Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/26/961-4
Registreeritud	09.03.2026
Sünkroonitud	10.03.2026
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Jõhvi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Jõhvi Vallavalitsus
Vastutaja	Merike Joonsaar (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (33046 tm).

Failid

7.1-226961-4 09.03.2026 Valjaminev kiri.asice

P062025_PP_TL-3-01.pdf

P062025_PP_TL-4-04_AP.pdf

P062025_PP_TL-IKO-1.pdf

P062025_PP_TL-IKO-2.pdf

P062025_PP_TL-IKO-3.pdf

P062025_PP_TL-IKO-4.pdf

P062025_PP_TL-IKO-5.pdf

Riigitee 13136 Johvi-Uikala tee kaitsevoondis jalgratta- ja jalgtee pohiprojekti kooskolastamine .pdf

P062025_PP_TL-3-01.pdf

BIMAP OÜ

Reg nr 16350682 Pärnu mnt 153, Tallinn Tel +372 56 457 201

TELLIJA ANDMED:

Jõhvi Vallavalitsus

KONTAKTISIK: Anton Makarjev

TÖÖ NR: P06-2025

PÕHIPROJEKT

RIIGITEE 1 TALLINNA-NARVA TEE (E20) ÜLEKÄIGUKOHA, RIIGITEE

13136 JÕHVI-UIKALA TEE KM 0,12-1,0 JA KOHALIKU JAAMA TN

(KOOLI TN-MURU TN) KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT

TEEDEEHITUSLIK OSA

JA SADEMEVEE KANALISATSIOON

SELETUSKIRI

Koostanud: Karl Nõlvak, Ain Pähkel, Kristi Kivisoo

Kontrollis: Julia Šarofost

Versioon: 04

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

TELLIJA ANDMED

Jõhvi Vallavalitsus

Aadress Kooli tn 2, Jõhvi, 41595 Ida-Viru maakond

Kontaktisik Anton Makarjev

TÖÖVÕTJA ANDMED BIMAP OÜ Registrikood 16350682

Aadress Pärnu mnt 153, Tallinn

Projekteerija, vastutav projekteerija (TL) Julia Šarofost

Projekteerija (TL) Karl Nõlvak, Ain Pähkel

Projekteerija (VK) Kristi Kivisoo

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

SISUKORD

1. ÜLDOSA ............................................................................................................................................................................ 5

1.1 Üldinfo ......................................................................................................................................................................... 5

1.2 Normid, standardid, eeskirjad ja juhendid................................................................................................................... 5

1.3 Projekti lähtematerjal .................................................................................................................................................. 6

1.4 Uuringute loetelu ......................................................................................................................................................... 6

1.5 Seotud ehitusprojektid ................................................................................................................................................ 6

1.6 Seotud planeeringud ................................................................................................................................................... 6

2. Olemasolev olukord ......................................................................................................................................................... 7

2.1 Asukoht ........................................................................................................................................................................ 7

2.2 Piirangud ...................................................................................................................................................................... 8

2.3 Ehitusgeoloogilised tingimused ................................................................................................................................... 9

2.3.1 Pinnase iseloomustus....................................................................................................................................... 9

2.3.2 Pinnasekihid ..................................................................................................................................................... 9

2.3.3 Hüdrogeoloogilised tingimused ..................................................................................................................... 10

2.3.4 Geotehnilised tingimused .............................................................................................................................. 10

2.4 Liiklusuuring ............................................................................................................................................................... 10

3. PROJEKTLAHENDUS ....................................................................................................................................................... 15

3.1 Üldandmed ................................................................................................................................................................ 15

3.1.1 Riigitee 13136 kõrvale rajatav kergliiklustee ................................................................................................. 15

3.1.2 Põllu ja Jaama tn ühenduse loomine riigiteega 1 kogujatee näol .................................................................. 15

3.1.3 Jaama tn äärde Kooli ja Muru tänava vahelisse lõiku rekonstrueeritav kergliiklustee .................................. 15

3.2 Asendiplaan ............................................................................................................................................................... 16

3.2.1 Riigitee 13136 kõrvale rajatav kergliiklustee ................................................................................................. 16

3.2.2 Põllu ja Jaama tn ühenduse loomine riigiteega 1 ning teeületus üle riigitee 1 .............................................. 16

3.2.3 Jaama tn äärde Rakvere ja Muru tänava vahelisse lõiku rekonstrueeritav kergliiklustee .............................. 17

3.3 Vertikaalplaneerimine ............................................................................................................................................... 17

3.3.1 Riigitee 13136 kõrvale rajatav kergliiklustee ................................................................................................. 17

3.3.2 Põllu ja Jaama tn ühenduse loomine riigitee 1 kogujatee näol ...................................................................... 17

3.3.3 Jaama tn äärde Kooli ja Muru tänava vahelisse lõiku rekonstrueeritav kergliiklustee .................................. 17

3.4 Katendid ..................................................................................................................................................................... 18

3.4.1 Vajalik elastusmoodul .................................................................................................................................... 18

3.4.2 Valitud katendikonstruktsioonid .................................................................................................................... 18

3.5 Äärekivid .................................................................................................................................................................... 20

3.6 Veeviimarid ................................................................................................................................................................ 20

3.7 Nõuded materjalidele ................................................................................................................................................ 20

3.7.1 Nõuded sillutis – ja äärekividele ja nende paigaldusele ................................................................................. 22

3.8 Konstruktsioonid ........................................................................................................................................................ 22

3.9 Liikluskorraldusvahendid ........................................................................................................................................... 23

3.9.1 Liiklusmärgid .................................................................................................................................................. 23

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

3.9.2 Teekattemärgistus ......................................................................................................................................... 23

3.9.3 Põrkepiirete nõuded ...................................................................................................................................... 24

3.9.4 Tähispostid ..................................................................................................................................................... 24

3.9.5 Kergliiklejate piirdesüsteemid ........................................................................................................................ 24

3.10 Tehnovõrgud .............................................................................................................................................................. 25

3.10.1 Olemasolevad gaasipaigaldised ..................................................................................................................... 25

3.10.2 Sademevee kanalisatsioon ............................................................................................................................. 27

3.10.3 Torustike ja kaevude materjalid ..................................................................................................................... 27

3.10.4 Torustike ja kaevude paigaldus ...................................................................................................................... 28

3.10.5 Torustike ja kaevude kaevik ........................................................................................................................... 28

3.10.6 Tasanduskiht .................................................................................................................................................. 29

3.11 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd ............................................................................................................... 30

3.11.1 Eelhinnangu järeldus ...................................................................................................................................... 30

3.11.2 Haljastus......................................................................................................................................................... 32

4. Tööde teostamine .......................................................................................................................................................... 33

4.1 Üldosa ........................................................................................................................................................................ 33

4.2 Vee- ja kanalisatsiooni paigaldusnõuded ................................................................................................................... 33

4.3 Tehnovõrkudega seotud tööd.................................................................................................................................... 34

4.3.1 Üldnõuded ..................................................................................................................................................... 34

4.3.2 Sideliinirajatiste kaitsmine ............................................................................................................................. 35

4.3.1 Ehitustööd kesk- ja madalpinge kaabliliinide kaitsevööndis .......................................................................... 35

4.3.1 Geodeetiliste märkide kaitsmine ................................................................................................................... 35

4.4 Ehitusaegne liikluskorraldus ...................................................................................................................................... 36

4.5 Teostusmõõdistamine ............................................................................................................................................... 36

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

1. ÜLDOSA

1.1 Üldinfo

Käesolev põhiprojekt on koostatud Jõhvi Linnavalitsuse ja BIMAP OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu (nr 6.1-12.1/56-1) alusel.

Lepingu eesmärgiks on koostada põhiprojekt riigitee nr 13136 km 0,12–1,0 lõigu kergliiklusteele ning Jaama tänava (tee nr

2510531) Rakvere ja Muru tänava vahelise lõigu kergliiklusteele. Lisaks hõlmab projekt riigitee 1 Tallinna-Narva tee (E20)

km 164,474 asuval Uikala ristmikul teeületuskoha projekteerimist, Uikala ristmikul Jõhvi linna poolse haru likvideerimist

ning kohalike Jaama (tee nr 2510531) ja Põllu (tee nr 2510506) tänavate vahele kogujatee projekteerimist. Lisatööna on

tellitud kergliiklustee ehitusprojekti koostamine Rakvere ja Kooli tänava vahelisse lõiku. Lisatööd on käsitletud käesolevas

seletuskirjas koos Jaama tänava äärse kergliiklusteega.

Projekti põhieesmärk on parandada kergliiklejate ohutust, luua paremad liikumisvõimalused jalakäijatele ja jalgratturitele,

tagada ohutum ülekäigukoht riigitee nr 1 ületamiseks ning suurendada kohaliku liikluse sujuvust elamurajoonides.

Projekteeritavad kergliiklusteelõigud ning teeületused paiknevad Ida-Viru maakonnas, Jõhvi vallas, Jõhvi linna ja Kotinuka

küla territooriumil. Tegemist on linnalise kergliiklusteede võrgustiku arendamisega, mis ühendab tihedalt asustatud Jaama,

Ääre, Muru, Rakvere ja Põllu tänavaid riigitee nr 1 ja riigitee nr 13136 süsteemiga. Riigitee nr 13136 lõigus on ette nähtud

0,88 km pikkuse kergliiklustee rajamine, Jaama tänava ääres projekteeritav tee ühendab olemasolevat infrastruktuuri.

