Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Maa- ja ruumipoliitika osakond
Edastame Muinsuskaitseameti arvamuse Üleriigilise planeeringu “Eesti 2050“ eelnõu kohta.
1. VISIOON EESTI 2050 JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID
1. Peatükk 1 – „Visioon Eesti 2050 ja ruumilise arengu eesmärgid“
Ettepanek: Palume täiendada ruumilise arengu eesmärke nii, et kultuuripärandi roll Eesti ruumilise arengu kujundamisel oleks sõnaselgelt nähtav. Palume välja tuua, et tugevate keskuste areng peab olema pärandit väärtustav ning asulate tihendamine ja ruumitõhusus peavad olema seotud ka pärandikeskse arenguga.
2. RUUMIPOLIITIKA PÕHIALUSED
2. Ptk 2.1 – „Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus“
Ettepanek: Palume täiendada kvaliteetse ruumi käsitlust nii, et see hõlmaks sõnaselgelt:
• kultuuripärandi hoidmist,
• kohaliku konteksti arvestamist,
• ajaloolise ruumistruktuuri säilitamist,
• paikkondliku identiteedi tugevdamist.
Rõhutame, et kultuuripärand peaks olema siin käsitletud mitte üksnes ruumi kvaliteedi ühe osana, vaid ka ruumilise järjepidevuse ja kohatunnetuse kandjana.
3. Ptk 2.2 – „Maahõive hierarhia uute tehisalade vähendamiseks“
Ettepanek: Palume täiendada maahõive hierarhiat nii, et lisaks loodusväärtustele arvestatakse ka kultuuripärandi ja arheoloogilise väärtusega. Maahõive otsustes peaks olema selgesõnaliselt välja toodud, et vältida tuleb ka kõrge arheoloogilise potentsiaaliga alade kahjustamist ning eelistada olemasoleva ruumi ja taristu kasutamist.
4. Ptk 2.3 – „Maa ja ruumi kooskasutus“
Ettepanek: Palume täiendada peatükki nii, et maa ja ruumi kooskasutuse põhimõtete juures oleks selgemalt välja toodud ka olemasoleva ehitatud keskkonna, kultuuripärandi ja ajaloolise ruumistruktuuri kasutuses hoidmise eelistamine.
5. Ptk 2.4 – „Mitmekesistamine ja tasakaalustatud tihendamine“
Ettepanek: Palume lisada, et tihendamise ja ruumikasutuse intensiivistamise põhimõtteid rakendatakse viisil, mis arvestab olemasoleva ehitatud keskkonna kultuuriväärtust, ajaloolist ruumistruktuuri ning vajadusel arheoloogilist potentsiaali.
3. PLANEERIMISPÕHIMÕTTED
6. Ptk 3.1 – „Lai riigikaitse kui riigi ruumilise toimimise alustala“
Ettepanek: Palume täiendada peatükki nii, et piirkondlik identiteet, kultuuripärandi nähtavus ja ajaloolise elukeskkonna järjepidevus oleksid selgemalt seotud ühiskondliku sidususe, vastupidavuse ja riigikaitse laia käsitlusega.
Samuti palume välja tuua, et riigikaitseliste objektide, harjutusalade ja muu ruumilise mõjuga arenduste kavandamisel arvestatakse ka arheoloogiapärandi säilitamise vajadusega.
7. Ptk 3.2 – „Kliimamuutused ja -mõjud kui ruumiotsuste lähtekoht“
Ettepanek: Palume täiendada peatükki nii, et kliimamuutuste ja ruumiotsuste käsitluses oleks selgemalt välja toodud ka kultuuripärandi roll, sh ajaloolise ehitatud keskkonna kasutuses hoidmine, säilitamine ja kohandamine kliimamuutustega toimetulekuks.
8. Ptk 3.2.1 – „Kliimamuutuste leevendamine“
Ettepanek: Palume täiendada peatükki nii, et oleks selgemalt sõnastatud:
• ajalooliste linnasüdamete ja olemasoleva ehitatud keskkonna eelisarendamine kui kliimamuutuste leevendamise meede;
• kultuuriväärtuslike hoonete kasutuses hoidmine kui ressursi- ja ruumitõhus lahendus;
• kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe parandamise vajadus nende väärtusi säilitaval viisil.
