Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 04.05.2025

Kehtib kuni: 04.05.2100

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12, 19; PPVS § 4 lg 5

Teabevaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

OÜ Tava Mets

[email protected]

Meie 04.05.2025 nr 1.14-2.4/1835-1

Teavitus kinnisasja avalikes huvides

omandamise menetluse algatamisest

Austatud kinnisasja omanik

Siseministeeriumi vastutusvaldkonda kuulub sisejulgeoleku tagamine riigis sh riigipiiri

valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi tagamisega seotud ülesanded. Nimetatud ülesannete

täitmiseks ehitab Eesti Vabariik Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele ajutisele

kontrolljoonele piiritaristu.

Piiritaristu väljaehitamiseks on vajalik kasutada eraomandisse kuuluvaid maa-alasid, mistõttu

on vajalik kinnisasja avalikes huvides omandamine riigile vastavalt kinnisasja avalikes huvides

omandamise seadusele (edaspidi KAHOS). Nimetatud seaduse kohaselt on kinnisasja avalikes

huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, kinnisasja omandamine üldistes huvides

õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või kokkuleppe

mittesaavutamisel sundvõõrandatakse.

Riigipiiri väljaehitamisega seotud kinnisasjade menetluse läbiviija ja -omandaja on

Siseministeerium. Politsei- ja Piirivalveametil on volitus pidada Siseministeeriumi nimel

läbirääkimisi Eesti Vabariigi riigipiiri valvamiseks ja teenindusrajatiste ehitamiseks vajalike

kinnistute omandamiseks ning riigipiiriga külgneva maa omandamiseks piiriribaks, sõlmida

kinnisasja omanikuga eelkokkuleppeid ning teha selleks vajalikke toiminguid vastavalt

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses toodud sätetele.

Kinnistusraamatu andmetel on Teie omandis piiriribaga külgnev Võsu kinnistu nr 648038

koosseisu kuuluv katastriüksus nr 93401:005:0277 pindalaga 2,57 ha, mille serv pindalaga

~6388 m² on vajalik riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu väljaehitamiseks (vt Võsu skeem).

Lähtudes KAHOS § 4 lõike 1 punktidest 17 ja 18 pöördume Teie poole, et algatadakinnisasja

omandamise menetlus, eelpool nimetatud kinnisasja võõrandamiseks riigile. Menetlus viiakse

läbi arvestades KAHOS toodud põhimõtteid.

Palume Teil esitada oma nõusolek või keeldumine nimetatud kinnisasja võõrandamiseks

riigile. Juhul kui Teil on ettepanekuid saamata jäänud tulu ja kaasnevate kahjude osas,

siis palume ka sellest meid teavitada. Tagasiside palun esitada [email protected] hiljemalt

19.05.2025.a. Küsimuste korral on Teil võimalik pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti

piirivalveosakond piirihaldusbüroo piiriehituse grupijuht Merle Tikk poole telefonil 5323 1003

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2 (2)

või e-posti aadressil [email protected].

Omandatava kinnisasja hüvitisväärtuse määramiseks korraldab Politsei- ja Piirivalveamet

hindamise ja Teile kuuluva kinnistu jagamise maamõõdutööd. Notariaalse müügilepingu

kinnisasja võõrandamiseks riigile sõlmib Teiega Siseministeerium. Kokkuleppele

mittejõudmisel on tulenevalt KAHOS § 2 lõikest 1 õigus algatada avalikes huvides kinnisasja

sundvõõrandamine.

Vastavalt KAHOS § 11 lõikele 1 maksab Siseministeerium Teile tasu, mis koosneb kinnisasja

väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju (KAHOS

§ 13) ja saamata jäänud tulu (KAHOS § 14) eest. Tasu määramise aeg seotakse esimese

hindamistoimingu läbiviimise kuupäevaga. Samuti võimaldab KAHOS maksta kinnisasja

omandamise menetluses kinnisasja omandamise kokkuleppe saavutamise korral järgmisi

täiendavaid hüvitisi:

1) hüvitis kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppele jõudmise eest ehk

motivatsioonitasu (KAHOS § 15), motivatsioonitasu eesmärk on motiveerida maaomanikku

sõlmima vabatahtlikku kokkulepet;

2) hüvitis elamiseks kasutatava hoone või eluruumi kaotuse eest (KAHOS § 16);

3) hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest (KAHOS § 17).

Kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppe mittesaavutamisel ning kinnisasja

sundvõõrandamisel ei maksta kinnisasja võõrandamise eest KAHOS § 15 sätestatud täiendavat

hüvitist.

Koostöös loome turvalisust ja ka Teil on võimalik anda oma panus Eesti Vabariigi turvalisemaks

muutmisse.

Tänan Teid ette mõistva suhtumise ja koostöö eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merle Tikk

politseikapten

piirivalveosakond, piirihaldusbüroo,

piiriehituse grupp

grupijuht

Lisa:

Võsu äralõige

Merle Tikk, 5323 1003, [email protected]

28. aprill 2025

Võsu 0277 äralõige

Piirangu liik Jäta määramata/määratakse notaris

Nimetus Võsu

Piiranguala kirjeldus Katastriüksuse jagamine

Ruumikuju loomise kuupäev 28. aprill 2025

Õigusliku kehtivuse kuupäev

Pindala 6388m²

Asukoht Maapealne

Moodustusviis Digitud

Täpsusklass 4

Seisund Mustand

Ruumikuju piir Valitseja piir

Asub katastriüksustel:

Võru maakond, Setomaa vald, Verhulitsa küla, Võsu (93401:005:0277)

Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad

Valitseja liik Valitseja kood

Juriidiline isik 70000562

Ruumianalüüs üksusele 93401:005:0277

Katastri andmed

Täisaadress Võru maakond, Setomaa vald, Verhulitsa küla, Võsu

Kinnistu number 648038

Kogupindala -

Omandivorm Eraomand

Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%

Kattuvuse pindala

Ligikaudne suurus 6388m²

Kaitseministeeriumi valitsemisele kinnisasja üleandmine

Austatud Hanno Pevkur

Pöördusite Kliimaministeeriumi poole kirjaga, kus taotletakse riigikaitseliste ülesannete

täitmiseks Kaitseministeeriumi valitsemisele Kliimaministeeriumi (volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus) valitsemisel olev kinnisasi, mis on osutunud sobilikuks Nursipalu

harjutusväljal paikneva eramaa vahetusmaaks. Taotluses soovitakse vastavalt kirjale lisatud

plaanile jagada Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Ängelma külas asuv Vihterpalu metskond

184 kinnisasi (registriosa nr 14359002, katastritunnus 56201:002:0472, pindala 41891 m2,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisavararegistri kood KV41815).

RMK on nõus Vihterpalu metskond 184 kinnisasjal maakorraldustoimingute läbiviimisega ning

seejärel vastavalt taotlusele moodustatud kinnisasja üleandmisega Kaitseministeeriumile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karl Mänd

Juhataja

Teadmiseks: Kliimaministeerium ([email protected])

Eleri Laidma

5304 7558 [email protected]

Hanno Pevkur

minister

Kaitseministeerium

[email protected]

Teie 17.02.2026 nr 12-7/26/15

Meie digitaalallkirja kuupäev nr 3-1.1/

2026/1057

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Kaitseministeeriumi valitsemisele kinnistute üleandmine

Austatud Hanno Pevkur

Pöördusite Kliimaministeeriumi poole kirjaga, kus taotletakse riigivaraseaduse § 11 lõike 2 alusel

riigikaitseliste ülesannete täitmisega seoses Kaitseministeeriumi valitsemisele alljärgnevad

Kliimaministeeriumi valitsemisel (volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus) olevad

kinnistud, mis on osutunud sobilikuks Nursipalu harjutusväljal paiknevate eramaade vahetusmaaks:

1. Valga maakond Otepää vald Neeruti küla Aakre metskond 20 (katastritunnus 55701:001:1525,

registriosa nr 14703750, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvararegistri kood KV12525).

Maaüksuse jagamise ulatus on näidatud taotluse lisas 1 toodud plaanil.

2. Tartu maakond Kambja vald Ivaste küla Elva metskond 14 (katastritunnus 28201:009:0453,

registriosa nr 2665850, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvararegistri kood KV4042).

Maaüksuse jagamise ulatus on näidatud taotluse lisas 2 toodud plaanil. Alale jäävad teelõigud

mõõdistatakse eraldiseisvateks katastriüksusteks ning need jäävad Kliimaministeeriumi valitsemisele.

RMK on nõus Aakre metskond 20 ja Elva metskond 14 kinnistutel maakorraldustoimingute

läbiviimisega ning seejärel moodustatavate uute metsakinnistute üleandmisega Kaitseministeeriumile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karl Mänd

Juhataja

Teadmiseks: Kliimaministeerium ([email protected])

Eleri Laidma

5304 7558 [email protected]

Hanno Pevkur

minister

Kaitseministeerium

[email protected]

Teie 25.11.2025 nr 12-7/25/67

Meie digitaalallkirja kuupäev nr 3-1.1/

2025/7936

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Kaitseministeeriumi valitsemisele kinnistu üleandmine

Austatud Hanno Pevkur

Pöördusite Kliimaministeeriumi poole taotlusega, milles soovitakse riigikaitseliste ülesannete

täitmiseks Kaitseministeeriumi valitsemisele Kliimaministeeriumi (volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus, RMK) valitsemisel olevat kinnistut, mis on osutunud sobilikuks Nursipalu

harjutusväljal paikneva eramaa vahetusmaaks.

Taotluse kohaselt soovitakse Võru maakonnas Võru vallas Juba külas asuva Võru metskond 66

(katastritunnus 91701:001:2901, pindala 693238 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi

kinnisvararegistri kood KV11028, kinnistu registriosa nr 12142550) kinnistu jagamist ulatuses,

mis on näidatud lisas esitatud plaanil ning jagamise tulemusena moodustatava uue kinnistu

üleandmist.

RMK on nõus Võru metskond 66 kinnistu jagamisega vastavalt esitatud plaanile ning seejärel

taotluse kohaselt moodustatud uue kinnistu üleandmisega Kaitseministeeriumile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karl Mänd

RMK kinnisvaraosakonna juhataja

Teadmiseks: Kliimaministeerium ([email protected])

Eleri Laidma

5304 7558 [email protected]

Hanno Pevkur

minister

Kaitseministeerium

[email protected]

Teie 14.05.2026 nr 12-7/26/31

Meie digitaalallkirja kuupäev nr 3-1.1/

2026/3093

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Outlook

FW: OÜ Tava Mets vahetus PPA-ga

From Siim Vahtrus | Ellex <[email protected]> Date Thu 7/9/2026 5:35 PM To Siim Vahtrus | Ellex <[email protected]>

Tere! Oleme olnud infovahetuses Kliimaministeeriumi ja RMK-ga, et leida ja pakkuda Teile välja sobivaid maaüksuseid maade vahetuseks Politsei- ja Piirivalveameti (Siseministeeriumi) poolt omandatavate äralõigete vastu. Tänaseks on meieni jõudnud RMK seisukoht, mille kohaselt on võimalik Teile vahetusmaana pakkuda maad järgmistest kinnisasjadest:

Orava metskond 167 (93401:001:0215), volitatud asutus RMK; Kraavikalda (46001:001:0434), volitatud asutus MaRu; Musta (93401:001:0735), volitatud asutus MaRu.

RMK poolt koostatud pakkumuse aluseks on olnud RMK ja MaRu maaportfellis olevate kinnisasjade analüüs, mis on lähtunud sellest, et tegemist oleks sarnase turupiirkonnaga. Samuti on vaadatud seda, millised maatükid (nii RMK kui ka MaRu omad) võiksid sobituda Teie kui maaomaniku olemasolevate maaüksustega samas piirkonnas. Eeltoodut silmas pidavalt palume meile anda esimesel võimalusel teada, kas mõni pakutud kinnisasjadest võiks Teile huvi pakkuda. Teie vastust ootame esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 09.04.2026. Elva metskond 14 puutuvalt saame jätkuvalt kinnitada RMK seisukohta (seisukoht on RMK poolt antud ühe teise kinnisasja omandamise menetluse käigus), mille kohaselt nad ei nõustu jagama Kambja vallas Elva metskond 14 kinnistut. Põhjenduseks on RMK toonud: suurte metsamassiivide tükeldamine halvendaks oluliselt riigimetsa majandamise efektiivsust ning seaks ohtu tehtud investeeringute tasuvuse. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Thursday, March 12, 2026 8:49 PM To: Merle Tikk <[email protected]> Subject: RE: Pakkumus TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 1/11

Tere Vastuseks Teie kirjale anname teada, et oleme jätkuvalt huvitatud riigi poolt omandatavate äralõigete vahetamisest riigi omandis oleva meile sobiliku kinnisasja vastu. Oleme leidnud riigile kuuluvate kinnisasjade hulgast sobilike parameetritega vahetusmaa ning Tava Mets OÜ teeb käesolevaga ettepaneku vahetada Tava Mets OÜ kuuluvatest kinnisasjadest tehtavad äralõiked (73201:001:2072 ja 73201:001:2074) aadressil Kõrtsi, Vana- Otepää küla, Otepää vald, Valga maakond asuva kinnisasjaga (reg osa nr 15488350, katastritunnusega 63602:001:1800). Antud kinnistu vastab meie hinnangul RMK kirjas toodud erandile “Erandina oleme valmis kaaluma väikeste lahusmaatükkide võõrandamist, kui nende loovutamine ei vähenda metsamajandamise tõhusust” P.S. Teie 18.02.2026 kirjas on toodud väljavõte RMK kirjast Siseministeeriumile ja PPA-le, kus RMK ei nõustu vahetusmaa moodustamiseks Elva metskond 14 maatüki jagamisega. Teie kirjas esitatu kohaselt ei ole tegemist RMK poolt antud vastusega meie 17.09.2025 päringule, vaid kolmanda isikuga seotud kinnisasja omandamise menetluses antud RMK seisukohaga. Teadmata, millisel viisil oli nimetatud menetluses vahetusmaa moodustamiseks Elva metskond 14 jagamise ettepanek esitatud, ei saa meie hinnangul olla veendumust, et Teie kirjas esitatud RMK seisukoht oleks Tava Mets OÜ poolt 17.09.2025 kirjas tehtud Elva metskond 14 maaüksusest vahetusmaa moodustamise ettepanekule üks-üheselt ülekantav. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Tere! Oleme 18.02.26 saatnud Teile kirja, millele vastus ei ole kahjuks meieni jõudnud. Eeltoodust lähtuvalt palume siiski jätkuvalt anda teada Teie seisukohast seonduvalt menetlusega jätkamisega. Ka soovime täpsustada: tingimusel, kus soovite jätkata maade vahetuse protsessiga, siis kas olete omalt poolt mõne Teile sobiva vahetusmaa leidnud (riigi maareserv)? Meie, suheldes Maa- ja Ruumiametiga, saaksime võimaliku vahetusmaana välja pakkuda Põlva maakonnas Kanepi vallas Karilatsi külas asuvat Hingopalo kinnisasja (katastritunnus 28401:001:0267, pindala 1,37 ha). Palun andke teada, kas Teil võiks selle maatüki vastu huvi olla. Jääme ootama Teie poolset tagasisidet kinnisasja menetluses jätkamise viisi ning maade vahetuse korral võimalike sobilike vahetusmaade osas tähtajaga 13.03.2026. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] Tere! Vastavalt varasemale e-kirja ja telefonivestlusele olete palunud täpsustada võimalusi maade vahetuseks RMK- le kuuluva Elva metskond 14 KÜ-st tehtava äralõike vastu.

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 2/11

17.02.2026 on RMK on andnud Siseministeeriumile ja PPA-le seisukoha seonduvalt Kambja vallas Elva metskond 14 (28201:009:0453) asuva KÜ tükeldamisega. Kuivõrd eelnimetatud seisukoht puudutab üht teist kinnisasja omandamise menetlust, ei ole PPA-l võimalik edastatud kirja Teiega tervikuna jagada – saame edastada väljavõtte. Väljavõte RMK 17.02.2026 edastatud kirjast nr 3-1.1/2026/1017 Siseministeeriumile: Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) ei nõustu Setomaa vallas asuvate xxxxx kinnistute asendamiseks jagama Kambja vallas Elva metskond 14 (28201:009:0453 kinnistut. Sobiva asendusmaa leidmiseks soovitame vaadata riigi maareservi, mida haldab Maa- ja Ruumiamet. RMK ülesanne on hoida ja kasvatada Eesti metsa ning elurikkust. Meie eesmärk on säilitada majandusmetsa põhimaht, et tagada riigile tulu, metsa uuendamine ja luua ühiskonnale lisaväärtust. Seetõttu me üldjuhul aktiivses kasutuses majandusmetsa ei võõranda. Erandina oleme valmis kaaluma väikeste lahusmaatükkide võõrandamist, kui nende loovutamine ei vähenda metsamajandamise tõhusust. Asendusmaade puhul on meie jaoks oluline, et vahetatavad kinnistud oleksid samaväärsed ning vastaksid KAHOS-e nõudele, et need asuvad samas turupiirkonnas. Elva metskond 14 on suur metsamassiiv, mille tükeldamine halvendaks oluliselt metsa majandamise efektiivsust ja seaks ohtu tehtud investeeringute tasuvuse. Seetõttu ei nõustu RMK uute äralõigetega antud kinnistust. Eeltoodut arvesse võttes palume Teil anda teada, milline on Teie seisukoht menetlusega jätkamise osas. Tingimusel, kus soovite jätkata võimaliku vahetusmaa otsimisega, palume Teil vaadata ringi sobiva asendusmaa leidmiseks riigi maareservis olevate maade osas, mida haldab Maa- ja Ruumiamet. Sobiva kinnistu leidmisel, palume PPA-d sellest teavitada. Tingimusel, kus loobute maade vahetusest ning olete nõus riigi poolt äralõigete omandamisega kokkuleppe teel, palume samuti sellest PPA-d teavitada. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Info TavaMets <[email protected]> Sent: Tuesday, January 13, 2026 8:41 AM To: Merle Tikk <[email protected]> Subject: Vs: Pakkumus TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere, meie varasemas kirjavahetuses arutletu põhjal jõudsime ühiselt seisukohale, et kinnisasjade vahetamise osas peetavate läbirääkimiste jätkamiseks on otstarbekas ja mõistlik vaheetapina selgitada välja OÜ Tava Mets kuuluvatest kinnisasjadest planeeritavate äralõigete väärtused. 03.01.2026 edastasite digitaalselt allkirjastatud dokumendi “Pakkumus kinnisasja omandamise menetluses” (kiri nr 1.14-2.4/1835-7), millele on lisatud ka Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ poolt koostatud eksperthinnangud nr 1469-25 ja 1470-25. Soovime teada, kas Teie 03.01.2026 kirjale nr 1.14-2.4/1835-7 lisatud eksperthinnangutes esitatud tasudest lähtuvalt saame kinnisasjade vahetamise läbirääkimistega jätkata ning selgitada välja meie 17.09.2025 kirjas nimetatud katastriüksuse 28201:009:0453 idaosas Krüüdneri-Lutike teest (2820148) lõuna poolt asuvast maa-alast võimaliku vahetusmaa* moodustamise võimalikkuse?

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 3/11

* arvestades mh meie 17.09.2025 kirjas esitatut: [...] võttes seejuures arvesse KAHOS §24 lg 4 kohast 30% väärtuste erinevust, mille hüvitab omanik riigile kuuluva kinnisasja omandamise eest [...] Lisa: meie 17.09.2025 kirja manusena lisatud võimaliku vahetusmaa skemaatiline joonis Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Saatja: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Saatmisaeg: laupäev, 3. jaanuar 2026 12:22 Adressaat: Info TavaMets <[email protected]> Teema: Pakkumus Tere! Saadame Teile digiallkirjastatud dokumendi "Pakkumus kinnisasja omandamise menetluses", mis on registreeritud Politsei- ja Piirivalveameti dokumendiregistris 03.01.2026 numbriga 1.14-2.4/1835-7. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks vajaliku tarkvara ja tehnilise toe leiate ID-abikeskuse lehelt. Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139 15060 Tallinn [email protected] www.politsei.ee Tere! Meie 29.10.2025.a telefonivestluse jätkuks saan kinnitada, et Politsei- ja Piirivalveamet on tellinud Lahe Kinnisvara OÜ-lt hindamistöö Teile kuuluvatest kinnisasjadest äralõigete omandamiseks. Kuigi olete meile andnud teada oma soovist kinnisasjade vahetamiseks (mitte müügiks), ei ole kokkuleppe saavutamine erinevatel asjaoludel paraku õnnestunud. Eeltoodut silmas pidavalt, et tuvastada Teile kuuluvastest kinnisasjadest planeeritavate äralõigete väärtused, oleme koostöös Siseministeeriumiga pidanud mõistlikuks vaheetapina eksperthinnangu tellimist, mis toetaks võimaliku sobiliku asendusmaa leidmist ning kokkuleppe saavutamisel maade vahetuse läbi tehinguni jõudmist. Kirjeldatule on oma tagasisides Siseministeeriumile viidanud ka Maa- ja Ruumiamet. Võtame Teiega uuesti ühendust niipea kui eksperthinnang on valminud ning loodud on vajalik teadmus läbirääkimistega jätkamiseks. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Wednesday, September 17, 2025 5:10 PM

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 4/11

To: Merle Tikk <[email protected]> Subject: RE: Teade TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere Vastuseks Teie 15.09.2025 kirjale kinnitame siinkohal veelkord, et oleme nõus ja selgelt huvitatud katastriüksustest 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 Teile vajalike äralõigete omandamismenetluse läbiviimisega kokkuleppel. Võttes arvesse, et OÜ Tava Mets tegevusalaks on metsavarumine (EMTAK 02201), oleme eelkõige huvitatud riigile vajalike äralõigete vahetamisest Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) §24 “Kinnisasja vahetamine” lõike 3 p.1 sätestatud kriteeriumi kohaselt samasuguse sihtotstarbega maaüksuse vastu. Palume siinkohal kaaluda võimalust moodustada vahetatavate äralõigete vahetusmaaks katastriüksuse 28201:009:0453 idaosas Krüüdneri-Lutike teest (2820148) lõuna poolt asuvast maa-alast moodustatavat Teie poolt omandatavate äralõigete väärtusele (võttes seejuures arvesse KAHOS §24 lg 4 kohast 30% väärtuste erinevust, mille hüvitab omanik riigile kuuluva kinnisasja omandamise eest) vastava pindalaga maaüksust (vt kirjale lisatud vahetusmaa asukohta täpsustav skemaatiline joonis). Eelnimetatud Elva metskond 14 katastriüksus on 28201:009:0453 (sh perspektiivne moodustatav vahetusmaa maaüksus) on omandatavate äralõigetega sama sihtotstarbega ning asub vahetatavate maadega Maa- ja Ruumiameti poolt 2022 maa korralisel hindamisel määratletud sarnases, madalaima väärtustasemega 8. asukohaklassis. Kokkuvõtteks: eeltoodut arvesse võttes palume Teil kaaluda võimalust pärast omandatavate äralõigete hindamistööde teostamist kujundada vastavalt äralõigete hindamistulemusele seisukoht katastriüksusest 28201:009:0453 äralõigete väärtusele vastava (sh +30% väärtusest, mille hüvitab äralõigete võõrandaja/vahetusmaa saaja) asendusmaa katastriüksuse moodustamist eelkirjeldatud asukohas ja meile kuuluvate kinnisasjade äralõigete omandamist vahetamise teel. Ootame teie vastust. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Tere! Oleme Teie kirja kätte saanud ja saanud 12.09.2025 seisuga ka Maa- ja Ruumiametist vastuse. Vabandame, et ministeeriumite ja ametite vaheline teabevahetus on võtnud oodatust kauem aega. Toetudes Maa- ja Ruumiameti vastusele, mis toetub Eesti Geoloogiateenistuse hinnangule, anname teada, et Kruusamaa katastriüksuse osa eraomandisse võõrandamine, mis ei kattu maardlaga, ei ole lubatav. Eesti Geoloogiateenistuse hinnangu kohaselt tuleb Kruusamaa katastriüksuse maardlaga mitte kaetud osa säilitada riigi omandina. Maardla vahetult ümbritseva ala võõrandamine halvendaks maavara kaevandamisväärtusena säilitamise ja maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, mistõttu ei saa seda lubada (MaaPS § 14 lg 2 p 1 ). Võttes arvesse eeltoodut ning piiritaristu väljaehitusega seotud lepingutest tulenevaid vajadusi, soovime jätkuvalt saavutada Teiega kokkuleppe omandamaks Teile kuuluvatest

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 5/11

katastriüksustest nr 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 äralõiked kogupindalaga ~19 256 m². Palume Teil avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või keeldumine kokkuleppel kinnisasja omandamise menetluse läbiviimiseks hiljemalt 22.09.2025.a. Lisaks anname teada, et Politsei- ja Piirivalveamet on käesolevaks hetkeks algatanud eelnimetatud katastriüksustest KAHOS alusel äralõigete omandamiseks vajalikud maamõõdutööd ning on planeerimas hindamistööde tellimist, mille tulemusel valmiv ekspertarvamus on aluseks pakkumuse esitamisel. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Saturday, September 13, 2025 2:09 PM To: Merle Tikk <[email protected]> Subject: RE: Teade TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere Ksa saite minu kirja kätte ja mis aja jooksul on teil plaanis vastata? Lugupidamisega Valdo Hermann OÃœ Tava Mets +372 5137887 [email protected] From: Valdo Hermann Sent: 14 August 2025 17:37 To: Merle Tikk <[email protected]> Subject: RE: Teade Tere, vastuseks Teie 07.08.2025 kirjale: Vabandame meie poolt varasemalt esitatud võimaliku vahetusmaa paiknemise sisulise kirjelduse osas tekkinud ebaselguse pärast - oleme teadlikud, et vahetusmaaks soovitud riigile kuuluva Kruusamaa kinnisasjast (58202:003:0003) valdav osa on Neeruti maardla (MRD0000350) maa-ala. Soovitud vahetusmaa puhul peame silmas maardla maa-alast väljajäävat, maaüksuse edelanurgast (Maaritsa-Otepää tee ja Alliku-Neeruti karjääri tee ristmikuga külgnev osa) maakorralduse käigus moodustatavat vahetatavate kinnisasjade väärtusega korreleeruva väärtusega maaüksust. Võimaliku vahetustoimingu käigus on vahetatavate kinnisasjade summaarse väärtuse põhjal võimalik maakorraldustoimingutega moodustada vahetusmaa ühikhinnale tuginedes eelnimetatud summaarsele väärtusele vastava pindalaga vahetusmaa katastriüksus.

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 6/11

Eelkirjeldatud viisil moodustatava maaüksuse edasine sihtotstarbekohane majandamine oleks tulevikus kohalikult teelt (Alliku-Neeruti karjääri tee, nr 5820015) juurdepääsuvõimalust arvestades meie hinnangul ka võimalikult otstarbekas. Nii vahetatavad katastriüksused ja võimalik vahetusmaa on sarnaselt 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused, mis vastab meie hinnangul Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) §24 “Kinnisasja vahetamine” lõike 3 p.1 sätestatud kriteeriumile, mille kohaselt vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega maaüksusi. Samuti on meie hinnangul täidetud ka samas (KAHOS § 24 lg 3 punktis 2) nimetatud kriteerium, mille kohaselt vahetatakse sarnases turupiirkonnas paiknevaid kinnisasju: maatulundusmaa (sh nii metsamaa kui haritava maa) puhul on meie hinnangul turgu (müük, rent) iseloomustavate parameetrite põhjal Lõuna-Eesti KAHOS mõistes käsitletav ühe turupiirkonnana, millele osundab ka Maa- ja Ruumiameti poolt 2022 maa korralisel hindamisel kasutatavates alusandmetes määratletud asukohaklassid – nii vahetatavad katastriüksused, kui ka meie poolt ette pandud võimalik vahetusmaa on üksteisega sarnases, madalaima väärtustasemega asukohaklassides – vastavalt 7 ja 8 asukohaklass. Kokkuvõteks: palume Teil ülaltoodud võimaliku vahetusmaa täpsustatud paiknemist ja kõike eeltoodut arvesse võttes kaaluda veelkord võimalust meile kuuluvate kinnisasjade vahetamiseks meie poolt ette pandud viisil. Teie vastust ootama jäädes, Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] From: Merle Tikk <[email protected]> Sent: 07 August 2025 13:55 To: Valdo Hermann <[email protected]> Subject: RE: Teade Tere! Vabandame vastuse viibimise pärast, mis on põhjustatud maade vahetuse võimalusse puudutavate asjaolude väljaselgitamisega mitme ministeeriumi osalusel. Anname teada, et Siseministeerium on koostöös Maa- ja Ruumiametiga hinnanud Teie poolt soovitud maade vahetust – vahetada Siseministeeriumi poolt omandatavad äralõiked Teile kuuluvatest kinnisasjadest 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 kogupindalaga ~19 256 m2 maa-ala vastu riigile kuuluvas Kruusamaa kinnisasjas (58202:003:0003). Kahjuks peame teatama, et Maa- ja Ruumiamet ei näe võimalust Teie poolt soovitud maade vahetuseks, kuivõrd Kruusamaa kinnisasja puhul on tegemist kruusamaardla alaga, millest kinnisasju eraomandisse ei võõrandata. Ka on Maa- ja Ruumiamet seisukohal, et kuivõrd riigil on Teile kuuluvate kinnisasjadega samas asukohas hetkel maareservi, siis ei ole põhjendatud vahetusmaa pakkumine Otepääl. Vahetamise mõte seisneb maa kaotuse hüvitamises ja kui kinnisasi asub just selles piirkonnas, siis on õiglane asendada ka samas asukohas. Juhime Teie tähelepanu: Tingimusel, kus soovite kinnisasja omandamise menetluses liikuda edasi just maade vahetuse võimalust kasutades, ei ole Teile kuuluvad kinnisasjad ja nende planeeritavad äralõiked 100% metsaga kaetud, samas kui riigimaadel see valdavalt nii on

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 7/11

(raieid ei ole teostatud). On reaalne olukord, kus maade vahetamine kaotab mõtte kuivõrd ca 2 ha riigi poolt omandatava maa vastu saaks riik pakkuda mitu korda väiksemat maatükki. Eeltoodut silmas pidavalt jääb Politsei- ja Piirivalveamet oma varasemate seisukohtade juurde, mille kohaselt soovime omandada Teile kuuluvatest katastriüksustest nr 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 äralõiked kogupindalaga ~19 256 m², mis on vajalikud riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu ja teenindusrajatise ehitamiseks. Palume Teil avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või keeldumine kinnisasja omandamise menetluse läbiviimiseks. Allkirjastatud nõusolek või keeldumine palume tagastada digiallkirjastatult hiljemalt 14.07.2025.a aadressil [email protected]. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] Saatja: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 17. juuni 2025 11:02 Adressaat: Valdo Hermann <[email protected]> Teema: Teade Tere Saadame Teile digiallkirjastatud dokumendi "Vastus esitatud ettepanekule", mis on registreeritud 17.06.2025 numbriga 1.14-2.4/1835-4. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav veebiaadressilt: https://www.id.ee/artikkel/paigalda-id-tarkvara/. Kui vajate tehnilist tuge digiallkirjastatud dokumendi avamiseks, leiate abi veebiaadressilt: https://www.id.ee/id-abikeskus/. Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139 15060 TALLINN e-post: [email protected] www.politsei.ee Tere! Vabandame vastuse viibimise pärast, mis on põhjustatud maade vahetuse võimalusse puudutavate asjaolude väljaselgitamisega mitme ministeeriumi osalusel. Anname teada, et Siseministeerium on koostöös Maa- ja Ruumiametiga hinnanud Teie poolt soovitud maade vahetust – vahetada Siseministeeriumi poolt omandatavad äralõiked Teile kuuluvatest kinnisasjadest 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 kogupindalaga ~19 256 m2 maa-ala vastu riigile kuuluvas Kruusamaa kinnisasjas (58202:003:0003). Kahjuks peame teatama, et Maa- ja Ruumiamet ei näe võimalust Teie poolt soovitud maade vahetuseks, kuivõrd Kruusamaa kinnisasja puhul on tegemist kruusamaardla alaga, millest kinnisasju eraomandisse ei võõrandata. Ka on Maa- ja Ruumiamet seisukohal, et kuivõrd riigil on Teile kuuluvate kinnisasjadega samas asukohas hetkel maareservi, siis ei ole põhjendatud vahetusmaa pakkumine Otepääl. Vahetamise mõte seisneb maa kaotuse hüvitamises ja kui kinnisasi asub just selles piirkonnas, siis on õiglane asendada ka samas asukohas.

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 8/11

Juhime Teie tähelepanu: Tingimusel, kus soovite kinnisasja omandamise menetluses liikuda edasi just maade vahetuse võimalust kasutades, ei ole Teile kuuluvad kinnisasjad ja nende planeeritavad äralõiked 100% metsaga kaetud, samas kui riigimaadel see valdavalt nii on (raieid ei ole teostatud). On reaalne olukord, kus maade vahetamine kaotab mõtte kuivõrd ca 2 ha riigi poolt omandatava maa vastu saaks riik pakkuda mitu korda väiksemat maatükki. Eeltoodut silmas pidavalt jääb Politsei- ja Piirivalveamet oma varasemate seisukohtade juurde, mille kohaselt soovime omandada Teile kuuluvatest katastriüksustest nr 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 äralõiked kogupindalaga ~19 256 m², mis on vajalikud riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu ja teenindusrajatise ehitamiseks. Palume Teil avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või keeldumine kinnisasja omandamise menetluse läbiviimiseks. Allkirjastatud nõusolek või keeldumine palume tagastada digiallkirjastatult hiljemalt 14.07.2025.a aadressil [email protected]. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Monday, June 30, 2025 10:59 AM To: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Cc: Merle Tikk <[email protected]> Subject: Vs: Teade TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere Saadan meiepoolse vastuse teie kirjale nr. 17.06.2025 nr 1.14-2.4/1835-4. OÜ Tava Mets on nõus maade vahetamise teel (vastavalt KAHOS seadusele) võõrandama Võsu kinnistu koosseisu kuuluvatest katastriüksustest nr 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 äralõiked kogupindalaga ~19 256 m² vastavalt teie poolt esitatud plaanile. Vahetusmaad soovime saada riigile kuuluvast katastrist nr. 58202:003:0003. Peale hindamiste koostamist saame kokku leppida vahetusmaa täpsed piirid ja suuruse. Lisan manusesse ortofoto kus on näha vahetusmaa umbkaudne asukohasoov. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Saatja: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 17. juuni 2025 11:02 Adressaat: Valdo Hermann <[email protected]> Teema: Teade

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 9/11

Tere Saadame Teile digiallkirjastatud dokumendi "Vastus esitatud ettepanekule", mis on registreeritud 17.06.2025 numbriga 1.14-2.4/1835-4. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav veebiaadressilt: https://www.id.ee/artikkel/paigalda-id-tarkvara/. Kui vajate tehnilist tuge digiallkirjastatud dokumendi avamiseks, leiate abi veebiaadressilt: https://www.id.ee/id-abikeskus/. Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139 15060 TALLINN e-post: [email protected] www.politsei.ee Tere! Oleme Teie kirja kätte saanud ning võtame Teiega hiljemalt 02.06 ühendust. Kaalume selleks ajaks Teie poolt esitatud ettepanekut ning kujundame seisukohad äralõike omandamises edasi liikumiseks. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Thursday, May 29, 2025 10:55 AM To: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Cc: Merle Tikk <[email protected]>; Eve Kalmus <[email protected]> Subject: Vs: Teade TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere Kuna ei ole teiega saanud kontakti telefoni teel, ega ka e-posti teel, siis saadan uuesti meie vastuse. Soovime pidada läbirääkimisi. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Saatja: Valdo Hermann Saatmisaeg: teisipäev, 6. mai 2025 09:50

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHw… 10/11

Adressaat: Merle Tikk <[email protected]> Teema: Vs: Teade Tere Telefonivestluse jätkuks saadan OÜ Tava Mets ettepaneku. Kuna Võsu kinnistu mõlemast katastriüksusest soovib riik juba teist korda maad omandada ja sellel korral on soov tunduvalt suurem kui esimesel korral, siis teeme ettepaneku, vastavalt KAHOS seadusele, võõrandada riigile mõlemad ( 93401:005:0278 ja 93401:005:0277) katastriüksused kogu ulatuses. Lisaks asub kinnistu riigipiiri nurgas ja strateegiliselt oleks riigil mõistlik omada seal suuremat ala. Tõenäoliselt soovime kinnitu vahetada. Ootan teiepoolset tagasisidet. Lisan manusesse ka oma volikirja. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Saatja: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Saatmisaeg: pühapäev, 4. mai 2025 22:26 Adressaat: Info TavaMets <[email protected]> Teema: Teade Tere Saadame Teile digiallkirjastatud dokumendi "Teavitus kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamisest", mis on registreeritud 04.05.2025 numbriga 1.14- 2.4/1836-1. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav veebiaadressilt: https://www.id.ee/artikkel/paigalda-id-tarkvara/. Kui vajate tehnilist tuge digiallkirjastatud dokumendi avamiseks, leiate abi veebiaadressilt: https://www.id.ee/id-abikeskus/. Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139 15060 TALLINN e-post: [email protected] www.politsei.ee

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHw… 11/11

1

Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt. 139, 15060 Tallinn

09.04.2026 [email protected]

ETTEPANEKUD VÕSU KINNISTUTE OMANDAMISE KOKKULEPPEKS

1. KOKKUVÕTE

1. Advokaadibüroo Sorainen klient on OÜ Tava Mets. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teavitas 04.05.2025 OÜ-d Tava Mets kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamisest, mille eesmärgiks oli piiri valvamiseks vajaliku piiritaristu rajamine Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele ajutisele kontrolljoonele kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõike 1 punktide 17 ja 18 alusel. OÜ Tava Mets on nõustunud Võsu kinnistute võõrandamisega riigile vahetusmaade vastu, kuid pooled ei ole seni kokkuleppe sõlmimiseni jõudnud, vaatamata asjaolule, et OÜ Tava Mets on võimalike äralõigete jaoks pakkunud välja kolm kinnistut1.

2. Kokkuvõttes palume hinnata võimalust omandada Võsu kinnistute äralõiked vahetamise teel ning moodustada vahetusmaa käesolevas kirjas kirjeldatud kinnistute baasil. Esimese eelistusena palume kaaluda uuesti Elva metskond 14 kinnistut.

3. Kinnistud vastavad KAHOS §-s 24 sätestatud kriteeriumidele, sh paiknevad samas turupiirkonnas ning on sihtotstarbelt võrreldavad. PPA ei ole seni esitanud ühtegi argumenti ega faktilist väidet, mis viitaks vastupidisele või seaks nende sobivuse kahtluse alla. KAHOS süsteemne tõlgendus näitab, et omandamine vahetamise teel on riigi jaoks eelisjärjekorras kasutatav meede just seetõttu, et see võimaldab saavutada avaliku huvi eesmärke kõige leebemal viisil, kahjustamata maaomaniku õigusi ebaproportsionaalselt.

4. Varasem praktika kinnitab sama. Korduvalt on loetud sobivateks maaomanike poolt pakutud vahetusmaad, eeldusel et need vastavad KAHOS §-s 24 toodud nõuetele. Käesoleval juhul ei ole OÜ-le Tava Mets esitatud sisulist ega õiguslikult pädevat põhjendust, miks mitte ükski pakutud kinnistu äralõige ei kvalifitseeru vahetusmaaks. Põhjendamiskohustuse täitmine ei ole pelgalt hea halduse tava küsimus, vaid tuleneb otseselt HMS §-st 56 ning aitab ennetada ebaproportsionaalseid sekkumisi omandiõigusesse.

5. OÜ Tava Mets eesmärk on saavutada õiguspärane ja mõistlik kokkulepe. Seetõttu oleme jätkuvalt valmis kaaluma ka alternatiivseid ettepanekuid, eeldusel et need on sisuliselt võrreldavad ning ei halvenda ebamõistlikul määral ettevõtte positsiooni. Vahetusmaa pakkumise realistlikkus eeldab aga minimaalselt kahte elementi:

- tasane maapind ning osaline metsamaa olemasolu, mis tagab majandusliku funktsionaalsuse;

- tagatud juurdepääs avalikult teelt, analoogiliselt Võsu kinnistutele, mis on ka KAHOS eesmärke arvestades elementaarne.

6. Alljärgnevalt anname üksikasjalikuma selgituse, tuues välja nii õiguslikud kui ka faktilised argumendid:

1 Kruusamaa kinnistu (58202:003:0003); Elva metskond 14 (28201:009:0453); Kõrtsi, Vana-Otepää küla (63602:001:1800).

2

2. PEAMISED ASJAOLUD

7. 04.05.2025 teavitas PPA kirjaga nr 1.14-2.4/1836-1 OÜ-d Tava Mets kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamisest, millega soovitakse omandada Võsu kinnistu nr 648038 koosseisu kuuluva katastriüksuse 93401:005:0277 servaalast äralõige pindalaga ligikaudu 6388 m2. Pärast edasist kirjavahetust lisandus sellele ka OÜ-le Tava Mets kuuluva katastriüksuse 93401:005:0278 äralõige. Kokku ulatub omandatav maa pindalaga ligikaudu 19 256 m².

8. OÜ Tava Mets on 30.06.2025 kinnitanud nõusolekut riigi poolt äralõigete omandamiseks, kuid soovib seda teha kinnistute vahetamise teel vastavalt KAHOS §-le 24. PPA on selle lahendusega põhimõtteliselt nõustunud.

9. PPA on teostanud ka Võsu kinnistustest äralõigete moodustamise ning alates 03.10.2025 on riigi poolt omandatavateks katastriüksusteks 73201:001:2072 ja 73201:001:2074, mõlemad sihtotstarbega riigikaitsemaa 100% (maakorraldustoimingute eelselt maatulundusmaa 100%).

10. OÜ Tava Mets on teinud kirjadega 30.06.2025, 17.09.2025 ja 12.03.2026 ettepaneku vahetada riigi poolt omandatavad kinnisasjad äralõike vastu ühest järgnevast riigiomandisse kuuluvast kinnistust:

- Kruusamaa kinnistu (58202:003:0003);

- Elva metskond 14 (28201:009:0453);

- Kõrtsi, Vana-Otepää küla (63602:001:1800).

3. OÜ TAVA METS PAKUTUD VAHETUSMAAD SOBIVAD

11. Käesoleval juhul on pooled leppinud kokku eramaa omandamises selliselt, et kinnisasi vahetatakse. Kinnisasjade vahetamiseks seab KAHOS § 24 lõige 3 kaks kriteeriumi:

11.1. vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega katastriüksusi, kuid erandina võib vahetada erineva sihtotstarbega katastriüksusi, kui vahetusmaa maa-ala üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele;

11.2. vahetatavad kinnisasjad peavad paiknema sarnases turupiirkonnas.

12. Sarnast turupiirkonda KAHOS ei defineeri. Sarnase turupiirkonna all peetakse eelkõige silmas maa korralise hindamise metoodikaga määratud sama või ühe võrra erinevat asukohaklassi sõltumata kaugusest vahetatava maaga.2 Riigi poolt omandatavad Võsu kinnistud kuuluvad 8. asukohaklassi ehk kõige madalama väärtustasemega asukohaklassi. Järelikult võib vahetusmaa kuuluda 7. või 8. asukohaklassi, seejuures kaugus vahetavate maadega ei oma tähtsust.

13. OÜ Tava Mets põhitegevusala on metsavarumine ning äriühingule kuuluvad metsamaad, mille sihtotstarve on maatulundusmaa. Sama sihtotstarbega olid ka Võsu kinnistud, mis on osaliselt kaetud metsamaaga. Lähtuvalt sellest on OÜ Tava Mets huvi saada vastu samaväärsed vahetusmaad, mille sihtotstarve on maatulundusmaa ning mille kõlvikulisest koosseisust moodustab valdava osa metsamaa kõlvik.

14. OÜ Tava Mets on igal juhul nõus ka hüvitama vahetusmaa kinnistu kõrgema väärtuse 30% ulatuses vastavalt KAHOS § 24 lõikele 4. Seega ei ole vahetusmaa kõrgem väärtus võrreldes Võsu kinnistute väärtusega takistuseks OÜ Tava Mets jaoks.

2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kinnisasja omandamise põhimõtted - Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus (06.04.2026).

3

15. KAHOS-e süsteemis on omandajal ehk käesoleval hetkel riigil otsustuspädevus selles osas, milline vahetusmaa pakutakse. Mõistame, et omandaja ei ole kohustatud koheselt aktsepteerima omaniku poolt leitud konkreetset kinnisasja vahetusmaana, kuna vahetusmaa peab olema omandajale kättesaadav (omandaja käsutuses olev või riigi poolt hangitav), vahetusmaa väärtus peab vastama võõrandatava kinnisasja turuväärtusele ning omandaja peab hindama vahetusmaa sobivust lähtuvalt avaliku huvi põhimõtetest ja haldusmenetluse nõuetest.

16. Siiski on Eesti õiguspraktika, riigi halduspraktika ja KAHOS-e mõtte kohaselt omaniku initsiatiiv vahetusmaa leidmisel lubatav ja sageli soovituslik järgmistel alustel:

16.1. haldusmenetluse koostöö põhimõte. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud haldust teostades lähtuma hea halduse põhimõttest ja tegema koostööd isikutega. Omaniku ettepanek konkreetse vahetusmaa kohta on käsitatav taotluse või ettepanekuna, mida haldusorgan peab sisuliselt kaaluma.

16.2. proportsionaalsuse põhimõte (PS § 11, HMS § 3). Kuna kinnisasja omandamine riigi poolt piirab omaniku põhiõigust (PS § 32 omandipõhiõigus), tuleb vähim koormav meede tagada. Kui omanik leiab ise vahetusmaa, mis vastab kõigile nõuetele, on omandajal raske keelduda, kuna see võimaldaks leida isikule kõige sobivama lahenduse.

16.3. lepinguvabaduse põhimõte. Kuna KAHOS-e alusel sõlmitav leping on üldjuhul halduslepingu või tsiviilõigusliku lepingu hübriid, on osapooltel teatud mänguruum tingimuste üle läbirääkimiseks. Omaniku leitud vahetusmaa võib olla läbirääkimiste aluseks.

17. OÜ Tava Mets senise praktika ning teadmiste kohaselt on riigi peamine lähenemine KAHOS-e vahetustehingute puhul just selline, et omanik leiab sobiva maa. Selline praktika kehtib ka metsamaa puhul, kuigi see on valdavalt Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) hallatav. Viitame, et ka näiteks Nursipalu puhul on Kaitseministeeriumil olnud võimalik kokkulepete sõlmimine metsamaa vahetamiseks selliselt, et RMK annab need Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Konkreetne juhtum puudutas Kaitseministeeriumi valitsemisalasse Aakre metskond 120, 211 ja 74, Sangaste metskond 25, Sõmerpalu metskond 10 ja 49, Misso metskond 102, Mustapalu ja Piiska kinnistute üleandmist3.

18. KAHOS-e kohaselt on sundvõõrandamine viimane abinõu. See tähendab, et riigil lasub kohustus eelistada lahendusi, mis riivavad eraomaniku põhiõigusi võimalikult vähe. Vahetusmaa pakkumine ei ole pelgalt tehniline alternatiiv, vaid osa põhiseaduslikust kohustusest tagada omandiõiguse võimalikult väike riive.

3.1. Kruusamaa kinnistu sobivus vahetusmaaks

19. PPA selgitas 07.08.2025 saadetud kirjas, et OÜ Tava Mets poolt pakutud Kruusamaa on kruusamaardla ala ning eraomandisse võõrandamine ei ole võimalik olukorras, kus riigil on maareservi ka OÜ Tava Mets kinnisasjadega samas asukohas. Ühesõnaga, PPA põhjendas keeldumist asjaoluga, et kinnistu asub Otepää vallas, mitte Setomaa vallas.

20. KAHOS § 24 eeltingimuseks on turupiirkond. PPA kirjas ei viidatud, et Otepää ei asu samas turupiirkonnas või selle väärtus ei vasta KAHOS § 24 lõikele 4. Kruusamaa kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning see kuulub 7. asukohaklassi, sobitudes seega Võsu kinnistute sihtotstarbe ja turupiirkonnaga. Seda arvestades ei ole KAHOS kriteeriumite rakendamisel määrav kinnisasja paiknemise asukoht Otepääl.

3 RMK kiri 3-1.1/2024/653 vastavalt Kaitseministeeriumi 28.10.2024 nr 12-7/24/50 kirjale.

4

21. Saame aru, et ühe kaalutlusena toodi ka asjaolu, et kinnistul asub kruusamaardla. OÜ Tava Mets on selgitanud, et vahetusmaaks soovitakse maardla maa-alast väljajäävat osa – täpsemalt maaüksuse edelanurgast (Maaritsa-Otepää tee ja Alliku-Neeruti karjääri tee ristmikuga külgnev osa) maakorralduse käigus moodustatavat vahetatavate kinnisasjade väärtusega korreleeruva väärtusega maaüksust (äralõike joonis lisas 1).

22. Asjaolu, et riigimaale on registreeritud kruusamaardla, ei keela kokkuleppe sõlmimist. Eelkirjeldatud viisil moodustatava maaüksuse edasine sihtotstarbekohane majandamine oleks tulevikus kohalikult teelt (Alliku-Neeruti karjääri tee, nr 5820015) juurdepääsuvõimalust arvestades meie hinnangul ka võimalikult otstarbekas. Leiame, et sellisel viisil katastriüksuse loomine ja kasutamine ei halvendaks maavara kaevandamisväärtusena säilitamist ning juurdepääsu maavarale maapõueseaduse § 14 lõike 2 punkti 1 mõttes. Eelnevalt kokkuvõttes on kinnistu sobiv KAHOS-e alusel kokkuleppe sõlmimiseks.

3.2. Elva metskond 14 kinnistu sobivus vahetusmaaks

23. Lisaks tegi OÜ Tava Mets ettepaneku kaaluda äralõiget ka Elva metskond 14 kinnistust, mille sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ning mis kuulub 8. asukohaklassi. PPA on 18.06.2026 kirjas põhjendanud nimetatud kinnistu mittesobivust tuginedes RMK seisukohale ühes teises menetluses. Tegemist on kolmanda isikuga seotud kinnisasja omandamise menetluses antud RMK seisukohaga ning antud juhul ei ole RMK-le teada ka täpset äralõiget, mida OÜ Tava Mets sooviks vahetusmaaks.

24. Juurdepääs vahetusmaale toimuks läbi Krüüdneri-Lutike (2820148) tee ning äralõige moodustuks metsamaa alale vastavalt joonisele lisas 2. Sellisel viisil katastriüksuse moodustamine vahetusmaaks ei tükeldaks üldiselt Elva metskond 14 metsamassiivi ning ei halvendaks metsamajandamise tõhusust. Eelnevalt kokkuvõttes on kinnistu sobiv KAHOS-e alusel kokkuleppe sõlmimiseks. Selline viis vastaks ka RMK erandile PPA 18.02.2026 edastatud kirjas: „Erandina oleme valmis kaaluma väikeste lahusmaatükkide võõrandamist, kui nende loovutamine ei vähenda metsamajandamise tõhusust”.

25. Vahetusmaa moodustamine nimetatud kinnistust vastaks samuti KAHOS-e kriteeriumitele, kuuludes Võsu kinnistutega samasse turupiirkonda ning olles sama sihtotstarbega. Elva metskond 14 kinnistust on võimalik moodustada äralõige, mis vastab omandatavate Võsu kinnistute väärtusele.

3.3. Kõrtsi, Vana-Otepää küla kinnistu sobivus

26. Kolmanda variandina on OÜ Tava Mets teinud 12.03.2026 kirjaga ettepaneku kaaluda vahetusmaana Vana-Otepää külas Kõrtsi kinnistut, mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning mis kuulub 7. asukohaklassi. PPA ei ole käesoleva hetkeni asunud seisukohale, et Kõrtsi kinnistu ei sobi vahetusmaaks.

27. Kõrtsi kinnistu on samaväärne omandatava Võsu kinnistuga ning vastab KAHOS-e kriteeriumitele. Kinnistule on juurdepääs avalikult teelt ning see külgneb Maaritsa-Otepää teega (18148). Kinnistu on vaid osaliselt kaetud metsaga, mistõttu selle võõrandamine vahetusmaana ei tooks kaasa riigile kuuluvate metsamassiivide tükeldamist ega vähendaks metsamajandamise tõhusust. Selline lahendus oleks kooskõlas ka RMK erandiga, millele viidati PPA 18.02.2026 edastatud kirjas.

4. PPA POOLT PAKUTUD ALTERNATIIVID JA NENDE SOBIMATUS

28. 30.03.2026 kirjas PPA pakkus ka ise välja kolm erinevat kinnistut:

5

- Orava metskond 167 (93401:001:0215), volitatud asutus RMK;

- Kraavikalda (46001:001:0434), volitatud asutus MaRu;

- Musta (93401:001:0735), volitatud asutus MaRu.

29. Kahjuks ei leia OÜ Tava Mets, et antud kinnistutest sobiks ükski vahetusmaaks. Nimetatud kinnistud on küll sama sihtotstarbega ja samas turupiirkonnas, kuid kinnistud ei ole sobilikud maapinna poolest ning need on kaetud liiga suures osas metsamaaga võrreldes Võsu kinnistuga. Samuti puudub kinnistutele juurdepääs avalikult teelt.

30. Kõigil pakutud maadel on kõlvikuna liiga suur metsamaa osakaal, mille tulemusel väheneks peale hindamist vahetusmaa pindala. Selle ohukoha on ka PPA ise varasemalt välja toonud 07.08.2025 saadetud kirjas. Kraavikalda asub küll OÜ-le Tava Mets kuuluva kinnistu kõrval, kuid selle pinnas on väga reljeefne ning pehme, mis ei ole sobilik OÜ Tava Mets tegevuseks. Omandatavad Võsu kinnistud on tasase pinnaga ning kõlvikulise koosseisu moodustab vaid osaliselt metsamaa kõlvik.

31. Musta maaüksusele on olemasolev juurdepääs tagatud pinnasteedega, kuid ka nende osas ei ole riigi kasuks servituuti seatud. Kuivõrd Võsu kinnistute puhul on OÜ-le Tava Mets tagatud juurdepääs avalikult teelt läbi naaberkinnistute vastavalt kokkuleppele, oleks KAHOS-e põhimõtteid silmas pidades vajalik tagada samuti võrdväärne olukord. Juurdepääsuteede vaidlused on praktikas tavapärased ning OÜ Tava Mets ei soovi maade vahetamise tehingu tulemusel sattuda olukorda, kus peab teatud aja jooksul alustama keerukaid ning kulukaid servituudi vaidlusi.

32. Kui riik pakub vahetusmaad, millel puudub juurdepääs avalikult teelt, võib see asetada omanikku olukorda, mis on oluliselt halvem senisest. Selline lahendus ei oleks kooskõlas põhiseadusliku võrdsuspõhiõigusega ega omandiõiguse tegeliku kasutamise võimalikkusega.

Lugupidamisega

Britta Retel

vandeadvokaat

Allar Jõks

vandeadvokaat

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 27.05.2026

Kehtib kuni: 27.05.2101

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12; PPVS § 4 lg 5

Teabevaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

OÜ Tava Mets esindaja

Advokaadibüroo Sorainen AS

[email protected]

[email protected]

Teie 1.14-2.4/1835-8 09.04.2026

Meie 27.05.2026 nr 1.14-2.4/1835-10

Politsei- ja Piirivalveameti seisukohad

Võsu kinnistute omandamiseks esitatud

ettepanekute osas

Lugupeetu kinnisasja omaniku esindaja

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on oma 04.05.2025 kirjaga nr 1.14-2.4/1835-1

teavitanud OÜ-d Tava Mets kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamisest,

milles andis teada vajadusest omandada Võsu kinnistu nr 648038 koosseisu kuuluva

katastriüksuse 93401:005:0277 servast tehtav äralõige ligikaudse pindalaga 6388 m2. Hiljem

lisandus eelnimetatule vajadus omandada äralõige sama kinnistu teisest katastriüksusest

(93401:005:0278). Eeltoodu tulemusel oli riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu

väljaehitamiseks omandatava maa-ala ligikaudne kogupindala 19 256 m², maakorralduslike

toimingute läbiviimise järgselt 19 254 m².

Kinnitame asjaolu, et OÜ Tava Mets on andnud 30.06.2025 PPA-le teada oma nõusolekust

kinnisasjade omandamiseks riigi poolt, soovides seda teha kinnistute vahetamise teel vastavalt

KAHOS-le. Vahetusmaad soovis OÜ Tava Mets esmalt Otepää vallas Neeruti külas asuvast

Kruusamaa kinnisasjast (58202:003:0003), hilisema kirjavahetuse käigus olid OÜ Tava Mets

poolt pakutuna sobivateks vahetusmaadeks ka Kambja vallas Ivaste külas asuv Elva metskond

14 (28201:009:0453) ning Otepää vallas Vana-Otepää külas asuv Kõrtsi kinnisasi

(63602:001:1800).

Võttes aluseks 09.04.2026 advokaadibüroo Sorainen (OÜ Tava Mets esindaja) poolt PPA-le

esitatud ettepanekut hinnata võimalust omandada Võsu kinnistute äralõiked vahetamise teel

ning moodustada vahetusmaa Kruusamaa, Elva metskond 14 või Kõrtsi kinnistute baasil, on

PPA koostöös Siseministeeriumiga pöördunud juba varasemalt kinnisasjade valdajatelt saadud

seisukohtade ülevaatamiseks, vajadusel täpsustamiseks või korrigeerimiseks, uuesti asjaomaste

osapoolte poole. Alljärgnevalt esitame riigivara valitsejate poolt volitatud asutuste seisukohad

kokkuvõtvalt:

 Otepää vallas Neeruti külas asuva Kruusamaa kinnisasja (58202:003:0003) riigivara

valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud asutuseks Maa-

ja Ruumiamet. Võttes aluseks Maa- ja Ruumiameti poolt 04.05.2026

Siseministeeriumile edastatud seisukohta (sama seisukoha kujundas Maa- ja

Ruumiamet ka 12.09.2025, mis edastati PPA poolt ka OÜ-le Tava Mets), ei ole

Kruusamaa kinnisasi vahetusmaaks sobiv. Nimetatud kinnisasi paikneb osaliselt

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2 (3)

Neeruti maardla alal. Eesti Geoloogiateenistuse, kes peab andma maardlatega

kinnisasjade puhul oma seisukoha, 12 09.2025 hinnangu kohaselt tuleb ka Kruusamaa

katastriüksuse maardlaga mitte kaetud osa riigi omandina säilitada. Maardlat vahetult

ümbritseva ala võõrandamine halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimise ja

maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, mistõttu ei saa seda lubada (MaaPS § 14

lg 2 p 1 ).

 Kambja vallas Ivaste külas asuv Elva metskond 14 kinnisasja (28201:009:0453) ning

Otepää vallas Vana-Otepää külas asuv Kõrtsi kinnisasja (63602:001:1800) riigivara

valitsejaks on Kliimaministeerium, volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise

Keskus (edaspidi RMK). Võttes aluseks RMK poolt 23.04.2026 PPA-le edastatud

seisukohti ei ole Elva metskond 14 ning Kõrtsi kinnisasjad vahetusmaadena

sobivad (sama seisukoha kujundas RMK ka 17.02.2026 Elva metskond 14 osas oma

kirjas Siseministeeriumile). Oma seisukohti on RMK põhjendanud järgmiselt: RMK

eesmärgiks on hoida riigimets terviklikuna ja majandada seda kestlikult, vältides

metsamassiivide põhjendamatut killustamist. Vahetusmaid pakutakse vaid

maakasutusstrateegiast ja -põhimõtetest lähtuvalt. Elva metskond 14 näol on tegemist

tervikliku ja ulatusliku metsamassiiviga, mida majandatakse pikaajaliselt ja süsteemselt.

Iga täiendav eraldis mõjutab kogu metsa majandamisloogikat ning vähendab

varasemate investeeringute väärtust. Kõrtsi kinnistu asub Otepää looduspargi

piiranguvööndis ja kattub oluliste loodusväärtustega, sealhulgas kaitsealuste

elupaikadega. Selliste kinnistute võõrandamine ei ole kooskõlas RMK ülesannete ja

looduskaitseliste eesmärkidega. RMK kohustus on kaitseväärtustega maa riigile

omandada ja säilitada, mitte võõrandada.

Püüdmaks saavutada kinnisasjade vahetuses kokkulepet on PPA pakkunud OÜ-le Tava Mets

võimalike vahetusmaadena välja kolm erinevat kinnistut, mis aga ei ole, kinnitatuna 09.04.2026

advokaadibüroo Sorainen poolt saadetud kirjas, Võsu kinnisasja omaniku jaoks sobivad.

Põhjendusteks on toodud, et kinnistud ei ole sobilikud maapinna poolest ning need on kaetud

liiga suures osas metsamaaga võrreldes Võsu kinnistuga. Samuti puudub kinnistutele

juurdepääs avalikult teelt.

KAHOS kohaselt omandatakse kinnisasi üldistes huvides eelkõige kokkuleppel omanikuga,

kuid kokkuleppe mittesaavutamisel on võimalik kinnisasja sundvõõrandamine (KAHOS § 2 lg

1). Seadus näeb omandamise võimalike viisidena ette kinnisasja omandamist

kokkuleppemenetluse, kinnisasjade vahetamise ning maakorralduse läbiviimise teel. Samas ei

tulene seadusest riigile kohustust anda maaomanikule tingimata vahetusmaad. Vahetusmaa

pakkumine on kokkuleppeline lahendus, mille rakendamine sõltub muuhulgas sobiva ja

eesmärgipärase vahetusmaa olemasolust ning poolte kokkuleppest.

KAHOS kohaselt makstakse kinnisasja omandamise eest tasu, mis koosneb kinnisasja

väärtusest ja omandamisega kaasneva varalise kahju hüvitisest. Vastavalt KAHOS § 11 lg 3-le

makstakse tasu rahas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega on rahaline hüvitis seaduse järgi

tavapärane ja eelistatud hüvitamise viis.

Riik on OÜ-ga Tava Mets läbirääkimiste käigus kaalunud vahetusmaa võimalust, kuid sobiva

vahetusmaa leidmine ei ole vaatamata pingutustele õnnestunud. Vastav menetlus on kujunenud

ajaliselt ebamõistlikult pikaks ning on avaldamas mõju Eesti Vabariigi idapiiri väljaehitusega

seotud tegevustele. Eeltoodust tulenevalt ei ole vahetusmaa pakkumisega jätkamine otstarbekas

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

3 (3)

ega vajalik menetluse eesmärgi saavutamiseks, mistõttu on riik valmis naasma varasema

pakkumuse juurde ja omandama OÜ-le Tava Mets kuuluvad piiritaristu väljaehituseks vajalikud

maa-alad õiglase rahalise hüvitise eest vastavalt KAHOS-es sätestatud alustele ning korrale.

Vastavasisulise pakkumuse on PPA teinud OÜ-le Tava Mets oma 03.01.2026 nr 1.14-2.4/1835-

7 kirjas.

Eeltoodut silmas pidavalt palume OÜ-l Tava Mets avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või

keeldumine kinnisasja omandamise menetluste lõpuleviimiseks PPA 03.01.2026 nr 1.14-

2.4/1835-7 kirjas toodud tingimustel. Allkirjastatud nõusolek või keeldumine palume

tagastada digiallkirjastatult hiljemalt 10.06.2026.a aadressil [email protected].

