Eesti 2050 ettepanek

1

Lp hr Ivan Sergejev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Meie: 10. aprill 2026 nr A26/092 Ettepanekud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050" eelnõule Austatud Ivan Sergejev Eesti Arhitektide Liit avaldab toetust valminud üleriigilise planeeringu eelnõule (edaspidi ÜRP). Peame väga oluliseks, et riigi tasandil on Eestimaa ruumilise arengu põhimõtted ja eesmärgid selgelt kirjas. Välja pakutud visioon ja ruumipoliitika põhialused on meie hinnangul asjakohased ja hästi sõnastatud. Toetame kindlalt Eesti regionaalse arengu tasakaalustamist. Samas peame oluliseks sõnastada, et Tallinna elanike arvu kahanemine ei ole eesmärk, sest kahanev riigi pealinn mõjutab negatiivselt kogu riigi käekäiku. Kiidame planeeringu sõnastuse selgust ning toetame selle muutmist veelgi konkreetsemaks, mis loob paremad eeldused, et põhimõtted ei jää vaid ümmarguseks tekstiks, vaid jõuavad tegelikesse ruumiotsustesse. Senised üleriigilised planeeringud on paraku liiga vähe suunanud Eesti ruumilist arengut ning ei ole suutnud ära hoida, ruumi kui väärtusliku ja lõpliku ressursi, raiskamist. Oleme seisukohal, et ÜRP-i põhimõtete elluviimiseks on vajalik edasine järjepidev töö, mille juhtrolli võiks meie hinnangul täita riigiarhitekt. Ettepanekud

1. Peatükk 3.3.1 Tugevate keskuste Eesti asustusmudel. Toetame teenuskeskuste

võimalikult selget ja vähesteks keskusteks jagamist, et tagada regionaalpoliitiline mõju.

Hierarhiline asustuse rollijaotus on mõistlik ja põhjendatud. Peame siiski vajalikuks

joonise 8 disaini/graafika täpsustamist ja täiendavate klauslite lisamist:

1.1. Joonise graafika peaks toetama ÜRP-i tekstis olevaid ettepanekuid Eesti tasakaalustatud

regionaalarengu kohta. Joonis on meie hinnangul väga oluline ÜRP-i osa, mis leiab

edaspidi kindlasti kasutust ka eraldiseisvalt ning seetõttu on oluline vältida praeguse

joonise võimalikku eksitavat mõju. Palume joonise täpsustamisel kaasata EAL-i

esindajad. Peame vajalikuks joonise täpsustamist alljärgnevalt:

1.1.1. Märkida disaini selguse huvides kaardile (n-ö alusinfona väiksemate täppidena ja

eristuvalt planeeringu kihist) kõik Eesti linnad, et ei jääks ekslikku muljet, et

mõne kandi asustusperspektiiv ei olegi oluline.

1.1.2. Märkida kaardile (või teha eraldi skeem) loogilised linnade toimepiirkonnad

ühtse piirkondliku või kohaliku keskusena (nt Türi-Paide eeskujul), kus

dubleerimine ei ole vajalik, kuid kus tuleb tagada funktsionaalne ja liikuvusalane

terviklikkus. Pakume sellisteks toimepiirkondadeks nt Kilingi-Nõmme–

Mõisaküla– Abja-Paluoja–Karksi-Nuia–Tõrva, Võru–Põlva–Räpina, Elva–Otepää–

2

Antsla–Valga, kuid see valik väärib täpsemat analüüsi. Oluline on arusaam, et

mitme seotud väikese kompaktse asula koosluses kokku on suurem rahvaarv ja

eri asulate teenused saavad teineteist täiendada, kui asulakeskusi seob kindel

ühistransport.

1.1.3. Täpsustada joonisel ühendusteede võrku, kaotades Võru linna tupiku ja kattes

Eestimaa ühtlasemalt (nt Peipsiäärne ala).