Jaama tänava projekteeritavas piirkonnas kehtib kiirusepiirang 50 km/h, riigitee nr 13136 piirkonnas 90 km/h, Põllu tänaval

projektiga hõlmatud piirkonnas on kehtestatud kiirusepiirang 30 km/h. Olemasolevate andmete järgi asub Jaama tänaval

vana kõnnitee, mis vajab laiendamist 3 meetri laiuseks. 2010. aastal koostati Jaama tänava põhiprojekt (Tinter Projekt OÜ,

töö nr 05-10-TP), mille alusel rekonstrueeriti sõidutee. 2021. aastal projekteeriti ja rajati 3-meetrine kergliiklustee Muru

tänavast kuni teeületuskohani (Tinter Projekt OÜ, töö nr 55-21-TP).

1.2 Normid, standardid, eeskirjad ja juhendid

Töö teostamisel on lähtutud Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud Ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest,

Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, määruste, standardite (sh standardiseeria „Tee-ehitus" EVS 901 uusimad

versioonid, jmt) normdokumentide ja juhendite, sh Transpordiameti peadirektori käskkirjade terviktekstidest, mis on

kättesaadavad:

• Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riigiteataja.ee

• Standardikeskusest – Tallinn, Aru 10 (www.evs.ee)

• Transpordiameti veebilehel – www.transpordiamet.ee rubriigist "Juhendid ja juhised" ning „Õigusaktid"

NB! Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

1.3 Projekti lähtematerjal

Projekteerimisel on lähtutud:

• Transpordiameti 26.01.2024 kirjas nr 7.1-2/24/909-2 toodud nõuetest;

• Tellija poolt esitatud nõuetest, mis asuvad „Lisa 2, Tehniline kirjeldus“;

• Transpordiameti juhendist "Kergliiklustaristu kavandamise juhend".

• OÜ Järve Biopuhastus 08.08.2025 e-kirjaga nr 2-1.2025/1498-5 edastatud tehnilised tingimused.

1.4 Uuringute loetelu

Projektlahenduse koostamiseks on kasutatud järgmiseid uuringuid:

• Geodeesia – WeW OÜ, töö nr GEO-160-25 ja töö nr GEO-204-25

• Geoloogia – Reaalprojekt OÜ, töö nr. GL25037

• Liiklusuuring - Skepast&Puhkim OÜ, töö nr. 2020-0055

NB! Lisaks on kasutatud osaliselt REIB OÜ koostatud geodeetilist uuringut (töö nr TT-5848). Uuringut on kasutatud üksnes

katendimärgistuse ning liiklusmärkide paigutamise eesmärgil.

1.5 Seotud ehitusprojektid

Projekteerimisel on lähtutud järgnevatest projektidest:

• ViaVelo Inseneribüroo OÜ koostatud töö nr 8524 „Riigitee 1 Tallinna-Narva tee (E20) km 164,472 asuval Uikala

ristmikul kergliiklejate riigitee ületamise ehitusprojekt. Eskiis“ 2025;

• Tinter Projekt OÜ koostatud põhiprojekt nr 05-10-TP „JAAMA TÄNAVA REKONSTRUEERIMISE TEHNILINE PROJEKT

(lõigus Kooli tn kuni Veski tn)“ 2010;

• Tinter Projekt OÜ koostatud põhiprojekt nr 55-21-TP „Jõhvi linn, Jaama tänav lõigus Kooli tn kuni Veski tn. Jalgtee

ehitus ja tänava katendite uuendamine“ 2021;

• Landverk OÜ koostatud töö nr T2401 „Kotinuka kergliiklustee projekt. Eskiisprojekt“ 2024.

1.6 Seotud planeeringud

Projekteerimisel on lähtutud järgnevatest planeeringu

• Skepast & Puhkim OÜ, töö nr 2020-0055 „Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila

teelõik“.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

2. Olemasolev olukord

2.1 Asukoht

Töövõtulepinguga käsitletud ala asub Ida-Viru maakonnas, Jõhvi vallas, Jõhvi linna ja Kotinuka küla territooriumil. Kogujatee

on planeeritud valdavas enamuses Põllu tn 43 kinnisasjale (katastritunnus 25101:001:0691). Kogujatee loob ühenduse

kohalike Jaama ja Põllu tänavate ning riigitee 1 vahele.

Kergliiklusteed on planeeritud kõrvalmaantee 13136 äärde ning Jõhvi linna territooriumile (Kooli tänavalt kuni Muru tänavani

Jaama tänava poolsel alal.)

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

Joonis 1 ja 2. Asukohaskeem

2.2 Piirangud

Alala paiknevad järgmistele ettevõtetele või asutustele kuluvad tehnovõrgud: Elektrilevi OÜ, Gren Viru AS, Telia Eesti AS, AS

Gaasivõrk, RIA, OÜ Järve Biopuhastus, Elering AS, Transpordiamet, Jõhvi Vallavalitsus.

Ehitustöid teostatakse kohalikule omavalitsusele kuuluva tänavavalgustusega, Telia Eesti AS kuuluva multitoru kaitsmisega ja

uue reservtoru paigaldamisega, TRAMile kuuluva valgustusega, Jõhvi Vallavalitsusele kuuluva

ühissademeveekanalisatsiooniga, mis peale ehitustöid tuleb üle anda üleandmise-vastuvõtmise aktiga OÜ-le Järve

Biopuhastusele.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

2.3 Ehitusgeoloogilised tingimused

(Geotehniline pinnaseuuring, Reaalprojekt OÜ töö nr. GL25037)

2.3.1 Pinnase iseloomustus

Uuritud ala paikneb Põhja-Eesti lubjakiviplatool, kus reljeef on valdavalt tasane, vaikse tõusuga edelasse. Uuringupunktide

suudmete ümbruses jäävad absoluutkõrgused vahemikku 49,01…51,56 meetrit.

Pinnakate koosneb valdavalt glatsiaalsest möll-, savi- ja moreenpinnastest, mis on kaetud pindmise mullakihiga ja tee peal

tehtud puuraukudes mulde ja asfaltiga.

Üldgeoloogiliste andmete kohaselt moodustab aluspõhja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivi, milleni käesoleva uuringu käigus ei

puuritud.

2.3.2 Pinnasekihid

• Asfalt – moodustab tee katte paksusega 5…10 cm, puuraukudes nr 20 ja 28. Asfalti all lasub freesasfalti kiht,

paksusega 10…20 cm.

• Lubjakivikillustik – esineb uuringupunktis nr 4 ja 29, sügavusel 25…50 cm. Kihi paksus on 20…115 cm ja ülemine

osa kihist on segunenud mullaga 15 cm ulatuses.

• Liivane KRUUS – leidub tee muldes ja tee kõrvale tehtud puuraukudes maapinnast 0,00…0,20 m sügavusel,

paksusega 0,10…1,15 m. Materjal on halli või tumepruuni värvusega. Laboris teimitud kaks proovi sisaldas kruusa

53…75%, liiva 15,2…38,0% ning peenosiseid 9,0…9,8%. Kihi ISO järgne nimetus on saGr ja orgaanilise aine sisalduse

korral lisandub eesliide „or“. Laboriandmete tulemusena on u väärtus 4,8% (vähe orgaanilist ainet sisaldav pinnas).

Tulenevalt peenosiste sisaldusest on kiht mittefiltreeriv.

• Täitepinnas – on läbilõikes puuraugus nr 19 maapinnast 1,0 meetri sügavusel, paksusega 0,25 meetrit. Materjal on

liivase kruusa ja tellisetükkide segu.

• Muld – lasub nii maapinnal, kui ka maapinnast 0,65…0,70 m sügavusel (KP15 ja 18). Kihti on 0,05…0,50 m paksuselt

• Mölline LIIV – on uuringupunktides nr 4, 38 ja 39, maapinnast 0,35…1,80 meetri sügavusel, paksusega 0,25…0,70

meetrit. Kihti on iseloomustatud kui pruuni või hallikaspruuni värvusega, märg pinnas. Hinnanguliseks ISO järgseks

nimetuseks on siSa ja kogemuslikult kuulub A pinnasegruppi. Orgaanilise aine sisalduse korral lisandub eesliide „or“.

• Liivane SAVI (moreen) – levib valdavalt kõikides uuringupunktides, maapinnast 0,05…2,20 meetri sügavusel. Kihti

on läbitud kuni 1,85 m. Pinnas on hallikaspruuni või rohekashalli värvusega. Sügavuse suurenedes kruusa sisaldus

on kuni 20%, konsistentsilt pehme kuni kõva, valdavalt märg. Kihi hinnanguliseks ISO järgseks nimetuseks on saCl

ja orgaanilise aine sisalduse korral lisandub eesliide „or“. Liivane SAVI (moreen) kuulub kogemuslikult pinnasegruppi

D ja on mittefiltreeriv.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

2.3.3 Hüdrogeoloogilised tingimused

Vett esines välitöö käigus (17. – 18.07) kokku 19 uuringupunktis, kus see asus valdavalt maapinnal või kuni 0,95 meetri

sügavusel, üksikutel juhtudel ka 1,8 m.

Sademeterohketel aegadel ulatub pinnasevesi kohati maapinnani, kogunedes savikamate pinnaste kihipindadele ajutise

ülaveena.

Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (Transpordiamet) tabeli L1.T1. määrangul kuulub uuringupiirkond valdavalt

3. niiskuspaikkonda, tee mulde puhul paiguti ka 2. Seda tingitud peamiselt puuraukude külmumistsoonis esinevatest

külmakerkeohtlikkest pinnastest.

2.3.4 Geotehnilised tingimused

Tee mulle koosneb valdavalt liivasegusest lubjakivikillustikust, liivasest kruusast (saGr) ja moreenist (D – saCl), mille

dreenimistingimused ei ole täidetud (k<0,5 m/ööp). Tee muldes esinenud materjalides esines ka orgaanilist ainet, sisaldusega

4,8% (vähene).

Mulde all on säilinud kohati looduslik mulla ja orgaanikaga pinnaste kiht, paiguti esinevad need pinnased külmumissügavusel.

Turbaala piiritlemiseks tehtud puuraukudes (TU) turba kihti ei esinenud.

Lõigul levivad moreenpinnased on pundumis-, leondumis- ja külmakerkeohtlikud. Nende looduslik tugevus ja kandevõime

võib tunduvalt väheneda kaevikus avatuna vee ja külma mõjul.

Veeküllastunud peeneteraline liiv on tundlik dünaamilisele ja hüdrodünaamilisele mõjutustele (ebavesiliiva oht). Need ei hoia

nõlva vee all ja vajavad kindlustamist.

2.4 Liiklusuuring

Liiklusuuringu viis 2020. aastal läbi Skepast&Puhkim OÜ (töö nr.2020-0055) Maanteeameti tellimusel. Liiklusloendus hõlmab

käsiloendusi ja automaatloendusi ristmike ning teelõikude lõikes. Käesolevas seletuskirja alapunktis on käsitletud ainult

Jaama tn - Kotinuka tee kergliiklustee ja Tallinn-Narva mnt ülekäigu projekteerimislepingus toodud teelõike. Liiklusuuringu

andmeid on kasutatud käesoleva projekti koosseisus oleva katendiarvutuse jaoks.

Uuringu eesmärk oli hinnata olemasolevat liikluskoormust, liiklusvoogude jaotust ning prognoosida liikluse arengut

lähiaastatel.

Olemasoleva situatsiooni aluseks on võetud Teeregistri andmed, mille kohta on koostatud tabel 1, 2 ja 3.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

Tabel 1. Liiklussagedused põhimaanteel (allikas: Teeregister)

Algus km Lõpu km AKÖL SA VAAB AR

Loend.

aasta

[%] [%] [%]

162.865 167.202 7824 92 2 6 2019

167.202 174.465 7617 91 3 6 2019

Tabel 2. Ristmike loetelu (allikas: Teeregister)

Asukoht

km Ristuv tee Ristmiku nimi Ristmiku pool

164.373 Nr 13136 Jõhvi-Uikala/ Jaama tn UIKALA Vasak/Parem

167.202 Narva mnt (Nr 32) JÕHVI Parem

170.028 Nr 13105 Kõrve-Toila TOILA Vasak

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

Tabel 3. Mahasõitude asukohad uuritaval teelõigul

Parem/ Vasak Liigitus Laius Kate Truup Kasutusotstarve

163.889 VASAKUL muu 8 kattega Puudub tegevuskoht - Tankla väljasõit

163.97 PAREMAL muu 4 katteta Puudub Side alajaam

164.008 VASAKUL muu 8 kattega Puudub tegevuskoht - Tankla sissesõit

164.373 PAREMAL Jaama tn 6.1 kattega Puudub piiramata otstarbega

164.59 PAREMAL Põllu tn 6 kattega On piiramata otstarbega

164.829 VASAKUL muu 4 katteta On muu

165.395 PAREMAL Linda tn 6.5 kattega On piiramata otstarbega

165.815 VASAKUL muu 3.8 kruus On Laoplats

166.305 PAREMAL muu 4.6 kruus On Puhastusjaam

166.353 PAREMAL muu 3.5 kattega On Bauhof

166.402 VASAKUL muu 3.5 katteta Puudub muu

166.422 VASAKUL muu 4 kruus Puudub Laoplats

166.51 PAREMAL muu 8.2 kattega On Wiru Auto

166.794 VASAKUL muu 3 katteta Puudub põllu- ja metsamajandus

167.052 PAREMAL muu 6 kattega Puudub piiramata otstarbega

167.199 PAREMAL Narva

mnt.

7 kattega Puudub piiramata otstarbega

167.263 PAREMAL Toila 3.6 kattega Puudub piiramata otstarbega

167.269 VASAKUL muu 3.5 katteta On põllu- ja metsamajandus

167.345 PAREMAL Toila 4 kattega Puudub piiramata otstarbega

167.806 VASAKUL muu 3.5 kruus On põllu- ja metsamajandus

167.896 VASAKUL muu 2.5 katteta On põllu- ja metsamajandus

168.349 PAREMAL muu 3.5 katteta On põllu- ja metsamajandus

168.59 VASAKUL muu 3.5 kruus Puudub muu

168.632 PAREMAL muu 3 katteta Puudub muu

169.241 VASAKUL muu 3 kruus On põllu- ja metsamajandus

169.533 VASAKUL muu 5 kruus Puudub muu

169.587 VASAKUL muu 5 kruus Puudub muu

169.712 PAREMAL muu 4 katteta Puudub põllu- ja metsamajandus

170.404 PAREMAL muu 3 katteta On põllu- ja metsamajandus

171.204 PAREMAL muu 4 kruus On muu

171.558 VASAKUL muu 4 kruus Puudub põllu- ja metsamajandus

171.909 PAREMAL muu 2.5 katteta Puudub muu

172.106 VASAKUL muu 4 katteta Puudub muu

172.567 PAREMAL muu 4.5 katteta On muu

172.601 VASAKUL muu 3.5 kruus On põllu- ja metsamajandus

172.689 VASAKUL muu 4 katteta On muu

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

Uuringus kogutud andmete põhjal määrati aastane keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) ja sõidukikoosseis erinevatel

tänavatel. Käesoleva projekteerimislepinguga puudutavatel kohtadel viidi läbi käsitsi loendus. Alljärgnevatel joonistel on

toodud liiklussagedus Põhimaantee nr 1 – Jaama tänav ning Põhimaantee nr 1 – Põllu tänav hommikusel ja õhtusel tipptunnil.

Joonis 2. Põhimaantee nr 1 – Kõrvalmaantee nr 13136 – Jaama tänav HTT ja ÕTT liiklussagedused aastal 2020 (sa/h)

Hommikune tipptund moodustas 10,4% ja õhtune tipptund 12,2% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest.

Käsiloendus (loeti vaid pöördeliiklus) moodustas põhimaantee vastavast ööpäevasest liiklussagedusest 18%.

Joonis 3. Põhimaantee nr 1 – Põllu tänav HTT ja ÕTT liiklussagedused 202 aastal (sa/h)

Hommikune tipptund moodustas 9,1% ja õhtune 10,1% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest. Käsiloendus

moodustas põhimaantee (loeti vaid pöördeliiklus) vastavast ööpäevasest liiklussagedusest 3%.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

Kuna automaatloendust ei toimunud võeti aluseks käsiloendusest teisendatud AKÖL ning sõidukite jaotus kolme klassi

vastavalt Teeregistrile. Koormussageduse leidmiseks kasutati juhendi (Elastsete teekatendite projekteerimise juhend)

kohaseid keskmistatud klasside siirdetegureid 2,67 ja 3,76. Riigiteede korral kasutati projekteerimisnormide meetodil

prognoositavat liiklussagedust ning tänavatel baasprognoosi meetodil prognoositavat liiklussagedust.

Vastavad tulemused on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4).

Tabel 4. Koormussagedused aastal 2048 väiksematel teedel

Rajategur Kum. Teljed Q15 Evaj BP

põhjal

Evaj PN

põhjal

Kõrvalmaantee nr 13136 0.6 1 808 136 361.63 236 242

Kõrvalmaantee nr 13105 0.55 574 546 114.91 201 210

Jaama tänav (2510531) 0.55 3 886 483 777.30 259 -

Põllu tänav (2510506) 0.6 511 618 102.32 197 -

Linda tänav (2510503) 0.55 1 073 865 214.77 220 -

Narva mnt tänav (2510501) 0.55 8 305 216 1661.04 282 -

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

3. PROJEKTLAHENDUS

3.1 Üldandmed

Projektlahenduse saab jagada kolmeks osaks:

• Riigitee 13136 kõrvale rajatav kergliiklustee

• Põllu ja Jaama tn ühenduse loomine riigiteega 1 kogujatee näol koos teeületusega üle riigitee 1 (Uikala ristmikul)

• Jaama tn äärde Kooli ja Muru tänava vahelisse lõiku rajatav kergliiklustee

3.1.1 Riigitee 13136 kõrvale rajatav kergliiklustee

Projektlahenduse parameetrite valikul on jälgitud tehnilises kirjelduses toodud nõudeid:

• Kergliiklustee laius – 3m

Liiklusohutuse parandamiseks on ette nähtud järgmised tööd:

• Lisatud ühendus Kotinuka bussipeatusse pääsemiseks;

• Sõidutee ja kergliiklustee vahele eraldusriba projekteerimine;

• Lõigus, kus sõidutee ja kergliiklustee vahel ei ole füüsilise takistuse tõttu võimalik tagada nõuetekohast eraldusriba,

on kergliiklustee sõiduteest eraldatud sõidukipiirdesüsteemiga;

• Jordi tee teeületus on projekteeritud ristmikust eemale, kuna Jordi tee tagab juurdepääsu tehnopargile ja

logistikaaladele, mistõttu valdav osa liikluskoosseisust on suuregabariidilised haagistega veokid.

3.1.2 Põllu ja Jaama tn ühenduse loomine riigiteega 1 kogujatee näol

Projektlahenduse parameetrite valikul on lähtutud ViaVelo Inseneribüroo OÜ koostatud tööst (töö nr. 8524):

• Sõiduradade arv - 2

• Sõidutee katte laius – 7.5m

• Sõidutee peenra laius – 0.5m

• Jalgtee katte laius – 2,5 m

• Jalgtee tugipeenra laius – 0,25m

Liiklusohutuse parandamiseks on ette nähtud järgmised tööd:

• Neljaharulise ristmiku asemel rajatakse kaks kolmeharulist ristmikku, mis vähendab konfliktpunktide arvu ja

avariide tõenäosust ning raskusastet;

• Jalakäijatele rajatakse kaks ülekäigukohta koos liiklussaarega, mis võimaldavad nii põhimaantee (riigitee nr 1) kui

ka kogujatee ületada etapiviisiliselt, ühe sõiduraja kaupa;

• Lisatakse ristumisalade, jalgratta- ja jalgtee ning teeületuskoha valgustus.