9. Ptk 3.2.2 – „Kliimamuutuste mõjudega kohanemine“
Ettepanek: Palume täpsustada, et kliimamuutustega kohanemisel hinnatakse ka:
• kultuuriväärtuslike hoonete haavatavust,
• arheoloogiapärandi haavatavust (nt erosioon, veetaseme muutused, rannikumuutused),
• vajadusel kavandatakse kaitse- või dokumenteerimismeetmed.
10. Ptk 3.3 – „Tugevatel keskustel põhinev asustus“
Ettepanek: Palume täiendada peatükki nii, et tugevate keskuste areng oleks sõnaselgelt seotud ka pärandit väärtustava arenguga, mis aitab kaasa väikelinnade ja maapiirkondade elujõulisusele ning identiteedi hoidmisele.
11. Ptk 3.3.1 – „Tugevate keskuste Eesti asustusmudel“
Ettepanek: Palume täiendada, et asustusmudeli käsitluses oleks selgelt rõhutatud ajalooliste asulasüdamete, ehituspärandi ja kohaliku identiteedi roll tugevate keskuste kujunemisel ning piirkondliku tasakaalu hoidmisel.
12. Ptk 3.3.2 – „Teenuste kättesaadavus“
Ettepanek: Palume välja tuua, et teenuste kättesaadavuse ja teenusvõrgu arendamise käsitluses arvestataks rohkem ajalooliste keskusalade, olemasoleva ehitatud keskkonna ja pärandiväärtusega hoonete kasutuselevõttu avalike funktsioonide kandjatena.
13. Ptk 3.3.3 – „Asustuse suunamise üldised põhimõtted“
Ettepanek: Palume täiendada üldpõhimõtteid nii, et asustuse suunamisel eelistatakse sõnaselgelt looduskeskkonda ja kultuuripärandit säästvamaid lahendusi.
Samuti palume üldpõhimõte, mille kohaselt olulise ruumilise mõjuga arenduste kavandamisel hinnatakse mõju arheoloogiapärandile.
14. Ptk 3.3.4 – „Maapõueressursid“
Ettepanek: Palume täiendada, et maapõueressursside kasutamisel hinnatakse mõju ka kultuuripärandile, eelkõige:
• arheoloogiapärandile;
• looduslikele pühapaikadele;
• pärandkultuuri objektidele.
3.4 ELURIKKAD KOMPAKTSED ASULAD
15. Ptk 3.4 – „Elurikkad kompaktsed asulad“
Ettepanek: Palume täiendada, et asulate tihendamine, keskusalade eelisarendamine ja olemasoleva ruumi intensiivsem kasutus toimuks viisil, mis arvestab:
• ajaloolise ehitatud keskkonna väärtusi;
• ajaloolist ruumistruktuur;
• kultuurikihi säilimist;
• arheoloogilist potentsiaali.
Samuti palume rõhutada, et:
• ajaloolised linnasüdamed on elavad ja mitmekesised keskusalad;
• kahanemisega kohanevates piirkondades tuleks eluasemete kvaliteedi tõstmisel ja üüripindade arendamisel eelistada ajalooliselt väärtuslikke ja/või keskse asukohaga eluasemeid;
3.5 MITMEKESINE ETTEVÕTLUS RUUMILISELT LÄBIMÕELDUD ASUKOHTADES
16. Ptk 3.5 – „Mitmekesine ettevõtlus ruumiliselt läbimõeldud asukohtades“
Ettepanek: Palume täiendada, et ettevõtluse ruumilisel kavandamisel arvestataks senisest selgemalt olemasoleva ehitatud keskkonna, pärandiväärtusega hoonete ja ajalooliste keskusalade kasutuselevõtu potentsiaali.
17. Ptk 3.5.1 – „Ettevõtluse arendamine“
Ettepanek: Palume täiendada, et kohalikule elanikkonnale suunatud väikeettevõtlust tuleks toetada eriti:
• ajaloolistes keskustes;
• väikelinnades;
• piirkondades, kus see on olnud ajalooliselt omane.
Samuti palume täiendada, et ettevõtlusalade ja pruunalade arendamisel hinnatakse arheoloogilise potentsiaali olemasolu.
18. Ptk 3.5.2 – „Tööstuse arendamine“
Ettepanek: Palume täiendada, et tööstuse arendamise juures hinnatakse ja võetaks arvesse ka:
• tööstuspärandi säilitamise ja taaskasutuse võimalusi;
• olemasolevate tööstusalade kultuuriväärtust;
• ajalooliste tööstushoonete ja -komplekside uusi kasutusvõimalusi.
