Ettepanekud üleriigilise planeeringu “Eesti 2050“ eelnõule

Täname, et kaasasite Kliimaministeeriumi üleriigilise planeeringu ja selle mõjude hindamine koostamisse ja kooskõlastamisse. Hea meel tõdeda, et planeeringul on väga palju kokkupuutepunkte kliimaministeeriumi teemadega ning koostööd tehes jõuame mõjusamate tulemusteni.
Esitame järgmised tähelepanekud:
1. Lisada Lisasse 1 Meremajanduse valge raamat 2022-2035, mis on merendusvaldkonna arenguvisioon ja Transpordi ja liikuvuse arengukava 2035 alamdokument.
2. Palume seletuskirja eelnõus muuta sõnastust järgnevalt:
3.5.1 Ettevõtluse arendamine
Ettevõtluse ruumilisel kavandamisel:
9. oluline on ringsust toetav taristu (nt korduskasutuse ja jäätmete liigiti kogumise punktid, ehitusmaterjalide materjalipangad, soojuse või vee taaskasutuse lahendused), mis võimaldab ettevõtetel ressursse jagada, korduskasutada ja ringlusse võtta.
3. Palume seletuskirja eelnõus muuta sõnastust järgnevalt:
3.8.5 Jäätmevaldkond
1. Ringlussevõtu osakaal tõuseb kõigis eluvaldkondades ja majandussektorites.
2. Jäätmejaamade võrgustik kujundatakse ümber ringmajanduskeskuste (lisaks jäätmete kogumisele nt asjade parandus, korduskasutus) võrgustikuks lähtudes kümnekonnal tugeval linnal põhinevast asustusmudelist.
4. Mets ja metsamaa on looduslik ala, sh uuenemata raielangid. (RV juhendmaterjal 17.04.2025, punkt 1.4: Kõik RV elemendid koosnevad planeerimise ajal vähemalt 90% ulatuses looduslikest või pool-looduslikest aladest, milleks loetakse metsad (sh uuenemata raielangid), sood (v.a jääksood), väärtuslikud püsirohumaad, looduslikud rohumaad, pärandniidud, pargid, võsamaad ja veekogud (v.a kuivendus- ja kogujakraavid, teekraavid). Looduslikeks ja poollooduslikeks aladeks ei loeta hooneid (ETAKi alusel), tehisalasid (teed, sillutatud alad, sillad jms), rekultiveerimata karjääre, turbatootmisalasid, õuemaad, haritavat maad (istandused, kultuurrohumaad, põllud), sadamate akvatooriume, tiheasutusalasid.)
5. Piirangud on põhjendatud sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndite kaitsekorralduskavades kirjeldatud juhtudel ja eesmärkide täitmiseks. Täiendavate piirangute seadmine täiendavalt metsaseadusele peab olema põhjendatud ja proportsionaalne. Rohevõrgustikus tuleb vältida raadamist ja tarastamist. Planeerimisel tuleb vältida tehisalade ja planeeritavate tehisalade määramist rohevõrgustikku. Oluliste piirangute seadmisel peab KOV kaaluma hüvitamist või omandamist.
6. Planeerimispõhimõtted. 3.2.2 - Kliimamuutuste mõjudega kohanemine. Planeerimispõhimõtted B. Veekogud ja veeäärsed piirkonnad. Seal on hetkel punkt 1 lause Tormid, üleujutused, kaldaerosioon: arendused paigutatakse riskidest lähtudes; järgitakse ehituskeeluvööndeid. Muudatuse ettepanek: määratakse ehituskeeluvööndid. Looduskaitseseadus ja ka muudetav looduskaitseseadus võimaldab muuta ehituskeeluvööndeid ka suuremaks. Sõna järgimine annab vihje, et see on juba määratud konkreetne piir. Tegelikult tuleks neid määrata ikka vastavalt riskidest lähtuvalt.
7. Punkt kaks lause: Suurvett arvestatakse asukoha- ja kasutustingimustes: üleujutus- ja erosioonirisk maandatakse planeeringulahendustega, järgides kehtivaid piiranguid (ehituskeelu- ja piiranguvööndit). Muuta järgmiselt: Suurvett arvestatakse asukoha- ja kasutustingimustes: üleujutus- ja erosioonirisk maandatakse planeeringulahendustega, määrates ning järgides piiranguid (ehituskeelu- ja piiranguvööndit) ja ehitustingimusi. Teatud piirkondades on võimalik ka ehitada, aga peab arusaama kuidas ehitatakse.
8. 3.6 Rohevõrgustikud ja väärtuslikud maastikud kvaliteetse elukeskkonna osana.
Punkt 3 ütleb, et eesmärgiks on säilitada sidusust ja võimalusel parendada ökoloogilist seisundit. Ettepanek: Eesmärk on säilitada rohevõrgustiku alade sidusus, vähendada planeerimistegevusest tulenevat negatiivset mõju ökoloogilisele seisundile ning võimalusel seda parandada. Eesmärgiks peaks olema ka planeerimistegevuse mõju vähendamine, leevendamine. Vastavalt, millist sõna eelistatakse. Inimmõju nii veekeskkonnale ja elurikkusele on väga oluline ja üleriigiline planeering võiks seda põhimõtet rõhutada. Sidusast veesilmast ei ole väga kasu, kui see on täis saasteaineid ja ühtegi liiki seal elada ei suuda.
9. Teeme ettepaneku seletuskirja eelnõus lk 43 asendada ennetusmaa mõiste selgituses lause osa "tormivee juhtimiseks vajalikke vööndeid" lause osaga "sademevee juhtimiseks, immutamiseks või äravoolu viibe tekitamiseks vajalikke vööndeid". Sõna "tormivesi" on otsetõlge ingl.k. "stormwater", eesti keeles kõige enam kasutatakse selles tähenduses mõistet "sademevesi". Eesti ametlikus kasutuses (õigusaktid, load, juhised) on sademevesi määratletud kui sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi. See tähendab, et termin katab samuti kogutud ja ära juhitava sademetest pärineva vee. Ettepanekus sisalduv laiendus, mis kaasab ka immutamise ja viibe tekitamise on oluline, et sademevee juhtimine ei oleks ainukäsitletav võimalikult kiiresti torudesse või suublasse juhtimisega. Ettepanek on kooskõlas seletuskirjas sademevee käsitlusega, sh 3.2.1 põhimõte nr 6 ja 3.5.1 põhimõte nr 6.
