EKTL RelvS VTK tagasiside

Lõõtsa 6 ¦ 11415 Tallinn ¦ Tel. +372 56483446 ¦ [email protected] ¦ www.defence.ee

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu liikmete tähelepanekud ja

kommentaarid seoses Relvaseadusega

28.01.2026

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit (EKTL) on oma liikmetelt kogunud tagasisidet seose Relvaseaduse

(RelvS) eelnõu väljatöötamiskavatsusega kahel erineval korral 2025. aastal ja 2026. aastal. Dokument on

jaotatud kolme erinevasse osasse. Esimene osa sisaldab kommentaare seoses konkreetsete seaduse

paragrahvidega. Teine osa sisaldab üldiseid kommentaare. Kolmas osa sisaldab liikmete küsimusi.

1. RelvS paragrahvide analüüs:

1. RelvS § 3 lõike 4 alusel kehtestatud määruse § 10. Relvaruumi seinad peavad olema

silikaattellistest või raudbetoonist. Mõlemal juhul peaks seina paksus olema 40cm. Silikaattellis on

nõukogude aegne termin ning tugevusomadused raudbetoonil ja silikaattellisel ei ole võrreldavad.

Sisulises mõttes võiks siia leida tehniliselt ajakohase lahenduse. Raudbetoon sein ei peaks olema

üle 15-20cm paks. Seaduses võiks maksimaalselt ette anda nõude ning kõik alternatiivsed

lahendused otsustaks komisjon, kes relvaruumi hindamas käib. Nii ei teki segadust, kus hakatakse

seaduses defineerima erinevaid kergplokke ja materjale. Küsimuste korral saab olukorda lahendada

eksperthinnanguga ja lähtuda või tugineda mõnele standardile (N: EN 1627–1630).

2. Relvaseadus paragrahvi 32 lõike 2 muutmine. Pakume selle punkti sõnastuseks: "Soetamisluba

annab selle omajale õiguse soetada loal märgitud liiki relva koos selle laskemoonaga käesoleva

seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses." Siis kaob ära teoreetiline võimalus, et inimene soetab

soetamisloa alusel ainult laskemoona.

3. § 20 Tulirelva osad:

(52) Juriidiline isik võib soetada, omada ja vallata tulirelva lisaseadmeid, kui talle on väljastatud

käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud jahinduse otstarbel relvaluba või tegevusluba

§ 66 lõike 1 punktis 1, 11, 2, 4 või 5 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks.

Kui ettevõttel ei teki § 66 alusel loakohustust ning ostetakse lisaseadmeid edasimüügiks, siis kuidas

seda tõlgendada või rakendada, kui § 20 piirab seda, kuidas juriidiline isik või lisaseadmeid soetada,

omada või vallata?

Täna kaubeldakse relvaosadega üsna vabalt ning paljud vaatlusseadmed on kasutatavad ka

sihtimisseadmetena (nn. clip-on öövaatlusseadmed), aga piiranguid justkui pole. Seadus peaks

olema tehnoloogianeutraalne ning vältida tuleks seda, kus üritatakse kontrollida olukordi, mida

kontrollida (eristada või vahet teha öövaatlusseadmel ja öösihikul jne) ei ole sisuliselt võimalik.

Kui on vaja kontrollida või piirata tuleks seda teha väga konkreetsetel alustel, selgelt ning

tehnoloogianeutraalselt.

4. § 8324. Nõuded töötajatele – Ettevõte töötajate ja vastutava isiku tervisekontrolli puudutavaid

nõudeid tuleb leevendada. RelvS § 8324 lg-test 3, 4 ja 5 tulenevaid tervisenõuded ettevõtja

Lõõtsa 6 ¦ 11415 Tallinn ¦ Tel. +372 56483446 ¦ [email protected] ¦ www.defence.ee

töötajatele ja vastutavale isikule tuleks leevendada, kuna selliste nõuetega on suuremahulise

sõjatööstuse teostamine ja vajaliku personali tagamine ebaratsionaalne väljakutse ning võib

osutuda isegi võimatuks. Tervisenõudeid peaks lisaks töötervishoiuarsti tõendiga saama tõendada

ka perearsti tõendiga, vastavust tervisenõuetele peaks olema piisav teha kindlaks regulaarse

tervisekontrolliga kahe aasta asemel iga viie aasta järel ning kõikide töötajate ja vastutava isiku

puhul peaks olema piisav, kui neil on täidetud RelvS § 351 lõike 4 alusel kehtestatud tervisenõuded.

5. RelvS § 8324 lg-st 3 tulenev nõue lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 21 lõike 2 alusel lõhkajale

kehtestatud tervisenõuetele peaks kohalduma vastavalt LMS § 21 lg-le 1 üksnes lõhkajale,

lõkemeistrile ja pürotehnikule LMS tähenduses. Puuduvad asjakohased põhjendused, miks RelvS

alusel peaksid lõhkeainega vahetult kokku puutuvatel töötajatel või vastutaval isikul olema kuidagi

rangemad tervisenõuded, kui LMS alusel lõhkeainega vahetult kokku puutuvatel töötajatel või

vastutaval isikul.

