Toetuse andmise tingimused tootearenduse toetusele

09.01.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja tootearenduse toetuse

andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse eelnõu (edaspidi määrus) abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 1

„Nutikam Eesti” meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtja arenguprogramm (sh Ettevõtte

arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja arenduskeskuste toetus“

eesmärke. Määruses on hõlmatud sekkumise alategevus „Ettevõtja tootearendusprogramm“

(edaspidi meede), alamtegevuste Ettevõtte arenguprogramm ning Tugi- ja arenduskeskuste

toetus elluviimiseks on planeeritud eraldi määrused.

Meetme tegevustega panustatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 nimetatud eesmärkide täitmisesse ning

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” erieesmärgi (i) „Teadus-

ja innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine” saavutamisesse.

Meede panustab TAIE arengukava 2021-2035“ üldeesmärki, kuna toetab otseselt ettevõtetes

teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste ning ettevõtjate vahelist koostööd,

mille tulemusena suureneb Eesti majanduse tootlikkus ning luuakse konkurentsivõimelisi ja

kestlikke lahendusi. Meetme abil toetatakse vaid projekte, mis panustavad nutika

spetsialiseerimise fookusvaldkondade eesmärkidesse. Nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondadeks on järgmised neli TAIE fookusvaldkonda: digilahendused igas

eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja

kestlikud energialahendused

Meetme tegevused aitavad saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eest majandus on

uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Määrusega kavandatud meetmete panus Eesti 2035

sihtidesse ning kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi

ühissätete määrus) artikliga 9 on toodud seletuskirja lisas 1. Põhiõiguste harta ja puuetega

inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht on toodud lisas 3.

„Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” on puutumus kliima- ja

keskkonna eesmärkidega. Käesolev meede panustab vastavate eesmärkide saavutamisse läbi

ettevõtjate tootearenduse projektide toetamise, mille tulemusel tulevad turule uued, paremad

ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavad toode, teenused ja tehnoloogiad.

Meede on piiratud nutika spetsialiseerumise valdkonnaga, millest mitmed (nt nutikad ja

kestlikud energialahendused ja kohalike ressursside väärindamine) toetavad otseselt

keskkonnahoiu eesmärke.

Tootearenduse toetust anti välja esmakordselt eelmisel Euroopa Liidu struktuurfondide

perioodil, toetus avati 2018. aastal. Meetme edenemise kohta viidi 2022. a läbi analüüs1, mille

põhiline järeldus oli, et tootearenduse toetus on ettevõtjate jaoks väga oluline ja hästi toimiv

meede, mis aitab ettevõtjatel ellu viia tootearenduse projekte ning läbi uute toodete ja teenuste

parendada ettevõtte majandusnäitajaid ning suurendada eksporti. Seetõttu on plaanis jätkata

tootearenduse toetusega ka uuel perioodil ilma suuremate muudatusteta.

Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni

eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Meetme

„Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ kogurahastus Euroopa

Regionaalarengu Fondi vahenditest on 94 miljonit eurot, millest on sekkumise „Ettevõtte

arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja

arenduskeskused)“ jaoks on planeeritud 46 968 000 eurot. Käesoleva määruse alusel

kehtestatud meetme eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondide vahenditest on 15 000 000

eurot, millele lisandub taotlejate omafinantseering. Riiklikku kaasfinantseeringut meetme

elluviimiseks pole ette nähtud.

Määrusega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise

menetlusnormid, toetuse taotleja ja saaja õigused ning kohustused, rakendusasutuse ja –üksuse

õigused ja kohustused.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi

rakendusasutus) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). Määruse

koostasid rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk

Vahtrus (e-post: [email protected], telefon: 625 6389) ja rakendusüksuse ettevõtluse ja

innovatsiooni keskuse tiimijuht Erki Varbola (e-post: [email protected], telefon: 639 7618).

Määruse juriidilise ekspertiisi teostasid rakendusasutuse õigusosakonna õigusnõunik Gerly

Lootus (e-post: [email protected], telefon: 639 7652).

Määruse seletuskirja koostas rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja

innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (e-post: [email protected], telefon: 625 6389).

1.3. Eelnõu õiguslik alus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast peatükist ja 28 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine

5. Taotluse menetlemine

1 https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/uuringud-ja-analuusid

6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

7. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

8. Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

9. Finantskorrektsioonid

1. peatükk

Üldsätted

Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus,

vaidemenetluse kord, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning kasutatavad terminid. Meetme

tegevuste elluviimist reguleerivat toetuse andmise tingimust (edaspidi määrus) nimetatakse

lühemalt tootearenduse toetuseks.

Määruse § 1 lõikes 1 kehtestatakse, et määrusega viiakse ellu rakenduskava meetme 21.1.1.1

„Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13

„arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja

arenduskeskuste toetus“ ja täpsemalt selle alamtegevuse „Ettevõtja tootearendusprogramm“

eesmärke.

Lõikes 2 sätestatakse, et määrus panustab rakenduskava prioriteedi „Nutikam Eesti“

erieesmärki (i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate

kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“. Ühtlasi luuakse seos määruse ja Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 nimetatud

eesmärkide vahel.

Lõikes 3 seotakse toetus riigi pikaajalise arengustrateegia ehk „Eesti 2035“ strateegilise sihiga

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Tootearenduse toetuse projektid

panustavad ennekõike alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, kuna

meede toetab otseselt ettevõtetes teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste ning

ettevõtjate vahelist koostööd (vt ka käesoleva seletuskirja lisa 1). Ühtlasi sätestatakse, et toetus

panustab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706),

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse.

Lõikes 4 sätestatakse, millistele Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris avaldatud

tegevusvaldkondadele määrust ei kohaldata. Võrreldes eelmise perioodiga on lisandunud

välistuste all kivi- ja pruunsöe kaevandamine ning nafta ja maagaasi tootmine ja toomist

abistavad tegevusalad, et tagada toetuse kooskõla keskkonna- ja kliimaeesmärkidega.

Lõikes 5 sätestatakse, et toetus on Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi:

üldine grupierandi määrus) alusel TA projektidele antav riigiabi. Sellest tulenevalt järgitakse

toetuse andmisel üldise grupierandi määruses TA projektide toetamiseks ettenähtud tingimusi,

sealhulgas toetusmäär, abikõlblikud tegevused ja abikõlblikud kulud. Antud määruse alusel

antakse toetust artikkel 25 lõikes 2c nimetatud tootearenduse tegevusteks, teised artikkel 25

nimetatud tegevused ei ole abikõlblikud. Lisaks sätestatakse lõikes 6 ja 7 riigiabist lähtuvad

tingimused, millal määrust ei kohaldata. Siia hulka kuulub näiteks piirang, et toetust ei anta

raskustes olevale ettevõtjale.

Lõikes 8 kehtestatakse taotleja või toetuse saaja ning rakendusüksuse vaheline teabe ja

dokumentide edastamise korra. Teabe, kuludokumentide ja aruannete edastamiseks ning

taotlus- ja aruandevormide ning juhiste kättesaadavaks tegemiseks kasutatakse ÜSS2021_2027

§ 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonda.

Paragrahvi viimases lõikes sätestatakse, et toetust antakse ja tuleb kasutada kooskõlas Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused”, mida lühendatult nimetatakse ühendmääruseks. Ühendmääruse § 1 lg 2: „Toetuse

andmise tingimustes võib määruses sätestatud tingimusi täiendada või täpsustada, kui see on

vajalik toetatavate tegevuste eripära tõttu, arvestades määrusega reguleerimata juhtudel

riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetuse andmise

tingimustes võib määruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb Euroopa

Liidu õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti.“ Ühendmäärus ei näe ette, et käesolevas

määruses tuleks ühendmäärust üle korrata. Seetõttu on määrusest läbivalt eemaldatud kõik

ebavajalikud viited ühendmäärusele, kuna selle viitega ja ühendmäärusega ei ole kahtlust, et

ühendmäärus käesoleval juhul kohaldub. Vastavad viited on selguse mõttes jäetud seletuskirja.

Määruse §-s 2 selgitatakse määruse olulisemad terminid.

Toetuse andmisel lähtutakse üldise grupierandi määruse põhimõttetest ja seetõttu on

olulisemate terminite määratlemisel kasutatud grupierandi määruse mõisteid.

Tootearendus mõiste määratlemisel on lähtutud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktist

86. Vastavalt üldisele grupierandi määrusele on tootearendus olemasolevate teaduslike,

tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine,

kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise

jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või

teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Tootearendus võib

hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist,

demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi

keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada.

Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja

katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle

tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Tootearendus ei

hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute

rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist. Antud

määruse kontekstis on üldise grupierandi määruse mõistet kitsendatud toote või teenuse

arendamisele.

Kuna üldise grupierandi määruse kohaselt rakendatakse erinevate suurusega ettevõtjatele

erinevat toetusmäära, siis on terminite all selgitatud väikeettevõtja, keskmise suurusega

ettevõtja ning suurettevõtja mõisteid, lähtuvalt üldise grupierandi määruse lisa I artiklist 2.

Taotluse esitamisel tuleb esitada projektiplaan, mis on tootearenduse tegevuskava, sisaldades

oodatavaid tulemusi, toote tootmisse viimise või teenuse pakkumise analüüsi, turustamise

plaani, ekspordipotentsiaali analüüsi ja ekspordiplaani, projektimeeskonna kirjeldust ning

ettevõtja majandusnäitajate prognoosi.

Tulenevalt rakenduskava tingimustest peavad kõik poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“

tegevused panustama nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadesse, sh tootearenduse toetus.

Terminite all on selgitatud, et nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on TAIE arengukava

2021-2035 järgmised fookusvaldkonnad:

1) digilahendused igas eluvaldkonnas;

2) tervisetehnoloogiad ja -teenused;

3) kohalike ressursside väärindamine;

4) nutikad ja kestlikud energialahendused.