10. Planeeringu seletuskirja eelnõus "3.7.2 Raudteed ja rööbastransport p.3 Pikemas plaanis viiakse Eesti raudtee üle Euroopa rööpmelaiusele 1435 mm." 1520 mm raudteelt 1435 mm raudteele üleminekuotsust ei ole tehtud. EL rööpmelaiusele võimalikul üleminekul lähtutakse TEN-T määruse art 17 lg 3, mille kohaselt viivad liikmesriigid, kellel on olemas standardsest rööpmelaiusest 1 435 mm erineva laiusega raudteevõrk hiljemalt 19. juuliks 2026 läbi Euroopa transpordikoridorides asuvate raudteeliinide hindamise, pidades silmas võimalikku üleminekut Euroopa standardsele rööpmelaiusele. Piiriüleste lõikude puhul kooskõlastatakse hindamine naaberliikmesriigi või -liikmesriikidega. Hindamine hõlmab 1 435 mm-le võimaliku ülemineku sotsiaal-majanduslikku kulude-tulude analüüsi ja koostalitlusvõimele avalduva mõju hindamist. Hindamise põhjal koostavad liikmesriigid asjakohasel juhul 1 a jooksul pärast hindamise lõppu 1 435 mm ülemineku kava, milles määratakse kindlaks raudteeliinid, mis viiakse üle Euroopa standardsele rööpmelaiusele ning esitatakse kõnealuse ülemineku ajakava. Alles peale kõnealuse otstarbekuse hindamise, mida hetkel viib läbi tehnilise abi projekti raames EE ja LV ühisprojektina OECD/ITF, saame vastavalt koostada üleminekuplaani, kuid täna valitseb teadmatus kas tervikuna 3B riikide osas näitab analüüs 1 435 mm-le raudteele ülemineku otstarbekust või mitte, või kas üksiku liiniga ja mis ajaraamis see oleks üldse teostatav.
11. Õhuruumi osas on seletuskirjas viide, et planeeringu elluviimise kavva on lisatud õhuruumi ruumiline kontseptsioon - selles osas on mõistlik sisu läbi arutada nii KliMi, TRAMi, Lennuliiklusteeninduse ASi ja ka väliste partneritega (nt lennundusklaster).
12. Lisada ÜRP p 2.2 uus punkt 5: ökosüsteemiteenuste elujõulisena säilitamiseks rakendatakse hea taastamispotentsiaaliga aladel taastamismeetmeid.
13. ÜRP p 2.2. p1. välditakse täiendavat maahõivet ja mulla tehislikku katmist nii palju kui võimalik; - lisada „katmist ja mulla kõrvaldamist…;  Selgitus: viime kooskõlla sellega, et mulla kõrvaldamine on sama suure kui mitte suurema mõjuga ja seda tuleks vältida, sh aitab see täita „ei kahjusta oluliselt“ printsiipi kui ka mullaseire ja vastupidavuse direktiivi artiklit 12 „Maahõive leevendamise põhimõtted“, mille võtame üle loodava mullaseadusega.
14. Lisada punkt ÜRP p 2.2.: „püütakse mõistlikus ulatuses korvata mulla vähenenud võimet pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid, sealhulgas ökosüsteemiteenuste taastamise kaudu, soodustades mulla tehiskatte eemaldamist ja selliste alade rekonstrueerimist, kust mulda kõrvaldati.“ Selgitus: Tegemist on printsiibiga, mis selgitab seda, et isegi kui ökosüsteemiteenuste pakkumine on häiritud, siis tuleks hinnata nende taastamisvõimekust ja hoida alasid, kus saaks sellesuunalisi toiminguid läbi viia.
15. ÜRP 2.3. Täiendada punkti osa järgmiselt „Eestis, kus rahvastik on hõre ja asustuse mustrid piirkonniti erinevad, aitab kooskasutuse põhimõte tagada maaressursi targa, säästliku, elurikkust hoidva ja paindliku kasutamise ning suurendada avalike investeeringute tõhusust. Samuti loob see eelduse paindlikuks ja kohandatavaks ruumikasutuseks, mis on suuteline vastama rahvastiku, elurikkuse säilimise ja majandustingimuste muutustele. Esmatähtis on mitme avaliku teenuse koondamine ühte füüsilisse asukohta, et saavutada mastaabisääst ja parandada teenuste kasutatavust.“ Selgitus: ÜRP on hea tööriist ja elurikkuse valdkond peaks olema võrdselt väljendatud. Konkreetsed meetmed rakendatakse eriseaduste raames.
16. ÜRP p 2.4. Lisandus sinisega, kuna see on oluline teema (võib-olla Margit juba kommenteeris): „Tasakaalustatud tihendamine loob eeldused kompaktsete, kuid inim- ja loodussõbralike asulate arenguks, mis on kohanemisvõimelised ning vastupidavad muutuvatele majanduslikele ja sotsiaalsetele tingimustele. Arvestatakse ka rohevõrgustiku säilitamise ja arendamise vajadustega.“ Selgitus: rohevõrgustiku osas on ka Eestil siht seda vähemalt suuremates asulates säilitada ja ka edendada ja ÜRP juhib pikaajalisi plaane.
17. ÜRP 3.2.1 alapunkt 6 – „Looduspõhised lahendused: sademevee, üleujutus- ja kuumariskide leevendamisel ning muldade seisundi parendamisel kasutatakse esmajärjekorras looduspõhiseid ja kombineeritud lahendusi; tähtsustatakse kõrghaljastust, vett läbilaskvaid katteid ja rohevõrgustiku sidusust. Selgitus: Orgaanilise süsiniku ja toitainete vähenemine, turvasmuldade kadu ning huumushorisondi õhenemine vähendavad elurikkust ja põllumajanduse tootlikkust. Selle tagajärjel muutuvad kasvukultuurid vähem vastupidavaks, suureneb vajadus väetiste ja taimekaitsevahendite järele ning kasvab keskkonnasaaste. Samal ajal väheneb muldade võime siduda süsinikku ja filtreerida vett, mis võib suurendada kasvuhoonegaaside heidet ning ohtlike ainete jõudmist põhjavette.
18. ÜRP 3.3.3. Täiendada „…maksimaalselt (taas)kasutada juba olemasolevat ruumi, ehitisi ja taristut vastavalt maahõive leevendamise põhimõtetele.“. Selgitus: võtame maahõivehierarhia üle ka loodava mullaseadusega, aga ÜRP juba kõrgema juhisena võiks seda ka põhimõtete juures kasutada. Sõnastus on lisatud otse mullaseire ja vastupidavuse direktiivist.
19. ÜRP 3.5.1 Lisada p 6: „peab lähtuma kliimamõjude leevendamise ja maahõive vähendamise ja muldade kaitse ja säilitamise vajadusest, nt tuleb tagada kõrghaljastuse olemasolu, minimiseerida muldade katmist, kasutada looduspõhiseid sademevee lahendusi, elurikkust toetavat haljastust jms; Selgitus: tegemist on katusprintsiipidega planeerimisel. Maahõive ja mulla katmise ning kõrvaldamise roll peaks olema kajastatud. Võiks üle vaadata ka teiste meie prioriteetide lõikes.