3.1.3 Jaama tn äärde Kooli ja Muru tänava vahelisse lõiku rekonstrueeritav kergliiklustee

Projektlahenduse parameetrite valikul on jälgitud tellija esitatud nõudeid:

• Kergliiklustee katte laius – 3m

Ohutuse taseme tõstmiseks on rakendatud järgmised lahendused:

• Ülekäigu kohtade nõuetekohane valgustamine ning vajaliku markeeringu lisamine;

• Vaegnägijatele taktiilsete märguannete lisamine;

• Kergliiklejate ja sõidukijuhtide nähtavuse parandamine nende liikumistrajektooride ristumisel;

• Bussiooteplatvormide mõõtmete vastavusse viimine kehtivate standarditega

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

3.2 Asendiplaan

3.2.1 Riigitee 13136 kõrvale rajatav kergliiklustee

Riigitee äärde kavandatava kergliiklustee asukoha valikul on lähtutud Transpordiameti „Kergliiklustaristu kavandamise

juhendis“ toodud nõuetest. Kergliiklustee on sõiduteest eraldatud 9 meetri laiuse ohutusribaga (vastavalt juhendi tabelile 4),

mis on ette nähtud kehtiva kiirusepiirangu (90 km/h) puhul riigiteel nr 13136.

Kohtades, kus maakorralduslikest tingimustest tulenevalt ei ole võimalik tagada 9 meetri laiust ohutusriba, on liiklusohutuse

tagamiseks ette nähtud karppiirde kasutamine. Inimeste ohutuse tagamiseks projekteeritud kraavi ääres on ette nähtud

olemasoleva kergliiklejate torupiirde pikendamine lõigus PK8+65–PK8+52.

Kotinuka bussipeatusesse ülekäigukoha paigutamisel on lähtutud linnatänavate standardist.

Lõigule paigaldatakse kergliiklejate kasutamiseks istepingid koos prügikastidega iga 200 meetri järel, alates lõigu algusest.

Projektlahenduse käigus ulatub rajatis ka Kitsekünka kinnistule, mis on eraomand. Kinnistu piirile rajatakse 1,5 meetri kõrgune

plankaed, mis vähendab mürahäiringut ning tagab elanikele privaatsuse.

3.2.2 Põllu ja Jaama tn ühenduse loomine riigiteega 1 ning teeületus üle riigitee 1

Olemasoleva olukorra parandamiseks on kavandatud kogujatee lahendus nihutatud harude ristmiku kujul. Selle lahenduse

raames suleti neljaharulise Uikala ristmiku Jaama tänava haru ning uus ühendus on ette nähtud Põllu tänava kaudu. Uue

ühenduse kavandamisel on tuginetud Skepast & Puhkim OÜ tööle nr 2020-0055 „Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn–Narva km

162,5–172,5 Jõhvi–Toila teelõik“, et tagada ristmiku sobivus ka hilisema 2+2 sõidurajaga lahenduse puhul, võimaldades

kasutada juba esimeses etapis rajatud tee asukohta. Kogu kogujatee ulatuses on kehtestatud kiirusepiirang 30km/h.

Nihutatud harudega ristmiku projekteerimisel tuleb arvestada Narva–Uikala suunal liikuva eriveoste marsruudiga. Joonisele

on lisatud eriveoste pöörderaadiuse šabloonid. Nagu jooniselt näha, tuleb likvideeritava ristmiku alal osaliselt olemasolev

kate säilitada, et tagada veokitele vajalik pöörderuum ja võimaldada ohutut manööverdamist.

Uikala ristmikul on teeületus üle riigitee 1 lahendatud ohutussaarega, mille eesmärk on luua võimalus kergliiklejale ületada

üks sõidurada korraga. Teeületuse piirkonnas on kehtestatud kiirusepiirang 50km/h, mida kontrollitakse statsionaarsete

kiiruskaameratega. Ohutussaar mõjutab ka sõidukijuhti olema antud kohas tähelepanelikum. Ülekäigu ette on ka kavandatud

kergliiklejatele tõkised, mis tõstavad kergliikleja tähelepanu enne teeületust.

Riigitee 1 km 164,69 asuva Põllu tn ristmiku raadiustele on kavandatud ülesõidetav ala, mis piirab sõiduautode võimalust

suurel kiirusel ristmikule sõita, kuid tagab samas veokitele vajaliku manööverdusruumi.

Käesolevas alapeatükis kirjeldatud lõikku jääb ka geodeetiline punkt 556, mida tuleb ehitustööde ajal kaitsta ja pärast

kontrollmõõtmine tellida. Geodeetiline punkt 555 jääb ehitustööde ajal ette ning tuleb tellida geodeetilise punkti

ümbertõstmine.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

3.2.3 Jaama tn äärde Rakvere ja Muru tänava vahelisse lõiku rekonstrueeritav kergliiklustee

Olemasoleva kergliiklustee telg on nihutatud ligikaudu pool meetrit Jaama tänava sõidutee poole. Telje muutmine tuleneb

tellija soovist paigutada uus kergliiklustee täielikult kohaliku omavalitsuse omandis olevale maale.

Jaama tänava ääres asuva „Tervisekeskuse“ ja „Kutse“ bussiooteplatvorme on laiendatud, arvestades kergliiklejate osakaalu

prognoositavat kasvu. Suurem platvorm tagab ohutuma ja avarama ooteala, kus reisijad saavad ühistransporti oodata juhile

hästi nähtaval ja turvalisel alal. Bussiooteplatvormidele paigaldatakse nii suuna- kui ka mummukivid, et tagada vaegnägijate

ohutu ja juhitud liikumine jalgteele.

Projekteeritaval alal on ette nähtud ülekäigukohtade laiendamine kogu projekteeritud katendi laiuses, samuti taktiilsete

kivide paigaldamine ülekäigukohtadesse vaegnägijate liikumise hõlbustamiseks.

Asendiplaanile on Jaama tn 39 kinnistu juurde kavandatud perspektiivne sõiduautode parkla. Parkla rajamise vajadus tuleneb

olemasoleva olukorra hindamisest, mille kohaselt kasutavad Jaama tn 39 kortermaja elanikud praegu parkimiseks kõnnitee

äärset haljasala.

3.3 Vertikaalplaneerimine

Pikiprofiilide koostamisel on lähtutud olemasolevatest teedest (kui need esinevad), normidega kehtestatud soovitatud

vähimatest püstkõverike nõuetest, geoloogilise uuringu tulemustest ning projekteeritud katendikonstruktsioonist.

3.3.1 Riigitee 13136 kõrvale rajatav kergliiklustee

Pikiprofiili koostamisel on lähtutud olemasoleva maapinna kõrgustest ning ristmikest. Minimaalne pikikalle on 0,5%.

Sademevee ärajuhtimine on lahendatud 2% põikkaldega. Üleminekuviraažide puhul on kavandatud vähemalt 1% pikikalle,

vältimaks 0% kaldega pindade teket.

3.3.2 Põllu ja Jaama tn ühenduse loomine riigitee 1 kogujatee näol

Pikiprofiili koostamisel on tagatud normikohane minimaalne pikikalle 0,5%; suurim projekteeritud pikikalle on ligikaudu

1,7%.

Vertikaalplaneeringuga juhitakse sademevesi haljasaladele. Tee põikkalle on kavandatud 2,5% mõlemas suunas, kurvides on

ette nähtud viraaž kuni 4%.

Tee mulde nõlvsus on kavandatud suhtega 1:2. Vastavalt normidele ei ole nõlvakindlustust vajalik ette näha.

3.3.3 Jaama tn äärde Kooli ja Muru tänava vahelisse lõiku rekonstrueeritav kergliiklustee

Pikiprofiil järgib valdavalt olemasolevat maapinda, tagades sujuva liitumise olemasolevate teedega ning vähemalt 0,5%

minimaalse pikikalde.

Sademevee äravool on lahendatud 2% põikkalde abil, suunates vee haljasaladele, kus geoloogiliste tingimuste kohaselt on

tagatud vee imbumine.

Olemasolevad kaevuluugid on arvesse võetud ning vertikaalplaneeringuga on nende kõrgusarvud hoitud vastavuses

geodeetiliste mõõdistuste andmetega.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

3.4 Katendid

Kokkuvõte BIMAP OÜ katendi projekti aruandest.

3.4.1 Vajalik elastusmoodul

Prognoositud 2040 aasta keskmine ööpäevane liiklus- ja koormussagedus ning vajalik elastusmoodul on toodud järgnevas

tabelis.

Rajategur Kum. Teljed Q15 Evaj BP

põhjal

Evaj PN

põhjal

Kõrvalmaantee nr 13136 0.6 1 808 136 361.63 236 242

Kõrvalmaantee nr 13105 0.55 574 546 114.91 201 210

Jaama tänav (2510531) 0.55 3 886 483 777.30 259 -

Põllu tänav (2510506) 0.6 511 618 102.32 197 -

Linda tänav (2510503) 0.55 1 073 865 214.77 220 -

Narva mnt tänav (2510501) 0.55 8 305 216 1661.04 282 -

3.4.2 Valitud katendikonstruktsioonid

Katendi projekti aruandes (esitatud Tellijale eraldi) on toodud katendivariantide võrdlus, mida käesolevas seletuskirjas ei

käsitleta. Katendi lahenduse koostamisel on lähtutud põhimõttest, et selle kihipaksused vastaksid kokkuviidava tee

konstruktsioonikihtidele. Eesmärgiks on leida tehniliselt optimaalne ja majanduslikult otstarbekas lahendus. Kõigile

katendikonstruktsioonidele on ettenähtud 1cm kulumisvaru.

1. Kogujatee – Tüüp 1

Projekteeritavale kogujateele on valitud kolmekihiline asfaltkatend killustikalusel, lähtudes arvutuslikust koormussagedusest

(vajalikust elastsusmoodulist), saadaolevatest materjalidest ning rajatava lõigu pikkusest. Katendikonstruktsioonile on

teostatud kontrollarvutused katendi arvutusprogrammiga KAP2.0-2017. Arvutuste tulemused on esitatud BIMAP OÜ

koostatud katendi projekti aruandes.

• Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf – h=5cm+1cm kulumisvaru

• Tihe kuum asfaltbetoon AC 20 bin – h=6cm

• Tihe kuum asfaltbetoon AC 32 base – h=7cm

• Paekillustik (LA ≥35), III klass fr 32/63 – h=30cm

• Geotekstiil NGS 3. profiil

• Tm_105 (f5)– h=50cm

NB! Fraktsioneeritud killustikaluse pealmine pind tuleb kiiluda sobiva fraktsiooniga vastavalt tööjoonistele ja ehitusnormidele.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

Mahasõidud ja juurdepääsud – Tüüp 2

Väiksemate ristumiskohtade katendikonstruktsioonide valikul on lähtutud Transpordiameti tüüpjoonisest „Katendite

tüüplahendused I-IV“

• Tihe kuum asfaltbetoon AC 12 surf – h=6cm+1cm kulumisvaru

• Paekillustikust alus, fr 16/32 – h=25cm

• Tm_105 (f5) – hmin=25cm

Jalgteed – Tüüp 3

Jalgratta- ja jalgtee katend on Transpordiameti tüüplahendus, kuhu on ka arvestatud kasvumullaga (h=5cm) tugipeenar

• Tihe kuum asfaltbetoon AC 8 surf – h=5cm+1cm kulumisvaru

• Paekillustikust alus, fr 16/32 – h=20cm

• Tm_105 (f5) – h=20cm

Ohutussaared – Tüüp 4

Ohutussaaretele on ette nähtud betoonkivikate. Betoonkivide värvus on toodud asendiplaanil erinevate tingmärkidega.

Betoonkivid tuleb paigaldada tihedalt üksteise kõrvale ning vuugid tuleb täita robomix või analoogiga.

• Betoonkivi sillutis (hall/punane nunnakivi) – h=6cm

• Paigalduskiht – h=3cm

• Paekillustikust alus, fr 16/32 - hmin=15cm

Taastatav asfaltkate – Tüüp 5

• Tihe asfaltbetoon AC 16 surf – h=5cm+1cm kulumisvaru

• Tihe asfaltbetoon AC 12 bin – hmin varieerub. Töövõtja kohustus on vastavalt freesitud pinna ja freesitud aluse

järgi arvestada.

• Freesitud alus

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

Ülesõidetava ala täringukivist kate – tüüp 6

Teekitsenduste katteks on täringukivid. Täringukivid tuleb paigaldada tihedalt üksteise kõrvale ning vuugid tuleb täita

robomix või analoogiga

• Tardkivi (täringukivi 14x14x22) – H=22cm

• Liiv-tsement segu (5:1) – h=3cm

• Paekillustalus – h=20cm

• Tm_105 (f5) – h=20cm

3.5 Äärekivid

Asendiplaani koostamisel on ette nähtud järgmised äärekivid:

• betoonäärekivi kõrgusega 12 cm,

• betoonäärekivi kõrgusega 0 cm,

• graniitäärekivi kõrgusega 4 cm,

• graniitäärekivi kõrgusega 12cm.

Asendiplaanil on eri tüüpi äärekivid eristatud vastavate värvide ja mustrite abil.

3.6 Veeviimarid

Projekti raames vahetatakse välja ainult need olemasolevad truubid, mille kohale on projekteeritud uus katend. Nendes

kohtades, kus uus katend katkestab kraavi vee äravoolu, paigaldatakse veevoolu tagamiseks uus truup. Projekteeritud

truupide andmed (asukoht, läbimõõt ning sisse- ja väljavoolu kõrgused) on esitatud plaanijoonistel ja pikiprofiilil.

Truubipäiste ehitamisel tuleb lähtuda Transpordiameti tüüpjoonisest, mis on lisatud projektdokumentatsiooni.

3.7 Nõuded materjalidele

Teekatendi ehitamisel kasutatavad materjalid, tehnoloogiad ja kontrolli meetodid peavad olema kooskõlas kehtivate normide

ja juhenditega. Samuti tuleb jälgida Transpordiameti peadirektori väljastatud käskkirjadega määratut.

Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud standardis: „EVS 901-3:2021“. Jõusutnud EVS Teataja 2021. aasta

veebruarikuu numbris.

- Nõuded asfaltbetoon AC 16 surf jämetäitematerjali min. nõuded vt tabel 7 veerg 4 (900-1499 AKÖL)

- Nõuded asfaltbetoon AC 20 bin jämetäitematerjali min. nõuded vt tabel 8 veerg 4 (900-1499 AKÖL)

- Nõuded asfaltbetoon AC 32 base jämetäitematerjali min. nõuded vt tabel 9 veerg 4 (900-1499 AKÖL).

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama alljärgnevale juhisele ja selles viidatud

standarditele, arvestades projektis toodud nõudeid:

„Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ Maanteeameti peadirektori 26.01.2022 käskkiri nr 0215, Tabel 1 Minimaalsed

nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust (sh immutus- ja

kiilumiskillustik).

- Sõidutee killustikalused rajada fr.4/63 kiilutud min. nõuded vt Tabel 1 veerg 6 (AKÖL 500-3000);

- Kõnnitee killustikalused rajada fr.16/32 kiilutud min. nõuded vt Tabel 1 veerg 7

Aluse tihendatust kontrollitakse vastavalt kvaliteedimääruses kirjeldatule. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli

mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega vähemalt iga 100 meetri järel ristlõike

kolmes punktis (tee teljel ja aluse servast 1,0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema:

- Sõiduteel ≥170 Mpa;

- Kõnniteel ≥140 Mpa;

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

3.7.1 Nõuded sillutis – ja äärekividele ja nende paigaldusele

Teedeehituses kasutatavad betoonist äärekivid peavad vastama standardile EVS 1340 (Betoonist äärekivid). Kasutatav betoon

peab vastama EVS-EN 206 nõuetele. Betoonist sillutiskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338 ja sillutisplaadid

standardile EVS-EN 1339. Värvitud kivid peavad olema täisvärvilised, st mitte pinnakatte värviga. Tardkivist sillutiskivid ja

äärekivid peavad vastama EVS-EN 1342 ning nende külmakindlusklass peab olema vähemalt F1. Tardkivi veeimavus 24h

jooksul peab olema alla 0,5%.

Ülesõidetava ala servades kasutada tardkivist äärekivi, mille välimine serv on faasitud 3x3cm.

Äärekivid betoneeritakse projektijärgsele kohale. Betoneerimisel peab kasutatava betooni tugevusklass olema vähemalt

C16/20. Äärekivid paigaldatakse betoonist sängituskihile ja toestatakse betooniga viisil, mis ei takista teiste

konstruktsioonielementide paigaldamist ja ehitamist. Sängitusbetooni paksus peab olema vähemalt 10 cm ning selle all

vähemalt 15cm killustikku. Ka madalate äärekivide paigaldusel tuleb tagada nõutud killustikkihi paksus.

3.8 Konstruktsioonid

Projekteeritavale alale on kergliiklejate mugavuse tagamiseks kavandatud puhkepingid koos prügikastidega iga 200 meetri

tagant. Puhkepinkide ja prügikastide täpsed lahendused määratakse tööprojekti koostamise käigus.

Kitsekünka kinnistule on ette nähtud 1,5 meetri kõrgune plankaed, mis aitab vähendada mürahäiringut ning tagada kinnistu

privaatsuse. Projektdokumentatsiooni on ka lisatud aia joonis, mis on leitav TL-7-02-Aed.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

3.9 Liikluskorraldusvahendid

3.9.1 Liiklusmärgid

Liiklusmärgid on paigutatud vastavalt joonistele TL-4-07 kuni TL-4-10. Märgid, mis asuvad nähtavuskolmnurgas (vastavalt

Teede projekteerimise juhend (TRAM), peatükk 4.4), on projekteeritud selliselt, et nende alumine serv paikneb vähemalt 2,2

m kõrgusel maapinnast, vältimaks nähtavust takistavaid elemente. Väljaspool nähtavuskolmnurka paigaldatakse märgid

vahemikku 1,5–2,2 m vastavalt EVS 613 nõuetele.

Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad

vastama standardile EVS-EN 12899. Liiklusmärkide valmistamisel kasutada vähemalt 2 mm paksust alumiiniumist märgialust.

Märkide kile (sh kile klass) peavad vastama standarditele EVS 613 ja EVS-EN 12899. Liiklusmärgi postide paigaldamisel

veenduda, et ei vigastataks/lõhutaks tehnovõrke.

Liiklusmärkide suurusgrupid on jaotatud järgnevalt:

• Jaama tn - I suurusgrupp

• Kogujatee – I suurusgrupp

• riigitee 13136 kõrvale ehitatav kergliiklus tee – Kergliikluse märgid I suurusgrupp, sõidukijuhti suunavad märgid II

suurusgrupp

Projekteeritud viitade suurtähe kõrgus on kõrvalmaanteel 125 mm ja põhimaanteel 200 mm, märgi 644 suurtähe kõrgus on

75 mm.

Suunaviidad ja eesõigusmärgid tuleb hoida üleval kogu remondiperioodi vältel kuni uue projektijärgse liikluskorralduse

kehtestamiseni. Uue liikluskorraldusega vastuollu sattuvad liiklusmärgid tuleb kõrvaldada.

Uute bussipeatuste liiklusmärkide paigaldamisel tuleb olemasolevad bussiaegadega infotahvlid ümber tõsta uute postide

külge.

3.9.2 Teekattemärgistus

Sõidutee katte märgistamisel tuleb kasutada valuplastikut, ohutussaarte ja ooteplatvormide betoonist äärekivid märgistada

värviga. Teekattemärgistena kasutatavate materjalide omadused peavad vastama EVS-EN 1436 nõuetele, arvestades EVS 614

toodud piirangutega. Projekteeritud teemärgised tuleb kokku viia olemasolevatega. Uue liikluskorraldusega vastuollu

sattuvad teemärgised tuleb kõrvaldada.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

3.9.3 Põrkepiirete nõuded

Põrkepiirded peavad vastama Transpordiameti 2023. aasta juhendile "Teepiirdesüsteemid". Kavandatud sõidutee serva

põrkepiirdeks on valitud süsteem klassiga N2W3.

Piirkiiruse 90 km/h korral tuleb piirde algusesse sõidusuunas paigaldada löögikindel terminal toimivusklassiga vähemalt P3.

Kui piirkiirus on 70 km/h või madalam, võib kasutada ka toimivusklassiga P2 terminali. Põrkepiire lõpetatakse 12 m pikkuse

ankurdatud mahaviiguga vastavalt juhendi punktile 7.7.2.

Ristmike ja mahasõitude piirkonnas on projekteeritud 4 m pikkused raadiustega põhiteelt ära pööratud piirde täisosad, mis

ankurdatakse mahaviiguga liituva tee äärega paralleelselt vastavalt juhendi punktile 7.7.4.

Põrkepiire on kavandatud riigitee 13136 äärde, km 0.7 – 0.9. Põrkepiirde pikendamine on kavandatud riigitee 13136 äärde,

km 0.97 – 0.98

Riigitee 13136 km 0.7 – 0.9 äärde kavandatud piirde töölaius (W3) on arvestatud selliselt, et piirde tagaküljele jääb vähemalt

0,5 meetrit kindlustamata peenart vastavalt juhendi punktile 7.4.3, v.a km 0.79-0,84 vaheline lõik, kus vahetult piirde taga on

kergliiklustee.

Riigitee 13136 km 0.97-0.98 äärde kavandatud piirde töölaius on arvestatud selliselt, et piirde tagakülg on asfalteeritud.

3.9.4 Tähispostid

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee (E20) juures on asendatud ülekäigukoha rajamisel ette jäävad tähispostid uutega. Riigitee 13136

Jõhvi-Uikala tee km 0.12-1.0 teel on ettenähtud asendada olemasolevad tähispostid rajatava põrkepiirde külge.

3.9.5 Kergliiklejate piirdesüsteemid

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee (E20) rajataval kesksaarel on ettenähtud rajada piire (FlexiRail või analoog). Piire tagab, et liiklejat

ületaksid teed selleks ettenähtud kohas. Piirde pikkus on 120m.

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee (E20) teeületusel on ettenähtud rajada kergliiklejate tähelepanu tõstmiseks torupiirdest tõkised.

Tõkiste omavaheline kaugus on 2m ja kaugus riigitee 1 äärest on 2.5m

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

3.10 Tehnovõrgud

Käesolevas seletuskirjas on käsitletud nõudeid vee- ja kanalisatsioonivõrkudele. Tänavavalgustuse lahendus on esitatud

projekti eraldi osana, mille on koostanud ELXY OÜ (töö nr 2515).

NB! Planeeritava asfaltkatte alla jäävad sidetrassi kaablikaevude luugid tuleb asendada uute luukidega.

Projekteerimisel on kasutatud järgmisi standardeid ja abimaterjale:

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt;

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

• EVS 843:2016 Linnatänavad;

• RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.

3.10.1 Olemasolevad gaasipaigaldised

Ehitustööde ajal tuleb Jaama tn lõigus kergliiklustee alla jääv AS Gaasivõrgule kuuluv gaasitrass ümberisoleerida selliselt, et

isolatsioon ulatuks teealast mõlemalt poolt 0,5 m välja. Tänavavalgustuskaabliga ristumisel tuleb ümberisoleerimine teha

kogu kaeviku ulatuses. Uue rajatava juurdepääsutee sõidutee alla jääv AS Gaasivõrgule kuuluv Jõhvi-Ahtme B3 gaasitrass

tuleb isoleerida ning paigaldada kaitsehülss selliselt, et ulatuks mõlemalt poolt teeala 1 m välja ning isoleerimise maht peab

olema hülsi otstest veel 0,5 m väljapoole. Kergliiklustee all olev gaasitrass tuleb isoleerida.

Riigitee 13136 kõrvale rajatav kergliiklustee teekoridor läbib samuti gaasitrassi piketil PK 8+43, mis tuleb isoleerida.

Enne ehituse algust peab Ehitaja koostama tööprojekti olemasoleva toru isoleerimiseks ja kaitsmiseks. Vastav töö on

määratud projekti kululoendis makseartikliga „Tööprojekti koostamine“. Enne ehitustöödega alustamist tuleb tööprojekti

kooskõlastada gaasitrassi omanikuga (AS Gaasivõrk).

AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis töötamisel tuleb lähtuda järgmisest:

• Olemasolev gaasitorustik on täpsusklassiga kuni 10m. Juhul kui olemasolevad gaasitorustikud paiknevad teistel

asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde

käigus peale tegeliku asukoha ja sügavuse selgumist Töövõtja või Tellija kulul. Ehitustööde teostamisel vajalik

tagada nõutud vahekaugused vastavalt EVS 843 nõuetele.

• AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamiseks on vajalik eelnevalt taotleda AS-ilt

Gaasivõrk kaitsevööndis tegutsemise luba ning kutsuda objektile kohale AS-i Gaasivõrk järelevalve.

• Gaasitöid* võib teostada üksnes ettevõte, kes on registreeritud majandustegevuse registris gaasitööde

teostajana ja on AS-i Gaasivõrk raamlepingupartner.

• Enne gaasitööde teostamist on vajalik sõlmida kolmepoolne leping, AS Gaasivõrk, tööde teostaja ja tööde

Tellija vahel.

• Gaasitööd teostada AS Gaasivõrk esindaja juuresolekul ja Tellija kulul.

• Gaasipaigaldise kaitsevööndis teostatavate kaevetööde puhul kuulub terasest gaasitorustiku osas isolatsioon

täies ulatuses vahetamisele töövõtja poolt ehitustööde tellija kulul. Gaasitoru katta 2-kihilise bituumen (Kebu-

Bitumen GW) isolatsiooniga. Olemasoleva gaasitorustiku ümberisoleerimise maht tuleb määrata AS-i

Gaasivõrk esindaja juuresolekul. Ümberisoleerimist võib teostada AS Gaasivõrk raamlepingu partner.

• Ümberisoleeritud terastoru isolatsiooni kvaliteet kontrollida aparaadi meetodil, katsetuse tulemused

dokumenteerida ja vana isolatsiooni utiliseerida Tellija kulul.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

• Sõiduteede alla projekteerida gaasitorustikule tsentraatoritega terasest poolitatav kaitsehülss d=1,5DN, enne

hülsi paigaldust tuleb gaasitorustik ümberisoleerida, isoleatsioon peab ulatuma kaitsehülsi otstest 0,5m

väljapoole. Kaitsehülsi ulatus teealast mõlemale poole välja 1 meeter.

• Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad gaasipaigaldise ja sellega

seotud rajatiste kahjustamist. Kõigi ehitusperioodil töömaal tekkinud vigastuste likvideerimine toimub

ehitustööde teostaja ja vastutaja kulul.

• Ehitustöid tehes gaasilekke tuvastamisel tuleb sellest koheselt teavitada AS-i Gaasivõrk helistades gaasiavarii

telefoninumbrile 13404. AS-l Gaasivõrk on õigus gaasileke likvideerida 5 tööpäeva jooksul.

• Gaasipaigaldise ja/või katoodkaitsekaabli lahtikaevamisel ja täpse asukoha tuvastamisel tuleb kaitsevööndis

kaevata labidaga.

• Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind gaasivõrgu armatuuri kaitsekapede ja gaasireguleerkappide

ümbruses, siis tuleb gaasivõrgu armatuuri kaitsekaped ja gaasireguleerkapid tõsta õigele tasapinnale. Selleks

tellida täiendavad tööd AS Gaasivõrk poolt aktsepteeritud ettevõtte käest.

• Peale tööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasitorud jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik

meetmed olemasolevate AS Gaasivõrk gaasitorude kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus,

tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843 “Linnatänavad” standardi

nõuetega. Tegevuse korraldamisel gaasitrassi kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 76 nõuetest

ning Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73.

• Tööde teostamine gaasipaigaldise kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS-I Gaasivõrk järelevalvega ja

ainult töö- või põhiprojekti alusel.

• Lahti kaevatud gaasitorustik on vajalik enne kinni ajamist ette näidata AS Gaasivõrk järelevalve esindajale.

• Peale pinnase taastamise töid peavad olema gaasikaped terve ja nähtavad ning need tuleb näidata ette AS

Gaasivõrk järelevalvele.

• Ehitaja peab lisaks arvestama projektile antud seisukoha märkustega.

RT13136 PK 1+30 paikneb planeeritava kergliiklustee all AS Eleringile kuuluv gaasitrass. Projekteerimisel on lähtutud, et hülsi

tuulutustoru ja gaasitorustiku mõõtepunkt MP3 ei jääks kergliiklustee alla.