Töötervishoiuteenuse pakkujaid on turul vähe ja RelvS nõutavat tervisekontrolli teenust on alles

pärast mõningast veenmist nõus üks ettevõte pakkuma. Psühhiaatrite juurde on juba hetkel

järjekorrad pikad, aga kui rääkida päris kaitsetööstusest ja vajadusest sadade töötajate järele, siis

on selge, et sellise nõudega tekib psühhiaatrite ressurssile täielik ülekoormus. On ka ilmne, et

tervisekontrolli tegemine igale töötajale enne tööle võtmist ja iga kahe aasta tagant on

märkimisväärne kulu, kui rääkida sadadest töötajatest.

Seadusandja juba aktsepteerib RelvS § 8324 lg 51 kohaselt, et tervisekontrolli ei pea läbima

relvaluba või Kaitseliidu (KL) relva kandmise luba omavad isikud. Kui nendele isikutele väljastab

tervisetõendi perearst, nendele ei kehti LMS § 21 lõike 2 alusel lõhkajale kehtestatud

tervisenõuuded ning nad peavad tervisekontrolli läbima iga viie aasta järel, siis ei peaks relvaluba

ega KL relva kandmise luba mitteomavatele ettevõtja töötajatele ja vastutavale isikule kehtima

kuidagi teistsugused ja rangemad nõuded.

Samuti on lihtsa võrdlusega tuvastatav, et relvaluba või KL relva kandmise luba omava isiku

tervisekontrolli maht ja detailsus on tagasihoidlikumad, kui RelvS-st § 8324 lg-st 3 alusel tulenevad

LMS § 21 lg 2 alusel kehtestatud tervisenõuded vahetult lõhkeainega kokku puutuvatele ettevõtja

töötajatele.

6. Enne relvahoidla ehitusloa saamist peaks olema omavalitsuse seisukoht, et tegevuskoht on

aktsepteeritav

a. Ehitusloa taotlemisel puudub ehitise kirjeldamiseks Majandus- ja taristuministri määruses

2. juuni 2015. a määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” vastav otstarve – seal

ei ole ühtegi relvadega seotud hoonet, kui jätta välja Sisekaitse- või kaitseväerajatised ja

lasketiirud. Sõjaväe relvade relvahoidla, relvatehas ja laskemoona- või lõhkeainetehas

peaksid olema ära märgitud sektsioonis 23050.

b. PPA sõjarelvade komisjon andis põhimõttelise nõusoleku relvahoidla ehitamiseks, kuid

sõjarelvade käidukohana registreerimiseks esitas PPA ise eraldi taotluse omavalitsusele

seisukoha andmiseks alles siis, kui ehitus oli valmis (Relvaseadus § 8344. Käitamisloa

taotlemine (8) ) – vales järjekorras tehtavad toimingud. Sellest tulenevalt teeme

Lõõtsa 6 ¦ 11415 Tallinn ¦ Tel. +372 56483446 ¦ [email protected] ¦ www.defence.ee

ettepaneku, et käitamisloa taotlemine peaks olema protseduurikalt sarnane ehitusloa ja

kasutusloa taotlemisega, kus siis PPA sõjarelvade komisjon vaatab kõigepealt läbi

ehitatava käidukoha projekti üldtingimused, kooskõlastab omavalitsusega ning sobivuse

korral kinnitab need ja peale ehitise valmimist on uus audit koos kasutusloa saamisega, mis

annab aluse käidukoha kinnitamisele.

7. Ehitise tehnilised parameetrid vajavad uuendamist:

1. Siseministeeriumi määrus nr 90, § 2. Relvahoidla seinad – kuna see sõnastus on pärit

tõenäoliselt sotsialismiajast ning ehituse tehnoloogiad on muutunud, siis võiks teha

tänapäevasemaks. Oleme päri, et seinad peavad olema tugevad ehk kiviseinad, kuid kivi ja

terase liitmiseks on tänapäeval oluliselt efektiivsemaid lahendusi.

2. Relvahoidla uksed:

i. Kaitseministeeriumi määrus ja relvaseadus on vastuolus. Õnneks tänu eelnevale

kogemusele oli meil arusaam, et kõnealune ettevõte, kui tsiviilettevõte peab lähtuma

tsiviilseadusest ehk Relvaseadusest ning meie uksed said projekteeritud tehniliselt

vastavalt.

ii. Relvaseadusesse on vaja viia sisse täiendus, et relvahoidlauks peab olema

tuletõkkeuks ja vastavama tuletõkkesektsiooni tüübile.

iii. Relvahoidla uksed peaksid tugevuselt jääma selliseks, nagu on defineeritud

Relvaseaduses. Lihtne näide oleks pronksiöö kordumine, mille ajal julgeolekuasutused

kontrollisid kõikvõimalike relvahoidlate turvalisust, et sealt ei oleks mässu puhul relvad

kättesaadavad. Kui nüüd üks erasektori ettevõte peaks ehitama enda relvahoidlale

Kaitseministeeriumi haldusala määrusele vastavad uksed, siis tekiks olukord, kus

kaitsetööstuse ettevõttes on palju võimsamad relvad ja need saab kiiremini kätte. Sellel

hetkel peaks siis ettevõtte juhatuse liige tagama julgeoleku, et see mäss ei tuleks rüüstama,

aga kuidas?

iv. Lukus relvahoidla uksed/elektroonilised läbipääsusüsteemid ei lähe hästi kooskõlla

tuleohutuse evakuatsiooni nõuetega – siinkohal tehakse mööndusi mõistlikkuse piires, kuid

need mööndused tuleks kirja saada, et oleks üheselt arusaadav.

8. Valve sõnastus vajab täpsustamist:

1. Kaamerate asukohad – siinkohal on PPA komisjonil seisukoht olemas, kuna ehitise

esmakordsel ülevaatusel tehti meile ettekirjutus kaamerate koha pealt, mis oli siis pigem

komisjoni poolne täpsustus.

2. Valvemeeskond – minimaalne liikmete arv on küll mainitud ning tulenevalt kõnealuse

ettevõtte relvahoidla asukohast me eeldasime, et meile rakendataksegi minimaalne

meeskond, kuid sõltuvalt asukohast, tegevuse ulatusest ja/või ehitise/objekti suurusest

peaks see olema paremini defineeritud, sest valvemeeskond on äritegevuse otsekulu ning

mõjutab seeläbi ärilisi otsuseid. Tõenäoliselt PPA sõjarelvade komisjon määrab suurema

meeskonna arvu, kui asukoht on politsei ja kiirreageerijate asukohast kaugel, kuid see võiks

ette teada olla, sest see mõjutab seega ettevõtte asukoha valikut.

Lõõtsa 6 ¦ 11415 Tallinn ¦ Tel. +372 56483446 ¦ [email protected] ¦ www.defence.ee

9. Ettevõtte alltöövõtjatele ja teenuse osutajatele tervise- ja taustakontrolli nõue tuleb kaotada. RelvS

§ 8314 lg-st 2 tulenevad tervisenõuded ja RelvS § 8328 lg 1 p-st 3 tulenev taustakontrolli nõue

ettevõtja alltöövõtjatele ja teenuse osutajatele2 on ebamõistlikud ja liialduslikud ning need tuleks

kaotada. Nende nõuete täitmine on ka sisuliselt pea võimatu – näiteks võiks kujutada praktikas ette,

kuidas toimuks tervisetõendi ja isikuandmete ankeedi nõudmine välismaistelt partneritelt.

On selge, et kõikide ettevõtja alltöövõtjate ja teenuse osutajate tervise- ja taustakontrolli nõue

muudab tehniliselt keeruliste ja mitmete alamsüsteemidega ning seetõttu suurt hulka alltöövõtjaid

ja teenuse osutajaid nõudvate relvasüsteemide valmistamise sisuliselt võimatuks ülesandeks.

10. Ettevõte töötajate taustakontrolli puudutavaid nõudeid tuleb leevendada

RelvS § 8328 lg 1 p-st 3 tulenevat taustakontrolli nõuet ettevõtja töötajatele tuleks samuti

leevendada, kuna sellisel kujul ja detailsusega taustakontrolli nõue muudab suuremahulise tööstuse

teostamise tarbeks vajaliku suurema hulga personali leidmise ebamõistlikult keeruliseks ja

aeganõudvaks.

Kui peaks jaotama selliste ettevõte töötajate taustakontrolli otstarbekust, siis oleks

proportsionaalne, kui see toimuks analoogselt KL liikmeks astuda soovijatega.

Antud kontekstis on kõrvutamine KL-iga igati asjakohane, sest on raske näha mõistlikku motiivi,

miks peaks sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamisega

tegeleva ettevõtja töötajatele suhtes olema kuidagi rangema taustakontrolli vajadus, kui relvi

valdava ja sõjaväeliste harjutustega tegeleva riigikaitseorganisatsiooni liikmetele. Teisisõnu kui

üks taustakontroll on piisav nende isikute suhtes, kes sõjarelvi, relvasüsteeme, sõjarelva

laskemoona ja lahingumoona kasutavad, siis peaks see olema samamoodi kohane sõjarelvade,

relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõte töötajatele,

kes nendega vahetult kokku puutuvad.