20. Palume defineerida selguse huvides ÜRP seletuskirjas ptk 5 „kvaliteetne ruum“ ja „kvaliteetne elukeskkond“ ning viidata juhenditele, mis aitavad vastavale maakasutuse planeerimisele ja arendamisele. Vt nt Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted | Maa- ja Ruumiamet ja Ehitus ja elukeskkond | Kliimaministeerium
21. Joonis 8 – Palume täpsustada, kas tulevikus on olulised liikuvuse vahendid ka droonid. Kas droonid on tulevikus kasutusel mh nt pakiveos või on mõeldud siin droone pigem side- ja ründevahendina, mitte veovahendina?
22. Ptk 3.8.1 – palume selgitust, kas on plaanis luua elurikkuse hindamise juhendid ja teha nende kasutus kohustuslikuks päiksepargi kavandamisel, kes täpsemalt on koostamas sellist juhendit?
23. Ptk 3.8.1 – palume täpsustada/viidata allmärkuses, millised on kõrgepingetaristu esteetiliselt nauditavad lahendused, mida on vajalik arendada aastaks 2050, arvestades mh disainmasti „Soorebane“ maksumusega Disainmast Soorebane | Elering.
24. Ptk 3.8.2 – palume täpsustada, kas see on ÜRP nõue või milliste dokumentide põhjal selline siht on seatud: „Sihiks on, et aastal 2040 kaetakse kogu Eestis tarbitav elektrienergia puhta elektrienergiaga, mille tootmiseks sobivad tuule- ja päikesepargid, biomassi kasutavad koostootmisjaamad, taastuvgaasi kasutavad elektrijaamad, tuumajaam. Aastaks 2050 on eesmärk kogu energiavajadus tagada peamiselt kodumaiste ressurssidega ning minna üle puhta energiaga majandusele.“ Biogaasi uuringu ja teekaardi Biogaas | Kliimaministeerium baasil ei saa väita, et gaasivarustus on võimalik vaid kodumaise ressursiga aastaks 2050.
25. Ptk 3.8.2 punktis 3 asendada lauses „Juhitava energiatootmise tagamiseks nähakse võimalusena gaasielektrijaamade võrgustikku, mis kasutavad tulevikus kodumaist biometaani“ sõna „biometaan“ sõnaga „taastuvgaasi“.
26. Ptk 3.8.2 punktis 4 jääb lause ebaselgeks lause: „Energiajulgeoleku ja juhitava tootmisvõimsuse tagamiseks kaalutakse tuumaenergia kasutuselevõtu võimalikkust Eestis.“, sest tuumaenergiat kaalutakse juba vähemasti aastast 2008 alates.
27. Ptk 3.8.2 punkt 9 teeme ettepaneku sõnastuse muutmiseks järgmiselt: „Küttevajaduse vähendamiseks on oluline hoonete rekonstrueerimine ja puhta energiaga soojusvarustusele üleminekuks soojussalvestuse, heit- ja keskkonnasoojuse kasvav kasutus“.
28. Lisa 2 tegevussuund 3 punkt 8 („Ruumisäästlik ja vastupidav tehniline taristu“ – energiatootmise ja taristu ruumivajaduse täpsustamine, maahõivehierarhia rakendamine) palume täpsustada, kuidas, millele tuginedes ja mis ajaraamis täpsustatakse energiatootmise ja taristu ruumivajadus (kas enne ÜRP kinnitamist või ÜRP ellu viimisel)? Kas ja milliseid mõõdikuid on kavas kasutada selle tegevuse elluviimise seireks? Juhime tähelepanu, et ENMAK 2035 näeb ette mh nt turupõhist elektritootmist ja seetõttu on pikaajalisema ruumivajaduse täpse prognoosi koostamine keerukas, kuid saab kasutada nt üldplaneeringutega kavandatud alade baasil ruumivajaduse prognoosimist.
29. Lisa 2 tegevussuund 3 Tegevus 2, punkt 8 („Ruumisäästlik ja vastupidav tehniline taristu“ – planeeringutes määratletakse energiasüsteemi, ühenduste ja taristu strateegilised põhimõtted.) jääb ebaselgeks, kas mitte planeeringutes ei peaks arvestama kõrgema tasandi planeeringus kirjeldatud strateegilisi põhimõtteid, mitte et iga planeering seab ise strateegilised põhimõtted?
30. Ruumilise arengu planeerimine ja strateegiline planeerimine peab käima käsikäes. Skeem 5. Üleriigilise planeeringu elluviimiskava ülesehitus vajab täiendavat selgitust, kuidas on seotud täna nt valdkondlike arengukavadega kavandatud tegevuste ja sihtide sidumine maakasutuse planeerimisotsustega. Tuleb tagada, et erinevad strateegilise arengudokumendid oleksid omavahel seostatud, sh maakasutuse planeerimisel. Skeemi tuleks täiendada seostega kehtivate strateegilise planeerimise dokumentidega ja veel täna puudu olevate arengudokumentidega ÜRP ellu viimiseks. Hetkel jääb skeemilt mulje, et ÜRP realiseeritakse modelleerimise, profiilide, eriplaneeringute jms kaudu. Tuleks läbi mõelda tegelikud hoovad, kuidas ÜRP-ÜP-DP kajastaks ja aitaks täita edaspidi muude mitte maakasustust täpsustavate strateegilise planeerimise raamistiku arengudokumentidega (põhialused, valdkondlikud arengukavad) kavandatud eesmärgid, tegevused, mõõdikud või vastupidi, suunaks edaspidi strateegilise planeerimise raamistiku kaudu tehtavaid arenguid Arengukavad ja strateegiline planeerimine | Eesti Vabariigi Valitsus
31. Üldine põhimõte ruumilisel planeerimisel: Ruumilise planeerimise otsused peavad tuginema ajakohastele õhu- ja müraseire andmetele, sealhulgas strateegilistele mürakaartidele ja müra vähendamise tegevuskavadele, et hinnata kavandatavate lahenduste mõju elanikkonnale ning ennetada uute müra- ja saastekonfliktide teket.
