Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

Nr Ettepanek Seisukoht

Kaitseministeerium 26.06.2020 nr 12-1/20/1966

Kaitseministeeriumi hinnangul asetsevad kõik eriplaneeringu lähteseisukohtades kajastatud tuulepargi alad

riigikaitseliste õhuseireradarite otsenähtavusalas ning nende töövõime tagamiseks kehtivad aladele

järgmised kõrguspiirangud:

1) alale 1 45-55 m maapinnast

2) alale 2 70-75 m maapinnast

3) alale 3 50-60 m maapinnast

Kaitseministeerium selgitab, et käesoleva hinnnagu kõrguspiirangud tulenevad igast õhuseireradarist eraldi

ning alade 1 ja 2 puhul võib täiendava analüüsi käigus selguda, et olemasolevad õhuseireradarid

kompenseerivad teineteist, mis võimaldaks aladele rajada oluliselt kõrgemaid tuulegeneraatoreid.

Kaitseministeeriumil samas puuduvad vahendid vastava analüüsi teostamiseks ning ministeerium saab oma

lõpliku seisukoha kujundada juhul, kui huvitatud osapool on vastava analüüsi tellinud.

Täiendavalt paiknevad alad 1 ja 2 riigikaitseliste raadiosüsteemide piiranguvööndites, mistõttu on vajalik iga

elektrituuliku konkreetne asukoht alal kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

Esitatud info võetakse teadmiseks ja arvestatakse järgmises etapis. Kaitseministeeriumil palun esitada koostöö

käigus täpsustatud nõuded kuni 290 m kõrguse tuulikupargi rajamiseks aladele 1-3. Asukohavaliku staadiumis

selgitada koostöös Kaitseministeeriumiga võimalik õhuseireradarite kompenseerimise analüüsi tulemus ning

sellest lähtuv mõju aladele, et oleks üheselt aru saada kas kõik asukohavalikus olevad alad vastavad

planeeringu eesmärkidele.

Lennuamet 26.06.2020 nr 4.6-8/20/2464-2

Lähtudes planeerimisseaduse § 103 lõikest 2 palub Lennuamet arvestada Lääne-Nigula valla üldplaneeringule

esitatud seisukohaga (Lennuamet, 18.06.2019 nr 4.6-8/19/2229-2).

Kavandatav tuuleenergeetika eriplaneeringu ala asub osaliselt Martna lennuliiklusradari soovituslikus

piiranguvööndis, mille vahemik on 500 m kuni 15000 m radarist (radari WGS-84 kohased koordinaadid

58°51’05.043”N 023°48’50.196”E). Planeeringuala ning tuulikute kõrguse täpsustudes on võimalik täpsemalt

prognoosida tuulikute mõju Martna radari tööle.

Esitatud info võetakse teadmiseks ja arvestatakse järgmises etapis. Lennuametil palun esitada koostöö käigus

täpsustatud nõuded kuni 290 meetri kõrguse tuulikupargi rajamiseks aladele 1-3. Asukohavaliku staadiumis

selgitada koostöös Lennuametiga Martna lennuliiklusradari mõju aladele, et oleks üheselt aru saada kas kõik

asukohavalikus olevad alad vastavad planeeringu eesmärkidele.

Muinuskaitseamet 08.07.2020 nr 1.1-7/1480-1

Lääne Nigula valla tuuleenergeetika eriplaneeringu alale jääb riikliku kaitse all olevatest kultuurimälestistest

potentsiaalselt sobivale alale 1 ajaloomälestis (mitte arheoloogiamälestis nagu märgitud VTK tabelis 1) koht,

kus 18. saj. asus klaasikoda reg nr 4084. Vastav info on kantud eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK sse.

Lisada juurde märge, et mälestise ja selle kaitsevööndi alale mitte kavandada ehitamist.

VTK vastavat osa täiendati ettepaneku kohaselt.

Lisaks kaitse all olevatele mälestistele on Muinsuskaitseametil infot erinevate arheoloogiapärandi objektide

kohta, mis ei ole veel kaitse all. Osa neist on võetud arvele, osa on kantud erinevatesse andmebaasidesse.

Muinsuskaitse amet vaatas üle käesoleva eriplaneeringu raames potentsiaalselt sobivad alad mitte kaitse all

oleva arheoloogiapärandi leidumise osas.

-Kõigilt kolmelt alalt on üksikuid teateid hobiotsijate poolt leitud ja üle antud leidude kohta.

- Looduslike pühapaikade inventuuri andmete põhjal jäävad alale 3 kolm looduslikku pühapaika (Tiidumägi

(Kul_Keskvere_02), Niinemägi (ID Kul_Keskvere_01) ja Lausse saar (Mar_Soo otsa_01)); aladel 1 ja 2

looduslikke pühapaiku teada ei ole.

- Tartu Ülikooli arheoloogiateadete andmebaasi andmetel potentsiaalsetel aladel teated muististest

puuduvad.

VTK vastavat osa täiendati pühapaikade infoga.

Vaatamata olemasolevatele andmetele tuleb kõigi kolme ala puhul arvestada võimalusega, et kaevetööde

käigus tuleb ilmsiks arheoloogilisi leide ja arheoloogilist kultuurkihti. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31

lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

Asjaolu võetakse arvesse KSH edasisel läbiviimisel.

1

3

2

Lk 1 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

Maaeluministeerium 06.07.2020 nr 4.1-5/1486-1

Tuulikute asukoha kavandamisel soovitame teha koostööd Põllumajandusuuringute Keskusega, leidmaks

väärtusliku põllumajandusmaa hõlmamise korral mullaviljakusest lähtuvalt sobivaimad areaalid, kus

paigaldatav tootmisseade kahjustab väärtuslikku mullastikku ja põllumajandusmaa massiivi kasutust kõige

vähem.

KSH koostamisel tehakse koostööd Põllumajandusuuringute Keskusega.

Tootmisseadmetele võimalike juurdepääsude kavandamisel palume kinni pidada põhimõttest, et teede

rajamine ei põhjustaks väärtusliku põllumajandusmaa massiivi jagunemist mitmeks massiiviks. Kui see on aga

vältimatu, siis ei tohi jagunemise tulemusena moodustuda alla kahe hektari suurust põllumajandusmaa

massiivi.

Võetakse arvesse KSH edasisel koostamisel.

Palume lisada eriplaneeringu lähteseisukohti käsitleva dokumendi jaotises 4 toodud kaasamiskavasse ja KSH

väljatöötamise kavatsuse tabelis 11 toodud kaasatavate osapoolte ja koostöö tegijate loetellu

Maaeluministeerium.

Maaeluministeerium lisati kaasamiskavasse.

Päästeamet 07.07.2020 nr 7.2-3.4/5974-2

1.Planeeringualal tuleb lahendada päästetehnika ligipääs alajaamadele ja tuulikutele.

2.Planeeringualal tuleb lahendada kustutusvee tagamine alajaamade ja tuulikute kustutamiseks.

Eriplaneeringu asukohavaliku etapis ei lahendata alajaama ja tuulikute paiknemist, seega ei esitata asukoha

valiku etapis ka päästetehnika ligipääsu neile ega tagata kustutusvett. Kuna tegemist on loodusliku metsaga

kaetud alaga, siis ulatuslike kustutusvõrkude ehitamine ei ole otstarbekas. Tuulegeneraatorites kasutatakse

spetsiaalseid lokaalseid kustutussüsteeme, mis paiknevad tuuliku tipus generaatori juures. Teemaga

tegeletakse eriplaneering detailse osa etapis koostöös Päästeametiga.

Rahandusministeerium 09.07.2020 nr 15-4/4307-3

Planeeringu lähteseisukohtades lk 8 on märgitud, et planeeringudokumendid peavad selgitama ja kirjeldama

olemasolevat olukorda ning võrdlema selle olukorra muutumist ja muudatuste mõju nii majandusliku,

looduskeskkonna kui sotsiaalsetest aspektidest lähtuvalt. KSH VTK lk 5 on märgitud, et KSH protsessis

käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks

sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele. KSH VTK lk 44 on märgitud, et majanduslike

mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole KSH ülesanne.

Planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks on

planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise

korraldamine.

Palume täpsustada, millisel viisil toimub planeeringu elluviimisega kaasnevate, planeerimisseaduse § 4 lõike 2

punktis 5 nimetatud, asjakohaste majanduslike mõjude hindamine.

KSH ei hinda KeHJS kohaselt strateegilisi majanduslikke mõjusid. Eriplaneeringu asukohavaliku etapis ei ole ka

ette näha, et majanduslikud mõjud valikus olevate erinevate alade vahel oluliselt erineksid. Seega puudub

vajadus eriplaneeringu ja KSH asukohavaliku etapis majanduslike mõjude eraldiseisvaks hindamiseks. Vajaduse

korral viiakse vastav mõju hindamine läbi detailse lahenduse koostamise etapis, kus selgub ka tuulikute arv ja

majanduslikku mõju suures osas võimalikud kohalikud kompensatsioonimeetmed.

KSH VTK lk 5 on märgitud, et KSH I etapi aruanne on aluseks eriplaneeringu detailse lahenduse KSH aruande

koostamisel. Palume sisu avamiseks lisada täpsustus, et KSH I etapi aruanne sisaldab lisaks KeHJS § 40

lõigetes 2-4 nimetatule lähteandmeid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu KSH aruande detailse lahenduse

koostamiseks. Oleme seisukohal, et I etapi KSH aruandes on vajalik lähteandmete käsitlemine selleks, et oleks

võimalik koostada detailse lahenduse KSH aruanne.

Lähteandmed olenevad igakordselt konkreetsest asukohast ja kavandatavast tegevusest.Tähtis on, et

täidetud on sisulised vajadused. Soovitatav on lähtuda lähteandmete käsitlemisel KeHJS-i § 36 lõikes 2

toodud KSH programmi asjakohastest sisunõuetest.

Vastavalt ettepanekule täpsustati KSH VTKs sõnastust.

5

4

6

Lk 2 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

KSH VTK lk 6 on märgitud, et KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid

laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese

tervisele. Kui tegemist on planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punkti 5 kohaste asjakohaste kultuuriliste ja

sotsiaalsete mõjude hindamisega, siis palume lisada ka viide planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punktile 5. Kui

mitte, palume täpsustada, millisel viisil toimub planeeringu elluviimisega kaasnevate, planeerimisseaduse § 4

lõike 2 punktis 5 nimetatud, asjakohaste sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine.

KSH käigus hinnatakse KSH VTK ptk 4.9 ja 4.12 kirjeldatud sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Planeeringu

koostamise korraldaja ei näe lisaks VTK-s välja toodule täiendavate sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude eraldi

hindamise vajadust eriplaneeringu asukohavaliku etapis.

KSH VTK lk 6 on märgitud, et KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid

laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese

tervisele. KSH VTK lk 7 on märgitud, et KSH aruandes analüüsitakse peamiselt eeldatavalt mõjutatavat

looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik, veerežiim, välisõhk, maastik), kuid ka sotsiaal-majanduslikku

keskkonda (ettevõtlus, asustus), tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus) ja kultuurilist keskkonda

(väärtuslikud maastikud, kaitsealused objektid). KSH VTK lk 7-8 on loetletud tegevused, mida teostatakse KSH

käigus. Nimetatud tegevused on looduskeskkonna kesksed. Palume loetelusse lisada sotsiaal-majandusliku ja

kultuurilise keskkonna hindamisega seotud tegevused.

KSH VTKs on ptk 4 antud ülevaade kõigist mõjuvaldkondadest (sh KSH raames hinnatavate sotsiaalsete ja

kultuuriliste mõjude käsitlusest), mille osas nähakse ette mõju hindamist. Samuti on samas peatükis antud

ülevaade, kuidas vastavas valdkonnas hindamist teostatakse. KSH koostaja ei näe vajadust täiendada KSH VTK

peatükis 1.1 sotsiaal-majandusliku ja kultuurilise mõju küsimusi.

KSH VTK lk 26 on märgitud, et tuuleparkide puhul on oluliselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks

nahkhiired ja linnud. KSH VTK lk 29 on märgitud, et potentsiaalselt sobilikust alast nr 1 asub 2 km kaugusel

Suursoo-Leidissoo hoiuala (KLO2000154), mille kaitseeesmärgiks on linnuliikide ja nahkhiireliigi kaitse. KSH

VTK lk 34 on jõutud kaitsealadele avalduva mõju osas järeldusele, et negatiivne mõju võib avalduda linnustiku

kaitsega seotud kaitstavate loodusobjektide suhtes. Palume täpsustada, kas negatiivne mõju võib avalduda

ka nahkhiire kaitsega seotud kaitstavate loodusobjektide suhtes. Samuti palume täpsustada, kas oluline

negatiivne mõju võib esineda ka seoses maismaa- ja veelindude kevadise ja sügisese (suur)rändega.

KSH VTK ptk 2.1 ja 4.1. täiendati vastavalt ettepanekule.

KSH VTK peatükis 4.5 käsitletakse mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumaale. Teeme ettepaneku käsitleda

mõju väärtuslikule põllumajandusmaale väärtusliku põllumaa asemel. Nimelt mulla boniteedist lähtuvalt

võivad väärtuslikud olla lisaks haritavale põllumaale ka niidud, metsad vms põllumajandusmaad. Väärtuslikke

põllumajandusmaid on käsitletud maakonnaplaneeringutes.

Põllumaa mõiste asendati KSH VTKs läbivalt põllumajandusmaa mõistega.

KSH VTK peatüki 4.6 kohaselt hinnatakse mõju rohevõrgustikule. Soovitame KSH I etapi aruande koostamisel

rohevõrgustiku analüüsimisel, sh sidususe hindamisel, muuhulgas arvestada rohevõrgustiku

planeerimisjuhendi soovitustega. Nimetatud juhise eesmärk on anda reaalsete näidete varal sisulisi ja

tehnilisi soovitusi rohevõrgustiku planeerimiseks eelkõige kohalike omavalitsuste üldplaneeringute

koostamisel selliselt, et oleks tagatud ruumilised eeldused elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kvaliteetse

pakkumise võime parandamiseks või säilimiseks.

KSH VTK ptk 4.6 lisati viide Rohevõrgustiku planeerimissjuhendiga arvestamisele KSH koostamisel.

KSH VTK peatükis 4.7 on käsitletud mõju õhukvaliteedile, sh müra. KSH VTK peatükis 4.8 on käsitletud mõju

tervisele, sh madalsageduslikku heli ja vibratsiooni. Mõlemad peatükid käsitlevad mõjusid inimesele. Palume

täpsustada, kas viidatud mõjud võivad avaldada olulist negatiivset mõju ka looduskeskkonnale (nt loomadele,

lindudele või nahkhiirtele).

Müra, sh madalsageduslikku müra, käsitetakse KSHs eeskätt inimese suhtes, kuna kehtivad müranormid on

väljatöötatud inimese tervise kaitseks. Samas võib ilmneda, et mõjualasse jääb liike, kes on tundlikud müra

suhtes. Sellist mõju käsitletakse liikidele mõju hindamise raames. Asjaolu täpsustati KSH VTK ptk 4.1.

Lk 3 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

KSH VTK peatükkides 3.1.3 ja 3.1.3.1 on käsitletud planeeringut „Lääne maakonnaplaneering 2030+“ ja

teemaplaneeringut „Tuuleenergeetika“, sh on märgitud, et Lääne maakonnaplaneering 2030+

tuuleenergeetika arendamise võimalusi täiendavalt ei käsitle, kuna neid käsitletakse eraldi

teemaplaneeringus „Tuuleenergeetika“. Täpsustame, et teemaplaneering „Tuuleenergeetika“ on osa

maakonnaplaneeringust (mitte iseseisev teemaplaneering). Nimelt hetkel kehtiva maakonnaplaneeringu

koostamisel viidi teemaplaneering „Tuuleenergeetika“ maakonnaplaneeringusse sisse muutmata kujul.

