Pärnumaa Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]>

Saadetud: 13.01.2022 17:04

Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]>

Teema: FW: 8-4/1191/2022-8 Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine / Kaasatavad

Manused: image001.jpg; Seljametsa_jarv_algatamine_kaasatavad.asice

From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, January 13, 2022 10:54 AM To: [email protected] Subject: 8-4/1191/2022-8 Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine / Kaasatavad

Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.

Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 8-4/1191/2022-8.

Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis:

https://installer.id.ee/

Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage

kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele.

Pärnu Linnavalitsus

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

444 8200 | [email protected]

Seljametsa OÜ (registrikood 161211199) on esitanud 21.06.2021 Pärnu Linnavalitsusele Pärnu

linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu (katastritunnus: 56801:001:1381)

detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga rajada planeeritavale üldkasutatavale maale

supelrand koos teenindava hoonestuse ja rajatistega ning planeeritavale ärimaa sihtotstarbega

katastriüksusele puhkeküla hoonestus ja rajatised.

Planeeringuala kasutusotstarve on 60% veekogude maa, 40% maatulundusmaa. Kinnistu suurus

on 113 800 m2. Juurdepääs kinnistule on Paikuse-Tammuru teelt.

Planeeritaval alal kehtivaid detailplaneeringuid ei ole.

Vastavalt kehtivale Paikuse valla üldplaneeringule (Paikuse Vallavolikogu 15. juuni 2009

määrus nr 8) on Seljametsa järve kinnistu maakasutuse sihtotstarve (juhtfunktsioon) määratud

reserveeritud puhkeala hoonete ehitamise õigusega (P2), mida planeeringuga ei ole kavas muuta.

Vastavalt PlanS § 75 lõike 1 punktile 18 on üldplaneeringu ülesanne maakasutuse juhtotstarbe

määramine. PlanS § 75 lõige 4 täpsustab, et maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga

määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise

maakasutuse põhisuunad. Detailplaneering vastab üldplaneeringu järgsele maakasutuse

juhtotstarbele. Detailplaneering koostatakse Paikuse valla üldplaneeringu kohasena.

Olemasolevast Seljametsa järve katastriüksusest moodustatakse üldkasutatava maa (A),

veekogude maa (V) ja ärimaa (ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄV -

väikeettevõtluse hoone ja tootmise hoone maa) sihtotstarbega katastriüksused.

Planeeritavale ärimaa sihtotstarbega katastriüksusetele planeeritakse majutuse ja vaba aja

veetmise teenust pakkuv puhkeküla. Hoonestusest planeeritakse majutushooned, rannakabiinid ja

moodulmajad. Projekteeritakse esteetiliselt sobivaid ja kõrgel arhitektuursel tasemel hooneid ja

rajatisi. Hooned ja rajatised projekteeritakse terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse,

piirete, maastiku, teede jm ruumielementidega. Projekteerimisel arvestatakse ümbritseva miljöö,

väljakujunenud ruumistruktuuri ja maastikuliste võimalustega. Piirded rajada vajadusel,

soovitavalt looduslähedased puit-latt aiad, keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p

3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse

KeHJS § 6 lg 2 p 22 seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise

KORRALDUS

10.01.2022 nr 21

Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve

kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

2

keskkonnamõju), samuti KeHJS § 6 lg 2 alusel kehtestatud määruse nimetatud valdkonda

kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Antud juhul

tuleneb KSH eelhinnangu koostamise vajadus Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224

kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14 p 2 alusel.

Lemma OÜ poolt koostatud KSH eelhinnangus on selgitatud dokumendi koostamise vajadust,

kirjeldatud on mõjutatavat keskkonda, detailplaneeringuga kavandatavat tegevust ja selle seotust

teiste planeerimisdokumentidega; analüüsitud on tegevusega eeldatavalt kaasnevat mõju;

esitatud on meetmed keskkonnamõju vähendamiseks ning tingimused planeeringule.

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise

ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH eelhinnangus leitakse kokkuvõtvalt, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist

keskkonnamõju. Lähtuvalt eelnevast ei ole vajalik algatada Pärnu linnas Seljametsa külas

Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.

Eelhinnangu punktis 6 nimetatud meetmete rakendamisel on võimalik kujundada sobiv,

asjakohane ja proportsionaalne detailplaneeringu lahendus.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi

iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast

ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise

ettepanekuga Keskkonnaamet (24.11.2021 nr 6-5/21/22607-2 ja 04.01.2022 nr 6-5/21/22607-4)

ja Rahandusministeerium (26.11.2021 kiri nr 14-10/7463-2).

Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018

määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 alusel

ning arvestades 21.06.2021 esitatud taotlust

1. Algatada Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu

koostamine. Detailplaneeringu ülesandeks on kinnistule ehitusõiguse ja arhitektuursete

tingimuste määramine puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja

sihtotstarbe muutmine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja

tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine,

keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest

õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

Detailplaneering koostatakse kehtiva Paikuse valla üldplaneeringu kohasena.

2. Detailplaneeringu lähteseisukohad:

2.1. Planeeringulahendus peab lähtuma Paikuse valla üldplaneeringust, olema kooskõlas hea

ehitustavaga, arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega. Detailplaneeringuga kavandatud

tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas linnaruumis ja

naaberkinnistutel, vajadusel viia läbi uuringud võimalike keskkonna- ja muude asjakohaste

häiringute vältimiseks. Planeeringu algatamise eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna

protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta

detailplaneeringu algatamisel püstitatud eesmärke.

3

2.2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja sobituma keskkonda.

Rajatised planeerida ja projekteerida võimalikele üleujutustele vastupidavalt.

2.3. Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus lahendada kehtivatele normatiividele ja

standarditele vastavalt.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa.

4. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest

detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu

koostamisel arvestada asjaomaste asutuste ettepanekutega ja detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangus esitatud ettepanekutega.

5. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab mh

planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse

algatamisest.

7. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

8. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks

detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis.

9. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Keskkonnaametiga

ning Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib

planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

10. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

11. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul, ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva

jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

12. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Romek Kosenkranius

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Roht

linnasekretär

Lisa 1. Asendiplaan. Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering

Tallinn 2021-2022

Pärnu linna Seljametsa küla

Seljametsa puhkepargiala detailplaneering KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

2

Nimetus: Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö teostaja: LEMMA OÜ

Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected]

KSH ekspert: Piret Toonpere

Töö versioon: 6.01.2022

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

3

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 9

3.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 9

3.2 Paikuse valla üldplaneering ......................................................................................... 9

4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 11

5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 14

5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 14

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ................. 14

5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 16

5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 16

5.4.1 Veekeskkond ...................................................................................................... 16

5.4.2 Õhu saastatus..................................................................................................... 18

5.4.3 Lõhn.................................................................................................................... 18

5.4.4 Müra ................................................................................................................... 19

5.4.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ................................................................. 19

5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 19

5.6 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 19

5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 19

5.8 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine 20

5.9 Muud aspektid .......................................................................................................... 20

6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused ............................................................................................................................... 21

7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 23

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 25

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) 2021. aasta septembris. Eelhinnangut täiendati detsembris 2021 vastavalt Keskkonnaameti 24.11.2021 kirja nr 6-5/21/22607-2 ettepanekutele ja jaanuaris 2022 vastavalt Keskkonnaameti 04.01.2022 kirja nr 6 5/21/22607-4 ettepanekutele.

Tööd viisid läbi keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere (litsents KMH 0153).

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005.a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja asjakohastest juhendmaterjalidest.

Töö tulemusena selgitatakse välja, kas Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa puhkepargiala detailplaneeringu koostamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema Pärnu Linnavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas, kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 4 tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ning anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Antud juhul tulenes KSH eelhinnangu koostamise vajadus Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 14 p 2.

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve katastriüksusele (kü tunnus: 56801:001:1381) ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

Joonis 1. DP ala. Allikas: Maa-amet

Alal kehtiv detailplaneering puudub. Samuti puuduvad alal ehitisregistri andmetel õigusliku alusega rajatud hooned ja rajatised. Alal esineb purdeid, mida kasutatakse vettehüpeteks, lõkkekohti jms puhketegevusega seonduvaid isetekkelisi rajatisi.

Olemasolevatest Seljametsa järve katastriüksusest moodustatakse üldkasutatava maa 100% (1 tk), veekogude maa 100% ja ärimaa 100% (7 tk) sihtotstarbega katastriüksused.

Planeeringu eskiisi alusel kavandatakse supelranda Seljametsa järve kirdeossa ning puhkeküla järve kaguossa (vt joonis 2).

Planeeritavale üldkasutatavale maale planeeritakse vaba aja veetmiseks rannakabiinid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja rannakiosk ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2 toitlustuseks/inventari laenutuseks. Rannakabiinid kavandatakse rajatistena vastamaks looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p-le 3.

Planeeritavatele ärimaa sihtotstarbega katastriüksustele planeeritakse majutuse ja vaba aja veetmise teenust pakkuv puhkeküla. Majutushooned ja moodulmajad on suurima ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2. Majutushooned rajatakse ühekorruselised, maksimaalse harja kõrgusega 5 m ja katusekaldega 0–30 kraadi.

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

6

Puhkemajade veevarustus lahendatakse ühispuurkaevu baasil. Reovete kanaliseerimiseks rajatakse igale puhkemajale kogumismahuti. Alternatiivselt võib hoonete koosseisus või lähedusse kasutada kuiväimlad. Vee- ja kanalisatsiooni sise- ja välisvõrkude rajamiseks koostatakse eraldi tehniline projekt.

Elektrivarustuseks kasutatakse taastuvenergiat hoonete katustele paigaldatavate päikesepaneelidega.

Looduskaitseseaduse alusel on Seljametsa järvel järgmised (Vt ka Joonis 1) kitsendused: 1) § 37 lg1 p 3 kohaselt on piiranguvööndi laius allikal ning kuni kümne hetktari suurusel

järvel ja veehoidlal kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 meetrit; 2) § 38 lg 1 p 5 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius kaldal allikal ning kuni kümne hektari

suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 25 meetrit.

Lisaks on järvel veel: 1) kalda veekaitsevöönd 10 m, mis moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja

veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Tegevused veekaitsevööndis on reguleeritud veeseadusega.

2) kallasrada 4 m, mis määratakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis.

Kuna eeldatavasti kaasneb planeeringualal kaevetööde toimumine (nt rannaala moodustamiseks), siis tuleb kaevise võõrandamiseks taotleda Keskkonnaametist kaeviseluba maapõueseaduse § 97 lg 1 alusel, kui kaevist ei kasutata ära sama objekti tarbeks (maapõueseadus § 97 lg 9). Maapõueseaduse mõistes on kaevis ainult looduslikust seisundist eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis.

Puhkeala DP algatamisettepaneku järgi ei tehta ettepanekut Seljametsa järve ehituskeeluvööndi vähendamiseks, samuti ei ole kavas järve süvendada ega paigutada järve tahkeid aineid. Ehituskeeluvööndisse on kavandatud supelranna teenindamiseks mõeldus rajatised (LKS § 38 lg 4 p 3).

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

Joonis 2. DP algatamiseelne eskiis. Allikas: DP Projektbüroo OÜ

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust.

Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust.

