Tartumaa Kastre vald Kurepalu küla Eespõllu ja Agepõllu katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule seisukoha küsimine

E-kiri.eml

Tere,

Küsime Teie seisukohta Kurepalu külas asuvete Eespõllu ja Agepõllu katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõule.

Lugupidamisega

Kati Kala

Kastre valla maaspetsialist

Eespõllu_Agepõllu dp_Seisukoha küsimine_KSH algatamata jätmise e.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KATI KALA PNOEE-47603116547 2026-01-07 12:37:15

Eespõllu_Agepõllu dp_KSH algatamata jätmine_EELNÕU_edastamine.pdf

KASTRE VALLAVALITSUS

EELNÕU

KORRALDUS

Kurepalu EELNÕU. xxx 2026 nr

Kurepalu külas asuvate Eespõllu ja Agepõllu katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Kastre Vallavalitsuse 25. septembri 2025 korraldusega nr 582 algatati Kurepalu külas asuvate Eespõllu

ja Agepõllu katastriüksuste ning lähiala detailplaneering ning kinnitati lähteseisukohad.

Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kruntideks jagamine ning kaaluda ehitustingimuste

määramist kaksikelamute, üksikelamute ning majutushoone püstitamiseks. Planeeringuga

lahendatakse ka juurdepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja heakord. Algatamisel

oli planeeritava ala pindala ligikaudu 15 ha.

Kastre Vallavalitsus oli algatamisel seisukohal, et kuna planeeringualale jääb Age oru hoiuala (vid

KLO2000234) ja III kategooria kaitsealuse liigi asum ning kuna planeeritud tegevused ei ole toodud

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 6 lg-s 1, peab

otsustaja vastavalt § 6 lg 2 järgi andma eelhinnangu, kas planeeritud tegevusel on oluline

keskkonnamõju. Vastavalt KeHJS § 6 lg 4 järgi on tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestatud

Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 13

punkti 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6

lõikes 1 ning samas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide,

elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide

arendamise tegevuste korral.

Seega on detailplaneeringu algatamisel seatud tingimuseks, et detailplaneeringu koostamise käigus

tuleb koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ning teostada topogeodeetilise

uuring, radooniuuring ja mürauuring.

Kastre Vallavalitsuse tellimusel on Osaühing Alkranel (registrikood 10607878) koostanud 08.12.2025

"Eespõllu (18501:001:1349) ja Agepõllu (18502:001:0086) katastriüksuste ning lähiala

detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu“ (edaspidi

eelhinnang), mille eesmärgiks oli hinnata kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000

võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile, võimalikke mõjusid keskkonnale ning

vajadusel näha ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või

vältimiseks. Tulenevalt eelnevast on otsustajal võimalik eelhinnangut kasutada abimaterjalina

kaalutlusotsuse tegemisel keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmisel

ning detailplaneeringu edasise menetluses töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk

kujundamiseks.

Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 ala

(Age oru loodusala) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000 alade

kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju eeldusi analüüsitud

loodusala eesmärkidele ei ole.

EELNÕU

Eelhinnangus on välja toodud tingimused/suunised, mida tuleks järgida edasistes tegevustes, tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust:

• DP alaga seotud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada

arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses (vt § 31) ette nähtud tegevused (DP lahenduste

elluviimisel). Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta

taotleda kohaliku omavalitsuse poolt, kui ehitiste alla jääv kaevatava ala pindala on enam kui 500

m² (juhindudes ka koostatavast valla üldplaneeringust).

• DP edasisel menetlemisel (enne asjakohaseid kooskõlastamisi) kaalutleda täiendavalt ja koostöös

kohaliku omavalitsusega lisa ligipääsude (täiendavalt senistele naabruskonnas) võimaldamise

vajadusi, koos jõe äärse üldmaa (kaldajoone pikkuses, 20% planeeritavast alast) moodustamise

vajadusega (jõe äärse tsooni väljajätmiseks elamumaadest) st jõe kalda ligipääsetavuse täiendava

parandamise kaalutlemisega.

• DP menetluses sätestada (DP seletuskirja) tingimusena, et kõrghaljastuse raiet (arendustööde

teostamiseks) vältida perioodil 15.04 – 15.07 (raierahu, vähendamaks mõju eeldusi üldisele

ökosüsteemile (esmatasandil linnud)). Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud.

Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi (pesitsusperiood 15.04

kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

• Ehitustööde korraldamisel jälgida, et ei mindaks III kaitsekategooria taime liigi öövilge (Goodyera

repens; KLO9323703) leiukohta. DP menetluses sätestada (DP seletuskirja) tingimusena, et enne

ehitustöid märgistada (kontrollida EELIS infosüsteemi kannet enne ehitustöid (kuu varem)) liigi

leiupaik, et mitte võimaldada inimlikke eksitusi ehitustööde aegse transpordi ja materjalide

käsitlemise korraldamisel st tagada jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust (nt raie

korraldamise ajastamiseks ja III kaitsekategooria taime leiuala piiritlemine (ehituse ajaks)).

KeHJS § 23 kohaselt on asjaomased asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või

kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või

kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. KeHJS §11 lõikes 22 on

sätestatud, et enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud

tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta

kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju

hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Eeltoodust tulenevalt edastas Kastre Vallavalitsus 7. jaanuaril 2026. a kirjaga nr 6-3/27 asjaomastele

asutustele (Keskkonnaametile, Transpordiamet, Päästeametile, Muinsuskaitseametile), kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, Kurepalu külas asuvate Eespõllu ja

Agepõllu katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangu koos otsuse eelnõuga. Eelnõu täieneb vastavalt tagasisidele.

Kastre Vallavalitsus nõustub eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud juhul ei ole

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik. Planeerimisdokumendi elluviimisega

seotud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse

lõppemist. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Vastavalt

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada

vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded, mis on kajasatud koostatud eelhinnangus.

Eelhinnang kuulub keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse juurde vastavalt

KeHJS § 11 lõikele 4.

Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Kastre Vallavalitsus (aadress

Vallamaja Kurepalu küla Kastre vald 62113 Tartumaa) ning koostaja Väliprojekt OÜ (registrikood

EELNÕU

14339541, aadress Sepavälja tn 33, Tartu linn, 50115 Tartu maakond), planeerija Liis Alver

(kutsetunnistuse nr 206833).

Arvestades eeltoodut ja lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 §

6 lõikest 1, § 6 lõike 2 punktist 8, § 11, § 33 lõigetest 2-6, § 34 lõikest 2, § 35 lõigetest 5-7; Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 2 ning Osaühingu Alkranel poolt

koostatud "Eespõllu (18501:001:1349) ja Agepõllu (18502:001:0086) katastriüksuste ning lähiala

detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangut", annab

Kastre Vallavalitsus

korralduse:

1. Jätta algatamata Kurepalu külas asuvate Eespõllu ja Agepõllu katastriüksuste ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (eelhinnang Lisa).

2. Avaldada teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta väljaannetes

Ametlikud Teadaanded, Kastre valla Infoleht, Postimees ja valla veebilehel.

3. Edastada teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta

Keskkonnaametile, Päästeameti Lõuna päästekeskusele, Transpordiametile,

Muinsuskaitseametile ja planeerimisseaduse § 127 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja

asutustele ning KeHJS § 35 lõikes 6 nimetatud asutustele.

