Kiri

Huvitatud isik: URBAN MANAGEMENT OÜ

reg kood 11114853 Viimsi vald

Kontaktisik: Jaan Kurm [email protected] 5236646

SAKU VALLA JÄLGIMÄE KÜLAS SAVIAUGU MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostamise korraldaja:

SAKU VALLAVALITSUS

Detailplaneeringu koostaja:

RUUM JA MAASTIK OÜ Väike-Ameerika 8

Tallinn 10129

Projektijuht: Jaan Kurm

Kontaktisik: Maarja Zingel Tel: 52 242 92

maastikuarhitekt ruumilise keskkonna planeerija,

kutsetunnistus nr 109263 [email protected]

Tallinn 2025

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

2

Sisukord

I MENETLUSDOKUMENDID ............................................................................................................. 3

II SELETUSKIRI ................................................................................................................................. 4

1. Eesmärk ................................................................................................................................. 4

2. Koostamise alused .................................................................................................................. 4

2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid ............................................... 4 2.2 Uuringud, ekspertiisid ja analüüsid ................................................................................. 5 3. Planeeritud ala seosed külgnevate aladega ...................................................................... 5 3.1 Olemasoleva olukorra analüüs ........................................................................................ 6

4. Lahenduse idee kirjeldus. Planeeringu põhjendused ja kaalutlused ........................................ 7

4.3 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted ........................................................ 9 4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ......................................................................... 9

5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus .................................................................................... 10

6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ................................................................... 12

6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele..................................................................... 12 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks .......................................... 12

7. Tuleohutuse tagamine .......................................................................................................... 14

8. Keskkonnakaitse abinõud ..................................................................................................... 15

9. Kuritegevuse ennetamine ..................................................................................................... 15

10. Servituutide vajadus ........................................................................................................... 15

11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped ........................................... 16

12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja .................................. 18

III LISAD ........................................................................................................................................ 19

IV JOONISED ................................................................................................................................. 20

V KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED ............................................................................................... 21

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

3

I MENETLUSDOKUMENDID

1. Urban Management OÜ avaldus detailplaneeringu algatamise kohta 03.01.2022 2. Saku vallavalituse kiri 01.02.2022 nr 7-1/1-2 3. Saku vallavalitsuse korraldus 08.03.2022 nr 148 detailplaneeringu koostamise

algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

4. Korralduse Lisa 1 lähteseisukohad 5. Saku Vallavalitsuse teade planeeringu algatamise kohta 11.03.2022 nr 7-1/1-6 6. Saku Vallavalitsuse kiri 05.04.2022 nr 7-1/1-8

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

4

II SELETUSKIRI

1. Eesmärk

Detailplaneeringu ala paikneb Harju maakonnas Saku valla Jälgimäe külas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid:

- maa sihtotstarbe muutmine;

- kruntide moodustamine;

- ehitusõiguse määramine ärihoonete, äri – ja tootmishoonete ehitamiseks;

- hoone olulisemate arhitektuurinõuete seadmine;

- heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkude varustamise lahendamine;

- piirangute ja servituutide vajaduse määramine.

2. Koostamise alused

2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid

- Planeerimisseadus;

- Saku valla üldplaneering. Kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;

- Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn Pärnu Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku likvideerimise I ehitusetapile ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiameti korraldus 01.11.2023 nr 1.1 3/23/779;

- Projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku ja km 17,5 mahasõidu likvideerimise ehitusprojekti koostamiseks. Transpordiameti korraldus 12.05.2022nr 1.1-3/22/369

- Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18 ühendustee põhiprojekt. K- Projekt töö nr 22096;

- Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/78;

- Harju maakonnaplaneeringu täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Kehtestatud Harju maavanema poolt 14 novembril 2014 korraldusega nr 2133;

- Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“ kehtestati 2012. a;

- Saue Valla üldplaneering, kehtestatud 28.06.2021 otsusega nr 40;

- Saku valla kliima- ja energiakava 2030;

- Saku valla arengukava 2025-2035;

- EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“;

- EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

- Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;

- Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“;

- Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

- „Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“, algatatud Saku Vallavalitsuse poolt 5. juulil 2016 korraldusega nr 632;

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

5

- EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

- Looduskaitseseadus;

- „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas“ Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3;

- „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“ Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19;

- Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035;

- Saku valla jäätmekava 2022-2026;

- Transpordiameti seisukohad Saviagu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks 25.11.2025 nr 7.2-2/25/5306-4;

- Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18 ühendustee põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang.

2.2 Uuringud, ekspertiisid ja analüüsid

- Geodeetiline alusplaan: OÜ Topograaf töö nr G192020

- Jälgimäe küla, Lepiku MÜ välisvesivarustus tuletõrjevee mahuti ja pumpla projekt. Heldi Haabel 2009 töö nr 0901

- Saku vallas Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala mürahinnang. OÜ Hendrikson & Ko. 25.02.2025 töö nr 25005185.

- „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn Pärnu Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku likvideerimise I ehitusetapile ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiameti korraldus 01.11.2023 nr 1.1 3/23/779“

3. Planeeritud ala seosed külgnevate aladega Planeeritud ala paikneb Saku valla lääneosas Jälgimäe külas Tallinn-Pärnu-Ikla ja Mõisavahe tee vahetus läheduses.

Planeeringualast läände jääb põhimaantee Tallinn-Pärnu-Ikla, teisel pool maanteed asub Saue linn, kus asuvad mitmed äri- ja tootmismaa kinnistud. Valdavalt piirneb planeeritud ala maatulundusmaa kinnistutega, kuid kaguosas ja kaugemal idaosas asuvad elamumaad.

Planeeringuala asub logistiliselt heas asukohas ning alaga piirnev Tallinn-Pärnu-Ikla tagab hea ligipääsetavuse ja ühenduse.

Saku vallas asuvad planeeritud alale lähimad detailplaneeringud:

- Uueoti, Tuuleveski kinnistute detailplaneering, algatatud Saku Vallavolikogu 19.02.2006 otsusega nr 3. Saku Vallavolikogu 21.04.2016 otsusega nr 41 on lubatud jätkata detailplaneeringu koostamisega ainult Tuuleveski kinnistu osas ning väljastatud ka uued lähteseisukohad. Detailplaneeringus on kavas Tuuleveski kinnistule määrata hoonestusala ning ehitusõigus äri ja/või tootmishoonete ehitamiseks;

- Nurmeniidu kinnistu detailplaneering, kehtestatud Saku Vallavolikogu 14.07.2005 otsusega nr 83. Detailplaneeringus on kavandatud moodustada Nurmeniidu kinnistule 26 uut väikeelamukrunti, lisaks on planeeritud üks sotsiaalmaa ja kaks haljasala krunti;

- Kirsi kinnistu detailplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 10.04.2003 otsusega nr 42. Detailplaneeringus on kavandatud olemasolev kinnistu jagada kaheks. Pärnu mnt äärse krundi sihtotstarbeks on määratud 100% liiklusmaa, hoonestust pole planeeritud

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

6

rajada. Teise krundi sihtotstarbeks on määratud 95% tootmismaa ja 5% ärimaa, krundi lubatud täisehitusprotsendiks on kavandatud 40%;

- Teeääre, Toominga, Küünimäe kinnistute, Metsaääre kinnistu osa ja lähiala detailplaneering. Detailplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 19. juuni 2025 otsusega nr 23.

3.1 Olemasoleva olukorra analüüs

Planeeritud ala hõlmab vastavalt Saku Vallavalitsuse 08.03.2022 algatamise korraldusele nr 148 Jälgimäe külas Saviaugu, Metsaääre osa ja Küünimäe osa maaüksuseid. Planeeritud maa-ala suurus on vastavalt algatamise korraldusele ca 3,9 ha.