1.2. Lisada peatükki põhimõte, mille kohaselt tuleb riigiasutuste ja riigisektori avalike

teenuste optimeerimisel alustada pealinnas asuvate avalike teenuste ja asutuste

ülevaatamisest ja vähendamisest regioonide ja piirkondade kasuks. See põhimõte

väldiks regioonide tugevdamist väiksemates kohtades toimivate asutuste arvel ning loob

laiemalt olulise eelduse pealinnastumise vähendamiseks. Lisada regionaalsete linnade

pakutavate teenuste loetelusse ka riigiasutused.

1.3. Lisada peatükki põhimõte, mille kohaselt on omavalitsuse silmapaistva algatusvõime,

ettevõtlikkuse või kogukonna olemasolu korral võimalik säilitada ja saada toetusi

võrdsetel alustel suuremate keskustega. See põhimõte loob positiivse konkurentsi

kaudu olulise eelduse, et aktiivsed kogukonnad, ettevõtted ja asulad on ka edaspidi

toetatud. Praegune lahendus tekitab „klaaslae“ ja võib süvendada väiksemates

kohtades perspektiivituse tunnet.

1.4. Lisada peatükki linnade, eriti piirkondlike ja väikelinnade, pakutavate teenustena (sh

teenuste loetelusse) keskuse kvaliteetne avalik ruum. Keskuse kvaliteetne avalik ruum

on samuti teenus, mis suurendab koha identiteeti ja atraktiivsust elu- ja töökohana ning

aitab tasakaalustada pealinnastumist.

2. Palume täpsustada ja muuta konkreetsemaks ühistranspordi ja raudtee arendamise

põhimõtteid. Selleks palume täiendada ja sõnastada ÜRP-is järgmised põhimõtted:

2.1. Seada eesmärgiks reisiraudtee integreerimine linnade ja linnapiirkondade

ühistranspordivõrguga, luues täiendavaid linnasiseseid peatuseid sihtkohtade juurde.

See on vajalik rongiliikluse kasutuse suurendamiseks, sest praegused peatused on

kujunenud vaid regioonikeskuste vahelise liikumise tagamiseks ja ei toeta linnasisest ega

linnapiirkondade ühistranspordi kasutust. (Täiendavates peatustes ei pea peatuma

regioonide vahelised kiirliinid.)

2.2. Seada eesmärgiks reisirongiliikluse arendamine olemasolevate raudteede kasutusele

võtmisega, arendamisega ja raudteede taastamisega. Oluline on rõhutada üleriigilises

planeeringus, et raudtee arendamisel peaks fookus olema raudtee sidumisel

sihtkohtadega sh eriti linnades uute peatuste ja ühenduste rajamisega. Samuti palume

üleriigilises planeeringus käsitleda Haapsalu, Lelle-Pärnu, Valga–Piusa raudteid kui

arengu seisukohalt olulisi trass, samuti toimiva Tallinn–Türi–Viljandi raudtee edasist

parendamist.

3. Palume täpsustada peatükki 3.3.2 “Teenuste kättesaadavus” ja lisada alapunkti 7

põhimõte, et riik toetab maakonna- ja tõmbekeskuste omavahelist tihedamat

3

bussiühendust, et teenused, elu- ja töökohad moodustaksid mitmekesise ja kõigile

kasutatava üleriigilise võrgustiku peatustega asulate südametes.

Põhjendus: See on vajalik ÜRP-s välja öelda ja kavandada, sest tegu on praegu riigisisese liikumisvõimaluse kõige nõrgema lüliga, mida ei saa asendada raudteeliiklus ega maakonnasisene doteeritud bussiliiklus ega ka üksnes turuloogikal (Tallinn–Tartu eeskujul) põhinev linnadevaheline bussiühendus. Olemasolevatele maanteedele tugineva bussiliikluse toetamine ei vaja investeeringuid taristusse ning on võrdlemisi lihtne parendus kõigi ÜRP-i põhimõtete rakendamiseks.

