Eesti Perearstide Seltsi (EPS) tagasiside relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK)

1

SiM info

Teema: [EPS juhatus] Fwd: Relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

From: Argo Lätt

Sent: Saturday, January 31, 2026 12:05 PM

To: SiM info <[email protected]>

Subject: Fwd: [EPS juhatus] Fwd: Relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Eesti Perearstide Seltsi (EPS) tagasiside relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK)

Palusite kommetaare ja ettepanekuid enne relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) ametlikku esitamist kooskõlastusringile.

Meil on hea meel, et Siseministeerium on võtnud ette relvaseaduse põhjalikust reformimise, mille eesmärk on muuta seadusandlus vastavaks praegusele geopoliitilisele olukorrale, vähendada bürokraatiat ja suurendada kodanike valmisolekut kriisideks.

Meie seisukohast on jätkuvalt tähtis soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontroll siseturvalisuse ja kaaskodanike hoidmise eesmärkidel.

Tõsi on see, et relvaloa taotleja tervisekontrolli kord ja loa väljastamist välistavate tervisehäirete loetelu on vaja uuendada. Samas on ka ettepanek ühtlustada erinevate tervisetõendite tingimused ja väljastamise kord. Meie arvates, kuna tegemist on alles esimese saatmiskirjaga, siis selles dokumendis endas ei avata täpsemalt relvaseaduse muutmise sisulisi detaile (nt milliseid piiranguid või soodustusi plaanitakse). Võttes aluseks esitatud relvaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) dokumendi ja seal kirjeldatud tervisekontrolli puudujäägid, saaks Eesti Perearstide Selts (EPS) teha järgmisi sisulisi ettepanekuid peatüki "X Tervisekontroll. X.I. Eesmärk ja probleem" täiendamiseks:

1. 2.

3. Esmalt

4. politsei taustakontroll ja alles siis relvaloa arstitõend

2

5.

Relvaloa tervisetõendi taotlemine peaks algama politseist: see protsess ei peaks algama perearsti juures väljastatavast tervisetõendist, vaid politseist, kus relvaluba taotleva isiku taust kontrollitakse üle ning et sotsiaalsete kriteeriumide järgi taotleja kvalifitseerub relvaluba omama. Kui see protsess algaks politseist, siis sealt tuleksid välja need kes ei kvalifitseeru relvaloaks ja tervisetõendiks. See oleks asjade loomulik kulg ja hoiaks kokku ka suure töökoormuse alla töötavate perearstide aega. Lisaks hoiaks kokku inimese rahalist kulu seoses tervisetõendi saamisega.

Ettepanek: EPS teeb ettepaneku, et relvaloa puhul on väga efektiivne politsei poolt teha taustakontroll ja enne relvaloa meditsiinitõendi saamist tehakse politseipoolne taustakontroll ja alles siis sobivuse korral suunatakse taotleja perearstide juurde tervisekontrolliks.

2. 3.

4. Terviseandmete

5. kättesaadavus arstidele

6.

Andmete varjamine tervise infosüsteemis: Dokument märgib, et suletud või varjatud andmed tervise infosüsteemis takistavad objektiivse hinnangu andmist.

Ettepanek: Perearstid saaksid rõhutada, et relvaloa tervisekontrolli läbimise eelduseks peab olema taotleja kohustus avada kõik asjakohased terviseandmed (sh psühhiaatrilised diagnoosid ja sõltuvusravi ajalugu) kontrollivale arstile. Ilma selleta ei peaks arstil olema kohustust ega õigust tõendit väljastada.

3. 4.

5. Terminoloogia

6. ja diagnooside selgus ja ühtlustamine

7.

Hetkel RelvS-is palju ebaselgeid termineid: Praegune seadus kasutab ebamääraseid termineid nagu "raskekujuline psüühikahäire", mis ei ole arstidele üheselt mõistetavad.

3

Ettepanek: teeme ettepaneku asendada üldterminid konkreetsete RHK-10 (või RHK-11) diagnoosikoodide või funktsionaalsete seisundite kirjeldustega. Näiteks tuleks selgelt määratleda, kas ja millises staadiumis on depressioon relvaluba välistav asjaolu. Selleks tuleks moodustada eraldi töörühm perearstidest ja psühhiaatritest, kes koostaks eraldi loetelu Relvaloa tervisetõendid ja nende väljastamise juhend arstidele. Relvaloa taotleja tervisetõendi võimalikud vastunäidustused võiks olla sarnased autojuhi tervisetõendi vastunäidustustega. Antud haiguste vastunäidustused tuleks kooskõlastada erinevate arstide erialade vahel, kelleks täna on perearstid ja psühhiaatrid.