4. Korraldusega on võimalik tutvuda tööajal Kastre Vallavalitsuses (aadress Vallamaja, Kurepalu

küla, Kastre vald, 62113 Tartumaa), valla veebilehel planeeringute avalikustamise keskkonnas

EVALD ja igal ajal Kastre valla dokumendiregistris.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on menetlustoiming.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Priit Lomp Elen Heidok

vallavanem vallasekretär

Eespõllu_Agepõllu dp_Seisukoha küsimine_KSH algatamata jätmise eelnõule_.pdf

KASTRE VALLAVALITSUS

Kastre Vallavalitsus

Vallamaja, Kurepalu küla,

Kastre vald

62113 Tartumaa

Reg. kood 77000370

Tel: 7 446 524

E-post: [email protected]

http://www.kastre.ee

Konto:

EE531010102034612006

SEB Pank

Keskkonnaamet

Muinsuskaitseamet

Transpordiamet

Päästeamet

Seisukoha küsimine Kurepalu külas asuvate Eespõllu ja Agepõllu katastriüksuste ning

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

eelnõule

Austatud kaasatav

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1 § 11 lõike 22

palume Teie seisukohta Kurepalu külas asuvate Eespõllu ja Agepõllu katastriüksuste ning

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule.

Kurepalu külas asuvate Eespõllu ja Agepõllu katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguga ning Eespõllu ja Agepõllu

katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu materjalidega on Teil võimalik tutvuda ja alla

laadida (materjalid on saatmiseks liiga mahukad) valla veebilehel planeeringute avalikustamise

keskkonnas EVALD.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kati Kala

Kastre valla maaspetsialist

Lisa: Kurepalu külas asuvate Eespõllu ja Agepõllu katastriüksuste ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu.

Kati Kala 7446521, [email protected]

Teie:

Meie: 07.01.2026 nr 6-3/27

M

e

i

e

1

3

.

1

2

.

2

0

1

6

n

r

9

-

7

/

M

e

i

e

1

3

.

1

2

.

2

0

1

6

n

r

9

-

7

/

Ep_Ap_lahiala_DP_KSH_eH_2025_12_08_alkranel.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ELAR PÕLDVERE PNOEE-38002132714 2025-12-08 09:32:22

Ep_Ap_lahiala_DP_KSH_eH_2025_12_08_alkranel.pdf

Eespõllu (18501:001:1349) ja Agepõllu (18502:001:0086)

katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu (DP) kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse

otsustamise menetluse korraldaja: Kastre Vallavalitsus

Arendaja: OÜ Metsage

Planeeringu koostaja: Väliprojekt OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 08.12.2025. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ......................................... 10

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ..... 11

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 14

3. Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................................................... 16

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ............................................................................................................................... 17

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ............................... 17

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................ 18

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse prognoos ............................................................................................................... 19

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 19

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 20

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 20

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 21

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 21

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 21

4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 22

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 22

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 24

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 24

4.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 25

4.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 26

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 28

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 29

4 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Tartu

maakonnas, Kastre vallas, Kurepalu külas, Eespõllu ja Agepõllu katastriüksuste ning lähiala

detailplaneeringu (DP) kava. Peaeesmärgiks on elamukvartali kujundamine, selleks taotleda

kruntide jagamist, ehitusõiguse määramist, hoonestusala piiritlemist, tänavate maa-alade ja

liikluskorralduse määramist ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramist. Vt

täpsemalt ptk 1.

Tegevuse arendaja on OÜ Metsage ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu

koostamisel on lähtutud Väliprojekt OÜ poolt koostatud selgitavatest ning illustratiivsest

materjalist. Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava

töövahendina detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu menetlusetapid) ja sellele

eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine

ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt

asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava

asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu)

tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

 „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);

 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 28.09.2021. a).

5 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt asub Tartu maakonnas, Kastre vallas Kurepalu külas (joonis 1.1; ca

13,5 ha ala). Eelhinnangu objektiks on Eespõllu ja Agepõllu katastriüksuste ning lähiala

detailplaneeringu kava (ei muuda üldplaneeringut). Lähiala hulka, millel tegevusi

kavandatakse, kuulub kokku viis kinnistut (vt alljärgnevalt). Kavandatav tegevus paikneb

seega kokku seitsmel kinnistul (neist viis lähialal):

 Ees-Age (18501:001:1348; 13687,0 m²; 100% maatulundusmaa), millest looduslik

rohumaa 7196,0 m², metsamaa 3444,0 m² ja muu maa on 1108,0 m²;

 Eespõllu (18501:001:1349; 57471,0 m²; 100% maatulundusmaa), haritav maa 100%;

 Agepõllu (18502:001:0086; 23734,0 m²; 100% maatulundusmaa), millest haritav maa

23618,0 m² ja looduslik rohumaa 116,0 m²;

 Agemetsa (18502:001:0085; 41349,0 m²; 100% maatulundusmaa), millest haritav maa

248,0 m², looduslik rohumaa 5924,0 m², metsamaa 32697,0 m² ja muu maa 2480,0 m²;

 Metsage (18502:001:0083; 147703,0 m² (hõlmatakse ca 10100 m2); 100%

maatulundusmaa), millest haritav maa 60241,0 m², metsamaa 73258,0 m² ja muu maa

14204,0 m²;

 Haage tee L1 (18501:001:1470; 3268,0 m² (hõlmatakse ca 2300 m2); 100%

transpordimaa), millest haritav maa 1085,0 m², looduslik rohumaa 192,0 m², õuemaa

282,0 m² ja muu maa 1709,0 m2;

 Oja tn 5 (18502:001:0006; 52586,0 m² (hõlmatakse ca 1500 m2); 100% tootmismaa),

millest haritav maa 572,0 m², looduslik rohumaa 4220,0 m², metsamaa 37,0 m², õuemaa

27675,0 m² ja muu maa 20082,0 m².

Ees-Age, Eespõllu, Agepõllu ja Agemetsa kinnistutele kavandatakse elamuid. Metsage

kinnistule kavandatakse puhkemaja (majutusasutus). Haage tee L1 ja Oja tn 5 kinnistute kaudu

planeeritakse vajalikke transpordikoridore. Kavandatav tegevus asub kahel pool Tõrvandi-

Roiu-Uniküla teed (kõrvalmaantee nr. 22140) km 8,79-9,05, mille keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 1617 sõidukit (DP protsessis viiakse läbi ka liiklusprognoosi koostamine ja

müralevi modelleerimine).

Joonis 1.1. DP asukoht (märgitud violetse joone ja kollase taustaga). Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2025.

6 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Peaeesmärgis on seega elamukvartali (üksik (kinnistu ≥ 3000 m2) ja kaksikelamud (kinnistu ≥

4000 m2)) kujundamine (lähteseisukohtade eelne visioon vt joonis 1.2). Enne kohaliku

omavalitsuse poolt väljastatud lähteseisukohti oli kavandatud 18 üksik- ja 6 kaksikelamut

(maksimaalne kõrgus kuni 9 m ja 2 korrust) koos kuni kahe abihoonega (kõrgus kuni 6 m ja 1

korrus). Lõplik kruntide arv, lähtudes ka lähteseisukohtades määratud üldmaa vajadusest,

selgub planeeringu edasises protsessis. Hetkel on teada, et olulisel määral nende arv ei suurene

ega ka vähene. Lähteseisukohtades esitatud abihoonete kõrguspiiri (kuni 5 m) võetakse

edasises protsessis arvesse. Elamutele lisandub 1 puhkemaja (kuni 3 abihoonet) ehk

majutusasutus, mille äärset tiiki (< 0,4 ha; ei ole EELIS registri veekogu) puhastatakse /

süvendatakse. Tiheasustusalal hoonestatud katastriüksusel tagada vähemalt 30% haljastatus

(vähemalt 10% kõrghaljastatud). Lisaks on kavandatud maaüksused teedele ja tänavatele;

loodusliku ja haljasala maadele ning metsamaadele. Tehnovõrgud lahendatakse kõik

ühisvõrkude kaudu (võrguvaldajate tehnilised tingimused küsitud), sellest tulenevalt täpsustub

samuti planeeringu lahendus peale eelhinnangu koostamist.