AS Elering gaasipaigaldiste kaitsevööndis töötamisel tuleb lähtuda järgmisest:

• Gaasitorustiku kaitsevööndis, väljaspool ettenähtud ristumise ala, on keelatud rasketehnikaga ilma Eleringi kirjaliku

kooskõlastuseta liikuda.

• Ristuvate kommunikatsioonide omanikud peavad võimaldama tulevikus Eleringil kooskõlastatud kaevetöid.

• Kõiki ehitustöid gaasitorustiku kaitsevööndis tohib teostada ainult Eleringi poolt väljastatud kirjaliku tööloa

olemasolul.

• Vähemalt viis (5) tööpäeva enne ehitustööde algust gaasitorustiku kaitsevööndis peab ehituse Töövõtja teavitama

ja kohale kutsuma Elering AS-i esindaja, kes tähistab looduses gaasirajatiste asukoha, annab teavet gaasitorustiku

paigaldussügavuse kohta, kooskõlastab gaasitorustiku kaitseks kaitsevööndis läbiviidavate ehitus,- remonttöödele

rakendatavad ohutuse meetmed ja väljastab kirjaliku tööloa.

• Tööde teostamine gaasitorustiku kaitsevööndis ristumise alas tuleb dokumenteerida. Läbiviidud tööde kohta

esitakse dokumendid hiljemalt 2 kuud peale tööde lõpetamist. Mh tuleb esitada teostusjoonis *.dwg formaadis.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

3.10.2 Sademevee kanalisatsioon

Projektialal on ca 70m lõigus rekonstrueeritava tee all olemasolev sademevee kanalisatsioon, mis on asjakohaste

ametkondade soovil ette nähtud rekonstrueerida.

Olemasoleva torustiku asemele on projekteeritud uus sademevee torustik De800-1000mm PP. Uus torustik on ette nähtud

haljasalale, tee kõrvale. Olemasolev, tee alla jääv torustik tuleb likvideerda – eemaldada pinnasest või täita vahtbetooniga.

Haljasalale jääv torustik võib jääda pinnasesse. Likvideeritav torustik on joonisel tähistatud.

Olemasolevad kaks säilitatavat restkaevu (RK-1 ja RK-2) ühendada uue toruga. Selleks kaevata restkaevu ümbrus lahti ning

keerata restkaevust väljuv toru projektijärgsesse suunda ning ühendada uue toruga. Jälgida, et kaev ei vaju ega nihku paigast.

Ühissademeveekanalisatsiooni jaoks projekteeritud ja ehitatud sademeveetorustikud tuleb üle anda üleandmise-

vastuvõtmise aktiga OÜ-le Järve Biopuhastus. Ehitatud sademeveetorustike üleandmiseks OÜ-le Järve Biopuhastus tuleb

esitada ehitatud sademeveetorustike kohta täitedokumentatsioon ja kasutusluba ning ühissademeveekanalisatsiooni

talumiseks seada selle asukoha kinnistutele Jaama tänav T10 ja Jaama tänav T14 sundvaldus või isiklik kasutusõigus OÜ

Järve Biopuhastus kasuks.

Kõik olemasolevad vee-, reovee- ja sademeveekaevude kaevude luugid (sh maasiibrite kaped) tuleb tõsta vastavalt

planeeritava ala vertikaalplaneeringule:

• Betoonis ja kiviparketis – 0-5 mm allapoole pealispinda;

• Asfaltkattel kaevude kaante/luukide kõrgused peavad vastama MTM määruses nr 101 „Tee ehitamise

kvaliteedinõuded“ toodud nõuetele – 4 mm põiksuunas ja 3 mm pikisuunas allapoole pealispinda;

• Haljasalal, kruusas, killustikus liiklusalal – pinnasega samasse tasapinda.

Vajaduse korral tuleb rekonstrueerida olemasolevate vee-, reovee- ja sademeveekaevude (sh maakraanide) maa-alused

ülemised osad (sh malmluugid), et nende kõrgused vastaksid ülaltoodud nõuetele. Kaevude rekonstrueerimisel on lubatud

kasutada ainult raudbetoonist elemente. Teiste materjalide (telliskivi, teras- või puitmaterjal jne) kasutamine ei ole lubatud.

3.10.3 Torustike ja kaevude materjalid

PP sademeveetorustik paigaldada muhvtorust nt Pipelife, Stark või analoog. Sademeveetorustik PP peab vastama standardile

EN 13476-3. Sademeveetorustik on projekteeritud Ø200…Ø1000mm PP SN8.

Kõik kanalisatsioonitorustiku pöörangud ja kõrguse muutused projektis on ette nähtud teostada kaevus sees. Kaevust-kaevu

peab torustik olema sirge.

Kasutatavad torud peavad olema sertifitseeritud ja Töövõtja peab hankima Tarnijalt sertifikaadid kinnitamaks toru kvaliteeti.

Tootja peab olema selgelt näidatud.

Materjali transpordil ja ladustamisel jälgida vastava tootja ettekirjutusi.

Teleskoopne polüetüleenkaev peab vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2.

Sademevee kanalisatsioonikaevude rõngasjäikus peab olema SN2.

Liiklusalale paigaldatavad kaevud tuleb varustada raske liikluse jaoks ette nähtud “ujuva” luugiga EN124 D400, väljaspool

liiklusala paigaldatavad kaevud võib varustada EN124 C250 vastava luugiga. Kaevud tuleb varustada ujuvate malmluukidega,

mille koormustaluvus on 40T liiklusalal ja 25T haljasalal.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

3.10.4 Torustike ja kaevude paigaldus

Enne torude paigaldamist tuleb hoolikalt kontrollida toru aluse tasapinna ja kalde vastavust projektdokumentatsioonile.

Torud tuleb kontrollida ja puhastada. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru pikkuses.

Torustike paigaldustööde käigus tuleb järgida tootja juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu

vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Torud või liitmikud, mis kahjustuvad paigaldustööde käigus, tuleb ehitusplatsilt

eemaldada ja asendada uutega Töövõtja kulul.

Torude üleskerkimise vältimiseks tuleb veetase hoida all. Vajaduse korral kaevik kuivendada vee väljapumpamise teel.

Paigaldatud torustiku ots tuleb otsakorgiga sulgeda, vältimaks võõrkehade sattumist torustikku.

Algtäite (sängituskihi, külgtäite) materjalina kasutada killustikku (fr max 4/16) või liiva. Algtäide peab ulatuma vähemalt

300mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite (k=0,98) filtratsiooni moodul peab olema vähemalt 0,5m/s.

Algtäidet ei tohi kallata otse torustikule, sest torustik võib nihkuda paigast või saada kahjustatud. Täide tuleb kallata

võimalikult ühtlaselt mõlemale poole toru, suruda selle alla ja külgedele. Esimene täitekiht võib ulatuda maksimaalselt poole

torukõrguseni. Kaeviku algtäide tehakse ja tihendatakse homogeense kihina ka toru pikisuunas , eriti oluline on sealjuures

toru alumist poolt toetava täitekihi hoolikas tihendamine. Toruümbruse pinnast võib mehhanismide abil tihendada alles siis,

kui toru peale jääva pinnase kihi paksus on vähemalt 300 mm. Teiste tihendamisviiside korral on nõue 150mm.

Lõpptäite (tagasitäite) materjalina kasutada mineraalset pinnast, nt liiv või kruus.

Toru servast 1 meetri paksuse kihis ei tohi olla üle 300mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Kaeviku tagasitäite kihi

tihedusaste peab olema vähemalt min 98% liiklusmaal ning 95% haljasalal ja tihendamine tuleb teha mehhanismidega.

Enne kaevikute täitmist tuleb torustikud esitada tellija esindajale ülevaatuseks.

Ehitusjärgsed vajumid peavad jääma lubatud piiridesse.

Torustik paigaldada vastavalt paigaldusjuhendile RIL 77.

3.10.5 Torustike ja kaevude kaevik

Kaeviku ristlõike kuju ja suurus teha vastavalt sellesse paigaldavate torude ning pinnaseomaduste põhjal. Kaevik teha

võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber

paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Toestamata kaeviku põhja laius on minimaalselt 1m ja vähemalt 0,4m

laiem toru läbimõõdust.

Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse ehitusplatsil vastavalt olemasolevale olukorrale. Kaeviku kaevamisel anda

nõlvale kasvõi minimaalne kalle nõlvade püsimise parandamiseks. Vajadusel kasutada teisi meetmeid kaeviku kaitseks. Kui

kaeviku sügavus ületab 1.5m, tuleb kaevik toestada.

Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb lähtuda järgmistest vahekaugustest:

• külgnevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus peab olema vähemalt 200mm;

• kaevu ja toru vaheline kaugus aga vähemalt 100mm;

• isevoolsete torude keskmine vahekaugus peab olema vähemalt 300mm.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

3.10.6 Tasanduskiht

Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna vähemalt

150mm.

Tasanduskihi materjalina on ette nähtud kasutada liiva või killustikku fraktsiooniga max 16mm. Tasanduskiht tihendada.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

3.11 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd

Käesolevale projektile teostas keskkonnamõjude eelhinnangu Alkranel OÜ, töö „Riigitee 1 Tallinna-Narva tee (E20)

ülekäigukoha, riigitee 13136 Jõhvi-Uikala tee km 0,12-1,0 ja kohaliku Jaama tn (Kooli tn-Muru tn) kergliiklustee

põhiprojekti keskkonnamõju (KMH) eelhinnang“

3.11.1 Eelhinnangu järeldus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli riigitee 1 Tallinna-Narva tee (E20) ülekäigukoha,

riigitee 13136 Jõhvi-Uikala tee km 0,12-1,0 ja kohaliku Jaama tn (Kooli tn-Muru tn) kergliiklustee põhiprojekt. Eesmärgiks on

parandada kergliikluse korralduse ohutust, luua paremad liikumisvõimalused jalakäijatele ja jalgratturitele, tagada ohutum

ülekäigukoht kergliiklejatele riigitee nr 1 ületamiseks (Uikala ristmikul) ning suurendada kohaliku liikluse sujuvust

elamurajoonides.