Kokkuleppele jõudmisel sõlmib Siseministeerium OÜ-ga Tava Mets notariaalse müügilepingu

kinnisasjade võõrandamiseks riigile.

Juhime tähelepanu, et juhul kui kokkulepet omandamistingimustes ei saavutata, on riigil õigus

ja kohustus avalikes huvides vajaliku kinnisasja omandamiseks algatada sundvõõrandamise

menetlus KAHOS § 2 lg 1 alusel. Sundvõõrandamise korral ei lisandu kinnisasja tasule

motivatsioonitasu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merle Tikk

Politsei- ja Piirivalveamet

Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht

Teadmiseks:

Siseministeerium

Merle Tikk, , [email protected]

Tere Sain kirja kätte, tegeleme järgmisel nädalal. Saada palun Kala ja Vastse-Haki hindamised ja takseerid. Küsin veel üle, mis hinnatsioonis me saime kinnistuid valida ja kus neid tsoone kõige paremini visuaalselt näha oleks? Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] From: [email protected] <[email protected]> Sent: 11 September 2024 10:53 To: Valdo Hermann <[email protected]> Subject: Mäe-Heedu ja Kala kinnistutest Tere, Annan teada, et Kaitsevägi näeb potentsiaali paremaks väljaõppeks, kui liita Kala kinnistu Nursi harjutusvälja koosseisu. Seega oleme huvitaud lisaks Vastse-Haki kinnistule ja Teile kuuluva Kala kinnistu omandamisest. Ma saan aru, et Teid huvitab pigem vahetus kui müük. Asjade ladusamaks edenemiseks, küsin kas olete jõudnud, juba välja vaadata sobivad kinnistud vahetuseks? Juhul kui olete edastage mulle see info, siis saame protsessiga edasi liikuda. Kala ja Vastse-Haki on meie poolt juba takseeritud. Lugupidamisega, Mihkel Madalvee Harjutusväljade projekjuht Taristu osakond Mob: +372 58781665

1

Merle Tikk

Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht

Politsei- ja Piirivalveamet

Pärnu mnt. 139, 15060 Tallinn

10.06.2026

[email protected]

VASTUS PPA 27.05.2026 KIRJALE

1. KOKKUVÕTE

Lugupeetud Merle Tikk

1. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on 27.05.2026 kirjaga nr 1.14-2.4/1835-10

palunud OÜ-l Tava Mets avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või keeldumine kinnisasja

omandamise menetluste lõpuleviimiseks PPA 03.01.2026 nr 1.14-2.4/1835-7 kirjas toodud

tingimustel.

2. Käesolevaga teatame, et OÜ Tava Mets ei anna hetkel kirjalikku nõusolekut. PPA kui ka

Riigi Metsamajandamise Keskus (RMK) ei ole hinnanud vahetusmaade sobivust KAHOS

kriteeriumite kohaselt. Samuti ei nõustu ettevõte Võsu kinnistu (katastriüksused nr

93401:005:0277 ja 93401:005:0278) omandamiseks sundvõõrandamise menetluse

alustamisega.

3. Tava Mets OÜ on viimased aastad olnud olukorras, kus ettevõttele kuuluvad maad

asuvad piirkondades, mida riik soovib omandada riigikaitse- ja julgeoleku eesmärkide

täitmiseks. Põhiseadus, haldusmenetluse põhimõtted kui ka KAHOS kohustavad riiki eelistama

vähem koormavaid lahendusi ja omaniku ettepanekuid sisuliselt kaaluma. Senine riigi parim

praktika on võimaldanud isikul endal pakkuda sobiv vahetusmaa. PPA ei saa alustada

sundvõõrandamist, sest see on viimane abinõu ja selleks puudub praegu alus.

4. OÜ Tava Mets on teinud konkreetsed vahetusettepanekud ning on valmis kokkuleppeks.

Esmajärjekorras taotleme Võsu kinnistu vahetamist Elva metskond 14 kinnistu

(28201:009:0453) vastu. Käesolevaga pakume välja uue alternatiivina Aakre metskond 20

kinnistust äralõike moodustamise. Mõlemast kinnistust on riik ka varem äralõikeid teinud, st

KAHOS alusel kokkuleppeid sõlminud. Samas oleme endiselt valmis kaaluma vahetusmaaks

ka teisi OÜ Tava Mets poolt varasemalt pakutuid kinnistuid, täpsemalt Kruusamaa

(58202:003:0003) ning Kõrtsi (63602:001:1800) kinnisasjad.

2. PPA KUI KA RMK ON PÕHJENDAMATULT KEELDUNUD,

KUIGI VALITUD MAAD VASTAVAD KAHOS

KRITEERIUMITELE

5. OÜ Tava Mets on teinud maavahetuse ettepanekud kolme kirjaga (30.06.2025,

17.09.2025 ja 12.03.2026), pakkudes vahetusmaaks ühte järgnevatest riigile kuuluvatest

kinnistutest: Kruusamaa (58202:003:0003), Elva metskond 14 (28201:009:0453) või Kõrtsi,

Vana-Otepää küla (63602:001:1800).

6. PPA on pakutud variantidest keeldunud ning põhjendused on äärmiselt lakoonilised:

2

6.1. Kruusamaa kinnistu puhul on vahetamisest keeldumise põhjenduseks toodud selle

paiknemine Neeruti maardla vahetus ümbruses, mis halvendaks maavara

kaevandamisväärsena säilimist ning juurdepääsu maavarale.

6.2. Kõrtsi kinnistu puhul põhjendatakse vahetusmaa ebasobivust selle paiknemise tõttu

Otepää looduspargi piiranguvööndis.

6.3. Elva Metskond 14 osas on PPA väga lakooniliselt tuginenud RMK seisukohale, mille

kohaselt on keeldumise põhjuseks sisuliselt eesmärk tagada metsamassiivi

terviklikkus.

7. Ühestki seisukohast ei nähtu, et keeldumise aluseks oleks mittevastavus KAHOS § 24

kriteeriumitele. Jääb ebaselgeks, millistele õigusaktidele või eeskirjadele PPA kui ka riigimaa

haldajad tuginevad vahetusmaa sobivuse hindamisel.

8. RMK selgitab 23.04.2026 kirjas, et Elva Metskond 14 ei vasta turupiirkonna

kriteeriumile. RMK on turupiirkonna all mõistnud RMK sama maakonda ja sarnaseid

looduslikke tingimusi. Lisaks viidatakse vajadusele arvestada kinnistu rolli RMK

majandustegevuses, metsamassiivi terviklikkust, metsamajandamise korraldust ja

investeeringute tasuvust, loodusväärtuste olemasolu, maakorralduslike toimingute vajalikkust

ja mõistlikkust.

9. Selline tõlgendus on ebaõige ning ei lähtu KAHOS-st. Riiklike juhiste kohaselt peetakse

turupiirkonna all silmas maa korralise hindamise metoodikaga määratud sama või ühe võrra

erinevat asukohaklassi sõltumata kaugusest vahetatava maaga.1 Metsamassiivi terviklikus vms

ei ole asjakohane kriteerium hindamaks turupiirkonda ning ka PPA-le pidi see olema teada.

10. Sealjuures on PPA põhjendamatult keeldunud Elva Metskond 14 käsitlemisest sobiva

vahetusmaana, kuigi RMK ise kinnitab 23.04.2026 seisukohas, et varasemalt on Riigi

Kaitseinvesteeringute menetluses Elva Metskond 14 kinnistust äralõikeid teinud.

11. Sisuliselt saame aru, et vähemalt Elva Metskond 14 ja Kõrtsi kinnistu mittesobivuse ja

seega ka protsessi venimise põhjuseks on peaasjalikult RMK sisemise poliitika muudatused,

mitte vahetusmaa mittevastavus KAHOS kriteeriumitele. Peale Elva Metskond 14 kinnistust

äralõigete tegemist või ka Tava Mets OÜ Vastse-Haki ja Kala kinnistute vahetamisega

Tsuraserva kinnistu vastu, ei ole KAHOS vahepeal muutunud.

12. Rõhutame, et maade vahetamise võimalikkuse ning ka läbirääkimise ruumi määratleb

KAHOS ja see ei saa sõltuda asutuste sisemistest poliitikatest või tõlgendamise suvast.

Olemasolev olukord, kus üks isik saab Elva Metskond 14 kinnistust valida sobiva vahetusmaa,

aga OÜ-le Tava Mets seda võimalust ei anta, viitab korruptsiooni riskile. Ilmselgelt ei ole

tagatud ka hea halduse tava, võrdne kohtlemine ning riigi otsustusprotsesside läbipaistvus.

3. AAKRE METSKOND 20 KINNISTU SOBIVUS VAHETUSMAAKS

13. RMK viitab 23.04.2026 kirjas, et riik on teinud vahetusmaana äralõikeid ka Otepää vallas

Neeruti külas asuvast Aakre metskond 20 kinnistust (katastriüksuse nr 55701:001:1688). RMK

rõhutab kirjas ka kokkulepete saavutamise vajadusele.

14. Käesoleva kirjaga teeme PPA-le uue ettepaneku hinnata Aakre metskond 20 kinnistu

sobivust vahetusmaaks. Aakre metskond 20 sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ning

turupiirkond on 8. asukohaklass, vastates Võsu kinnistu sihtotstarbele ning asukohaklassi

väärtusele. Seega on KAHOS § 24 lg 3 eeldused täidetud.

15. Aakre metskond 20 kinnistust äralõike moodustamine ei ohustaks metsamassiivi

terviklikkust, kuivõrd kinnistu on võrdlemisi ulatuslik ning erikujuline. Lisame, et OÜ Tava

1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kinnisasja omandamise põhimõtted - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

3

Mets on igal juhul nõus ka hüvitama vahetusmaa kinnistu äralõike kõrgema väärtuse 30%

ulatuses vastavalt KAHOS § 24 lõikele 4. Seega ei ole võimaliku vahetusmaa kõrgem väärtus

võrreldes Võsu kinnistu väärtusega takistuseks OÜ Tava Mets jaoks.

16. Kinnistust on varasemalt äralõikeid tehtud. OÜ Tava Mets on 2025. aasta menetluse

käigus saanud Aakre metskond 20 kinnistust äralõike, millest moodustati Tsuraserva kinnistu

(katastriüksus nr 55701:001:1526). Eelnevalt nimetatud menetluses lähtus RKIK maaomaniku

soovist ning KAHOS kriteeriumitest, saavutades maaomanikuga kokkuleppe (vt lisa 1). Seega

nii RMK varasema praktika kui OÜ Tava Mets kogemuse põhjal on olnud võimalik Aakre

metskond 20 kinnistust äralõigete moodustamine ja seda veel hiljuti, 2025. aastal.

4. SUNDVÕÕRANDAMISE MENETLUSE ALUSTAMINE EI OLE

PÕHJENDATUD

17. Sundvõõrandamine on viimane abinõu ning riigil lasub põhiseaduslik kohustus eelistada

omandiõigust vähem riivavaid lahendusi.

18. KAHOS § 2 lg 1 kohaselt kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas

sundvõõrandamine, on kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest.

Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga

kokkulepet ei saavutata.

19. Ka põhiseadus ning haldusmenetluse põhimõtted kohustavad riiki eelistama vähem

koormavaid lahendusi ja omaniku ettepanekuid sisuliselt kaaluma. PS § 32 näeb ette, et omandit

võidakse sundvõõrandada üksnes üldistes huvides ja õiglase ning kohese hüvitise eest. PS §-st

11 ja HMS §-st 3 tulenev proportsionaalsuse põhimõte kohustab haldusorganit valima isikut

vähem koormava meetme. Omaniku leitud vahetusmaa on käsitatav läbirääkimiste alusena,

mida haldusorgan on HMS § 6 koostöö põhimõttest tulenevalt kohustatud sisuliselt kaaluma

ning põhjendatult hindama. Kuna KAHOS-e alusel sõlmitav leping on halduslepingu ja

tsiviilõigusliku lepingu hübriid, on osapooltel teatud mänguruum ka tingimuste üle

läbirääkimiseks. Pelk viide menetluse kestvusele ei asenda kohustust uurida ning kaaluda.

20. Riigi senine parim praktika kinnitab eeltoodud kohustustest ja põhimõtetest lähtumist.

Näiteks 29.10.2025 kinnistamisavalduse alusel on OÜ Tava Mets vahetanud Võru maakonnas

asuvad Vastse-Haki ja Kala kinnistud (katastriüksused nr 14303:003:0065 ja 69701:003:0410)

riigile kuuluva ja RMK hallatava Valga maakonnas asuva Tsuraserva kinnistu (katastriüksus nr

55701:001:1526) vastu. Kokkuleppe menetluses andis riik sisuliselt OÜ-le Tava Mets

võimaluse valida välja KAHOS tingimustele vastava vahetusmaa, mille RMK eraldas tehinguks

(Lisa 1).

21. Samuti kinnitas RKIK praktikat näiteks OÜ Valga Puu ja Metsatervenduse OÜ maade

vahetamise menetlused, milles eraldati maaomanikele Nursipalu piirides asuvate kinnistute

vahetamiseks äralõiked suurematest kinnistutest vastavalt nende soovile. OÜ-le Valga Puu

eraldati vahetusmaadeks Valga maakonnas Tinuserva (85701:001:0032) ning Liinimetsa

(85701:001:0029) kinnistud. Metatervenduse OÜ valis välja Valga maakonnas Kingupalu

(85701:001:0085) kinnistu, mis eraldati suuremast RMK kinnistust vastavalt nende soovile

tuulepargi rajamiseks.

22. Ka antud juhul on OÜ Tava Mets käitunud vastavalt varasemale riigi parimale praktikale,

st valinud välja Võsu kinnistu asendamiseks sobivad vahetusmaad. Halduspraktika muutumine

olemasoleval kujul ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.

4

Lisa 1 – OÜ Tava Mets ja RKIK kirjavahetus.

Lugupidamisega

Britta Retel

vandeadvokaat

Allar Jõks

vandeadvokaat

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 24.06.2026

Kehtib kuni: 24.06.2101

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12; PPVS § 4 lg 5

Teabevaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

OÜ Tava Mets esindaja

Advokaadibüroo Sorainen AS

[email protected]

[email protected]

Teie 10.06.2026

Meie 24.06.2026 nr 1.14-2.4/1835-12

Vastus Advokaadibüroo Sorainen AS

10.06.2026 kirjale

Lugupeetu kinnisasja omaniku esindaja

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on oma 27.05.2026 nr 1.14-2.4/1835-10 kirjaga

andnud teada riigivaravalitsejate (Kiimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus (RMK) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud

asutus Maa- ja Ruumiamet) seisukohad Elva metskond 14, Kõrtsi ning Kruusamaa kinnisasjade

vahetusmaadena kasutusele võtu osas. Käesolevaks hetkeks ei ole riigivaravalitsejad oma

varasemaid seisukohti kõnealustesse kinnisasjadesse puutuvalt muutnud, mistõttu ei saa PPA

ühegi OÜ Tava Mets poolt pakutud variandiga maade vahetusel edasi liikuda.

10.06.2026 PPA-le saadetud vastuskirjas on esitatud uue maade vahetuse alternatiivina äralõike

moodustamine Aakre metskond 20 (55701:001:1688) kinnistust. Antud kinnisasja

riigivalitsejaks on Kiimaministeerium ning volitatud asutuseks RMK, mistõttu on PPA kaasates

Siseministeeriumit pöördunud võimaliku maade vahetuse küsimuses hinnangu saamiseks just

viimase poole. Siseministeeriumile laekunud RMK seisukoht oli järgmine: RMK ei nõustu

Setomaa vallas asuvate kinnistute asendamiseks jagama Otepää vallas Aakre metskond 20

(55701:001:1688) kinnistut. Kinnistu on vajalik RMK-le põhimäärusest tulenevate

põhiülesannete täitmiseks. Eeltoodut silmas pidavalt ning arvestades asjaoluga, mille kohaselt

RMK on hinnanud ning leidnud, et Aakre metskond 20 ei ole vahetusmaana käsitletav, ei ole

PPA-l võimalik uue pakutud maade vahetuse alternatiiviga käesolevas kinnisasjade

omandamise menetluses edasi liikuda.

Juhime taaskord tähelepanu, et riik on OÜ-ga Tava Mets läbirääkimiste käigus kaalunud ja

koostöös partneritega hinnanud mitmeid vahetusmaa võimalusi, kuid sobiva vahetusmaa

leidmine ei ole vaatamata pingutustele õnnestunud. Vastav menetlus on kujunenud ajaliselt

ebamõistlikult pikaks ning on avaldamas mõju Eesti Vabariigi idapiiri väljaehitusega seotud

tegevustele. Nimetatud asjaoludest tulenevalt on riik valmis naasma oma varasema pakkumuse

juurde ja omandama OÜ-le Tava Mets kuuluvad piiritaristu väljaehituseks vajalikud maa-alad

õiglase rahalise hüvitise eest vastavalt KAHOS-es sätestatud alustele ning korrale.

Vastavasisulise pakkumuse on PPA teinud OÜ-le Tava Mets oma 03.01.2026 nr 1.14-2.4/1835-

7 kirjas.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2 (2)

Võttes arvesse eeltoodut ning piiritaristu väljaehituse ja hilisema hooldusega seotud lepingutest

tulenevaid vajadusi, soovib Politsei- ja Piirivalveamet saavutada OÜ-ga Tava Mets

kokkuleppe ning Siseministeerium sõlmida notariaalse lepingu tähtajaga 15.07.2026.

Palume OÜ-l Tava Mets avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või keeldumine kinnisasja

omandamise menetluste lõpuleviimiseks PPA 03.01.2026 nr 1.14-2.4/1835-7 kirjas toodud

tingimustel. Allkirjastatud nõusolek või keeldumine palume tagastada digiallkirjastatult

hiljemalt 06.07.2026.a aadressil [email protected]. Kokkuleppele jõudmisel sõlmib

Siseministeerium OÜ-ga Tava Mets notariaalse lepingu kinnisasjade võõrandamiseks riigile.

Kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppe mittesaavutamisel pöördub Politsei- ja

Piirivalveamet Siseministeeriumi poole palvega algatada sundvõõrandamine. Kinnisasja

omandamise menetluses kokkuleppe mittesaavutamisel ja kinnisasja

sundvõõrandamisel KAHOS § 15 sätestatud täiendavat hüvitist ei maksta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merle Tikk

politseimajor

piirivalveosakond, piirihaldusbüroo,

piiriehituse grupp

grupijuht

Teadmiseks:

Siseministeerium

Merle Tikk, 5323 1003, [email protected]

Ellex Raidla

Advokaadibüroo OÜ

Reg. 10344152

VAT EE100101799

T. +372 640 7170

[email protected]

ellex.legal │ The terms available on our website apply to all our services.

Ahtri 4

EE-10151 Tallinn, Estonia

Lgp Merle Tikk

Politsei- ja Piirivalveamet

koopia: Siseministeerium

06.07.2026

OÜ Tava Mets kuuluva kinnisasja omandamisest (vastus PPA 24.06.2026 kirjale)

Lugupeetud Merle Tikk

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on alates 04.05.2026 pidanud Ellex Raidla Advokaadibüroo kliendiga OÜ

Tava Mets (Tava Mets) kirjavahetust eesmärgiga omandada Tava Metsale kuuluvast Võsu kinnistust

(kinnistu nr 648038) piiritaristu väljaehitamiseks vajalikud äralõiked (Piiririba kinnistud). Tava Mets on kogu

menetluse vältel olnud nõus Piiririba kinnistute omandamisega riigi poolt. Samas peab omandamine

vastama kinnisasjade avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) nõuetele. Kahetsusväärselt ei ole

PPA ega teised riigiasutused käesolevas menetluses seaduse nõuetele vastavalt käitunud.

1. Siseministeerium ja PPA vastutavad menetluse õiguspärasuse eest

Tava Metsale kuuluvate Piiririba kinnistute avalikes huvides omandamise menetluse õiguspärase läbiviimise

eest vastutab menetlust läbiviiv riigiasutus. KAHOS kohaselt viib menetlust läbi asjaomane ministeerium

(antud juhul Siseministeerium, kes on volitanud PPA-d enda nimel menetlust läbi viima). Menetlust läbiviiv

asutus peab tagama, et riik tervikuna – sealhulgas riigiasutused, kellele kuulub võimalik vahetusmaa –

käituks õiguspäraselt.

Kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Maa- ja Ruumiamet (MaRu) keelduvad põhjendamatult

andmast Siseministeeriumi valitsemisele maaomaniku soovitud ja KAHOS kohaselt vahetamiseks sobivaid

kinnisasju või nende äralõikeid, peab menetlust läbiviiv asutus tagama, et teised riigiasutused järgiksid

seadust. Sellises olukorras oleks lubamatu sundvõõrandada eraomanikule kuuluvaid kinnistuid tema tahte

vastaselt.

2. KAHOS kohases menetluses tuleb lähtuda maaomaniku soovidest

Kinnisasja avalikes huvides omandamine, mille puhul on võimalik vajadusel rakendada ka omaniku tahte

vastast sundvõõrandamist, kujutab endast äärmiselt intensiivset omandiõiguse riivet. Tava Mets on

seisukohal, et KAHOS-e kohases menetluses tuleb alati eelistada selle maaomaniku huve, kelle kinnistut

riik soovib omandada. Kui maaomanikul on kindel soov kinnisasja riigile loovutamise viisi osas (vahetamine

või loovutamine rahalise hüvitise eest) ning lisaks ka konkreetne nägemus soovitud vahetusmaade osas,

saab riik maaomaniku ettepanekust keelduda üksnes juhul, kui vahetus on objektiivselt välistatud – eelkõige

juhul, kui KAHOS § 24 lg 3 p 2 eeldused ei ole täidetud1.

Eeltoodud tõlgendust toetavad nii KAHOS-e regulatsioon (sh § 2 lg 1, § 26 lg 1) kui ka seaduse seletuskiri,

milles on märgitud, et sundvõõrandamise otsuse tegemine on lubatud vaid juhul, kui kinnisasja omanikuga

kokkulepet ei saavutata (vt seletuskiri lk 10). Seda tõlgendust toetab ka 01.01.2022 jõustunud KAHOS § 27

lg 4 muudatus, millega kaotati maaomanikuga kokkuleppele jõudmiseks seatud ajaline piir (varem kolm

1 Täiendavaks keeldumise aluseks võiks olla nt asjaolu, et riigil on poolelioleva planeeringumenetluse tõttu teadmine, et maaomaniku soovitud kinnistu puhul võib lähitulevikus olla vaja see samuti avalikes huvides omandada mõne muu taristuobjekti vms rajamiseks.

2

kuud). Seletuskirjas on rõhutatud: Sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmiseks peab olema kaalutud

erinevaid alternatiive ning alles siis, kui erinevad alternatiivid ja läbirääkimine tulemusi ei anna, on

põhjendatud rakendada sundvõõrandamist (vt seletuskiri lk 27).

Eeltoodud tõlgendust kinnitab täiendavalt riigi varasem praktika kinnisasjade vahetamisel. Veel 2024. aasta

lõpus ja 2025. aastal andis RMK Kaitseministeeriumi valitsemisele üle mitmeid kinnistuid Eesti eri

piirkondades, mida maaomanikud soovisid vahetada Nursipalu harjutusväljal asuvate kinnistute vastu. RMK

nõustus 2025. aastal Tava Mets soovil tegema äralõike Aakre metskond 20 kinnistust ning andma vastava

äralõike (katastriüksus 55701:001:1526) üle Kaitseministeeriumi valitsemisele, et viimane saaks selle Tava

Mets kinnistuga vahetada (vt lisa 1 ja lisa 2). Samast kinnistust äralõike tegemisest on RMK käesolevas

menetluses aga põhjendamatult keeldunud. Lisaks on RMK teinud suurtest metsamassiividest äralõikeid ka

teiste eramaaomanike soovide kohaselt: RMK nõustus vahetama Valga Puu OÜ ja Metsatervendus OÜ

Nursipalu harjutusväljal asunud kinnistuid riigile kuuluvate kinnistutega, mis asusid Nursipalu harjutusväljast

kaugemal – näiteks Tõrva, Valga ja Elva valdades (vt lisad 3-6). Need on vaid mõned näited riigi varasemast

KAHOS-e rakendamise praktikast, kus riik on kinnisasjade vahetamisel lähtunud maaomaniku soovidest.

Kui riigil on olemas kinnistud, mille vastu maaomanik soovib vahetada temalt avalikes huvides omandatavat

kinnisasja või selle äralõiget ning mille osas puudub riigil alus vahetusest keeldumiseks, ei ole asjakohane

pakkuda maaomanikule mingeid muid kinnisasju. Teisisõnu, RMK ja MaRu põhjendamatut keeldumist Tava

Mets soovitud vahetusest ei õigusta asjaolu, et need asutused on Tava Metsale vahetamiseks välja

pakkunud muid kinnistuid, mille kohta on Tava Mets juba varem selgitanud, et need on talle igal juhul

sobimatud.

3. RMK keeldumine Tava Mets soovitud vahetusest on õigusvastane

Tava Mets rõhutab sissejuhatuseks, et arvestades riigivara valitsemise regulatsiooni ja praktikat, saab

KAHOS-es ettenähtud kinnisasjade vahetamise mehhanism toimida üksnes juhul, kui riigivara valitsejaks

määratud asutused käituvad riigi kui terviku huvides, mitte ei pea oma asutuse huve nendest

eraldiseisvateks ega teiste riigi huvide suhtes ülimuslikeks. Ministeeriumid, kes vastutavad KAHOS-e

kohase menetluse läbiviimise eest (sh Siseministeerium), ei ole ise enamasti vahetuseks sobivate

kinnisasjade valitsejad. Suurt osa riigi maaportfellist valitseb RMK, mistõttu lasub viimasel eriline roll ja

vastutus KAHOS-e tegeliku rakendatavuse tagamisel. RMK peaks seda rolli täitma, jättes kinnisasjade

avalikes huvides omandamise menetlustes kõrvale RMK kui riigi tulundusasutuse kitsamad huvid ning

lähtudes riigi kui terviku seisukohalt olulistest huvidest, andes oma kinnisasju või nende osasid teistele

riigiasutustele vahetusmaadena kasutamiseks.

Antud juhul on RMK seda põhimõtet jämedalt rikkunud. Nii Elva metskond 14 kui ka Aakre metskond 20

kinnistute osas on RMK esitanud üldsõnalisi väiteid, mille sisuks on kokkuvõtlikult see, et RMK ei ole nõus

soovitud vahetusega, kuna tegemist on majandusmetsaga, mida RMK soovib kasutada oma põhikirjaliste

eesmärkide täitmiseks, ning soovitud vahetus (sh vajalike äralõigete tegemine) võiks muuta metsa

majandamise vähem efektiivseks. RMK on viidanud (kirjas teisele maaomanikule) ka oma uuenenud

maakasutusstrateegiale. Kõrtsi kinnisasja puhul on RMK argumendina välja toonud asjaolu, et kinnistu

kattub oluliste loodusväärtustega.

3.1. RMK esitatud väited ei muuda Tava Mets soovitud kinnistuid vahetuseks sobimatuteks

KAHOS § 24 lg-s 3 on loetletud kriteeriumid, millest lähtudes on maade vahetamine piiratud: nendeks on

katastriüksuse sihtotstarve ja asumine sarnases turupiirkonnas. Nagu Tava Mets on ka varasemalt

selgitanud (oma 09.04.2026 kirja punktides 1-12 ja 23-27 ning 10.06.2026 kirja punktides 8-9 ja 14), on

need eeldused Aakre metskond 14, Kõrtsi ja Aakre metskond 20 kinnistute puhul täidetud. Tava Mets

soovitud kinnistute või äralõigete sihtotstarve on maatulundusmaa ning need kuuluvad maa korralise

3

hindamise regulatsiooni kohaselt sobivasse asukohaklassi. Samuti ei oma KAHOS § 24 lg 3 kohaselt

kinnisasjade vahetamisel tähtsust looduskaitselised piirangud.2

Sarnase turupiirkonna kriteeriumi osas rõhutab Tava Mets, et ka kinnisvara hindamise metoodika (standardi)

kohaselt on turupiirkond ala, mida iseloomustab homogeenne kasutus ja sarnane tulutootmise potentsiaal.

Maatulundusmaa puhul on sarnaseks (kui mitte samaks) turupiirkonnaks kogu Lõuna-Eesti. Praktikas on

RMK veel hiljuti lähtunud veelgi laiemast tõlgendusest „sarnase turupiirkonna“ mõistele, võimaldades

vahetada Nursipalu harjutusvälja laiendusalale jäävaid kinnistuid isegi Lääne-Harju maakonda jäävate

maatükkidega (vt lisa 7).

RMK väide, nagu annaks maaomanike soovitud vahetustest keeldumiseks alust asutuse uus

maakasutusstrateegia, on samuti asjakohatu. RMK peab oma tegevuses lähtuma seadusest, jättes

vajadusel kõrvale sellega vastuolus olevad sisemised eeskirjad ja juhised. KAHOS regulatsioon

kinnisasjade vahetamise osas ei ole aastatel 2025-2026 muutunud. Seega, kui takistus RMK varasema

õiguspärase praktika jätkamisele KAHOS rakendamisel on asutuse uus maakasutusstrateegia, tuleks RMK-

l viivitamatult muuta või tühistada vastav strateegia, mitte eirata KAHOS nõudeid.

3.2. RMK väited on üldsõnalised ja asutus on rikkunud põhjendamiskohustust

RMK väited negatiivsete majanduslike mõjude kohta on samuti lubamatult üldsõnalised. Selliste väidetega

– „iga täiendav eraldis mõjutab kogu metsa majandamisloogikat ning vähendab varasemate investeeringute

väärtust“ ning „kinnistu on vajalik RMK-le põhimäärusest tulenevate põhiülesannete täitmiseks“ – on

võimalik keelduda ükskõik millise RMK valitsemisele antud maatüki vahetamisest. Arvestades, kui suur osa

riigile kuuluvast maast on antud RMK valitsemisele, muudaks sellise tõlgenduse aktsepteerimine eriti

maatulundusmaade osas KAHOS kinnisasjade vahetamise regulatsiooni sisutühjaks.

Tava Mets on omalt poolt varasemates kirjades üksikasjalikult selgitanud, miks RMK väidetel negatiivsest

majanduslikust mõjust puudub tegelikkuses alus. RMK ega PPA ei ole neile sisuliselt vastanud. Seega, isegi

kui riigi majanduslikud huvid omaksid kinnisasjade vahetamisel otsustavat tähtsust (mida Tava Mets eitab),

on RMK oluliselt rikkunud oma põhjendamiskohustust3.

3.3. RMK kohtleb maaomanikke põhjendamatult ebavõrdselt

Lisaks sellele, et RMK-l puudus õiguslik alus Tava Mets soovitud vahetusest keeldumiseks, kohtleb RMK

erinevaid maaomanikke ka põhjendamatult erinevalt. Ka pärast väidetavat muutust sisedokumentides ja

praktikas on RMK siiski pidanud võimalikuks vahetada kinnisasju, mis asuvad erinevates omavalitsustes

ja/või maakondades ning mille tulemusena tükeldatakse RMK-le kuuluvaid (mõnel juhul ka suurema

pindalaga) kinnisasju – seda ilmselgelt vastavalt eramaaomanike soovidele.

2026. aasta veebruaris andis RMK Kaitseministeeriumi valitsemisele üle juba eespool viidatud Lääne-Harju

vallas asuva kinnisasja eesmärgiga vahetada see Nursipalu harjutusvälja laiendusalale jääva kinnistu vastu

(vt lisa 7Error! Reference source not found.). Samuti nõustus RMK 2025. aasta detsembris andma

Kaitseministeeriumi valitsemisele äralõiked Valga ja Tartu maakonnas asuvatest kinnisasjadest – seejuures

just neist kinnisasjadest, millest äralõigete tegemist soovib ka Tava Mets, st Aakre metskond 20 ja Elva

metskond 14 (vt lisa 8). 2026. aasta mais andis RMK Kaitseministeeriumi valitsemisele maaomaniku soovil

toimuvaks vahetuseks ka Vagula järve ääres asuva kinnisasja äralõike (vt lisa 99). Need kolm näidet on

vaid juhuslik valim RMK dokumendiregistrist pärinevatest tehingutest, mis kinnitavad, et RMK kohtleb

maaomanikke oma sisedokumentidele viidates põhjendamatult ebavõrdselt. RMK eelkirjeldatud käitumine,

2 Looduskaitselised piirangud võivad küll mõjutada turuhinda, kuid see on oluline äralõike suuruse, mitte vahetamise põhimõttelise võimalikkuse seisukohast.

3 Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb põhjendada ka menetlustoiminguid, mis mõjutavad vahetult isikute õigusi. Vt nt RKHKo 3.12.2012, 3-3-1-47-12, p 23 ja seal viidatud varasemat praktikat.

4

kus ühe ja sama katastriüksuse puhul teatud maaomanikele lubatakse vahetust ja teistele mitte, kinnitab,

et sisedokumentidele tuginev, üldsõnaliste põhjendustega kinnisasjade vahetamisest keeldumine või selle

lubamine tekitavad olulise ja otsese korruptsiooniohu.

4. MaRu keeldumine Tava Mets soovitud vahetusest on samuti õigusvastane

Tava Mets on selgitanud, et eelistab vahetusmaadena Elva metskond 14 kinnistut või Aakre metskond 20

kinnistust tehtavat äralõiget. Samas on Tava Mets jätkuvalt valmis kaaluma ka vahetust MaRu valitsemisel

oleva Kruusamaa kinnistu äralõikega.

MaRu on Kruusamaa kinnistu vahetamisest keeldudes eksinud KAHOS-e ja MaaPS-i rakendamisel. MaaPS

§-de 14 ja 15 kohaselt loetakse maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks: (a) eelkõige

ehitustegevust, mis takistab füüsiliselt juurdepääsu maavarale, ja (b) tegevust, mis toimub vahetult maardla

kohal. Tava Mets leiab, et väär on MaRu tõlgendus, nagu võimaldaksid need sätted keelduda ka riigile

kuuluvate kinnisasjade vahetamisest KAHOS regulatsiooni kohaselt – justkui saaks maapõue kasutamist

kahjustada ka pelgalt omandivormi muutus ning seda ka maardlate lähiümbruses (ilma et õigusnormides

oleks täpsustatud sellise piirangu ruumiline ulatus). Selge õigusliku aluseta keeldumine vahetusest on

omavoliline ning loob sarnaselt RMK tegevusele soodsa pinnase põhjendamatult ebavõrdseks kohtlemiseks

ja tekitab korruptsiooniriski.

Eeltoodud põhjustel on lisaks RMK valitsetavatele kinnisasjadele, mille vahetust on Tava Mets välja

pakkunud, sobivaks vahetusmaaks ka Kruusamaa kinnistu äralõige. Seega puudub alus Tava Mets

kinnisasja omaniku tahte vastaseks sundvõõrandamiseks.

5. Kokkuvõte

Kokkuvõttes on Tava Mets seisukohal, et PPA-l puudub alus kohaldada omaniku tahte vastast

sundvõõrandamist Tava Mets kinnisasjade suhtes. Olukorra õiguspäraseks lahendamiseks on vaid üks

võimalus: PPA (ja/või Siseministeerium) peab tagama, et riigivara valitsejad – RMK ja MaRu –

lõpetaksid KAHOS reeglitega vastuolus oleva tegevuse ning annaksid Siseministeeriumi

valitsemisele kinnisasja või kinnisasjad, millega on võimalik vahetada Tava Metsale kuuluvad

Piiririba kinnistud. Tava Mets rõhutab, et kinnisasjade vahetamise võimalikkus ei tohi sõltuda sellest, kas

menetlust läbiviivaks ministeeriumiks on Siseministeerium või Kaitseministeerium.

Kui PPA ja Siseministeerium ei taga KAHOS järgimist teiste riigiasutuste poolt, on sundvõõrandamise

menetluses tehtavad otsused õigusvastased ning Tava Mets on valmis oma õiguste kaitseks need kohtus

vaidlustama.

Austusega

/digitaalselt allkirjastatud/

Siim Vahtrus

Vandeadvokaat

Lisad:

1. Kaitseministeeriumi 14.01.2025 taotlus

2. Kinnistusraamatu väljavõte (25986050)

3. Kaitseministeeriumi 05.03.2025 taotlus

4. Kinnistusraamatu väljavõte (12007250)

5. Kaitseministeeriumi 28.10.2024 taotlus

6. Kinnistusraamatu väljavõte (25302650)

5

7. RMK 20.02.2026 kiri nr 3-1.1/2026/1057

8. RMK 01.12.2025 kiri nr 3-1.1/2025/7936

9. RMK 19.05.2026 kiri nr 3-1.1/2026/3093

Outlook

RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks

From Siim Vahtrus | Ellex <[email protected]> Date Thu 7/9/2026 5:37 PM To Siim Vahtrus | Ellex <[email protected]>

Saatja: Riin Kodu <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 16. juuni 2026 12:01 Adressaat: Valdo Hermann <[email protected]> Teema: RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Tänan saadetud vastuskirja ja täiendavate küsimuste eest. Mõistame, et see teema on keeruline ja pisut segadust tekitav ning kuna Teie poolt vahetuseks küsitud Kaseküla tn 8 kinnisasi kuulub Maa- ja Ruumiametile (MaRu), siis pidasime õigeks, et MaRu annab ise Teie küsimustele selgitused ja vastused. MaRu on maa ja ruumiloome kompetentsikeskus ning seega on kõige õigem küsida seaduse tõlgendust konkreetses kaasuses just nende käest. Edastan MaRu vastuskirja (manuses). MaRu selgitustele tuginedes teeme veelkord ettepaneku jätkata menetlust rahalise hüvitise eest vastavalt 19.03.2026 kirjaga nr 8-3/25-002/602-5 saadetud uuendatud hinnapakkumisele. Ootame Teie vastust hiljemalt 26.06.2026. PS. Juhime tähelepanu, et kuna teeprojekti, mille tarbeks OÜ-le Tava Mets kuuluvast Ringtee 20 kinnisasjast äralõiget tarvis on, hakatakse juba sel suvel realiseerima, oleks vajalik menetlus lõpuni viia esimesel võimalusel. Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Thursday, May 28, 2026 8:59 AM To: Riin Kodu <[email protected]> Subject: Vs: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere, alustuseks kinnitame veelkord, et oleme jätkuvalt huvitatud riigi poolt omandatavate äralõigete vahetamisest riigi maareservis oleva sobiliku kinnisasja (vahetusmaa) vastu ning avaldame siirast kahetsust, et läbirääkimised ei ole siiani mõlemat poolt rahuldava konstruktiivse lahenduseni viinud. Läbirääkimiste käigus oleme mitmel korral esitanud ettepaneku riigi maaserervist meie hinnangul vahetusmaaks sobiva ning sh KAHOS §24 sätestatud kriteeriumitele ning samas

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 1/9

kirjeldatud kinnisasja vahetamise põhimõttele vastava vahetusmaa kohta, kuid seni oleme kahjuks saanud eitavad vastused. Meie hinnangul on Teiega sobiliku vahetusmaa leidmisel peetavate läbirääkimiste käigus Teie poolt antud vastukäivad seisukohti: Seejuures on Teie antud ja/või edastatud eitavate seisukohtade põhjendamisel antud ka vastukäivad seisukohti:

07.10.2025 kirjas olete asunud seisukohale, et Ringtee 20 maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjast tehtava äralõike vahetusmaaks ei sobi Elva metskond 40 maatulundusmaa sihotstarbega kinnisasjast moodustatav vahetusmaa seetõttu, et Ringtee 20 kinnisasja juhtotstarve on üldplaneeringu kohaselt segakasutusega äri- ja teeninduse maa-ala; 21.05.2026 kirjas osundate seevastu Maa- ja Ruumiameti poolt eitavale vastusele põhjenduseks antud seisukohale, et seaduse eesmärk ei ole “anda maatulundusmaa vastu, mille juhtostarve üldplaneeringus on küll segakasutusega äri- ja teenindusmaa nagu Ringtee 20 kinnisasjal on, tootmismaad”;

Samuti ei saa nõustuda Teie 21.05.2026 kirjas osundatud Maa- ja Ruumiameti seisukohaga, justkui välistaks vahetatava (e riigile omandatava) ja vahetusmaa võrreldavuse maatükkide erinev ühikuhind – KAHOS §24 lg 4 teises lauses osundatu kohaselt on vahetatavate kinnisasjade väärtuste erinevuse korral vahetamisega kaasneva hüvitamise kriteerium sätestatud lähtuvalt vahetatavate kinnisasjade harilikust väärtusest, mitte kinnisasjade ühikhinnast: “Vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus ei tohi erineda rohkem kui 30 protsenti, kui kinnisasjade vahetamisel tekib hüvitamiskohustus kinnisasja omanikul, kes omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja.” Eeltoodu kohase kinnisasja omaniku hüvitamiskohustuse (kuni 30% kinnisasjade hariliku väärtuse erinevuse hüvitamine rahas) täitmise valmidust oleme kinnitanud ka enda varasemates kirjades. Arvestades eeltoodut, palume sobiliku vahetusmaa otsingutes tulemuslikkuse saavutamiseks Teilt vastust järgmiste vahetusmaa sobilikkuse parameetreid ja vahetamise teel kinnisasja omandamise põhimõtteid puudutavate küsimuste osas:

1. kas sobiliku vahetusmaa otsimisel on aktsepteeritav lähtuda KAHOS §24 lg 3 p.1 sätestatust, et “erandina võib vahetada erineva sihtotstarbega katastriüksusi, kui vahetusmaa maa-ala üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele”?

2. kas nõustute, et KAHOS §24 lg 4 sätestatu kohaselt peetakse kinnisasja omaniku, kes

omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja, hüvitamiskohustuse (ehk juhul, kui vahetusmaa väärtus on riigile omandatava maa väärtusest suurem) suurimaks lubatavaks määraks kuni 30% vahetusmaaks oleva kinnisasja harilikust väärtusest, mitte vahetusmaa ühikhinnast?

Ehk teisisõnu, vahetuseks sobivuse ja asjakohasel juhul hüvitamiskohustuse rahalise suuruse määratlemise kriitiliseks parameetriks on vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus, mitte pindala vm näitaja

3. kas nõustute, et tulenevalt asjaolust, et KAHOS ei defineeri “sarnast turupiirkonda”, võib sarnase turupiirkonna all silmas pidada “maa korralise hindamise metoodikaga määratud sama või ühe võrra erinevat asukohaklassi sõltumata kaugusest vahetatava maaga” (allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kodulehekülg https://www.kaitseinvesteeringud.ee/: Kinnisasja omandamise põhimõtted)?

Teie vastused/seisukohad eelnimetatud küsimustele annaks meile võimaluse valida selgelt määratletud otsinguparameetrid riigi maareservist sobiliku vahetusmaa leidmiseks ning konstruktiivselt lahenduse saavutamiseks.

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 2/9

Teie vastust ootama jäädes. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Saatja: Riin Kodu <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 21. mai 2026 15:32 Adressaat: Info TavaMets <[email protected]> Koopia: Valdo Hermann <[email protected]> Teema: FW: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Seoses riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekti elluviimisega oli tarvis omandada OÜ-le Tava Mets kuuluvast Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuvast Ringtee 20 kinnisasjast äralõige suurusega 1178 m2. Äralõige on tänaseks eraldi katastriüksusena moodustatud (katastritunnus 62201:001:2379, pindala 1178 m2). Soovisite rahalise hüvitise asemel vahetusmaad Maa- ja Ruumiametile (MaRu) kuuluvast Kaseküla tn 8 kinnisasjast (Tartu maakond, Elva vald, Käärdi alevik). Sellega seonduvalt tegime vastava päringu MaRu-le ja jäime ootama tagasisidet. Saime viimaks MaRu-lt vastuse ning kahjuks ei pea nad Kaseküla tn 8 kinnisasjast vahetusmaa moodustamist võimalikuks, tuues põhjenduseks selle, et seaduse eesmärk ei ole anda maatulundusmaa vastu, mille juhtostarve üldplaneeringus on küll segakasutusega äri- ja teenindusmaa nagu Ringtee 20 kinnisasjal on, tootmismaad, lisaks ei ole võrreldavad ka nende maatükkide ühikuhinnad, Kaseküla tn 8 kinnisasja ühikuhind on tunduvalt kõrgem Ringtee 20 kinnisasja omast. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku jätkata menetlust rahalise hüvitise teel vastavalt 19.03.2026 kirjaga nr 8- 3/25-002/602-5 saadetud uuendatud hinnapakkumisele. Ootame Teie vastust hiljemalt 28.05.2026. Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Riin Kodu Sent: Friday, March 6, 2026 10:47 AM To: 'Valdo Hermann' <[email protected]> Subject: FW: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Tahtsin Teile lihtsalt vahepeal infot jagada, kuna aega on nii palju möödunud, et Põlva jalgtee projekti tarbeks algatatud omandamise menetlus Ringtee 20 osa omandamiseks on endiselt jõus, kuid kuna

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 3/9

pöördusime eelmisel aastal Maa- ja Ruumiametisse Teie soovil (kuna soovisite vahetusmaad MaRu- le kuuluvast maatükist) ja nemad viitasid, et meie poolt tellitud töös on metsa hindamisel ebakõlad nende meelest, siis saatsime hindamise tagasi meie poolt tellitud hindamise koostajale ning palusime töö üle vaadata ja parandused sisse viia, kuid metsaekspert, kes Ringtee 20 töös metsa osa koostanud oli, ei olnud kuigi koostöövalmis ja paranduste saamine ei ole läinud ootuspäraselt. Olen hindajaga olnud regulaarses suhtluses, kuid viimane info oli temalt see, et ta peab tellima vist täiesti uue metsahindamise osa töösse ja vastavalt kehtivale määrusele (kinnisasja erakorralise hindamise kord) ei soovi/ei suuda seda tööd paraku paljud turul olevad metsahindajad teha ja sellest ka tekkinud viivitus. Olukord on kahetsusväärne, kuid selleks, et saaksime menetlusega jätkata ja MaRult mingigi vastuse, kas see vahetusmaa üldse võiks klappida, soovisid nad saada parandatud Ringtee 20 tööd, mida meil täna endiselt ei ole. Hoiame Teid kursis, kui midagi peaks selguma ja vabandame viivituse pärast, kuid TRAM ei saa kahjuks praegu asja kiirendamiseks väga midagi ka teha. Kui peaksite olema ümber mõelnud vahetuse osas, siis andke sellest meile teada, vastasel juhul jätkame menetlust ikkagi Teie soovi vahetusmaa küsimiseks MaRu-le kuuluvast Kaseküla tn 8 kinnisasjast. Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Riin Kodu Sent: Tuesday, November 11, 2025 11:25 AM To: 'Valdo Hermann' <[email protected]> Subject: RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Täname kirja eest. Selguse mõttes veel, et Ringtee 20 äralõike väärtus on määratud ja hinnapakkumine Teile saadetud Transpordiameti poolt 19.09.2025 kirjaga nr 8-3/25-002/602-2. Ehk siis Ringtee 20 eksperthinnang on ju olemas. Kaseküla tn 8 vahetusmaaks sobivuse osas oleme teinud Maa- ja Ruumiametile päringu ja ootame vastust. Teavitame Teid, kui oleme MaRult tagasiside saanud. Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Wednesday, November 5, 2025 4:39 PM

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 4/9

To: Riin Kodu <[email protected]> Subject: RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tänan vastuse eest! Oleme Teiega igati päri, et käimasolevas protsessis on otstarbekas tegevused fokusseerida vahetatava maa (e siis Ringtee 20 äralõike) väärtuse kindlakstegemisele. Ootame eksperthinnangu valmimist, sest äralõike väärtuse kindlakstegemine annab meile kompromissi saavutamiseks konkretiseeritud lähtekoha mõlemapoolsete seisukohtade kujundamiseks ja ühtlustamiseks. Oleme tõesti tänulikud, kui Teil õnnestub omaltpoolt täpsustada Kaseküla tn 8 kinnisasjaga (katastritunnus 69401:001:0224) seonduvat (e sh vahetusmaaks sobivust), siis saame maade vahetusprotsessis Ringtee 20 äralõike kindlakstehtud väärtusest lähtuvalt ühiselt järgnevate toimingute üle otsustada. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] From: Riin Kodu <[email protected]> Sent: 22 October 2025 12:12 To: Valdo Hermann <[email protected]> Subject: RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Täname kirja eest ning edastan meiepoolsed selgitused antud teemal: Meie varasemate vestluste sisu ja arutelu ei olnudki KAHOS-es toodud 30%-lise väärtuste vahe osas, vaid selle osas, kas saab vahetada sama sihtotstarbega kinnisasju, mille üldplaneeringu kohane kasutuspotentsiaal on täiesti erinev. Ka Teie enda saadetud kirjas (punane tekst viimane lõik) on ju välja toodud KAHOS-e seletuskirjast, et lähtutakse põhimõttest, et vahetatavad kinnisasjad peavad olema oma kasutusotstarbelt sarnased ning nad peavad asuma lisaks sarnases turupiirkonnas. Seega piiratakse võimalust vahetada omavahel väga erineva sihtotstarbe ja erineva arenduspotentsiaaliga kinnisasju. Metsamaa ja äri-tootmis/teenindusmaa on erineva arenduspotentsiaaliga, selles ilmselt vaidluskoht puudub. Mõistan, et KAHOS-e sõnastus võib olla pisut puudulik ja segadust tekitav, kuid seaduseandja on antud juhul MaRu ning tehes nendega sagedast koostööd ning oleme konsulteerinud korduvalt vahetuse teemadel (sh rääkinud ka konkreetsel teemal), siis nende sõnul ikkagi on seaduse mõte olnud selles, et kinnistu arenduspotentsiaaliga tuleb alati arvestada ja vaatamata sellele, et tegemist võib olla tänase sihtotstarbe järgi maatulundusmaadega (nii vahetatav kui ka vahetusmaa), ei ole nad võrdsed vahetusobjektid, kui ühel neist on äri-teenindus potentsiaal ja teisel ei ole. Lisaks see pool, millisest suurusest üldse maatulundusmaade vahetust kaalutakse. Antud juhul rõhutan veelkord, et kui isegi Teile kuuluval Ringtee 20 kinnisasjal ei oleks üldplaneeringus seda kasutusotstarvet ette nähtud, siis me nii väikest metsatükki nagunii ei vahetaks, sest see ei ole metsamajanduslikus vaates mõistliku suurusega. Seda metsavaldkonnas pikalt tegutsenud inimesena teate ju kindlasti isegi, et turul ei kaubelda väga ca 1200 m2 suuruste metsamaadega (mille potentsiaalne kasutus ongi vaid metsa tulu saamine). Lubasin küsida ka hindaja kommentaari selle kohta, miks on Ringtee 20 äralõike puhul parimaks kasutuseks äri-teeninduse potentsiaaliga maa, kui äralõige on ÜP kohaselt sellest servast, kus on

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 5/9

haljasala maa-ala. Nagu ka Teile juba telefonis selgitasin, siis maatükki vaadatakse äralõike hindamisel kui tervikut. Hindaja vastus toetab seda seisukohta ning hindaja vastas järgmist: Kuna ÜP sellise suunise annab, siis äralõike tõttu ehitusõiguse maht kogu maa-alal ju väheneb. Nt kui täisehitus on lubatud 30%, aga kinnistu suurus väheneb, siis väheneb ka ehitusõigus ruutmeetrites, mis sest et äralõige on haljasalalt või mistahes muult alalt, mida ei saa hoonestada. Siin tuleb erisus juba välja arendatud kinnistutega, kus tõesti lähtume kõlvikust, millelt äralõige tehakse. Saatsite mulle ka 08.10.2025 kirja maatüki katastritunnusega, mille vastu Teil võiks huvi olla vahetamise vaatest. Tegemist on Tartu maakonnas Elva vallas Käärdi alevikus asuva Maa- ja Ruumiametile kuuluva Kaseküla tn 8 kinnisasjaga (katastritunnus 69401:001:0224), mille sihtotstarve on tootmismaa. Kuna MaRu kodulehel olev kinnisvara hinnastatistika ei anna kahjuks indikaatorit, mis on selles piirkonnas umbkaudnegi tootmismaa hinnaklass (seega ei tea öelda, kas need tükid on sarnases turupiirkonnas vahetuse mõttes), siis teen lähiajal päringu Teie soovi kohta MaRu-le ja uurin, kas nende hinnangul oleks mõeldav teha vahetust Ringtee 20 kinnisajast tehtava äralõikega ja kuna neil on rohkem pädevust hindade kujunemisel ja hinnastatistika vaatest, siis loodan, et neil on lihtsam seda sobiva turupiirkonna asja näha. Samuti see aspekt, kas nad üldse sellest tükist nõustuksid vahetuse otstarbel äralõiget lubama. Kui olen saanud MaRu-lt vastuse, annan sellest Teile loomulikult teada. Küll aga arvan endiselt, et väga mõistlik oleks antud juhul asendusmaad küsida Ringtee 20 kinnisasja kõrval asuvast KOV-ile kuuluvast maast, siis saaksite piiride muutmisega samasse kohta asemele sama pindalaga maa, mille tee-ehitusega kaotate ja need tükid on kindlasti samas turupiirkonnas ning ka üldplaneeringu järgi sama kasutuspotentsiaaliga. Kaaluge palun ka seda varianti ja huvi korral võin vallaga suhelda ja küsida, mis nad sellest arvaksid? Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Thursday, October 9, 2025 9:00 AM To: Riin Kodu <[email protected]> Subject: Vs: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Saadan väljavõtte KAHOS seaduse seletuskirjast mis puudutab kinnistute vahetust. KAHOS § 24 sätestab erisuse RVSist ning võimaldab erandina kinnisasju vahetada ka juhul, kui nende väärtuste vahe erineb enam kui 10%. RVS § 35 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib riigivara otsustuskorras võõrandada vahetamise teel sundvõõrandamisel KASVSi alusel ja vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei tohi kinnisasja vahetamisel vahetatavate asjade harilik väärtus erineda rohkem kui 10 protsenti, kui hüvitamiskohustus on kinnisasja omanikul ning väärtuste vahe hüvitatakse rahas. See tähendab, et vahetamist ei saa kasutada juhul, kui sundvõõrandatava kinnisasja omanik peaks hüvitama enam kui 10%-lise väärtuste vahe. Selline piirang ei ole piisavalt paindlik kinnisasja omanikule tasu maksmisel. Praktikas võib olla keeruline leida riigile kuuluvat kinnisasja, mille rahaline väärtus ei ületaks 10%. Väärtuste vahe võib tuleneda nii kinnisasja suurusest kui ka konkreetse maatüki määratletud kasutusviisist (sihtotstarbest). Kuivõrd RVS keelab kinnisasjade vahetamise juhul, kui kinnisasja omanik peab hüvitama rohkem kui 10%-lise väärtuste vahe, ei saa kinnisasjade vahetamist alternatiivse meetmena kasutada ka olukorras, kui omandatava kinnisasja omanik oleks valmis vastu saadava kinnisasja eest riigile

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 6/9

väärtuste vahe täiendavalt tasuma. Seega seab seadus konkreetsed piirid, kuigi nii kinnisasja omanik kui ka riik oleks iseenesest nõus kokkuleppel kinnisasju vahetama (kompensatsioonimeetmete uuringu lk 126). Kinnisasja avalikes huvides omandamine on eriolukord tavapärase riigivara valitsemise suhtes, sest riik vajab maad üldistes huvides. Sellest tulenevalt tehakse eelnõus kinnisasja vahetamise regulatsiooniga erisus RVS § 35 lõikest 2 ja lubatakse teise kinnisasjaga riigivara vahetamise teel kõrvale kalduda üldnormina kehtestatud 10%-lisest vahetatavate asjade väärtuste vahe piirangust ning piiritletakse väärtuste vahe 30%-ga. Kui hüvitamiskohustus tekib avalikes huvides maa omandajal, siis väärtuste vahe piirangut ei ole. Tingimus, et väärtuste vahe hüvitatakse rahas, kohaldub ka sellise vahetamise puhul. Kuna kinnisasjade vahetamine on valdkonna eest vastutava ministri pädevuses, tuleb otsustajale anda kaalutlusruum ja vastutus. KAHOS § 24 lõikes 3 kehtestatakse ka kriteeriumid, millest peab kinnisasjade vahetamisel lähtuma. Lähtutakse põhimõttest, et vahetatavad kinnisasjad peavad olema oma kasutusotstarbelt sarnased ning nad peavad asuma lisaks sarnases turupiirkonnas. Seega piiratakse võimalust vahetada omavahel väga erineva sihtotstarbe ja erineva arenduspotentsiaaliga kinnisasju. Minu arusaam: kriteerium 1: vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega katastriüksusi, kriteeriumi 1 erand: kuid erandina võib vahetada erineva sihtotstarbega katastriüksusi, kui vahetusmaa maa-ala üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele ehk põhiprintsiibis võetakse kriteeriumina arvesse sihtotstarve, erandina (!) võib vahetusmaa (ehk see, mille riik maaomanikult omandatava asja asendamiseks maaomanikule vastu annab) olla omandatavast katastriüksusest erineva sihtotstarbega, kui ÜP’s kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava (e maaomanikult riigile antava) katastriüksuse sihtotstarbele – ehk erandi puhul võib nt elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse omandamisel kodanikule vastu anda ka maatulundusmaa sihtotstarbega tüki, kui selle juhtotstarve on ÜP kohaselt perspektiivne elamumaa. Milline on vahetatava (ehk kodanikult riigile omandatava) katastriüksuse perspektiivne sihtotstarve, ei puutu KAHOS’es sätestatud kinnisasja vahetamise kriteeriumite kohaselt üldse teemasse. Kokkuvõtteks: Kui a) Ringtee 20 sihtotstarve ja Elva metskond 40 sihtotstarbed on kehtivate andmete kohaselt ühesugused (KAHOS §24 lg3 p1) ja b) Elva metskond 40 on ÜP kohaselt metsa-ala, mis vastab samuti maatulundusmaa sihtotstarbele ei näe mina ühtegi sihtotstarbest ja perspektiivsest sihtotstarbest tulenevat argumenti, miks neid omavahel vahetada ei saaks. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected]

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 7/9

Saatja: Riin Kodu <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 7. oktoober 2025 10:38 Adressaat: Info TavaMets <[email protected]> Teema: RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Täname Teid kirja eest ja vabandan, et vastamine pisut kauem aega võttis. Vaatasin teemasse põhjalikult sisse ja selliselt nagu Te soovi avaldasite, me maade vahetust kahjuks teha ei saa. KAHOS-e mõte on selles, et vahetada saab sarnase sihtotstarbega kinnisasju, kuid arvestama peab ka üldplaneeringu järgset perspektiivset maakasutust, sest see kujundab vara väärtuse. Kuigi antud juhul on Teile kuuluv Ringtee 20 kinnisasi maatulundusmaa sihtotstarbega nagu ka vahetuseks küsitud Elva metskond 40 kinnisasi, siis Ringtee 20 kinnisasjal on üldplaneeringu järgi juhtotstarbeks segakasutusega äri- ja teeninduse maa-alal ja hindamisel on hindaja seda ka arvesse võtnud ja sellest tulenevalt ka kõrgem ühikuhind, kui lihtsalt maatulundusmaal. Elva metskond 40 kinnisasi on aga üldplaneeringu järgi metsaala ja sellel hoonestuse ega äripotentsiaali ei ole. Seetõttu ei ole need varad omavahel võrreldavad ja nende väärtused on erinevad. Vahetada saab sarnases turupiirkonnas olevaid samade tunnustega maid, mille parim kasutus on hinnates sama ning seeläbi ka ühikuhind sarnane. Vahetuse eesmärk on vahetamise käigus anda vastu samaväärne kinnistu osa. Ja isegi kui Ringtee 20 kinnisasja puhul ei oleks üldplaneeringus äri- ja teeninduse maa-ala potentsiaali, vaid oleks samuti vaid metsamaa nagu Elva metskond 40 kinnisasjal, siis maatulundusmaa puhul me nii väikeseid maatükke ei vaheta, kuna metsa majandamise vaatest ei ole ca 1178 m2 suurune maatükk eraldiseisvalt otstarbekas kasutada. Üldjuhul ei ole maatulundusmaa (mets, põllumaa) otstarbekalt kasutatav alla 1 ha. Piirimuudatuseks sobivad ka väiksemad maatükid, kui need on võimalik liita kinnisasja omaniku olemasoleva kinnisasjaga. Kui vaadata Ringtee 20 kaardil, siis see piirneb mõlemalt poolt kohalikule omavalitsusele (KOV) kuuluvate maadega, millel on üldplaneeringu järgi sarnane juhtotstarve. Transpordiamet ei saa küll KOV-il kuuluvatest maadest piiride muutmiseks mingeid lubadusi anda, aga kui Teil selle vastu huvi on, siis andke teada ja võime uurida vallalt, kas see variant oleks mõeldav. Teine variant on see, kui leiate vahetuseks mõne sellise riigimaa (RMK, MaRu), millel on Teile kuuluva Ringtee 20 kinnisasjaga sarnane juhtotstarve ning mis asuvad sarnases turupiirkonnas (eeldus, et ühikuhind tuleks sarnane). Mõte selles, et kui isegi leiaksite mingi Maa- ja Ruumiametile kuuluva kinnisasja, millel oleks sarnane juhtotstarve, aga see asub näiteks Tartu või Tallinna ligidal, siis võib eeldada, et selle väärtus tuleks oluliselt kõrgem, kui Põlva linnas asuva Ringtee 20 puhul leitud on. Ehk siis need maatükid ei ole sarnases turupiirkonnas ja seetõttu ei saa neid ka vahetada. Loodetavasti said vahetamise põhimõtted pisut selgemaks ja jääme ootama Teie tagasisidet, kuidas asjaga edasi läheme. Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Info TavaMets <[email protected]> Sent: Tuesday, September 23, 2025 11:43 AM To: Riin Kodu <[email protected]> Subject: Ed: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 8/9

Tere Telefonivestluse jätkuks saadan teile vastuse. Vastuseks Teie 19.09.2025 saadetud kirjale kinnitame, et oleme nõus katastriüksustest 62201:001:1871 Teile vajaliku äralõike omandamismenetluse läbiviimisega kokkuleppel. Võttes arvesse, et OÜ Tava Mets tegevusalaks on metsavarumine (EMTAK 02201), oleme eelkõige huvitatud riigile vajalike äralõigete vahetamisest Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) §24 “Kinnisasja vahetamine” lõike 3 p.1 sätestatud kriteeriumi kohaselt samasuguse sihtotstarbega maaüksuse vastu. Soovime vahetusmaaks katastriüksusest nr. 52801:001:1024 plaanil näidatud maa-ala osa (plaan lisatud manusesse). Eelnimetatud Elva metskond 40 katastriüksus (sh perspektiivne moodustatav vahetusmaa maaüksus) on omandatavate äralõigetega sama sihtotstarbega ning asub vahetatavate maadega Maa- ja Ruumiameti poolt 2022 maa korralisel hindamisel määratletud sarnases, väärtustasemega 6. asukohaklassis. Kokkuvõtteks: Soovime asendusmaa katastriüksuse moodustamist eelkirjeldatud asukohas ja meile kuuluva kinnisasja äralõike omandamist vahetamise teel, samuti kinnitame, et ei tee takistusi vahetuse tehingu ajal kergliiklustee ehitamisel. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected]

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 9/9

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Ringtee 20 kinnisasja osalise

omandamise menetlusest

Olete pöördunud Maa- ja Ruumiameti (MaRu) poole 28.05.2026 e-kirjaga, milles palute Ringtee 20 ja Kaseküla tn 8 kinnisasjade vahetamise sobimatuse vaatest selgitust, kas vahetamise põhimõtted ja

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) tõlgendus on vahepeal muutunud. Samuti

palute MaRu hinnangut, milliseid kinnisasju oleks Ringtee 20 kinnisasja osa vastu võimalik vahetusmaaks pakkuda, et see vastaks seaduse põhimõtetele. Lisaks olete edastanud meile vastamiseks

Tava Mets OÜ poolt konkreetses menetluses saadetud küsimused.

