Eesti Psühhiaatrite Seltsi arvamus relvaseaduse muudatuste kohta

___________________________________________________________________________

Eesti Psühhiaatrite Selts Raja tn 31 [email protected]

registrikood 80026686 50417 Tartu www.psy.ee

Siseministeerium Teie 18.12.2025 nr 1-6/3332-1

[email protected]

Meie 30.01.2026

Eesti Psühhiaatrite Seltsi arvamus

relvaseaduse muudatuste kohta

Eesti Psühhiaatrite Selts on üldjoones Relvaseaduse muudatusettepanekutega nõus.

Väga oluline on, et tervishoiuteenuse osutajal oleks parem ülevaade relvaloa taotleja tervislikust

seisundist ja rohkem informatsiooni varasematest terviseuuringutest või diagnoosidest.

Oleme nõus muudatusettepanekuga, mis teeks relvaloa tervisekontrolli taotlejale kohustuslikuks

kõigi andmete arstile nähtavaks tegemise ja annaks õiguse keelduda tervisetõendi väljastamisest,

kui osa terviseandmeid on isiku poolt suletud.

Oleme ka selle poolt, et teha tervisetõend digitaalseks ning digitaliseerida samasse andmebaasi

autojuhilubade, relvaloa taotlejate, ajateenistusega seotud ja muudel põhjusel tervisetõendi taotle-

jate tervisedeklaratsioonid. Nii saame parema ülevaate inimese tõepärasest terviseseisundist ja ei

teki näiteks olukorda, kus ajateenistusega seoses kirjeldab inimene endal raskele psüühikahäirele

viitavaid sümptomeid, kuid relvaloa tervisedeklaratsioonis jätab need mainimata.

Oleme nõus muudatusettepanekuga, mis annaks PPA-le loa suunata põhjendatud kahtluse korral

relvaloa omaniku täiendavasse ennetähtaegsesse tervisekontrolli. Tervisekontrolli (nii rutiinse kui

ennetähtaegse) võiks olla lubatud läbi viia perearstil, teda asendaval üldarstil või ka arst-residendil.

Rutiinsel tervisetõendi taotlemisel ei ole alati vajalik kaasata psühhiaatrit, oleme nõus muudatu-

sega, mis jätaks tervisekontrolli tegija otsustada, kas psühhiaatri kaasamine on vajalik. Nt alko-

holsõltuvuse diagnoosimiseks ei pea olema psühhiaater, küll aga võib psühhiaatrilist hindamist

vaja minna juhul, kui perearstil on sümptomite või käitumise põhjal kahtlus psüühikahäirele, mille

raskust või mõju relva käsitlemise ohutusele ta ei oska hinnata.

Kui relvaloa omanik suunatakse ennetähtaegsesse tervisekontrolli, on terviklikuks seisundi hinda-

miseks oluline, et hindaval arstil oleks võimalikult täielik informatsioon ennetähtaegseks hinda-

miseks suunamise põhjustest, nt PPA andmed joobes autoroolis viibimise kohta. On olnud olu-

kordi, kus nende andmete ligipääsu puudumise tõttu ei ole tegelikkuses alkoholi kuritarvitavale

inimesele võimalik olemasoleva info põhjal vastavat hinnangut püstitada, sest inimene ise ei jaga

antud informatsiooni arstiga ning arstil pole teavet joobes toimunud seaduserikkumiste kohta.

Kuigi EPS toetab laiemat andmete kättesaadavust tervisekontrolli läbiviijale, on oluline rõhutada

vajadust selgete andmekasutuse piiride järele, et säilitada usaldus tervishoiusüsteemi vastu. Tuleks

vältida olukorda, kus hirm terviseandmete karistava kasutuse ees vähendab inimeste valmisolekut

pöörduda vaimse tervise abi saamiseks.

Samuti on oluline välja tuua, et tervisetõendis välja toodud positiivne otsus terviseseisundi sobi-

vuse kohta relva omamiseks ja kasutamiseks on enamasti tehtud piiratud, tervise infosüsteemis

dokumenteeritud andmete põhjal, kus ei ole kajastatud nt joobes toime pandud seaduserikkumisi.

On esinenud olukordi, kus varasemalt joobes rikkumistega vahele jäänud inimene esitab relvaloa

väljastajatele arstitõendi tõestuseks, et tegelikult alkoholist tingitud takistusi relva omamiseks

pole. Narkootiliste ainete tarvitamisega ja vägivaldse käitumisega seotud probleemide korral ei

pea relvaloa väljastamine ega peatine olema seotud tervisetõendi ega arstliku hinnanguga.

Oleme nõus ettepanekuga anda tervishoiuteenuse osutajale õigus peatada tervisetõendi kehtivus

kuni täiendava uuringu või hinnangu saamiseni, või tunnistada kehtetuks tervisetõend juhul, kui

on ilmnenud selge välistav tervisehäire. Sellest teatamist komplitseerib siiski asjaolu, et tervis-

hoiuteenuse osutaja enamasti ei tea, kas isikul on relvaluba.

Samuti oleme nõus, et nende psüühikahäirete määratlus, mis välistavad relvaloa taotlemist, vajab

põhjalikumat arutelu ja edasist täpsustamist.

Soovitame rõhutada, et vaimse tervise häire olemasolu iseenesest ei tähenda automaatselt oht-

likkust. Seaduse rakendamisel tuleks vältida sõnumit, mis võib stigmatiseerida psüühikahäiretega

inimesi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Brent Mööl juhatuse aseesimees