Nagu juba eelnevalt kirjeldatud, siis kavandatav tegevuse visiooni (joonis 1.2) on varasem kui

lähteseisukohad (väljastanud kohalik omavalitsus). Vastavalt lähteseisukohtadele läheb

kavandatav korrigeerimisele. Alljärgneva puhul on lähtutud lähteseisukohtadest ja planeerijalt

saadus informatsioonist. Planeerimisel arvestatavad pidepunktid (esitatud kokkuvõtlik

refereering kogutud teabest, arvestades ka eeltoodud infot):

 Elamumaa kasutusotstarbega maa-alade juurde vähemalt 10% planeeritavast maast

kavandatakse piirkonda teenindavaks üldmaaks. Üldmaa kavandada nii Eespõllu

katastriüksuse poolele, kui ka Agepõllu katastriüksuse poolele st kavandada kaks eraldi

üldmaa ala vastavalt lähteseisukohtadele. St lõunapoolsele alale planeeritakse samuti

avalikult kasutatav üldmaa, koos mänguväljakuga, ilmselt planeeritava ja olemasoleva

elamurajooni vahelisel alal, Haage tee läheduses (asukoht jm nüansid kujunevad DP

edasise koostamise käigus).

 Tehakse koostööd nt Keskkonnaametiga, Transpordiametiga, Päästeameti Lõuna

päästekeskusega, AS Emajõe Veevärgiga, Elektrilevi OÜ-iga, Telia Eesti AS-iga ja

Eesti Lairiba Arenduse SA-ga, mh tulenevalt paikkonna tehnovõrkudest. Arvestatakse

tehniliste tingimustega. Transpordiameti osas mh liikluse tulevane korraldus ja taristu

ehitus. Elektrilevi OÜ nägi tehnilistes tingimustes ette kahe uue kompleksalajaama

vajadust (pos 1 ja 10 vahele ning 20 ja 27 vahelise sissesõidu lähedusse). AS Emajõe

Veevärk hindas eeldatavaks veevajaduseks 15,5 m3/d (sh ärajuhitav reovee kogus).

 Hoonete fassaadid kavandatakse tänavaga paralleelselt. Arvestatakse olemasoleva

väljakujunenud ruumilise keskkonnaga/lähipiirkonna hoonestuslaadiga. Selleks

jälgitakse nii hoonete mahte, ehitusjoont, katusekaldeid, kui ka arhitektuurseid

lahendusi/nõudeid. Välditakse naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale.

 Valla haldusterritooriumil jääb suuremas osas radoonitase pinnaseõhus 50 kuni 100

kBq/m³ vahele, mida loetakse kõrgeks. Radooniohu täpsustamiseks, enne hoonete

projekteerimist, määrata pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele

rakendada ehituslikke meetmeid radooni hoonesse sisseimbumise tõkestamiseks.

 Parkimine lahendada krundipõhiselt, vastavalt normatiivile. Krundisiseste teede ja

platside katteks kasutada erinevaid materjale (keelatud on kõiki pindasid katta

asfaldiga). Parkimisalade planeerimisel kasutada betoonkivi/murukivi katteid vms.

 Sademevee ärajuhtimine lahendatakse looduslikke võimalusi kasutades, kindlustades

sademevee mittevalgumise kõrval kinnistutele. Suublasse juhitav sademevesi peab

vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise

ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

7 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

nõuetele.

 Piirdeaia (keelatud läbipaistmatud) lubatud kõrgus kuni 1,5 m. Ristmikul või ristmiku

lähialal paiknevad piirded ei tohi halvendada nähtavust. Teepoolne piire rajada

vähemalt 1 m katastriüksuse piirist sissepoole. Arvestatakse lumelükkamisega st piirete

kaugus teest vähemalt 1,5 m.

 Planeeringualal asuvad karuputke kolooniad, seega on planeeringualal asuva karuputke

koloonia alalt kaevatava pinnase kasvupiirkonna alalt välja viimise, müümise ja mujal

täiteks kasutamise keeld. Koloonia piirkonnas kaevetööde tegemisel tuleb karuputk

välja kaevata ja vastavalt Keskkonnaameti juhistele nõuetekohaselt käidelda.

8 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 1.2. DP kava eskiis visiooni (Väliprojekt OÜ, 12.08.2025) joonise tõmmis – enne lähteseisukohtade väljastamist (st ideekavand täpsustub

lähteseisukohtade alusel, kuid käesolev visioonijoonis annab üldise ülevaate võimalikust tulevasest maakasutusest).

9 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Lisainfoks (DP lähteseisukohtades nimetatud karuputke osas) - karuputke kolooniate asukohad

(joonis 1.3) kavandatava tegevuse piirkonnas: Agemetsa (18502:001:0085) kinnistul on T247

(pindala 0,0935 ha; tõrjemeetod: käsitsi mürgitamine; raskusaste 4 (hääbuv); seisund: tõrjutav)

ja T207 (pindala on 0,7087 ha; tõrjemeetod: käsitsi mürgitamine; raskusaste: 2 (keskmine);

seisund: tõrjutav) kolooniad; Ees-Age (18501:001:1348) kinnistuli oli kolooniad JT344 ja

JT178, mis on hävinud.

Joonis 1.3. Kavandatava tegevuse piirkond (violetne joon ja selle sees kollane taust) ja ümbritseva ala

karuputke kolooniad. Alus: Maa- ja Ruumiameti (2025).

10 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Riiklike andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (06.11.2025

a.)) infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025). Antud töös on käsitletud

võimaliku mõjuala eeldustega alana 100 m tsooni hoonestusaladest, igas suunas. Üldise

taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala.

Kavandatav tegevus asub Tartu maakonnas, Kastre vallas Kurepalu külas. Küla piirneb

kavandatava tegevuse alal Kõivuküla ja Roiu alevikuga. Kastre vald moodustati 2017. a, kui

ühinesid senised Haaslava, Mäksa ja Võnnu vald ning ühendvallaga liideti senise Meeksi valla

Järvselja ja Rõka küla. Kastre valla rahvaarv oli 6557, seisuga 14.10.2025 (Kastre valla

kodulehekülg, 2025) ja pindala on 492 km2. Vallas on 2 alevikku (Roiu ja Võnnu) ning 49 küla.

Kurepalu külas oli 201 elanikku seisuga 31.12.2021 (Kurepalu, 2025). Kavandatud hoonestus

alad jäävad enamasti tiheasustus alale. Kavandatav tegevus on linnulennult ca 6 km kaugusel

Tartu linna piirist.

Kavandatava tegevuse kinnistud piirnevad (tabel 2.1 ja joonis 2.1) edelast elamumaadega

(lähimad eluhooned ca 15 m kaugusel), kagus tootmismaaga (WoodMore OU Estonia

WAREHOUSE, vt täpsemalt ptk 2.2), läänest idast ja põhjast maatulundusmaadega. Ala läbib

kõrvalmaantee nr. 22140 (vt ka ptk 1). Kavandatavast tegevusest paiknevad bussi peatused

kaugel ca 800 m loodes „Kure“ mõlema suunaline ja kagus „Roiu kauplus“ mõlema suunaline.

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (ptk 1) alaga seostuvad katastriüksused (teede puhul (DP ala tsoonis)

ka sellest järgnev kinnistu), vt ka joonis 2.1. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Nr Lähiaadress Katastritunnus Sihtotstarve

1 Udre 18502:003:0210 Maatulundusmaa 100%

2 Oru 29101:001:1270 Maatulundusmaa 100%

3 Oruage 18502:001:0081 Maatulundusmaa 100%

4 22140 Tõrvandi-Roiu-

Uniküla tee

18502:001:0058 Transpordimaa 100%

5 Kuslapuu tee 4 18502:001:0007 Elamumaa 100%

6 Kure 29101:001:1410 Maatulundusmaa 100%

7 Kolga 18502:001:0004 Maatulundusmaa 100%

8 Tankla tee 6 29101:001:1009 Maatulundusmaa 90%; Tootmismaa 10%

9 Kännu 18502:001:0087 Maatulundusmaa 100%

10 Oja tn 5 18502:001:0006 Tootmismaa 100%

11 22140 Tõrvandi-Roiu-

Uniküla tee

18502:003:0035 Transpordimaa 100%

12 Haage tee L1 18501:001:1470 Transpordimaa 100%

13 Haage tee 2 18502:003:0143 Elamumaa 100%

14 Age tee 18502:003:0141 Transpordimaa 100%

15 Haage tee 4 29101:001:1874 Elamumaa 100%

16 Haage tee 6 29101:001:1873 Elamumaa 100%

17 Age tee 22 18502:003:0159 Elamumaa 100%

18 Haage tee 9 18502:003:0298 Elamumaa 100%

19 Haage tee 7 18502:001:0068 Elamumaa 100%

11 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.1. DP ala (märgitud violetse joone ja kollase taustaga) ja naabrid (vt ka tabel 2.1) ning

ümbruskond. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2025.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (2019) koostamisel lähtuti üleriigilisest planeeringust

Eesti 2030+, riiklikest arengukavadest jm asjakohastest dokumentidest. Kurepalu küla jääb

Tartu linna lähivööndisse (tiheasumi laienemisalal (joonis 2.2)). Kavandatav tegevus on

väärtuslikul maastikul „Kurepalu-Vooremäe“ (K7 (I), mille pindala on 2932 ha), kuid ei ole

rohelise võrgustiku alal, ega puhke-eeldustega piirkonnas. Kavandatav tegevus ei ole ka

väärtuslikul põllumajandusmaal (mullaviljakus 50 punkti ja rohkem). Maastikuliste väärtuste

säilimine tagatakse mh järgmiselt, uute kompaktse hoonestusega alade (nn kinnisvaraarenduse)

põllumajandus- ja metsamaadele lubamisega vaid tiheasumite aladel (sh võimalikud

laienemisalad). Väärtuslike maastike määramisel ning nende kaitse- ja kasutustingimuste

seadmisel ÜP-s hinnatakse säilinud maastikuväärtused üle. Kurepalu-Vooremäe (K7) säilimist

tagavatest meetmest (2006. a. kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust

12 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“) siinkohal asjakohane: Mõra jõe äärse

liigtiheda hoonestuse (kruntide moodustamise) vältimine.

DP-ga hõlmatud ala asus varasemalt (enne 2017. a haldusreformi) Haaslava vallas. Haaslava

valla üldplaneering (ÜP, 2007), mis kehtis DP algatamisel, nägi mh ette väljakujunenud

keskuste arendamist ja osalist laiendamist ning Tartu linna rekreatiivse ja majandusliku

tugialana toimivat elu- ja töökeskkonda ning intensiivset arengut. Kavandatav tegevus jäi

elamumaale, kohaliku tähtsusega väärtuslikule maastikule, puhkepiirkonda. Ei asunud

rohelises võrgustikus ega väärtuslikul põllumajandus maal. Reoveekogumisaladeks oli ÜP-s

määratud detailplaneeringu kohustusega alad Haaslava külas ja sellega piirneval alal ning Roiu

alevikus ja Kurepalu külas.

Kastre valla üldplaneeringu (kehtestati 09.10.2025 Kastre Vallavolikogu otsusega nr 219) eesmärk on kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste nüüdisaegne määratlemine. Kavandatava tegevus on tiheasustusalal (TA5) ja

peamiselt elamumaal. Kavandatav jääb (joonis 2.2) väärtuslikule maastikule „Kurepalu-

Vooremäe“ ning osaliselt arheoloogiatundlikule alal, kuid ei ole väärtuslikul põllumajandus

maal. Mõra jõe sängi ümber on rohelisevõrgustiku koridor ja tugiala, milleni kavandatud

hoonestusalad ei ulatu (võrgustikku ehitamine oleks ka keelatud).

Joonis 2.2. Väljavõte väärtusteste ja piirangute kaardist ja kavandatav tegevuse (tähistatud violetsega

indikatiivne) tsoonist. Alus sh Kastre valla üldplaneering (09.10.2025).

Uue kehtiva ÜP järgselt on elamu maa-aladele Kurepalu külas lubatud ehitada ainult üksik- ja

paariselamuid (kruntide suurused vastavalt ≥ 3 000 m2 ja ≥ 4 000 m2). Ptk 1 kirjeldatud DP

lähteseisukohtade väljastamisel on kohalik omavalitsus arvesse võtnud ka ÜP koostamisel

kogunenud ja tänases kontekstis nüüdisaegset teavet. Mh ÜP-s sätestatud maksimaalne

ehitisealune pind nii üksik- kui ka paariselamu korral on 20%, kuid mitte rohkem kui 1 000 m2.

Väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused (käesoleval juhul asjakohane):

uute ehitiste kavandamisel või vanade ümberehitamisel arvestada antud piirkonnale

iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadi ja -traditsioonidega ning tuleb jälgida, et uuendus ei

rikuks maastiku üldilmet. Arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb uue ÜP kehtestamise järgselt

kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti

arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui algatatakse detailplaneeringut

või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii

13 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada

arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31).

Kastre valla energia- ja kliimakavas (2022) nenditakse, et ÜP-s (varem kehtinud) on

elukeskkonna kavandamisel tähelepanu pööratud rohealade ja haljastuse säilitamisele ja

rajamisele. Ehituse teekaart 2040 (2023, Rohetiiger SA) seab eesmärgiks vähendada ehitus-

ja kinnisvarasektori CO2 emissiooni 85% aastaks 2040. Ühe võimalusena on soosida elamuid,

mis ei ole vaid ühepere kasutuseks mõeldud, tagades tihedamat, ruumi- ja kliimasäästlikumat

ehitatud keskkonda.

Kastre valla arengukava aastateks 2019-2028 (ajakohastatud 2023) annab tervikliku

raamistiku omavalitsusüksuse vastutusvaldkondade (lühidalt sotsiaal, majandus/maakasutust,

keskkond) arendamisele. Arengukava ei piira elamute arendamist. Valda läbib Irboska-Tartu

maagaasi kõrgsurvetoru, mille harutoru varustab gaasiga ka Kurepalu elamute ja

tööstusettevõtete ning asutuste lokaalkatlamaju. Paljude piirkondade küttevajadus on seega

lahendatud lokaalsete gaasikateldega, mille kasutamist saab laiendada. Arengukava üks

eesmärke on soodustada ka majutusteenuse pakkumist vallas. Kastre valla arengukava 2025-

2035 (Kastre Vallavolikogu 24.04.2025 määrus nr 73) ei muuda varasema kava põhisuundi.

Siinkohal saab välja tuua, et kava arengusuunad 1 ja 2 toetavad avalikke rekreatiivsete alade

vajalikkust (mitmekesistamaks mh elamupiirkondi ja toetamaks turismi).