4. 5.

6. Tervisekontrolli

7. vajaduspõhine läbiviimine

8.

Regulaarne kontroll vs ühekordne tõend: Dokument viitab probleemile, kus näiteks autasurelva omanike puhul puudub perioodiline tervisekontroll. Samuti on see probleem ka tsiviilrelva omanikel. Terviseseisund ei ole konstantne vaid ajas muutuv.

Ettepanek: teeme ettepaneku, et tervisekontrolli eesmärk ei ole ainult ühekordne "loa andmine", vaid pidev sobivuse jälgimine. Selleks peaks süsteem võimaldama automaatset teavitust Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), kui relvaomanikul diagnoositakse relva omamist välistav seisund (nn järelevalve moodul). Selleks peaksid

need tõendid kuskil tervise infosüsteemis kuvatama ja lisaks on

vaja mingit otsusetuge, mis genereerib teatud seisundite puhul

vastava hoiatuse ja suunab teadet politseile saatma

5. 6.

7. Menetluslikud

8. probleemid ("Arstide vahel jooksmine")

9.

Süsteemi kuritarvitamine: Dokument mainib, et inimesed käivad mitme arsti juures, et leida see, kes "ei näe" nende varasemaid

4

probleeme. Käivad erafirmades, kus tervisetõend väljastatakse raha eest.

Ettepanek: Luua digitaalne jälg Tervise infosüsteemis, mis näitaks, kui taotlejale on juba kuskil tervisetõendi väljastamisest keeldutud või kui ta on suunatud täiendavale psühhiaatrilisele ekspertiisile. See hoiaks ära "diagnoosi ostmise" ja vähendaks arstide vastutuse hajumist.

Näeme, et relvaloa tõendit peaks saama väljastada vaid isiku enda perearst või perearsti pikaajalise asendamise korras asendav perearst.

Lisaks ei pea me õigeks, et kõik patsiendid peavad kindlasti käima psühhiaatri juures, selle otsuse tegemine, kas on vaja otsuse jaoks kaasata psühhiaater või mitte peaks saama teha perearst.

Samuti peame oluliseks, et mitte kõik psühhiaatrid ei saaks anda hinnangut vaid näiteks psühhiaatrite selts poolt vastava koolituse läbinud või litsentsi saanud psühhiaatrid - see aitaks tagada kindluse, et psühhiaatrile hindamine on viidud läbi sarnastel alustel.

6. 7.

8. Koormuse

9. ja bürokraatia vähendamine

10.

Vastavus valitsuse programmile: VTK eesmärk on vähendada bürokraatiat ja dubleerimist.

Ettepanek: teeme ettepaneku muuta protsess täisdigitaalseks läbi Tervise infosüsteemi, kus perearst saab teha otsuse olemasolevate andmete põhjal ning suunata taotleja vajadusel eriarstile (sealhulgas

psühhiaatrile) e-konsulatstiooni teel vaid põhjendatud kahtluse korral, mitte kohustuslikus korras kõigile. Psühhiaatri ekspertarvamus peaks jääma RelvS uude versiooni alles, aga seda teatud juhtudel, kui perearst seda vajab patsiendi vaimse seisundi hindamiseks. Relvaloa tõenditest ei tohi saada jätkuv äri psühhiaatritele situatsioonis, kus psühhiaatrilise abi kättesaadavus langeb Eestis päevade ja tundidega. See tegevus ei tohi alandada psühhiaatrilise teenuse kättesaadavust.

5

Need ettepanekud aitaksid täita dokumendi üldeesmärki: kaasajastada tervisekontrolli kord ja välistada relvade sattumine isikute kätte, kelle tervislik seisund seda ei luba.

Tagasisides me ei käsitlenud relvaseaduse teisi peatükke, kuna need pole meie pädevuses.

Parimate soovidega

dr. Argo Lätt

EPS juhatuse liige

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

____________

Aruteluks ettepanekud. Kas võiks koostada sarnase tabeli vastunäidustustest?

Lisa: Tervisetõendid ja nende väljastamise juhend arstidele Relvaloa taotleja tervisetõendi võimalikud vastunäidustused võiks olla sarnased autojuhi tervisetõendi vastunäidustustega. Antud haiguste vastunäidustused tuleks kooskõlastada erinevate arstide erialade vahel, kelleks täna on perearstid ja psühhiaatrid.