MaRu´le esitatud päring on eeskätt seotud küsimustega, kuidas tuleb vahetusmaa sobivuse hindamisel

arvestada katastriüksuse sihtotstarvet, üldplaneeringu juhtotstarvet ning hindamisel tuvastatud parimat

kasutust. MaRu hinnangul ei ole vahetamise põhimõtted võrreldes varasemate arutelude ja 15.10.2024 koosoleku memoga muutunud. Koosoleku memos kajastatud põhimõtted o n mõeldud praktilise

juhisena sobiva vahetusmaa eelvalikuks ja need ei asenda KAHOS´es sätestatud õiguslikke kriteeriume. Allolevalt selgitame veel kord oma seisukohti ja KAHOS´e tõlgendust - sarnaselt, nagu

oleme seda praktiseerinud ka MaRu vahetusmenetlustes, nt Rail Baltica raudtee tarbeks maade riigile

omandamisel.

KAHOS´e § 22 lõike 1 kohaselt on menetluse läbiviijal õigus tulenevalt olukorrast pakkuda kinnisasja

omandamist rahas, kiirmenetlust, kinnisasja vahetamist või maakorralduse läbiviimist. Sama seaduse § 11 lõike 3 kohaselt makstakse tasu rahas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega on kinnisasja

vahetamine üks võimalik kokkuleppemenetluse lahendus, kuid vahetusmaa pakkumine ei ole

menetluse läbiviijale kohustuslik, kui sobivat vahetusmaad ei ole võimalik leida.

KAHOS´e § 24 lõike 3 kohaselt lähtutakse kinnisasja vahetamisel kahest kriteeriumist: 1. vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega katastriüksusi, kuid erandina võib vahetada erineva

sihtotstarbega katastriüksusi juhul, kui vahetusmaa üldplaneeringus kavandatud perspektiivne

maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele; 2. vahetatavad kinnisasjad peavad paiknema sarnases turupiirkonnas.

KAHOS´e § 24 lõike 3 punkt 1 sätestab õigusliku raamistiku vahetatavate maatükkide kasutusest lähtuva kriteeriumi osas. KAHOS-e § 24 lõike 3 punkt 1 eesmärk on tagada, et kinnisasjade vahetamine

toimuks nende õigusliku kasutusrežiimi võrreldavuse alusel. Seetõttu seob säte vahetuse esmajoones maa kehtiva sihtotstarbega. Kinnisasja hindamisel tuvastatud parim kasutus või üldplaneeringust

tulenev juhtotstarve ei saa iseenesest asendada § 24 lõike 3 punktis 1 toodud sihtotstarbe ja lubatava

erandi regulatsiooni. Näiteks ei võimalda KAHOS vahetusmenetlust, kus omandatava maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa, selle üldplaneeringu kohane juhtotstarve on äri-, teenindus- või

tootmismaa ja vahetusmaana pakutakse sellele vastu tootmismaa sihtotstarbega riigimaad. Selline

vahetus ei oleks KAHOS´e § 24 lõike 3 punktiga 1 kooskõlas, kuna viidatud vahetusmaa sihtotstarve (tootmismaa) ei ühtiks omandatava kinnisasja sihtotstarbega (maatulundusmaa). KAHOS´e § 24 lõike

Riin Kodu Transpordiamet

[email protected]

Teie 28.05.2026

Meie 15.06.2026 nr 7-2/25/16281-7

2

3 punktis 1 esitatud erand vahetusmaa üldplaneeringu kohase juhtotstarbe ja omandatava kinnisasja sihtotstarbe kattuvuse osas tähendab seaduse sõnastuses seda, et riigi poolt pakutava vahetusmaa

juhtotstarve võib kattuda omandatava kinnisasja sihtotstarbega (juhul, kui pakutava vahetusmaa

sihtotstarve ei ühti omandatava kinnisasja sihtotstarbega). Seaduse sõnastus ütleb üheselt, et vahetusmenetluses saab üldplaneeringu kohast juhtotstarvet erandina arvestada üksnes vahetusmaa

puhul, kuid mitte omandatava kinnisasja puhul, mille osas tuleb arvestada kehtivat sihtotstarvet.

MaRu peab oluliseks rõhutada, et üldplaneeringu juhtotstarve ja maa kasutuspotentsiaal ei ole

vahetusmenetluses tähtsusetud. Neid tuleb arvestada KAHOS´e § 24 lõike 3 punkti 1 kohaldamisel selles ulatuses, nagu säte seda ette näeb ning praktilises võrdluses, st hinnangu andmisel sellele, kas

maatükid on oma kasutusotstarbelt, arenduspotentsiaalilt ja turukäitumiselt piisavalt sarnased ning kas

need paiknevad sarnases turupiirkonnas.

Samas, omandatava kinnisasja hüvitamise aluseks oleva turuväärtuse hindamisel arvestatakse lisaks

kehtivale sihtotstarbele ka üldplaneeringu kohast juhtotstarvet, arenduspotentsiaali ning hindamisstandardi kohast parima kasutuse määratlust. Parim kasutus on kõige tõenäolisem kasutus,

mis on õiguslikult lubatav, füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena omandab hinnatav kinnisasi kõrgeima väärtuse. Seega, kui

omandatava kinnisasja sihtotstarve on näiteks maatulundusmaa, kuid üldplaneering näeb ette

perspektiivse tootmismaa võimaluse (ja piirkonnas annab see kõrgema väärtuse), siis omandamise menetluses hinnatakse see kinnisasi tootmismaa parima kasutuse ja tootmismaa perspektiiviga maa

väärtuse kohaselt, eeldusel, et kinnisasja parim kasutus on tootmismaa. Sellisel juhul omandatava

kinnisasja tasu ja täiendavad hüvitised arvutatakse maatulundusmaast kallima tootmismaa väärtusest tulenevalt.

MaRu 21.04.2026 kirjas on selgitatud, et Ringtee 20 kinnisasi oli jagamiseelselt maatulundusmaa

sihtotstarbega ning Kaseküla tn 8 on tootmismaa sihtotstarbega. Samuti on märgitud, et Elva valla

üldplaneeringu kohaselt on valdav osa Kaseküla tn 8 kinnisasjast tootmismaa juhtotstarbega ja üksnes idaosas paikneb väiksemas ulatuses kaitsehaljastuse maa-ala. Nende asjaolude tõttu leidis MaRu, et

võrreldavate maade kasutusperspektiivid on erinevad ning Kaseküla tn 8 kinnisasjast vahetusmaa

moodustamine ei ole põhjendatud.

Riigile omandatavat Ringtee 20 kinnisasja äralõiget on hinnatud osana suuremast tervikust ning

arvestatud on tervik-kinnisasja perspektiivse arendusvara väärtust, s.t ühelt poolt on võetud arvesse jagamiseelse kinnisasja kui terviku omadused (sh mastaabiefekt) ning teiselt poolt on tegemist väikese

pindalaga kinnisasjaga, mille hindamistulemus on ligikaudu 5500 eurot. Analüüsisime täiendavalt MaRu portfellis olevaid riigile kuuluvaid kinnisasju ja ei leidnud sarnases turupiirkonnas paiknevat

sama sihtotstarbega kinnisasja ega kinnisasja, millele samaväärse kasutus- ja arenduspotentsiaali

tagaks kehtiv üldplaneering ning mis oleks iseseisvalt kasutatav ja väärtuse mõttes omandatava kinnisasjaga samas suurusjärgus (ca 5500 eurot). MaRu praktilise kogemuse põhjal on üsna

tavapärane, et arendusperspektiiviga maatulundusmaast või ehitusmaast tehtavate väikese pindalaga

äralõigete puhul pole vahetamist võimalik pakkuda, nii ka kõnealuse menetluse puhul.

Jääme oma varasema seisukoha juurde, et vahetusmaa pakkumine ei ole antud juhtumi puhul

võimalik ja menetlust tuleks jätkata KAHOS´es ettenähtud rahalise hüvitise pakkumisega.

Vastused Tava Mets OÜ küsimustele:

1. Kas sobiliku vahetusmaa otsimisel on aktsepteeritav lähtuda KAHOS § 24 lg 3 p.1

sätestatust, et “erandina võib vahetada erineva sihtotstarbega katastriüksusi, kui

vahetusmaa maa-ala üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve

vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele”?

Jah, vahetusmaa otsimisel tuleb nimetatud sättest lähtuda. See tähendab, et esmalt tuleb eelistada ühesuguse sihtotstarbega katastriüksusi. Erandina võib kaaluda erineva sihtotstarbega

katastriüksusi üksnes siis, kui vahetusmaa üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava (omandatava) katastriüksuse sihtotstarbele. Sellest

3

erandist ei tulene siiski, et üldplaneeringu juhtotstarvet võiks kasutada vahetatavuse põhjendamiseks piiranguteta mõlemas suunas sõltumata KAHOS´e § 24 lõike 3 punkti 1

sõnastusest. Lisaks peavad olema täidetud ka muud sobivusnõuded, muuhulgas sarnane

turupiirkond. 2. Kas nõustute, et KAHOS § 24 lg 4 sätestatu kohaselt peetakse kinnisasja omaniku, kes

omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja, hüvitamiskohustuse (ehk juhul, kui

vahetusmaa väärtus on riigile omandatava maa väärtusest suurem) suurimaks lubatavaks

määraks kuni 30% vahetusmaaks oleva kinnisasja harilikust väärtusest, mitte vahetusmaa

ühikhinnast? Ehk teisisõnu, vahetuseks sobivuse ja asjakohasel juhul hüvitamiskohustuse

rahalise suuruse määratlemise kriitiliseks parameetriks on vahetatavate kinnisasjade harilik

väärtus, mitte pindala vm näitaja.

3. KAHOS´e § 24 lõike 4 kohaselt lähtutakse vahetatavate kinnisasjade harilikust väärtusest ning väärtuste vahe hüvitatakse rahas. Kui hüvitamiskohustus tekib kinnisasja omanikul, kes

omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja, ei tohi vahetatavate kinnisasjade harilik

väärtus erineda rohkem kui 30 protsenti. Ühikuhind ei ole selles mõttes iseseisev õiguslik kriteerium hüvitamiskohustuse määramisel. Küll aga võib ühikuhind olla üheks abistavaks

näitajaks hindamaks, kas kinnisasjad kuuluvad sarnasesse turupiirkonda ja kas nende kasutuspotentsiaal on võrreldav. Kas nõustute, et tulenevalt asjaolust, et KAHOS ei defineeri

“sarnast turupiirkonda”, võib sarnase turupiirkonna all silmas pidada “maa korralise

hindamise metoodikaga määratud sama või ühe võrra erinevat asukohaklassi sõltumata

kaugusest vahetatava maaga”?

MaRu hinnangul võib maa korralise hindamise metoodikast tulenev asukohaklass olla abistav

orientiir, kuid seda ei saa pidada automaatseks ega ainsaks õiguslikuks kriteeriumiks. Maa korraline hindamine on masshindamine. Masshindamine eeldab oma eesmärgist tulenevalt

suuremat üldistustaset ning selleks kasutatav lähenemine ei pruugi olla üheselt kohaldatav muudel hindamise eesmärkidel. Kinnisvara hindamise kontekstis on turupiirkond konkreetse

kinnisvarakategooria turg ehk ala, kus alternatiivsed sarnased varad tulemuslikult

konkureerivad hinnatava varaga võimalike ostjate ja kasutajate jaoks. Sarnase turupiirkonna määratlemisel tuleb arvestada kinnisasjade kuulumist samasse

turusegmenti, s.h. kasutusotstarvet, planeeringulist potentsiaali, iseseisvat kasutatavust ja

võrreldavaid tehinguid. Näiteks elukondliku- või ärikinnisvara puhul on otstarbekas lugeda sarnaseks turupiirkonnaks

konkreetse omavalitsuse või selle osa territoorium, kuid metsamaade puhul võib sarnaseks

lugeda laiema regiooni, nt maakond koos piirnevate naabermaakondadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Mai Lind juhataja Riigimaa strateegia osakond

Joel Peetsu

511 0141 [email protected]

Marin Must 5392 8399 [email protected]

Ellex Raidla

Advokaadibüroo OÜ

Reg. 10344152

VAT EE100101799

T. +372 640 7170

[email protected]

ellex.legal │ The terms available on our website apply to all our services.

Ahtri 4

EE-10151 Tallinn, Estonia

Kliimaministeerium

Lp energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Siseministeerium

Lp siseminister Igor Taro

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Lp majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo

Koopia: asekantslerid Antti Tooming, Krista Aas, Ivan Sergejev ja Sander Salmu

09.07.2026

PÖÖRDUMINE SEOSES KINNISASJADE AVALIKES HUVIDES OMANDAMISEGA

OÜ Tava Mets (Tava Mets) tegeleb metsa haldamise ja majandamisega ning omab enam kui 7000

hektarit metsamaad, peamiselt Lõuna-Eestis. Osa nendest metsamaadest asub piirkondades, kus riigil

on vaja omandada eraomanike kinnistuid piiritaristu väljaehitamiseks.

Tava Mets mõistab praeguses julgeolekuolukorras igati riigi vajadust omandada avalikes huvides

kinnisasju piiritaristu väljaehitamiseks ja muudeks kaitsevõimet tugevdavateks tegevusteks. Tava Mets

on selleks varasemalt oma panuse andnud, sh loovutanud maid Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks.

Ka piiritaristu väljaehitamiseks on Tava Mets olnud valmis panustama (olles ka varem väiksemaid

äralõikeid riigile loovutanud), kuid on mures selle üle, kuidas riik vastavat protsessi läbi viib. Tava Metsa

hinnangul ei vasta riigi tegevus seadustele ning on ressursside kasutamise seisukohast ebatõhus.

Tava Mets on enam kui aasta vältel pidanud kirjavahetust Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) seoses

ühingule kuuluvast Võsu kinnistust (kinnistu nr 648038) tehtud väljalõigetega (Piiririba kinnistud), mida

riik soovib omandada. PPA on omakorda suhelnud Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) ning

Maa- ja Ruumiametiga (MaRu), kelle valitsemisele on usaldatud kinnistud, mille vastu Tava Mets sooviks

Piiririba kinnistud vahetada. Senine menetlus on kahjuks olnud läbipaistmatu, maaomaniku õigustega

mittearvestav ja vastuoluline – sealhulgas näivad olevat vastuolus RMK ja MaRu huvid ühelt poolt ning

PPA huvid teiselt poolt.

Kuna RMK kuulub Kliimaministeeriumi, MaRu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning PPA

Siseministeeriumi haldusalasse, adresseerime käesoleva pöördumise vastavatele ministeeriumitele.

Soovime juhtida tähelepanu PPA, RMK ja MaRu rikkumistele kinnisasja avalikes huvides omandamise

seaduse (KAHOS) rakendamisel, mis takistavad õiguspärase ja tõhusa menetluse läbiviimist, mis peaks

praeguses julgeolekuolukorras olema riigi jaoks esmatähtis.

Käesolev pöördumine on täiendavalt ajendatud sellest, et probleeme KAHOS rakendamisel esineb ka

teistes menetlustes. Nimelt soovib riik Kliimaministeeriumi valitsemisalas oleva Transpordiameti (TRAM)

kaudu paralleelselt Piiririba kinnistutega omandada ka äralõiget Põlva linnas asuvast Ringtee 20

kinnistust (kinnistu nr 650938, Ringtee 20). Ühine joon Piiririba kinnistuid puudutava juhtumiga seisneb

selles, et ka selles menetluses on riigivara valitsejaks olev MaRu keeldunud kinnisasjade vahetamisest,

tuginedes kriteeriumidele, mida KAHOS ette ei näe.

Kuna tegemist on korduva probleemiga, soovime sellele juhtida tähelepanu lootuses lahendada nii

konkreetsed juhtumid kui ka tagada sarnaste olukordade vältimine tulevikus. Eeskujuks võiks võtta

Kaitseministeeriumi, kellega on Tava Metsal olnud äärmiselt positiivne koostöö maade omandamise

(vahetamise) osas.

1. SENINE MENETLUS PIIRIRIBA KINNISTUTE OSAS

PPA teatas 04.05.2025 soovist omandada Piiririba kinnistud (lisa 1). Tava Mets nõustus Piiririba

kinnistute omandamisega riigi poolt, kuid mitte rahalise hüvitise vastu, vaid kinnisasjade vahetamise

teel.

Järgnevas kirjavahetuses (lisad 2-5) nimetas Tava Mets mitu alternatiivset kinnisasja, mille tervikuna või

osalise vahetamisega Piiririba kinnistute vastu oleks ta nõus:

1) Kruusamaa (58202:003:0003);

2) Elva metskond 14 (28201:009:0453);

3) Kõrtsi (63602:001:1800);

4) Aakre metskond 20 (55701:001:1688).

Riigivara valitsejad (RMK ja MaRu) on esitanud erinevaid põhjendusi (vt kokkuvõtlikult lisa 4 ja lisa 6),

miks neid kinnisasju või äralõikeid neist ei saa Piiririba kinnistute vastu vahetada:

1) Kruusamaa katastriüksuse (MaRu valitsemisele antud) osas leidis MaRu kokkuvõtlikult, et ka

maardlast väljapoole jääva maa-ala vahetamine oleks vastuolus MaaPS § 14 lg 2 p-ga 1.

2) Elva metskond 14 katastriüksuse (RMK valitsemisele antud) osas leidis RMK, et selle

võõrandamine ei oleks kooskõlas RMK eesmärkide ja ülesannetega. Täpsemalt on RMK

eesmärgiks hoida riigimets terviklikuna ja majandada seda kestlikult, vältides metsamassiivide

põhjendamatut killustamist. Vahetusmaid pakutakse vaid erandlikult, asutuse

maakasutusstrateegiast ja selle põhimõtetest lähtuvalt. Elva metskond 14 näol on tegemist

tervikliku ja ulatusliku metsamassiiviga, mida majandatakse pikaajaliselt ja süsteemselt. Iga

täiendava äralõike tegemine mõjutab RMK väitel kogu metsa majandamisloogikat ning

vähendab varasemate investeeringute väärtust.

3) Kõrtsi katastriüksuse (RMK valitsemisele antud) osas leidis RMK, et selle vahetamise välistavad

kinnistul asuvad loodusväärtused, sh kaitsealused elupaigad. RMK väidab, et tal on kohustus

kaitseväärtustega maa riigile omandada ja säilitada, mitte võõrandada.

4) Aakre metskond 20 (RMK valitsemisele antud) osas on RMK PPA esitatud info kohaselt väitnud

veelgi napisõnalisemalt, et „kinnistu on vajalik RMK-le põhimäärusest tulenevate

põhiülesannete täitmiseks“.

PPA teatas 24.06.2026 kirjas (lisa 6), et kuna sobiva vahetusmaa leidmine ei ole vaatamata pingutustele

õnnestunud, teeb riik ettepaneku omandada kinnistud rahalise hüvitise eest6. Ettepanekuga

mittenõustumisel kavatseb riik kinnistud sundvõõrandada.

Tava Mets vastas 06.07.2026 kirjas (lisa 7), et ta ei ole nõus Piiririba kinnistute võõrandamisega rahalise

hüvitise vastu7. Tava Mets selgitas, miks ei ole erinevate riigivara valitsejate keeldumine tema poolt välja

pakutud kinnistute vahetamisest õigustatud ning miks sundvõõrandamine maaomaniku tahte vastaselt

ei oleks seetõttu õiguspärane. Oma viimasele kirjale ei ole Tava Mets veel vastust saanud.

Kokkuvõttes on Tava Metsa ja PPA vahel enam kui aasta kestnud kirjavahetus. Sisulisi läbirääkimisi ei

ole toimunud, kuigi Tava Mets on avaldanud soovi vahetada Piiririba kinnistud riigile kuuluvate kinnistute

või nende osade vastu, pakkudes seejuures välja erinevaid alternatiive vastavalt riigi tagasisidele. PPA,

RMK ega MaRu ei ole arusaadavalt põhjendanud, miks riik ei saa vahetada Tava Metsa soovitud

kinnistuid. RMK väide, nagu ei saaks ta vahetuseks anda kinnistuid, mida vajab oma põhikirjaliste

eesmärkide täitmiseks (millena ta näeb ilmselgelt ennekõike metsa majandamist), ega teha äralõikeid,

mis ükskõik kui vähesel määral vähendavad riigimetsa majandamise tõhusust, ei ole õige ega KAHOS-

ega kooskõlas. RMK keeldumise põhjused tunduvad otsitud ning jääb mulje, et RMK-le on olulised vaid

asutuse kitsamad huvid, mitte riigi huvid riigikaitseliste eesmärkide tagamisel. Samuti on MaRu andnud

maapõueseaduses (MaaPS) maapõue kasutamist ja kaitset puudutavatele sätetele lubamatult laia

tõlgenduse.

Tava Mets juhib eraldi tähelepanu sellele, et PPA ei ole menetluses käitunud säästlikult riigi rahaliste

vahenditega. Kuigi Tava Mets on korduvalt väljendanud, et soovib kinnistuid vahetada, mitte võõrandada

rahalise hüvitise vastu, tellis PPA sellest hoolimata juba 2025. a lõpus kinnisvara hindamise rahalise

hüvitise välja selgitamiseks (vt lisa 2). Tava Mets selgitab, et vastavalt KAHOS § 12 lg 4 2. lausele ning

KAHOS § 12 lg-tele 6 ja 2 kasutatakse ühelt poolt rahalise hüvitise väljaselgitamiseks ja teiselt poolt

kinnisasjade vahetamisel kinnistu (või äralõike) turuväärtuse hindamiseks erinevaid metoodikaid.

Seetõttu ei ole olukorras, kus kinnistu vahetamine on võimalik, otstarbekas kulutada riigi vahendeid

rahalise hüvitise väljaselgitamisele ja selleks kutseliselt hindajalt töö tellimisele.

2. SENINE MENETLUS RINGTEE 20 OSAS

Ringtee 20 kinnisasja osas on Tava Mets TRAM-iga pidanud kirjavahetust alates septembrist 2025 (lisa

8).

19.09.2025 teavitas TRAM Tava Metsa, et soovib omandada äralõike Ringtee 20 kinnistust tee-ehituse

eesmärgil.

23.09.2025 vastuskirjas teatas Tava Mets, et soovib vahetada äralõike samaväärse äralõikega riigile

kuuluvast Elva metskond 40 kinnisasjast.

07.10.2025 vastas TRAM, et ei saa soovitud vahetust teha, kuna kuigi kinnisasjadel on sama

sihtotstarve, on Ringtee 20 kinnisasjale üldplaneeringuga ette nähtud teistsugune juhtotstarve –

segakasutusega äri- ja teeninduse maa-ala. Täiendavalt tõi TRAM välja, et vahetamine ei ole võimalik,

kuna Elva metskond 40 kinnisasjast tehtavat äralõiget ei ole otstarbekas eraldiseisvalt kasutada.

09.10.2025 selgitas Tava Mets, et eraomanikult omandatava maa juhtotstarve ei oma KAHOS alusel

teostatava vahetuse puhul tähtsust. Päev varem oli Tava Mets pakkunud vahetusmaana ka MaRu

valitsemisel olevat Kaseküla tn 8 kinnisasja (Tartu maakond, Elva vald, Käärdi alevik).

22.10.2025 vastuses jäi TRAM varasema tõlgenduse juurde ja rõhutas veelkord, et väikese pindalaga

äralõiget (ca 1200 m2) riigile kuuluvast kinnisasjast vahetuseks ei kaaluta.

06.03.2026 teavitas TRAM, et menetluses on tekkinud viivitus seoses Ringtee 20 äralõike väärtuse

hindamisega.

21.05.2026 teatas TRAM, et Kaseküla tn 8 kinnisasja ei ole võimalik vahetusmaana pakkuda, kuna

kinnisasjadel on erinevad siht- ja juhtotstarbeid ning ühikuhinnad.

28.05.2026 kirjas rõhutas Tava Mets TRAM-ile veelkord, et on huvitatud kinnisasjade vahetamisest.

Samuti selgitas Tava Mets, et kinnisasjade siht- ja juhtotstarbeid puudutavad seisukohad on olnud

vastuolulised ning maa ühikuhind ei oma vahetamisel tähendust. Läbirääkimiste jätkamise ja lahenduse

leidmise huvides palus Tava Mets vastuseid kolmele KAHOS rakendamist puudutavale küsimisele.

16.06.2026 edastas TRAM MaRu vastuskirja (lisa 9) ning tegi ettepaneku omandada Ringtee 20 äralõige

rahalise hüvitise eest. MaRu vastuskirjas on lühidalt välja toodud, et kinnisasjade vahetamisel on

seaduse kohaselt kaks kriteeriumi: sama sihtotstarve (erandina võib riigi poolt antava vahetusmaa

sihtotstarve olla erinev, kuid juhtotstarve peab olema sama mis eraomanikule kuuluva kinnisasja

sihtotstarve) ning kinnisasjad peavad asuma samas turupiirkonnas. Teisisõnu, riigi poolt omandatava

maa puhul loeb vaid selle olemasolev sihtotstarve. Samas väidab MaRu, et vahetusmenetluses omavad

tähtsust ka riigi poolt omandatava maa üldplaneeringus ette nähtud juhtotstarve ja maa

kasutuspotentsiaal, mille põhjal saab hinnata, kas maatükid on oma kasutusotstarbelt,

arenduspotentsiaalilt ja turukäitumiselt piisavalt sarnased. MaRu leidis, et olles analüüsinud oma

portfelli, ei leidnud nad „sarnases turupiirkonnas paiknevat sama sihtotstarbega kinnisasja ega

kinnisasja, millele samaväärse kasutus- ja arenduspotentsiaali tagaks kehtiv üldplaneering ning mis

oleks iseseisvalt kasutatav ja väärtuse mõttes omandatava kinnisasjaga samas suurusjärgus (ca 5500

eurot).“ Eeltoodust tulenevalt järeldas MaRu, et Ringtee 20 omandamine vahetamise teel pole antud

juhul võimalik.

3. MENETLUST PEAB KORRALDAMA RIIK TERVIKUNA

Tava Metsale on arusaamatu, kuidas praeguses keerulises julgeolekuolukorras, kus piiritaristu

väljaehitamine on esmatähtis, ei suuda riik Piiririba kinnistute osas käituda eramaaomaniku suhtes ühtse

ja usaldusväärse partnerina ega tagada kinnistute tõhusat ja õiguspärast omandamist. RMK on

keeldunud läbirääkimistest, otsides põhjendamatuid ettekäändeid; samuti on MaRu põhjendamatult

keeldunud tema valitsemisel oleva kinnistu vahetamisest. Siseministeerium ja PPA on aga jäänud

passiivseteks pealtvaatajateks.

Samalaadne on olnud olukord ka seoses Ringtee 20 kinnistuga. Ka selles menetluses on TRAM

menetluse läbiviijana võtnud passiivse rolli, tuginedes kriitikavabalt riigivara valitsejate (ennekõike

MaRu) väidetele, mis olulises osas ei põhine KAHOS reeglitel.

KAHOS § 6 lg 2-3 järgi viib kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse läbi asjaomane

ministeerium (Piiririba kinnistute puhul Siseministeerium, Ringtee 20 puhul Kliimaministeerium). Kuigi

menetlust juhib konkreetne ministeerium, toimub kinnisasja omandamine riigi poolt ja riigi kui terviku

huvides. Vaidlusalustes menetlustes puudub riigi erinevatel asutustel ühtne seisukoht ning protsess on

Tava Metsa hinnangul takerdunud erimeelsustesse selle üle, kas RMK (või MaRu) on valmis andma

nende valitsemisel olevaid kinnistuid või äralõikeid KAHOS menetlust läbiviivale ministeeriumile, et

viimane saaks neid omakorda kasutada vahetuseks maaomanikele kuuluvate kinnistutega.

Kui riigi jaoks on tõeliselt prioriteet omandada riigikaitselistel eesmärkidel eraomanikelt maatükke, on

ebaloogiline pidada kuude kaupa diskussioone selle üle, kas RMK soovib tema valitsemisel olevaid

kinnistuid vahetada või kas vahetus oleks RMK-le eraldiseisva riigiasutusena majanduslikult kasulik.

RMK-l ja riigil ei saa olla selles küsimuses erinevaid huve. Samuti ei tohiks Siseministeerium

aktsepteerida lubamatult laia tõlgendust MaaPS-le, mida on Piiririba kinnistute menetluses esitanud

MaRu. Kui riigi huviks ja prioriteediks on omandada eraomanikelt kinnistuid, siis peab riik olema valmis

vahetama riigile kuuluvaid kinnisasju vastavalt KAHOS-es ettenähtud tingimustele, kui maaomanik seda

soovib rahalise hüvitise asemel. Sama kehtib TRAM-i läbiviidava Ringtee 20 menetluse kohta.

Tava Mets rõhutab, et arvestades riigivara valitsemise regulatsiooni ja praktikat, saab KAHOS-es ette

nähtud kinnisasjade vahetamise mehhanism toimida ainult juhul, kui riigivara valitsejaks määratud

asutused käituvad riigi kui terviku huvides, mitte ei pea oma asutuse huve riigi huvidest eraldiseisvateks

ja nende suhtes ülimuslikeks. Ministeeriumid, kes vastutavad KAHOS-kohase menetluse läbiviimise

eest, ei ole ise enamasti vahetuseks sobivate kinnisasjade valitsejad. Suurt osa riigi maaportfellist

valitseb RMK, mistõttu on viimasel eriline roll ja vastutus KAHOS reaalse rakendatavuse tagamisel.

Seda rolli peaks RMK täitma, jättes kinnisasjade avalikes huvides omandamise menetlustes kõrvale

RMK kui riigi tulundusasutuse kitsamad huvid ning andes riigi kui terviku seisukohalt olulistest huvidest

lähtudes oma kinnisasju või nende osasid teistele riigiasutustele vahetusmaadena kasutamiseks. RMK

vastupidine käitumine õõnestab ja ohustab KAHOS toimimist praktikas. Samuti peab MaRu oma

tegevuses juhinduma KAHOS-est ning lubatav ei ole kinnisasjade vahetamisest keeldumine põhjustel,

mida seadus ette ei näe.

4. KINNISTUID ON VÕIMALIK VAHETADA

4.1. Piiririba kinnistud

KAHOS § 24 järgi võib vahetada kinnisasju, mis: (i) on sama sihtotstarbega ja (ii) paiknevad sarnases

turupiirkonnas. Piiririba kinnistud on maatulundusmaad, mis asuvad Lõuna-Eestis (Setomaa vallas).

Tava Mets on teinud ettepaneku vahetada Piiririba kinnistud riigile kuuluvate maatulundusmaadega

Lõuna-Eestis (Valga- või Tartumaal) ning on pakkunud vahetusmaadena välja neli alternatiivset kinnistut:

• Kruusamaa (58202:003:0003)

• Elva metskond 14 (28201:009:0453)

• Kõrtsi (63602:001:1800)

• Aakre metskond 20 (55701:001:1688)

Nimetatud neli kinnistut kuuluvad riigile ning need vastavad KAHOS § 24 tingimustele – st kinnistud on

sama sihtotstarbega (maatulundusmaa) ja need asuvad sarnases turupiirkonnas (Lõuna-Eestis). Maa

korralise hindamise tähenduses loetakse sarnaseks turupiirkonnaks kogu Eesti territoorium; arvestades

ka vara hindamisel kasutatavat standardit, tuleks kogu Lõuna-Eestit lugeda kui mitte üheks, siis

vähemalt sarnaseks turupiirkonnaks (vt lähemalt Tava Metsa 06.07.2026 kirja, lisa 7, p 3.1, lk 2-3).

Valed ja asjakohatud on RMK väited justkui oleks kinnisasjade vahetamine välistatud seetõttu, et see

halvendaks riigimetsa majandamise tõhusust, seaks ohtu seni tehtud investeeringuid või oleks muul viisil

vastuolus RMK põhikirjast tulenevate eesmärkide või asutuse maakasutusstrateegiaga. Selliseid

piiranguid ei tulene KAHOS-est ega ühestki õigusaktist. RMK ei saa oma sisedokumentidele,

põhikirjalistele eesmärkidele ja majanduslikele huvidele tuginedes eirata seadust. Lähenemine, milles

riik saaks valikuliselt keelduda kinnisasjade vahetamisest tuginedes seaduses nimetamata

kriteeriumitele (seejuures neid lähemalt põhjendamata, nagu antud juhul), muudaks menetluse täielikult

läbipaistmatuks ja suurendaks korruptsiooniriski. Kui RMK põhimäärus või mistahes muud sisemised

töökorralduslikud juhised (sh maakasutusstrateegia) takistavad RMK-l seaduse (KAHOS) täitmist, siis

tuleks vastavad määrused või muud dokumendid muuta ja seadusega kooskõlla viia.

Tava Mets rõhutab, et lähtub oma tegevuses metsa majandajana samadest põhimõtetest ja

eesmärkidest, millest RMK. Tava Metsa huvidega on seega samuti vastuolus riigile oma kinnistutest

äralõigete loovutamine – samas erinevalt RMK-st puudub tal võimalus sellest keelduda. Omandiõiguse

kaitse seisukohalt on vastuvõetamatu, et RMK huvid oleksid kinnisasja avalikes huvides omandamise

menetluses absoluutsetena kaitstud, samas kui eraomaniku huvid seda ei ole.

RMK praktika kinnitab (vt lisa 10, lisa 11 ja lisa 12), et samal ajal, kui RMK on keeldunud vahetamast

maid Tava Metsa soovide kohaselt, on ta teinud seda teiste võrreldavas olukorras olevate maaomanike

suhtes. RMK on 2026. aastal vahetanud Nursipalu harjutusvälja laienduse alal asuvate kinnistutega

kinnistuid Eesti teises otsas – Lääne-Harju vallas. Samuti on RMK 2025. aasta lõpus vahetanud

Nursipalu harjutusvälja laienduse alal asuvate kinnistutega äralõikeid samadest kinnisasjadest, millega

on vahetust soovinud Tava Mets. 2026. aasta mais on RMK nõustunud vahetama Nursipalu harjutusvälja

laienduse alal asuva kinnistu otse Vagula järve ääres asuva kinnistu osaga.

Seega ei ole RMK praktika järjepidev ning Tava Metsa ettepanekute suhtes esitatud vastuväidetest ei

lähtuta teiste maaomanike puhul. Maaomanikke tuleb kinnisasja avalikes huvides omandamise

menetlustes kohelda võrdselt ja ühetaoliselt - praegusel juhul on RMK dokumendiregistrist näha, et

samal ajal Tava Metsa vahetusest keeldumisega on RMK vahetanud eramaaomanike soovil kinnistuid,

mis asuvad erinevates Eesti piirkondades ja mille puhul on teatud juhtudel olnud tegu suurematest

metsamassiividest äralõigete tegemisega, sh samadel kinnisasjadel, millest Tava Mets on olnud

huvitatud. Selline käitumine kujutab endast ilmselgelt põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist.

Mis puudutab RMK väiteid, nagu takistaks riigile kuuluva kinnisasja vahetamist sellel leiduvad

loodusväärtused, siis esiteks on tegemist piiranguvööndis asuva kinnistuga, mistõttu ei kehti sellel range

kaitserežiim. Lisaks on Tava mets valmis sõlmima metsa vääriselupaikade kaitseks MS § 23 lg 4 kohase

lepingu ja väärtuseid säilitama.

Põhjendamatu on ka MaRu keeldumine. MaaPS §-de 14 ja 15 kohaselt loetakse maapõue seisundit ja

kasutamist mõjutavaks tegevuseks: (a) eelkõige ehitustegevust, mis takistab füüsiliselt juurdepääsu

maavarale, ja (b) tegevust, mis toimub vahetult maardla kohal. Tava Metsa hinnangul on väär MaRu

tõlgendus, justkui võimaldaksid need sätted keelduda ka riigile kuuluvate kinnisasjade vahetamisest

KAHOS-e regulatsiooni kohaselt – teisisõnu nagu saaks maapõue kasutamist kahjustada pelgalt

omaniku muutus ning seda ka maardlate lähiümbruses (ilma et õigusnormides oleks täpsustatud sellise

piirangu ruumiline ulatus). Selge õigusliku aluseta keeldumine vahetusest on omavoliline ning

õigusvastane.

Praegusel juhul on täidetud kõik KAHOS-est tulenevad tingimused kinnistute vahetamiseks Tava Mets

soovitud viisil kas RMK või MaRu valitsemisel olevate kinnisasjade vastu. Piiririba kinnistute riigipoolne

omandamine on olnud takistatud ainult seetõttu, et riik ei taha arusaamatuks jäävatel põhjustel kinnistuid

vahetada (kuigi selleks oleks alus ja võimalus).

4.2. Ringtee 20

Ringtee 20 kinnistu osas on MaRu oma 15.06.2026 kirjas õigesti viidanud, et KAHOS näeb vahetamisel

ette kaks kriteeriumi. Samas kirjas on MaRu aga põhjendanud sobivate vahetusmaade puudumist

muude, seaduses nimetamata kriteeriumidega. Riigi poolt omandatava kinnisasja kasutus- ja

arenduspotentsiaal ei oma kinnisasjade vahetamise võimalikkuse küsimuses tähendust (see võib

mõjutada vaid maa väärtust). Samuti ei välista vahetamise võimalikkust see, et riigil ei ole kinnisasja,

mis tervikuna vastaks omandatava kinnisasja väärtusele – võimalik on teha äralõikeid riigile kuuluvatest

kinnistutest. Selle üle, kas riigi poolt vahetuseks antav kinnistu või äralõige on eraldiseisvalt otstarbekalt

majandatav, saab otsustada vahetust sooviv eramaaomanik ning see ei ole samuti KAHOS kohaselt

vahetuse võimalikkust välistav asjaolu.

Seega on ka sellel juhtumil MaRu ja TRAM lubamatult lähtunud kriteeriumidest, mida KAHOS ette ei

näe, mistõttu on Tava Metsa soovitud vahetusest keeldumine olnud õigusvastane.

5. SUNDVÕÕRANDAMISELE TULEB EELISTADA KINNISTUTE VAHETAMIST

Sundvõõrandamine, mis riivab intensiivselt omandiõigust, saab olla võimalik üksnes siis, kui kõik muud

kokkulepped maaomanikuga on objektiivsetel põhjustel välistatud. Objektiivselt oleksid kokkulepped

välistatud siis, kui ei oleks täidetud KAHOS § 24 lg 3 eeldused kinnisasjade vahetamiseks. Praegusel

juhul on täidetud kõik kinnistute vahetuse läbiviimiseks ettenähtud tingimused. Ei ole ühtegi objektiivset

takistust, miks riik ei saaks vahetada riigi poolt soovitud Piiririba kinnistuid mõne Tava Metsa poolt

soovitud nelja kinnistu vastu ega pakkuda Ringtee 20 kinnistu vastu mõnda riigile kuuluvat

maatulundusmaa sihtotstarbega maatükki.

Tava Mets rõhutab täiendavalt, et kinnistute vahetamine on majanduslikult eelistatav lahendus riigi kui

terviku seisukohast. Esiteks ei ole kinnistute vahetamisel riigieelarvest vaja eraldada rahalisi vahendeid

omanikule hüvitise maksmiseks. Teiseks tuleb kokkuleppel maaomanikuga kinnistuid raha eest

omandades maksta täiendavat hüvitist - nn motivatsioonitasu (KAHOS § 15) –, ehk sisuliselt tuleb riigil

rahalise hüvitise korral teha maaomaniku suhtes suurema väärtusega vastusooritus kui kinnistute

vahetamisel. Tava Metsa hinnangul ei ole RMK oma majanduslikele huvidele viidates üldse arvestanud

riigi kui terviku majanduslike huvidega, mis on samuti KAHOS-e ja riigivaraseaduse (RVS) seisukohast

õigusvastane. Ka TRAM ja MaRu peaksid oma tegevuses pöörama tähelepanu eelkirjeldatud riigi

majanduslikele huvidele.

6. VAHETUSMAADE PALJUSUSE KORRAL TULEKS EELISTADA KINNISASJA OMANIKU SOOVE

Kinnisasja omandamise menetluses tuleb selgitada välja kinnisasja omaniku soov ja menetluse läbiviija

võimalused pakkuda kinnisasja omandamiseks alternatiive (KAHOS § 26 lg 1). Tava Mets on oma soovi

avaldanud, pakkudes välja neli kinnistut, mille vastu oleks Tava Mets valmis vahetama riigi poolt soovitud

Piiririba kinnistud, ning kaks kinnistut, mille vastu ta sooviks vahetada Ringtee 20 äralõike. KAHOS § 26

lg 1 regulatsioonist ning seaduse mõttest tulenevalt on riigil kohustus vahetusvariandina esiteks kaaluda

neid riigile kuuluvaid kinnistuid, mille vastu on huvi avaldanud isik, kelle kinnisasja riik avalikes huvides

omandada soovib.

Vaid juhul, kui nende riigile kuuluvate kinnisasjade vahetamine on objektiivsetel põhjustel välistatud, on

asjakohane kaaluda alternatiive – vahetust muude riigile kuuluvate kinnistute vastu või omandamist

rahalise hüvitise eest. RMK ega MaRu ei ole toonud välja ühtegi õiguspärast põhjust, miks riik ei saa

ühtegi Tava Metsa soovitud vahetust teostada. Seega ei olnud PPA-l Piiririba kinnistute osas alust

pakkuda omalt poolt alternatiivseid kinnistuid Tava Metsa kinnistute vastu ning need pakkumised ei

õigusta riigi tegevust Tava Metsa suhtes.

7. SISULISI LÄBIRÄÄKIMISI POLE TOIMUNUD

PPA ei ole Piiririba kinnistute osas Tava Metsaga pidanud sisulisi läbirääkimisi, viidates suhtluses vaid

sellele, et Tava Metsa soovitud vahetused ei ole võimalikud, sest RMK ja MaRu on kinnistute vahetusest

keeldunud. Selle asemel, et tuua osapooled kokku ja selgitada vajadusel RMK-le ja MaRu-le nende

keeldumise alusetust, on PPA asunud väitma, et „vaatamata pingutustele“ ei ole suudetud sobivat

vahetusmaad leida. Ühtegi arusaadavat „pingutust“ ei ole PPA Tava Metsa hinnangul samas teinud.

Kogu suhtlus on piirdunud paari kuu tagant kirjade vahetamisega, milles riik ei ole Tava Metsa

ettepanekutele ega argumentidele sisuliselt vastanud ega esitanud asjakohaseid selgitusi, miks riik ei

ole valmis Tava Metsa poolt soovitud kinnistuid vahetama. Seejuures on kirjavahetus veninud ennekõike

PPA vastuste viibimise tõttu. Eeltoodu kehtib ka TRAM-i läbiviidava menetluse kohta.

Kui riigi jaoks on tõeliselt prioriteet täita riigikaitselisi ja muid eesmärke ning selleks on vaja eraomanikelt

kinnistuid omandada, siis ei saa vastav menetlus toimuda nii konarlikult, arusaamatult ja aeglaselt, nagu

see on toimunud Tava Metsa näitel.

8. KOKKUVÕTE

Tekkinud olukorras on Tava Metsa hinnangul Piiririba kinnistute osas ainuõige lahendus see, et RMK

(ja/või MaRu) järgib KAHOS-e ja RVS-i reegleid ning annab Siseministeeriumi valitsemisele üle mõne

Tava Metsa soovitud kinnisasja või selle osa, mille Siseministeerium seejärel Piiririba kinnistute vastu

vahetab vastavalt KAHOS-ele. Selliselt käitudes oleks võimalik vältida Piiririba kinnistute omandamisega

seoses kõigile osapooltele kulukaid ja aeganõudvaid (kohtu)vaidlusi.

Eelmises lõigus toodu kehtib ka Ringtee 20 kinnistu äralõike osas – ka selles menetluses tuleb RMK-l

ja/või MaRu-l viia oma tegevus KAHOS-ega kooskõlla ning anda Kliimaministeeriumi valitsemisele üle

kinnisasjad, mida viimane saab Tava Metsaga vahetada.

Tava Mets ootab Teie vastust edasise tegevusplaani osas ning on valmis kiireteks ja sisukateks

läbirääkimisteks, et lahendada tekkinud olukord ilma edasiste vaidlusteta ning vältida tulevikus

sarnaseid olukordi nii Tava Metsa kui ka teiste maaomanike suhtes.

Austusega

/digitaalselt allkirjastatud/

Siim Vahtrus

Vandeadvokaat, OÜ Tava Mets lepinguline esindaja

Lisad:

1. PPA 04.05.2025 teavitus menetluse algatamisest

2. Tava Mets ja PPA kirjavahetus 06.05.2025-30.03.2026

3. Tava Mets 09.04.2026 kiri PPA-le

4. PPA 27.05.2026 kiri Tava Metsale

5. Tava Mets 10.06.2026 kiri PPA-le

6. PPA 24.06.2026 kiri Tava Metsale

7. Tava Mets 06.07.2026 kiri PPA-le

8. Tava Mets ja TRAM kirjavahetus

9. MaRu 15.06.2026 kiri

10. RMK 20.02.2026 kiri nr 3-1.1/2026/1057

11. RMK 01.12.2025 kiri nr 3-1.1/2025/7936

12. RMK 19.05.2026 kiri nr 3-1.1/2026/3093

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 04.05.2025

Kehtib kuni: 04.05.2100

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12, 19; PPVS § 4 lg 5

Teabevaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

OÜ Tava Mets

[email protected]

Meie 04.05.2025 nr 1.14-2.4/1835-1

Teavitus kinnisasja avalikes huvides

omandamise menetluse algatamisest

Austatud kinnisasja omanik

Siseministeeriumi vastutusvaldkonda kuulub sisejulgeoleku tagamine riigis sh riigipiiri

valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi tagamisega seotud ülesanded. Nimetatud ülesannete

täitmiseks ehitab Eesti Vabariik Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele ajutisele

kontrolljoonele piiritaristu.

Piiritaristu väljaehitamiseks on vajalik kasutada eraomandisse kuuluvaid maa-alasid, mistõttu

on vajalik kinnisasja avalikes huvides omandamine riigile vastavalt kinnisasja avalikes huvides

omandamise seadusele (edaspidi KAHOS). Nimetatud seaduse kohaselt on kinnisasja avalikes

huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, kinnisasja omandamine üldistes huvides

õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või kokkuleppe

mittesaavutamisel sundvõõrandatakse.

Riigipiiri väljaehitamisega seotud kinnisasjade menetluse läbiviija ja -omandaja on

Siseministeerium. Politsei- ja Piirivalveametil on volitus pidada Siseministeeriumi nimel

läbirääkimisi Eesti Vabariigi riigipiiri valvamiseks ja teenindusrajatiste ehitamiseks vajalike

kinnistute omandamiseks ning riigipiiriga külgneva maa omandamiseks piiriribaks, sõlmida

kinnisasja omanikuga eelkokkuleppeid ning teha selleks vajalikke toiminguid vastavalt

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses toodud sätetele.

Kinnistusraamatu andmetel on Teie omandis piiriribaga külgnev Võsu kinnistu nr 648038

koosseisu kuuluv katastriüksus nr 93401:005:0277 pindalaga 2,57 ha, mille serv pindalaga

~6388 m² on vajalik riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu väljaehitamiseks (vt Võsu skeem).

Lähtudes KAHOS § 4 lõike 1 punktidest 17 ja 18 pöördume Teie poole, et algatadakinnisasja

omandamise menetlus, eelpool nimetatud kinnisasja võõrandamiseks riigile. Menetlus viiakse

läbi arvestades KAHOS toodud põhimõtteid.

Palume Teil esitada oma nõusolek või keeldumine nimetatud kinnisasja võõrandamiseks

riigile. Juhul kui Teil on ettepanekuid saamata jäänud tulu ja kaasnevate kahjude osas,

siis palume ka sellest meid teavitada. Tagasiside palun esitada [email protected] hiljemalt

19.05.2025.a. Küsimuste korral on Teil võimalik pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti

piirivalveosakond piirihaldusbüroo piiriehituse grupijuht Merle Tikk poole telefonil 5323 1003

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2 (2)

või e-posti aadressil [email protected].

Omandatava kinnisasja hüvitisväärtuse määramiseks korraldab Politsei- ja Piirivalveamet

hindamise ja Teile kuuluva kinnistu jagamise maamõõdutööd. Notariaalse müügilepingu

kinnisasja võõrandamiseks riigile sõlmib Teiega Siseministeerium. Kokkuleppele

mittejõudmisel on tulenevalt KAHOS § 2 lõikest 1 õigus algatada avalikes huvides kinnisasja

sundvõõrandamine.

Vastavalt KAHOS § 11 lõikele 1 maksab Siseministeerium Teile tasu, mis koosneb kinnisasja

väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju (KAHOS

§ 13) ja saamata jäänud tulu (KAHOS § 14) eest. Tasu määramise aeg seotakse esimese

hindamistoimingu läbiviimise kuupäevaga. Samuti võimaldab KAHOS maksta kinnisasja

omandamise menetluses kinnisasja omandamise kokkuleppe saavutamise korral järgmisi

täiendavaid hüvitisi:

1) hüvitis kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppele jõudmise eest ehk

motivatsioonitasu (KAHOS § 15), motivatsioonitasu eesmärk on motiveerida maaomanikku

sõlmima vabatahtlikku kokkulepet;

2) hüvitis elamiseks kasutatava hoone või eluruumi kaotuse eest (KAHOS § 16);

3) hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest (KAHOS § 17).

Kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppe mittesaavutamisel ning kinnisasja

sundvõõrandamisel ei maksta kinnisasja võõrandamise eest KAHOS § 15 sätestatud täiendavat

hüvitist.

Koostöös loome turvalisust ja ka Teil on võimalik anda oma panus Eesti Vabariigi turvalisemaks

muutmisse.

Tänan Teid ette mõistva suhtumise ja koostöö eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merle Tikk

politseikapten

piirivalveosakond, piirihaldusbüroo,

piiriehituse grupp

grupijuht

Lisa:

Võsu äralõige

Merle Tikk, 5323 1003, [email protected]

28. aprill 2025

Võsu 0277 äralõige

Piirangu liik Jäta määramata/määratakse notaris

Nimetus Võsu

Piiranguala kirjeldus Katastriüksuse jagamine

Ruumikuju loomise kuupäev 28. aprill 2025

Õigusliku kehtivuse kuupäev

Pindala 6388m²

Asukoht Maapealne

Moodustusviis Digitud

Täpsusklass 4

Seisund Mustand

Ruumikuju piir Valitseja piir

Asub katastriüksustel:

Võru maakond, Setomaa vald, Verhulitsa küla, Võsu (93401:005:0277)

Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad

Valitseja liik Valitseja kood

Juriidiline isik 70000562

Ruumianalüüs üksusele 93401:005:0277

Katastri andmed

Täisaadress Võru maakond, Setomaa vald, Verhulitsa küla, Võsu

Kinnistu number 648038

Kogupindala -

Omandivorm Eraomand

Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%

Kattuvuse pindala

Ligikaudne suurus 6388m²

Kaitseministeeriumi valitsemisele kinnisasja üleandmine

Austatud Hanno Pevkur

Pöördusite Kliimaministeeriumi poole kirjaga, kus taotletakse riigikaitseliste ülesannete

täitmiseks Kaitseministeeriumi valitsemisele Kliimaministeeriumi (volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus) valitsemisel olev kinnisasi, mis on osutunud sobilikuks Nursipalu

harjutusväljal paikneva eramaa vahetusmaaks. Taotluses soovitakse vastavalt kirjale lisatud

plaanile jagada Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Ängelma külas asuv Vihterpalu metskond

184 kinnisasi (registriosa nr 14359002, katastritunnus 56201:002:0472, pindala 41891 m2,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisavararegistri kood KV41815).

RMK on nõus Vihterpalu metskond 184 kinnisasjal maakorraldustoimingute läbiviimisega ning

seejärel vastavalt taotlusele moodustatud kinnisasja üleandmisega Kaitseministeeriumile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karl Mänd

Juhataja

Teadmiseks: Kliimaministeerium ([email protected])

Eleri Laidma

5304 7558 [email protected]

Hanno Pevkur

minister

Kaitseministeerium

[email protected]

Teie 17.02.2026 nr 12-7/26/15

Meie digitaalallkirja kuupäev nr 3-1.1/

2026/1057

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Kaitseministeeriumi valitsemisele kinnistute üleandmine

Austatud Hanno Pevkur

Pöördusite Kliimaministeeriumi poole kirjaga, kus taotletakse riigivaraseaduse § 11 lõike 2 alusel

riigikaitseliste ülesannete täitmisega seoses Kaitseministeeriumi valitsemisele alljärgnevad

Kliimaministeeriumi valitsemisel (volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus) olevad

kinnistud, mis on osutunud sobilikuks Nursipalu harjutusväljal paiknevate eramaade vahetusmaaks:

1. Valga maakond Otepää vald Neeruti küla Aakre metskond 20 (katastritunnus 55701:001:1525,

registriosa nr 14703750, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvararegistri kood KV12525).

Maaüksuse jagamise ulatus on näidatud taotluse lisas 1 toodud plaanil.

2. Tartu maakond Kambja vald Ivaste küla Elva metskond 14 (katastritunnus 28201:009:0453,

registriosa nr 2665850, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvararegistri kood KV4042).

Maaüksuse jagamise ulatus on näidatud taotluse lisas 2 toodud plaanil. Alale jäävad teelõigud

mõõdistatakse eraldiseisvateks katastriüksusteks ning need jäävad Kliimaministeeriumi valitsemisele.

RMK on nõus Aakre metskond 20 ja Elva metskond 14 kinnistutel maakorraldustoimingute

läbiviimisega ning seejärel moodustatavate uute metsakinnistute üleandmisega Kaitseministeeriumile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karl Mänd

Juhataja

Teadmiseks: Kliimaministeerium ([email protected])

Eleri Laidma

5304 7558 [email protected]

Hanno Pevkur

minister

Kaitseministeerium

[email protected]

Teie 25.11.2025 nr 12-7/25/67

Meie digitaalallkirja kuupäev nr 3-1.1/

2025/7936

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Kaitseministeeriumi valitsemisele kinnistu üleandmine

Austatud Hanno Pevkur

Pöördusite Kliimaministeeriumi poole taotlusega, milles soovitakse riigikaitseliste ülesannete

täitmiseks Kaitseministeeriumi valitsemisele Kliimaministeeriumi (volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus, RMK) valitsemisel olevat kinnistut, mis on osutunud sobilikuks Nursipalu

harjutusväljal paikneva eramaa vahetusmaaks.

Taotluse kohaselt soovitakse Võru maakonnas Võru vallas Juba külas asuva Võru metskond 66

(katastritunnus 91701:001:2901, pindala 693238 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi

kinnisvararegistri kood KV11028, kinnistu registriosa nr 12142550) kinnistu jagamist ulatuses,

mis on näidatud lisas esitatud plaanil ning jagamise tulemusena moodustatava uue kinnistu

üleandmist.

RMK on nõus Võru metskond 66 kinnistu jagamisega vastavalt esitatud plaanile ning seejärel

taotluse kohaselt moodustatud uue kinnistu üleandmisega Kaitseministeeriumile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karl Mänd

RMK kinnisvaraosakonna juhataja

Teadmiseks: Kliimaministeerium ([email protected])

Eleri Laidma

5304 7558 [email protected]

Hanno Pevkur

minister

Kaitseministeerium

[email protected]

Teie 14.05.2026 nr 12-7/26/31

Meie digitaalallkirja kuupäev nr 3-1.1/

2026/3093

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Outlook

FW: OÜ Tava Mets vahetus PPA-ga

From Siim Vahtrus | Ellex <[email protected]> Date Thu 7/9/2026 5:35 PM To Siim Vahtrus | Ellex <[email protected]>

Tere! Oleme olnud infovahetuses Kliimaministeeriumi ja RMK-ga, et leida ja pakkuda Teile välja sobivaid maaüksuseid maade vahetuseks Politsei- ja Piirivalveameti (Siseministeeriumi) poolt omandatavate äralõigete vastu. Tänaseks on meieni jõudnud RMK seisukoht, mille kohaselt on võimalik Teile vahetusmaana pakkuda maad järgmistest kinnisasjadest:

Orava metskond 167 (93401:001:0215), volitatud asutus RMK; Kraavikalda (46001:001:0434), volitatud asutus MaRu; Musta (93401:001:0735), volitatud asutus MaRu.

RMK poolt koostatud pakkumuse aluseks on olnud RMK ja MaRu maaportfellis olevate kinnisasjade analüüs, mis on lähtunud sellest, et tegemist oleks sarnase turupiirkonnaga. Samuti on vaadatud seda, millised maatükid (nii RMK kui ka MaRu omad) võiksid sobituda Teie kui maaomaniku olemasolevate maaüksustega samas piirkonnas. Eeltoodut silmas pidavalt palume meile anda esimesel võimalusel teada, kas mõni pakutud kinnisasjadest võiks Teile huvi pakkuda. Teie vastust ootame esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 09.04.2026. Elva metskond 14 puutuvalt saame jätkuvalt kinnitada RMK seisukohta (seisukoht on RMK poolt antud ühe teise kinnisasja omandamise menetluse käigus), mille kohaselt nad ei nõustu jagama Kambja vallas Elva metskond 14 kinnistut. Põhjenduseks on RMK toonud: suurte metsamassiivide tükeldamine halvendaks oluliselt riigimetsa majandamise efektiivsust ning seaks ohtu tehtud investeeringute tasuvuse. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Thursday, March 12, 2026 8:49 PM To: Merle Tikk <[email protected]> Subject: RE: Pakkumus TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 1/11

Tere Vastuseks Teie kirjale anname teada, et oleme jätkuvalt huvitatud riigi poolt omandatavate äralõigete vahetamisest riigi omandis oleva meile sobiliku kinnisasja vastu. Oleme leidnud riigile kuuluvate kinnisasjade hulgast sobilike parameetritega vahetusmaa ning Tava Mets OÜ teeb käesolevaga ettepaneku vahetada Tava Mets OÜ kuuluvatest kinnisasjadest tehtavad äralõiked (73201:001:2072 ja 73201:001:2074) aadressil Kõrtsi, Vana- Otepää küla, Otepää vald, Valga maakond asuva kinnisasjaga (reg osa nr 15488350, katastritunnusega 63602:001:1800). Antud kinnistu vastab meie hinnangul RMK kirjas toodud erandile “Erandina oleme valmis kaaluma väikeste lahusmaatükkide võõrandamist, kui nende loovutamine ei vähenda metsamajandamise tõhusust” P.S. Teie 18.02.2026 kirjas on toodud väljavõte RMK kirjast Siseministeeriumile ja PPA-le, kus RMK ei nõustu vahetusmaa moodustamiseks Elva metskond 14 maatüki jagamisega. Teie kirjas esitatu kohaselt ei ole tegemist RMK poolt antud vastusega meie 17.09.2025 päringule, vaid kolmanda isikuga seotud kinnisasja omandamise menetluses antud RMK seisukohaga. Teadmata, millisel viisil oli nimetatud menetluses vahetusmaa moodustamiseks Elva metskond 14 jagamise ettepanek esitatud, ei saa meie hinnangul olla veendumust, et Teie kirjas esitatud RMK seisukoht oleks Tava Mets OÜ poolt 17.09.2025 kirjas tehtud Elva metskond 14 maaüksusest vahetusmaa moodustamise ettepanekule üks-üheselt ülekantav. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Tere! Oleme 18.02.26 saatnud Teile kirja, millele vastus ei ole kahjuks meieni jõudnud. Eeltoodust lähtuvalt palume siiski jätkuvalt anda teada Teie seisukohast seonduvalt menetlusega jätkamisega. Ka soovime täpsustada: tingimusel, kus soovite jätkata maade vahetuse protsessiga, siis kas olete omalt poolt mõne Teile sobiva vahetusmaa leidnud (riigi maareserv)? Meie, suheldes Maa- ja Ruumiametiga, saaksime võimaliku vahetusmaana välja pakkuda Põlva maakonnas Kanepi vallas Karilatsi külas asuvat Hingopalo kinnisasja (katastritunnus 28401:001:0267, pindala 1,37 ha). Palun andke teada, kas Teil võiks selle maatüki vastu huvi olla. Jääme ootama Teie poolset tagasisidet kinnisasja menetluses jätkamise viisi ning maade vahetuse korral võimalike sobilike vahetusmaade osas tähtajaga 13.03.2026. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] Tere! Vastavalt varasemale e-kirja ja telefonivestlusele olete palunud täpsustada võimalusi maade vahetuseks RMK- le kuuluva Elva metskond 14 KÜ-st tehtava äralõike vastu.

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 2/11

17.02.2026 on RMK on andnud Siseministeeriumile ja PPA-le seisukoha seonduvalt Kambja vallas Elva metskond 14 (28201:009:0453) asuva KÜ tükeldamisega. Kuivõrd eelnimetatud seisukoht puudutab üht teist kinnisasja omandamise menetlust, ei ole PPA-l võimalik edastatud kirja Teiega tervikuna jagada – saame edastada väljavõtte. Väljavõte RMK 17.02.2026 edastatud kirjast nr 3-1.1/2026/1017 Siseministeeriumile: Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) ei nõustu Setomaa vallas asuvate xxxxx kinnistute asendamiseks jagama Kambja vallas Elva metskond 14 (28201:009:0453 kinnistut. Sobiva asendusmaa leidmiseks soovitame vaadata riigi maareservi, mida haldab Maa- ja Ruumiamet. RMK ülesanne on hoida ja kasvatada Eesti metsa ning elurikkust. Meie eesmärk on säilitada majandusmetsa põhimaht, et tagada riigile tulu, metsa uuendamine ja luua ühiskonnale lisaväärtust. Seetõttu me üldjuhul aktiivses kasutuses majandusmetsa ei võõranda. Erandina oleme valmis kaaluma väikeste lahusmaatükkide võõrandamist, kui nende loovutamine ei vähenda metsamajandamise tõhusust. Asendusmaade puhul on meie jaoks oluline, et vahetatavad kinnistud oleksid samaväärsed ning vastaksid KAHOS-e nõudele, et need asuvad samas turupiirkonnas. Elva metskond 14 on suur metsamassiiv, mille tükeldamine halvendaks oluliselt metsa majandamise efektiivsust ja seaks ohtu tehtud investeeringute tasuvuse. Seetõttu ei nõustu RMK uute äralõigetega antud kinnistust. Eeltoodut arvesse võttes palume Teil anda teada, milline on Teie seisukoht menetlusega jätkamise osas. Tingimusel, kus soovite jätkata võimaliku vahetusmaa otsimisega, palume Teil vaadata ringi sobiva asendusmaa leidmiseks riigi maareservis olevate maade osas, mida haldab Maa- ja Ruumiamet. Sobiva kinnistu leidmisel, palume PPA-d sellest teavitada. Tingimusel, kus loobute maade vahetusest ning olete nõus riigi poolt äralõigete omandamisega kokkuleppe teel, palume samuti sellest PPA-d teavitada. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Info TavaMets <[email protected]> Sent: Tuesday, January 13, 2026 8:41 AM To: Merle Tikk <[email protected]> Subject: Vs: Pakkumus TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere, meie varasemas kirjavahetuses arutletu põhjal jõudsime ühiselt seisukohale, et kinnisasjade vahetamise osas peetavate läbirääkimiste jätkamiseks on otstarbekas ja mõistlik vaheetapina selgitada välja OÜ Tava Mets kuuluvatest kinnisasjadest planeeritavate äralõigete väärtused. 03.01.2026 edastasite digitaalselt allkirjastatud dokumendi “Pakkumus kinnisasja omandamise menetluses” (kiri nr 1.14-2.4/1835-7), millele on lisatud ka Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ poolt koostatud eksperthinnangud nr 1469-25 ja 1470-25. Soovime teada, kas Teie 03.01.2026 kirjale nr 1.14-2.4/1835-7 lisatud eksperthinnangutes esitatud tasudest lähtuvalt saame kinnisasjade vahetamise läbirääkimistega jätkata ning selgitada välja meie 17.09.2025 kirjas nimetatud katastriüksuse 28201:009:0453 idaosas Krüüdneri-Lutike teest (2820148) lõuna poolt asuvast maa-alast võimaliku vahetusmaa* moodustamise võimalikkuse?