KeHJS alusel VV 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral – väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

DP keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12, ilma selleks alati KSH-d algatamata. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemad uuringud jms.

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

9

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+

Pärnu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74.

Planeeringu eesmärk on väljendada maakonna ruumilise arengu vajadusi arvestades piirkondlikke eripärasid. Tegu on uue maakonnaplaneeringuga, mis on loogiliseks jätkuks 1998. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringule ja selle teemaplaneeringutele. Maakonnaplaneering määrab üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks.

Pärnu maakonnaplaneeringu kohasel asub ala maakonna rohelise võrgustiku tuumalal. Üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks:

- säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; - tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning

koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust; - kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist

sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga;

- rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi keskkonnamõju hindamine;

- vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele; - asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade

liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala;

Maakonnaplaneeringuga on Seljametsa - Sikaselja teelõik määratud kauniks teelõiguks. Tee kulgeb mööda vana luitevalli. Seljametsas jäävad maanteest paremale tasasele põllumaastikule üksikud talud ja vasakule kolhoosi ajal rajatud asula. Kohe tee äärde jäävad endisesse Pustuski karjamõisa meiereihoonesse rajatud Paikuse valla muuseum ja Seljametsa korrastatud koolimaja (praegu Seljametsa lasteaed). Sikaselja poole liikudes jääb teest paremale vanadel liivaluidetel kasvav männik ja endisest liivakarjäärist kujundatud Seljametsa järv, mis on kohandatud puhkekohaks. Tee on sobiv jalgrattal või autoga matkamiseks.

Seljametsa puhkeala kasutatavust ja perspektiivi käsitleb detailsemalt Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduva teemaplaneeringu (kehtestamata) koostamise käigus tehtud “Avalike puhkealade uuring” (2010. a).

3.2 Paikuse valla üldplaneering

Paikuse valla üldplaneering on kehtestatud endise Paikuse Vallavolikogu võetud 15.06.2009.a määrusega nr 8. Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 62 on üle vaadatud haldusreformiga moodustatud Pärnu linna üldplaneeringud 2014-2017 ja esitanud tulemused riigihalduse ministrile. Pärnu linna uus üldplaneering on koostamisel.

Vastavalt Paikuse valla üldplaneeringule asub DP ala hoonete ehitamise õigusega reserveeritud puhkealal (P2) ja munitsipaalomandisse taotletaval alal (M15).

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

10

Munitsipaalomandisse taotlemine lõpetati ning Seljametsa järv katastriüksus on praegu eraomanduses.

P2 on puhketegevuse ja turismi teenindamisele suunatud ehitiste ja neid teenindavatele infrastruktuuridele ette nähtud ala.

ÜP seletuskirjas on Paikuse valla turismimagnetina välja toodud Seljametsa karjäär (suvine vabaaja veetmise keskus, kämping ja karavanipark). Planeeringualal asub väärtuslike maastike nimistusse kuuluv “ilusa vaatega koht”. Väärtuslikel maastikel on oluline tähtsus rekreatsiooni jaoks. Väärtuslikel maastikel on oluline hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

Detailplaneering vastab üldplaneeringu järgsele maakasutuse juhtotstarbele.

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

11

4 Mõjutatav keskkond

Planeeritud ala hõlmab Pärnu linnas (endine Paikuse vald) Seljametsa külas Seljametsa järve katastriüksust (56801:001:1381). Katastriüksus on moodustatud endise Pärnu Teedevalitsuse Seljametsa liivakarjääri alale kujunenud veekogu ümber (järve kaldad on osaliselt korrastatud).

Ala piirneb põhjast riigi kõrvalmaanteega nr 19277 (Paikuse-Tammuru riigimaantee). Teistest külgedest ümbritseb Seljametsa järve Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) hallatav 1268.76 ha suurune Surju metskond 35 katastriüksus. Juurdepääs hoonestusalale on kavandatud Surju metskond 35 katastriüksusel asuva pinnastee kaudu.

Planeeritava alaga piirneval metsaalal paikneb Kullipesa maaparandussüsteemi maa-ala (tunnus: 6114760020120001).

Seljametsa järve (mahajäetud karjääri) on kasutatud juba pikka aega isetegevusliku supluskohana. Supluskoha puuduseks on peetud asjaolu, et karjääri nõlvad on kohati liiga järsud. Samuti paikneb karjääri põhjas eeldatavalt rauakola jm jäätmeid. Tegu on korrastamata karjääriga.

Joonis 3. Isetekkeline supluskoht Seljametsa järve kaldal.

Planeeringualast läände jääb Seljametsa maardlas (registrikaart nr 888) asuv töötav Seljametsa liivakarjäär. AS Tariston omab karjääris maavara kaevandamise keskkonnaluba nr L.MK/320202, mida on hiljuti pikendatud aastani 2031 ning kaevandamisala laiendatud lõunasse Vaskjõe looduskaitseala poole ca 25 ulatuses.

Seljametsa järv (VEE2064550) on tehisjärv, mille veepeegli pindala on Keskkonnaregistri andmetel ca 7 ha. Järv on hetkel avalikult kasutatavate veekogude nimekirjas (Vabariigi Valitsuse korraldus 08.03.2012 nr 116). Uue veeseaduse § 24 lõike 1 alusel kehtestatav nimekiri on siiani kooskõlastamisel.

Seljametsa järv katastriüksuse pindala on 11,38 ha, maakasutuse sihtotstarve veekogude maa 60% ja maatulundusmaa 40%. Kõlvikuliselt koosseisult koosneb Seljametsa järv katastriüksus 2,29 ha metsamaast ja 9,09 ha muust maast.

Planeeringuala piirneb lõunast Vaskjõe looduskaitsealaga (keskkonnaregistri kood KLO1000567) Tammaru sihtkaitsevööndiga. Vaskjõe looduskaitseala on kaitse alla võetud

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

12

Vabariigi Valitsuse 20.03.2007 määrusega nr 89 Vaskjõe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri.

Kaitse-eeskirja § lg 1 kohaselt on kaitseala kaitse-eesmärk kaitsta: 1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning vanad loodusmetsad (9010*);

2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria liikideks on hallpea-rähn (Picus canus) ja musträhn (Dryocopus martius) ja II kategooria liigiks valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos).

Kaitseala Seljametsa järve katastriüksuse poolsel piiril on inventeeritud elupaigatüübi 9010 esinemine. Lisaks on kaitsealal piiril III kaitsekategooria liikide nõmmelõoke (Lullula arborea) (keskkonnaregistri kood KLO9120005), hiireviu (Buteo buteo) (keskkonnaregistri kood KLO9120116) ja õõnestuvi (Columba oenas) (KLO9119926) elupaik. Nõmmlõokese elupaik ulatub ka Seljametsa järve katastriüksusele. Planeeringuala lõunakalda läheduses piirneb Seljametsa järve kinnistuga registreeritud II kategooria kaitsealuse liigi laanerähn (Picoides tridactylus) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9117396).

Kitsal kaldaribal Seljametsa järve põhjakaldal on II kategoori liigi kivisisaliku (Lacerta agilis) elupaik, mille asukohta eelhinnangus avalikult välja ei tooda. Seljametsa järve äärne kivisisaliku elupaik on EELIS andmetel väike ja liigi arvukus madal. 2018 vaatlustel oli elupaik peaaegu kadunud, sest inimeste surve ujumispaigale on suur ja kallas väga kitsas ja järsk. Kuivõrd tegu on II kategooria liigiga ning puudub täielik ülevaade liigi seisundist alal, siis on DP raames kavas kaasata vastav ekspert ning täpsustada elupaiga seisundit inventuuriga.

Joonis 4. Planeeringuala paiknemine Vaskjõe looduskaitseala suhtes. Allikas: Maa-amet.

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

13

Joonis 5. Planeeringuala paiknemine Vaskjõe looduskaitsealal olevate lähimate kaitsealuste lindude suhtes. Allikas: Maa-amet.

Kaitsealustest taimeliikidest on Keskkonnaregistrisse kantud III kategooria taimeliigi roomav öövilge (Goodyera repens) leiukoht KLO9336924, mis asub Seljametsa järvest lõunas.

Joonis 6. Planeeringuala paiknemine Vaskjõe looduskaitsealal olevate lähimate kaitsealuste taimede suhtes. Allikas: Maa-amet.

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

14

5 Võimalikud keskkonnamõjud

5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura alad piirkonnas puuduvad. Lähim Natura 2000 ala on Pärnu loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000325), mis jääb üle 3 km kaugusele lääne suunas.

Negatiivne mõju Natura 2000 aladele on välistatud.

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele

Planeeringuala piirneb lõunast Vaskjõe looduskaitsealaga (keskkonnaregistri kood KLO1000567) Tammaru sihtkaitsevööndiga. Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 kohaselt on kaitseala kaitse-eesmärk kaitsta:

1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning vanad loodusmetsad (9010*);

2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria liikideks on hallpea-rähn (Picus canus) ja musträhn (Dryocopus martius) ja II kategooria liigiks valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos).

Kavandatava tegevuse elluviimisega ei avaldate olulist negatiivset mõju Vaskjõe LKA kaitse- eesmärkidele, sest:

- Elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) jääv Vaskjõgi jääb DP alast enam kui 1 kilomeetri kaugusele ning sellele mõju avaldamine on välistatud.

- Kaitseala kaitse eesmärgiks olevad vanade loodusmetsade (9010) elupaigatüüpi kuuluvad metsad paiknevad peamiselt Seljametsa järvest lõunas ja väiksema osana Seljametsa järve läänekaldal. Viimane metsaosa ulatub planeeringualani. Sama eraldise loodenurk piirneb ka töötava liivakarjääriala laiendusega. Planeeringuga kavandatava hoonestuse rajamisega ei kaane tegevus otseselt elupaigatüübi esinemisalal. Elupaigatüübiga külgneval alal metsa raadamine ei too kaasa kaitsealal kasvavas metsas valgustingimuste, mikrokliima ja pinnasevee taseme olulist muutust. Alal kasvab mustika-palumännik, mis on üks tormikindlamaid metsatüüpe Eestis ning seega ei ole oodata tormiheite ohu olulist suurenemist.

Puhkemajade rajamine ja kasutamine ei mõjutata olulisel määral kaitseala kaitse eesmärgina märgitud rähniliikide pesitsemist looduskaitsealal. Tegu on liikidega, kes valivad igal aastal pesitsemiseks uue pesakoha ning otseselt Seljametsa järvega piirnevas kaitseala osas pole nende pesitsemise kohta andmeid. Siiski on ennetava leevendava meetmena asjakohane rakendada tingimust, et raietöid ei teostata lindude pesitsusperioodil, mis väldib võimalikke pesitsusaegseid häiringuid.

Seljametsa järve läänekaldal on registreeritud nõmmelõokese (Lullula arborea) elupaik (KLO9120005). Nõmmelõoke on eelkõige avatud ja poolavatud liivase pinnasega aladel ja hõredates nõmmemetsades pesitsev liik. Kaitsealal kasvav mets on nõmmelõokesele isegi veidi liiga tihe. Ehitusalad on kavandatud registreeritud liigi elupaigast väljaspoole ja seega

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

15

otsest mõju elupaiga säilimisele ei ole oodata. Kaudsemalt võib puhkemajade rajamiseks vajalik raie põhjustada pesitsusaegset häiringut. Sellest lähtuvalt tuleks raiet vältida pesitsusperioodil.