Kastre valla Kurepalu küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ajakohastamist nägi ette Kastre

valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. Tööd teostati

2021-2022. a, sh reovee juhtimine Roiu reoveepuhastisse (katastriüksuse tunnus

18502:001:0079; rekonstrueerimise projekt 2021. a). Kurepalu külas oli 2022. a seisuga

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud ligikaudu 48% elanikest vastavalt Kastre valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035. DP-le on tehnilised

tingimused väljastanud kohalik vee-ettevõtja, vt ka ptk 1.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Mõra jõge

(VEE1045700), mis on 30,3 km pikk. DP kava tegevus jääb Mõra jõest ca 80 m kaugusele (DP

kava ala ulatub jõeni, aga hoonestus alad kaugemal). Jõgi on kesises seisus, eesmärk

saavutamata. Veekogum hea seisundi saavutamine > 2027. a. Veemajanduskava järgne

koormus põllumajandustegevus (haritavalt maalt, loomakasvatushoonetest (laudad,

sõnnikuhoidlad)), metsakuivendus, süvendamised, ühiskanalisatsiooniga ühendamata

majapidamised, alla 2000 ie reoveepuhastid ja muud heitveelasud, paisrajatised. Meetmed:

 Järelevalve tegemine põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete täitmise üle;

 Keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse riiklik korraldamine;

 Taimekaitsevahendite kasutamise ja hoiustamise nõuete üle järelevalve teostamine;

 Keskkonnakaitselubade (sh komplekslubade) tingimuste täitmine;

 Veekogumil riikliku järelevalve tegemine (sh kalade läbipääsude osas);

 Uurinud veekogu hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise hindamiseks ja

elupaikade taastamiseks/tegevuste (sh veekogude tervendamine) elluviimine;

 Järelevalve ja ettekirjutuste tegemine ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja kalade

läbipääsu tagamiseks (loastamata tõkestusrajatised);

 Tõhusate väetamistehnoloogiate kasutusele võtmine;

 Täiendavate pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate rakendamine;

 Taimekaitsevahendite kasutamise piiramine;

 Keskkonnahoidlike taimekaitsetehnoloogiate sh biotõrjavahendite kasutamine.

14 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1 või ptk 2

sissejuhatavas osas ning 2.1-s ei käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet

(võib täiendada ka ptk 1 ja 2.1 esitatut).

Kagu-Eesti lavamaal moodustavad aluspõhja savist ja aleuriidist vahekihtidega liivakivid.

Pinnakatte moodustavad kerge saviliivmoreen liivakiviga ja savimuldadega (AS Infragate

Eesti, 2022). Maa- ja Ruumiameti (2025) järgselt DP kava alal moodustavad aluspõhja Aruküla

kihistu (D2ar) kivimid, mille pinnakatteks liiv. Arendusala aluspõhjaline põhjavesi on nõrgalt

kaitstud. Kavandatava tegevusala muldkate (joonis 2.3) - peamiselt on leostunud mullad (Ko;

Koe), leetunud mullad (LkI), gleistunud leetunud mullad (LkIg), leetjad gleimullad (GI),

deluviaal deluviaalmullad (D), lammi gleimullad (AG), gleistunud lammimullad (Ag). DP kava

ala ei jää märg- ega üleujutusalale. Pinnase radooni riski taset on kirjeldatud juba ptk 1.

Joonis 2.3. Kavandatava tegevuse piirkond (violetne joon ja selle sees kollane taust) ja ümbruskonna

mullad. Alus: Maa- ja Ruumiameti (2025).

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal ja

lähiümbruses (ca 100 m) maardlaid ega ohtlike käitiseid või nende ohualasid. Kavandatav

tegevus ei jää maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud maaparandussüsteemide

ehitiste reguleerivasse võrku. Lähim maaparandussüsteem on „Kortsu“ (2104600020070;

ehitise kasutuselevõtu aasta on 1967), mis jääb kavandavast tegevusest kirdesuunal ca 100 m

kaugusele.

Kavandatava tegevuse kinnistud piirnevad kagus tootmismaaga (WoodMore OU Estonia

WAREHOUSE), kus ladustatakse puitu (teadaolevalt pole keskkonnaloa kohustust).

Naabruskonnas (ca 400 m kaugusel kirde suunal) on ka keskkonnakompleksluba (nr.

KKL/321618) omav Männiku veisefarm (Männiku Piim OÜ). Veisefarmis peetakse kuni 400

lüpsilehma (sh 65 kinnislehma), 310 lehmmullikat ja 100 vasikat. Kotkas infosüsteemis ei ole

esitatud detailseid andmeid õhusaaste leviku osas. Seega kirjeldatakse siinkohal analoogiat -

Laadi farmi rekonstrueerimise (kuni 500 lüpsilehma, 110 kinnislehma (sh ca 20 poegivat

looma), 150 mullikat, 240 vasikat) alusel saasteallikate koosmõjus moodustuv NH3 ühe tunni

15 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

maksimaalne saastatuse tase 94 µg/m3 ulatus ei olnud suurem kui 260 m. Piirväärtus oli

saavutatud ca 170 m kaugusel (Alkranel OÜ, 2013 – 2015).

DP kava alal ja lähiümbruses (ca 100 m) ei ole kultuurimälestisi, ristipuid, ega pärandkultuuri

objekte (Maa- ja Ruumiameti, 2025). Kavandatud tegevuse lõuna osas, loode suunas on

pärandniit „Muu niit“ (18502:001:0081; pindala on 0,56 ha).

DP kava alale (väljas pool hoonestus alasid) jääb Age oru hoiuala (KLO2000234), mille

pindala on 22,5 ha (maismaa pindala on 21,4 ha; Keskkonnaportaal, 2025). Age oru hoiuala

kattub Age oru loodusalaga (RAH0000139; EE0080302) täpsemalt vt ptk 3. Age oru hoiuala

kaitse-eesmärgid (Vabariigi Valitsuse vastu võetud 01.06.2006 määrus nr 129) kattuvad samuti

Natura 2000 ala eesmärkidega, st kirjeldatud ptk 3.

EELIS (06.11.2025. a) põhjal jäävad DP kava alast välja vääriselupaigad ja kaitstavad seene

ja sambliku liigid. Kaitstavad loodusobjektid jäävad põhja-loode suunda: väike-konnakotkas (I

kategooria (Clanga pomarina); KLO9126584 (sigimispaik; viimane vaatlus 2024, 1 paar

viimati 2014 a); püsielupaik (KLO3001547 ja püsielupaiga skv (KLO3101757)), roomav

öövilge (III kaitsekategooria (Goodyera repens); KLO9323703 (viimane vaatlus 2010 a)) ja

rohekas käokeel (III kaitsekategooria (Platanthera chlorantha); KLO9323687 (viimane

vaatlus 2010 a)). DP kava alale jääb Natura elupaik 6450 ja Mõra jõeoru allikad (350225486),

kuid mõlemad jäävad hoonestusaladest välja (st jõe äärsed alad).

Väike-konnakotkas (I kaitsekategooria) - üks Euroopa arvukamatest kotkastest, pesitsevaid

paare 16 400-22 100 (BirdLife International 2004, 2015). Pesitseb Kesk- ja Ida-Euroopas,

vähesel määral ka Lähis-Idas. Talvitub Lõuna- ja Kagu-Aafrikas. Eestis pesitsevatest kotkastest

on arvukaim (ja viimaste aastakümnete jooksul olnud stabiilne). Väike-konnakotka

liigitegevuskava alusel võib kodupiirkonnaks üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist

ala ümber pesa. EELISes piiritletakse väike-konnakotka elupaigad selliselt, et need hõlmaks

liigile minimaalselt pesitsusrahuks vajalikku ala, milleks on pesast kuni 300 m raadiusesse jääv

pesitsemiseks sobiv metsaala (liikumispiirang 15. märtsist kuni 31. augustini). Elupaigana

eelistab mosaiikset maastiku, kus on nii rohumaad kui ka metsad ja vooluveekogud. Sööb

pisiimetajaid (uruhiiri, mutte), kuid samuti teisi väiksed ning keskmise suurusega loomi nagu

kahepaiksed (konnad) ja linde ning vähesel määral kala. Eestis liigi arvukus on olnud viimaste

aastakümnete lõikes stabiilne. Liigi soodsa seisundi säilitamiseks olulisemad meetmed ̶

häirimise vähendamine pesapaikades ning toitumisalade säilimise ja kvaliteedi tagamine

(Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava, 2018).

