Ettepanekud üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" eelnõu täiendamiseks

Ettepanekud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu täiendamiseks

Esitaja: Viie Küla MTÜ

1. Inimeste tervise ja heaolu prioriteetsus (Peatükk 3.8.2 ja 4.8)

Üleriigilise planeeringu mõjude hindamise aruanne tunnistab, et taastuvenergeetika

arendamine võib asukohaeelistest tulenevalt tekitada uusi koondumiskohti ning põhjustada

kumulatiivseid tervisemõjusid (müra, vibratsioon, varjutus).

 Ettepanek: Täiendada planeerimispõhimõtteid nõudega, et taastuvenergeetika, sh

tuuleparkide kavandamisel tuleb tervisemõjude hindamisel käsitleda lisaks

kuuldavale mürale ka madalsagedusliku müra ja infraheli levikut ning nende

võimalikku levikut ja kumulatiivseid mõjusid.

 Ettepanek: Tuuleparkide paiknemisel elamualade suhtes tuleb loobuda üksnes

fikseeritud miinimumpuhvrite (nt 1 km) käsitlusest ning hinnata piisavat kaugust

juhtumipõhiselt, arvestades tuulikute tehnilisi parameetreid, kumulatiivseid

keskkonnamõjusid ning müra sh madalsagedusliku müra ja infraheli koosmõju

visuaalse ja ruumilise häiringuga.

 Põhjendus: Taastuvenergeetika arendamisega kaasnevad asukohapõhised

koondumised võivad põhjustada kumulatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid, sh

müra, vibratsioon ja visuaalset häiringut. Teadusuuringud viitavad sellele, et

madalsageduslik müra ja infraheli võivad teatud tingimustes avaldada mõju inimeste

heaolule, kuigi teaduslik hinnang nende mõjude ulatuse osas ei ole üheselt selge.

Planeering peab lähtuma ettevaatuspõhimõttest.

 Kaasaegsete tuulikute suurenenud mõõtmed ja kõrgus võivad mõjutada heli levikut

ning selle ruumilist ulatust. Olemasolevad müra leviku modelleeimise vahendid ei

pruugi kõigis keskkonnatingimustes täielikult kajastada keerukaid levimistingimusi,

mistõttu üksnes standardsetele eeldustele tuginevad puhvertsoonid ei pruugi tagada

piisavat kaitset kõikides olukordades. Seetõttu on põhjendatud ettevaatuspõhimõtte

rakendamine ning juhtumipõhine hindamine.

2. Hajaasustuse arenguvõimaluste säilitamine (Peatükk 3.4 ja 3.3.1)

Planeeringu visioon rõhutab piirkondade elujõulisust ja kvaliteetset elukeskkonda. Samas

muudavad tuuleenergeetika arendusalad maapiirkonnad faktiliselt tööstusvöönditeks.

 Ettepanek: Täiendada planeerimispõhimõtteid nii, et tuuleparkide kavandamine ei

tohi põhjustada olukorda, kus olemasolevate elamute ümber kujuneb ulatuslik

ruumiline piiranguala, mis oluliselt piirab uute elamute, kohaliku ettevõtluse ning

avalike teenuste (sh turism ja lasteasutuste) arenguvõimalusi.

 Põhjendus: Planeeringu eesmärk on toetada piirkondade elujõulisust, kvaliteetset

elukeskkonda ja tasakaalustatud ruumilist arengut. Kui energiatootmise taristu ümber

kujunevad ulatuslikud kasutuspiirangud, võib see pikemas perspektiivis vähendada

hajaasustuse arengupotensiaali ning muuta maa-alade funktsionaalset kasutust

ühepoolselt. Seetõttu on vajalik tagada, et taastuvenergeetika arendamine ei välista

tulevast mitmekesist maakasutust ega asustuse loomulikku arengut.

3. Kumulatiivsete mõjude kohustuslik hindamine (Peatükk 4.1 ja 4.11)

Mõjude hindamise aruanne soovitab piirkondades, kus koonduvad mitme sektori arendused,

hinnata tegevuste koosmõju.

 Ettepanek: Kehtestada nõue, et piirkondades, kus esineb või kavandatakse mitu

suure ruumimõjuga arendust (nt tuulepargid, kaevandused, Rail Balticu taristu), tuleb

läbi viia kohustuslik kumulatiivsete mõjude hindamine.

 Põhjendus: Üksikute arenduste eraldiseisev hindamine ei pruugi kajastada tegelikku

kumulatiivset mõju kohalikele kogukondadele ja elukeskkonnale olukordades, kus

samasse piirkonda koonduvad mitmed suure ruumilise mõjuga projektid. Näiteks

piirkondades, kus kavandatakse samaaegselt nii taristu- kui ka energiaarendusi, võib

kogumõju olla oluliselt suurem kui üksikute projektide mõju summa.

4. Inimtervise monitooring ja andmepõhine seire (Peatükk 4.8 ja 6)

Mõjude hindamine soovitab luua kohanduva seiresüsteemi.

 Ettepanek: Täiendada planeeringu seire raamistikku nõudega arendada süsteemset

keskkonna- ja tervisemõjude järelhindamist tuuleenergeetika arendusaladel.

Seire peaks võimalusel hõlmama:

Keskkonnaandmete (nt tuulekiirus, temperatuur, müra) ja elanike heaolu ning

tervisenäitajate koondanalüüsi, teostades seda koostöös vastavate teadus- ja

terviseasutustega.

 Põhjendus: Arvestades taastuvenergeetika hajusat iseloomu üle riigi, ei pruugi

eelnev modelleerimine üksi piisavalt kajastada tegelikke pikaajalisi mõjusid.

Süsteemne ja andmepõhine järelhindamine võimaldab paremini hinnata tegelikke

keskkonna- ja tervisemõjusid ning vajadusel rakendada leevendusmeetmeid. See

toetab kohanemisvõimelist ja teaduspõhist planeerimist.

5. Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus (Peatükk 2.1 ja 3.6.2)

Ruumipoliitika põhialus on „Kvaliteetne ruum“, mis peab olema esteetiliselt nauditav ja

kohalikku konteksti arvestav.

 Ettepanek: Täiendada põhimõtteid nii, et taastuvenergeetika arendamisel tuleb

tagada maastike ruumilise identiteedi ja visuaalse terviklikkuse säilimine. Väärtuslike

maastike, kultuuriliselt oluliste alade ning oluliste vaadete puhul tuleb läbi viia

visuaalse mõju hindamine, et vältida tehnorajatiste domineerivat mõju maastikupildis.

 Põhjendus: Planeeringu põhimõte “kvaliteetne ruum” eeldab, et ruumiline areng

arvestab nii funktsionaalse kui ka visuaalse kvaliteediga. Suuremõõtmelised

tehnorajatised võivad oluliselt muuta maastiku visuaalset iseloomu ja mõjutada

piirkondlikku identiteeti. Seetõttu on vajalik tagada, et energiatootmise arendamine ei

kahjusta väärtuslike maastike esteetilist ja kultuurilist terviklikkust.

Ettepanekud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu täiendamiseks

Esitaja: Viie Küla MTÜ

1. Inimeste tervise ja heaolu prioriteetsus (Peatükk 3.8.2 ja 4.8)

Üleriigilise planeeringu mõjude hindamise aruanne tunnistab, et taastuvenergeetika

arendamine võib asukohaeelistest tulenevalt tekitada uusi koondumiskohti ning põhjustada

kumulatiivseid tervisemõjusid (müra, vibratsioon, varjutus).

 Ettepanek: Täiendada planeerimispõhimõtteid nõudega, et taastuvenergeetika, sh

tuuleparkide kavandamisel tuleb tervisemõjude hindamisel käsitleda lisaks

kuuldavale mürale ka madalsagedusliku müra ja infraheli levikut ning nende

võimalikku levikut ja kumulatiivseid mõjusid.

 Ettepanek: Tuuleparkide paiknemisel elamualade suhtes tuleb loobuda üksnes

fikseeritud miinimumpuhvrite (nt 1 km) käsitlusest ning hinnata piisavat kaugust

juhtumipõhiselt, arvestades tuulikute tehnilisi parameetreid, kumulatiivseid

keskkonnamõjusid ning müra sh madalsagedusliku müra ja infraheli koosmõju

visuaalse ja ruumilise häiringuga.

 Põhjendus: Taastuvenergeetika arendamisega kaasnevad asukohapõhised

koondumised võivad põhjustada kumulatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid, sh

müra, vibratsioon ja visuaalset häiringut. Teadusuuringud viitavad sellele, et

madalsageduslik müra ja infraheli võivad teatud tingimustes avaldada mõju inimeste

heaolule, kuigi teaduslik hinnang nende mõjude ulatuse osas ei ole üheselt selge.

Planeering peab lähtuma ettevaatuspõhimõttest.

 Kaasaegsete tuulikute suurenenud mõõtmed ja kõrgus võivad mõjutada heli levikut

ning selle ruumilist ulatust. Olemasolevad müra leviku modelleeimise vahendid ei

pruugi kõigis keskkonnatingimustes täielikult kajastada keerukaid levimistingimusi,

mistõttu üksnes standardsetele eeldustele tuginevad puhvertsoonid ei pruugi tagada

piisavat kaitset kõikides olukordades. Seetõttu on põhjendatud ettevaatuspõhimõtte

rakendamine ning juhtumipõhine hindamine.