4. Palume seada eesmärgiks, et igas asulas, sh maa-asulas, oleks avalikult ligipääsetav

looduslik või poollooduslik maastik või park mugava jalgsikäigu kaugusel kättesaadav.

Selleks võiks eelistatult olla linna või valla park, puhkeala, looduskaitseala, riigi mets,

kuid kokkuleppel maaomanikega ka eramaal asuvad looduslikud ja poollooduslikud alad.

Selline avalike haljasalade kättesaadavuse tagamise põhimõte on kasutusel

planeerimisel linnades, kuid seni on tähelepanuta jäänud asjaolu, et arvestatavas osas

maapiirkondades ei ole elukeskkonda toetavaid kodulähedasi loodusalasid olemas või ei

ole loodusmaastikud ilma autota mugavalt ligipääsetavad. Kõrgendatud avaliku huviga

metsade (KAH-mets) säilitamine linnaliste asulate rekreatsioonipiirkondadena on

ülioluline ja neid ei tohiks käsitleda vaid majanduslikust vaatest.

5. Palume täpsustada ÜRP-i selliselt, et Ida–Virumaad ei käsitleta üksnes ja ainsa Eesti

tööstuspiirkonnana. See on meie hinnangul vajalik, et rehabiliteerida viimasel

poolsajandil käest lastud ruumilist arengut Ida-Virumaal ning jaotada ettevõtlust Eesti

erinevate regioonide vahel ühtlasemalt. Eelistatud võiksid olla olemasoleva taristu ja

asustusega kohad sh suurima elanike kahanemise survega Lõuna- ja Kagu-Eesti (Valga–

Antsla-Nursipalu- Võru-Koidula raudtee äärne piirkond). Liigne kontsentreeritus Ida-

Virumaale on julgeolekurisk ning ei aita piirkonnal muutuda tasakaalustatuma

ühiskondliku ja majandusliku koosseisu suunas.

6. Maahõive hierarhia põhimõte. Toetame maahõive hierarhia põhimõtte sisse toomist ja

mulla kaitsmist. Oluline on protsessi juhis: maahõive hierarhia ehk samm-sammuline

otsustusprotsess looduslike maa-alade hõivamise vähendamiseks.

6.1. Palume maahõive hierarhia põhimõtet paremini tasakaalustada kompaktse asustuse

eelistamise põhimõttega, sest asulate kompaktsus võib eeldada asula siseselt uue maa

kasutusele võtmist ja vajadusel väiksema haljastuse osakaalu kavandamist. Keskuste

tihendamisel tuleks meie hinnangul maahõive kompenseerimisena arvestada kahju

ärahoidmise põhimõttel valglinnastumise vältimist.

6.2. Linnakeskustes, sh ajaloolistes keskustes, on otstarbekas seada tingimused

linnakeskkonnale, sh avalikule ruumile ja kruntidele, tervikuna, sest seal on iseloomulik

haljastuse paiknemine peamiselt avalikus ruumis. Palume vastavatest krundipõhistest

tingimustest ÜRP-s (peatükk 3.2.2) loobuda ja jätta omavalitsuste otsustada, kuidas

linnakeskustes haljastuse osakaalu suurendada, ning rõhutada pigem vajadust ruumi

kvaliteedi ja tundlike erilahenduste järele.

4

6.3. Peame oluliseks, et maahõive hierarhia hõlmaks ka päikeseparke ja muud taristut.

7. Palume sisse tuua veetranspordi toetamine siseveekogudel Peipsil, Lämmijärvel,

Emajõel ja Võrtsjärvel, mis vajaks piisava sagedusega sadamaid, sarnaselt Eesti rannikut

katva jahisadamate ketiga.