Roomav öövilge (III kaitsekategooria) katteseemnetaime ohustatuse hinnang on 6 (soodsas

seisundis, 2017). Ohuteguriks lageraie, mille tulemusena liik reeglina kaob, ei aita ka

säilikpuude jätmine (Lõhmus, Kull 2011).

Rohekas käokeel (III kaitsekategooria) on Eestis suureneva arvukusega taim, mis ei ole Eesti

punase nimestiku järgi praegu küll ohustatud (2017. hinnang 6), kuid on siiski arvatud

looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III

kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Levinud peamiselt Lääne- ja Lõuna-Eestis, kuid

leiukohti on ka mujal Eestis. Liigi peamine ohutegur on niitude, karjamaade jms avamaade

võsastumine. Ohuteguriteks on ka noppimine ja metsaraie.

16 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Natura 2000 alade eelhindamine

Käesolev ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura

2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (R. Kutsar jt,

2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised

suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon, 28.09.2021. a). Samuti on järgitud dokumenti „Age oru hoiuala

kaitsekorralduskava“ (Keskkonnaamet, 2013) ning muid asjakohaseid materjale. Natura

hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1. Käesolevas dokumendis

keskendutakse eelhindamise tasandile.

Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021.

17 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad,

mida võidakse mõjutada

Kavandatav tegevus – Eespõllu (18501:001:1349) ja Agepõllu (18502:001:0086)

katastriüksuste ning lähialale (kokku lähialas 5 kinnistut hõlmatud, vt ka ptk 1) peamiselt

elamukvartali ja sellega seotud maakasutuslike põhimõtete kujundamine (täpsem teave ptk 1).

Tegevus ei ole seotud Natura 2000 alade kaitse korraldamisega. Paikkonnaga on seotud Natura

2000 ala – Age oru loodusala (RAH0000139; EE0080302), mille pindala on 22,51 ha (veeosa

1,14 ha). Age oru loodusala kaitstakse (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615)) järgnevaid elupaigatüüpe

(vt ka joonis 3.2, maismaa elupaigatüüpide osas):

 jõed ja ojad (3260; Mõra jõe alal (DP ala juures otseselt elupaigatüüpi näidatud ei ole));

 liivakivipaljandid (8220; väljaspool DP ala, Mõra jõe teisel kaldal, jõest lõuna suunal);

 rohunditerikkad kuusikud (9050; väljaspool DP ala, Mõra jõe teisel kaldal, jõest lõuna

suunal).

Eelnevast loendist Natura 2000 alal kaitstavatest elupaikadest viimased kaks nimetatut jäävad

kavandatavad hoonestus alad ca 100 ja enama m kaugusele, kuna jäävad reaalsest tegevusest

eemale ja teisele poole jõge, siis ei ole põhjust eeldada neile mõju ja järgnevalt ei käsitleta.

Elupaik jõed ja ojad (3260) jääb ca 55 m kaugusele lähimast hoonestusalast. Siinkohal võetakse

eeldus, et terve Mõra jõgi, Natura 2000 alal, on siiski oluline, tagamaks loodusalal võetud

kaitse eesmärke (elupaigatüübi 3260 osas, vt tabel 3.1). Vastava tabeli sisendteabe allikaks on

mh EELIS (06.11.2025), „Age oru hoiuala kaitsekorralduskava“ (Keskkonnaamet, 2013) ning

hinnatav projektikavand ning selle juurde kuuluvad dokumendid (vt ptk 1).

Tabel 3.1. Age oru loodusala ja kavandatava tegevuse alaga seonduvad (DP kava alast kuni 100 m)

elupaigatüübid või nendega otseselt seotud objektid. Allikad EELIS (Eesti looduse infosüsteem,

Keskkonnaagentuur, 06.11.2025); Age oru hoiuala kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2013). Loodusala elupaigatüübi taust-

andmed vm asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad,

käesolevas kontekstis)

Kaitse-

eesmärgid

Jõed ja ojad (3260; Mõra jõe alal

(DP ala juures otseselt

elupaigatüüpi näidatud ei ole)) ̶

Natura 2000 standardandmebaasi

alusel elupaigatüüpi 0,22 ha-l (B

esinduslikkusega)

Ohutegurid – paisutamine; erosioon oru

nõlvadel. Meetmed – eemaldada Mõra

jõele langenud puud, oksarisu jm veevoolu

takistavad objektid vastavalt vajadusele;

õrnal pinnasel metsateatiste tingimuslik

kooskõlastamine

Elupaik säilinud

0,22 ha suurusel

alal seisundiga B

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kuhu oli esile

toodud asjakohane Natura 2000 ala (loodusala) elupaik, mis seostus enim käsitletava

tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud kokkuvõte võimalikest ohtudest

elupaigatüübile seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega. Tabeli alusel ei

ole fikseeritud ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele.

Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest loodusala asjakohasele (vt tabel 3.1) elupaigatüübile seoses

kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega.

Elupaigatüüp Tegevuse

mõju/oht Selgitus (juhindudes teadaolevatest ohuteguritest jm asjakohasest)

Jõed ja ojad

(3260; Mõra

Puudub Kavandatav tegevuse ala piirneb Mõra jõega, millel paikneb ka tabelis

3.1 esitatud elupaigatüüp (DP ala juures elupaigatüüpi otseselt

18 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Elupaigatüüp Tegevuse

mõju/oht Selgitus (juhindudes teadaolevatest ohuteguritest jm asjakohasest)

jõe alal (DP

juures elu-

paigatüüpi

näidatud ei

ole))

fikseeritud ei ole). Tegevusega ei kavandata paisutamist. Reaalne ja

senisega võrreldes intensiivsema maakasutusega tegevus (elamute

kruntidel) jääks ca 55 m kaugusele jõest. Jõe oru nõlvadele ei

kavandata raieid või rajatisi, mille tõttu pinnas saaks kahjustada ja seda

ei kindlustata, mis tekitaks erosiooni ja mõju eeldusi omakorda jõele

(sh selle kaitse-eesmärgile). Elamu ala reovee nõuete kohane puhastus

tagatakse selleks ettenähtud kohaliku omavalitusese vee-ettevõtja

hallatavas puhastis, st ka vastava valdkonna kaudu puuduvad kaudsed

negatiivsed mõju eeldused.

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 ala (Age oru

loodusala) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000

alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju

eeldusi analüüsitud loodusala eesmärkidele ei ole. Siiski toob käesoleva töö koostaja

siinkohal välja veel järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000 aladega seotud kavade ja

projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete

3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest nähtub, et hinnangud tuleb

üle vaadata, kui kava või projekti ettevalmistamise käigus muudetakse või täiendatakse. Nt

senisega võrreldes suureneb DP kava ala, Natura 2000 ala väärtusteni ulatudes ja eesmärkide

mõjueelduste suurenemise kontekstis.

