Selgituste küsimine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamise menetluses

Tere,

alustuseks kinnitame veelkord, et oleme jätkuvalt huvitatud riigi poolt omandatavate äralõigete vahetamisest riigi maareservis oleva sobiliku kinnisasja (vahetusmaa) vastu ning avaldame siirast kahetsust, et läbirääkimised ei ole siiani mõlemat poolt rahuldava konstruktiivse lahenduseni viinud.

Läbirääkimiste käigus oleme mitmel korral esitanud ettepaneku riigi maaserervist meie hinnangul vahetusmaaks sobiva ning sh KAHOS §24 sätestatud kriteeriumitele ning samas kirjeldatud kinnisasja vahetamise põhimõttele vastava vahetusmaa kohta, kuid seni oleme kahjuks saanud eitavad vastused.

Meie hinnangul on Teiega sobiliku vahetusmaa leidmisel peetavate läbirääkimiste käigus Teie poolt antud vastukäivad seisukohti:

Seejuures on Teie antud ja/või edastatud eitavate seisukohtade põhjendamisel antud  ka vastukäivad seisukohti:

• * 07.10.2025 kirjas olete asunud seisukohale, et Ringtee 20 maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjast tehtava äralõike vahetusmaaks ei sobi Elva metskond 40 maatulundusmaa sihotstarbega kinnisasjast moodustatav vahetusmaa seetõttu, et Ringtee 20 kinnisasja juhtotstarve on üldplaneeringu kohaselt segakasutusega äri- ja teeninduse maa-ala;
• * 21.05.2026 kirjas osundate seevastu Maa- ja Ruumiameti poolt eitavale vastusele põhjenduseks antud seisukohale, et seaduse eesmärk ei ole “anda maatulundusmaa vastu, mille juhtostarve üldplaneeringus on küll segakasutusega äri- ja teenindusmaa nagu Ringtee 20 kinnisasjal on, tootmismaad”;

Samuti ei saa nõustuda Teie 21.05.2026 kirjas osundatud Maa- ja Ruumiameti seisukohaga, justkui välistaks vahetatava (e riigile omandatava) ja vahetusmaa võrreldavuse maatükkide erinev ühikuhind – KAHOS §24 lg 4 teises lauses osundatu kohaselt on vahetatavate kinnisasjade väärtuste erinevuse korral vahetamisega kaasneva hüvitamise kriteerium sätestatud lähtuvalt vahetatavate kinnisasjade harilikust väärtusest, mitte kinnisasjade ühikhinnast: “Vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus ei tohi erineda rohkem kui 30 protsenti, kui kinnisasjade vahetamisel tekib hüvitamiskohustus kinnisasja omanikul, kes omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja.” Eeltoodu kohase kinnisasja omaniku hüvitamiskohustuse (kuni 30% kinnisasjade hariliku väärtuse erinevuse hüvitamine rahas) täitmise valmidust oleme kinnitanud ka enda varasemates kirjades.

Arvestades eeltoodut, palume sobiliku vahetusmaa otsingutes tulemuslikkuse saavutamiseks Teilt vastust järgmiste vahetusmaa sobilikkuse parameetreid ja vahetamise teel kinnisasja omandamise põhimõtteid puudutavate küsimuste osas:

1. 1. kas sobiliku vahetusmaa otsimisel on aktsepteeritav lähtuda KAHOS §24 lg 3 p.1 sätestatust, et “erandina võib vahetada erineva sihtotstarbega katastriüksusi, kui vahetusmaa maa-ala üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele”?

1. 2. kas nõustute, et KAHOS §24 lg 4 sätestatu kohaselt peetakse kinnisasja omaniku, kes omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja, hüvitamiskohustuse (ehk juhul, kui vahetusmaa väärtus on riigile omandatava maa väärtusest suurem) suurimaks lubatavaks määraks kuni 30% vahetusmaaks oleva kinnisasja harilikust väärtusest, mitte vahetusmaa ühikhinnast?

Ehk teisisõnu, vahetuseks sobivuse ja asjakohasel juhul hüvitamiskohustuse rahalise suuruse määratlemise kriitiliseks parameetriks on vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus, mitte pindala vm näitaja

1. 3. kas nõustute, et tulenevalt asjaolust, et KAHOS ei defineeri “sarnast turupiirkonda”, võib sarnase turupiirkonna all silmas pidada “maa korralise hindamise metoodikaga määratud sama või ühe võrra erinevat asukohaklassi sõltumata kaugusest vahetatava maaga” (allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kodulehekülg https://www.kaitseinvesteeringud.ee/: Kinnisasja omandamise põhimõtted)?

Teie vastused/seisukohad eelnimetatud küsimustele annaks meile võimaluse valida selgelt määratletud otsinguparameetrid riigi maareservist sobiliku vahetusmaa leidmiseks ning konstruktiivselt lahenduse saavutamiseks.

Teie vastust ootama jäädes.

Tere

Seoses riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekti elluviimisega oli tarvis omandada OÜ-le Tava Mets kuuluvast Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuvast Ringtee 20 kinnisasjast äralõige suurusega 1178 m². Äralõige on tänaseks eraldi katastriüksusena moodustatud (katastritunnus 62201:001:2379, pindala 1178 m²).

Soovisite rahalise hüvitise asemel vahetusmaad Maa- ja Ruumiametile (MaRu) kuuluvast Kaseküla tn 8 kinnisasjast (Tartu maakond, Elva vald, Käärdi alevik). Sellega seonduvalt tegime vastava päringu MaRu-le ja jäime ootama tagasisidet. Saime viimaks MaRu-lt vastuse ning kahjuks ei pea nad Kaseküla tn 8 kinnisasjast vahetusmaa moodustamist võimalikuks, tuues põhjenduseks selle, et seaduse eesmärk ei ole anda maatulundusmaa vastu, mille juhtostarve üldplaneeringus on küll segakasutusega äri- ja teenindusmaa nagu Ringtee 20 kinnisasjal on, tootmismaad, lisaks ei ole võrreldavad ka nende maatükkide ühikuhinnad, Kaseküla tn 8 kinnisasja ühikuhind on tunduvalt kõrgem Ringtee 20 kinnisasja omast.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku jätkata menetlust rahalise hüvitise teel vastavalt 19.03.2026 kirjaga nr 8-3/25-002/602-5 saadetud uuendatud hinnapakkumisele. Ootame Teie vastust hiljemalt 28.05.2026.

Heade soovidega

Riin Kodu

maade projektijuht

maade osakond

5982 2504

www.transpordiamet.ee 

Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet