Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu Kantselei

[email protected]

15.06.2026 nr 2-4/2151-1

Vastuskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saadab täpsustavad vastused küsimustele, mis

esitati 3. juunil töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muutmise ning sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) esimese lugemise käigus.

 Töötervishoiu käsitlus esmatasandi tervishoiu raames (Peeter Ernitsa ja Helmen

Küti küsimused)

Personalijuhtimise Ühing PARE on tõepoolest teinud ettepaneku kujundada töötervishoiu

korraldus ümber nii, et kohustuslik tervisekontroll oleks selgem, kulutõhusam ja paremini

integreeritud perearstisüsteemiga.

Selgitame, et töötervishoid on osa esmatasandi tervishoiust. Esmatasandi tervishoid kuulub

Sotsiaalministeeriumi pädevusalasse. Sotsiaalministeeriumil on 2026. aastal kavas välja

töötada töötervishoiu arengusuunad, kus muu hulgas analüüsitakse töötervishoiu rolli

esmatasandi tervishoius. Seega arutelud sellel teemal jätkuvad Sotsiaalministeeriumi

eestvedamisel. Käesoleva eelnõu (SE 888) fookuses nimetatud teema ei ole ja seetõttu ei ole ka

sellel teemal muudatusi kavandatud ega ettepanekuga arvestatud. Tegemist on olulise

küsimusega, mis eeldab põhjalikumat analüüsi ja osapoolte kaasatust läbirääkimistel.

 Töötaja joobe kontrollimise regulatsioon – kuidas saab tööandja töötaja joovet

kontrollida? (Peeter Ernitsa küsimus)

Esmalt tuleb rõhutada, et joobe kontrollimiseks töökeskkonnas peab tööandja kehtestama

sisekorra ja tutvustama seda kõikidele töötajatele. Eelnõu näeb oma sõnastuses ette, et töötaja

alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist (edaspidi

joove) võib tööandja kontrollida põhjendatud kahtluse korral. Kui töötaja tööülesanded

hõlmavad suurema ohu allika valitsemist või kui töötaja viibib suurema ohu allikaga seotud

töökeskkonnas, ei pea tööandjal olema töötaja kontrollimiseks põhjendatud kahtlust.

Seega annab eelnõu kaks võimalust joobe kontrollimiseks:

1) põhjendatud kahtluse korral (inimesel esinevad väliste tunnuste põhjal joobe märgid) või;

2) kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika valitsemist või kui töötaja viibib

suurema ohu allikaga seotud töökeskkonnas (sellisel juhul saab tööandja kontrollida töötajat

ohutuse tagamise eesmärgil ilma, et esineksid välised joobe tunnused).

Küsimuses toodud näites, kui töökeskkonda saabub kolleeg, kes on eelduslikult väliste tunnuste

põhjal silmnähtavalt joobes (nt häiritud on kõne, liikumine, reaktsioonivõime, esineb ainele

omane eripärane lõhn jne), saab tööandja kontrollida töötaja joovet eeldusel, et tööandja on

joobe kontrollimise kehtestanud oma sisekorraga. Tööandja kehtestab sisekorras, milline on

2

protseduur kui töötajal tuvastatakse joove ja mis tagajärg sellele järgneb.

 Milline oli ametiühingute tagasiside eelnõule ja kuidas sellega on arvestatud?

(Helmen Küti küsimus)

Me täname ametiühinguid esitatud tagasiside eest! Ametiühingute Keskliidu peamine

tagasiside puudutas töötaja joobe kontrollimise regulatsiooni, töötervishoiuteenuse korraldust,

tööohutusega tegelevate töötajate esindajate valimist ning Tööinspektsiooni teavituskohustusi.

Mitmete ametiühingute ettepanekutega saime arvestada, nt arvestasime ettepanekuga jätta

eelnõust välja töötajate trahvimise võimalus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisel,

samuti täiendasime joobe kontrollimise sätet ning lisasime täiendavaid selgitusi eelnõu

seletuskirja.

Mittearvestatud ettepanekute puhul selgitasime, et muudatused ei halvenda töötajate ohutust,

esindatust ega kaitstust töökeskkonnas. Näiteks ei mõjuta vahetult töötajate ohutust

Tööinspektsiooni teavituste ära kaotamine, paindlikum töötajate esindajate valimise kord ning

paindlikum töötervishoiuteenuse korraldus. Küll aga on muudatustega võimalik tagada

tööandjale suurem paindlikkus ja otsustusvabadus oma ettevõttes tööohutuse teemadega

tegelemisel.

 Kas ettevõtte juhatuse liikmeid, kes ei ole töötamise registrisse kantud, loetakse

töötajateks? (Arvo Alleri küsimus)

Kui ettevõtte juhatuses on näiteks kolm juhatuse liiget, kellest üks on töötamise registrisse

(TÖR) kantud töötajana ja kaks ei ole, siis neid juhatuse liikmeid ei käsitleta töötajatena.

Riigikohtu kehtiva praktika kohaselt ei ole juhatuse liige automaatselt töötaja, kuivõrd

äriühingu juhtimine ei ole töö tegemine töölepingu seaduse mõistes, kus töötaja asub tööandja

alluvussuhtes. Juhatuse liiget loetakse töötajaks, kui tal on olemas tööleping ettevõttega ja ta

on kantud TÖR-i.

Lisaks selgitame, et eelnõuga välistatakse TTOS-i kohaldamisalast vaid sellised ettevõtted, kus

ainus töötaja, osanik ja juhatuse liige taandub kõik ühele isikule. Kui ühingus on rohkem

osanikke või juhatuse liikmeid, siis kohalduvad TTOS sätted vastavalt kehtivale korrale ehk

selline ettevõte välistuse alla ei lähe.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Dana Kadanik

[email protected]

3