Eesti kolmas riiklik inimõiguste ülevaatuse aruanne, mis esitatakse ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsiooni 16/21 lisa punkti 5 alusel
I Sissejuhatus1
Valitsuse jaoks on jätkuvalt oluline rahvusvahelistes lepingutes ette nähtud inimõiguste tagamine ja edendamine ning inimõiguste valdkonnas koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste riikidega. Eesti täidab oma kohustusi inimõigustealaste konventsioonide aruannete esitamisel nii ÜROs kui teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, mööndes siiski mõningaid hilinemisi ning on võtnud eesmärgiks esitada edaspidi kõik aruanded õigeaegselt, selle saavutamisele aitab kaasa järelevalve kehandite lihtsustatud aruandepraktika. Eesti on esitanud püsikutse inimõiguste erimehhanismidele. Aruandlus ÜRO inimõiguste perioodilise ülevaatuse raames loob riikidele hea võimaluse üle vaadata oma tegevused inimõiguste valdkonnas ning aitab kaasa tulevikuplaanide tegemisele. Käesolev Eesti kolmas inimõiguste ülevaatuse aruanne kujutab endast dialoogi jätku ÜRO liikmesriikidega teisele aruandele, mis esitati 2016 ja vastuvõetud soovituste elluviimise ülevaatele, mille Eesti esitas 2018. aasta detsembris.
Aruande koostamise protsess2
Aruande koostamisel lähtuti ÜRO inimõiguste nõukogu juhtnööridest ning eelmises aruandetsüklis tehtud soovitustest. Aruandes antakse ülevaade asjakohasest seadusandlusest, inimõigusi käsitlevatest riiklikest tegevuskavadest, poliitikast ja praktikast. Aruandes osundatakse eelmiste arutelude käigus riikide poolt tehtud soovitustele. Kõiki põhiõigusi ei ole aruandes eraldi käsitletud, kajastatud on inimõiguste valdkonna arengusuundi, mis on eelkõige viimastel aastatel pälvinud tähelepanu Eestis või rahvusvahelisel tasandil. Eraldi ei ole aruandes välja toodud kõiki eritähelepanu vajavaid huvigruppe ning neid puudutavad tegevused on kaetud teiste küsimuste all, näiteks puuetega inimeste õigused.
Aruande koostamist koordineeris Välisministeerium ning selle koostamises osalesid erinevad ministeeriumid, kes esitasid ülevaate oma haldusalas toimunud arengutest alates eelmisest aruandlusest. Välisministeeriumi koondatud esialgse aruande projekt saadeti lisaks valitsusasutustele kommentaaride ja arvamuse avaldamiseks inimõigustega tegelevatele Eesti vabaühendustele.
Valitsus peab oluliseks koostööd kodanikuühiskonnaga inimõiguste ülevaatuse menetluses ning toob esile kodanikuühiskonna algatuse inimeste teadlikkuse tõstmisel. Eesti Inimõiguste Keskus korraldas 14.08.2020 arvamusfestivalil arutelu „Rahvusvahelised kohustused: kas kasulikud ka mulle?“, mis keskendus ÜRO inimõiguste ülevaatuse protsessile. Kodanikuühiskond valmistab ette ühise variraporti esitamistÜROle.el. Esmakordselt kavandab omapoolse aruande esitamist Õiguskantsler riikliku inimõiguste kaitse ülesannete täitjana.
II Inimõiguste edendamine ja kaitse. Eelmise tsükli soovituste täitmine
A Seadusandluse ja poliitika arengud pärast eelmist ülevaatust
Ühinemine rahvusvaheliste lepingutega ja edasised kavad3
Eesti ratifitseeris 26.10.2017 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsiooni), mis jõustus Eesti suhtes 01.02.2018.
Eesti ratifitseeris 24.11.2016 ILO 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli ning see jõustus Eesti suhtes 24.11.2017.
17. juuli 2018 laienes Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsioon agressioonikuriteole. Eesti ratifitseeris Rooma statuudi artikkel 8 täiendused ühena esimestest riikidest juba 2013.
Eesti jätkab riigisiseseid konsultatsioone ja ettevalmistusi ühinemiseks järgmiste rahvusvaheliste konventsioonidega: UNESCO hariduses diskrimineerimise kõrvaldamise konventsioon (Convention against Discrimination in Education). ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta lisaprotokoll (Optional Protocol to the Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women); ÜRO kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise konventsioon. (International Convention for the Protection of All Persons from Enforced Disappearance)
Eesti pädevad asutused on analüüsinud ÜRO kodakondsusetuse konventsioone (ÜRO kodakondsuseta isikute staatuse konventsioon, 1961. aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsioon) ning asunud seisukohale, et praegusel hetkel ei ole vajalik nendega ühineda, kuna Eesti õigusaktid tagavad laiema kaitse kodakondsuseta isikutele, kelleks Eestis on eeskätt määratlemata kodakondsusega isikud, kui nimetatud konventsioonid. Eesti järjekindlaid meetmeid Eesti kodakondsuse edendamiseks, mis arvestab konkreetseid asjaolusid, kirjeldatakse allpool.
Kõigi võõrtööliste ja nende pereliikmete kaitse konventsiooni, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kodutöötajate konventsiooni nr 189, ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste pakti lisaprotokolli võimaliku ühinemise küsimus jääb esialgu edasisi arenguid ja analüüse ootama ning ei sisaldu lähiaastate riigiasutuste tegevuskavades.
B Institutsioonilised arengud inimõiguste kaitsel
Inimõiguste kaitse edendamise asutuse (NHRI) loomine4
Viimaste aastate olulistest arengutest inimõiguste kaitsel saab välja tuua inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse loomise. Õiguskantsler sai endale riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse ülesanded alates 01.01.2019, kui jõustusid õiguskantsleri seaduse muudatused, mis lähtusid ÜRO Peaassamblee 1993. aasta 20. detsembri resolutsioonist nr 48/134 „Inimõiguste kaitse ja edendamise riiklike asutuste staatuse ja toimimise põhimõtted” (nn Pariisi põhimõtted). Õiguskantsler on taotlenud akrediteerimist riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutusena (ingl. National Human Rights Institution ehk NHRI). Õiguskantsleri Kantseleisse loodi NHRI valdkonnajuhi ametikoht, kelle ülesandeks on õiguskantsleri ja Õiguskantsleri Kantselei nõunike töö koordineerimine NHRI ülesannete täitmisel. Õiguskantsler on liitunud Euroopa inimõiguste kaitse ja edendamise asutuste võrgustikuga (European Network of National Human Rights Institutions, ENNHRI) ning osaleb kahe- ja mitmepoolses rahvusvahelises koostöös teiste NHRI-dega.
Järelevalvemehhanismi loomine ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks5
2012 jõustus Eesti suhtes puuetega inimeste õiguste konventsioon ja selle fakultatiivprotokoll, millega Eesti võttis endale kohustuse edendada puuetega inimeste võimalusi täielikult ja iseseisvalt ühiskonnas osaleda. Alates 01.01.2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire sõltumatu mehhanismi ülesandeid vastavalt konventsiooni artikli 33 lõikele 2. Õiguskantsler seisab selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel. Puuetega inimesi kaasab õiguskantsler ülesannete täitmisse eelkõige nõuandva kogu kaudu.
Ministrite tegevusvaldkondade ümberkorraldamine
Valitsuse moodustamisel pärast 2019 parlamendivalimisi ühendati sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ametikohad ja loodi sotsiaalministri ametikoht. Seega ei jagune vastutus sotsiaalkaitse-, tervise- ja töövaldkonnas enam kahe ministri vahel, vaid kogu vastutus neil teemadel on sotsiaalministril.
Samuti loodi rahvastikuministri ametikoht Siseministeeriumis. Rahvastikuministri vastutusvaldkonnas on rahvastiku- ja perepoliitika ning uussisserändajate kohanemise poliitika kavandamine ja koordineerimine, väliseesti kogukondade kaasamine, kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine ning rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused. Integratsioonipoliitikaga seotud ülesanded, sh tingimuste loomine rahvusvähemuste kultuurielu arenguks ja nende lõimimiseks Eesti ühiskonda, mis on Kultuuriministeeriumi pädevuses.
Inimõiguste ja rände eriesindaja ametikoha loomine
Välisminister nimetas 01.08.2010 ametisse esimese inimõiguste ja rände erivolitustega diplomaatilise esindaja, kelle ülesanne on aktiivne osalemine erinevates rahvusvahelises inimõiguste alastes liitudes ning riigi seisukohtade tutvustamine rändeküsimuste reguleerimisele rahvusvahelises koostöös teiste riikidega. Inimõiguste edendamine nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolse- ja arengukoostöö kaudu on oluline vahend julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks.
Inimõiguste kohustuste täitmine valdkondade kaupa
Valimised
Eesti valimisseadustes on toimunud oluline muudatus ning langetatud on valimisiga kohaliku omavalitsuste valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale. Valimisea langetamine eeldas põhiseaduse muutmist. Esmakordselt osalesid 16-17 aastased 2017 kohalike omavalitsuste valimistel.
Eesti oli esimene riik maailmas, kus alates 2005. aastast on võimalik elektrooniliselt hääletada interneti kaudu. E-hääletamine toimub eelhääletuse ajal ning valija tuvastamiseks kasutatakse riigi poolt väljastatud ID-kaarti või mobiil-ID-d. Läbi aastate on e-hääletamine üha enam populaarsust kogunud ning valijate täieliku usalduse võitnud, kuid tuleb rõhutada, et see on alternatiivne võimalus hääletamiseks, mitte ei asenda traditsioonilist hääletamist. Igaühel on jätkuvalt võimalik anda oma hääl valimispäeval valimisjaoskonnas või osaleda eelhääletusel. Üha enam on võetud meetmeid, et valimisjoaskonnad oleksid ligipääsetavad liikumispuuetega inimestele, samuti on võimalik hääletamine kodus, kui inimesel ei ole tervislikel põhjustel võimalik valimisjaoskonda minna ja sellest on eelnevalt teada antud.
Kokku on 10 korral olnud valijatel võimalik oma hääl anda e-hääletamisel. Kui 2005. aastal kasutas e-hääletamise võimalust 2% valijatest, siis 2019 oli e-hääletajate arv kasvanud 28% valijate üldarvust, mis on 247 232 valijat. 2019 parlamendivalimistel hääletas 43,7% valimistel osalenud valijatest interneti teel, kokku 143 riigis. 2019 Euroopa parlamendi valimistel hääletas 46,7% valimistest osalenud valijatest interneti teel, kokku 109 riigis.