Kõrvutades RelvS-i kohaselt ettevõttes vahetult lõhkeainega ja sõjarelvaga kokku puutuvatele

töötajatele nõutava taustakontrolli sisu KL liikme ja liikmeks astuda soovijate taustakontrolliga,

on lihtsalt tuvastatav, et KL liikme ja liikmeks astuda soovija taustakontrolli maht ja detailsus on

oluliselt minimaalsem. Alustades juba sellest, et erinevalt RelvS § 8329 lg-test 1 ja 2 tulenevatest

nõuetest, ei pea KL liige ja liikmeks astuda soovija täitma selleks otstarbeks ekstra mingit eraldi

ankeeti ega esitama täiendavaid andmeid. Ainuüksi RelvS § 8329 lg-st 5 tulenevalt kehtestatud

isikuandmete ankeedi täitmine on nn. relvatehase reatöötajale ebamõistlik ja mittevajalik

väljakutse.

1 RelvS § 8324 lg 2 kohaselt kohaldatakse ettevõtja alltöövõtjatele ja ettevõtjale teenuse osutajatele ettevõtja töötajatega samu nõudeid. RelvS § 8324 lg 3 kohaselt peavad töötajal, kes puutub laskemoona või lahingumoona käitlemisel vahetult kokku lõhkeainega, olema täidetud lõhkematerjaliseaduse § 21 lõike 2 alusel lõhkajale kehtestatud tervisenõuded. RelvS § 8324 lg 4 kohaselt peavad sõjarelvadega vahetult kokku puutuval töötajal olema täidetud RelvS § 351 lõike 4 alusel kehtestatud tervisenõuded. RelvS § 8328 lg 1 p 3 kohaselt tehakse taustakontrolli RelvS § 8324 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuete kontrollimiseks ettevõtja töötajale, alltöövõtjale ja teenuse osutajale, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale või nende olulistele osadele või nendega seotud teabele;

Lõõtsa 6 ¦ 11415 Tallinn ¦ Tel. +372 56483446 ¦ [email protected] ¦ www.defence.ee

Seejuures osundaks siinkohal laiemalt selle isikuandmete ankeediga seotud küsitavused ning selle

revideerimise vajadusele. Paljude selle ankeediga nõutavate andmete asjakohasus ja

proportsionaalsus on enam kui kaheldav (nt. RelvS § 8329 lg 2 p-ist 9 tulenev nõue esitada andmeid

oma alaealiste laste kohta jne).

11. RelvS järgset tegevusluba peab saama teatud lihtsustatud korra alusel laiendada alltöövõtjale.

RelvS järgne tegevusluba sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona või

lahingumoona valmistamiseks peaks andma RelvS § 8333 lg 2 alusel ettevõtjale õiguse tellida selle

tegevusloa alusel teatud lihtsustatud ja minmaalsete nõuete ja tingimuste täitmisel (nt. PPA või

TTJA teavitamine vms.) oma valmistatavale sõjarelvale, relvasüsteemile, sõjarelva laskemoonale

või lahingumoonale teatud ulatuses alltöövõtu sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või

lahingumoona olulise osa valmistamiseks ilma, et alltöövõtja peaks selleks omama RelvS § 8333

lgs 1 nõutavat tegevusluba ja käitlemiskoha käitamisluba ning läbima täies mahus nende lubade

taotlemise protsessi.

Eriti uute sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona või lahingumoona väljatöötamisel ja

arendamisel, kus õnnestumine on veel ebaselge ja valmistatakse üksikuid prototüüpe, on

mõeldamatu, et arendaja hangiks ja omaks kohe ise kõik komponentide ja alamsüsteemide

valmistamiseks vajalikud seadmed ja vahendid või siis alltöövõtja hangiks mõne üksiku

(proovi)töö valmistamise tarbeks need load.

12. PPA sõjarelvakomisjonile ja TTJA-le peab panema RelvS kohaste lubade menetluses

nõustamiskohustuse

Sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemiseks

vajaliku tegevusloa ja käitlemiskoha käitamisloa taotlemine on pigem keeruline ja mitmekihiline

protsess ning riik peaks nõustamisfunktsiooni kaudu toetama ettevõtjaid selle protsessi läbimisel.

Kuna sõltuvalt RelvS järgse loa liigist menetleb neid kas RelvS § 8335 lg 1 kohaselt PPA juurde

valitsusasutuste esindajatest moodustatud komisjon (PPA sõjarelvakomisjon), PPA või TTJA, siis

peaks neile kõigile kehtestama seadusjärgse kohustuse nõustada ettevõtjaid sõjarelva,

relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemiseks vajaliku

tegevusloa ja käitlemiskoha käitamisloa taotlemisel.

Näiteks võiks selleks täiendada vastavalt RelvS § 8336 hõlmates sellega lisaks PPA

sõjarelvakomisjonile ka PPA enda ja TTJA ning kehtestama neile kõigile selle paragrahvi lg 1

kaudu lisaks tegevusloa andmisele, muutmisele, kehtivuse peatamisele ja kehtetuks tunnistamisele

ka ülesande ja kohustuse nõustada ettevõtteid nii tegevusloa kui ka käitlemiskoha käitamisloa

taotlemisel.