Planeeritud maaüksused:

Aadress Katastritunnus Sihtotstarve Suurus

Saviaugu 71801:003:1040 maatulundusmaa 31 684 m2

Metsaääre 71801:003:1021 maatulundusmaa ca 5 700 m2

Küünimäe 71801:003:1030 maatulundusmaa ca 1 000 m2

Planeeritud Saviaugu kinnistu on E-ehituse platvormi andmetel hoonestamata. Kinnistu asub Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ja Tallinna ringtee vahetus läheduses. Planeeritud ala piirneb maatulundus- ja elamumaa kinnistutega. Planeeritud maaüksus on haritav ja looduslik rohumaa.

Kinnistu on eraomanduses. Olemasolev juurdepääs maaüksusele on läbi Mõisavahe tee 20 naaberkinnistu, kuid juurdepääsu servituuti ei ole seatud ning juurdepääs on vaja detailplaneeringuga lahendada.

Varasemad planeeringud alal puuduvad. Alal ei ole muinsuskaitselisi piiranguid. Maaüksuse piiril kulgeb kraav ja ala on „Aiandi“ maaparandussüsteemi osa.

Juurdepääs planeeritud alale on kehtestatud detailplaneeringu alalt, milles on moodustatud transpordimaa krundi ja ette on nähtud teede avalik kasutus. Juurdepääsu lahendus on koostatud Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre kinnistute ning lähiala detailplaneeringus.

Tehnovarustus planeeritud alal puudub.

Planeeritud ala on hoonestamata vähese kõrghaljastusega rohumaa. Peamiselt on tegemist tasase pinnaga, kus maapind on ühtlaselt langev põhja suunas, kõrgused jäävad vahemikku 31.30- 31.70, ala läbivad kraavid.

Vastavalt Reaalprojekt geotehnilisele uuringule on ala aluspõhja Ordoviitsiumi ladestu Kahula kihistiku lubjakivi, mis lasub tehtud puuraukudes 2,60…3,25 meetri sügavusel. Pinnasevesi asub 1,85-1,90 m sügavusel. Tegemist on aasta keskmise tasemega ning prognoositavalt võib see tõusta ca 0,5 m võrra. Geotehniline uuring viidi läbi kogujatee projekti raames – „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn Pärnu Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku likvideerimise I ehitusetapile ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiameti korraldus 01.11.2023 nr 1.1 3/23/779“. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Harjumaa pinnase radooniriski kaardile (koostanud: V. Petersell, K. Täht-Kok ja M. Karimov; 2008) on ala normaalse radoonisisaldusega pinnase territooriumil.

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

7

4. Lahenduse idee kirjeldus. Planeeringu põhjendused ja kaalutlused Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel on aluseks Saku valla üldplaneeringus määratud maakasutus juhtotstarbed ja uue hoonestuse rajamise nõuded tiheasustusalal.

Detailplaneeringus moodustatakse kolm krunti: kaks äri- ja tootmismaa ning üks transpordimaa krunt.

Äri- ja tootmismaa kruntide hoonestusala kavandamisel on arvestatud üldplaneeringus määratud nõudega, et elamu- ja ettevõtlusalade vahele peab jääma 30m säilitatavat/rajatavat kõrghaljastust (kaitsehaljastust) võimalike häiringute leevendamiseks.

Lisaks on hoonestusala kavandamisel arvestatud Aiandi ja Topi 4 eesvoolu kraavi kaitsevööndi ulatusega, samuti tuleohutuskujadega.

Detailplaneering näeb ette võimaluse eesvoolikraavi ümbertõstmiseks.

Parkimine on lahendatud omal krundil. Igale planeeritud äri- ja tootmismaa krundile on kavandatud juurdepääs naaberala detailplaneeringus kavandatud transpordimaa krundilt.

4.1 Vastavus üldplaneeringule

Vastavalt Saku valla üldplaneeringule asub planeeritud ala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on äri- ja tootmisettevõtte maa-ala. Osaliselt jääb planeeringu ala osaliselt perspektiivse või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetava põhimõttelise maantee trassi koridori.

Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks olemasolevate tiheasutusalade laiendamisel ja uute moodustamisel vastavuses üldplaneeringuga, on liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga.

Planeeritud maaüksused vastab Saku valla üldplaneeringus ette nähtud maakasutuse juhtotstarbele. Arvestatud on, et uute äri- ja tootmisobjektide kavandamisel tuleb eelistada keskkonnasõbralikku tootmist, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest, vt. seletuskiri p. 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Kavandatud on üldplaneeringu järgne kaitsehaljastuse ala elamute- ja äri/tootmishoonete vahele.

Arvestatud on, et uute äri- ja tootmisobjektide kavandamisel tuleb eelistada keskkonnasõbralikku tootmist, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Eelistatud on energiasäästlikud ja taastuvenergial põhinevad lahendused (nt päikesepaneelide paigaldusvõimalus, LED-valgustus jne).

Käesoleva planeeringu puhul on tegemist Saku valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringu lahendusega.

Maakonna teemaplaneering

Planeeringualale ulatub riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee (Via Baltica) trassi asukoha täpsustus 12,0-44,0 km ulatuses.

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

8

4.2 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused

Planeering näeb ette kolme krundi moodustamise, millest kaks on äri- ja tootmismaa ning üks transpordimaa krunt.

Planeeritud ala jääb osaliselt kavandatavaks äri- ja tootmishoonete maaks ja osaliselt kavandatakse pos nr 1 ja 2 kruntidele kaitsehaljastus olemasolevate elamute ja planeeritud hoonete vahele.

Planeeritud krundi ehitisealune pind 40% krundi pindalast ja kõrgus kuni 3 korrust ja 14m (maksimaalne kõrgus 18m on lubatud osaliselt tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt mis kaalutakse ja otsustataks iga hoone ehitusprojekti koostamise käigus). Maksimaalseks ehitusmahuks on lubatud kahekordne ehitisealune pind, mis tagab ka et 3 kordne hoonestuse osa ei oleks massiivne ja domineeriv.

Kui hoone maksimaalne kõrgus (18m) on tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt vajalik, kavandatakse see elamupiirkonnast eemale jäävasse alasse, et vältida liigset kontrasti ümbritseva elamualaga.

Planeeringulahendus võimaldab ja soosib katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse ning muude sarnaste haljastuslahenduste rajamist, eesmärgiga parandada hoonestuse keskkonnakvaliteeti ja visuaalset ilmet.

Kõik kõrvuti asetsevad hoonestatavad krundid võib liita. Liitmise korral saab liita kruntide ehitisealused pinnad ja brutopinnad ning hoonete arv, maksimaalset kõrgust ning korruselisust muuta ei saa. Samuti jäetakse võimalus kruntide liitmiseks kõrval asuva planeeringu (Teeääre, Toominga, Küünimäe kinnistute, Metsaääre kinnistu osa ja lähiala detailplaneering. Detailplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 19. juuni 2025 otsusega nr 23) planeeritavate kruntidega pos 7-12 juhul kui tekib vajadus ühe suurema äri- ja tootmiskompleksi rajamiseks.

Kruntide ehitusõigus:

Pos nr

Plan krundi suurus

Plan hoonete ehitise- alune

pind

Suurim hoonete arv

krundil

Suurim korruse-

lisus

Hoone kõrgus maa-

Pinnast*

Maa sihtots

tarbe osakaal

DP liigid

Krundi täis

ehituse

protsent

Maa

pealne suletud bruto

pind

1 18374 7350 3 3 14/18 ÄV ja/või TL ja/või TT 0-100

40% 14500

2 19717 7890 3 3 14/18 ÄV ja/või TL ja/või TT 0-100

40% 15500

3 288 - - - - LT100 -

kokku 38379 15240 40% 30000

Märkused: - * maksimaalne kõrgus 18m on lubatud osaliselt tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt mis kaalutakse ja otsustatakse iga hoone ehitusprojekti koostamise käigus

- ehitusõigusega kruntidele on lubatud ühe maa-aluse korruse kavandamine krundi maapealse ehitusalaga samas mahus

Ä – ärimaa, T – tootmismaa, L – transpordimaa.