Samuti palume täiendada, et ehitusmaterjalide ringmajanduse käsitluses arvestataks ka ajalooliste hoonete rekonstrueerimisel või lammutamisel tekkivate materjalide ja detailide korduskasutust.
3.6 ROHEVÕRGUSTIK JA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD KVALITEETSE ELUKESKKONNA OSANA
19. Ptk 3.6 – „Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud kvaliteetse elukeskkonna osana“
Ettepanek: Palume täiendada peatükki nii, et kultuuripärand, ajaloolised maastikustruktuurid ja arheoloogiline kihistus oleksid siin käsitletud süsteemsemalt osana kvaliteetsest elukeskkonnast.
20. Ptk 3.6.1 – „Rohevõrgustik“
Ettepanek: Palume täiendada, et rohevõrgustiku kavandamisel ja hoidmisel arvestatakse vajadusel ka kultuuripärandi ja pärandkultuuri objektidega, kui need moodustavad maastiku ja ruumilise järjepidevuse olulise osa.
21. Ptk 3.6.2 – „Väärtuslikud maastikud“
Ettepanek: Palume lisada, et väärtuslike maastike määratlemisel arvestatakse lisaks looduslikele ja visuaalsetele väärtustele ka:
• ajaloolisi maastikumustreid;
• mõisamaastikke;
• pärandkultuuri objekte;
• asustusajaloolist kihistust;
• arheoloogilisi struktuure ja muistseid kasutusjälgi.
Samuti palume kaaluda põhimõtte lisamist, mille kohaselt mõisakompleksid on Eesti kultuurmaastike ilmet ja olemust kujundavad olulised struktuurielemendid, mille jätkusuutlik kasutuses hoidmine toetab piirkondlikku identiteeti ja elukeskkonna kvaliteeti.
Lisaks palume kaaluda, kas osa muinsuskaitsealadest või ajaloolistest linnaruumidest võiks olla käsitletav ka perspektiivsete rahvusmaastikena.
22. Ptk 3.6.3 – „Väärtuslikud põllumajandusmaad“
Ettepanek: Palume täiendada, et väärtuslike põllumajandusmaade käsitluses arvestatakse ka:
• ajaloolise maastikustruktuuri;
• pärandkultuuri objektide;
• arheoloogiapärandi;
• looduslike pühapaikade säilimisega.
3.7 ASUSTUSE ARENGUT TOETAV KESTLIK LIIKUVUS
23. Ptk 3.7 – „Asustuse arengut toetav kestlik liikuvus“
Ettepanek: Palume täiendada peatükki nii, et kestliku liikuvuse lahenduste kavandamisel arvestatakse ka kultuuripärandi, ajaloolise ruumistruktuuri ja arheoloogiatundlike aladega.
24. Ptk 3.7.1 – „Liikuvuse üldised põhimõtted“
Ettepanek: Palume täiendada, et liikuvuse kavandamisel tuleb vältida lahendusi, mis kahjustavad põhjendamatult ajaloolist asulastruktuuri, kultuurmaastikke või arheoloogiliselt tundlikke alasid.
25. Ptk 3.7.2 – „Raudteed ja rööbastransport“
Ettepanek: Toetame ajalooliste raudteejaamade käsitlemist kohatunnetuse ja kohamälu hoidjatena ning palume täiendada, et nende kasutuses hoidmine ja uute funktsioonide leidmine oleks sõnaselgelt välja toodud.
26. Ptk 3.7.3 – „Rattaga ja jalgsi liikumine“
Ettepanek: Palume täiendada, et jalgsi- ja rattaliikluse lahenduste kavandamisel ajaloolistes asulates ja pärandialadel tuleb arvestada ruumi ajaloolise struktuuri, kihistuse ja miljööga.
27. Ptk 3.7.4 – „Maanteetransport“
Ettepanek: Palume täiendada, et maanteetranspordi arendamisel arvestatakse lisaks loodus- ja elukeskkonnale ka kultuuripärandi ja arheoloogiatundlike aladega.
28. Ptk 3.7.5 – „Veeliiklus“
Ettepanek: Palume välja tuua, et veeliikluse ja sadamataristu arendamisel arvestatakse ka:
• ajalooliste sadamakohtade;
• rannalautrite;
• veealuse kultuuripärandiga.
29. Ptk 3.7.6 – „Õhuliiklus“
Ettepanek: Palume täiendada, et õhuliikluse ja sellega seotud taristu arendamisel hinnatakse mõju ka kultuurmaastikele, vaadetele ja pärandiväärtusega keskkondadele.