Palume peatükid 3.1.3 ja 3.1.3.1 koondada üheks peatükiks ning täpsustada sõnastust, sh palume lisada

järgneva täpsustuse: „Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse maakonnaplaneeringuga seatud

tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtetest. Tuulepargi territooriumi analüüsi koostamisel

arvestatakse maakonnaplaneeringus toodud tuulepargi alade valiku kriteeriume ning üldiseid põhimõtteid

rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks.“.

Maakonnaplaneeringut puudutavat täpsustati KSH VTK ptk 3.1.4. Arvestades eriplaneeringu etapilisust ja

sellest tulenevat suuremat täpsusastet ei ole asjakohane järgida kõiki maakonnaplaneeringus seatud tuulepargi

alade valiku kriteeriumeid. Eeskätt looduskaitseliste kriteeriumite osas on võimalik teostada täpsustavaid

uuringuid, mis võimaldavad eeldatavalt vajalikud kauguspiirangud määrata täpsemalt kui

maakonnaplaneeringus seda tehti.

Palume planeeringu lähteseisukohtade peatükis 2 ja KSH VTK peatükis 3 nimetada asjakohase strateegiliste

arengudokumendina ka koostamisel olev Lääne-Nigula valla üldplaneering. Üldplaneeringu ja eriplaneeringu

samaaegsel koostamisel tuleb jälgida, et planeeringud oleksid omavahel kooskõlas. Samuti tuleb hoolikalt

läbi mõelda kaasamiskava ja kommunikatsioon, et kõik olulised osapooled oleksid planeeringutesse ja

mõjude hindamisesse sisuliselt kaasatud ning kõigile, sh avalikkusele, oleks üheselt arusaadav- mida, millal,

kuidas ja millise planeeringu liigiga kavandatakse.

KSH VTKsse lisati peatükk 3.2.1. Lääne-Nigula valla koostamisel oleva üldplaneeringu kohta.

KSH VTK peatükis 1.1 lk 7 on märgitud, et eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude

ulatusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.

Arvestades kavandatavate tuulikute kõrgust ja ennekõike ala nr 1 paiknemist suhteliselt Lääne-Nigula valla

piiril, palume täpsustada, kas eeldatavalt võib asjakohane sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik või

looduskeskkonnaga seotud mõju ulatuda Lääne-Harju, Saue või Märjamaa valla territooriumile. Kui mõju võib

avalduda (nt visuaalne mõju), siis palume eriplaneeringu ja selle mõjude hindamise menetlusesse kaasata

asjakohasel viisil ka naabervaldade mõjutatud piirkondade elanikud.

Naabervaldade kohalikud omavalitsused on nimetatud kaasamiskavas ning neid informeeritakse toimuvast

protsessist.

Põllumajandusamet 02.07.2020 14.5-1/1045-1

Põllumajandusameti jaoks on oluline, et planeeringudokumentides oleks kajastatud maaparandussüsteemid

ning nendest tingitud kitsendused ja detailse lahenduse staadiumis ka maaparandussüsteemide

rekonstrueerimise kohustus.

Eriplaneeringu lähteseisukohtades kajastab maaparandussüsteeme peatükk 4.4 „Mõju veekvaliteedile“. Kui

planeeritavale maaalale jääb maaparandussüsteeme, siis peab ka planeeringus olema nendele tähelepanu

pööratud – maaparandussüsteemid peavad olema kajastatud nii joonistel kui ka seletuskirjas.

Kõik potentsiaalselt tuulepargi asukohaks sobilikud alad jäävad osaliselt maaparandusehitiste reguleeriva võrgu

alale. Lähtuvalt KSH VTK ptk 4.4 kajastatakse asjaolu täpsemalt KSH I etapi aruandes ning hinnatakse mõju

maaparandussüsteemidele.

Tulenevalt eeltoodust juhime tähelepanu KSH VTK lk 25 ptk 4 tuulikuparkidega kaasnevate mõjude ülevaade

ehitusetapis olulise mõjuvaldkonnana peaks välja tooma ka maaparandussüsteemid, mille kahjustamine

mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maaomanike vara.

Asjaolu lisati ptk 4.9.

Veeteede amet 23.07.2020 nr 6-3-1/15088

7

Lk 4 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

Teatame, et Veeteede Amet teostab riikliku järelevalvet veeliikluse ohutuse tagamisel Eesti

Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel. Kuna nimetatud dokumentides

kirjeldatud kolm potentsiaalset sobilikku ala ei oma kokkupuudet merealade ega laevatatavate sisevetega,

siis puuduvad Veeteede Ametil ka täiendavad ettepanekud esitatud tuuleenergeetika eriplaneeringu

lähteseisukohtadele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise esimesele etapile.

Teadmiseks võetud.

Maanteeamet 11.08.2020 nr 15-2/20/28151-2

1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine

1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringutega ja üldplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik – so

riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms.

1.2. Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete määramine ning

servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse

märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust

juurdepääsude tagamisel, määrata planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende

ristumiskohad riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul).

Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee millel igaühel on oma funktsioon. Funktsioonid on

leitavad majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ (link

https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv). Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis

on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud

majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). Lähtudes normidest on nõuded kohaliku teedevõrgu

ühendamiseks riigiteedega klasside kaupa erinevad, riigiteega ristumiskohtade arv on normidega piiratud

(näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku

vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele).

1.3. Kokkuleppeliselt eristatakse teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT)

riigiteid liiklussagedusega (AKÖL) >6000 a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedused, millest

üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad siit:

https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c84f2cfe35720149f.

OLT-na on teatud lõikudes käsitletav riigitee 9 Ääsmäe-HaapsaluRohuküla.Juurdepääsu tagamiseks OLTle

tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada

seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub

õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt.

Teadmiseks võetud. Valdavalt rakendatav detailse lahenduse koostamise etapis. Asukoha eelvaliku tegemisel

analüüsitakse olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel. Samas ei toimu asukoha

eelvaliku etapis ala siseste teede kavandamist, sest ei määrata tuulikute asukohti ning seega ei ole võimalik

määrata ka neid ühendavate teede asukohti.

9

Lk 5 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

1.4. Arendusalade juurdepääsud OLTga lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega

ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Maanteeametiga määrata perspektiivse ja olemasoleva suletava

juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale teele.

1.5. OLTle uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte kavandada. Arvestada, et kohalike teede uued

liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koostöös Maanteeametiga.

1.6. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude

rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus

puudub.

Teadmiseks võetud. Valdavalt rakendatav detailse lahenduse koostamise etapis. Eriplaneeringu koostamisel

tehakse koostööd Maanteeametiga.

2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine

2.1. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele

teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui

1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla

100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes

ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui

tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D).

Arvestatakse eriplaneeringu ja KSH koostamisel.

3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine

3.1. Palume arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See

on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Maanteeametiga.

3.2. Planeeringus vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa

on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab Maanteeamet anda vaba ruumi

olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani

olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.

Teadmiseks võetud. Valdavalt rakendatav detailse lahenduse koostamise etapis.

4. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele

Maanteeamet on seisukohal, et KSH väljatöötamise kavatsus on valdavalt asjakohane ja piisav. Siiski juhime

teie tähelepanu sellele, et lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 lg 1 tuleb uute planeeringute

koostamisel tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks seaduse § 56 lõike 4 alusel

kehtestatud müra normtaset. KSH väljatöötamise kavatsuse punktis 4.7 on kirjas, et KSH raames hinnatakse

tuulepargi käitamisest tekitatud müra ulatust ja mõju kuid piirkonna mürataseme väljaselgitamiseks tuleb

hinnata mitme müraallika koosmõju (nt olemasoleva riigitee ja planeeritava tuulepargi müra koosmõju).

Seetõttu palume korrigeerida KSH väljatöötamise kavatsust järgnevate märkuste alusel.

4.1. Osasse 4.7 lisada, et piirkonna mürataseme väljaselgitamiseks tuleb hinnata müraallikate koosmõju

(planeeritava tuulepargi müra koosmõju olemasoleva(te)st riigitee(de)st ja teistest müraallikatest

põhjustatud müraga).

4.2. Tabelisse 1 lisada riigi kõrvalmaantee nr 16151 Risti-Kuijõe.

4.3. Tabelisse 3 lisada riigi kõrvalmaantee nr 16163 Liivi-Üdruma.

4.4. Kasutada läbivalt mõiste „riigimaantee“ asemel mõistet „riigitee“ või vajadusel „riigi põhimaantee“, „riigi

tugimaantee“, jne.

4.5. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid. Tabelitesse 1, 2 ja

3 lisada riigiteede nimetuse ette teede numbrid.

Selgitame, et Eestis väliskeskkonnas kehtivad müranormid kehtivad eraldi liiklusmürale ja tööstusmürale. Seega

müra normtasemete suhtes ei ole võimalik liikluse ja tuulegeneraatorite müra koosmõju hinnata. Samas

keskkonnamõjuliselt peame müra koosmõju hindamist asjakohaseks ja asjaolu lisati ptk 4.7. Riigiteid

puudutavaid märkusi arvestati KSH VTK täiendamisel.

Lk 6 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

5. Seisukoht asukohavaliku suhtes

Käesolevas planeeringu etapis ei ole Maanteeametil eelistusi planeeringuga kavandatava ehitise

püstitamiseks sobivaima asukoha osas lähtudes planeeringu lähteseisukohtades nimetatud kolmest

alternatiivsest asukohast.

Teadmiseks võetud.

Mikk Lõhmus 27.08.2020

Riskide maandamiseks linnustikule samuti inimestele soovitan arvestada linnustiku (eriti häiringute suhtes

pelglikumate liikide nt kotkaliigid ning must-toonekurg) ja inimeste puhul müratasemega kuni 35 dB koos

loodusliku müraga.

Inimese tervise kaitseks kehtivast müra sihtväärtusest rangema müranormi kehtestamist eriplaneeringuga

seadusandlus käesoleval ajal ette ei näe. KSH I etapi aruande koostamisel analüüsitakse hajaasustuses

paiknevate elamute puhul keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1 kohaste I mürakategooria

täitmise võimalusi. Täiendavate mürataseme piirangute vms piirangute rakendamine lähtuvalt

liigispetsiifilisest vajadusest selgub samuti KSH aruande koostamise käigus, mille juures tehakse koostööd

liigiekspertidega.

Tihe- ja kompaktse asustusega asulate puhul kaugus asula piirist lähima tuulikuni vähemalt 2,5 kilomeetrit.

Üksikelamute puhul vähemalt 2 kilomeetrit.

Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik järk-järguline kauguse täpsustamine lähtuvalt

mõjude esinemisest. Eriplaneeringu esimeses etapis määratakse ala kuhu on võimalik tuulikuid hakata

planeerima. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik kauguse elamutest järk-järguline ala

täpsustamine lähtuvalt mõjude esinemisest.

Tihe- ja kompaktse asustusega asulates ühendusliinid tuulikupargi ja ühendatava alajaama vahel ehitada

kinnisel meetodil maakaabliga.

Eriplaneeringuga ei määratleta täpset trassi ja tehnilist lahendust tuulepargi liitumiseks võrguettevõtjaga kuna

tuulepargi ala üheks valiku kriteeriumiks on piisav lähedus 330 kV elektrivõrgule, et liitumiseks vajalik

ühendusliin oleks võimalik rajada projekteerimistingimustega. Seega täpsed tingimused, kasutatav tehnoloogia,

trass jms selgub hilisemas faasis ning lähtuvalt projekteerimistingimustest ja tegelikest võimalustest.

Eriplaneeringu ja KSH raames käsitletakse trassi paiknemise võimalusi ligikaudselt ja kaasnevaid mõjusid, sh

leevendavaid meetmeid, mis võivad seisneda ka osaliselt liini asendamist kaabliga. Asulate piires (olenemata

välja valitud alast) kavandada ühendusliin maakaablina.

Analüüsida väidet, et tuulepargi ümbruses pole võimalik tagada kvaliteetset mobiili- ja televisioonisignaali

kvaliteeti. Vajadusel kavandada meetmed, nt kõigile elamutele kiire interneti ühenduse välja ehitamine.

Mobiili-, raadioside- ja televisoonisignaalile avalduva võimaliku mõju käsitlus hinnatava teemana lisati KSH VTK

ptk 4.16.

Keskkonnaamet 31.008.2020 nr 6-5/20/9942-2

Palume KSH VTK peatükis 4.2.2. esitatud tabelisse 6 lisada, et Leidissoo looduskaitseala puhul tuleb hinnata

mõju eesmärgiks olevale linnustikule, kuna mõju võib olla oluline.

Täpsustatud.

Keskkonnaamet teeb ettepaneku lisada KSH VTK-s näidatud tuulepargi asukohaks potentsiaalselt sobiva ala

(edaspidi potentsiaalselt sobiv ala) 3 juurde projekteeritava kaitstava alana ka Patsu metsise püsielupaik. Ala

2 puhul palume lisada kaitstavate linnuliikide juurde kanakulli.

Täpsustatud.

10

11

Lk 7 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

KSH VTK leheküljel 9 on kirjas: „Linnustiku jaoks olulised alad välistati sealjuures koos kaitseeesmärkide

tagamiseks vajalike minimaalsete puhvritega (Natura linnualad ja IBA alad 600 m puhvriga, kotkaste ja must-

toonekure püsielupaigad 200-500 m puhvriga).“ Merikotka kaitse tegevuskavas on nõutud suuremad

puhvreid, mida tuleks juba alade valikul arvestada: „Tuuleparke ega üksikuid suuri tuulikuid ei tohi rajada

kotkaste pesadele lähemale kui 2 km, et vältida kotkaste tuulikutes hukkumist, ja olulistele toitumisaladele

lähemale kui 1 km (rannikud, märgalad, järved). Tuulikuid tuleb planeerida merest võimalikult kaugele, sest

rannikust kaugemal on lindude hukkumise tõenäosus väiksem (Tähe, Volke 2011). Pesade ja toitumisalade

vahelistele põhilistele lennukoridoridele ei tohi samuti tuulikuid ehitada.“ Väike-konnakotka tegevuskavas on

rõhutatud samasugust ohtu, kuid kuna seni on olnud tuulepargid rannikul, siis reaalseid kogemusi väike-

konnakotka osas seni Eestis ei ole. Näiteks Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu KSH-s 4 on kõigi

kotkaste ja must-toonekure pesade ümber kasutatud puhveralana 5 kilomeetrit (2 km nn tõenäoliselt

ebasobiv ala ja lisaks 3 km nn täiendavat tähelepanu vajav ala). Keskkonnaameti hinnangul on see eriti

oluline lennuvõimestunud noorlindude hukkumise vältimiseks. Lisaks tuleb arvestada, et tuulikud ei jääks

pesa ja toitumisala vahele, eriti must-toonekure puhul. Palume KSH VTK-s selgitada, mille alusel on määratud

minimaalsed puhvrid.