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 3/11

* arvestades mh meie 17.09.2025 kirjas esitatut: [...] võttes seejuures arvesse KAHOS §24 lg 4 kohast 30% väärtuste erinevust, mille hüvitab omanik riigile kuuluva kinnisasja omandamise eest [...] Lisa: meie 17.09.2025 kirja manusena lisatud võimaliku vahetusmaa skemaatiline joonis Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Saatja: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Saatmisaeg: laupäev, 3. jaanuar 2026 12:22 Adressaat: Info TavaMets <[email protected]> Teema: Pakkumus Tere! Saadame Teile digiallkirjastatud dokumendi "Pakkumus kinnisasja omandamise menetluses", mis on registreeritud Politsei- ja Piirivalveameti dokumendiregistris 03.01.2026 numbriga 1.14-2.4/1835-7. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks vajaliku tarkvara ja tehnilise toe leiate ID-abikeskuse lehelt. Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139 15060 Tallinn [email protected] www.politsei.ee Tere! Meie 29.10.2025.a telefonivestluse jätkuks saan kinnitada, et Politsei- ja Piirivalveamet on tellinud Lahe Kinnisvara OÜ-lt hindamistöö Teile kuuluvatest kinnisasjadest äralõigete omandamiseks. Kuigi olete meile andnud teada oma soovist kinnisasjade vahetamiseks (mitte müügiks), ei ole kokkuleppe saavutamine erinevatel asjaoludel paraku õnnestunud. Eeltoodut silmas pidavalt, et tuvastada Teile kuuluvastest kinnisasjadest planeeritavate äralõigete väärtused, oleme koostöös Siseministeeriumiga pidanud mõistlikuks vaheetapina eksperthinnangu tellimist, mis toetaks võimaliku sobiliku asendusmaa leidmist ning kokkuleppe saavutamisel maade vahetuse läbi tehinguni jõudmist. Kirjeldatule on oma tagasisides Siseministeeriumile viidanud ka Maa- ja Ruumiamet. Võtame Teiega uuesti ühendust niipea kui eksperthinnang on valminud ning loodud on vajalik teadmus läbirääkimistega jätkamiseks. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Wednesday, September 17, 2025 5:10 PM

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 4/11

To: Merle Tikk <[email protected]> Subject: RE: Teade TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere Vastuseks Teie 15.09.2025 kirjale kinnitame siinkohal veelkord, et oleme nõus ja selgelt huvitatud katastriüksustest 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 Teile vajalike äralõigete omandamismenetluse läbiviimisega kokkuleppel. Võttes arvesse, et OÜ Tava Mets tegevusalaks on metsavarumine (EMTAK 02201), oleme eelkõige huvitatud riigile vajalike äralõigete vahetamisest Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) §24 “Kinnisasja vahetamine” lõike 3 p.1 sätestatud kriteeriumi kohaselt samasuguse sihtotstarbega maaüksuse vastu. Palume siinkohal kaaluda võimalust moodustada vahetatavate äralõigete vahetusmaaks katastriüksuse 28201:009:0453 idaosas Krüüdneri-Lutike teest (2820148) lõuna poolt asuvast maa-alast moodustatavat Teie poolt omandatavate äralõigete väärtusele (võttes seejuures arvesse KAHOS §24 lg 4 kohast 30% väärtuste erinevust, mille hüvitab omanik riigile kuuluva kinnisasja omandamise eest) vastava pindalaga maaüksust (vt kirjale lisatud vahetusmaa asukohta täpsustav skemaatiline joonis). Eelnimetatud Elva metskond 14 katastriüksus on 28201:009:0453 (sh perspektiivne moodustatav vahetusmaa maaüksus) on omandatavate äralõigetega sama sihtotstarbega ning asub vahetatavate maadega Maa- ja Ruumiameti poolt 2022 maa korralisel hindamisel määratletud sarnases, madalaima väärtustasemega 8. asukohaklassis. Kokkuvõtteks: eeltoodut arvesse võttes palume Teil kaaluda võimalust pärast omandatavate äralõigete hindamistööde teostamist kujundada vastavalt äralõigete hindamistulemusele seisukoht katastriüksusest 28201:009:0453 äralõigete väärtusele vastava (sh +30% väärtusest, mille hüvitab äralõigete võõrandaja/vahetusmaa saaja) asendusmaa katastriüksuse moodustamist eelkirjeldatud asukohas ja meile kuuluvate kinnisasjade äralõigete omandamist vahetamise teel. Ootame teie vastust. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Tere! Oleme Teie kirja kätte saanud ja saanud 12.09.2025 seisuga ka Maa- ja Ruumiametist vastuse. Vabandame, et ministeeriumite ja ametite vaheline teabevahetus on võtnud oodatust kauem aega. Toetudes Maa- ja Ruumiameti vastusele, mis toetub Eesti Geoloogiateenistuse hinnangule, anname teada, et Kruusamaa katastriüksuse osa eraomandisse võõrandamine, mis ei kattu maardlaga, ei ole lubatav. Eesti Geoloogiateenistuse hinnangu kohaselt tuleb Kruusamaa katastriüksuse maardlaga mitte kaetud osa säilitada riigi omandina. Maardla vahetult ümbritseva ala võõrandamine halvendaks maavara kaevandamisväärtusena säilitamise ja maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, mistõttu ei saa seda lubada (MaaPS § 14 lg 2 p 1 ). Võttes arvesse eeltoodut ning piiritaristu väljaehitusega seotud lepingutest tulenevaid vajadusi, soovime jätkuvalt saavutada Teiega kokkuleppe omandamaks Teile kuuluvatest

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 5/11

katastriüksustest nr 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 äralõiked kogupindalaga ~19 256 m². Palume Teil avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või keeldumine kokkuleppel kinnisasja omandamise menetluse läbiviimiseks hiljemalt 22.09.2025.a. Lisaks anname teada, et Politsei- ja Piirivalveamet on käesolevaks hetkeks algatanud eelnimetatud katastriüksustest KAHOS alusel äralõigete omandamiseks vajalikud maamõõdutööd ning on planeerimas hindamistööde tellimist, mille tulemusel valmiv ekspertarvamus on aluseks pakkumuse esitamisel. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Saturday, September 13, 2025 2:09 PM To: Merle Tikk <[email protected]> Subject: RE: Teade TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere Ksa saite minu kirja kätte ja mis aja jooksul on teil plaanis vastata? Lugupidamisega Valdo Hermann OÃœ Tava Mets +372 5137887 [email protected] From: Valdo Hermann Sent: 14 August 2025 17:37 To: Merle Tikk <[email protected]> Subject: RE: Teade Tere, vastuseks Teie 07.08.2025 kirjale: Vabandame meie poolt varasemalt esitatud võimaliku vahetusmaa paiknemise sisulise kirjelduse osas tekkinud ebaselguse pärast - oleme teadlikud, et vahetusmaaks soovitud riigile kuuluva Kruusamaa kinnisasjast (58202:003:0003) valdav osa on Neeruti maardla (MRD0000350) maa-ala. Soovitud vahetusmaa puhul peame silmas maardla maa-alast väljajäävat, maaüksuse edelanurgast (Maaritsa-Otepää tee ja Alliku-Neeruti karjääri tee ristmikuga külgnev osa) maakorralduse käigus moodustatavat vahetatavate kinnisasjade väärtusega korreleeruva väärtusega maaüksust. Võimaliku vahetustoimingu käigus on vahetatavate kinnisasjade summaarse väärtuse põhjal võimalik maakorraldustoimingutega moodustada vahetusmaa ühikhinnale tuginedes eelnimetatud summaarsele väärtusele vastava pindalaga vahetusmaa katastriüksus.

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 6/11

Eelkirjeldatud viisil moodustatava maaüksuse edasine sihtotstarbekohane majandamine oleks tulevikus kohalikult teelt (Alliku-Neeruti karjääri tee, nr 5820015) juurdepääsuvõimalust arvestades meie hinnangul ka võimalikult otstarbekas. Nii vahetatavad katastriüksused ja võimalik vahetusmaa on sarnaselt 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused, mis vastab meie hinnangul Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) §24 “Kinnisasja vahetamine” lõike 3 p.1 sätestatud kriteeriumile, mille kohaselt vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega maaüksusi. Samuti on meie hinnangul täidetud ka samas (KAHOS § 24 lg 3 punktis 2) nimetatud kriteerium, mille kohaselt vahetatakse sarnases turupiirkonnas paiknevaid kinnisasju: maatulundusmaa (sh nii metsamaa kui haritava maa) puhul on meie hinnangul turgu (müük, rent) iseloomustavate parameetrite põhjal Lõuna-Eesti KAHOS mõistes käsitletav ühe turupiirkonnana, millele osundab ka Maa- ja Ruumiameti poolt 2022 maa korralisel hindamisel kasutatavates alusandmetes määratletud asukohaklassid – nii vahetatavad katastriüksused, kui ka meie poolt ette pandud võimalik vahetusmaa on üksteisega sarnases, madalaima väärtustasemega asukohaklassides – vastavalt 7 ja 8 asukohaklass. Kokkuvõteks: palume Teil ülaltoodud võimaliku vahetusmaa täpsustatud paiknemist ja kõike eeltoodut arvesse võttes kaaluda veelkord võimalust meile kuuluvate kinnisasjade vahetamiseks meie poolt ette pandud viisil. Teie vastust ootama jäädes, Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] From: Merle Tikk <[email protected]> Sent: 07 August 2025 13:55 To: Valdo Hermann <[email protected]> Subject: RE: Teade Tere! Vabandame vastuse viibimise pärast, mis on põhjustatud maade vahetuse võimalusse puudutavate asjaolude väljaselgitamisega mitme ministeeriumi osalusel. Anname teada, et Siseministeerium on koostöös Maa- ja Ruumiametiga hinnanud Teie poolt soovitud maade vahetust – vahetada Siseministeeriumi poolt omandatavad äralõiked Teile kuuluvatest kinnisasjadest 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 kogupindalaga ~19 256 m2 maa-ala vastu riigile kuuluvas Kruusamaa kinnisasjas (58202:003:0003). Kahjuks peame teatama, et Maa- ja Ruumiamet ei näe võimalust Teie poolt soovitud maade vahetuseks, kuivõrd Kruusamaa kinnisasja puhul on tegemist kruusamaardla alaga, millest kinnisasju eraomandisse ei võõrandata. Ka on Maa- ja Ruumiamet seisukohal, et kuivõrd riigil on Teile kuuluvate kinnisasjadega samas asukohas hetkel maareservi, siis ei ole põhjendatud vahetusmaa pakkumine Otepääl. Vahetamise mõte seisneb maa kaotuse hüvitamises ja kui kinnisasi asub just selles piirkonnas, siis on õiglane asendada ka samas asukohas. Juhime Teie tähelepanu: Tingimusel, kus soovite kinnisasja omandamise menetluses liikuda edasi just maade vahetuse võimalust kasutades, ei ole Teile kuuluvad kinnisasjad ja nende planeeritavad äralõiked 100% metsaga kaetud, samas kui riigimaadel see valdavalt nii on

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 7/11

(raieid ei ole teostatud). On reaalne olukord, kus maade vahetamine kaotab mõtte kuivõrd ca 2 ha riigi poolt omandatava maa vastu saaks riik pakkuda mitu korda väiksemat maatükki. Eeltoodut silmas pidavalt jääb Politsei- ja Piirivalveamet oma varasemate seisukohtade juurde, mille kohaselt soovime omandada Teile kuuluvatest katastriüksustest nr 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 äralõiked kogupindalaga ~19 256 m², mis on vajalikud riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu ja teenindusrajatise ehitamiseks. Palume Teil avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või keeldumine kinnisasja omandamise menetluse läbiviimiseks. Allkirjastatud nõusolek või keeldumine palume tagastada digiallkirjastatult hiljemalt 14.07.2025.a aadressil [email protected]. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] Saatja: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 17. juuni 2025 11:02 Adressaat: Valdo Hermann <[email protected]> Teema: Teade Tere Saadame Teile digiallkirjastatud dokumendi "Vastus esitatud ettepanekule", mis on registreeritud 17.06.2025 numbriga 1.14-2.4/1835-4. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav veebiaadressilt: https://www.id.ee/artikkel/paigalda-id-tarkvara/. Kui vajate tehnilist tuge digiallkirjastatud dokumendi avamiseks, leiate abi veebiaadressilt: https://www.id.ee/id-abikeskus/. Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139 15060 TALLINN e-post: [email protected] www.politsei.ee Tere! Vabandame vastuse viibimise pärast, mis on põhjustatud maade vahetuse võimalusse puudutavate asjaolude väljaselgitamisega mitme ministeeriumi osalusel. Anname teada, et Siseministeerium on koostöös Maa- ja Ruumiametiga hinnanud Teie poolt soovitud maade vahetust – vahetada Siseministeeriumi poolt omandatavad äralõiked Teile kuuluvatest kinnisasjadest 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 kogupindalaga ~19 256 m2 maa-ala vastu riigile kuuluvas Kruusamaa kinnisasjas (58202:003:0003). Kahjuks peame teatama, et Maa- ja Ruumiamet ei näe võimalust Teie poolt soovitud maade vahetuseks, kuivõrd Kruusamaa kinnisasja puhul on tegemist kruusamaardla alaga, millest kinnisasju eraomandisse ei võõrandata. Ka on Maa- ja Ruumiamet seisukohal, et kuivõrd riigil on Teile kuuluvate kinnisasjadega samas asukohas hetkel maareservi, siis ei ole põhjendatud vahetusmaa pakkumine Otepääl. Vahetamise mõte seisneb maa kaotuse hüvitamises ja kui kinnisasi asub just selles piirkonnas, siis on õiglane asendada ka samas asukohas.

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 8/11

Juhime Teie tähelepanu: Tingimusel, kus soovite kinnisasja omandamise menetluses liikuda edasi just maade vahetuse võimalust kasutades, ei ole Teile kuuluvad kinnisasjad ja nende planeeritavad äralõiked 100% metsaga kaetud, samas kui riigimaadel see valdavalt nii on (raieid ei ole teostatud). On reaalne olukord, kus maade vahetamine kaotab mõtte kuivõrd ca 2 ha riigi poolt omandatava maa vastu saaks riik pakkuda mitu korda väiksemat maatükki. Eeltoodut silmas pidavalt jääb Politsei- ja Piirivalveamet oma varasemate seisukohtade juurde, mille kohaselt soovime omandada Teile kuuluvatest katastriüksustest nr 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 äralõiked kogupindalaga ~19 256 m², mis on vajalikud riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu ja teenindusrajatise ehitamiseks. Palume Teil avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või keeldumine kinnisasja omandamise menetluse läbiviimiseks. Allkirjastatud nõusolek või keeldumine palume tagastada digiallkirjastatult hiljemalt 14.07.2025.a aadressil [email protected]. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Monday, June 30, 2025 10:59 AM To: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Cc: Merle Tikk <[email protected]> Subject: Vs: Teade TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere Saadan meiepoolse vastuse teie kirjale nr. 17.06.2025 nr 1.14-2.4/1835-4. OÜ Tava Mets on nõus maade vahetamise teel (vastavalt KAHOS seadusele) võõrandama Võsu kinnistu koosseisu kuuluvatest katastriüksustest nr 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 äralõiked kogupindalaga ~19 256 m² vastavalt teie poolt esitatud plaanile. Vahetusmaad soovime saada riigile kuuluvast katastrist nr. 58202:003:0003. Peale hindamiste koostamist saame kokku leppida vahetusmaa täpsed piirid ja suuruse. Lisan manusesse ortofoto kus on näha vahetusmaa umbkaudne asukohasoov. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Saatja: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 17. juuni 2025 11:02 Adressaat: Valdo Hermann <[email protected]> Teema: Teade

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 9/11

Tere Saadame Teile digiallkirjastatud dokumendi "Vastus esitatud ettepanekule", mis on registreeritud 17.06.2025 numbriga 1.14-2.4/1835-4. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav veebiaadressilt: https://www.id.ee/artikkel/paigalda-id-tarkvara/. Kui vajate tehnilist tuge digiallkirjastatud dokumendi avamiseks, leiate abi veebiaadressilt: https://www.id.ee/id-abikeskus/. Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139 15060 TALLINN e-post: [email protected] www.politsei.ee Tere! Oleme Teie kirja kätte saanud ning võtame Teiega hiljemalt 02.06 ühendust. Kaalume selleks ajaks Teie poolt esitatud ettepanekut ning kujundame seisukohad äralõike omandamises edasi liikumiseks. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Thursday, May 29, 2025 10:55 AM To: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Cc: Merle Tikk <[email protected]>; Eve Kalmus <[email protected]> Subject: Vs: Teade TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere Kuna ei ole teiega saanud kontakti telefoni teel, ega ka e-posti teel, siis saadan uuesti meie vastuse. Soovime pidada läbirääkimisi. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Saatja: Valdo Hermann Saatmisaeg: teisipäev, 6. mai 2025 09:50

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHw… 10/11

Adressaat: Merle Tikk <[email protected]> Teema: Vs: Teade Tere Telefonivestluse jätkuks saadan OÜ Tava Mets ettepaneku. Kuna Võsu kinnistu mõlemast katastriüksusest soovib riik juba teist korda maad omandada ja sellel korral on soov tunduvalt suurem kui esimesel korral, siis teeme ettepaneku, vastavalt KAHOS seadusele, võõrandada riigile mõlemad ( 93401:005:0278 ja 93401:005:0277) katastriüksused kogu ulatuses. Lisaks asub kinnistu riigipiiri nurgas ja strateegiliselt oleks riigil mõistlik omada seal suuremat ala. Tõenäoliselt soovime kinnitu vahetada. Ootan teiepoolset tagasisidet. Lisan manusesse ka oma volikirja. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Saatja: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Saatmisaeg: pühapäev, 4. mai 2025 22:26 Adressaat: Info TavaMets <[email protected]> Teema: Teade Tere Saadame Teile digiallkirjastatud dokumendi "Teavitus kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamisest", mis on registreeritud 04.05.2025 numbriga 1.14- 2.4/1836-1. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav veebiaadressilt: https://www.id.ee/artikkel/paigalda-id-tarkvara/. Kui vajate tehnilist tuge digiallkirjastatud dokumendi avamiseks, leiate abi veebiaadressilt: https://www.id.ee/id-abikeskus/. Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139 15060 TALLINN e-post: [email protected] www.politsei.ee

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHw… 11/11

1

Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt. 139, 15060 Tallinn

09.04.2026 [email protected]

ETTEPANEKUD VÕSU KINNISTUTE OMANDAMISE KOKKULEPPEKS

1. KOKKUVÕTE

1. Advokaadibüroo Sorainen klient on OÜ Tava Mets. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teavitas 04.05.2025 OÜ-d Tava Mets kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamisest, mille eesmärgiks oli piiri valvamiseks vajaliku piiritaristu rajamine Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele ajutisele kontrolljoonele kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõike 1 punktide 17 ja 18 alusel. OÜ Tava Mets on nõustunud Võsu kinnistute võõrandamisega riigile vahetusmaade vastu, kuid pooled ei ole seni kokkuleppe sõlmimiseni jõudnud, vaatamata asjaolule, et OÜ Tava Mets on võimalike äralõigete jaoks pakkunud välja kolm kinnistut1.

2. Kokkuvõttes palume hinnata võimalust omandada Võsu kinnistute äralõiked vahetamise teel ning moodustada vahetusmaa käesolevas kirjas kirjeldatud kinnistute baasil. Esimese eelistusena palume kaaluda uuesti Elva metskond 14 kinnistut.

3. Kinnistud vastavad KAHOS §-s 24 sätestatud kriteeriumidele, sh paiknevad samas turupiirkonnas ning on sihtotstarbelt võrreldavad. PPA ei ole seni esitanud ühtegi argumenti ega faktilist väidet, mis viitaks vastupidisele või seaks nende sobivuse kahtluse alla. KAHOS süsteemne tõlgendus näitab, et omandamine vahetamise teel on riigi jaoks eelisjärjekorras kasutatav meede just seetõttu, et see võimaldab saavutada avaliku huvi eesmärke kõige leebemal viisil, kahjustamata maaomaniku õigusi ebaproportsionaalselt.

4. Varasem praktika kinnitab sama. Korduvalt on loetud sobivateks maaomanike poolt pakutud vahetusmaad, eeldusel et need vastavad KAHOS §-s 24 toodud nõuetele. Käesoleval juhul ei ole OÜ-le Tava Mets esitatud sisulist ega õiguslikult pädevat põhjendust, miks mitte ükski pakutud kinnistu äralõige ei kvalifitseeru vahetusmaaks. Põhjendamiskohustuse täitmine ei ole pelgalt hea halduse tava küsimus, vaid tuleneb otseselt HMS §-st 56 ning aitab ennetada ebaproportsionaalseid sekkumisi omandiõigusesse.

5. OÜ Tava Mets eesmärk on saavutada õiguspärane ja mõistlik kokkulepe. Seetõttu oleme jätkuvalt valmis kaaluma ka alternatiivseid ettepanekuid, eeldusel et need on sisuliselt võrreldavad ning ei halvenda ebamõistlikul määral ettevõtte positsiooni. Vahetusmaa pakkumise realistlikkus eeldab aga minimaalselt kahte elementi:

- tasane maapind ning osaline metsamaa olemasolu, mis tagab majandusliku funktsionaalsuse;

- tagatud juurdepääs avalikult teelt, analoogiliselt Võsu kinnistutele, mis on ka KAHOS eesmärke arvestades elementaarne.

6. Alljärgnevalt anname üksikasjalikuma selgituse, tuues välja nii õiguslikud kui ka faktilised argumendid:

1 Kruusamaa kinnistu (58202:003:0003); Elva metskond 14 (28201:009:0453); Kõrtsi, Vana-Otepää küla (63602:001:1800).

2

2. PEAMISED ASJAOLUD

7. 04.05.2025 teavitas PPA kirjaga nr 1.14-2.4/1836-1 OÜ-d Tava Mets kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamisest, millega soovitakse omandada Võsu kinnistu nr 648038 koosseisu kuuluva katastriüksuse 93401:005:0277 servaalast äralõige pindalaga ligikaudu 6388 m2. Pärast edasist kirjavahetust lisandus sellele ka OÜ-le Tava Mets kuuluva katastriüksuse 93401:005:0278 äralõige. Kokku ulatub omandatav maa pindalaga ligikaudu 19 256 m².

8. OÜ Tava Mets on 30.06.2025 kinnitanud nõusolekut riigi poolt äralõigete omandamiseks, kuid soovib seda teha kinnistute vahetamise teel vastavalt KAHOS §-le 24. PPA on selle lahendusega põhimõtteliselt nõustunud.

9. PPA on teostanud ka Võsu kinnistustest äralõigete moodustamise ning alates 03.10.2025 on riigi poolt omandatavateks katastriüksusteks 73201:001:2072 ja 73201:001:2074, mõlemad sihtotstarbega riigikaitsemaa 100% (maakorraldustoimingute eelselt maatulundusmaa 100%).

10. OÜ Tava Mets on teinud kirjadega 30.06.2025, 17.09.2025 ja 12.03.2026 ettepaneku vahetada riigi poolt omandatavad kinnisasjad äralõike vastu ühest järgnevast riigiomandisse kuuluvast kinnistust:

- Kruusamaa kinnistu (58202:003:0003);

- Elva metskond 14 (28201:009:0453);

- Kõrtsi, Vana-Otepää küla (63602:001:1800).

3. OÜ TAVA METS PAKUTUD VAHETUSMAAD SOBIVAD

11. Käesoleval juhul on pooled leppinud kokku eramaa omandamises selliselt, et kinnisasi vahetatakse. Kinnisasjade vahetamiseks seab KAHOS § 24 lõige 3 kaks kriteeriumi:

11.1. vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega katastriüksusi, kuid erandina võib vahetada erineva sihtotstarbega katastriüksusi, kui vahetusmaa maa-ala üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele;

11.2. vahetatavad kinnisasjad peavad paiknema sarnases turupiirkonnas.

12. Sarnast turupiirkonda KAHOS ei defineeri. Sarnase turupiirkonna all peetakse eelkõige silmas maa korralise hindamise metoodikaga määratud sama või ühe võrra erinevat asukohaklassi sõltumata kaugusest vahetatava maaga.2 Riigi poolt omandatavad Võsu kinnistud kuuluvad 8. asukohaklassi ehk kõige madalama väärtustasemega asukohaklassi. Järelikult võib vahetusmaa kuuluda 7. või 8. asukohaklassi, seejuures kaugus vahetavate maadega ei oma tähtsust.

13. OÜ Tava Mets põhitegevusala on metsavarumine ning äriühingule kuuluvad metsamaad, mille sihtotstarve on maatulundusmaa. Sama sihtotstarbega olid ka Võsu kinnistud, mis on osaliselt kaetud metsamaaga. Lähtuvalt sellest on OÜ Tava Mets huvi saada vastu samaväärsed vahetusmaad, mille sihtotstarve on maatulundusmaa ning mille kõlvikulisest koosseisust moodustab valdava osa metsamaa kõlvik.

14. OÜ Tava Mets on igal juhul nõus ka hüvitama vahetusmaa kinnistu kõrgema väärtuse 30% ulatuses vastavalt KAHOS § 24 lõikele 4. Seega ei ole vahetusmaa kõrgem väärtus võrreldes Võsu kinnistute väärtusega takistuseks OÜ Tava Mets jaoks.

2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kinnisasja omandamise põhimõtted - Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus (06.04.2026).

3

15. KAHOS-e süsteemis on omandajal ehk käesoleval hetkel riigil otsustuspädevus selles osas, milline vahetusmaa pakutakse. Mõistame, et omandaja ei ole kohustatud koheselt aktsepteerima omaniku poolt leitud konkreetset kinnisasja vahetusmaana, kuna vahetusmaa peab olema omandajale kättesaadav (omandaja käsutuses olev või riigi poolt hangitav), vahetusmaa väärtus peab vastama võõrandatava kinnisasja turuväärtusele ning omandaja peab hindama vahetusmaa sobivust lähtuvalt avaliku huvi põhimõtetest ja haldusmenetluse nõuetest.

16. Siiski on Eesti õiguspraktika, riigi halduspraktika ja KAHOS-e mõtte kohaselt omaniku initsiatiiv vahetusmaa leidmisel lubatav ja sageli soovituslik järgmistel alustel:

16.1. haldusmenetluse koostöö põhimõte. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud haldust teostades lähtuma hea halduse põhimõttest ja tegema koostööd isikutega. Omaniku ettepanek konkreetse vahetusmaa kohta on käsitatav taotluse või ettepanekuna, mida haldusorgan peab sisuliselt kaaluma.

16.2. proportsionaalsuse põhimõte (PS § 11, HMS § 3). Kuna kinnisasja omandamine riigi poolt piirab omaniku põhiõigust (PS § 32 omandipõhiõigus), tuleb vähim koormav meede tagada. Kui omanik leiab ise vahetusmaa, mis vastab kõigile nõuetele, on omandajal raske keelduda, kuna see võimaldaks leida isikule kõige sobivama lahenduse.

16.3. lepinguvabaduse põhimõte. Kuna KAHOS-e alusel sõlmitav leping on üldjuhul halduslepingu või tsiviilõigusliku lepingu hübriid, on osapooltel teatud mänguruum tingimuste üle läbirääkimiseks. Omaniku leitud vahetusmaa võib olla läbirääkimiste aluseks.

17. OÜ Tava Mets senise praktika ning teadmiste kohaselt on riigi peamine lähenemine KAHOS-e vahetustehingute puhul just selline, et omanik leiab sobiva maa. Selline praktika kehtib ka metsamaa puhul, kuigi see on valdavalt Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) hallatav. Viitame, et ka näiteks Nursipalu puhul on Kaitseministeeriumil olnud võimalik kokkulepete sõlmimine metsamaa vahetamiseks selliselt, et RMK annab need Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Konkreetne juhtum puudutas Kaitseministeeriumi valitsemisalasse Aakre metskond 120, 211 ja 74, Sangaste metskond 25, Sõmerpalu metskond 10 ja 49, Misso metskond 102, Mustapalu ja Piiska kinnistute üleandmist3.

18. KAHOS-e kohaselt on sundvõõrandamine viimane abinõu. See tähendab, et riigil lasub kohustus eelistada lahendusi, mis riivavad eraomaniku põhiõigusi võimalikult vähe. Vahetusmaa pakkumine ei ole pelgalt tehniline alternatiiv, vaid osa põhiseaduslikust kohustusest tagada omandiõiguse võimalikult väike riive.

3.1. Kruusamaa kinnistu sobivus vahetusmaaks

19. PPA selgitas 07.08.2025 saadetud kirjas, et OÜ Tava Mets poolt pakutud Kruusamaa on kruusamaardla ala ning eraomandisse võõrandamine ei ole võimalik olukorras, kus riigil on maareservi ka OÜ Tava Mets kinnisasjadega samas asukohas. Ühesõnaga, PPA põhjendas keeldumist asjaoluga, et kinnistu asub Otepää vallas, mitte Setomaa vallas.

20. KAHOS § 24 eeltingimuseks on turupiirkond. PPA kirjas ei viidatud, et Otepää ei asu samas turupiirkonnas või selle väärtus ei vasta KAHOS § 24 lõikele 4. Kruusamaa kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning see kuulub 7. asukohaklassi, sobitudes seega Võsu kinnistute sihtotstarbe ja turupiirkonnaga. Seda arvestades ei ole KAHOS kriteeriumite rakendamisel määrav kinnisasja paiknemise asukoht Otepääl.

3 RMK kiri 3-1.1/2024/653 vastavalt Kaitseministeeriumi 28.10.2024 nr 12-7/24/50 kirjale.

4

21. Saame aru, et ühe kaalutlusena toodi ka asjaolu, et kinnistul asub kruusamaardla. OÜ Tava Mets on selgitanud, et vahetusmaaks soovitakse maardla maa-alast väljajäävat osa – täpsemalt maaüksuse edelanurgast (Maaritsa-Otepää tee ja Alliku-Neeruti karjääri tee ristmikuga külgnev osa) maakorralduse käigus moodustatavat vahetatavate kinnisasjade väärtusega korreleeruva väärtusega maaüksust (äralõike joonis lisas 1).

22. Asjaolu, et riigimaale on registreeritud kruusamaardla, ei keela kokkuleppe sõlmimist. Eelkirjeldatud viisil moodustatava maaüksuse edasine sihtotstarbekohane majandamine oleks tulevikus kohalikult teelt (Alliku-Neeruti karjääri tee, nr 5820015) juurdepääsuvõimalust arvestades meie hinnangul ka võimalikult otstarbekas. Leiame, et sellisel viisil katastriüksuse loomine ja kasutamine ei halvendaks maavara kaevandamisväärtusena säilitamist ning juurdepääsu maavarale maapõueseaduse § 14 lõike 2 punkti 1 mõttes. Eelnevalt kokkuvõttes on kinnistu sobiv KAHOS-e alusel kokkuleppe sõlmimiseks.

3.2. Elva metskond 14 kinnistu sobivus vahetusmaaks

23. Lisaks tegi OÜ Tava Mets ettepaneku kaaluda äralõiget ka Elva metskond 14 kinnistust, mille sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ning mis kuulub 8. asukohaklassi. PPA on 18.06.2026 kirjas põhjendanud nimetatud kinnistu mittesobivust tuginedes RMK seisukohale ühes teises menetluses. Tegemist on kolmanda isikuga seotud kinnisasja omandamise menetluses antud RMK seisukohaga ning antud juhul ei ole RMK-le teada ka täpset äralõiget, mida OÜ Tava Mets sooviks vahetusmaaks.

24. Juurdepääs vahetusmaale toimuks läbi Krüüdneri-Lutike (2820148) tee ning äralõige moodustuks metsamaa alale vastavalt joonisele lisas 2. Sellisel viisil katastriüksuse moodustamine vahetusmaaks ei tükeldaks üldiselt Elva metskond 14 metsamassiivi ning ei halvendaks metsamajandamise tõhusust. Eelnevalt kokkuvõttes on kinnistu sobiv KAHOS-e alusel kokkuleppe sõlmimiseks. Selline viis vastaks ka RMK erandile PPA 18.02.2026 edastatud kirjas: „Erandina oleme valmis kaaluma väikeste lahusmaatükkide võõrandamist, kui nende loovutamine ei vähenda metsamajandamise tõhusust”.

25. Vahetusmaa moodustamine nimetatud kinnistust vastaks samuti KAHOS-e kriteeriumitele, kuuludes Võsu kinnistutega samasse turupiirkonda ning olles sama sihtotstarbega. Elva metskond 14 kinnistust on võimalik moodustada äralõige, mis vastab omandatavate Võsu kinnistute väärtusele.

3.3. Kõrtsi, Vana-Otepää küla kinnistu sobivus

26. Kolmanda variandina on OÜ Tava Mets teinud 12.03.2026 kirjaga ettepaneku kaaluda vahetusmaana Vana-Otepää külas Kõrtsi kinnistut, mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning mis kuulub 7. asukohaklassi. PPA ei ole käesoleva hetkeni asunud seisukohale, et Kõrtsi kinnistu ei sobi vahetusmaaks.

27. Kõrtsi kinnistu on samaväärne omandatava Võsu kinnistuga ning vastab KAHOS-e kriteeriumitele. Kinnistule on juurdepääs avalikult teelt ning see külgneb Maaritsa-Otepää teega (18148). Kinnistu on vaid osaliselt kaetud metsaga, mistõttu selle võõrandamine vahetusmaana ei tooks kaasa riigile kuuluvate metsamassiivide tükeldamist ega vähendaks metsamajandamise tõhusust. Selline lahendus oleks kooskõlas ka RMK erandiga, millele viidati PPA 18.02.2026 edastatud kirjas.

4. PPA POOLT PAKUTUD ALTERNATIIVID JA NENDE SOBIMATUS

28. 30.03.2026 kirjas PPA pakkus ka ise välja kolm erinevat kinnistut:

5

- Orava metskond 167 (93401:001:0215), volitatud asutus RMK;

- Kraavikalda (46001:001:0434), volitatud asutus MaRu;

- Musta (93401:001:0735), volitatud asutus MaRu.

29. Kahjuks ei leia OÜ Tava Mets, et antud kinnistutest sobiks ükski vahetusmaaks. Nimetatud kinnistud on küll sama sihtotstarbega ja samas turupiirkonnas, kuid kinnistud ei ole sobilikud maapinna poolest ning need on kaetud liiga suures osas metsamaaga võrreldes Võsu kinnistuga. Samuti puudub kinnistutele juurdepääs avalikult teelt.

30. Kõigil pakutud maadel on kõlvikuna liiga suur metsamaa osakaal, mille tulemusel väheneks peale hindamist vahetusmaa pindala. Selle ohukoha on ka PPA ise varasemalt välja toonud 07.08.2025 saadetud kirjas. Kraavikalda asub küll OÜ-le Tava Mets kuuluva kinnistu kõrval, kuid selle pinnas on väga reljeefne ning pehme, mis ei ole sobilik OÜ Tava Mets tegevuseks. Omandatavad Võsu kinnistud on tasase pinnaga ning kõlvikulise koosseisu moodustab vaid osaliselt metsamaa kõlvik.

31. Musta maaüksusele on olemasolev juurdepääs tagatud pinnasteedega, kuid ka nende osas ei ole riigi kasuks servituuti seatud. Kuivõrd Võsu kinnistute puhul on OÜ-le Tava Mets tagatud juurdepääs avalikult teelt läbi naaberkinnistute vastavalt kokkuleppele, oleks KAHOS-e põhimõtteid silmas pidades vajalik tagada samuti võrdväärne olukord. Juurdepääsuteede vaidlused on praktikas tavapärased ning OÜ Tava Mets ei soovi maade vahetamise tehingu tulemusel sattuda olukorda, kus peab teatud aja jooksul alustama keerukaid ning kulukaid servituudi vaidlusi.

32. Kui riik pakub vahetusmaad, millel puudub juurdepääs avalikult teelt, võib see asetada omanikku olukorda, mis on oluliselt halvem senisest. Selline lahendus ei oleks kooskõlas põhiseadusliku võrdsuspõhiõigusega ega omandiõiguse tegeliku kasutamise võimalikkusega.

Lugupidamisega

Britta Retel

vandeadvokaat

Allar Jõks

vandeadvokaat

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 27.05.2026

Kehtib kuni: 27.05.2101

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12; PPVS § 4 lg 5

Teabevaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

OÜ Tava Mets esindaja

Advokaadibüroo Sorainen AS

[email protected]

[email protected]

Teie 1.14-2.4/1835-8 09.04.2026

Meie 27.05.2026 nr 1.14-2.4/1835-10

Politsei- ja Piirivalveameti seisukohad

Võsu kinnistute omandamiseks esitatud

ettepanekute osas

Lugupeetu kinnisasja omaniku esindaja

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on oma 04.05.2025 kirjaga nr 1.14-2.4/1835-1

teavitanud OÜ-d Tava Mets kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamisest,

milles andis teada vajadusest omandada Võsu kinnistu nr 648038 koosseisu kuuluva

katastriüksuse 93401:005:0277 servast tehtav äralõige ligikaudse pindalaga 6388 m2. Hiljem

lisandus eelnimetatule vajadus omandada äralõige sama kinnistu teisest katastriüksusest

(93401:005:0278). Eeltoodu tulemusel oli riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu

väljaehitamiseks omandatava maa-ala ligikaudne kogupindala 19 256 m², maakorralduslike

toimingute läbiviimise järgselt 19 254 m².

Kinnitame asjaolu, et OÜ Tava Mets on andnud 30.06.2025 PPA-le teada oma nõusolekust

kinnisasjade omandamiseks riigi poolt, soovides seda teha kinnistute vahetamise teel vastavalt

KAHOS-le. Vahetusmaad soovis OÜ Tava Mets esmalt Otepää vallas Neeruti külas asuvast

Kruusamaa kinnisasjast (58202:003:0003), hilisema kirjavahetuse käigus olid OÜ Tava Mets

poolt pakutuna sobivateks vahetusmaadeks ka Kambja vallas Ivaste külas asuv Elva metskond

14 (28201:009:0453) ning Otepää vallas Vana-Otepää külas asuv Kõrtsi kinnisasi

(63602:001:1800).

Võttes aluseks 09.04.2026 advokaadibüroo Sorainen (OÜ Tava Mets esindaja) poolt PPA-le

esitatud ettepanekut hinnata võimalust omandada Võsu kinnistute äralõiked vahetamise teel

ning moodustada vahetusmaa Kruusamaa, Elva metskond 14 või Kõrtsi kinnistute baasil, on

PPA koostöös Siseministeeriumiga pöördunud juba varasemalt kinnisasjade valdajatelt saadud

seisukohtade ülevaatamiseks, vajadusel täpsustamiseks või korrigeerimiseks, uuesti asjaomaste

osapoolte poole. Alljärgnevalt esitame riigivara valitsejate poolt volitatud asutuste seisukohad

kokkuvõtvalt:

 Otepää vallas Neeruti külas asuva Kruusamaa kinnisasja (58202:003:0003) riigivara

valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud asutuseks Maa-

ja Ruumiamet. Võttes aluseks Maa- ja Ruumiameti poolt 04.05.2026

Siseministeeriumile edastatud seisukohta (sama seisukoha kujundas Maa- ja

Ruumiamet ka 12.09.2025, mis edastati PPA poolt ka OÜ-le Tava Mets), ei ole

Kruusamaa kinnisasi vahetusmaaks sobiv. Nimetatud kinnisasi paikneb osaliselt

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2 (3)

Neeruti maardla alal. Eesti Geoloogiateenistuse, kes peab andma maardlatega

kinnisasjade puhul oma seisukoha, 12 09.2025 hinnangu kohaselt tuleb ka Kruusamaa

katastriüksuse maardlaga mitte kaetud osa riigi omandina säilitada. Maardlat vahetult

ümbritseva ala võõrandamine halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimise ja

maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, mistõttu ei saa seda lubada (MaaPS § 14

lg 2 p 1 ).

 Kambja vallas Ivaste külas asuv Elva metskond 14 kinnisasja (28201:009:0453) ning

Otepää vallas Vana-Otepää külas asuv Kõrtsi kinnisasja (63602:001:1800) riigivara

valitsejaks on Kliimaministeerium, volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise

Keskus (edaspidi RMK). Võttes aluseks RMK poolt 23.04.2026 PPA-le edastatud

seisukohti ei ole Elva metskond 14 ning Kõrtsi kinnisasjad vahetusmaadena

sobivad (sama seisukoha kujundas RMK ka 17.02.2026 Elva metskond 14 osas oma

kirjas Siseministeeriumile). Oma seisukohti on RMK põhjendanud järgmiselt: RMK

eesmärgiks on hoida riigimets terviklikuna ja majandada seda kestlikult, vältides

metsamassiivide põhjendamatut killustamist. Vahetusmaid pakutakse vaid

maakasutusstrateegiast ja -põhimõtetest lähtuvalt. Elva metskond 14 näol on tegemist

tervikliku ja ulatusliku metsamassiiviga, mida majandatakse pikaajaliselt ja süsteemselt.

Iga täiendav eraldis mõjutab kogu metsa majandamisloogikat ning vähendab

varasemate investeeringute väärtust. Kõrtsi kinnistu asub Otepää looduspargi

piiranguvööndis ja kattub oluliste loodusväärtustega, sealhulgas kaitsealuste

elupaikadega. Selliste kinnistute võõrandamine ei ole kooskõlas RMK ülesannete ja

looduskaitseliste eesmärkidega. RMK kohustus on kaitseväärtustega maa riigile

omandada ja säilitada, mitte võõrandada.

Püüdmaks saavutada kinnisasjade vahetuses kokkulepet on PPA pakkunud OÜ-le Tava Mets

võimalike vahetusmaadena välja kolm erinevat kinnistut, mis aga ei ole, kinnitatuna 09.04.2026

advokaadibüroo Sorainen poolt saadetud kirjas, Võsu kinnisasja omaniku jaoks sobivad.

Põhjendusteks on toodud, et kinnistud ei ole sobilikud maapinna poolest ning need on kaetud

liiga suures osas metsamaaga võrreldes Võsu kinnistuga. Samuti puudub kinnistutele

juurdepääs avalikult teelt.

KAHOS kohaselt omandatakse kinnisasi üldistes huvides eelkõige kokkuleppel omanikuga,

kuid kokkuleppe mittesaavutamisel on võimalik kinnisasja sundvõõrandamine (KAHOS § 2 lg

1). Seadus näeb omandamise võimalike viisidena ette kinnisasja omandamist

kokkuleppemenetluse, kinnisasjade vahetamise ning maakorralduse läbiviimise teel. Samas ei

tulene seadusest riigile kohustust anda maaomanikule tingimata vahetusmaad. Vahetusmaa

pakkumine on kokkuleppeline lahendus, mille rakendamine sõltub muuhulgas sobiva ja

eesmärgipärase vahetusmaa olemasolust ning poolte kokkuleppest.

KAHOS kohaselt makstakse kinnisasja omandamise eest tasu, mis koosneb kinnisasja

väärtusest ja omandamisega kaasneva varalise kahju hüvitisest. Vastavalt KAHOS § 11 lg 3-le

makstakse tasu rahas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega on rahaline hüvitis seaduse järgi

tavapärane ja eelistatud hüvitamise viis.

Riik on OÜ-ga Tava Mets läbirääkimiste käigus kaalunud vahetusmaa võimalust, kuid sobiva

vahetusmaa leidmine ei ole vaatamata pingutustele õnnestunud. Vastav menetlus on kujunenud

ajaliselt ebamõistlikult pikaks ning on avaldamas mõju Eesti Vabariigi idapiiri väljaehitusega

seotud tegevustele. Eeltoodust tulenevalt ei ole vahetusmaa pakkumisega jätkamine otstarbekas

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

3 (3)

ega vajalik menetluse eesmärgi saavutamiseks, mistõttu on riik valmis naasma varasema

pakkumuse juurde ja omandama OÜ-le Tava Mets kuuluvad piiritaristu väljaehituseks vajalikud

maa-alad õiglase rahalise hüvitise eest vastavalt KAHOS-es sätestatud alustele ning korrale.

Vastavasisulise pakkumuse on PPA teinud OÜ-le Tava Mets oma 03.01.2026 nr 1.14-2.4/1835-

7 kirjas.

Eeltoodut silmas pidavalt palume OÜ-l Tava Mets avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või

keeldumine kinnisasja omandamise menetluste lõpuleviimiseks PPA 03.01.2026 nr 1.14-

2.4/1835-7 kirjas toodud tingimustel. Allkirjastatud nõusolek või keeldumine palume

tagastada digiallkirjastatult hiljemalt 10.06.2026.a aadressil [email protected].

Kokkuleppele jõudmisel sõlmib Siseministeerium OÜ-ga Tava Mets notariaalse müügilepingu

kinnisasjade võõrandamiseks riigile.

Juhime tähelepanu, et juhul kui kokkulepet omandamistingimustes ei saavutata, on riigil õigus

ja kohustus avalikes huvides vajaliku kinnisasja omandamiseks algatada sundvõõrandamise

menetlus KAHOS § 2 lg 1 alusel. Sundvõõrandamise korral ei lisandu kinnisasja tasule

motivatsioonitasu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merle Tikk

Politsei- ja Piirivalveamet

Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht

Teadmiseks:

Siseministeerium

Merle Tikk, , [email protected]

Tere Sain kirja kätte, tegeleme järgmisel nädalal. Saada palun Kala ja Vastse-Haki hindamised ja takseerid. Küsin veel üle, mis hinnatsioonis me saime kinnistuid valida ja kus neid tsoone kõige paremini visuaalselt näha oleks? Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] From: [email protected] <[email protected]> Sent: 11 September 2024 10:53 To: Valdo Hermann <[email protected]> Subject: Mäe-Heedu ja Kala kinnistutest Tere, Annan teada, et Kaitsevägi näeb potentsiaali paremaks väljaõppeks, kui liita Kala kinnistu Nursi harjutusvälja koosseisu. Seega oleme huvitaud lisaks Vastse-Haki kinnistule ja Teile kuuluva Kala kinnistu omandamisest. Ma saan aru, et Teid huvitab pigem vahetus kui müük. Asjade ladusamaks edenemiseks, küsin kas olete jõudnud, juba välja vaadata sobivad kinnistud vahetuseks? Juhul kui olete edastage mulle see info, siis saame protsessiga edasi liikuda. Kala ja Vastse-Haki on meie poolt juba takseeritud. Lugupidamisega, Mihkel Madalvee Harjutusväljade projekjuht Taristu osakond Mob: +372 58781665

1

Merle Tikk

Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht

Politsei- ja Piirivalveamet

Pärnu mnt. 139, 15060 Tallinn

10.06.2026

[email protected]

VASTUS PPA 27.05.2026 KIRJALE

1. KOKKUVÕTE

Lugupeetud Merle Tikk

1. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on 27.05.2026 kirjaga nr 1.14-2.4/1835-10

palunud OÜ-l Tava Mets avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või keeldumine kinnisasja

omandamise menetluste lõpuleviimiseks PPA 03.01.2026 nr 1.14-2.4/1835-7 kirjas toodud

tingimustel.

2. Käesolevaga teatame, et OÜ Tava Mets ei anna hetkel kirjalikku nõusolekut. PPA kui ka

Riigi Metsamajandamise Keskus (RMK) ei ole hinnanud vahetusmaade sobivust KAHOS

kriteeriumite kohaselt. Samuti ei nõustu ettevõte Võsu kinnistu (katastriüksused nr

93401:005:0277 ja 93401:005:0278) omandamiseks sundvõõrandamise menetluse

alustamisega.

3. Tava Mets OÜ on viimased aastad olnud olukorras, kus ettevõttele kuuluvad maad

asuvad piirkondades, mida riik soovib omandada riigikaitse- ja julgeoleku eesmärkide

täitmiseks. Põhiseadus, haldusmenetluse põhimõtted kui ka KAHOS kohustavad riiki eelistama

vähem koormavaid lahendusi ja omaniku ettepanekuid sisuliselt kaaluma. Senine riigi parim

praktika on võimaldanud isikul endal pakkuda sobiv vahetusmaa. PPA ei saa alustada

sundvõõrandamist, sest see on viimane abinõu ja selleks puudub praegu alus.

4. OÜ Tava Mets on teinud konkreetsed vahetusettepanekud ning on valmis kokkuleppeks.

Esmajärjekorras taotleme Võsu kinnistu vahetamist Elva metskond 14 kinnistu

(28201:009:0453) vastu. Käesolevaga pakume välja uue alternatiivina Aakre metskond 20

kinnistust äralõike moodustamise. Mõlemast kinnistust on riik ka varem äralõikeid teinud, st

KAHOS alusel kokkuleppeid sõlminud. Samas oleme endiselt valmis kaaluma vahetusmaaks

ka teisi OÜ Tava Mets poolt varasemalt pakutuid kinnistuid, täpsemalt Kruusamaa

(58202:003:0003) ning Kõrtsi (63602:001:1800) kinnisasjad.

2. PPA KUI KA RMK ON PÕHJENDAMATULT KEELDUNUD,

KUIGI VALITUD MAAD VASTAVAD KAHOS

KRITEERIUMITELE

5. OÜ Tava Mets on teinud maavahetuse ettepanekud kolme kirjaga (30.06.2025,

17.09.2025 ja 12.03.2026), pakkudes vahetusmaaks ühte järgnevatest riigile kuuluvatest

kinnistutest: Kruusamaa (58202:003:0003), Elva metskond 14 (28201:009:0453) või Kõrtsi,

Vana-Otepää küla (63602:001:1800).

6. PPA on pakutud variantidest keeldunud ning põhjendused on äärmiselt lakoonilised:

2

6.1. Kruusamaa kinnistu puhul on vahetamisest keeldumise põhjenduseks toodud selle

paiknemine Neeruti maardla vahetus ümbruses, mis halvendaks maavara

kaevandamisväärsena säilimist ning juurdepääsu maavarale.

6.2. Kõrtsi kinnistu puhul põhjendatakse vahetusmaa ebasobivust selle paiknemise tõttu

Otepää looduspargi piiranguvööndis.

6.3. Elva Metskond 14 osas on PPA väga lakooniliselt tuginenud RMK seisukohale, mille

kohaselt on keeldumise põhjuseks sisuliselt eesmärk tagada metsamassiivi

terviklikkus.

7. Ühestki seisukohast ei nähtu, et keeldumise aluseks oleks mittevastavus KAHOS § 24

kriteeriumitele. Jääb ebaselgeks, millistele õigusaktidele või eeskirjadele PPA kui ka riigimaa

haldajad tuginevad vahetusmaa sobivuse hindamisel.

8. RMK selgitab 23.04.2026 kirjas, et Elva Metskond 14 ei vasta turupiirkonna

kriteeriumile. RMK on turupiirkonna all mõistnud RMK sama maakonda ja sarnaseid

looduslikke tingimusi. Lisaks viidatakse vajadusele arvestada kinnistu rolli RMK

majandustegevuses, metsamassiivi terviklikkust, metsamajandamise korraldust ja

investeeringute tasuvust, loodusväärtuste olemasolu, maakorralduslike toimingute vajalikkust

ja mõistlikkust.

9. Selline tõlgendus on ebaõige ning ei lähtu KAHOS-st. Riiklike juhiste kohaselt peetakse

turupiirkonna all silmas maa korralise hindamise metoodikaga määratud sama või ühe võrra

erinevat asukohaklassi sõltumata kaugusest vahetatava maaga.1 Metsamassiivi terviklikus vms

ei ole asjakohane kriteerium hindamaks turupiirkonda ning ka PPA-le pidi see olema teada.

10. Sealjuures on PPA põhjendamatult keeldunud Elva Metskond 14 käsitlemisest sobiva

vahetusmaana, kuigi RMK ise kinnitab 23.04.2026 seisukohas, et varasemalt on Riigi

Kaitseinvesteeringute menetluses Elva Metskond 14 kinnistust äralõikeid teinud.

11. Sisuliselt saame aru, et vähemalt Elva Metskond 14 ja Kõrtsi kinnistu mittesobivuse ja

seega ka protsessi venimise põhjuseks on peaasjalikult RMK sisemise poliitika muudatused,

mitte vahetusmaa mittevastavus KAHOS kriteeriumitele. Peale Elva Metskond 14 kinnistust

äralõigete tegemist või ka Tava Mets OÜ Vastse-Haki ja Kala kinnistute vahetamisega

Tsuraserva kinnistu vastu, ei ole KAHOS vahepeal muutunud.

12. Rõhutame, et maade vahetamise võimalikkuse ning ka läbirääkimise ruumi määratleb

KAHOS ja see ei saa sõltuda asutuste sisemistest poliitikatest või tõlgendamise suvast.

Olemasolev olukord, kus üks isik saab Elva Metskond 14 kinnistust valida sobiva vahetusmaa,

aga OÜ-le Tava Mets seda võimalust ei anta, viitab korruptsiooni riskile. Ilmselgelt ei ole

tagatud ka hea halduse tava, võrdne kohtlemine ning riigi otsustusprotsesside läbipaistvus.

3. AAKRE METSKOND 20 KINNISTU SOBIVUS VAHETUSMAAKS

13. RMK viitab 23.04.2026 kirjas, et riik on teinud vahetusmaana äralõikeid ka Otepää vallas

Neeruti külas asuvast Aakre metskond 20 kinnistust (katastriüksuse nr 55701:001:1688). RMK

rõhutab kirjas ka kokkulepete saavutamise vajadusele.

14. Käesoleva kirjaga teeme PPA-le uue ettepaneku hinnata Aakre metskond 20 kinnistu

sobivust vahetusmaaks. Aakre metskond 20 sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ning

turupiirkond on 8. asukohaklass, vastates Võsu kinnistu sihtotstarbele ning asukohaklassi

väärtusele. Seega on KAHOS § 24 lg 3 eeldused täidetud.

15. Aakre metskond 20 kinnistust äralõike moodustamine ei ohustaks metsamassiivi

terviklikkust, kuivõrd kinnistu on võrdlemisi ulatuslik ning erikujuline. Lisame, et OÜ Tava

1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kinnisasja omandamise põhimõtted - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

3

Mets on igal juhul nõus ka hüvitama vahetusmaa kinnistu äralõike kõrgema väärtuse 30%

ulatuses vastavalt KAHOS § 24 lõikele 4. Seega ei ole võimaliku vahetusmaa kõrgem väärtus

võrreldes Võsu kinnistu väärtusega takistuseks OÜ Tava Mets jaoks.

16. Kinnistust on varasemalt äralõikeid tehtud. OÜ Tava Mets on 2025. aasta menetluse

käigus saanud Aakre metskond 20 kinnistust äralõike, millest moodustati Tsuraserva kinnistu

(katastriüksus nr 55701:001:1526). Eelnevalt nimetatud menetluses lähtus RKIK maaomaniku

soovist ning KAHOS kriteeriumitest, saavutades maaomanikuga kokkuleppe (vt lisa 1). Seega

nii RMK varasema praktika kui OÜ Tava Mets kogemuse põhjal on olnud võimalik Aakre

metskond 20 kinnistust äralõigete moodustamine ja seda veel hiljuti, 2025. aastal.

4. SUNDVÕÕRANDAMISE MENETLUSE ALUSTAMINE EI OLE

PÕHJENDATUD

17. Sundvõõrandamine on viimane abinõu ning riigil lasub põhiseaduslik kohustus eelistada

omandiõigust vähem riivavaid lahendusi.

18. KAHOS § 2 lg 1 kohaselt kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas

sundvõõrandamine, on kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest.

Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga

kokkulepet ei saavutata.

19. Ka põhiseadus ning haldusmenetluse põhimõtted kohustavad riiki eelistama vähem

koormavaid lahendusi ja omaniku ettepanekuid sisuliselt kaaluma. PS § 32 näeb ette, et omandit

võidakse sundvõõrandada üksnes üldistes huvides ja õiglase ning kohese hüvitise eest. PS §-st

11 ja HMS §-st 3 tulenev proportsionaalsuse põhimõte kohustab haldusorganit valima isikut

vähem koormava meetme. Omaniku leitud vahetusmaa on käsitatav läbirääkimiste alusena,

mida haldusorgan on HMS § 6 koostöö põhimõttest tulenevalt kohustatud sisuliselt kaaluma

ning põhjendatult hindama. Kuna KAHOS-e alusel sõlmitav leping on halduslepingu ja

tsiviilõigusliku lepingu hübriid, on osapooltel teatud mänguruum ka tingimuste üle

läbirääkimiseks. Pelk viide menetluse kestvusele ei asenda kohustust uurida ning kaaluda.

20. Riigi senine parim praktika kinnitab eeltoodud kohustustest ja põhimõtetest lähtumist.

Näiteks 29.10.2025 kinnistamisavalduse alusel on OÜ Tava Mets vahetanud Võru maakonnas

asuvad Vastse-Haki ja Kala kinnistud (katastriüksused nr 14303:003:0065 ja 69701:003:0410)

riigile kuuluva ja RMK hallatava Valga maakonnas asuva Tsuraserva kinnistu (katastriüksus nr

55701:001:1526) vastu. Kokkuleppe menetluses andis riik sisuliselt OÜ-le Tava Mets

võimaluse valida välja KAHOS tingimustele vastava vahetusmaa, mille RMK eraldas tehinguks

(Lisa 1).

21. Samuti kinnitas RKIK praktikat näiteks OÜ Valga Puu ja Metsatervenduse OÜ maade

vahetamise menetlused, milles eraldati maaomanikele Nursipalu piirides asuvate kinnistute

vahetamiseks äralõiked suurematest kinnistutest vastavalt nende soovile. OÜ-le Valga Puu

eraldati vahetusmaadeks Valga maakonnas Tinuserva (85701:001:0032) ning Liinimetsa

(85701:001:0029) kinnistud. Metatervenduse OÜ valis välja Valga maakonnas Kingupalu

(85701:001:0085) kinnistu, mis eraldati suuremast RMK kinnistust vastavalt nende soovile

tuulepargi rajamiseks.

22. Ka antud juhul on OÜ Tava Mets käitunud vastavalt varasemale riigi parimale praktikale,

st valinud välja Võsu kinnistu asendamiseks sobivad vahetusmaad. Halduspraktika muutumine

olemasoleval kujul ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.

4

Lisa 1 – OÜ Tava Mets ja RKIK kirjavahetus.

Lugupidamisega

Britta Retel

vandeadvokaat

Allar Jõks

vandeadvokaat

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 24.06.2026

Kehtib kuni: 24.06.2101

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12; PPVS § 4 lg 5

Teabevaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

OÜ Tava Mets esindaja

Advokaadibüroo Sorainen AS

[email protected]

[email protected]

Teie 10.06.2026

Meie 24.06.2026 nr 1.14-2.4/1835-12

Vastus Advokaadibüroo Sorainen AS

10.06.2026 kirjale

Lugupeetu kinnisasja omaniku esindaja

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on oma 27.05.2026 nr 1.14-2.4/1835-10 kirjaga

andnud teada riigivaravalitsejate (Kiimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus (RMK) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud

asutus Maa- ja Ruumiamet) seisukohad Elva metskond 14, Kõrtsi ning Kruusamaa kinnisasjade

vahetusmaadena kasutusele võtu osas. Käesolevaks hetkeks ei ole riigivaravalitsejad oma

varasemaid seisukohti kõnealustesse kinnisasjadesse puutuvalt muutnud, mistõttu ei saa PPA

ühegi OÜ Tava Mets poolt pakutud variandiga maade vahetusel edasi liikuda.

10.06.2026 PPA-le saadetud vastuskirjas on esitatud uue maade vahetuse alternatiivina äralõike

moodustamine Aakre metskond 20 (55701:001:1688) kinnistust. Antud kinnisasja

riigivalitsejaks on Kiimaministeerium ning volitatud asutuseks RMK, mistõttu on PPA kaasates

Siseministeeriumit pöördunud võimaliku maade vahetuse küsimuses hinnangu saamiseks just

viimase poole. Siseministeeriumile laekunud RMK seisukoht oli järgmine: RMK ei nõustu

Setomaa vallas asuvate kinnistute asendamiseks jagama Otepää vallas Aakre metskond 20

(55701:001:1688) kinnistut. Kinnistu on vajalik RMK-le põhimäärusest tulenevate

põhiülesannete täitmiseks. Eeltoodut silmas pidavalt ning arvestades asjaoluga, mille kohaselt

RMK on hinnanud ning leidnud, et Aakre metskond 20 ei ole vahetusmaana käsitletav, ei ole

PPA-l võimalik uue pakutud maade vahetuse alternatiiviga käesolevas kinnisasjade

omandamise menetluses edasi liikuda.

Juhime taaskord tähelepanu, et riik on OÜ-ga Tava Mets läbirääkimiste käigus kaalunud ja

koostöös partneritega hinnanud mitmeid vahetusmaa võimalusi, kuid sobiva vahetusmaa

leidmine ei ole vaatamata pingutustele õnnestunud. Vastav menetlus on kujunenud ajaliselt

ebamõistlikult pikaks ning on avaldamas mõju Eesti Vabariigi idapiiri väljaehitusega seotud

tegevustele. Nimetatud asjaoludest tulenevalt on riik valmis naasma oma varasema pakkumuse

juurde ja omandama OÜ-le Tava Mets kuuluvad piiritaristu väljaehituseks vajalikud maa-alad

õiglase rahalise hüvitise eest vastavalt KAHOS-es sätestatud alustele ning korrale.

Vastavasisulise pakkumuse on PPA teinud OÜ-le Tava Mets oma 03.01.2026 nr 1.14-2.4/1835-

7 kirjas.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2 (2)

Võttes arvesse eeltoodut ning piiritaristu väljaehituse ja hilisema hooldusega seotud lepingutest

tulenevaid vajadusi, soovib Politsei- ja Piirivalveamet saavutada OÜ-ga Tava Mets

kokkuleppe ning Siseministeerium sõlmida notariaalse lepingu tähtajaga 15.07.2026.

Palume OÜ-l Tava Mets avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või keeldumine kinnisasja

omandamise menetluste lõpuleviimiseks PPA 03.01.2026 nr 1.14-2.4/1835-7 kirjas toodud

tingimustel. Allkirjastatud nõusolek või keeldumine palume tagastada digiallkirjastatult

hiljemalt 06.07.2026.a aadressil [email protected]. Kokkuleppele jõudmisel sõlmib

Siseministeerium OÜ-ga Tava Mets notariaalse lepingu kinnisasjade võõrandamiseks riigile.

Kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppe mittesaavutamisel pöördub Politsei- ja

Piirivalveamet Siseministeeriumi poole palvega algatada sundvõõrandamine. Kinnisasja

omandamise menetluses kokkuleppe mittesaavutamisel ja kinnisasja

sundvõõrandamisel KAHOS § 15 sätestatud täiendavat hüvitist ei maksta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merle Tikk

politseimajor

piirivalveosakond, piirihaldusbüroo,

piiriehituse grupp

grupijuht

Teadmiseks:

Siseministeerium

Merle Tikk, 5323 1003, [email protected]

Ellex Raidla

Advokaadibüroo OÜ

Reg. 10344152

VAT EE100101799

T. +372 640 7170

[email protected]

ellex.legal │ The terms available on our website apply to all our services.

Ahtri 4

EE-10151 Tallinn, Estonia

Lgp Merle Tikk

Politsei- ja Piirivalveamet

koopia: Siseministeerium

06.07.2026

OÜ Tava Mets kuuluva kinnisasja omandamisest (vastus PPA 24.06.2026 kirjale)

Lugupeetud Merle Tikk

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on alates 04.05.2026 pidanud Ellex Raidla Advokaadibüroo kliendiga OÜ

Tava Mets (Tava Mets) kirjavahetust eesmärgiga omandada Tava Metsale kuuluvast Võsu kinnistust

(kinnistu nr 648038) piiritaristu väljaehitamiseks vajalikud äralõiked (Piiririba kinnistud). Tava Mets on kogu

menetluse vältel olnud nõus Piiririba kinnistute omandamisega riigi poolt. Samas peab omandamine

vastama kinnisasjade avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) nõuetele. Kahetsusväärselt ei ole

PPA ega teised riigiasutused käesolevas menetluses seaduse nõuetele vastavalt käitunud.

1. Siseministeerium ja PPA vastutavad menetluse õiguspärasuse eest

Tava Metsale kuuluvate Piiririba kinnistute avalikes huvides omandamise menetluse õiguspärase läbiviimise

eest vastutab menetlust läbiviiv riigiasutus. KAHOS kohaselt viib menetlust läbi asjaomane ministeerium

(antud juhul Siseministeerium, kes on volitanud PPA-d enda nimel menetlust läbi viima). Menetlust läbiviiv

asutus peab tagama, et riik tervikuna – sealhulgas riigiasutused, kellele kuulub võimalik vahetusmaa –

käituks õiguspäraselt.

Kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Maa- ja Ruumiamet (MaRu) keelduvad põhjendamatult

andmast Siseministeeriumi valitsemisele maaomaniku soovitud ja KAHOS kohaselt vahetamiseks sobivaid

kinnisasju või nende äralõikeid, peab menetlust läbiviiv asutus tagama, et teised riigiasutused järgiksid

seadust. Sellises olukorras oleks lubamatu sundvõõrandada eraomanikule kuuluvaid kinnistuid tema tahte

vastaselt.

2. KAHOS kohases menetluses tuleb lähtuda maaomaniku soovidest

Kinnisasja avalikes huvides omandamine, mille puhul on võimalik vajadusel rakendada ka omaniku tahte

vastast sundvõõrandamist, kujutab endast äärmiselt intensiivset omandiõiguse riivet. Tava Mets on

seisukohal, et KAHOS-e kohases menetluses tuleb alati eelistada selle maaomaniku huve, kelle kinnistut

riik soovib omandada. Kui maaomanikul on kindel soov kinnisasja riigile loovutamise viisi osas (vahetamine

või loovutamine rahalise hüvitise eest) ning lisaks ka konkreetne nägemus soovitud vahetusmaade osas,

saab riik maaomaniku ettepanekust keelduda üksnes juhul, kui vahetus on objektiivselt välistatud – eelkõige

juhul, kui KAHOS § 24 lg 3 p 2 eeldused ei ole täidetud1.

Eeltoodud tõlgendust toetavad nii KAHOS-e regulatsioon (sh § 2 lg 1, § 26 lg 1) kui ka seaduse seletuskiri,

milles on märgitud, et sundvõõrandamise otsuse tegemine on lubatud vaid juhul, kui kinnisasja omanikuga

kokkulepet ei saavutata (vt seletuskiri lk 10). Seda tõlgendust toetab ka 01.01.2022 jõustunud KAHOS § 27

lg 4 muudatus, millega kaotati maaomanikuga kokkuleppele jõudmiseks seatud ajaline piir (varem kolm

1 Täiendavaks keeldumise aluseks võiks olla nt asjaolu, et riigil on poolelioleva planeeringumenetluse tõttu teadmine, et maaomaniku soovitud kinnistu puhul võib lähitulevikus olla vaja see samuti avalikes huvides omandada mõne muu taristuobjekti vms rajamiseks.

2

kuud). Seletuskirjas on rõhutatud: Sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmiseks peab olema kaalutud

erinevaid alternatiive ning alles siis, kui erinevad alternatiivid ja läbirääkimine tulemusi ei anna, on

põhjendatud rakendada sundvõõrandamist (vt seletuskiri lk 27).

Eeltoodud tõlgendust kinnitab täiendavalt riigi varasem praktika kinnisasjade vahetamisel. Veel 2024. aasta

lõpus ja 2025. aastal andis RMK Kaitseministeeriumi valitsemisele üle mitmeid kinnistuid Eesti eri

piirkondades, mida maaomanikud soovisid vahetada Nursipalu harjutusväljal asuvate kinnistute vastu. RMK

nõustus 2025. aastal Tava Mets soovil tegema äralõike Aakre metskond 20 kinnistust ning andma vastava

äralõike (katastriüksus 55701:001:1526) üle Kaitseministeeriumi valitsemisele, et viimane saaks selle Tava

Mets kinnistuga vahetada (vt lisa 1 ja lisa 2). Samast kinnistust äralõike tegemisest on RMK käesolevas

menetluses aga põhjendamatult keeldunud. Lisaks on RMK teinud suurtest metsamassiividest äralõikeid ka

teiste eramaaomanike soovide kohaselt: RMK nõustus vahetama Valga Puu OÜ ja Metsatervendus OÜ

Nursipalu harjutusväljal asunud kinnistuid riigile kuuluvate kinnistutega, mis asusid Nursipalu harjutusväljast

kaugemal – näiteks Tõrva, Valga ja Elva valdades (vt lisad 3-6). Need on vaid mõned näited riigi varasemast

KAHOS-e rakendamise praktikast, kus riik on kinnisasjade vahetamisel lähtunud maaomaniku soovidest.

Kui riigil on olemas kinnistud, mille vastu maaomanik soovib vahetada temalt avalikes huvides omandatavat

kinnisasja või selle äralõiget ning mille osas puudub riigil alus vahetusest keeldumiseks, ei ole asjakohane

pakkuda maaomanikule mingeid muid kinnisasju. Teisisõnu, RMK ja MaRu põhjendamatut keeldumist Tava

Mets soovitud vahetusest ei õigusta asjaolu, et need asutused on Tava Metsale vahetamiseks välja

pakkunud muid kinnistuid, mille kohta on Tava Mets juba varem selgitanud, et need on talle igal juhul

sobimatud.

3. RMK keeldumine Tava Mets soovitud vahetusest on õigusvastane

Tava Mets rõhutab sissejuhatuseks, et arvestades riigivara valitsemise regulatsiooni ja praktikat, saab

KAHOS-es ettenähtud kinnisasjade vahetamise mehhanism toimida üksnes juhul, kui riigivara valitsejaks

määratud asutused käituvad riigi kui terviku huvides, mitte ei pea oma asutuse huve nendest

eraldiseisvateks ega teiste riigi huvide suhtes ülimuslikeks. Ministeeriumid, kes vastutavad KAHOS-e

kohase menetluse läbiviimise eest (sh Siseministeerium), ei ole ise enamasti vahetuseks sobivate

kinnisasjade valitsejad. Suurt osa riigi maaportfellist valitseb RMK, mistõttu lasub viimasel eriline roll ja

vastutus KAHOS-e tegeliku rakendatavuse tagamisel. RMK peaks seda rolli täitma, jättes kinnisasjade

avalikes huvides omandamise menetlustes kõrvale RMK kui riigi tulundusasutuse kitsamad huvid ning

lähtudes riigi kui terviku seisukohalt olulistest huvidest, andes oma kinnisasju või nende osasid teistele

riigiasutustele vahetusmaadena kasutamiseks.

Antud juhul on RMK seda põhimõtet jämedalt rikkunud. Nii Elva metskond 14 kui ka Aakre metskond 20

kinnistute osas on RMK esitanud üldsõnalisi väiteid, mille sisuks on kokkuvõtlikult see, et RMK ei ole nõus

soovitud vahetusega, kuna tegemist on majandusmetsaga, mida RMK soovib kasutada oma põhikirjaliste

eesmärkide täitmiseks, ning soovitud vahetus (sh vajalike äralõigete tegemine) võiks muuta metsa

majandamise vähem efektiivseks. RMK on viidanud (kirjas teisele maaomanikule) ka oma uuenenud

maakasutusstrateegiale. Kõrtsi kinnisasja puhul on RMK argumendina välja toonud asjaolu, et kinnistu

kattub oluliste loodusväärtustega.

3.1. RMK esitatud väited ei muuda Tava Mets soovitud kinnistuid vahetuseks sobimatuteks

KAHOS § 24 lg-s 3 on loetletud kriteeriumid, millest lähtudes on maade vahetamine piiratud: nendeks on

katastriüksuse sihtotstarve ja asumine sarnases turupiirkonnas. Nagu Tava Mets on ka varasemalt

selgitanud (oma 09.04.2026 kirja punktides 1-12 ja 23-27 ning 10.06.2026 kirja punktides 8-9 ja 14), on

need eeldused Aakre metskond 14, Kõrtsi ja Aakre metskond 20 kinnistute puhul täidetud. Tava Mets

soovitud kinnistute või äralõigete sihtotstarve on maatulundusmaa ning need kuuluvad maa korralise

3

hindamise regulatsiooni kohaselt sobivasse asukohaklassi. Samuti ei oma KAHOS § 24 lg 3 kohaselt

kinnisasjade vahetamisel tähtsust looduskaitselised piirangud.2

Sarnase turupiirkonna kriteeriumi osas rõhutab Tava Mets, et ka kinnisvara hindamise metoodika (standardi)

kohaselt on turupiirkond ala, mida iseloomustab homogeenne kasutus ja sarnane tulutootmise potentsiaal.

Maatulundusmaa puhul on sarnaseks (kui mitte samaks) turupiirkonnaks kogu Lõuna-Eesti. Praktikas on

RMK veel hiljuti lähtunud veelgi laiemast tõlgendusest „sarnase turupiirkonna“ mõistele, võimaldades

vahetada Nursipalu harjutusvälja laiendusalale jäävaid kinnistuid isegi Lääne-Harju maakonda jäävate

maatükkidega (vt lisa 7).

RMK väide, nagu annaks maaomanike soovitud vahetustest keeldumiseks alust asutuse uus

maakasutusstrateegia, on samuti asjakohatu. RMK peab oma tegevuses lähtuma seadusest, jättes

vajadusel kõrvale sellega vastuolus olevad sisemised eeskirjad ja juhised. KAHOS regulatsioon

kinnisasjade vahetamise osas ei ole aastatel 2025-2026 muutunud. Seega, kui takistus RMK varasema

õiguspärase praktika jätkamisele KAHOS rakendamisel on asutuse uus maakasutusstrateegia, tuleks RMK-

l viivitamatult muuta või tühistada vastav strateegia, mitte eirata KAHOS nõudeid.

3.2. RMK väited on üldsõnalised ja asutus on rikkunud põhjendamiskohustust

RMK väited negatiivsete majanduslike mõjude kohta on samuti lubamatult üldsõnalised. Selliste väidetega

– „iga täiendav eraldis mõjutab kogu metsa majandamisloogikat ning vähendab varasemate investeeringute

väärtust“ ning „kinnistu on vajalik RMK-le põhimäärusest tulenevate põhiülesannete täitmiseks“ – on

võimalik keelduda ükskõik millise RMK valitsemisele antud maatüki vahetamisest. Arvestades, kui suur osa

riigile kuuluvast maast on antud RMK valitsemisele, muudaks sellise tõlgenduse aktsepteerimine eriti

maatulundusmaade osas KAHOS kinnisasjade vahetamise regulatsiooni sisutühjaks.

Tava Mets on omalt poolt varasemates kirjades üksikasjalikult selgitanud, miks RMK väidetel negatiivsest

majanduslikust mõjust puudub tegelikkuses alus. RMK ega PPA ei ole neile sisuliselt vastanud. Seega, isegi

kui riigi majanduslikud huvid omaksid kinnisasjade vahetamisel otsustavat tähtsust (mida Tava Mets eitab),

on RMK oluliselt rikkunud oma põhjendamiskohustust3.

3.3. RMK kohtleb maaomanikke põhjendamatult ebavõrdselt

Lisaks sellele, et RMK-l puudus õiguslik alus Tava Mets soovitud vahetusest keeldumiseks, kohtleb RMK

erinevaid maaomanikke ka põhjendamatult erinevalt. Ka pärast väidetavat muutust sisedokumentides ja

praktikas on RMK siiski pidanud võimalikuks vahetada kinnisasju, mis asuvad erinevates omavalitsustes

ja/või maakondades ning mille tulemusena tükeldatakse RMK-le kuuluvaid (mõnel juhul ka suurema

pindalaga) kinnisasju – seda ilmselgelt vastavalt eramaaomanike soovidele.

2026. aasta veebruaris andis RMK Kaitseministeeriumi valitsemisele üle juba eespool viidatud Lääne-Harju

vallas asuva kinnisasja eesmärgiga vahetada see Nursipalu harjutusvälja laiendusalale jääva kinnistu vastu

(vt lisa 7Error! Reference source not found.). Samuti nõustus RMK 2025. aasta detsembris andma

Kaitseministeeriumi valitsemisele äralõiked Valga ja Tartu maakonnas asuvatest kinnisasjadest – seejuures

just neist kinnisasjadest, millest äralõigete tegemist soovib ka Tava Mets, st Aakre metskond 20 ja Elva

metskond 14 (vt lisa 8). 2026. aasta mais andis RMK Kaitseministeeriumi valitsemisele maaomaniku soovil

toimuvaks vahetuseks ka Vagula järve ääres asuva kinnisasja äralõike (vt lisa 99). Need kolm näidet on

vaid juhuslik valim RMK dokumendiregistrist pärinevatest tehingutest, mis kinnitavad, et RMK kohtleb

maaomanikke oma sisedokumentidele viidates põhjendamatult ebavõrdselt. RMK eelkirjeldatud käitumine,

2 Looduskaitselised piirangud võivad küll mõjutada turuhinda, kuid see on oluline äralõike suuruse, mitte vahetamise põhimõttelise võimalikkuse seisukohast.

3 Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb põhjendada ka menetlustoiminguid, mis mõjutavad vahetult isikute õigusi. Vt nt RKHKo 3.12.2012, 3-3-1-47-12, p 23 ja seal viidatud varasemat praktikat.

4

kus ühe ja sama katastriüksuse puhul teatud maaomanikele lubatakse vahetust ja teistele mitte, kinnitab,

et sisedokumentidele tuginev, üldsõnaliste põhjendustega kinnisasjade vahetamisest keeldumine või selle

lubamine tekitavad olulise ja otsese korruptsiooniohu.

4. MaRu keeldumine Tava Mets soovitud vahetusest on samuti õigusvastane

Tava Mets on selgitanud, et eelistab vahetusmaadena Elva metskond 14 kinnistut või Aakre metskond 20

kinnistust tehtavat äralõiget. Samas on Tava Mets jätkuvalt valmis kaaluma ka vahetust MaRu valitsemisel

oleva Kruusamaa kinnistu äralõikega.

MaRu on Kruusamaa kinnistu vahetamisest keeldudes eksinud KAHOS-e ja MaaPS-i rakendamisel. MaaPS

§-de 14 ja 15 kohaselt loetakse maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks: (a) eelkõige

ehitustegevust, mis takistab füüsiliselt juurdepääsu maavarale, ja (b) tegevust, mis toimub vahetult maardla

kohal. Tava Mets leiab, et väär on MaRu tõlgendus, nagu võimaldaksid need sätted keelduda ka riigile

kuuluvate kinnisasjade vahetamisest KAHOS regulatsiooni kohaselt – justkui saaks maapõue kasutamist

kahjustada ka pelgalt omandivormi muutus ning seda ka maardlate lähiümbruses (ilma et õigusnormides

oleks täpsustatud sellise piirangu ruumiline ulatus). Selge õigusliku aluseta keeldumine vahetusest on

omavoliline ning loob sarnaselt RMK tegevusele soodsa pinnase põhjendamatult ebavõrdseks kohtlemiseks

ja tekitab korruptsiooniriski.

Eeltoodud põhjustel on lisaks RMK valitsetavatele kinnisasjadele, mille vahetust on Tava Mets välja

pakkunud, sobivaks vahetusmaaks ka Kruusamaa kinnistu äralõige. Seega puudub alus Tava Mets

kinnisasja omaniku tahte vastaseks sundvõõrandamiseks.

5. Kokkuvõte

Kokkuvõttes on Tava Mets seisukohal, et PPA-l puudub alus kohaldada omaniku tahte vastast

sundvõõrandamist Tava Mets kinnisasjade suhtes. Olukorra õiguspäraseks lahendamiseks on vaid üks

võimalus: PPA (ja/või Siseministeerium) peab tagama, et riigivara valitsejad – RMK ja MaRu –

lõpetaksid KAHOS reeglitega vastuolus oleva tegevuse ning annaksid Siseministeeriumi

valitsemisele kinnisasja või kinnisasjad, millega on võimalik vahetada Tava Metsale kuuluvad

Piiririba kinnistud. Tava Mets rõhutab, et kinnisasjade vahetamise võimalikkus ei tohi sõltuda sellest, kas

menetlust läbiviivaks ministeeriumiks on Siseministeerium või Kaitseministeerium.

Kui PPA ja Siseministeerium ei taga KAHOS järgimist teiste riigiasutuste poolt, on sundvõõrandamise

menetluses tehtavad otsused õigusvastased ning Tava Mets on valmis oma õiguste kaitseks need kohtus

vaidlustama.

Austusega

/digitaalselt allkirjastatud/

Siim Vahtrus

Vandeadvokaat

Lisad:

1. Kaitseministeeriumi 14.01.2025 taotlus

2. Kinnistusraamatu väljavõte (25986050)

3. Kaitseministeeriumi 05.03.2025 taotlus

4. Kinnistusraamatu väljavõte (12007250)

5. Kaitseministeeriumi 28.10.2024 taotlus

6. Kinnistusraamatu väljavõte (25302650)

5

7. RMK 20.02.2026 kiri nr 3-1.1/2026/1057

8. RMK 01.12.2025 kiri nr 3-1.1/2025/7936

9. RMK 19.05.2026 kiri nr 3-1.1/2026/3093

Outlook

RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks

From Siim Vahtrus | Ellex <[email protected]> Date Thu 7/9/2026 5:37 PM To Siim Vahtrus | Ellex <[email protected]>

Saatja: Riin Kodu <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 16. juuni 2026 12:01 Adressaat: Valdo Hermann <[email protected]> Teema: RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Tänan saadetud vastuskirja ja täiendavate küsimuste eest. Mõistame, et see teema on keeruline ja pisut segadust tekitav ning kuna Teie poolt vahetuseks küsitud Kaseküla tn 8 kinnisasi kuulub Maa- ja Ruumiametile (MaRu), siis pidasime õigeks, et MaRu annab ise Teie küsimustele selgitused ja vastused. MaRu on maa ja ruumiloome kompetentsikeskus ning seega on kõige õigem küsida seaduse tõlgendust konkreetses kaasuses just nende käest. Edastan MaRu vastuskirja (manuses). MaRu selgitustele tuginedes teeme veelkord ettepaneku jätkata menetlust rahalise hüvitise eest vastavalt 19.03.2026 kirjaga nr 8-3/25-002/602-5 saadetud uuendatud hinnapakkumisele. Ootame Teie vastust hiljemalt 26.06.2026. PS. Juhime tähelepanu, et kuna teeprojekti, mille tarbeks OÜ-le Tava Mets kuuluvast Ringtee 20 kinnisasjast äralõiget tarvis on, hakatakse juba sel suvel realiseerima, oleks vajalik menetlus lõpuni viia esimesel võimalusel. Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Thursday, May 28, 2026 8:59 AM To: Riin Kodu <[email protected]> Subject: Vs: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere, alustuseks kinnitame veelkord, et oleme jätkuvalt huvitatud riigi poolt omandatavate äralõigete vahetamisest riigi maareservis oleva sobiliku kinnisasja (vahetusmaa) vastu ning avaldame siirast kahetsust, et läbirääkimised ei ole siiani mõlemat poolt rahuldava konstruktiivse lahenduseni viinud. Läbirääkimiste käigus oleme mitmel korral esitanud ettepaneku riigi maaserervist meie hinnangul vahetusmaaks sobiva ning sh KAHOS §24 sätestatud kriteeriumitele ning samas

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 1/9

kirjeldatud kinnisasja vahetamise põhimõttele vastava vahetusmaa kohta, kuid seni oleme kahjuks saanud eitavad vastused. Meie hinnangul on Teiega sobiliku vahetusmaa leidmisel peetavate läbirääkimiste käigus Teie poolt antud vastukäivad seisukohti: Seejuures on Teie antud ja/või edastatud eitavate seisukohtade põhjendamisel antud ka vastukäivad seisukohti:

07.10.2025 kirjas olete asunud seisukohale, et Ringtee 20 maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjast tehtava äralõike vahetusmaaks ei sobi Elva metskond 40 maatulundusmaa sihotstarbega kinnisasjast moodustatav vahetusmaa seetõttu, et Ringtee 20 kinnisasja juhtotstarve on üldplaneeringu kohaselt segakasutusega äri- ja teeninduse maa-ala; 21.05.2026 kirjas osundate seevastu Maa- ja Ruumiameti poolt eitavale vastusele põhjenduseks antud seisukohale, et seaduse eesmärk ei ole “anda maatulundusmaa vastu, mille juhtostarve üldplaneeringus on küll segakasutusega äri- ja teenindusmaa nagu Ringtee 20 kinnisasjal on, tootmismaad”;

Samuti ei saa nõustuda Teie 21.05.2026 kirjas osundatud Maa- ja Ruumiameti seisukohaga, justkui välistaks vahetatava (e riigile omandatava) ja vahetusmaa võrreldavuse maatükkide erinev ühikuhind – KAHOS §24 lg 4 teises lauses osundatu kohaselt on vahetatavate kinnisasjade väärtuste erinevuse korral vahetamisega kaasneva hüvitamise kriteerium sätestatud lähtuvalt vahetatavate kinnisasjade harilikust väärtusest, mitte kinnisasjade ühikhinnast: “Vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus ei tohi erineda rohkem kui 30 protsenti, kui kinnisasjade vahetamisel tekib hüvitamiskohustus kinnisasja omanikul, kes omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja.” Eeltoodu kohase kinnisasja omaniku hüvitamiskohustuse (kuni 30% kinnisasjade hariliku väärtuse erinevuse hüvitamine rahas) täitmise valmidust oleme kinnitanud ka enda varasemates kirjades. Arvestades eeltoodut, palume sobiliku vahetusmaa otsingutes tulemuslikkuse saavutamiseks Teilt vastust järgmiste vahetusmaa sobilikkuse parameetreid ja vahetamise teel kinnisasja omandamise põhimõtteid puudutavate küsimuste osas:

1. kas sobiliku vahetusmaa otsimisel on aktsepteeritav lähtuda KAHOS §24 lg 3 p.1 sätestatust, et “erandina võib vahetada erineva sihtotstarbega katastriüksusi, kui vahetusmaa maa-ala üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele”?

2. kas nõustute, et KAHOS §24 lg 4 sätestatu kohaselt peetakse kinnisasja omaniku, kes

omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja, hüvitamiskohustuse (ehk juhul, kui vahetusmaa väärtus on riigile omandatava maa väärtusest suurem) suurimaks lubatavaks määraks kuni 30% vahetusmaaks oleva kinnisasja harilikust väärtusest, mitte vahetusmaa ühikhinnast?

Ehk teisisõnu, vahetuseks sobivuse ja asjakohasel juhul hüvitamiskohustuse rahalise suuruse määratlemise kriitiliseks parameetriks on vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus, mitte pindala vm näitaja

3. kas nõustute, et tulenevalt asjaolust, et KAHOS ei defineeri “sarnast turupiirkonda”, võib sarnase turupiirkonna all silmas pidada “maa korralise hindamise metoodikaga määratud sama või ühe võrra erinevat asukohaklassi sõltumata kaugusest vahetatava maaga” (allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kodulehekülg https://www.kaitseinvesteeringud.ee/: Kinnisasja omandamise põhimõtted)?

Teie vastused/seisukohad eelnimetatud küsimustele annaks meile võimaluse valida selgelt määratletud otsinguparameetrid riigi maareservist sobiliku vahetusmaa leidmiseks ning konstruktiivselt lahenduse saavutamiseks.

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 2/9

Teie vastust ootama jäädes. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Saatja: Riin Kodu <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 21. mai 2026 15:32 Adressaat: Info TavaMets <[email protected]> Koopia: Valdo Hermann <[email protected]> Teema: FW: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Seoses riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekti elluviimisega oli tarvis omandada OÜ-le Tava Mets kuuluvast Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuvast Ringtee 20 kinnisasjast äralõige suurusega 1178 m2. Äralõige on tänaseks eraldi katastriüksusena moodustatud (katastritunnus 62201:001:2379, pindala 1178 m2). Soovisite rahalise hüvitise asemel vahetusmaad Maa- ja Ruumiametile (MaRu) kuuluvast Kaseküla tn 8 kinnisasjast (Tartu maakond, Elva vald, Käärdi alevik). Sellega seonduvalt tegime vastava päringu MaRu-le ja jäime ootama tagasisidet. Saime viimaks MaRu-lt vastuse ning kahjuks ei pea nad Kaseküla tn 8 kinnisasjast vahetusmaa moodustamist võimalikuks, tuues põhjenduseks selle, et seaduse eesmärk ei ole anda maatulundusmaa vastu, mille juhtostarve üldplaneeringus on küll segakasutusega äri- ja teenindusmaa nagu Ringtee 20 kinnisasjal on, tootmismaad, lisaks ei ole võrreldavad ka nende maatükkide ühikuhinnad, Kaseküla tn 8 kinnisasja ühikuhind on tunduvalt kõrgem Ringtee 20 kinnisasja omast. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku jätkata menetlust rahalise hüvitise teel vastavalt 19.03.2026 kirjaga nr 8- 3/25-002/602-5 saadetud uuendatud hinnapakkumisele. Ootame Teie vastust hiljemalt 28.05.2026. Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Riin Kodu Sent: Friday, March 6, 2026 10:47 AM To: 'Valdo Hermann' <[email protected]> Subject: FW: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Tahtsin Teile lihtsalt vahepeal infot jagada, kuna aega on nii palju möödunud, et Põlva jalgtee projekti tarbeks algatatud omandamise menetlus Ringtee 20 osa omandamiseks on endiselt jõus, kuid kuna

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 3/9

pöördusime eelmisel aastal Maa- ja Ruumiametisse Teie soovil (kuna soovisite vahetusmaad MaRu- le kuuluvast maatükist) ja nemad viitasid, et meie poolt tellitud töös on metsa hindamisel ebakõlad nende meelest, siis saatsime hindamise tagasi meie poolt tellitud hindamise koostajale ning palusime töö üle vaadata ja parandused sisse viia, kuid metsaekspert, kes Ringtee 20 töös metsa osa koostanud oli, ei olnud kuigi koostöövalmis ja paranduste saamine ei ole läinud ootuspäraselt. Olen hindajaga olnud regulaarses suhtluses, kuid viimane info oli temalt see, et ta peab tellima vist täiesti uue metsahindamise osa töösse ja vastavalt kehtivale määrusele (kinnisasja erakorralise hindamise kord) ei soovi/ei suuda seda tööd paraku paljud turul olevad metsahindajad teha ja sellest ka tekkinud viivitus. Olukord on kahetsusväärne, kuid selleks, et saaksime menetlusega jätkata ja MaRult mingigi vastuse, kas see vahetusmaa üldse võiks klappida, soovisid nad saada parandatud Ringtee 20 tööd, mida meil täna endiselt ei ole. Hoiame Teid kursis, kui midagi peaks selguma ja vabandame viivituse pärast, kuid TRAM ei saa kahjuks praegu asja kiirendamiseks väga midagi ka teha. Kui peaksite olema ümber mõelnud vahetuse osas, siis andke sellest meile teada, vastasel juhul jätkame menetlust ikkagi Teie soovi vahetusmaa küsimiseks MaRu-le kuuluvast Kaseküla tn 8 kinnisasjast. Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Riin Kodu Sent: Tuesday, November 11, 2025 11:25 AM To: 'Valdo Hermann' <[email protected]> Subject: RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Täname kirja eest. Selguse mõttes veel, et Ringtee 20 äralõike väärtus on määratud ja hinnapakkumine Teile saadetud Transpordiameti poolt 19.09.2025 kirjaga nr 8-3/25-002/602-2. Ehk siis Ringtee 20 eksperthinnang on ju olemas. Kaseküla tn 8 vahetusmaaks sobivuse osas oleme teinud Maa- ja Ruumiametile päringu ja ootame vastust. Teavitame Teid, kui oleme MaRult tagasiside saanud. Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Wednesday, November 5, 2025 4:39 PM

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 4/9

To: Riin Kodu <[email protected]> Subject: RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tänan vastuse eest! Oleme Teiega igati päri, et käimasolevas protsessis on otstarbekas tegevused fokusseerida vahetatava maa (e siis Ringtee 20 äralõike) väärtuse kindlakstegemisele. Ootame eksperthinnangu valmimist, sest äralõike väärtuse kindlakstegemine annab meile kompromissi saavutamiseks konkretiseeritud lähtekoha mõlemapoolsete seisukohtade kujundamiseks ja ühtlustamiseks. Oleme tõesti tänulikud, kui Teil õnnestub omaltpoolt täpsustada Kaseküla tn 8 kinnisasjaga (katastritunnus 69401:001:0224) seonduvat (e sh vahetusmaaks sobivust), siis saame maade vahetusprotsessis Ringtee 20 äralõike kindlakstehtud väärtusest lähtuvalt ühiselt järgnevate toimingute üle otsustada. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] From: Riin Kodu <[email protected]> Sent: 22 October 2025 12:12 To: Valdo Hermann <[email protected]> Subject: RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Täname kirja eest ning edastan meiepoolsed selgitused antud teemal: Meie varasemate vestluste sisu ja arutelu ei olnudki KAHOS-es toodud 30%-lise väärtuste vahe osas, vaid selle osas, kas saab vahetada sama sihtotstarbega kinnisasju, mille üldplaneeringu kohane kasutuspotentsiaal on täiesti erinev. Ka Teie enda saadetud kirjas (punane tekst viimane lõik) on ju välja toodud KAHOS-e seletuskirjast, et lähtutakse põhimõttest, et vahetatavad kinnisasjad peavad olema oma kasutusotstarbelt sarnased ning nad peavad asuma lisaks sarnases turupiirkonnas. Seega piiratakse võimalust vahetada omavahel väga erineva sihtotstarbe ja erineva arenduspotentsiaaliga kinnisasju. Metsamaa ja äri-tootmis/teenindusmaa on erineva arenduspotentsiaaliga, selles ilmselt vaidluskoht puudub. Mõistan, et KAHOS-e sõnastus võib olla pisut puudulik ja segadust tekitav, kuid seaduseandja on antud juhul MaRu ning tehes nendega sagedast koostööd ning oleme konsulteerinud korduvalt vahetuse teemadel (sh rääkinud ka konkreetsel teemal), siis nende sõnul ikkagi on seaduse mõte olnud selles, et kinnistu arenduspotentsiaaliga tuleb alati arvestada ja vaatamata sellele, et tegemist võib olla tänase sihtotstarbe järgi maatulundusmaadega (nii vahetatav kui ka vahetusmaa), ei ole nad võrdsed vahetusobjektid, kui ühel neist on äri-teenindus potentsiaal ja teisel ei ole. Lisaks see pool, millisest suurusest üldse maatulundusmaade vahetust kaalutakse. Antud juhul rõhutan veelkord, et kui isegi Teile kuuluval Ringtee 20 kinnisasjal ei oleks üldplaneeringus seda kasutusotstarvet ette nähtud, siis me nii väikest metsatükki nagunii ei vahetaks, sest see ei ole metsamajanduslikus vaates mõistliku suurusega. Seda metsavaldkonnas pikalt tegutsenud inimesena teate ju kindlasti isegi, et turul ei kaubelda väga ca 1200 m2 suuruste metsamaadega (mille potentsiaalne kasutus ongi vaid metsa tulu saamine). Lubasin küsida ka hindaja kommentaari selle kohta, miks on Ringtee 20 äralõike puhul parimaks kasutuseks äri-teeninduse potentsiaaliga maa, kui äralõige on ÜP kohaselt sellest servast, kus on

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 5/9

haljasala maa-ala. Nagu ka Teile juba telefonis selgitasin, siis maatükki vaadatakse äralõike hindamisel kui tervikut. Hindaja vastus toetab seda seisukohta ning hindaja vastas järgmist: Kuna ÜP sellise suunise annab, siis äralõike tõttu ehitusõiguse maht kogu maa-alal ju väheneb. Nt kui täisehitus on lubatud 30%, aga kinnistu suurus väheneb, siis väheneb ka ehitusõigus ruutmeetrites, mis sest et äralõige on haljasalalt või mistahes muult alalt, mida ei saa hoonestada. Siin tuleb erisus juba välja arendatud kinnistutega, kus tõesti lähtume kõlvikust, millelt äralõige tehakse. Saatsite mulle ka 08.10.2025 kirja maatüki katastritunnusega, mille vastu Teil võiks huvi olla vahetamise vaatest. Tegemist on Tartu maakonnas Elva vallas Käärdi alevikus asuva Maa- ja Ruumiametile kuuluva Kaseküla tn 8 kinnisasjaga (katastritunnus 69401:001:0224), mille sihtotstarve on tootmismaa. Kuna MaRu kodulehel olev kinnisvara hinnastatistika ei anna kahjuks indikaatorit, mis on selles piirkonnas umbkaudnegi tootmismaa hinnaklass (seega ei tea öelda, kas need tükid on sarnases turupiirkonnas vahetuse mõttes), siis teen lähiajal päringu Teie soovi kohta MaRu-le ja uurin, kas nende hinnangul oleks mõeldav teha vahetust Ringtee 20 kinnisajast tehtava äralõikega ja kuna neil on rohkem pädevust hindade kujunemisel ja hinnastatistika vaatest, siis loodan, et neil on lihtsam seda sobiva turupiirkonna asja näha. Samuti see aspekt, kas nad üldse sellest tükist nõustuksid vahetuse otstarbel äralõiget lubama. Kui olen saanud MaRu-lt vastuse, annan sellest Teile loomulikult teada. Küll aga arvan endiselt, et väga mõistlik oleks antud juhul asendusmaad küsida Ringtee 20 kinnisasja kõrval asuvast KOV-ile kuuluvast maast, siis saaksite piiride muutmisega samasse kohta asemele sama pindalaga maa, mille tee-ehitusega kaotate ja need tükid on kindlasti samas turupiirkonnas ning ka üldplaneeringu järgi sama kasutuspotentsiaaliga. Kaaluge palun ka seda varianti ja huvi korral võin vallaga suhelda ja küsida, mis nad sellest arvaksid? Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Thursday, October 9, 2025 9:00 AM To: Riin Kodu <[email protected]> Subject: Vs: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Saadan väljavõtte KAHOS seaduse seletuskirjast mis puudutab kinnistute vahetust. KAHOS § 24 sätestab erisuse RVSist ning võimaldab erandina kinnisasju vahetada ka juhul, kui nende väärtuste vahe erineb enam kui 10%. RVS § 35 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib riigivara otsustuskorras võõrandada vahetamise teel sundvõõrandamisel KASVSi alusel ja vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei tohi kinnisasja vahetamisel vahetatavate asjade harilik väärtus erineda rohkem kui 10 protsenti, kui hüvitamiskohustus on kinnisasja omanikul ning väärtuste vahe hüvitatakse rahas. See tähendab, et vahetamist ei saa kasutada juhul, kui sundvõõrandatava kinnisasja omanik peaks hüvitama enam kui 10%-lise väärtuste vahe. Selline piirang ei ole piisavalt paindlik kinnisasja omanikule tasu maksmisel. Praktikas võib olla keeruline leida riigile kuuluvat kinnisasja, mille rahaline väärtus ei ületaks 10%. Väärtuste vahe võib tuleneda nii kinnisasja suurusest kui ka konkreetse maatüki määratletud kasutusviisist (sihtotstarbest). Kuivõrd RVS keelab kinnisasjade vahetamise juhul, kui kinnisasja omanik peab hüvitama rohkem kui 10%-lise väärtuste vahe, ei saa kinnisasjade vahetamist alternatiivse meetmena kasutada ka olukorras, kui omandatava kinnisasja omanik oleks valmis vastu saadava kinnisasja eest riigile

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 6/9

väärtuste vahe täiendavalt tasuma. Seega seab seadus konkreetsed piirid, kuigi nii kinnisasja omanik kui ka riik oleks iseenesest nõus kokkuleppel kinnisasju vahetama (kompensatsioonimeetmete uuringu lk 126). Kinnisasja avalikes huvides omandamine on eriolukord tavapärase riigivara valitsemise suhtes, sest riik vajab maad üldistes huvides. Sellest tulenevalt tehakse eelnõus kinnisasja vahetamise regulatsiooniga erisus RVS § 35 lõikest 2 ja lubatakse teise kinnisasjaga riigivara vahetamise teel kõrvale kalduda üldnormina kehtestatud 10%-lisest vahetatavate asjade väärtuste vahe piirangust ning piiritletakse väärtuste vahe 30%-ga. Kui hüvitamiskohustus tekib avalikes huvides maa omandajal, siis väärtuste vahe piirangut ei ole. Tingimus, et väärtuste vahe hüvitatakse rahas, kohaldub ka sellise vahetamise puhul. Kuna kinnisasjade vahetamine on valdkonna eest vastutava ministri pädevuses, tuleb otsustajale anda kaalutlusruum ja vastutus. KAHOS § 24 lõikes 3 kehtestatakse ka kriteeriumid, millest peab kinnisasjade vahetamisel lähtuma. Lähtutakse põhimõttest, et vahetatavad kinnisasjad peavad olema oma kasutusotstarbelt sarnased ning nad peavad asuma lisaks sarnases turupiirkonnas. Seega piiratakse võimalust vahetada omavahel väga erineva sihtotstarbe ja erineva arenduspotentsiaaliga kinnisasju. Minu arusaam: kriteerium 1: vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega katastriüksusi, kriteeriumi 1 erand: kuid erandina võib vahetada erineva sihtotstarbega katastriüksusi, kui vahetusmaa maa-ala üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele ehk põhiprintsiibis võetakse kriteeriumina arvesse sihtotstarve, erandina (!) võib vahetusmaa (ehk see, mille riik maaomanikult omandatava asja asendamiseks maaomanikule vastu annab) olla omandatavast katastriüksusest erineva sihtotstarbega, kui ÜP’s kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava (e maaomanikult riigile antava) katastriüksuse sihtotstarbele – ehk erandi puhul võib nt elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse omandamisel kodanikule vastu anda ka maatulundusmaa sihtotstarbega tüki, kui selle juhtotstarve on ÜP kohaselt perspektiivne elamumaa. Milline on vahetatava (ehk kodanikult riigile omandatava) katastriüksuse perspektiivne sihtotstarve, ei puutu KAHOS’es sätestatud kinnisasja vahetamise kriteeriumite kohaselt üldse teemasse. Kokkuvõtteks: Kui a) Ringtee 20 sihtotstarve ja Elva metskond 40 sihtotstarbed on kehtivate andmete kohaselt ühesugused (KAHOS §24 lg3 p1) ja b) Elva metskond 40 on ÜP kohaselt metsa-ala, mis vastab samuti maatulundusmaa sihtotstarbele ei näe mina ühtegi sihtotstarbest ja perspektiivsest sihtotstarbest tulenevat argumenti, miks neid omavahel vahetada ei saaks. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected]

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 7/9

Saatja: Riin Kodu <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 7. oktoober 2025 10:38 Adressaat: Info TavaMets <[email protected]> Teema: RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Täname Teid kirja eest ja vabandan, et vastamine pisut kauem aega võttis. Vaatasin teemasse põhjalikult sisse ja selliselt nagu Te soovi avaldasite, me maade vahetust kahjuks teha ei saa. KAHOS-e mõte on selles, et vahetada saab sarnase sihtotstarbega kinnisasju, kuid arvestama peab ka üldplaneeringu järgset perspektiivset maakasutust, sest see kujundab vara väärtuse. Kuigi antud juhul on Teile kuuluv Ringtee 20 kinnisasi maatulundusmaa sihtotstarbega nagu ka vahetuseks küsitud Elva metskond 40 kinnisasi, siis Ringtee 20 kinnisasjal on üldplaneeringu järgi juhtotstarbeks segakasutusega äri- ja teeninduse maa-alal ja hindamisel on hindaja seda ka arvesse võtnud ja sellest tulenevalt ka kõrgem ühikuhind, kui lihtsalt maatulundusmaal. Elva metskond 40 kinnisasi on aga üldplaneeringu järgi metsaala ja sellel hoonestuse ega äripotentsiaali ei ole. Seetõttu ei ole need varad omavahel võrreldavad ja nende väärtused on erinevad. Vahetada saab sarnases turupiirkonnas olevaid samade tunnustega maid, mille parim kasutus on hinnates sama ning seeläbi ka ühikuhind sarnane. Vahetuse eesmärk on vahetamise käigus anda vastu samaväärne kinnistu osa. Ja isegi kui Ringtee 20 kinnisasja puhul ei oleks üldplaneeringus äri- ja teeninduse maa-ala potentsiaali, vaid oleks samuti vaid metsamaa nagu Elva metskond 40 kinnisasjal, siis maatulundusmaa puhul me nii väikeseid maatükke ei vaheta, kuna metsa majandamise vaatest ei ole ca 1178 m2 suurune maatükk eraldiseisvalt otstarbekas kasutada. Üldjuhul ei ole maatulundusmaa (mets, põllumaa) otstarbekalt kasutatav alla 1 ha. Piirimuudatuseks sobivad ka väiksemad maatükid, kui need on võimalik liita kinnisasja omaniku olemasoleva kinnisasjaga. Kui vaadata Ringtee 20 kaardil, siis see piirneb mõlemalt poolt kohalikule omavalitsusele (KOV) kuuluvate maadega, millel on üldplaneeringu järgi sarnane juhtotstarve. Transpordiamet ei saa küll KOV-il kuuluvatest maadest piiride muutmiseks mingeid lubadusi anda, aga kui Teil selle vastu huvi on, siis andke teada ja võime uurida vallalt, kas see variant oleks mõeldav. Teine variant on see, kui leiate vahetuseks mõne sellise riigimaa (RMK, MaRu), millel on Teile kuuluva Ringtee 20 kinnisasjaga sarnane juhtotstarve ning mis asuvad sarnases turupiirkonnas (eeldus, et ühikuhind tuleks sarnane). Mõte selles, et kui isegi leiaksite mingi Maa- ja Ruumiametile kuuluva kinnisasja, millel oleks sarnane juhtotstarve, aga see asub näiteks Tartu või Tallinna ligidal, siis võib eeldada, et selle väärtus tuleks oluliselt kõrgem, kui Põlva linnas asuva Ringtee 20 puhul leitud on. Ehk siis need maatükid ei ole sarnases turupiirkonnas ja seetõttu ei saa neid ka vahetada. Loodetavasti said vahetamise põhimõtted pisut selgemaks ja jääme ootama Teie tagasisidet, kuidas asjaga edasi läheme. Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Info TavaMets <[email protected]> Sent: Tuesday, September 23, 2025 11:43 AM To: Riin Kodu <[email protected]> Subject: Ed: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 8/9

Tere Telefonivestluse jätkuks saadan teile vastuse. Vastuseks Teie 19.09.2025 saadetud kirjale kinnitame, et oleme nõus katastriüksustest 62201:001:1871 Teile vajaliku äralõike omandamismenetluse läbiviimisega kokkuleppel. Võttes arvesse, et OÜ Tava Mets tegevusalaks on metsavarumine (EMTAK 02201), oleme eelkõige huvitatud riigile vajalike äralõigete vahetamisest Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) §24 “Kinnisasja vahetamine” lõike 3 p.1 sätestatud kriteeriumi kohaselt samasuguse sihtotstarbega maaüksuse vastu. Soovime vahetusmaaks katastriüksusest nr. 52801:001:1024 plaanil näidatud maa-ala osa (plaan lisatud manusesse). Eelnimetatud Elva metskond 40 katastriüksus (sh perspektiivne moodustatav vahetusmaa maaüksus) on omandatavate äralõigetega sama sihtotstarbega ning asub vahetatavate maadega Maa- ja Ruumiameti poolt 2022 maa korralisel hindamisel määratletud sarnases, väärtustasemega 6. asukohaklassis. Kokkuvõtteks: Soovime asendusmaa katastriüksuse moodustamist eelkirjeldatud asukohas ja meile kuuluva kinnisasja äralõike omandamist vahetamise teel, samuti kinnitame, et ei tee takistusi vahetuse tehingu ajal kergliiklustee ehitamisel. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected]

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 9/9

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Ringtee 20 kinnisasja osalise

omandamise menetlusest

Olete pöördunud Maa- ja Ruumiameti (MaRu) poole 28.05.2026 e-kirjaga, milles palute Ringtee 20 ja Kaseküla tn 8 kinnisasjade vahetamise sobimatuse vaatest selgitust, kas vahetamise põhimõtted ja

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) tõlgendus on vahepeal muutunud. Samuti

palute MaRu hinnangut, milliseid kinnisasju oleks Ringtee 20 kinnisasja osa vastu võimalik vahetusmaaks pakkuda, et see vastaks seaduse põhimõtetele. Lisaks olete edastanud meile vastamiseks

Tava Mets OÜ poolt konkreetses menetluses saadetud küsimused.

MaRu´le esitatud päring on eeskätt seotud küsimustega, kuidas tuleb vahetusmaa sobivuse hindamisel

arvestada katastriüksuse sihtotstarvet, üldplaneeringu juhtotstarvet ning hindamisel tuvastatud parimat

kasutust. MaRu hinnangul ei ole vahetamise põhimõtted võrreldes varasemate arutelude ja 15.10.2024 koosoleku memoga muutunud. Koosoleku memos kajastatud põhimõtted o n mõeldud praktilise

juhisena sobiva vahetusmaa eelvalikuks ja need ei asenda KAHOS´es sätestatud õiguslikke kriteeriume. Allolevalt selgitame veel kord oma seisukohti ja KAHOS´e tõlgendust - sarnaselt, nagu

oleme seda praktiseerinud ka MaRu vahetusmenetlustes, nt Rail Baltica raudtee tarbeks maade riigile

omandamisel.

KAHOS´e § 22 lõike 1 kohaselt on menetluse läbiviijal õigus tulenevalt olukorrast pakkuda kinnisasja

omandamist rahas, kiirmenetlust, kinnisasja vahetamist või maakorralduse läbiviimist. Sama seaduse § 11 lõike 3 kohaselt makstakse tasu rahas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega on kinnisasja

vahetamine üks võimalik kokkuleppemenetluse lahendus, kuid vahetusmaa pakkumine ei ole

menetluse läbiviijale kohustuslik, kui sobivat vahetusmaad ei ole võimalik leida.

KAHOS´e § 24 lõike 3 kohaselt lähtutakse kinnisasja vahetamisel kahest kriteeriumist: 1. vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega katastriüksusi, kuid erandina võib vahetada erineva

sihtotstarbega katastriüksusi juhul, kui vahetusmaa üldplaneeringus kavandatud perspektiivne

maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele; 2. vahetatavad kinnisasjad peavad paiknema sarnases turupiirkonnas.

KAHOS´e § 24 lõike 3 punkt 1 sätestab õigusliku raamistiku vahetatavate maatükkide kasutusest lähtuva kriteeriumi osas. KAHOS-e § 24 lõike 3 punkt 1 eesmärk on tagada, et kinnisasjade vahetamine

toimuks nende õigusliku kasutusrežiimi võrreldavuse alusel. Seetõttu seob säte vahetuse esmajoones maa kehtiva sihtotstarbega. Kinnisasja hindamisel tuvastatud parim kasutus või üldplaneeringust

tulenev juhtotstarve ei saa iseenesest asendada § 24 lõike 3 punktis 1 toodud sihtotstarbe ja lubatava

erandi regulatsiooni. Näiteks ei võimalda KAHOS vahetusmenetlust, kus omandatava maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa, selle üldplaneeringu kohane juhtotstarve on äri-, teenindus- või

tootmismaa ja vahetusmaana pakutakse sellele vastu tootmismaa sihtotstarbega riigimaad. Selline

vahetus ei oleks KAHOS´e § 24 lõike 3 punktiga 1 kooskõlas, kuna viidatud vahetusmaa sihtotstarve (tootmismaa) ei ühtiks omandatava kinnisasja sihtotstarbega (maatulundusmaa). KAHOS´e § 24 lõike

Riin Kodu Transpordiamet

[email protected]

Teie 28.05.2026

Meie 15.06.2026 nr 7-2/25/16281-7

2

3 punktis 1 esitatud erand vahetusmaa üldplaneeringu kohase juhtotstarbe ja omandatava kinnisasja sihtotstarbe kattuvuse osas tähendab seaduse sõnastuses seda, et riigi poolt pakutava vahetusmaa

juhtotstarve võib kattuda omandatava kinnisasja sihtotstarbega (juhul, kui pakutava vahetusmaa

sihtotstarve ei ühti omandatava kinnisasja sihtotstarbega). Seaduse sõnastus ütleb üheselt, et vahetusmenetluses saab üldplaneeringu kohast juhtotstarvet erandina arvestada üksnes vahetusmaa

puhul, kuid mitte omandatava kinnisasja puhul, mille osas tuleb arvestada kehtivat sihtotstarvet.

MaRu peab oluliseks rõhutada, et üldplaneeringu juhtotstarve ja maa kasutuspotentsiaal ei ole

vahetusmenetluses tähtsusetud. Neid tuleb arvestada KAHOS´e § 24 lõike 3 punkti 1 kohaldamisel selles ulatuses, nagu säte seda ette näeb ning praktilises võrdluses, st hinnangu andmisel sellele, kas

maatükid on oma kasutusotstarbelt, arenduspotentsiaalilt ja turukäitumiselt piisavalt sarnased ning kas

need paiknevad sarnases turupiirkonnas.

Samas, omandatava kinnisasja hüvitamise aluseks oleva turuväärtuse hindamisel arvestatakse lisaks

kehtivale sihtotstarbele ka üldplaneeringu kohast juhtotstarvet, arenduspotentsiaali ning hindamisstandardi kohast parima kasutuse määratlust. Parim kasutus on kõige tõenäolisem kasutus,

mis on õiguslikult lubatav, füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena omandab hinnatav kinnisasi kõrgeima väärtuse. Seega, kui

omandatava kinnisasja sihtotstarve on näiteks maatulundusmaa, kuid üldplaneering näeb ette

perspektiivse tootmismaa võimaluse (ja piirkonnas annab see kõrgema väärtuse), siis omandamise menetluses hinnatakse see kinnisasi tootmismaa parima kasutuse ja tootmismaa perspektiiviga maa

väärtuse kohaselt, eeldusel, et kinnisasja parim kasutus on tootmismaa. Sellisel juhul omandatava

kinnisasja tasu ja täiendavad hüvitised arvutatakse maatulundusmaast kallima tootmismaa väärtusest tulenevalt.

MaRu 21.04.2026 kirjas on selgitatud, et Ringtee 20 kinnisasi oli jagamiseelselt maatulundusmaa

sihtotstarbega ning Kaseküla tn 8 on tootmismaa sihtotstarbega. Samuti on märgitud, et Elva valla

üldplaneeringu kohaselt on valdav osa Kaseküla tn 8 kinnisasjast tootmismaa juhtotstarbega ja üksnes idaosas paikneb väiksemas ulatuses kaitsehaljastuse maa-ala. Nende asjaolude tõttu leidis MaRu, et

võrreldavate maade kasutusperspektiivid on erinevad ning Kaseküla tn 8 kinnisasjast vahetusmaa

moodustamine ei ole põhjendatud.

Riigile omandatavat Ringtee 20 kinnisasja äralõiget on hinnatud osana suuremast tervikust ning

arvestatud on tervik-kinnisasja perspektiivse arendusvara väärtust, s.t ühelt poolt on võetud arvesse jagamiseelse kinnisasja kui terviku omadused (sh mastaabiefekt) ning teiselt poolt on tegemist väikese

pindalaga kinnisasjaga, mille hindamistulemus on ligikaudu 5500 eurot. Analüüsisime täiendavalt MaRu portfellis olevaid riigile kuuluvaid kinnisasju ja ei leidnud sarnases turupiirkonnas paiknevat

sama sihtotstarbega kinnisasja ega kinnisasja, millele samaväärse kasutus- ja arenduspotentsiaali

tagaks kehtiv üldplaneering ning mis oleks iseseisvalt kasutatav ja väärtuse mõttes omandatava kinnisasjaga samas suurusjärgus (ca 5500 eurot). MaRu praktilise kogemuse põhjal on üsna

tavapärane, et arendusperspektiiviga maatulundusmaast või ehitusmaast tehtavate väikese pindalaga

äralõigete puhul pole vahetamist võimalik pakkuda, nii ka kõnealuse menetluse puhul.

Jääme oma varasema seisukoha juurde, et vahetusmaa pakkumine ei ole antud juhtumi puhul

võimalik ja menetlust tuleks jätkata KAHOS´es ettenähtud rahalise hüvitise pakkumisega.

Vastused Tava Mets OÜ küsimustele:

1. Kas sobiliku vahetusmaa otsimisel on aktsepteeritav lähtuda KAHOS § 24 lg 3 p.1

sätestatust, et “erandina võib vahetada erineva sihtotstarbega katastriüksusi, kui

vahetusmaa maa-ala üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve

vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele”?

Jah, vahetusmaa otsimisel tuleb nimetatud sättest lähtuda. See tähendab, et esmalt tuleb eelistada ühesuguse sihtotstarbega katastriüksusi. Erandina võib kaaluda erineva sihtotstarbega

katastriüksusi üksnes siis, kui vahetusmaa üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava (omandatava) katastriüksuse sihtotstarbele. Sellest

3

erandist ei tulene siiski, et üldplaneeringu juhtotstarvet võiks kasutada vahetatavuse põhjendamiseks piiranguteta mõlemas suunas sõltumata KAHOS´e § 24 lõike 3 punkti 1

sõnastusest. Lisaks peavad olema täidetud ka muud sobivusnõuded, muuhulgas sarnane

turupiirkond. 2. Kas nõustute, et KAHOS § 24 lg 4 sätestatu kohaselt peetakse kinnisasja omaniku, kes

omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja, hüvitamiskohustuse (ehk juhul, kui

vahetusmaa väärtus on riigile omandatava maa väärtusest suurem) suurimaks lubatavaks

määraks kuni 30% vahetusmaaks oleva kinnisasja harilikust väärtusest, mitte vahetusmaa

ühikhinnast? Ehk teisisõnu, vahetuseks sobivuse ja asjakohasel juhul hüvitamiskohustuse

rahalise suuruse määratlemise kriitiliseks parameetriks on vahetatavate kinnisasjade harilik

väärtus, mitte pindala vm näitaja.

3. KAHOS´e § 24 lõike 4 kohaselt lähtutakse vahetatavate kinnisasjade harilikust väärtusest ning väärtuste vahe hüvitatakse rahas. Kui hüvitamiskohustus tekib kinnisasja omanikul, kes

omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja, ei tohi vahetatavate kinnisasjade harilik

väärtus erineda rohkem kui 30 protsenti. Ühikuhind ei ole selles mõttes iseseisev õiguslik kriteerium hüvitamiskohustuse määramisel. Küll aga võib ühikuhind olla üheks abistavaks

näitajaks hindamaks, kas kinnisasjad kuuluvad sarnasesse turupiirkonda ja kas nende kasutuspotentsiaal on võrreldav. Kas nõustute, et tulenevalt asjaolust, et KAHOS ei defineeri

“sarnast turupiirkonda”, võib sarnase turupiirkonna all silmas pidada “maa korralise

hindamise metoodikaga määratud sama või ühe võrra erinevat asukohaklassi sõltumata

kaugusest vahetatava maaga”?

MaRu hinnangul võib maa korralise hindamise metoodikast tulenev asukohaklass olla abistav

orientiir, kuid seda ei saa pidada automaatseks ega ainsaks õiguslikuks kriteeriumiks. Maa korraline hindamine on masshindamine. Masshindamine eeldab oma eesmärgist tulenevalt

suuremat üldistustaset ning selleks kasutatav lähenemine ei pruugi olla üheselt kohaldatav muudel hindamise eesmärkidel. Kinnisvara hindamise kontekstis on turupiirkond konkreetse

kinnisvarakategooria turg ehk ala, kus alternatiivsed sarnased varad tulemuslikult

konkureerivad hinnatava varaga võimalike ostjate ja kasutajate jaoks. Sarnase turupiirkonna määratlemisel tuleb arvestada kinnisasjade kuulumist samasse

turusegmenti, s.h. kasutusotstarvet, planeeringulist potentsiaali, iseseisvat kasutatavust ja

võrreldavaid tehinguid. Näiteks elukondliku- või ärikinnisvara puhul on otstarbekas lugeda sarnaseks turupiirkonnaks

konkreetse omavalitsuse või selle osa territoorium, kuid metsamaade puhul võib sarnaseks

lugeda laiema regiooni, nt maakond koos piirnevate naabermaakondadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Mai Lind juhataja Riigimaa strateegia osakond

Joel Peetsu

511 0141 [email protected]

Marin Must 5392 8399 [email protected]

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 04.05.2025

Kehtib kuni: 04.05.2100

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12, 19; PPVS § 4 lg 5

Teabevaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

OÜ Tava Mets

[email protected]

Meie 04.05.2025 nr 1.14-2.4/1835-1

Teavitus kinnisasja avalikes huvides

omandamise menetluse algatamisest

Austatud kinnisasja omanik

Siseministeeriumi vastutusvaldkonda kuulub sisejulgeoleku tagamine riigis sh riigipiiri

valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi tagamisega seotud ülesanded. Nimetatud ülesannete

täitmiseks ehitab Eesti Vabariik Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele ajutisele

kontrolljoonele piiritaristu.

Piiritaristu väljaehitamiseks on vajalik kasutada eraomandisse kuuluvaid maa-alasid, mistõttu

on vajalik kinnisasja avalikes huvides omandamine riigile vastavalt kinnisasja avalikes huvides

omandamise seadusele (edaspidi KAHOS). Nimetatud seaduse kohaselt on kinnisasja avalikes

huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, kinnisasja omandamine üldistes huvides

õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või kokkuleppe

mittesaavutamisel sundvõõrandatakse.

Riigipiiri väljaehitamisega seotud kinnisasjade menetluse läbiviija ja -omandaja on

Siseministeerium. Politsei- ja Piirivalveametil on volitus pidada Siseministeeriumi nimel

läbirääkimisi Eesti Vabariigi riigipiiri valvamiseks ja teenindusrajatiste ehitamiseks vajalike

kinnistute omandamiseks ning riigipiiriga külgneva maa omandamiseks piiriribaks, sõlmida

kinnisasja omanikuga eelkokkuleppeid ning teha selleks vajalikke toiminguid vastavalt

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses toodud sätetele.

Kinnistusraamatu andmetel on Teie omandis piiriribaga külgnev Võsu kinnistu nr 648038

koosseisu kuuluv katastriüksus nr 93401:005:0277 pindalaga 2,57 ha, mille serv pindalaga

~6388 m² on vajalik riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu väljaehitamiseks (vt Võsu skeem).

Lähtudes KAHOS § 4 lõike 1 punktidest 17 ja 18 pöördume Teie poole, et algatadakinnisasja

omandamise menetlus, eelpool nimetatud kinnisasja võõrandamiseks riigile. Menetlus viiakse

läbi arvestades KAHOS toodud põhimõtteid.

Palume Teil esitada oma nõusolek või keeldumine nimetatud kinnisasja võõrandamiseks

riigile. Juhul kui Teil on ettepanekuid saamata jäänud tulu ja kaasnevate kahjude osas,

siis palume ka sellest meid teavitada. Tagasiside palun esitada [email protected] hiljemalt

19.05.2025.a. Küsimuste korral on Teil võimalik pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti

piirivalveosakond piirihaldusbüroo piiriehituse grupijuht Merle Tikk poole telefonil 5323 1003

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2 (2)

või e-posti aadressil [email protected].

Omandatava kinnisasja hüvitisväärtuse määramiseks korraldab Politsei- ja Piirivalveamet

hindamise ja Teile kuuluva kinnistu jagamise maamõõdutööd. Notariaalse müügilepingu

kinnisasja võõrandamiseks riigile sõlmib Teiega Siseministeerium. Kokkuleppele

mittejõudmisel on tulenevalt KAHOS § 2 lõikest 1 õigus algatada avalikes huvides kinnisasja

sundvõõrandamine.

Vastavalt KAHOS § 11 lõikele 1 maksab Siseministeerium Teile tasu, mis koosneb kinnisasja

väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju (KAHOS

§ 13) ja saamata jäänud tulu (KAHOS § 14) eest. Tasu määramise aeg seotakse esimese

hindamistoimingu läbiviimise kuupäevaga. Samuti võimaldab KAHOS maksta kinnisasja

omandamise menetluses kinnisasja omandamise kokkuleppe saavutamise korral järgmisi

täiendavaid hüvitisi:

1) hüvitis kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppele jõudmise eest ehk

motivatsioonitasu (KAHOS § 15), motivatsioonitasu eesmärk on motiveerida maaomanikku

sõlmima vabatahtlikku kokkulepet;

2) hüvitis elamiseks kasutatava hoone või eluruumi kaotuse eest (KAHOS § 16);

3) hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest (KAHOS § 17).

Kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppe mittesaavutamisel ning kinnisasja

sundvõõrandamisel ei maksta kinnisasja võõrandamise eest KAHOS § 15 sätestatud täiendavat

hüvitist.

Koostöös loome turvalisust ja ka Teil on võimalik anda oma panus Eesti Vabariigi turvalisemaks

muutmisse.

