Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek. Seisukohad laekunud arvamustele

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

Arvamuse saatja Arvamuse saatja seisukoht Valla seisukoht Juhime tähelepanu, et üldplaneeringus tuleb kajastada olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavad meetmed (sh maaparandussüsteemide terviklikkuse säilitamine) ning ruumilise planeerimise põhimõtted maaparandussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse muutmist ja ehitusõiguse laiendamist. Maakasutuses on oluline et maaparandussüsteemi maa-alale ei oleks määratud muud juhtfunktsiooni kui põllumajandusmaa (põllukuivendus) või metsamaa (metsakuivendus).

Maalises asustuses jääb võimalus ehitada. KSH-sse lisatakse tingimus, et tagada tuleb maaparandussüsteemi toimivuse säilimine, vajadusel tuleb koostada maaparandussüsteemi ümberehitamise projekt.

Täiendavalt juhime tähelepanu, et kuigi väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev õigusakt on veel koostamisel, tuleb üldplaneeringus kajastada, kus asuvad väärtuslike põllumajandusmaade massiivid ning millised kaitse- ja kasutustingimused neile kehtima hakkavad.

On olemas alad ja on olemas tingimused.

Kuna üldplaneering on edaspidi aluseks eriplaneeringu ja detailplaneeringute koostamiseks, projekteerimistingimuste andmisele ning maakorraldusele – maa sihtotstarbe muutmisele, palume lähtuda üldplaneeringusse muudatuste sisseviimisel juba 07.06.2019. a kirjas nr 14.5-1/969 esitatud Põllumajandusameti ettepanekutest (sh joonistega).

Üldplaneeringu eskiislahendus on koostatud arvestades varasemaid kirjalike pöördumisi nii suures mahus kui võimalik. Kui teil on konkreetseid ettepanekuid eelnõule, palun esitage need esimesel võimlausel.

Päästeamet 06.09.2020 nr 7.2- 3.4/7965-2

KSH-s on kirjeldatud olemasolevad ohtlikud ettevõtted. Arvestama peab ka planeeritavatega ning nende mõju ja kaitsemeetmetega. Näiteks, kui soovitakse lisada olemasolevale kütusetanklale gaasitankla, siis on 99 % tõenäosus, et tekib uus ohtlik ettevõte.

KSH-d täiendatakse, et uute kavandatavate ohtlike ettevõtete puhul lähtutakse kehtivast õigusest. Üldplaneering ei sätesta täiendavaid tingimusi.

Joonisel Üldplaneeringu eskiisjoonis ei ole Laiküla turbamaardla (registrikaart nr 214), Einbi liivamaardla (registrikaart nr 559), Niibi turbamaardla (registrikaart nr 101), Suursoo turbamaardla (registrikaart nr 532) ja Hindaste liivamaardla (registrikaart nr 573) piirid korrektsed. Palume maardlate piiride kujutamisel märkida lisaks välispiiridele ka maardlate sisepiirid, vastasel juhul jääb planeeringujooniselt mulje, et maardlatega seotud maakasutuspiirangud kehtivad ka aladel, kus maavara ei asu. Lisaks ei vasta keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetele ka Lakenõmme liivamaardla (registrikaart nr 473) piir. Samuti ei ole Jaakna III kruusakarjääri (loa nr L.MK/321798; loa omaja Sandpit OÜ) ja Lakenõmme II liivakarjääri (loa nr L.MK/333406; loa omaja Ronk OÜ) mäeeraldistel ja nende teenindusmaadel teenindusmaa ulatuses märgitud mäetööstuse maaala. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid, seega palume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate piire. Maardlate piiride kujutamisel ja juhtotstarvete määramisel palume lähtuda Maa-ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCap abilities või küsida andmete väljavõte GIS-failidena. Palume joonistele lisada kuupäev, mis seisuga on maardlate, mäeeraldiste ning nende teenindusmaade andmeid kasutatud.

Maardlate piire täpsustatakse. Jaakna III ja Lakenõmme II karjäär esitatakse edaspidi mäetööstuse maa-alana.

Seletuskirja tabeli Tabel 1. Kavandatud maakasutuse seos ehitise kasutamise peamiste otstarvetega kohaselt on mäetööstuse maa-alale lubatud hoonetüüpidena märgitud (Põhihoone) kasutusfunktsiooniga ühtiv abihoone, tööstushoone, hoidla või laohoone ja vastavate hoonetüüpide juurde käivad rajatised. Muu erihoone, muu hoone, rajatise juurde on lisatud, et kohalik omavalitsus teeb igakordselt kaalutlusotsuse hoone ja sellega seonduva rajatise sobivuse kohta. Seletuskirja peatükis 3.2.1.14. Mäetööstuse maa-ala (TM) on seejuures täpsustatud, et alal võivad asuda kaevandamist teenindavad hooned ja rajatised, alal võidakse moodustada puistanguid maavara katvast pinnasest ja ladustada kaevandatud maavara materjali. Maa-amet nõustub seletuskirja peatükis 3.2.1.14. Mäetööstuse maa-ala (TM) toodud selgitusega, kuid palume selguse eesmärgil seletuskirja lisada, et muu otstarbega ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete rajamine mäetööstuse maa-aladele on võimalik vaid peale maavara ammendumist kui ei ole maapõueseaduse alusel saadud muu sisuga kooskõlastust.

Täiendame seletuskirja vastavalt.

Põllumajandusamet 02.09.20 nr 14.5- 1/1432-1

Maa-amet 03.09.2020 nr 6- 3/20/11255-2

Lk 1 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

Joonise Üldplaneeringu eskiisjoonis kohaselt on maardlatega kattuvatel aladel planeeritud väärtuslik põllumajandusmaa. Seletuskirja peatükis 3.18.1. Väärtuslike põllumajandusmaade määramine on märgitud, et väärtuslikule põllumajandusmaale võib maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks ehitada uue hoone või rajatise ning uue elamu ja selle teenindamiseks vajaliku uue hoone või rajatise, kui on täidetud seletuskirjas loetletud tingimused. Loetletud tingimuste seas ei ole märgitud, et maardlatega kattuvatel väärtuslikel põllumajandusmaadel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga ehitisi ja rajatisi võimalik ehitada/rajada vaid peale maavara ammendumist kui ei ole maapõueseaduse alusel saadud muu sisuga kooskõlastust. Palume seletuskirja vastav tingimus lisada.

Täiendame seletuskirja vastavalt.

Joonise Üldplaneeringu eskiisjoonis kohaselt on maardlatega kattuvatel aladel planeeritud väärtuslik maastik (nime ja klassiga). Seletuskirja peatükis 3.18.2. Väärtuslike maastike määramine on väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamise üldiste põhimõtete all ühe punktina märgitud, et väärtuslikel maastikel asuvaid väärtuslikke militaarrajatisi, nende varemeid ning vanu paekarjääre tuleb võimalusel säilitada ja korrastada vaatamisväärsustena. Maastikupilti kahjustavate endisaegsete põllumajandus- ja tootmishoonete kasutuselevõtuks on soovitav leida alternatiivseid võimalusi. Palume seletuskirjas täpsustada, et vanu paekarjääre on võimalik säilitada vaid juhul kui maavara on vastavast karjäärist ammendunud ning vaatamisväärsusteks saab ammenduvaid karjääre korrastada juhul kui korrastamisprojekt seda ette näeb.

Täiendame seletuskirja vastavalt.

Seletuskirja peatükis 3.19. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine on viidatud ehitusmaavarade riiklikule arengukavale 2011–2020. Selgitame, et Vabariigi Valitsus otsustas 30. novembril 2017. aastal arengukava elluviimine lõpetada, kuna arengukava strateegilised eesmärgid on saavutatud. Riigikogu 06.06.2017 otsusega võeti vastu Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, millest edaspidi maapõuega seonduvalt lähtutakse. Palume kaaluda, kas ehitusmaavarade arengukavale viitamine on põhjendatud.

Analüüsime esitatut ja täiendame seletuskirja vastavalt analüüsile.

Seletuskirja peatükis 3.19. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine on kaevandatud alade korrastamise ühe tingimusena toodud, et maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine (rekultiveerimine) peab toimuma kahe aasta jooksul peale kaevandamistegevuse lõppemist, et kohalikel elanikel oleks võimalus kasutada uut maastikku: suplemis- ja kalastamiskõlblikku veekogu, parkmetsa, jms spordirajatisi. Teise punktina on märgitud (tsiteerin): „näha ette etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub“. Selgitame, et kaevandamisloa omaja peab korrastama uuritud või kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal ning kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Palume seletuskirjas täpsustada, et võimalikud on ka teised korrastamissuunad ja korrastamiseks kuluv aeg. Lisaks selgitame, et alati ei ole etapiviisiline korrastamine mõistlik või üldse võimalik ja seetõttu palume seletuskirjas täpsustada, et võimalusel toimuks korrastamine etapiviisiliselt.

Analüüsime esitatut ja täiendame seletuskirja vastavalt analüüsile.

KSH peatüki 3.2.1 Maastik, mullastik, geoloogia (sh radoon), maavarad ja põhjavee kaitstus alapeatükis Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad mõjud on kirjeldatud Palivere liivamaardlaga kattuvat tiheasustusala, väike-elamumaad ja roheala ning lisatud, et rohealana määratlemine ei takista maardla varudele ligipääsu, küll aga võivad kaasneda tiheasustusalal karjääri avamisega erinevad häiringud ning negatiivsed mõjud inimese tervisele ja heaolule (nt müra ja tolmusaaste). Eelnevat arvesse võttes teeb KSH koostaja ettepaneku üldplaneeringu protsessist eraldiseisvalt alustada kohalikul omavalitsusel Palivere aleviku maardla aladest välja arvamise protseduuriga. Selgitame, et maardla ja seda moodustava maavaravaru kustutamine keskkonnaregistri maardlate nimistust on võimalik vaid vastava geoloogilise uuringu alusel, mis tõestab, et antud maavaravaru ei ole tulevikus kaevandamiseks sobilik.

KSH-d täiendatakse selliselt, et KSH teeb ettepaneku algatada vastava aktiivse reservvaru määramist aktiivsest passiivseks.

Maa-amet nõustub 06.08.2020 kirjaga nr 7-1/20-64-1 edastatud Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lahendusega tingimusel, et täpsustatakse planeeringu materjale vastavalt eelpool toodud märkustele, kuna vastasel juhul on planeering vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning esitada üldplaneering enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.

Maa-amet on koostöötegijate nimekirjas.

Lk 2 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

Elektriraudtee ehitamise korral 10 kV kaabelliin Risti 110/35/10 kV alajaamast Risti veoalajaamani, 10 kV kaabelliin Taebla 110/10 kV alajaamast Taebla veoalajaamani.

Võtame teadmiseks ning täpsema kaardimaterjali saamisel saame seda üldplaneeringus esitada.

Võimsuste olulise suurendamise korral 35 kV võrgus rekonstrueeritakse Haapsalu – Sutlepa - Risti 35 kV õhuliin samal pingeastmel või vajadusel 110 kV pingega liiniks olemasoleval trassil. Üleminekul 110 kV pingele rekonstrueeritakse Palivere 35/10 kV alajaam 110/10 kV alajaamaks. Sutlepa 35/10 kV alajaam rekonstrueeritakse 110/10 kV alajaamaks ja ühendatakse lähedalt mööduva Eleringi 110 kV õhuliiniga.

Võtame teadmiseks ning täpsema kaardimaterjali saamisel saame seda üldplaneeringus esitada.