Selgituseks eelmisele lõigule (strateegiliste mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade osas), siis Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti Vabariik kohustatud iga 5 aasta järel esitama välisõhu strateegilisi mürakaarte peamiste riigi territooriumil asuvate müraallikate kohta. Nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega. Direktiivi eesmärk on määratleda ühtne lähenemisviis, et vältida, ennetada või vähendada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid, sealhulgas häirivust, nende tähtsuse järjekorras. Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava eesmärk on leida optimaalseid meetmeid, vältida, ennetada ja vähendada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid ja selle häirivat mõju piirkondades, kus müra mõju elanikele on suur ning kus on korraga võimalik leevendada suurema hulga elanike müraprobleemi. Samuti on tegevuskava eesmärgiks rakendada vaiksete alade kaitset.
1) Ptk 2.1. Elukeskkonna kvaliteedi tagamisel käsitletakse õhukvaliteeti ja keskkonnamüra kui olulisi rahvatervise mõjutegureid. Planeeringu eesmärk on vähendada elanikkonna kokkupuudet kahjulike õhusaaste ja müratasemetega, lähtudes parimatest teadusandmetest ja rahvusvahelistest soovitustest. Ruumilises planeerimises tuleb eelistada ennetavaid lahendusi, mis vähendavad õhusaaste ja müra teket juba allikast lähtuvalt, vältides vajadust hilisemate kulukamate leevendusmeetmete järele.
2) Ptk. 3.3.2.1 Haridus- ja tervishoiuasutuste kavandamisel tuleb vältida nende paiknemist kõrge müra- ja õhusaastekoormusega aladel ning vajaduse korral rakendada meetmeid kokkupuute vähendamiseks. Tundlike sihtrühmade kaitse on oluline, kuna pikaajaline kokkupuude müra ja õhusaastega on seotud negatiivsete mõjudega laste arengule, õppimisvõimele ning südame-veresoonkonna ja vaimsele tervisele.
3) Ptk 3.4. Kompaktne ja mitmekesine asustusstruktuur vähendab liikumisvajadust ning aitab vähendada transpordist tulenevat õhusaastet ja keskkonnamüra, parandades seeläbi elukeskkonna kvaliteeti ja rahvatervist. Selline ruumiline areng toetab ennetavat lähenemist, kus keskkonnamõjusid vähendatakse süsteemselt läbi asustuse ja liikumisvajaduse kujundamise.
4) Ptk. 3.6. Rohelised ja vaiksed alad täidavad olulist rolli keskkonnamüra leevendamisel ning vaimse ja füüsilise tervise toetamisel. Planeeringuga tuleb säilitada ja suurendada selliste alade kättesaadavust elamupiirkondade läheduses, eelistatult jalgsikäigu kaugusel (ligikaudu 400 m), mida kasutatakse Euroopa tasandil ligipääsetavuse hindamise näitajana https://www.eea.europa.eu/en/analysis/publications/environmental-noise-in-europe-2025/degree-of-accessibility-to-green-areas-unaffected-by-transport-noise-in-233-urban-centres) Roheliste ja vaiksete alade arendamine toetab samaaegselt ka kliimamuutustega kohanemist, õhukvaliteedi parandamist ning elurikkuse säilitamist.
5) Ptk. 3.7 . Transporditaristu kavandamisel tuleb süsteemselt arvestada keskkonnamüra ja õhusaaste mõjudega ning eelistada lahendusi, mis vähendavad elanikkonna kokkupuudet. Selleks tuleb muu hulgas:
• kavandada puhveralasid transpordikoridoride ja elamualade vahele;
• rakendada asustatud aladel sobivaid kiiruspiiranguid;
• edendada ühistranspordi, jalgsi- ja jalgrattaliikluse osakaalu.
Pikaajalised transpordi- ja ruumilise arengu lahendused võimaldavad vähendada kokkupuudet süsteemselt ning kulutõhusamalt kui hilisemad lokaalsed leevendusmeetmed.https://www.eea.europa.eu/en/analysis/publications/environmental-noise-in-europe-2025

Mõjude hindamine:

Peamine märkus on, et kõige riskantsem stsenaarium (kasvav Eesti D) on hindamata jäänud ehk meil ei ole võimalik tagada ÜRP kaudu seetõttu ka adekvaatselt kliima-, riski- ja kriisikindlust pikas perspektiivis.
Esitame täiendavad ettepanekud ÜRP Mõjude hindamise kohta:
• Ptk 2 katab praegu ÜRO ja EL dokumendid, kuid mitte valdkondlikud arengukavad väitega, et nende ajaline ulatus on aastani 2035. Samas pole ka esitatud ÜRO ja EL arengudokumendid enamuses vaatega aastani 2050. Ülevaade seostest arengudokumentidega peab katma ka kehtivad põhialused ja valdkondlikud arengukavad tuvastamaks olemasolevad pikaajalised eesmärgid, mida ÜRP koostamisel tuleb arvestada. Nt pole ptk 2 tabelis välja toodud, et aastaks 2050 peaks Eesti olema kliimaneutraalne riik, sh energiajulgeolek peab olema tagatud kliimaneutraalse energiatootmisega. Ruumilist arengut ei saa kavandada arvestamata praeguseks otsustatud ja kehtivate arengudokumentide eesmärke ja sihte. Samas arvestatakse nt alternatiivkütuste taristu määrust, elutähtsa teenuste osutamisega seotud taristu ja küberturbe direktiive, taastekava.
• Ptk 3.1 transpordi- ja energiavajadus stsenaariumides peaks olema põhjalikumalt kirjeldatud, st milline on arvutatud kaasnev kütuste- ja energiavajadus erinevates stsenaariumides. Seejuures peaks olema toodud eeldused, kas ja milline võiks olla 25 a pärast üldse elu- ja töökohtade profiil arvestades mh AI arenguga, mis eeldatavalt muudab töökohtadega seotud vajadusi/oskusi ja vähendab oluliselt pendelrände vajadust. Samuti peab arvestama seejuures suureneva omatarbeks energia tootmise ja salvestamisega ning tõenäolise elektrifitseerimisega (sh sõidukid).
• Ptk 3.2 on toodud, et mõjuhindamise aluseks on võetud B+C stsenaariumid, millega on hindamata jäänud riskikohad ja mõjud kasvava Eesti stsenaariumis D, mis on tõenäoliselt realiseeruv stsenaarium arvestades kliimasoojenemist ja globaalselt kasvava rahvastikuga kaasnevat, juba täna toimuvat kliimarännet põhja poole. Teeme ettepaneku kirjeldada stsenaariumi D riskikohad, sh stsenaariumi realiseerumisel seonduvad taristu vajadused olemaks paremini valmis riskideks ja kriisideks, mis on juba täna ettenähtavas tulevikus avaldumas. Kliima-, riski- ja kriisikindluse tagamine tähendab mh valmistumist halvimateks stsenaariumideks.
• Mõjuhindamise aruandes läbivalt kasutada kaevandustegevuse mõiste asemel kaevandamine või kaevandamistegevus.