19 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse prognoos

Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d

(koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või

mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude

kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid

aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (4.1-4.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

4.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 4.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Tartu maakonnas, Kastre vallas Kurepalu külas

tiheasustusalal (DP ei ole kehtivat ÜP-d muutev). Kehtiv maakonnaplaneering soosib samuti

kavandatavat maakasutust (tiheasumi laienemisalal). Kehtiv ÜP ei muuda jällegi juba

varasemalt teada olevaid suuniseid, mis toetavad DP-ga kavandatavaid maakasutusviise.

Puuduvad konflikti eeldused rohevõrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa

funktsioonidega. Väärtusliku maastikuga seonduvaid eripärasid arvestab juba ka valla poolne

DP lähteülesanne. Valla arengukava järgselt on fikseeritud vajadus ka puhketeenuste

arendusnõudluse osas ning nimetatud eesmärkigi kannab ka DP (ärifunktsiooniga puhkemaja

kinnistu koos avatud üldkasutatavate rekreatiivsete aladega (üldmaadel)). Seega on DP

ideekavand (vt ptk 1) oma iseloomult sobiv vastavasse asukohta, täpsustudes tehniliste

20 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

nüansside osas juba planeerimisprotsessi raames (mh läbiviidavate uuringute alusel, sh

kõrvalmaantee liikluse mõjusid täpsustav mürauuring).

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks

teadaolevalt takistavaks teguriks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja valla ÜP põhimõttelisi

arengusuundi, toetades tiheasustuspiirkonna ajakohase tervikliku arengu eelduseid (vt ka ptk

4.1). Kavandatava tegevuse iseloomu (ptk 1) ja paiknemist arvestades ei takistata teiste

ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku

tekkeks. Tegevusi toetab ka paikkonnas olemasoleva tehniline taristu, sh vee- ja

kanalisatsioonisüsteemid, mida on arendatud vastavalt valla valdkondlikele arengukavadele (vt

ka ptk 2.1).

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 4.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (vastavalt teadaolevatele

lähtetingimustele, vt ptk 1) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

DP kava edasine menetlus (DP koostamine, tutvustamine jms) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ptk-is 4.1 kirjeldatust). DP menetlustasandi

puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse

valdkondadesse.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad ka keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

21 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

DP-ga sätestatud (selle kehtestamisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. DP menetluse

protsessi esitatakse vajadusel (eelhinnangu ptk 4.5 alamptk-s) ka suuniseid ja tingimusi, mis

on mh sisendiks vastava aktuaalse teabe ja/või situatsiooni loomisele (DP menetluse

jätkumisel).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse

või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga

peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev

DP protsess (DP menetluse jätkumisel) riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL

nõuetest), toetudes sh eelhinnangu ptk 1, 2, 3, 4.1 – 4.3 ja 4.5 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Vastavaid

muutusi ja nende võimalikke mõjusid on käsitletud juba ptk 4.1, kust ei nähtunud oluliste

negatiivsete mõjude avaldumise võimalusi.

Ala on sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi (muld/pinnas)

lokaalne häirimine (esmajärjekorras ehitus) ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid

muutusi. Muuhulgas tuleb esile tuua, et vastavas asupaigas säilitatakse haljastatud aladena

märkimisväärne osa planeeritavast maaüksuse kogupindalast (sh üldmaa sihtotstarbega maa-

alade reserveerimise tõttu). Kavandatud on säilitada metsamaad nii planeeringuala kirde kui ka

edela otsades, vt ka ptk 1.

DP-ga kavandatava arendusmahu joogiveega varustamiseks on juba kohalik vee-ettevõtja

väljastanud baastingimused, koos reovee ära juhtimise võimalusega (vt ptk 1). Paikkonna vee-

ja kanalisatsioonitrassid ning neid teenindav taristu on renoveeritud perioodil 2021-2022 (vt

ptk 2.1). DP võimalik elluviimine ei mõjuta negatiivselt olemasolevaid elamualasid ning nende

põhjaveega varustatust ja/või reovee ärajuhtimise ja puhastamise tõhusust. DP alaga piirneva

22 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

vooluveekogu mõjutamise eeldusi kontrolliti juba ptk 3 ning negatiivsete mõjude

ilmnemisvõimalusi ei tuvastatud. St puuduvad negatiivsed mõju eeldused nii pinna- kui ka

põhjavee kvaliteedi ohustamise osas.

Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või

toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid ka vastavas valdkonnas siinkohal välja

tuua ei saa.

Toetudes ptk 1 ja 2 esitatud teabele (sh kohaliku omavalitsuse energia- ja kliimakava (2022)

ning ehituse teekaart 2040 (2023, Rohetiiger SA)), siis vastavas asupaigas teadaolev arendus

ei oma mh täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhukvaliteedile ja ka kliimale (nii

lokaalselt kui ka regionaalselt).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ja 4.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Kastre vallas Kurepalu külas (ca 200

elanikuga) olevate maaüksustega. DP kava sobitub ptk 4.1 ja 4.2 põhjal paikkonda, mõjutamata

ümbruskonna maakasutust negatiivselt (mh ala füüsilisel väljaarendamisel). Lisaks võib välja

tuua, et kavandatav arendus ei tekita põhjendatud vastuolude eeldusi ka paikkonna tööstuse ja

põllumajandusettevõtlusega, mida on kirjeldatud ptk 2.2.

DP ala läbib kõrvalmaantee, mille liikluse võimalikke mõjusid kontrollitakse juba planeeringu

käigus, asjakohase sisenduuringu (müralevi modelleerimine) abil. Seega on tagatud vastava

valdkonna arvestamine DP lõpplahenduse vormistamisel, koos vajadusel müra

sisenduuringutest lähtuvate leevendusmeetmetega. Seega eraldi müra modelleerimist ja selle

vajadust siinkohal esile ei tooda (leevendusmeetmete vajaduse kontrollimiseks). Ptk 1 baasil

on arvesse võetud ka paikkonna keskmisest kõrgemat pinnase radoonisisaldust ning sellega

kaasnevaid riske, st jällegi vastava teemaga seotud leevendusmeetmeid käesolevas ptk eraldi

välja ei tooda.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

DP kava ala ei seondub põllumajandusmaaga (sh maaparandus) ning rohevõrgustikuga. DP

kava alune ala seondub väärtusliku maastikuga. Väärtusliku maastikuga seoseid vt ptk 4.1.

DP kava alal ja lähiümbruses (ca 100 m) ei ole kultuurimälestisi, ristipuid, ega pärandkultuuri

objekte (Maa- ja Ruumiameti, 2025). Seega ei esine registritesse kantud kultuuripärandit või

sellega seotud tsoone, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda

mõju olla. Kehtivas Kastre valla üldplaneeringus on pool kavandatavast DP alast määratud

arheoloogiliselt tundlikuks alaks. Seega tuleb vastavat asjaolu adresseerida ka

detailplaneeringus. Täpsemalt ̶ arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi

avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses (vt § 31) ette nähtud

23 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

tegevused (DP lahenduste elluviimisel). Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu

läbiviimise vajaduse kohta taotleda kohaliku omavalitsuse poolt, kui ehitiste alla jääv

kaevatava ala pindala on enam kui 500 m² (juhindudes ka kehtivast valla üldplaneeringust).

Planeeringualal asuvad karuputke kolooniad (vt ptk 1). Tingimused nõuetekohaseks

käitlemiseks tulevad juba DP-le kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud lähteseisukohtadest.

Seega eraldi vastavat tingimust ptk lõpus meetmeks ei seata.

Teadaolev kõrghaljastuse raie vajadus on DP kava alal minimaalne. DP menetluses sätestada

aga tingimusena, et kõrghaljastuse raiet (arendustööde teostamiseks) vältida perioodil 15.04 –

15.07 (raierahu, vähendamaks mõju eeldusi üldisele ökosüsteemile (esmatasandil linnud)).

Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja

munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine,

eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse

pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi (pesitsusperiood 15.04 kuni 15. juulini), siis ei ole

lubatud teda häirida.

DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist

oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust

ellu viia ei tohiks. DP kavaga seonduvaid looduslikke iseärasusi on avatud ka ptk 4.5.4.

Kehtivas Kastre valla üldplaneeringus on nõue, et uue elamu maa-ala katastriüksuste

moodustamisel tuleb tagada avalikud juurdepääsuvõimalused avalike veekogude kallasrajale

arvestades juba olemasolevate juurdepääsudega. Kavandatava tegevuse lähipiirkonnas on

ligipääs kallasrajale küll olemas, kuid DP edasisel menetlemisel (enne asjakohaseid

kooskõlastamisi) kaalutleda täiendavalt ja koostöös kohaliku omavalitsusega lisa ligipääsude

(täiendavalt senistele naabruskonnas) võimaldamise vajadusi, koos jõe äärse üldmaa

moodustamise vajadusega (jõe äärse tsooni väljajätmiseks elamumaadest), kallasraja ulatuses.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 DP alaga seotud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi

avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses (vt § 31) ette

nähtud tegevused (DP lahenduste elluviimisel). Muinsuskaitseameti arvamust

arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta taotleda kohaliku omavalitsuse

poolt, kui ehitiste alla jääv kaevatava ala pindala on enam kui 500 m² (juhindudes ka

kehtivast valla üldplaneeringust).

 DP edasisel menetlemisel (enne asjakohaseid kooskõlastamisi) kaalutleda täiendavalt

ja koostöös kohaliku omavalitsusega lisa ligipääsude (täiendavalt senistele

naabruskonnas) võimaldamise vajadusi, koos jõe äärse moodustamise vajadusega (jõe

äärse tsooni väljajätmiseks elamumaadest), kallasraja ulatuses.

 DP menetluses sätestada (DP seletuskirja) tingimusena, et kõrghaljastuse raiet

(arendustööde teostamiseks) vältida perioodil 15.04 – 15.07 (raierahu, vähendamaks

mõju eeldusi üldisele ökosüsteemile (esmatasandil linnud)). Looduskaitseseaduse § 55

lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik

hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui

avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi (pesitsusperiood 15.04 kuni 15.

juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

24 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1, 2, 3, 4.1 – 4.4 ja 4.5.1-4.5.3 toodud teavet.

Mõjusid Natura 2000 alale (DP kava naabruskonnas) on täpsemalt käsitletud ptk.-s 3

(negatiivsete mõjude eelduseid ei tuvastatud). Natura 2000 alaga seondub Age oru hoiuala,

mille kaitse-eesmärgid on samaväärsed Natura 2000 alaga ja kuna Natura 2000 alale mõju

eelduseid ei ilmnenud, siis ei ole mõjutatav ka hoiuala. Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidest ja

hoiuala kaitse eesmärkidest jäävad välja elupaigatüübi lamminiidud (6450) esinemisalad, mis

asuvad oru põhjas, kuhu elamuarendust ka ei kavandata.

Kavandatava tegevuse hoonestatavatele aladele ei jää kaitstavaid liike. Puhkemaja

kavandamisel arvestada III kaitsekategooria taime liikide lähedusega (öövilge (Goodyera

repens; KLO9323703) ja rohekas käokeel (Platanthera chlorantha; KLO9323687)). Mõlema

liigi puhul on ohuteguriks metsaraie, mida ei kavandata. Samas võib roomav öövilge leiupaiga

ääreala olla ohustatud ehitustegevusest (masinate liikumine). Selleks märgistada enne

ehitustöid roomava öövilge (III kaitsekategooria) leiupaik, et mitte võimaldada inimlikke

eksitusi ehitustööde aegse transpordi ja materjalide käsitlemise korraldamisel.

DP alast põhjasuunda jääb I kategooria loom väike-konnakotkas (Clanga pomarina;

KLO9126584; sigimispaik). Püsielupaik ja selle skv ei jää kavandatava tegevuse

(hoonestusalade) 100 m tsooni või tegevuspaiga piiridesse (st ei pea rakendama

liikumispiiranguid (vt ptk 2.2) DP alal). Kavandatud tegevuse järgselt jääb sigimispaiga ja

hoonestusalade vahele säilitatav metsamaa ja üldmaa. DP-ga soovitakse kasutusele võtta hetkel

valdavalt põllumaad, ÜP järgi elamumaa tiheasustusalas. Liik elupaigana eelistab mosaiikset

maastiku, kus on nii rohumaad kui ka metsad ja vooluveekogud. Piirkonda jääb piisavalt

põllumaa/rohumaa alasid ning aktiivsest kasutusest (elamumaadega seotud ehitusalad) jääb

välja ka DP-s jõeoru metsastunud osa. DP kava ideega kompaktsemaks muutuv maa-ala ei

halvenda liigi võimalikku toitumisala kvaliteedi eelduseid määral, mida tuleks lugeda

oluliseks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Ehitustööde korraldamisel jälgida, et ei mindaks III kaitsekategooria taime liigi öövilge

(Goodyera repens; KLO9323703) leiukohta. DP menetluses sätestada (DP seletuskirja)

tingimusena, et enne ehitustöid märgistada (kontrollida EELIS infosüsteemi kannet

enne ehitustöid (kuu varem)) liigi leiupaik, et mitte võimaldada inimlikke eksitusi

ehitustööde aegse transpordi ja materjalide käsitlemise korraldamisel.

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete

(ebasoodsate) mõjude avaldumist.

25 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 4.1, 4.2, 4.5.1-4.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 4.5.3 seatud

meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – temaatikat on avatud juba ptk 1, 2, 3,

4.1, 4.5.1, 4.5.3 ja 4.5.4. Ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Siiski järgida ptk 4.5.3 seatud meedet/suunist (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust), mis seondus jõe kalda ligipääsetavuse täiendava parandamise

kaalutlemisega.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 1, 2.2, 3 ja 4.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks

mõjuks.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 4.5.1. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

26 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2, 3 ning 4.1, 4.2, 4.5.1 - 4.5.5). Muuhulgas on juba

arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine

kehtivate normide alusel. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 4.1 ja 4.5.1). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

2, 3, 4.5.1, 4.5.3 ja 4.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk 4.5.3 ja 4.5.4 seatud meetmeid/suuniseid (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust), raie korraldamise

ajastamiseks ja III kaitsekategooria taime leiuala piiritlemine (ehituse ajaks).

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1, 2 ja 3 esitatud ning ptk 4.1 kuni 4.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Siiski järgida (ptk 1 teavet arvestavalt) ka 4.5.3 seatud meetmeid/suuniseid,

väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

4.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.2 – 3.3 ning 4.1 - 4.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust

KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 4.5.3

ja 4.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud, va seos Natura 2000 alaga ning Keskkonnaameti kaasamise vajadus. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Kastre Vallavalitsus)

pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd ametkondadega, vastava DP kava menetlemise

27 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti

formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Kastre Vallavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Kastre Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt

liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

28 Eespõllu ja Agepõllu kinnistute ning lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise objektiks oli Tartu maakonnas, Kastre

vallas, Kurepalu külas, Eespõllu ja Agepõllu katastriüksuste ning lähiala DP kava (ei muuda

üldplaneeringut). Peaeesmärgiks on elamukvartali kujundamine, selleks taotleda kruntide

jagamist, ehitusõiguse määramist, hoonestusala piiritlemist, tänavate maa-alade ja

liikluskorralduse määramist ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramist. Vt

täpsemalt ptk 1.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3 ja 4) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.3 ning 4.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse