Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/22/861-2 |
Registreeritud | 08.02.2022 |
Sünkroonitud | 31.03.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2022 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Pärnu Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Pärnu Linnavalitsus |
Vastutaja | Anna Palusalu (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Taristu kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Pärnu Linnavalitsus
Teie 13.01.2022 nr 8-4/1191/2022-8
Meie 08.02.2022 nr 7.2-2/22/861-2
Seisukohtade väljastamine Seljametsa järve
kinnistu detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud Transpordiametit Seljametsa järve detailplaneeringu (katastritunnus
56801:001:1381, edaspidi planeering) algatamisest. Planeeringu eesmärgiks on rajada supelrand
koos teenindava hoonestuse ja rajatistega ning planeeritavale ärimaa sihtotstarbega
katastriüksusele puhkeküla hoonestus ja rajatised.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 19277 Paikuse–Tammuru km 4,51-4,93. Riigitee 2020. aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 763 autot.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääs kavandatakse olemasoleva ristumiskoha kaudu riigitee km 4,96. Tegemist on
olemasoleva pinnasteega, mille ristumiskoht tuleb kavandada tolmuvaba kattega.
Liikluskorralduse osas palume teha Transpordiametiga täiendavalt koostööd.
2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas
tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Eskiisi alusel on rannakiosk kavandatud riigitee katte servast umbes 5 meetri kaugusele,
mis jääb riigitee vabasse ruumi vastavalt maanteede projekteerimisnormide tabelile 2.17.
Lisaks kioski asukoht ei motiveeri külastajaid kasutama parklat, mistõttu jätkub ja
suureneb riigitee äärne parkimine. Rannakiosk kavandada riigiteest vähemalt 20 meetri
kaugusele. Teekaitsevööndisse mitte planeerida tegevusi, mis võiksid ohustada tee ja selle
elementide püsivust.
4. Informeerime, et riigitee nr 19277 km 0,000-5,768 on teehoiukava järgi
rekonstrueerimisobjektide 2024. aasta nimekirjas. Sh kaalutakse peatumis- ja
parkimiskeelu seadmist Seljametsa järve piirkonnas.
5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Planeeringus näidata parkimiskohtade arv. Veekogu avaliku kasutuse planeerimisel
kavandada kinnistule piisavalt suur parkla, et tagada kasutajate parkimine väljaspool
teemaad. Teenuste planeerimisel arvestada, et ei tekiks kasutajal vajadust teenuse
tarbimiseks peatuda ega parkida riigiteel.
2 (2)
6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala
määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad (5x230), milles ei tohi paikneda nähtavust
piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg
2).
7. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba
ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude
paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
8. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning
nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada
(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitamise alustamise teatise esitamist.
9. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust.
11. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
12. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega ( vibratsioon,
õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel
hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32 ning planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju
vähendamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel
kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik
ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99
lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
58507716, [email protected]