Lääne-Nigula valla territooriumile jäävad järgmised püsinavigatsioonimärgid: Nr. Nimi Sihimärgid 420 Põõsaspea tulepaak 425 Osmussaare tuletorn 429 Dirhami sadamakai tulepaak 431 Dirhami sihi alumine tulepaak Jah 432 Dirhami sihi ülemine tulepaak Jah 435 Riguldi päevamärk 441 Paslepa sihi alumine tulepaak Jah 442 Paslepa sihi ülemine tulepaak Jah 443 Ramsi sihi alumine päevamärk Jah 444 Ramsi sihi ülemine päevamärk Jah 519.1 Österby sadama kagumuuli tulepaak 519.2 Österby sadama loodemuuli tulepaak Tabel 1. Püsimärgid, mis paiknevad Lääne-Nigula valla territooriumil Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06. detsembri 2002. a määruse nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ § 4 lg 1 järgi tuleb navigatsioonimärgi vahetus läheduses ja selle mõjupiirkonnas ehitustegevus kooskõlastada Veeteede Ametiga. Sisuliselt tähendab see piirangut ehitustegevusele ja valgustuslahendustele navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas vältimaks navigatsioonimärgi nähtavuse ja eristatavuse halvenemist veekogult vaatlemisel.

Lisaks on sihimärkide vahel vajalik teha võsa- ja puuderaiet tagamaks nende töökorras olek. Seetõttu palume lisada teabe püsimärkide kohta Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu punkti 3.7.10. Sadamad ja lautrikohad. Samuti palume püsimärgid välja tuua üldplaneeringu kaardimaterjalil. Täpsemalt teavet üldplaneeringu alal asuvate navigatsioonimärkide kohta saab Veeteede Ameti Nutimere rakendusest (https://gis.vta.ee/nutimeri) ning Navigatsioonimärkide andmekogust (https://nma.vta.ee/ ). Üldplaneeringu vormistusliku poole pealt soovime juhtida tähelepanu järgmistele punktidele: * Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu (ÜP) Tabel 1 on koostatud värvilisena, kuid selgitus värvide tähenduse kohta tekstis puudub; * ÜP lehekülg 15 kõige esimeses lauses on viidatud tabelile 4. Siiski tundub, et viide peaks siin olema hoopis tabelile 1; * ÜP lehekülg 20 on ristviitamisel tekkinud viga, mistõttu dokumendis on veateade „3.2.1Tõrge! Ei leia viiteallikat“; * Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes lehekülg 25 on kasutatud korduva üleujutusohuga alade puhul nii BK77 kui ka EH2000 kõrgusi. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 64 „Geodeetiline süsteem“ on Eestis kasutatavaks kõrgusvõrguks EH2000, mistõttu peavad absoluutkõrgused olema väljendatud EH2000 kõrgustena.

Võtame teadmiseks ja parandame edasise töö käigus.

Nõustume, et kehtib EH2000, aga varasematest uuringutest andmete ületoomiseks on esitatud ka vana kõrgussüsteemi andmed, et andmed oleksid omavahel võrreldavad.

Politsei- ja Piirivalveamet 17.08.2020 nr 2.1- 3/25395-2

Haapsalu politseijaoskonnal Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise osas ettepanekuid ei ole. Võtame teadmiseks.

Koostöös Veeteede Ametiga määratakse edasise protsessi käigus sektorid, mille ulatuses tuleb ehitustegevus ja vaate avatuna hoidmine Veeteede Ametiga kooskõlastada.

Veeteede Amet 24.08.2020 nr 6-3- 1/2058

Imatra Elekter 28.08.2020 nr.2- 2/23

Lk 3 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

Terviseamet 14.08.2020 nr 9.3- 4/20/6791-2

Terviseameti Lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõuga ning ei esita täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid.

Võtame teadmiseks.

Planeerida Allikmaa külas Palivere tehase kõrval asuva basseini äärde supluskoht ja veekogu äärne planeeritud tootmismaa muuta rohealaks. Endisest tehase karjääri basseinist on kujunenud aleviku elanike populaarne kalastamise, puhkamise ja ujumiskoht. Kullamaa metskond 12 katastriüksusel peaks säilima haljasala ning supluskoht vajab väljaehitamist.

Supluskoht näidatakse ja ala tehakse rohealaks (võimalik, et müratase on kõrgema tasemega kui muidu rohealadel).

Planeerida Paliveres Palivere- Oonga tee ( Lähtru tee ) äärse olemasoleva kergliiklustee pikendamine ( plaan lisatud): a. Tehase väravast kuni ujumiskoha juurdepääsuteeni - 200m. b. Kooli tänava algusest kuni Pikajala tänava alguseni - 800m.

Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse.

Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 1 alusel palume täiendada seletuskirja punkte 3.9.4.1 „Tuuleenergia“ ja 3.9.4.2 „Päikeseenergia“ ning lisada sinna järgmised elektrituulikute ja päikeseelektrijaamade rajamise tingimused: 1) mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ja selleks on soovitatav teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused; 2) päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nõuetele ja standarditele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse.

Lisada üldplaneeringu seletuskirja, et riigikaitselisi ehitisi võib Osmussaarel ehitada kogu saare ulatuses. Üldplaneeringuga nähakse ette Osmussaarele perspektiivne kopteriplats. Palume üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamisel teha Kaitseministeeriumiga koostööd, et täpsustada perspektiivse kopteriplatsi võimalikku asukohta ning kasutamise tingimusi, mis tagaksid ka riigikaitse vajaduse. Üldplaneeringu ning KSH eelnõus palume täpsustada, et Lintsi linnak asub Saue valla territooriumil. Täpsustame nii seletuskirja kui KSH-d. Vastavalt Kaitseministeeriumi 26.06.2020 kirjale nr 12-1/20/1966 palume täpsustada üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.10, et eriplaneeringu tuulepargi eelvaliku aladele on Kaitseministeeriumi seatavad kõrguse piirangud vahemikus 45-75 meetrit.

Edasise koostöö käigus selgitatakse taotluse eesmärk ja otsustatakse ühiselt, kuidas käituda.

Riigiteede osa vajab koondamist ja käsitlemist seletuskirjas eraldi punktina (nagu on kajastatud kohalike teede osa). Riigiteedele viitamisel palun kasutada riigitee numbrit ja nime, et saaks selgemini aru riigiteedega puutumusest. Näiteks seletuskirja punkt 3.2.1.8. „Liikluse maa- ala“ seatakse teedele mitmeid üldisi tingimusi, kuid ei selgu, kas ka riigiteedele. Siinkohal täpsustame, et riigiteedega seonduv on reguleeritud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisaga „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid).

Võetakse teadmiseks ja vajadusel täpsustatakse koostöö käigus.

Tuginedes 09.01.2020 „Riigiteede teehoiukavale 2020–2030" on aastaks 2030 ette nähtud riigi põhimaantee 9 Ääsmäe - Haapsalu lõigul 2+1 tee ehituse alustamine. Palume riigi põhimaanteed 9 käsitleda punktis 3.7.3. Olulise liikluskoormusega maanteed, sest 2+1 ristlõikega teele on sobilik ja vajalik määrata olulise liiklussagedusega teede maakasutustingimused.

Täiendame seletuskirja vastavalt.

Anname teada, et Haapsalu-Noarootsi ja Vormsi - Noa-Rootsi ühendused ei ole kantud riiklikusse teehoiukavasse ja ühendustele ei ole omistatud riiklikku huvi.

Võtame teadmiseks. Üldplaneering on lähtunud maakonnaplaneeringust ja seetõttu on see käsitlus sees. Täiendavaid kitsendusi selle trassi ulatuses üldplaneeringuga planeeritud ei ole.

Punktis 3.20.1.3. Österby küla on viidatud, et Österby sadamasse kulgevat Nõmmküla Aulepa-Österby riigimaanteed „mitte laiendada ja õgvendada“. Selgitame, et sellise kitsenduse seadmisel tuleb käesoleva üldplaneeringu mahus määrata uue tee trassikoridor, kuna kõnealune riigitee on ühenduseks taliteele.

Arvestada ettepanekuga.

Edasise koostöö käigus selgitatakse küsitu eesmärk ja planeeringuga kavandamise võimalikkus.

Marje Hiiesalu 24.09.2020

Kaitseministeerium 24.09.2020 nr 12- 1/20/2548

Maanteeamet 22.09.2020 nr 15- 2/20/36812-2

Lk 4 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

Risti aleviku kaardil on väikese ringikujulise tingmärgina kujutatud riigi põhimaanteede 9 ja 10 ristumiskohas „perspektiivne kahetasandiline ristmik“. Maanteeamet on seisukohal, et lähtudes riigiteede 9 ja 10 liiklussagedustest ei ole eritasapinnalise ristumiskoha kavandamine aktuaalne ja seetõttu kajastamine üldplaneeringus on ennatlik, soovitame eritasadilise ristmiku tingmärgi eemaldada.

Edasise koostöö käigus täpsustatakse seda, kuna sisend on tulnud varasemast planeeringust.

Dirhami küla eskiisjoonisel on riigiteele 16127 kantud matkarada. Matkarada ei tohiks ulatuda riigiteele, mis on eksitav. Edasise koostöö käigus täpsustatakse selle punktiga seonduvat, rada esitatakse korrektse sõidutee paralleeljoonega.

Käsitleda perspektiivsete kohaliku teedevõrgu teede kavandamist eskiisjoonistel. Joonistelt ei selgu, kas kohaliku teedevõrgu kavandamine võib tuua kaasa uute ristumiskohtade kavandamise põhimaanteele nr 9.

Juhul, kui tekib vajadus uute teede planeerimiseks, siis need esitatakse. Eskiisi staadiumis ei ole uusi teid põhimaantee nr 9 äärde kavandatud.

Riigitee äärde jalg- ja jalgrattatee kavandmisel tuleb lähtuda Normidest, teemad vajavad lahti kirjutamist seletuskirjas. Edasise koostöö käigus täpsustatakse selle punktiga seonduvat, Normide lahtikirjutamist üldplaneeringus omavalitsus ei soovi.

Arvestada raudtee kaitsevööndis kehtivate piirangutega, mis on kehtestatud ehitusseadustiku §-s 73. Seaduse dubleerimist üldplaneeringu seletuskirjas omavalitsus ei soovi. Piirangutega arvestatakse sisulisel koostamisel.

Enne raudtee ehitamist ja ehitamise ajal tuleb arvestada planeeritava raudteetrassi koridoris (puhveralas) kehtivate tingimustega, mis on kehtestatud TP-s. Planeeritavad lahendused peavad arvestama TP-s kavandatuga ning ei tohi takistada raudteerajatiste, sh raudtee elektripaigaldiste ja sideehitiste ehitamist, hooldust ja remondi teostamist. Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Uute hoonestusalade planeerimise korral TP-ga kehtestatud raudteetrassi koridoriga piirnevatel aladel ei võta AS Eesti Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. Kuni raudtee ehitusprojekti valmimiseni tuleb arvestada TP-s määratud raudteetrassi koridori piiridega.

Raudteemaaga piirnevate alade haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb lähtuda muuhulgas nähtavuse tagamise tingimustest (näiteks raudtee ületuskohad), mis on valdkonnaga seotud normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud.

Raudteetrassi koridoriga piirnevate alade (eluhoonete, äri- või tootmishoonete, ühiskondlike hoonete, kergliikluse otstarbeks) planeerimisel näha ette ohutuse tagamiseks juba üldplaneeringuga meetmeid (näiteks piirdeaedade rajamise kohustus) takistamaks nii jalakäijate kui sõidukite sattumine raudteemaale väljaspool planeeritavaid nõuetekohaseid raudteeületuskohti. Samuti arvestada müratõkkeseinte rajamise vajadusega. Avalikke teid, sh kergliiklusteid raudteemaale mitte planeerida, v.a raudteedega ristumised TP-s kehtestatud raudtee ületuskohtades ja raudteemaal TP-s kehtestatud asukohtades. ÜP eskiisjoonisel on näidatud kaks raudteeülesõitu Ellamaa ja Risti vahel. Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud, et need ülesõidukohad (TP-s vastavalt ülesõidukohad nr 1 ja nr 2) tuleb sulgeda. Mitte kavandada kõnesolevates asukohtades raudteeülesõidukohti ja nendeni ulatuvaid avaliku kasutusega teid/tänavaid raudteemaale.