Täname, et kaasasite Kliimaministeeriumi üleriigilise planeeringu ja selle mõjude hindamine koostamisse ja kooskõlastamisse. Hea meel tõdeda, et planeeringul on väga palju kokkupuutepunkte kliimaministeeriumi teemadega ning koostööd tehes jõuame mõjusamate tulemusteni.
Esitame järgmised tähelepanekud:
1. Lisada Lisasse 1 Meremajanduse valge raamat 2022-2035, mis on merendusvaldkonna arenguvisioon ja Transpordi ja liikuvuse arengukava 2035 alamdokument.
2. Palume seletuskirja eelnõus muuta sõnastust järgnevalt:
3.5.1 Ettevõtluse arendamine
Ettevõtluse ruumilisel kavandamisel:
9. oluline on ringsust toetav taristu (nt korduskasutuse ja jäätmete liigiti kogumise punktid, ehitusmaterjalide materjalipangad, soojuse või vee taaskasutuse lahendused), mis võimaldab ettevõtetel ressursse jagada, korduskasutada ja ringlusse võtta.
3. Palume seletuskirja eelnõus muuta sõnastust järgnevalt:
3.8.5 Jäätmevaldkond
1. Ringlussevõtu osakaal tõuseb kõigis eluvaldkondades ja majandussektorites.
2. Jäätmejaamade võrgustik kujundatakse ümber ringmajanduskeskuste (lisaks jäätmete kogumisele nt asjade parandus, korduskasutus) võrgustikuks lähtudes kümnekonnal tugeval linnal põhinevast asustusmudelist.
4. Mets ja metsamaa on looduslik ala, sh uuenemata raielangid. (RV juhendmaterjal 17.04.2025, punkt 1.4: Kõik RV elemendid koosnevad planeerimise ajal vähemalt 90% ulatuses looduslikest või pool-looduslikest aladest, milleks loetakse metsad (sh uuenemata raielangid), sood (v.a jääksood), väärtuslikud püsirohumaad, looduslikud rohumaad, pärandniidud, pargid, võsamaad ja veekogud (v.a kuivendus- ja kogujakraavid, teekraavid). Looduslikeks ja poollooduslikeks aladeks ei loeta hooneid (ETAKi alusel), tehisalasid (teed, sillutatud alad, sillad jms), rekultiveerimata karjääre, turbatootmisalasid, õuemaad, haritavat maad (istandused, kultuurrohumaad, põllud), sadamate akvatooriume, tiheasutusalasid.)
5. Piirangud on põhjendatud sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndite kaitsekorralduskavades kirjeldatud juhtudel ja eesmärkide täitmiseks. Täiendavate piirangute seadmine täiendavalt metsaseadusele peab olema põhjendatud ja proportsionaalne. Rohevõrgustikus tuleb vältida raadamist ja tarastamist. Planeerimisel tuleb vältida tehisalade ja planeeritavate tehisalade määramist rohevõrgustikku. Oluliste piirangute seadmisel peab KOV kaaluma hüvitamist või omandamist.
6. Planeerimispõhimõtted. 3.2.2 - Kliimamuutuste mõjudega kohanemine. Planeerimispõhimõtted B. Veekogud ja veeäärsed piirkonnad. Seal on hetkel punkt 1 lause Tormid, üleujutused, kaldaerosioon: arendused paigutatakse riskidest lähtudes; järgitakse ehituskeeluvööndeid. Muudatuse ettepanek: määratakse ehituskeeluvööndid. Looduskaitseseadus ja ka muudetav looduskaitseseadus võimaldab muuta ehituskeeluvööndeid ka suuremaks. Sõna järgimine annab vihje, et see on juba määratud konkreetne piir. Tegelikult tuleks neid määrata ikka vastavalt riskidest lähtuvalt.
7. Punkt kaks lause: Suurvett arvestatakse asukoha- ja kasutustingimustes: üleujutus- ja erosioonirisk maandatakse planeeringulahendustega, järgides kehtivaid piiranguid (ehituskeelu- ja piiranguvööndit). Muuta järgmiselt: Suurvett arvestatakse asukoha- ja kasutustingimustes: üleujutus- ja erosioonirisk maandatakse planeeringulahendustega, määrates ning järgides piiranguid (ehituskeelu- ja piiranguvööndit) ja ehitustingimusi. Teatud piirkondades on võimalik ka ehitada, aga peab arusaama kuidas ehitatakse.
8. 3.6 Rohevõrgustikud ja väärtuslikud maastikud kvaliteetse elukeskkonna osana.
Punkt 3 ütleb, et eesmärgiks on säilitada sidusust ja võimalusel parendada ökoloogilist seisundit. Ettepanek: Eesmärk on säilitada rohevõrgustiku alade sidusus, vähendada planeerimistegevusest tulenevat negatiivset mõju ökoloogilisele seisundile ning võimalusel seda parandada. Eesmärgiks peaks olema ka planeerimistegevuse mõju vähendamine, leevendamine. Vastavalt, millist sõna eelistatakse. Inimmõju nii veekeskkonnale ja elurikkusele on väga oluline ja üleriigiline planeering võiks seda põhimõtet rõhutada. Sidusast veesilmast ei ole väga kasu, kui see on täis saasteaineid ja ühtegi liiki seal elada ei suuda.
9. Teeme ettepaneku seletuskirja eelnõus lk 43 asendada ennetusmaa mõiste selgituses lause osa "tormivee juhtimiseks vajalikke vööndeid" lause osaga "sademevee juhtimiseks, immutamiseks või äravoolu viibe tekitamiseks vajalikke vööndeid". Sõna "tormivesi" on otsetõlge ingl.k. "stormwater", eesti keeles kõige enam kasutatakse selles tähenduses mõistet "sademevesi". Eesti ametlikus kasutuses (õigusaktid, load, juhised) on sademevesi määratletud kui sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi. See tähendab, et termin katab samuti kogutud ja ära juhitava sademetest pärineva vee. Ettepanekus sisalduv laiendus, mis kaasab ka immutamise ja viibe tekitamise on oluline, et sademevee juhtimine ei oleks ainukäsitletav võimalikult kiiresti torudesse või suublasse juhtimisega. Ettepanek on kooskõlas seletuskirjas sademevee käsitlusega, sh 3.2.1 põhimõte nr 6 ja 3.5.1 põhimõte nr 6.