Tänan Teid ette mõistva suhtumise ja koostöö eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merle Tikk

politseikapten

piirivalveosakond, piirihaldusbüroo,

piiriehituse grupp

grupijuht

Lisa:

Võsu äralõige

Merle Tikk, 5323 1003, [email protected]

28. aprill 2025

Võsu 0277 äralõige

Piirangu liik Jäta määramata/määratakse notaris

Nimetus Võsu

Piiranguala kirjeldus Katastriüksuse jagamine

Ruumikuju loomise kuupäev 28. aprill 2025

Õigusliku kehtivuse kuupäev

Pindala 6388m²

Asukoht Maapealne

Moodustusviis Digitud

Täpsusklass 4

Seisund Mustand

Ruumikuju piir Valitseja piir

Asub katastriüksustel:

Võru maakond, Setomaa vald, Verhulitsa küla, Võsu (93401:005:0277)

Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad

Valitseja liik Valitseja kood

Juriidiline isik 70000562

Ruumianalüüs üksusele 93401:005:0277

Katastri andmed

Täisaadress Võru maakond, Setomaa vald, Verhulitsa küla, Võsu

Kinnistu number 648038

Kogupindala -

Omandivorm Eraomand

Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%

Kattuvuse pindala

Ligikaudne suurus 6388m²

Kaitseministeeriumi valitsemisele kinnisasja üleandmine

Austatud Hanno Pevkur

Pöördusite Kliimaministeeriumi poole kirjaga, kus taotletakse riigikaitseliste ülesannete

täitmiseks Kaitseministeeriumi valitsemisele Kliimaministeeriumi (volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus) valitsemisel olev kinnisasi, mis on osutunud sobilikuks Nursipalu

harjutusväljal paikneva eramaa vahetusmaaks. Taotluses soovitakse vastavalt kirjale lisatud

plaanile jagada Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Ängelma külas asuv Vihterpalu metskond

184 kinnisasi (registriosa nr 14359002, katastritunnus 56201:002:0472, pindala 41891 m2,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisavararegistri kood KV41815).

RMK on nõus Vihterpalu metskond 184 kinnisasjal maakorraldustoimingute läbiviimisega ning

seejärel vastavalt taotlusele moodustatud kinnisasja üleandmisega Kaitseministeeriumile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karl Mänd

Juhataja

Teadmiseks: Kliimaministeerium ([email protected])

Eleri Laidma

5304 7558 [email protected]

Hanno Pevkur

minister

Kaitseministeerium

[email protected]

Teie 17.02.2026 nr 12-7/26/15

Meie digitaalallkirja kuupäev nr 3-1.1/

2026/1057

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Kaitseministeeriumi valitsemisele kinnistute üleandmine

Austatud Hanno Pevkur

Pöördusite Kliimaministeeriumi poole kirjaga, kus taotletakse riigivaraseaduse § 11 lõike 2 alusel

riigikaitseliste ülesannete täitmisega seoses Kaitseministeeriumi valitsemisele alljärgnevad

Kliimaministeeriumi valitsemisel (volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus) olevad

kinnistud, mis on osutunud sobilikuks Nursipalu harjutusväljal paiknevate eramaade vahetusmaaks:

1. Valga maakond Otepää vald Neeruti küla Aakre metskond 20 (katastritunnus 55701:001:1525,

registriosa nr 14703750, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvararegistri kood KV12525).

Maaüksuse jagamise ulatus on näidatud taotluse lisas 1 toodud plaanil.

2. Tartu maakond Kambja vald Ivaste küla Elva metskond 14 (katastritunnus 28201:009:0453,

registriosa nr 2665850, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvararegistri kood KV4042).

Maaüksuse jagamise ulatus on näidatud taotluse lisas 2 toodud plaanil. Alale jäävad teelõigud

mõõdistatakse eraldiseisvateks katastriüksusteks ning need jäävad Kliimaministeeriumi valitsemisele.

RMK on nõus Aakre metskond 20 ja Elva metskond 14 kinnistutel maakorraldustoimingute

läbiviimisega ning seejärel moodustatavate uute metsakinnistute üleandmisega Kaitseministeeriumile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karl Mänd

Juhataja

Teadmiseks: Kliimaministeerium ([email protected])

Eleri Laidma

5304 7558 [email protected]

Hanno Pevkur

minister

Kaitseministeerium

[email protected]

Teie 25.11.2025 nr 12-7/25/67

Meie digitaalallkirja kuupäev nr 3-1.1/

2025/7936

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Kaitseministeeriumi valitsemisele kinnistu üleandmine

Austatud Hanno Pevkur

Pöördusite Kliimaministeeriumi poole taotlusega, milles soovitakse riigikaitseliste ülesannete

täitmiseks Kaitseministeeriumi valitsemisele Kliimaministeeriumi (volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus, RMK) valitsemisel olevat kinnistut, mis on osutunud sobilikuks Nursipalu

harjutusväljal paikneva eramaa vahetusmaaks.

Taotluse kohaselt soovitakse Võru maakonnas Võru vallas Juba külas asuva Võru metskond 66

(katastritunnus 91701:001:2901, pindala 693238 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi

kinnisvararegistri kood KV11028, kinnistu registriosa nr 12142550) kinnistu jagamist ulatuses,

mis on näidatud lisas esitatud plaanil ning jagamise tulemusena moodustatava uue kinnistu

üleandmist.

RMK on nõus Võru metskond 66 kinnistu jagamisega vastavalt esitatud plaanile ning seejärel

taotluse kohaselt moodustatud uue kinnistu üleandmisega Kaitseministeeriumile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karl Mänd

RMK kinnisvaraosakonna juhataja

Teadmiseks: Kliimaministeerium ([email protected])

Eleri Laidma

5304 7558 [email protected]

Hanno Pevkur

minister

Kaitseministeerium

[email protected]

Teie 14.05.2026 nr 12-7/26/31

Meie digitaalallkirja kuupäev nr 3-1.1/

2026/3093

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Outlook

FW: OÜ Tava Mets vahetus PPA-ga

From Siim Vahtrus | Ellex <[email protected]> Date Thu 7/9/2026 5:35 PM To Siim Vahtrus | Ellex <[email protected]>

Tere! Oleme olnud infovahetuses Kliimaministeeriumi ja RMK-ga, et leida ja pakkuda Teile välja sobivaid maaüksuseid maade vahetuseks Politsei- ja Piirivalveameti (Siseministeeriumi) poolt omandatavate äralõigete vastu. Tänaseks on meieni jõudnud RMK seisukoht, mille kohaselt on võimalik Teile vahetusmaana pakkuda maad järgmistest kinnisasjadest:

Orava metskond 167 (93401:001:0215), volitatud asutus RMK; Kraavikalda (46001:001:0434), volitatud asutus MaRu; Musta (93401:001:0735), volitatud asutus MaRu.

RMK poolt koostatud pakkumuse aluseks on olnud RMK ja MaRu maaportfellis olevate kinnisasjade analüüs, mis on lähtunud sellest, et tegemist oleks sarnase turupiirkonnaga. Samuti on vaadatud seda, millised maatükid (nii RMK kui ka MaRu omad) võiksid sobituda Teie kui maaomaniku olemasolevate maaüksustega samas piirkonnas. Eeltoodut silmas pidavalt palume meile anda esimesel võimalusel teada, kas mõni pakutud kinnisasjadest võiks Teile huvi pakkuda. Teie vastust ootame esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 09.04.2026. Elva metskond 14 puutuvalt saame jätkuvalt kinnitada RMK seisukohta (seisukoht on RMK poolt antud ühe teise kinnisasja omandamise menetluse käigus), mille kohaselt nad ei nõustu jagama Kambja vallas Elva metskond 14 kinnistut. Põhjenduseks on RMK toonud: suurte metsamassiivide tükeldamine halvendaks oluliselt riigimetsa majandamise efektiivsust ning seaks ohtu tehtud investeeringute tasuvuse. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Thursday, March 12, 2026 8:49 PM To: Merle Tikk <[email protected]> Subject: RE: Pakkumus TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 1/11

Tere Vastuseks Teie kirjale anname teada, et oleme jätkuvalt huvitatud riigi poolt omandatavate äralõigete vahetamisest riigi omandis oleva meile sobiliku kinnisasja vastu. Oleme leidnud riigile kuuluvate kinnisasjade hulgast sobilike parameetritega vahetusmaa ning Tava Mets OÜ teeb käesolevaga ettepaneku vahetada Tava Mets OÜ kuuluvatest kinnisasjadest tehtavad äralõiked (73201:001:2072 ja 73201:001:2074) aadressil Kõrtsi, Vana- Otepää küla, Otepää vald, Valga maakond asuva kinnisasjaga (reg osa nr 15488350, katastritunnusega 63602:001:1800). Antud kinnistu vastab meie hinnangul RMK kirjas toodud erandile “Erandina oleme valmis kaaluma väikeste lahusmaatükkide võõrandamist, kui nende loovutamine ei vähenda metsamajandamise tõhusust” P.S. Teie 18.02.2026 kirjas on toodud väljavõte RMK kirjast Siseministeeriumile ja PPA-le, kus RMK ei nõustu vahetusmaa moodustamiseks Elva metskond 14 maatüki jagamisega. Teie kirjas esitatu kohaselt ei ole tegemist RMK poolt antud vastusega meie 17.09.2025 päringule, vaid kolmanda isikuga seotud kinnisasja omandamise menetluses antud RMK seisukohaga. Teadmata, millisel viisil oli nimetatud menetluses vahetusmaa moodustamiseks Elva metskond 14 jagamise ettepanek esitatud, ei saa meie hinnangul olla veendumust, et Teie kirjas esitatud RMK seisukoht oleks Tava Mets OÜ poolt 17.09.2025 kirjas tehtud Elva metskond 14 maaüksusest vahetusmaa moodustamise ettepanekule üks-üheselt ülekantav. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Tere! Oleme 18.02.26 saatnud Teile kirja, millele vastus ei ole kahjuks meieni jõudnud. Eeltoodust lähtuvalt palume siiski jätkuvalt anda teada Teie seisukohast seonduvalt menetlusega jätkamisega. Ka soovime täpsustada: tingimusel, kus soovite jätkata maade vahetuse protsessiga, siis kas olete omalt poolt mõne Teile sobiva vahetusmaa leidnud (riigi maareserv)? Meie, suheldes Maa- ja Ruumiametiga, saaksime võimaliku vahetusmaana välja pakkuda Põlva maakonnas Kanepi vallas Karilatsi külas asuvat Hingopalo kinnisasja (katastritunnus 28401:001:0267, pindala 1,37 ha). Palun andke teada, kas Teil võiks selle maatüki vastu huvi olla. Jääme ootama Teie poolset tagasisidet kinnisasja menetluses jätkamise viisi ning maade vahetuse korral võimalike sobilike vahetusmaade osas tähtajaga 13.03.2026. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] Tere! Vastavalt varasemale e-kirja ja telefonivestlusele olete palunud täpsustada võimalusi maade vahetuseks RMK- le kuuluva Elva metskond 14 KÜ-st tehtava äralõike vastu.

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 2/11

17.02.2026 on RMK on andnud Siseministeeriumile ja PPA-le seisukoha seonduvalt Kambja vallas Elva metskond 14 (28201:009:0453) asuva KÜ tükeldamisega. Kuivõrd eelnimetatud seisukoht puudutab üht teist kinnisasja omandamise menetlust, ei ole PPA-l võimalik edastatud kirja Teiega tervikuna jagada – saame edastada väljavõtte. Väljavõte RMK 17.02.2026 edastatud kirjast nr 3-1.1/2026/1017 Siseministeeriumile: Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) ei nõustu Setomaa vallas asuvate xxxxx kinnistute asendamiseks jagama Kambja vallas Elva metskond 14 (28201:009:0453 kinnistut. Sobiva asendusmaa leidmiseks soovitame vaadata riigi maareservi, mida haldab Maa- ja Ruumiamet. RMK ülesanne on hoida ja kasvatada Eesti metsa ning elurikkust. Meie eesmärk on säilitada majandusmetsa põhimaht, et tagada riigile tulu, metsa uuendamine ja luua ühiskonnale lisaväärtust. Seetõttu me üldjuhul aktiivses kasutuses majandusmetsa ei võõranda. Erandina oleme valmis kaaluma väikeste lahusmaatükkide võõrandamist, kui nende loovutamine ei vähenda metsamajandamise tõhusust. Asendusmaade puhul on meie jaoks oluline, et vahetatavad kinnistud oleksid samaväärsed ning vastaksid KAHOS-e nõudele, et need asuvad samas turupiirkonnas. Elva metskond 14 on suur metsamassiiv, mille tükeldamine halvendaks oluliselt metsa majandamise efektiivsust ja seaks ohtu tehtud investeeringute tasuvuse. Seetõttu ei nõustu RMK uute äralõigetega antud kinnistust. Eeltoodut arvesse võttes palume Teil anda teada, milline on Teie seisukoht menetlusega jätkamise osas. Tingimusel, kus soovite jätkata võimaliku vahetusmaa otsimisega, palume Teil vaadata ringi sobiva asendusmaa leidmiseks riigi maareservis olevate maade osas, mida haldab Maa- ja Ruumiamet. Sobiva kinnistu leidmisel, palume PPA-d sellest teavitada. Tingimusel, kus loobute maade vahetusest ning olete nõus riigi poolt äralõigete omandamisega kokkuleppe teel, palume samuti sellest PPA-d teavitada. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Info TavaMets <[email protected]> Sent: Tuesday, January 13, 2026 8:41 AM To: Merle Tikk <[email protected]> Subject: Vs: Pakkumus TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere, meie varasemas kirjavahetuses arutletu põhjal jõudsime ühiselt seisukohale, et kinnisasjade vahetamise osas peetavate läbirääkimiste jätkamiseks on otstarbekas ja mõistlik vaheetapina selgitada välja OÜ Tava Mets kuuluvatest kinnisasjadest planeeritavate äralõigete väärtused. 03.01.2026 edastasite digitaalselt allkirjastatud dokumendi “Pakkumus kinnisasja omandamise menetluses” (kiri nr 1.14-2.4/1835-7), millele on lisatud ka Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ poolt koostatud eksperthinnangud nr 1469-25 ja 1470-25. Soovime teada, kas Teie 03.01.2026 kirjale nr 1.14-2.4/1835-7 lisatud eksperthinnangutes esitatud tasudest lähtuvalt saame kinnisasjade vahetamise läbirääkimistega jätkata ning selgitada välja meie 17.09.2025 kirjas nimetatud katastriüksuse 28201:009:0453 idaosas Krüüdneri-Lutike teest (2820148) lõuna poolt asuvast maa-alast võimaliku vahetusmaa* moodustamise võimalikkuse?

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 3/11

* arvestades mh meie 17.09.2025 kirjas esitatut: [...] võttes seejuures arvesse KAHOS §24 lg 4 kohast 30% väärtuste erinevust, mille hüvitab omanik riigile kuuluva kinnisasja omandamise eest [...] Lisa: meie 17.09.2025 kirja manusena lisatud võimaliku vahetusmaa skemaatiline joonis Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Saatja: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Saatmisaeg: laupäev, 3. jaanuar 2026 12:22 Adressaat: Info TavaMets <[email protected]> Teema: Pakkumus Tere! Saadame Teile digiallkirjastatud dokumendi "Pakkumus kinnisasja omandamise menetluses", mis on registreeritud Politsei- ja Piirivalveameti dokumendiregistris 03.01.2026 numbriga 1.14-2.4/1835-7. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks vajaliku tarkvara ja tehnilise toe leiate ID-abikeskuse lehelt. Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139 15060 Tallinn [email protected] www.politsei.ee Tere! Meie 29.10.2025.a telefonivestluse jätkuks saan kinnitada, et Politsei- ja Piirivalveamet on tellinud Lahe Kinnisvara OÜ-lt hindamistöö Teile kuuluvatest kinnisasjadest äralõigete omandamiseks. Kuigi olete meile andnud teada oma soovist kinnisasjade vahetamiseks (mitte müügiks), ei ole kokkuleppe saavutamine erinevatel asjaoludel paraku õnnestunud. Eeltoodut silmas pidavalt, et tuvastada Teile kuuluvastest kinnisasjadest planeeritavate äralõigete väärtused, oleme koostöös Siseministeeriumiga pidanud mõistlikuks vaheetapina eksperthinnangu tellimist, mis toetaks võimaliku sobiliku asendusmaa leidmist ning kokkuleppe saavutamisel maade vahetuse läbi tehinguni jõudmist. Kirjeldatule on oma tagasisides Siseministeeriumile viidanud ka Maa- ja Ruumiamet. Võtame Teiega uuesti ühendust niipea kui eksperthinnang on valminud ning loodud on vajalik teadmus läbirääkimistega jätkamiseks. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Wednesday, September 17, 2025 5:10 PM

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 4/11

To: Merle Tikk <[email protected]> Subject: RE: Teade TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere Vastuseks Teie 15.09.2025 kirjale kinnitame siinkohal veelkord, et oleme nõus ja selgelt huvitatud katastriüksustest 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 Teile vajalike äralõigete omandamismenetluse läbiviimisega kokkuleppel. Võttes arvesse, et OÜ Tava Mets tegevusalaks on metsavarumine (EMTAK 02201), oleme eelkõige huvitatud riigile vajalike äralõigete vahetamisest Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) §24 “Kinnisasja vahetamine” lõike 3 p.1 sätestatud kriteeriumi kohaselt samasuguse sihtotstarbega maaüksuse vastu. Palume siinkohal kaaluda võimalust moodustada vahetatavate äralõigete vahetusmaaks katastriüksuse 28201:009:0453 idaosas Krüüdneri-Lutike teest (2820148) lõuna poolt asuvast maa-alast moodustatavat Teie poolt omandatavate äralõigete väärtusele (võttes seejuures arvesse KAHOS §24 lg 4 kohast 30% väärtuste erinevust, mille hüvitab omanik riigile kuuluva kinnisasja omandamise eest) vastava pindalaga maaüksust (vt kirjale lisatud vahetusmaa asukohta täpsustav skemaatiline joonis). Eelnimetatud Elva metskond 14 katastriüksus on 28201:009:0453 (sh perspektiivne moodustatav vahetusmaa maaüksus) on omandatavate äralõigetega sama sihtotstarbega ning asub vahetatavate maadega Maa- ja Ruumiameti poolt 2022 maa korralisel hindamisel määratletud sarnases, madalaima väärtustasemega 8. asukohaklassis. Kokkuvõtteks: eeltoodut arvesse võttes palume Teil kaaluda võimalust pärast omandatavate äralõigete hindamistööde teostamist kujundada vastavalt äralõigete hindamistulemusele seisukoht katastriüksusest 28201:009:0453 äralõigete väärtusele vastava (sh +30% väärtusest, mille hüvitab äralõigete võõrandaja/vahetusmaa saaja) asendusmaa katastriüksuse moodustamist eelkirjeldatud asukohas ja meile kuuluvate kinnisasjade äralõigete omandamist vahetamise teel. Ootame teie vastust. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Tere! Oleme Teie kirja kätte saanud ja saanud 12.09.2025 seisuga ka Maa- ja Ruumiametist vastuse. Vabandame, et ministeeriumite ja ametite vaheline teabevahetus on võtnud oodatust kauem aega. Toetudes Maa- ja Ruumiameti vastusele, mis toetub Eesti Geoloogiateenistuse hinnangule, anname teada, et Kruusamaa katastriüksuse osa eraomandisse võõrandamine, mis ei kattu maardlaga, ei ole lubatav. Eesti Geoloogiateenistuse hinnangu kohaselt tuleb Kruusamaa katastriüksuse maardlaga mitte kaetud osa säilitada riigi omandina. Maardla vahetult ümbritseva ala võõrandamine halvendaks maavara kaevandamisväärtusena säilitamise ja maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, mistõttu ei saa seda lubada (MaaPS § 14 lg 2 p 1 ). Võttes arvesse eeltoodut ning piiritaristu väljaehitusega seotud lepingutest tulenevaid vajadusi, soovime jätkuvalt saavutada Teiega kokkuleppe omandamaks Teile kuuluvatest

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 5/11

katastriüksustest nr 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 äralõiked kogupindalaga ~19 256 m². Palume Teil avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või keeldumine kokkuleppel kinnisasja omandamise menetluse läbiviimiseks hiljemalt 22.09.2025.a. Lisaks anname teada, et Politsei- ja Piirivalveamet on käesolevaks hetkeks algatanud eelnimetatud katastriüksustest KAHOS alusel äralõigete omandamiseks vajalikud maamõõdutööd ning on planeerimas hindamistööde tellimist, mille tulemusel valmiv ekspertarvamus on aluseks pakkumuse esitamisel. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Saturday, September 13, 2025 2:09 PM To: Merle Tikk <[email protected]> Subject: RE: Teade TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere Ksa saite minu kirja kätte ja mis aja jooksul on teil plaanis vastata? Lugupidamisega Valdo Hermann OÃœ Tava Mets +372 5137887 [email protected] From: Valdo Hermann Sent: 14 August 2025 17:37 To: Merle Tikk <[email protected]> Subject: RE: Teade Tere, vastuseks Teie 07.08.2025 kirjale: Vabandame meie poolt varasemalt esitatud võimaliku vahetusmaa paiknemise sisulise kirjelduse osas tekkinud ebaselguse pärast - oleme teadlikud, et vahetusmaaks soovitud riigile kuuluva Kruusamaa kinnisasjast (58202:003:0003) valdav osa on Neeruti maardla (MRD0000350) maa-ala. Soovitud vahetusmaa puhul peame silmas maardla maa-alast väljajäävat, maaüksuse edelanurgast (Maaritsa-Otepää tee ja Alliku-Neeruti karjääri tee ristmikuga külgnev osa) maakorralduse käigus moodustatavat vahetatavate kinnisasjade väärtusega korreleeruva väärtusega maaüksust. Võimaliku vahetustoimingu käigus on vahetatavate kinnisasjade summaarse väärtuse põhjal võimalik maakorraldustoimingutega moodustada vahetusmaa ühikhinnale tuginedes eelnimetatud summaarsele väärtusele vastava pindalaga vahetusmaa katastriüksus.

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 6/11

Eelkirjeldatud viisil moodustatava maaüksuse edasine sihtotstarbekohane majandamine oleks tulevikus kohalikult teelt (Alliku-Neeruti karjääri tee, nr 5820015) juurdepääsuvõimalust arvestades meie hinnangul ka võimalikult otstarbekas. Nii vahetatavad katastriüksused ja võimalik vahetusmaa on sarnaselt 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused, mis vastab meie hinnangul Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) §24 “Kinnisasja vahetamine” lõike 3 p.1 sätestatud kriteeriumile, mille kohaselt vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega maaüksusi. Samuti on meie hinnangul täidetud ka samas (KAHOS § 24 lg 3 punktis 2) nimetatud kriteerium, mille kohaselt vahetatakse sarnases turupiirkonnas paiknevaid kinnisasju: maatulundusmaa (sh nii metsamaa kui haritava maa) puhul on meie hinnangul turgu (müük, rent) iseloomustavate parameetrite põhjal Lõuna-Eesti KAHOS mõistes käsitletav ühe turupiirkonnana, millele osundab ka Maa- ja Ruumiameti poolt 2022 maa korralisel hindamisel kasutatavates alusandmetes määratletud asukohaklassid – nii vahetatavad katastriüksused, kui ka meie poolt ette pandud võimalik vahetusmaa on üksteisega sarnases, madalaima väärtustasemega asukohaklassides – vastavalt 7 ja 8 asukohaklass. Kokkuvõteks: palume Teil ülaltoodud võimaliku vahetusmaa täpsustatud paiknemist ja kõike eeltoodut arvesse võttes kaaluda veelkord võimalust meile kuuluvate kinnisasjade vahetamiseks meie poolt ette pandud viisil. Teie vastust ootama jäädes, Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] From: Merle Tikk <[email protected]> Sent: 07 August 2025 13:55 To: Valdo Hermann <[email protected]> Subject: RE: Teade Tere! Vabandame vastuse viibimise pärast, mis on põhjustatud maade vahetuse võimalusse puudutavate asjaolude väljaselgitamisega mitme ministeeriumi osalusel. Anname teada, et Siseministeerium on koostöös Maa- ja Ruumiametiga hinnanud Teie poolt soovitud maade vahetust – vahetada Siseministeeriumi poolt omandatavad äralõiked Teile kuuluvatest kinnisasjadest 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 kogupindalaga ~19 256 m2 maa-ala vastu riigile kuuluvas Kruusamaa kinnisasjas (58202:003:0003). Kahjuks peame teatama, et Maa- ja Ruumiamet ei näe võimalust Teie poolt soovitud maade vahetuseks, kuivõrd Kruusamaa kinnisasja puhul on tegemist kruusamaardla alaga, millest kinnisasju eraomandisse ei võõrandata. Ka on Maa- ja Ruumiamet seisukohal, et kuivõrd riigil on Teile kuuluvate kinnisasjadega samas asukohas hetkel maareservi, siis ei ole põhjendatud vahetusmaa pakkumine Otepääl. Vahetamise mõte seisneb maa kaotuse hüvitamises ja kui kinnisasi asub just selles piirkonnas, siis on õiglane asendada ka samas asukohas. Juhime Teie tähelepanu: Tingimusel, kus soovite kinnisasja omandamise menetluses liikuda edasi just maade vahetuse võimalust kasutades, ei ole Teile kuuluvad kinnisasjad ja nende planeeritavad äralõiked 100% metsaga kaetud, samas kui riigimaadel see valdavalt nii on

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 7/11

(raieid ei ole teostatud). On reaalne olukord, kus maade vahetamine kaotab mõtte kuivõrd ca 2 ha riigi poolt omandatava maa vastu saaks riik pakkuda mitu korda väiksemat maatükki. Eeltoodut silmas pidavalt jääb Politsei- ja Piirivalveamet oma varasemate seisukohtade juurde, mille kohaselt soovime omandada Teile kuuluvatest katastriüksustest nr 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 äralõiked kogupindalaga ~19 256 m², mis on vajalikud riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu ja teenindusrajatise ehitamiseks. Palume Teil avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või keeldumine kinnisasja omandamise menetluse läbiviimiseks. Allkirjastatud nõusolek või keeldumine palume tagastada digiallkirjastatult hiljemalt 14.07.2025.a aadressil [email protected]. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] Saatja: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 17. juuni 2025 11:02 Adressaat: Valdo Hermann <[email protected]> Teema: Teade Tere Saadame Teile digiallkirjastatud dokumendi "Vastus esitatud ettepanekule", mis on registreeritud 17.06.2025 numbriga 1.14-2.4/1835-4. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav veebiaadressilt: https://www.id.ee/artikkel/paigalda-id-tarkvara/. Kui vajate tehnilist tuge digiallkirjastatud dokumendi avamiseks, leiate abi veebiaadressilt: https://www.id.ee/id-abikeskus/. Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139 15060 TALLINN e-post: [email protected] www.politsei.ee Tere! Vabandame vastuse viibimise pärast, mis on põhjustatud maade vahetuse võimalusse puudutavate asjaolude väljaselgitamisega mitme ministeeriumi osalusel. Anname teada, et Siseministeerium on koostöös Maa- ja Ruumiametiga hinnanud Teie poolt soovitud maade vahetust – vahetada Siseministeeriumi poolt omandatavad äralõiked Teile kuuluvatest kinnisasjadest 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 kogupindalaga ~19 256 m2 maa-ala vastu riigile kuuluvas Kruusamaa kinnisasjas (58202:003:0003). Kahjuks peame teatama, et Maa- ja Ruumiamet ei näe võimalust Teie poolt soovitud maade vahetuseks, kuivõrd Kruusamaa kinnisasja puhul on tegemist kruusamaardla alaga, millest kinnisasju eraomandisse ei võõrandata. Ka on Maa- ja Ruumiamet seisukohal, et kuivõrd riigil on Teile kuuluvate kinnisasjadega samas asukohas hetkel maareservi, siis ei ole põhjendatud vahetusmaa pakkumine Otepääl. Vahetamise mõte seisneb maa kaotuse hüvitamises ja kui kinnisasi asub just selles piirkonnas, siis on õiglane asendada ka samas asukohas.

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 8/11

Juhime Teie tähelepanu: Tingimusel, kus soovite kinnisasja omandamise menetluses liikuda edasi just maade vahetuse võimalust kasutades, ei ole Teile kuuluvad kinnisasjad ja nende planeeritavad äralõiked 100% metsaga kaetud, samas kui riigimaadel see valdavalt nii on (raieid ei ole teostatud). On reaalne olukord, kus maade vahetamine kaotab mõtte kuivõrd ca 2 ha riigi poolt omandatava maa vastu saaks riik pakkuda mitu korda väiksemat maatükki. Eeltoodut silmas pidavalt jääb Politsei- ja Piirivalveamet oma varasemate seisukohtade juurde, mille kohaselt soovime omandada Teile kuuluvatest katastriüksustest nr 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 äralõiked kogupindalaga ~19 256 m², mis on vajalikud riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu ja teenindusrajatise ehitamiseks. Palume Teil avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või keeldumine kinnisasja omandamise menetluse läbiviimiseks. Allkirjastatud nõusolek või keeldumine palume tagastada digiallkirjastatult hiljemalt 14.07.2025.a aadressil [email protected]. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Monday, June 30, 2025 10:59 AM To: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Cc: Merle Tikk <[email protected]> Subject: Vs: Teade TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere Saadan meiepoolse vastuse teie kirjale nr. 17.06.2025 nr 1.14-2.4/1835-4. OÜ Tava Mets on nõus maade vahetamise teel (vastavalt KAHOS seadusele) võõrandama Võsu kinnistu koosseisu kuuluvatest katastriüksustest nr 93401:005:0277 ja 93401:005:0278 äralõiked kogupindalaga ~19 256 m² vastavalt teie poolt esitatud plaanile. Vahetusmaad soovime saada riigile kuuluvast katastrist nr. 58202:003:0003. Peale hindamiste koostamist saame kokku leppida vahetusmaa täpsed piirid ja suuruse. Lisan manusesse ortofoto kus on näha vahetusmaa umbkaudne asukohasoov. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Saatja: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 17. juuni 2025 11:02 Adressaat: Valdo Hermann <[email protected]> Teema: Teade

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHwA… 9/11

Tere Saadame Teile digiallkirjastatud dokumendi "Vastus esitatud ettepanekule", mis on registreeritud 17.06.2025 numbriga 1.14-2.4/1835-4. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav veebiaadressilt: https://www.id.ee/artikkel/paigalda-id-tarkvara/. Kui vajate tehnilist tuge digiallkirjastatud dokumendi avamiseks, leiate abi veebiaadressilt: https://www.id.ee/id-abikeskus/. Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139 15060 TALLINN e-post: [email protected] www.politsei.ee Tere! Oleme Teie kirja kätte saanud ning võtame Teiega hiljemalt 02.06 ühendust. Kaalume selleks ajaks Teie poolt esitatud ettepanekut ning kujundame seisukohad äralõike omandamises edasi liikumiseks. Lugupidamisega, Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht piirihaldusbüroo Politsei- ja Piirivalveamet Mob: (+ 372) 5323 1003 e-post: [email protected] From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Thursday, May 29, 2025 10:55 AM To: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Cc: Merle Tikk <[email protected]>; Eve Kalmus <[email protected]> Subject: Vs: Teade TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere Kuna ei ole teiega saanud kontakti telefoni teel, ega ka e-posti teel, siis saadan uuesti meie vastuse. Soovime pidada läbirääkimisi. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Saatja: Valdo Hermann Saatmisaeg: teisipäev, 6. mai 2025 09:50

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHw… 10/11

Adressaat: Merle Tikk <[email protected]> Teema: Vs: Teade Tere Telefonivestluse jätkuks saadan OÜ Tava Mets ettepaneku. Kuna Võsu kinnistu mõlemast katastriüksusest soovib riik juba teist korda maad omandada ja sellel korral on soov tunduvalt suurem kui esimesel korral, siis teeme ettepaneku, vastavalt KAHOS seadusele, võõrandada riigile mõlemad ( 93401:005:0278 ja 93401:005:0277) katastriüksused kogu ulatuses. Lisaks asub kinnistu riigipiiri nurgas ja strateegiliselt oleks riigil mõistlik omada seal suuremat ala. Tõenäoliselt soovime kinnitu vahetada. Ootan teiepoolset tagasisidet. Lisan manusesse ka oma volikirja. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Saatja: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]> Saatmisaeg: pühapäev, 4. mai 2025 22:26 Adressaat: Info TavaMets <[email protected]> Teema: Teade Tere Saadame Teile digiallkirjastatud dokumendi "Teavitus kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamisest", mis on registreeritud 04.05.2025 numbriga 1.14- 2.4/1836-1. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav veebiaadressilt: https://www.id.ee/artikkel/paigalda-id-tarkvara/. Kui vajate tehnilist tuge digiallkirjastatud dokumendi avamiseks, leiate abi veebiaadressilt: https://www.id.ee/id-abikeskus/. Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139 15060 TALLINN e-post: [email protected] www.politsei.ee

09/07/2026, 17:36 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AuFsS0199skOjRszdoh%2FFowACvM5KHw… 11/11

1

Merle Tikk Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt. 139, 15060 Tallinn

09.04.2026 [email protected]

ETTEPANEKUD VÕSU KINNISTUTE OMANDAMISE KOKKULEPPEKS

1. KOKKUVÕTE

1. Advokaadibüroo Sorainen klient on OÜ Tava Mets. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teavitas 04.05.2025 OÜ-d Tava Mets kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamisest, mille eesmärgiks oli piiri valvamiseks vajaliku piiritaristu rajamine Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele ajutisele kontrolljoonele kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõike 1 punktide 17 ja 18 alusel. OÜ Tava Mets on nõustunud Võsu kinnistute võõrandamisega riigile vahetusmaade vastu, kuid pooled ei ole seni kokkuleppe sõlmimiseni jõudnud, vaatamata asjaolule, et OÜ Tava Mets on võimalike äralõigete jaoks pakkunud välja kolm kinnistut1.

2. Kokkuvõttes palume hinnata võimalust omandada Võsu kinnistute äralõiked vahetamise teel ning moodustada vahetusmaa käesolevas kirjas kirjeldatud kinnistute baasil. Esimese eelistusena palume kaaluda uuesti Elva metskond 14 kinnistut.

3. Kinnistud vastavad KAHOS §-s 24 sätestatud kriteeriumidele, sh paiknevad samas turupiirkonnas ning on sihtotstarbelt võrreldavad. PPA ei ole seni esitanud ühtegi argumenti ega faktilist väidet, mis viitaks vastupidisele või seaks nende sobivuse kahtluse alla. KAHOS süsteemne tõlgendus näitab, et omandamine vahetamise teel on riigi jaoks eelisjärjekorras kasutatav meede just seetõttu, et see võimaldab saavutada avaliku huvi eesmärke kõige leebemal viisil, kahjustamata maaomaniku õigusi ebaproportsionaalselt.

4. Varasem praktika kinnitab sama. Korduvalt on loetud sobivateks maaomanike poolt pakutud vahetusmaad, eeldusel et need vastavad KAHOS §-s 24 toodud nõuetele. Käesoleval juhul ei ole OÜ-le Tava Mets esitatud sisulist ega õiguslikult pädevat põhjendust, miks mitte ükski pakutud kinnistu äralõige ei kvalifitseeru vahetusmaaks. Põhjendamiskohustuse täitmine ei ole pelgalt hea halduse tava küsimus, vaid tuleneb otseselt HMS §-st 56 ning aitab ennetada ebaproportsionaalseid sekkumisi omandiõigusesse.

5. OÜ Tava Mets eesmärk on saavutada õiguspärane ja mõistlik kokkulepe. Seetõttu oleme jätkuvalt valmis kaaluma ka alternatiivseid ettepanekuid, eeldusel et need on sisuliselt võrreldavad ning ei halvenda ebamõistlikul määral ettevõtte positsiooni. Vahetusmaa pakkumise realistlikkus eeldab aga minimaalselt kahte elementi:

- tasane maapind ning osaline metsamaa olemasolu, mis tagab majandusliku funktsionaalsuse;

- tagatud juurdepääs avalikult teelt, analoogiliselt Võsu kinnistutele, mis on ka KAHOS eesmärke arvestades elementaarne.

6. Alljärgnevalt anname üksikasjalikuma selgituse, tuues välja nii õiguslikud kui ka faktilised argumendid:

1 Kruusamaa kinnistu (58202:003:0003); Elva metskond 14 (28201:009:0453); Kõrtsi, Vana-Otepää küla (63602:001:1800).

2

2. PEAMISED ASJAOLUD

7. 04.05.2025 teavitas PPA kirjaga nr 1.14-2.4/1836-1 OÜ-d Tava Mets kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamisest, millega soovitakse omandada Võsu kinnistu nr 648038 koosseisu kuuluva katastriüksuse 93401:005:0277 servaalast äralõige pindalaga ligikaudu 6388 m2. Pärast edasist kirjavahetust lisandus sellele ka OÜ-le Tava Mets kuuluva katastriüksuse 93401:005:0278 äralõige. Kokku ulatub omandatav maa pindalaga ligikaudu 19 256 m².

8. OÜ Tava Mets on 30.06.2025 kinnitanud nõusolekut riigi poolt äralõigete omandamiseks, kuid soovib seda teha kinnistute vahetamise teel vastavalt KAHOS §-le 24. PPA on selle lahendusega põhimõtteliselt nõustunud.

9. PPA on teostanud ka Võsu kinnistustest äralõigete moodustamise ning alates 03.10.2025 on riigi poolt omandatavateks katastriüksusteks 73201:001:2072 ja 73201:001:2074, mõlemad sihtotstarbega riigikaitsemaa 100% (maakorraldustoimingute eelselt maatulundusmaa 100%).

10. OÜ Tava Mets on teinud kirjadega 30.06.2025, 17.09.2025 ja 12.03.2026 ettepaneku vahetada riigi poolt omandatavad kinnisasjad äralõike vastu ühest järgnevast riigiomandisse kuuluvast kinnistust:

- Kruusamaa kinnistu (58202:003:0003);

- Elva metskond 14 (28201:009:0453);

- Kõrtsi, Vana-Otepää küla (63602:001:1800).

3. OÜ TAVA METS PAKUTUD VAHETUSMAAD SOBIVAD

11. Käesoleval juhul on pooled leppinud kokku eramaa omandamises selliselt, et kinnisasi vahetatakse. Kinnisasjade vahetamiseks seab KAHOS § 24 lõige 3 kaks kriteeriumi:

11.1. vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega katastriüksusi, kuid erandina võib vahetada erineva sihtotstarbega katastriüksusi, kui vahetusmaa maa-ala üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele;

11.2. vahetatavad kinnisasjad peavad paiknema sarnases turupiirkonnas.

12. Sarnast turupiirkonda KAHOS ei defineeri. Sarnase turupiirkonna all peetakse eelkõige silmas maa korralise hindamise metoodikaga määratud sama või ühe võrra erinevat asukohaklassi sõltumata kaugusest vahetatava maaga.2 Riigi poolt omandatavad Võsu kinnistud kuuluvad 8. asukohaklassi ehk kõige madalama väärtustasemega asukohaklassi. Järelikult võib vahetusmaa kuuluda 7. või 8. asukohaklassi, seejuures kaugus vahetavate maadega ei oma tähtsust.

13. OÜ Tava Mets põhitegevusala on metsavarumine ning äriühingule kuuluvad metsamaad, mille sihtotstarve on maatulundusmaa. Sama sihtotstarbega olid ka Võsu kinnistud, mis on osaliselt kaetud metsamaaga. Lähtuvalt sellest on OÜ Tava Mets huvi saada vastu samaväärsed vahetusmaad, mille sihtotstarve on maatulundusmaa ning mille kõlvikulisest koosseisust moodustab valdava osa metsamaa kõlvik.

14. OÜ Tava Mets on igal juhul nõus ka hüvitama vahetusmaa kinnistu kõrgema väärtuse 30% ulatuses vastavalt KAHOS § 24 lõikele 4. Seega ei ole vahetusmaa kõrgem väärtus võrreldes Võsu kinnistute väärtusega takistuseks OÜ Tava Mets jaoks.

2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kinnisasja omandamise põhimõtted - Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus (06.04.2026).

3

15. KAHOS-e süsteemis on omandajal ehk käesoleval hetkel riigil otsustuspädevus selles osas, milline vahetusmaa pakutakse. Mõistame, et omandaja ei ole kohustatud koheselt aktsepteerima omaniku poolt leitud konkreetset kinnisasja vahetusmaana, kuna vahetusmaa peab olema omandajale kättesaadav (omandaja käsutuses olev või riigi poolt hangitav), vahetusmaa väärtus peab vastama võõrandatava kinnisasja turuväärtusele ning omandaja peab hindama vahetusmaa sobivust lähtuvalt avaliku huvi põhimõtetest ja haldusmenetluse nõuetest.

16. Siiski on Eesti õiguspraktika, riigi halduspraktika ja KAHOS-e mõtte kohaselt omaniku initsiatiiv vahetusmaa leidmisel lubatav ja sageli soovituslik järgmistel alustel:

16.1. haldusmenetluse koostöö põhimõte. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud haldust teostades lähtuma hea halduse põhimõttest ja tegema koostööd isikutega. Omaniku ettepanek konkreetse vahetusmaa kohta on käsitatav taotluse või ettepanekuna, mida haldusorgan peab sisuliselt kaaluma.

16.2. proportsionaalsuse põhimõte (PS § 11, HMS § 3). Kuna kinnisasja omandamine riigi poolt piirab omaniku põhiõigust (PS § 32 omandipõhiõigus), tuleb vähim koormav meede tagada. Kui omanik leiab ise vahetusmaa, mis vastab kõigile nõuetele, on omandajal raske keelduda, kuna see võimaldaks leida isikule kõige sobivama lahenduse.

16.3. lepinguvabaduse põhimõte. Kuna KAHOS-e alusel sõlmitav leping on üldjuhul halduslepingu või tsiviilõigusliku lepingu hübriid, on osapooltel teatud mänguruum tingimuste üle läbirääkimiseks. Omaniku leitud vahetusmaa võib olla läbirääkimiste aluseks.

17. OÜ Tava Mets senise praktika ning teadmiste kohaselt on riigi peamine lähenemine KAHOS-e vahetustehingute puhul just selline, et omanik leiab sobiva maa. Selline praktika kehtib ka metsamaa puhul, kuigi see on valdavalt Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) hallatav. Viitame, et ka näiteks Nursipalu puhul on Kaitseministeeriumil olnud võimalik kokkulepete sõlmimine metsamaa vahetamiseks selliselt, et RMK annab need Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Konkreetne juhtum puudutas Kaitseministeeriumi valitsemisalasse Aakre metskond 120, 211 ja 74, Sangaste metskond 25, Sõmerpalu metskond 10 ja 49, Misso metskond 102, Mustapalu ja Piiska kinnistute üleandmist3.

18. KAHOS-e kohaselt on sundvõõrandamine viimane abinõu. See tähendab, et riigil lasub kohustus eelistada lahendusi, mis riivavad eraomaniku põhiõigusi võimalikult vähe. Vahetusmaa pakkumine ei ole pelgalt tehniline alternatiiv, vaid osa põhiseaduslikust kohustusest tagada omandiõiguse võimalikult väike riive.

3.1. Kruusamaa kinnistu sobivus vahetusmaaks

19. PPA selgitas 07.08.2025 saadetud kirjas, et OÜ Tava Mets poolt pakutud Kruusamaa on kruusamaardla ala ning eraomandisse võõrandamine ei ole võimalik olukorras, kus riigil on maareservi ka OÜ Tava Mets kinnisasjadega samas asukohas. Ühesõnaga, PPA põhjendas keeldumist asjaoluga, et kinnistu asub Otepää vallas, mitte Setomaa vallas.

20. KAHOS § 24 eeltingimuseks on turupiirkond. PPA kirjas ei viidatud, et Otepää ei asu samas turupiirkonnas või selle väärtus ei vasta KAHOS § 24 lõikele 4. Kruusamaa kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning see kuulub 7. asukohaklassi, sobitudes seega Võsu kinnistute sihtotstarbe ja turupiirkonnaga. Seda arvestades ei ole KAHOS kriteeriumite rakendamisel määrav kinnisasja paiknemise asukoht Otepääl.

3 RMK kiri 3-1.1/2024/653 vastavalt Kaitseministeeriumi 28.10.2024 nr 12-7/24/50 kirjale.

4

21. Saame aru, et ühe kaalutlusena toodi ka asjaolu, et kinnistul asub kruusamaardla. OÜ Tava Mets on selgitanud, et vahetusmaaks soovitakse maardla maa-alast väljajäävat osa – täpsemalt maaüksuse edelanurgast (Maaritsa-Otepää tee ja Alliku-Neeruti karjääri tee ristmikuga külgnev osa) maakorralduse käigus moodustatavat vahetatavate kinnisasjade väärtusega korreleeruva väärtusega maaüksust (äralõike joonis lisas 1).

22. Asjaolu, et riigimaale on registreeritud kruusamaardla, ei keela kokkuleppe sõlmimist. Eelkirjeldatud viisil moodustatava maaüksuse edasine sihtotstarbekohane majandamine oleks tulevikus kohalikult teelt (Alliku-Neeruti karjääri tee, nr 5820015) juurdepääsuvõimalust arvestades meie hinnangul ka võimalikult otstarbekas. Leiame, et sellisel viisil katastriüksuse loomine ja kasutamine ei halvendaks maavara kaevandamisväärtusena säilitamist ning juurdepääsu maavarale maapõueseaduse § 14 lõike 2 punkti 1 mõttes. Eelnevalt kokkuvõttes on kinnistu sobiv KAHOS-e alusel kokkuleppe sõlmimiseks.

3.2. Elva metskond 14 kinnistu sobivus vahetusmaaks

23. Lisaks tegi OÜ Tava Mets ettepaneku kaaluda äralõiget ka Elva metskond 14 kinnistust, mille sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ning mis kuulub 8. asukohaklassi. PPA on 18.06.2026 kirjas põhjendanud nimetatud kinnistu mittesobivust tuginedes RMK seisukohale ühes teises menetluses. Tegemist on kolmanda isikuga seotud kinnisasja omandamise menetluses antud RMK seisukohaga ning antud juhul ei ole RMK-le teada ka täpset äralõiget, mida OÜ Tava Mets sooviks vahetusmaaks.

24. Juurdepääs vahetusmaale toimuks läbi Krüüdneri-Lutike (2820148) tee ning äralõige moodustuks metsamaa alale vastavalt joonisele lisas 2. Sellisel viisil katastriüksuse moodustamine vahetusmaaks ei tükeldaks üldiselt Elva metskond 14 metsamassiivi ning ei halvendaks metsamajandamise tõhusust. Eelnevalt kokkuvõttes on kinnistu sobiv KAHOS-e alusel kokkuleppe sõlmimiseks. Selline viis vastaks ka RMK erandile PPA 18.02.2026 edastatud kirjas: „Erandina oleme valmis kaaluma väikeste lahusmaatükkide võõrandamist, kui nende loovutamine ei vähenda metsamajandamise tõhusust”.

25. Vahetusmaa moodustamine nimetatud kinnistust vastaks samuti KAHOS-e kriteeriumitele, kuuludes Võsu kinnistutega samasse turupiirkonda ning olles sama sihtotstarbega. Elva metskond 14 kinnistust on võimalik moodustada äralõige, mis vastab omandatavate Võsu kinnistute väärtusele.

3.3. Kõrtsi, Vana-Otepää küla kinnistu sobivus

26. Kolmanda variandina on OÜ Tava Mets teinud 12.03.2026 kirjaga ettepaneku kaaluda vahetusmaana Vana-Otepää külas Kõrtsi kinnistut, mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning mis kuulub 7. asukohaklassi. PPA ei ole käesoleva hetkeni asunud seisukohale, et Kõrtsi kinnistu ei sobi vahetusmaaks.

27. Kõrtsi kinnistu on samaväärne omandatava Võsu kinnistuga ning vastab KAHOS-e kriteeriumitele. Kinnistule on juurdepääs avalikult teelt ning see külgneb Maaritsa-Otepää teega (18148). Kinnistu on vaid osaliselt kaetud metsaga, mistõttu selle võõrandamine vahetusmaana ei tooks kaasa riigile kuuluvate metsamassiivide tükeldamist ega vähendaks metsamajandamise tõhusust. Selline lahendus oleks kooskõlas ka RMK erandiga, millele viidati PPA 18.02.2026 edastatud kirjas.

4. PPA POOLT PAKUTUD ALTERNATIIVID JA NENDE SOBIMATUS

28. 30.03.2026 kirjas PPA pakkus ka ise välja kolm erinevat kinnistut:

5

- Orava metskond 167 (93401:001:0215), volitatud asutus RMK;

- Kraavikalda (46001:001:0434), volitatud asutus MaRu;

- Musta (93401:001:0735), volitatud asutus MaRu.

29. Kahjuks ei leia OÜ Tava Mets, et antud kinnistutest sobiks ükski vahetusmaaks. Nimetatud kinnistud on küll sama sihtotstarbega ja samas turupiirkonnas, kuid kinnistud ei ole sobilikud maapinna poolest ning need on kaetud liiga suures osas metsamaaga võrreldes Võsu kinnistuga. Samuti puudub kinnistutele juurdepääs avalikult teelt.

30. Kõigil pakutud maadel on kõlvikuna liiga suur metsamaa osakaal, mille tulemusel väheneks peale hindamist vahetusmaa pindala. Selle ohukoha on ka PPA ise varasemalt välja toonud 07.08.2025 saadetud kirjas. Kraavikalda asub küll OÜ-le Tava Mets kuuluva kinnistu kõrval, kuid selle pinnas on väga reljeefne ning pehme, mis ei ole sobilik OÜ Tava Mets tegevuseks. Omandatavad Võsu kinnistud on tasase pinnaga ning kõlvikulise koosseisu moodustab vaid osaliselt metsamaa kõlvik.

31. Musta maaüksusele on olemasolev juurdepääs tagatud pinnasteedega, kuid ka nende osas ei ole riigi kasuks servituuti seatud. Kuivõrd Võsu kinnistute puhul on OÜ-le Tava Mets tagatud juurdepääs avalikult teelt läbi naaberkinnistute vastavalt kokkuleppele, oleks KAHOS-e põhimõtteid silmas pidades vajalik tagada samuti võrdväärne olukord. Juurdepääsuteede vaidlused on praktikas tavapärased ning OÜ Tava Mets ei soovi maade vahetamise tehingu tulemusel sattuda olukorda, kus peab teatud aja jooksul alustama keerukaid ning kulukaid servituudi vaidlusi.

32. Kui riik pakub vahetusmaad, millel puudub juurdepääs avalikult teelt, võib see asetada omanikku olukorda, mis on oluliselt halvem senisest. Selline lahendus ei oleks kooskõlas põhiseadusliku võrdsuspõhiõigusega ega omandiõiguse tegeliku kasutamise võimalikkusega.

Lugupidamisega

Britta Retel

vandeadvokaat

Allar Jõks

vandeadvokaat

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 27.05.2026

Kehtib kuni: 27.05.2101

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12; PPVS § 4 lg 5

Teabevaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

OÜ Tava Mets esindaja

Advokaadibüroo Sorainen AS

[email protected]

[email protected]

Teie 1.14-2.4/1835-8 09.04.2026

Meie 27.05.2026 nr 1.14-2.4/1835-10

Politsei- ja Piirivalveameti seisukohad

Võsu kinnistute omandamiseks esitatud

ettepanekute osas

Lugupeetu kinnisasja omaniku esindaja

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on oma 04.05.2025 kirjaga nr 1.14-2.4/1835-1

teavitanud OÜ-d Tava Mets kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamisest,

milles andis teada vajadusest omandada Võsu kinnistu nr 648038 koosseisu kuuluva

katastriüksuse 93401:005:0277 servast tehtav äralõige ligikaudse pindalaga 6388 m2. Hiljem

lisandus eelnimetatule vajadus omandada äralõige sama kinnistu teisest katastriüksusest

(93401:005:0278). Eeltoodu tulemusel oli riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu

väljaehitamiseks omandatava maa-ala ligikaudne kogupindala 19 256 m², maakorralduslike

toimingute läbiviimise järgselt 19 254 m².

Kinnitame asjaolu, et OÜ Tava Mets on andnud 30.06.2025 PPA-le teada oma nõusolekust

kinnisasjade omandamiseks riigi poolt, soovides seda teha kinnistute vahetamise teel vastavalt

KAHOS-le. Vahetusmaad soovis OÜ Tava Mets esmalt Otepää vallas Neeruti külas asuvast

Kruusamaa kinnisasjast (58202:003:0003), hilisema kirjavahetuse käigus olid OÜ Tava Mets

poolt pakutuna sobivateks vahetusmaadeks ka Kambja vallas Ivaste külas asuv Elva metskond

14 (28201:009:0453) ning Otepää vallas Vana-Otepää külas asuv Kõrtsi kinnisasi

(63602:001:1800).

Võttes aluseks 09.04.2026 advokaadibüroo Sorainen (OÜ Tava Mets esindaja) poolt PPA-le

esitatud ettepanekut hinnata võimalust omandada Võsu kinnistute äralõiked vahetamise teel

ning moodustada vahetusmaa Kruusamaa, Elva metskond 14 või Kõrtsi kinnistute baasil, on

PPA koostöös Siseministeeriumiga pöördunud juba varasemalt kinnisasjade valdajatelt saadud

seisukohtade ülevaatamiseks, vajadusel täpsustamiseks või korrigeerimiseks, uuesti asjaomaste

osapoolte poole. Alljärgnevalt esitame riigivara valitsejate poolt volitatud asutuste seisukohad

kokkuvõtvalt:

 Otepää vallas Neeruti külas asuva Kruusamaa kinnisasja (58202:003:0003) riigivara

valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud asutuseks Maa-

ja Ruumiamet. Võttes aluseks Maa- ja Ruumiameti poolt 04.05.2026

Siseministeeriumile edastatud seisukohta (sama seisukoha kujundas Maa- ja

Ruumiamet ka 12.09.2025, mis edastati PPA poolt ka OÜ-le Tava Mets), ei ole

Kruusamaa kinnisasi vahetusmaaks sobiv. Nimetatud kinnisasi paikneb osaliselt

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2 (3)

Neeruti maardla alal. Eesti Geoloogiateenistuse, kes peab andma maardlatega

kinnisasjade puhul oma seisukoha, 12 09.2025 hinnangu kohaselt tuleb ka Kruusamaa

katastriüksuse maardlaga mitte kaetud osa riigi omandina säilitada. Maardlat vahetult

ümbritseva ala võõrandamine halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimise ja

maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, mistõttu ei saa seda lubada (MaaPS § 14

lg 2 p 1 ).

 Kambja vallas Ivaste külas asuv Elva metskond 14 kinnisasja (28201:009:0453) ning

Otepää vallas Vana-Otepää külas asuv Kõrtsi kinnisasja (63602:001:1800) riigivara

valitsejaks on Kliimaministeerium, volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise

Keskus (edaspidi RMK). Võttes aluseks RMK poolt 23.04.2026 PPA-le edastatud

seisukohti ei ole Elva metskond 14 ning Kõrtsi kinnisasjad vahetusmaadena

sobivad (sama seisukoha kujundas RMK ka 17.02.2026 Elva metskond 14 osas oma

kirjas Siseministeeriumile). Oma seisukohti on RMK põhjendanud järgmiselt: RMK

eesmärgiks on hoida riigimets terviklikuna ja majandada seda kestlikult, vältides

metsamassiivide põhjendamatut killustamist. Vahetusmaid pakutakse vaid

maakasutusstrateegiast ja -põhimõtetest lähtuvalt. Elva metskond 14 näol on tegemist

tervikliku ja ulatusliku metsamassiiviga, mida majandatakse pikaajaliselt ja süsteemselt.

Iga täiendav eraldis mõjutab kogu metsa majandamisloogikat ning vähendab

varasemate investeeringute väärtust. Kõrtsi kinnistu asub Otepää looduspargi

piiranguvööndis ja kattub oluliste loodusväärtustega, sealhulgas kaitsealuste

elupaikadega. Selliste kinnistute võõrandamine ei ole kooskõlas RMK ülesannete ja

looduskaitseliste eesmärkidega. RMK kohustus on kaitseväärtustega maa riigile

omandada ja säilitada, mitte võõrandada.

Püüdmaks saavutada kinnisasjade vahetuses kokkulepet on PPA pakkunud OÜ-le Tava Mets

võimalike vahetusmaadena välja kolm erinevat kinnistut, mis aga ei ole, kinnitatuna 09.04.2026

advokaadibüroo Sorainen poolt saadetud kirjas, Võsu kinnisasja omaniku jaoks sobivad.

Põhjendusteks on toodud, et kinnistud ei ole sobilikud maapinna poolest ning need on kaetud

liiga suures osas metsamaaga võrreldes Võsu kinnistuga. Samuti puudub kinnistutele

juurdepääs avalikult teelt.

KAHOS kohaselt omandatakse kinnisasi üldistes huvides eelkõige kokkuleppel omanikuga,

kuid kokkuleppe mittesaavutamisel on võimalik kinnisasja sundvõõrandamine (KAHOS § 2 lg

1). Seadus näeb omandamise võimalike viisidena ette kinnisasja omandamist

kokkuleppemenetluse, kinnisasjade vahetamise ning maakorralduse läbiviimise teel. Samas ei

tulene seadusest riigile kohustust anda maaomanikule tingimata vahetusmaad. Vahetusmaa

pakkumine on kokkuleppeline lahendus, mille rakendamine sõltub muuhulgas sobiva ja

eesmärgipärase vahetusmaa olemasolust ning poolte kokkuleppest.

KAHOS kohaselt makstakse kinnisasja omandamise eest tasu, mis koosneb kinnisasja

väärtusest ja omandamisega kaasneva varalise kahju hüvitisest. Vastavalt KAHOS § 11 lg 3-le

makstakse tasu rahas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega on rahaline hüvitis seaduse järgi

tavapärane ja eelistatud hüvitamise viis.

Riik on OÜ-ga Tava Mets läbirääkimiste käigus kaalunud vahetusmaa võimalust, kuid sobiva

vahetusmaa leidmine ei ole vaatamata pingutustele õnnestunud. Vastav menetlus on kujunenud

ajaliselt ebamõistlikult pikaks ning on avaldamas mõju Eesti Vabariigi idapiiri väljaehitusega

seotud tegevustele. Eeltoodust tulenevalt ei ole vahetusmaa pakkumisega jätkamine otstarbekas

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

3 (3)

ega vajalik menetluse eesmärgi saavutamiseks, mistõttu on riik valmis naasma varasema

pakkumuse juurde ja omandama OÜ-le Tava Mets kuuluvad piiritaristu väljaehituseks vajalikud

maa-alad õiglase rahalise hüvitise eest vastavalt KAHOS-es sätestatud alustele ning korrale.

Vastavasisulise pakkumuse on PPA teinud OÜ-le Tava Mets oma 03.01.2026 nr 1.14-2.4/1835-

7 kirjas.

Eeltoodut silmas pidavalt palume OÜ-l Tava Mets avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või

keeldumine kinnisasja omandamise menetluste lõpuleviimiseks PPA 03.01.2026 nr 1.14-

2.4/1835-7 kirjas toodud tingimustel. Allkirjastatud nõusolek või keeldumine palume

tagastada digiallkirjastatult hiljemalt 10.06.2026.a aadressil [email protected].

Kokkuleppele jõudmisel sõlmib Siseministeerium OÜ-ga Tava Mets notariaalse müügilepingu

kinnisasjade võõrandamiseks riigile.

Juhime tähelepanu, et juhul kui kokkulepet omandamistingimustes ei saavutata, on riigil õigus

ja kohustus avalikes huvides vajaliku kinnisasja omandamiseks algatada sundvõõrandamise

menetlus KAHOS § 2 lg 1 alusel. Sundvõõrandamise korral ei lisandu kinnisasja tasule

motivatsioonitasu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merle Tikk

Politsei- ja Piirivalveamet

Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht

Teadmiseks:

Siseministeerium

Merle Tikk, , [email protected]

Tere Sain kirja kätte, tegeleme järgmisel nädalal. Saada palun Kala ja Vastse-Haki hindamised ja takseerid. Küsin veel üle, mis hinnatsioonis me saime kinnistuid valida ja kus neid tsoone kõige paremini visuaalselt näha oleks? Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] From: [email protected] <[email protected]> Sent: 11 September 2024 10:53 To: Valdo Hermann <[email protected]> Subject: Mäe-Heedu ja Kala kinnistutest Tere, Annan teada, et Kaitsevägi näeb potentsiaali paremaks väljaõppeks, kui liita Kala kinnistu Nursi harjutusvälja koosseisu. Seega oleme huvitaud lisaks Vastse-Haki kinnistule ja Teile kuuluva Kala kinnistu omandamisest. Ma saan aru, et Teid huvitab pigem vahetus kui müük. Asjade ladusamaks edenemiseks, küsin kas olete jõudnud, juba välja vaadata sobivad kinnistud vahetuseks? Juhul kui olete edastage mulle see info, siis saame protsessiga edasi liikuda. Kala ja Vastse-Haki on meie poolt juba takseeritud. Lugupidamisega, Mihkel Madalvee Harjutusväljade projekjuht Taristu osakond Mob: +372 58781665

1

Merle Tikk

Idapiiri väljaehituse projekti projektijuht

Politsei- ja Piirivalveamet

Pärnu mnt. 139, 15060 Tallinn

10.06.2026

[email protected]

VASTUS PPA 27.05.2026 KIRJALE

1. KOKKUVÕTE

Lugupeetud Merle Tikk

1. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on 27.05.2026 kirjaga nr 1.14-2.4/1835-10

palunud OÜ-l Tava Mets avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või keeldumine kinnisasja

omandamise menetluste lõpuleviimiseks PPA 03.01.2026 nr 1.14-2.4/1835-7 kirjas toodud

tingimustel.

2. Käesolevaga teatame, et OÜ Tava Mets ei anna hetkel kirjalikku nõusolekut. PPA kui ka

Riigi Metsamajandamise Keskus (RMK) ei ole hinnanud vahetusmaade sobivust KAHOS

kriteeriumite kohaselt. Samuti ei nõustu ettevõte Võsu kinnistu (katastriüksused nr

93401:005:0277 ja 93401:005:0278) omandamiseks sundvõõrandamise menetluse

alustamisega.

3. Tava Mets OÜ on viimased aastad olnud olukorras, kus ettevõttele kuuluvad maad

asuvad piirkondades, mida riik soovib omandada riigikaitse- ja julgeoleku eesmärkide

täitmiseks. Põhiseadus, haldusmenetluse põhimõtted kui ka KAHOS kohustavad riiki eelistama

vähem koormavaid lahendusi ja omaniku ettepanekuid sisuliselt kaaluma. Senine riigi parim

praktika on võimaldanud isikul endal pakkuda sobiv vahetusmaa. PPA ei saa alustada

sundvõõrandamist, sest see on viimane abinõu ja selleks puudub praegu alus.

4. OÜ Tava Mets on teinud konkreetsed vahetusettepanekud ning on valmis kokkuleppeks.

Esmajärjekorras taotleme Võsu kinnistu vahetamist Elva metskond 14 kinnistu

(28201:009:0453) vastu. Käesolevaga pakume välja uue alternatiivina Aakre metskond 20

kinnistust äralõike moodustamise. Mõlemast kinnistust on riik ka varem äralõikeid teinud, st

KAHOS alusel kokkuleppeid sõlminud. Samas oleme endiselt valmis kaaluma vahetusmaaks

ka teisi OÜ Tava Mets poolt varasemalt pakutuid kinnistuid, täpsemalt Kruusamaa

(58202:003:0003) ning Kõrtsi (63602:001:1800) kinnisasjad.