Potentsiaalsete alade esialgsel kaardistamisel (eel eelvalikul) lähtuti tundlike linnuliikide esialgse kauguspuhvri

määramisel allikast: https://www.kotkas.ee/failid/Soovitused_maaomanikele.pdf Oleme teadlikud, et antud

infomaterjal annab näiteks merikotka osas tunduvalt väiksemad kaugussoovitused kui Merikotka tegevuskava

ja kaugused ei pruugi olla piisavad tundlike liikide korral kaitse tagamiseks. Tegu on lähenemisega, mille puhul

eesmärgiks võeti kaardistada esialgu pigem suuremad alad, mida siis nii asukoha eelvaliku käigus kui ka

hilisemas detailse lahenduse koostamise etapis täpsustatakse (kitsendatakse) lähtuvalt erialaekspertide

hinnangutele ning välitöödel kogutava info alusel. Lähenemise aluseks on asjaolu, et kui esialgsel

kaardianalüüsil lähtuda ainult EELISes olemasolevatest leiukohtade kannetest, siis võib esialgne kitsendus

osutuda liiga suureks. Näiteks on EELISes üsna levinud kanded, mille korral kandega tutvudes selgub, et kohas

on küll esinenud kaitsealuse liigi pesa, kuid viimase kinnitatud vaatluse andmetel on pesa varisenud, pesapuu

hävinud vms. Kui esialgsel automaatselt kaardianalüüsil määrata kõigile sellistele kannetele 2-5 km puhver, siis

annaks see ülehinnatud kitsenduse. Seega on esialgu määratud alad suurematena ning neid on kavandatud

vastavalt vajadusele (eksperthinnangutele ja reaalselt esinevale olukorrale) kitsendada edasise planeeringu ja

KSHde koostamise käigus.

Lisaks palume välja tuua, kas puhvrite määramisel on arvestatud mõju linnustiku maastikukasutusele (seda

mitte ainult linnualade, vaid kõigi kaitsealuste objektide kohta, kus kaitse-eesmärgiks on linnud või

käsitiivalised), kui ei, siis seda analüüsida.

Esialgsed potentsiaalselt sobilikud alad on leitud puhtalt kaardianalüüsiga. Maastiku eripära ei ole arvestatud ja

seda tehakse KSH I etapi aruande ja vajadusel ka KSH detailse lahenduse aruande koostamisel.

Ala 3 ümbritseb suures osas püsielupaikasid. Keskkonnaamet teeb ettepaneku analüüsida KSH-s ka seda,

kuidas mõjutab tuulepargi rajamine ümber püsielupaikade pesapuude asustamist.

Täiendati ptk 4.2.3 tabelit 5. Ettepanekut arvestatakse KSH aruande koostamisel.

KSH VTK-s esitatud potentsiaalselt sobilike alade kaartide juures on kirjas, et I ja II kaitsekategooria liikide

ringikujulisi püsielupaiku ei kuvata, kuid kaartidel on näidatud nende ringide keskkohas paiknevad alamkirjed

ehk pesade täpsed asukohad. Ka mitte ringikujulitse elupaikade puhul on pesade asukohad alamkirjetena

näha. Palume alamkirjed kaartidelt eemaldada.

Ei nõustu seisukohaga, et kaartidel on näha pesade täpsed asukohad - kaardi mõõtkavast (esitatud on pilt,

mitte vektorandmed) tulenevalt ei ole võimalik looduses määrata asukohta. Lähtuvalt Keskkonnaameti antud

täiendavatest juhistest korrigeeriti kaarte ja keskkonna kirjelduse osa ebamäärasemaks, sh eemaldati kaartidelt

kaitsealuste liikide leiukohtade kiht.

KSH VTK-s on korduvalt mainitud, et mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist

KSH käigus. Juhime tähelepanu, et toitumisalade puhul ei ole mõju vaid toitumisalale kui piirkonnale, kus

lindude jaoks on toitu (st potentsiaalne mõju on see, et olemasolev toitumisala väheneb), vaid mõju on ka

otseselt lindudele. Linnud lendavad toitumislende tehes madalamal kasutades erinevaid tehnikaid ning seega

peab hindama ka kokkupõrgete tõenäosust. See tõenäosus on suurem püsielupaiku asustatavate isendite

puhul, kelle pesapaik ringikujuliselt on osaliselt ümbritsetud potentsiaalselt sobiva alaga.

Täiendati ptk 4.1. Ettepanekut arvestatakse KSH aruande koostamisel.

Lk 8 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

Lisaks peab KSH-s hindama mõju linnustikule, kes rändekoridore kasutavad. Oluline on välja selgitada, kas

potentsiaalselt sobivad alad jäävad olulistele rändeteedele ja kui, siis kuidas see mõjutab linnustikku, mitte

vaid rändekoridori (nt trajektoor pikeneb kõrvalepõigete tõttu). Matsalu rahvuspargi üks peamisi kaitse-

eesmärke on rändlindude kaitse, sest ala läbivad mitmed rändekoridorid. Paljud linnud, kes rändavad üle

Matsalust, rändavad joonise järgi edasi üle ala nr 3.

KSH raames peab hindama, kas potentsiaalselt sobilikele aladele tuulepargi rajamisel on linnustikule selline

mõju, mis pärsib kaitse-eesmärkide saavutamist Matsalu rahvuspargis. Ka alade nr 1 ja 2 kohta tuleb

analüüsida, kas tuulepargi rajamine pärsib piirkonda jäävatel kaitstavatel loodusobjektidel kaitse-eesmärkide

saavutamist. Keskkonnaamet on arvamusel, et tuulepargid peab planeerima eemale linnustikurikastest

aladest.

Täiendati ptk 4.2.3 tabelit 5. Keskkonnaameti seisukoht on võetud teadmiseks. KSH koostamisel on mõjud

linnustikule üheks oluliseks kriteeriumiks sobiliku ala valikuotsuseks sisendi andmisel.

Linnustiku teemat analüüsides tuleb muu hulgas arvestada Matsalu rahvuspargi rannikul peatuvate haneliste

ja sookurgede regulaarseid liikumisi toitumisaladele ja tagasi rannikule. Liivi küla ümbruses on suured

põllumassiivid, kus rändlinnud toituvad. Ala 3 puhul võib tekkida lindude liikumiskoridorile takistus ja

kokkupõrkeoht.

Täiendati ptk 4.2.3 tabelit 5. Keskkonnaameti seisukoht on võetud teadmiseks. KSH koostamisel on mõjud

linnustikule üheks oluliseks kriteeriumiks sobiliku ala valikuotsuseks sisendi andmisel.

KSH VTK lehekülg 11 tabelis 1 on kirjas: „Kõrgendatud tähelepanu KSH kontekstis vajavad alad, mis on loodud

linnuliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas)“. Seda põhimõtet järgides peaks eriliselt välja tooma ka lindude

kaitseks moodustatud püsielupaigad, näiteks Annamõisa metsise püsielupaik, mis piirneb alaga 1. Vastavalt

tuleb täiendada kõiki tabeleid.

KSH VTK ptk 2 tabeleid täiendatud.

Keskkonnaministeerium 28.08.2020 nr 7-15/19/6335-3

Lisada VTK ptk 3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega kliimapoliitika põhialused aastani

2050.

Dokumendi käsitlus lisati ptk 3.

Kuigi VTK kohaselt hinnatakse KSH käigus eriplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele,

teeme lisaks ettepaneku, et KSH käigus võetakse arvesse ka tulevikukliima stsenaariumeid, eeskätt tuulte

tugevuse ja ekstreemsete ilmastikuolude kohta, mis võivad pikas perspektiivis mõjutada tuulepargi

tööefektiivsust ja taristu amortisatsiooni.

Tuuliku tootjad arendavad pidevalt eri kliimaoludesse sobivaid tuulikuid pöörates tähelepanu nende

vastupidavusele ka ekstreemsetes kliimatingimustes. Tuulepargi projekteerimisel valitakse tuulik vastavalt

konkreetse asukoha kliimatingimustele. Eriplaneeringu asukohavaliku etapis ei ole asjakohane hinnata

tuulepargi tööefektiivsust ja taristu amortisatsiooni, mis suuresti sõltub konkreetsest valitavast tuulikumargist

ja selle omadustest. Asukohavaliku etapis ei toimu tuulikute valikut, isegi mitte nende arvu ja asukoha

planeerimist, seega ei ole võimalik hinnata tuulepargi tööefektiivsust ega taristu amortisatsiooni.

VTK ptk 4 Asjakohaste mõjude selgitamine on tabelis 4 ehitusetapi mõjuna nimetatud ehitusega kaasnevat

suurenevat koormust teedevõrgule, mis võib mõjutada teede seisundit. Lisada tabelisse ka mõju teede ääres

ja lähialadel asuvatele elamualadele seoses ehitusaegse mürahäiringu ja õhusaaste suurenemisega.

Eriplaneeringu asukohavalik ei pane paika teedevõrgu paiknemist ja seega ei ole asjakohane ka KSH I etapis

hinnata teede kasutamisega seonduvat müra ja õhusaastet. Võimalik on üldistades hinnata, et tegevusega

kaasneb koormus teedele ja sellest lähtuvalt anda soovitusi (nt vajalik on ala siseste teede rekonstrueerimine).

Juhime ka tähelepanu, et potentsiaalselt sobilikud alad paiknevad elamutest piisavalt kaugel, et oleks mõju

elamutele. Seega paiknevad ka neid alasid läbivad teed, mida tegevusega mõjutatakse, elamutest eemal. Seega

tuulepargi siseste teede müra ja õhusaaste mõjud elamualade suhtes on väheolulised. Tuulepargi

ühendusteede mõjud on asjakohane hinnata detailse lahenduse KSH koostamisel, kui selgub ühendusteede

paiknemine.

Kasutusetapi kohta lisada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisele lisaks ka õhusaasteainete

vähenemine.

Sõnastust täpsustatud vastavalt märkusele.

Tabelis 4 täpsustada lauset, et otsene taimestiku (k.a metsa) ja pinnase eemaldamine ehitusaladelt võib

kaasa tuua nii elupaikade kui ka kasvukohtade kahjustamise.

Sõnastust täpsustatud vastavalt märkusele.

12

Lk 9 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

VTK ptk 1.2 Ruumiline ulatus (lk 9) on kirjas, et linnustiku jaoks olulised alad välistati koos kaitse-eesmärkide

tagamiseks vajalike minimaalsete puhvritega ja on täpsustatud, et näiteks kotkaste ja musta toonekure

püsielupaigad on 200-500 m puhvriga. Palume lisada põhjendus, kuidas on sellise tulemuseni jõutud, sest

nimetatud kaugus ei lähe kokku liikide tegevuskavades toodud kaugustega.

Ptk 1.2. lisati selgitus. Potentsiaalsete alade esialgsel kaardistamisel (eel eelvalikul) lähtuti tundlike linnuliikide

esialgse kauguspuhvri määramisel allikast: https://www.kotkas.ee/failid/Soovitused_maaomanikele.pdf Oleme

teadlikud, et antud infomaterjal annab näiteks merikotka osas tunduvalt väiksemad kaugussoovitused kui

Merikotka tegevuskava ja kaugused ei pruugi olla piisavad tundlike liikide korral kaitse tagamiseks. Tegu on

lähenemisega, mille puhul eesmärgiks võeti kaardistada esialgu pigem suuremad alad, mida siis nii asukoha

eelvaliku käigus kui ka hilisemas detailse lahenduse koostamise etapis täpsustatakse (kitsendatakse) lähtuvalt

erialaekspertide jt osapoolte hinnangutele ning välitöödel kogutava info alusel. Lähenemise aluseks on asjaolu,

et kui esialgsel kaardianalüüsil lähtuda ainult EELISes olemasolevatest leiukohtade kannetest, siis võib esialgne

kitsendus osutuda liiga suureks. Näiteks on EELISes üsna levinud kanded, mille korral kandega tutvudes selgub,

et kohas on küll esinenud kaitsealuse liigi pesa, kuid viimase kinnitatud vaatluse andmetel on pesa varisenud,

pesapuu hävinud vms. Kui esialgsel automaatselt kaardianalüüsil määrata kõigile sellistele kannetele 2-5 km

puhver, siis annaks see ülehinnatud kitsenduse. Seega on esialgu määratud alad suurematena ning neid on

kavandatud vastavalt vajadusele (eksperthinnangutele ja reaalselt esinevale olukorrale) kitsendada edasise

planeeringu ja KSHde koostamise käigus.

Lisaks juhime tähelepanu, et Natura asjakohase hindamise saab ära jätta vaid juhul, kui oluline ebasoodne

mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele on objektiivse teabe põhjal välistatud. VTK ptk 4.3.4 on Natura

eelhindamise järeldusena loodusalade puhul märgitud, et mõju kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele

puudub ning asjakohase hindamise läbiviimine pole loodusalade suhtes vajalik. Samas (lk 41) on järeldusena

kirjas, et juhul kui eriplaneeringu ja selle KSHde käigus ilmneb siiski, et kaasnevad tegevused võivad mõjutada

Natura loodusalasid, siis vaadeldakse võimalikke mõjusid KSH aruandes. Palume VTK-d korrigeerida, et

selguks, kas oluline ebasoodne mõju on välistatud või on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine.

Tegu ei ole vastuoluga, kuid sõnastust täpsustati. Käesoleval hetkel olemasoleva teabe alusel on välistatud

mõju Natura loodusaladele. Juhul kui edasise planeeringu koostamise käigus ilmneb täiendavaid asjaolusid (nt

elektriühenduse trassikoridori määramisel) võib olla vajalik mõne loodusala puhul eelhindamist uuesti

teostada.

Juhime tähelepanu, et Natura asjakohasesse hindamisse peavad olema kaasatud eksperdid, kes tunnevad

Natura ala kaitse-eesmärgiks olevaid liike ja elupaigatüüpe ning prognoosivad kavandatava tegevuse

võimalikku mõju ja muutusi Natura alal, sh kaitseeesmärkide suhtes.

Natura asjakohase hindamise koostamisse kaasatakse linnustiku- ja nahkhiirte eksperdid.

Lk 10 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

VTK ptk 2 toodud hindamisega käsitletavate alade ülevaates on kirjas, et kaitsealustele taimeliikidele või

väärtuslikele taimekooslustele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus

naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega

seotud rajatiste paigutamisel väljapoole kasvukohti või kooslusi on mõju avaldamine ebatõenäoline. VTK ptk

1.1 Metoodika kohaselt koostatakse KSH käigus mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse

keskkonnaseisundi hinnang lähtudes andmebaasidest (sh EELIS), kuid samuti on märgitud, et toimub

piirkonnaga tutvumine looduses. Palume VTK-s täpsustada, kas KSH käigus tehakse ka välitöid looduses

(näiteks taimestiku või loomastiku inventuure). VTK-s on märgitud, et vajaduse korral teostatakse andmete

täpsustamiseks välivaatlusi aladel, mis hindamise käigus osutuvad tõenäolisemalt sobivateks. Leiame, et

välitööde tegemine on oluline, sest EELIS andmebaas ei pruugi sisaldada mõjutatavate alade kohta kõige

ajakohasemaid andmeid. Mõju hindamisel kaitstavatele liikidele (sh Natura alale), on vaja teada nende täpset

asukohta ja tegelikku paiknemist, mis eeldab selle selgitamist looduses. Kui ei ole teada kaitstavate liikide

paiknemine looduses, ei saa hinnata võimaliku negatiivse mõju avaldumist. VTK-s esitatud jooniste järgi

piirnevad potentsiaalse tuulepargi alad kaitsealuse liigi leiukohtade või kaitsealaga, mistõttu võib kaitstavaid

liike asuda ka planeeritaval tuulepargi alal.