10. Planeeringu seletuskirja eelnõus "3.7.2 Raudteed ja rööbastransport p.3 Pikemas plaanis viiakse Eesti raudtee üle Euroopa rööpmelaiusele 1435 mm." 1520 mm raudteelt 1435 mm raudteele üleminekuotsust ei ole tehtud. EL rööpmelaiusele võimalikul üleminekul lähtutakse TEN-T määruse art 17 lg 3, mille kohaselt viivad liikmesriigid, kellel on olemas standardsest rööpmelaiusest 1 435 mm erineva laiusega raudteevõrk hiljemalt 19. juuliks 2026 läbi Euroopa transpordikoridorides asuvate raudteeliinide hindamise, pidades silmas võimalikku üleminekut Euroopa standardsele rööpmelaiusele. Piiriüleste lõikude puhul kooskõlastatakse hindamine naaberliikmesriigi või -liikmesriikidega. Hindamine hõlmab 1 435 mm-le võimaliku ülemineku sotsiaal-majanduslikku kulude-tulude analüüsi ja koostalitlusvõimele avalduva mõju hindamist. Hindamise põhjal koostavad liikmesriigid asjakohasel juhul 1 a jooksul pärast hindamise lõppu 1 435 mm ülemineku kava, milles määratakse kindlaks raudteeliinid, mis viiakse üle Euroopa standardsele rööpmelaiusele ning esitatakse kõnealuse ülemineku ajakava. Alles peale kõnealuse otstarbekuse hindamise, mida hetkel viib läbi tehnilise abi projekti raames EE ja LV ühisprojektina OECD/ITF, saame vastavalt koostada üleminekuplaani, kuid täna valitseb teadmatus kas tervikuna 3B riikide osas näitab analüüs 1 435 mm-le raudteele ülemineku otstarbekust või mitte, või kas üksiku liiniga ja mis ajaraamis see oleks üldse teostatav.
11. Õhuruumi osas on seletuskirjas viide, et planeeringu elluviimise kavva on lisatud õhuruumi ruumiline kontseptsioon - selles osas on mõistlik sisu läbi arutada nii KliMi, TRAMi, Lennuliiklusteeninduse ASi ja ka väliste partneritega (nt lennundusklaster).
12. Lisada ÜRP p 2.2 uus punkt 5: ökosüsteemiteenuste elujõulisena säilitamiseks rakendatakse hea taastamispotentsiaaliga aladel taastamismeetmeid.
13. ÜRP p 2.2. p1. välditakse täiendavat maahõivet ja mulla tehislikku katmist nii palju kui võimalik; - lisada „katmist ja mulla kõrvaldamist…;  Selgitus: viime kooskõlla sellega, et mulla kõrvaldamine on sama suure kui mitte suurema mõjuga ja seda tuleks vältida, sh aitab see täita „ei kahjusta oluliselt“ printsiipi kui ka mullaseire ja vastupidavuse direktiivi artiklit 12 „Maahõive leevendamise põhimõtted“, mille võtame üle loodava mullaseadusega.
14. Lisada punkt ÜRP p 2.2.: „püütakse mõistlikus ulatuses korvata mulla vähenenud võimet pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid, sealhulgas ökosüsteemiteenuste taastamise kaudu, soodustades mulla tehiskatte eemaldamist ja selliste alade rekonstrueerimist, kust mulda kõrvaldati.“ Selgitus: Tegemist on printsiibiga, mis selgitab seda, et isegi kui ökosüsteemiteenuste pakkumine on häiritud, siis tuleks hinnata nende taastamisvõimekust ja hoida alasid, kus saaks sellesuunalisi toiminguid läbi viia.
15. ÜRP 2.3. Täiendada punkti osa järgmiselt „Eestis, kus rahvastik on hõre ja asustuse mustrid piirkonniti erinevad, aitab kooskasutuse põhimõte tagada maaressursi targa, säästliku, elurikkust hoidva ja paindliku kasutamise ning suurendada avalike investeeringute tõhusust. Samuti loob see eelduse paindlikuks ja kohandatavaks ruumikasutuseks, mis on suuteline vastama rahvastiku, elurikkuse säilimise ja majandustingimuste muutustele. Esmatähtis on mitme avaliku teenuse koondamine ühte füüsilisse asukohta, et saavutada mastaabisääst ja parandada teenuste kasutatavust.“ Selgitus: ÜRP on hea tööriist ja elurikkuse valdkond peaks olema võrdselt väljendatud. Konkreetsed meetmed rakendatakse eriseaduste raames.
16. ÜRP p 2.4. Lisandus sinisega, kuna see on oluline teema (võib-olla Margit juba kommenteeris): „Tasakaalustatud tihendamine loob eeldused kompaktsete, kuid inim- ja loodussõbralike asulate arenguks, mis on kohanemisvõimelised ning vastupidavad muutuvatele majanduslikele ja sotsiaalsetele tingimustele. Arvestatakse ka rohevõrgustiku säilitamise ja arendamise vajadustega.“ Selgitus: rohevõrgustiku osas on ka Eestil siht seda vähemalt suuremates asulates säilitada ja ka edendada ja ÜRP juhib pikaajalisi plaane.
17. ÜRP 3.2.1 alapunkt 6 – „Looduspõhised lahendused: sademevee, üleujutus- ja kuumariskide leevendamisel ning muldade seisundi parendamisel kasutatakse esmajärjekorras looduspõhiseid ja kombineeritud lahendusi; tähtsustatakse kõrghaljastust, vett läbilaskvaid katteid ja rohevõrgustiku sidusust. Selgitus: Orgaanilise süsiniku ja toitainete vähenemine, turvasmuldade kadu ning huumushorisondi õhenemine vähendavad elurikkust ja põllumajanduse tootlikkust. Selle tagajärjel muutuvad kasvukultuurid vähem vastupidavaks, suureneb vajadus väetiste ja taimekaitsevahendite järele ning kasvab keskkonnasaaste. Samal ajal väheneb muldade võime siduda süsinikku ja filtreerida vett, mis võib suurendada kasvuhoonegaaside heidet ning ohtlike ainete jõudmist põhjavette.
18. ÜRP 3.3.3. Täiendada „…maksimaalselt (taas)kasutada juba olemasolevat ruumi, ehitisi ja taristut vastavalt maahõive leevendamise põhimõtetele.“. Selgitus: võtame maahõivehierarhia üle ka loodava mullaseadusega, aga ÜRP juba kõrgema juhisena võiks seda ka põhimõtete juures kasutada. Sõnastus on lisatud otse mullaseire ja vastupidavuse direktiivist.
19. ÜRP 3.5.1 Lisada p 6: „peab lähtuma kliimamõjude leevendamise ja maahõive vähendamise ja muldade kaitse ja säilitamise vajadusest, nt tuleb tagada kõrghaljastuse olemasolu, minimiseerida muldade katmist, kasutada looduspõhiseid sademevee lahendusi, elurikkust toetavat haljastust jms; Selgitus: tegemist on katusprintsiipidega planeerimisel. Maahõive ja mulla katmise ning kõrvaldamise roll peaks olema kajastatud. Võiks üle vaadata ka teiste meie prioriteetide lõikes.