Seejuures peaks teatud küsimustes olema ettevõtjatel võimalik küsida PPA sõjarelvakomisjonilt,

PPA-lt ja TTJA-lt seoses sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona või

lahingumoona käitlemiseks vajaliku tegevusloa ja käitlemiskoha käitamisloa taotlemisega MKS

§iga 911 analoogset siduvat eelotsust vms.

Lõõtsa 6 ¦ 11415 Tallinn ¦ Tel. +372 56483446 ¦ [email protected] ¦ www.defence.ee

Samuti võiks PPA sõjarelvakomisjonile kehtestada jällegi analoogselt MKS § 15 lg-ga 1 kohustuse

anda RelvS ja LMS ning nendega seotud rakendusaktide selgitamiseks ja tutvustamiseks selgitusi

ja juhendeid.

13. Lepingu sõlmimise kavatsusest STRATKOM teavitamise kohustus tuleks kaotada

RelvS § 8318 lg-st 1 jj tulenev kohustus teavitada STRATKOM-i väljaspool Eestit asuva tellijaga

lepingu sõlmimise kavatsusest on esiteks mittevajalik täiendav bürokraatianõue, mille sisuline

põhjendatus ja vajadus on küsitav ning see tuleks seetõttu kaotada.

Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona Eestisse sisseveoks ja Eestist

väljaveoks on niikuinii nõutav strateegilise kauba väljaveo eriluba, kus küsitakse kõiki neid samu

andmeid, kui väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise kavatsusest teavitamise korral.

Lisaks kaasneb selle lepingu sõlmimise kavatsusest teavitamise nõudega märkimisväärne

ebaselgus ja õigusselguse defitsiit, kuivõrd on äärmiselt keeruline hinnata, et millal siis täpsemalt

on võimalik kõneleda lepingu sõlmimise kavatsuse tekkemomendist RelvS § 8318 lg 1 tähenduses.

14. Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitleva ettevõtja

vastutuskindlustuse nõude rakendumise loogikaid oleks vaja muuta

Esmalt tuleb tõdeda, et vähemalt hetkel on RelvS §-s 8327 sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva

laskemoona või lahingumoona käitlevalt ettevõtjalt nõutava vastutuskindlustuse2 pakkumise osas

veel turutõrge ja vastavat vastutuskindlustust pakkuvaid kindlustuspakkujaid on ainult üks. Kui see

kõrvale jätta, siis on RelvS kõnesolev vastutuskindlustuse nõue kehtestatud veidi ebaloogiliselt.

Nimelt hetkel on vastutuskindlustuse olemasolu sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks vajaliku tegevusloa kontrollese ja

selle olemasolu kontrollitakse selle tegevusloa taotlemise faasis.3

Aga loogilisem ja mõistlikum oleks, et need andmed peaks esitama RelvS § 8341 lg 1 kohase

sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemiskoha käitamisloa

taotlemise faasis. Seda eelkõige põhjusel, et RelvS § 8339 lg 3 kohaselt jõustub ka tegevusluba

sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemiseks samal ajal RelvS §

8341 lg-s 1 sätestatud käitamisloa jõustumisega.

Ja veelgi täpsemalt, käitlemiskoha käitamisloa taotlemise faasis peaks olema nõutav üksnes

kindlustusandja vastutuskindlustuse pakkumus esitamine, mis sisaldab kindlustusandja kinnitust

muuta vastutuskindlustus kehtivaks mingi mõistliku aja jooksul alates käitlemiskoha käitamisloa

andmise otsustamisest. Teisisõnu võiks vastutuskindlustuse poliisi väljastamine ja kehtivaks

muutmine olla käitlemiskoha käitamisloa jõustumise eelduseks.

2 RelvS § 8327 lg 1 kohaselt peab sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitleval e?evõtjal olema

vastutuskindlustus sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemise tagajärjel kolmandale isikule (edaspidi kahjustatud isik) tekkida võiva lepinguvälise ja õigusvastase kahju hüvitamiseks; 3 RelvS § 8334 p 8 kohaselt antakse e?evõitjale RelvS § 8333 lg 1 p-ides 1-6 sätestatud tegevusluba, kui tal on muuhulgas RelvS §-s 8327 sätestatud nõuete kohane vastutuskindlustus. RelvS § 8335 lg 3 p 9 kohaselt esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadusKku üldosa seaduses sätestatud andmetele muuhulgas andmed vastutuskindlustuse kohta;

Lõõtsa 6 ¦ 11415 Tallinn ¦ Tel. +372 56483446 ¦ [email protected] ¦ www.defence.ee

Ettevõtjalt on põhjendamatu nõuda, et ettevõtja hoiaks kehtivana ja maksaks vastutuskindlustuse

eest kogu tegevusloa ja käitlemiskoha käitamisloa taotluse lahendamise aja ning seda veel

olukorras, kus tegevusloa ja käitamisloa taotlus võib halvemal juhul võta aega kuid.4 Kuid see aeg

võib olla veelgi pikem, sest see aeg võib pikeneda veel ka selle aja võrra, kui ettevõtja

käitlemiskohta rajab. Ning seda veel päeva lõpuks olukorras, kus ettevõtjale võidakse jäta

tegevusluba või käitamisluba väljastamata.