ÜP eskiisjoonisel on näidatud raudteeülesõit Ääsmäe-Haapsalu maantee ja Vana-Kolge tee ühendusteele (Jaakna ja Rõuma külade piiril). Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud, et see ülesõidukoht (TP-s vastavalt ülesõidukoht nr 4) tuleb sulgeda. Mitte kavandada kõnesolevas asukohas raudteeülesõidukohta ja selleni ulatuvaid avaliku kasutusega teid/tänavaid raudteemaale.

Üldplaneeringu põhilahendus soovib võtta sisse projekteeritud raudteelahenduse - oleme aru saanud, et 2020. aasta jooksul saab raudtee projektlahenduse. Esitatud punktide täitmiseks on vajalik projektlahendus.

Eesti Raudtee 25.09.2020 nr 21- 1/2526-1

Lk 5 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

ÜP eskiisjoonisel on näidatud raudteeülesõit ja soovituslik ülekäik Koikse tee pikendusel (Jaakna küla). Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud selles asukohas säilitada ülekäik ning ülesõidukoha (TP-s vastavalt ülesõidukoht nr 5) säilitamist tuleb kaaluda ehitusprojekti koostamisel. Palume tähistada ülekäik ÜP joonisel vastavalt selgitava leppemärgiga või selgitada seletuskirjas vastavalt TP-s sätestatule.

ÜP eskiisjoonisel on näidatud raudteeülesõit Ääsmäe-Haapsalu maantee viadukti all (Palivere aleviku ja Luigu küla piiril). Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud, et see ülesõidukoht (TP-s vastavalt ülesõidukoht nr 6) tuleb sulgeda. Mitte kavandada kõnesolevas asukohas raudteeülesõidukohta ja selleni ulatuvaid avaliku kasutusega teid/tänavaid raudteemaale.

ÜP eskiisjoonisel on näidatud raudteeülesõit Allikmaa külas (olemasolev raudteesild metsa väljaveo teel). Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud, et selles asukohas (TP-s vastavalt eritasandiline ristumine nr 2) tuleb kaaluda kahetasandilise ristumise säilitamist või tunneli rajamist ehitusprojekti koostamisel. Palume tähistada ÜP joonisel vastavalt selgitava leppemärgiga või selgitada seletuskirjas vastavalt TP-s sätestatule. ÜP eskiisjoonisel on näidatud raudteeülesõit Allikmaa külas (Uustalu tee). Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud, et see ülesõidukoht (TP-s vastavalt ülesõidukoht nr 8) tuleb sulgeda. Mitte kavandada kõnesolevas asukohas raudtee ülesõidukohta ja selleni ulatuvaid avaliku kasutusega teid/tänavaid raudteemaale. ÜP eskiisjoonisel on näidatud raudteeülesõit Palivere - Virve - Ilmajaama teel. Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud, et selles asukohas ülesõidukoha (TP-s vastavalt ülesõidukoht nr 9) säilitamist tuleb kaaluda ehitusprojekti koostamisel. Palume tähistada ÜP joonisel vastavalt selgitava leppemärgiga või selgitada seletuskirjas vastavalt TP-s sätestatule.

ÜP eskiisjoonisel on näidatud raudteeülesõit ja soovituslik ülekäik Nigula jaamatee ja Kalmistu tee ühendusteel. Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud selles asukohas säilitada ülekäik ning ülesõidukoht (TP-s vastavalt ülesõidukoht nr 11) tuleb sulgeda. Mitte kavandada kõnesolevas asukohas raudtee ülesõidukohta. Ülekäigukohani ulatuv tee ja raudteemaad läbiv tee planeerida kergliiklusteena. ÜP eskiisjoonisel on näidatud kaks raudteeülesõitu Kadarpiku külas (TaeblaHaapsalu suunal). Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud need ülesõidukohad (TP-s vastavalt ülesõidukohad nr 15 ja nr 16) sulgeda. Mitte kavandada kõnesolevates asukohtades raudteeülesõidukohti ja nendeni ulatuvaid avaliku kasutusega teid/tänavaid raudteemaale.

Uue raudteeülesõidukoha projekteerimise ja ehitamise korral tuleb lähtuda Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine Lisa 4 Raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhendi ning Maanteede projekteerimisnormide nõuetest.

Vastavalt nõuetele peab sõidutee ja raudtee lõikumisnurk raudteeülesõidukohal olema võimalikult täisnurga lähedane ja ei tohi väljuda vahemikust 70° – 110°. Lääne-Nigula vallas tuleb muuta Ridala-Nigula tee lõikumisnurka raudteeülesõidukohal, millega kaasneb maa võõrandamise vajadus. Kuna TP-s ei ole eeltoodud nõuet sätestatud, siis teeme ettepaneku kajastada Ridala-Nigula tee lõikumisnurga muutmise ja sellega kaasneva maa võõrandamise vajadus ÜP-s. Kirjale on lisatud eskiislahendus maantee lõikumisnurga muutmiseks kahe alternatiiviga kiiruspiiranguga sõiduteel kas 50 km/h või 70 km/h. Meie nägemusel on kõige optimaalsem antud lõigul piirata kiirust 50 km/h peale, mis kohustaks kõige vähem võõrandama maantee trassile jäävaid kinnistuid. Käesoleval ajal on see ettepanek edastatud Maanteeametile kooskõlastamiseks ja tehniliste tingimuste saamiseks. Kui kiiruspiiranguga maanteel ei nõustuta, on olemasoleva sõidutee geomeetria muutmise vajadus ulatuslikum ning eeldab suuremat lisa maavajadust.

Palume üldplaneeringu lahendus esitada ASile Eesti Raudtee edasiseks koostööks ja juhime tähelepanu, et planeeringu koostamise käigus võib selguda täiendavate tingimuste esitamise vajadus.

Eesti Raudtee on koostöötegijate nimekirjas ja seoses projektlahenduse täpsustumisega tuleb kogu raudteevaldkond üldplaneeringus üle vaadata.

Lk 6 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

Riigi Kinnisvara 23.09.2020

Riigi Kinnisvaral paikneb Lääne - Nigula vallas 5 kinnistut. Antud kinnistustest 3 ei ole enam riigile vajalikud ja seega tuleb leida neile uus lahendus. Leiame, et aktiivsest kasutusest väljalangevad renoveerimist vajavad hooned jäävad tühjaks ning seisaks tulevikus kasutuseta, mis ei oleks kindlasti ei Riigi Kinnisvara AS-i ega ka kohaliku omavalitsuse huvides (tühjana seisvad hooned ei kaunista keskkonda ning võivad mõjutada negatiivselt ka ümbruskonna turvalisust). Seevastu antud hoonete kasutuselevõtt võib elavdada majandust. Lähtudes eeltoodule teeme ettepaneku muuta alljärgnevate kinnistute juhtfunktsioonid: 2.1 Palivere mõis, Mõisa tee 4 (77601:003:0260) ja Mõisa tee 5 (77601:003:0220). Palume kinnistu juhtfunktsiooniks määrata segahoonestusala. Leiame, et antud hoonele on sobilik leida erinevad teenindus-ja/või ärifunktsioone (nt hotell, büroo jne). 2.3. Ilmajaama, Kedre Kedre küla (44101:001:0340) Palume kinnistu juhtfunktsiooniks määrata elamumaa. Leiame, et antud krundile on sobilik rajada pereelamu. 2.4. Pürksi keskuse 10b , Pürksi küla/Birkas (52001:005:0176) Palume kinnistu juhtfunktsiooniks määrata elamumaa. Leiame, et antud krundile on sobilik rajada pereelamud.

2.1. - arvestada. 2.3. Sisuliselt arvestada, kuid kuna ala on maalises asutuses, siis seal ei näidata elamumaa juhtfunktsiooni vaid maalise asustuse juhtfunktsioon. 2.4. Ettepanekuga mitte arvestada.

Üldplaneeringu eskiisi kaardil on meie perele, s.o. allakirjutanule ning minu abikaasale Signe Kotkasele kuuluvale Einbi külas asuva Ramsholmi kinnistule märgitud avalikult kasutatav tee. Sellist teed meie kinnistul pole, samuti ei soovi me sellist teed oma kinnistule. Palun näidata avalikult kasutatav tee kuni Ramsholmi kinnistu piirini. Lääne-Nigula Vallavolikogu on küll teinud ebaseadusliku otsuse Ramsholmi kinnistule sundvaldse seadmise asjas; otsus on vaidlustatud, otsuse kehtivus kohtu poolt peatatud. Nimetatud otsus ei anna õigust üldplaneeringule avaliku teed kanda. Õiguslikud põhjendused on Lääne-Nigula valla ette toodud ning on leitavad meie poolt kohtule esitatud menetlusdokumentides haldusasjas nr. 3-19-1378. Tugineme siinkohal nendele.

Valla seisukoht on, et nimetatud tee peaks olema avalikult kasutatav, valla seisukohad on esitatud samas haldusasjas. Kuni riigikohtu lahend ei too teistsugust lahendit jätkatakse nimetatud tee avalikuks teeks planeerimisega.

Üldplaneeringu eskiisi kaardil on märgitud Ramsholmi kinnistule Ramsi poolsaare tippu lautrikoht. Omanikud ei nõustu lautrikoha rajamisega Ramsholmi kinnistule, Lääne-Nigula vallal puudub võõrale maale ilma omaniku nõusolekuta lautri planeerimiseks ka igasugune õiguslik alus. Ka ei ole lautrikoha loomine Ramsi poolsaare tippu, s.h. Lääne-Nigula vallale kuuluvale, Einbi külas asuvale kinnistule nr 1125132, katastrinumbriga nr. 52001:005:0008 võimalik. Nimelt läheb poolsaare tipust Vormsi suunas merre ELASA-le kuuluv Vormsit ja Hiiumaad mandriga ühendav valguskaabel. Valguskaablile kohaldub kaitsevöönd, mis Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2015. a määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 14 lg 2 kohaselt on merel 0,25 meremiili so 463 meetrit sideehitise keskjoonest. Kaabel läheb merre vallale kuuluvalt kinnistult, mille merepiir on napilt 40 meetrit. Lautrikoht tähendab autode ja paadikärude pikka vette tagurdamist ning merre kinnijäänud autode traktoritega meremudast väljatõmbamist, milline tegevus sidekaabli kaitsevööndis pole võimalik. Seega ei saa Ramsi poolsaare tippu, s.h. vallale kuuluvale kinnistule lautrikohta rajada. Palume lautrikoha tingmärk kaardilt eemaldada.

Lautrikohta ja pääsu kallasrjale kaardil täpsustatakse nii, et mõlemad jäävad vallale kuuluvale maaüksusele. Sideehitise kaitsevöönd ei välista lautrikoha toimimist, seega ettepanekut ei arvestata selles osas. Pääs kallasrajale ja lautrikoht on olulised sellele piirkonnale, mistõttu on nende planeerimine avalik huvi.

Üldplaneeringu kaardil on Ramsholmi kinnistul asuv elamu ja selle õueala jäänud ehituskeelu alasse. Teeme ettepaneku ehituskeelu alast välja jätta õueala ja talu majandushoov, mis on majandushoonete ehitamiseks sobiv ala. Uus ehituskeelu joone ettepanek on lisatud kirjale Lisa 1 näidatud sinisega, olemasolev ehituskeelu joon punasega.

Vastavalt LKS § 38 lg 4 p 1-le ei laiene olemasolevale õuealale ehituskeeld ja seetõttu ei ole vajalik ehituskeeluvööndi täiendav vähendamine üldplaneeringuga.