Võrdsus, diskrimineerimise keeld6
Diskrimineerimise keelustamise põhialused on sätestatud põhiseaduses. Põhiseaduse § 12 järgi on kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise ja sotsiaalse seisundi ega muude asjaolude tõttu. Täpsemalt reguleeritakse diskrimineerimise keelustamist erinevates seadustes, vastavad sätted on kajastatud näiteks võrdse kohtlemise seaduses, soolise võrdõiguslikkuse seaduses, töölepingu seaduses, karistusseadustikus, samuti teistes õigusaktides ning poliitikadokumentides. Karistusseadustiku § 152 kohaselt on karistatavad võrdõiguslikkuse vastased süüteod.
Diskrimineerimise vähendamiseks tööturul tegeletakse aktiivselt tööandjate teadlikkuse ja tegutsemisvalmiduse ning –oskuste parendamisega, kus on oluline osa koostööl kodanikuühiskonnaga. Sotsiaalministeerium on koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega välja töötanud mitmekesise töökoha märgise. Märgisega liitunud ettevõtted tegelevad oma organisatsioonis sihipäraselt ja läbimõeldult mitmekesisuse edendamisega. Välja on töötatud mitmekesisuse kokkulepe, millega liitudes kinnitab ettevõte, vabaühendus või avaliku sektori organisatsioon, et austab mitmekesisust ja väärtustab võrdse kohtlemise põhimõtet nii oma töötajate, partnerite kui ka klientide seas. Kokkuleppega oli liitunud 2019. aasta lõpuks 110 organisatsiooni või ettevõtet. Mitmekesisusele pööratakse iga aastaselt tähelepanu ka mitmekesisuse päeva raames, milles oalevad ka rahvusvähemuste kultuuriseltsid.
2020. aastal toimus Sotsiaalministeeriumi algatusel võrdse kohtlemise teavituskampaania, et murda erinevate vähemusgruppidega seotud stereotüüpe ja eelarvamusi, edendada mõistmist ja solidaarsust erinevate sotsiaalsete rühmade vahel ning vähendada diskrimineerimist hea eeskuju näitamise kaudu.
Võrdõiguslikkuse edendamisel, olemasolevate õigusaktide täitmise tagamisel ja järelevalvel on oluline roll nii õiguskantsleril kui ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul.
Õiguskantsleri pädevuses on kontrollida õigusaktide vastavust põhiseadusele ja seadustele ning avaliku võimu esindajate tegevust. Õiguskantsler kaitseb inimest avaliku võimu ja ametnike omavoli eest ja kontrollib, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ei rikuks oma tegevuses inimese põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi. Samuti korraldab õiguskantsler eraõiguslike isikute diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetlusi ning edendab võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik nõustab ja abistab inimesi, kes kahtlustavad, et teda on diskrimineeritud tema soo, rahvuse või nahavärvuse, usundi, veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste või ametiühingusse kuulumise tõttu. Volinik jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist ning teostab järelevalvet nii avalikus kui ka erasektoris. Veel teeb volinik selgitus- ning edendustööd inimeste hoiakute muutmiseks, võimalike eelarvamuste ja iganenud ning piiravate stereotüüpide kummutamiseks.
Sooline võrdõiguslikkus – saavutused, väljakutsed ja meetmed7
2016 kiitis valitsus heaks „Heaolu arengukava 2016-2023“. Arengukavas on üheks üldeesmärgiks sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Üks neljast alameesmärgist keskendub soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja soolise võrdsuse saavutamisele. Arengukava elluviimiseks on vastu võetud kaks järjestikust soolise võrdõiguslikkuse programmi 2018-2021 ning 2019-2022.
Arengukava ja tegevusprogrammid näevad ette erinevaid meetmeid ja tegevusi soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks alates teadlikkuse tõstmisest kuni seadusandlike algatusteni, kaasa arvatud erimeetmed ning soolõime rakendamist toetavad tegevused. Soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, selle taastekke vältimiseks ja soolise võrdsuse saavutamiseks eri eluvaldkondades keskendutakse soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamisele. Oluline on vähendada soolist eraldatust hariduses ja tööturul, toetada naiste majanduslikku sõltumatust, sh vähendada soolist palgalõhet. Meetmed on suunatud õiguste kaitse tõhustamisele ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks vajaliku võimekuse tagamisele, kaasa arvatud analüüsi- ja haldusvõimekus. Tegevuskava ja programmide täitmist hinnatakse erinevate mõõdikute abil. Tegevuskava täitmiseks on ette nähtud rahalised vahendid.
Soolõime rakendamiseks loodi 2015 kompetentsikeskus, mis annab nõu vastavate poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel projektide tasemel järgimaks EL struktuurifondide (ESI Funds) vahendite kasutamist. Keskus on samuti välja töötanud infomaterjali ja juhiseid rakendusasutustele ning viinud läbi koolitusi. 2018 avaldati lapsevanematele ja teadushuviringide juhendajatele suunatud infomaterjalid tüdrukutes loodusteaduste ja tehnika valdkonna vastu huvi äratamiseks ja selle toetamiseks. Keskus koordineerib võrdsete võimaluste võrgustiku praktilist koostööd EL struktuurifondide vahendite kasutamisel soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.
Norra finantsabiga loodi 2020 virtuaalne soolise võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus, kust on võimalik saada mitmekesist info- ja õppematerjali nii koolidele, tööandjatele kui poliitikakujundajatele.
Järjekindlalt on kasvanud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse voliniku tegevuse rahastamiseks riigieelarvest ette nähtud summad. Kui 2015 oli voliniku eelarve 167 116 EUR, siis 2020 ulatus see 506 956 EUR.
Naisi on vähem poliitikas ning otsustajate seas. 2020. aasta alguses oli naiste osakaal Riigikogu liikmete seas 29% ja Vabariigi Valitsuse koosseisus 13%. Toetamaks soolise tasakaalu saavutamist poliitikas viib mõttekoda Praxis 2019-2020 ellu projekti, mille eesmärk on suurendada eelkõige meedia ja poliitiliste erakondade, aga ka laiema avalikkuse teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse olulisusest ja naiste poliitikas osalemise võimalustest. Muuhulgas töötatakse projekti raames välja soovitused ja tööriistad, mis aitavad ajakirjanikel, poliitikutel ja poliitikakujundajatel naiste osakaalu poliitikas suurendada ning vähendada soostereotüüpe, mis takistavad naistel tipptasemel poliitikas osalemist.
Sooline palgalõhe8
Sooline palgalõhe on teema, millele pööratakse jätkuvalt olulist tähelepanu. Tegemist on ühiskonnas laiemat huvi ja arutelu pälvinud teemaga, mille lahendamise aruteludesse on kaasatud erinevad asjast huvitatud osapooled, nii töötajate kui tööandjate esindajad kui ka kodanikuühiskond laiemalt. Kuigi Eesti sooline palgalõhe on Euroopa Liidu liikmesriikide seas suurim, on see näiteks 2012. ja 2018. a. võrdluses kahanenud Eurostati andmetel vastavalt 29,9%-lt 22,7%-ni.
Tähelepanu all on teadlikkuse tõstmine soolisest palgalõhest. Regulaarselt tähistatakse igal kevadel võrdse palga päeva, mille raames juhiti erinevate teavitustegevustega tähelepanu naiste ja meeste palkade ebavõrdsusele ja selle erinevatele põhjustele ning lõhe kaotamise vajadusele ja võimalustele.
Soolise palgalõhe selgitamata osa analüüsimiseks viiakse 2019-2021 Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Statistikaameti koostöös läbi põhjalik uuring. Uuringu eesmärk on parandada teadmisi palgalõhe kujunemisest, vähendades selle seni selgitamata osa ja töötada teaduspõhiselt välja vahendid ja potentsiaalsed lahendused palgalõhe vähendamiseks.
Eestis on jätkuvalt suur haridusvalikute ja tööturu sooline eraldatus. Naised on ülekaalus tegevusaladel, mis on ühiskonna toimimiseks küll kriitilise tähtsusega, kuid mis ei ole väga kõrgelt tasustatud – nt sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Samas õpivad ja töötavad mehed suure kasvupotentsiaaliga ja paremini tasustatud valdkondades, nagu nt informatsiooni- ja kommunikatsiooni alad.
2017. a. korraldas Sotsiaalministeerium koolitusi noortega töötavatele karjäärinõustajatele, et anda nõustajale baasteadmised soolisest võrdõiguslikkusest ja oskused soo aspekti arvestamiseks nende töös. Stereotüüpsete hoiakute ja eraldatuse vähendamiseks viiakse Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2019-2021 ellu rakenduslik uuring, mille eesmärk on töötada välja ja piloteerida nügimismeetodeid, et suurendada tüdrukute ja naiste osakaalu IKT-erialadel hariduses ja tööturul. Samal eesmärgil on ellu viidud mitmeid muid tegevusi, nt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, erinevate erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt ning ka omavahelises koostöös.
Traditsioonilistest soorollidest mõjutatuna on Eestis sarnaselt muu maailmaga hoolduskoormuse kandjateks eelkõige naised, mis väljendub ka nende tööturupositsioonis ja sissetulekutes. Sooline hõivelõhe ehk erinevus naiste ja meeste tööhõivemäärades on suurim väikelastega vanemate seas. 0-6-aastaste lastega 20-49-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe oli 2018. a. 35,8 protsendipunkti. Lõhet mõjutab enim kuni 1,5-aastaste lastega lapsehoolduspuhkusel viibivate meeste ja naiste osakaal. 2018. a. oli lapsehoolduspuhkuse kasutajate seas meeste osakaal jätkuvalt alla 3%.
Rakendatud on erinevaid meetmeid töö ja pereelu ühitamise parandamiseks ning naiste ja meeste hoolduskoormuse võrdsema jagamise toetamiseks. Paindlikumaks on muudetud vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi, võimaldades soovi korral hüvitise saamise ajal ka osaliselt töötada kaotamata sealjuures hüvitise suuruses. Muudatused jõustuvad järk-järgult aastatel 2018-2022. 2020. a. juulist pikeneb isapuhkuse periood 30 päevani. 2017. a. lõpus viidi läbi ka meediakampaania „Kasvage koos“, mille eesmärk oli suunata tähelepanu isa olulisele rollile laste kasvatamisel ning kutsuda isasid üles kasutama lapsehoolduspuhkust.
EL struktuurivahendite abil on riik toetanud ka kohalikke omavalitsusi uute lapsehoiukohtade loomisel, pöörates sealjuures eritähelepanu erivajadustega laste hoiuvõimalustele. Kavandamisel on pikaajalise hoolduse reform, mille üheks eesmärgiks on teenuste kättesaadavuse parandamise kaudu vähendada lähedaste hoolduskoormust ja toetada töö- ning hoolduskohustuse ühitamist. 2017. ja 2018. aastal jõustusid uued peretoetused. Kasvanud on toetused paljulapselistele (kolme ja enama lapsega) peredele, hooldaja toetus ja kolme või enama lapse korduva sünni korral makstav toetus ning lapsetoetused lapse kohta.