Reaalsus on ka see, et vähemalt hetkel ainukesena RelvS nõutud vastutuskindlustust pakkuv

kindlustusandja ei väljastagi kindlustuspoliisi enne, kui käitlemiskoht on olemas. Mis tähendab et

ettevõtja ei saagi asuda tegevusluba ega käitamisluba taotlema enne käitlemiskoha valmimist.

2. Üldised punktid:

1. Relvaseaduses on vaja defineerida, mis teeb süsteemist relvasüsteemi osa ja mis mitte. Näiteks

teatud vaatlussüsteemid on hetkel PPA poolt klassifitseeritud kui relvasüsteemi osa, kui see

võimaldab ühilduvust näiteks Remote Weapon Station (RWS) süsteemiga.

Ettevõtte hinnangul teeb süsteemist relvasüsteemi osa vaid adapter, mis võimaldab ühendumist

relvasüsteemiga, mitte kogu süsteem.

Sama probleem ka droonidega, millel on võimekus kanda lõhkelaengut, kuid millel seda peal pole.

2. Tsiviil- ja sõjarelvi hõlmav üks seadus muutub väga laialivalguvaks, lisaks oleme sattunud

olukordadesse, kus tekivad detailides vastuolud. Näiteks on relvasüsteem välja toodud mõistena

kui sõjarelva sisaldav seade. Kui me paneme samale süsteemile peale tsiviilrelva (näiteks asendame

kuulipilduja jahipüssiga), siis ei ole selgust, millega nüüd tegu on. Sama vastust pole meile 6 kuu

jooksul ka komisjon edastada suutnud. Teatud olukordades võib jahipüss olla sõjarelv ja 40 mm

granaadiheitja tsiviilrelv (lastes ainult mittesurmavat moona/pürotehnikat politsei valduses.

3. Eelnevast tuletades on meie kogemus, et PPA-l puudub sõjarelvade ja relvasüsteemide osas vajalik

pädevus. See on küll komisjonis kuid kui vaja on kiiret vastust, siis PPA ei oska seda ise anda ja

peab komisjoni liikmetelt küsima.

4. Kogu sõjarelvi viiva temaatika viimine Kaitseministeeriumi alla täidab lisaks suuremale

pädevusele ka rohkem tööstusega seotud eesmärki, kuna Kaitseministeerium/RKIK tegelevad

suuresti ka vastava tootmise poliitika kujundamisega (kaitsetööstupargid, toetused jms).

5. Küsimus osas 1.2. Tulirelva lisaseadmete valmistamine ja müük. Seaduses peaks olema selgelt

defineeritud, mis on lisaseadmed ja esitada fikseerida vastav loetelu. Küsimuse tekitab, kas

picatinny liistud, põsetoed jne, mis kasutamismugavust parandavad, on lisaseade, mis läheks PPA

4 RelvS § 8337 lg 4 kohaselt lahendatakse tegevusloa taotlus 80 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaega võib pikendada üks kord kuni 60 tööpäeva võrra, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõ?u, teavitades sellest taotluse esitanud e?evõtjat. RelvS § 8344 lg 2 kohaselt lahendatakse käitamisloa taotlus 60 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaega võib pikendada üks kord kuni 30 tööpäeva võrra, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõ?u, teavitades sellest taotluse esitanud e?evõtjat.

Lõõtsa 6 ¦ 11415 Tallinn ¦ Tel. +372 56483446 ¦ [email protected] ¦ www.defence.ee

kontrolli alla? Näitena olukord, kus Stratkauba komisjon pidas vajalikuks imporditava põsetoe

liigitada strateegiliseks kaubaks.

6. Tervisetõend – peaks võrdsustama mootorsõidukijuhi ja relvaomaniku tervisetõendid.

7. Ajutine ligipääs andmetele – kas audiitorid peavad olema taustakontrollitud või mitte

8. Kaitseministeeriumi määrus määratleb võtmete hoiustamise – kas see laieneb tsiviili ka või peaks

lähtuma Relvaseadusest. Relvaseadus räägib ainult relvakapist. Mõistlik oleks

relvahoidla/relvatehase võtmete hoiustamine viia Relvaseadusesse ning koostöös kogemust

omavate isikutega see läbi mõelda ja sõnastada. Oleme komisjonile täpsustavaid küsimusi esitanud

ning teemat arutanud – loodan, et tulemused lähevad uude seaduse redaktsiooni. Relva-,

laskemoona-, lõhkeainetehase relva- ja/või hoiuruumi võtmed peavad olema hoiustatud turva seifis

ning mehitatud valve korral varuvõtmed turvaruumis.