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

9

ÄV – väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa, TL – laohoone maa, TT – tootmishoone maa, OE – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, LT – tee ja tänava maa.

Sihtotstarvete osakaalu saab muuta järgmises projekteerimise staadiumis.

Arendaja peab tagama, et müra ei ületaks elamute juures kehtestatud normtasemeid ning müra leevendusmeetmete elluviimine on (vajadusel) arendaja ülesanne.

4.3 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted

Planeeritud alale juurdepääsuks on koostatud piirkonna liiklusskeem. Liikluslahenduse aluseks on K-Projekti poolt koostatud „Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18 ühendustee põhiprojekt. K-Projekt töö nr 22096 vt. Lisa nr 6. Lahenduse aluseks on Projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku ja km 17,5 mahasõidu likvideerimise ehitusprojekti koostamiseks, mis väljastati Transpordiameti korraldusega 12.05.2022 nr 1.1- 3/22/369. Detailplaneeringu lahendus on koostatud arvestades riigitee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0- 44,0“ trassikoridori. Detailplaneeringu lahendus vastab Transpordiameti seiskohale, et juurdepääs planeeringualale tagada kohalikult teelt. Planeeritud alale juurdepääs toimub naaberala detailplaneeringus moodustatud transpordimaa krundilt. Planeeritud transpordimaa krunt (pos nr 3) on kavandatud eraomandisse jäävana. Parkimine on lahendatud omal kinnistul ja parkimiskohtade vajadus on arvutatud lähtuvalt „Linnatänavad“ EVS 843:2016, kavandatud on 1 parkimiskoht 175 m2 brutopinna kohta.

Parkimiskohad võivad paikneda õualal väljaspool haljastatud krundiosa või hoone mahus. Krundi parkimislahenduse koostamisel tuleb arvestada, et vähemalt 10% krundi pindalast on haljastatud ala, sinna ei ole lubatud parkimisala, ladustamise vm kõvakattelise ala kavandamine. Parkimisala ei ole lubatud kavandada ka hoonestusest vabale puhveralale. Puhveralas paikneva kraavi hooldusteed saaks kasutada jalakäijate ühenduseks kui selline vajadus tekib.

Parkimisalad on planeeritud liigendatuna haljastusega, eelkõige suurekasvuliste puude istutamisega, mis aitab leevendada soojussaarte mõju, vähendada ülekuumenemist ning parandada väliruumi kvaliteeti ja visuaalset ilmet.

4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Minimaalne haljastuse protsent hoonestatud kruntidel 10% kõigil kruntidel tagatakse.

Detailplaneeringus on ette nähtud planeeringuala piires tootmismaade ja elamumaade vahele kaitsehaljastusmaa 30m. Kaitsehaljastus tähendab mitmerindelise kõrghaljastuse istutamist jne.

Krundi heakorra eest vastutab krundi omanik.

Tekkivad olmejäätmed kogutakse jäätmekonteineritesse, mis on planeeritud paigutada igale äri- ja tootmismaa krundile sissesõidutee äärde. Konteinerite aukoht täpsustatakse ehitusprojekti käigus. Olmejäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjadele.

Detailplaneeringu lahendus on lähtunud valla üldplaneeringu põhimõttest ning on ette näinud puhverala pos nr 1 ja 2 kruntidele (piirnevad elamumaaga). Puhverala on ca 30m laiune ning võimaldab minimeerida kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid naaberaladele, samuti on

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

10

elamukruntidele kehtestatud 25m laiune ehituskeeluvöönd kraavi teljest, mis koos tagavad elamutele puhverala 55m planeeritavast hoonestusalast ja võimalikest müraallikatest.

5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus

Planeeritud ala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tööprojekti koostamisel. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 486375. Detailplaneeringus on elektrivarustuse tagamiseks nähtud ette liitumine naaberplaneeringu „Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre“ alajaamast. Pos nr 1 ja 2 elektriga varustamiseks on krundi piirile planeeritud elektri liitumiskilp.

Lahendus täpsustub ehitusprojektis.

Veevarustus

Veevarustus on lahendatud vastavalt Saku Maja tehnilistele tingimustele nr ET-11044.

DP ala kavandatav veevajadus ja ärajuhitav reoveekogus - 6m3/d ja 180m3/kuus.

DP ala lähipiirkonna olemasolev veevarustuse allikas on Lepiku puurkaevpumpla, mis asub kinnistul 71801:001:1671. Lepiku puurkaevpumpla toodangust ei piisa ühisveevärgiga liituvate DP alade, sh Saviaugu DP ala, veega varustamiseks. Täiendava veevajaduse tagamiseks piirkonnas tuleb Lepiku puurkaevpumpla asemele rajada uus veetöötlusjaam koos II astme mahutitega ,vajalike torustike, elektri – ja automaatikasüsteemide ning veetöötlusega. Saku valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2024-2035 nähakse ette Lepiku puurkaevpumpla rekonstrueerimine koos veetöötlusjaama ning ühisveevärgi magistraaltorustike rajamisega. Planeeritavate kinnistute pos nr 1 ja pos nr 2 tarbeks näha ette ühendus Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga kavandatud veetorustikult (vt. Lisa 1.1).

Väljavõte teostada kolmikuga ning näha ette siibrid kummaski suunas. Ühendustorustik näha ette piki POS 9 kinnistut. Planeeritavatele äri- ja tootmismaa kinnistutele näha ette eraldiseisvad liitumispunktid - sulgarmatuur PE-otstega, spilndlipikenduse ja kapega. Liitumispunktid näha ette kuni 1m kaugusele kinnistupiirist avalikult kasutatavale maale.

AS Saku Maja poolt tagatav minimaalne rõhk ühisveevärgiga liitumispunktis on 2 bar. Projektis näidata ära kinnistule vajalik veekogus l/s, m³/h ja m³/d.

Ühisveevärgi rajamise eelduseks on, et see toimub kas ühe huvitatud isiku rahastusel või mitme huvitatud isiku samaaegsel kaasrahastusel. DP ala liitumistasu maksmise tingimustes ja liitumise ajas kokku leppimine toimub liitumislepingu sõlmimisega. Enne Lepiku veetöötlusjaama rekonstrueerimist ja II-astme mahutite rajamist ei ole võimalik DP-alal liituda ühisveevärgiga

Kanalisatsioonivarustus

Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Saku Maja tehnilistele tingimustele nr ET- 11044.

DP ala kavandatav veevajadus ja ärajuhitav reoveekogus - 6m3/d ja 180m3/kuus.

DP alale lähim olemasolev toimiv ühiskanalisatsioonitorustik paikneb Lepatriinu tee ja 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee ristmikul. Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

11

(ÜVK kava) aastateks 2024-2035 nähakse ette ühiskanalisatsiooni magistraaltorustike rajamine koos reoveepumplatega . Lisaks näeb arendamise ÜVK kava ette Tänassilma külla reovee ühtlustusmahuti rajamise koos torustike ja pumplaga. Ühiskanalisatsiooni rajamise eelduseks on, et see toimub kas ühe huvitatud isiku rahastusel või mitme huvitatud isiku samaaegsel kaasrahastusel. DP ala liitumistasu maksmise tingimustes ja liitumise ajas kokku leppimine toimub liitumislepingu sõlmimisega.

Käesolevate tehniliste tingimuste koostamise hetkel on AS Tallinna Vesi ja AS Saku Maja vahel kokku lepitud reovee vastuvõtmise võimsus (vooluhulgad) limiteeritud. Seetõttu ei ole käesoleval hetkel võimalik AS-le Saku Maja kuuluvasse ühiskanalisatsiooni täiendavaid reovee koguseid juhtida. AS Tallinna Vesi viib ellu eelvoolu rekonstrueerimise projekti. AS Tallinna Vesi hinnangul tekib võimekus AS-lt Saku Maja täiendavaid reovee vooluhulki vastu võttu 2026.a alguses.

Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035 näeb ette Tänassilma külla reovee ühtlustusmahuti rajamise koos torustikega.

Liitumine ja teenuse tarbimine saab võimalikuks peale AS-le Tallinna Vesi kuuluva eelvoolutorustiku rekonstrueerimist ning ühtlustusmahuti koos torustikega rajamist. DP ala liitumistasu maksmise tingimustes ja liitumise ajas kokku leppimine toimub liitumislepingu sõlmimisega.

Kinnistutel tekkiv reovesi tuleb kokku koguda ning suunata ühiskanalisatsiooni. Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga on kavandatud reoveepumpla rajamine, mis on Sauviaugu DP ala reovee eelvooluks. Pos nr 1 ja pos nr 2 kinnistute tarbeks näha ette ühendus Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga kavandatud kanalisatsioonitorustikult. Ühendustorustik näha ette piki POS 9 kinnistut. Planeeritavatele äri ja tootmismaa kinnistule näha ette eraldiseisvad liitumispunktid ühiskanalisatsiooniga, teleskoopne kontrollkaev min D400 malmluugiga, kuni 1m kaugusele kinnistu piirist avalikult kasutatavale maale.

Projektis näidata ära DP alal tekkiv reovesi l/s, m³/h ja m³/d.

Perspektiivselt rajatavad, arendamise kavas planeeritud torustikud ja rajatised, tuleb Saviaugu detailplaneeringuala elluviijal katta läbi liitumistasu. Liitumistasu arvestatakse sama proportsiooniga ehituse kogumaksumusest, mille moodustab detailplaneeringuala liitumisvõimsus kogu piirkonna reoveetarbimisvõimsusest.

Planeeritavate ühisveevarustuse- ja ühiskanalisatsioonitorustike tarbeks näha ette AS Saku Maja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine. Isikliku kasutuõiguse sisuks on torustike omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ühisveevärgitorustike ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks ühisveevärgitorustike talituse tagamise eesmärgil. Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult ja tasuta. Isikliku kasutusõiguse ala näha ette samas ulatuses, kui on Keskkonnaministri poolt 16.12.2005 vastu võetud määruses nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ sätestatud.

Sademeveelahendus

Sademe- ja drenaažvett ei ole lubatud juhtida ühiskanalisatsiooni süsteemi. AS-le Saku Maja kuuluvad eelvoolusüsteemid sademevee ärajuhtimiseks puuduvad.

Kinnistu piirneb kolmest küljest Aiandi ja Topi kraavidega, mis on ka antud piirkonnale sademevee eelvooluks. Samuti on naaberplaneeringus Saviaugu ja Küünimäe kinnistu piirile ette

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

12

nähtud kraav. Olemasolev maaparandussüsteem likvideeritakse. Sadeveed Saviaugu kinnistul juhitakse kõrval paiknevatesse eelvoolu kraavidesse, mille lahendus tehakse koos hoonete projektidega.

Arendajal on kohustus rajada õli- ja liivapüüdur, kui planeeringualal on üle 20 parkimiskoha, sh rekkate laadimiskohad loetakse parkimiskohtadena.

Soojusvarustus

Hoonete soojusvarustus on lahendatud gaasivõrguga liitumisel. Gaasiga liitumine on planeeritud vastavalt Adven Eesti AS tehnilistele tingimustele, mis on väljastatud 02.12.2024 Planeeritud gaasitorustiku liitumine toimub naaberplaneeringu „Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre“ pos nr 16 transpordimaal asuvast gaasitorustikust ning pikeneb kuni planeeringualani mööda naaberplaneeringu pos nr 9 transpordimaad. Krundi piiridele on planeeritud liitumispunktid (maakraanid).

Gaasitorustike läbimõõdud, materjal ja täpne asukoht täpsustatakse ehitusprojektiga.

6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded

6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele

Olulisemad arhitektuurinõuded on:

- välisviimistlusmaterjalidena kasutada piirkonda ja hoone funktsioonile sobivaid materjale;

- katuse tüüp: lamekatus- või väiksema kaldega kaldkatus, kus katuse kaldeks on lubatud 0- 20°. (Eraldi hooned või hoone osad kuhu saab integreerida päikesepaneele (kõige efektiivsem kaldenurk 30-40°) või tootmistehnoloogiast tulenevad katused või katuse osad võivad vajada ka suuremat kallet mida võib täpsustada ehitusprojektiga ;

- hoone suurim lubatav korruselisus 3;

- hoone suurim lubatav kõrgus 14m, tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt osaliselt kuni 18m meetrit (otsustatakse ehitusprojekti staadiumis). Kui hoone maksimaalne kõrgus (18m) on tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt vajalik, kavandatakse see elamupiirkonnast eemale jäävasse alasse, et vältida liigset kontrasti ümbritseva elamualaga;

- piirete lubatud kõrgus kuni 2 meetrit. Piirdeaiad on lubatud rajada äri- ja tootmismaa ning ärimaa kruntide piiridesse. Piirdeid ei ole lubatud rajada kraavi eesvoolu kaitsevööndisse. Plankaedade püstitamine on keelatud.

6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

- Maaparandusehitise eesvoolu ja planeeringu ala ühisosa ehitusprojektid peab esitama Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks;

- Arendusega seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks;

- Ehitusprojekti koosseisus esitada maastikuarhitekti koostatud haljastusprojekt tänavamaale ning kruntidele. Kruntide väliruumi lahendus ja istutatavate taimede liigiline koosseis ja istutusalad määrata haljastusprojektis. Kaitsehaljastus kavandada piisavalt tihe, kasutades erinevaid piirkonnale sobivaid puu- ja põõsa liike (suve- ja igihaljaid). Uue haljastuse rajamisel tuleb tagada tänavahaljastusele vajalik kasvuruum lähtetasemel „hea“. Tagada kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused hoonetest, tehnovõrkudest ja teedest. Haljastusprojekti koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standardi

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

13

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid ja EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded .

- Uute äri- ja tootmisobjektide kavandamisel eelistada keskkonnasõbralikku tootmist, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest;

- Vee- ja kanalisatsiooni projekt teostada vastavalt projekteerimisnormidele: EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“, EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ ning teistele kehtivatele õigusaktidele;

- Kõik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisega ning torustike rajamisega kaasnevad kulud tasub liituja;

- VK liitumispunktide rajamiseks, ehitusprojekti koostamiseks, taotleda eraldi tehnilised tingimused AS-lt Saku Maja;

- Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“

- Müra ja saastetundlikke objekte detailplaneeringu alale ei kavandata ning äri- ja tootmishoonete jaoks maantee müratõkkerajatisi ei ole vaja kavandada. Samas tuleb arvestada maanteest põhjustatud müraga ning hoonete projekteerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteidEesti standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" kohaselt tuleb planeeringuala äri- ja tootmishoonete maantee poolse külje välispiire projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB;

- Äri- ja tootmismaa ning elamumaa vahelise kaitsehaljastuse ala laius on 30m;

- Elektrilevi OÜ´ga kooskõlastada tööjoonised;

- Eesti geoloogilise baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) andmetel asub planeeringuala kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning seetõttu tuleb ehitustegevust kavandades arvestada, et tööde tegemiseks kasutatavad masinad oleksid tehnilistelt korras ning vältida tuleb võimalikku pinnase- ja põhjaveereostust;

- Liiklusest tulenevad müratasemed peavad müratundlike hoonetega aladel vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase mürakategooria normtasemetele.