3.8 RUUMISÄÄSTLIK JA VASTUPIDAV TEHNILINE TARISTU
30. Ptk 3.8 – „Ruumisäästlik ja vastupidav tehniline taristu“
Ettepanek: Palume täiendada peatükki nii, et tehnilise taristu kavandamisel arvestatakse süsteemselt ka kultuuripärandi, ajaloolise ruumistruktuuri ja arheoloogiatundlike aladega.
31. Ptk 3.8.1 – „Üldised põhimõtted“
Ettepanek: Palume täiendada, et tehnilise taristu üldpõhimõtete juures oleks sõnaselgelt välja toodud vajadus vältida või leevendada negatiivset mõju kultuuripärandile.
32. Ptk 3.8.2 – „Energeetika“
Ettepanek: Palume täiendada, et hajutatud energiatootmise käsitluses oleks nimetatud ka:
• väikesed hüdroelektrijaamad;
• hüdroenergia tootmise võimekusega vesiveskid;
33. Ptk 3.8.3 – „Gaasivõrgustik“
Ettepanek: Palume välja tuua, et gaasitaristu kavandamisel arvestatakse ka arheoloogiatundlike alade ja kultuuripärandiga.
34. Ptk 3.8.4 – „Sidevõrgustik“
Ettepanek: Palume täiendada, et sidevõrgustiku arendamisel arvestatakse ka ajaloolise asulastruktuuri, miljööväärtuslike alade ja kultuuripärandiga.
35. Ptk 3.8.5 – „Jäätmevaldkond“
Ettepanek: Palume täiendada, et jäätmevaldkonna lahenduste ja ringmajanduse käsitluses arvestatakse ka ehituspärandi säilitamise, korduskasutuse ja ehitusdetailide taaskasutuse põhimõtteid.
3.9 TUGEV MERE JA MAISMAA SEOS
36. Ptk 3.9 – „Tugev mere ja maismaa seos“
Ettepanek: Palume täiendada, et rannakultuuri ja sadamate arendamisel arvestatakse ka:
• rannalautrite;
• ajalooliste sadamakohtade;
• veealuse kultuuripärandi;
• ajalooliste mereteedega.
4. ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD
37. Peatükk 4 – „Elluviimisega kaasnevad mõjud“
Ettepanek: Palume täiendada mõju käsitlust nii, et selgemalt oleks välja toodud ka võimalik mõju:
• ehituspärandile;
• arheoloogiapärandile;
• väärtuslikele maastikele;
• looduslikele pühapaikadele;
• ajaloolisele ruumistruktuurile.
Eriti oluline on rõhutada, et arheoloogiapärandi puhul ei pruugi strateegilisel tasandil mõjud olla asukohapõhiselt määratavad, mistõttu tuleb riiklikul tasandil anda selgemad põhimõtted nende arvestamiseks järgnevates planeerimisetappides.
LISA 1. ASULASISESTE TÜÜPIDE TABEL
38. Lisa 1 „Asulasiseste tüüpide tabel“ - „Ajalooline linnasüda“
Palume täiendada ja välja tuua, et ajaloolistes linnasüdametes tuleks ettevõtluse osas soodustada kohalikule elanikkonnale suunatud väikeettevõtlust.
39. Lisa 1 „Asulasiseste tüüpide tabel“ – „Linnakeskus“, „Äärelinn“, „Eeslinn/valglinn“, „Väikelinn“, „Asula“
Ettepanek: Palume ühtlustada pärandikeskse arengu kirjeldused eri asustustüüpide lõikes, et ei jääks ekslikku muljet, nagu esineks osa pärandiliike ainult teatud asulatüübis.
Näiteks võib tööstuspärand paikneda ka asulas või hajaasustuses, ajalooliste hoonete mitmekesine kasutus on oluline kõikides asustustüüpides ja miljööväärtuslikke alasid võib esineda ajaloolises linnasüdames.
40. Lisa 1 „Asulasiseste tüüpide tabel“ – „Hajaasustus“
Ettepanek: Palume täiendada väärtuslike maastike kirjeldust nii, et lisaks põllumajanduslikele avamaastikele oleks nimetatud ka hajaasustusega seotud kultuurmaastikud, muinsuskaitsealad, rahvuspargid ja kaitsealad (nt Rebala muinsuskaitseala).