Meile kuuluvale Einbi külas asuval Voosi kinnistul on olemasolev kasutuses lautrikoht, mille palume märkida ka üldplaneeringu kaardile. Kuna lautrikoha juurde on vajalik rajada ka merenduse ja kalandusega seotud ehitisi, teeme ettepaneku näidata lautrikoha kõrvale praeguse ehituskeelu ala sisse ehitusala, mis võimaldaks ehitada lautrikohte võrgu- ja paadikuure ning muid merenduse ja kalandusega seotus hooneid. Kirja Lisas 2 on lautrikoha ettepanek näidatud mustaga ning ehitusala ettepanek näidatud punasega.

Voosi kinnistule saame maaomaniku soovil märkida täiendava lautrikoha. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks ei ole praegu piisavalt infot, näeme edasiseks arenguks kahte võimalust: 1) üldplaneeringu protsessi raames esitatakse maaomaniku poolt täpsem nägemus mida ja kuhu soovitakse ning siis saab analüüsida, kas see on avalik huvi ehituskeeluvööndi vähendamiseks; 2) ehituskeeluvöönd vähendatakse eraldi detailplaneeringu alusel.

Signe Kotkas ja Priit Kotkas, 23.09.2020

Lk 7 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

Üldplaneeringuga on ette nähtud püsiühendus mandri ja Vormsi vahel, planeeringu eskiisile on märgitud ka selleks ettenähtud maa-ala. Saan aru, et üldplaneeringuga soovitakse ette näha vähemalt 3 km pikkuse silla ehitust üle Voosi kurgu Vormsile. Selleks, et silda saaks üldplaneeringuga kavanda, tuleks üldplaneeringusse kindlasti lisada ka sotsiaal-majanduslikud põhjendused, millega sellist investeeringut põhistatakse. Eeldusel, et Voosi kurku, sissesõitu Haapsalu lahele ei plaanita sulgeda purjelaevadele, saab tegemist olema massiivse, kõrge ehitusega, mille ehituse ning ekpluatatsiooniga kaasneb ka ulatuslik keskkonnamõju. Suur mõju saab olema kalastikule ning linnustikule. Kindlasti oleks oluline ära tuua ka silla eskiis ning selle ehituslikud põhimõtted, millest nähtudes saaks hinnata rajatava silla mõju muuhulgas ka lindude pesitsusele ja rändele – tegemist on olulise pesitsusala ning rändekoridoriga, mida kõrge vantsild saaks oluliselt takistama. Arvestada tuleb ka kavandatava tegevuse vastavusega Euroopa Linnudirektiivile. Seega tuleb keskkonnamõjude strateegilises hindamise aruandes kindlasti hinnata Vormsi püsiühenduse rajamise keskkonnamõju, mis praegu on jäänud täies mahus hindamata.

Üldplaneeringusse on kantud maakonnaplaneeringus olev info. Üldplaneeringuga on sätestatud "Üldplaneeringusse on kantud perspektiivne trassikoridori kulgemine. Üldplaneeringuga maaüksustele trassile kitsendusi ei seata. Ühenduse elluviimine on mastaapne riiklik projekt ja huvi (riigiteede ühendamiseks) mistõttu algatatakse projekti elluviimiseks vajadusel riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamine." Seega ei seata kinnistutele kitsendusi ning võimlaikud mõjude hindamised toimuvad siis, kui teed täpsemalt planeerima hakatakse.

MKM 28.09.2020 nr 1.10-17/20- 0026/4973- 2

Teavitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamises aruande eelnõu (eskiislahenduse) avalikust väljapanekust ja soovisite sellele MKMi seisukohti. MKM, olles tutvunud eelnõu materjalidega, teatab, et meie ettepanekutega on arvestatud ja täiendavaid seisukohti ei ole.

Teadmiseks võetud

Teeme ettepaneku määrata Kadarpiku külas asuvale Kuhja (katastritunnus 44101:001:0289) kinnisasjale äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä) maakasutuse juhtotstarve kuna see asub Taebla aleviku läheduses Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla maantee ääres.

Sisuliselt arvestada mahus, mis on vallavalitsuse pool oleva teeni (ülejäänud osas mitte arvestada). Kuid vald pakub välja segahoonestusala juhtfunktsiooni, mis võimaldab nii elamuid kui ka teisi funktsioone; maaomanik saab suuremad võimalused kinnistu väärindamiseks.

Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.2.1.19. Maalise asustuse ala (MA) lk 20 on kirjas, et: „põllumajanduslike massiivide vahele on soovitav jätta metsatukad, mille laius oleks vähemalt 3-kordne puude kõrgus.“ Palume üldplaneeringu seletuskirja eelnõus täpsustada kuidas on määratletud või defineeritud põllumajanduslik massiiv ja kas tegemist on põllumassiive ja -tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või on tegemist metsamaaga metsaseaduse tähenduses. Samuti palume täpsustada kas antud soovituse juures on mõeldud üksnes olemasolevate säilitamist või lisaks uute metsatukkade rajamist, mis soodustaks uute rohevõrgustiku koridoride tekkimist.

Teadmiseks võetud, täpsustame seletuskirja.

Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.7.6. Metsateed (lk 26) on käsitletud kohalike teede ja metsateedega seotud küsimusi. Täpsemalt on sõnastatud peatükis kaks tingimust, mis ütlevad, et „Uute metsateede ehitamiseks ja olemasolevate metsateede rekonstrueerimisel tuleb hinnata kohalike teede, mille kaudu on ühendus metsateele, kandevõimet ja tagada ka kohalikul teel vastav kandevõime. Kui metsa väljavedu toimub kohalike teede kaudu, siis ülekoormusest tingitud kahjud tuleb korvata metsavedajal.“ Kuna vastavalt ehitusseadustiku § 92 lõikele 7 täidab kohaliku tee omaniku ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksus, siis soovitame sõnastust seletuskirja eelnõus selgemaks muuta, et seaduse nõuetele vastavat kandevõimet peab tagama kohalik omavalitsus. Oleme seisukohal, et antud sõnastuses võib kehtestatav tingimus jääda ebamääraseks. Samuti jääb ebaselgeks, mida mõistetakse ülekoormuse ning sellest tingitud kahjude all. Leiame, et ilma neid aspekte täpsustamata, võib tingimuse rakendamine osutuda keeruliseks sh. kohaliku omavalitsuse üksusele, kes on vastavalt ehitusseadustikule vastutav tee korrashoiu ja nõuetele vastavuse eest. Üldplaneeringus sätestatud tingimused peavad olema põhjendatud, kaalutletud, selged ja üheselt arusaadavad. Samuti tuleb arvestada, et tingimuste seadmisel tuleb KSH aruandes käsitleda seatavatest tingimustest või kitsendustest tulenevad mõjud keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ning varale vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 21.

Teadmiseks võetud, edasises protsessis täpsustatakse sõnastust. Samas peame oluliseks seda teemat käsitleda, kuna see on päevakohane.

Palume Lääne-Nigula Vallavalitsusel üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel arvestada käesolevas kirjas esitatud ettepanekutega ja hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH aruande edasise menetlemisega.

Teadmiseks võetud.

Keskkonna- ministeerium 23.09.2020 nr 7- 15/19/2885-6

Lk 8 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

Teatame, et Maaeluministeeriumis välja töötatud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev seaduse eelnõu (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) edastati 18. juunil 2020 Vabariigi Valitsusele ning loodetavasti jõuab see sügisel Riigikogu menetlusse. Seaduse eelnõu on eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kättesaadav aadressil http://eelnoud.valitsus.ee (toimik nr 20-0226). Selleks, et tagada üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade ja nende kaitse- ja kasutustingimuste osas selline lõpptulemus, mis ei erineks seaduse eelnõus kavandatust, soovitame lähtuda selles eelnõus kavandatud põhimõtetest. Lisaks soovitame jälgida seaduse eelnõu menetluse käiku ja sellega seotud võimalike põhimõtete ja asjaolude muutusi, millega arvestamine võib osutuda üldplaneeringu koostamisel vajalikuks.

Teadmiseks võetud.

Üldplaneeringus on maakasutusega seotud küsimuste käsitlemisel väga oluline ja põhimõtteline tähendus põllumajandusmaade jätkusuutliku ja eesmärgipärase kasutuse tagamisel. Maaeluministeerium tunnustab Lääne-Nigula valla üldplaneeringu koostajaid hoolikuse ja põhjalikkuse eest, mida on üldplaneeringu koostamisel panustatud põllumajandusmaade, sealhulgas väärtuslike põllumajandusmaade kaitsega seotud teemadele. Lääne-Nigula valla üldplaneeringus kavandatu kohaselt ei ole väärtuslike põllumajandusmaade hõlmamine muul otstarbel kui nende põllumajanduslik kasutus, suur. See annab kindluse, et vallas jätkub põllumajandusmaade sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutus.

Teadmiseks võetud.

KSH aruande eelnõu jaotises 3.2.3 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et üldplaneeringuga korrigeeriti Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ esitatud väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihti. Maakonnaplaneeringus olid väärtuslike põllumajandusmaadena märgitud ka alla kahe hektari suurused massiivid, samuti esines mõningast kattuvust olemasolevate tootmise, kalmistu, roheala ning puhke- ja virgestuse maa-aladega. Korrigeerimise järel vähenes maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslike põllumajandusmaade pindala kokku umbes 1000 hektari võrra (20 003 hektarilt 19 013 hektarini). Keskkonnamõju hindaja arvates on sellel väheoluline ebasoodne mõju väärtuslike põllumajandusmaade säilimisele, märkides, et kuigi väärtuslike põllumajandusmaade osakaal vähesel määral väheneb, ei saa kõrvale jätta positiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mis kaasuvad, kui luuakse ja säilitatakse võimalused kompaktsete ja multifunktsionaalsete keskuste loomiseks. Oluliseks aspektiks on ka majanduslik tasuvus - olemasolevate tootmismaade laiendamine alal, kus läheduses on olemas vajalik taristu (elektrivarustus, veevärk ja kanalisatsioon, teedevõrk), on otstarbekam, kui uute tootmisalade kasutuselevõtt taristu objektidest eemal. Seetõttu on KSH koostaja hinnangul väärtusliku põllumajandusmaa mõningane vähendamine põhjendatud, et laiendada võimalusi ka muu tootmistegevuse arendamiseks piirkonnas. Leiame, et Lääne-Nigula valla üldplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus on nende väärtuslike põllumajandusmaade kohta, mis üldplaneeringuga kavandatakse hõlmata muul otstarbel kui nende põllumajanduslik kasutus, toodud piisavad argumendid ning Maaeluministeerium on nendega nõus.

Teadmiseks võetud.

Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu jaotises 3.2.1.19 „Maalise asustuse ala“ märgitu kohaselt on maalise asustuse maa-ala väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja kaevandusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse ala hõlmab endas metsa-, põllu- ja teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis siin-seal moodustavad väiksemaid külakeskuseid. Nimetatud juhtotstarbe puhul on väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud tingimuseks, et need tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks ja nendele tuleb tagada juurdepääs, va keskkonnaregistris arvel oleva maardla alal, kui alale on maapõueseaduse alusel antud kaevandamisluba. Meie arvates on üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa suhtes rakendatud seaduse eelnõu kohane põhimõte, mille kohaselt tuleks väärtuslikule põllumajandusmaale määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve.

Teadmiseks võetud.

Maaelu- ministeerium 18.09.2020 nr 4.1- 5/1926-1

Lk 9 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu jaotises 3.18.1 „Väärtuslike põllumajandusmaade määramine“ on toodud tingimused, mille alusel võib väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada põllumajandusehitist ja elamut. Kuna maalise asustuse ala juhtotstarbega maa hõlmab ka metsamaid, tuleks selles jaotises sätestada väärtusliku põllumajandusmaa kohta põhimõtted, mis välistaks väärtusliku põllumajandusmaa metsastamise. Siinjuures selgitame, et seaduse eelnõu näeb ette võimaluse, et üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega võib ette näha, et väärtuslikku põllumajandusmaad võib kasutada taimlana, puukoolina või kuni viie aasta vanuse raieringiga puude ja põõsaste kasvatamiseks, samuti võib väärtuslikule põllumajandusmaale mulla kaitseks, kliimakahjustuste leevendamiseks või põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks rajada või lasta looduslikult tekkida maastikuelementidel, nagu puuderida või –hekk, kiviaed või puudesalu.