- Hoonete planeerimisel tuleb arvestada standardi EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “Päevavalgus hoonetes” nõuetega;

- Mürarikkad seadmed, laadimisalad jms ei tohi jääda elamute poolsele küljele. Juhul kui mürarikkad seadmed, laadimisalad jms paikneb elamute poolsel küljel, tuleb rakendada erimeetmeid;

- Äri- ja tootmistegevuse kavandamisel tuleb eelistada vähese keskkonnamõjuga (sh müra) tegevusi, mille puhul märkimisväärsed negatiivsed mõjud ei levi hoonest väljapoole;

- Suurema müratasemega seadmed ja tööprotsessid tuleb paigutada hoonete siseruumidesse;

- Vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusele nr 71 tuleb uute tehnoseadmete (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed) paigaldamisel ning kasutamisel II kategooria müratundlikel aladel (lähimate eluhoonete juures) tagada müratase, mis on väiksem kui 50 dB päeval (Ld) ja 40 dB öösel (Ln);

- Suurema müratasemega seadmed ja tööprotsessid tuleb paigutada hoonete siseruumidesse;

- Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud elu- ja ühiskondlikest hoonetest võimaliku kaugele;

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

14

- Tehnoseadmete valimisel on soovitatav eelistada masinaid/seadmeid, mille poolt tekitatav müratase (helivõimsustase, LwA) on väiksem;

- Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid või mürasummutuskastid. Meetmed võivad olla vajalikud eelkõige öiste (rangemate) müra normtasemete tagamist silmas pidades;

- Planeeringuala idaosas on sobilikud eelkõige vähese mõjuga lao-, kontori- ja büroohooned, mille puhul ei ole põhjust eeldada märkimisväärset müra teket. Seega on soovitatav vältida mürarikaste tööprotsesside kavandamist ja läbiviimist planeeringuala idapoolsel küljel. Võimalikud laadimisalad jm aktiivsema tegevusega piirkonnad (sh parklad) on hetkel kavandatud elamupiirkondadest vastassuunas. Seega toimib antud lahenduse korral kavandatav hoonestus ühtlasi ka müratõkkena;

- Piirkonnas on karuputke leviala. Karuputke levialaga seoses tekkivate võimalike ohtudega tuleb pinnasetööde planeerimisel arvestada ning pinnasetöödel tuleb rakendada meetmeid, mis ei soodustaks karuputke levikut.

7. Tuleohutuse tagamine

Detailplaneeringus kavandatud hoonete tulepüsivusklass määrata edaspidise projekteerimise

käigus vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Tuleohutuskujad ja ehitiste

tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või

rajatisele. Detailplaneeringus planeeritud hooned liigituvad tuleohutusest tulenevalt VI

kasutusviisi alla.

Projekteeritavate hoonete tuleohutuse osa lahendada vastavalt:

Siseministri määruse 18.02.2021 nr. 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“

Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitistele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kavandatud hoonete juurepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad. Ehitise kustutamiseks vajalik informatsioon peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav.

Hoonete projekteerimisel arvestada kehtivate normide ja nõuetega.

Planeeringus on arvestatud, et tuletõrje veehüdrandid paiknevad avalikul tänaval (kavandatud naaberala planeeringus). Lahendus täpsustub projekteerimisel.

Lepiku puurkaevpumpla rekonstrueerimise ja II-astme väljaehitamise järgselt on ühisveevarustuse torustikust võimalik tagada vooluhulka 10 l/s 3 tunni jooksul. Eelduseks on ka piirkonna olemasoleva ning erinevate detailplaneeringutega kavandatavate veetorustike ringistamine piki Mõisavahe teed. Juhul, kui tuletõrjevee vajadus ületab 10 l/s, tuleb detailplaneeringualale ette näha piisava mahuga tuletõrjeveemahuti(d), mis lahendatakse järgmises projekteerimise staadiumis ja kooskõlastatakse täiendavalt Päästeametis. Detailplaneering näeb ette võimaluse kruntide liitumiseks ning liidetavate kruntide ehitusõiguse ehitamise nende summana. Saavutamaks paindlik lahendus on võimalus ehitada hooned ka krundi piirile, tagamaks tuleohutuse nõuded on krundi piirile ehitamisel vajalik tulemüüri rajamine. Ehitusprojekti koostamisel kooskõlastatakse lahendus Päästeametiga.

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

15

8. Keskkonnakaitse abinõud

Planeeritud äri- ja tootmismaa krundid tuleb varustada prügikogumise konteineritega. Kruntidel tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale. Hoone ehitusprojektis tuleb ära näidata mahutite asukohad, et jäätmete liigiti kogumine oleks tagatud. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi, klaasi ja biojäätmete liigiti kogumisega. Jäätmete äraveoks tuleb sõlmida leping piirkonda teenindava jäätmete äraveoga tegeleva ettevõttega. Ehitustegevuse käigus tekkinud ehitusjäätmed on kohustuslik üle anda jäätmeluba omavale firmale. Lõpliku valiku tegemisel kütteliikide valikul on kõik alternatiivid ja kütteliikide kombinatsioonid aktsepteeritavad, soovitame iga variandi puhul rakendada sellele sobivaid negatiivset keskkonnamõju leevendavaid meetmeid (optimaalne kütterežiim, eeskujulik hoonete soojustus, küttesüsteemina toimivad efektiivsed tehnoloogiad).

Detailplaneeringulahenduse kohasel tegevusel ei ole ette näha ehitisi, millele ehitusprojekti koostamise etapis tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Vastavalt Terviseameti kirjale on juhitud tähelepanu, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning normaalse radoonisisaldusega piirkonnas võib esineda kõrge radoonisisaldusega alasid. Sellest tulenevalt teostatakse radoonitaseme mõõtmised koos ehitusgeoloogiliste uuringutega hoonete ehitusprojekti staadiumis.

Ehitusprojekti koostamisel arvestada radooni vähendamise meetmetega ja siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.“. Radoonitõrje kohapealt on oluline korralik ehituskvaliteet, mille all peetakse silmas ühtlast vundamenti, seinaosade suletud liitekohti, korralik ventilatsioonisüsteem jne.

9. Kuritegevuse ennetamine

Hoonete paiknemine ja alade vaadeldavus ning juurepääsu teede valgustatus võimaldab korraldada efektiivse naabrivalve piirkonna. Vandalismiakte ja sissemurdmiste riske vähendavad ka hoonete uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke. Autode parkimine krundil (tagatud on normidele vastav parkimine) vähendab autodega seotud kuritegevuse riske. Kavandatud äri- ja tootmismaa ning ärimaa krundid on lubatud piirata piirdeaiaga (Piirdeaedu ei ole lubatud rajada väljapoole krundi piire, kraavi ja selle eesvoolu kaitsevööndisse, rohelisse võrgustikku) Kruntide välisruumi läbimõeldud planeerimine (maastikukujundus) ja nende korrashoid suurendavad peremehetunnet ja vähendavad seeläbi kuriteohirmu ja vandalismi. Alade korrashoid on oluline kuritegevust ennetavate aspektide puhul.

10. Servituutide vajadus

Kehtivad kitsendused:

- planeeritud ala läbib Aiandi (K-1, K-2, K-3) eesvoolu kraav maaparandussüsteem (4109450010690002). Eesvoolukraavi veekaitsevööndi ulatus on mõlemal kaldal 1m ja eesvoolukraavi kaitsevööndi ulatus on tiheasustusalal mõlemal kaldal 7 meetrit;

- planeeritud alale ulatub Topi 4 eesvoolu kraav (41094500106900021M), mille veekaitsevööndi ulatus on mõlemal kaldal 1m ja eesvoolu kaitsevööndi ulatus on tiheasustusalal mõlemal kaldal 7 meetrit.