KSH I etapi käigus toimuvad ülevaatlikud linnustiku (Läbiviija Andrus Jair) ja nahkhiirte inventuurid (läbiviija

Matti Masing) kõigil kolmel potentsiaalselt sobilikul alal. Antud inventuuride eesmärgiks on kontrollida

andmebaaside infot ning anda hinnang potentsiaalselt sobilike alade reaalse sobilikkuse osas (anda alade

sobilikkuse paremusjärjestus vastavalt tundlike linnuliikide ja käsitiivaliste arvukust arvestades). Välitöödega

alustati 2020 kevadel ning need kestavad sügisrände lõpuni. KSH I etapi välitööde eesmärgiks on ühtlasi panna

paika välitööde vajadus detailse lahenduse KSH koostamiseks. Arvestades alade suurust, siis KSH I etapis ei

teostata taimestiku ja taimekoosluste väliinventuure. Neid on asjakohane teostada peale asukohavaliku

tegemist detailse lahenduse koostamisel reaalselt kavandatavate tuulikute, trasside jt rajatiste asukohtades.

Tuuleparkide juures on oluline tagada maksimaalne tootlikkus. See tähendab, et tuuleenergiast toodetud

taastuvelektrienergia ülejääv võimsus tuleks salvestada ning rohelise vesiniku tootmine on selleks hea

lahendus. Leiame, et eriplaneeringus ja selle KSH aruandes peaks kaaluma ka tuulepargi juurde

salvestusvõimaluse loomise võimalikkust. Paljud riigid kaaluvad ning juba teevad pilootprojekte rohelise

vesiniku tootmiseks tuuleparkide juures. Eesmärgiks on välja selgitada täiendavalt vajaminev ala, kuhu

salvestusvõimalus rajada, seda ka juhul, kui vesiniku tootmine oleks rakendatav kas tehnoloogiliste või

investeeringutest tingitud takistuste tõttu alles projekti hilisemas faasis. Selle tulemusena oleks kättesaadav

info vesiniku tootmise potentsiaalist, praktilisest rakendatavusest ning kaasnevast keskkonnamõjust. Samuti

oleks varakult läbimõeldud ja hinnatud mõjudega lahendus, mis võimaldaks asuda vesinikku tootma

tulevikus.

Kuna tegu on eriplaneeringuga siis otsitakse asukohta huvitatud isiku poolt soovitud objektile, antud juhul

tuulepargile.

Leiame, et metsamaa raadamine (lühidalt kirjeldatud VTK ptk 4 ja 4.1, lk 25-26) kui pöördumatu muutuse

tekitamine keskkonnas vajab KSH aruandes põhjalikumat käsitlust tulenevalt selle mõjust süsiniku

talletamisele ja sidumisele, isikute varale ning seoses võimalike kompensatsioonimeetmetega. Sama kehtib

uute teede rajamisel (vajalikkust on käsitletud VTK lk 44).

Ptk 4.11 täiendati. Kliimamuutuste mõju hindamisel käsitletakse ka metsamaa raadamisega kaasnevat süsiniku

talletamise vähenemist. KSH eesmärk ei ole hinnata rajatiste alla jääva maa kompensatsioonimeetmeid - tegu

on huvitatud isikute ja maaomanike vaheliste kokkulepetega. Tavapäraselt hoonestatavad ja rajatiste alla

jäävad maad, kas omandatakse arendaja poolt või sõlmitakse hoonestusõiguse lepingud vms

kompenseerimiskokkulepped.

Lk 11 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

VTK ptk 4.10 on Mõju maavaradele on nimetatud potentsiaalsetele tuulepargi aladele jäävad maardlad.

Lisaks on märgitud, et keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik

tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Märgime, et vastavalt maapõueseaduse § 14

lõikele 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Keskkonnaministeeriumi või

valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul. Seega palume KSH käigus arvestada ka

asjaoluga, et juhul kui maardlaid planeeringualalt välja ei arvata, võib nende kasutusele võtmine toimuda

ainult vastava nõusoleku saamisel. Lisaks kontrollida, kas planeeringualale või lähedusse jääb taotletavaid

alasid, st kuhu on esitatud geoloogilise uuringuloa või kaevandamisloa taotlus.

Maardlaid puudutavat täpsustati VTK ptk 4.10. Geoloogilise uuringuloa ja kaevanduslubade taotluste info

esitatakse nende olemasolul KSH I etapi aruandes.

Hiiumaa vallavalitsus 27.07.2020 nr 8-3/576-1

Hiiumaa Vallavalitsus on tutvunud Lääne-Nigula valla tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega ning praeguses etapis meil puuduvad

ettepanekud.

Teadmiseks võetud

AS Eesti raudtee nr21-4/1913-1

Käesolevaks ajaks on raudtee väljaehitatud kuni Turbani ja käivad projekteerimise ettevalmistavad tegevused

Turba-Rohuküla lõigus.

Arvestades eeltooduga esitab AS Eesti Raudtee seisukoha: Arvestada raudtee kaitsevööndis kehtivate

piirangutega, mis on kehtestatud ehitusseadustiku §-s 73.

Raudtee kaitsevööndeid arvestatakse eriplaneeringu koostamisel.

Enne raudtee ehitamist ja ehitamise ajal tuleb arvestada planeeritava raudteetrassi koridoris (puhveralas)

kehtivate tingimustega, mis on kehtestatud teemaplaneeringuga "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi

koridori asukoha määramine".

Planeeritav lahendus peab arvestama teemaplaneeringus "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi

koridori asukoha määramine" kavandatuga ning ei tohi takistada raudteerajatiste, s.h raudtee

elektripaigaldiste ja sideehitiste ehitamist, hooldust ja remondi teostamist.

Tuulegeneraatorite asukohtade kavandamisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest ning

arvestada, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist peab olema võrdne rajatise kogukõrgusega, millele

on lisatud tiiviku laba pikkus. Kuni raudtee ehitusprojekti valmimiseni tuleb arvestada teemaplaneeringuga

määratud raudteetrassi koridori piiriga.

Analüüsida tuulegeneraatoritest elektrivõrku tootva energiaga kaasnevate häirivate sageduste mõju raudtee

elektrivarustusele, sealhulgas raudtee kontaktvõrgus.

KSH koostamisel täpsustatakse koostöös ettepaneku esitajaga, kas raudteel on kasutatavad seadmed, mida

tuulikud võiksid häirida. Elektrivarustuse häireid tuulepark ei põhjusta, sest tuulepark ise peab vastama

elektrivõrguga liitumise tingimustele, mis väljastatakse põhivõrgu ettevõtte poolt. Vastavuse kontrollimiseks

viiakse läbi vastavad tootmistestid.

Kui valikusse jäävad alad 1 või 2, siis palume planeeringu lahendus esitada AS-le Eesti Raudtee edasiseks

koostööks, sealhulgas tuulikute väljavalitud asukohtade ja detailse lahenduse kooskõlastamiseks. Ühtlasi

juhime tähelepanu, et planeeringu koostamise käigus võib selguda täiendavate tingimuste esitamise vajadus.

Arvestatakse eriplaneeringu ja KSH koostamisel.

Seljaküla elanikud

13

Planeeringu ja KSH koostamisel arvestatakse kavandatavast raudteetrassist tulenevate kitsendustega, sh AS

Eesti Raudtee poolt ette nähtud kauguspiiranguga.

14

15

Lk 12 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

Kaaluda alternatiivseid energiatootmise variante (Päikeseenergiapark - eelistatuim variant, moodsale

tehnoloogiale toetuv vesinikupõhine elektritootmine vms)

Eriplaneering on planeeringuviis, millega otsitakse asukohta huvitatud isiku poolt soovitavale objektile. Antud

juhul on selleks objektiks tuulepark. Seega alternatiivsete energiatootmisviiside kaalumine eriplaneeringu ja

selle KSH raames ei ole asjakohane. Siiski selgitame järgnevalt väljapakutud energiatootmise viisidega

kaasnevaid aspekte. Päiksepaneelid on ka Eestis järjest enam kasutatav taastuvenergia tootmise viise. Siiski

kaasneb ka nendega negatiivseid mõjusid. Arvestama peab, et päiksepaneelide maa-ala tarve on 1 MW

tootlikusega paneelide ala rajamiseks 2-4 ha. Antud juhul soovitakse eriplaneeringuga kavandada kaasaegseid

suure tootlikkusega tuulikuid, mille tootlikkus jääb vahemikku 6-8 MW tuulegeneraatori kohta. Kavandatava

tuuliku (koos infrasüsteemiga) maa-ala tarve on kuni 2 ha ühe tuuliku kohta. Ehk sama võimsusega päiksepargi

rajamine nõuaks 6-10 korda rohkem maad (metsa korral maksimaalselt 60 ha raadamine tuulepargi korral ja

minimaalselt 360 ha raadamist päikesepargi korral). Raadatav metsalala, aga vähendab taastuvenergia

positiivset keskkonnamõju. Sellest lähtuvalt ei ole päikeseparkide rajamine metsastele aladele eelistatud

lahendus. Vesinikupõhise elektritootmise puhul tuleb

arvestada, et vesinik-kütuseelemendid on energia talletamise üksused (rohkem infot leiab:

https://energiatalgud.ee/img_auth.php/9/96/TT%C3%9C._Mehaanikateaduskond._K%C3%BCtuseelemendid._

%C3%95ppematerjal.pdf) . Vesinikku toodetakse kas veest või maagaasist/biometaanist. Vesinikku enda

tootmine nõuab aga energiat. Energia saab tulla fossiilsetest allikatest või taastuvenergeetikast. Nn rohelise

vesinikuenergeetika all (millest on ajakirjanduses juttu olnud) mõistetakse taastuvenergiat kasutavat vesiniku

tootmist veest või biometaanist. Ehk vesinikuenergiajaam saab esineda koos (ühises võrgus) tuulepargi,

päiksepargi või bioenergia jaamaga. Vesiniku tootmist fossiilsete kütuste (nagu põlevkivi) abil ei saa pidada

taastuvenergeetikaks.

Rajada tööstuslik tuulepark tuultele avatud piirkonda, merele lähemale (näiteks esialgne planeering

suhteliselt inimtühjas Nõva metsades ja rabades)

Eriplaneeringuid koostatakse vastavalt planeerimisseadusele leidmaks sobivat asukohta huvitatud isiku rajada

soovitavale objektile. Vastavatel objektidel on teatavad tehnilised parameetrid, antud juhul on oluliseks

parameetriks kaugus sobilikust alajaamast. Sellised alajaamad paiknevad rannikust eemal ja rannikuni

ühenduse rajamine tooks kaasa üle 15 km kõrgepingitrassi rajamise. Tegu oleks olulise keskkonnamõjuga

kõrgepingiliini rajamisega. Sellest lähtuvalt ei ole Nõva piirkond antud eriplaneeringuga hõlmatud

potentsiaalselt sobilik ala. Ranniku (eeskätt Eesti lääneranniku) piironnas on domineerivad arvukad

looduskaitselised kitsendused, sealjuures esinevad pikki rannikut olulised lindude rändekoridorid. Antud

problemaatikat on rõhutanud nt Keskkonnaamet eriplaneeringu potentsiaalselt sobiliku ala 3 kohta, mis on

aladest rannikule lähim.

Rajada tööstuslik tuulepark vähemalt 5 km kaugusele elamutest ja piirkonnas elavate nahkhiirte ja lindude

rändeteedest jm eemale

Teostatud kaardianalüüsi kohaselt ei paikne kahjuks Lääne-Nigula vallas alasid suurte tööstuslike tuuleparkide

jaoks (üle 10 tuuliku), mis asuksid kõigist elamutest vähemalt 5 km kaugusel ja ei kattuks kaitsealuste aladega.

Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik kauguse elamutest järk-järguline ala

täpsustamine lähtuvalt mõjude esinemisest. See on põhjendatud leevendusmeede.

Lk 13 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

Palume läbi viia põhjalikud keskkonna uuringud ning kooskõlastada uuringud Keskkonnaministeeriumi,

Terviseameti, Kaitseministeeriumi, Kultuuriväärtuste ametiga jne

Eriplaneeringu ja selle KSH raames kavandatakse erinevates töö etappides sobilikke uuringuid - asukohavaliku

etapis ülevaatlikumad uuringud ja detailse lahenduse etapis detailsed uuringud. Kogu planeeringu ja KSH, sh

uuringute, koostamine toimub pidevas koostöös eri ametkondadega. Ka eriplaneeringu asukohavaliku

esimesele etapile (lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele) on eri ametkonnad esitanud arvukalt

omapoolseid ettepanekuid edasiseks arvestamiseks, mis on lähtealusteks edasiseks planeeringu ja KSH

koostamiseks.

Palume läbi viia nõutava 10-12 kuulised tuuleuuringud piirkonnas usaldusväärse ja kompetentse

uuringufirma poolt

Eriplaneeringu ja KSH kontekstis ei ole tuuleandmete kogumine otseselt vajalik, sest eriplaneering ei määra

tuuliku mudelit. Tuuleparkide planeerimisel kasutatakse tuuleandmeid peamiselt kõige optimaalsema tuuliku

mudeli valimiseks (tuuliku mudel valitakse vastavalt esinevatele tuulekiirustele ja turbulentsi näitajatele).

Märgime selgituseks, et Riigi Ilmateenistuse poolt esitatavad keskmise tuulekiiruse andmed, esitatakse 10 m

kõrguste mõõtmisandmete põhjal. Kõrgemates õhukihtides valitsevad reeglina tunduvalt tuulisemad olud.

Teha ettepanekud Vabariigi Valitsusele, Keskkonnaministeeriumile, Terviseametile mujal maailmas

teaduspõhistele uuringutele tuginevate (Saksamaa, Soome, Norra, Taani, Ameerika Ühendriigid jne)

põhineva uute keskkonda ja elukvaliteeti säästvate seaduste vastuvõtmiseks (tuulikute kaugus elamutest,

kaitsealustest liikidest, madalsagedusliku heli mõju uuringud olemasolevate tuuleparkide elanike seas jms)

Ettepanek ei ole lahendatav eriplaneeringu ja selle KSH koostamise raames.

Risti kogukond

uurida madalsageduslike vibratsioonide ja müra mõju inimese tervisele;

kaardistada täpsemalt varjutuse piirkond, arvestades pinnareljeefi.

uurida tuugenite mõju mets -ja koduloomadele.

Tuulikute vibratsiooni, müra, sh madalsagedusliku müra ja varjutuse hindamine on mõjuvaldkonnana KSH

käigus hinnatav. Antud teemad on nimetatud KSH VTK ptk 4.7 ja 4.8. Mets- ja koduloomadele mõju hindamine

teemana lisati VTK ptk 4.8.

Vältimaks konfliktsituatsioonide tekkimist konkreetsetes asukohtades, suurendada tuugenite minimaalset

vahemaad lähielamutest praeguse 1km asemel kaugemale või siis loobuda elamutele lähimatest

positsioonidest. Tuulikute kõrguse planeerimisel eelistada madalamat tuuliku laba tipukõrgust, kui planeerigu

lähteülesandes näidatud maksimaalne 290 m.

Seisukoht võetakse teadmiseks. Tuulikute täpne paiknemine, arv ja parameetrid selguvad alles planeeringu

detailse lahenduse koostamise etapis. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik kauguse

elamutest järk-järguline ala täpsustamine lähtuvalt mõjude esinemisest.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet

Kuna maapinna absoluutkõrgus on erinev ning vaidlusi võib tekitada, mida loetakse olemasoleva maapinna

kõrguseks, siis teeme ettepaneku määrata tuulikute maksimaalne kõrgus Eesti kõrgussüsteemist EH 2000

(Euroopa kõrgussüsteemist, Amsterdami null) lähtuvalt.

Lisame kõrguste esitamisel esitatud täpsustuse, iseenesest töötamegi EH2000 süsteemis.

Raimo ja Kaja Rüütel

Tuulepargi rajamisel peaks KOV väga põhjalikult kaaluma, analüüsima ja hindama, millist mõju avaldab

tuulepargi rajamine kohalikele elanikele ( Praegune keskkonnamõjude hindamine on suhteliselt

pealiskaudne!)