Edasisel koostamisel kaalutakse ka põllumaa metsastumise vältimise sisse kirjutamist. Arutamist vääriv on kas viie aasta vanune periood peaks olema pikem, 10…15 aastat.

Anname teada, et seaduse eelnõus kavandatakse täiendada planeerimisseaduse § 142 lõiget 1 punktiga 11, mille kohaselt kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse juhtotstarbe muutmine, kui see ei ole kooskõlas üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega või muu avaliku huviga, mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. See tähendab, et detailplaneeringu koostamise kohustus, mis on sätestatud ka eelnõu § 3511 lõikega 2, puudutab neid väärtuslikke põllumajandusmaid, mille kohta ei ole üldplaneeringuga seatud eelnõukohaseid kaitse- ja kasutustingimusi. Selgitame, et seaduse eelnõus nähakse ette võimalus kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse laiendamiseks olukordades, mida näiteks ei ole võimalik üldplaneeringu koostamise ajal ette näha. Lähtuvalt eeltoodust soovitame kirjeldada ja kaalutleda üldplaneeringu seletuskirja eelnõu jaotises 3.5 „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine“ väärtusliku põllumajandusmaa hõlmamisega seonduvaid võimalikke juhtumeid. Meie arvates tagavad nimetatud õiguslikud alused ja sellest johtuvalt üldplaneeringus sätestatud täpsed meetmed tõhusamalt ja üheselt mõistetavamalt väärtusliku põllumajandusmaa kaitse.

Mitte arvestada soovi seada väärtusliku põllumajandusmaa maa-alale detailplaneeringu koostamise kohustus. Detailplaneeringu koostamise kohustus maalises asustuses oleks nii ajaliselt kui rahaliselt koormav maaomanikule. Leiame, et maalise asustuse tingimused ja maaomanike soov maale elama on sellised, mis ei avaldu märkimisväärset mõju põllumjandusmaa vähenemiseks.

Üldplaneeringut käsitlevates dokumentides on kasutatud mõistet „väärtuslik põllumajandusmaa“, kuid kohati ka mõistet „väärtuslik põllumaa“. Juhime tähelepanu, et seaduse eelnõu kohane mõiste on „väärtuslik põllumajandusmaa“. Kuna looduskaitseseaduse § 4 lõike 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla muu hulgas ka väärtuslik põllumaa, siis tuleks üldplaneeringut käsitlevates dokumentides neid mõisteid täpsustada.

Teadmiseks võetud, korrigeerime dokumente.

Maaeluministeerium on valmis jätkuvalt tegema igakülgset koostööd, et saavutada parimad lahendused maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks. Kui väärtusliku põllumajandusmaa kui taastumatu loodusressursi kaitsemeetmeid põhimõttekindlalt rakendatakse, on sellel vaieldamatult oluline mõju kõrge viljakusega muldade pikaajalisele säilimisele ning selle kaudu kogu põllumajandus-ja looduskeskkonnale ning kokkuvõttes meie tulevikule.

Teadmiseks võetud.

Ülplaneeringu eelnõu peatükis 3.7.6. Metsateed on lause: “Kui metsa väljavedu toimub kohalike teede kaudu, siis ülekoormusest tingitud kahjud tuleb korvata metsavedajal.“ Teeme ettepaneku selline lause Ülplaneeringust välja jätta sest tee kasutamine ja sellega seotud kahjude hüvitamine lepitakse kokku kasutaja ja tee omaniku vahel.

Kohaliku omavalitsuse seisukohalt on see oluline teema ja omavalitsus soovib seda hoida üldplaneeringus. Saame seda vajadusel edasise koostöö käigus arutleda.

Ülplaneeringu eelnõu peatükis 3.7.2. Kohalike teede määramine, räägib avalikku kasutusse määratavatest teedest ja viitab vajalikele tegevustele, mis on kirjeldatud peatükis 3.27. Ptk 3.27 keskendub Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega kirjeldatuid võimalustele avalike teede seadustamiseks. Nimetatud seadus (KAHOS) ei võimalda metsateede kasutamiseks rakendada sundvalduse seadmist. Metsateede avalikku kasutusse määramine tuleb reguleerida läbi RMK-ga sõlmitavate lepingute.

Teadmiseks võetud, täpsustame seletuskirja (lisame seletuskirja viite EhS § 93-le) ja täpsustame asja sisu edasise koostöö käigus.

Peatükis 3.18.2. Väärtuslike maastike määramine - majandustegevus ja maastikuhooldus väärtuslikel maastikel on soovitav korraldada maastikuhoolduskava alusel, mis tagab maastike looduslike, esteetiliste ja miljööväärtuslike alade väärtuste hooldamise ja säilimise. Ettepanek - määratud väärtuslikud maastikud koos planeerijatega uuesti üle vaadata ja teha vajadusel nende piiride osas muudatusi.

Vaatame edasise koostöö käigus need üle.

Riigimetsa Majandamise Keskus 24.09.2020 nr 3- 1.1/2598

Lk 10 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

Punkt 3.18.1. Väärtuslike põllumajandusmaade määramine – Vaadates RMK maal olevaid väärtuslike põllumajandusmaade olemit selgus, et enamik nendest aladest on kas juba metsastunud või metsastumas. Ettepanekud RMK maadel väärtuslikust põllumajandusmaast on lisas 1. Ülejäänud väärtuslikud põllumajandusmaad palume planeeringust välja jätta.

Vaatame edasise koostöö käigus need üle.

Üldplaneeringu kaardikihtidel tootmismaana on määratletud RMK maale 4 maa-ala. Jääb arusaamatuks, miks need on sinna määratud. Palume need võimalusel planeeringust maha võtta.

Vaatame edasise koostöö käigus need üle.

Puhkemaa on eelnõus määratud katastriüksustele 44101:001:0331, 44101:001:0335 ja 68001:001:0350. Palume selgitada mis põhjustel need sinna on määratud?

0331, 0335 tulenevad kehtivast Nõva valla üldplaneeringust. 0350 tuleneb varasemast kehtivast Risti üldplaneeringust. 0331 ja 0335 puhul on tegemist heas asukohas olevate kohtadega, kus liigub palju turiste, võiksime edasise koostöö käigus täpsustada kas ja mis mahus puhkeala sinna kavandada. 0350 puhul on naabermaaüksus vallale kuuluv mets, mis on samuti kavandatud puhkealaks - kahe maaüksusega saab suure ühise puhkeala.

Tiheasustusaladel või kompaktse asustusega aladele mitte planeerida kesk- ja kõrgepinge õhuliine, uute liinide ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel viia need maa alla või ümber asulate.

Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse.

Kanda kaardi eskiisile Taebla kergliiklustee Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 21.09.2020 nr 16-6/18-2603-009

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on tutvunud Teie 06.08.2020 kirjaga nr 7-1/20-64-1 „Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja arutelud“ ja selles toodud lingil olevate Lääne- Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu dokumentidega. TTJA on esitanud eelnevalt oma ettepanekud 11.06.2019. a kirjas nr 16-6/18/2603-005 ja täiendavaid seisukohti ei esita.

Võetud teadmiseks.

Teavitasite Keskkonnaametit Lääne Nigula valla üldplaneeringu eskiislahenduse (edaspidi ka ÜP eskiislahendus) ja keskkonnamõju strateeg ilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu avalik ust väljapanek ust ja arutelude toimumisest toimumisest. Tutvunud avalikustatud materjalidega, esitab Keskkonnaamet järgnevad kommentaarid. ÜP eskiislahendus 1. Lk 45 on viidatud kehtetule dokumendile „Ehitusmaavarade riiklik arengukava 2011-2020“. Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsus otsustas 30. novembril 2017. aastal arengukava elluviimine lõpetada, kuna arengukava strateegilised eesmärgid on saavutatud. Riigikogu 06.06.2017 otsusega võeti vastu „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“.

Analüüsime esitatut ja täiendame seletuskirja vastavalt analüüsile.

2. Lk 46 on märgitud, et kaevandatud ala korrastamine peab toimuma kahe aasta jooksul peale kaevandamistegevuse lõppemist, et kohalikel elanikel oleks võimalus kasutada uut maastikku: suplemis- ja kalastamiskõlblikku veekogu, parkmetsa, jms spordirajatisi. Märgime, et maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 kohaselt peab kaevandamisloa omaja korrastama kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Üldplaneeringu eelnõus jääb mulje, et karjääri korrastamissuunaks saab olla vaid suplemis- ja kalastamiskõlblik veekogu, parkmets, jms spordirajatis. Palume jätta võimalus valida ka muid korrastamise suundasid.

Analüüsime esitatut ja täiendame seletuskirja vastavalt analüüsile.

3. Lk 46 on märgitud, et korrastamisel tuleb ette näha etapiviisiline korrastamine. Märgime, et alati ei ole võimalik ala etapiviisiliselt korrastada, mistõttu tuleks etapiviisilist korrastamist soovitada, mitte nõuda.

Analüüsime esitatut ja täiendame seletuskirja vastavalt analüüsile.

4. Ptk-s 3.9.6 on nimetatud joogivee saamise viisid, kuid ei ole nimetatud samaväärselt olulisena reovee puhastamise viise omapuhastite korral. KSH aruande eelnõus on teemat käsitletud.

Analüüsime esitatut ja täiendame seletuskirja vastavalt analüüsile. Toome eraldi välja ka hajaasustuse osa.

5. Ptk-s 3.16 (lk 38) on ekslikult nimetatud Vinni vald. Parandame seletuskirja. 6. Juhime tähelepanu, et ptk-s 3.8 on tabel 4 puudu. Parandame seletuskirja.

Keskkonnaamet 29.09.2020 nr 6- 5/20/13380-2

Taebla kogukonnakogu 23.09.2020

Lk 11 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

7. Üldplaneeringu kaardimaterjali järgi on Matsalu rahvusparki planeeritud järgmised rajatised: Kasari jõele ligipääsu tagamiseks Rõude luha tee pikendamine ning parkimisala ja slipi rajamine tee lõppu, Mäeotsa tee lõppu parkimisala rajamine, Kahuta tee lõppu parkimisala rajamine ja teelt edasi kallasrajale juurdepääsu tagamine, Vana maja tee lõppu parkimisala rajamine. Tegevuste planeerimisel tuleb eelkõige lähtuda rahvuspargi kaitse eesmärkidest ja kaitsekorralduslikust visioonist. Kasari jõele ligipääsu tagamise peamine põhjus on kalapüük. Rahvuspargis on suur surve Kasari jõele pääsemiseks ja pääsude puudumise tõttu kasutatakse selleks looduslikult sobivamaid kohti, mis tähendab seda, et mitmes kohas sõidetakse kalastushooajal üle luha sisse rajad. Surve leevendamiseks linnustikule ja luhale ning seejuures kaitse eeskirja vastu eksimiste vältimiseks, võib kaaluda mootorsõidukiga Kasari jõele ligi pääsu rajamist koos parkimisala ja paatide veeskamise kohaga. Rajatiste eesmärgiks ei saa olla kalastamise soodustamine, vaid külastajate suunamine kooslustest eemale. „Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuringu alusel ja võttes arvesse Rõude luha tee rekonstrueerimist (RMK tööprojekt „Matsalu rahvuspargi teed ja ülepääsud“ Rõude luha teel ette nähtud olemasoleva tee rekonstrueerimine 1.24 km ulatuses ja tee lõppu otsast laienev mahasõit) on kõige otstarbekam kaaluda ligipääsu Rõude luha tee kaudu koos slipi ja parkimisalaga. Muul juhul ei ole rajatised otstarbekad. Parkimisalad looks külastajatele õigustatud eelduse pääseda parklast luhale ja Kasari jõeni, seega parkimiskohtade rajamine ei pruugi olemasolevat olukorda leevendada, vaid intensiivistada

Esitatud parkiiskohad ja Slipi akoht tulenevad viidatud uuringust (Matsalu rahvuspargi ja kasari jõe lähialade kasutuse uuring). Lisaks turistide ja kalameeste huvidele on ka luhtade hooldaja huvi, nende jaoks on samuti nimetatud alad vajalikud, need nn parklad on polüfunktsionaalsed. Edasise koostöö käigus selgitada täpsemalt alade tulevane kasutus.