Fookusvaldkondade täpsem kirjeldus koos prioriteetsete alamsuundadega on toodud iga

fookusvaldkonna teekaardis2. Tootearenduse toetuse projektide puhul ei ole oluline, et ettevõtja

põhitegevusala oleks üks fookusvaldkondadest vaid et konkreetse projekti tegevus panustaks

fookusvaldkonda. Näiteks, kui EMTAK koodi alusel metallitoodete tootmisega tegelev

ettevõtja küsib tootearenduse toetust, mille eesmärk on tuulegeneraatori valmistamiseks

vajaliku komponendi arendamine või uue komponendi loomine, sobitub projekt nutika

spetsialiseerumisega, panustades nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonda.

Taotlemisel märgivad taotlejad, millis(t)esse nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda(desse)

projekt panustab. Taotluse hindamise käigus antakse hinnang projekti panusele nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonda(desse). Projektid, mis ei panusta ühegi nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonda, tunnistatakse nõuetele mittevastavaks ja rakendusüksus

teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Määruse §-s 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Toetuse andmise eesmärk on aidata ettevõtjal kasvatada uue või oluliselt muudetud tootest või

teenusest rahvusvahelist müügitulu. Kusjuures tulenevalt rakenduskava tingimustest, peab

loodav toode või teenus olema seotud nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade

eesmärkidega. Toetuse tulemusena peab ettevõtja arendama välja rahvusvaheliselt

konkurentsivõimelise uue või oluliselt muudetud toote või teenuse. Seega on meede suunatud

ennekõike ettevõtjatele, kellel on juba tooted, mis on suunatud eksporditurule või kellel on

ambitsioon siseneda uutele turgudele või suurendada oma turupositsiooni. Samuti on meede

suunatud ettevõtjatele, kellel on piisav võimekus ja vahendid, et viia ellu tootearenduse projekti.

See tähendab, et ettevõtjal on olemas või võimalus kaasata projekti elluviimiseks vajalik

omafinantseering ning ettevõtjal on kas sisemine võimekus arendusprojekti läbiviimiseks või

leidub sobiv partner, kellelt soovitud arendusteenuseid tellida. Oluline on rõhutada, et toetust

antakse projektidele, mis on innovatsiooni- ja arendusmahukad ja mille puhul on põhjendatud,

et riik aitab ettevõtjal arendustööga seotud riske maandada.

Määrus panustab rakenduskava järgmistesse tulemus- ja väljundnäitajatesse:

Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad

Indikaator Ühik Vahetase

(2024)

Sihttase

(2029)

Andmeallikas Mõõtmissagedus

1. Toetatavad

ettevõtjad*

Ettevõtjad 13 66 SFOS,

projektiaruanded

Üks kord projekti

jooksul

2 https://taie.ee/taie-fookusvaldkonnad

2. Toetustega

toetatavad

ettevõtjad

Ettevõtjad 13 66 SFOS,

projektiaruanded

Üks kord projekti

jooksul

* Sh peetakse eraldi arvestust mikro, väikeste, keskmiste ning suurte ettevõtjate arvu üle.

Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad*

Indikaator Ühik Baastase

(2021)

Sihttase

(2029)

Andmeallikas Mõõtmis-

sagedus

1. Erasektori

investeeringud,

mis täiendavad

avaliku sektori

toetust

Euro 0 22 000 0

00

SFOS, projekti

taotlus,

projekti-

aruanded

Projekti

rahastamise

otsuse

tegemise ajal

või selle

muutmisel

2. Ettevõttesisese

innovatsiooniga

tegelevad VKE-

d

Ettevõtjad 0 17 Projekti

lõpparuanded

Projekti

lõppemisel

3. VKE-d, kellel

on suurem

lisandväärtus

töötaja kohta

Ettevõtjad 0 26 SFOS,

projektiaruand

ed, Äriregister

Peale projekti

lõppemist

(ülejärgmisel

aastal)

*Tulemusnäitajate 1 ja 3 andmed sisestab RÜ.

Vastavad tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud

poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas. Näitajate passis

on toodud ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse panustab mitu

erinevat sekkumist, siis on toodud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik.

Toetuse andmisel mõõdetakse Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest;

5) ressursitootlikkus.

Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt panustab otseselt või kaudselt eelpool

nimetatud näitajate ja Eesti 2035 põhimõtete saavutamisse ning kirjeldama taotluses, kas ja kui

jah, siis milliste tegevustega projekt nendesse panustab. Juhul kui tuvastatakse projekti

puutumus mõne Eesti 2035 põhimõtte ja näitajaga, tuleb ka lõpparuandes kirjeldada, kuidas

projekti käigus puutumust arvestati. Näitajatega puutumus ei ole toetuse

kvalifitseerumistingimus, seega juhul kui projekt ühtegi näitajasse ei panusta, on projektile

võimalik siiski toetust saada, kui panustatakse meetme üldisse eesmärki, tulemusse, väljund- ja

tulemusnäitajatesse ning projekt ületab hindamisel seatud lävendi.

Tasakaalustatud regionaalarengu näitaja „väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse

koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest“ saavutamist aitavad lisaks toetada

rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevused regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks.

Määruse §-s 4 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendamisel

täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Määruse §-s 5 sätestatakse vaidemenetluse kord.

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt ÜSS2021_2027 § 31

kehtestatud korrale. Vaide lahendab üldjuhul rakendusüksus. Juhul, kui vaie on esitatud taotluse

rahuldamise (§ 19), rahuldamata jätmise (§-d 15, 16 ja § 20), taotluse osalise või

kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse peale (§ 21), tegeleb vaide lahendamisega

rakendusasutus. Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi eesmärke nagu

õiguskaitsefunktsioon, halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse vähendamine.

Kohustuslik vaidemenetlus on mõistlik, sest aastate 2017–2020 vaiete statistika alusel on

kohustuslik vaidemenetlus võimaldanud nii haldusorganil tehtud vigu parandada kui ka

selgitada kaebajatele täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mis omakorda on

vähendanud halduskohtute töökoormust. Vaidemenetluses erimeelsuste lahendamine hoiab

üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid rahalisi vahendeid,

arvestades, kui pikaajaliseks võib vahel kujuneda vaidlus kohtus. Ehk siis rakendusüksuse

otsustega seotud vaide rakendusasutuse tasandile viimine panustab õiguskaitsefunktsiooni ja

halduse enesekontrolli, sh toimib tagasisidemehhanismina poliitikakujundajale.

Rakendusüksuses lahendab vaide osakond, kelle põhiülesandeks on Euroopa Liidu

struktuurivahendite strateegiat käsitlevate osade väljatöötamise koordineerimine.

Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud

teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti

abikõlblikkuse perioodi, toetuse piir- ja omafinantseeringu määrad ning nendega seotud

tingimused.

Määruse §-s 6 nimetatakse määruse raames toetatav tegevus.

Määruse raames antakse toetust ettevõtjatele tootearenduse läbiviimiseks, mille käigus

arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus toode või teenus, mille tulemusel

kasvab ettevõtja rahvusvaheline müügitulemus. Ühtlasi peab toetatav tootearenduse projekt

panustama ka meetme tulemus- ja väljundnäitajatesse.

Määruse §-s 7 kehtestatakse toetuse abikõlblikud kulud ning nendega soetud tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse üldiselt, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga

15, üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikega 3 ning käesolevas määruses sätestatud

tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

Lõikes 2 määratakse periood, mille jooksul peab abikõlblik kulu olema toetuse saaja poolt

tasutud. Abikõlblik kulu peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil ja mitte hiljem

kui 31. august 2029. a. Projekti abikõlblikkuse periood on selgitatud §-s 8, sisuliselt on tegu

projekti kestusega.

Abikõlblikud kulud on järgmised tootearenduse elluviimiseks vajalikud kulud:

1) projektiga seotud töötajate töötasu ning sellega seotud seadustest tulenevad maksud ja

maksed. See hõlmab teadlasi, insenere, tehnolooge, projekteerijaid, tehnikuid ja muud

abikoosseisu sellises ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse tootearenduse projektiga. Lisaks

on abikõlblikud seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu

ning koolituskulu. Abikõlbulikud ei ole puhkusetasu ning teenistusest või töölt vabastamise,

töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised

proportsionaalselt töötasuga;

2) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse

tootearenduse projekti jaoks;

3) toetuse taotlejast sõltumatult isikult turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste

teadusuuringute, teadmiste, informatsiooni hankimise, nõustamisteenuste ja

intellektuaalomandi omandamise kulud ning projekteerimise ja insenertehniliste lahenduste

väljatöötamise, prototüübi valmistamisega seotud kulud ning vajalike katsete ja testiga seotud

kulud;

4) materjali ja tarvikute kulud, mis on otseselt kantud projekti tõttu. Siia kuuluvad näiteks

prototüübi valmistamiseks vajalikud tarvikud ja toormaterjal, uue toote vastavuse

katsetamisega seotud materjali kulud.

Täiendavalt sätestab eelnõu, et kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende

kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise

sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma,

mis vastab projekti kestusele ja mida arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava

kohaselt.

Lõikes 5 määratakse, et abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele

sellised kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast

põhjendamatud või ebaolulised. Lisaks ei ole käibemaks abikõlblik kulu sh ka juhul kui see ei

ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.

Abikõlblike kulude hulka ei arvata ka tehinguid seotud isikute vahel. Seotud isikute

määratlemisel lähtutakse tulumaksuseaduse §-st 8, mille põhjal käsitletakse seotud isikutena

muu hulgas järgmisi isikuid:

 ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;

 juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia-

või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

 isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku

aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;

 juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise

õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;

 isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist,

häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

 juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja

samad isikud.

Määruse §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud

ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil

2029. aastal. Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende

tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Tootearenduse projekti

maksimaalne abikõlblikkuse periood 36 kuud.

Toetuse saajal on õigus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist sh rohkem kui 36

kuud, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud ja tingimusel,

et saavutatav tulemus haakub jätkuvalt meetme eesmärkidega ning projekti tegevused on

planeeritud lõpetada hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Projekt loetakse lõppenuks siis, kui

toetuse saaja esitatud lõpparuanne on rakendusüksus kinnitanud ning rakendusüksus selle alusel

toetuse saajale lõppmakse.

Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse maksimaalne summa ja osakaal projekti abikõlblike kulude

kogumaksumusest.

Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 500 000 eurot ja minimaalne summa 25 000

eurot.

Toetuse osakaal projekti maksumusest sõltub ettevõtja suurusest. Toetuse maksimaalsed

osakaalud on:

1) väikeettevõtjatel 45% projekti abikõlblikest kuludest;

2) keskmise suurusega ettevõtjatel 35% projekti abikõlblikest kuludest;

3) suurettevõtjal 25% projekti abikõlblikest kuludest.

Projekti elluviimisel tekkivad kulud, mida toetusest ei hüvitata, kannab toetuse saaja. Projekti

omafinantseering on toetuse saaja panus projekti nii abikõlblike kui ka mitteabikõlblike kulude

katteks. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.

Omafinantseeringu all ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsioonide või fondide antud toetusi.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

Peatükis kirjeldatakse millistele nõuetele peab vastama taotleja ja taotlus.

Määruse §-s 10 kehtestaks nõuded taotlejale.

Vastavalt määruse tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing.

Ettevõtja, kelle põhitegevus on ühes § 1 lõikes 5 toodud valdkonnas, ei kvalifitseeru toetuse

saajaks. Täiendaval peab taotlejal või temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja viimase

kahe majandusaasta keskmine müügitulu majandusaasta aruannete kohaselt iga majandusaasta

kohta olema vähemalt 200 000 eurot. Nõue tuleneb asjaolust, et arendustegevuste läbiviimine

ja hilisem toote turule toomine on ressursimahukad tegevused, mistõttu peab ettevõtja oma

eelneva tegevusega tõestama võimekust projekti ellu viia ning toetuse eesmärke ja tulemusi

saavutada. Taotlejaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja all peetakse antud määruses silmas

vaid emaettevõtet.

Lisaks ühendmääruse § 3 lõikele 2 toodud nõuetele ei tohi taotleja üle valitsevat mõju omava

isiku suhtes olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust.

Määruse §-s 11 kehtestatakse, et taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3

sätestatud nõudeid.

Määruse §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele.

Esitatud taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning

kinnitustele. Projekt panustama vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna

eesmärki. Taotlus peab sisaldama määruses nimetatud andmeid ja kinnitus, sh taotleja ja

projekti üldandmeid, taotleja kinnitust enda vastavuse kohta § 10 sätestatud nõutele, taotleja

majandusnäitajaid, teavet täiendavate toetuste saamisest projekti tegevuste elluviimiseks ning

positiivse eelhinnangu saanud projektiplaani.

Taotleja peab analüüsima, kas projektil on puutumus §3 lõikes 5 nimetatud näitajatega ning

taotluses kirjeldama tegevusi, mis aitavad kaasa näitajate ja riigi pikaajalises arengustrateegias

kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisse. Oluline on, et kõik taotlejad

mõtleks projekti koostamisel läbi planeeritud tegevuste ja riigi pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete, sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete, sh

regionaalarengu, vahelised seos ning vajadus ja võimalus negatiivseid mõjusid vähendada või

positiivseid mõjusid võimendada luues seeläbi vahetute tulemuste kõrval täiendavat

lisandväärtust ja aidates vähendada ühiskondlike lõhesid.

Projekti taotlejal peab kinnitama esitatud andmete õigsust ning seda, et projekti elluviimisel ei

riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõigusi ja järgitakse „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Määruse §-s 13 sätestatakse toetuse taotlemise kord.

Toetuse taotlemine toimub jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või toetuse

taotlemise perioodi lõppemiseni. Taotluste menetlemine toimub nende esitamise järjekorras.

Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest

annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Taotluste vastuvõtmine lõpetatakse juhul kui

registreeritud taotluste taotletav rahaline summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsust, saab vähemalt võrdseks meetme tegevuse eelarve vaba jäägiga.

Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku

poolt digitaalselt allkirjastatuna.

Määruse §-s 14 kirjeldatakse taotluse eelnõustamist.

Toetuse taotluse esitamisele eelneb rakendusüksuse eelnõustamine. Eelnõustamise käigus

selgitab rakendusüksuse kliendihaldur toetuse andmise aluseid ja horisontaalsete põhimõtetega

arvestamise nõudeid, juhib tähelepanu kavandatava taotluse võimalikele tehnilistele ja

sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks.

Eelnõustamine aitab taotlejal taotlust ja sellega seotud projekti paremini ette valmistada ja

seeläbi tagab sujuvama ja edukama projekti elluviimise ning eesmärkide saavutamise.

Eelnõustamise tulemusel annab rakendusüksus projektiplaanile positiivse või negatiivse

eelhinnangu. Eelhinnang ei taga taotluse rahuldamise otsust ja seega projektile rahastuse

saamist. Enne kui eelnõustamise käigus pole projektile positiivset eelhinnangut antud, ei saa ka

alustada toetuse taotlemist.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi ning taotluse valikukriteeriume ja

hindamise korda. Peatükk sätestab tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks, rahuldamata

jätmiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks.

Määruse §-s 15 sätestatakse taotluse menetlemise kord.

Paragrahvis kirjeldatakse, millistest etappidest koosneb taotluse menetlemise protsess ning mis

toiminguid rakendusüksus läbi viib. Taotluse menetlemise käigus võib rakendusüksus nõuda

taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või

muutmist, kui leitakse, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Taotluse

menetlemiseks on ette nähtud kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega

võib pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimiseks

või täienduste ja muudatuste tegemiseks. Juhul kui vastava tähtaja jooksul pole taotleja puudusi

kõrvaldanud, on rakendusüksusel õigus teha taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust

sisuliselt hindamata.

Määruse §-s 16 sätestatakse, kuidas ja millistel tingimustel toimub taotleja ja taotluse nõuetele

vastavaks tunnistamine.

Taotleja ja taotlus tunnistatakse rakendusüksuse poolt vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva

määruses sätestatud nõuetele. Juhul kui taotleja või taotlus tunnistatakse nõuetele

mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ilma projekti sisulise

hindamiseta.

Määruse §-s 17kirjeldatakse valikukomisjoni moodustamist.

Valikukomisjon moodustatakse rakendusüksuse poolt projektide hindamise ja valimise läbi

viimiseks. Valikukomisjoni kooseisu kooskõlastab rakendusüksus rakendusasutusega ja teeb

kooseisu kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel. Taotlemise hindamisele on õigus kaasata

täiendavaid valdkonna- või teemaeksperte. Eksperdi kasutamise korral pikeneb taotluse

menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra, millest teavitatakse taotlejat

viivitamata. Valikomisjoni liikmed ja eksperdid peavad hindamisel kinnitama oma erapooletust

ja sõltumatust ning huvide konflikti puudumist hinnatavates projektides ja taotlejatega.

Määruse §-s 18 kehtestatakse projektide valikukriteeriumid ja -kord.

Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse vastavalt järgmistele valikukriteeriumitele:

Valikukriteerium Osakaal koondhindest

1. Projekti mõju toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste

saavutamisele. Kriteeriumi abi hinnatakse projekti panust toetuse

andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju

ettevõtja majandustulemustele.

40%

2. Projekti kvaliteet, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust,

selgust ja tulemuste mõõdetavust. Täiendavalt hinnatakse projekti

ajakava realistlikust ning projekti eelarve põhjendust ja

läbipaistvust.

20%

3. Taotleja võimekus projekti ellu viia. Hinnatakse taotleja

tootearenduse alast ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise

oskust.

30%

4. Projekti panus nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade

eesmärkidesse.

5%

5. Projekt on kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega ning on selgitatud panus § 3 lõikes 5

toodud näitajate saavutamisse. Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas

lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja

aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline

võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng,

keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning regionaalareng)

eesmärkide saavutamisele ja milliste konkreetsete tegevuste kaudu

panustatakse riigi pikaajalise arengustrateegia vastavatesse

näitajasse. Näiteks, valikumetoodikas täpsustatakse, et

regionaalarengu näitajasse panustatakse ainult juhul, kui projekt

viiakse ellu väljaspool Harjumaad.

5%

Taotlust hinnatakse skaalal 0–4, taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete

kaalutud keskmisest. Valikumetoodika koostatakse rakendusüksuse poolt lähtudes

valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse rakendusasutusega,

Rahandusministeeriumi ning korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes nõustab oma

vastutusvaldkonnas Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kinnitatud

strateegilistesse sihtidesse ja põhimõtetesse panustamist. Valikumetoodika avalikustatakse

rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avanemist.

Määruse §-s 19 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord.

Taotlus kuulub rahuldamisele, kui taotlus on saanud § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumite

alusel koondhindeks vähemalt 2,50 ja mida ei ole § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumites

1–4 hinnatud hindega alla 2,00. Kuna horisontaalsetesse näitajatesse panustamine ei ole toetuse

andmise aluseks, siis juhul kui projekt ei panusta ühtegi horisontaalsesse näitajatasse (saab

vastavas kriteeriumis hindeks 0), kuulub taotlus siiski rahuldamisele, kui muudes kriteeriumites

on lävend ületatud ning koondhinne on vähemalt üle 2,50. Vastav lävend on kehtestatud juba

eelmise perioodi toetusmeetmes ning on ennast õigustanud.

Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse

tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise

tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord.

Määruse §-s 20 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui toetuse taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruses

esitatud nõudele. Vastavalt eelnõu § 1 lõikele 9 ja § 21 lõigetele 1 ja 2 jätab rakendusüksus

taotlejast sõltumata taotluse rahuldamata juhul, kui menetluses olevate taotluste rahaline maht

ületab meetme tegevuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik vastavalt

ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada.

Määruse §-s 21 kehtestatakse tingimused ja kord, kuidas toimub taotluse osaline või

kõrvaltingimusega rahuldamine.

Taotluse osalisel rahuldamisel lähtutakse ühendmääruse § 9 lõikest 1. Taotlust saab osaliselt

rahuldada üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärgid on jätkuvalt

toestatavad ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib muuta nii toetuse summat

kui ka toetatavaid tegevusi. Taotluse osalise rahuldamisega peab nõustuma taotleja. Kui taotleja

ei nõustu muudatustega või projektid eesmärgid ei ole saavutatavad, teeb rakendusüksus

taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse võib teha ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatud

juhtudel. Rakendusüksus võib tingimustega rahuldada taotluse osaliselt ka juhul, kui

omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik. Tingimusliku

rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne, kui kõrvaltingimus on

saabunud või kõrvaltingimus on täidetud..

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused ja kord.

Määruse §-s 22 kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimusi ja korda.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks peab selle algatama kas rakendusüksus või toetuse

saaja, lähtudes ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest ja korrast ning üldise grupierandi

määruse tingimustest. Näiteks on toetuse saaja kohustatud viivitamatult abikõlblikkuse perioodi

kestel taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja

soovib muuta projektis ettenähtud alategevusi või kui toetuse saaja soovib pikendada projekti

abikõlblikkuse perioodi vastavalt § 8 lõikele 5. Lisaks ühendmääruse §-s 12 sätestatud juhtudele

võib taotleja projektis teha teisi muudatusi, mis projekti üldeesmärki ei muuda. Sellisteks

muudatusteks võivad olla näiteks muudatused projekti meeskonnas, kulude jaotuses, aruannete

esitamise tähtajad.

Toetuse saaja võib teha ka teistel juhtudel muudatusi, juhul kui see on kooskõlas üldise

grupierandi tingimustega ja sellest on teavitatud rakendusüskust vähemalt ühe kuu jooksul enne

muudatuste tegemist. Juhul kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste

saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil, on rakendusüksusel õigus

keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise

otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

Määruse §-s 23 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult

kehtetuks vastavalt ühendmääruse või antud määruses nimetatud tingimustel ja juhtudel.

7. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

Määruse 6. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete

esitamine ning millised on toetuse maksmise tingimused.

Määruse §-s 24 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja

kord.

Toetuse saajal on kohustus esitada rakendusüksusele vahe-, lõpp- ja järelaruanded. Toetuse

saaja esitab aruanded e-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimustel ja tähtaegadeks. Aruannete vormid kehtestab ning teeb toetuse saajale

kättesaadavaks rakendusüksus e-toetuse keskkonnas. Vahe- ja lõpparuanded sisaldavad

peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti tulemuste saavutamise kohta ning toetuse saaja

hinnangut projekti edenemisele. Lõpparuandes tuleb anda hinnang ka tegevustele, millega

panustati Eesti 2035 põhimõtete ja näitajate saavutamisse, juhul kui taotluse koostamisel

puutumus tuvastati. Rakendusüksus kinnitab või lükkab tagasi vahearuande ja lõpparuande

hiljemalt 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest. Aruannete sisuliseks

hindamiseks võib rakendusüksus kaasata eksperte.

Projekti järelaruanne esitatakse rakendusüksuse nõudmisel. Projekti järelaruande eesmärk on

hinnata, kas projekt on saavutanud meetme eesmärgid ning kuidas on projekt panustanud

tulemusnäitajatesse või toetuse eesmärki, mida ei olnud võimalik määrata projekti lõppemisel.

Sellisteks näitajateks on teave lisandväärtuse kasv töötaja kohta või uue toote või teenuse

ekspordist saadud müügitulu. Siinkohal tuleb meeles pidada, et tootearenduse toetus katab vaid

arendusega seotud kulud, tegevused ja kulud, mis on seotud toote turule sobivaks tegemisega

ja kommertsialiseerimisega, ei ole antud projekti raames abikõlbulikud. Seega on projekti mõju

võimalik hinnata minimaalselt 2–3 aasta pärast peale selle lõppu.

Määruse §-s 25 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Toetuse makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel ehk toetuse makse tehakse tegelike kulude

alusel. Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning määruses ja

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

Üldiselt maksab rakendusüksus toetuse välja tingimusel, et abikõlblik kulu on tekkinud ehk

tegevus on ellu viidud, tekkinud kulud on ära makstud ning kulusid tõendavad dokumendid on

rakendusüksusele esitatud ja viimase poolt kinnitatud. Erandina võib teha makse toetuse

saajale, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on omafinantseeringu ulatuses tasutud. Sellisel

juhul tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele

nõutud tasumist tõendavad dokumendid 10 kalendripäeva jooksul toetuse saamisest arvates.

Rakendusüksusel on kohustus 30 tööpäeva jooksul menetleda esitatud kuludokumente.

Vajadusel on rakendusüksusel õigus kuludokumente kontrollida toetuse saaja juures. Puuduste

korral on rakendusüksusel õigus toetuse saajalt küsida kuludokumentides esinevate puuduste

eemaldamist ja selleks täiendava tähtaja määramist. Rakendusüksusel on õigus osaliselt või

täielikult maksete menetlemine peatada ühendmääruse § 33 lõikes 1 sätestatud juhul.

8. peatükk

Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja kohustusi ja õigusi ning rakendusüksuse kohustusi ja õigusi.

Määruse §-s 26 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud

ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega.

Lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele peab toetuse saaja kasutama toetust vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ning tagama projekti juhtimise ja eduka elluviimise

rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Oluline on eraldi välja tuua,

et toetuse saaja, kes ei pea järgima riigihangete seadust, esitama koos kuludokumentidega

lähteülesande ja vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt

kõigi üheliigiliste kulutuste puhul, mille maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 20 000

eurot. Juhul kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat

pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus.

Määruse §-s 27 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohutused.

Rakendusüksusel on muu hulgas õigus kontrollida projekti elluviimist ning nõuda täiendavate

andmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda

toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel

antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale

taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Lisaks on rakendusüksusel õigus

vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud

maksumuse vähenemisel.

Lisaks ühendmääruses sätestatule on peab rakendusüksus teavitama toetuse saajat vastuvõetud

otsusest, üldiselt tehakse seda koheselt peale otsuse vastu võtmist st kas samal päeval või

järgneval tööpäeval. Rakendusüksusel on lisaks kohustus säilitada vähese tähtsusega abi

andmisega soetud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates

viimasest üksikabi andmisest.

8. peatükk

Finantskorrektsioonid

Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused.

Määruse §-s 28 kohaselt juhindutakse finantskorrektsiooni otsuse tegemise ÜSS2021_2027 ja

ühendmääruses sätestatust. Finantskorrektsioone kohaldatakse juhul, kui toetuse saaja on teinud

mitteabikõlblikke kulutusi, on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt või toetuse

saaja on jätnud saavutamata projektis lubatud tulemused ja see on mõjutanud kulude

abikõlblikkust. Nimetatud juhtudel nõuab rakendusüksus toetuse osaliselt või täielikult tagasi.

3. Määruse vastavus EL õigusele

Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrused.

Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu

määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 3006.2021, lk 159–706, parandatud

ELT L 450, 16.12.2021, lk 160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16);

 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 187, 26.6.2014, lk 1—78)).

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk. 60–93,

parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74).

4. Määruse mõjud

Määrus aitab Eesti ettevõtjatel välja arendada uusi tooteid ja teenuseid ja seeläbi tõusta

väärtusahelas ja saavutada paremaid majandustulemusi. Otseselt aitab eelnõu ettevõtjatel

suurendada uutest toodetest ja teenustest teenitavat rahvusvahelist müügitulu, mis omakorda

suurendab maksulaekumisi ja seega Eesti ühiskonna üldist heaolu ja elatustaset. Eelnevat

arvesse võttes on määrusel otsene mõju majandusele.

Eelnõu sihtrühm on Eesti ettevõtjad. Ettevõtjate tegevusega võib kaasneda alati teatud määral

mõju keskkonnale, eriti tööstusettevõtjate puhul. Arendades välja tehnoloogiliselt uusi tooteid

ja teenuseid kaasneb sellega ka vajadus uuendada oma tootmisprotsesse ja –seadmeid. Uued

tootmisprotsessid ja nendeks kasutatavad seadmed on üldjuhul väiksema

keskkonnakoormusega kui eelnevate põlvkondade omad. Ühtlasi saab uute toodete ja teenuste

arendamisel vajadusel rakendada ringmajanduse põhimõtteid, mille eesmärk on toodete ja

nende materjali taaskasutus. Lisaks on määrusel positiivne mõju ka ressursside parema

väärindamise kaudu. Seega on eelnõul otsene positiivne mõju looduskeskkonnale.

5. Määruse kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele:

Projekti mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetme eesmärkide saavutamisele hinnatakse

valikukriteeriumis 1 (§ 18 lõige 1 punkt 1).

2. Projekti põhjendatus:

Projekti põhjendatust hinnatakse valikukriteeriumis 3 (§ 18 lõige 1 punkt 3).

3. Projekti kuluefektiivsus:

Projekti kuluefektiivsust hinnatakse valikukriteeriumis 3 (§ 18 lõige 1 punkt 3).

4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia:

Taotleja suutlikkust hinnataks valikukriteeriumis 2 (§ 18 lõige 1 punkt 2). Täiendavalt aitab

taotleja suutlikust projekti ellu viia tagada kehtestatav omafinantseeringu nõue.

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega:

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse

valikukriteeriumis 4 (§ 18 lõige 1 punkt 4).

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse raames antava toetuse eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondide vahenditest on

15 000 000 eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse

rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid tulusid ega lisakulusid. Määruse

rakendamiseks vajalikud tegevused viib läbi rakendusüksus.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele,

Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Lisaks esitatakse määrus arvamuse

andmiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja järgmistele ettevõtete

esindusorganisatsioonidele:

 Eesti Tööandjate Keskliit;

 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon;

 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda;

 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit;

 Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda;

 Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit;

 Eesti Elektroonikatööstuse Liit;

 Eesti Masinatööstuse Liit;

 Eesti Puitmajaliit;

 Eesti Elektritööstuse Liit;

 Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit;

 Eesti Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Liit;

 Eesti Toiduainetööstuse Liit;

 Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit;

 Eesti Meretööstuse Liit;

 Eesti Keemiatööstuse Liit.

Lisa 1 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs

Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs

Lisa 3 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht

Lisa 1 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning

ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Meede tasemel otsene seos puudub. Meede toetab ühiskonna

erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi

ning parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtluse ja

innovatsiooniga. Meetme tulemusena loob ettevõtja uue toote või

teenuse, mis aitab kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet. Meetme

tasemel on võimalik vaid tagada, et teavitustöö käigus kaastakse kõiki

huvigruppe ning kõiki taotlus koheldakse võrdselt.

Meetme käigus toetatud projektid võivad kaudselt panustada erinevate

ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes

ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute

tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid

võimalusi pakuvad. Vastava hinnangu annab iga taotleja projekti

taotluses.

Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik

Sooline võrdõiguslikkus

Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud

ettevõtteid on vähem. Sammuti tegutsevad naisettevõtjad pigem

vähem tehnoloogiapõhistes valdkondades. Naisettevõtjatel on rohkem

raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel ning kapitali

kaasamisel. Sammuti on naisettevõtjad vähem riskijulged ning nende

ettevõtted tegelevad vähem arendus ja innovatsioonitegevustega.

Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääs ettevõtlusvõrgustikele ja

ettevõtluse arendamisega seotud infole.

Antud toetust saavad taotleda kõik Eesti äriregistrisse kantud

ettevõtted, olenemata nendes töötavate füüsiliste isikute soost, sama

põhimõte kehtib ka füüsiliste isikute kohta teenusepakkujates. Toetus

on suunatud neile ettevõtjatele, soovivad arendada uusi tooteid või

teenuseid aga kes näevad nendes tegevustes suurt riski ning kellel pole

selleks piisavat kapitali. Seega aitab antud meede lahenda mõnda

eelpool nimetatud väljakutset. Kuna antud meetmega ei toetada uute

ettevõtete loomist vaid juba tegusevates ettevõtete tootearenduse

tegevuse läbiviimist, ei ole võimalik kahjuks lahendada väljakutset, et

Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud ettevõtteid. Toetusmeetme

teavitustegevuse abil on aga võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikust

võimalikest toetusmeetmetest ning julgustada naisettevõtjaid taotlema.

Antud toetusmeetme eelarves pole täiendavaid vahendeid

lisategevusteks, küll on võimalik seda teha rakendusasutuse muude

tegevuste eelarvest.

Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise

võrdõiguslikkuse teemadega, vastav hinnang antakse projekti

taotluses.

Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks.

Ligipääsetavus

Meetmel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike läbi

toetuse abil loodevate erasektori teenuste ja toodetega. Meetme

tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida ega võimalike

lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse

valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist.

Seetõttu antakse hinnang puutumuse kohta projekti tasemel taotleja

poolt taotluses.

Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalne tasakaalustus

Toetav mõju – toetuse tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade

vaheliste erinevuste vähendamisega. Valdkonna peamisteks

väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete

konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses.

Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning

inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes

tagatud ühtlasemalt. Meetme panust regionaalsete erisuste

vähendamisse mõõdetakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud

SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“.

Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on

selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes

2020.a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu

Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning

viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige

kiiremas tempos on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt Põhja-

ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3 piirkondade lähenemine on aastatel

2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti

näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on

siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi

keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2

aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%).

Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel

aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine

lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538

euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663

ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate

näitajateni jõutud ennekõike Ida-Virumaa ettevõtete lisandväärtuse

vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu

piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted.

2022. a läbiviidud analüüsi andmete põhjal 49% toetustest läks

Harjumaale, 11,5% Tartumaale, 15% teistesse maakondadesse ning

24% olid üleriiklikud ja maakondade vahelised projektid. Eeldades, et

üleriiklikud ja maakondade vahelised projektid jaotuvad sarnaselt

ülejäänud projektidega, viidi maakondlikult määratletud projektidest

65% ellu Harjumaal, 15% Tartumaal ja 20% teistes maakondades.

Detailsema analüüsi läbiviimiseks käesoleval hetkel andmed

puuduvad, kuna eelmise perioodil sama sekkumise puhul puudus

regionaalse tasakaalu edendamise põhimõtete juurutamine määruse

tegevustes, millest tulenevalt ei ole kogutud eraldi andmeid toetuse

saajate ja toetuse tegevuste mõjust regionaalse jaotumise kohta. 20 ja

enam töötajaga ettevõtetest tegutses 2021. aastal Harjumaal 57% ning

Tartumaal 11% ettevõtetest, teistes maakondades 32%. Seega on

märgatav erinevus tootearenduse toetuse jagunemise ja ettevõtete

suhtarvu vahel Harjumaa, Tartumaa ja ülejäänud Eesti vahel.

Regionaalse tasakaalu suurendamiseks peaks meetme eelarvest

jõudma väljapoole Harju- ja Tartumaad toetusi vähemalt samas

proportsioonis sihtrühma ettevõtete tegevuskohaga, või pigem isegi

rohkem.

Regionaalse arengu tegevuskava juurprobleemi „piirkondlikud

erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile“

kirjelduses tõdeti ka, et „Ettevõtlusarengu ja innovatsiooni toetus- jm

rahastamismeetmete piirkondlik jaotus on viimastel aastatel olnud

pigem ettevõtlusarengu piirkondlike erinevuste vähendamise

seisukohast soodne. /…/ Selline piirkondlik jaotus tuleb suures osas

siiski põllumajandus- ja kalandusfondi ja regionaalarengu meetmete

arvelt. /…/ Toetuste sellisele jaotusele vaatamata on ettevõtlusarengu

piirkondlikud erinevused püsinud endistviisi suured.“.

Järgnevalt on esitatud regionaalseid erisusi vähendate

sekkumisvõimaluste analüüsi tulemused:

1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine –

rakendusüksuse omategevuste ja koostöös teiste osapooltega

on võimalik paremini suunata informatsiooni ja nõustamist

väiksema taotlemisaktiivsusega piirkonda ehk väljapoole

Harju ja Tartu maakonda.

2) Võimekus arendavate tegevuste kavandamine – selleks on

eraldi meede planeeritud, tootearenduse meetme eelarves

sellisteks tegevusteks eelarvet ette nähtud pole.

3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – määruse

väljatöötamisel on arvestatud, et seatud tingimused ei kohtleks

mingil juhul ettevõtjaid ebavõrdselt. Ainus selgelt piirav

tingimus on, et ettevõtja viimase kahe majandusaasta keskmine

müügitulu majandusaasta aruannete kohaselt on iga

majandusaasta kohta vähemalt 200 000 eurot. Samas vastav

tingimus on ülioluline, et hinnata ettevõtja võimekust

tootearenduseprojekti läbi viia.

4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – probleem,

mida meede lahendab, on igas piirkonnas sarnane, seega ei ole

õigustatud piirkondlik kavandamine.

5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge

on universaalne.

6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse –

meetmes ei tehta investeeringuid ega eriprojekte.

7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas –

väljakujunenud meede, mis ei vaja piloteerimist.

8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – toetusmäärade seadmisel

lähtutakse üldise grupierandi reeglitest, kõrgemaid

toetusmäärasid mingile piirkonnale ei saa luua. Samas pole

õigustatud madalama toetusmäära seadmine kindlale

piirkonnale, kuna ka seal on ettevõtjaid, kes vajavad riigi

toetust. Siinkohal on oluline silmas pidada, et riigiabireegilitest

tulenevalt ongi tootearenduse toetusmäärad üldiselt madalad.

9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid –

taotlemine toimub jooksva taotlusvooruna ja varasem kogemus

on näidanud, et planeeritud eelarve maht on piisava, et

taotlusvooru suurema osa struktuurivahendite perioodist

avatuna hoida. Kuna toetust ei anta pingerea alusel vaid neile,

kes ületavad lävendi, ei ole ohtu, et ükski sobiv ettevõtte ja

projekt jääks rahastamata. Küll on aga oluline toetuse andmisel

seirata toetuse piirkondliku jagunemist ning kui tuvastatakse,

et jätkuvalt toetus läheb vaid kindlasse piirkonda (Harjumaa ja

Tartumaa), tuleb toetuse tingimused kohendata vastavalt, et

tagada regionaalne tasakaal.

10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine –

piirkondlik boonuspunktide andmine võib aidata projekte, mis

küll kriteeriumite lõikes ületavad lävendi aga mille koondhinne

jääb alla lävendit. Seega hindamisel regionaalse aspekti

arvestamine võib mõjuda positiivselt vähem esindatud

piirkondade projektide edukusele.

11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – kuna meetmes

on vaid üks tegevus – tootearenduse läbiviimine, ei ole

võimalik piirkonniti seda erinevalt rakendada.

Kokkuvõtlikult, kuna meetmes pole tingimusi, mis takistaks vähem

arenenud piirkondade ettevõtetel toetust taotlemast, toetus on pidevalt

avatud ning toetust antakse projektidele mitte pingerea vaid lävendi

ületamise (st kvaliteedi) alusel, tõenäoliselt enamus

sekkumisvõimalustel ei ole näha otsest mõju toetatud projektide

suhtarvu kasvule väljaspool Harju- ja Tartumaad. onkul aga omab

selget potentsiaalset mõju regionaalsete erinevuste vähendamisele

taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine väiksema

taotlemisaktiivsusega piirkondades. Selleks on planeeritud järgmised

tegevused:

-Rakendusüksus korraldab toetusmeetmete infoseminari eri

piirkondades või tagab kõigile potentsiaalsetele toetuse saajatele

võrdse ligipääsu, kasutades selleks erinevaid digilahendusi.

-Tõhustakse koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks

paremat regionaalset kaetavust ning informeeritust ja ligipääsetavust

teenustele igas maakonnas. Vajadusel nõustatakse eraldi maakondlike

arenduskeskusi toetuste osas.

-Jagatakse informatsiooni maakondlikele arendusorganisatsioonidele,

eelkõike läbi Eesti Linnade ja Valdade Liit.

-Rakendusüksus ja/või -asutus tutvustab meedet

Rahandusministeeriumi korraldatud maakondlikel infopäevadel ja

seminaridel ning jagab informatsiooni läbi asjakohaste uudiskirjade.

-Ettevõtluse- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamise käskkiri

tegevuste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud

regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevuste

osaluses regionaalset tasakaalustamatust, siis võtab elluviija selle

leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi.

Toetuse andmisega seotud põhilisi indikaatoreid (kvantitatiivseid,

näiteks toetuse taotlemise üldine aktiivsus, projektide maht,

regionaalne jaotus, teenusepakkujate jaotus ning kvalitatiivseid,

näiteks taotlejate tagasiside toetuse tingimuste, toetuse mahu ja

teenusepakkujate osas) seiratakse regulaarselt ning juhul, kui

tuvastatakse toetuse andmisega seotud kitsaskohti (näiteks madal

taotlemisaktiivsus, suurenenud regionaalsed erinevused, toetuse

eesmärkide saavutamist takistavad toetuse tingimused), viiakse toetuse

tingimustesse sisse vajalikud muudatused või kavandatakse

täiendavaid teavitus- ja nõustamistegevusi. Samuti võetakse arvesse

rakenduskava vahehindamise ning Eesti 2035 sihtidesse panustamise

hindamiste tulemusi.

Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud

sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest.

Keskkond/Kliima

Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisele. Meetme raames toetatakse projekte, mis vastavad

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast

fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima-

ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.

Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised

eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti

energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ja panustada

energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on

plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi

energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks

tuule- või bioenergia valdkonnas. Toetatakse salvestustehnoloogiate ja

komponentide ning digitaliseeritud energiasüsteemide arendamist.

Täiendavalt toetatakse lahendusi, mis aitavat energiat säästa, näiteks

energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste või nutikate ja säästlike

transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine, elektroonikakomponentide

ning -süsteemide optimeerimine.

Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel

väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja

kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka

sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust.

Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada

kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab

fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on

tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära

toormeid ning tootmises tekkivaid jäätmeid. Samuti on olulisel kohal

tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid

keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning tootmiskõrvalsaadusi-

ja jääke kasutada teisese toormena. Toetatakse ka keskkonnasõbralike

toodete ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide

tootmist.

Digilahendused igas valdkonnas fookusvaldkonna üldine eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua,

pakkuda ja kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada

andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada

turvaline küberruum. Antud fookusvaldkonnas toetatakse muuhulgas

projekte ja tegevusi, mis loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid

energeetikas, ehituses ja transpordis ning mille eesmärk on parendada

elukeskkonda ja vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa

kliimaeesmärke. Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks

intelligentsed transpordisüsteemid (optimeerimine, ressursside parem

kasutamine), intelligentsed tänavavalgustused, robotiseerimine ja

automatiseerimine, arukad energiavõrgud.

Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside

heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid.

Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus.

Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs

Rakenduskava DNSH analüüsi (lk 15-16)3 järeldus oli, et meetmel 21.1.1.1. „Ettevõtete TAI-

mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada

ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist.

Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH analüüs on täiendavalt toodud järgmises

tabelis:

Kas meede võib

potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid

keskkonnaeesmärke

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste

leevendamine

X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

teenuste ja toodete arendamine võib tuua

kaasa teatud määral kasvuhoonegaaside heite

tõusu, mis tuleneb kohapeal täiendavate

toodete tootmisest või teenuse kasutamisest.

Samas nagu lisas 1 on toodud, siis enamus

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondi

toetavad selliste toodete, teenuste ja

tehnoloogiate arendamist, mille eesmärk on

majandustegevuse põhjustatud

kasvuhoonegaaside heite vähendamine.

Kliimamuutustega

kohanemine

X Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside

säästev kasutamine ja

kaitse

X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

teenuste ja toodete arendamine lähtub

ressursisäästlikkusest. Nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondades on

samuti välja toodud, et läbivalt toetatakse

tegevusi, mis aitavad kaasa ressursside

säästlikumale kasutamisele.

Ringmajandus, sh

jäätmetekke vältimine ja

kaitse

X Meetmel on otsene positiivne mõju

ringmajandusele ning jäätmetekke

vältimisele ja kaitsele. Nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonna

ressursside väärindamine üheks

alamtegevuseks on teisese toorme ja jäätmete

väärindamine. Alamtegevuse eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni

ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke

ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt

ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes

nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele

ning võimendades bio- ja ringmajandust.

3 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z

Reostuse vältimine ja

kontroll (õhk, vesi ja

maapind)

X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

toodete ja teenuste arendamine aitab

vähendada reostuse võimalusi, samuti on

fookusvaldkondade teekaartide koostamisel

välja toodud ühe fookusteemana

tehnoloogiate arendamine, mida kasutatakse

õhu, vee ja maapinna seiramiseks.

Bioloogilise

mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

X Otsene negatiivne mõju puudub. Jällegi on

nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondade eesmärkide ja toetavate

tegevuste valimisel lähtud põhimõtetest, et

loodavad tehnoloogiad, tooted ja teenused

peavad toetama bioloogilise mitmekesisuse,

ökosüsteemi kaitse ja taastamisega.

Kokkuvõtlikult, antud meetme rakendamine ei põhjusta olulist kahju keskkonnale. Pigem on

meetmel kaudne positiivne mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele, kuna aitab kaasa uute

toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisele, mis on ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning

kasutavad tootmisel tekkivaid kõrvalprodukte või tootmisjäätmeid teisese toormena.

Lisa 3 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail)

EELNÕU

09.01.2023

MÄÄRUS

Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-

mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte

arenguprogramm“ alategevuse „Ettevõtja tootearendusprogramm“ elluviimiseks toetuse

andmise tingimusi ja korda.

(2) Määrus panustab rakenduskava prioriteeti „Nutikam Eesti” erieesmärgiga (i) „Teadus- ja

innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine“ ja on suunatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

(TAIE) arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmisele.

(3) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid. Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a

otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035)

aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“

eesmärkide saavutamisse.

(4) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008)

avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete

ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102);

2) müügi vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud

mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;

3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);

4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120);

5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);

6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);

7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja

juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus)

ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);

8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008

jagu N 782);

9) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja

tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 20008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud

naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19).

(5) Määruse alusel antav toetus on teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi TA tegevus) antav

abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L

187, 26.06.2014, lk 1–78)) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 25 mõistes ja sellele

kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(6) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,

millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse

tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

(7) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel,

ega raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.

(8) Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid

esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027

§ 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

(9) Toetust antakse ja kasutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr

55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus).

§ 2. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I

artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;

2) nutika spetsialiseerumise fookusvaldkond on digilahendused igas eluvaldkonnas,

tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud

energialahendused;

3) projektiplaan on tootearenduse tegevuskava, mis sisaldab oodatavaid tulemusi, toote

tootmisesse viimise või teenuse pakkumisega alustamise analüüsi, turustamise plaani,

ekspordipotentsiaali analüüsi ja ekspordiplaani, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja

majandusnäitajate prognoosi;

4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele;

5) tootearendus on uue või oluliselt muudetud toote või teenuse arendamine üldise grupierandi

määruse artikli 2 punkti 86 tähenduses;

6) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2

ja 3 sätestatud kriteeriumitele.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on aidata ettevõtjal kasvatada uue või oluliselt muudetud toote

või teenuse ekspordist saadud müügitulu. Uus või oluliselt muudetud toode või teenus peab

panustama vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda.

(2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus

või oluliselt muudetud toode või teenus.

(3) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitaja saavutamisse:

1) toetatavad ettevõtjad;

2) toetustega toetatavad ettevõtjad.

(4) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:

1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust;

2) ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad;

3) väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatel on suurem lisandväärtus töötaja kohta.

(5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste horisontaalsete

näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest;

5) ressursitootlikkus.

§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse

korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse

korraldusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 5. Vaidemenetlus

(1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse

esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.

(2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus.

(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte

elektrooniliselt.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused

Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 sätestatud eesmärgile, tulemuse,

väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse ja mille raames viiakse läbi tootearendus.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse

rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlbliku kulu eest tasutakse projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui

31. augustil 2029. a.

(3) Abikõlblikud on järgmised §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärgi, tulemuse, väljund- ja

tulemusnäitajate saavutamiseks ning §-s 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud

vastavalt §-s 9 sätestatud toetuse maksimaalsele summale ja osakaalule, osakaaludele

abikõlblikest kuludest ja taotluse rahuldamise otsusele:

1) projektiga seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1,

4, 5 ja 6 ning üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis a sätestatule;

2) projekti abikõlblikkuse perioodil soetatud vahendite ja seadmete kulud proportsionaalselt

nende kasutusajale projektis;

3) taotlejast sõltumatult isikult turutingimustel ostetud või litsentsitud teadusuuringu, teadmiste,

informatsiooni hankimise, intellektuaalomandi omandamise, nõustamisteenuse ning

projekteerimise ja insenertehniliste lahenduste väljatöötamise, prototüübi valmistamise, katsete

ja testidega seotud kulud;

4) materjali ja tarvikute kulud.

(4) Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete

kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud

amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti

kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.

(5) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele:

1) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu;

2) käibemaks;

3) muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast

põhjendamatud või ebaolulised.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,

millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud

tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a.

(3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste

elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

(4) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 36 kuud.

(5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja

tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning

projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Abikõlblikkuse perioodi

pikendamisel võib ületada lõikes 4 sätestatud perioodi kestust. Pikendamisel võib

abikõlblikkuse periood ületada käesolevas paragrahvi lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse

perioodi kestust.

(6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale

viimase väljamakse teinud.

§ 9. Toetuse maksimaalne summa ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 500 000 eurot.

(2) Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 25 000 eurot.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest on:

1) väikeettevõtjast toetuse saajal 45 protsenti;

2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal 35 protsenti;

3) suurettevõtjast toetuse saajal 25 protsenti.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle enda või temaga valitseva

mõju kaudu seotud ettevõtja viimase kahe majandusaasta keskmine müügitulu majandusaasta

aruannete kohaselt on vähemalt 200 000 eurot.

(2) Taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud sundlõpetamis-,

likvideerimis- või pankrotimenetlust.

§ 11. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastama järgmistele

nõuetele ning sisaldama järgmiseid andmeid ja kinnitusi:

1) taotluses sisalduv projekt peab panustama vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkonna eesmärki;

2) taotleja ärinimi, äriregistri kood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress;

3) teavet selle kohta, kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või

suurettevõtja;

4) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;

5) projekti nimi, taotletava toetuse summa, projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused;

6) projekti eelarve;

7) projekti algus- ja lõppkuupäev;

8) tegevused § 3 lõikes 5 toodud näitajatesse panustamiseks ja riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa

aitamiseks, juhul kui projektil on tuvastatud nendega puutumus;

9) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 sätestatud nõuetele;

10) taotleja taotlemisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole kättesaadav

äriregistris;

11) taotleja kasumiaruanne ja bilanss jooksva aasta viimase kvartali seisuga;

12) teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või

välisabi vahenditest;

13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

14) eelnõustamise käigus positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan;

15) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

16) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud

põhiõiguseid.

(2) Taotluses peab sisalduma kinnitus, et projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega vältimaks kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning et projekt vastab

keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaselt ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 13. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt. Taotluseid menetletakse nende esitamise järjekorras.

(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise

eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

(3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve

vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise.

§ 14. Eelnõustamine

(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise, mille tulemusena annab

rakendusüksus projektiplaanile eelhinnangu.

(2) Eelnõustamise käigus esitab taotleja e-kirja teel rakendusüksuse etteantud

vormil projektiplaani. Eelnõustamise käigus rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid,

juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning

annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Rakendusüksus annab eelnõustamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui

projektiplaan vastab §-s 3 nimetatud eesmärgile ja tulemusele.

(4) Positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 15. Taotluse menetlemine

(1) Rakendusüksus registreerib ja vaatab läbi esitatud taotluse. Taotluse läbivaatamise käigus

kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja esitatud koos kõigi nõutavate lisadega

ning kas taotleja vastab nõuetele.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest

rakendusüksusele. Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja taotluse e-toetuse

keskkonnas kinnitab.

(3) Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni

kümne tööpäeva võrra.

(4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ei ole lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 16. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus

vastavad käesoleva määruse nõuetele.

(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ja taotlus ei vasta lõikes 1 sätestatud nõuetele.

§ 17. Valikukomisjoni moodustamine

(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, mille koosseis on

eelnevalt kooskõlastatud rakendusasutusega. Rakendusüksus teeb valikukomisjoni kooseisu

kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel.

(2) Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluste hindamiseks täiendavaid eksperte. Eksperdi

kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja

võrra. Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata.

(3) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust

hinnatavatest projektidest ja taotlejatest.

§ 18. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel,

mille osakaalud koondhindest on järgmised:

1) 40 protsenti koondhindest moodustab projekti mõju toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste

saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste

täitmisse ja projekti mõju ettevõtja majandustulemustele;

2) 20 protsenti koondhindest moodustab projekti kvaliteet, milles hinnatakse projektiplaani

realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust, ajakava realistlikkust ning projekti eelarve

põhjendatust;

3) 30 protsenti koondhindest moodustab taotleja võimekus projekti ellu viia, milles hinnatakse

taotleja tootearenduse alast ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust;

4) viis protsenti koondhindest moodustab projekti panus nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkonna eesmärkidesse;

5) viis protsenti koondihindest moodustab projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 3 lõikes 5 toodud näitajate saavutamisse.

(2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub

valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(3) Hindamine viiakse läbi vastavalt rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodikale.

Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest.

Valikumetoodika kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega.

(4) Rakendusüksus avalikustab enne taotlemise avanemist valikumetoodika rakendusüksuse

veebilehel.

§ 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis:

1) on § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;

2) ei ole § 18 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud madalamat

hinnet kui 2,00.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse

tingimusi.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule

projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord.

§ 20. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses esitatud

nõudele.

§ 21. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et

projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja

nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

(2) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või

täitmist. Kui rakendusüksusel ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist või

andmeallikast, esitab vastava teabe toetuse saaja.

(3) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes

ühendmääruse § 9 lõikest 2.

(4) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse

ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste

muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus

taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Ühendmääruse § 12 lõikes 2 sätestamata juhtudel ja kui see on kooskõlas üldise grupierandi

määruse tingimustega ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ei muutu,

võib toetuse saaja teha projektis muudatusi, teavitades sellest rakendusüksust.

(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava

muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi tõenäoliselt võimalik saavutada või

tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärkidele.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise taotluse saamist. Kui muutmistaotluse menetlemisel avastatakse puuduseid või

vajatakse lisainfot, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja antakse lisainformatsiooni

esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb muutmistaotluse menetlemise tähtaeg.

§ 23. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse

otsusega, kui esineb vähemalt üks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes 7

sätestatud alus või kui:

1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta

toetust ettenähtud tingimustel;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2029. aasta 31. augustiks.

7. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimustel rakendusüksusele. Toetuse saaja esitab järelaruande rakendusüksuse nõudmisel

kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppemist.

(2) Aruandeperioodi kestus ning aruannete esitamise tähtpäevad sätestatakse taotluse

rahuldamise otsuses.

(3) Projekti vahearuandes kajastatakse senised tulemused ja hinnang projekti edenemise kohta,

tehtud tööd ja ning eesseisvad tegevused.

(4) Projekti lõpparuanne sisaldab andmeid projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas

tehtud töid, teavet Eesti 2035 põhimõtetesse ja näitajatesse panustamise kohta ning hinnangut

projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.

(5) Projekti järelaruanne sisaldab teavet uue toote või teenuse müügikäibe ja ekspordi kohta

ning hinnangut projekti tulemuste kasutuselevõtu kohta.

(6) Vahe-, lõpp- ja järelaruannete vormid kehtestab rakendusüksus.

(7) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab tagasi 30 tööpäeva jooksul

selle rakendusüksusele esitamisest.

(8) Rakendusüksus võib kaasata vahearuande ja lõpparuande hindamiseks eksperte.

§ 25. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõikele 1 tasutud kulude

alusel.

(2) Toetuse maksmisel lähtutakse määrusest ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete

tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(3) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult

raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekandega

tasutud kuludega, välja arvatud § 7 lõike 3 punktis 2 nimetatud vahendite ja seadmete

kasutuskulud, mida arvutatakse amortisatsiooniarvestuse kaudu.

(4) Toetuse maksmise eelduseks on:

1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine

vähemalt omafinantseeringu ulatuses;

2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende

koopiate esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

(5) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema käibemaksuta vähemalt 100 eurot.

(6) Rakendusüksus menetleb kuludokumente 30 tööpäeva jooksul alates nende esitamisest

rakendusüksusele. Rakendusüksus võib kuludokumentide kontrolli teostada ka toetuse saaja

juures kohapealse kontrolli raames.

(7) Juhul kui menetlemisel ilmneb puudusi kuludokumentides, mida ei ole võimalik

menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus vastavalt ühendmääruse

§ 33 lõikele 2 puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja.

8. peatükk

Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 26. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses

sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele järgmisi

kohustusi:

1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;

2) tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud

tähtaegade ja tingimuste kohaselt.

§ 27. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:

1) teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli;

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;

3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist

ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui

toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027-s, selle alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või

kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;

5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti

maksumuse vähenemisel;

6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt

halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;

7) teostada muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid.

(2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:

1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest;

2) kontrollib projekti elluviimist;

3) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava

ülevaate;

4) säilitab riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega

kümme aasta jooksul alates viimase üksikabi andmisest;

5) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust

ning edastab aruande rakendusasutusele;

6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;

7) koostab toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja avalikustab need;

8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest.

9. peatükk

Finantskorrektsioonid

§ 28. Finantskorrektsioonid

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30

ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

Lisa 3

Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Põhiõiguste

harta jaotis Põhiküsimused Harta artikkel

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu

hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega

I jaotis -

"Väärikus" Inimväärikus 1 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete

on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest

(artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule.

Õigus

isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Piinamise ning

ebainimliku või alandava

kohtlemise või

karistamise keeld

4 15

Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja

karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või

väärikust alandavalt kohelda.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. Riive puudub

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba

tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja

arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku

tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras

peab tegema süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabadused”

Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise,

vägivalla ja väärkohtlemise eest

(artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine 7 22 Eraelu puutumatus

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190

11

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma

arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks

kasutamiseks levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid,

arvamusi, veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus 12

§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata

rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.

Kunsti ja § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused

on vabad. Riive puudub

teaduse vabadus Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses

ettenähtud piires autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabadus ja õigus

teha tööd 15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Ettevõtlusvabadus 16 § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda

ettevõtlusega

Õigus omandile 17 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt

kaitstud

Õigus varjupaigale 18

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS

Õigus kaitsele

tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist

välja saata ega takistada Eestisse asumast.

Orjapidamise ja

sunniviisilise töö keeld 5 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele 6 16, 17

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja

hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise

tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Riive puudub Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Õigus abielluda ja luua

perekond 9 23 Kodu ja perekonna austamine

13

Mõtte-,

südametunnistuse- ja

usuvabadus

10

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja tootearenduse toetuse

andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

III jaotis

„Võrdsus”

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi

ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude

veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse

seisundi või muude asjaolude tõttu.

(artiklid 20–26)

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210

11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse sättumuse

alusel. Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja

meeste võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega

inimeste ligipääsetavuse osas programmide

ja projektide kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis

Riive puudub

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse,

individuaalse autonoomia, sealhulgas

vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus

ühiskonnas;

Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega

inimeste tunnustamine inimeste

mitmekesisuse ja inimkonna osana;

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus 22 (e) võrdsed võimalused;

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;

Eakate õigused 25

(h) austus puuetega laste arenevate võimete

vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Artikkel 4 - Üldkohustused

Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine

Artikkel 9 – Juurdepääsetavus

Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime

Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus,

vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka

täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks

ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on

talle ohtlik, segab koolis käimist või on

kahjulik tema tervisele ja arengule.

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

Puuetega inimeste

integreerimine 26 30

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Töötajate õigus olla

ettevõttes informeeritud

ja ära kuulatud

27

Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku

seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei

aKehtiv), mis reguleerib töötajate

usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate

ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja

töötajatega.

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Head ja õiglased

töötingimused 31

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Kollektiivläbirääkimiste

ja kollektiivse

tegutsemise õigus

28

PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja

liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud võivad oma

õiguste ja seaduslike huvide eest seista

vahenditega, mida seadus ei keela.

Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid 29

32

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral 30

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Toetuse andmise tingimuste lisas 1

toodud analüüsile tuginedes meetme

tasandil puutumust ja võimalikku

riive ohtu ei ole, projekti tasandil

seatakse §-s 12 taotlejale nõue tagada

põhiõiguste hartas ja puuetega

inimeste õiguste konventsioonis

toodud õigustega arvestamine.

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus.

Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on

töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas

vanema või tööinspektori luba.

(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus

ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi

kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile

vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja

puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse

hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on

riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole

all.

PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja

looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta

on keskkonnale tekitanud.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035

raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded

TATis ja analüüs seletuskirjas.

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab

rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes

on saanud kaheksateist aastat vanaks.

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

32

Perekonna- ja tööelu 33

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Võimalus kasutada üldist

majandushuvi pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

Tervishoid 35 25 Tervishoid

Keskkonnakaitse 37

Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS

41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5

kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette

nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.

42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul

on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja kohalikes

omavalitsustes ning riigi ja kohalike

omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega.

HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas

menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis

säilitatavate asjas tähtsust omavate

dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel

valimistel

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Õigus heale haldusele

Õigus pöörduda Euroopa

ombudsmani poole 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv

Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute

poole. Vastamise korra sätestab seadus

Liikumis- ja elukoha

valiku vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis,

on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

Riive puudub

Õigustutvuda

dokumentidega

Riive puudub

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Diplomaatilisele ja

konsulaarkaitsele 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse

kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka

välisriikides.

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

§ 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele.

Toetuse andmise tingimuste lisas 1 ja

2 toodud analüüsile tuginedes

meetme tasandil otsene negatiivne

mõju puudub ning projektide tasemel

on oodata pigem positiivset mõju.

Projekti tasandil seatakse §-s 12

taotlejale nõue projekti elluviimisel

järgida „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtet keskkonnaeesmärkide

saavutamiseks.

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla

anda ega karistada teo eest, milles teda

vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

Süütuse presumptsioon

ja kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi

olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse

põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti

õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi

ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta

on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

50 13 Riive puudub

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Korruptsioon ja huvide konflikt

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm

dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks

ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata

teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse

osas on võimalik infot küsida elluviijalt.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar.

Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori

määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole

tugineti.

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või

grupierandiga hõlmatud riigiabiga.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)

olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale

tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest

finantsallikast.

Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-

le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid

maandamismeetmeid.

Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,

kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks

topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste

rahastajatega regulaarselt….(kuidas)

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Keskkonnamõjudega ei ole

arvestatud

Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse

kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)

arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning

kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue

kliimakindluse tagamiseks.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord“

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0

Risk puudub

1

Madal risk

Toetuse saajal on

strateegia/tegevuskava (või muu

dokument), kus on põhimõtted kirjas ja

mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi

koostaja/ toetuse saaja viib läbi

regulaarselt selleteemalisi koolitusi.

Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole efektiivne -

toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised

koolitused, kuid need pole regulaarsed.

TATis (või TAT seletuskirjas) on

viidatud korruptsiooniseadusele või

muude tingimustega on risk maandatud.

Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud

riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA-

l on olemas analüüs.

Võib esineda grupierandiga hõlmatud

riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise

esitamisega seonduvad

protseduurireegleid, mis on sätestatud

konkurentsiseaduse §-s 34².

Hinnatavale meetmele sarnase sisuga

EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid

ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus

ja/või raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid

kulude jaotamise osas.

HINNANG

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad asutused

ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid

või riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kelle

hangete läbiviimise eest vastutab vastav

riigiasutus, kellel on antud ülesanne

riigihangete läbiviimiseks

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub (meede ei

mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme

meede). Projekti tasandil ei ole vaja

DNSH hindamist läbi viia. Pole

tegemist taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et eelduslikult oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub, kuid on toodud

välja soovitused keskkonnamõjude

ennetamiseks, mis on nõudena

kehtestatud käskkirjas/määruses,

välistamaks toetavate projektide vastuolu

DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole

projekti põhiselt DNSH hindamise läbi

viimine. Pole tegemist

taristuinvesteeringuga.

KOONDHINNANG 9

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord“

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

2

Keskmine risk

3

Kõrge risk

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole kirjas

asutusesisestes dokumentides või

teadaolevalt on esinenud juhtumeid

viimase 2 aasta jooksul.

Selliseid põhimõtteid strateegias (või

muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või

TAT koostajal puudub sellekohane info.

TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole

viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole

selgelt välja toodud tingimusi, millega

saab vältida huvide konflikti ja

korruptsiooni.

3

Võib esineda riigiabi või VTA ja

määruses (seletuskirjas) on selged

juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse

ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.

Võib esineda riigiabi või VTA või

grupierandina antav abi, kuid määruses

või seletuskirjas puuduvad juhised nende

hindamiseks (puudub analüüs või

puuduvad selged viited esinemise kohta)

ning puuduvad hinnangud ergutava mõju

aspekti osas

3

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esiatatud kuludokumendi

loetelu alusel (ei kasutata

kindlasummalist makset ega

ühikuhindasid).

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset

infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse

infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik

kontrollida dokumendipõhiselt

(kasutatakse kindlasummalist makset või

ühikuhindasid)

3

HINNANG

Max.

SKOOR

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad

hankeid läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel puudub

riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on

õigusaktiga kehtestatud kohustus

ostu/teenuse riigihangete registris

avaldamine

Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised

isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad keskkonnariskid, mille

maandamiseks või ennetamiseks on ette

nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on

on läbi viia projekti tasandil hindamine.

Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või

samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad olulised keskkonnariskid,

mille maandamiseks on ette nähtud

leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad

tegevused on erinevad ning on risk, et

meetme hinnang ei ole piisavalt detailne

välistamaks DNSH põhimõtetega

vastuolu. Vajalik on projekti tasandil

DNSH hindamine. Tegemist on

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

3

Kokku skoor 15

keskmine risk

Antud juhul on tegemist avatud taotlusvooruga ja meil puudub

ülevaade potentsiaalsete taotlejate strateegiast/tegevuskavast

korruptsiooni ennetamise ja huvide konfliktide teemal.

Toetuse saaja on eraõiguslik juriidiline isik. Toetuse saaja poolt

toetuse kasutamisel ei ole korruptsioon asjakohane (oleks sel juhul,

kui toetuse saajaks oleks riigiasutus, sest korruptsioon seondub

ametiisikute tegevusega).

Huvide konflikt on maandatud ka toetuse saaja tasandil, kuna

ühendmääruse § 11 on kehtestatud ostumenetlusele kindlad reeglid,

mis välistavad huvide konflikti.

Kulude kontrollimise raames kontrollitakse, kas abikõlbulikkuse

nõuded on täidetud.

1

Määruse § 1 lõikes 5 sätestatakse, et toetus on Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 alusel antav riigiabi ning seletuskirjas

asjakohased täpsustavad selgitused. Sh sätestatakse määruses lõikes 7

ja 8 riigiabist lähtuvad tingimused, millal määrust ei kohaldata.

2

Meetmed, mille eesmärk on toetada ettevõtete tootearendust või millle

puhul tootearendus on abikõlbulik tegevus:

-Ettevõtja rakendusuuringud (RE, SF)

-Ettevõtte arenguprogramm (SF)

-Tootearenduse toetus „Eurostars“ (RE)

-Euroopa horisondi partnerlus „võtmetähtsusega digitehnoloogiad“

(RE)

-ESA valikprogrammid (RE)

-Ida-Viru ettevõtluse teadmus-mahukuse kasvatamine (ÕÜF)

-Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (ÕÜF)

Määruse § 12 punkt 12, kus küsitakse taotleja kinnitust, et pole

taotlenud toetust samal ajal teistest EL või RE allikatest samale

tegevusele.

2

Hinnatud

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad.

Määruses § 26 lõige 2 tingimused taotlejatele, kes ei ole hankijad

riigihangete seaduse tähenduses. Seletuskirjas on kirjeldus, kuidas

toetuse saajad, kes ei pea järgima riigihanke seadust, peaksid

hinnapakkumisi võtma.

3

Määruses on esitatud nõue taotlusele § 12 lg 1 punkt 17, mille

kohaselt peab taotlus sisaldama kinnitust, et projekt on kooskõlas „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttega vältida kahju keskkonnaeesmärkide

saavutamisele ning projekt vastab keskkonnaalastele õigusaktide

nõuetele.

Määruse DNSH analüüs leitav seletuskirja lisas nr 2.

1

9

Määruse § 23 lg 1 viidatud ühendmääruse §

11 nõuetele.

Seletuskirjas on riigiabiga seonduvad

selgitused.

Määruse § 12 punkt 12, kus küsitakse

taotleja kinnitust, et pole taotletud toetust

samal ajal teistest EL või RE allikatest

samale tegevusele. Rakendusüksuse

kliendihaldurid kontrollivad, kas vastav

ettevõte pole varem toetust saanud (kui jah,

milleks).

Ettepanekud riski maandamiseks ja

kontrollifookuse suunamisel

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

Määruses § 26 lõige 2 tingimused

taotlejatele, kes ei ole hankijad riigihangete

seaduse tähenduses. Seletuskirjas on

kirjeldus, kuidas toetuse saajad, kes ei pea

järgima riigihanke seadust, peaksid

hinnapakkumisi võtma.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Keskkonnaministeerium

31.01.2023 nr 18-3/2022/613-1

Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise

tingimused ja kord

Austatud minister

Esitame ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise

tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele

ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ning ettevõtete

esindusorganisatsioonidele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) määruse eelnõu koos lisadega;

2) määruse seletuskiri;

3) riskihindamise tabel.

Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit

Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Eesti Masinatööstuse Liit

2 (2)

Eesti Puitmajaliit

Eesti Elektritööstuse Liit

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit

Eesti Meretööstuse Liit

Eesti Keemiatööstuse Liit

Mikk Vahtrus

625 6389 [email protected]