Inimkaubandus9
Eesti on muutumas inimkaubanduse lähteriigi asemel nii prostitutsiooni kui tööalase ärakasutamise sihtriigiks. Inimkaubandusele lähedasi juhtumeid on rohkem nii tööalase ekspluateerimise kui seksuaalse ekspluateerimise vaates, suurenenud on inimkaubanduse nõuandeliini välismaiste klientide arv, sh nendega seotud töövaidluskomisjoni jõudnud juhtumite arv. Lisaks on kupeldamise kuritegudes välismaalaste osakaal tõusnud ning ligi pooltes 2019. aastal registreeritud kuritegudes olid kupeldatavad naised päritolult mujalt.
Inimkaubandusega seotud kuritegudeks loetakse inimkaubandust (KarS § 133), kupeldamist (KarS § 133²) ja inimkaubandust alaealise suhtes (KarS § 175). Karistusseadustiku vastavad sätted on olnud seadusandja tähelepanu all ning tehtud on mitmeid muudatusi, näiteks inimkaubanduse kuriteo puhul ei ole majandusliku kasu eesmärk enam tingimuseks. Süüdlase karistusest täielikult tingimisi vabastamine on välistatud teatud kuriteokoosseisude korral, sh inimkaubandus, kui isikut on varem sama kuriteo eest karistatudvõi kupeldamine, kui see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud sama kuriteo eest jne. 2019 registreeriti 82 inimkaubandusega seotud kuritegu: 5 inimkaubanduse kuritegu, 45 kupeldamise kuritegu, 32 inimkaubanduse kuritegu alaealise suhtes. Jätkuvalt seisneb siinne inimkaubandus peamiselt seksuaalse ekspluateerimisega toimepandavas muus kuritegevuses, sh prostitutsioonikuritegevuses ning inimkaubanduses alaealise suhtes.
Riik tegeleb proaktiivselt inimkaubanduse ohvrite tuvastamisega. Selleks on 2019 koostatud eri ametkondade ja huvigruppide osalusel juhis inimkaubanduse ohvri tuvastamiseks ja teenusele suunamiseks (vastav juhis). Ohvriabi poolel on olemas teenusejuhid, kes abistavad vajadusel ohvriabitöötajaid kahtluse ilmnemisel, samuti on kodanikuühendusel, kes teenuseid osutab, õigus ohvreid tuvastada ja teenusele suunata.
Töötab Sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse nõuandeliin. Vägivalla ennetamise strateegia ja selle rakendusplaani alusel tegutsetakse ja kavandatakse tegevusi ka inimkaubanduse tõkestamiseks, lisaks on inimkaubanduse tõkestamise tegevused kavandatud siseturvalisuse arengukavas aastateks 2020-2030, eelkõige menetlusliku võimekuse toetamise vaates. Valdkondlikud tegevused on kavandatud ka seotud ministeeriumide tööplaanidesse koos selleks ettenähtud eelarvega ja mõned konkreetsemad punktid on kavandatud valitsuse tööplaani.
Perevägivald10
Perevägivalla probleemi lahendamiseks on loodud koordineeritud süsteem, mille eesmärk on vähendada koduvägivalda ja soolist vägivalda ning tõsta ohvrite ja üldsuse teadlikkust. Siseministeerium on tõhusaks omavaheliseks koostööks moodustanud valdkondadeülese juhtrühma ministeeriumide, allasutuste, omavalitsuste ja vabaühenduste vahel. Perevägivalla rakkerühm koostas 2019. aasta suvel valitsusele memorandumi perevägivalla tegevuskava kohta aastateks 2019-2023, keskendudes viiele põhieesmärgile: ohvrite kaitse, vägivallatseja vastutus, spetsialistide teadmised ja professionaalsus, spetsialiste toetavad tööriistad ja probleemi jälgimine.
Politsei on kasutusele võtnud uue lähisuhtevägivalla infolehe vormi, mis võimaldab paremini märgata sündmuskohal vägivallariske. Siseministeerium koostöös sotsiaal-ja justiitsminsiteeriumiga algatasid uue koostöömudeli, mis võimaldab senisest paremini märgata vägivallaohvreid ning neid kiiremini aidata ja toetada. Lähisuhtevägivalla väljakutsele järgneb politsei ning sotsiaalvaldkonna esindaja koostöös tehtav järelkontroll, et märgata vägivallariske ning ennetada vägivalla eskaleerumist. Sotsiaalministeerium koostöös Siseministeeriumiga korraldab üleriigiliselt infopäevi politseile, kohalikele omavalitsustele, ohvirabile ja muudele võtmeisikutele lähisuhtevägivalla olemusest ning koostöömudelist.
Vaenukuriteod11
Karistusseadustik sisaldab võrdõiguslikkuse vastu suunatud süütegusid (§§ 151-153). Vaenumotiivi ei näe kriminaalseadus sõnaselget eraldi karistust raskendava asjaoluna, kuid seadus näeb ette karistust raskendava asjaoluna muu madala motiivi, seega vaenumotiivi raskendava asjaolu puudumine ei tähenda seda, et sellele ei pööra õiguskaitseasutused vajalikku tähelepanu. Mida kujutab endast muu madal motiiv, on kohtupraktika kujundada. Kohtu antav hinnang, kas kuritegu on toime pandud madalal motiivil või mitte, sõltub konkreetse teo toimepanemise asjaoludest, arvestades kuriteo eripära. Õiguskaitseasutused on võtnud kohustuse kohaldada kehtivat õigust selles valdkonnas kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega ning selles osas on õiguskaitseorganitele läbi viidud koolitusi.
Vaenukuritegude puhul on ohver või sihtmärk valitud mingi kindla tunnuse järgi (nt rass, usk, etniline päritolu, rahvus, seksuaalne identiteet/sättumus), mida jagab mingi rühm, või esineb mõni muu sarnane ühine nimetaja. Kui kedagi rünnatakse tema tegeliku või arvatava tunnuse (päritolu, identiteet) tõttu, on tegu vaenukuriteoga. Niisugused kuriteod on mitmesugused vägivallavormid, vandalism, sh vara kahjustamine (nt mõnele rühmale kuuluvate hoonete rüüstamine, ohvri vara rikkumine grafitiga, auto lõhkumine) vms.
Vihakõne ja diskrimineerimist õhutavate organsatsioonide keelustamine või piiramine on oluline, samas Eesti hindab kõrgelt sõnavabadust ja ühinemisvabadust ning sellega seonduvate rahvusvaheliste kohustuste täitmist. Sõnavabaduse piiramine on demokraatlikus riigis lubatud vaid teiste õigushüvede kaitseks ja vastava tasakaalu leidmine on alati keeruline ülesanne. Avalik debatt, sh poliitiline debatt, võib mõnigi kord sõnavabaduse piire kombata, kuid eelistame selliste vaidluste lahendamist eeskätt läbi tsiviilõiguslike meetmete, sh tsiviilvaidlused kohtus, mille võib algatada igaüks, kes tunneb, et tema õigusi on riivatud.
Võimalike põhiõiguste rikkumisel ning vaenu edendavate ja õhutavate organisatsioonide tegevuse piiramisel on oluline ennetustöö, et selliste võimalike organisatsioonide loomist ära hoida. Eestis on võimalik taotleda juriidilise isiku sundlõpetamist kohtus. Juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; (§ 40 lg 1 p 1 tsiviilseadustiku üldosa seadus).
Alates 2016. aastast on Eesti koostanud iga-aastaseid ülevaateid registreeritud vaenukuritegudest „Kuritegevus Eestis“ aastaraamatu osana. Politseile on koostatud vaenukuritegude registreerimise juhendmaterjal. Viiakse läbi ohvriuuringuid, mille kohaselt on küsitletutest või nende lähedastest 1-2% arvanud, et on langenud kuriteo ohvriks oma rahvuse, rassi, nahavärvi, religiooni, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu. Eesti esindajad osalevad regulaarselt vaenukuritegude raporteerimise ja registreerimise metodoloogia rahvusvahelise koostöö (nt Euroopa Põhiõiguste Amet) töörühmades.
Võrdne juuurdepääs haridusele12
Eestis on läbi aegade kõrgelt väärtustatud haridust ja sellele võrdset ligipääsu. Haridus annab igaühele võimaluse edasijõudmiseks ning on oluline tegur riigi arengus. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele, haridusseadusele, koolieelse lasteasutuse seadusele, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, erakooliseadusele, kutseõppeasutuse seadusele, rakenduskõrgkooli ja ülikooli seadustele on kõigil Eestis legaalselt viibivatel ja rahvusvahelise kaitse saajatel või rahvusvahelist kaitset taotlevatel isikutel õigus omandada haridust seaduses sätestatud tingimustel ning juurdepääs haridusele ei sõltu inimese keelelisest, kultuurilisest ning rassilisest taustast ja usulistest tõekspidamistest ega sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest. Sellega täidab Eesti UNESCO soovitust diskrimineerimise kõrvaldamiseks vastavalt UNESCO diskrimineerimist keelustava konventsioonile.
Eestis on haridusvaldkonnas jätkuvalt algatatud erinevatel tasanditel tegevusi, mille eesmärgiks on parem üksteisemõistmine, tolerantsus ja ühiskonna sidusus ja seda ka riiklike õppekavade arendamisel. Esmased teadmised ja oskused erinevate inimestega suhtlemiseks omandatakse juba alushariduse raames. Eesti lähtub ühtsuskooli põhimõttest, Eestis ei ole koole ega klasse, mis tugineksid vahetegemisele sotsiaalse, rahvuse või muude tunnuste alusel. Roma lastele tagatakse võrdselt koos kõigi Eestis seaduslikult elavate lastega võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele ning nad on täielikult hõlmatud ühtsesse Eesti haridussüsteemi.
Viimaste aastate OECD PISA testide tulemused kinnitavad, et Eesti haridussüsteem on efektiivne ja õpilaste edasijõudmine ei sõltu sotsiaal-majanduslikust taustast. Ühtsuskooli võrgustik tagab igale lapsele kõigil tasemetel hea eestikeelse hariduse, aidates samal ajal kaasa vähemusrahvusest õpilase keele ja identideedi säilitamisele. Haridussüsteem võimaldab lisaks eestikeelsele hariduse saada põhiharidust ka teistest vähemusrahvuste keeltes (vene, inglise, soome keeles) või keelekümblusprogrammides mitmekeelset haridust, vastavalt kohaliku omavalitsuse või koolipidaja otsusele. Riik hüvitab rahvusvähemuste keele ja kultuuri edendamisega tegelevate pühapäevakoolide tegevuskulud.