Käesoleva seisuga ei ole keskkonnamõju hindamist veel teostatud. Avalikustamisel on dokument

"keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus". Tegu on põhimõtteliselt lähteülesandega

keskkonnamõju hindamise teostamiseks, mis ütleb mis mõjusid ja kuidas hindama hakatakse.

KOV peaks hea seisma selle eest, et juhul kui tuulepargi rajamine Lääne-Nigula valda Ristile on

möödapääsmatu, arvestataks tuulikute ja lähimate elumajade kauguseks vähemalt 5 kilomeetrit. Juulis 2020

Risti Põhikoolis kõneles Enefit Green AS minimaalsest kaugusest elumajadest 1,2 kilomeetrit, mis on

ilmselgelt liiga vähe ja ei ole aktsepteeritud.

Kaardianalüüsi andmetel ei esine Lääne-Nigula vallas territooriumeid kuhu mahuks tuulepark ja mis paikneksid

5 km kaugusel elamutest ja ei kattuks looduskaitsealuste aladega. Tuulikute vahekauguste määramisel

lähtutakse esmalt mõjuhindamisel selguvatest põhjendatud tulemustest. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle

KSH raames on võimalik kauguse elamutest järk-järguline ala täpsustamine lähtuvalt mõjude esinemisest.

18

16

17

Lk 14 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

Olemasolevate elektriliini koridoride laiendamisel tuleb kasutada maakaablit. On täiesti põhjendamatu

kasutada Risti alevi/asula piirkonnas ja elumajade vahetus läheduses õhuliine. Praegune Risti alev ja alevi

ümbrus koosneb õhuliinidest. See ei ole koht, kus arendaja peaks säästma. Risti on võidelnud pikalt selle eest,

et 330 kv õhuliin ei läbiks Risti alevit ja nüüd pole mõistlik kaaluda 110 kv või võimsamate kv-ga õhuliinide

rajamist/ laiendamist alevis.

Seisukoht võetakse teadmiseks. Elektriliini koridori paiknemine ja tehniline lahendus täpsustub edasise

planeeringu koostamise käigus. Asulate piires (olenemata välja valitud alast) kavandatakse ühendusliin

maakaablina.

Planeeritavate tuulikute kõrgused on ebareaalselt suured/kõrged 250-290 meetri kõrgused tuulikud

paigaldada asulate lähistele on lubamatu, kuna inimesed elavad suurte „teletornide“ vahetus läheduses,

millega kaasnevad varjutused ja müra, mis on ka visuaalselt häirivad (hirmutavad). Ettepanek on Risti

asulatele lähimad tuulikud rajada minimaalselt 5 km kaugusele, ning nende kõrgus ei tohiks olla rohkem kui

180-190 meetrit. Kuidas on võimalik teostada keskkonnamõjude hindamist, kui isegi Euroopas ei ole nii

kõrgeid tuulikuid.

Eriplaneeringu lähtedokumendid kajastavad huvitatud isiku poolt soovitatud maksimaalset tuuliku kõrgust.

Tuulikute reaalne paiknemine, arv ja parameetrid selguvad alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise

etapis. Iseenesest eristub eri kõrgusega tuulikute puhul peamiselt visuaalne mõju. Teiste mõjuvaldkondade

puhul ei esine olulist vahet, kas tuulik on 180 või 290 m kõrgune. Visuaalse mõju hindamisel kasutatakse

fotomontaaze, mis võimaldavad kujutada erinevaid tuulikuid olenemata nende kõrgusest. Seega on võimalik

mõjude hindamist teostada ka ilma konkreetset tuulikumudelit teadmata. Lisaks täpsustame, et Euroopas, nt

Saksamaal Gaildorfi ja Münsteri vahel on käesoleval hetkel olemas 245m kõrgused tuulikud, mis asuvad

lähimast elamust ca kilomeetri kaugusel, sh asuvad tuulikud 100m kõrguse mäe otsas ja paistavad ca 350m

kõrgustena.

Ettepanek on asula vahetuslähedusel vähendada tuulikute arvu- praegu planeeritud 30 asemel 20 tuulikud

ühtse pargina.

Eriplaneeringu lähtedokumentide kohaselt soovib huvitatud isik rajada tuuleparki, mis koosneb 17-30nest

tuulikust. Tuulikute täpsem arv selgub edasisel planeeringu koostamisel.

Tuleb analüüsida millist negatiivset mõju avaldab tuuleparkide olemasolu kinnisvaraturul, mis on niigi

maapiirkonnas madalad.

Mõju hindamine kinnisvara väärtusele on KSH VTKs määratud. Hindamine toimub erialakirjanduse ja teiste

riikide vastavate uuringute alusel.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda 27.08.2020 nr 1-5/20/2820

VTK sisaldab eksitavat väidet, et eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse maakonnaplaneeringusse üle

võetud teemaplaneeringus “Tuuleenergeetika” seatud tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtetest

ja teemaplaneeringu elluviimise võimalustest. Nimelt ei arvesta dokumendid “Lääne-Nigula valla

eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad” ja “Lääne-Nigula valla eriplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise esimene etapp. Väljatöötamise kavatsus” kehtivas maakonnaplaneeringus

“Tuuleenergeetika” seatud tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtete ega teemaplaneeringu

elluviimise võimalustega, vaid kavandavad olulisi muudatusi, mida ei põhjendata (vt kirja p 2 ja 3).

Antud peatükki KSH VTKs täpsustati. KOV eriplaneering on maakonnaplaneeringut muutev, kuna tuulepargi

potentsiaalsete asukohtadena vaadeldakse väljaspool maakonnaplaneeringus määratud tuuleparkide

arenduspiirkondi paiknevaid alasi. Samuti kavandatakse tuulikuid, mille kogukõrgus võib olla üle 250 m. Samas

eriplaneeringu koostamisel arvestatakse maakonnaplaneeringu põhimõtteid (v.a. arenduspiirkondade

määramine). Maakonnaplaneeringusse sisse viidud tuuleenergeetika teemaplaneering ja selle KSH on olulised

infoallikad eriplaneeringu koostamisel. Samas tuleb arvestada, et teemaplaneering on mõnedes aspektides

praeguseks vananenud. Eriplaneeringuga on eeldatavalt võimalik leida täiendav tuulepargi ala

teemaplaneeringus määratud põhimõtteliselt sobivate ja täiendavat tähelepanu vajavate alade hulgast.

Eriplaneeringu suurem täpsusaste võimaldab liigispetsiifilisi kitsendusi kajastada täpsemalt, sh viia läbi vajalikke

täpsustavaid uuringuid kitsenduste ulatuste täpsustamiseks.

19

Lk 15 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

Võimalike asukohtade kaardistamise eelanalüüs välistaval meetodil (VTK peatükk 1.2.) on läbipaistmatu ja

piisavalt põhjendamata. VTK-s puudub selgitus, kuidas kujunes loend looduskaitseliselt oluliste alade ja

objektide kohta ning millistel alustel moodustati puhvrid. Kehtivas maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus

“Tuuleenergeetika” jõuti loendini looduskaitseliselt olulistest objektidest ja vajalike puhvrite ulatusest

aruteludel Keskkonnaameti ja erialaspetsialistidega. Kõnealuse eriplaneeringu ja VTK koostamisel midagi

sarnast toimunud ei ole. Lisaks on välja toomata täielik loend objektidest ja tunnustest, mida kaardistamise

eelanalüüsil kasutati. “Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute tuuleenergeetika

teemaplaneeringud. Olemasoleva olukorra analüüs, planeeringulahenduse kujunemine, keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne” (OÜ Hendrikson ja Ko, 2012) on tabelis 10 lk 132-134 esitatud kaitstavatele

loodusobjektidele määratud piirangud (punane- tuuleenergeetika arendamiseks tõenäoliselt ebasobiv ala,

kollane-tõsist tähelepanu vajav ala) ja hinnangud neile. Selline esitlusviis loob selge ülevaate, missuguseid

objekte ja kuidas arvestati.

Palume täiendada VTK peatükki 1.2, lisades sellesse puudvad põhjendused ning selgitused.

Asukohtade kaardistamise eelanalüüs on teostatud selgitamaks, kus valla territooriumil paiknevad alad, mis on

eriplaneeringu objektiks oleva tuulepargi jaoks piisavalt suured ja tehniliselt sobilikud (15 km raadiuses

sobilikust alajaamast). Eelanalüüsi mõte on esitada eelkõige kohalikule elanikkonnale täpsem info, kuhu

tuulepark teoreetiliselt tulla võib. Seega on alade esialgsed ulatused näidatud pigem suuremana, sest alade

hilisem laiendamine, võib osutuda keerukaks. Alade asukoha eelvalik (sh vajadusel täiendavate

looduskaitseliste kauguspiirangute kokkuleppimine) toimub eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi

aruande koostamise raames. Üks ühele maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus kasutatud metoodika

ülevõtmist eriplaneeringu koostamisel ei pea KSH koostaja õigeks. Antud metoodika on kasutatav suure

pindalaliste alade temaatilisel planeerimisel, kuid eriplaneeringu koostamisel on võimalik aladele (eeskätt

väljavalitud alale) läheneda suurema detailsusega. Näiteks on teemaplaneeringus I kat kotkaste ja must-

toonekure püsielupaikade ümber arvestatud 2 km puhvriga. Tõmmates kõigi I kat kotkaste ja must-toonekure

püsielupaikade ümber 2 km välistava ala, saame me väga ulatusliku piirangu. Vaadeldes antud püsielupaiku aga

lähemalt, võib osutuda, näiteks et 1) reaalselt on püsielupaigaga kaitstav pesa hävinud, 2) antud püsielupaiga

lindude täpsemal uuringul selgub, et piiranguala peaks mõnes ilmakaares olema suurem, samas kui teises

ilmakaares on toitumisala oluliselt väiksem. Ka teemaplaneeringu KSH aruanne, ütleb: "Määratud puhvrite

vajalikkust ja täpset ulatust kaaluda igal üksikjuhul eraldi. Tegemist on maksimaalse ulatusega ja see võib

osutuda konkreetses situatsioonis oluliselt väiksemaks (kuni seadusekohase piiranguni)." Seega kuna tegu on

eriplaneeringu menetlusega, mis võimaldab hilisemates etappides vajadusel väga konkreetseid väliuuringuid

asukoha eelvalikuga selgitatud alal, siis on otstarbekas esialgu kaardistada alad suuremana ning järgmistes

etappides hakata neid vajadusel kitsendama. VTK ptk 3.1.4 esitati võrdlus teemaplaneeringu KSH aruandes

esitatud looduskaitseliste kauguskriteeriumite ja eriplaneeringu esialgsel kaardianalüüsil kasutatud

kauguskriteeriumite vahel.

VTK-s on arvestatud oluliselt vähem looduskaitseliselt olulisi tunnuseid kui kehtivas nende puhvrite kohta

koos selgituste ja põhjendustega, kui need on erinevad. Näiteks teemaplaneering “Tuuleenrgeetika”

rakendas LK I kaitsekategooria kotkaliikide ja must-toonekure püsielupaikade puhul “punast” (välistavat)

puhvrit 2 km raadiuses ja “kollast” (tõenäoliselt ebasobiv ala) puhvrit 5 km raadiuses, kõnealune

eriplaneering on igasuguste põhjendusteta kasutanud kümme korda väiksemaid puhvreid: “Linnustiku jaoks

olulised alad välistati sealjuures koos kaitse-eesmärkide tagamiseks vajalike minimaalsete puhvritega/---/

kotkaste ja must-toonekure püsielupaigad 200-500 m puhvriga.” teemaplaneeringus (mis on võetud

maakonnaplaneeringu koosseisu), rakendatud puhvrid erinevad kuni kümnekordselt või puuduvad üldse.

Palume koostada kõigi teemaplaneeringu “Tuuleenergeetika” kaardianalüüsis kasutatud tunnuste

võrdlustabel Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH VTK kaardianalüüsis kasutatavate looduskaitseliselt

oluliste objektide (tunnuste) ja nende puhvrite kohta koos selgituste ja põhjendustega, kui need on erinevad.

Võrdlustabel lisati VTK ptk 3.1.4. Märgime veelkord, et lähtudes eriplaneeringu etapilisusega ei ole otstarbekas

asukoha eelvaliku VTKs, ilma igasuguste uuringutega, määrata kõigi EELISes märgitud I kat kotkaste ja must-

toonekure pesade ümber 2-5 km välistavat ala. Seepärast soovitakse looduskaitselisi kitsendusi eriplaneeringu

ja KSH läbiviimisel järk-järgult täpsustada.

Lk 16 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

VTK koostamisel ei ole kasutatud (ja seetõttu puudub ka viide) tööd “Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna

maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku

osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid

leevendavatest meetmetest” (Kuresoo, A., Leito, A., Luigujõe, L. 2011. Eesti Maaülikool, Tartu). Nimetatud

töö sisaldab olulist teavet looduskaitseliselt oluliste linnuliikide rändepeatuspaikade, rändeteede jm kohta

neljas rannikumaakonnas, sealhulgas Lääne-Nigula valla territooriumil. Töös toodut ei ole lähteseisukohtades

ega KSH VTK-s arvestatud. Palume nimetatud töö arvesse võtta ning eriplaneeringu dokumente vastavalt

täiendada.

Nimetatud töö on üheks aluseks linnustikualase mõjuhinnangu koostamisel KSH I etapi aruandes. Viide tööle

lisati KSH VTK ptk 4.1. KSH I etapi aruande koostamisel, sh mõjuhinnangute andmisel, lähtutakse nii

andmebaasidest, piirkonnas eelnevalt tehtud uuringutest kui ka aladel tehtavatest välivaatlustest.

Nahkhiirtele avalduva mõju käsitlemisel tuleb lisaks KSH VTKs mainitud andmebaasidele juhinduda ka

EUROBATSi juhendist "Guidelines for consideration of bats in wind farm projects". Palume lisada juhend KSH

väljatöötamiskavatsuses viidatud alusmaterjalide loetelusse ning täiendada KSH väljatöötamiskavatsust

vastavalt juhendile, sh määratleda, millises etapis viiakse läbi juhendi kohased uuringud.

Vastavalt ettepanekule täiendati KSH VTKs ptk 4.1. Kuna eriplaneeringu ja selle KSH ülesehitus on etapiline, siis

on ka väliuuringute kavandamine etapiline. KSH I etapis on ette nähtud ülevaatlikud väliuuringud selgitamaks

alade põhimõttelist sobivust tuulepargi tarbeks ning kavandamaks täpsemaid uuringuid asukoha eelvalikuga

väljavalitaval alal detailse lahenduse KSH raames. EUROBATSi juhendist lähtutakse arvestades eriplaneeringu

protsesssi eripärasid.

Tulenevalt eeltoodud puudustest on Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) seisukohal, et dokumente “Lääne-

Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad” ja “Lääne-Nigula valla eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp. Väljatöötamise kavatsus” tuleb oluliselt täiendada.

PlanS § 102 lg 2 sätestab, et avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused. EKO hinnangul on vajalikud muudatused niivõrd olulised, et

enne järgmist etappi , milleks on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks, tuleb eelvaliku lähteseisukohad ja KSH VTK uuesti avalikustada. PlanS selles etapis

kordusavalikustamist sõnaselgelt ette ei näe, kuid selle läbiviimine järgib igati PlanS § 9 esitatud avalikkuse

kaasamise ja teavitamise põhimõtet.