Planeeringualaga külgneval alal on registreeritud õõnetuvi esinemine. Tegu ei ole inimpelgliku liigiga ja tema pesakoha valik sõltub pigem sobilike õõnsuste esinemisest metsas. Seega on soovitatav puhkemajade rajamisel säilitada võimalusel ka vanemaid puid, kus võib esineda õõnsusi. Arvestades õõnestuvile sobiliku metsaala ulatust piirkonnas, siis ei mõjuta kavandatav tegevus oluliselt liigi elupaika. Kaudsemalt võib puhkemajade rajamiseks vajalik raie põhjustada pesitsusaegset häiringut. Sellest lähtuvalt tuleks raiet vältida pesitsusperioodil.

Planeeringuala lõunakalda läheduses piirneb Seljametsa järve kinnistuga registreeritud II kategooria kaitsealuse liigi laanerähn (Picoides tridactylus) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9117396). Arvestades liigile sobiliku metsaala ulatust piirkonnas, siis ei mõjuta kavandatav tegevus oluliselt liigi elupaika. Kaudsemalt võib puhkemajade rajamiseks vajalik raie põhjustada pesitsusaegset häiringut. Sellest lähtuvalt tuleks raiet vältida pesitsusperioodil.

Hiireviu (Buteo buteo) pesapuu (KLO9120116) jääb EELIS andmetel u 350 m kaugusele kavandatavast lähimast ehitusalast. Tegevusel liigile oluline mõju seoses võrdlemisi suure vahemaaga puudub.

Kaitsealustest taimeliikidest esineb planeeringualaga piirneval metsaosal roomavat öövilget (Goodiyera repens). Tegu on keskmise niiskusega ja hõreda rohurindega palumetsades kasvav taim. DP ala ja looduskaitseala vahele jääv metsaala, kus kasvab tihe mustikas, ei ole roomavale öövilkele sobivaks kasvukohaks. Olulist mõju taime kasvukohale kavandatava tegevusega ei avaldata.

Planeeringuala põhjaosa kattub II kaitsekategooria liigi kivisisaliku elupaigaga. Tegu on väikse ja viimaste alal tehtud seireandmete alusel halvas seisundis elupaigaga. Kivisisalik vajab avatud liivaseid alasid. Antud juhul on järve kaldad metsastatud ning puhkeotstarbeliselt aktiivselt kasutusel. Kivisisaliku kaitse tegevuskava näeb elupaiga seisundi parandamiseks ette vajadust järve ümbrusesse lahtise liivaga lagendike tekitamist1. Planeeringuala vahetus läheduses paiknevas Seljametsa karjääris tuleb liigi tegevuskava alusel kaevandustegevuse käigus arvestada kaitsealuse liigi leidumisega. Sealjuures peab liigi leidumisega arvestama ka hilisemal ala taastamisel. Asjaolu on märgitud ka kaevandusloa taotluses. Eelnevast lähtuvalt oleks asjakohane luua kivisisalikule sobilikke elupaiku nt Seljametsa järve läänekaldal. Alal oleks seega ühendus ka potentsiaalse karjääri korrastamisel tekkiva elupaigaga ning välditud oleks praegune konflikt puhkajate ja kaitsealuse liigi vahel. Tegu ei ole otseselt käsitletava planeeringu raames elluviidava leevendusmeetmega, sest järve läänekülg ei paikne planeeritavas alas.

Detailplaneeringu koostamisse on vajalik kaasata kivisisaliku ekspert ning kivisisaliku elupaiga seisundi selgitamiseks ning vajalike leevendusmeetmete väljatöötamiseks tuleb alal teostada kivisisaliku elupaikade inventuur. Inventuuri võib tellida detailplaneeringu

1 Kivisisaliku (Lacerta agilis) kaitse tegevuskava.

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

16

koostamisel või kasutada Keskkonnaameti poolt 2022 aastal tellitava Pärnu maakonna kivisisaliku inventuuri andmeid.

Eelnevast lähtuvalt puudub kavandataval tegevusel otsene mõju kaitsealadele ja seal esinevatele kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele. Väljaspool kaitseala paiknevatele teadaolevatele kaitsealuste liikide (v.a. kivisisalik) leiukohtadele olulist negatiivset mõju ei avaldata kui järgitakse eelhinnangus soovitatud leevendavaid meetmeid. Kivisisaliku leiukoha esinemist, seisundit ja vajalikke meetmeid olulise mõju vältimiseks tuleb detailplaneeringu käigus täpsustada.

5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Kuna Seljametsa järve kinnistust suur osa on määratletud metsamaana, siis DP kehtestamise järgselt tuleb m etsamaa osas esitada lähtuvalt metsaseaduse §-le 32 metsateatis raadamiseks aladel, kus kavandatakse metsamajandamisest erinevat maakasutust, mis eeldab puistu eemaldamist.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb ka hoonete kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistu varasemat maakasutust on jääkreostuse esinemine vähetõenäoline. Alal, sh järves esineb prügistumist. Alale tekkinud ebaseaduslikud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejatele.

5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

5.4.1 Veekeskkond

Ala jääb Maa-ameti geoportaali geoloogia rakenduse kohaselt Kesk - Devoni ladestiku Narva lademe avamusalale. Narva lade on esindatud vett vähejuhtiva savi ja aleuroliidi vahekihtidega ning domeriitide ja merglitega. Vahetult Narva lademe kivimitel lasub pinnakate, mille paksus võib piirkonnas ulatuda 40 meetrini. Pinnakatte moodustavad erineva geneesiga Kvaternaari setted. Jääjärveliste setete all levivad liustikusetted, mis on esindatud saviliiv- ja liivsavimoreeniga. Liustikusetted on üldjuhul vähese veeandvusega, kuid selles võib esineda veerikkamaid liiva-kruusa kihte ja läätsi.