Inimõigused haridussüsteemis
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt kuuluvad inimõigused üldhariduse põhiväärtuste hulka. Koolid peavad looma koolikultuuri, mis austab demokraatlikke väärtusi ja inimõigusi. Õppeprotsessis ühendatakse inimõigused riikliku õppekava üldosas kirjeldatud üldpädevustega (näiteks väärtus- ja kultuuripädevus; sotsiaal- ja kodanikupädevus; enesemääratluspädevus; suhtluspädevus).
Inimõiguste õpetamine koos väärtuskasvatuse, meediakirjaoskuse ja kriitilise mõtlemisega on üks üldharidusprogrammi 2016-2019 (mis omakorda on Eesti elukestva õppe strateegia 2020 osa) eesmärkidest.
Viimased 2 aastat (alates 2019) on Eesti HTM juhtimisel korraldanud meediapädevuse nädalat, mille eesmärgiks on tõsta nii laste ja noorte kui õpetajate ja laiema avalikkuse teadlikkust ümbritseva inforuumi võimalustest ja ohtudest ning pöörata tähelepanu kriitilise mõtlemise olulisusele.
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtetena on sätestatud näiteks humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine; Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Nendest põhimõtetest lähtutakse õppe- ja kasvatustegevuse korralduses, õpikeskkonna kujundamisel ja igapäevases suhtluses koolieelsetes lasteasutustes.
Põhikooli riikliku õppekava sotsiaalainete valdkonnas on õpieesmärkideks alljärgnevad teadmised ja oskused: põhihariduse omandanud õpilane teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid inimõigused, põhiõigused, sotsiaalmajanduslikud õigused, poliitilised õigused, kultuurilised õigused; tunneb inimõigusi ja lastekaitse põhimõtteid, märkab nende rikkumist (sh vägivald, kuritarvitamine, inimkaubandus jm); tunneb õiguste ja kohustuste, vabaduse ja vastutuse seost. Need teadmised ja oskused omandatakse muuhulgas Eesti Vabariigi põhiseaduse, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ja ÜRO lapse õiguste konventsiooniga tutvudes.
Kinnipidamistingimused, piinamise ja väärkohtlemise ennetamine13
Vangistusseaduses on sätestatud ülerahvastatuse keeld, mille kohaselt kinnipeetavate arv vanglas ei tohi ületada selle vangla jaoks kehtestatud kinnipeetavate piirarvu. Vangis viibivate isikute arv on ajas järjepidevalt langenud. 2015. aastal oli 2094 kinnipeetavat ja 701 vahistatut; 2017. aastal 2136 kinnipeetavat ja 571 vahistatud; 2020 jaanuari seisuga oli kokku 1984 kinnipeetavat ja 493 vahistatut.
Kinnipeetavatele inimväärikate tingimuste tagamiseks võetakse kasutusele erinevaid meetmeid. Pärast uue Tallinna Vangla avamist 2018 detsembris, on kõikides Eesti vanglates tagatud iga vangi kohta vähemalt neli ruutmeetrit kambripinda. Eesti on sel sajandil ehitanud 3 uut vanglat ning on täielikult likvideerinud vana ja tänapäevanõuetele mittevastanud vanglataristu. Endiselt jätkatakse tööd mõningate arestimajade kaasajastamisega.
Kinnipeetute sotsiaalsele rehabilitatsioonile aitavad kaasa Eestis töötavad kolm avavanglat. Avavanglasse paigutatakse peamiselt kinnipeetavad, kes on vangistuse täideviimise lõpufaasis ja on vangistuse käigus olnud hea käitumisega, näidanud üles valmisolekut vabanemisel elada õiguskuulekat elu, samuti vangid, kes kannavad karistust vähemohtlike kuritegude eest. 2020. a veebruaris oli avavanglas 165 kinnipeetavat, s.o 6,6 % vangide koguarvust.
Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Vanglate tervishoiutöötajad jälgivad pidevalt vangide tervislikku seisundit ning ravivad neid vanglas seni kuni võimalik. Kui vang vajab ravi, mida vangla ei suuda pakkuda, saadetakse ta ravile vajalikku eriarstiabi pakkuvasse tsiviilhaiglasse. Vangidel on ööpäevaringselt tagatud ligipääs erakorralisele meditsiiniteenusele.
Kõigil kinnipeetavatel on vastavalt nende vajadustele juurdepääs ravimitele ja meditsiiniseadmetele. Vanglates tervishoiuteenuste pakkujate üle teostab järelevalvet Terviseamet. Vanglate meditsiinilistel osakondadel on nõuetekohased tegevusload. Vangide hambaravi eest maksab riik.
Vangistatud puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenuseid osutatakse kooskõlas üdise rehabilitatsiooniteenuste korraldusega. Rehabilitatsiooniteenuste osutamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Vanglas viibivate puuetega inimeste tööhõive rehabilitatsiooniteenust pakub Eesti Töötukassa. Muud rehabilitatsiooniteenused (abistajad, abivahendid) tagab vangla. Hariduslike erivajadustega kinnipeetavate vajadusi toetatab haridus- ja teadusminiseerium õppeasutuste kaudu.
Kõiki vanglas kinnipeetavatega juhtunud surmajuhtumeid uuritakse põhjalikult, et teha kindlaks surma asjaolud ning algatatakse kriminaalmenetlus, kui selleks on alust. 2017. a algatati üks kriminaalmenetlus mõrvakatse alustel, kus vang ründas valvurit. 2018. aastal ei registreeritud ühtegi tapmise ega mõrva juhtumit. 2019. a algatati üks kriminaalmenetlus vangi surma asjaolude väljaselgitamiseks, kuid kriminaalmenetlus lõpetati aluse puudumise tõttu. Aastal 2019 oli surmajuhtumeid kokku 15, millest neli enesetappu ja 11 terviseprobleemidest põhjustatud surma. Jõukasutamise juhtumeid kinnipidamisasutustes uuritakse samuti põhjalikult ning algatatakse kriminaal- või distsiplinaarmenetlus, kui jõu kasutamine ei ole olnud seadusega kooskõlas.
Sõnavabadus. Internetivabadus. Küberturvalisus.
Sõna- ja ajakirjandusvabadus, sh internetis, on Eestis erilise tähelepanu all nii riigi siseselt kui rahvusvahelisel tasandil. Sõna- ajakirjandusvabadus koos internetivabadusega on Eesti inimõiguste üks prioriteete. Riik on keskendunud digiteenuste arendamisele kõigis eluvaldkondades ning eesmärgiks on igaühe juurdepääs kiirele ja taskukohasele internetile. Ettevõtetele ja asutustele ning elanikele on välja töötatud lai teenustepakett mugavaks suhtlemiseks riigi- ning kohaliku omavalitsusega ning tagatud on laiaulatuslik ligipääs teenustele läbi interneti Eesti pühendab erilist tähelepanu igaühe vabale ja piiranguteta juurdepääsule internetile rahvusvahelisel tasandil ning on jaganud oma digikogemusi rahvusvahelisel tasandil.
Eesti pöörab olulist tähelepanu küberjulgeoleku teemadele. ÜRO julgeolekunõukogu Eesti eesistumise ajal mais 2020 toimus virtuaalne mitteametlik kohtumine (Arria Formula) teemal „Küberstabiilsus ja konfliktiennetus“. Kohtumise eesmärk oli suurendada nii Julgeolekunõukogu liikmete kui ka laiema ÜRO liikmeskonna teadlikkust küberohtudest ja arutada konfliktide ennetamist küberruumis. Arutati selle üle, kuidas kindlustada stabiilne ja rahumeelne küberruum ning jagati kogemusi rahvusvahelise õiguse ja kokkulepete rakendamisest küberruumis. Samuti räägiti millised regionaalsed koostöövormid on olnud edukad ja kus on vajakajäämisi küberohtudega tegelemisel.
Eesti on läbi aastate olnud meediavabaduse indeksi kohaselt ajakirjandusvabaduse juhtgrupis. Piirideta Reporterite (Reporters sans frontières, RSF) indeks jagab 180 maailma riiki viide gruppi. Eesti on viimastel aastatel kõikunud 11.-14. koha vahel, 2020 indeksi kohaselt on Eesti 14. kohal, seega on Eesti on jätkuvalt üks vabama ajakirjandusmaastikuga riike maailmas. Piirideta Reporterite hinnang on tunnustus Eesti ajakirjandusmaastiku tugevale tervisele ja ajakirjanike heale tööle. Freedom House 2019 ja 2020. aasta internetivabaduse indeksi kohaselt on Eesti 65 maailma riigi seas teisel kohal.
Eesti on 2011 asutatud Internetivabaduse koalitsiooni (Freedom Online Coalition, FOC) liige. 2020 kuulub koalitsiooni 30 liiget ja selle eesmärk on info jagamine ja tegevuse koordineerimine toimunud ja toimuvatel kahe- ja mitmepoolsetel kohtumistel, nt ÜRO, Internet Governance Forum (IGF), regionaalsed organisatsioonid (OSCE, EN jms). Samuti inimeste (sh ajakirjanike, blogijate ja inimõiguste kaitsjate) toetamine riikides, kus internetivabadus on piiratud, ning koostöö vabaühenduste ja eraettevõtetega töötamaks välja ideid ja lahendusi efektiivsemaks internetivabaduse kaitseks ja edendamiseks kogu maailmas.
Eesti ühines 03.05.2020 Informatsiooni ja Demokraatia Foorumiga (Forum on Information and Democracy, FID), mille eesmärgiks on koondada riikide, kodanikuühiskonna, veebiplatvormide, akadeemiliste ringkondade ja ajakirjanduse esindajaid, et arutada regulatsioone ning vabatahtlikke kontrollimehhanisme, mis tagaksid demokraatia toimimise online keskkonnas digitaalsel ajastul. Samuti ühines Eesti 2019.a sügise Meediavabaduse koalitsiooniga, mille eesmärgiks on meediavabaduse edendamine ning ajakirjanike turvalisuse kaitse.
Kodakondsus14
Eesti on astunud järjekindlalt erinevaid õiguslikke ning laiemaid lõimumispoliitilisi samme, et vähendada määratlemata kodakondsusega isikute osakaalu ning edendada Eesti kodakondsuse taotlemist.
Viimastel aastatel on Eesti valitsus rakendanud mitmeid meetmeid, et suurendada inimeste huvi kodakondsuse taotlemise vastu. Eesmärgi täitumisele on suuresti kaasa aidanud kodakondsuse seaduse muudatused ning erinevad teavitustegevused. Lihtsustatud kodakondsuse taotlemise korda, arvestades eriti võimalike enamhaavatavate gruppide, nagu alaealised ning eakad ning puuetega inimesed, huvidega. Samuti on läbi aastate pööratud kodakondsuse küsimustele ning puudutatud gruppidele olulist tähelepanu riiklikes lõimumiskavades.