2. PPA KUI KA RMK ON PÕHJENDAMATULT KEELDUNUD,

KUIGI VALITUD MAAD VASTAVAD KAHOS

KRITEERIUMITELE

5. OÜ Tava Mets on teinud maavahetuse ettepanekud kolme kirjaga (30.06.2025,

17.09.2025 ja 12.03.2026), pakkudes vahetusmaaks ühte järgnevatest riigile kuuluvatest

kinnistutest: Kruusamaa (58202:003:0003), Elva metskond 14 (28201:009:0453) või Kõrtsi,

Vana-Otepää küla (63602:001:1800).

6. PPA on pakutud variantidest keeldunud ning põhjendused on äärmiselt lakoonilised:

2

6.1. Kruusamaa kinnistu puhul on vahetamisest keeldumise põhjenduseks toodud selle

paiknemine Neeruti maardla vahetus ümbruses, mis halvendaks maavara

kaevandamisväärsena säilimist ning juurdepääsu maavarale.

6.2. Kõrtsi kinnistu puhul põhjendatakse vahetusmaa ebasobivust selle paiknemise tõttu

Otepää looduspargi piiranguvööndis.

6.3. Elva Metskond 14 osas on PPA väga lakooniliselt tuginenud RMK seisukohale, mille

kohaselt on keeldumise põhjuseks sisuliselt eesmärk tagada metsamassiivi

terviklikkus.

7. Ühestki seisukohast ei nähtu, et keeldumise aluseks oleks mittevastavus KAHOS § 24

kriteeriumitele. Jääb ebaselgeks, millistele õigusaktidele või eeskirjadele PPA kui ka riigimaa

haldajad tuginevad vahetusmaa sobivuse hindamisel.

8. RMK selgitab 23.04.2026 kirjas, et Elva Metskond 14 ei vasta turupiirkonna

kriteeriumile. RMK on turupiirkonna all mõistnud RMK sama maakonda ja sarnaseid

looduslikke tingimusi. Lisaks viidatakse vajadusele arvestada kinnistu rolli RMK

majandustegevuses, metsamassiivi terviklikkust, metsamajandamise korraldust ja

investeeringute tasuvust, loodusväärtuste olemasolu, maakorralduslike toimingute vajalikkust

ja mõistlikkust.

9. Selline tõlgendus on ebaõige ning ei lähtu KAHOS-st. Riiklike juhiste kohaselt peetakse

turupiirkonna all silmas maa korralise hindamise metoodikaga määratud sama või ühe võrra

erinevat asukohaklassi sõltumata kaugusest vahetatava maaga.1 Metsamassiivi terviklikus vms

ei ole asjakohane kriteerium hindamaks turupiirkonda ning ka PPA-le pidi see olema teada.

10. Sealjuures on PPA põhjendamatult keeldunud Elva Metskond 14 käsitlemisest sobiva

vahetusmaana, kuigi RMK ise kinnitab 23.04.2026 seisukohas, et varasemalt on Riigi

Kaitseinvesteeringute menetluses Elva Metskond 14 kinnistust äralõikeid teinud.

11. Sisuliselt saame aru, et vähemalt Elva Metskond 14 ja Kõrtsi kinnistu mittesobivuse ja

seega ka protsessi venimise põhjuseks on peaasjalikult RMK sisemise poliitika muudatused,

mitte vahetusmaa mittevastavus KAHOS kriteeriumitele. Peale Elva Metskond 14 kinnistust

äralõigete tegemist või ka Tava Mets OÜ Vastse-Haki ja Kala kinnistute vahetamisega

Tsuraserva kinnistu vastu, ei ole KAHOS vahepeal muutunud.

12. Rõhutame, et maade vahetamise võimalikkuse ning ka läbirääkimise ruumi määratleb

KAHOS ja see ei saa sõltuda asutuste sisemistest poliitikatest või tõlgendamise suvast.

Olemasolev olukord, kus üks isik saab Elva Metskond 14 kinnistust valida sobiva vahetusmaa,

aga OÜ-le Tava Mets seda võimalust ei anta, viitab korruptsiooni riskile. Ilmselgelt ei ole

tagatud ka hea halduse tava, võrdne kohtlemine ning riigi otsustusprotsesside läbipaistvus.

3. AAKRE METSKOND 20 KINNISTU SOBIVUS VAHETUSMAAKS

13. RMK viitab 23.04.2026 kirjas, et riik on teinud vahetusmaana äralõikeid ka Otepää vallas

Neeruti külas asuvast Aakre metskond 20 kinnistust (katastriüksuse nr 55701:001:1688). RMK

rõhutab kirjas ka kokkulepete saavutamise vajadusele.

14. Käesoleva kirjaga teeme PPA-le uue ettepaneku hinnata Aakre metskond 20 kinnistu

sobivust vahetusmaaks. Aakre metskond 20 sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ning

turupiirkond on 8. asukohaklass, vastates Võsu kinnistu sihtotstarbele ning asukohaklassi

väärtusele. Seega on KAHOS § 24 lg 3 eeldused täidetud.

15. Aakre metskond 20 kinnistust äralõike moodustamine ei ohustaks metsamassiivi

terviklikkust, kuivõrd kinnistu on võrdlemisi ulatuslik ning erikujuline. Lisame, et OÜ Tava

1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kinnisasja omandamise põhimõtted - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

3

Mets on igal juhul nõus ka hüvitama vahetusmaa kinnistu äralõike kõrgema väärtuse 30%

ulatuses vastavalt KAHOS § 24 lõikele 4. Seega ei ole võimaliku vahetusmaa kõrgem väärtus

võrreldes Võsu kinnistu väärtusega takistuseks OÜ Tava Mets jaoks.

16. Kinnistust on varasemalt äralõikeid tehtud. OÜ Tava Mets on 2025. aasta menetluse

käigus saanud Aakre metskond 20 kinnistust äralõike, millest moodustati Tsuraserva kinnistu

(katastriüksus nr 55701:001:1526). Eelnevalt nimetatud menetluses lähtus RKIK maaomaniku

soovist ning KAHOS kriteeriumitest, saavutades maaomanikuga kokkuleppe (vt lisa 1). Seega

nii RMK varasema praktika kui OÜ Tava Mets kogemuse põhjal on olnud võimalik Aakre

metskond 20 kinnistust äralõigete moodustamine ja seda veel hiljuti, 2025. aastal.

4. SUNDVÕÕRANDAMISE MENETLUSE ALUSTAMINE EI OLE

PÕHJENDATUD

17. Sundvõõrandamine on viimane abinõu ning riigil lasub põhiseaduslik kohustus eelistada

omandiõigust vähem riivavaid lahendusi.

18. KAHOS § 2 lg 1 kohaselt kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas

sundvõõrandamine, on kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest.

Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga

kokkulepet ei saavutata.

19. Ka põhiseadus ning haldusmenetluse põhimõtted kohustavad riiki eelistama vähem

koormavaid lahendusi ja omaniku ettepanekuid sisuliselt kaaluma. PS § 32 näeb ette, et omandit

võidakse sundvõõrandada üksnes üldistes huvides ja õiglase ning kohese hüvitise eest. PS §-st

11 ja HMS §-st 3 tulenev proportsionaalsuse põhimõte kohustab haldusorganit valima isikut

vähem koormava meetme. Omaniku leitud vahetusmaa on käsitatav läbirääkimiste alusena,

mida haldusorgan on HMS § 6 koostöö põhimõttest tulenevalt kohustatud sisuliselt kaaluma

ning põhjendatult hindama. Kuna KAHOS-e alusel sõlmitav leping on halduslepingu ja

tsiviilõigusliku lepingu hübriid, on osapooltel teatud mänguruum ka tingimuste üle

läbirääkimiseks. Pelk viide menetluse kestvusele ei asenda kohustust uurida ning kaaluda.

20. Riigi senine parim praktika kinnitab eeltoodud kohustustest ja põhimõtetest lähtumist.

Näiteks 29.10.2025 kinnistamisavalduse alusel on OÜ Tava Mets vahetanud Võru maakonnas

asuvad Vastse-Haki ja Kala kinnistud (katastriüksused nr 14303:003:0065 ja 69701:003:0410)

riigile kuuluva ja RMK hallatava Valga maakonnas asuva Tsuraserva kinnistu (katastriüksus nr

55701:001:1526) vastu. Kokkuleppe menetluses andis riik sisuliselt OÜ-le Tava Mets

võimaluse valida välja KAHOS tingimustele vastava vahetusmaa, mille RMK eraldas tehinguks

(Lisa 1).

21. Samuti kinnitas RKIK praktikat näiteks OÜ Valga Puu ja Metsatervenduse OÜ maade

vahetamise menetlused, milles eraldati maaomanikele Nursipalu piirides asuvate kinnistute

vahetamiseks äralõiked suurematest kinnistutest vastavalt nende soovile. OÜ-le Valga Puu

eraldati vahetusmaadeks Valga maakonnas Tinuserva (85701:001:0032) ning Liinimetsa

(85701:001:0029) kinnistud. Metatervenduse OÜ valis välja Valga maakonnas Kingupalu

(85701:001:0085) kinnistu, mis eraldati suuremast RMK kinnistust vastavalt nende soovile

tuulepargi rajamiseks.

22. Ka antud juhul on OÜ Tava Mets käitunud vastavalt varasemale riigi parimale praktikale,

st valinud välja Võsu kinnistu asendamiseks sobivad vahetusmaad. Halduspraktika muutumine

olemasoleval kujul ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.

4

Lisa 1 – OÜ Tava Mets ja RKIK kirjavahetus.

Lugupidamisega

Britta Retel

vandeadvokaat

Allar Jõks

vandeadvokaat

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 24.06.2026

Kehtib kuni: 24.06.2101

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12; PPVS § 4 lg 5

Teabevaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

OÜ Tava Mets esindaja

Advokaadibüroo Sorainen AS

[email protected]

[email protected]

Teie 10.06.2026

Meie 24.06.2026 nr 1.14-2.4/1835-12

Vastus Advokaadibüroo Sorainen AS

10.06.2026 kirjale

Lugupeetu kinnisasja omaniku esindaja

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on oma 27.05.2026 nr 1.14-2.4/1835-10 kirjaga

andnud teada riigivaravalitsejate (Kiimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus (RMK) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud

asutus Maa- ja Ruumiamet) seisukohad Elva metskond 14, Kõrtsi ning Kruusamaa kinnisasjade

vahetusmaadena kasutusele võtu osas. Käesolevaks hetkeks ei ole riigivaravalitsejad oma

varasemaid seisukohti kõnealustesse kinnisasjadesse puutuvalt muutnud, mistõttu ei saa PPA

ühegi OÜ Tava Mets poolt pakutud variandiga maade vahetusel edasi liikuda.

10.06.2026 PPA-le saadetud vastuskirjas on esitatud uue maade vahetuse alternatiivina äralõike

moodustamine Aakre metskond 20 (55701:001:1688) kinnistust. Antud kinnisasja

riigivalitsejaks on Kiimaministeerium ning volitatud asutuseks RMK, mistõttu on PPA kaasates

Siseministeeriumit pöördunud võimaliku maade vahetuse küsimuses hinnangu saamiseks just

viimase poole. Siseministeeriumile laekunud RMK seisukoht oli järgmine: RMK ei nõustu

Setomaa vallas asuvate kinnistute asendamiseks jagama Otepää vallas Aakre metskond 20

(55701:001:1688) kinnistut. Kinnistu on vajalik RMK-le põhimäärusest tulenevate

põhiülesannete täitmiseks. Eeltoodut silmas pidavalt ning arvestades asjaoluga, mille kohaselt

RMK on hinnanud ning leidnud, et Aakre metskond 20 ei ole vahetusmaana käsitletav, ei ole

PPA-l võimalik uue pakutud maade vahetuse alternatiiviga käesolevas kinnisasjade

omandamise menetluses edasi liikuda.

Juhime taaskord tähelepanu, et riik on OÜ-ga Tava Mets läbirääkimiste käigus kaalunud ja

koostöös partneritega hinnanud mitmeid vahetusmaa võimalusi, kuid sobiva vahetusmaa

leidmine ei ole vaatamata pingutustele õnnestunud. Vastav menetlus on kujunenud ajaliselt

ebamõistlikult pikaks ning on avaldamas mõju Eesti Vabariigi idapiiri väljaehitusega seotud

tegevustele. Nimetatud asjaoludest tulenevalt on riik valmis naasma oma varasema pakkumuse

juurde ja omandama OÜ-le Tava Mets kuuluvad piiritaristu väljaehituseks vajalikud maa-alad

õiglase rahalise hüvitise eest vastavalt KAHOS-es sätestatud alustele ning korrale.

Vastavasisulise pakkumuse on PPA teinud OÜ-le Tava Mets oma 03.01.2026 nr 1.14-2.4/1835-

7 kirjas.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2 (2)

Võttes arvesse eeltoodut ning piiritaristu väljaehituse ja hilisema hooldusega seotud lepingutest

tulenevaid vajadusi, soovib Politsei- ja Piirivalveamet saavutada OÜ-ga Tava Mets

kokkuleppe ning Siseministeerium sõlmida notariaalse lepingu tähtajaga 15.07.2026.

Palume OÜ-l Tava Mets avaldada oma lihtkirjalik nõusolek või keeldumine kinnisasja

omandamise menetluste lõpuleviimiseks PPA 03.01.2026 nr 1.14-2.4/1835-7 kirjas toodud

tingimustel. Allkirjastatud nõusolek või keeldumine palume tagastada digiallkirjastatult

hiljemalt 06.07.2026.a aadressil [email protected]. Kokkuleppele jõudmisel sõlmib

Siseministeerium OÜ-ga Tava Mets notariaalse lepingu kinnisasjade võõrandamiseks riigile.

Kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppe mittesaavutamisel pöördub Politsei- ja

Piirivalveamet Siseministeeriumi poole palvega algatada sundvõõrandamine. Kinnisasja

omandamise menetluses kokkuleppe mittesaavutamisel ja kinnisasja

sundvõõrandamisel KAHOS § 15 sätestatud täiendavat hüvitist ei maksta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merle Tikk

politseimajor

piirivalveosakond, piirihaldusbüroo,

piiriehituse grupp

grupijuht

Teadmiseks:

Siseministeerium

Merle Tikk, 5323 1003, [email protected]

Ellex Raidla

Advokaadibüroo OÜ

Reg. 10344152

VAT EE100101799

T. +372 640 7170

[email protected]

ellex.legal │ The terms available on our website apply to all our services.

Ahtri 4

EE-10151 Tallinn, Estonia

Lgp Merle Tikk

Politsei- ja Piirivalveamet

koopia: Siseministeerium

06.07.2026

OÜ Tava Mets kuuluva kinnisasja omandamisest (vastus PPA 24.06.2026 kirjale)

Lugupeetud Merle Tikk

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on alates 04.05.2026 pidanud Ellex Raidla Advokaadibüroo kliendiga OÜ

Tava Mets (Tava Mets) kirjavahetust eesmärgiga omandada Tava Metsale kuuluvast Võsu kinnistust

(kinnistu nr 648038) piiritaristu väljaehitamiseks vajalikud äralõiked (Piiririba kinnistud). Tava Mets on kogu

menetluse vältel olnud nõus Piiririba kinnistute omandamisega riigi poolt. Samas peab omandamine

vastama kinnisasjade avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) nõuetele. Kahetsusväärselt ei ole

PPA ega teised riigiasutused käesolevas menetluses seaduse nõuetele vastavalt käitunud.

1. Siseministeerium ja PPA vastutavad menetluse õiguspärasuse eest

Tava Metsale kuuluvate Piiririba kinnistute avalikes huvides omandamise menetluse õiguspärase läbiviimise

eest vastutab menetlust läbiviiv riigiasutus. KAHOS kohaselt viib menetlust läbi asjaomane ministeerium

(antud juhul Siseministeerium, kes on volitanud PPA-d enda nimel menetlust läbi viima). Menetlust läbiviiv

asutus peab tagama, et riik tervikuna – sealhulgas riigiasutused, kellele kuulub võimalik vahetusmaa –

käituks õiguspäraselt.

Kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Maa- ja Ruumiamet (MaRu) keelduvad põhjendamatult

andmast Siseministeeriumi valitsemisele maaomaniku soovitud ja KAHOS kohaselt vahetamiseks sobivaid

kinnisasju või nende äralõikeid, peab menetlust läbiviiv asutus tagama, et teised riigiasutused järgiksid

seadust. Sellises olukorras oleks lubamatu sundvõõrandada eraomanikule kuuluvaid kinnistuid tema tahte

vastaselt.

2. KAHOS kohases menetluses tuleb lähtuda maaomaniku soovidest

Kinnisasja avalikes huvides omandamine, mille puhul on võimalik vajadusel rakendada ka omaniku tahte

vastast sundvõõrandamist, kujutab endast äärmiselt intensiivset omandiõiguse riivet. Tava Mets on

seisukohal, et KAHOS-e kohases menetluses tuleb alati eelistada selle maaomaniku huve, kelle kinnistut

riik soovib omandada. Kui maaomanikul on kindel soov kinnisasja riigile loovutamise viisi osas (vahetamine

või loovutamine rahalise hüvitise eest) ning lisaks ka konkreetne nägemus soovitud vahetusmaade osas,

saab riik maaomaniku ettepanekust keelduda üksnes juhul, kui vahetus on objektiivselt välistatud – eelkõige

juhul, kui KAHOS § 24 lg 3 p 2 eeldused ei ole täidetud1.

Eeltoodud tõlgendust toetavad nii KAHOS-e regulatsioon (sh § 2 lg 1, § 26 lg 1) kui ka seaduse seletuskiri,

milles on märgitud, et sundvõõrandamise otsuse tegemine on lubatud vaid juhul, kui kinnisasja omanikuga

kokkulepet ei saavutata (vt seletuskiri lk 10). Seda tõlgendust toetab ka 01.01.2022 jõustunud KAHOS § 27

lg 4 muudatus, millega kaotati maaomanikuga kokkuleppele jõudmiseks seatud ajaline piir (varem kolm

1 Täiendavaks keeldumise aluseks võiks olla nt asjaolu, et riigil on poolelioleva planeeringumenetluse tõttu teadmine, et maaomaniku soovitud kinnistu puhul võib lähitulevikus olla vaja see samuti avalikes huvides omandada mõne muu taristuobjekti vms rajamiseks.

2

kuud). Seletuskirjas on rõhutatud: Sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmiseks peab olema kaalutud

erinevaid alternatiive ning alles siis, kui erinevad alternatiivid ja läbirääkimine tulemusi ei anna, on

põhjendatud rakendada sundvõõrandamist (vt seletuskiri lk 27).

Eeltoodud tõlgendust kinnitab täiendavalt riigi varasem praktika kinnisasjade vahetamisel. Veel 2024. aasta

lõpus ja 2025. aastal andis RMK Kaitseministeeriumi valitsemisele üle mitmeid kinnistuid Eesti eri

piirkondades, mida maaomanikud soovisid vahetada Nursipalu harjutusväljal asuvate kinnistute vastu. RMK

nõustus 2025. aastal Tava Mets soovil tegema äralõike Aakre metskond 20 kinnistust ning andma vastava

äralõike (katastriüksus 55701:001:1526) üle Kaitseministeeriumi valitsemisele, et viimane saaks selle Tava

Mets kinnistuga vahetada (vt lisa 1 ja lisa 2). Samast kinnistust äralõike tegemisest on RMK käesolevas

menetluses aga põhjendamatult keeldunud. Lisaks on RMK teinud suurtest metsamassiividest äralõikeid ka

teiste eramaaomanike soovide kohaselt: RMK nõustus vahetama Valga Puu OÜ ja Metsatervendus OÜ

Nursipalu harjutusväljal asunud kinnistuid riigile kuuluvate kinnistutega, mis asusid Nursipalu harjutusväljast

kaugemal – näiteks Tõrva, Valga ja Elva valdades (vt lisad 3-6). Need on vaid mõned näited riigi varasemast

KAHOS-e rakendamise praktikast, kus riik on kinnisasjade vahetamisel lähtunud maaomaniku soovidest.

Kui riigil on olemas kinnistud, mille vastu maaomanik soovib vahetada temalt avalikes huvides omandatavat

kinnisasja või selle äralõiget ning mille osas puudub riigil alus vahetusest keeldumiseks, ei ole asjakohane

pakkuda maaomanikule mingeid muid kinnisasju. Teisisõnu, RMK ja MaRu põhjendamatut keeldumist Tava

Mets soovitud vahetusest ei õigusta asjaolu, et need asutused on Tava Metsale vahetamiseks välja

pakkunud muid kinnistuid, mille kohta on Tava Mets juba varem selgitanud, et need on talle igal juhul

sobimatud.

3. RMK keeldumine Tava Mets soovitud vahetusest on õigusvastane

Tava Mets rõhutab sissejuhatuseks, et arvestades riigivara valitsemise regulatsiooni ja praktikat, saab

KAHOS-es ettenähtud kinnisasjade vahetamise mehhanism toimida üksnes juhul, kui riigivara valitsejaks

määratud asutused käituvad riigi kui terviku huvides, mitte ei pea oma asutuse huve nendest

eraldiseisvateks ega teiste riigi huvide suhtes ülimuslikeks. Ministeeriumid, kes vastutavad KAHOS-e

kohase menetluse läbiviimise eest (sh Siseministeerium), ei ole ise enamasti vahetuseks sobivate

kinnisasjade valitsejad. Suurt osa riigi maaportfellist valitseb RMK, mistõttu lasub viimasel eriline roll ja

vastutus KAHOS-e tegeliku rakendatavuse tagamisel. RMK peaks seda rolli täitma, jättes kinnisasjade

avalikes huvides omandamise menetlustes kõrvale RMK kui riigi tulundusasutuse kitsamad huvid ning

lähtudes riigi kui terviku seisukohalt olulistest huvidest, andes oma kinnisasju või nende osasid teistele

riigiasutustele vahetusmaadena kasutamiseks.

Antud juhul on RMK seda põhimõtet jämedalt rikkunud. Nii Elva metskond 14 kui ka Aakre metskond 20

kinnistute osas on RMK esitanud üldsõnalisi väiteid, mille sisuks on kokkuvõtlikult see, et RMK ei ole nõus

soovitud vahetusega, kuna tegemist on majandusmetsaga, mida RMK soovib kasutada oma põhikirjaliste

eesmärkide täitmiseks, ning soovitud vahetus (sh vajalike äralõigete tegemine) võiks muuta metsa

majandamise vähem efektiivseks. RMK on viidanud (kirjas teisele maaomanikule) ka oma uuenenud

maakasutusstrateegiale. Kõrtsi kinnisasja puhul on RMK argumendina välja toonud asjaolu, et kinnistu

kattub oluliste loodusväärtustega.

3.1. RMK esitatud väited ei muuda Tava Mets soovitud kinnistuid vahetuseks sobimatuteks

KAHOS § 24 lg-s 3 on loetletud kriteeriumid, millest lähtudes on maade vahetamine piiratud: nendeks on

katastriüksuse sihtotstarve ja asumine sarnases turupiirkonnas. Nagu Tava Mets on ka varasemalt

selgitanud (oma 09.04.2026 kirja punktides 1-12 ja 23-27 ning 10.06.2026 kirja punktides 8-9 ja 14), on

need eeldused Aakre metskond 14, Kõrtsi ja Aakre metskond 20 kinnistute puhul täidetud. Tava Mets

soovitud kinnistute või äralõigete sihtotstarve on maatulundusmaa ning need kuuluvad maa korralise

3

hindamise regulatsiooni kohaselt sobivasse asukohaklassi. Samuti ei oma KAHOS § 24 lg 3 kohaselt

kinnisasjade vahetamisel tähtsust looduskaitselised piirangud.2

Sarnase turupiirkonna kriteeriumi osas rõhutab Tava Mets, et ka kinnisvara hindamise metoodika (standardi)

kohaselt on turupiirkond ala, mida iseloomustab homogeenne kasutus ja sarnane tulutootmise potentsiaal.

Maatulundusmaa puhul on sarnaseks (kui mitte samaks) turupiirkonnaks kogu Lõuna-Eesti. Praktikas on

RMK veel hiljuti lähtunud veelgi laiemast tõlgendusest „sarnase turupiirkonna“ mõistele, võimaldades

vahetada Nursipalu harjutusvälja laiendusalale jäävaid kinnistuid isegi Lääne-Harju maakonda jäävate

maatükkidega (vt lisa 7).

RMK väide, nagu annaks maaomanike soovitud vahetustest keeldumiseks alust asutuse uus

maakasutusstrateegia, on samuti asjakohatu. RMK peab oma tegevuses lähtuma seadusest, jättes

vajadusel kõrvale sellega vastuolus olevad sisemised eeskirjad ja juhised. KAHOS regulatsioon

kinnisasjade vahetamise osas ei ole aastatel 2025-2026 muutunud. Seega, kui takistus RMK varasema

õiguspärase praktika jätkamisele KAHOS rakendamisel on asutuse uus maakasutusstrateegia, tuleks RMK-

l viivitamatult muuta või tühistada vastav strateegia, mitte eirata KAHOS nõudeid.

3.2. RMK väited on üldsõnalised ja asutus on rikkunud põhjendamiskohustust

RMK väited negatiivsete majanduslike mõjude kohta on samuti lubamatult üldsõnalised. Selliste väidetega

– „iga täiendav eraldis mõjutab kogu metsa majandamisloogikat ning vähendab varasemate investeeringute

väärtust“ ning „kinnistu on vajalik RMK-le põhimäärusest tulenevate põhiülesannete täitmiseks“ – on

võimalik keelduda ükskõik millise RMK valitsemisele antud maatüki vahetamisest. Arvestades, kui suur osa

riigile kuuluvast maast on antud RMK valitsemisele, muudaks sellise tõlgenduse aktsepteerimine eriti

maatulundusmaade osas KAHOS kinnisasjade vahetamise regulatsiooni sisutühjaks.

Tava Mets on omalt poolt varasemates kirjades üksikasjalikult selgitanud, miks RMK väidetel negatiivsest

majanduslikust mõjust puudub tegelikkuses alus. RMK ega PPA ei ole neile sisuliselt vastanud. Seega, isegi

kui riigi majanduslikud huvid omaksid kinnisasjade vahetamisel otsustavat tähtsust (mida Tava Mets eitab),

on RMK oluliselt rikkunud oma põhjendamiskohustust3.

3.3. RMK kohtleb maaomanikke põhjendamatult ebavõrdselt

Lisaks sellele, et RMK-l puudus õiguslik alus Tava Mets soovitud vahetusest keeldumiseks, kohtleb RMK

erinevaid maaomanikke ka põhjendamatult erinevalt. Ka pärast väidetavat muutust sisedokumentides ja

praktikas on RMK siiski pidanud võimalikuks vahetada kinnisasju, mis asuvad erinevates omavalitsustes

ja/või maakondades ning mille tulemusena tükeldatakse RMK-le kuuluvaid (mõnel juhul ka suurema

pindalaga) kinnisasju – seda ilmselgelt vastavalt eramaaomanike soovidele.

2026. aasta veebruaris andis RMK Kaitseministeeriumi valitsemisele üle juba eespool viidatud Lääne-Harju

vallas asuva kinnisasja eesmärgiga vahetada see Nursipalu harjutusvälja laiendusalale jääva kinnistu vastu

(vt lisa 7Error! Reference source not found.). Samuti nõustus RMK 2025. aasta detsembris andma

Kaitseministeeriumi valitsemisele äralõiked Valga ja Tartu maakonnas asuvatest kinnisasjadest – seejuures

just neist kinnisasjadest, millest äralõigete tegemist soovib ka Tava Mets, st Aakre metskond 20 ja Elva

metskond 14 (vt lisa 8). 2026. aasta mais andis RMK Kaitseministeeriumi valitsemisele maaomaniku soovil

toimuvaks vahetuseks ka Vagula järve ääres asuva kinnisasja äralõike (vt lisa 99). Need kolm näidet on

vaid juhuslik valim RMK dokumendiregistrist pärinevatest tehingutest, mis kinnitavad, et RMK kohtleb

maaomanikke oma sisedokumentidele viidates põhjendamatult ebavõrdselt. RMK eelkirjeldatud käitumine,

2 Looduskaitselised piirangud võivad küll mõjutada turuhinda, kuid see on oluline äralõike suuruse, mitte vahetamise põhimõttelise võimalikkuse seisukohast.

3 Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb põhjendada ka menetlustoiminguid, mis mõjutavad vahetult isikute õigusi. Vt nt RKHKo 3.12.2012, 3-3-1-47-12, p 23 ja seal viidatud varasemat praktikat.

4

kus ühe ja sama katastriüksuse puhul teatud maaomanikele lubatakse vahetust ja teistele mitte, kinnitab,

et sisedokumentidele tuginev, üldsõnaliste põhjendustega kinnisasjade vahetamisest keeldumine või selle

lubamine tekitavad olulise ja otsese korruptsiooniohu.

4. MaRu keeldumine Tava Mets soovitud vahetusest on samuti õigusvastane

Tava Mets on selgitanud, et eelistab vahetusmaadena Elva metskond 14 kinnistut või Aakre metskond 20

kinnistust tehtavat äralõiget. Samas on Tava Mets jätkuvalt valmis kaaluma ka vahetust MaRu valitsemisel

oleva Kruusamaa kinnistu äralõikega.

MaRu on Kruusamaa kinnistu vahetamisest keeldudes eksinud KAHOS-e ja MaaPS-i rakendamisel. MaaPS

§-de 14 ja 15 kohaselt loetakse maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks: (a) eelkõige

ehitustegevust, mis takistab füüsiliselt juurdepääsu maavarale, ja (b) tegevust, mis toimub vahetult maardla

kohal. Tava Mets leiab, et väär on MaRu tõlgendus, nagu võimaldaksid need sätted keelduda ka riigile

kuuluvate kinnisasjade vahetamisest KAHOS regulatsiooni kohaselt – justkui saaks maapõue kasutamist

kahjustada ka pelgalt omandivormi muutus ning seda ka maardlate lähiümbruses (ilma et õigusnormides

oleks täpsustatud sellise piirangu ruumiline ulatus). Selge õigusliku aluseta keeldumine vahetusest on

omavoliline ning loob sarnaselt RMK tegevusele soodsa pinnase põhjendamatult ebavõrdseks kohtlemiseks

ja tekitab korruptsiooniriski.

Eeltoodud põhjustel on lisaks RMK valitsetavatele kinnisasjadele, mille vahetust on Tava Mets välja

pakkunud, sobivaks vahetusmaaks ka Kruusamaa kinnistu äralõige. Seega puudub alus Tava Mets

kinnisasja omaniku tahte vastaseks sundvõõrandamiseks.

5. Kokkuvõte

Kokkuvõttes on Tava Mets seisukohal, et PPA-l puudub alus kohaldada omaniku tahte vastast

sundvõõrandamist Tava Mets kinnisasjade suhtes. Olukorra õiguspäraseks lahendamiseks on vaid üks

võimalus: PPA (ja/või Siseministeerium) peab tagama, et riigivara valitsejad – RMK ja MaRu –

lõpetaksid KAHOS reeglitega vastuolus oleva tegevuse ning annaksid Siseministeeriumi

valitsemisele kinnisasja või kinnisasjad, millega on võimalik vahetada Tava Metsale kuuluvad

Piiririba kinnistud. Tava Mets rõhutab, et kinnisasjade vahetamise võimalikkus ei tohi sõltuda sellest, kas

menetlust läbiviivaks ministeeriumiks on Siseministeerium või Kaitseministeerium.

Kui PPA ja Siseministeerium ei taga KAHOS järgimist teiste riigiasutuste poolt, on sundvõõrandamise

menetluses tehtavad otsused õigusvastased ning Tava Mets on valmis oma õiguste kaitseks need kohtus

vaidlustama.

Austusega

/digitaalselt allkirjastatud/

Siim Vahtrus

Vandeadvokaat

Lisad:

1. Kaitseministeeriumi 14.01.2025 taotlus

2. Kinnistusraamatu väljavõte (25986050)

3. Kaitseministeeriumi 05.03.2025 taotlus

4. Kinnistusraamatu väljavõte (12007250)

5. Kaitseministeeriumi 28.10.2024 taotlus

6. Kinnistusraamatu väljavõte (25302650)

5

7. RMK 20.02.2026 kiri nr 3-1.1/2026/1057

8. RMK 01.12.2025 kiri nr 3-1.1/2025/7936

9. RMK 19.05.2026 kiri nr 3-1.1/2026/3093

Outlook

RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks

From Siim Vahtrus | Ellex <[email protected]> Date Thu 7/9/2026 5:37 PM To Siim Vahtrus | Ellex <[email protected]>

Saatja: Riin Kodu <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 16. juuni 2026 12:01 Adressaat: Valdo Hermann <[email protected]> Teema: RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Tänan saadetud vastuskirja ja täiendavate küsimuste eest. Mõistame, et see teema on keeruline ja pisut segadust tekitav ning kuna Teie poolt vahetuseks küsitud Kaseküla tn 8 kinnisasi kuulub Maa- ja Ruumiametile (MaRu), siis pidasime õigeks, et MaRu annab ise Teie küsimustele selgitused ja vastused. MaRu on maa ja ruumiloome kompetentsikeskus ning seega on kõige õigem küsida seaduse tõlgendust konkreetses kaasuses just nende käest. Edastan MaRu vastuskirja (manuses). MaRu selgitustele tuginedes teeme veelkord ettepaneku jätkata menetlust rahalise hüvitise eest vastavalt 19.03.2026 kirjaga nr 8-3/25-002/602-5 saadetud uuendatud hinnapakkumisele. Ootame Teie vastust hiljemalt 26.06.2026. PS. Juhime tähelepanu, et kuna teeprojekti, mille tarbeks OÜ-le Tava Mets kuuluvast Ringtee 20 kinnisasjast äralõiget tarvis on, hakatakse juba sel suvel realiseerima, oleks vajalik menetlus lõpuni viia esimesel võimalusel. Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Thursday, May 28, 2026 8:59 AM To: Riin Kodu <[email protected]> Subject: Vs: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere, alustuseks kinnitame veelkord, et oleme jätkuvalt huvitatud riigi poolt omandatavate äralõigete vahetamisest riigi maareservis oleva sobiliku kinnisasja (vahetusmaa) vastu ning avaldame siirast kahetsust, et läbirääkimised ei ole siiani mõlemat poolt rahuldava konstruktiivse lahenduseni viinud. Läbirääkimiste käigus oleme mitmel korral esitanud ettepaneku riigi maaserervist meie hinnangul vahetusmaaks sobiva ning sh KAHOS §24 sätestatud kriteeriumitele ning samas

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 1/9

kirjeldatud kinnisasja vahetamise põhimõttele vastava vahetusmaa kohta, kuid seni oleme kahjuks saanud eitavad vastused. Meie hinnangul on Teiega sobiliku vahetusmaa leidmisel peetavate läbirääkimiste käigus Teie poolt antud vastukäivad seisukohti: Seejuures on Teie antud ja/või edastatud eitavate seisukohtade põhjendamisel antud ka vastukäivad seisukohti:

07.10.2025 kirjas olete asunud seisukohale, et Ringtee 20 maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjast tehtava äralõike vahetusmaaks ei sobi Elva metskond 40 maatulundusmaa sihotstarbega kinnisasjast moodustatav vahetusmaa seetõttu, et Ringtee 20 kinnisasja juhtotstarve on üldplaneeringu kohaselt segakasutusega äri- ja teeninduse maa-ala; 21.05.2026 kirjas osundate seevastu Maa- ja Ruumiameti poolt eitavale vastusele põhjenduseks antud seisukohale, et seaduse eesmärk ei ole “anda maatulundusmaa vastu, mille juhtostarve üldplaneeringus on küll segakasutusega äri- ja teenindusmaa nagu Ringtee 20 kinnisasjal on, tootmismaad”;

Samuti ei saa nõustuda Teie 21.05.2026 kirjas osundatud Maa- ja Ruumiameti seisukohaga, justkui välistaks vahetatava (e riigile omandatava) ja vahetusmaa võrreldavuse maatükkide erinev ühikuhind – KAHOS §24 lg 4 teises lauses osundatu kohaselt on vahetatavate kinnisasjade väärtuste erinevuse korral vahetamisega kaasneva hüvitamise kriteerium sätestatud lähtuvalt vahetatavate kinnisasjade harilikust väärtusest, mitte kinnisasjade ühikhinnast: “Vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus ei tohi erineda rohkem kui 30 protsenti, kui kinnisasjade vahetamisel tekib hüvitamiskohustus kinnisasja omanikul, kes omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja.” Eeltoodu kohase kinnisasja omaniku hüvitamiskohustuse (kuni 30% kinnisasjade hariliku väärtuse erinevuse hüvitamine rahas) täitmise valmidust oleme kinnitanud ka enda varasemates kirjades. Arvestades eeltoodut, palume sobiliku vahetusmaa otsingutes tulemuslikkuse saavutamiseks Teilt vastust järgmiste vahetusmaa sobilikkuse parameetreid ja vahetamise teel kinnisasja omandamise põhimõtteid puudutavate küsimuste osas:

1. kas sobiliku vahetusmaa otsimisel on aktsepteeritav lähtuda KAHOS §24 lg 3 p.1 sätestatust, et “erandina võib vahetada erineva sihtotstarbega katastriüksusi, kui vahetusmaa maa-ala üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele”?

2. kas nõustute, et KAHOS §24 lg 4 sätestatu kohaselt peetakse kinnisasja omaniku, kes

omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja, hüvitamiskohustuse (ehk juhul, kui vahetusmaa väärtus on riigile omandatava maa väärtusest suurem) suurimaks lubatavaks määraks kuni 30% vahetusmaaks oleva kinnisasja harilikust väärtusest, mitte vahetusmaa ühikhinnast?

Ehk teisisõnu, vahetuseks sobivuse ja asjakohasel juhul hüvitamiskohustuse rahalise suuruse määratlemise kriitiliseks parameetriks on vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus, mitte pindala vm näitaja

3. kas nõustute, et tulenevalt asjaolust, et KAHOS ei defineeri “sarnast turupiirkonda”, võib sarnase turupiirkonna all silmas pidada “maa korralise hindamise metoodikaga määratud sama või ühe võrra erinevat asukohaklassi sõltumata kaugusest vahetatava maaga” (allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kodulehekülg https://www.kaitseinvesteeringud.ee/: Kinnisasja omandamise põhimõtted)?

Teie vastused/seisukohad eelnimetatud küsimustele annaks meile võimaluse valida selgelt määratletud otsinguparameetrid riigi maareservist sobiliku vahetusmaa leidmiseks ning konstruktiivselt lahenduse saavutamiseks.

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 2/9

Teie vastust ootama jäädes. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] Saatja: Riin Kodu <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 21. mai 2026 15:32 Adressaat: Info TavaMets <[email protected]> Koopia: Valdo Hermann <[email protected]> Teema: FW: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Seoses riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekti elluviimisega oli tarvis omandada OÜ-le Tava Mets kuuluvast Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuvast Ringtee 20 kinnisasjast äralõige suurusega 1178 m2. Äralõige on tänaseks eraldi katastriüksusena moodustatud (katastritunnus 62201:001:2379, pindala 1178 m2). Soovisite rahalise hüvitise asemel vahetusmaad Maa- ja Ruumiametile (MaRu) kuuluvast Kaseküla tn 8 kinnisasjast (Tartu maakond, Elva vald, Käärdi alevik). Sellega seonduvalt tegime vastava päringu MaRu-le ja jäime ootama tagasisidet. Saime viimaks MaRu-lt vastuse ning kahjuks ei pea nad Kaseküla tn 8 kinnisasjast vahetusmaa moodustamist võimalikuks, tuues põhjenduseks selle, et seaduse eesmärk ei ole anda maatulundusmaa vastu, mille juhtostarve üldplaneeringus on küll segakasutusega äri- ja teenindusmaa nagu Ringtee 20 kinnisasjal on, tootmismaad, lisaks ei ole võrreldavad ka nende maatükkide ühikuhinnad, Kaseküla tn 8 kinnisasja ühikuhind on tunduvalt kõrgem Ringtee 20 kinnisasja omast. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku jätkata menetlust rahalise hüvitise teel vastavalt 19.03.2026 kirjaga nr 8- 3/25-002/602-5 saadetud uuendatud hinnapakkumisele. Ootame Teie vastust hiljemalt 28.05.2026. Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Riin Kodu Sent: Friday, March 6, 2026 10:47 AM To: 'Valdo Hermann' <[email protected]> Subject: FW: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Tahtsin Teile lihtsalt vahepeal infot jagada, kuna aega on nii palju möödunud, et Põlva jalgtee projekti tarbeks algatatud omandamise menetlus Ringtee 20 osa omandamiseks on endiselt jõus, kuid kuna

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 3/9

pöördusime eelmisel aastal Maa- ja Ruumiametisse Teie soovil (kuna soovisite vahetusmaad MaRu- le kuuluvast maatükist) ja nemad viitasid, et meie poolt tellitud töös on metsa hindamisel ebakõlad nende meelest, siis saatsime hindamise tagasi meie poolt tellitud hindamise koostajale ning palusime töö üle vaadata ja parandused sisse viia, kuid metsaekspert, kes Ringtee 20 töös metsa osa koostanud oli, ei olnud kuigi koostöövalmis ja paranduste saamine ei ole läinud ootuspäraselt. Olen hindajaga olnud regulaarses suhtluses, kuid viimane info oli temalt see, et ta peab tellima vist täiesti uue metsahindamise osa töösse ja vastavalt kehtivale määrusele (kinnisasja erakorralise hindamise kord) ei soovi/ei suuda seda tööd paraku paljud turul olevad metsahindajad teha ja sellest ka tekkinud viivitus. Olukord on kahetsusväärne, kuid selleks, et saaksime menetlusega jätkata ja MaRult mingigi vastuse, kas see vahetusmaa üldse võiks klappida, soovisid nad saada parandatud Ringtee 20 tööd, mida meil täna endiselt ei ole. Hoiame Teid kursis, kui midagi peaks selguma ja vabandame viivituse pärast, kuid TRAM ei saa kahjuks praegu asja kiirendamiseks väga midagi ka teha. Kui peaksite olema ümber mõelnud vahetuse osas, siis andke sellest meile teada, vastasel juhul jätkame menetlust ikkagi Teie soovi vahetusmaa küsimiseks MaRu-le kuuluvast Kaseküla tn 8 kinnisasjast. Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Riin Kodu Sent: Tuesday, November 11, 2025 11:25 AM To: 'Valdo Hermann' <[email protected]> Subject: RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Täname kirja eest. Selguse mõttes veel, et Ringtee 20 äralõike väärtus on määratud ja hinnapakkumine Teile saadetud Transpordiameti poolt 19.09.2025 kirjaga nr 8-3/25-002/602-2. Ehk siis Ringtee 20 eksperthinnang on ju olemas. Kaseküla tn 8 vahetusmaaks sobivuse osas oleme teinud Maa- ja Ruumiametile päringu ja ootame vastust. Teavitame Teid, kui oleme MaRult tagasiside saanud. Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Wednesday, November 5, 2025 4:39 PM

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 4/9

To: Riin Kodu <[email protected]> Subject: RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tänan vastuse eest! Oleme Teiega igati päri, et käimasolevas protsessis on otstarbekas tegevused fokusseerida vahetatava maa (e siis Ringtee 20 äralõike) väärtuse kindlakstegemisele. Ootame eksperthinnangu valmimist, sest äralõike väärtuse kindlakstegemine annab meile kompromissi saavutamiseks konkretiseeritud lähtekoha mõlemapoolsete seisukohtade kujundamiseks ja ühtlustamiseks. Oleme tõesti tänulikud, kui Teil õnnestub omaltpoolt täpsustada Kaseküla tn 8 kinnisasjaga (katastritunnus 69401:001:0224) seonduvat (e sh vahetusmaaks sobivust), siis saame maade vahetusprotsessis Ringtee 20 äralõike kindlakstehtud väärtusest lähtuvalt ühiselt järgnevate toimingute üle otsustada. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected] From: Riin Kodu <[email protected]> Sent: 22 October 2025 12:12 To: Valdo Hermann <[email protected]> Subject: RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Täname kirja eest ning edastan meiepoolsed selgitused antud teemal: Meie varasemate vestluste sisu ja arutelu ei olnudki KAHOS-es toodud 30%-lise väärtuste vahe osas, vaid selle osas, kas saab vahetada sama sihtotstarbega kinnisasju, mille üldplaneeringu kohane kasutuspotentsiaal on täiesti erinev. Ka Teie enda saadetud kirjas (punane tekst viimane lõik) on ju välja toodud KAHOS-e seletuskirjast, et lähtutakse põhimõttest, et vahetatavad kinnisasjad peavad olema oma kasutusotstarbelt sarnased ning nad peavad asuma lisaks sarnases turupiirkonnas. Seega piiratakse võimalust vahetada omavahel väga erineva sihtotstarbe ja erineva arenduspotentsiaaliga kinnisasju. Metsamaa ja äri-tootmis/teenindusmaa on erineva arenduspotentsiaaliga, selles ilmselt vaidluskoht puudub. Mõistan, et KAHOS-e sõnastus võib olla pisut puudulik ja segadust tekitav, kuid seaduseandja on antud juhul MaRu ning tehes nendega sagedast koostööd ning oleme konsulteerinud korduvalt vahetuse teemadel (sh rääkinud ka konkreetsel teemal), siis nende sõnul ikkagi on seaduse mõte olnud selles, et kinnistu arenduspotentsiaaliga tuleb alati arvestada ja vaatamata sellele, et tegemist võib olla tänase sihtotstarbe järgi maatulundusmaadega (nii vahetatav kui ka vahetusmaa), ei ole nad võrdsed vahetusobjektid, kui ühel neist on äri-teenindus potentsiaal ja teisel ei ole. Lisaks see pool, millisest suurusest üldse maatulundusmaade vahetust kaalutakse. Antud juhul rõhutan veelkord, et kui isegi Teile kuuluval Ringtee 20 kinnisasjal ei oleks üldplaneeringus seda kasutusotstarvet ette nähtud, siis me nii väikest metsatükki nagunii ei vahetaks, sest see ei ole metsamajanduslikus vaates mõistliku suurusega. Seda metsavaldkonnas pikalt tegutsenud inimesena teate ju kindlasti isegi, et turul ei kaubelda väga ca 1200 m2 suuruste metsamaadega (mille potentsiaalne kasutus ongi vaid metsa tulu saamine). Lubasin küsida ka hindaja kommentaari selle kohta, miks on Ringtee 20 äralõike puhul parimaks kasutuseks äri-teeninduse potentsiaaliga maa, kui äralõige on ÜP kohaselt sellest servast, kus on

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 5/9

haljasala maa-ala. Nagu ka Teile juba telefonis selgitasin, siis maatükki vaadatakse äralõike hindamisel kui tervikut. Hindaja vastus toetab seda seisukohta ning hindaja vastas järgmist: Kuna ÜP sellise suunise annab, siis äralõike tõttu ehitusõiguse maht kogu maa-alal ju väheneb. Nt kui täisehitus on lubatud 30%, aga kinnistu suurus väheneb, siis väheneb ka ehitusõigus ruutmeetrites, mis sest et äralõige on haljasalalt või mistahes muult alalt, mida ei saa hoonestada. Siin tuleb erisus juba välja arendatud kinnistutega, kus tõesti lähtume kõlvikust, millelt äralõige tehakse. Saatsite mulle ka 08.10.2025 kirja maatüki katastritunnusega, mille vastu Teil võiks huvi olla vahetamise vaatest. Tegemist on Tartu maakonnas Elva vallas Käärdi alevikus asuva Maa- ja Ruumiametile kuuluva Kaseküla tn 8 kinnisasjaga (katastritunnus 69401:001:0224), mille sihtotstarve on tootmismaa. Kuna MaRu kodulehel olev kinnisvara hinnastatistika ei anna kahjuks indikaatorit, mis on selles piirkonnas umbkaudnegi tootmismaa hinnaklass (seega ei tea öelda, kas need tükid on sarnases turupiirkonnas vahetuse mõttes), siis teen lähiajal päringu Teie soovi kohta MaRu-le ja uurin, kas nende hinnangul oleks mõeldav teha vahetust Ringtee 20 kinnisajast tehtava äralõikega ja kuna neil on rohkem pädevust hindade kujunemisel ja hinnastatistika vaatest, siis loodan, et neil on lihtsam seda sobiva turupiirkonna asja näha. Samuti see aspekt, kas nad üldse sellest tükist nõustuksid vahetuse otstarbel äralõiget lubama. Kui olen saanud MaRu-lt vastuse, annan sellest Teile loomulikult teada. Küll aga arvan endiselt, et väga mõistlik oleks antud juhul asendusmaad küsida Ringtee 20 kinnisasja kõrval asuvast KOV-ile kuuluvast maast, siis saaksite piiride muutmisega samasse kohta asemele sama pindalaga maa, mille tee-ehitusega kaotate ja need tükid on kindlasti samas turupiirkonnas ning ka üldplaneeringu järgi sama kasutuspotentsiaaliga. Kaaluge palun ka seda varianti ja huvi korral võin vallaga suhelda ja küsida, mis nad sellest arvaksid? Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Valdo Hermann <[email protected]> Sent: Thursday, October 9, 2025 9:00 AM To: Riin Kodu <[email protected]> Subject: Vs: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Saadan väljavõtte KAHOS seaduse seletuskirjast mis puudutab kinnistute vahetust. KAHOS § 24 sätestab erisuse RVSist ning võimaldab erandina kinnisasju vahetada ka juhul, kui nende väärtuste vahe erineb enam kui 10%. RVS § 35 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib riigivara otsustuskorras võõrandada vahetamise teel sundvõõrandamisel KASVSi alusel ja vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei tohi kinnisasja vahetamisel vahetatavate asjade harilik väärtus erineda rohkem kui 10 protsenti, kui hüvitamiskohustus on kinnisasja omanikul ning väärtuste vahe hüvitatakse rahas. See tähendab, et vahetamist ei saa kasutada juhul, kui sundvõõrandatava kinnisasja omanik peaks hüvitama enam kui 10%-lise väärtuste vahe. Selline piirang ei ole piisavalt paindlik kinnisasja omanikule tasu maksmisel. Praktikas võib olla keeruline leida riigile kuuluvat kinnisasja, mille rahaline väärtus ei ületaks 10%. Väärtuste vahe võib tuleneda nii kinnisasja suurusest kui ka konkreetse maatüki määratletud kasutusviisist (sihtotstarbest). Kuivõrd RVS keelab kinnisasjade vahetamise juhul, kui kinnisasja omanik peab hüvitama rohkem kui 10%-lise väärtuste vahe, ei saa kinnisasjade vahetamist alternatiivse meetmena kasutada ka olukorras, kui omandatava kinnisasja omanik oleks valmis vastu saadava kinnisasja eest riigile

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 6/9

väärtuste vahe täiendavalt tasuma. Seega seab seadus konkreetsed piirid, kuigi nii kinnisasja omanik kui ka riik oleks iseenesest nõus kokkuleppel kinnisasju vahetama (kompensatsioonimeetmete uuringu lk 126). Kinnisasja avalikes huvides omandamine on eriolukord tavapärase riigivara valitsemise suhtes, sest riik vajab maad üldistes huvides. Sellest tulenevalt tehakse eelnõus kinnisasja vahetamise regulatsiooniga erisus RVS § 35 lõikest 2 ja lubatakse teise kinnisasjaga riigivara vahetamise teel kõrvale kalduda üldnormina kehtestatud 10%-lisest vahetatavate asjade väärtuste vahe piirangust ning piiritletakse väärtuste vahe 30%-ga. Kui hüvitamiskohustus tekib avalikes huvides maa omandajal, siis väärtuste vahe piirangut ei ole. Tingimus, et väärtuste vahe hüvitatakse rahas, kohaldub ka sellise vahetamise puhul. Kuna kinnisasjade vahetamine on valdkonna eest vastutava ministri pädevuses, tuleb otsustajale anda kaalutlusruum ja vastutus. KAHOS § 24 lõikes 3 kehtestatakse ka kriteeriumid, millest peab kinnisasjade vahetamisel lähtuma. Lähtutakse põhimõttest, et vahetatavad kinnisasjad peavad olema oma kasutusotstarbelt sarnased ning nad peavad asuma lisaks sarnases turupiirkonnas. Seega piiratakse võimalust vahetada omavahel väga erineva sihtotstarbe ja erineva arenduspotentsiaaliga kinnisasju. Minu arusaam: kriteerium 1: vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega katastriüksusi, kriteeriumi 1 erand: kuid erandina võib vahetada erineva sihtotstarbega katastriüksusi, kui vahetusmaa maa-ala üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele ehk põhiprintsiibis võetakse kriteeriumina arvesse sihtotstarve, erandina (!) võib vahetusmaa (ehk see, mille riik maaomanikult omandatava asja asendamiseks maaomanikule vastu annab) olla omandatavast katastriüksusest erineva sihtotstarbega, kui ÜP’s kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava (e maaomanikult riigile antava) katastriüksuse sihtotstarbele – ehk erandi puhul võib nt elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse omandamisel kodanikule vastu anda ka maatulundusmaa sihtotstarbega tüki, kui selle juhtotstarve on ÜP kohaselt perspektiivne elamumaa. Milline on vahetatava (ehk kodanikult riigile omandatava) katastriüksuse perspektiivne sihtotstarve, ei puutu KAHOS’es sätestatud kinnisasja vahetamise kriteeriumite kohaselt üldse teemasse. Kokkuvõtteks: Kui a) Ringtee 20 sihtotstarve ja Elva metskond 40 sihtotstarbed on kehtivate andmete kohaselt ühesugused (KAHOS §24 lg3 p1) ja b) Elva metskond 40 on ÜP kohaselt metsa-ala, mis vastab samuti maatulundusmaa sihtotstarbele ei näe mina ühtegi sihtotstarbest ja perspektiivsest sihtotstarbest tulenevat argumenti, miks neid omavahel vahetada ei saaks. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected]

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 7/9

Saatja: Riin Kodu <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 7. oktoober 2025 10:38 Adressaat: Info TavaMets <[email protected]> Teema: RE: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Tere Täname Teid kirja eest ja vabandan, et vastamine pisut kauem aega võttis. Vaatasin teemasse põhjalikult sisse ja selliselt nagu Te soovi avaldasite, me maade vahetust kahjuks teha ei saa. KAHOS-e mõte on selles, et vahetada saab sarnase sihtotstarbega kinnisasju, kuid arvestama peab ka üldplaneeringu järgset perspektiivset maakasutust, sest see kujundab vara väärtuse. Kuigi antud juhul on Teile kuuluv Ringtee 20 kinnisasi maatulundusmaa sihtotstarbega nagu ka vahetuseks küsitud Elva metskond 40 kinnisasi, siis Ringtee 20 kinnisasjal on üldplaneeringu järgi juhtotstarbeks segakasutusega äri- ja teeninduse maa-alal ja hindamisel on hindaja seda ka arvesse võtnud ja sellest tulenevalt ka kõrgem ühikuhind, kui lihtsalt maatulundusmaal. Elva metskond 40 kinnisasi on aga üldplaneeringu järgi metsaala ja sellel hoonestuse ega äripotentsiaali ei ole. Seetõttu ei ole need varad omavahel võrreldavad ja nende väärtused on erinevad. Vahetada saab sarnases turupiirkonnas olevaid samade tunnustega maid, mille parim kasutus on hinnates sama ning seeläbi ka ühikuhind sarnane. Vahetuse eesmärk on vahetamise käigus anda vastu samaväärne kinnistu osa. Ja isegi kui Ringtee 20 kinnisasja puhul ei oleks üldplaneeringus äri- ja teeninduse maa-ala potentsiaali, vaid oleks samuti vaid metsamaa nagu Elva metskond 40 kinnisasjal, siis maatulundusmaa puhul me nii väikeseid maatükke ei vaheta, kuna metsa majandamise vaatest ei ole ca 1178 m2 suurune maatükk eraldiseisvalt otstarbekas kasutada. Üldjuhul ei ole maatulundusmaa (mets, põllumaa) otstarbekalt kasutatav alla 1 ha. Piirimuudatuseks sobivad ka väiksemad maatükid, kui need on võimalik liita kinnisasja omaniku olemasoleva kinnisasjaga. Kui vaadata Ringtee 20 kaardil, siis see piirneb mõlemalt poolt kohalikule omavalitsusele (KOV) kuuluvate maadega, millel on üldplaneeringu järgi sarnane juhtotstarve. Transpordiamet ei saa küll KOV-il kuuluvatest maadest piiride muutmiseks mingeid lubadusi anda, aga kui Teil selle vastu huvi on, siis andke teada ja võime uurida vallalt, kas see variant oleks mõeldav. Teine variant on see, kui leiate vahetuseks mõne sellise riigimaa (RMK, MaRu), millel on Teile kuuluva Ringtee 20 kinnisasjaga sarnane juhtotstarve ning mis asuvad sarnases turupiirkonnas (eeldus, et ühikuhind tuleks sarnane). Mõte selles, et kui isegi leiaksite mingi Maa- ja Ruumiametile kuuluva kinnisasja, millel oleks sarnane juhtotstarve, aga see asub näiteks Tartu või Tallinna ligidal, siis võib eeldada, et selle väärtus tuleks oluliselt kõrgem, kui Põlva linnas asuva Ringtee 20 puhul leitud on. Ehk siis need maatükid ei ole sarnases turupiirkonnas ja seetõttu ei saa neid ka vahetada. Loodetavasti said vahetamise põhimõtted pisut selgemaks ja jääme ootama Teie tagasisidet, kuidas asjaga edasi läheme. Heade soovidega Riin Kodu maade projektijuht maade osakond 5982 2504 www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Info TavaMets <[email protected]> Sent: Tuesday, September 23, 2025 11:43 AM To: Riin Kodu <[email protected]> Subject: Ed: Pakkumine Ringtee 20 kinnisasjast maaeralduse omandamiseks

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 8/9

Tere Telefonivestluse jätkuks saadan teile vastuse. Vastuseks Teie 19.09.2025 saadetud kirjale kinnitame, et oleme nõus katastriüksustest 62201:001:1871 Teile vajaliku äralõike omandamismenetluse läbiviimisega kokkuleppel. Võttes arvesse, et OÜ Tava Mets tegevusalaks on metsavarumine (EMTAK 02201), oleme eelkõige huvitatud riigile vajalike äralõigete vahetamisest Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) §24 “Kinnisasja vahetamine” lõike 3 p.1 sätestatud kriteeriumi kohaselt samasuguse sihtotstarbega maaüksuse vastu. Soovime vahetusmaaks katastriüksusest nr. 52801:001:1024 plaanil näidatud maa-ala osa (plaan lisatud manusesse). Eelnimetatud Elva metskond 40 katastriüksus (sh perspektiivne moodustatav vahetusmaa maaüksus) on omandatavate äralõigetega sama sihtotstarbega ning asub vahetatavate maadega Maa- ja Ruumiameti poolt 2022 maa korralisel hindamisel määratletud sarnases, väärtustasemega 6. asukohaklassis. Kokkuvõtteks: Soovime asendusmaa katastriüksuse moodustamist eelkirjeldatud asukohas ja meile kuuluva kinnisasja äralõike omandamist vahetamise teel, samuti kinnitame, et ei tee takistusi vahetuse tehingu ajal kergliiklustee ehitamisel. Lugupidamisega Valdo Hermann OÜ Tava Mets +372 5137887 [email protected]

09/07/2026, 17:37 Mail - Siim Vahtrus | Ellex - Outlook

https://outlook.cloud.microsoft/mail/inbox/id/AAMkAGQzZGRiYzBkLWUzMzUtNDk0Yi05OTA4LTEzMmE3YjZmMjIxZABGAAAAAACCo1ZjZlUzRY… 9/9

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Ringtee 20 kinnisasja osalise

omandamise menetlusest

Olete pöördunud Maa- ja Ruumiameti (MaRu) poole 28.05.2026 e-kirjaga, milles palute Ringtee 20 ja Kaseküla tn 8 kinnisasjade vahetamise sobimatuse vaatest selgitust, kas vahetamise põhimõtted ja

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) tõlgendus on vahepeal muutunud. Samuti

palute MaRu hinnangut, milliseid kinnisasju oleks Ringtee 20 kinnisasja osa vastu võimalik vahetusmaaks pakkuda, et see vastaks seaduse põhimõtetele. Lisaks olete edastanud meile vastamiseks

Tava Mets OÜ poolt konkreetses menetluses saadetud küsimused.

MaRu´le esitatud päring on eeskätt seotud küsimustega, kuidas tuleb vahetusmaa sobivuse hindamisel

arvestada katastriüksuse sihtotstarvet, üldplaneeringu juhtotstarvet ning hindamisel tuvastatud parimat

kasutust. MaRu hinnangul ei ole vahetamise põhimõtted võrreldes varasemate arutelude ja 15.10.2024 koosoleku memoga muutunud. Koosoleku memos kajastatud põhimõtted o n mõeldud praktilise

juhisena sobiva vahetusmaa eelvalikuks ja need ei asenda KAHOS´es sätestatud õiguslikke kriteeriume. Allolevalt selgitame veel kord oma seisukohti ja KAHOS´e tõlgendust - sarnaselt, nagu

oleme seda praktiseerinud ka MaRu vahetusmenetlustes, nt Rail Baltica raudtee tarbeks maade riigile

omandamisel.

KAHOS´e § 22 lõike 1 kohaselt on menetluse läbiviijal õigus tulenevalt olukorrast pakkuda kinnisasja

omandamist rahas, kiirmenetlust, kinnisasja vahetamist või maakorralduse läbiviimist. Sama seaduse § 11 lõike 3 kohaselt makstakse tasu rahas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega on kinnisasja

vahetamine üks võimalik kokkuleppemenetluse lahendus, kuid vahetusmaa pakkumine ei ole

menetluse läbiviijale kohustuslik, kui sobivat vahetusmaad ei ole võimalik leida.

KAHOS´e § 24 lõike 3 kohaselt lähtutakse kinnisasja vahetamisel kahest kriteeriumist: 1. vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega katastriüksusi, kuid erandina võib vahetada erineva

sihtotstarbega katastriüksusi juhul, kui vahetusmaa üldplaneeringus kavandatud perspektiivne

maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele; 2. vahetatavad kinnisasjad peavad paiknema sarnases turupiirkonnas.

KAHOS´e § 24 lõike 3 punkt 1 sätestab õigusliku raamistiku vahetatavate maatükkide kasutusest lähtuva kriteeriumi osas. KAHOS-e § 24 lõike 3 punkt 1 eesmärk on tagada, et kinnisasjade vahetamine

toimuks nende õigusliku kasutusrežiimi võrreldavuse alusel. Seetõttu seob säte vahetuse esmajoones maa kehtiva sihtotstarbega. Kinnisasja hindamisel tuvastatud parim kasutus või üldplaneeringust

tulenev juhtotstarve ei saa iseenesest asendada § 24 lõike 3 punktis 1 toodud sihtotstarbe ja lubatava

erandi regulatsiooni. Näiteks ei võimalda KAHOS vahetusmenetlust, kus omandatava maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa, selle üldplaneeringu kohane juhtotstarve on äri-, teenindus- või

tootmismaa ja vahetusmaana pakutakse sellele vastu tootmismaa sihtotstarbega riigimaad. Selline

vahetus ei oleks KAHOS´e § 24 lõike 3 punktiga 1 kooskõlas, kuna viidatud vahetusmaa sihtotstarve (tootmismaa) ei ühtiks omandatava kinnisasja sihtotstarbega (maatulundusmaa). KAHOS´e § 24 lõike

Riin Kodu Transpordiamet

[email protected]

Teie 28.05.2026

Meie 15.06.2026 nr 7-2/25/16281-7

2

3 punktis 1 esitatud erand vahetusmaa üldplaneeringu kohase juhtotstarbe ja omandatava kinnisasja sihtotstarbe kattuvuse osas tähendab seaduse sõnastuses seda, et riigi poolt pakutava vahetusmaa

juhtotstarve võib kattuda omandatava kinnisasja sihtotstarbega (juhul, kui pakutava vahetusmaa

sihtotstarve ei ühti omandatava kinnisasja sihtotstarbega). Seaduse sõnastus ütleb üheselt, et vahetusmenetluses saab üldplaneeringu kohast juhtotstarvet erandina arvestada üksnes vahetusmaa

puhul, kuid mitte omandatava kinnisasja puhul, mille osas tuleb arvestada kehtivat sihtotstarvet.