8. Ptk 3.2.2 (lk 21) on märgitud, et abihooned ei ole lubatud kavandada põhihoonest kõrgemaks ning need tohi kujuneda krundil domineerivaks. Soovitame lause sõnastada järgnevalt: „Abihooned ei ole lubatud kavandada põhihoonest kõrgemaks, v.a. põllumajanduslikud, tootmisotstarbelised hooned jms, mis tuleb aga planeerida õuemaa eluosast eemale ja võimalusel paigutada maastikul nii, et need ei kujuneks krundil domineerivaks“.

Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse.

9. Ptk 3.18.2 (lk 43) teeb Keskkonnaamet ettepaneku lisada väärtuslike maastike nimistusse lisaks Riguldile ka Lääne-Nigula valda jääva Matsalu rahvuspargi ala, mis võiks olla I klassi tähtsusega ning mille eesmärk on Lääne-Eestile iseloomulike luha- ja rannikumaastike ning külade kultuuripärandi säilitamine.

Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse.

10. Keskkonnaamet teeb ettepaneku lk 44 nimetatud põhimõtet „väärtuslikel maastikel paiknevaid ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus üldjuhul ei õgvendata, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik kestliku asustuse arengu säilitamiseks“ täiendada punktiga „väärtuslikel maastikel paiknevate teedel hooldusalas kasvavad puud säilitatakse, tagades ohutuse okste kärpimise, võra harvendamise ja vaid langemisohtlikult haigete puude eemaldamisega“.

Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse koos lisaklausliga, et kujundusest ja puude tervislikust seisundist lähtuvalt. Kompromiss tuleb leida nii tee ohutuse kui väärtusliku väljakujunenud maastiku vahel.

11. Lk 17 ptk-s 3.2.1.9. on kirjas: „Sadama maa-ala (LS). Sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa- ala“. Soovitame lisada täpsustuse nagu teistes punktides: „maa-alale võib ehitada üldplaneeringu ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamarajatisi.“

Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse erisusega "sadamaehitisi".

12. Ptk 3.5 (lk 23) kohaselt on detailplaneeringu koostamise kohustusega juhuks kogu valla territooriumil nimetatud uue väikesadama kavandamine. Soovitame täpsustada, et detailplaneeringu vajadus on kõigil sadamarajatistel, ka suuremates sadamates, ning olemasolevate sadamate ümberehitamisel ja rekonstrueerimisel. Ehituskeeluvööndisse on lubatud rajada sadamarajatisi (kai, muul, slipp, parkla), mis on ette nähtud detailplaneeringuga.

Üldplaneeringusse ei kirjutata seasdusest tulenevat tingimust. Edasise töö käigus täpsustatakse teksti.

Kaardimaterjal 13. Looduskaitseliste piirangutega alad on märgitud legendi järgi rohelise viirutusega. Kaardimaterjalilt võib tuvastada, et looduskaitseliste piirangutega alasse on kaasatud ka kaitstavate liikide leiukohad, mis ei ole võetud kaitse alla kaitseala, hoiuala või püsielupaiga moodustamisega, st neile kehtib isendi kaitse. Selline lahendus teeb väga raskesti jälgitavaks, mis kaardimaterjalil on kaitsealune loodusobjekt ja mis on liigi leiukoht – eelkõige kohtades, kus need kaks kattuvad. Teeme ettepaneku kaardimaterjalil kaitsealused objektid eristada kaitsealuste liikide leiukohtadest.

Kaardimaterjali täpsustatakse edasise töö käigus. Samas juhime tähelepanu, et valla poolt kehtestatavates kihtides ei kehtestata üle kaitsealuseid objekte, mis on ajas muutuvad, seega tõenäoliselt ei esitata ka kooskõlastamisele minevas materjalis väga täpset eristust.

14. Juhime tähelepanu, et Marimetsa-Õmma matkarada ei ole ringikujuline nagu ÜP eskiisjoonisel 2/18 on märgitud. Matkarada renoveeriti 2015. a lõpuks ja praegu on tegemist edasi-tagasi rajaga.

Kaardimaterjal korrigeeritakse.

Lk 12 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

15. Palume üle vaadata kõik ametlikud telkimiskohad: Osmussaarel kagurannikul olev (nn Tiidu) telkimiskoht on vales kohas, põhjatipus ei ole ametlikku telkimiskohta; Roosta rannas ei ole ametlikke telkimiskohti (kaitsealal on aluseks kaitsekorralduskavad).

Telkimiskohad korrigeeritakse, edasise töö käigus otsustatakse, kas ja kuidas need esitatakse.

EKV vähendamine 16. Taotletud ehituskeeluvööndi (edaspidi ka EKV) vähendamise alad on näidatud ka merealal, kuid merealal ehituskeeluvöönd puudub (nt kaardil tähis 5 Dirhami külas).

Näitame EKV vähendamise vee piirini (0 m).

17. EKV vähendamise taotlemisel aladel, kus puudub varasem vähendamise otsus, tuleb täpsemalt põhjendada, miks on vööndi vähendamine vajalik. 18. EKV vähendamise alad on kavandatud üldpinnaliselt, seetõttu tuleb põhjendada, miks on vajalik vööndi vähendamine just näidatud ulatuses, st miks ei taotleta ehituskeeluvööndi vähendamist väiksemas ulatuses (nt üksnes hoonestusala ulatuses). Kui ehituskeeluvööndi muudatusettepanekuga alal kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist väiksemas ulatuses, tuleb see ka nimetada. Märgime, et EKV vähendamine on üksnes erand, millel peab olema selge põhjendus, seetõttu ei pruugi vööndi vähendamine lauspinnaliselt ja veepiirini olla põhjendatud.

19. KSH aruandes EKV vähendamise analüüsil ei saa ranna ja kalda taimestiku ja looduskoosluste säilitamise puhul vaadelda vaid kaitstavate liikide ja koosluste olemasolu (lk 27-28), sest ranna ja kalda kaitse eesmärk on mh säilitada üldine looduskooslus rannal. Ehitustegevusega kaasneb loodusliku taimestiku hävimine ehitusalusel (hooned, juurdepääsuteed) alal ning tõenäoliselt moodustuvate õuealade ulatuses. Hoonestusaladele juurdepääsuks tuleb rajada teed ja eemaldada looduslik kooslus. Kui EKV vähendamine toob kaasa ranna ehituskeeluvööndis asuvate looduskoosluste hävimise, on EKV vähendamine vastuolus ranna kaitse eesmärgiga. EKV vähendamine lauspinnaliselt ei toeta ranna kaitse eesmärki säilitada looduskooslus.

Ehituskeeluvööndi vähendamise alad 20. ÜP kaardil EKV vähendamise ala nr 5 KSH aruandes (lk 30) on nimetatud, et „eelpool toodud leevendavate meetmete kasutusele võtul olulised ebasoodsad mõjud puuduvad“, kuid nimetatud ei ole leevendavaid meetmeid. Projekteerimise etapis läbi viidav keskkonnamõjude eelhinnang, sh linnustikuinventuur ei ole leevendav meede.

Dirhami sadama ala on olnud pikaajaliselt planeeritud (ka kehtivas ÜP-s), alal kehtib detailplaneering, hoonete ehitamiseks on välja antud ehitusload. Sellest lähtuvalt ei hakata nüüd üldplaneeringu koostamise käigus tegema täiendavaid analüüse, kas alale saab ehitada või mitte. Lähim EKV vähendamise objekt asub enam kui nelja kilomeetri kaugusel piki rannajoont.

21. ÜP kaardil EKV vähendamise ala nr 7 Serviku DP ja Riisika DP on kehtestatud ilma, et vastuvõetud DP-de alusel oleks taotletud ehituskeeluvööndi vähendamist. Keskkonnaamet ei nõustu väitega: Arvestades DP-ga kavandatava tegevuse iseloomu ja ulatust ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine kalda kaitse eesmärkidega vastuolus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuna tegemist on elamuala arendusalaga, siis ei ole selle nõuetekohasel rajamisel näha ebasoodsa mõju kaasnemist kalda kaitse-eesmärkidele ning EKV vähendamine on põhjendatud“. DP alad asuvad looduslikel kooslustel, DP aladel puudub asustus, juurdepääs ja tehnovõrgud ning puudub selgus, miks on ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik. Keskkonnaameti hinnangul ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine tõenäoline.

2020. a on tekkinud vajadus EKV vähendamiseks seoses vahepeal muutunud metoodikaga. Detailplaneeringute koostamise ajal puudus vajadus EKV vähendamiseks. Nüüd ollakse olukorras, kus detailplaneeringut on asutud ellu viima ja vallal puudub õigus omaniku tahte vastaselt planeeringut kehtetuks tunnistada.

Võtame teadmiseks ja soovime koostöö käigus leida mõlemalt poolt rahuldava lahenduse. Toome välja, et mitmetes asukohtades tekitab EKV vähendamise vajaduse vahepeal muutunud EKV määramise metoodika, mitmed varem planeeritud alad, mis varasemalt ei vajanud EKV vähendamist, vajavad seda tänasel päeval. Kehtiv rannaalade teemaplaneering on määranud alad, milleni võib ehitada; teemaplaneering on edukalt töötanud ja ennast õigustanud (ka tormi ja üleujutuse olukorras), sellest lähtuvalt on tehtud kinnistute ostu- müügi otsuseid, samuti järgib teemaplaneering 1,5 meetri joont (praegu tekkiv joon on kohati 2,5 m). Valla soov on jätkata varem kehtestatud planeeringu põhimõtteid. Ei saa 100%-liselt nõustuta järeldusega, et kuna igasugune ehitamine toob kaasa looduskoosluse hävitamise, siis on see vastuolus seadusekohase eesmärgiga - koosluse vähenemine ei ole koosluse hävitamine. Näiteks EKV 100 m puhul minnakse sellesse sisse 20 m ulatuses, seejuures ei ehitata kogu ala täis, mis tähendab, et looduskooslus hävineb vaid osal EKV vähendamise alal; kui võtta aluseks kaugus järgmise EKV vähendamise alani, siis on kooslusest hävinev protsent veelgi väiksem. Kogu ranniku mõistes on aga vastav vähenemine väheolulise tähtsusega. Koosluse vähenemise ulatust käsitletakse täiendatavas KSH aruandes.

Lk 13 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

22. ÜP kaardil EKV vähendamise ala nr 25 Kavandatud sadam on erahuviga erasadam (eramu ala), kus ei osutata sadamateenuseid ning kus ei ole näha, et kavandataks laevaparandustöökoda, kalakasvatusehitist jms.

Tegemist on alaga, kus on koostatav detailplaneering, mis on ühtlasi keskkonnaametis menetlusel EKV vähendamise teemal. Edasisel ÜP koostamisel lähtutakse DP-menetluse tulemusest.

23. ÜP kaardil EKV vähendamise ala nr 12, 13 On selgitatud, et tegemist on olemasolevate õuealadega ning „EKV vähendamisega antakse võimalus olemasoleva ala tihendmaiseks ja laiendamiseks“. Palume selgitada, kas ala tihendamisena on mõeldud hoonestamise võimaldamist naaberkatastriüksustel või juba hoonestatud katastriüksustel, sest looduskaitseseaduse järgi ei kehti ehituskeeluvööndis ehitamise keeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse (§ 38 lg 4 p 1). Seega ei ole ehitustegevus juba hoonestatud katastriüksuste õuemaal keelatud ning puudub vajadus ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

2020. a on tekkinud vajadus EKV vähendamiseks seoses vahepeal muutunud metoodikaga. Rannaalade teemaplaneeringu koostamise ajal ei jäänud nimetatud ala EKV-sse. Kuna tegemist on mitme erineva katastriüksusega, siis on otstarbekas määrata ühtne EKV piirjoon, mitte lähtuda LKS § 38 lg 4 p 1 erandist.