KSH VTKd on täiendatud laekunud ettepanekute alusel. Peamiselt on täiendused seisnenud täiendavate

mõjuvaldkondade lisamises ja juba eelnevalt VTKs käsitletud teemavaldkondade täpsustamises. KSH VTKs

tehtud täiendused ei ole niivõrd suuremahulised, mis nõuaksid dokumendile uuesti avaliku väljapaneku

korraldamist. Kõigil ettepanekuid esitanud osapooltel on võimalik täiendatud VTKga ja laekunud ettepanekute

vastustega tutvuda. Samuti toimuvad ettepanekute arvestamist kajastavad avalikud koosolekud. Eriplaneering

ja selle KSH on oma olemuselt avalikud protsessid, seega kui osapooltel on täiendvaid ettepanekuid võib neid

esitada kogu planeeringu menetlusaja jooksul. Märgime, et seaduse kohase KSH I etapi aruande

kooskõlastamisele eelneb KSH aruande koostamine. KSH I etapi aruande koostamisse on EKO poolne panus

igati tervitatav.

EKO on ühtlasi seisukohal, et eriplaneeringu esimeses etapis on rikutud PlanS 99, mis käsitleb koostööd ja

kaasamist kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel. § 99 lg 2 ütleb sõnaselgelt, et

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister,

isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse

kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. EKO kui valitsusväliseid

keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon on seisukohal, et sisulist kaasamist eelvaliku tegemisse

(VTK ptk 1.2) ei ole toimunud. Kaasamiseks ei saa lugeda teate edastamist avaliku väljapaneku kohta.

Eriplaneeringu menetlusel ei ole rikutud PlanS 99 nõudeid. Juhime teie tähelepanu, et lähteseisukohtade ja KSH

VTK avalikustamise näol on tegu eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamise ühe esimese toiminguga.

Lähteseisukohtades ja KSH VTKs esitatud potentsiaalselt sobilikud alad on esitatud arutelu avamiseks antud

objekti asukoha eelvaliku tegemisel. Alternatiivina oleks olnud võimalik VTKs esitada ainult info, et kaalumisel

on vastavalt algatamisotususele kogu valla territoorium. See aga oleks kohalikele elanikele andnud palju

ebamäärasema teabe objekti võimaliku paiknemise kohta. Asukoha eelvaliku tegemine ise toimub edasise

planeeringu ja KSH I etapi aruande koostamisel ja selle tegemisse kaasatakse PlanS § 99 lg 2 kohased isikud.

Asukoha eelvaliku käigus vaadeldakse esialgselt kaardistatud alasid täpsemalt ning leidakse koostöös

erialaspetsialistide jt huvipooltega aladest sobivaim. Sealjuures on selge, et edasise planeeringu (nii asukoha

eelvaliku kui detailse lahenduse koostamise) ja KSH-de käigus toimub alade oluline täpsustumine

(kitsendamine).

Lk 17 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

Lisaks rõhutame, et väliuuringute läbi viimine nii linnustiku kui nahkhiirte osas on eriplaneeringus valituks, st

tuuleenergeetika arendamiseks sobilikeks osutunud aladel kindlasti vajalik, et saada alusandmed, mille põhjal

hinnata võimalikke muutusi seoses tuulikute rajamise ja tööga.

Seisukoht teadmiseks võetud. KSH I etapi käigus toimuvad ülevaatlikud linnustiku (läbiviija Andrus Jair, tööde

käigus konsulteeritakse vastavalt vajadusele teiste liigispetsialistdega) ja nahkhiirte inventuurid (läbiviija Matti

Masing) kõigil kolmel potentsiaalselt sobilikul alal. Antud inventuuride eesmärgiks on kontrollida andmebaaside

infot ning anda hinnang potentsiaalselt sobilike alade reaalse sobilikkuse osas (anda alade sobilikkuse

paremusjärjestus vastavalt tundlike linnuliikide ja käsitiivaliste arvukust arvestades). Välitöödega alustati 2020

kevadel ning need kestavad sügisrände lõpuni. KSH I etapi välitööde eesmärgiks on ühtlasi panna paika

välitööde vajadus detailse lahenduse KSH koostamiseks.

Traperii OÜ 25.08.2020

Meie ettepanek on laiendada arendusala „Ala 2“, et see hõlmaks endast ka kahte viimast kinnistut

(77601:003:0701; 77601:003:0702). Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses

esitatud kaartide ja informatsiooni põhjal on võimalik järeldada, et antud kinnistud jäeti „Ala 2“ välja

tõenäoliselt nii kaitsealuse liigi leiukoha ala tõttu kui ka arendusala terviklikusse säilitamise eesmärgil.

Tulenevalt asjaolust, et muuhulgas ka Eestis on rajatud tuuleparke kaitsealuste liikide leiukohtade

vahetusesse lähedusse ilma olulise negatiivse mõjuta (näiteks Virtsu II tuulepargi puhul), peame

asjakohaseks, et antud kinnistutele elektrituulikute paigutamise võimaliku mõju kaitsealuse liigi leiukohale

hinnataks planeerimisemenetluse hilisemas faasis kui selleks on kogutud rohkem teavet. Me ei pea

mõistlikuks välistada antud kinnistuid potentsiaalsest arendusalast „Ala 2“ niivõrd algses faasis puuduliku

teabe alusel. Potentsiaalse tuulepargi arendajana kinnitame valmisolekut ja huvi rajada elektrituulikuid antud

kinnistutele.

Potentsiaalselt sobilikud alad on kujunenud kaardianalüüsi alusel, mis ei arvesta kinnistute omandit, kuid võtab

arvesse muuhulgas kaitsealuste alade ja liikide teadaolevaid asukohti. Antud kinnistud on potentsiaalselt

sobilikust alast välja jäätud kuna ühel neist on teadaolev kaitsealuse liigi elupaik ja teine paikneb potentsiaalselt

sobilikust alast lahus. Arvestades kaitsealuse liigi tundlikust ei pea KSH koostaja antud kinnistute hõlmamist

potentsiaalselt sobilikku alasse põhjendatuks.

Piirsalu Küla Selts MTÜ 27.08. 2020

20

21

Lk 18 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

3.1. Ülesande püstitus ei lähtu taotlusest. Taotluses on huvitatud isik nimetanud tuulepargi

põhiparameetreid, mis ei kattu lähteseisukohtades esitatuga. Eeldused ja seisukohad on põhjendamata.

3.1.1. Eelvaliku lähteseisukohtade koostaja on punktis 3 Eriplaneeringu asukoha eelvalikul käsitletavad

ülesanded alapunktis 3.1. Tehnilised nõuded asukoha eelvaliku tegemiseks toonud välja asukohavaliku

tegemise eeltingimused:

3.1.1.1.tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on ca 2500 ha;

3.1.1.2.tuulepark koosneb 17 kuni 30-st kuni 290 m kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki

teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast;

3.1.1.3.liitumine teha 330 kV alajaama. Tuulepargi alajaama ja 330 kV alajaama vahelise õhuliini pikkus võib

olla kuni 15 km. Määrata liini trassi koridor;

3.1.1.4.planeeringu koostamisel arvestada keskkonnakaitseliste piirangutega, lähtudes piirangute

selekteerimisel seejuures konkreetse kaitsealuse objekti kaitse-eesmärgist;

3.1.1.5.tuulepark peab moodustama terviku (mitte koosnema lahustükkidest).

3.1.2. Ükski lähtedokument ei sisalda informatsiooni planeeritavate tuulikute arvu ja kõrguse kohta.

3.1.3. Selgusetud on tehniliste nõuete lähtealused nii ala suuruse kui liitumisvajaduse osas 330 kV

alajaamaga. Eestis on tänase seisuga 11 330 kV alajaama, ja nende hulka ei kuulu Risti 110 kV alajaam. Harku-

Lihula-Sindi kõrgepingeliini teemaplaneeringu menetlusest teada olevalt on planeeritud 330 kV alajaamad

sõlmpunktidesse Harkusse, Lihulasse ja Sinti, aga mitte Ristile. Seda kinnitab AS Elering põhivõrgu kaart. See

nõue kitsendab tuuleparkide rajamise võimalusi Eestisse oluliselt ja välistab nende rajamise kavandatavale

planeeringualale.

3.1.4. Lähteseisukohad sisaldavad nõuet arvestada vaid keskkonnakaitseliste piirangutega, lähtudes

piirangute selekteerimisel seejuures konkreetse kaitsealuse objekti kaitse-eesmärgist. Arvestamata on

maakasutust, majanduslikke mõjusid, elukeskkonda, sotsiaalseid, esteetilisi, ajaloolisi jms aspekte. Lisada nii

alade eelvaliku kui ka KSH väljatöötamise kavatsusse.

Palume täpsustada, mida soovitakse. Eriplaneeringu koostamist alustatakse võimalusel vastavalt arendaja

plaanidele ning neid on ka vastavalt kohalikule omavalitsusele ja osavallakogudele ning kogukonnakogudele

tutvustatud (olemas protokollid). Lähteseisukohtadega määratakse edasise töö tegemise põhimõtted, sh

täpsustatakse ka algatamisotsuses ning kavandatavat objekti puudutavat informatsiooni. P 3.1.3. Alajaama

ühenduse teemat täpsustatakse lähteseisukohtades ja KSH VTKs. Ühendus on võimalik teha 330 kV õhuliinile

rajatavasse 330 kV alajaama. Eelistada tuleb olemasolevate alajaamade asukohti - see on kõige

keskkonnahoidlikum lahendus.

Lähteseisukohtasid täiendatakse p 3.1.4 väljatoodu osas. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise

planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada

säästvat arengut. Antud KSH VTK on juba võtnud paljude mõjuvaldkondade osas laiema lähenemise kui KeHJS

seda ette näeb. Kõik KSH I etapi aruandes hinnatavad mõjuvaldkonnad koos selgitustega on esitatud VTK ptk 4.

3.2. Arusaamatuks jääb, millisel viisil on teostatud potentsiaalselt sobilike alade eelvalik. Selgitada ja

täpsustada, miks on sisse võetud alad 1 ja 3, kui on ilmne, et need sisaldavad ilmseid välistusi.

Palun selgitada, millised on välistused aladel 1 ja 3.

Töö koostamisel kasutati metoodikat, kus arvestati keskkonnakaitselisi piiranguid, teede jms tehnoobjektide

nõutud puhverstsoone ning lisati ka puhver elamualadega 1km. Nii leiti 5 ala, millest lisakriteeriumite abil valiti

välja 3 ala. Edasisel töö koostamisel võrreldakse erinevaid eelvalikualasid omavahel ja selgitatakse täiendavalt

võimalikke keskkonnamõjusid. Potentsiaalselt sobilike alade leidmiseks teostatud kaardianalüüsi metoodikat on

selgitatud KSH VTK ptk 1.2.

3.3. Põhjendamata on ala suuruse 2500 ha suuruse nõue. Põhjendada. 2500 ha suuruse nõue lähtus huvitatud isiku taotlusest ning vastavalt taotlusele analüüsitaksegi võimalikke

asukohtasid tuulikupargi tegemiseks.

3.4. Välistada Lääne-Nigula vald planeeringualana, kuna see ei vasta taotleja esitatud tingimustele. Planeering on algatatud kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsusega kogu valla territooriumil - ehk laiendas

planeeringuala võimalikult suureks, et kõik isikud oleksid kaasatud. Taotleja taotlus on sellisel puhul soovituslik.

3.5. Taotleja planeeringu lähtetingimuste muutmisel määrata tuuliku lähimaks võimalikuks kauguseks

elamumaa sihtotstarbega maaüksusest või muu sihtotstarbega maal paiknevast elamust vähemalt 3,5 km.

Ettepanek on teadmiseks võetud. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik järk-järguline

tuulikute ja elamute vahemaa täpsustamine lähtuvalt mõjude esinemisest.

Lk 19 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

3.6. Määrata üksiktuuliku suurimaks võimalikuks kõrguseks mitte rohkem kui 190 m. Ettepanek on teadmiseks võetud, võimalusel palun esitada põhjendus, et miks peaks tuulik olema 190 m

kõrgune. Tehnoloogia arengu järgi ei ole mõistlik toota madalamate tuulikutega elektrienergiat, kuna need

pole nii efektiivsed, kui kõrgemad tuulikud. Kui tuulik juba ehitatakse, siis ta võiks olla võimalikult efektiivne,

muuhulgas võimaldab kõrgemate tuulikutega toota rohkem energiat sealjuures vähema müraga - kõrgema

tuuliku rootori kaugus maapinnast kaguemal, st müraallika vahemaa vastuvõtjaga suureneb veelgi. Seetõttu ei

ole praegu lähteseisukohtade staadiumis otstarbeks sellist piirangut määrata - piirangud peavad olema

põhjendatud, st miks valida vähem keskkonnasõbralik ehk madalam ja väheefektiivsem tuulik suurema ja

parema asemel. Edasise protsess raames toimub tuuliku kõrguse piirangu täpsustumine.

3.7. Määrata tuulikupargi suuruseks mitte rohkem kui 10 tuulikut. Ettepanek on võetud teadmiseks, palume täiendavat selgitust koos argumenteeritud põhjendustega. 17-30

tuulikut on lähtunud huvitatud isiku taotlusest ning vastavalt taotlusele analüüsitaksegi võimalikke asukohtasid

tuulikupargi tegemiseks.

3.8. Mitte välistada lahustükseid planeeringualasid. Tuulikupark on tehnoloogiliselt üks tervik - tuulikud seotakse tuulikuid ühendava alajaamaga, mis omakorda

ühendatakse põhivõrguga. Kehtib loogika, et mida vähem kaablite meetreid ja alajaamu, seda

keskkonnasõbralikum lahendus. Seetõttu ei ole otstarbekas siduda tuulikuid suurema maa-ala tagant.

3.9. Mitte arvestada 15 km kauguse piiranguga olemasolevast alajaamast (110 kV või 330 kV). 15 km määrang tuleneb huvitatud isiku taotlusest, mis omakorda on seotud sooviga, mitte teha pikka

ühendusliini, millega kaasneb oluline keskkonnamõju. Tulenevalt varasemast protsessist ning hetkeseisuga

olenevatest teadmistest seda parameetrirt ei muudeta, kuna pikem ühendusliin omab suuremat

keskkonnamõju.

3.10. Mitte planeerida tuulikuparke senise olulise inimtegevuse mõjuta aladele (metsamassiividesse) vaid

keskkonnarikkelistesse asukohtadesse (ammendatud karjäärialad vms).

Keskkonnarikkelised asukohad ei ole välistatud. Metsamassiivide välistamiseks palun esitada põhjendused,

miks neid peaks välistama. Praeguses staadiumis ei näe töö koostajad vastuolu tuulikute ja metsa säilimise

vahel (va raadamiseks hädavajalik ala). Lisaks aitab mets vähendada müra- ja visuaalset häringut.

3.11. Leida ja hinnata reaalseid alternatiive sealhulgas viia läbi nende KSH. Töö koostajad hindavad reaalseid asukohaalternatiive ja koostavad vastava mõjuhindamise.

4.1. Uuendada planeeringula lähteülesande revideerimise tulemusel muutunud KSH ruumilist ulatust. Palun ettepaneku tegijalt selgitust, mida on mõeldud. Planeeringu ja selle KSH ruumiline ulatus on kogu Lääne-

Nigula valla territoorium, hiljem juba täpsete alade võrdlemisel nende mõjude ulatus, mis võib ulatuda ka

väljapoole Lääne-Nigula valla territooriumi. Seda ulatust ei saa otsustega muuta ega suunata.

4.2. Arvestada, et praegusest lähteülesandest tuleneva planeeringuala ruumilise ulatuse mõjuala ületab

eriplaneeringu ruumilise ulatuse alast väljapoole. See tingib vajaduse kaasata planeeringu protsessi

mõjutatud omavalitsused ja mõjutatud aladele jäävad mõjutatud subjektid.