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

17

Kvaternaari veekompleksi vett tarbitakse üksikmajapidamiste salvkaevudega. Kesk-Devoni ladestiku Narva ja Pärnu lademete liivakivid on siin vähese veeandvusega, mistõttu puurkaevudega ammutatakse vett sügavamal levivatest Siluri ladestu Wenlock ladestiku Jaani ja Jaagarahu lademete dolokividest.

Planeeritavate ärimaa kinnistu veevajadadus tagatakse rajatava puurkaevu baasil. Puurkaev tuleb projekteerida ja rajada pädeva ettevõtte poolt vastavalt kehtivatele nõuetele. Korrektse projekteerimise ja ehitustegevuse korral ei ole oodata puurkaevu rajamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui selgub, et puurkaevust võetava põhjaveekogus on 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas, siis on vajalik tegevuseks taotleda veeluba. Arvestades arendustegevsue mahtu ei pruugi veevõtt ületada veeloa künnist, kuid täpne veevajadus peab selguma detailplaneeringu koostamisel. Siiski arvestades arendustegevuse mahtu, siis ei ole oodata olulist mõju põhjaveeressursile.

Puurkaevu rajamisel tuleb jälgida, et juhul kui puurkaevule moodustatakse hooldusala on selle piires põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevused loetletud veeseaduse ( § s 154. Kui veehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, siis peab arvestama, et sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud. Veehaarde sanitaarkaitsealal keelatud ja lubatud tegevused on sätestatud VeeS §-s 151.

Planeeringulahendusega võidakse potentsiaalselt mõjutada Seljametsa järve veekeskkonda. Planeeringuga kavandatud puhkemajad on kavandatud väljaspoole järve ehituskeeluvööndi ala, kõrgemale kunagise karjääri korrastatud kaldaalale. Säilib kallasraja kasutus. Puhkemajade ja eeldatavalt ka rannakioski reoveekogumine kavandatakse lahendada kogumismahutitega. Kogumismahutite korrektsel rajamisel ja käitamisel ei ole oodata puhkemajade rajamise ja kasutamisega seonduvalt negatiivset mõju järvele.

Parkla sademevete immutamiseks on kavandatud immutuskassetid. Lahendust täpsustatakse detailplaneeringu koostamise käigus. Järgida tuleb kehtivate õigusaktide ja standardite (eelkõige EVS 848:2021) nõudeid. Parkla sademeveelahenduse korrektsel rajamisel ja käitamisel ei ole oodata negatiivset mõju järvele.

Puhkemajade juurde soovitakse rajada planeeringu kohaselt ujuvsild. Ujuvsillad ei oma tavapäraselt olulist negatiivset mõju veeksekkonnale, sest nende rajamisega ei kaasne tavapäraselt suuremahulisi ehitustöid järve põhjas, mis võiksid põhjustada heljumi levikut vms mõju veekeskkonnale. Antud asukohta ujuvsilla rajamise võib siiski kaasa tuua vajaduse järve põhja korrastamiseks. Juhul kui ujuvsilla rajamisel soovitakse ühtlasi järve antud asukohas süvendada, siis tuleb arvestada, et juhul kui süvendamise maht on rohkem kui 100 m3, siis vajab tegevus keskkonnaluba vee erikasutuseks ja juhul kui süvendamise maht on rohkem kui 500 m3, siis vajab tegevus keskkonnaloa taotlemisel ka keskkonnamõju hindamise läbiviimist. Kuna tegemist ei ole veeseaduse mõistes veekogu korrastamisega (soovitakse rajada uus ujumiskoht), siis tuleb lähtuvalt sama seaduse § 196 lg 2 p-s 2 taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering süvendamiseks mahus 5–100 m3.

Planeeringuga soovitakse rajada järve puhkeotstarbelise külastamise võimaldamiseks sobilik taristu (parkla, riietuskabiinid, kiosk). Arvestada tuleb, et tegu on tehisliku tekkega järvega,

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

18

mida juba praegu kasutatakse laialdaselt rekreatiivsetel eesmärkidel. Eeskätt parkla rajamist võib pidada positiivset mõju omavaks, sest käesoleval ajal toimub parkimine järve kaldaalal koordineerimatult. Kuna järve põhjakallas on järsk, siis sõidukite parkimine vahetult järve kaldale suurendab kalda varinguid.

Järve põhjakaldad on selgelt tugevalt erosiooni poolt mõjutatud. Kuna järv on tekkinud kaevandamise tulemusel ning tegu ei ole korrastatud karjäärialaga, siis on järve kaldad kohati väga järsud, mis põhjustab nende varinguohtlikkust. Järskudele nõlvadele avalduvale vee erosioonile lisaks suurendab kallaste varisemist nende intensiivne kasutus. Selleks, et vähendada puhkeotstarbelise tegevusega seonduvat mõju järve kallastele tuleks minimaalselt rajada vette mineku kohad (nt trepid). Alternatiivselt tuleks tasandada supelrannana kasutada soovitav kaldanõlv. Tasandamine eeldab vastaval kaldaosal puistu eemaldamist.

Treppide rajamisel veekaitsevööndis tuleb arvestada, et veekaitsevööndis teostatavatel ehitustöödel välditaks pinnase kahjustamist ja muid tegevusi, mis põhjustavad veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Töid tuleb teostadatehniliselt korras seadmetega. Vee- ja pinnasereostuse tekkimise vältimiseks tuleb tankida väljaspool veekaitsevööndit. Naftasaaduste, mürgise ainete või muude saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral tuleb võtta koheselt tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks ning teavitada keskkonnareostusest Keskkonnaametit. Tööde käigus ei tohi muuta kaldajoont. Töid veekaitsevööndis on soovitatav teostada madalvee perioodil.

OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 2004 a karjääri inventeerimise andmetel vajavad karjääri ida- ja põhjapooolsed, kohati järsud, kuni 4 m kõrgused nõlvad tasandamist. Süvendamist vajab veekogu lõunapoolne soostuv osa. Inventuuri kohaselt on rekultiveeritud karjääri kagukallas (ala kuhu planeeringuga soovitakse rajada puhkemajad)2. Teadaolevalt ja välivaatluste alusel ei ole inventuuris soovitatud korrastamistegevusi ellu viidud, kuid karjäär on samas veekoguna Keskkonnaregistrisse kantud.

Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju veekeskkonnale, mis eeldaks planeeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.

5.4.2 Õhu saastatus

Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning lokaalsed (võimalik tolm puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms).

Soojusvarustus lahendatakse lokaalküttel. Konkreetse hoonete kütteliigi (soe vesi) kasutamine lahendatakse ehitusprojektis. Arvestades arendustegevuse mahtu ja iseloomu ei ole oodata hoonete küttega seonduvat olulist mõju õhukvaliteedile.

5.4.3 Lõhn

Kavandatud tegevusega ei kaasne lõhnahäiringu teket.

2 OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2004. PÄRNUMAA KASUTUSEST VÄLJAS OLEVATE LIIVA- JA KRUUSAKARJÄÄRIDE INVENTEERIMINE.

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

19

5.4.4 Müra

Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud piirkonna müratasemele on lühiajalised ning lokaalsed. Arvestades, et ala vahetus läheduses paikneb töötav karjäär, siis on kavandatava tegevuse müra suuresti varjestatud karjääri poolt tekitatava müra poolt. Kavandatud tegevusega ei kaasne olulist müra, mis võiks põhjustada häiringuid väljapool planeeringuala.

5.4.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valguse või vibratsiooni teket.

5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Negatiivne mõju inimese tervisele antud planeeringu kontekstis puudub. Planeeringuga kavandatavat puhkeala korrastamist ja vajaliku taristu rajamist võib pidada inimese tervisele positiivse mõjuga olevaks. Alal käesoleval ajal olemasolevad vettehüpeteks kasutatavad purded ei vasta ohutusnõuetele ning järve põhjakallas on varinguohtlik.

Kavandatava tegevuse mõju sotsiaalsetele vajadustele võib pidada positiivseks. Tegevus seisneb puhkeala väljaehitamises, mis võimaldab piirkonna majanduse arendamist. Seljametsa järve äärse puhkeala arendamise vajadust näevad ka piirkonna arengudokumendid.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikumat mõju varale. Planeeringualasse hõlmatud kinnistu väärtus tõenäoliselt planeeringu rakendamisel tõuseb.

5.6 Mõju kultuuriväärtustele

Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

Planeeringuala asub Seljametsa (Sikasselja) karjääri (nr 568:KAR:001) alal, mis on pärandkultuuri objekt (tüüp - kruusa-, liiva-, savi- ja fosvoriidikarjäärid).

Pärandkultuuri all mõistetakse kui eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale.

Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Hoida saab seda, millest teatakse ja mida väärtustatakse. Pärandkultuuri objektide asukohast teavitamine ja teadaoleva taustainfo jagamine on pärandkultuuri kaardirakenduse peamine eesmärk.

Kavandatav tegevus ei kahjusta järve kui pärandkultuuriobjekti säilimist.

5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Kavandatud tegevusega ei kaasne olulisi spetsiifiliste avariiolukordade esinemise võimalusi.

Planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja hilisemal tegutsemisel tuleb järgida kehtivas õiguses esinevaid nõudeid tule- ja tööohutusele, jäätmekäitlusele, liiklusohutusele jms.

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

20

5.8 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine

Lähipiirkonnas pole teada teisi samalaadseid arendusi, mis võiksid põhjustada koosmõju.

5.9 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

21

6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused

Planeeringu edasisel koostamisel ning kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada järgmisi keskkonnatingimusi:

- Puurkaev tuleb rajada lähtudes keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või - augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Puurkaevu asukoht tuleb valida võimalike reostusallikate (kütusemahutid jms.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakut) ülesvoolu ja krundi piires võimalikult kaugel (mitte vähem kui 50 m). Tagada tuleb nõuetekohane sanitaarkaitseala. Puurkaevu rajamisel tuleb sellest veevarustuse tagamisel arvestada joogiveele kehtivate kvaliteedinormidega (sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“). Arvestades piirkonna kaevude veekvaliteedi näitajaid võib vesi vajada enne joogiveena kasutamist veetöötlust.

- Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui selgub, et puurkaevust võetava põhjaveekogus on 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas, siis on vajalik tegevuseks taotleda veeluba.

- Juhul kui ujuvsilla rajamisel soovitakse ühtlasi järve antud asukohas süvendada, siis tuleb arvestada, et juhul kui süvendamise maht on rohkem kui 100 m3, siis vajab tegevus keskkonnaluba vee erikasutuseks ja juhul kui süvendamise maht on rohkem kui 500 m3, siis vajab tegevus keskkonnaloa taotlemisel ka keskkonnamõju hindamise läbiviimist.

- Hoonete asukohtade valikul lähtuda reaalsest puistu paiknemisest. Hooned paigutada lagedamatele aladele. Puud taluvad valgus- ja niiskustingimuste muutust paremini kui neid säilitatakse gruppidena. Arvestades õõnestuvi elutsemist piirkonnas on soovitatav säilitada võimalusel õõnsustega puid.