24. ÜP kaardil EKV vähendamise ala nr 1, 3. Hoonestusala laiendamine hoonestamata katastriüksustele ehituskeeluvööndis vajadust selgitamata ei ole kooskõlas ranna kaitse eesmärkidega. EKV vähendamise aladel, kus katastriüksustel on hoone ümber õuemaa (ja see on kaardistatud Eesti Põhikaardil), on lubatud olemasoleva elamu (ja suvila) asemel uue eluhoone ehitamine ja olemasoleva hoone laiendamine. Õuemaal on lubatud abihoonete ehitamine. Samuti on lubatud olemasolevate hoonete osana tehnovõrkude (vee- ja kanalisatsiooni torustik, omapuhasti, elektriliin) ehitamine ehituskeeluvööndis.

Kuna mõlema ala näol on tegemist mitme erineva katastriüksusega, siis on otstarbekas määrata ühtne EKV piirjoon, mitte lähtuda LKS § 38 lg 4 p 1 erandist.

KSH aruande eelnõu 25. Lk 101 on nimetatud Lääne-Nigula valla kaugküttepiirkonnad, sh Pälli küla Jõe tänava piirkond. Keskkonnaametile teadaolevalt asub Pälli külas Jõe tänaval Taebla kooli katlamaja, mis varustab soojaga ainult koolimaja. Pälli külas kaugküttepiirkonda ei ole.

KSH aruannet täpsustatakse vastavalt ettepanekule.

26. Lk 120 punktis „Välisõhu kvaliteet“ on antud ülevaade keskkonnaluba (sh õhusaasteluba) omavatest käitistest Lääne-Nigula vallas. Nimestikust on välja jäänud enamus õhusaasteluba omavatest käitistest: Taebla katlamaja, Taebla kooli katlamaja, Palivere katlamaja, Cipax Eesti AS plastitehas, Kaopalu ABT, Koluvere katlamaja, Jauhemaalaus OÜ Taebla tootmisüksus, Rannarootsi lihatööstus ja Limpeti lihatööstus.

Aruandes esitatud nimekiri oli võetud seisuga 20.03.2020. tabelit täiendatakse uuenenud andmetega.

27. Kaopalu kaevanduspiirkonnas ei ole elanikud rahul kaevanduste põhjustatud müraga. KSH aruandest ei selgu, millised on olemasolevate kaevandusalade lähipiirkonna müratasemed. Kas on probleeme? Millistele planeeritavatele maardlatele millised mürakategooriad on otstarbekas määrata, et konflikte elanike ja kaevandajate vahel edaspidi ennetada? Kas müratasemete saavutamiseks on vaja maad reserveerida (nt müratõketeks, müravallideks)?

KSH aruannet täpsustatakse kaevandusest põhjustatud müra osas. Planeeringus kaalutakse elamutele I mürakategooria seadmist. Müra leviala hindamiseks võrreldakse analoogiana tööd: „Müra leviku modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Kauoja liivakarjääris“ (Alkranel OÜ, 2019). Analoogiana kasutatud töös modelleeriti mh maksimaalset olukorda ehk liiva kaevandamine (sh koos purustamise ja sõelumisega) suurel koormusel (tööaeg 7.00-23.00). Antud juhul modelleeriti olukorda, kus tehnika asus karjääris kaitsealusele liigile kõige lähemas kohas ning siis jõudis müratase 50-55 dB umbes 230 m kaugusele. Müratase 55-60 dB jõudis antud töös umbes 60…70 m kaugusele mäeeraldise piirist. Karjääridel on keskkonnaloa saamise eelduseks, et müratase lähimate elamute juures vastaks kehtestatud piirväärtustele. Müratõketele peab vajadusel ruumi leidma mäeeraldise või selle teenindusmaa piires ja seda ei kavandata eraldi üldplaneeringuga.

Lk 14 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

28. Lk 54 on toodud järgnev tekst: „Lindude suhtlemist võib varjutama hakata pidev müratase vahemikus 50 – 60 dB(A). Dooling & Popper uuringu näol on tegemist maanteemüra käsitleva uuringuga ja maanteemüra näol on tegemist pideva ja igapäevase müraga, nagu seda on ka tuulikute tekitatav müra. Riskide maandamiseks linnustikule soovitame arvestada linnustiku puhul müratasemega 40 dB(A) ning häiringute suhtes pelglikumate liikide (kotkaliigid ning must-toonekurg) osas müratasemest 35 dB(A). Seega, kui tuulikupargi mürataseme modelleerimine näitab, et selline müratase on saavutatav väiksematel kaugustel, kui eelpool nimetatud puhvrid, siis võib ka antud puhvreid vähendada.“ Palume aruandes täiendavalt selgitada linnustikule avalduvate häiringute ulatuse seost tuulikute tekitatava müratasemega. Palume nimetada uuringud või allikad, millele tugines KSH ekspert sellist metoodikat soovitab.

Lähtutud on Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1. Vähem müratundlike liikide puhu on arvestatud öise müra sihtväärust II kategooria aladel ning müratundlikemate liikide I kategooria aladel. Võetud on meede, et selline müratase on piisavalt vähe häiringut tekitav ja lähedane looduslikule foonile.

29. KSH aruandes on käsitlemata Lääne-Eesti Veemajanduskavaga seonduv. 30. Ptk 3.2.2 palume lisada Lääne-Nigula vallaga seotud pinnaveekogumite seisundid ja eesmärgid, välja tuua seisundi põhjused ning kirjeldada pinnavee all registreeritud heitvee/sademevee suublaid; nimetada paisud vooluveekogumitel; kirjeldada vallas leiduvaid allikaid.

31. Põhjavee käsitluses palume välja tuua kui palju on registreeritud Lääne-Nigula vallas puurkaeve/veehaardeid, millisest põhjaveekogumist võetakse enim põhjavett ning iseloomustada seda põhjaveekogumit (seisund, võimalikud probleeme tekitavad elemendid joogivees jne.).

KSH aruanne ptk 3.2.1-s on esitatud kinnitatud põhjaveevarud Lääne- Nigula vallas ja veekihi geoloogiline indeks. Mh on esitatud, Kinnitatud varust tarbitud ööpäevane veetarve aastal 2017 - 402 m3/ööp. Viimane on aga alla 500 m3/ööp, millest alates tuleb hinnata põhjaveevaru piirkonnas. KSH aruandes ei peeta vajalikuks täpsemate andmete väljatoomist, kuna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teemasid käsitleb ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava ja neid küsimusi ei lahendata üldplaneeringus.

32. Võimalike kompostimisplatside sobivuse analüüsil soovitame lisaks KHS aruande eelnõu peatükis 3.4.4 esitatule arvestada ka keskkonnaministri 08.04.2013 määruse nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ §-s 5 sätestatud biolagunevate jäätmete käitluskoha nõuetega.

KSH aruandes on esitatud soovitused, mida arvestada lisaks kehtivale seadusandlusele. Määruses esitatud nõuded biolagunevate jäätmete käitluskohale jäävad üldplaneeringu täpsusastmest välja ning nendega tuleb arvestada kompostimisplatsi projekteerimise ja keskkonnaloa taotluse faasis.

33. Tabelist 3.6 on puudu projekteeritavad alad, mis on toodud joonisel 3.8 – palume tabel ja joonis ühtlustada. Puuduvad alad on Turvalepa looduskaitseala2 ja Arumetsa hoiuala3.

Tabelit täiendatakse esitatud ettepaneku ulatuses.

34. Teeme ettepaneku näidata joonisel 3.8 Lääne-Nigula valla haldusterritoorium koos merealaga, et joonisel kajastuks ka kaitsealused objektid, mis mereala hõlmavad. Näiteks on tabelis 3.6 toodud nii Väinamere hoiuala kui ka Nõva-Osmussaare hoiuala, kuid kaardil kajastuvad vaid rannikule jäävad osad (Nõva-Osmussaare hoiuala puhul ei ole võimalik asukohta tuvastada).

Joonist täiendatakse esitatud ettepaneku ulatuses.

35. Joonisel 3.8 on osad olemasolevad üksikobjektid ja projekteeritavad üksikobjektid puudu. Eraldi tabelit üksikobjektide kohta ei ole. KSH aruannet täiendatakse esitatud ettepaneku osas.

36. Kuigi tabel 3.6 ja joonis 3.8 on koostatud 31.03.2020 seisuga, pöörame tähelepanu, et Aamse looduskaitseala kohta, mis on toodud nii tabelis kui ka joonisel, on Keskkonnaministri 10. juuni 2020. a käskkiri nr 1-2/20/263 „Aamse looduskaitseala moodustamise menetluse lõpetamine“, milles keelduti Aamse looduskaitseala kaitse alla võtmisest.

KSH aruannet täiendatakse esitatud uuendatud andmete ulatuses.

KSH aruannet täiendatakse esitatud ettepaneku osas, küll aga ei esitata heitvee suublaid, kuna üldplaneeringu täpsusastmes ei ole need asjakohased.

Lk 15 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

37. Lk 47 on Matsalu rahvuspargi kohta märgitud, et üldplaneeringuga ei ole kavandatud uusi arendusalasid ega olulise negatiivse mõjuga objekte, mistõttu ei ole üldplaneeringu jõustumisel ette näha negatiivseid mõjusid Matsalu rahvuspargile. Lk 48 täpsustab, et kuigi mõned objektid paiknevad Natura aladel, ei paikne need seejuures aga nende kaitse-eesmärkides esitatud liikide elupaigas või elupaigatüüpidel, st ei oma kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju. Ometi on tabelis 3.7 toodud rajatiste nimekiri, mis rajatakse Natura alal elupaigatüübile („tabelis looduskaitseline objekt“). Elupaigatüüp 6450 (lamminiidud ehk luhad) on Väinamere loodusala ja uue kaitse eeskirja eelnõu järgi Matsalu rahvuspargi kaitse eesmärk. Elupaigatüübile ei ole võimalik rajada tabelis 3. 7 nimetatud rajatisi e lupaika kahjustamata. KSH s ei ole läbi viidud piisavat analüüsi, et objektiivse teabe põhjal välistada, et tegevus võib kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega mõjutada ebasoodsalt Natura ala kaitse eesmärke. Mõju kooslusele ja kait sealustele liikidele tuleb hinnata vähemalt eelhindamise tasemel projekteerimise etapis. Natura alal peab hindama ka seda, kas tegevus koosmõjus teiste tegevustega mõjutada ebasoodsalt Natura ala kaitse eesmärke, näiteks parklate rajamise kaudne mõju kaits e eesmärkidele. Eelpool lähtuva põhjal palume korrigeerida KSH s sõnastust ja lisada, et teede, parklate, slippide jms rajamisel Natura alal elupaigatüübile või liigi elupaika tuleb hinnata mõju vähemalt eelhindamise tasemel. Samuti parklate rajamisel Natu ra alal elupaigatüübist väljapoole, kuid mille rajamisega võib kaasneda mõju Natura alale , tuleb hinnata eeldatavat mõju vähemalt eelhindamise tasemel.

KSH aruannet täpsustatakse esitatud ettepaneku ulatuses.

38. Tabelis 3.7 on elupaigatüüp 6450 osades lahtrites esitatud tärniga. Tärn koodi taga on Natura alade puhul universaalne esmatähtsa elupaigatüübi indikaator – elupaigatüüp 6450 ei ole esmatähtis elupaigatüüp. Kui tärn tähistab midagi muud, siis tuleb see tabeli pealkirjas märkida või kasutada muud indikaatorit.