2. Hajaasustuse arenguvõimaluste säilitamine (Peatükk 3.4 ja 3.3.1)

Planeeringu visioon rõhutab piirkondade elujõulisust ja kvaliteetset elukeskkonda. Samas

muudavad tuuleenergeetika arendusalad maapiirkonnad faktiliselt tööstusvöönditeks.

 Ettepanek: Täiendada planeerimispõhimõtteid nii, et tuuleparkide kavandamine ei

tohi põhjustada olukorda, kus olemasolevate elamute ümber kujuneb ulatuslik

ruumiline piiranguala, mis oluliselt piirab uute elamute, kohaliku ettevõtluse ning

avalike teenuste (sh turism ja lasteasutuste) arenguvõimalusi.

 Põhjendus: Planeeringu eesmärk on toetada piirkondade elujõulisust, kvaliteetset

elukeskkonda ja tasakaalustatud ruumilist arengut. Kui energiatootmise taristu ümber

kujunevad ulatuslikud kasutuspiirangud, võib see pikemas perspektiivis vähendada

hajaasustuse arengupotensiaali ning muuta maa-alade funktsionaalset kasutust

ühepoolselt. Seetõttu on vajalik tagada, et taastuvenergeetika arendamine ei välista

tulevast mitmekesist maakasutust ega asustuse loomulikku arengut.

3. Kumulatiivsete mõjude kohustuslik hindamine (Peatükk 4.1 ja 4.11)

Mõjude hindamise aruanne soovitab piirkondades, kus koonduvad mitme sektori arendused,

hinnata tegevuste koosmõju.

 Ettepanek: Kehtestada nõue, et piirkondades, kus esineb või kavandatakse mitu

suure ruumimõjuga arendust (nt tuulepargid, kaevandused, Rail Balticu taristu), tuleb

läbi viia kohustuslik kumulatiivsete mõjude hindamine.

 Põhjendus: Üksikute arenduste eraldiseisev hindamine ei pruugi kajastada tegelikku

kumulatiivset mõju kohalikele kogukondadele ja elukeskkonnale olukordades, kus

samasse piirkonda koonduvad mitmed suure ruumilise mõjuga projektid. Näiteks

piirkondades, kus kavandatakse samaaegselt nii taristu- kui ka energiaarendusi, võib

kogumõju olla oluliselt suurem kui üksikute projektide mõju summa.

4. Inimtervise monitooring ja andmepõhine seire (Peatükk 4.8 ja 6)

Mõjude hindamine soovitab luua kohanduva seiresüsteemi.

 Ettepanek: Täiendada planeeringu seire raamistikku nõudega arendada süsteemset

keskkonna- ja tervisemõjude järelhindamist tuuleenergeetika arendusaladel.

Seire peaks võimalusel hõlmama:

Keskkonnaandmete (nt tuulekiirus, temperatuur, müra) ja elanike heaolu ning

tervisenäitajate koondanalüüsi, teostades seda koostöös vastavate teadus- ja

terviseasutustega.

 Põhjendus: Arvestades taastuvenergeetika hajusat iseloomu üle riigi, ei pruugi

eelnev modelleerimine üksi piisavalt kajastada tegelikke pikaajalisi mõjusid.

Süsteemne ja andmepõhine järelhindamine võimaldab paremini hinnata tegelikke

keskkonna- ja tervisemõjusid ning vajadusel rakendada leevendusmeetmeid. See

toetab kohanemisvõimelist ja teaduspõhist planeerimist.

5. Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus (Peatükk 2.1 ja 3.6.2)

Ruumipoliitika põhialus on „Kvaliteetne ruum“, mis peab olema esteetiliselt nauditav ja

kohalikku konteksti arvestav.

 Ettepanek: Täiendada põhimõtteid nii, et taastuvenergeetika arendamisel tuleb

tagada maastike ruumilise identiteedi ja visuaalse terviklikkuse säilimine. Väärtuslike

maastike, kultuuriliselt oluliste alade ning oluliste vaadete puhul tuleb läbi viia

visuaalse mõju hindamine, et vältida tehnorajatiste domineerivat mõju maastikupildis.

 Põhjendus: Planeeringu põhimõte “kvaliteetne ruum” eeldab, et ruumiline areng

arvestab nii funktsionaalse kui ka visuaalse kvaliteediga. Suuremõõtmelised

tehnorajatised võivad oluliselt muuta maastiku visuaalset iseloomu ja mõjutada

piirkondlikku identiteeti. Seetõttu on vajalik tagada, et energiatootmise arendamine ei

kahjusta väärtuslike maastike esteetilist ja kultuurilist terviklikkust.