2016 jõustunud kodakondsuse seaduse muudatuste tulemusena saavad määratlemata kodakondsusega vanemate lapsed Eesti kodakondsuse automaatselt ilma vastavat taotlust esitamata. Seega ei teki enam juurde määratlemata kodakondsusega lapsi, sest kõik Eestis sündinud lapsed ja kohe pärast sündi koos vanemaga Eestisse elama asunud lapsed, kes jääksid vanemate järgi määratlemata kodakondsusega, saavad naturalisatsiooni korras sünni hetkest Eesti kodanikeks automaatselt. Tingimuseks on, et lapse vanemad või last üksi kasvatav vanem ei ole ühegi riigi kodakondsusega ning on lapse sünni hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat.
Politsei- ja Piirivalveameti prefektuurides jätkub pidev teavitustöö, mille käigus selgitavad ametnikud määratlemata kodakondsusega isikutele, sõltumata nende pöördumise eesmärgist, et neil on võimalus endale ja oma lastele taotleda Eesti kodakondsust ning selgitatakse Eesti kodakondsuse eeliseid kodakondsuseta staatusega võrreldes.
Alates 1.01.2019 hakkas kehtima kodakondsuse seaduse muudatus, mis võimaldab lepingu alusel tasuta keeleõpet neile, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Riik pakub tasuta eesti keele kursuseid kodakondsuse taotlemiseks vajaliku B1 taseme saavutamiseks Eestis vähemalt 5 aastat elanud inimestele ja kes vastavad kodakondsuse taotlemiseks vajalikele nõuetele (va 8-aastane Eestis elamine). Tööelu kõrvalt keeleõppes osalemise soodustamiseks saab õppur kokkuleppel tööandjaga aastas 20 vaba päeva ja nende päevade eest kompenseerib talle sissetuleku riik. Kodakondsusleping loetakse täidetuks, kui inimene on läbinud ettenähtud mahus eesti keele kursused, sooritanud positiivselt eesti keele tasemeeksami ning esitanud taotluse Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks.
Pagulased, rahvusvahelise kaitse saajad15
Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtmine. Alates 2016. aastast on Eestis kaks rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskust: Vao majutuskeskus ja Vägeva majutuskus. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele on tagatud majutus, eesti keele õpe, tõlketeenus, tervishoiuteenused, sh arsti poolt määratud ravimid, varustamine hügieenitarvete, riiete jm tarbeesemetega ning vajadusel psühholoogiline nõustamine. Lisaks korraldab majutuskeskus erinevaid vabaaja tegevusi.
Tugiteenused rahvusvahelise kaitse saajatele. Rahvusvahelise kaitse saajaid abistatakse ning toetatakse (rahaliselt) eluruumi üürimisel. Lisaks on tagatud eesti keele õpe. Keeleõppe pakkumisel arvestatakse erivajadusega, nt traumeerituse, kirjaoskamatuse jms. Lisaks pakutakse võimalust osaleda erinevates eluoskuste töötubades, vaimset tervist toetavates grupitegevustes jms.
Alates 2017. septembrist pakub töötukassa rahvusvahelise kaitse saajatele tööle saamist ja tööl püsimist toetavaid teenuseid. Minu esimene töökoht Eestis raames maksab töötukassa tööandjale töötuna arvel oleva rahvusvahelise kaitse saaja või taotleja tööle asumisel palgatoetust. Töötava rahvusvahelise kaitse saaja puhul hüvitatakse tööandjale vajadusel ka tema kvalifikatsiooni saamise, eesti keele koolituse, töötamisega seotud tõlketeenuse või tööalase mentorluse kulu. Teenuse eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saajate tööhõives osalemist, aidata kaasa nende lõimumisele Eesti ühiskonda, tõsta nende töövalmidust ning tekitada ja taastada tööharjumust. Sotsiaalkindlustusamet toetab ja nõustab kohalikke omavalitsusi ja teenuseosutajaid, osaleb üksikjuhtumite lahendamisel.
Ühiskonna sidusus ja ülevaade lõimumisest ja rahvusvähemustesse kuuluvate isikute õigused16
Eesti kujundab läbi lõimumisprogrammide ning vastavate tegevuste oma mudelit mitmekultuurilisest ühiskonnast. Lõimumiskavad ning huvigruppide kaasamine nende väljatöötamisse ja rakendamisse aitavad kaasa ühiskonna sidususe parandamisele, koostöö, sallivuse ja üksteisemõistmise edendamisele, kultuuridevahelisele dialoogile. Lõimumiskavade rakendamine on pideva jälgimise all ning uute kavade koostamisel analüüsitakse eelmise kava täitmisel saadud kogemusi. Erineva keele, kultuuritausta ja religioosse identiteediga inimeste kaasamine ühiskonnaellu aitab kaasa ühiskonna keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele.
Eestis on alates 2000. aastast ellu rakendatud kolm riiklikku lõimumisvaldkonna arengukava. Praegu viiakse ellu valdkondlikku arengukava Lõimuv Eesti 2020. Lõimumismeetmete tulemuslikkuse hindamiseks tellib Kultuuriministeerium iga 3-4 aasta järel integratsiooni monitooringu. Seni viimane, viies monitooring viidi läbi 2017. aastal ning 2020 viiakse läbi uus monitooring.
Kultuuriministeerium valmistab ette arengukava aastateks 2021-2030 („Lõimuv Eesti 2030“). 2018. aastal toimusid esmased arutelud sidusministeeriumide ja teiste partneritega, sh rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatega. 2019. aasta jaanuaris korraldati lõimumisvaldkonna laiapõjaline visiooniseminar, kus rühmaaruteludes osales üle 100 lõimumisvaldkonnaga seotud ja sellest huvituva inimese, toimusid 9 valdkondlikku mõttehommikut ning avalikud konsultatsioonid üle Eesti, samuti on igaühel võimalus osaleda kava koostamises avaliku veebi kaudu. Uue arengukava kuus peamist teemavaldkonda on esialgsete kokkulepete kohaselt side riigiga, kogukondadevahelised kontaktid, sotsiaal-majanduslik toimetulek ja ettevõtlikkus, eesti keele õppe tõhustamine, ühise infovälja loomine ja koos õppimine.
Rahvusvähemused
Rahvusvähemuste kultuuriseltsid (u 300 seltsi) on koondunud Eestis 18 katusorganisatsiooni, kellele antakse riigieelarvelist tegevustoetust läbi kolmeaastaste raamlepingute. Riigieelarvelise toetusmeetme maht on pidevalt kasvanud: kui 2014. aastal oli see 320 000, siis 2019. aastal 452 000 eurot. Lisaks toetatakse rahvusvähemuste kultuuritegevusi riigieelarvelistest vahenditest projektitoetustega. Rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamist ja arendamist toetavad regulaarsete taotlusvoorude kaudu ka kohalikud omavalitsused.
Rahvusvähemusi puudutava poliitika väljatöötamisse kaasatakse huvigruppide esindajad. Kultuuriministeeriumi juures tegutsevad rahvusvähemuste kultuurinõukoda ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriseltside ümarlaud. Nõukoda kujundab seisukohti ning vajadusel teeb ministrile ettepanekuid rahvusvähemuste kultuurielu ja -tegevuse küsimustes ning kultuuripoliitika ja lõimumisvaldkonna korraldamises. Ümarlaud korraldab kohtumisi ühiskonna-, kultuuri- ja poliitikategelastega, saatkondade ning välisriikide valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning rahvuskultuuriseltsidega teistest regioonidest.
Igal aastal toimuvad katusorganisatsioonide esindajatele koostööpäevad ja koolitused organisatsioonide haldusvõimekuse tõstmiseks ning koostöö edendamiseks.
Kultuuriministeeriumi eelarvest rahastatakse erinevaid rahvusvähemuste kultuuripärandi säilitamisele suunatud riiklikke programme: Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018, mis toetas kirikute ja pühamute restaureerimist; Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015–2019, mis toetab muuhulgas ka eestirootsi pärandkultuuri Lääne-Eestis; Peipsiveere kultuuriruum 2017–2020, mis toetab piirkonna kultuuripärandi säilitamist Ida-Eestis rõhuasetusega vene ja vanausuliste ning vadja rahvuse juurtega Kodavere kihelkonna murdeala kultuuripärandi säilitamist ja tutvustamist.
Kultuuriministeerium toetab rahvusvähemuste professionaalseid ja harrastusteatreid, kontserdikorraldajaid, muusikakollektiive, muuseume, kirjastamisprojekte, samuti rahvusvähemuste kirjandusürituste, festivalide jt kultuuriürituste korraldamist Eestis. Riigieelarvest toetatakse Vene Teatrit ja avalik-õigusliku Rahvusringhäälingu venekeelseid kanaleid ja programme (ETV+ ja Raadio 4). Eesti Vabaõhumuuseumi paljurahvuselise Eesti keskus tegeleb Eestis elavate erinevate rahvusvähemuste kultuuri, ajaloo ja kunsti tutvustamisega. 2015. aastal avati muuseumis Eesti taluarhitektuuri näidised seto talu ja peipsivene maja. Keskuses tähistatakse erinevate rahvuste rahvakalendri tähtpäevi, korraldatakse erinevaid kultuure tutvustavaid teemapäevi, õpitubasid, laatasid jne. Lõimumisalaseid koostöötegevusi koordineerib ka Eesti Folkloorinõukogu.
Mitmed rahvusvähemused ja –rühmad on loonud oma rahvuskultuuri tutvustava muuseumi: Tallinnas ja Kohtla-Järvel tegutseb Vene muuseum, Tallinnas eestirootsi, tšuvaši ja juudi muuseumid. Tegutsevad Vene ja Ukraina kultuurikeskused. 2019. aastal avati Kohtla-Järve Ukraina muuseum.
Võrdne osalemine kultuurielus17
Riik ja kohalikud omavalitsused on pidevalt laiendanud meetmeid puudega inimeste, pensionäride ja lasterikaste perede ning eesti keelest erineva emakeelega inimeste kultuurielus osalemise toetamiseks. Kultuuriasutused on soetanud riigi toel tehnilisi vahendeid oma teenuste pakkumiseks erinevates keeltes. Enamus kultuuriasutusi on loonud ligipääsuvõimalused ratastoolis liikuvatele inimestele, paljudes teatrites on paigaldatud süsteem vaegkuuljatele, riigieelarvest toetatud filmide varustamist vaegkuuljatele ja -nägijatele vajalike subtiitritega. Tegutseb pimedate raamatukogu veebiraamatukogu, kus on võimalik tasuta alla laadida ja voogedastusena kuulata üha enam teoseid, mille välja andmist toetab riik. Rahvusringhääling edastab uudiseid viipekeeles ning helilisi subtiitreid vaegnägijatele, vaegnägijad ja -kuuljad saavad erivahendite abil osa Eesti olulisemast kultuurisündmusest, sh üldlaulu- ja tantsupeost.