Tabelit täpsustatakse.

39. Joonisel 3.12 on näidatud Lääne-Nigula vallas paiknevad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad. Juhime tähelepanu, et Matsalu rahvuspark, Silma looduskaitseala ja Väinamere hoiuala on nii Väinamere loodus– kui ka linnuala koosseisus. Palume kaardile lisada loodusala muster.

Joonist täpsustatakse.

40. Palume lk 64 lisada, et Marimetsa-Õmma loodus- ja linnualal tuleb ehitus- ja arendustegevusel lähtuda peale kaitsekorralduskava ka Marimetsa-Õmma looduskaitseala kaitse-eeskirjast ja looduskaitseseadusest. Eskiisi jooniste järgi on reserveeritud Allikmaa külasse Marimetsa-Õmma loodus- ja linnualale ka ühiskondliku hoone maa-ala (Ü), kuid sellekohane märge KSHst puudub. KSHsse tuleb lisada ühiskondliku hoone maa-ala kui potentsiaalne mõjutegur Natura alale. Ehitus- ja arendustegevuste kohta Natura alal tuleb mõju kaitse- eesmärkidele hinnata vähemalt eelhindamise tasemel.

KSH aruannet täpsustatakse esitatud ettepaneku ulatuses.

41. Lk 27 ja 28 on käsitletud ehituskeeluvööndi vähendamist Dirhami sadama juures ning mainitud, et liivatülli ja nõmmelõokese viimased kinnitatud vaatlused leidsid EELISe kohaselt aset vastavalt 2011. ja 2012. aastal ning hilisemad vaatlusandmed aladelt puuduvad. Nõmmelõokese ja liivatülli vaatlused on küll vanad, kuid iga-aastasi vaatlusi nende liikide puhul ei tehta. Arvestades, et elupaik on jätkuvalt sobiv, on need liigid alal tõenäoliselt pesitsemas. Kui planeerida kohe kaitseala kõrvale uued puhkerajatised, tõstab see inimkoormust ka kaitsealal, mis omakorda kahjustab samade liikide seisundit ka seal. Viimase ohustatuse hindamise alusel on liivatüll Eestis soodsas seisundis, kuid nõmmelõokese sigiv asurkond on väljasuremisohus. Planeerida tuleks nende liikide seisundi täpsustamine. Põldtsiitsitaja elupaik pole küll ideaalile vastav, kuid arvestades, et sadamates on sageli piisavat avatud maastikku, on just sellised al ad alternatiiviks intensiivse põllumajanduse tõttu kadunud põldtsiitsitaja elupaikadele. Seepärast tuleb sadamas kavandatavatel ehitustöödel arvestada liigi võimaliku pesitsusaegse piiranguga.

Esitatud ettepanekut arvestatakse ning KSH aruannet täiendatakse.

42. Juhime tähelepanu, et lk 60 nimetatud Riguldi supelranda planeeritakse rannikulindude toitumisalale, mis on eriti oluline läbirändajatele. Kuna ränne algab juba augustis, tuleb KSHs hinnata häiringu mõju.

KSH aruanne parandatakse vastavalt - esialgses versioonis oli see sees, kuid on jäänud KSH aruandes korrigeerimada.

Lk 16 17st

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele

43. Lk 27 on märgitud, et Osmusaarel määratud EKV ulatus 1,5 m + 100m. Märgime, et EKV peab olema 1,5 m + 200 m, nagu ka planeeringu seletuskirjas toodud looduskaitseseadusest tulenev.

KSH aruanne parandatakse vastavalt.

44. Tabelis 3.6 (lk 45) on toodud nii olemasolevad kui ka projekteeritavad (Neugrundi, Leidissoo metsa) kaitstavad alad. Soovitame tabelis eristada olemasolevad ja projekteeritavad alad ning eraldi käsitleda ka kaitstavaid looduse üksikobjekte, nagu on eraldi nimetatud kõik muinsuskaitseobjektid peatükis 3.3.2 „Kultuuriväärtused ja pärandkultuuriobjektid“.

KSH aruannet täpsustatakse esitatud ettepaneku ulatuses.

45. Tabelis 3.13 on Neugrundi madaliku kaitsetegevuse- ja kasutustingimusena nimetatud kraatri (tekstis ekslikult kirjutatud „kaatri“) võimalike vaatekohtade tähistamine rannikul. Palume selgitada, mida siin on mõeldud, sest veealust madaliku ja kraatri asukohta pole rannikult vaadatuna näha.

KSH aruannet korrigeeritakse.

46. Juhime tähelepanu teksti ebatäpsusele. Lk 54 neljanda lõigu esimene lause on jäänud poolikuks. Lk 59 esimeses lõigus kirjutatakse Laiküla loodusalast Luiste loodusala peatükis.

KSH aruanne parandatakse vastavalt.

47. Soovitame tabelit 3.13 täiendada kaitsetegevuste ja kasutustingimuste osas: Kurevere ja Keravere külade väärtusliku külastruktuuri säilitamine; ajaloolise teedevõrgu säilitamine ja taastamine vähemalt jalgsi läbitavana; riigimaanteedelt luhamaastike vaadete avatuna säilitamine, Matsalu rahvuspargi „värava“ tähistamine Risti-Virtsu ja Laiküla-Haapsalu maanteede ristmikul.

Arvestada.

Palume kooskõlastamiseks esitatavas üldplaneeringu lõpplahenduses ja KSH aruandes Keskkonnaameti märkustega arvestada. Keskkonnaamet on valmis kirjas toodud märkusi täpsemalt selgitama. Võtame teadmiseks ja kohtades, kus andsime lisaselgitusi või tõime välja

koostöö vajaduse peame ilmselt tegema täiendavat koostööd.

Lk 17 17st

________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS

Lugupeetud kaasatavad ja koostöö tegijad Meie 15.10.2020 nr 7-1/20-111-1

nimekirja alusel

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

(eskiislahenduse) avalik väljapanek. Seisukohad laekunud arvamustele

Lääne-Nigula vallavalitsus on kujundanud seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (eskiislahenduse) avalikul väljapanekul

laekunud arvamustele.

Seisukohad laekunud arvamustele on esitatud kaasasolevas tabelis.

Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad 16.10.2020 Palivere koolimajas kell

12°° ja Martna osavallavalitsuses kell 15°°; 17.10.2020 Noarootsi osavallavalitsuses kell 10°°,

Nõva osavallavalitsuses kell 13°° ja Risti koolimajas kell 16°°; 23.10.2020 Kullamaa

osavallavalitsuses kell 12°° ja Linnamäe arenguseltsi (LAS) majas kell 15°°; 24.10.2020 Taeblas

Lääne-Nigula vallamajas kell 10°°, Ettevõtjatele kell 13°° , Külaseltsidele/MTÜ-dele kell 15°°

Võimalik tagasiside palun saata e-aadressile [email protected].

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Heikki Salm

ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja

51910519

Lisa:

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

(eskiislahenduse). Seisukohad laekunud arvamustele.

Kaasatavad nimekirja alusel

Rahandusministeerium

Kaitseministeerium

Keskkonnaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

Maaeluministeerium

Keskkonnaamet

Lennuamet

Maa-amet

Maanteeamet

Muinsuskaitseamet

Päästeamet Lääne Päästekeskus

Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur

________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

Põllumajandusamet Hiiu-Lääne keskus

Terviseamet Lääne talitus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Veterinaar- ja Toiduamet Läänemaa Veterinaarkeskus

Veeteede Amet

Kaitseliidu Lääne malev

Lääne-Harjumaa Vallavalitsus

Saue Vallavalitsus

Märjamaa Vallavalitsus

Lääneranna Vallavalitsus

Haapsalu Linnavalitsus

Vormsi Vallavalitsus

Hiiumaa Vallavalitsus

Nõva Osavallakogu

Kullamaa Osavallakogu

Martna Osavallakogu

Noarootsi Osavallakogu

Risti Kogukonnakogu

Palivere Kogukonnakogu

Taebla Kogukonnakogu

Linnamäe Arenguselts MTÜ

Riigimetsa Majandamise Keskus

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Imatra Elekter AS

Elektrilevi OÜ

Eesti Lairiba Arenduse SA

Eesti Energia Aktsiaselts

Elering AS

TELIA EESTI AS

MTÜ Eesti Erametsaliit

AS Eesti Raudtee

Põllumajandusuuringute Keskus

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

Valga Puu OÜ

OÜ Karo Mets

OÜ Eremka

MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts

OÜ Höbringi Metsad

Enefit Green AS

Tornator Eesti OÜ

OÜ Metsagrupp

Riigi Kinnisvara AS

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 15.10.2020 16:58

Adressaat: Rahandusministeerium <[email protected]>; Kaitseministeerium

<[email protected]>; keskkonnaministeerium

<[email protected]>; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

<[email protected]>; SiM info <[email protected]>; info <[email protected]>;

Keskkonnaamet <[email protected]>; ecaa <[email protected]>; maaamet

<[email protected]>; maantee <[email protected]>; Muinsuskaitseamet

<[email protected]>; PÄA Lääne <[email protected]>; PPA Lääne

<[email protected]>; Põllumajandusamet Hiiu-Lääne keskus <[email protected]>;

Terviseamet Lääne talitus <[email protected]>; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet <[email protected]>; Veterinaar- ja Toiduamet Läänemaa Veterinaarkeskus

<[email protected]>; Veeteede Amet <[email protected]>; Kaitseliidu Lääne malev

<[email protected]>; Lääne-Harjumaa Vallavalitsus <[email protected]>; Saue

Vallavalitsus <[email protected]>; Märjamaa Vallavalitsus <[email protected]>;

Lääneranna Vallavalitsus <[email protected]>; Haapsalu Linnavalitsus

<[email protected]>; Vormsi Vallavalitsus <[email protected]>; Hiiumaa Vallavalitsus

<[email protected]>; Nõva Osavallakogu <[email protected]>; Kullamaa Osavallakogu

<[email protected]>; Martna Osavallakogu <[email protected]>; Noarootsi

Osavallakogu <[email protected]>; Risti Kogukonnakogu

<[email protected]>; Palivere Kogukonnakogu <[email protected]>; Taebla

Kogukonnakogu <[email protected]>; Linnamäe Arenguselts MTÜ <[email protected]>;

rmk <[email protected]>; Eesti Keskkonnaühenduste Koda <[email protected]>; Imatra Elekter

AS <[email protected]>; Elektrilevi OÜ <[email protected]>; Eesti Lairiba Arenduse

SA <[email protected]>; Eesti Energia Aktsiaselts <[email protected]>; Elering OÜ

<[email protected]>; TELIA EESTI AS <[email protected]>; MTÜ Eesti Erametsaliit

<[email protected]>; AS Eesti Raudtee <[email protected]>;

Põllumajandusuuringute Keskus <[email protected]>; Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

<[email protected]>; Valga Puu OÜ <[email protected]>; OÜ Karo Mets

<[email protected]>; OÜ Eremka <[email protected]>; MTÜ Läänemaa

Rannakalanduse Selts <[email protected]>; OÜ Höbringi Metsad <[email protected]>; Enefit Green

AS <[email protected]>; Tornator Eesti OÜ <[email protected]>; Metsagrupp OÜ

<[email protected]>; Riigi Kinnisvara AS <[email protected]>

Teema: Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek. Seisukohad laekunud arvamustele

Manused: 7-120-111-1 15.10.2020 Väljaminev kiri.asice

Untitled Document

Tere!

Teile on saadetud Lääne-Nigula Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi

Delta kaudu dokument Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek.

Seisukohad laekunud arvamustele, mis on registreeritud 15.10.2020, numbriga

7-1/20-111-1.

Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta

alla laadida kodulehelt https://installer.id.ee/

Kontaktinfo Lääne-Nigula Vallavalitsus

Haapsalu mnt 6 Taebla 90801, Läänemaa Tel: +372 4720 300

e-post: [email protected]