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

16

11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped

Detailplaneeringu elluviimise eelduseks on piirkonnas välja ehitatud ÜVK ja Teeääre, Toominga, Küünimäe kinnistute, Metsaääre kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsuteede olemasolu.

Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava:

- I etapp – katastritoimingud kruntideks jagamiseks ja sihtotstarvete muutmiseks;

- II etapp – vajalike servituutide seadmine;

- III etapp – tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks tehniliste tingimuste taotlemine;

- IV etapp – ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine ja ehituslubade taotlemine tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamiseks;

- V etapp – ehituslubade väljastamine tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks; planeeritud tehnovõrkude ehitamine, kasutusloa saamine; tänava-, kaitsehaljastuse rajamine;

- VI etapp – hoonete ehituslubade taotlemine ja väljastamine;

- VII etapp – hoonete kasutuslubade taotlemine ja väljastamine.

Detailplaneeringu elluviimise tegevuskavas teatud etappe saab teha ka paralleelselt ning ka ala

ise saab välja arendada osade kaupa, kuid hoonetele väljastatavate kasutuslubade

eeltingimuseks on teede- ja trasside kasutusload

Planeeringu teede, tehnovõrkude väljaehitamine ja kaitsehaljastuse rajamine on arendaja kohustus. Transpordiamet ei võta PlanS §131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringualaga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

11.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud Mõju majanduslikule keskkonnale Planeering näeb ette kahe äri- ja tootmismaa krundi ning ühe transpordimaa krundi moodustamise, millele on kavandatud tootmis- ja teenindusettevõtete hoonestus.

 Loob eeldused uute töökohtade tekkeks Saku vallas;  Suurendab kohaliku omavalitsuse maksutulu;  Parandab piirkonna ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ning toetab kohaliku taristu

(teeühendused, tehnovõrgud) kasutust ja tasuvust. Negatiivseid majanduslikke mõjusid ei ole ette näha – investeeringute ja töökohtade loomine toetab piirkonna arengut.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale Planeeringu elluviimine mõjutab sotsiaalset keskkonda positiivselt, pakkudes uusi töövõimalusi ning parandades piirkonna elukeskkonna mitmekesisust. Planeeringuga ei kaasne elamualade või avaliku ruumi vähenemist ega sotsiaalsete teenuse kättesaadavuse halvenemist. Planeeringu rakendamine võib soodustada ümbruskonna elukeskkonna arengust ja tõsta piirkonna väärtust.

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

17

Mõju kultuurilisele keskkonnale Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi ega väärtuslikke ajaloolisi struktuure. Planeeringuala läheduses paikneb arheoloogiamälestis Asulakoht (mälestise registri nr - 18911) kuid planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid kahjustada mälestist või selle visuaalset identiteeti.

Mõju looduskeskkonnale Planeeringu elluviimisel tuleb järgida ehitustegevuse ja heitvee käitlemisega seotud nõudeid, et vältida võimalikke negatiivseid mõjusid pinnasele ja veerežiimile. Haljastuse ja sadevee lahendused on planeeringus ette nähtud, mis aitab vähendada negatiivset mõju keskkonnale. Müra ja õhusaaste jäävad kohalike normide piiresse ning neid reguleeritakse projektlahenduste ja ehitusloa menetluse käigus. Kokkuvõttes on looduskeskkonnale avalduv mõju minimaalne ja juhitav. Planeeritud tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke mõjusid kultuurilisele, majanduslikule, sotsiaalsele ja looduskeskkonnale. Lühiajalised negatiivsed mõjud on ehitusperioodil, pikemaajalised mõjud puuduvad. Planeeringu elluviimisel ei avalda kavandatav tegevus olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Koostatud on Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18 ühendustee põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang, koostaja Lemma OÜ 2023. KMH eelhinnangu koostaja ei pea antud projekti puhul keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevalte põhjustel: 1) Projektiga ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale. 2) Projektiga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. 3) Lähtudes projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatav tegevus antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid. 4) Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. 5) Tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist, mistõttu ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist. 6) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

18

12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne otseseid kahjusid. Planeeringus realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele.

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

19

III LISAD

Lisa 3.1 Saku Maja Tehnilised tingimused nr ET-11044

Lisa 3.2 Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 39368727

Lisa 3.3 Adven Eesti AS tehnilised tingimused

Lisa 3.4 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 486375

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

20

IV JOONISED

Joonis nr 1 Asukohaskeem

Joonis nr 2 Ruumilise keskkonna analüüsi joonis

Joonis nr 3 Tugiplaan

Joonis nr 4 Põhijoonis

Joonis nr 5 Tehnovõrkude koondplaan

V KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED

Jrk. nr

Koostööd teinud organisatsioon

Koostöö tegija arvamus Arvamuse nr Planeerija kommentaarid

1 Elektrilevi OÜ

Nr 4043008965

13.02.2025

Kooskõlastatud tingimustel:

Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt

Marge Kasenurm

Lisa 5.1 Tingimus lisatud nõudena ehitusprojekti koostamiseks p. 6.2

2 AS Saku Maja

19.02.2025

Palun lisada seletuskirja p5 Veevarustus alla tingimus - „Ühisveevärgi rajamise eelduseks on, et see toimub kas ühe huvitatud isiku rahastusel või mitme huvitatud isiku samaaegsel kaasrahastusel. DP ala liitumistasu maksmise tingimustes ja liitumise ajas kokku leppimine toimub liitumislepingu sõlmimisega. Enne Lepiku veetöötlusjaama rekonstrueerimist ja II-astme mahutite rajamist ei ole võimalik DP-alal liituda ühisveevärgiga.“ Kanalisatsiooni lõigus on vastav märkus kenasti olemas. Tehnovõrkude koondplaan sobib.

Kertu Nurklik

Lisa 5.2 Dp seletuskiri on täiendatud

3 Adven Eesti AS

AD-2025-04-05

02.04.2025

Lugeda kooskõlastatuks Adven Eesti AS-i poolt gaasitorustike osas detailplaneering: Saku vallas Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering; objekti asukoht: Harju maakond, Saku vald; töö nr. 09/23 kuupäevaga 12.02.2025a. Ruum ja Maastik OÜ korraldaja Saku Vallavalitsus huvitatud isik Urban Management OÜ

Aleksander Aan

Lisa 5.3

4 Maa- ja Ruumiamet

20.02.2025

Nr 13.2-2/25/2387-2

Terviktekst vt Lisa 5.4

Detailplaneeringu põhijoonist, tehnovõrkude koondplaani ja seletuskirja täiendada alljärgnevalt:

Lisa 5.4 Detailplaneeringu materjale on täiendatud

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

22

Alusplaanile kanda koordinaatvõrk ja põhjasuund.

Planeeringuala läbiv Topi 4 eesvool (Rõõmu kraav) on näidatud osaliselt likvideeritavana. Eesvoolu uueks asukohaks on planeeritud krundi pos. 1 põhjapoolne piir. Kanda joonistele planeeritava eesvoolu kitsendused.

Eesvoolu kaitsevööndisse hoonestusala mitte planeerida.

Tulenevalt MaaParS § 48 lg 2 eesvoolu kaitsevööndisse kõrghaljastust mitte rajada.

Kajastada seletuskirjas eesvoolu ümbertõstmist.

Seletuskirjas parandada lause „Maaparandusehitise eesvoolu ja planeeringu ala ühisosa ehitusprojektid peab esitama Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks“, kuna 2025. aasta 1. jaanuarist liikusid Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded Maa- ja Ruumiametisse.