Naised, rahu ja julgeolek
Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu 2000. aasta resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ toetaja ning jätkuresolutsioonide 1820, 1888 ja 2242 kaasesitaja. Eesti on resolutsiooni 1325 rakendamiseks vastu võtnud kaks tegevuskava. 2010. esimese tegevuskava resolutsiooni 1325 rakendamiseks Eestis 2010–2014, teine tegevuskava aastateks 2015-2019. Kolmas tegevuskava aastateks 2020-2025 on väljatöötamisel. Naised, rahu ja julgeoleku teema kuulub mitme ministeeriumi haldusalasse ning tegevuskavade koostamisse ning täitmisse on kaasatud oma pädevuse piires Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Kaitseliit ja Naiskodukaitse, tehes tihedalt koostööd vabaühenduste, kõrgkoolide ja teadusasutustega.
Naised kaitseväeteenistuses
Eesti riigikaitse tugineb suuresti rahva tahtele riigikaitses osaleda ning osalema on oodatud kõik inimesed võrdselt. Ehkki naistel ajateenistuse täitmise kohustust ei ole, saavad naised anda olulise panuse riigi iseseisvuse ja turvalisusse kindlustamisse, mistõttu iga panus loeb ja on hinnatud. Soolise võrdõiguslikkuse tagamine on tänaste sõjaliste organisatsioonide strateegilise personalipoliitika üks olulisemaid valdkondi. Naiste osakaalu suurendamine on nii ühiskondlik kui ka poliitiline vajadus, mis aitab riigi relvajõududel joonduda laiemate ühiskondlike trendide ja väärtuste süsteemi järgi, mis omakorda aitab säilitada relvajõudude legitiimsust.
2017. aastal võeti esmakordselt vastu poliitika naiste kaasatuse suurendamiseks kaitseväeteenistuses. Poliitika peamine eesmärk on julgustada naisi senisest enam kaitseväeteenistuses osalema, et tagada kaitseväele suurem värbamisväli ning tuua teenistusse need väärtuslikud oskused ja kompetentsid, mida on sõjalise organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vaja.
Toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele on ühiskonnas kõrge. Eesti kaitseväes on naised teeninud juba selle taasloomisest alates (1991). 2020. aastal on tegevteenistuses teenivate naiste osakaal 10% ehk 336 naist. Nendest ohvitseri ametikohal 107 ning 226 allohvitserid või sõdurid. Kaitseväes on kõik ametikohad, õppimisvõimalused ja kursused võrdselt kõigile avatud. Naiste julgustamiseks senisest enam kaitseväeteenistuses osalema on jõustatud ja rakendatakse erinevaid meetmeid, mis näevad ette teavitustegevusi kogu ühiskonnas kui naiste seas, suurendamaks teadlikkust kaitseväeteenistuse võimalustest, tagada väeosades kõik teenimiseks vajalikud organisatoorsed ja olmelised teenistustingimused ning ka järjepidevalt jälgida ja vajadusel ka kõrvaldada kõiki võimalikke takistusi naiste teenistusel osalemisel. Alates 2013. aastast on ajateenistusse kokku astunud 194 naist (keskmiselt 27 naist aastas), 2019. aastal oli see 39, mis on kõigi aastate kõrgeim.
Naised osalevad ka aktiivselt Eesti vabatahtlikes sõjalistes organisatsioonides. Naiskodukaitse on üle-eestiline Kaitseliidu alla kuuluv vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, kuhu kuulub 2666 liiget. Kaitseliidu noorteorganisatsioonis Kodutütred on 4090 liiget. Mõlemal on ka laialdasem roll integreerimaks kogu ühiskonna riigikaitsesse, samuti edendamaks elanikkonna teadlikkust ja valmisolekut kõikvõimalike kriisidega toimetulekuks.
Sõja- ja inimsusevastased kuriteod. Holokaust. Mälestuspäevad.18
Eesti on olnud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) toetaja ning toetab Rooma statuudi universaalseks rahvusvahelise õiguse dokumendiks saamist. 2018-2020 on Eesti ICC osalisriikide assamblee (ASP) büroo liige. Eesti on alates 2013 panustanud rahaliselt ohvrite toetusfondi (Victims Trust Fund). ICC tegevus ning Eesti toetus sellele lähtub juhtmõttest, et kõige tõsisemad rahvusvahelised kuriteod (genotsiid, agressioon, inimsusvastased ja sõjakuriteod) ei tohi jääda karistuseta. Eesti peab oluliseks põhimõtte “kohustus kaitsta” järgimist riikide poolt.
Eesti on aktiivselt osalenud rahvusvahelise õiguse komisjoni (ILC) aruteludes ja toetanud uue inimsuse vastaste kuritegude konventsiooni väljatöötamist ning taaskinnitanud oma toetust 2019-2020 ÜRO 6. komitees koos EL jt samameelsetega uue konventsiooni koostamisele, mis tugineks ILC välja töötatud artiklitele ja selleks diplomaatilise konverentsi kokkukutsumist.
Eesti korraldas 8. mail 2020 virtuaalse kõrgetasemelise Julgeolekunõukogu mitteametliku kohtumise Teise maailmasõja õppetundidest ja praegusest julgeolekuolukorrast, milles osalesid lisaks Julgeolekunõukogu liikmetele ka teised riigid.
Eestis tähistatakse 27. jaanuaril rahvusvahelist holokausti mälestuspäeva alates 2003. aastast. Ülemaailmseks mälestuspäevaks kuulutati see ÜRO Peaassamblee 01.11.2005. resolutsiooniga 60/7. Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Juudi Kogukonnaga korraldavad rahvusvahelise holokaustipäeva meenutamiseks tavapäraselt mälestustseremoonia Tallinna Rahumäe juudi kalmistul, millel osalevad nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka Juudi Kogukonna esindajad. Eesti kaitseväe kaplaniteenistus viib iga-aastaselt nii 8.mail kui ka juuli viimasel nädalal läbi mälestustseremooniaid kõigi Teises maailmasõjas elu kaotanud ohvrite mälestuseks. Tseremooniatel peetakse meeles ja austatakse mõlemal poolel sõjas elu kaotanud ohvreid. Eesti Juudi Kogukond mälestab igal aastal 5. septembril Kalevi-Liival natsismiohvrite mälestusmärkide juures holokausti ohvreid. Lisaks osalevad mälestusüritusel välisriikide diplomaadid, riigiasutuste, kohaliku valla ning ühiskondlike organisatsioonide esindajad.
23. augustil tähistatakse üleeuroopalist totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamise päeva. Euroopa Parlament võttis 2009. aastal vastu deklaratsiooni 23. augusti kuulutamise kohta üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks. 23.08.2018 avati Tallinnas Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaal. Avamisel osalesid kommunistliku režiimi poolt represseeritud ja nende lähedased, samuti president, valitsuse ning riigikogu liikmed, diplomaatiline korpus, kirikupead ja kõrgemad riigiametnikud.
Lapsed. Lapse õigused.19
Lastekaitsesüsteemi edendamine.
Alates 2016. aastast kehtiv lastekaitseseadus keelab sõnaselgelt igasuguse lapse väärkohtlemise ja lapse vastu suunatud vägivalla, sealhulgas kehalise karistamise, pöörates erilist tähelepanu ennetamisele. On loodud spetsiaalne tõenduspõhine programm 2–8-aastaste (Uskumatud Aastad) laste vanematele, mida rahastavad riik ja kohalikud omavalitsused.
Kõigis lapsi puudutavates toimingutes tuleb juhinduda lapse huvidest. Eesti seaduste kohaselt on laste perekonnast eraldamine äärmuslik abinõu. 2018. aastal viidi läbi alternatiivhoolduse reform, mille kohaselt eelistatakse asutuste asemel perepõhiseid alternatiivhoolduse vorme.
Lastevastase vägivallaga võitlemine
Politsei informeerib kohalikku omavalitsust kõigist koduvägivallajuhtumitest, kus kannatanuks on lapsed, et oleks tagatud abi igale abivajavale lapsele. Teabe hõlpsamaks juurdepääsuks ühendati politsei ja kohalike omavalitsuste andmebaasid 2020. aasta märtsis, et teabevahetus abivajavate laste kohta toimuks automaatselt. Lastele on avatud eraldi telefoni abiliin, kus nad saavad spetsialistile oma muresid kurta ja küsida abi. Lastekaitsetöötajad osalevad iga-aastastel täiendkoolitustel ja nõustamistel, et ära tunda ja aidata väärkoheldud lapsi.
2017. aastast alates pakutakse seksuaalselt väärkoheldud lastele erineva ala spetsialistide koostöös kompleksteenusena abi ja nõustamist Barnahus mudeli järgi. Eesti lasteaedades ja koolides viiakse läbi erinevaid koolikiusamisvastaseid programme, sh Soome tõenduspõhine KiVa programm ja Taani “Kiusamisvabaks!” metoodika alusel.
Lapse õigused kriminaalmenetluses
Mitmeid muudatusi on tehtud nii seadustes kui tööpraktikates, et tagada alaealiste õigusrikkujate erikohtlemine. Alates 2016 aastast on täiendatud kriminalmenetluse seadustikku, millega on oluliselt lapsesõbralikumaks muutunud alaealisi puudutav menetlus ning lühendati alaealise kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamise tähtaega kohtueelses menetluses, mis ei tohi kesta üle kahe kuu.
2018. aastal muutus olulisel määral alaealiste õigusrikkujate kohtlemist käsitlev õiguslik ja organisatsiooniline raamistik ning anti prokuratuurile laiem mõjutusvahendite valik, mida menetluse lõpetamisel alaealise suhtes kasutada. Võimalik on alaealise vahistus asendada paigutamisega kinnisesse lasteasutusse ja kohaldada noortele täiskasvanutele alaealise mõjutusvahendit. Loodi võimalus kohtueelses menetluses menetluse lõpetamise korral suunata alaealine lepitusele või määrata talle muu asjakohane kohustus. 2019 laiendati kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi ning tugevdati alaealiste kahtlustatavate ja süüdistatavate õigusi. Seadusega pandi menetlejatele erinevaid lisakohustusi, sealhulgas õiguste deklaratsiooni esitamine, õiguste selgitamine nii alaealisele kui ka tema esindajale, alaealise erikohtlemine kinnipidamisel, samuti alaealise vaimse ja füüsilise tervisliku seisundi hindamine. Seaduse rakendamiseks kehtestati justiitsministri määrusega alaealiste kahtlustatavate ja süüdistatavate õiguste kriminaalmenetluses deklaratsioon, mille eesmärk on selgitada kriminaalmenetlust ning kriminaalmenetluses õigusi alaealisele lihtsas ning arusaadavas keeles.
