtade juurde,

lisades täiendavaid ettepanekuid, selgitusi ja põhjendusi. Samuti selgitasid aruteludel oma

seisukohti ning vastasid küsimustele Enefit Green AS esindajad.

Avalike arutelude tulemusena ilmnes, et kohaliku kogukonna vastuseis tehnilistele eeltingimustele

vastava tuulepargi rajamisele asukohtadesse, mis olid kaardianalüüsi tulemusena valikusse jäänud,

on põhimõttelist laadi ning ei ole ületatav ainuüksi täiendavate asjaolude väljaselgitamise läbi.

Samuti selgus 28.09.2020 Ristil toimunud arutelu käigus, et Enefit Green AS tehniliste

eeltingimuste märkimisväärset korrigeerimist, mis alternatiivide hulka suurendaks, võimalikuks ei

pea. Avalikel aruteludel ilmnes, et tõenäoliselt ei ole edasise menetluse käigus võimalik leida

konsensust alale 2 tehnilistele eeltingimustele vastava tuulepargi rajamise osas.

7.10.2020 esitasid Lääne-Nigula Vallavolikogu esimees ning vallavanem volikogule pöördumise,

milles juhtisid tähelepanu planeeringumenetluse käigus ilmnenud asjaoludele, mis seavad tõsise

kahtluse alla planeeringumenetluse edasise jätkumise otstarbekuse. Kirjas toodi välja, et välja on

jäänud selgitamata võimalikke asukohti absoluutselt välistavad asjaolud ning samuti ei ole

huvitatud isik andnud teada oma vähima huvi piirist, mis kitsendab oluliselt asukohaalternatiive.

Pöördumises rõhutati, et tulenevalt lähteülesandest paigutatakse tuuleparki kuni 30 kuni 290

meetri kõrgust tuugenit, mistõttu oleks planeeringu elluviimise korral tegemist Eesti kõige

suurema tuulepargiga. Sellise tuulepargi majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnamõjud on

vaieldamatult suurimad, mida Eestis seni tuuleparkide puhul on käsitletud. Kogukonna jaoks on

kasud hüpoteetilised ja kaudsed, kahjud samas arvestatakse maksimaalsed ja otsesed.

5 / 13

14.10.2020 saatis Enefit Green AS vastusena vallavanema ja volikogu esimehe pöördumisele oma

seisukoha tuuleenergeetika eriplaneeringu menetluse kohta.

15.10.2020 toimus Lääne-Nigula Vallavolikogu istung, kus arutati ka tuuleenergeetika

eriplaneeringu menetluse seisu, ilmnenud asjaolusid ning volikogu esimehe ja vallavanema

pöördumist. Volikogu istungil otsustati ühehäälselt kohustada vallavalitsust valmistama ette

eriplaneeringu protsessi muutmine või lõpetamine. Ettepanekud edasise käigu osas tuli

vallavalitsusel otsuse kohaselt esitada hiljemalt 2020. a detsembri volikogu istungiks.

13.11.2020 saatis Enefit Green AS vallale kirja pealkirjaga „Risti tuulepargi arendusprojekt

Lääne-Nigula vallas“, mille eesmärgiks oli anda ülevaade käimasoleva tuulepargiprojektiga seotud

arengutest ning vastuseid valla tõstatatud küsimustele.

19.11.2020 toimus Lääne-Nigula Vallavolikogu istung, kus Piirsalu külavanem Lea Lai andis

volikogule üle pöördumise kohalike elanike ja kogukondade poolt. Ligikaudu 1100 allkirjaga

pöördumises avaldatakse kategoorilist vastuseisu tuuleenergeetika eriplaneeringu kohase

tuulepargi rajamisele ning palutakse eriplaneeringu menetlus lõpetada.

4.12.2020 kiitis Lääne-Nigula Vallavalitsus heaks tuuleenergeetika eriplaneeringu lõpetamise

otsuse eelnõu. Eelnõu koos seletuskirjaga saadeti kirjalike seisukohtade avaldamiseks Enefit

Green AS-ile, seisukohtade esitamise tähtajaks määrati 18.12.2020. Huvitatud isik kutsuti ka

10.12.2020 toimunud vallavolikogu majandus- ja planeerimiskomisjoni koosolekule.

10.12.2020 arutati tuuleenergeetika eriplaneeringu lõpetamise otsuse eelnõu Lääne-Nigula

Vallavolikogu majandus- ja planeerimiskomisjoni istungil. Arutelul osalesid ka huvitatud isiku

esindajad.

14.12.2020 esitas KSH ekspert Lääne-Nigula vallale KSH I etapi aruande esialgse versiooni.

Esialgsest kolmest asukohaalternatiivist välistati koheselt ala 3, mida KSH aruande koostamise

raames lähemalt edasi ei uuritud (vt KSH I etapi aruande esialgse versiooni lk 12). Ala 1 ei vasta

kehtivat detailplaneeringut arvestades tehnilistes eeltingimustes kindlaks määratud

pindalakriteeriumile (vt KSH I etapi aruande esialgse versiooni lk 70). Samuti esinevad ala

põhjaosas looduskaitselised kitsendused, mis välistavad tuulikute rajamise. Seega saab tuulepargi

rajamist kaaluda vaid alal 2. KSH aruandes sisalduvaid olulisi asjaolusid on lähemalt käsitletud

seletuskirja järgmises peatükis. KSH I etapi aruande esialgne versioon edastati ka huvitatud

isikule.

16.12.2020 saatsid KSH ja planeeringu koostamisega seotud võtmeeksperdid oma seisukoha

seoses planeeringumenetluse hetkeseisuga. Eksperdid rõhutasid oma kirjas muuhulgas, et

tuulepargi rajamiseks on vaid üks reaalne asukoht – ala 2. Ülejäänud valla territooriumil on

eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamine ja kehtestamine planeeringut ja KSH-d

koostavate ekspertide hinnangul välistatud. Seega on täielikult välistatud ka alternatiivsete alade

võrdlemine ja kaalumine otsusetegija – Lääne-Nigula Vallavolikogu – poolt.

18.12.2020 saatis Enefit Green AS oma seisukoha otsuse eelnõu kohta. Huvitatud isik ei toetanud

planeeringumenetluse lõpetamist. Tema hinnangul on menetluse lõpetamine ennatlik, sest

menetluse jätkumisel täpsustuvad alad ja võivad tekkida juurde täiendavaid, arenduseks sobivaid

alasid. Samuti ei nõustu huvitatud isik sellega, et kohalik kogukond on tuulepargi rajamise vastu

ning toob välja, et tema emaettevõtja omaniku (Eesti Vabariigi) huvi taastuvenergia arendamise

suhtes on ülekaalukas avalik huvi, mis toetab tuulepargi rajamist. Huvitatud isiku argumente ning

otsuse eelnõu koostamise järel ilmnenud täiendavaid asjaolusid on lähemalt käsitletud seletuskirja

järgmises peatükis.

6 / 13

18.12.2020 e-kirjas selgitas Kaitseministeerium täiendavalt asjaolusid seoses Kaitseministeeriumi

26.06.2020 seisukohaga, sellele järgnenud uuringute tegemisega ning võimalike edasiste

sammudega. Kaitseministeerium avaldas, et 2021 aasta keskel on plaanis hinnata huvitatud isiku

palvel seda, kas tuulegeneraatorite maksimaalse kõrguse suhtes saaks teha mingeid järeleandmisi

(vt pikemalt seletuskirja p 3.4).

Lääne-Nigula vald leiab kokkuvõtlikult, et huvitatud isiku ärakuulamisel 18.12.2020 esitatud

väited ning muud eelnõu koostamise järel ilmnenud asjaolud ei anna alust tuulenergeetika

eriplaneeringu menetlusega jätkamiseks. Antud juhul on KSH aruande I etapi ning planeeringut ja

KSH-d koostavate ekspertide seisukoha põhjal lõplikult selgunud, et huvitatud isiku huvidele ja

neid väljendavatele tehnilistele eeltingimustele vastab vaid üks reaalne asukoha alternatiiv, mida

ei saa ülekaalukate avalike huvide ning valla arengueesmärkide tõttu pidada sobivaks asukohaks.

Kuigi huvitatud isikule oli teada, et tehnilistele eeltingimustele vastava tuulepargi rajamist Risti

aleviku lähistel (ala 2) ei peeta võimalikuks, ei ole Enefit Green AS avaldanud valmisolekut

tuulepargi tehniliste eeltingimuste muutmiseks, mis võimaldaks analüüsida, võrrelda ja kaaluda

muid alternatiive. Samas möönab huvitatud isik (18.12.2020 kirja p-s 2.1.4.) ka ise, et

õiguspäraseks asukohavalikuks oleks vallal vaja võrrelda vähemalt kahte alternatiivset asukohta.

Huvitatud isiku 18.12.2020 kirjast ei selgu olulisi asjaolusid, mida vald ei oleks otsuse tegemisel

arvestanud või kaalunud. Seega on vald ka ärakuulamise tulemusena seisukohal, et eriplaneeringu

koostamine tuleb lõpetada.

3. PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED

3.1. Kavandatud tuulepargile leidub valla territooriumil ainult üks võimalik asukoht

Tuuleenergeetika eriplaneering algatati Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 54.

Otsuse kohaselt oli eriplaneeringu koostamise eesmärk leida tuulepargi ja selle toimimiseks

vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Lääne-Nigula vallas ning seejärel koostada sobivasse

asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Planeering algatati kogu valla territooriumi

suhtes. Seega oli menetluse algatamisel planeeringu koostamise üheks peamiseks eesmärgiks

otsida, võrrelda ja kaaluda erinevaid asukohti, kuhu huvitatud isiku poolt soovitud tuuleparki oleks

võimalik rajada. Selline eesmärk on kooskõlas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu olemuse ja

regulatsiooniga, mis näeb samuti ette, et planeeringu koostamise esimese etapi keskne eesmärk on

kaaluda erinevaid reaalseid asukohti ning valida nende hulgast sobivaim. Sellele viitavad selgelt

mh planeerimisseaduse § 103 lg 2, § 106 lg 2 ja § 109 lg 2.

Samal ajal on tegemist eriplaneeringuga, mille algatamisest ja elluviimisest on huvitatud

konkreetne isik – Enefit Green AS. Lääne-Nigula vallal ei ole mõistlik koostada ja kehtestada

eriplaneeringu lahendust, mida huvitatud isik ellu viia ei kavatse, kuna PlanS § 122 lg 4 kohaselt

kaotab kohaliku omavalitsuse eriplaneering kehtivuse, kui seda viie aasta jooksul kehtestamisest

arvates ellu viima ei asuta. Selles osas erineb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine

põhimõtteliselt näiteks maakonnaplaneeringu koostamisest, kus puudub konkreetne huvitatud isik,

kelle initsiatiivil planeeringut koostataks. Samuti ei ole maakonnaplaneeringu realiseerimiseks

seatud tähtaega.

Enefit Green AS huvi on piiritletud läbi lähteseisukohtade aluseks olnud tehniliste eeltingimuste,

mis määratlesid ära nii tuulepargile vajaliku ala suuruse, tuulikute arvu, nende kõrguse, tuulepargi

kauguse 330 kV alajaamast jms. Nendest kriteeriumitest lähtuvalt teostati esmane kaardianalüüs

välistaval meetodil (vt KSH väljatöötamise kavatsus lk 9-10). Analüüsi aluseks olid ühelt poolt

looduskaitseliselt väärtuslikud alad koos minimaalse puhvriga, elu- ja ühiskondlikud hooned 1 km

puhvriga, teiselt poolt tuulepargi arendusala suurus ja kaugus 330 kV elektriliinist. Neid välistusi

7 / 13

ja eeltingimusi arvestades jäid esialgsesse valikusse Lääne-Nigula valla territooriumil vaid kolm

ala (edaspidi ala 1, ala 2 ja ala 3).