8. Peatükk 3.2.1. Palume täpsustada sõnastust: „Kõige olulisemaks süsinikuheite

suurendajaks asustuse arengul on elanikkonna ja majandustegevuse koondumine

suurlinnadesse.“, sest see ei ole meie hinnangul sisuliselt korrektne väide. Palume

asendada eelnev lause järgneva sõnastusega: „Majandustegevuse ja elanike

koondumine linnadesse ja linnade lähiümbrusse ning koos sellega seal eelkõige

autostumise tagajärjel suurenev süsinikuheide vajab just linnapiirkondades erilist

tähelepanu.“

9. Peatükk 3.2.2, C3. Palume muuta sõnastust “Teedevõrk kavandatakse kliimakindlaks

juurdepääsuks hoonetele ja taristule (sh suvilapiirkonnad)“ lisades või rõhutades, et

sellega ei tohi kaasneda teede ebamõistlikku laiendamist looduse ja avaliku ruumi

arvelt.

10. Üldine märkus. Palume kogu tekst üle vaadata, kas mõisted „planeerimine“ ja

„ruumiline planeerimine“ on kasutatud nende õiges ja kitsas tähenduses. Meie

hinnangul tuleks mitmel pool asendada “planeerimine” üldisema mõistega „ruumi

kavandamine“, mis hõlmab tegevusi ja otsuseid ka väljaspool planeerimistegevust (nt

taristu ja hoonete projekteerimine ning muud ruumiotsused).

Samuti palume kaaluda visiooni sõnastuse täpsustamist asendades „ruumiliste otsuste“

sõnaga „ruumiotsuste“. Selgitame, et „ruumiline otsus“ on tavaarusaama kohaselt

ruumilise kavandamise otsus, mis tehakse planeeringu või projekti koostamisel.

Ruumiotsus on aga lisaks ka otsus, millel on oluline mõju ruumilise keskkonna

kujunemisel, kuid mis ei ole otseselt ruumilise keskkonna kavandamine – planeerimine

või projekteerimine. Ruumiotsus hõlmab ka mh eelarve, asukoha valiku, piirangute jms

valdkonna tingimuste seadmist.

11. 3.4 alapunkt 7. Tagatakse kvaliteetsete ja taskukohaste eluasemete kättesaadavus.

Üleriigiline planeering võiks viidata Kliimaministeeriumi poolt peatselt valmivale

dokumendile “Eesti eluasemepoliitika 2025–2035”. Kontrollida tuleks kahe dokumendi

ühiseid eesmärke: tagada taskukohane eluase Tallinnas, Tartus, Pärnus ning tagada

kvaliteetne kättesaadav eluase teistes tugevates keskustes (maakonnakeskused).

12. Punktile 3.7.1 lisada põhimõte: "Maanteede, tänavate ja raudteede arendamisel

tähtsustatakse jalakäijaid, nende liikumisvõimalust teede ääres ja üle teede, arvestades

tavapäraseid tervikteekondi ning muuhulgas tagades vajadusel füüsilise ruumi

lahendustega sõidukite ohutu kiiruse, eraldi kõnniteed või rajad." Ilma selle

põhimõtteta me ei saavutaks eesmärgipärast asustust ega liikuvust, vaid lõhuksime

5

edasi sarnaselt seniste taristuarendustega loomulikke liikumisvõimalusi ilma autota,

suurendades autostumist.

13. Palume lisada läbiv üldine põhialus: “Riik väärtustab ja toetab kõiki selliseid

asustusstruktuure, ajaloolisi kooslusi, olemasolevaid teenuseid, ehitisi ja taristuid, mis

vastavad juba praegu üleriigilise planeeringu põhimõtetele, toetades nende jätkuvat

toimimist ning vältides kahjustamist.” Kogu ÜRP-i edasisel ülesehitamisel tuleks

juhinduda sellest mõttest. Tõenäoliselt on otstarbekas lisada ruumipoliitika põhialuste

hulka uus punkt 2.5 “Olemasoleva ruumi väärtustamine”, sest ilma olemasolevat

piisavalt mõistmata ei saa ruumi parendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aet Ader President Eesti Arhitektide Liit