20. Palume defineerida selguse huvides ÜRP seletuskirjas ptk 5 „kvaliteetne ruum“ ja „kvaliteetne elukeskkond“ ning viidata juhenditele, mis aitavad vastavale maakasutuse planeerimisele ja arendamisele. Vt nt Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted | Maa- ja Ruumiamet ja Ehitus ja elukeskkond | Kliimaministeerium
21. Joonis 8 – Palume täpsustada, kas tulevikus on olulised liikuvuse vahendid ka droonid. Kas droonid on tulevikus kasutusel mh nt pakiveos või on mõeldud siin droone pigem side- ja ründevahendina, mitte veovahendina?
22. Ptk 3.8.1 – palume selgitust, kas on plaanis luua elurikkuse hindamise juhendid ja teha nende kasutus kohustuslikuks päiksepargi kavandamisel, kes täpsemalt on koostamas sellist juhendit?
23. Ptk 3.8.1 – palume täpsustada/viidata allmärkuses, millised on kõrgepingetaristu esteetiliselt nauditavad lahendused, mida on vajalik arendada aastaks 2050, arvestades mh disainmasti „Soorebane“ maksumusega Disainmast Soorebane | Elering.
24. Ptk 3.8.2 – palume täpsustada, kas see on ÜRP nõue või milliste dokumentide põhjal selline siht on seatud: „Sihiks on, et aastal 2040 kaetakse kogu Eestis tarbitav elektrienergia puhta elektrienergiaga, mille tootmiseks sobivad tuule- ja päikesepargid, biomassi kasutavad koostootmisjaamad, taastuvgaasi kasutavad elektrijaamad, tuumajaam. Aastaks 2050 on eesmärk kogu energiavajadus tagada peamiselt kodumaiste ressurssidega ning minna üle puhta energiaga majandusele.“ Biogaasi uuringu ja teekaardi Biogaas | Kliimaministeerium baasil ei saa väita, et gaasivarustus on võimalik vaid kodumaise ressursiga aastaks 2050.
25. Ptk 3.8.2 punktis 3 asendada lauses „Juhitava energiatootmise tagamiseks nähakse võimalusena gaasielektrijaamade võrgustikku, mis kasutavad tulevikus kodumaist biometaani“ sõna „biometaan“ sõnaga „taastuvgaasi“.
26. Ptk 3.8.2 punktis 4 jääb lause ebaselgeks lause: „Energiajulgeoleku ja juhitava tootmisvõimsuse tagamiseks kaalutakse tuumaenergia kasutuselevõtu võimalikkust Eestis.“, sest tuumaenergiat kaalutakse juba vähemasti aastast 2008 alates.
27. Ptk 3.8.2 punkt 9 teeme ettepaneku sõnastuse muutmiseks järgmiselt: „Küttevajaduse vähendamiseks on oluline hoonete rekonstrueerimine ja puhta energiaga soojusvarustusele üleminekuks soojussalvestuse, heit- ja keskkonnasoojuse kasvav kasutus“.
28. Lisa 2 tegevussuund 3 punkt 8 („Ruumisäästlik ja vastupidav tehniline taristu“ – energiatootmise ja taristu ruumivajaduse täpsustamine, maahõivehierarhia rakendamine) palume täpsustada, kuidas, millele tuginedes ja mis ajaraamis täpsustatakse energiatootmise ja taristu ruumivajadus (kas enne ÜRP kinnitamist või ÜRP ellu viimisel)? Kas ja milliseid mõõdikuid on kavas kasutada selle tegevuse elluviimise seireks? Juhime tähelepanu, et ENMAK 2035 näeb ette mh nt turupõhist elektritootmist ja seetõttu on pikaajalisema ruumivajaduse täpse prognoosi koostamine keerukas, kuid saab kasutada nt üldplaneeringutega kavandatud alade baasil ruumivajaduse prognoosimist.
29. Lisa 2 tegevussuund 3 Tegevus 2, punkt 8 („Ruumisäästlik ja vastupidav tehniline taristu“ – planeeringutes määratletakse energiasüsteemi, ühenduste ja taristu strateegilised põhimõtted.) jääb ebaselgeks, kas mitte planeeringutes ei peaks arvestama kõrgema tasandi planeeringus kirjeldatud strateegilisi põhimõtteid, mitte et iga planeering seab ise strateegilised põhimõtted?
30. Ruumilise arengu planeerimine ja strateegiline planeerimine peab käima käsikäes. Skeem 5. Üleriigilise planeeringu elluviimiskava ülesehitus vajab täiendavat selgitust, kuidas on seotud täna nt valdkondlike arengukavadega kavandatud tegevuste ja sihtide sidumine maakasutuse planeerimisotsustega. Tuleb tagada, et erinevad strateegilise arengudokumendid oleksid omavahel seostatud, sh maakasutuse planeerimisel. Skeemi tuleks täiendada seostega kehtivate strateegilise planeerimise dokumentidega ja veel täna puudu olevate arengudokumentidega ÜRP ellu viimiseks. Hetkel jääb skeemilt mulje, et ÜRP realiseeritakse modelleerimise, profiilide, eriplaneeringute jms kaudu. Tuleks läbi mõelda tegelikud hoovad, kuidas ÜRP-ÜP-DP kajastaks ja aitaks täita edaspidi muude mitte maakasustust täpsustavate strateegilise planeerimise raamistiku arengudokumentidega (põhialused, valdkondlikud arengukavad) kavandatud eesmärgid, tegevused, mõõdikud või vastupidi, suunaks edaspidi strateegilise planeerimise raamistiku kaudu tehtavaid arenguid Arengukavad ja strateegiline planeerimine | Eesti Vabariigi Valitsus
31. Üldine põhimõte ruumilisel planeerimisel: Ruumilise planeerimise otsused peavad tuginema ajakohastele õhu- ja müraseire andmetele, sealhulgas strateegilistele mürakaartidele ja müra vähendamise tegevuskavadele, et hinnata kavandatavate lahenduste mõju elanikkonnale ning ennetada uute müra- ja saastekonfliktide teket.