9. Taustakontrollid:

i. Taustakontrollide ühtsustamine PPA sõjarelvade komisjoni ja KaMin haldusalas – oli juhtum,

kus üks isik on lubatud toiemtama relvatehase territooriumil, kuid väga lihtsale STANAG standardi

dokumendile juurdepääsu ei antudki. Kuigi teame, et taustakontrolli teeb üks ja sama asutus, siis ei

saanudki lõpuks selgust, miks sellised seisukohad.

10. Riigile tuleks luua otsustuskorras tegevusloa ja käitamisloa andmise õigus

Riigil oleks mõistlik reserveerida relvaseaduses (RelvS) endale õigus anda ettevõtetele kiirendatult

ja otsustuskorras eriluba (tegevusluba ja käitamisluba) sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva

laskemoona ja lahingumoona valmistamiseks juhul kui vastava sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva

laskemoona või lahingumoona valmistamise kiiremas korras alustamine on vajalik, et kaitsta riigi

suveräänsust ja olulisi julgeolekuhuve. Kõikide rahuajal kehtivate nõuete järgimine ja menetluste

läbimine võib osutuda juba rahuajal ajalises vaates võimatuks ja riigi julgeoleku tagamise

seisukohast riskantseks.

11. Tegevusloa ja käitamisloa taotluse menetlusaega tuleb lühendada

Hetkel on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemiseks vajaliku

tegevusloa ja käitlemiskoha käitamisloa taotluste lahendamise aeg ebamõistlikult pikk, kus

tegevusloa ja käitamisloa taotluste lahendamine kokku võib halvemal juhul võta aega kuni 230

päeva, ehk peaaegu 8 kuud.5

Seda menetlusaega tuleb selgelt lühemaks muuta.

12. Riik peab rakendama kaitsetööstusettevõtete julgeolekut kaitsvaid meetmeid

5 RelvS § 8324 lg 2 kohaselt kohaldatakse ettevõtja alltöövõtjatele ja ettevõtjale teenuse osutajatele ettevõtja töötajatega samu nõudeid. RelvS § 8324 lg 3 kohaselt peavad töötajal, kes puutub laskemoona või lahingumoona käitlemisel vahetult kokku lõhkeainega, olema täidetud lõhkematerjaliseaduse § 21 lõike 2 alusel lõhkajale kehtestatud tervisenõuded. RelvS § 8324 lg 4 kohaselt peavad sõjarelvadega vahetult kokku puutuval töötajal olema täidetud RelvS § 351 lõike 4 alusel kehtestatud tervisenõuded. RelvS § 8328 lg 1 p 3 kohaselt tehakse taustakontrolli RelvS § 8324 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuete kontrollimiseks ettevõtja töötajale, alltöövõtjale ja teenuse osutajale, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale või nende olulistele osadele või nendega seotud teabele

Lõõtsa 6 ¦ 11415 Tallinn ¦ Tel. +372 56483446 ¦ [email protected] ¦ www.defence.ee

Riik peab hakkama mõtlema ja rakendama meetmeid kaitsetööstusettevõtete, nende personali ning

nendega seotud isikute (omanikud, juhtkond jms.) ja nende lähedaste julgeoleku tagamiseks.

Ukrainas on väga selgelt näha, et kaitsetööstusettevõtted ja nendega seotud isikud on kõik Vene

Föderatsiooni (VF) jaoks prioriteetsed sihtmärgid, mida ja keda VF proovib sihipäraselt

likvideerida ja saboteerida.

Eelkõige ja esimese asjana tähendab see, et kõik kaitsetööstusettevõtetega seotud andmed ei peaks

olema avalikud, kus VF eriteenistustel on võimalik hõlpsasti tuvastada kaitsetööstusettevõtete ja

nendega seotud isikute likvideerimiseks ja saboteerimiseks vajalikke andmeid.

Alustada tuleks sellest, et seoses kaitsetööstusettevõtetega muuta ÄRS §-i 30 „Äriregistri

avalikkus“, mille kohaselt on igaühel õigus tutvuda äriregistri registrikaardi ning avaliku toimiku

andmete ja dokumentidega. Samuti peaks muutma KRS § 74 „Kinnistusraamatu avalikkus“ lg-t 1,

mille kohaselt võib igaüks tutvuda registriosaga ja saada sellest väljatrükke ning lg-t 2, mille

kohaselt võib kinnistustoimikuga tutvuda ja sellest väljatrükke saada õigustatud huvi olemasolu

korral.

3. Ettevõtete küsimused:

1. Kas see muudatus mõjutab kuidagi hetkel kehtivaid nõudeid relvatehastele või juba

olemasolevatele/ehitusjärgus hoonetele?

2. Mis saab siis, kui relvaseadus saab enne valmis kui sõjarelvaseadus? Mille alusel tegutsetakse selles

juriidilises vaakumis?

3. Kui sõjarelvade käitlemislubade haldamine ja kontroll läheb KM haldusalasse, mis kujul hakatakse

nõudma käitlemisloa saamisel vajalikku vastutava isiku relvaluba.

4. Alltöövõtjatest teavitamise kohta:

§ 8335. Tegevusloa taotlemine

(3) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud

andmetele järgmised andmed ja dokumendid:;

4) töötajate nimekiri, kus on märgitud nende ees- ja perekonnanimi, elukoht ning isikukood, selle

puudumise korral sünniaeg;

5) alltöövõtjate ja teenuse osutajate nimekiri, kus on märgitud ettevõtja täielik nimi ja registrikood

ning töötajate ees- ja perekonnanimi, elukoht ning isikukood, selle puudumise korral sünniaeg;

(5) Ettevõtja peab esitama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud andmed

esimesel võimalusel, kuid enne töötajaga töölepingu või muu sellise lepingu sõlmimist või

alltöövõtja või teenuse osutajaga lepingu sõlmimist.

Täpsustamist vajab, millistest alltöövõtjatest tuleks iga kord teavitada ja heakskiitu saada? Kui

prügivedaja vahetub, siis vaevalt,et PPA’d see info huvitab. Oleks otstarbekas määratleda täpsemad

juhised.

Lõõtsa 6 ¦ 11415 Tallinn ¦ Tel. +372 56483446 ¦ [email protected] ¦ www.defence.ee

Saame aru, et sellised lühikese perioodi alltöövõtjad saab registreerida külaliseks ning keegi on

juures. Kui keegi teeb individuaalselt tööd, siis on vaja niikuinii isiku taustauuring teha. Mis puhul

jääb aga ainult juriidilise isiku taustauuring?

(6) Sõjarelvade käitlemine, selle ulatus ja taustakontrollid – GoCraft saatnud sellise täpsustava

päringu ühes kirjavahetuses ….“ PPA sõjarelvade komisjoni sõnum on olnud, et „see isik ei tohiks

omada juurdepääsu nendele masinatele“. Kas masinale või relvale? Masina mõistes me ei käsitse

hetkel relva, me teeme muid töid, aga juurdepääs on ikkagi keelatud. Seega saab oletada, et

sõjarelvade komisjoni kaudu reguleeritakse ligipääsu kogu masinale ja kaitseväe süsteemidele.

Seega tuleks ümber defineerida taustakontrolli ulatus või sisse viia igasse RKIK lepingusse, et

lepingupartnerid, kes töötavad kaitseväe masinatega, peavad laskma taustakontrollida kogu enda

personali – sest need sisesüsteemid ja seadmestik on ju ka PASI soomukites, mida võidakse

remontida tsiviilsõidukite remondi töökojas. Ettevõte 1, Ettevõte 2, Ettevõte 3, Ettevõte 4, Ettevõte

5, kes kõik KV masinaid teevad. Hetkel on GoCraft justkui erilise tähelepanu all, kuna töötame

soomustatud masinatega, roomikutega masinatega, rauaga masinatega. Siinkohal pigem näeme, et

võikski olla paremini defineeritud ja natuke rohkem kontrollitud süsteem.“

Relvaseaduse § 66 kohaselt on tegevusluba nõutud relvade, tulirelva oluliste osade ning

laskemoona müügiks. Sihikuid, sh öövaatlusseadmeid, lasersihikuid ja summuteid ei ole seaduses

käsitletud relva olulise osana ega relvana. Samas sätestab Relvaseaduse § 66 lõige 1, et isik, kellele

on väljastatud tegevusluba relvade või laskemoona käitlemiseks, on kohustatud pidama eraldi

arvestust muu hulgas ka sihikute, lasersihikute ja öösihikute kohta.

Sellest tulenevalt tekib õigusselguse küsimus:

1. kas Relvaseaduse kehtiva redaktsiooni alusel on sihikute, summutite ja öövaatlusseadmete müük

lubatud ka isikutele, kellel puudub Relvaseaduse alusel tegevusluba;

2. ning kas sellisel juhul puudub ka seadusest tulenev kohustus vastavate seadmete müügi ja käibe üle

arvestust pidada.

4. Lisaküsimused seoses muude õigusaktidega:

1. Riigilõivuseadus paragrahv 265 lõige 1. Kuna riigilõiv peab olema proportsionaalne riigiametniku

töövaevaga, siis siit tuleks eemaldada "iga relva kohta". Hetkel on oluliselt odavam alternatiiv (13.-

/loa kohta) küsida relvade sisse- ja väljaveo jaoks luba hoopis Strateegilise kauba komisjonilt.

2. Riigilõivuseadus paragrahv 266. Sama kommentaar, mis eelmise paragrahvi kohta - riigilõiv peaks

olema loa, mitte relvapõhine. Hetkel läheb 10 relvaga teise Euroopa Liidu riiki näitusele reisimine

maksma 600.- riiglõivude näol kahe paberi eest. Kusjuures relvaregistrisse muudatusi ei tehta.