Lähtuvalt lähteülesandes ja VTKs esitatud kaasatavate isikute tabelile kuuluvad kaasatavate isikute hulka ka

naaberomavalitsused. Kõigil isikutel (olenemata nende elukoha omavalitsusest) on võimalik esitada

omapoolseid ettepanekuid kogu eriplaneeringu koostamise käigus.

Lk 20 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

4.3. Ruumilise ulatuse kirjelduse koosseisus nimetatud riigihanke 217848 tehnilises kirjelduses loetletud

tingimused (otsitakse eriplaneeringuga asukohta tuulepargile, mis koosneb 17 kuni 30-st kuni 290 m

kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast.

Tuulepargi jaoks vajalikuala suurus on ca 2500 ha. Tuulepark liidetakse 330 kV alajaama ning tuulepargi

juures paikneva alajaama ja 330 kV alajaama vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km) ei vasta

eriplaneeringu algatamise taotluses küsitule. Taotlus ei sisalda tuulikute arvu ega kõrgust. Mittesisaldavad

kitsendused kõrvaldada.

KOV eriplaneering on planeeringu viis, millega otsitakse olulise ruumilise mõjuga objektile asukohta ja asukoha

leidmisel koostatakse selle objekti detailne lahendus. Sellise objekti asukoha valikul ja edasisel planeerimisel on

mõju hindamise oluliseks sisendiks kavandatava objekti parameetrid. See on vajalik ka hankeobjekti

piiritlemiseks, et pakkuja saaks aru, mis on töö ülesanne ja ulatus. Ühtegi ORME objekti ei ole võimalik

planeerida ega selle mõjusid hinnata teadmata objekti tehnilisi näitajaid. Näiteks on väga erinev kas asukohta

otsitakse 3-le 35 m kõrgusele tuulikule või 30-nele kuni 290 m kõrgusele tuulikule, sest näiteks selliste

tuuleparkide maa-ala nõudlus ja ka planeeringu ja KSH koostamise töömaht on väga erinev. Sellest lähtuvalt on

(PlanS § 99. lg 3 kooskõlas olevana) KSH VTK koostamisse kaasatud ka huvitatud isik, kes on täpsustanud

soovitud objekti parameetreid. Kuna eriplaneeringu eesmärk on just konkreetsele objektile asukoha valimine,

siis ei ole otstarbekas otsida asukohta objektile, millel puuduvad mingidki parameetrid ja mis ei vasta soovitud

tingimustele. Planeeringu lõpptulemus peab olema aluseks ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa

taotlemiseks, milleks peab olema konkreetne valmislahendus ning kehtestamisest 5 aasta jooksul peab

planeeritu valmis olema.

4.4. Arusaamatuks jääb eelanalüüsi metoodika välistusalade ja asukoha eelvalikualade määramisel. Hindaja

enda poolt välja toodud välistused välistavad alade I ja III kasutuselevõtu planeeringu seniste eesmärkide

saavutamiseks. Ometi on need toodud justkui võrdsed alternatiivid alale II. Tegemist on tahtliku

moonutamisega, mis annab võimaluse demonstreerida näilist demokraatiat, kuid pole seda tegelikult mitte.

Arendaja ilmne huvi on saavutada oma eesmärk alal II ja alternatiivid kannavad kattevarju eesmärki.

KSH koostaja jaoks olid VTK koostamise seisuga kõik 3 potentsiaalselt sobilikku ala leitud sama kaardianalüüsi

metoodikaga ja seega võrdsetel lähtepositsioonidel. KSH läbiviimise käigus (sh ametkondade,

erialaspetsialistide arvamuste kogumine ja välitööd) toimub järk-järgul alade piiride täpsustamine ja nende

sobilikkuse hindamine. KSH I etapi tulemus on hinnang alade sobivuse kohta (sobivuse paremusjärjestus).

4.5. Määrata välistuspuhvriks 2000 m elu- ja ühiskondlikest hoonetest. Mööndused lubada isikute nõusolekul

kinnisturaamatusse kantud kitsendusena

Ettepanek on teadmiseks võetud. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik järk-järguline

ala täpsustamine. Võimalusel palume täpsustada, milliseid kitsendusi ja ja kelle maaomandile kandeid

soovitakse, palume ka kontrollida selle soovi õiguspärasust ja teostatavust vastavalt AÕS-s sätestatule.

4.6.1. Määrata alade mõjualad ja esitada aladele mõjualade simulatsioonid kaardimaterjalina, vähemalt:

4.6.1.1. kõik dokumendi tabelites 1, 2 ja 3 nimetatud objektide osas.

4.6.1.2.allpool loetletud, inimesele, tema tervislikule ja emotsionaalsele seisundile, ainelis-materiaalsele

olukorrale, väärtushinnangutele mõjuvate asjaolude osas.

Tuuleparkidega kaasnevad mõjualad erinevad mõju liigiti. Selleks, et mõjude ulatust ja olulisust selgitada

viiaksegi läbi KSH. Antud KSH lisana on koostamisel kaardirakendus https://arcg.is/Duv9a2 Antud

kaardirakendusele kantakse KSH aruande valmimisel nende mõjude ulatus, mis on asukohavaliku etapis

ruumiliselt määratletav ja avalikult kuvada lubatav (I ja II kaitsekategooria liike puudutavaid andmeid ei ole

lubatud avaldada). Mõjuhindamine toimub vastavalt KeHJS-es sätestatule ja väljatöötamise kavatsuses

määratud lähtealustele.

4.6.2. Selgitada, millele tuginedes järeldub, et kaitseala tüüpi objektide suhtes avalduv mõju on

vähetõenäoline. Korraldada mõju hindamine.

KSH VTKs ei ole esitatud väidet, et kaitseala tüüpi objektidele avalduv mõju on vähetõenäoline. VTKs on

esitatud ülevaade kõigi potentsiaalselt mõjutatavate kaitsealade kaitse-eesmärgid ja lähtuvalt kaitse-

eesmärkidest antud hinnang, kas mõju võib esineda või mitte. Hindamisel on lähtutud asjaolust, et üksi

potentsiaalselt sobilik tuulepargi ala ei kattu kaitsealaga, seega ei ole võimalik kaitsealade terviklikkusele mõju

avaldamine. Vaadeldud on kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide kohta olemasolevat infot ning selle

põhjal antud hinnang, kas mõju avaldamine on tõenäoline. Lihtsustatult on mõju avaldamine tõenäoline

kaitsealadele, mille kaitse-eesmärgiks on linnuliikide või nahkhiirte kaitse. Alade puhul, mille kaitse-eesmärgiks

on taimede ja koosluste kaitse, mõju ei avaldata, sest mõju saaks avaldada kui muudetaks taimede/koosluste

kasvutingimusi (veereziim ja valgusreziim), kuid seda ei ole ette näha. Mõjuhindamine kaitsealadele, mille

puhul mõju ei ole välistatud, viiakse läbi valitud 3-le alale planeeringu järgmises etapis.

Lk 21 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

4.6.3. Selgitada, millele tuginedes järeldub, et kaitsealustele taimeliikidele on mõju väljaspoole kasvukohti

paiknemisel objektide suhtes avalduv mõju on vähetõenäoline. Korraldada mõju hindamine.

Kaitsealustele taimeliikidele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende kasvukohtades kavandatakse

otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste

paigutamisel väljapoole kasvukohti on mõju avaldamine ebatõenäoline.

4.6.4. Hinnata ja uurida püsielupaikade ja projekteeritavate kaitsealuste objektidele ilmnevat mõju KSH-s. Antud mõjuvaldkondade hindamine on kajastatud KSH VTK ptk 4.2.. Püsielupaik on üks kaitseala alaliike ning

juhul kui piirkonnas paikneb projekteeritavaid kaitsealasid, siis on ka need antud peatükis esitatud.

4.6.5. Hinnata ja uurida kaitsealustele taimeliikidele ilmnevat mõju KSH-s. Taimestiku mõjuvaldkond on kajastatud KSH VTK ptk 4.1.

4.6.6. Inventeerida täiendavalt ehitustegevuse otsesele mõjualale jäävaid elupaiku ja taimeliike, Korraldada

KSH ja teha vajadusel ettepanekud nende kohase tasemega kaitse alla võtmiseks.

KSH koostaja ei pea asjakohaseks taimestiku inventuuride kavandamist KSH asukohavaliku etapis, sest antud

etapis ei ole teada tuulikute jt rajatiste asukohad ehk ehitusalune ala. Kõikide potentsiaalselt sobilike alade

tervikulatuses detailne taimekoosluste inventeerimine ei ole mõistlik ressursikasutus. KSH asukohavaliku etapis

lähtutakse EELIS andmebaasis ja metsaregistris olemasolevast infost ja KSH I etapi aruandes pannakse paika

inventeeringute jt uuringute vajadus KSH detailse lahenduse koostamiseks. Detailse lahenduse koostamise

käigus uuritakse läbi tuulikute ehitusalused alad.

4.6.7. Selgitada, millele tuginedes järeldub, et vääriselupaikadele avalduv mõju väljaspoole vääriselupaiku

paiknevate objektide suhtes avalduv mõju on vähetõenäoline. Korraldada mõju hindamine.

Metsakooslustele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui metsakooslusele kavandatakse otsest

ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet) või ehitustegevust koosluse vahetusse lähendusse, mis

muudaks vee- või valgusreziimi. Kaardianalüüsis on metsa vääriselupaikade esinemisalad tuulepargi asukohana

välistatud ja seega otsest mõju ei esine. Kaudselt võib esineda vee- ja valgusreziimi muutus, mida saab hinnata

KSH detailse lahenduse etapis, sest on vaja teada kuhu tulevad ehitusalad.

4.6.8. Selgitada, millele tuginedes järeldub, et NATURA 2000 aladel olevate taimeliikide ja kooslustele

avalduv mõju vähetõenäoline. Korraldada mõju hindamine.

Natura aladel kaitstavatele taimeliikidele ja kooslustele on võimalik otsene negatiivse mõju avaldamine, kui

nende esinemisaladel kavandatakse ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja

nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole kasvukohti ja kooslusi on otsese mõju avaldamine

ebatõenäoline. Natura aladel paiknevate taimeliikide kasvukohad ja kooslused on esialgsel kaardianalüüsil

tuulepargi võimaliku asukohana välistatud. Kaudselt võiks esineda vee- ja valgusreziimi muutus, kuid sellise

mõjuala ulatus on kuni paarkümmend meetrit. Tuulikute vundamendi ala jääb kaugemale kui paarkümend

meetrit Natura aladel kaitstavate taimeliikide ja koosluste esinemisalast, sest tuuliku tiivik ei tohi ulatuda üle

potentsiaalselt sobiliku ala piiri. Seega on välistatud ka kaudse mõju esinemine Natura loodusalade kaitse-

eesmärgiks olevate taimede ja koosluste esinemisaldele.

4.6.9. Selgitada, millele tuginedes järeldub, et inventeeritud elupaikadele avalduv mõju on ebatõenäoline.

Korraldada mõju hindamine.

Vt eelmine vastus Natura alal esinev kaitse-eesmärgiks olev kooslus on Natura elupaik.

4.6.10. Uurida ja hinnata KSH-s sarnaselt põhjaveele veekogudele avalduvat mõju. Tuulepargi rajamisega ei kaasne lokaalset veetarvet või reovee teket. Veekogude kaitseks ehitustegevusega

kaasnevate mõjude eest kehtivad veeseaduse ja looduskaitseseaduse alusel veekaitse- ja ehituskeeluvööndid.

Teadaolevalt ei kavandata ehituskeeluvööndite vähendamist. Järgides ehituskeeluvööndite paiknemist ei ole

tõenäoline veekogudele avalduva olulise negatiivse mõju esinemine.

4.6.11. Uurida ja hinnata KSH-s planeeringu mõju soostikele. Mõjuvaldkond lisati VTK ptk 4.4.

4.6.12. Kirjeldada pärandkultuuri objekte kui kaitsevajadusega objekte, mitte kui soovitatavalt säilitatavaid.

Käsitleda KSH-s.

Pärandkultuuri objektid ei ole osteselt kaitsevajadusega objektid, neid ei ole kavandatud kaitse alla võtta. Mõju

hindamine kultuuripärandile, sh pärandkultuuri objektidele, on mõjuvaldkonnana kajastatud ptk 4.12.

4.6.13. Uurida ja hinnata tuulikute mõju liiklusohutusele nende nähtavusulatusala teedel. Teemavaldkond lisati KSH VTK ptk 4.16.

Lk 22 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

4.6.14. Inventeerida ja hinnata KSH käigus planeeringuga kavandatava tegevuse mõjuala väärtuslikud vaated

ja väärtuslikud maastikud ning uurida neile avalduvat mõju. Lisanduvad vaated ja maastikud lisada valla

üldplaneeringule. Väär on väide mõju puudumisest.

Piirkonna väärtuslikud maastikud ja kauni vaatega teelõigud on määratud maakonnaplaneeringus. Väärtuslike

maastike ja kauni vaatega teelõikude täpsustamine on valla üldplaneeringu ülesanne. Eriplaneeringu KSH

ülesanne ei ole täiendavate väärtuslike maastike või kauni vaatega asukohtade määramine. Küll aga

teostatakse KSH käigus tuulepargi visualiseeringud vaatekoridorist, mida omavalitsus ja kohalik elanikkond

peavad olulisteks.

4.6.15. Kuna maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering on osutunud arendajale aegunuks ja

ebavajalikuks, siis ei saa eriplaneeringus lähtuda ka tõenäoliselt aegunud maakonnaplaneeringust juba

seetõttu, et käsitletud kujul maakonda enam ei eksisteeri. Seega peab eriplaneering revideerima kõiki

maakonnaplaneeringu käsitlusi väärtuste osas. Sama kehtib omavalitsuse kehtivate üldplaneeringute kohta,

mis on ilmselt aegunud ja milles kirjeldatud väärtused aja jooksul muutunud ja vajavad ümber hindamist.

Seda enam tuleb seda teha uue üldplaneeringu koostamise valguses vältimaks hilisemaid vastuolusid või

käsitlemata aspakte.

Eriplaneering tegeleb ORME objektile asukoha valiku ja hilisemas etapis selle detailse kavandamisega.

Eriplaneering saab seega nii maakonnaplaneeringut kui ka üldplaneeringut muuta ORME objekti osas. Asjaolu,

et eriplaneeringuga taotletakse ühe maakonnaplaneeringu aspekti muutmist ei muuda teisi

maakonnapalneeringu aspekte tühiseks. Eriplaneering on üldplaneeringu täiendamiseks määratud

planeeringuliik. Juhul, kui eriplaneering kehtestatakse enne üldplaneeringut, siis on võimalik kanda

eriplaneeringuga määratu üldplaneeringusse.

4.6.16. Mitte arvesse võtta kaugust lähimast 330 kV alajaamast kuna see pole KSH käsitluse subjekt. Tegu on selgelt KSH käsitluse objektiga. Tuulepargi kavandamisel ei ole oluline mitte ainult tuulepargi enda

asukoht, vaid ka trassikoridor, mis ühendab tuulepargi kohalikku alajaama elektrivõrgu alajaamaga.

Eriplaneeringu I etapp peab määrama ka ligikaudse trassikoridori ja seega KSH hindama ka selle rajamise

mõjusid.

4.6.17. Müra hindamisel kohaldada mitte indikatiivset hindamist, vaid teostada faktilised mõõtmised

simulatsiooniobjektidega.