Teavitamine ja töötajate koolitamine
Teadlikkuse tõstmiseks alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muudatustest on tehtud jõupingutusi nii ajakirjanduses kui sotsiaalmeedias. Et kujundada ühetaolist ja lapsesõbralikku menetluspraktikat kuritegusid toime pannud alaealiste kohtlemisel kriminaalmenetluses, on koostatud juhiseid ja koolitusmaterjale ning valmistatud ette arendusprojekte. 2018. aastal koostati Riigiprokuratuuri jt partneritega koostöös alaealistele spetsialiseerunud prokuröride kokkulepe. 2019. aasta käivitus JuM eestveetav alaealiste õigusrikkujate süsteemi arendamise projekt, mille eesmärk on toetada alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi: aidata praktikasse tuua uusi lähenemisviise, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöövorme ja -mudeleid ning ajakohastada valdkonna spetsialistide teadmisi ja oskusi. Regulaarselt korraldatakse alaealiste õigusrikkujate kohtlemise teemalisi seminare, infopäevi ja konverentse. 2019. aasta juulis nimetati esmakordselt ametisse alaealiste ja kannatanute kohtlemisele spetsialiseerunud riigiprokurör.
Taastava õiguse põhimõtte edendamine
Viimastel aastatel on saanud nii alaealiste õigusrikkujate kohtlemisel kui ohvrikogemusest taastumise toetamiseks suurema tähelepanu taastava õiguse temaatika. 2018-2019 aastal korraldati taastava õiguse ja lepituse teemal mitmeid üritusi. KrMS revisjoni raames on arutamisel lepitusteenuse menetlusega paralleelselt kasutamise võimalused. 2020. a avaneb JuM eestvedamisel taastava õiguse väikeprojektide taotlusvoor, mille kaudu toetatakse taastava õiguse teemaliste algatuste katsetamist õigus- või haridussüsteemis, lepitajate koolitusi, taastava õiguse teadlikkuse tõstmise tegevusi. Sotsiaalkindlustusamet on alaealiste õigusrikkujate süsteemi arendamise projekti raames loomas vabatahtlike lepitajate süsteemi.
Eesti kuulub mitmesse rahvusvahelisse võrgustikku, mis tegelevad taastava õiguse rakendamise edendamisega kriminaalõigussüsteemis. Näiteks alates novembrist 2018 kuulub JuM Euroopa võrgustikku ERJPN (European Restorative Justice Policy Network), mille eesmärk on tuua kokku EL-i riikide ministeeriumide esindajad, et jagada üksteisega taastava õiguse alaseid praktikaid, teadmisi ja tõstatada ühiselt taastava õigusega seotud kitsaskohti ja lahendusi. Alates jaanuarist 2019 osaleb JuM ühe partnerina rahvusvahelises projektis „Restorative Justice Strategies for Change“, mille eesmärk on toetada liikmesriikides EN 2018. aasta uute taastava õiguse suuniste rakendamist.
Isikuandmete kaitse
Isikuandmete kaitse seadus kehtestab nõuded isikuandmete töötlemisel, järelvalve nõuete täitmise üle ja vastutuse nõuete rikkumise üle. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse põhimõttest, et isikuandmeid võib töödelda üksnes õiguslikul alusel ning minimaalses mahus, mis on vajalik konkreetse ja õiguspärase eesmärgi saavutamiseks. Igaühel on õigus tutvuda andmetega, mida on tema kohta kogutud. Igaühel, kes leiab, et andmete kogumisel on rikutud tema õigusi, on õigus oma õiguste kaitseks esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või kohtule. Andmekaitse Inspektsioon on sõltumatu järelvalveasutus, kes järgib seaduse ja määruse nõuete täitmist isikuandmete kaitsel.
Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (ETS 108) muutmise protokolli (ETS 223) ning deklareerinud oma valmisolekut protokolli ajutiseks kohaldamiseks. Protokolliga ajakohastatakse konventsiooni eesmärgiga kaitsta iga isikut seoses tema isikuandmete töötlemisega ja aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste ning eelkõige eraelu puutumatuse õiguse tagamisele.
Statistikaamet tugineb statistiliste andmete kogumisel ning andmete töötlemisel ja levitamisel riikliku statistika seadusele. Seadus sätestab Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmetele ranged konfidentsiaalsusnõuded. Rahva ja eluruumi loenduse käigus kogutavad ja töödeldavad andmed on andmekaitse nõuete objektiks ning ei kuulu avalikustamisele ilma isiku nõusolekuta. Juurdepääs andmetele on võimalik võimaldada teaduslikel eesmärkidel üksnes juhul, kui on täidetud seadustes sätestatud tingimused.
Õigusabi20
Riigi õigusabi võimaldab inimesel riigi kulul kasutada õigusteenuseid. Riigi õigusabi osutab advokaat, seda antakse kohtueelses menetluses (tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjades), kohtumenetlustes (tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusasjades), täitemenetluses, haldusmenetluses, teistmismenetluses, õigusdokumendi koostamises või muus õigusalases nõustamises või esindamises. Riigi õigusabi tähendab, et õigusteenuse eest maksab esialgu riik, kuid õigusabi määramisel võib saajale panna kohustuse tasuda osaliselt ise või maksta õigusabikulud osaliselt või täielikult tagasi pärast kohtuvaidluse lõppu.
HUGO.legal pakub koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ja soodustingimustel õigusabi. Abi saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek jääb alla 1700 euro. Õigusabi lepingutasu on 5 eurot (v.a alaealised) esimesed kaks tundi on tasuta ja järgnevad kolmteist tundi õigusteenust 40 eurose tunnitasuga. Kuna praktika näitab, et keskmine õigusnõustamise aeg jääb veidi üle kahe tunni, siis on inimese keskmine kulu õigusabi peale on 10 eurot. Õigusabi antakse kõikides juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides, nii kohapealse konsultatsiooni kui ka interneti teel. Kliente nõustatakse nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus, samuti aidatakse koostada dokumente ja suhelda ametiasutustega. Eesti Puuetega Inimeste Koda annab õigusabi erivajadustega inimestele
Tervishoid
Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 annab suunad ja soovitused eri tasanditel hea tervise nimel tegutsemiseks, millesse saab panustada kogu ühiskond - riik, kohalik omavalitsus, era- ja kolmas sektor ning iga inimene ise. Arengukava aluseks on solidaarsus, võrdsed võimalused ja õiglus, juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ja kodanikuühiskonna võimestumine. Üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Arengukava väljatöötamises osalesid erinevate organisatsioonide, ministeeriumide, maavalitsuste, kohalikest omavalitsuste, mittetulundusühingute, erasektori ning erinevatest sidus-, siht- ja huvirühmade esindajad. Sotsiaalministeerium on algatanud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 väljatöötamise. Arengukava eesmärk on hoida ja parandada inimeste tervist, pikendada eluiga, vähendada enneaegset haigestumist ja suremust ning tervisealast ebavõrdsust erinevate rahvastikugruppide vahel.
Kõigile isikutele, kes viibivad Eestis, on tagatud vältimatu arstiabi osutamine sõltumata ravikindlustuse olemasolust, rahvusest, kodakondsusest vms. Tervishoius on kasutusele võetud mitmeid IT-lahendusi, mis lihtsustavad ja muudavad efektiivsemaks juurdepääsu tervishoiuteenustele nagu digilugu, e-retsept.
Sotsiaalteenused ja -toetused. Pensionid. Pensionireform.21Vastutus hoolekandeteenuste pakkumise ja korralduse eest jaguneb avaliku võimu eri tasandite vahel. Kohalikud omavalitsused vastutavad eakatele ja puudega inimestele kogukonnapõhiste ja koduses keskkonnas iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste, samuti eakatele mõeldud ööpäevaringse üldhooldusteenuse eest. Samuti korraldab kohalik omavalitsus toimetulekutoetuse ja teiste kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritavate toetuste maksmist. Riiklikult on korraldatud abivahendite tagamine, rehabilitatsiooniteenused ja erihoolekandeteenused psüühiliste erivajadustega inimestele. Sotsiaalkaitselise abi korraldamist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus. Sotsiaalhoolekande seaduses on sätestatud kolmeteistkümne kohustusliku kohaliku omavalitsuse poolt osutatava sotsiaalteenuse miinimumnõuded, samuti üldine kohustus hinnata inimese abivajadust terviklikult ning pakkuda abi hindamise tulemustest lähtuvalt. Sotsiaalteenustele ja -toetustele on õigus Eestis elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Riiklikke pensioneid indekseeritakse iga aasta 1. aprillil seaduses ette nähtud indeksiga, mis arvestab eelmise aasta majandustulemusi. 01.04. 2020 suurenes vanaduspension keskmiselt 45 EUR võrra.
Parlament võttis 2019. aastal vastu pensionireformi, mis jõustub 2021. aastal. Pensionireformiga käsitleti madalate palgasaajate pensionide piisavuse ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse probleeme. Kuna 77% kindlustatud isikutest saavad töötasu, mis on madalam kui mediaansissetulek ning I ja II samba pensionid sõltuvad suuresti sissemaksetest, saavad paljud inimesed tulevikus madalat pensioni. Tulevaste pensionide sissemaksete mõju vähendamiseks tehti pensionivalemites muudatusi. Uus pensionivalem jõustub 2021. aastal ja see peatab pensionide ebavõrdsuse suurenemise.
Teine oluline areng oli pensioniea sidumine oodatava elueaga. Pensioniiga seotakse eeldatava elueaga alates 2027. aastast, kui saavutatakse eelnev pensioniea tõus (meeste ja naiste puhul 65 aastat). Pensionivalemi muutus ja pensioniea tõus muudavad tulevikus kõigi (eriti madala sissetulekuga inimeste) pensionid suuremaks. Kolmandaks algatati paindliku pensionilejäämise kontseptsioon, mis jõustub 2021 ning võimaldab inimestel pensionile minna enne pensioniea saabumist. Pensioni suurendamiseks on võimalik pensionimaksed peatada ja neid hiljem uuesti alustada. Samuti on võimalik välja võtta ainult pool pensionist, mis muudab hilisemad pensionimaksed suuremaks.
Kestliku arengu eesmärkide täitmine
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ määratleb ühiskonna arengueesmärkidena 2030. aastani: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; heaolu kasv; sidus ühiskond; ökoloogiline tasakaal (The viability of the Estonian cultural space; The growth of welfare; A socially coherent society; Ecological balance). Strateegia hõlmab kogu ühiskonnaelu ning selle fookus on riigi jätkusuutlikkus ja edukas toimimine pikemas perspektiivis. Eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondlike strateegiate ja arengukavadega ning tulemusi jälgitakse säästva arengu näitajate alusel. Strateegia „Säästev Eesti 21“ eesmärgid on aluseks Eesti seisukohtade kujundamisel rahvusvahelises säästva arengu koostöös Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ja ülemaailmsel tasandil, sh ülemaailmse 2030 tegevuskava säästva arengu eesmärkide koostamisel ja täitmisel.