Projekti lõik 1 - Jaama tänava lõigus, jäädes Rakvere ja Muru tänava vahele. Jaama tänavast loodes on olemas olev

kergliiklustee, mida rekonstrueeritakse (3 m laiuseks). Toimub ka teeületuskohtade ja mahasõitude kaasajastamine,

juhindudes ajakohastest standarditest. Lubatud suurim sõidukiirus Jaama tänaval (tee nr 2510531) kergliiklustee piirkonnas

on 50 km/h. Jaama tn 37 juures olev bussiootepaviljon (joonis 1.2) on kavas säilitada. 2021. aastal koostas Tinter Projekt OÜ

(töö nr 55-21-TP) Jaama tänava tee-ehitusprojekti, mis hõlmas sh ka kergliiklustee lõiku alates Muru tn kuni Jaama tn T14

teeületuseni. Kergliiklustee Muru tn

Projekti lõik 2 - - riigitee 13136 kõrvale rajatav kergliiklustee (joonis 1.3, vasakpoolne foto) hakkab ühendama olemasolevaid

kergliiklusteid, mis viivad Kotinuka külast ja Pühajõge juurest kuni Jõhvi linnas olemas olevate kergliiklusteedeni.

Projekteeritav kergliiklustee ühendatakse olemasoleva kergliiklusteede lõikudega lõuna suunast riigiteelt 1 kuni Jordi tn ning

põhja suunalt olemasoleva kergliiklusteega Suuremänni kinnistu juures. Lubatud suurim sõidukiirus riigiteel 13136 on

kergliiklustee piirkonnas 90 km/h.

Projekti lõik 3 - hetkel pääseb Jaama tänavale Rakvere tänavalt ja Tallinna-Narva (nr 1) teelt. Tulevikus viimane ligipääs

suletakse autodele ja asendub kogujateega (autodele), mis tuleb Tallinna-Narva tee (nr 1) läbi Põllu tänava ja uue teelõigu

kaudu Jaama tänavale. Lubatud suurim sõidukiirus riigiteel 1 on ristmiku piirkonnas 50 km/h. Riigitee 1 asuvale

teeületuskohale, jalakäiatele, projekteeritakse erivalgustus lahendus.

Kokkuvõtvalt – lähtudes hinnangus esitatud infost, ei ole kogujatee ja kergliiklusteede rajamisega olulise negatiivse ehk

ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks. Kokkuvõtvalt esitatakse koondvaade eelhinnangus toodud suunistest:

• Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise

pinnasesse ja sealtkaudu vette. Töödeks ei ole lubatud kasutada tehnikat, millel on visuaalse vaatlusega

tuvastatavad õlilekked;

• Ehitustööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada selleks ette nähtud kõvakattega

pindadel.

• Üldiseks soovituseks kaaluda eelkõige lõigus 1 teekatteid või nende värvitoone, mis võrreldes tumeda asfaltkattega

neelaksid vähem soojust ning seega ei panustaks suviste soojasaarte minimaalsesse võimendumise ohtu.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

• Soovitada võib ka haljastuse täiendamist kaaluda (võib rakendada ka kergliiklustee ehituse järgselt), koos

hooldussuunistega. Täiendavat haljastust võib kaaluda eelkõige lõigus 1, Jaama tn 33 (25301:003:0083) ja 35

(25301:003:0097) lähistele ehk kergliiklustee (kergliiklustee paikneb Jaama tänav T6 (25301:003:0227)) ja sõidutee

vahele (joonis 3.1). Säiliva ootepaviljoni juurde (Jaama tn 37 lähistel (25301:003:0185) võib rajada lillepeenrad või

istutada kõrgemaid rohutaimi (rukkililled koos moonidega või muud niidukooslused - madal haljastus). Jaama tn

ääres kaaluda mitte lausalist muruniitmist, vaid kujundada väiksemaid linnaniite jms kooslusi (näiteid haljastusest

on joonisel 3.2).

• Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei

ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida tee tööde käigus uuesti ei

kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud

viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004. a määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud

koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või

tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine.

• Loodavate istumisalade juurde on soovitatav tagada ka prügikastide paigaldamise võimalused.

• Projekti elluviimisel (kergliiklustee lõigus 2 ja 3) vältida karuputke kolooniates risoomide viimist pinnasega teistesse

asukohtadesse. Enne teetööde teostamist arvestada teadaolevate ja töötsooni jäävate karuputke kolooniate

asukohtadega ning Keskkonnaametiga koostöös vajadusel teostada (enne pinnaste 23 Jaama tn - Kotinuka tee

kergliiklustee ja Tallinn-Narva mnt ülekäigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. teisaldamist

kolooniate aladelt) täiendav tõrje. Teetöödel lähtuda riiklikest juhendmaterjalidest

(https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/karuputk-ja-selle-ohjamine, 2023) ning

Keskkonnaameti aktuaalsetest juhistest (määrata koostöös Keskkonnaametiga enne tööde algust).

• Teetööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00), elamutest 50 m kaugusel. Juhul kui teetööde

korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja

piirkonnas (elamud, II mürakategooria/keskuse maa-alad, III mürakategooria) 45 dB(A)/50 dB(A) taset.

• Ehitusaegse (kasutusel töökorras ja nõuetele vastavad ehitusmasinad) vibratsiooniga seotud võimalike riskide

maandamiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks on soovitatav enne ehitustööde algust fikseerida vahetult

ehitusalade lähialal (kuni 2,5 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste tehniline seisukord.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev

dokument on vastavas projekteerimismenetluses otsustajale (Jõhvi Vallavalitsus) siiski vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle,

va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

3.11.2 Haljastus

Teede ja küvettide nõlvad planeeritakse mulde ehitamise mahus. Nõlvade projektkalded on esitatud tööristprofiilidel ning

3D-projektmudelis. Nõlvade planeerimisel peab arvestama, et nõlva kalle ei oleks järsem kui 1:1.5 ning ei tekiks järske

üleminekuid looduslikule pinnale. Pärast nõlvade planeerimist tuleb need haljastada. Peale ehitustööde lõppu tuleb teemaa-

ala puhastada kogu teemaa-ala ulatuses ning lisaks vähemalt 1 m projekteeritud kraavi välisservast. Mõiste “Teemaa-ala

puhastamine“ tähendab tee maa-alale lõpetatud, viimistletud ja esteetilise väljanägemise andmist, kaasaarvatud rohu

niitmist enne selle üleandmist Tellijale.

Teedeehituslik osa BIMAP OÜ Põhiprojekt, töö nr P06-2025 , versioon 4 14.11.2025

4. Tööde teostamine

4.1 Üldosa

Tee-elementide mahamärkimiseks kasutada projekti koosseisus olevaid jooniseid (.dwg) ning 3D pinnamudelit (dwg,

LandXML). Pinnamudel on koostatud projekteeritud riigimaantee ja jalgratta- ja jalgteetee ulatuses. Pinnamudel sisaldab

lisaks projektpinnale katendikonstruktsioonide kihte. Tööristprofiilid on väljavõte 3D mudelist. Tööristprofiilidel võib esineda

kohti, kus näiteks katendikihtide (k.a. peenrakindlustus) geomeetria ei ühti tüüpristprofiilide omaga. Sellisel juhul lähtuda

ikkagi tüüpristprofiilidel kujutatud geomeetriast. 3D pinnamudelis (Projektpinnad (pealmine pind).dwg) võib esineda

väikeseid erinevusi pindade kokkuviimisel ja nende kihtide nimetuses. Sellisel juhul lähtuda ikkagi asendiplaani joonistest.

Enne tööde algust teega piirneval maa-alal tuleb tutvuda maaomanike kooskõlastustega, negatiivse kooskõlastuse korral või

kui ei ole muul viisil omanikuga kokkuleppele saadud, siis eramaal töid mitte teostada. Ehitaja peab tagama kõigi

kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või

tingimuslike kooskõlastuste menetlemise määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike

eritingimuste seaduslikkusest ja põhjendatusest. Maa omanikke tuleb informeerida ehitustööde algusest tema kinnistul ja

selle vahetus läheduses. Omaniku soovi korral võimaldada neil likvideerimistööd endal teostada. Ehituse toimumise ajaks

võib olukord maaomanike ja piirinaabrite osas muutunud olla. Seetõttu peab Töövõtja saama kõikidelt maaomanikult

kirjaliku nõusoleku tööde teostamiseks tema kinnistul.

4.2 Vee- ja kanalisatsiooni paigaldusnõuded

Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras. Rajatise

mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete

mõõtevahendite abil.

Torustikud ja kaevud tuleb paigaldada vastavalt tootja juhistele.

Enne torude paigaldamist tuleb hoolikalt kontrollida toru aluse tasapinna ja kalde vastavust projektdokumentatsiooniga.

Torud tuleb kontrollida ja puhastada. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru pikkuses.

Kommunikatsioonide omavahelisel ristumisel tuleb tagada vertikaalsed kujad. Juhul kui ette nähtud kujasid ei ole võimalik

tagada, siis tuleb kasutada kommunikatsioonide kaitsmiseks erimeetmeid, nt kaitseplaadid, kaitsehülsid jmt. Erimeetmete

kasutamine tuleb kooskõlastada kommunikatsioonivaldajatega.