Müratasemete hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 6.12.2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Objektide puhul, mida alles

planeeritakse ei ole võimalik kohapeal läbi viia mõõtmisi, sest müraallikat, mida mõõta, pole olemas. Selliste

objektide puhul teostatakse arvutuslikku hindamist. Arvutuslikud müra leviku mudelid on koostatud halvimale

võimalikule olukorrale ehk hindavad reaalsusega võrreldes müra tasemeid pigem üle. Müra leviku mudelid on

koostatud lähtudes reaalsetest mõõtmisandmetest ja füüsika seadustest. Märgime, et KSH saab kavandada ka

hilisemat seiret, mis muuhulgas võib sisaldada tuulepargi rajamise järgset müraseiret - kohapealseid

müramõõtmisi. Seire soovitused määratakse KSH aruannetes.

4.6.18. Uurida ja hinnata mõju piirkonna mainele. Mõju piirkonna mainele ei ole KeHJS kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise hindamisvaldkond,

ettepanekut arvesse ei võeta. Tunnetuslikult (Eesti kodanikuna) võib öelda, et nii Eesti kui ka teiste EL riikide

praktika põhjal on näha, et maine piirkonnas paraneb - eesrindlikult mõtlev ja tulevikku vaatav kogukond ja

keskkonnasõbralik roheenergiat tootev piirkond. Hea võimalus on kasutada ära põlevkivienergia asendamise

mõtet jms.

4.6.19. Viia läbi sotsioloogilised uuringud. KSH koostaja ei näe vajadust KSH VTKs määratud mõjuvaldkondade hindamiseks sotsioloogilise uuringu

läbiviimiseks. Ka teie ettepanekust ei selgu, mis oleks antud uuringu sisu.

4.6.20. Hinnata täiendavate uuringute vajadust. Läbi viidavad ja kasutatavad uuringud peavad olema

teaduspõhised.

KSH I etapi aruanne paneb muuhulgas paika uuringute vajaduse KSH detailse lahenduse koostamise etappi.

KSH I etapi aruande koostamiseks teostatakse ülevaatlikud linnustiku ja nahkhiirte inventuurid. Ülejäänud

uuringud teostatakse edaspidistes etappides, vastavalt teaduslikult määratud metoodikatele ja praktikatele.

Uuringute läbiviimist korraldavad erialaspetsialistid.

4.6.21. Hinnata majanduslikku mõju maavararessursile, mis on vajalik planeeringu eesmärkide täitmiseks. Majandusliku mõju hindamine strateegiliste võimalike majandusvaldkondade arengute vaates ei ole KeHJS

kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise hindamisvaldkond. Tegemist on riiklikul tasemel strateegilise

teemaga. Samuti jääb selgusetuks, millisele küsimusele soovitakse vastust. Ettepanekut ei arvestata.

Lk 23 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

4.6.22. Hinnata majanduslike mõjude koosmõju reaalväärtuses. Majandusliku mõju hindamine strateegiliste võimalike majandusvaldkondade arengute vaates ei ole KeHJS

kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise hindamisvaldkond. Tegemist on riiklikul tasemel strateegilise

teemaga. Käesoleva planeeringu raames hinnatakse kavandatava tegevuse üldist majandusikku mõju

olemasolevasse kohaliku taseme toimimisse. Ettepanekut ei arvestata.

4.7. Määrata ja mudeldada kõikide inimesele, sealjuures mitte ainult tema tervisele avaldavate mõjude

ulatus ja esitleda seda mõjuala kaardina, kajastades vähemalt järgmisi mõjusid:

4.7.1. Tuulikute nähtavusala, arvestades eraldi tänast reaalset olukorda ja olukorda ilma varjavate

objektideta.

4.7.2. Müra leviala samatugevusjoontena tuulikute erinevate tööolude ja erinevate ilmaolude korral. Mitte

arvestada loodusliku mürafooni kui inimkõrvale omasega. Arvestada ekstreemsete seisunditega ja sellega, et

müra hajutav foon võib ajas väheneda (metsamassivide vähenemine). Arvestada, et tuulikute

amortiseerumine võib mürataset suurendada.

4.7.3. Varjutus, arvestades kalendaarse ja kellaajalise dünaamikaga.

4.7.4. Mõjud ja kitsendused majandustegevusele. Näidata samatugevusjoonena ala, millisel kitseneb maa-

alade senisele kasutusotstarbele omane või seniste kitsendustega mitte välistatud (majandus)tegevused.

Sealjuures võimalused paigaldada alale või ala mõjualale eriplaneeringuga kavandatavaid objekte.

4.7.5. Mõjud kinnisasjade väärtusele. Näidata samatugevusjoonena või tabeli kujul, olulise mõju korral

objektide kaupa kinnisasjade väärtuse langus või tõus.

Antud KSH lisana on koostamisel kaardirakendus https://arcg.is/Duv9a2 Antud kaardirakendusele kantakse

KSH I etapi aruande valmimisel nende mõjude ulatus, mis on asukohavaliku etapis ruumiliselt määratletavad.

Asukohavaliku etapis ei määrata tuulikute asukohti ja seega saavad müra, nähtavuse, varjutuse modelleeringud

olla indikatiivsed. Täpsemad hinnangud antakse detailse lahenduse koostamise etapis. 4.7.2 - tuulikute müra

hinnatakse lähtuvalt Eestis kehtivale tööstusmüra hindamise metoodikale ISO 9613-2. Majandustegevuse

kitsendamise käsitluse puhul võetakse aluseks olemasolev olukord - st et kui alal on maatulunduslik

maakasutus, mida ei muudeta, siis ei ole tegemist majandustegevuse kitsendamisega; kui alal on hoone, mida

ei ole enam võimalik sihtotstarbeliselt kasutada või piiratakse juurdepääsu alal, siis on tegemist kitsendusega.

Antud mõjuvaldkonna puhul puudub teadaolevalt metoodika hinnangu samatugevusjoontena esitamiseks.

Mõju hindamine kinnisvara väärtusele on KSH VTKs määratud, hindamine toimub erialakirjanduse ja teiste

riikide vastavate uuringute alusel. Eraldi kinnistute kaupa hindamist asukohavaliku etapis ei teostata.

4.8. Luua kompensatsioonimehhanismid isikutele laskuvate mõjude leevendamiseks ja kahjude hüvitamiseks.

Kompensatsioonimehanismid peavad olema õiglased ja leevendama mõjusid isiklikult neile, kellele mõjud

avalduvad. Kokkuleppel võib neid rakendada kogukondlikult.

Majanduslike kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine ei ole KSH ülesanne, kuid KSH saab välja tuua

erinevad võimalused ja tüübid kompensatsioonimehhanismide jaoks. Samas on teada, et riik tegeleb

kompensatsioonimehhanismide väljatöötamisega. Kuni õigusaktidega kompensatsioonimehhanismide

määramise on kompensatsioonimehhanismide kokkuleppimine omavalitsuse ja huvitatud isiku vahelise

kokkuleppe küsimus.

4.9. Arvestada ehitusetapi mõjude hulka õhusaastest, maavarade kaevandamisest, vibratsiooni ning mõjud

elukeskkonnale.

KSH I etapi aruandes käsitletakse ehitusaegseid mõjusid (õhusaaste, müra, vibratsooon, ressursitarve, mõju

infrastruktuurile) ulatuses, mis on võimalik asukohavaliku etapi täpsusastet (ei ole teada tuulikute ja neid

ühendavate trasside täpsed asukohad ja maht) arvestades. Täiendati KSH VTK ptk 4.17.

4.10. Arvestada ja kajastada KSH-s, et kasutusetapi mõjud avalduvad kogu kasutusetapi vältel. Sealjuures on

mõjusid, mille mõju võib ajas leeveneda ja teisi, mille mõju võib suureneda.

Asjaolu võetakse arvesse KSH aruande koostamisel.

4.11. Arvestada sulgemisetapi mõjudega. Kirjeldada sulgemisetapi tegevused ja hinnata nende mõjud. Teemavaldkonda on asjakohane käsiteda detailse lahenduse KSH aruandes, kuid üldine reegel on, et pika

elueaga objektide puhul on otstarbekas hinnata sulgemisaegseid ja lammutusaegseid võimalikke mõjusid siis,

kui see aeg on nt 3-5 aasta kaugusel, sest siis tagatakse kogu protsessi vastaval ajal kehtivate

keskkonnanormide järgimine, sest tänasel hetkel me ei tea, millised normid kehtivad 30a pärast. Asukohavaliku

KSH I etapi aruandes ei ole teemavaldkond asjakohane, sest see ei erine asukohtade lõikes olulisel määral.

Lk 24 25st

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Seisukohad laekunud arvamustele.

4.12. Tagada maa korrastamise reservi moodustumine. Ehitusseadustiku praegu menetletavas eelnõus on vastav nõue ka kirjas - st ettevõte peab loataotlusega koos

esitama Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või

finantstagatist tõendava dokumendi. Garantii või finantstagatis peab katma kõikide taotletud tuulikute

lammutamise korraldamise ja maa korrastamise kulud. Reaalse reservi ehk tagatiste kogumine algab siis, kui

alustatakse lammutamise ettevalmistust- ka selleks kaalutakse keskkonnamõjude hindamise läbiviimist ja

koostatakse vastav kava. Muuhulgas on suurtel ettevõtetel ka majandustegevuse tõrke kindlustus, mis

vajadusel katab teatavad kohustused ja ärikahjud. Märgime, et KSH raames ei saa selliseid tagatisi nõuda.

Risti kogukonnakogu 27.08.2020

Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsusele ettepanekud:

1.uurida madalsageduslike vibratsioonide ja müra mõju inimese tervisele;

2.kaardistada täpsemalt varjutuse piirkond, arvestades pinnareljeefi;

3.uurida tuugenite mõju mets -ja koduloomadele.

1. Kajastatud KSH VTK ptk 4.7. ja 4.8. Arvestatakse KSH aruande koostamisel.

2.Kajastatud KSH VTK ptk 4.8. Arvestatakse KSH aruande koostamisel.

3.Mõjuvaldkond lisatud KSH VTK ptk 4.1.

Planeeringu lähteseisukohtadele ettepanekud:

1. Vältimaks konfliktsituatsioonide tekkimist konkreetsetes asukohtades, suurendada tuugenite minimaalset

vahemaad lähielamutest praeguse 1 km asemel kaugemale või siis loobuda elamutele lähimatest

positsioonidest.

2. Tuulikute kõrguse planeerimisel eelistada madalamat tuuliku laba tipukõrgust, kui planeerigu

lähteülesandes näidatud maksimaalne 290 m.

Ettepanekud on võetud teadmiseks ning neid analüüsitakse edasises protsessis. Eriplaneeringu asukohavaliku

ja selle KSH raames on võimalik kauguse elamutest järk-järguline ala täpsustamine lähtuvalt mõjude

esinemisest.

Martna osavallakogu 07.08.2020

Arutelul tehtud ettepanekud ala 3 osas:

1. Hinnata mõju sotsiaalsetele vajadustele – turismivaldkond (väikeettevõtted)

2. Hinnata mõju lindude rändele (lindude rändekoridorid)

3. Hinnata mõju nahkhiirte elupaikadele

4. Koostada mürakaart (müraringid, teedevõrgustik, majapidamiste asukohad)

5. Koostada visuaalid 290m ja 200-250m tuulikutega Niinja, Keskvere, Kabeli, Laiküla, Mõrdu ja Liivi külade

kohta

1. Mõjuvaldkond lisatud KSH VTK ptk 4.9. Mõju hinnatakse KSH aruande koostamisel.

2. Mõju linnustikule hinnatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.1.

3. Mõju nahkhiirtele hinnatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.1.

4. Mürakaardid koostatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.7.

5. Edasises tööprotsessis koostatakse soovitud visuaalid, kuid kuna tuulikute täpsed asukohad ei ole teada, siis

need on illustratiivse tähendusega.

Kullamaa osavallakogu 07.08.2020

Arutelul tehtud ettepanekud ala 3 osas:

1. Hinnata mõju sotsiaalsetele vajadustele – turismivaldkond (väikeettevõtted)

2. Hinnata mõju lindude rändele (lindude rändekoridorid)

3. Hinnata mõju nahkhiirte elupaikadele

4. Koostada mürakaart (müraringid, teedevõrgustik, majapidamiste asukohad)

5. Koostada visuaalid 290m ja 200-250m tuulikutega Niinja, Keskvere, Kabeli, Laiküla, Mõrdu ja Liivi külade

kohta

1. Mõjuvaldkond lisatud KSH VTK ptk 4.9. Mõju hinnatakse KSH aruande koostamisel.

2. Mõju linnustikule hinnatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.1.

3. Mõju nahkhiirtele hinnatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.1.

4. Mürakaardid koostatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.7.

5. Edasises tööprotsessis koostatakse soovitud visuaalid, kuid kuna tuulikute täpsed asukohad ei ole teada, siis

need on illustratiivse tähendusega.

22

24

23

Lk 25 25st

________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS

Lugupeetud kaasatavad ja koostöö tegijad Meie 23.09.2020 nr 7-1/20-94-1

nimekirja alusel

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele.

Lääne-Nigula vallavalitsus on kujundanud seisukohad Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha

eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse

avalikul väljapanekul laekunud arvamustele.

Seisukohad laekunud arvamustele on esitatud kaasasolevas tabelis. Avaliku väljapaneku tulemuste

avalikud arutelud toimuvad 28.09.2020 Risti koolimajas, 29.09.2020 Taebla vallamajas ning

30.09.2020 Kullamaal Goldenbecki majas, kõikjal on arutelu algusaeg kl 15.00.

Võimalik tagasiside palun saata e-aadressile [email protected].

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Heikki Salm

ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja

51910519

Lisa:

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele.

Kaasatavate nimekiri

Rahandusministeerium

Kaitseministeerium

Keskkonnaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

Maaeluministeerium

Keskkonnaamet

Lennuamet

Maa-amet

Maanteeamet

Muinsuskaitseamet

Päästeamet Lääne Päästekeskus

Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur

Põllumajandusamet Hiiu-Lääne keskus

________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

Terviseamet Lääne talitus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Veterinaar- ja Toiduamet Läänemaa Veterinaarkeskus

Veeteede Amet

Kaitseliidu Lääne malev

Lääne-Harjumaa Vallavalitsus

Saue Vallavalitsus

Märjamaa Vallavalitsus

Lääneranna Vallavalitsus

Haapsalu Linnavalitsus

Vormsi Vallavalitsus

Hiiumaa Vallavalitsus

Nõva Osavallakogu

Kullamaa Osavallakogu

Martna Osavallakogu

Noarootsi Osavallakogu

Risti Kogukonnakogu

Palivere Kogukonnakogu

Taebla Kogukonnakogu

Linnamäe Arenguselts MTÜ

Riigimetsa Majandamise Keskus

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Imatra Elekter AS

Elektrilevi OÜ

Eesti Lairiba Arenduse SA

Eesti Energia Aktsiaselts

Elering AS

TELIA EESTI AS

MTÜ Eesti Erametsaliit

AS Eesti Raudtee

Põllumajandusuuringute Keskus

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

Valga Puu OÜ

OÜ Karo Mets

OÜ Eremka

OÜ Höbringi Metsad

Nicolas Marsh

Mare Kiis

Mari-Ann Kiis

Terje Lai

Elis Ainola

Tiina Kannistu

Elin-Külliki Kruusmaa

Rein Kruusmaa

Marje Viigipuu

Lea Lai

Siim Niit

Andre Oja

Heli Pahovski

Maris Hein

Urmas Sepp

Piret Riis

Eha Mänd

________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

Tiia Niit

Merili Salumaa

Ecce Erkmann

Raimo Rüütel

Kaja Rüütel