Selgituseks eelmisele lõigule (strateegiliste mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade osas), siis Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti Vabariik kohustatud iga 5 aasta järel esitama välisõhu strateegilisi mürakaarte peamiste riigi territooriumil asuvate müraallikate kohta. Nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega. Direktiivi eesmärk on määratleda ühtne lähenemisviis, et vältida, ennetada või vähendada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid, sealhulgas häirivust, nende tähtsuse järjekorras. Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava eesmärk on leida optimaalseid meetmeid, vältida, ennetada ja vähendada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid ja selle häirivat mõju piirkondades, kus müra mõju elanikele on suur ning kus on korraga võimalik leevendada suurema hulga elanike müraprobleemi. Samuti on tegevuskava eesmärgiks rakendada vaiksete alade kaitset.
1) Ptk 2.1. Elukeskkonna kvaliteedi tagamisel käsitletakse õhukvaliteeti ja keskkonnamüra kui olulisi rahvatervise mõjutegureid. Planeeringu eesmärk on vähendada elanikkonna kokkupuudet kahjulike õhusaaste ja müratasemetega, lähtudes parimatest teadusandmetest ja rahvusvahelistest soovitustest. Ruumilises planeerimises tuleb eelistada ennetavaid lahendusi, mis vähendavad õhusaaste ja müra teket juba allikast lähtuvalt, vältides vajadust hilisemate kulukamate leevendusmeetmete järele.
2) Ptk. 3.3.2.1 Haridus- ja tervishoiuasutuste kavandamisel tuleb vältida nende paiknemist kõrge müra- ja õhusaastekoormusega aladel ning vajaduse korral rakendada meetmeid kokkupuute vähendamiseks. Tundlike sihtrühmade kaitse on oluline, kuna pikaajaline kokkupuude müra ja õhusaastega on seotud negatiivsete mõjudega laste arengule, õppimisvõimele ning südame-veresoonkonna ja vaimsele tervisele.
3) Ptk 3.4. Kompaktne ja mitmekesine asustusstruktuur vähendab liikumisvajadust ning aitab vähendada transpordist tulenevat õhusaastet ja keskkonnamüra, parandades seeläbi elukeskkonna kvaliteeti ja rahvatervist. Selline ruumiline areng toetab ennetavat lähenemist, kus keskkonnamõjusid vähendatakse süsteemselt läbi asustuse ja liikumisvajaduse kujundamise.
4) Ptk. 3.6. Rohelised ja vaiksed alad täidavad olulist rolli keskkonnamüra leevendamisel ning vaimse ja füüsilise tervise toetamisel. Planeeringuga tuleb säilitada ja suurendada selliste alade kättesaadavust elamupiirkondade läheduses, eelistatult jalgsikäigu kaugusel (ligikaudu 400 m), mida kasutatakse Euroopa tasandil ligipääsetavuse hindamise näitajana https://www.eea.europa.eu/en/analysis/publications/environmental-noise-in-europe-2025/degree-of-accessibility-to-green-areas-unaffected-by-transport-noise-in-233-urban-centres) Roheliste ja vaiksete alade arendamine toetab samaaegselt ka kliimamuutustega kohanemist, õhukvaliteedi parandamist ning elurikkuse säilitamist.
5) Ptk. 3.7 . Transporditaristu kavandamisel tuleb süsteemselt arvestada keskkonnamüra ja õhusaaste mõjudega ning eelistada lahendusi, mis vähendavad elanikkonna kokkupuudet. Selleks tuleb muu hulgas:
• kavandada puhveralasid transpordikoridoride ja elamualade vahele;
• rakendada asustatud aladel sobivaid kiiruspiiranguid;
• edendada ühistranspordi, jalgsi- ja jalgrattaliikluse osakaalu.
Pikaajalised transpordi- ja ruumilise arengu lahendused võimaldavad vähendada kokkupuudet süsteemselt ning kulutõhusamalt kui hilisemad lokaalsed leevendusmeetmed.https://www.eea.europa.eu/en/analysis/publications/environmental-noise-in-europe-2025

Mõjude hindamine:

Peamine märkus on, et kõige riskantsem stsenaarium (kasvav Eesti D) on hindamata jäänud ehk meil ei ole võimalik tagada ÜRP kaudu seetõttu ka adekvaatselt kliima-, riski- ja kriisikindlust pikas perspektiivis.
Esitame täiendavad ettepanekud ÜRP Mõjude hindamise kohta:
• Ptk 2 katab praegu ÜRO ja EL dokumendid, kuid mitte valdkondlikud arengukavad väitega, et nende ajaline ulatus on aastani 2035. Samas pole ka esitatud ÜRO ja EL arengudokumendid enamuses vaatega aastani 2050. Ülevaade seostest arengudokumentidega peab katma ka kehtivad põhialused ja valdkondlikud arengukavad tuvastamaks olemasolevad pikaajalised eesmärgid, mida ÜRP koostamisel tuleb arvestada. Nt pole ptk 2 tabelis välja toodud, et aastaks 2050 peaks Eesti olema kliimaneutraalne riik, sh energiajulgeolek peab olema tagatud kliimaneutraalse energiatootmisega. Ruumilist arengut ei saa kavandada arvestamata praeguseks otsustatud ja kehtivate arengudokumentide eesmärke ja sihte. Samas arvestatakse nt alternatiivkütuste taristu määrust, elutähtsa teenuste osutamisega seotud taristu ja küberturbe direktiive, taastekava.
• Ptk 3.1 transpordi- ja energiavajadus stsenaariumides peaks olema põhjalikumalt kirjeldatud, st milline on arvutatud kaasnev kütuste- ja energiavajadus erinevates stsenaariumides. Seejuures peaks olema toodud eeldused, kas ja milline võiks olla 25 a pärast üldse elu- ja töökohtade profiil arvestades mh AI arenguga, mis eeldatavalt muudab töökohtadega seotud vajadusi/oskusi ja vähendab oluliselt pendelrände vajadust. Samuti peab arvestama seejuures suureneva omatarbeks energia tootmise ja salvestamisega ning tõenäolise elektrifitseerimisega (sh sõidukid).
• Ptk 3.2 on toodud, et mõjuhindamise aluseks on võetud B+C stsenaariumid, millega on hindamata jäänud riskikohad ja mõjud kasvava Eesti stsenaariumis D, mis on tõenäoliselt realiseeruv stsenaarium arvestades kliimasoojenemist ja globaalselt kasvava rahvastikuga kaasnevat, juba täna toimuvat kliimarännet põhja poole. Teeme ettepaneku kirjeldada stsenaariumi D riskikohad, sh stsenaariumi realiseerumisel seonduvad taristu vajadused olemaks paremini valmis riskideks ja kriisideks, mis on juba täna ettenähtavas tulevikus avaldumas. Kliima-, riski- ja kriisikindluse tagamine tähendab mh valmistumist halvimateks stsenaariumideks.
• Mõjuhindamise aruandes läbivalt kasutada kaevandustegevuse mõiste asemel kaevandamine või kaevandamistegevus.