- Pinnase ettevalmistustööd (nt. koorimine, katmine) ja puude-põõsaste raiet teostada pesitsusvälisel (september-märts), vältimaks maas või selle lähedal pesitsevate lindude pesade hävimist.

- Selleks, et vähendada puhkeotstarbelise tegevusega seonduvat mõju järve kallastele tuleks minimaalselt rajada vette mineku kohad (nt trepid). Alternatiivselt tuleks tasandada supelrannana kasutada soovitav kaldanõlv. Tasandamine eeldab vastaval kaldaosal puistu eemaldamist.

- Detailplaneeringu koostamisse on vajalik kaasata kivisisaliku ekspert ning kivisisaliku elupaiga seisundi selgitamiseks ning vajalike leevendusmeetmete väljatöötamiseks tuleb alal teostada kivisisaliku elupaikade inventuur. Inventuuri

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

22

võib tellida detailplaneeringu koostamisel või kasutada Keskkonnaameti poolt 2022 aastal tellitava Pärnu maakonna kivisisaliku inventuuri andmeid.

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

23

7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb KeHJS alusel VV 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14, mille kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile – planeering ei näe ette ehituskeeluvööndi vähendamist;

2) planeeringualal ega selle mõjualas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada. Mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud;

3) kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast looduslikus seisundis metsaalade pindala vähenemist, kuid see ei too kaasa Vaskjõe looduskaitsealal kasvava metsa valgustingimuste, mikrokliima ja pinnasevee taseme olulist muutust. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või liikide seisundi halvenemist.

4) ajastades pinnase ettevalmistustööd (nt. koorimine, katmine) ja puude-põõsaste raie lindude pesitsusvälisele ajale (september-märts) on võimalik vältida piirkonnas teadaolevate kaitsealuste linnuliikide pesitsusaegset häirimist. Kaitsealustele linnuliikide elupaikade olulist vähenemist kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeringu elluviimisega kaasnevana on oodata positiivset mõju inimese heaolule seoses puhkepargiala rajamisega.

6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

7) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

24

8) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju.

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 ning täiemahulise KSH läbiviimise vajadust eelhinnangu koostaja ei näe.

Detailplaneeringu koostamisse on vajalik kaasata kivisisaliku ekspert ning kivisisaliku elupaiga seisundi selgitamiseks ning vajalike leevendusmeetmete väljatöötamiseks tuleb alal teostada kivisisaliku elupaikade inventuur. Inventuuri võib tellida detailplaneeringu koostamisel või kasutada Keskkonnaameti poolt 2022 aastal tellitava Pärnu maakonna kivisisaliku inventuuri andmeid.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6. Eelhinnangu kohta esitas ettepanekud Keskkonnaamet 24.11.2021 kirjaga nr 6-5/21/22607-2 ja 04.01.2022 kirjaga nr 6-5/21/22607-4. Ettepanekute alusel täiendati eelhinnangut.

Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022

25

Kasutatud materjalid

Seadused, määrused:

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)

Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258)

Planeerimisseadus (RT I, 04.05.2017, 4)

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee

Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond informeerib planeerimisseaduse (PlanS) § 128

kohaselt detailplaneeringu koostamisse kaasatavaid isikuid ja koostöötegijaid kõnesoleva

detailplaneeringu algatamisest.

Pärnu Linnavalitsuse 10.01.2022 korraldusega nr 21 algatati Pärnu linnas Seljametsa külas

Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.

Planeeritav ala hõlmab Seljametsa järve kinnistut pindalaga 113 800 m². Juurdepääs

planeeritavale alale on Paikuse-Tammuru teelt. Detailplaneeringu eesmärk on rajada

planeeritavale üldkasutatavale maale supelrand koos teenindava hoonestuse ja rajatistega ning

planeeritavale ärimaa sihtotstarbega katastriüksusele puhkeküla hoonestus ja rajatised.

Vastavalt kehtivale Paikuse valla üldplaneeringule (Paikuse Vallavolikogu 15. juuni 2009

määrus nr 8) on Seljametsa järve kinnistu maakasutuse sihtotstarve (juhtfunktsioon) määratud

reserveeritud puhkeala hoonete ehitamise õigusega (P2), mida planeeringuga ei ole kavas muuta.

Vastavalt PlanS § 75 lõike 1 punktile 18 on üldplaneeringu ülesanne maakasutuse juhtotstarbe

määramine. PlanS § 75 lõige 4 täpsustab, et maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga

määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise

maakasutuse põhisuunad. Detailplaneering vastab üldplaneeringu järgsele maakasutuse

juhtotstarbele. Detailplaneering koostatakse Paikuse valla üldplaneeringu kohasena.

Detailplaneeringu ülesandeks on kinnistule ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine

puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine,

liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha

määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste

seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate

kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ja kaasatavate

huvidega. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ja väärtustama

ümbritsevat ruumi. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada

ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas ruumis ja naaberkinnistutel.

Kaasatavad isikud

13.01.2022 nr 8-4/1191-8

Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine ja

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

2

Detailplaneeringu protsessi järgmised etapid on tehniline planeerimine selle koostaja poolt ja

planeeringu vormistamisele ning ülesehitusele esitatavatele nõuetele vastavaks tunnistamine.

Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade ja

naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Detailplaneeringu

koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Planeeringu koostamise ajal tuleb kaasatud

isikutel arvestada avalikkusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Nigul

planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja

planeerimisosakonna juhataja ülesannetes

Lisad: 1. Seljametsa järve DP algatamise korraldus

2. Seljametsa järve DP eelhinnang

Alice Närep

444 8352, [email protected]