Lisa 1. Võimalikud vastunäidustused (siia tabelisse saab lisada RHK 10 koode)

Võimalikud vastunäidustused

F00 Dementsus Alzheimeri tõvest jah

F01 Vaskulaarne dementsus jah

F02 Dementsus MK muudest haigustest jah

F03 Dementsus MK muudest haigustest Jah

F04 Orgaaniline amnestiline sündroom, v.a alkoholist või psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud Jah

F05 Deliirium, v.a alkoholist või psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud jah

F06 Muud psüühikahäired ajukahjustusest, -düsfunktsioonist või somaatilisest haigusest jah

F07 Isiksus- ja käitumishäired ajuhaigusest, -kahjustusest või -düsfunktsioonist jah

F09 Täpsustamata orgaaniline – k.a sümptomaatiline – psüühikahäire jah

F10 Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired jah

F11 Opioidide tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired jah

F12 Kannabinoidide tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired jah

F13 Rahustite või uinutite tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired jah

F14 Kokaiini tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired jah

F15 Muude stimulaatorite (k.a kofeiin) tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired jah

F16 Hallutsinogeenide tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired jah

F18 Lenduvate lahustite tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired jah

F19 Mitmete või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired jah

F20 Skisofreenia jah

F21 Skisotüüpne häire jah

F22 Püsivad luululised häired jah

6

F23 Äge ja mööduv psühhootiline episood jah

F24 Indutseeritud luululine häire jah

F25 Skisoafektiivsed häired jah

F28 Muud mitteorgaanilised psühhoosid jah

F29 Täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos jah

F40 Foobsed ärevushäired e foobiad jah

F41 Muud ärevushäired jah

F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire e sundseisund jah

F43 Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired jah

F44 Dissotsiatiivsed häired jah

F45 Somatoformsed häired jah

F48 Muud neurootilised häired jah

F60 Spetsiifilised isiksushäired jah

F61 Segatüüpi ja muud isiksushäired jah

F62 Ajukahjustuse ja -haigusega mitteseostatavad püsivad isiksusemuutused jah

F70 Kerge vaimne alaareng jah

F71 Mõõdukas vaimne alaareng jah

F72 Raske vaimne alaareng jah

F73 Sügav vaimne alaareng jah

F78 Muu täpsustatud vaimne alaareng jah

F79 Täpsustamata vaimne alaareng jah

G10 Huntingtoni tõbi jah

G11 Hereditaar- e pärilik ataksia jah

G12 Spinaalne e seljaaju-lihasatroofia ja selletaolised sündroomid jah

G13 Esmajoones kesknärvisüsteemi kahjustavad süsteematroofiad mujal klassifitseeritud haiguste korral jah

G20 Parkinsoni tõbi jah

G21 Sekundaarne e teisene parkinsonism jah

G22 Parkinsonism mujal klassifitseeritud haiguste korral jah

G23 Basaalganglionide muud degeneratiivhaigused jah

G24 Düstoonia jah

G25 Muud ekstrapüramidaal- ja liigutushäired jah

G26 Ekstrapüramidaal- ja liigutushäired mujal klassifitseeritud haiguste korral jah

G30 Närvisüsteemi muud degeneratiivhaigused jah

G36 Muu äge dissemineeritud demüelin[is]atsioon jah

G37 Kesknärvisüsteemi muud demüelin[is]eerivad haigused jah

G46 Peaaju vaskulaar- e veresoontesündroomid tserebrovaskulaarsete e peaajuveresoonte haiguste korral

jah

G90.0 Idiopaatiline perifeerne autonoomne neuropaatia jah

H54.0 Mõlema silma pimedus jah

H53.2 Diploopia ehk kahelinägemine jah

H53.4 Nägemis- ehk vaatevälja defektid jah

H81 Vestibulaarfunktsiooni e esikutalitluse häired jah

I60 Subarahnoidaalne hemorraagia e ämblikuvõrkkesta-alune verevalum jah

I61 Intratserebraalne hemorraagia e peaajusisene verevalum jah

I62 Muu mittetraumaatiline koljusisene verevalum jah

I63 Peaajuinfarkt jah

I64 Täpsustamata kas hemorraagia või infarktitekkene insult e rabandus jah

I65 Pretserebraalarterite peaajuinfarktita oklusioon e sulgus ja stenoos e ahenemus jah

I66 Peaajuarterite peaajuinfarktita oklusioon ja stenoos jah

I67 Peaajuveresoonte muud haigused jah

7

I68 Peaajuveresoonte haigusseisundid mujal klassifitseeritud haiguste korral jah

I69 Peaajuveresoonte haiguse jääknähud jah

S48 Õla ja õlavarre traumaatiline amputatsioon jah

S58 Küünarvarre traumaatiline amputatsioon jah

S68 Randme ja käe traumaatiline amputatsioon jah