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lg 1 esitada detailplaneering kooskõlastamiseks Maa- ja Ruumiametile, mis on kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Anu Nemvalts

Maaparanduse ja riigimaade teenistuse direktor

Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025

23

MÄRKUSED: 1. Topo-geodeetilise mõõdistuse koostas OÜ Topograaf oktoobris 2020, töö nr G192020. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused

EH 2000 süsteemis; 2. Kehtestatud naaberplaneeringus - "Teeääre, Toominga, Küünimäe kinnistute ja Metsaääre kinnistu osa ning lähiala detailplaneering"

planeeritud ÜVK torustike kaitsevöönd (planeeringu nr - T10, töö nr - 07/16); 3. Hoonete paiknemine on põhimõtteline ja täpsustub konkreetse ehitusprojektiga kogu hoonestusala ulatuses; 4. Teede, tehnovõrkude, haljastuse (v.a kaitsehaljastuse), parkimise ja liikluskorralduse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse

ehitusprojekti koostamisel; 5. Sihtotstarvete osakaalu saab muuta järgmises projekteerimise staadiumis; 6. Normatiivist puudu olevad parkimiskohad lahendatakse hoone mahus.

LEGEND

plan. ala piir

naaberplaneeringu planeeringuala piir

olemasolev katastriüksuse piir

plan./ naaberplaneeringus plan. krundi piir

plan. ajutise krundi piir

plan. positsiooni number

plan. ajutise krundi positsiooni number

naaberplaneeringus plan. positsiooni number

plan. hoonestusala

naaberplaneeringus plan. hoonestusala

olemasolev hoone

plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus

naaberplaneeringus plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus

plan. tulemüüri võimalik paiknemine

plan. autoliikluse ala

naaberplaneeringus plan. autoliikluse ala

plan. parkimiskoht ja kohtade arv

plan. jalgrataste parkimiskoht kõvakattelisel alal, võimalik asukoht

plan. kergliiklustee

naaberplaneeringus plan. kergliiklustee

plan. juurdepääs krundile

plan. sõidukite juurdepääs hoonesse, võimalik asukoht

plan. likvideeritav objekt

olemasolev ja plan. eesvoolu veekaitsevööndi ulatus 1m

olemasolev ja plan. eesvoolu kaitsevööndi ulatus 7m

plan. ümbertõstetava kraavi võimalik asukoht

varem proj. puuraugu kuja (50m)

ÜP kohane perspektiivne või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav põhimõtteline maantee trassi koridor (riigimaanteel nr 4 on trassi koridori laius 650m)

plan. kaitsehaljastuse ala elamute ja tootmishoonete vahel

varem plan. tehnovõrgu kaitsevöönd (vt. märkus nr 2) plan. tehnovõrgu kaitsevöönd

plan. haljastus

1

9

3K

3K

7a

Üh 100%

1 8m

990 m2 2 2

5374 m2

7 / 10

krundi pos nr

sihtotstarve

hoone kõrgus

hoone suurim korruselisus

maapealne ehitisealune pind

hoonete arv krundil

krundi suurus parkimiskohtade arv

KRAAV1

P3

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

3K

3K

3K 3K

3K

3K

(50 m)

3K

3K

4 TALLINN-PÄRNU-IKLA

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

5b

6a

6b

9a

9b

4

5

4

4

4

4

4

4

4

12 44

13

9

6

12

56

10 8

11

7

15

16

9

18

17

94 3

943

943

943

94 5a

2. 50

0. 80

6.002.00 2.500.99 0.50

7. 00

5. 49

5. 21

28 .0 0

28.00

28.00

28.00

16.00

16.00

16 .0 0

16.00

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

6

30 14

7

6

6

2, 5

5

6

6

6

8

6

7

P7

KRAAV1KRAAV1KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1

2

1

10

5

5

5,4

1a

1b

2a 2b

30

3K

3K

P4 P6

P7 P7

P6

P7

P6

P7

P6 P6

P7 P6

P3 P3

P6

P5 P5

P6

P3 P3

P6

P5 P5

P7

P5 P5 P5

14

7 2

2 7

5

2,7

1414

30

L 100%

3 - - --

288 m2

-

Ä ja/või T 0-100%

2 14/18m 7890 m2 13

19717 m2

89

Ä ja/või T 0-100%

1 14/18m 7350 m2 13

18374 m2

83

2,5

3 2,7

5

P2

14

Huvitatud isik: URBAN MANAGEMENT OÜ

Projekti juht: JAAN KURM

Planeerija: Maarja Zingel Marek Konsa

Projekt: SAKU VALLA JÄLGIMÄE KÜLAS SAVIAUGU MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Joonis: PÕHIJOONIS Mõõtkava: 1:1000 Joonise nr: 4 Kuupäev: 18.12.2025

V Ä I K E - A M E E R I K A 2 0 , T A L L I N N 10129 T E L 6 6 1 5 6 4 5 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5 R U U M J A M A A S T I K O Ü

po s.

nr .

kr un

di p

lan ee

rit ud

su ur

us (m

²)

ho on

et e e

hi tis

ea lu

ne p

in d

m aa

pe aln

e ( m

²)

su ur

im h

oo ne

te ar

v k ru

nd il (

tk )

su ur

im ko

rru se

lis us

ho on

e k õr

gu s m

aa pi

nn as

t ( m

) *

m aa

si ht

ot st

ar ve

ja o

sa ka

alu %

(D P

liik id

e ka

up a)

m aa

si ht

ot st

ar ve

ja o

sa ka

alu %

(K Ü

liik id

e ka

up a)

m aa

pe aln

e s ul

et ud

b ru

to pi

nd (

m ²)

tä ise

hi tu

se p

ro ts

en t

pa rk

im isk

oh ta

de ar

v n or

m at

iiv ne

/ k av

an da

tu d

1 18374 7350 1 3 14/18 ÄV ja/või TL ja/või TT 0-100

Ä ja/või T 0-100 14500 40% 83 83

2 19717 7890 1 3 14/18 ÄV ja/või TL ja/või TT 0-100 Ä ja/või T 0-100 15500 40% 89 89

3 288 - - - - LT100 L100 - - - -

38379 15240 30000 40% 172 172

ÄV - väikeettevõtluse hoone ja tootmishoone maa; TL - laohoone maa; TT - tootmishoone maa

* - maksimaalne kõrgus 18m on lubatud osaliselt tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt mis kaalutakse ja otsustatakse iga hoone ehitusprojekti käigus.

KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL

pos. nr.

krundi planeeritud

sihtotstarve (kü liik)

krundi planeeritud suurus m²

ajutise krundi pos nr moodustatakse kinnistutest (nr) m²

liidetavate, lahutatavate

osade suurused m²

osade senine sihtotstarve

(kü liik)

1 Ä ja/või T 0-100 18374 1a Metsaääre (71801:003:1021, suurus 31222 m² ) 5692 M100

1b Saviaugu (71801:003:1040, suurus 31684 m² ) 12682 M100

2 Ä ja/või T 0-100 19717 2a Saviaugu (71801:003:1040, suurus 31684 m² ) 18712 M100

2b Küünimäe (71801:003:1030, suurus 49013 m² ) 1005 M100

3 L100 288 - Saviaugu (71801:003:1040, suurus 31684 m² ) 288 M100

KOKKU 38379 KOKKU 38379

KRUNTIDE MOODUSTAMISE TABEL

PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS

po s. nr .

eh iti

se o

ts ta

rv e

pa rk

im is-

no rm

at iiv

*

no rm

at iiv

ne pa

rk im

isk oh

ta de

va jad

us

no rm

at iiv

ne pa

rk im

isk oh

ta de

ar v

pl an

ee rit

ud pa

rk im

isk oh

ta de

m aa

pe al

pl an

ee rit

ud pa

rk im

isk oh

ta de

ho on

es

pl an

ee rit

ud pa

rk im

isk oh

ta de

ar v k

ok ku

1 ärihoone ja/või tootmishoone 1/175 14500/175 83 78 5 83

2 ärihoone ja/või tootmishoone 1/175 15500/175 89 78 11 89

KOKKU 172 156 16 172

MÄRKUSED: 1. Topo-geodeetilise mõõdistuse koostas OÜ Topograaf oktoobris 2020, töö nr G192020. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused

EH 2000 süsteemis; 2. Planeeringu ala läbivad naaberplaneeringus varem projekteeritud ÜVK torustikud;

LEGEND

plan. ala piir

olemasolev katastriüksuse piir

plan./ naaberplaneeringus plan. krundi piir

plan. positsiooni number

naaberplaneeringus plan. positsiooni number

plan. hoonestusala

naaberplaneeringus plan. hoonestusala

olemasolev hoone

plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus

naaberplaneeringus plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus

plan. tulemüüri võimalik paiknemine

plan. autoliikluse ala

naaberplaneeringus plan. autoliikluse ala

plan. parkimiskoht ja kohtade arv

plan. kergliiklustee

naaberplaneeringus plan. kergliiklustee

plan. juurdepääs krundile

plan. sõidukite juurdepääs hoonesse, võimalik asukoht

plan. likvideeritav objekt

olemasolev ja plan. eesvoolu veekaitsevööndi ulatus 1m

olemasolev ja plan. eesvoolu kaitsevööndi ulatus 7m

plan. ümbertõstetava kraavi võimalik asukoht

puuraugu sanitaarkaitseala 50m

ÜP kohane perspektiivne või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav põhimõtteline maantee trassi koridor (riigimaanteel nr 4 on trassi koridori laius 650m)

plan. kaitsehaljastuse ala elamute ja tootmishoonete vahel

plan. madalpinge maakaabel ja liitumiskilp

plan. tänavavalgustuse maakaabel, võimalik paiknemine

plan. gaasitorustik ja liitumispunkt

plan. veetorustik ja liitumispunkt

plan. reoveekanalisatsioonitorustik ja liitumispunkt

varem plan. gaasitorustik

varem plan. veetorustik

varem plan. reoveekanalisatsioonitorustik

varem plan. ÜVK veetorustik

varem plan. ÜVK reoveekanalisatsioonitorustik

varem plan. ÜVK reovee survetorustik

varem plan. reoveekanalisatsiooni pumpla ja kuja (20m)

varem proj. puuraugu kuja (50m)

varem plan. alajaam

varem plan. tehnovõrgu kaitsevöönd (vt. märkus nr 2) plan. tehnovõrgu kaitsevöönd

1

9

3K

3K

Üh 100%

1 8m

990 m2 2 2

5374 m2

7 / 10

krundi pos nr

sihtotstarve

hoone kõrgus

hoone suurim korruselisus

maapealne ehitisealune pind

hoonete arv krundil

krundi suurus parkimiskohtade arv

KRAAV1

XW1

V1 V1

K1 K1

K1

AJ

V2

K2

>KS2

W1.1

P3

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

KRAAV1 KRAAV1

3K

3K

3K 3K

3K

3K

(50 m)

3K

3K +

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

6b

9a

9b

4

5

4

4

4

4

4

4

4

12 44

13

9

6

12

56

10 8

11

7

15

16

9

18

17

94 3

943

943

94 5a

2. 50

0. 80

6.002.00 2.500.99 0.50

7. 00

5. 49

5. 21

28 .0 0

28.00

28.00

28.00

16.00

16 .0 0

16.00

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

6

30

14

7

6

6

2, 5

5

6

6

6

8

>KS2 >KS2

>KS2 >KS2

>KS2

K1

K1

K K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

K1

K1

K1

7

AJ

K1 K1

K1 K1

K1 K1

R20

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2

K2 K2 K2 K2

K2

K2 K2 K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2

V2 V2 V2 V2

V2

V2 V2 V2 V2

V2 V2

V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

>KS2 >KS2

>KS2 >KS2

>KS2 >KS2

>KS2 >KS2

>KS2 >KS2

>KS2

>KS2>KS2>KS2>KS2

>KS2>KS2>KS2>KS2>KS2 >KS2

>KS2 >KS2

>KS2 >KS2

>KS2 >KS2

>KS2 >KS2 >KS2

P7

KRAAV1KRAAV1KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1

KRAAV1

2

1

10

5

5

5,4

XW 1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW 1

XW 1

XW 1

XW 1

XW 1

XW 1

XW 1

XW 1

XW 1

XW 1

XW 1

XW 1

XW 1

XW 1

XW1

Elektri liitumine Küünimäe alajaamaga

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

V1 V1

K1 K1

Gaasi, vee - ja reoveekanalisatsiooni

trasside liitumine Küünimäe trassidega

Veetorustiku liitumine Lepiku puurkaevpumplaga

XW1

30

3K

3K

P4 P6

P7 P7

P6

P7

P6

P7

P6 P6

P7 P6

P3 P3

P6 P5 P5

P6

P3 P3

P6

P5 P5

P7

P5 P5 P5

14

7 2

2 7

1414

30

L 100%

3 - - --

288 m2

-

Ä ja/või T 0-100%

2 14/18m 7890 m2 13

19717 m2

89

Ä ja/või T 0-100%

1 14/18m 7350 m2 13

18374 m2

83

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

2,5

Tänavavalgustuse liitumine Küünimäe tänavavalgustusega

Pos nr 2 elektri liitumiskilp

Pos nr 2 gaasi liitumispunkt

Pos nr 1 gaasi liitumispunkt Pos nr 2 vee liitumispunkt

Pos nr 2 reoveekanali liitumispunkt

Pos nr 1 vee liitumispunkt

Pos nr 1 elektri liitumiskilp

Pos nr 1 reoveekanali liitumispunkt

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1W1.1 W1.1

W1.1

W 1.

1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

3

P2

14

Huvitatud isik: URBAN MANAGEMENT OÜ

Projekti juht: JAAN KURM

Planeerija: Maarja Zingel Marek Konsa

Projekt: SAKU VALLA JÄLGIMÄE KÜLAS SAVIAUGU MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Joonis: TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN Mõõtkava: 1:1000 Joonise nr: 5 Kuupäev: 18.12.2025

V Ä I K E - A M E E R I K A 2 0 , T A L L I N N 10129 T E L 6 6 1 5 6 4 5 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5 R U U M J A M A A S T I K O Ü

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 06.01.2026 nr 7-1/1-19

Meie 28.01.2026 nr 7.2-2/26/5306-6

Saviaugu maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamine

märkustega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe külas

Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 71801:003:1040, edaspidi

planeering).

Planeeringuga eesmärk on luua eeldused kahe äri- ja tootmismaa ning ühe transpordimaa

moodustamiseks ning neile tootmis- ja ärihoonete ehitusõiguse määramiseks. Planeering on

algatatud Saku Vallavalitsuse 08.03.2022 korraldusega nr 148.

Planeeritav ala ei külgne riigiteega, kuid ulatub riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteega

seotud maakonna teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica)

trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ ulatusse.

Oleme 05.04.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/5306-2 väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks

ning uuendanud neid 25.11.2025 kirjaga 7.2-2/25/5306-4. Kooskõlastamiseks esitatud

planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga. Planeeringu elluviimise eelduseks on,

et Saku valla Jälgimäe küla Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti kinnistute, Metsaääre kinnistu

osa ja lähiala detailplaneeringuga (ristumiskoha projekteerimise-ehitamise koostööleping nr 7.1-

1/22/5786-1) ettenähtud juurdepääsuteed ja piirkonna tehnovõrgud on välja ehitatud.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. SELETUSKIRI_ 18.12.25

- Lisa 2. Saviaugu_Põhijoonis

- Lisa 3. Saviaugu_Tehnovõrkude koondplaan

Jana Prost

5792 4753, [email protected]