Ärakuulamisel on Enefit Green AS esitanud vastuväited otsuse eelnõule, kuid ei avalda, kas ja kui,

siis millises ulatuses oleks ta valmis tehnilisi eeltingimusi muutma. Enefit Green AS leiab oma

18.12.2020 kirjas (p 2.5.6.), et kõikvõimalikke mõjusid tuleb hinnata arendaja maksimaalse huvi

kohta. Sellest järeldub, et eriplaneeringu koostamise jätkamist või lõpetamist saab hinnata üksnes

olemasolevate tehniliste eeltingimuste alusel. Lääne-Nigula vallale jääb eeltoodu valguses

arusaamatuks huvitatud isiku 18.12.2020 kirjas mitmel korral (nt p 2.1.5., 2.1.12.) esitatud väide,

nagu oleks edasise menetluse käigus võimalik leida uusi sobivaid alasid. Tehnilistest

eeltingimustest lähtuvalt on kogu ülejäänud valla territoorium tuulepargi asukohana välistatud.

Oluline on rõhutada, et esialgne kaardianalüüs ei võtnud arvesse tuulikute kõrgust ega otseselt

nende arvu – seega ka ainuüksi tuulikute arvu või kõrguse muutmine ei saaks tuua kaasa uute

alade lisandumist reaalsete alternatiivide hulka.

Kolmest esmase kaardianalüüsi põhjal valikusse jäänud alast on tuulepargi rajamise asukohana

reaalseks alternatiiviks vaid üks – ala 2. Järeldus, milleni Lääne-Nigula vald jõudis juba otsuse

eelnõu esmast versiooni koostades, leidis täiendavalt kinnitust 14.12.2020 esitatud KSH I etapi

aruande esialgses versioonis. Ala 3 välistavad asjakohaste ametkondade kinnitusel lennuohutuse ja

riigikaitse alased kaalutlused (KSH aruande tööversiooni lk 12). Ala 1 ei vasta kehtivat

detailplaneeringut arvestades tehniliste eeltingimuste hulka kuulunud minimaalse pindala

kriteeriumile (KSH aruande tööversiooni lk 70). Seda, et tegelikult on kavandatud tegevuse

elluviimiseks ainus reaalne asukohaalternatiiv ala 2, kinnitavad ka planeeringu ja KSH koostamise

eksperdid (KSH aruande tööversiooni lk 99, ekspertide 16.12.2020 kiri vallale).

Lisaks objektiivsetele asjaoludele, mis välistavad ala 1 ja ala 3 käsitlemise reaalsete tuulepargi

asukoha alternatiividena, viitab ka huvitatud isiku tegevus, et ta on huvitatud tuulepargi rajamisest

vaid alal 2. Oma 13.11.2020 kirjas nimetab Enefit Green AS arendusprojekti „Risti tuulepargiks“,

mis seostab eriplaneeringu Risti alevikuga. Samuti on Enefit Green AS tuulepargi kirjelduse all

toonud sõnaselgelt välja, et ettevõtte huvi on rajada tuulikud eelkõige Eesti Energia AS-ile

kuuluvale 21 maapositsioonile, mis asuvad alal 2. Kirja leheküljel 2 on toodud ka skeem

(„eskiislahendus“), kus on märgitud tuulikute asukohad just neil kinnistutel. Enefit Green AS on

loonud oma avalikul veebilehel Risti tuulepargi nimega alalehe

(https://www.enefitgreen.ee/ristituulepark), kus esitab sisuliselt sama infot, mis oma 13.11.2020

kirjas.

Seega on eriplaneeringu tänases etapis, veel enne asukoha eelvaliku täpsemat kaalumist

tuvastatud, et tuulepargi rajamiseks leidub vaid üks reaalne asukoht. See asukoht ei ole mitte

lihtsalt teistega võrreldes eelistatav, vaid ainus, mis ei ole objektiivsetel põhjustel välistatud. Muid

asukohti, mis vastaks tehnilistele eeltingimustele ja kus puuduks planeeringu elluviimist

välistavad takistused (nt loodus- ja riigikaitselistel põhjustel) valla territooriumil ei ole.

PlanS § 109 lg-st 2 tuleneb vallale kohustus valida kavandatavate ehitiste jaoks sobivaim asukoht.

Kujunenud olukorras ei ole Lääne-Nigula vallal võimalik seda nõuet täita, sest tuulepargi reaalseid

asukohaalternatiive on valla territooriumil ainult üks. Seda, et õiguspärase planeerimismenetluse

läbiviimiseks peab olema võimalik võrrelda vähemalt kahte alternatiivset asukohta, möönab ka

huvitatud isik (Enefit Green AS 18.12.2020 kirja p-s 2.1.4.).

Sellega seoses on oluliselt muutunud planeeringu koostamise eesmärk. Algselt oli planeeringu

koostamisel eesmärgiks, et Lääne-Nigula Vallavolikogu saaks eriplaneeringu koostamise esimeses

etapis kaaluda erinevate võimalike asukohtade vahel ning valida nende hulgast kõige sobivam.

Selle asemel on selgunud, et vallavolikogul on võimalik otsustada ainult selle üle, kas koostada

detailne lahendus ala 2 suhtes või mitte. Seega on alus lõpetada planeeringu koostamine PlanS §

97 lg 1 p 2 kohaselt.

8 / 13

Lääne-Nigula Vallavolikogu on seisukohal, et sõltumata põhimõttelistest probleemidest, mida

tekitab asukoha osas alternatiivide puudumine, on kavandatud tuulepargi rajamine alale 2

välistatud. Vastavad kaalutlused on esitatud seletuskirja järgmistes punktides (3.2.-3.4.).

3.2. Tuulepargi rajamine oleks vastuolus valla arengueesmärkide ja huvidega

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on kohalikku huvi väljendav planeering. PlanS § 10 lg 3

kohaselt peab kohalikku huvi väljendav planeering lähtuma kohalikest huvidest ja olema

kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti

väljendavate strateegiliste dokumentidega. Kohaliku omavalitsuse kui kohalikku huvi väljendava,

sõltumatu avaliku võimu kandja huve väljendavad selle koostatud strateegilised dokumendid, sh

valla arengukava ja üldplaneering.

Valla arengukava (2018-2026) strateegilisteks eesmärkideks on mh, et vald oleks atraktiivne elu-

ja töökeskkond, luues eeldusi elanike arvu suurenemiseks; vald oleks atraktiivne turismipiirkond

(sh loodusturismi seisukohast) ning kogukonnad oleksid tegusad ja kaasatud (sh valla juhtimisse).

Seejuures nähakse Risti piirkonda ühe alana, kus uute elamuehituseks sobivate alade

planeerimisega oleks võimalik valla elanike arvu kasvatada, pakkudes uutele elanikele

olemasolevaid kvaliteetseid avalikke teenuseid. Piirkonna arengupotentsiaali suurendab mh

kavandatud rongiliikluse taastamine Tallinna ja Haapsalu vahel. Arengukava ei näe ette

suuremahulist tuuleenergia arendamist, eriti olukorras, kus see läheb oluliselt vastuollu teiste

strateegiliste eesmärkidega ja kogukondade huvidega.

Lääne-Nigula vallas kehtivad täna valdade ühinemise eelsed üldplaneeringud, millest mõned on

koostatud enam kui kümme aastat tagasi (sh Risti valla üldplaneering). Seetõttu väljendab valla

kui terviku tänapäevaseid huve paremini koostatav üldplaneering, mis on juba läbinud

vastuvõtmisele eelneva avalikustamise. Koostatava üldplaneeringu ruumilise arengu eesmärkide

hulka kuulub eesmärk suunata elamuarendust olemasolevatesse tihedamini asustatud ja oluliste

loodusväärtusteta piirkondadesse, kus suurem osas vajaminevast taristust on olemas või

lähiulatuses. Selliste piirkondade hulka kuulub ka Risti aleviku lähiümbrus. Samuti näeb

üldplaneering eesmärgina ette väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbelise kasutuse ja

säilimise tagamise. Uus üldplaneering ei näe samuti ette suuremahulist tuuleenergia arendamist.

Planeeringu eelnõu (p 3.9.4.1.) kohaselt on valda lubatud püstitada ainult uusi väiketuulikuid (kuni

30 m kõrguseid tuulikuid).

On ilmselge, et kavandatud suuremahulise tuulepargi rajamisega alale 2 muudetaks põhjalikult ja

olemuslikult harjumuspärast keskkonda ning sellega kaasnevad erinevad häiringud, sh

kõrgepingeliinide ja tuulikute visuaalne häiring, ulatuslik raadamine, müra, varjutus jms. Sellised

häiringud oleks ilmselges vastuolus valla strateegiadokumentides väljendatud kohaliku huviga,

mis seisneb valla loodus- ja elukeskkonna hoidmises ja väärtustamises ning Risti aleviku kui

kohaliku keskuse arengupotentsiaali realiseerimises. Viimases osas ei ole vastuväiteid esitanud ka

huvitatud isik.

Vald peab oma arengu planeerimisel arvestama kehtiva maakonnaplaneeringuga. 22.03.2018

kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringus 2030+, mille osaks on varasemalt eraldiseisva

teemaplaneeringuna koostatud tuuleenergeetika planeering, on tulenevalt erinevatest piiravatest

teguritest (inimasustus, looduskaitselised väärtused jt) elektrituulikute arendusalad juba ära

määratud. Ühtegi tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtades määratletud kolmest

potentsiaalselt sobilikust alast (sh ala 2) ei näe maakonnaplaneering ette elektrituulikute

arendusalana.

Planeeringute hierarhilisusest tulenevalt võib kohaliku omavalitsuse planeeringutega, sh

tuuleenergeetika eriplaneeringuga, maakonnaplaneeringut üldjuhul täpsustada. Planeerimisseaduse

9 / 13

§ 121 lg 3 p 3 (koosmõjus § 75 lg-ga 3) annab küll õigusliku võimaluse kehtiva

maakonnaplaneeringu muutmiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga, ent tulenevalt

planeerimisõiguse põhimõtetest peavad maakonnaplaneeringu muutmiseks kohaliku omavalitsuse

planeeringuga esinema mõjuvad põhjused. Antud juhul puuduvad valla hinnangul põhjused ja

kaalutlused, mis õigustaks maakonnaplaneeringu muutmist. Vastupidi, planeeringumenetluse

eesmärkide saavutamise võimatus ning ülekaalukad avalikud huvid räägivad selle vastu, et

eriplaneeringu menetlusega jätkata ning selle tulemusena maakonnaplaneeringut muuta.

Valla eesmärk ei ole mastaapselt tuuleenergeetikat arendada, vaid jätkata teiste võetud eesmärkide

täitmist. Seega oleks tuulepargi rajamine alale 2 olulisel määral vastuolus kohaliku omavalitsuse

huvide ja strateegiliste eesmärkidega. Kuna nii planeeringu kehtestamine kui selle elluviimine

oleks välistatud, tuleb menetlus HMS § 5 lg 2 ning PlanS § 97 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

3.3. Planeeringu koostamise lõpetamiseks esinevad ülekaalukad avalikud huvid

Planeerimisseaduse § 10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama

erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise

põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohustab kaalutlusotsuse tegemisel kaaluma erinevaid huve.

 Avalik huvi tuulepargi rajamise vastu alale 2 on valla arengueesmärkidest tulenev

huvi säilitada Risti piirkonna senine inimese- ja loodussõbralik keskkond ning

muuta Risti aleviku lähiala veel atraktiivsemaks tulevastele elanikele. Vastavaid

huve kajastavad muuhulgas valla arengukava ja üldplaneering (vt täpsemalt p 3.2).

 Samuti on oluline avalik huvi tuulepargi vastu kogukonna vastuseis. Nimelt on

kogukondlikku huvi väljakujunenud elu- ja looduskeskkonna säilitamiseks

väljendanud suur osa valla sealse piirkonna kogukonnast, sh Seljaküla elanikud,

Risti kogukond, Piirsalu Küla Selts. Vallale 19.11.2020 esitatud avaliku

pöördumise on allkirjastanud ligikaudu 1100 isikut. Pöördumistes on väljendatud

seisukohta, et tuulepargi rajamisega planeeringu lähteseisukohtades märgitud

potentsiaalselt sobilikele aladele (sh alale 2) kaasneksid ülemäärased häiringud,

kuna tuulikud on pretsedenditult suurte dimensioonidega (kuni 290 m) ning need

asuksid liiga lähedal elamutele. Samuti on esile toodud, et tuulepargi rajamine ei

pruugi lisada valda töökohti, halvendades samas elukvaliteeti ning tõrjudes vallast

elanikke ning teisi tööandjaid. Kuigi vallale on esitatud ka paari isiku

poolehoiuavaldused tuulepargile, on tegemist ilmselgelt pigem erandlike

arvamustega. Suure osa kogukonna väljendatud huvi olemasoleva keskkonna

säilitamise vastu kannab kogukondlikke väärtusi, millega tuleb kohalikul

omavalitsusel planeerimisseaduse § 8 ja § 10 lg 3 kohaselt planeeringute

koostamisel arvestada. Planeeringumenetluse käigus on selgunud, et kogukonna

vastuseis tehnilistele eeltingimustele vastava tuulepargi alale 2 rajamisele on

põhimõtteline ning seda ei ole võimalik ületada planeeringumenetluse jätkamise

ning täiendavate uuringute läbiviimise teel.

 Tuulepargi rajamist ei toeta looduskeskkonna huvid. Planeeringumenetluse käigus

juhtisid nii Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium kui ka Eesti

Keskkonnaühenduste Koda tähelepanu sellele, et eelvaliku alade kindlaks

määramisel ei ole piisavalt arvestatud looduskaitseliste väärtustega, sh haruldaste

linnuliikide pesapaikade ja nende kaitseks vajaliku puhvriga, rändlindude

peatuspaikade ja rändeteedega, millega arvestati põhjalikult maakonnaplaneeringu

koostamisel ning mille tulemusel valiti välja tuuleenergia arendusalad Lääne

maakonnas. Keskkonnakaitsega tegelevate asutuste ja ühenduste seisukohtadest

10 / 13

ilmneb, et vastavad alad on kavandatud mahus tegevuse läbiviimiseks suure

tõenäosusega ebasobivad looduskaitselisest seisukohast, sh Matsalu rahvuspargi

kaitse-eesmärke silmas pidades. Seega kaasnevad tuulepargi rajamisega alal 2

olulised negatiivsed mõjud looduskeskkonnale. Sellele viitab ka KSH I etapi

aruande tööversioon (vt lk 27-29), mille kohaselt on vähemalt osa alast oluline

toitumisala must-toonekurele, väike-konnakotkale ja teistele haukalistele ning

muudele linnuliikidele. Juba KSH I etapis tehtud välitööde käigus leiti uusi

kaitsealuste liikide pesitsuspaiku ning aruandes nõutud täiendavate uuringute

tegemisel lisanduks neid eelduslikult veelgi.

 Pakutud parameetritega tuulepargi rajamise vastu räägivad ka tuulepargist

mõjutatud eraisikute huvid ja õigused. Erakordselt suurte mõõtmetega tuulikute

rajamisega kaasnevad keskkonnahäiringud, ennekõike müra ja varjutus, riivavad

paratamatult mõjupiirkonda jäävate isikute õiguseid, sh õigust tervise kaitsele,

omandiõigust läbi kinnisvara hinna muutuste jms. Kõiki häiringute mõjusid ei ole

võimalik rahasse hinnata ning isegi kui oleks, oleks vastavate rahaliste nõuete

maksmapanek inimestele keeruline ja suuri ressursse nõudev.

 Tuulepargi poolt räägib seda rajada sooviva Enefit Green AS huvi tuuleenergia

tootmiseks ja selle kaudu ettevõtte äriliste eesmärkide saavutamiseks. Teadaolevalt

arendab Enefit Green AS Lääne-Eestis juba mitmeid maismaatuuleparke (Aulepa,

Tootsi) ning meretuuleparke (Loode-Eesti, Kihnu). Tegemist on rahvusvahelise

energiaettevõttega, kelle huvi konkreetsete parameetritega projekti vastu just

Lääne-Nigula vallas alal 2 piirdub pigem äriliste huvidega.

Kohatu on huvitatud isiku 18.12.2020 p-s 2.2.8. väljendatud seisukoht, nagu

tuleneks asjaolust, et tegemist on riigile kuuluva ettevõtte tütarettevõttega, tema

ärihuvidele eriline kaal. Taastuvenergeetika arendamine kui avalik huvi ei ole

eksklusiivselt Enefit Green AS-i ja samasse kontserni kuuluvate teiste ettevõtete

ülesandeks või õiguseks, mistõttu on kohane eristada huvitatud isiku ärihuve ja

üldist avalikku huvi taastuvenergia arendamiseks. Äriühingu emaettevõtja aktsiate

kuulumine riigile ei muuda äriühingu erahuve avalikeks huvideks.

 Avalikuks huviks tuulepargi rajamise poolt on ka avalik huvi taastuvenergeetika

arendamise vastu. Samas on tegemist huviga, mille realiseerimiseks ei ole

tingimata vajalik rajada just sellist tuuleparki, mis vastab Enefit Green AS

määratletud tehnilistele eeltingimusele, ja konkreetsesse asukohta, kuhu see ei sobi.

Tegemist ei ole kohaliku, vaid üleriigilise huviga, mis ei ole kitsendatud Lääne-

Nigula valla territooriumiga (mis moodustab vaid ca 3,3% kogu Eesti maismaa

pindalast) või selle osaga. Kui tuuleenergeetika arendamine oleks riigile vajalik või

võimalik konkreetselt just Lääne-Nigula valla territooriumil, peaks selline suunis

tulema riigilt ja olema väljendatud riigi või maakonna tasandi planeeringutes või

muudes ruumilist aspekti käsitlevates arengudokumentides. Viimati (2018)

kehtestatud Lääne maakonna maakonnaplaneeringus erihuvi konkreetses asukohas

tuulepargi järele ei ole avaldatud.

Kaaludes erinevaid huve, on Lääne-Nigula Vallavolikogu seisukohal, et Enefit Green AS erahuvi

ja võimalik avalik huvi tuulepargi rajamise poolt ei kaalu üles avalikke huve ja erahuve tuulepargi

rajamise vastu. Planeeringumenetluse jätkamine ei ole põhjendatud juba ainuüksi valla ja muudest

kohalikest huvidest lähtudes; samas räägivad selle vastu ka muud huvid (sh looduskaitseline huvi).

Enefit Green AS 13.11.2020 kirjas väljapakutud kompensatsioonimeetmed ja võimalik

talumistasu võib küll kompenseerida häiringuid neist vahetult mõjutatud isikutele ning võib-olla

suurendada mõnevõrra omavalitsuse sissetulekuid, kuid see ei kõrvalda vastuolusid kohalike

avalike huvidega ning omavalitsuse arengueesmärkidega. Valla strateegiadokumentides ettenähtud

11 / 13

Risti piirkonna arengu pidurdamine on mõjuks, mille kompenseerimine talumistasuga ei ole

olemuslikult võimalik. Lisaks on täna teadmata, kas üldse ja millal kohaliku kasu mudel

(talumistasu) praktikas kasutusse jõuab. Seega soovitud parameetritega tuulepargi rajamine

takistaks valla arengustrateegiate ja -kavadega ettenähtu saavutamist ja seda ei ole võimalik

kompenseerida.

Lääne-Nigula Vallavolikogu rõhutab, et vastavalt PlanS § 10 lg-le 3 peab kohalikku huvi

väljendav planeering, st ka kohaliku omavalitsuse eriplaneering, lähtuma ennekõike kohalikest

huvidest (olles samas kooskõlas riiklike huve väljendava planeeringuga jt ruumilist aspekti

väljendavate strateegiliste dokumentidega). Seega ei ole õige huvitatud isiku 18.12.2020 kirjas (vt

p 2.2.5.) väljendatud seisukoht, nagu peaks vald kohaliku kogukonna ja kohaliku

omavalitsusüksuse huvidega vastuolus oleva eriplaneeringu puhul asuma erilise hoolega

planeeringulahendust arendaja huvides kaitsma ning selle võimalikele positiivsetele külgedele

erilist tähelepanu pöörama. Planeerimismenetlusele omane huvide tasakaalustamise põhimõte

(millele huvitatud isik viitab ka 18.12.2020 kirja p-s 2.6.5.) ei tähenda, et ülekaalukate

arendustegevuse vastaste huvide esinemisel tuleks planeeringumenetlus neist sõltumata lõpule viia

ja planeering kehtestada.

3.4. Muud olulised asjaolud

Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada olulisi

asjaolusid. Vald on arvestanud ka sellega, et tuulepark võib seada ohtu riigikaitselise ehitise

töövõime.

Enefit Green AS on soovinud tuulikuid kõrgusega kuni 290 meetrit. Kaitseministeerium leidis

26.06.2020 oma arvamuses, et õhuseireradarite töövõime tagamiseks ei tohi tuulikute kõrgus

ühelgi alal ületada 75 meetrit maapinnast, mis on ca 4 korda vähem, kui huvitatud isiku poolt

soovitud tuulikute maksimaalne kõrgus. Enefit Green AS ei ole pidanud võimalikuks tuulikute

kõrgust nii oluliselt vähendada.

Enefit Green AS on oma kirjades väitnud, et viib koostöös Kaitseministeeriumiga läbi analüüsi,

mille tulemusel ministeerium saab täpsustada kehtivaid kõrgusepiiranguid. Enefit Green AS

13.11.2020 ning 18.12.2020 kirjades viidatakse võimalusele, et vastav täpsustus saabub

eeldatavalt 2021. aasta esimeses kvartalis.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja saatis Lääne-Nigula vallale

18.12.2020 e-kirja, selgitamaks täiendavalt ministeeriumi seisukohti ja edasiste tegevuste

perspektiive. Kirjas rõhutab Kaitseministeerium, et osaleb uuringu teostamises klassifitseeritud

andmete valdajana, mitte analüüsilepingu osalisena. Uuringu aluseks olev hüpotees, et Muhu ja

Ämari radar võiksid teineteist kompenseerida selliselt, et 45-70 meetrist kõrgemate tuulikute

rajamine on võimalik, ei pruugi kinnitust leida. Lisaks ei ole uuringu täpne valmimisaeg teada.

Ministeeriumi arvamust ei ole oodata 2021. a I kvartalis, pigem on eesmärk saada selgus 2021. a I

poolaasta jooksul. Ministeerium peaks kujundama uue seisukoha planeeringu kooskõlastuse osas

pärast uuringutulemuste laekumist ja analüüsi.

Seega on jätkuvalt teadmata nii see, kas tuulepargi rajamisel oleksid riigikaitselise ehitise

töövõime nõutavad kriteeriumid saavutatavad kui see, millal vastav selgus saabub.

Kaitseministeeriumi väljendatud seisukohtade kohaselt ei ole põhjust arvata, et algsest

kooskõlastuses nimetatud piirist (45-70 m) kõrgemate tuulikute rajamine on riigikaitselistest

huvidest lähtuvalt üldse võimalik. Lisaks ei ole Kaitseministeeriumi arvamusest kuidagi võimalik

välja lugeda seda, et kui mööndusi üldse tehakse, siis võiksid need olla nii olulised, et 45 meetri

kõrguste tuulikute asemel koguni 290 meetri kõrgused tuulikud rajada lubatakse.

12 / 13

3.5. Planeeringumenetluse jätkamine ei oleks kooskõlas ausa, õiglase ja tõhusa

haldusmenetluse põhimõttega

HMS § 5 lg 2 näeb ette, et haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja tõhusalt, võimalikult

lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi kõigile menetlusega seotud

isikutele. Avaliku võimu tegevus haldusmenetluses, sh Lääne-Nigula valla tegevus

tuuleenergeetika eriplaneeringu menetluses, ei tohi olla ka huvitatud isikut või laiemat avalikkust

eksitav.

Tuuleenergeetika eriplaneeringu menetlus on jõudnud seisu, kus Lääne-Nigula vallal on

kujunenud veendumus, et tuulepargi rajamine ainsasse võimalikku asukohta – alale 2 – oleks

vastuolus valla eesmärkide ja kogukonna huvidega. Samuti pole vallal võimalik teostada

tuuleenergeetika eriplaneeringu koostamisel kaalutlusõigust eesmärgi- ja õiguspäraselt. Tuulepargi

asukoha osas puuduvad reaalsed alternatiivid, mida omavahel võrrelda. Seetõttu on ka

olemuslikult muutunud planeeringu algatamisel seatud, planeerimisseaduse regulatsioonist

lähtunud menetluse eesmärk – valida tuulepargile sobivaim asukoht erinevate alternatiivsete

asukohtade seast. Samas ei ole Enefit Green AS senini (sh pärast otsuse eelnõu tutvustamist, oma

18.12.2020 kirjas) olnud valmis avaldama, milline oleks tema huvi minimaalne maht või muutma

planeeringu algatamise etapis määratletud tehnilisi eeltingimusi, mis võimaldaks alternatiivsete

asukohtade hulka suurendada. Seega puudub tuulepargi rajamiseks sobiv asukoht, mille osas oleks

võimalik koostada ning kehtestada detailne lahendus.

Menetluse jätkamine sellises olukorras oleks eksitav laiema avalikkuse, aga ka huvitatud isiku

suhtes. Samuti kaasneksid sellise tulemusele mitteviiva menetluse läbiviimisega põhjendamatu

aja- ja rahakulu ning halduskoormus vallale, Enefit Green AS-ile ning teistele

planeeringumenetluses osalevatele isikutele.

Menetluse jätkamist ei saa õigustada ka kohaliku kogukonna suurema informeerimise ja

kaasamise eesmärk, mida tõi oma 18.12.2020 vastuväidete p-des 2.2.3. ja 2.2.7. esile Enefit Green

AS. Esiteks oleks selline kaasamine reaalsete alternatiivide puudumise tõttu vastuolus kaasamise

mõttega ja näiline. Kohalik kogukond ja teised menetlusosalised ei saaks avaldada oma arvamust

eriplaneeringu I etapi seisukohalt kõige tähtsamas küsimuses – milline alternatiivsetest

asukohtadest võiks olla kavandatud tegevuseks sobivaim. Teiseks puudub selliseks kaasamiseks

vajadus olukorras, kus juba varases planeeringumenetluse etapis on selgunud, et arendaja huvile

vastava tuulepargi rajamine ainsasse valikusse jäänud asukohta on välistatud, kuna see oleks

vastuolus ülekaalukate avalike huvidega, mida väljendavad nii kohaliku omavalitsuse

arengudokumendid kui kohaliku kogukonna seisukohad planeeringumenetluses. Arvestades nii

kohaliku omavalitsuse arengudokumentides kajastatud kohalikke huvisid kui kohaliku kogukonna

seisukohtade sisu, ei ole usutav, et edasises menetluses täiendava info kogumine arendustegevuse

ja selle mõjude kohta või kõrvaltingimuste seadmine ilma tehnilisi eeltingimusi muutmata võiks

neid vastuolusid kõrvaldada.

3.6.Planeeringumenetluse lõpetamine ei riiva ülemääraselt Enefit Green AS õiguseid

Lääne-Nigula Vallavolikogu on seisukohal, et planeeringumenetluse lõpetamine riivab küll Enefit

Green AS õiguseid, ent ei tee seda ülemääraselt ega pöördumatult. Riive on õigustatud

ülekaalukate avalike huvide tõttu ning seetõttu, et käimasoleva planeerimismenetluse jätkamine ei

anna Lääne-Nigula vallale alust õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks.

Riigikohus on korduvalt sedastanud, et planeeringumenetluse algatamine või teatud etappide

läbimine ei tekita õiguspärast ootust, et planeeringumenetlus kindlasti lõpule viiakse ja planeering

kehtestatakse (vt nt otsuseid asjas 3-3-1-15-01, p 32; 3-3-1-62-02, p 10; 3-3-1-96-13, p 25). Seega

pidi Enefit Green AS arvestama planeeringu algatamist taotledes, et planeeringut ei pruugita

13 / 13

kehtestada, kui selle vastu räägivad olulised asjaolud ja kaalukad huvid, sh ülekaalukad avalikud

huvid. Samuti pidi isik arvestama, et planeeringumenetlus võidakse lõpetada, kui see on vastavalt

asjaoludele põhjendatud (sh kui omavalitsusel ei ole võimalik teostada õiguspärast

planeerimisdiskretsiooni või planeeringu koostamise eesmärk olemuslikult muutub).

Enefit Green AS vastuväited selles küsimuses on vastuolulised.

18.12.2020 kirjas väidab huvitatud isik küll ühelt poolt, et planeeringu koostamisest huvitatud

isikul ei ole teiste menetlusosaliste ees erihüvesid (p 2.1.10.). Samas (kirja p-des 2.6.3.-2.6.5.)

leiab huvitatud isik, et kuna ta on sõlminud lepingu planeerimismenetlusega seotud kulude

kandmiseks, peaks kohalik omavalitsus jätkama menetlust, et leida osapoolte vahel konsensus.

Enefit Green AS seisukohti arvestades saab konsensus, millega ka huvitatud isik nõustub, seisneda

ainult tehnilistele eeltingimustele vastava tuulepargi rajamiseks planeeringu kehtestamises. Seega

leiab Enefit Green AS sisuliselt siiski, et tal on õigus mitte ainult õiguspärasele

planeerimismenetlusele, vaid teatud sisuga lõpptulemusele. Sellise seisukohaga Lääne-Nigula

Vallavolikogu ei nõustu.

Samuti on vastuoluline 18.12.2020 kirja p-s 2.6.2. esitatud väide, nagu oleks välistatud tuulepargi

arendus selleks arendaja hinnangul sobivaimasse asukohta ning Lääne-Nigula vald peaks kaaluma,

kas konkreetne asukoht võibki olla ainus, kuhu arendaja soovib arendust rajada ja milline on

sellest tulenevalt arendaja huvide riive.

Esiteks leiab Lääne-Nigula Vallavolikogu, et pelgalt arendaja soov rajada tuulepark vaid

konkreetsesse asukohta ei saa olla tema õiguste riive seisukohalt määravaks. Vastustaja saab

arendaja õiguste riive seisukohalt arvestada objektiivse võimalikkusega arendaja huve mujal

teostada. Igal juhul pole vastustajal võimalik arendaja eest ja tema panuseta võimalik viimase

soove või kavatsusi välja selgitada. Sarnaselt varasemaga ei esita Enefit Green AS oma huve ka

18.12.2020 kirjas selgelt, viidates selle asemel vaid hüpoteetilisele võimalusele, et näiteks mujale

kui konkreetsesse asukohta (mille all peab arendaja ilmselt silmas ala 2) tuulepargi rajamisest ei

pruugi isik näiteks tuuleolude tõttu olla huvitatud. Lääne-Nigula Vallavolikogul ei ole võimalik

õiguspärase kaalutlusotsuse tegemisel arvestada selliste huvide riivega, mida ka selle huvi kandja

ise väljendab hüpoteetilistena. Vastupidiste andmete puudumisel eeldab Lääne-Nigula

Vallavolikogu, et Enefit Green AS-il on oma ärihuvide edendamine võimalik ka mujal kui alal 2,

samuti teistsuguste parameetritega tuuleparkide rajamise läbi. Seega ei ole planeeringumenetluse

lõpetamisega kaasnev isiku huvide riive ülemäärane.

Käesolev otsus ei välista uue, muudetud eeltingimustel tugineva planeeringu algatamise taotluse

esitamist Enefit Green AS poolt. Sellise taotluse esitamise korral on Lääne-Nigula Vallavolikogul

võimalik kaaluda uue planeeringu algatamist ning läbiviimist.

Seletuskiri

Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.01.2021 otsusele nr 1

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

lõpetamine

Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 54 algatati kohaliku omavalitsuse

eriplaneering tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks (edaspidi –

tuuleenergeetika eriplaneering) ning planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Algatamisel oli teadaolev planeeringuala kogu valla territoorium suurusega 1448,77 km2.

Planeeringu algatamise aluseks oli Enefit Green AS taotlus, kes soovis rajada maismaatuuleparki

Lääne-Nigula valda. Enefit Green AS esitatud tehniliste eeltingimuste kohaselt peaks tuulepark

koosnema 17-30 tuulikust kõrgusega kuni 290 meetrit, tuuleparki teenindavatest teedest,

pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast.

Menetluse käigus on täpsustatud tuuleenergeetika eriplaneeringu, seal hulgas planeeringuala

eelvaliku ja planeeringu strateegilise keskkonnamõjude hindamise (KSH) lähteülesannet ja

lähteseisukohti. Kaasatud haldusorganid, kohalikku kogukonda esindavad organisatsioonid ning

muud huvitatud isikud on esitanud oma ettepanekud ja seisukohad. Vald on hinnanud tuulepargiga

kaasnevaid mõjusid valla eesmärkidele ja arenguplaanidele ning kujundanud tuulepargi rajamise

suhtes oma seisukoha. Valminud on ka esimene versioon KSH I etapi aruandest.

Käesolevaks ajaks on selge, et kavandatava tuulepargi rajamine Lääne-Nigula valda Risti aleviku

lähedale, ainsasse asukohta, mis vastab tuulepargi lähtetingimustele, oleks vastuolus valla

arengueesmärkide ning ülekaalukate avalike huvidega. Planeeritava tuulepargi (kuni 30

tuulegeneraatorit kõrgusega kuni 290 meetrit) majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnamõjud on

märkimisväärsed ja mõjutavad vallast ulatuslikku osa. Nii olulise ruumilise mõjuga objekti

rajamine Lääne-Nigula valla ühe suurema ja kõrge arengupotentsiaaliga keskuse lähedale

vähendaks valla atraktiivsust uutele elanikele ning seaks ohtu valla eesmärkide täitmise. Avalike

koosolekute ja arutelude käigus on selgunud kohaliku kogukonna tugev ja põhimõtteline vastuseis

projektile. Valla ja kohaliku kogukonna jaoks oleksid tuulepargist saadavad kasud hüpoteetilised

ja kaudsed, kuid kahjud samas oleksid tõenäolised ja korvamatud. Kehtiv maakonnaplaneering

konkreetsesse asukohta ega ka muudesse eelvalikus olnud asukohtadesse tuulepargi rajamist ette

ei näe. Senise menetluse tulemusi ja Enefit Green AS väljendatud seisukohti arvestades on ilmne,

et puuduvad reaalsed alternatiivid, mille võrdlemise ja kaalumise tulemusena saaks tuulepargile

sobivama asukoha leida.

Eeltoodud põhjustel tuleb eriplaneeringu koostamine lõpetada.

1. ÕIGUSLIK ALUS

Planeerimisseaduse (PlanS) § 97 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) võib selle koostamise korraldaja lõpetada. Sättes

on esitatud (avatud) loetelu olukordadest, kus menetluse lõpetamine on asjakohane. Muuhulgas

võib planeeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja KSH

lõpetada kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise

tulevikus (PlanS § 97 lg 1 p 1). Samuti võib planeeringu koostamise menetluse lõpetada

planeeringu koostamise eesmärgi muutumisel planeeringu käigus (PlanS § 97 lg 1 p 2).

Planeerimisseaduse seletuskirja 1 (lk 154) kohaselt sarnaneb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

menetlus riigi eriplaneeringu menetlusega (erisusena on seletuskirjas välja toodud vaid

maavanema heakskiidu kohustus). Riigi eriplaneeringu menetluse lõpetamise aluste osas on

1 Kättesaadav internetis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-

9679fd001f43/Planeerimisseadus

2 / 12

seletuskirjas sõnaselgelt välja toodud, et tegemist ei ole ammendava loeteluga, st eriplaneeringu

menetluse võib lõpetada ka muudel juhtudel (vt seletuskirja lk 85). Praktikas on riigi

eriplaneeringu menetluse lõpetamise aluseks peetud ka seda, kui tulenevalt ülekaalukast avalikust

huvist puudub planeeringualal sobiva asukoha leidmiseks perspektiiv.

Arvestades kavandatud tegevuse ainsas võimalikus asukohas elluviimise vastu rääkivaid

asjaolusid ja ülekaalukaid avalikke huve, ei ole planeeringumenetluse jätkamine võimalik (PlanS §

97 lg 1 p 1). Samuti on planeeringu koostamise käigus olemuslikult muutunud menetluse eesmärk

(PlanS § 97 lg 1 p 2).

Planeerimisdiskretsiooni teostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel juhinduda ka teistest PlanS

asjakohastest normidest ja haldusmenetluse seaduse (HMS) üldnormidest, millest on antud juhul

asjakohased järgmised:

 HMS § 4 lg 2 kaalutlusotsuse reeglid;

 HMS § 5 lõikes 2 väljendatud eesmärgipärase, kiire ja tõhusa haldusmenetluse

põhimõte;

 PlanS § 8 sätestatud elukeskkonna parandamise põhimõte;

 PlanS § 10 lõigetes 1 ja 3 sätestatud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte

kohalikku huvi väljendava planeeringu puhul.

2. KOKKUVÕTE MENETLUSEST JA FAKTILISTEST ASJAOLUDEST

8.08.2019 esitas Enefit Green AS Lääne-Nigula vallale taotluse algatada Lääne-Nigula vallas

kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja KSH vastavalt PlanS §-le 96. Taotluse eesmärk oli rajada

Lääne-Nigula valda maismaatuulepark ja selle teenindamiseks vajalik taristu.

17.10.2019 otsusega nr 54 algatas Lääne-Nigula Vallavolikogu eriplaneeringu ja selle KSH.

Otsuse järel asuti koostama eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja KSH

väljatöötamise kavatsust. Lähteseisukohtade koostamisel lähtuti Enefit Green AS väljatoodud

tehnilistest eeltingimustest. Vastavalt eriplaneeringu algatamise taotlusele ning tehnilistele

eeltingimustele peaks tuulepark koosnema 17 kuni 30-st kuni 290 m tipukõrgusega

tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust (33 kV

maakaablid) ja alajaamast (330 kV). Tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on ca 2500 ha, mis peaks

olema tervik (mitte koosnema lahustükkidest). Tuulepark soovitakse liita põhivõrgu 330 kV

alajaama ning tuulepargi juures paikneva alajaama ja põhivõrgu 330 kV alajaama vahelise õhuliini

pikkus võib olla kuni 15 km. Põhivõrguga liitumist võimaldav alajaam on võimalik rajada 330 kV

elektriliini juurde ja selleks tuleb eelistada olemasolevate alajaamade asukohti.

Lähteseisukohtade kohaselt tuvastati välistava kaardianalüüsi meetodil kolm tuulepargi rajamiseks

potentsiaalselt sobivat ala. Ala 1 on suurusega 2428 ha ning asub valla idaosas ja jääb Kuijõe,

Piirsalu, Kuke, Rõuma ja Rehemäe külade territooriumile. Potentsiaalselt sobiv ala 2 on suurusega

3061 ha ning asub valla keskosas Risti aleviku lähedal, Vidruka, Seljaküla, Piirsalu, Jaakna, Luigu

ja Rõuma külades. Ala 3 asub valla lõunaosas Keskvere, Liivi, Niinja, Kokre, Ohtla, Mõrdu,

Üdruma, Laiküla, Soo-otsa ja Kabeli külades. KSH väljatöötamise kavatsus kirjeldas aladega

seotud väärtusi ning täiendavate uuringute vajadust. Muuhulgas järeldati dokumendis, et vaja on

läbi viia nn asjakohane hindamine, selgitamaks välja võimalikud mõjud Natura 2000 võrgustiku

aladele.

3 / 12

29.06-27.08.2020 toimus asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse

avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku käigus esitati Lääne-Nigula vallale valla elanike ning

kodanikuühenduste (Seljaküla elanikud, Risti kogukond, Piirsalu Küla Selts MTÜ jt) poolt suur

hulk seisukohti. Vallaelanikud ja kodanikuühendused tõid esile, et tehnilistele eeltingimustele

vastavad asukohad ei pruugi olla sobivad, lähtekohaks võetud minimaalne distants elamutest on

liiga väike ning tuulikute maksimumkõrgus liiga suur. Samuti tehti suur hulk ettepanekuid KSH I

etapi ja planeeringu edasiseks koostamiseks.

Samuti esitasid oma seisukohad kaasatud isikud ja asutused: Kaitseministeerium, Lennuamet,

Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium ning valitsusväliseid

keskkonnaorganisatsioone ühendav Keskkonnaühenduste Koda. Nende seisukohad olid

kokkuvõtlikult järgmised:

 Kaitseministeerium selgitas, et radari mõjutamise vältimiseks ei või tuulepargi

tuulikud olla kõrgemad kui 75 meetrit. Arvestades, et Enefit Green AS soovitud

tuulikute kõrgus on 290 meetrit, oleks vajalik tuulikute kõrgust vähendada kuni 215

meetri võrra.

 Lennuamet teatas, et soovituslik piiranguvöönd Martna radari ümber on 500 –

15000 meetrit, mis tõenäoliselt välistab huvitatud isiku eelistatud ala 3 asukoha

eelvalikus.

 Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda

juhtisid tähelepanu sellele, et eelvaliku alade kindlaks määramisel ei ole piisavalt

arvestatud looduskaitseliste väärtustega, sh haruldaste linnuliikide pesapaikade ja

nende kaitseks vajaliku puhvriga, rändlindude peatuspaikade ja rändeteedega,

millega arvestati põhjalikult maakonnaplaneeringu koostamisel ning mille

tulemusel valiti välja tuuleenergia arendusalad Lääne maakonnas.

22.09.2020 koostas Lääne-Nigula Vallavalitsus selgitused avaliku väljapaneku poolt kaasatavate

poolt tulnud ettepanekutele, püüdes leida osapooli rahuldavaid kompromisse ning lahendusi

eriplaneeringu jätkamiseks.

Avalikud arutelud planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse, nende

väljapanekul toimunud seisukohtade ning valla selgituste teemal toimusid 28.09.2020, 29.09.2020

ning 30.09.2020 vastavalt Ristil, Taeblas ja Kullamaal. Aruteludel aktiivselt osalenud

kogukonnaühenduste esindajad jäid oma kirjalikult esitatud vastuväidete ja seisukohtade juurde,

lisades täiendavaid ettepanekuid, selgitusi ja põhjendusi. Samuti selgitasid aruteludel oma

seisukohti ning vastasid küsimustele Enefit Green AS esindajad.

Avalike arutelude tulemusena ilmnes, et kohaliku kogukonna vastuseis tehnilistele eeltingimustele

vastava tuulepargi rajamisele asukohtadesse, mis olid kaardianalüüsi tulemusena valikusse jäänud,

on põhimõttelist laadi ning ei ole ületatav ainuüksi täiendavate asjaolude väljaselgitamise läbi.

Samuti selgus 28.09.2020 Ristil toimunud arutelu käigus, et Enefit Green AS tehniliste

eeltingimuste märkimisväärset korrigeerimist, mis alternatiivide hulka suurendaks, võimalikuks ei

pea. Avalikel aruteludel ilmnes, et tõenäoliselt ei ole edasise menetluse käigus võimalik leida

konsensust alale 2 tehnilistele eeltingimustele vastava tuulepargi rajamise osas.

7.10.2020 esitasid Lääne-Nigula Vallavolikogu esimees ning vallavanem volikogule pöördumise,

milles juhtisid tähelepanu planeeringumenetluse käigus ilmnenud asjaoludele, mis seavad tõsise

kahtluse alla planeeringumenetluse edasise jätkumise otstarbekuse. Kirjas toodi välja, et välja on

jäänud selgitamata võimalikke asukohti absoluutselt välistavad asjaolud ning samuti ei ole

huvitatud isik andnud teada oma vähima huvi piirist, mis kitsendab oluliselt asukohaalternatiive.

Pöördumises rõhutati, et tulenevalt lähteülesandest paigutatakse tuuleparki kuni 30 kuni 290

meetri kõrgust tuugenit, mistõttu oleks planeeringu elluviimise korral tegemist Eesti kõige

suurema tuulepargiga. Sellise tuulepargi majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnamõjud on

4 / 12

vaieldamatult suurimad, mida Eestis seni tuuleparkide puhul on käsitletud. Kogukonna jaoks on

kasud hüpoteetilised ja kaudsed, kahjud samas arvestatakse maksimaalsed ja otsesed.

14.10.2020 saatis Enefit Green AS vastusena vallavanema ja volikogu esimehe pöördumisele oma

seisukoha tuuleenergeetika eriplaneeringu menetluse kohta.

15.10.2020 toimus Lääne-Nigula Vallavolikogu istung, kus arutati ka tuuleenergeetika

eriplaneeringu menetluse seisu, ilmnenud asjaolusid ning volikogu esimehe ja vallavanema

pöördumist. Volikogu istungil otsustati ühehäälselt kohustada vallavalitsust valmistama ette

eriplaneeringu protsessi muutmine või lõpetamine. Ettepanekud edasise käigu osas tuli

vallavalitsusel otsuse kohaselt esitada hiljemalt 2020. a detsembri volikogu istungiks.

13.11.2020 saatis Enefit Green AS vallale kirja pealkirjaga „Risti tuulepargi arendusprojekt

Lääne-Nigula vallas“, mille eesmärgiks oli anda ülevaade käimasoleva tuulepargiprojektiga seotud

arengutest ning vastuseid valla tõstatatud küsimustele.

19.11.2020 toimus Lääne-Nigula Vallavolikogu istung, kus Piirsalu külavanem Lea Lai andis

volikogule üle pöördumise kohalike elanike ja kogukondade poolt. Ligikaudu 1100 allkirjaga

pöördumises avaldatakse kategoorilist vastuseisu tuuleenergeetika eriplaneeringu kohase

tuulepargi rajamisele ning palutakse eriplaneeringu menetlus lõpetada.

4.12.2020 kiitis Lääne-Nigula Vallavalitsus heaks tuuleenergeetika eriplaneeringu lõpetamise

otsuse eelnõu. Eelnõu koos seletuskirjaga saadeti kirjalike seisukohtade avaldamiseks Enefit

Green AS-ile, seisukohtade esitamise tähtajaks määrati 18.12.2020. Huvitatud isik kutsuti ka

10.12.2020 toimunud vallavolikogu majandus- ja planeerimiskomisjoni koosolekule.

10.12.2020 arutati tuuleenergeetika eriplaneeringu lõpetamise otsuse eelnõu Lääne-Nigula

Vallavolikogu majandus- ja planeerimiskomisjoni istungil. Arutelul osalesid ka huvitatud isiku

esindajad.

14.12.2020 esitas KSH ekspert Lääne-Nigula vallale KSH I etapi aruande esialgse versiooni.

Esialgsest kolmest asukohaalternatiivist välistati koheselt ala 3, mida KSH aruande koostamise

raames lähemalt edasi ei uuritud (vt KSH I etapi aruande esialgse versiooni lk 12). Ala 1 ei vasta

kehtivat detailplaneeringut arvestades tehnilistes eeltingimustes kindlaks määratud

pindalakriteeriumile (vt KSH I etapi aruande esialgse versiooni lk 70). Samuti esinevad ala

põhjaosas looduskaitselised kitsendused, mis välistavad tuulikute rajamise. Seega saab tuulepargi

rajamist kaaluda vaid alal 2. KSH aruandes sisalduvaid olulisi asjaolusid on lähemalt käsitletud

seletuskirja järgmises peatükis. KSH I etapi aruande esialgne versioon edastati ka huvitatud

isikule.

16.12.2020 saatsid KSH ja planeeringu koostamisega seotud võtmeeksperdid oma seisukoha

seoses planeeringumenetluse hetkeseisuga. Eksperdid rõhutasid oma kirjas muuhulgas, et

tuulepargi rajamiseks on vaid üks reaalne asukoht – ala 2. Ülejäänud valla territooriumil on

eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamine ja kehtestamine planeeringut ja KSH-d

koostavate ekspertide hinnangul välistatud. Seega on täielikult välistatud ka alternatiivsete alade

võrdlemine ja kaalumine otsusetegija – Lääne-Nigula Vallavolikogu – poolt.

18.12.2020 saatis Enefit Green AS oma seisukoha otsuse eelnõu kohta. Huvitatud isik ei toetanud

planeeringumenetluse lõpetamist. Tema hinnangul on menetluse lõpetamine ennatlik, sest

menetluse jätkumisel täpsustuvad alad ja võivad tekkida juurde täiendavaid, arenduseks sobivaid

alasid. Samuti ei nõustu huvitatud isik sellega, et kohalik kogukond on tuulepargi rajamise vastu

ning toob välja, et tema emaettevõtja omaniku (Eesti Vabariigi) huvi taastuvenergia arendamise

suhtes on ülekaalukas avalik huvi, mis toetab tuulepargi rajamist. Huvitatud isiku argumente ning

5 / 12

otsuse eelnõu koostamise järel ilmnenud täiendavaid asjaolusid on lähemalt käsitletud seletuskirja

järgmises peatükis.

18.12.2020 e-kirjas selgitas Kaitseministeerium täiendavalt asjaolusid seoses Kaitseministeeriumi

26.06.2020 seisukohaga, sellele järgnenud uuringute tegemisega ning võimalike edasiste

sammudega. Kaitseministeerium avaldas, et 2021 aasta keskel on plaanis hinnata huvitatud isiku

palvel seda, kas tuulegeneraatorite maksimaalse kõrguse suhtes saaks teha mingeid järeleandmisi

(vt pikemalt seletuskirja p 3.4).

Lääne-Nigula vald leiab kokkuvõtlikult, et huvitatud isiku ärakuulamisel 18.12.2020 esitatud

väited ning muud eelnõu koostamise järel ilmnenud asjaolud ei anna alust tuulenergeetika

eriplaneeringu menetlusega jätkamiseks. Antud juhul on KSH aruande I etapi ning planeeringut ja

KSH-d koostavate ekspertide seisukoha põhjal lõplikult selgunud, et huvitatud isiku huvidele ja

neid väljendavatele tehnilistele eeltingimustele vastab vaid üks reaalne asukoha alternatiiv, mida

ei saa ülekaalukate avalike huvide ning valla arengueesmärkide tõttu pidada sobivaks asukohaks.

Kuigi huvitatud isikule oli teada, et tehnilistele eeltingimustele vastava tuulepargi rajamist Risti

aleviku lähistel (ala 2) ei peeta võimalikuks, ei ole Enefit Green AS avaldanud valmisolekut

tuulepargi tehniliste eeltingimuste muutmiseks, mis võimaldaks analüüsida, võrrelda ja kaaluda

muid alternatiive. Samas möönab huvitatud isik (18.12.2020 kirja p-s 2.1.4.) ka ise, et

õiguspäraseks asukohavalikuks oleks vallal vaja võrrelda vähemalt kahte alternatiivset asukohta.

Huvitatud isiku 18.12.2020 kirjast ei selgu olulisi asjaolusid, mida vald ei oleks otsuse tegemisel

arvestanud või kaalunud. Seega on vald ka ärakuulamise tulemusena seisukohal, et eriplaneeringu

koostamine tuleb lõpetada.

3. PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED

3.1. Kavandatud tuulepargile leidub valla territooriumil ainult üks võimalik asukoht

Tuuleenergeetika eriplaneering algatati Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 54.

Otsuse kohaselt oli eriplaneeringu koostamise eesmärk leida tuulepargi ja selle toimimiseks

vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Lääne-Nigula vallas ning seejärel koostada sobivasse

asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Planeering algatati kogu valla territooriumi

suhtes. Seega oli menetluse algatamisel planeeringu koostamise üheks peamiseks eesmärgiks

otsida, võrrelda ja kaaluda erinevaid asukohti, kuhu huvitatud isiku poolt soovitud tuuleparki oleks

võimalik rajada. Selline eesmärk on kooskõlas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu olemuse ja

regulatsiooniga, mis näeb samuti ette, et planeeringu koostamise esimese etapi keskne eesmärk on

kaaluda erinevaid reaalseid asukohti ning valida nende hulgast sobivaim. Sellele viitavad selgelt

mh planeerimisseaduse § 103 lg 2, § 106 lg 2 ja § 109 lg 2.

Samal ajal on tegemist eriplaneeringuga, mille algatamisest ja elluviimisest on huvitatud

konkreetne isik – Enefit Green AS. Lääne-Nigula vallal ei ole mõistlik koostada ja kehtestada

eriplaneeringu lahendust, mida huvitatud isik ellu viia ei kavatse, kuna PlanS § 122 lg 4 kohaselt

kaotab kohaliku omavalitsuse eriplaneering kehtivuse, kui seda viie aasta jooksul kehtestamisest

arvates ellu viima ei asuta. Selles osas erineb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine

põhimõtteliselt näiteks maakonnaplaneeringu koostamisest, kus puudub konkreetne huvitatud isik,

kelle initsiatiivil planeeringut koostataks. Samuti ei ole maakonnaplaneeringu realiseerimiseks

seatud tähtaega.

Enefit Green AS huvi on piiritletud läbi lähteseisukohtade aluseks olnud tehniliste eeltingimuste,

mis määratlesid ära nii tuulepargile vajaliku ala suuruse, tuulikute arvu, nende kõrguse, tuulepargi

kauguse 330 kV alajaamast jms. Nendest kriteeriumitest lähtuvalt teostati esmane kaardianalüüs

välistaval meetodil (vt KSH väljatöötamise kavatsus lk 9-10). Analüüsi aluseks olid ühelt poolt

6 / 12

looduskaitseliselt väärtuslikud alad koos minimaalse puhvriga, elu- ja ühiskondlikud hooned 1 km

puhvriga, teiselt poolt tuulepargi arendusala suurus ja kaugus 330 kV elektriliinist. Neid välistusi

ja eeltingimusi arvestades jäid esialgsesse valikusse Lääne-Nigula valla territooriumil vaid kolm

ala (edaspidi ala 1, ala 2 ja ala 3).

Ärakuulamisel on Enefit Green AS esitanud vastuväited otsuse eelnõule, kuid ei avalda, kas ja kui,

siis millises ulatuses oleks ta valmis tehnilisi eeltingimusi muutma. Enefit Green AS leiab oma

18.12.2020 kirjas (p 2.5.6.), et kõikvõimalikke mõjusid tuleb hinnata arendaja maksimaalse huvi

kohta. Sellest järeldub, et eriplaneeringu koostamise jätkamist või lõpetamist saab hinnata üksnes

olemasolevate tehniliste eeltingimuste alusel. Lääne-Nigula vallale jääb eeltoodu valguses

arusaamatuks huvitatud isiku 18.12.2020 kirjas mitmel korral (nt p 2.1.5., 2.1.12.) esitatud väide,

nagu oleks edasise menetluse käigus võimalik leida uusi sobivaid alasid. Tehnilistest

eeltingimustest lähtuvalt on kogu ülejäänud valla territoorium tuulepargi asukohana välistatud.

Oluline on rõhutada, et esialgne kaardianalüüs ei võtnud arvesse tuulikute kõrgust ega otseselt

nende arvu – seega ka ainuüksi tuulikute arvu või kõrguse muutmine ei saaks tuua kaasa uute

alade lisandumist reaalsete alternatiivide hulka.

Kolmest esmase kaardianalüüsi põhjal valikusse jäänud alast on tuulepargi rajamise asukohana

reaalseks alternatiiviks vaid üks – ala 2. Järeldus, milleni Lääne-Nigula vald jõudis juba otsuse

eelnõu esmast versiooni koostades, leidis täiendavalt kinnitust 14.12.2020 esitatud KSH I etapi

aruande esialgses versioonis. Ala 3 välistavad asjakohaste ametkondade kinnitusel lennuohutuse ja

riigikaitse alased kaalutlused (KSH aruande tööversiooni lk 12). Ala 1 ei vasta kehtivat

detailplaneeringut arvestades tehniliste eeltingimuste hulka kuulunud minimaalse pindala

kriteeriumile (KSH aruande tööversiooni lk 70). Seda, et tegelikult on kavandatud tegevuse

elluviimiseks ainus reaalne asukohaalternatiiv ala 2, kinnitavad ka planeeringu ja KSH koostamise

eksperdid (KSH aruande tööversiooni lk 99, ekspertide 16.12.2020 kiri vallale).

Lisaks objektiivsetele asjaoludele, mis välistavad ala 1 ja ala 3 käsitlemise reaalsete tuulepargi

asukoha alternatiividena, viitab ka huvitatud isiku tegevus, et ta on huvitatud tuulepargi rajamisest

vaid alal 2. Oma 13.11.2020 kirjas nimetab Enefit Green AS arendusprojekti „Risti tuulepargiks“,

mis seostab eriplaneeringu Risti alevikuga. Samuti on Enefit Green AS tuulepargi kirjelduse all

toonud sõnaselgelt välja, et ettevõtte huvi on rajada tuulikud eelkõige Eesti Energia AS-ile

kuuluvale 21 maapositsioonile, mis asuvad alal 2. Kirja leheküljel 2 on toodud ka skeem

(„eskiislahendus“), kus on märgitud tuulikute asukohad just neil kinnistutel. Enefit Green AS on

loonud oma avalikul veebilehel Risti tuulepargi nimega alalehe

(https://www.enefitgreen.ee/ristituulepark), kus esitab sisuliselt sama infot, mis oma 13.11.2020

kirjas.

Seega on eriplaneeringu tänases etapis, veel enne asukoha eelvaliku täpsemat kaalumist

tuvastatud, et tuulepargi rajamiseks leidub vaid üks reaalne asukoht. See asukoht ei ole mitte

lihtsalt teistega võrreldes eelistatav, vaid ainus, mis ei ole objektiivsetel põhjustel välistatud. Muid

asukohti, mis vastaks tehnilistele eeltingimustele ja kus puuduks planeeringu elluviimist

välistavad takistused (nt loodus- ja riigikaitselistel põhjustel) valla territooriumil ei ole.

PlanS § 109 lg-st 2 tuleneb vallale kohustus valida kavandatavate ehitiste jaoks sobivaim asukoht.

Kujunenud olukorras ei ole Lääne-Nigula vallal võimalik seda nõuet täita, sest tuulepargi reaalseid

asukohaalternatiive on valla territooriumil ainult üks. Seda, et õiguspärase planeerimismenetluse

läbiviimiseks peab olema võimalik võrrelda vähemalt kahte alternatiivset asukohta, möönab ka

huvitatud isik (Enefit Green AS 18.12.2020 kirja p-s 2.1.4.).

Sellega seoses on oluliselt muutunud planeeringu koostamise eesmärk. Algselt oli planeeringu

koostamisel eesmärgiks, et Lääne-Nigula Vallavolikogu saaks eriplaneeringu koostamise esimeses

etapis kaaluda erinevate võimalike asukohtade vahel ning valida nende hulgast kõige sobivam.

Selle asemel on selgunud, et vallavolikogul on võimalik otsustada ainult selle üle, kas koostada

7 / 12

detailne lahendus ala 2 suhtes või mitte. Seega on alus lõpetada planeeringu koostamine PlanS §

97 lg 1 p 2 kohaselt.

Lääne-Nigula Vallavolikogu on seisukohal, et sõltumata põhimõttelistest probleemidest, mida

tekitab asukoha osas alternatiivide puudumine, on kavandatud tuulepargi rajamine alale 2

välistatud. Vastavad kaalutlused on esitatud seletuskirja järgmistes punktides (3.2.-3.4.).

3.2. Tuulepargi rajamine oleks vastuolus valla arengueesmärkide ja huvidega

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on kohalikku huvi väljendav planeering. PlanS § 10 lg 3

kohaselt peab kohalikku huvi väljendav planeering lähtuma kohalikest huvidest ja olema

kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti

väljendavate strateegiliste dokumentidega. Kohaliku omavalitsuse kui kohalikku huvi väljendava,

sõltumatu avaliku võimu kandja huve väljendavad selle koostatud strateegilised dokumendid, sh

valla arengukava ja üldplaneering.

Valla arengukava (2018-2026) strateegilisteks eesmärkideks on mh, et vald oleks atraktiivne elu-

ja töökeskkond, luues eeldusi elanike arvu suurenemiseks; vald oleks atraktiivne turismipiirkond

(sh loodusturismi seisukohast) ning kogukonnad oleksid tegusad ja kaasatud (sh valla juhtimisse).

Seejuures nähakse Risti piirkonda ühe alana, kus uute elamuehituseks sobivate alade

planeerimisega oleks võimalik valla elanike arvu kasvatada, pakkudes uutele elanikele

olemasolevaid kvaliteetseid avalikke teenuseid. Piirkonna arengupotentsiaali suurendab mh

kavandatud rongiliikluse taastamine Tallinna ja Haapsalu vahel. Arengukava ei näe ette

suuremahulist tuuleenergia arendamist, eriti olukorras, kus see läheb oluliselt vastuollu teiste

strateegiliste eesmärkidega ja kogukondade huvidega.

Lääne-Nigula vallas kehtivad täna valdade ühinemise eelsed üldplaneeringud, millest mõned on

koostatud enam kui kümme aastat tagasi (sh Risti valla üldplaneering). Seetõttu väljendab valla

kui terviku tänapäevaseid huve paremini koostatav üldplaneering, mis on juba läbinud

vastuvõtmisele eelneva avalikustamise. Koostatava üldplaneeringu ruumilise arengu eesmärkide

hulka kuulub eesmärk suunata elamuarendust olemasolevatesse tihedamini asustatud ja oluliste

loodusväärtusteta piirkondadesse, kus suurem osas vajaminevast taristust on olemas või

lähiulatuses. Selliste piirkondade hulka kuulub ka Risti aleviku lähiümbrus. Samuti näeb

üldplaneering eesmärgina ette väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbelise kasutuse ja

säilimise tagamise. Uus üldplaneering ei näe samuti ette suuremahulist tuuleenergia arendamist.

Planeeringu eelnõu (p 3.9.4.1.) kohaselt on valda lubatud püstitada ainult uusi väiketuulikuid (kuni

30 m kõrguseid tuulikuid).

On ilmselge, et kavandatud suuremahulise tuulepargi rajamisega alale 2 muudetaks põhjalikult ja

olemuslikult harjumuspärast keskkonda ning sellega kaasnevad erinevad häiringud, sh

kõrgepingeliinide ja tuulikute visuaalne häiring, ulatuslik raadamine, müra, varjutus jms. Sellised

häiringud oleks ilmselges vastuolus valla strateegiadokumentides väljendatud kohaliku huviga,

mis seisneb valla loodus- ja elukeskkonna hoidmises ja väärtustamises ning Risti aleviku kui

kohaliku keskuse arengupotentsiaali realiseerimises. Viimases osas ei ole vastuväiteid esitanud ka

huvitatud isik.

Vald peab oma arengu planeerimisel arvestama kehtiva maakonnaplaneeringuga. 22.03.2018

kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringus 2030+, mille osaks on varasemalt eraldiseisva

teemaplaneeringuna koostatud tuuleenergeetika planeering, on tulenevalt erinevatest piiravatest

teguritest (inimasustus, looduskaitselised väärtused jt) elektrituulikute arendusalad juba ära

määratud. Ühtegi tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtades määratletud kolmest

potentsiaalselt sobilikust alast (sh ala 2) ei näe maakonnaplaneering ette elektrituulikute

arendusalana.

8 / 12

Planeeringute hierarhilisusest tulenevalt võib kohaliku omavalitsuse planeeringutega, sh

tuuleenergeetika eriplaneeringuga, maakonnaplaneeringut üldjuhul täpsustada. Planeerimisseaduse

§ 121 lg 3 p 3 (koosmõjus § 75 lg-ga 3) annab küll õigusliku võimaluse kehtiva

maakonnaplaneeringu muutmiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga, ent tulenevalt

planeerimisõiguse põhimõtetest peavad maakonnaplaneeringu muutmiseks kohaliku omavalitsuse

planeeringuga esinema mõjuvad põhjused. Antud juhul puuduvad valla hinnangul põhjused ja

kaalutlused, mis õigustaks maakonnaplaneeringu muutmist. Vastupidi, planeeringumenetluse

eesmärkide saavutamise võimatus ning ülekaalukad avalikud huvid räägivad selle vastu, et

eriplaneeringu menetlusega jätkata ning selle tulemusena maakonnaplaneeringut muuta.

Valla eesmärk ei ole mastaapselt tuuleenergeetikat arendada, vaid jätkata teiste võetud eesmärkide

täitmist. Seega oleks tuulepargi rajamine alale 2 olulisel määral vastuolus kohaliku omavalitsuse

huvide ja strateegiliste eesmärkidega. Kuna nii planeeringu kehtestamine kui selle elluviimine

oleks välistatud, tuleb menetlus HMS § 5 lg 2 ning PlanS § 97 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

3.3. Planeeringu koostamise lõpetamiseks esinevad ülekaalukad avalikud huvid

Planeerimisseaduse § 10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama

erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise

põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohustab kaalutlusotsuse tegemisel kaaluma erinevaid huve.

 Avalik huvi tuulepargi rajamise vastu alale 2 on valla arengueesmärkidest tulenev

huvi säilitada Risti piirkonna senine inimese- ja loodussõbralik keskkond ning

muuta Risti aleviku lähiala veel atraktiivsemaks tulevastele elanikele. Vastavaid

huve kajastavad muuhulgas valla arengukava ja üldplaneering (vt täpsemalt p 3.2).

 Samuti on oluline avalik huvi tuulepargi vastu kogukonna vastuseis. Nimelt on

kogukondlikku huvi väljakujunenud elu- ja looduskeskkonna säilitamiseks

väljendanud suur osa valla sealse piirkonna kogukonnast, sh Seljaküla elanikud,

Risti kogukond, Piirsalu Küla Selts. Vallale 19.11.2020 esitatud avaliku

pöördumise on allkirjastanud ligikaudu 1100 isikut. Pöördumistes on väljendatud

seisukohta, et tuulepargi rajamisega planeeringu lähteseisukohtades märgitud

potentsiaalselt sobilikele aladele (sh alale 2) kaasneksid ülemäärased häiringud,

kuna tuulikud on pretsedenditult suurte dimensioonidega (kuni 290 m) ning need

asuksid liiga lähedal elamutele. Samuti on esile toodud, et tuulepargi rajamine ei

pruugi lisada valda töökohti, halvendades samas elukvaliteeti ning tõrjudes vallast

elanikke ning teisi tööandjaid. Kuigi vallale on esitatud ka paari isiku

poolehoiuavaldused tuulepargile, on tegemist ilmselgelt pigem erandlike

arvamustega. Suure osa kogukonna väljendatud huvi olemasoleva keskkonna

säilitamise vastu kannab kogukondlikke väärtusi, millega tuleb kohalikul

omavalitsusel planeerimisseaduse § 8 ja § 10 lg 3 kohaselt planeeringute

koostamisel arvestada. Planeeringumenetluse käigus on selgunud, et kogukonna

vastuseis tehnilistele eeltingimustele vastava tuulepargi alale 2 rajamisele on

põhimõtteline ning seda ei ole võimalik ületada planeeringumenetluse jätkamise

ning täiendavate uuringute läbiviimise teel.

 Tuulepargi rajamist ei toeta looduskeskkonna huvid. Planeeringumenetluse käigus

juhtisid nii Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium kui ka Eesti

Keskkonnaühenduste Koda tähelepanu sellele, et eelvaliku alade kindlaks

määramisel ei ole piisavalt arvestatud looduskaitseliste väärtustega, sh haruldaste

linnuliikide pesapaikade ja nende kaitseks vajaliku puhvriga, rändlindude

peatuspaikade ja rändeteedega, millega arvestati põhjalikult maakonnaplaneeringu

9 / 12

koostamisel ning mille tulemusel valiti välja tuuleenergia arendusalad Lääne

maakonnas. Keskkonnakaitsega tegelevate asutuste ja ühenduste seisukohtadest

ilmneb, et vastavad alad on kavandatud mahus tegevuse läbiviimiseks suure

tõenäosusega ebasobivad looduskaitselisest seisukohast, sh Matsalu rahvuspargi

kaitse-eesmärke silmas pidades. Seega kaasnevad tuulepargi rajamisega alal 2

olulised negatiivsed mõjud looduskeskkonnale. Sellele viitab ka KSH I etapi

aruande tööversioon (vt lk 27-29), mille kohaselt on vähemalt osa alast oluline

toitumisala must-toonekurele, väike-konnakotkale ja teistele haukalistele ning

muudele linnuliikidele. Juba KSH I etapis tehtud välitööde käigus leiti uusi

kaitsealuste liikide pesitsuspaiku ning aruandes nõutud täiendavate uuringute

tegemisel lisanduks neid eelduslikult veelgi.

 Pakutud parameetritega tuulepargi rajamise vastu räägivad ka tuulepargist

mõjutatud eraisikute huvid ja õigused. Erakordselt suurte mõõtmetega tuulikute

rajamisega kaasnevad keskkonnahäiringud, ennekõike müra ja varjutus, riivavad

paratamatult mõjupiirkonda jäävate isikute õiguseid, sh õigust tervise kaitsele,

omandiõigust läbi kinnisvara hinna muutuste jms. Kõiki häiringute mõjusid ei ole

võimalik rahasse hinnata ning isegi kui oleks, oleks vastavate rahaliste nõuete

maksmapanek inimestele keeruline ja suuri ressursse nõudev.

 Tuulepargi poolt räägib seda rajada sooviva Enefit Green AS huvi tuuleenergia

tootmiseks ja selle kaudu ettevõtte äriliste eesmärkide saavutamiseks. Teadaolevalt

arendab Enefit Green AS Lääne-Eestis juba mitmeid maismaatuuleparke (Aulepa,

Tootsi) ning meretuuleparke (Loode-Eesti, Kihnu). Tegemist on rahvusvahelise

energiaettevõttega, kelle huvi konkreetsete parameetritega projekti vastu just

Lääne-Nigula vallas alal 2 piirdub pigem äriliste huvidega.

Kohatu on huvitatud isiku 18.12.2020 p-s 2.2.8. väljendatud seisukoht, nagu

tuleneks asjaolust, et tegemist on riigile kuuluva ettevõtte tütarettevõttega, tema

ärihuvidele eriline kaal. Taastuvenergeetika arendamine kui avalik huvi ei ole

eksklusiivselt Enefit Green AS-i ja samasse kontserni kuuluvate teiste ettevõtete

ülesandeks või õiguseks, mistõttu on kohane eristada huvitatud isiku ärihuve ja

üldist avalikku huvi taastuvenergia arendamiseks. Äriühingu emaettevõtja aktsiate

kuulumine riigile ei muuda äriühingu erahuve avalikeks huvideks.

 Avalikuks huviks tuulepargi rajamise poolt on ka avalik huvi taastuvenergeetika

arendamise vastu. Samas on tegemist huviga, mille realiseerimiseks ei ole

tingimata vajalik rajada just sellist tuuleparki, mis vastab Enefit Green AS

määratletud tehnilistele eeltingimusele, ja konkreetsesse asukohta, kuhu see ei sobi.

Tegemist ei ole kohaliku, vaid üleriigilise huviga, mis ei ole kitsendatud Lääne-

Nigula valla territooriumiga (mis moodustab vaid ca 3,3% kogu Eesti maismaa

pindalast) või selle osaga. Kui tuuleenergeetika arendamine oleks riigile vajalik või

võimalik konkreetselt just Lääne-Nigula valla territooriumil, peaks selline suunis

tulema riigilt ja olema väljendatud riigi või maakonna tasandi planeeringutes või

muudes ruumilist aspekti käsitlevates arengudokumentides. Viimati (2018)

kehtestatud Lääne maakonna maakonnaplaneeringus erihuvi konkreetses asukohas

tuulepargi järele ei ole avaldatud.

Kaaludes erinevaid huve, on Lääne-Nigula Vallavolikogu seisukohal, et Enefit Green AS erahuvi

ja võimalik avalik huvi tuulepargi rajamise poolt ei kaalu üles avalikke huve ja erahuve tuulepargi

rajamise vastu. Planeeringumenetluse jätkamine ei ole põhjendatud juba ainuüksi valla ja muudest

kohalikest huvidest lähtudes; samas räägivad selle vastu ka muud huvid (sh looduskaitseline huvi).

Enefit Green AS 13.11.2020 kirjas väljapakutud kompensatsioonimeetmed ja võimalik

10 / 12

talumistasu võib küll kompenseerida häiringuid neist vahetult mõjutatud isikutele ning võib-olla

suurendada mõnevõrra omavalitsuse sissetulekuid, kuid see ei kõrvalda vastuolusid kohalike

avalike huvidega ning omavalitsuse arengueesmärkidega. Valla strateegiadokumentides ettenähtud

Risti piirkonna arengu pidurdamine on mõjuks, mille kompenseerimine talumistasuga ei ole

olemuslikult võimalik. Lisaks on täna teadmata, kas üldse ja millal kohaliku kasu mudel

(talumistasu) praktikas kasutusse jõuab. Seega soovitud parameetritega tuulepargi rajamine

takistaks valla arengustrateegiate ja -kavadega ettenähtu saavutamist ja seda ei ole võimalik

kompenseerida.

Lääne-Nigula Vallavolikogu rõhutab, et vastavalt PlanS § 10 lg-le 3 peab kohalikku huvi

väljendav planeering, st ka kohaliku omavalitsuse eriplaneering, lähtuma ennekõike kohalikest

huvidest (olles samas kooskõlas riiklike huve väljendava planeeringuga jt ruumilist aspekti

väljendavate strateegiliste dokumentidega). Seega ei ole õige huvitatud isiku 18.12.2020 kirjas (vt

p 2.2.5.) väljendatud seisukoht, nagu peaks vald kohaliku kogukonna ja kohaliku

omavalitsusüksuse huvidega vastuolus oleva eriplaneeringu puhul asuma erilise hoolega

planeeringulahendust arendaja huvides kaitsma ning selle võimalikele positiivsetele külgedele

erilist tähelepanu pöörama. Planeerimismenetlusele omane huvide tasakaalustamise põhimõte

(millele huvitatud isik viitab ka 18.12.2020 kirja p-s 2.6.5.) ei tähenda, et ülekaalukate

arendustegevuse vastaste huvide esinemisel tuleks planeeringumenetlus neist sõltumata lõpule viia

ja planeering kehtestada.

3.4. Muud olulised asjaolud

Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada olulisi

asjaolusid. Vald on arvestanud ka sellega, et tuulepark võib seada ohtu riigikaitselise ehitise

töövõime.

Enefit Green AS on soovinud tuulikuid kõrgusega kuni 290 meetrit. Kaitseministeerium leidis

26.06.2020 oma arvamuses, et õhuseireradarite töövõime tagamiseks ei tohi tuulikute kõrgus

ühelgi alal ületada 75 meetrit maapinnast, mis on ca 4 korda vähem, kui huvitatud isiku poolt

soovitud tuulikute maksimaalne kõrgus. Enefit Green AS ei ole pidanud võimalikuks tuulikute

kõrgust nii oluliselt vähendada.

Enefit Green AS on oma kirjades väitnud, et viib koostöös Kaitseministeeriumiga läbi analüüsi,

mille tulemusel ministeerium saab täpsustada kehtivaid kõrgusepiiranguid. Enefit Green AS

13.11.2020 ning 18.12.2020 kirjades viidatakse võimalusele, et vastav täpsustus saabub

eeldatavalt 2021. aasta esimeses kvartalis.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja saatis Lääne-Nigula vallale

18.12.2020 e-kirja, selgitamaks täiendavalt ministeeriumi seisukohti ja edasiste tegevuste

perspektiive. Kirjas rõhutab Kaitseministeerium, et osaleb uuringu teostamises klassifitseeritud

andmete valdajana, mitte analüüsilepingu osalisena. Uuringu aluseks olev hüpotees, et Muhu ja

Ämari radar võiksid teineteist kompenseerida selliselt, et 45-70 meetrist kõrgemate tuulikute

rajamine on võimalik, ei pruugi kinnitust leida. Lisaks ei ole uuringu täpne valmimisaeg teada.

Ministeeriumi arvamust ei ole oodata 2021. a I kvartalis, pigem on eesmärk saada selgus 2021. a I

poolaasta jooksul. Ministeerium peaks kujundama uue seisukoha planeeringu kooskõlastuse osas

pärast uuringutulemuste laekumist ja analüüsi.

Seega on jätkuvalt teadmata nii see, kas tuulepargi rajamisel oleksid riigikaitselise ehitise

töövõime nõutavad kriteeriumid saavutatavad kui see, millal vastav selgus saabub.

Kaitseministeeriumi väljendatud seisukohtade kohaselt ei ole põhjust arvata, et algsest

kooskõlastuses nimetatud piirist (45-70 m) kõrgemate tuulikute rajamine on riigikaitselistest

huvidest lähtuvalt üldse võimalik. Lisaks ei ole Kaitseministeeriumi arvamusest kuidagi võimalik

11 / 12

välja lugeda seda, et kui mööndusi üldse tehakse, siis võiksid need olla nii olulised, et 45 meetri

kõrguste tuulikute asemel koguni 290 meetri kõrgused tuulikud rajada lubatakse.

3.5. Planeeringumenetluse jätkamine ei oleks kooskõlas ausa, õiglase ja tõhusa

haldusmenetluse põhimõttega

HMS § 5 lg 2 näeb ette, et haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja tõhusalt, võimalikult

lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi kõigile menetlusega seotud

isikutele. Avaliku võimu tegevus haldusmenetluses, sh Lääne-Nigula valla tegevus

tuuleenergeetika eriplaneeringu menetluses, ei tohi olla ka huvitatud isikut või laiemat avalikkust

eksitav.

Tuuleenergeetika eriplaneeringu menetlus on jõudnud seisu, kus Lääne-Nigula vallal on

kujunenud veendumus, et tuulepargi rajamine ainsasse võimalikku asukohta – alale 2 – oleks

vastuolus valla eesmärkide ja kogukonna huvidega. Samuti pole vallal võimalik teostada

tuuleenergeetika eriplaneeringu koostamisel kaalutlusõigust eesmärgi- ja õiguspäraselt. Tuulepargi

asukoha osas puuduvad reaalsed alternatiivid, mida omavahel võrrelda. Seetõttu on ka

olemuslikult muutunud planeeringu algatamisel seatud, planeerimisseaduse regulatsioonist

lähtunud menetluse eesmärk – valida tuulepargile sobivaim asukoht erinevate alternatiivsete

asukohtade seast. Samas ei ole Enefit Green AS senini (sh pärast otsuse eelnõu tutvustamist, oma

18.12.2020 kirjas) olnud valmis avaldama, milline oleks tema huvi minimaalne maht või muutma

planeeringu algatamise etapis määratletud tehnilisi eeltingimusi, mis võimaldaks alternatiivsete

asukohtade hulka suurendada. Seega puudub tuulepargi rajamiseks sobiv asukoht, mille osas oleks

võimalik koostada ning kehtestada detailne lahendus.

Menetluse jätkamine sellises olukorras oleks eksitav laiema avalikkuse, aga ka huvitatud isiku

suhtes. Samuti kaasneksid sellise tulemusele mitteviiva menetluse läbiviimisega põhjendamatu

aja- ja rahakulu ning halduskoormus vallale, Enefit Green AS-ile ning teistele

planeeringumenetluses osalevatele isikutele.

Menetluse jätkamist ei saa õigustada ka kohaliku kogukonna suurema informeerimise ja

kaasamise eesmärk, mida tõi oma 18.12.2020 vastuväidete p-des 2.2.3. ja 2.2.7. esile Enefit Green

AS. Esiteks oleks selline kaasamine reaalsete alternatiivide puudumise tõttu vastuolus kaasamise

mõttega ja näiline. Kohalik kogukond ja teised menetlusosalised ei saaks avaldada oma arvamust

eriplaneeringu I etapi seisukohalt kõige tähtsamas küsimuses – milline alternatiivsetest

asukohtadest võiks olla kavandatud tegevuseks sobivaim. Teiseks puudub selliseks kaasamiseks

vajadus olukorras, kus juba varases planeeringumenetluse etapis on selgunud, et arendaja huvile

vastava tuulepargi rajamine ainsasse valikusse jäänud asukohta on välistatud, kuna see oleks

vastuolus ülekaalukate avalike huvidega, mida väljendavad nii kohaliku omavalitsuse

arengudokumendid kui kohaliku kogukonna seisukohad planeeringumenetluses. Arvestades nii

kohaliku omavalitsuse arengudokumentides kajastatud kohalikke huvisid kui kohaliku kogukonna

seisukohtade sisu, ei ole usutav, et edasises menetluses täiendava info kogumine arendustegevuse

ja selle mõjude kohta või kõrvaltingimuste seadmine ilma tehnilisi eeltingimusi muutmata võiks

neid vastuolusid kõrvaldada.

3.6.Planeeringumenetluse lõpetamine ei riiva ülemääraselt Enefit Green AS õiguseid

Lääne-Nigula Vallavolikogu on seisukohal, et planeeringumenetluse lõpetamine riivab küll Enefit

Green AS õiguseid, ent ei tee seda ülemääraselt ega pöördumatult. Riive on õigustatud

ülekaalukate avalike huvide tõttu ning seetõttu, et käimasoleva planeerimismenetluse jätkamine ei

anna Lääne-Nigula vallale alust õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks.

12 / 12

Riigikohus on korduvalt sedastanud, et planeeringumenetluse algatamine või teatud etappide

läbimine ei tekita õiguspärast ootust, et planeeringumenetlus kindlasti lõpule viiakse ja planeering

kehtestatakse (vt nt otsuseid asjas 3-3-1-15-01, p 32; 3-3-1-62-02, p 10; 3-3-1-96-13, p 25). Seega

pidi Enefit Green AS arvestama planeeringu algatamist taotledes, et planeeringut ei pruugita

kehtestada, kui selle vastu räägivad olulised asjaolud ja kaalukad huvid, sh ülekaalukad avalikud

huvid. Samuti pidi isik arvestama, et planeeringumenetlus võidakse lõpetada, kui see on vastavalt

asjaoludele põhjendatud (sh kui omavalitsusel ei ole võimalik teostada õiguspärast

planeerimisdiskretsiooni või planeeringu koostamise eesmärk olemuslikult muutub).

Enefit Green AS vastuväited selles küsimuses on vastuolulised.

18.12.2020 kirjas väidab huvitatud isik küll ühelt poolt, et planeeringu koostamisest huvitatud

isikul ei ole teiste menetlusosaliste ees erihüvesid (p 2.1.10.). Samas (kirja p-des 2.6.3.-2.6.5.)

leiab huvitatud isik, et kuna ta on sõlminud lepingu planeerimismenetlusega seotud kulude

kandmiseks, peaks kohalik omavalitsus jätkama menetlust, et leida osapoolte vahel konsensus.

Enefit Green AS seisukohti arvestades saab konsensus, millega ka huvitatud isik nõustub, seisneda

ainult tehnilistele eeltingimustele vastava tuulepargi rajamiseks planeeringu kehtestamises. Seega

leiab Enefit Green AS sisuliselt siiski, et tal on õigus mitte ainult õiguspärasele

planeerimismenetlusele, vaid teatud sisuga lõpptulemusele. Sellise seisukohaga Lääne-Nigula

Vallavolikogu ei nõustu.

Samuti on vastuoluline 18.12.2020 kirja p-s 2.6.2. esitatud väide, nagu oleks välistatud tuulepargi

arendus selleks arendaja hinnangul sobivaimasse asukohta ning Lääne-Nigula vald peaks kaaluma,

kas konkreetne asukoht võibki olla ainus, kuhu arendaja soovib arendust rajada ja milline on

sellest tulenevalt arendaja huvide riive.

Esiteks leiab Lääne-Nigula Vallavolikogu, et pelgalt arendaja soov rajada tuulepark vaid

konkreetsesse asukohta ei saa olla tema õiguste riive seisukohalt määravaks. Vastustaja saab

arendaja õiguste riive seisukohalt arvestada objektiivse võimalikkusega arendaja huve mujal

teostada. Igal juhul pole vastustajal võimalik arendaja eest ja tema panuseta võimalik viimase

soove või kavatsusi välja selgitada. Sarnaselt varasemaga ei esita Enefit Green AS oma huve ka

18.12.2020 kirjas selgelt, viidates selle asemel vaid hüpoteetilisele võimalusele, et näiteks mujale

kui konkreetsesse asukohta (mille all peab arendaja ilmselt silmas ala 2) tuulepargi rajamisest ei

pruugi isik näiteks tuuleolude tõttu olla huvitatud. Lääne-Nigula Vallavolikogul ei ole võimalik

õiguspärase kaalutlusotsuse tegemisel arvestada selliste huvide riivega, mida ka selle huvi kandja

ise väljendab hüpoteetilistena. Vastupidiste andmete puudumisel eeldab Lääne-Nigula

Vallavolikogu, et Enefit Green AS-il on oma ärihuvide edendamine võimalik ka mujal kui alal 2,

samuti teistsuguste parameetritega tuuleparkide rajamise läbi. Seega ei ole planeeringumenetluse

lõpetamisega kaasnev isiku huvide riive ülemäärane.

Käesolev otsus ei välista uue, muudetud eeltingimustel tugineva planeeringu algatamise taotluse

esitamist Enefit Green AS poolt. Sellise taotluse esitamise korral on Lääne-Nigula Vallavolikogul

võimalik kaaluda uue planeeringu algatamist ning läbiviimist.