Kliima ja keskkond. Puhas vesi.
2017 kiitis valitsus heaks Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Arengukavas kirjeldatakse kliimamuutustega kohanemise valdkonna olulisemaid probleeme, kliimastsenaariumite põhjal Eesti tuleviku kliimat ja kliimamuutuste mõjusid kaheksas prioriteetses valdkonnas: planeeringud ja maakasutus; inimtervis ja päästevõimekus; looduskeskkond; biomajandus; taristu ja ehitised; energeetika ja energiavarustus; majandus; ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Arengukava näeb ette kohanemismeetmed lähiajal kuni aastani 2030 kui ka pikaajalises perspektiivis kuni 2050 ja 2100. Arengukava elluviimiseks on koostatud rakendusplaan. Arengukava üldeesmärk on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Arengukava elluviimise tulemusena paraneb Eesti riigi valmisolek ja suutlikkus kliimamuutustega toimetulekuks kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasemel ning selgitatakse välja kliimamuutustele kõige haavatavamad valdkonnad.
Eesti investeerib pidevalt meetmetesse, mille eesmärk on kvaliteetse joogivee tagamine kõigile elanikele. Kvaliteetse joogivee tagamiseks on ehitatud uusi kaasaegsed veepuhastusjaamu ning rekonstrueeritud olemasolevaid,et eemaldada veest ülemäärane fluoriidide, raua ja mangaani sisaldus ning parandada vee organoleptilist kvaliteeti. Samuti on tehtud edusamme joogivee kvaliteedi parandamisel, kui looduslikes vetes on ülemäärase fluoriidi ja boori sisaldus. 2016. aasta andmetel on 88–89% Eesti elanikkonnast ühendatud ühisveevärgiga, kus joogivee kvaliteet on tagatud ja kontrollitud. Terviseamet jälgib ja kontrollib vee kvaliteedi nõuetele vastavust. 11% Eesti elanikest saavad joogivett oma kaevust. Kaevude ehitamise ja hooldamise nõuded on sätestatud õigusaktides.
Inimõigused ja ärisektor22
Eesti toetab OECD juhiseid rahvusvahelistele ettevõtetele (Guidelines for Multinational Enterprises) ning ÜRO äri ja inimõiguste põhimõtteid (UN Guiding Principles on Business and Human Rights) ning nende järgimist Eestis ja kogu maailmas. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ülesannete hulka kuulub majanduse arengukavade väljatöötamise ja väliskaubanduse kõrval mh ka ülesanne töötada välja uusi algatusi ettevõtte sotsiaalse vastutuse rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtete ja standardite rakendamiseks.
Ettevõtete vastutustundliku käitumise põhimõtted on esile toodud hetkel koostamisel olevas Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 dokumendis, mis on Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ühine arengukava. 2021. aasta alguses käivitub ettevõtlusprogramm (arengukava rakendusdokument), mis sisaldab endas ka konkreetseid tegevusi, aitamaks ettevõtteid lisaks majanduslikule mõõtmele arvestada oma igapäevastes tegevustes ja strateegilises juhtimises rohkem ka sotsiaalse ja keskkonnaalase mõõtmega. Tegevuskavas sisalduvad tegevused peavad pakkuma ettevõtjatele tuge oma panuse andmisel sotsiaalse arengu eesmärkide saavutamisel.
Jaanuaris 2020.a korraldas Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaasamisseminari, et koguda ettevõtete tagasisidet ja ettepanekuid selle kohta, millist tuge nad ministeeriumidelt ja ettevõtlusorganisatsioonidelt ootavad, et järgida oma organisatsioonis vastutustundliku ettevõtluse. Kogutud ettepanekuid võetakse arvesse ettevõtlusprogrammi koostamisel. Kuna vastutustundliku ettevõtluse puhul on tegemist horisontaalse teemaga ehk see läbib mitmete erinevate ministeeriumite haldusalasid, siis hetkel on väljatöötamisel teema juhtimiseks ministeeriumite vaheline juhtimisstruktuur, mis võimaldaks kõigil osapooltel jõulisemalt panustada kestliku arengu eesmärkide täitmisse.
Eesti arvestab OSCE ja ÜRO dokumentide põhimõtteid oma välislepingutes, mis puudutavad investeeringute kaitset, mis sõlmitakse kolmandate riikidega.
COVID-19 meetmed ja eriolukord Eestis 2020
Eestis kehtis eriolukord 12.03.2020 kuni 17.05.2020, et efektiivselt võidelda COVID-19 haiguspuhanguga. Eriolukorra ajal kehtestati mõningaid piiranguid, näiteks liikumis- ja kogunemispiirangud, haridusasutused viidi kaugõppele, piirati vabaajaveetmisasutuste ja kaubanduskeskuste lahtiolekut, samuti piirati külastusi haiglatesse, hooldekodudesse ja kinnipidamisasutustesse. Piiravate meetmete vajalikkuse üle teostati pidevat järjelvalvet ning neid leevendati järk-järgult. Kohaldatud meetmed olid ajaliselt piiratud, seaduspärased, hädavajalikud rahvatervise kaitseks ning proportsionaalsed kohaldamise eesmärgi suhtes. Eesti teavitas vastavalt rahvusvahelisest õigusest ja lepingutest tulenevatest kohustustest (Euroopa inimõiguste konentsiooni artikkel 15 ning ÜRO kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 4 alusel) Euroopa Nõukogu ning ÜROd eriolukorra kehtestamisest ning võetud meetmetest ning eriolukorra lõpetamisest. Teavitamine oli vajalik, et täita rahvusvahelisi kohustusi ning anda teistele lepinguosliste teada eriolukorrast ja võetud meetmetest tagades selliselt õigusselguse ja õiguskindluse. Samuti teavitati OSCEd eriolukorrast.
Eriolukorra ajal tuli kasuks Eesti kõikehõlmav digikogemus, mis võimaldas paindlikult tegevusi üle viia internetikeskkonda, näiteks ettevõtete üleminek kaugtööle või haridusasutuste kiire üleminek e-õppele.
Eesti hoidis COVID-19 teema üleval Julgeolekunõukogus oma eesistumise ajal mais 2020.
III Vabatahtlikult võetud rahvusvahelised kohustused
Elurikkuse säilitamine ja arendamine
Eesti on rikkaliku bioloogilise mitmekesisusega riik – liigirikas on nii rohumaa kui ka mets ning hästi on säilinud märgalad. Elurikkuse säilitamiseks oleme viimastel aastakümnetel tegelenud ulatuslike taastamistöödega, et parandada ja säilitada Eestis rohumaade ja märgalade seisundit. Eesti loodus on kõigi rahvuslik ühisvara, millest on õigus osa saada igaühel. Igameheõigus tagab vaba juurdepääsu loodusele, toetab loodusharidust, loodusturismi ja puhkamisvõimalusi ning marjade ja seente korjamist, mis on osa eestimaalaste traditsioonilisest elustiilist. Hoiualade külastamine on kõigile tasuta. Samuti on igale inimesele seadusega tagatud ligipääs looduslikele veekogudele. Oleme seadnud ambitsioonikad eesmärgid vähendada 2030. aastaks meie kasvuhoonegaaside heitkoguseid 70% võrreldes 1990. aastaga. See tähendab, et 42% meie energiatarbimisest peaks tulema taastuvatest allikatest.
Arengukoostöö põhimõtted, sh inimõiguste austamine
Eesti arengukoostöö eesmärgiks on aidata kaasa üleilmse vaesuse kaotamisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Eesti arengukoostöö alusdokument on Riigikogus 15. jaanuaril 2003 heaks kiidetud “Eesti arengukoostöö põhimõtted”. Dokumendis määratakse kindlaks Eesti arengukoostöö üldised eesmärgid ja prioriteedid ning selle elluviimise vormid. Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016–2020 on aluseks Eesti avaliku sektori tegevusele arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas. Arengukava aluseks on üldised rahvusvahelised arenguteemalised kokkulepped ja eesmärgid, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärgid ja arengu rahastamise kokkulepped, samuti Euroopa Liidu (EL) arengupoliitika otsused ja suunised. Eesti on läbi aastate järjekindlalt suurendanud ning töötab selle nimel, et saavutada ametliku arenguabi taset 0,33% RKTst kestliku arengu eesmärkide täitmise tähtaegade piires.
Eesti arengukoostöö eesmärgid tegevusvaldkonniti on järgmised: 1) kvaliteetse hariduse toetamine;
2) tervishoiu arendamise toetamine; 3) rahu ja stabiilsuse kindlustamine; 4) demokraatia arengu toetamine, hea valitsemistava juurutamine ning inimõiguste tagamine; 5) majandusarengu edendamine; 6) keskkonnasäästliku arengu soodustamine; 7) Eesti avalikkuse, eriti noorte teadlikkuse suurendamine arengukoostööst ja humanitaarabist ning üleilmsetest arenguprobleemidest.
Kõigis valdkondades edendab Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdasemat rakendamist arengukoostöö osana. Loomisel on sihtasutus Eesti Arengukstöö Keskus, mille ülesanne on arengukoostöö ja humanitaarabi edendamine.
IV Rahvusvaheliste kohustuste võtmine rahvusvahelistes organisatsioonides ja ühendustes
Eesti on 2020-2021 ÜRO julgeolekunõukogu valitud liige. Eesti pöörab oma liikmesuse ajal erilist tähelepanu reeglitel põhineva maailmakorra tagamisele ning rahvusvahelise õiguse, sh inimõiguste kaitsele ja edendamisele, õigusriikluse ning karistamatuse põhimõtete järgimisele.
Eesti on 2020 loodud rahvusvahelise allianssi usuvabaduse kaitseks (International Religious Freedom Alliance) asutajaliige. Usuvabaduse allianss seab oma eesmärgiks kaitsta inimeste õigust tunnistada mistahes usku või veendumusi kogu maailmas.
Eesti kandideerib Inimõiguste Nõukogu liikmeks 2026-2028 ja on alustanud oma inimõigustealaste kohustuste võtmise väljatöötamist ning inimõiguste ülevaatuse käigus tehtud soovitused saavad olema selle protsessi oluliseks osaks. Eesti inimõiguste poliitika fookuses on eelkõige naiste, laste ja põlisrahvaste õiguste kaitse, samuti väljendusvabadus, sh internetis ning meediavabadus; kodanikuühiskonna toetamine ja võitlus karistamatusega.