MaRu peab oluliseks rõhutada, et üldplaneeringu juhtotstarve ja maa kasutuspotentsiaal ei ole

vahetusmenetluses tähtsusetud. Neid tuleb arvestada KAHOS´e § 24 lõike 3 punkti 1 kohaldamisel selles ulatuses, nagu säte seda ette näeb ning praktilises võrdluses, st hinnangu andmisel sellele, kas

maatükid on oma kasutusotstarbelt, arenduspotentsiaalilt ja turukäitumiselt piisavalt sarnased ning kas

need paiknevad sarnases turupiirkonnas.

Samas, omandatava kinnisasja hüvitamise aluseks oleva turuväärtuse hindamisel arvestatakse lisaks

kehtivale sihtotstarbele ka üldplaneeringu kohast juhtotstarvet, arenduspotentsiaali ning hindamisstandardi kohast parima kasutuse määratlust. Parim kasutus on kõige tõenäolisem kasutus,

mis on õiguslikult lubatav, füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena omandab hinnatav kinnisasi kõrgeima väärtuse. Seega, kui

omandatava kinnisasja sihtotstarve on näiteks maatulundusmaa, kuid üldplaneering näeb ette

perspektiivse tootmismaa võimaluse (ja piirkonnas annab see kõrgema väärtuse), siis omandamise menetluses hinnatakse see kinnisasi tootmismaa parima kasutuse ja tootmismaa perspektiiviga maa

väärtuse kohaselt, eeldusel, et kinnisasja parim kasutus on tootmismaa. Sellisel juhul omandatava

kinnisasja tasu ja täiendavad hüvitised arvutatakse maatulundusmaast kallima tootmismaa väärtusest tulenevalt.

MaRu 21.04.2026 kirjas on selgitatud, et Ringtee 20 kinnisasi oli jagamiseelselt maatulundusmaa

sihtotstarbega ning Kaseküla tn 8 on tootmismaa sihtotstarbega. Samuti on märgitud, et Elva valla

üldplaneeringu kohaselt on valdav osa Kaseküla tn 8 kinnisasjast tootmismaa juhtotstarbega ja üksnes idaosas paikneb väiksemas ulatuses kaitsehaljastuse maa-ala. Nende asjaolude tõttu leidis MaRu, et

võrreldavate maade kasutusperspektiivid on erinevad ning Kaseküla tn 8 kinnisasjast vahetusmaa

moodustamine ei ole põhjendatud.

Riigile omandatavat Ringtee 20 kinnisasja äralõiget on hinnatud osana suuremast tervikust ning

arvestatud on tervik-kinnisasja perspektiivse arendusvara väärtust, s.t ühelt poolt on võetud arvesse jagamiseelse kinnisasja kui terviku omadused (sh mastaabiefekt) ning teiselt poolt on tegemist väikese

pindalaga kinnisasjaga, mille hindamistulemus on ligikaudu 5500 eurot. Analüüsisime täiendavalt MaRu portfellis olevaid riigile kuuluvaid kinnisasju ja ei leidnud sarnases turupiirkonnas paiknevat

sama sihtotstarbega kinnisasja ega kinnisasja, millele samaväärse kasutus- ja arenduspotentsiaali

tagaks kehtiv üldplaneering ning mis oleks iseseisvalt kasutatav ja väärtuse mõttes omandatava kinnisasjaga samas suurusjärgus (ca 5500 eurot). MaRu praktilise kogemuse põhjal on üsna

tavapärane, et arendusperspektiiviga maatulundusmaast või ehitusmaast tehtavate väikese pindalaga

äralõigete puhul pole vahetamist võimalik pakkuda, nii ka kõnealuse menetluse puhul.

Jääme oma varasema seisukoha juurde, et vahetusmaa pakkumine ei ole antud juhtumi puhul

võimalik ja menetlust tuleks jätkata KAHOS´es ettenähtud rahalise hüvitise pakkumisega.

Vastused Tava Mets OÜ küsimustele:

1. Kas sobiliku vahetusmaa otsimisel on aktsepteeritav lähtuda KAHOS § 24 lg 3 p.1

sätestatust, et “erandina võib vahetada erineva sihtotstarbega katastriüksusi, kui

vahetusmaa maa-ala üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve

vastab vahetatava katastriüksuse sihtotstarbele”?

Jah, vahetusmaa otsimisel tuleb nimetatud sättest lähtuda. See tähendab, et esmalt tuleb eelistada ühesuguse sihtotstarbega katastriüksusi. Erandina võib kaaluda erineva sihtotstarbega

katastriüksusi üksnes siis, kui vahetusmaa üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatava (omandatava) katastriüksuse sihtotstarbele. Sellest

3

erandist ei tulene siiski, et üldplaneeringu juhtotstarvet võiks kasutada vahetatavuse põhjendamiseks piiranguteta mõlemas suunas sõltumata KAHOS´e § 24 lõike 3 punkti 1

sõnastusest. Lisaks peavad olema täidetud ka muud sobivusnõuded, muuhulgas sarnane

turupiirkond. 2. Kas nõustute, et KAHOS § 24 lg 4 sätestatu kohaselt peetakse kinnisasja omaniku, kes

omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja, hüvitamiskohustuse (ehk juhul, kui

vahetusmaa väärtus on riigile omandatava maa väärtusest suurem) suurimaks lubatavaks

määraks kuni 30% vahetusmaaks oleva kinnisasja harilikust väärtusest, mitte vahetusmaa

ühikhinnast? Ehk teisisõnu, vahetuseks sobivuse ja asjakohasel juhul hüvitamiskohustuse

rahalise suuruse määratlemise kriitiliseks parameetriks on vahetatavate kinnisasjade harilik

väärtus, mitte pindala vm näitaja.

3. KAHOS´e § 24 lõike 4 kohaselt lähtutakse vahetatavate kinnisasjade harilikust väärtusest ning väärtuste vahe hüvitatakse rahas. Kui hüvitamiskohustus tekib kinnisasja omanikul, kes

omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja, ei tohi vahetatavate kinnisasjade harilik

väärtus erineda rohkem kui 30 protsenti. Ühikuhind ei ole selles mõttes iseseisev õiguslik kriteerium hüvitamiskohustuse määramisel. Küll aga võib ühikuhind olla üheks abistavaks

näitajaks hindamaks, kas kinnisasjad kuuluvad sarnasesse turupiirkonda ja kas nende kasutuspotentsiaal on võrreldav. Kas nõustute, et tulenevalt asjaolust, et KAHOS ei defineeri

“sarnast turupiirkonda”, võib sarnase turupiirkonna all silmas pidada “maa korralise

hindamise metoodikaga määratud sama või ühe võrra erinevat asukohaklassi sõltumata

kaugusest vahetatava maaga”?

MaRu hinnangul võib maa korralise hindamise metoodikast tulenev asukohaklass olla abistav

orientiir, kuid seda ei saa pidada automaatseks ega ainsaks õiguslikuks kriteeriumiks. Maa korraline hindamine on masshindamine. Masshindamine eeldab oma eesmärgist tulenevalt

suuremat üldistustaset ning selleks kasutatav lähenemine ei pruugi olla üheselt kohaldatav muudel hindamise eesmärkidel. Kinnisvara hindamise kontekstis on turupiirkond konkreetse

kinnisvarakategooria turg ehk ala, kus alternatiivsed sarnased varad tulemuslikult

konkureerivad hinnatava varaga võimalike ostjate ja kasutajate jaoks. Sarnase turupiirkonna määratlemisel tuleb arvestada kinnisasjade kuulumist samasse

turusegmenti, s.h. kasutusotstarvet, planeeringulist potentsiaali, iseseisvat kasutatavust ja

võrreldavaid tehinguid. Näiteks elukondliku- või ärikinnisvara puhul on otstarbekas lugeda sarnaseks turupiirkonnaks

konkreetse omavalitsuse või selle osa territoorium, kuid metsamaade puhul võib sarnaseks

lugeda laiema regiooni, nt maakond koos piirnevate naabermaakondadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Mai Lind juhataja Riigimaa strateegia osakond

Joel Peetsu

511 0141 [email protected]

Marin Must 5392 8399 [email protected]

Ellex Raidla

Advokaadibüroo OÜ

Reg. 10344152

VAT EE100101799

T. +372 640 7170

[email protected]

ellex.legal │ The terms available on our website apply to all our services.

Ahtri 4

EE-10151 Tallinn, Estonia

Kliimaministeerium

Lp energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Siseministeerium

Lp siseminister Igor Taro

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Lp majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo

Koopia: asekantslerid Antti Tooming, Krista Aas, Ivan Sergejev ja Sander Salmu

09.07.2026

PÖÖRDUMINE SEOSES KINNISASJADE AVALIKES HUVIDES OMANDAMISEGA

OÜ Tava Mets (Tava Mets) tegeleb metsa haldamise ja majandamisega ning omab enam kui 7000

hektarit metsamaad, peamiselt Lõuna-Eestis. Osa nendest metsamaadest asub piirkondades, kus riigil

on vaja omandada eraomanike kinnistuid piiritaristu väljaehitamiseks.

Tava Mets mõistab praeguses julgeolekuolukorras igati riigi vajadust omandada avalikes huvides

kinnisasju piiritaristu väljaehitamiseks ja muudeks kaitsevõimet tugevdavateks tegevusteks. Tava Mets

on selleks varasemalt oma panuse andnud, sh loovutanud maid Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks.

Ka piiritaristu väljaehitamiseks on Tava Mets olnud valmis panustama (olles ka varem väiksemaid

äralõikeid riigile loovutanud), kuid on mures selle üle, kuidas riik vastavat protsessi läbi viib. Tava Metsa

hinnangul ei vasta riigi tegevus seadustele ning on ressursside kasutamise seisukohast ebatõhus.

Tava Mets on enam kui aasta vältel pidanud kirjavahetust Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) seoses

ühingule kuuluvast Võsu kinnistust (kinnistu nr 648038) tehtud väljalõigetega (Piiririba kinnistud), mida

riik soovib omandada. PPA on omakorda suhelnud Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) ning

Maa- ja Ruumiametiga (MaRu), kelle valitsemisele on usaldatud kinnistud, mille vastu Tava Mets sooviks

Piiririba kinnistud vahetada. Senine menetlus on kahjuks olnud läbipaistmatu, maaomaniku õigustega

mittearvestav ja vastuoluline – sealhulgas näivad olevat vastuolus RMK ja MaRu huvid ühelt poolt ning

PPA huvid teiselt poolt.

Kuna RMK kuulub Kliimaministeeriumi, MaRu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning PPA

Siseministeeriumi haldusalasse, adresseerime käesoleva pöördumise vastavatele ministeeriumitele.

Soovime juhtida tähelepanu PPA, RMK ja MaRu rikkumistele kinnisasja avalikes huvides omandamise

seaduse (KAHOS) rakendamisel, mis takistavad õiguspärase ja tõhusa menetluse läbiviimist, mis peaks

praeguses julgeolekuolukorras olema riigi jaoks esmatähtis.

Käesolev pöördumine on täiendavalt ajendatud sellest, et probleeme KAHOS rakendamisel esineb ka

teistes menetlustes. Nimelt soovib riik Kliimaministeeriumi valitsemisalas oleva Transpordiameti (TRAM)

kaudu paralleelselt Piiririba kinnistutega omandada ka äralõiget Põlva linnas asuvast Ringtee 20

kinnistust (kinnistu nr 650938, Ringtee 20). Ühine joon Piiririba kinnistuid puudutava juhtumiga seisneb

selles, et ka selles menetluses on riigivara valitsejaks olev MaRu keeldunud kinnisasjade vahetamisest,

tuginedes kriteeriumidele, mida KAHOS ette ei näe.

Kuna tegemist on korduva probleemiga, soovime sellele juhtida tähelepanu lootuses lahendada nii

konkreetsed juhtumid kui ka tagada sarnaste olukordade vältimine tulevikus. Eeskujuks võiks võtta

Kaitseministeeriumi, kellega on Tava Metsal olnud äärmiselt positiivne koostöö maade omandamise

(vahetamise) osas.

1. SENINE MENETLUS PIIRIRIBA KINNISTUTE OSAS

PPA teatas 04.05.2025 soovist omandada Piiririba kinnistud (lisa 1). Tava Mets nõustus Piiririba

kinnistute omandamisega riigi poolt, kuid mitte rahalise hüvitise vastu, vaid kinnisasjade vahetamise

teel.

Järgnevas kirjavahetuses (lisad 2-5) nimetas Tava Mets mitu alternatiivset kinnisasja, mille tervikuna või

osalise vahetamisega Piiririba kinnistute vastu oleks ta nõus:

1) Kruusamaa (58202:003:0003);

2) Elva metskond 14 (28201:009:0453);

3) Kõrtsi (63602:001:1800);

4) Aakre metskond 20 (55701:001:1688).

Riigivara valitsejad (RMK ja MaRu) on esitanud erinevaid põhjendusi (vt kokkuvõtlikult lisa 4 ja lisa 6),

miks neid kinnisasju või äralõikeid neist ei saa Piiririba kinnistute vastu vahetada:

1) Kruusamaa katastriüksuse (MaRu valitsemisele antud) osas leidis MaRu kokkuvõtlikult, et ka

maardlast väljapoole jääva maa-ala vahetamine oleks vastuolus MaaPS § 14 lg 2 p-ga 1.

2) Elva metskond 14 katastriüksuse (RMK valitsemisele antud) osas leidis RMK, et selle

võõrandamine ei oleks kooskõlas RMK eesmärkide ja ülesannetega. Täpsemalt on RMK

eesmärgiks hoida riigimets terviklikuna ja majandada seda kestlikult, vältides metsamassiivide

põhjendamatut killustamist. Vahetusmaid pakutakse vaid erandlikult, asutuse

maakasutusstrateegiast ja selle põhimõtetest lähtuvalt. Elva metskond 14 näol on tegemist

tervikliku ja ulatusliku metsamassiiviga, mida majandatakse pikaajaliselt ja süsteemselt. Iga

täiendava äralõike tegemine mõjutab RMK väitel kogu metsa majandamisloogikat ning

vähendab varasemate investeeringute väärtust.

3) Kõrtsi katastriüksuse (RMK valitsemisele antud) osas leidis RMK, et selle vahetamise välistavad

kinnistul asuvad loodusväärtused, sh kaitsealused elupaigad. RMK väidab, et tal on kohustus

kaitseväärtustega maa riigile omandada ja säilitada, mitte võõrandada.

4) Aakre metskond 20 (RMK valitsemisele antud) osas on RMK PPA esitatud info kohaselt väitnud

veelgi napisõnalisemalt, et „kinnistu on vajalik RMK-le põhimäärusest tulenevate

põhiülesannete täitmiseks“.

PPA teatas 24.06.2026 kirjas (lisa 6), et kuna sobiva vahetusmaa leidmine ei ole vaatamata pingutustele

õnnestunud, teeb riik ettepaneku omandada kinnistud rahalise hüvitise eest6. Ettepanekuga

mittenõustumisel kavatseb riik kinnistud sundvõõrandada.

Tava Mets vastas 06.07.2026 kirjas (lisa 7), et ta ei ole nõus Piiririba kinnistute võõrandamisega rahalise

hüvitise vastu7. Tava Mets selgitas, miks ei ole erinevate riigivara valitsejate keeldumine tema poolt välja

pakutud kinnistute vahetamisest õigustatud ning miks sundvõõrandamine maaomaniku tahte vastaselt

ei oleks seetõttu õiguspärane. Oma viimasele kirjale ei ole Tava Mets veel vastust saanud.

Kokkuvõttes on Tava Metsa ja PPA vahel enam kui aasta kestnud kirjavahetus. Sisulisi läbirääkimisi ei

ole toimunud, kuigi Tava Mets on avaldanud soovi vahetada Piiririba kinnistud riigile kuuluvate kinnistute

või nende osade vastu, pakkudes seejuures välja erinevaid alternatiive vastavalt riigi tagasisidele. PPA,

RMK ega MaRu ei ole arusaadavalt põhjendanud, miks riik ei saa vahetada Tava Metsa soovitud

kinnistuid. RMK väide, nagu ei saaks ta vahetuseks anda kinnistuid, mida vajab oma põhikirjaliste

eesmärkide täitmiseks (millena ta näeb ilmselgelt ennekõike metsa majandamist), ega teha äralõikeid,

mis ükskõik kui vähesel määral vähendavad riigimetsa majandamise tõhusust, ei ole õige ega KAHOS-

ega kooskõlas. RMK keeldumise põhjused tunduvad otsitud ning jääb mulje, et RMK-le on olulised vaid

asutuse kitsamad huvid, mitte riigi huvid riigikaitseliste eesmärkide tagamisel. Samuti on MaRu andnud

maapõueseaduses (MaaPS) maapõue kasutamist ja kaitset puudutavatele sätetele lubamatult laia

tõlgenduse.

Tava Mets juhib eraldi tähelepanu sellele, et PPA ei ole menetluses käitunud säästlikult riigi rahaliste

vahenditega. Kuigi Tava Mets on korduvalt väljendanud, et soovib kinnistuid vahetada, mitte võõrandada

rahalise hüvitise vastu, tellis PPA sellest hoolimata juba 2025. a lõpus kinnisvara hindamise rahalise

hüvitise välja selgitamiseks (vt lisa 2). Tava Mets selgitab, et vastavalt KAHOS § 12 lg 4 2. lausele ning

KAHOS § 12 lg-tele 6 ja 2 kasutatakse ühelt poolt rahalise hüvitise väljaselgitamiseks ja teiselt poolt

kinnisasjade vahetamisel kinnistu (või äralõike) turuväärtuse hindamiseks erinevaid metoodikaid.

Seetõttu ei ole olukorras, kus kinnistu vahetamine on võimalik, otstarbekas kulutada riigi vahendeid

rahalise hüvitise väljaselgitamisele ja selleks kutseliselt hindajalt töö tellimisele.

2. SENINE MENETLUS RINGTEE 20 OSAS

Ringtee 20 kinnisasja osas on Tava Mets TRAM-iga pidanud kirjavahetust alates septembrist 2025 (lisa

8).

19.09.2025 teavitas TRAM Tava Metsa, et soovib omandada äralõike Ringtee 20 kinnistust tee-ehituse

eesmärgil.

23.09.2025 vastuskirjas teatas Tava Mets, et soovib vahetada äralõike samaväärse äralõikega riigile

kuuluvast Elva metskond 40 kinnisasjast.

07.10.2025 vastas TRAM, et ei saa soovitud vahetust teha, kuna kuigi kinnisasjadel on sama

sihtotstarve, on Ringtee 20 kinnisasjale üldplaneeringuga ette nähtud teistsugune juhtotstarve –

segakasutusega äri- ja teeninduse maa-ala. Täiendavalt tõi TRAM välja, et vahetamine ei ole võimalik,

kuna Elva metskond 40 kinnisasjast tehtavat äralõiget ei ole otstarbekas eraldiseisvalt kasutada.

09.10.2025 selgitas Tava Mets, et eraomanikult omandatava maa juhtotstarve ei oma KAHOS alusel

teostatava vahetuse puhul tähtsust. Päev varem oli Tava Mets pakkunud vahetusmaana ka MaRu

valitsemisel olevat Kaseküla tn 8 kinnisasja (Tartu maakond, Elva vald, Käärdi alevik).

22.10.2025 vastuses jäi TRAM varasema tõlgenduse juurde ja rõhutas veelkord, et väikese pindalaga

äralõiget (ca 1200 m2) riigile kuuluvast kinnisasjast vahetuseks ei kaaluta.

06.03.2026 teavitas TRAM, et menetluses on tekkinud viivitus seoses Ringtee 20 äralõike väärtuse

hindamisega.

21.05.2026 teatas TRAM, et Kaseküla tn 8 kinnisasja ei ole võimalik vahetusmaana pakkuda, kuna

kinnisasjadel on erinevad siht- ja juhtotstarbeid ning ühikuhinnad.

28.05.2026 kirjas rõhutas Tava Mets TRAM-ile veelkord, et on huvitatud kinnisasjade vahetamisest.

Samuti selgitas Tava Mets, et kinnisasjade siht- ja juhtotstarbeid puudutavad seisukohad on olnud

vastuolulised ning maa ühikuhind ei oma vahetamisel tähendust. Läbirääkimiste jätkamise ja lahenduse

leidmise huvides palus Tava Mets vastuseid kolmele KAHOS rakendamist puudutavale küsimisele.

16.06.2026 edastas TRAM MaRu vastuskirja (lisa 9) ning tegi ettepaneku omandada Ringtee 20 äralõige

rahalise hüvitise eest. MaRu vastuskirjas on lühidalt välja toodud, et kinnisasjade vahetamisel on

seaduse kohaselt kaks kriteeriumi: sama sihtotstarve (erandina võib riigi poolt antava vahetusmaa

sihtotstarve olla erinev, kuid juhtotstarve peab olema sama mis eraomanikule kuuluva kinnisasja

sihtotstarve) ning kinnisasjad peavad asuma samas turupiirkonnas. Teisisõnu, riigi poolt omandatava

maa puhul loeb vaid selle olemasolev sihtotstarve. Samas väidab MaRu, et vahetusmenetluses omavad

tähtsust ka riigi poolt omandatava maa üldplaneeringus ette nähtud juhtotstarve ja maa

kasutuspotentsiaal, mille põhjal saab hinnata, kas maatükid on oma kasutusotstarbelt,

arenduspotentsiaalilt ja turukäitumiselt piisavalt sarnased. MaRu leidis, et olles analüüsinud oma

portfelli, ei leidnud nad „sarnases turupiirkonnas paiknevat sama sihtotstarbega kinnisasja ega

kinnisasja, millele samaväärse kasutus- ja arenduspotentsiaali tagaks kehtiv üldplaneering ning mis

oleks iseseisvalt kasutatav ja väärtuse mõttes omandatava kinnisasjaga samas suurusjärgus (ca 5500

eurot).“ Eeltoodust tulenevalt järeldas MaRu, et Ringtee 20 omandamine vahetamise teel pole antud

juhul võimalik.

3. MENETLUST PEAB KORRALDAMA RIIK TERVIKUNA

Tava Metsale on arusaamatu, kuidas praeguses keerulises julgeolekuolukorras, kus piiritaristu

väljaehitamine on esmatähtis, ei suuda riik Piiririba kinnistute osas käituda eramaaomaniku suhtes ühtse

ja usaldusväärse partnerina ega tagada kinnistute tõhusat ja õiguspärast omandamist. RMK on

keeldunud läbirääkimistest, otsides põhjendamatuid ettekäändeid; samuti on MaRu põhjendamatult

keeldunud tema valitsemisel oleva kinnistu vahetamisest. Siseministeerium ja PPA on aga jäänud

passiivseteks pealtvaatajateks.

Samalaadne on olnud olukord ka seoses Ringtee 20 kinnistuga. Ka selles menetluses on TRAM

menetluse läbiviijana võtnud passiivse rolli, tuginedes kriitikavabalt riigivara valitsejate (ennekõike

MaRu) väidetele, mis olulises osas ei põhine KAHOS reeglitel.

KAHOS § 6 lg 2-3 järgi viib kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse läbi asjaomane

ministeerium (Piiririba kinnistute puhul Siseministeerium, Ringtee 20 puhul Kliimaministeerium). Kuigi

menetlust juhib konkreetne ministeerium, toimub kinnisasja omandamine riigi poolt ja riigi kui terviku

huvides. Vaidlusalustes menetlustes puudub riigi erinevatel asutustel ühtne seisukoht ning protsess on

Tava Metsa hinnangul takerdunud erimeelsustesse selle üle, kas RMK (või MaRu) on valmis andma

nende valitsemisel olevaid kinnistuid või äralõikeid KAHOS menetlust läbiviivale ministeeriumile, et

viimane saaks neid omakorda kasutada vahetuseks maaomanikele kuuluvate kinnistutega.

Kui riigi jaoks on tõeliselt prioriteet omandada riigikaitselistel eesmärkidel eraomanikelt maatükke, on

ebaloogiline pidada kuude kaupa diskussioone selle üle, kas RMK soovib tema valitsemisel olevaid

kinnistuid vahetada või kas vahetus oleks RMK-le eraldiseisva riigiasutusena majanduslikult kasulik.

RMK-l ja riigil ei saa olla selles küsimuses erinevaid huve. Samuti ei tohiks Siseministeerium

aktsepteerida lubamatult laia tõlgendust MaaPS-le, mida on Piiririba kinnistute menetluses esitanud

MaRu. Kui riigi huviks ja prioriteediks on omandada eraomanikelt kinnistuid, siis peab riik olema valmis

vahetama riigile kuuluvaid kinnisasju vastavalt KAHOS-es ettenähtud tingimustele, kui maaomanik seda

soovib rahalise hüvitise asemel. Sama kehtib TRAM-i läbiviidava Ringtee 20 menetluse kohta.

Tava Mets rõhutab, et arvestades riigivara valitsemise regulatsiooni ja praktikat, saab KAHOS-es ette

nähtud kinnisasjade vahetamise mehhanism toimida ainult juhul, kui riigivara valitsejaks määratud

asutused käituvad riigi kui terviku huvides, mitte ei pea oma asutuse huve riigi huvidest eraldiseisvateks

ja nende suhtes ülimuslikeks. Ministeeriumid, kes vastutavad KAHOS-kohase menetluse läbiviimise

eest, ei ole ise enamasti vahetuseks sobivate kinnisasjade valitsejad. Suurt osa riigi maaportfellist

valitseb RMK, mistõttu on viimasel eriline roll ja vastutus KAHOS reaalse rakendatavuse tagamisel.

Seda rolli peaks RMK täitma, jättes kinnisasjade avalikes huvides omandamise menetlustes kõrvale

RMK kui riigi tulundusasutuse kitsamad huvid ning andes riigi kui terviku seisukohalt olulistest huvidest

lähtudes oma kinnisasju või nende osasid teistele riigiasutustele vahetusmaadena kasutamiseks. RMK

vastupidine käitumine õõnestab ja ohustab KAHOS toimimist praktikas. Samuti peab MaRu oma

tegevuses juhinduma KAHOS-est ning lubatav ei ole kinnisasjade vahetamisest keeldumine põhjustel,

mida seadus ette ei näe.

4. KINNISTUID ON VÕIMALIK VAHETADA

4.1. Piiririba kinnistud

KAHOS § 24 järgi võib vahetada kinnisasju, mis: (i) on sama sihtotstarbega ja (ii) paiknevad sarnases

turupiirkonnas. Piiririba kinnistud on maatulundusmaad, mis asuvad Lõuna-Eestis (Setomaa vallas).

Tava Mets on teinud ettepaneku vahetada Piiririba kinnistud riigile kuuluvate maatulundusmaadega

Lõuna-Eestis (Valga- või Tartumaal) ning on pakkunud vahetusmaadena välja neli alternatiivset kinnistut:

• Kruusamaa (58202:003:0003)

• Elva metskond 14 (28201:009:0453)

• Kõrtsi (63602:001:1800)

• Aakre metskond 20 (55701:001:1688)

Nimetatud neli kinnistut kuuluvad riigile ning need vastavad KAHOS § 24 tingimustele – st kinnistud on

sama sihtotstarbega (maatulundusmaa) ja need asuvad sarnases turupiirkonnas (Lõuna-Eestis). Maa

korralise hindamise tähenduses loetakse sarnaseks turupiirkonnaks kogu Eesti territoorium; arvestades

ka vara hindamisel kasutatavat standardit, tuleks kogu Lõuna-Eestit lugeda kui mitte üheks, siis

vähemalt sarnaseks turupiirkonnaks (vt lähemalt Tava Metsa 06.07.2026 kirja, lisa 7, p 3.1, lk 2-3).

Valed ja asjakohatud on RMK väited justkui oleks kinnisasjade vahetamine välistatud seetõttu, et see

halvendaks riigimetsa majandamise tõhusust, seaks ohtu seni tehtud investeeringuid või oleks muul viisil

vastuolus RMK põhikirjast tulenevate eesmärkide või asutuse maakasutusstrateegiaga. Selliseid

piiranguid ei tulene KAHOS-est ega ühestki õigusaktist. RMK ei saa oma sisedokumentidele,

põhikirjalistele eesmärkidele ja majanduslikele huvidele tuginedes eirata seadust. Lähenemine, milles

riik saaks valikuliselt keelduda kinnisasjade vahetamisest tuginedes seaduses nimetamata

kriteeriumitele (seejuures neid lähemalt põhjendamata, nagu antud juhul), muudaks menetluse täielikult

läbipaistmatuks ja suurendaks korruptsiooniriski. Kui RMK põhimäärus või mistahes muud sisemised

töökorralduslikud juhised (sh maakasutusstrateegia) takistavad RMK-l seaduse (KAHOS) täitmist, siis

tuleks vastavad määrused või muud dokumendid muuta ja seadusega kooskõlla viia.

Tava Mets rõhutab, et lähtub oma tegevuses metsa majandajana samadest põhimõtetest ja

eesmärkidest, millest RMK. Tava Metsa huvidega on seega samuti vastuolus riigile oma kinnistutest

äralõigete loovutamine – samas erinevalt RMK-st puudub tal võimalus sellest keelduda. Omandiõiguse

kaitse seisukohalt on vastuvõetamatu, et RMK huvid oleksid kinnisasja avalikes huvides omandamise

menetluses absoluutsetena kaitstud, samas kui eraomaniku huvid seda ei ole.

RMK praktika kinnitab (vt lisa 10, lisa 11 ja lisa 12), et samal ajal, kui RMK on keeldunud vahetamast

maid Tava Metsa soovide kohaselt, on ta teinud seda teiste võrreldavas olukorras olevate maaomanike

suhtes. RMK on 2026. aastal vahetanud Nursipalu harjutusvälja laienduse alal asuvate kinnistutega

kinnistuid Eesti teises otsas – Lääne-Harju vallas. Samuti on RMK 2025. aasta lõpus vahetanud

Nursipalu harjutusvälja laienduse alal asuvate kinnistutega äralõikeid samadest kinnisasjadest, millega

on vahetust soovinud Tava Mets. 2026. aasta mais on RMK nõustunud vahetama Nursipalu harjutusvälja

laienduse alal asuva kinnistu otse Vagula järve ääres asuva kinnistu osaga.

Seega ei ole RMK praktika järjepidev ning Tava Metsa ettepanekute suhtes esitatud vastuväidetest ei

lähtuta teiste maaomanike puhul. Maaomanikke tuleb kinnisasja avalikes huvides omandamise

menetlustes kohelda võrdselt ja ühetaoliselt - praegusel juhul on RMK dokumendiregistrist näha, et

samal ajal Tava Metsa vahetusest keeldumisega on RMK vahetanud eramaaomanike soovil kinnistuid,

mis asuvad erinevates Eesti piirkondades ja mille puhul on teatud juhtudel olnud tegu suurematest

metsamassiividest äralõigete tegemisega, sh samadel kinnisasjadel, millest Tava Mets on olnud

huvitatud. Selline käitumine kujutab endast ilmselgelt põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist.

Mis puudutab RMK väiteid, nagu takistaks riigile kuuluva kinnisasja vahetamist sellel leiduvad

loodusväärtused, siis esiteks on tegemist piiranguvööndis asuva kinnistuga, mistõttu ei kehti sellel range

kaitserežiim. Lisaks on Tava mets valmis sõlmima metsa vääriselupaikade kaitseks MS § 23 lg 4 kohase

lepingu ja väärtuseid säilitama.

Põhjendamatu on ka MaRu keeldumine. MaaPS §-de 14 ja 15 kohaselt loetakse maapõue seisundit ja

kasutamist mõjutavaks tegevuseks: (a) eelkõige ehitustegevust, mis takistab füüsiliselt juurdepääsu

maavarale, ja (b) tegevust, mis toimub vahetult maardla kohal. Tava Metsa hinnangul on väär MaRu

tõlgendus, justkui võimaldaksid need sätted keelduda ka riigile kuuluvate kinnisasjade vahetamisest

KAHOS-e regulatsiooni kohaselt – teisisõnu nagu saaks maapõue kasutamist kahjustada pelgalt

omaniku muutus ning seda ka maardlate lähiümbruses (ilma et õigusnormides oleks täpsustatud sellise

piirangu ruumiline ulatus). Selge õigusliku aluseta keeldumine vahetusest on omavoliline ning

õigusvastane.

Praegusel juhul on täidetud kõik KAHOS-est tulenevad tingimused kinnistute vahetamiseks Tava Mets

soovitud viisil kas RMK või MaRu valitsemisel olevate kinnisasjade vastu. Piiririba kinnistute riigipoolne

omandamine on olnud takistatud ainult seetõttu, et riik ei taha arusaamatuks jäävatel põhjustel kinnistuid

vahetada (kuigi selleks oleks alus ja võimalus).

4.2. Ringtee 20

Ringtee 20 kinnistu osas on MaRu oma 15.06.2026 kirjas õigesti viidanud, et KAHOS näeb vahetamisel

ette kaks kriteeriumi. Samas kirjas on MaRu aga põhjendanud sobivate vahetusmaade puudumist

muude, seaduses nimetamata kriteeriumidega. Riigi poolt omandatava kinnisasja kasutus- ja

arenduspotentsiaal ei oma kinnisasjade vahetamise võimalikkuse küsimuses tähendust (see võib

mõjutada vaid maa väärtust). Samuti ei välista vahetamise võimalikkust see, et riigil ei ole kinnisasja,

mis tervikuna vastaks omandatava kinnisasja väärtusele – võimalik on teha äralõikeid riigile kuuluvatest

kinnistutest. Selle üle, kas riigi poolt vahetuseks antav kinnistu või äralõige on eraldiseisvalt otstarbekalt

majandatav, saab otsustada vahetust sooviv eramaaomanik ning see ei ole samuti KAHOS kohaselt

vahetuse võimalikkust välistav asjaolu.

Seega on ka sellel juhtumil MaRu ja TRAM lubamatult lähtunud kriteeriumidest, mida KAHOS ette ei

näe, mistõttu on Tava Metsa soovitud vahetusest keeldumine olnud õigusvastane.

5. SUNDVÕÕRANDAMISELE TULEB EELISTADA KINNISTUTE VAHETAMIST

Sundvõõrandamine, mis riivab intensiivselt omandiõigust, saab olla võimalik üksnes siis, kui kõik muud

kokkulepped maaomanikuga on objektiivsetel põhjustel välistatud. Objektiivselt oleksid kokkulepped

välistatud siis, kui ei oleks täidetud KAHOS § 24 lg 3 eeldused kinnisasjade vahetamiseks. Praegusel

juhul on täidetud kõik kinnistute vahetuse läbiviimiseks ettenähtud tingimused. Ei ole ühtegi objektiivset

takistust, miks riik ei saaks vahetada riigi poolt soovitud Piiririba kinnistuid mõne Tava Metsa poolt

soovitud nelja kinnistu vastu ega pakkuda Ringtee 20 kinnistu vastu mõnda riigile kuuluvat

maatulundusmaa sihtotstarbega maatükki.

Tava Mets rõhutab täiendavalt, et kinnistute vahetamine on majanduslikult eelistatav lahendus riigi kui

terviku seisukohast. Esiteks ei ole kinnistute vahetamisel riigieelarvest vaja eraldada rahalisi vahendeid

omanikule hüvitise maksmiseks. Teiseks tuleb kokkuleppel maaomanikuga kinnistuid raha eest

omandades maksta täiendavat hüvitist - nn motivatsioonitasu (KAHOS § 15) –, ehk sisuliselt tuleb riigil

rahalise hüvitise korral teha maaomaniku suhtes suurema väärtusega vastusooritus kui kinnistute

vahetamisel. Tava Metsa hinnangul ei ole RMK oma majanduslikele huvidele viidates üldse arvestanud

riigi kui terviku majanduslike huvidega, mis on samuti KAHOS-e ja riigivaraseaduse (RVS) seisukohast

õigusvastane. Ka TRAM ja MaRu peaksid oma tegevuses pöörama tähelepanu eelkirjeldatud riigi

majanduslikele huvidele.

6. VAHETUSMAADE PALJUSUSE KORRAL TULEKS EELISTADA KINNISASJA OMANIKU SOOVE

Kinnisasja omandamise menetluses tuleb selgitada välja kinnisasja omaniku soov ja menetluse läbiviija

võimalused pakkuda kinnisasja omandamiseks alternatiive (KAHOS § 26 lg 1). Tava Mets on oma soovi

avaldanud, pakkudes välja neli kinnistut, mille vastu oleks Tava Mets valmis vahetama riigi poolt soovitud

Piiririba kinnistud, ning kaks kinnistut, mille vastu ta sooviks vahetada Ringtee 20 äralõike. KAHOS § 26

lg 1 regulatsioonist ning seaduse mõttest tulenevalt on riigil kohustus vahetusvariandina esiteks kaaluda

neid riigile kuuluvaid kinnistuid, mille vastu on huvi avaldanud isik, kelle kinnisasja riik avalikes huvides

omandada soovib.

Vaid juhul, kui nende riigile kuuluvate kinnisasjade vahetamine on objektiivsetel põhjustel välistatud, on

asjakohane kaaluda alternatiive – vahetust muude riigile kuuluvate kinnistute vastu või omandamist

rahalise hüvitise eest. RMK ega MaRu ei ole toonud välja ühtegi õiguspärast põhjust, miks riik ei saa

ühtegi Tava Metsa soovitud vahetust teostada. Seega ei olnud PPA-l Piiririba kinnistute osas alust

pakkuda omalt poolt alternatiivseid kinnistuid Tava Metsa kinnistute vastu ning need pakkumised ei

õigusta riigi tegevust Tava Metsa suhtes.

7. SISULISI LÄBIRÄÄKIMISI POLE TOIMUNUD

PPA ei ole Piiririba kinnistute osas Tava Metsaga pidanud sisulisi läbirääkimisi, viidates suhtluses vaid

sellele, et Tava Metsa soovitud vahetused ei ole võimalikud, sest RMK ja MaRu on kinnistute vahetusest

keeldunud. Selle asemel, et tuua osapooled kokku ja selgitada vajadusel RMK-le ja MaRu-le nende

keeldumise alusetust, on PPA asunud väitma, et „vaatamata pingutustele“ ei ole suudetud sobivat

vahetusmaad leida. Ühtegi arusaadavat „pingutust“ ei ole PPA Tava Metsa hinnangul samas teinud.

Kogu suhtlus on piirdunud paari kuu tagant kirjade vahetamisega, milles riik ei ole Tava Metsa

ettepanekutele ega argumentidele sisuliselt vastanud ega esitanud asjakohaseid selgitusi, miks riik ei

ole valmis Tava Metsa poolt soovitud kinnistuid vahetama. Seejuures on kirjavahetus veninud ennekõike

PPA vastuste viibimise tõttu. Eeltoodu kehtib ka TRAM-i läbiviidava menetluse kohta.

Kui riigi jaoks on tõeliselt prioriteet täita riigikaitselisi ja muid eesmärke ning selleks on vaja eraomanikelt

kinnistuid omandada, siis ei saa vastav menetlus toimuda nii konarlikult, arusaamatult ja aeglaselt, nagu

see on toimunud Tava Metsa näitel.

8. KOKKUVÕTE

Tekkinud olukorras on Tava Metsa hinnangul Piiririba kinnistute osas ainuõige lahendus see, et RMK

(ja/või MaRu) järgib KAHOS-e ja RVS-i reegleid ning annab Siseministeeriumi valitsemisele üle mõne

Tava Metsa soovitud kinnisasja või selle osa, mille Siseministeerium seejärel Piiririba kinnistute vastu

vahetab vastavalt KAHOS-ele. Selliselt käitudes oleks võimalik vältida Piiririba kinnistute omandamisega

seoses kõigile osapooltele kulukaid ja aeganõudvaid (kohtu)vaidlusi.

Eelmises lõigus toodu kehtib ka Ringtee 20 kinnistu äralõike osas – ka selles menetluses tuleb RMK-l

ja/või MaRu-l viia oma tegevus KAHOS-ega kooskõlla ning anda Kliimaministeeriumi valitsemisele üle

kinnisasjad, mida viimane saab Tava Metsaga vahetada.

Tava Mets ootab Teie vastust edasise tegevusplaani osas ning on valmis kiireteks ja sisukateks

läbirääkimisteks, et lahendada tekkinud olukord ilma edasiste vaidlusteta ning vältida tulevikus

sarnaseid olukordi nii Tava Metsa kui ka teiste maaomanike suhtes.

Austusega

/digitaalselt allkirjastatud/

Siim Vahtrus

Vandeadvokaat, OÜ Tava Mets lepinguline esindaja

Lisad:

1. PPA 04.05.2025 teavitus menetluse algatamisest

2. Tava Mets ja PPA kirjavahetus 06.05.2025-30.03.2026

3. Tava Mets 09.04.2026 kiri PPA-le

4. PPA 27.05.2026 kiri Tava Metsale

5. Tava Mets 10.06.2026 kiri PPA-le

6. PPA 24.06.2026 kiri Tava Metsale

7. Tava Mets 06.07.2026 kiri PPA-le

8. Tava Mets ja TRAM kirjavahetus

9. MaRu 15.06.2026 kiri

10. RMK 20.02.2026 kiri nr 3-1.1/2026/1057

11. RMK 01.12.2025 kiri nr 3-1.1/2025/7936

12. RMK 19.05.2026 kiri nr 3-1.1/2026/3093

Ellex Raidla

Advokaadibüroo OÜ

Reg. 10344152

VAT EE100101799

T. +372 640 7170

[email protected]

ellex.legal │ The terms available on our website apply to all our services.

Ahtri 4

EE-10151 Tallinn, Estonia

Kliimaministeerium

Lp energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Siseministeerium

Lp siseminister Igor Taro

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Lp majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo

Koopia: asekantslerid Antti Tooming, Krista Aas, Ivan Sergejev ja Sander Salmu

09.07.2026

PÖÖRDUMINE SEOSES KINNISASJADE AVALIKES HUVIDES OMANDAMISEGA

OÜ Tava Mets (Tava Mets) tegeleb metsa haldamise ja majandamisega ning omab enam kui 7000

hektarit metsamaad, peamiselt Lõuna-Eestis. Osa nendest metsamaadest asub piirkondades, kus riigil

on vaja omandada eraomanike kinnistuid piiritaristu väljaehitamiseks.

Tava Mets mõistab praeguses julgeolekuolukorras igati riigi vajadust omandada avalikes huvides

kinnisasju piiritaristu väljaehitamiseks ja muudeks kaitsevõimet tugevdavateks tegevusteks. Tava Mets

on selleks varasemalt oma panuse andnud, sh loovutanud maid Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks.

Ka piiritaristu väljaehitamiseks on Tava Mets olnud valmis panustama (olles ka varem väiksemaid

äralõikeid riigile loovutanud), kuid on mures selle üle, kuidas riik vastavat protsessi läbi viib. Tava Metsa

hinnangul ei vasta riigi tegevus seadustele ning on ressursside kasutamise seisukohast ebatõhus.

Tava Mets on enam kui aasta vältel pidanud kirjavahetust Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) seoses

ühingule kuuluvast Võsu kinnistust (kinnistu nr 648038) tehtud väljalõigetega (Piiririba kinnistud), mida

riik soovib omandada. PPA on omakorda suhelnud Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) ning

Maa- ja Ruumiametiga (MaRu), kelle valitsemisele on usaldatud kinnistud, mille vastu Tava Mets sooviks

Piiririba kinnistud vahetada. Senine menetlus on kahjuks olnud läbipaistmatu, maaomaniku õigustega

mittearvestav ja vastuoluline – sealhulgas näivad olevat vastuolus RMK ja MaRu huvid ühelt poolt ning

PPA huvid teiselt poolt.

Kuna RMK kuulub Kliimaministeeriumi, MaRu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning PPA

Siseministeeriumi haldusalasse, adresseerime käesoleva pöördumise vastavatele ministeeriumitele.

Soovime juhtida tähelepanu PPA, RMK ja MaRu rikkumistele kinnisasja avalikes huvides omandamise

seaduse (KAHOS) rakendamisel, mis takistavad õiguspärase ja tõhusa menetluse läbiviimist, mis peaks

praeguses julgeolekuolukorras olema riigi jaoks esmatähtis.

Käesolev pöördumine on täiendavalt ajendatud sellest, et probleeme KAHOS rakendamisel esineb ka

teistes menetlustes. Nimelt soovib riik Kliimaministeeriumi valitsemisalas oleva Transpordiameti (TRAM)

kaudu paralleelselt Piiririba kinnistutega omandada ka äralõiget Põlva linnas asuvast Ringtee 20

kinnistust (kinnistu nr 650938, Ringtee 20). Ühine joon Piiririba kinnistuid puudutava juhtumiga seisneb

selles, et ka selles menetluses on riigivara valitsejaks olev MaRu keeldunud kinnisasjade vahetamisest,

tuginedes kriteeriumidele, mida KAHOS ette ei näe.

Kuna tegemist on korduva probleemiga, soovime sellele juhtida tähelepanu lootuses lahendada nii

konkreetsed juhtumid kui ka tagada sarnaste olukordade vältimine tulevikus. Eeskujuks võiks võtta

Kaitseministeeriumi, kellega on Tava Metsal olnud äärmiselt positiivne koostöö maade omandamise

(vahetamise) osas.

1. SENINE MENETLUS PIIRIRIBA KINNISTUTE OSAS

PPA teatas 04.05.2025 soovist omandada Piiririba kinnistud (lisa 1). Tava Mets nõustus Piiririba

kinnistute omandamisega riigi poolt, kuid mitte rahalise hüvitise vastu, vaid kinnisasjade vahetamise

teel.

Järgnevas kirjavahetuses (lisad 2-5) nimetas Tava Mets mitu alternatiivset kinnisasja, mille tervikuna või

osalise vahetamisega Piiririba kinnistute vastu oleks ta nõus:

1) Kruusamaa (58202:003:0003);

2) Elva metskond 14 (28201:009:0453);

3) Kõrtsi (63602:001:1800);

4) Aakre metskond 20 (55701:001:1688).

Riigivara valitsejad (RMK ja MaRu) on esitanud erinevaid põhjendusi (vt kokkuvõtlikult lisa 4 ja lisa 6),

miks neid kinnisasju või äralõikeid neist ei saa Piiririba kinnistute vastu vahetada:

1) Kruusamaa katastriüksuse (MaRu valitsemisele antud) osas leidis MaRu kokkuvõtlikult, et ka

maardlast väljapoole jääva maa-ala vahetamine oleks vastuolus MaaPS § 14 lg 2 p-ga 1.

2) Elva metskond 14 katastriüksuse (RMK valitsemisele antud) osas leidis RMK, et selle

võõrandamine ei oleks kooskõlas RMK eesmärkide ja ülesannetega. Täpsemalt on RMK

eesmärgiks hoida riigimets terviklikuna ja majandada seda kestlikult, vältides metsamassiivide

põhjendamatut killustamist. Vahetusmaid pakutakse vaid erandlikult, asutuse

maakasutusstrateegiast ja selle põhimõtetest lähtuvalt. Elva metskond 14 näol on tegemist

tervikliku ja ulatusliku metsamassiiviga, mida majandatakse pikaajaliselt ja süsteemselt. Iga

täiendava äralõike tegemine mõjutab RMK väitel kogu metsa majandamisloogikat ning

vähendab varasemate investeeringute väärtust.

3) Kõrtsi katastriüksuse (RMK valitsemisele antud) osas leidis RMK, et selle vahetamise välistavad

kinnistul asuvad loodusväärtused, sh kaitsealused elupaigad. RMK väidab, et tal on kohustus

kaitseväärtustega maa riigile omandada ja säilitada, mitte võõrandada.

4) Aakre metskond 20 (RMK valitsemisele antud) osas on RMK PPA esitatud info kohaselt väitnud

veelgi napisõnalisemalt, et „kinnistu on vajalik RMK-le põhimäärusest tulenevate

põhiülesannete täitmiseks“.

PPA teatas 24.06.2026 kirjas (lisa 6), et kuna sobiva vahetusmaa leidmine ei ole vaatamata pingutustele

õnnestunud, teeb riik ettepaneku omandada kinnistud rahalise hüvitise eest6. Ettepanekuga

mittenõustumisel kavatseb riik kinnistud sundvõõrandada.

Tava Mets vastas 06.07.2026 kirjas (lisa 7), et ta ei ole nõus Piiririba kinnistute võõrandamisega rahalise

hüvitise vastu7. Tava Mets selgitas, miks ei ole erinevate riigivara valitsejate keeldumine tema poolt välja

pakutud kinnistute vahetamisest õigustatud ning miks sundvõõrandamine maaomaniku tahte vastaselt

ei oleks seetõttu õiguspärane. Oma viimasele kirjale ei ole Tava Mets veel vastust saanud.

Kokkuvõttes on Tava Metsa ja PPA vahel enam kui aasta kestnud kirjavahetus. Sisulisi läbirääkimisi ei

ole toimunud, kuigi Tava Mets on avaldanud soovi vahetada Piiririba kinnistud riigile kuuluvate kinnistute

või nende osade vastu, pakkudes seejuures välja erinevaid alternatiive vastavalt riigi tagasisidele. PPA,

RMK ega MaRu ei ole arusaadavalt põhjendanud, miks riik ei saa vahetada Tava Metsa soovitud

kinnistuid. RMK väide, nagu ei saaks ta vahetuseks anda kinnistuid, mida vajab oma põhikirjaliste

eesmärkide täitmiseks (millena ta näeb ilmselgelt ennekõike metsa majandamist), ega teha äralõikeid,

mis ükskõik kui vähesel määral vähendavad riigimetsa majandamise tõhusust, ei ole õige ega KAHOS-

ega kooskõlas. RMK keeldumise põhjused tunduvad otsitud ning jääb mulje, et RMK-le on olulised vaid

asutuse kitsamad huvid, mitte riigi huvid riigikaitseliste eesmärkide tagamisel. Samuti on MaRu andnud

maapõueseaduses (MaaPS) maapõue kasutamist ja kaitset puudutavatele sätetele lubamatult laia

tõlgenduse.

Tava Mets juhib eraldi tähelepanu sellele, et PPA ei ole menetluses käitunud säästlikult riigi rahaliste

vahenditega. Kuigi Tava Mets on korduvalt väljendanud, et soovib kinnistuid vahetada, mitte võõrandada

rahalise hüvitise vastu, tellis PPA sellest hoolimata juba 2025. a lõpus kinnisvara hindamise rahalise

hüvitise välja selgitamiseks (vt lisa 2). Tava Mets selgitab, et vastavalt KAHOS § 12 lg 4 2. lausele ning

KAHOS § 12 lg-tele 6 ja 2 kasutatakse ühelt poolt rahalise hüvitise väljaselgitamiseks ja teiselt poolt

kinnisasjade vahetamisel kinnistu (või äralõike) turuväärtuse hindamiseks erinevaid metoodikaid.

Seetõttu ei ole olukorras, kus kinnistu vahetamine on võimalik, otstarbekas kulutada riigi vahendeid

rahalise hüvitise väljaselgitamisele ja selleks kutseliselt hindajalt töö tellimisele.

2. SENINE MENETLUS RINGTEE 20 OSAS

Ringtee 20 kinnisasja osas on Tava Mets TRAM-iga pidanud kirjavahetust alates septembrist 2025 (lisa

8).

19.09.2025 teavitas TRAM Tava Metsa, et soovib omandada äralõike Ringtee 20 kinnistust tee-ehituse

eesmärgil.

23.09.2025 vastuskirjas teatas Tava Mets, et soovib vahetada äralõike samaväärse äralõikega riigile

kuuluvast Elva metskond 40 kinnisasjast.

07.10.2025 vastas TRAM, et ei saa soovitud vahetust teha, kuna kuigi kinnisasjadel on sama

sihtotstarve, on Ringtee 20 kinnisasjale üldplaneeringuga ette nähtud teistsugune juhtotstarve –

segakasutusega äri- ja teeninduse maa-ala. Täiendavalt tõi TRAM välja, et vahetamine ei ole võimalik,

kuna Elva metskond 40 kinnisasjast tehtavat äralõiget ei ole otstarbekas eraldiseisvalt kasutada.

09.10.2025 selgitas Tava Mets, et eraomanikult omandatava maa juhtotstarve ei oma KAHOS alusel

teostatava vahetuse puhul tähtsust. Päev varem oli Tava Mets pakkunud vahetusmaana ka MaRu

valitsemisel olevat Kaseküla tn 8 kinnisasja (Tartu maakond, Elva vald, Käärdi alevik).

22.10.2025 vastuses jäi TRAM varasema tõlgenduse juurde ja rõhutas veelkord, et väikese pindalaga

äralõiget (ca 1200 m2) riigile kuuluvast kinnisasjast vahetuseks ei kaaluta.

06.03.2026 teavitas TRAM, et menetluses on tekkinud viivitus seoses Ringtee 20 äralõike väärtuse

hindamisega.

21.05.2026 teatas TRAM, et Kaseküla tn 8 kinnisasja ei ole võimalik vahetusmaana pakkuda, kuna

kinnisasjadel on erinevad siht- ja juhtotstarbeid ning ühikuhinnad.

28.05.2026 kirjas rõhutas Tava Mets TRAM-ile veelkord, et on huvitatud kinnisasjade vahetamisest.

Samuti selgitas Tava Mets, et kinnisasjade siht- ja juhtotstarbeid puudutavad seisukohad on olnud

vastuolulised ning maa ühikuhind ei oma vahetamisel tähendust. Läbirääkimiste jätkamise ja lahenduse

leidmise huvides palus Tava Mets vastuseid kolmele KAHOS rakendamist puudutavale küsimisele.

16.06.2026 edastas TRAM MaRu vastuskirja (lisa 9) ning tegi ettepaneku omandada Ringtee 20 äralõige

rahalise hüvitise eest. MaRu vastuskirjas on lühidalt välja toodud, et kinnisasjade vahetamisel on

seaduse kohaselt kaks kriteeriumi: sama sihtotstarve (erandina võib riigi poolt antava vahetusmaa

sihtotstarve olla erinev, kuid juhtotstarve peab olema sama mis eraomanikule kuuluva kinnisasja

sihtotstarve) ning kinnisasjad peavad asuma samas turupiirkonnas. Teisisõnu, riigi poolt omandatava

maa puhul loeb vaid selle olemasolev sihtotstarve. Samas väidab MaRu, et vahetusmenetluses omavad

tähtsust ka riigi poolt omandatava maa üldplaneeringus ette nähtud juhtotstarve ja maa

kasutuspotentsiaal, mille põhjal saab hinnata, kas maatükid on oma kasutusotstarbelt,

arenduspotentsiaalilt ja turukäitumiselt piisavalt sarnased. MaRu leidis, et olles analüüsinud oma

portfelli, ei leidnud nad „sarnases turupiirkonnas paiknevat sama sihtotstarbega kinnisasja ega

kinnisasja, millele samaväärse kasutus- ja arenduspotentsiaali tagaks kehtiv üldplaneering ning mis

oleks iseseisvalt kasutatav ja väärtuse mõttes omandatava kinnisasjaga samas suurusjärgus (ca 5500

eurot).“ Eeltoodust tulenevalt järeldas MaRu, et Ringtee 20 omandamine vahetamise teel pole antud

juhul võimalik.

3. MENETLUST PEAB KORRALDAMA RIIK TERVIKUNA

Tava Metsale on arusaamatu, kuidas praeguses keerulises julgeolekuolukorras, kus piiritaristu

väljaehitamine on esmatähtis, ei suuda riik Piiririba kinnistute osas käituda eramaaomaniku suhtes ühtse

ja usaldusväärse partnerina ega tagada kinnistute tõhusat ja õiguspärast omandamist. RMK on

keeldunud läbirääkimistest, otsides põhjendamatuid ettekäändeid; samuti on MaRu põhjendamatult

keeldunud tema valitsemisel oleva kinnistu vahetamisest. Siseministeerium ja PPA on aga jäänud

passiivseteks pealtvaatajateks.

Samalaadne on olnud olukord ka seoses Ringtee 20 kinnistuga. Ka selles menetluses on TRAM

menetluse läbiviijana võtnud passiivse rolli, tuginedes kriitikavabalt riigivara valitsejate (ennekõike

MaRu) väidetele, mis olulises osas ei põhine KAHOS reeglitel.

KAHOS § 6 lg 2-3 järgi viib kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse läbi asjaomane

ministeerium (Piiririba kinnistute puhul Siseministeerium, Ringtee 20 puhul Kliimaministeerium). Kuigi

menetlust juhib konkreetne ministeerium, toimub kinnisasja omandamine riigi poolt ja riigi kui terviku

huvides. Vaidlusalustes menetlustes puudub riigi erinevatel asutustel ühtne seisukoht ning protsess on

Tava Metsa hinnangul takerdunud erimeelsustesse selle üle, kas RMK (või MaRu) on valmis andma

nende valitsemisel olevaid kinnistuid või äralõikeid KAHOS menetlust läbiviivale ministeeriumile, et

viimane saaks neid omakorda kasutada vahetuseks maaomanikele kuuluvate kinnistutega.

Kui riigi jaoks on tõeliselt prioriteet omandada riigikaitselistel eesmärkidel eraomanikelt maatükke, on

ebaloogiline pidada kuude kaupa diskussioone selle üle, kas RMK soovib tema valitsemisel olevaid

kinnistuid vahetada või kas vahetus oleks RMK-le eraldiseisva riigiasutusena majanduslikult kasulik.

RMK-l ja riigil ei saa olla selles küsimuses erinevaid huve. Samuti ei tohiks Siseministeerium

aktsepteerida lubamatult laia tõlgendust MaaPS-le, mida on Piiririba kinnistute menetluses esitanud

MaRu. Kui riigi huviks ja prioriteediks on omandada eraomanikelt kinnistuid, siis peab riik olema valmis

vahetama riigile kuuluvaid kinnisasju vastavalt KAHOS-es ettenähtud tingimustele, kui maaomanik seda

soovib rahalise hüvitise asemel. Sama kehtib TRAM-i läbiviidava Ringtee 20 menetluse kohta.

Tava Mets rõhutab, et arvestades riigivara valitsemise regulatsiooni ja praktikat, saab KAHOS-es ette

nähtud kinnisasjade vahetamise mehhanism toimida ainult juhul, kui riigivara valitsejaks määratud

asutused käituvad riigi kui terviku huvides, mitte ei pea oma asutuse huve riigi huvidest eraldiseisvateks

ja nende suhtes ülimuslikeks. Ministeeriumid, kes vastutavad KAHOS-kohase menetluse läbiviimise

eest, ei ole ise enamasti vahetuseks sobivate kinnisasjade valitsejad. Suurt osa riigi maaportfellist

valitseb RMK, mistõttu on viimasel eriline roll ja vastutus KAHOS reaalse rakendatavuse tagamisel.

Seda rolli peaks RMK täitma, jättes kinnisasjade avalikes huvides omandamise menetlustes kõrvale

RMK kui riigi tulundusasutuse kitsamad huvid ning andes riigi kui terviku seisukohalt olulistest huvidest

lähtudes oma kinnisasju või nende osasid teistele riigiasutustele vahetusmaadena kasutamiseks. RMK

vastupidine käitumine õõnestab ja ohustab KAHOS toimimist praktikas. Samuti peab MaRu oma

tegevuses juhinduma KAHOS-est ning lubatav ei ole kinnisasjade vahetamisest keeldumine põhjustel,

mida seadus ette ei näe.

4. KINNISTUID ON VÕIMALIK VAHETADA

4.1. Piiririba kinnistud

KAHOS § 24 järgi võib vahetada kinnisasju, mis: (i) on sama sihtotstarbega ja (ii) paiknevad sarnases

turupiirkonnas. Piiririba kinnistud on maatulundusmaad, mis asuvad Lõuna-Eestis (Setomaa vallas).

Tava Mets on teinud ettepaneku vahetada Piiririba kinnistud riigile kuuluvate maatulundusmaadega

Lõuna-Eestis (Valga- või Tartumaal) ning on pakkunud vahetusmaadena välja neli alternatiivset kinnistut:

• Kruusamaa (58202:003:0003)

• Elva metskond 14 (28201:009:0453)

• Kõrtsi (63602:001:1800)

• Aakre metskond 20 (55701:001:1688)

Nimetatud neli kinnistut kuuluvad riigile ning need vastavad KAHOS § 24 tingimustele – st kinnistud on

sama sihtotstarbega (maatulundusmaa) ja need asuvad sarnases turupiirkonnas (Lõuna-Eestis). Maa

korralise hindamise tähenduses loetakse sarnaseks turupiirkonnaks kogu Eesti territoorium; arvestades

ka vara hindamisel kasutatavat standardit, tuleks kogu Lõuna-Eestit lugeda kui mitte üheks, siis

vähemalt sarnaseks turupiirkonnaks (vt lähemalt Tava Metsa 06.07.2026 kirja, lisa 7, p 3.1, lk 2-3).

Valed ja asjakohatud on RMK väited justkui oleks kinnisasjade vahetamine välistatud seetõttu, et see

halvendaks riigimetsa majandamise tõhusust, seaks ohtu seni tehtud investeeringuid või oleks muul viisil

vastuolus RMK põhikirjast tulenevate eesmärkide või asutuse maakasutusstrateegiaga. Selliseid

piiranguid ei tulene KAHOS-est ega ühestki õigusaktist. RMK ei saa oma sisedokumentidele,

põhikirjalistele eesmärkidele ja majanduslikele huvidele tuginedes eirata seadust. Lähenemine, milles

riik saaks valikuliselt keelduda kinnisasjade vahetamisest tuginedes seaduses nimetamata

kriteeriumitele (seejuures neid lähemalt põhjendamata, nagu antud juhul), muudaks menetluse täielikult

läbipaistmatuks ja suurendaks korruptsiooniriski. Kui RMK põhimäärus või mistahes muud sisemised

töökorralduslikud juhised (sh maakasutusstrateegia) takistavad RMK-l seaduse (KAHOS) täitmist, siis

tuleks vastavad määrused või muud dokumendid muuta ja seadusega kooskõlla viia.

Tava Mets rõhutab, et lähtub oma tegevuses metsa majandajana samadest põhimõtetest ja

eesmärkidest, millest RMK. Tava Metsa huvidega on seega samuti vastuolus riigile oma kinnistutest

äralõigete loovutamine – samas erinevalt RMK-st puudub tal võimalus sellest keelduda. Omandiõiguse

kaitse seisukohalt on vastuvõetamatu, et RMK huvid oleksid kinnisasja avalikes huvides omandamise

menetluses absoluutsetena kaitstud, samas kui eraomaniku huvid seda ei ole.

RMK praktika kinnitab (vt lisa 10, lisa 11 ja lisa 12), et samal ajal, kui RMK on keeldunud vahetamast

maid Tava Metsa soovide kohaselt, on ta teinud seda teiste võrreldavas olukorras olevate maaomanike

suhtes. RMK on 2026. aastal vahetanud Nursipalu harjutusvälja laienduse alal asuvate kinnistutega

kinnistuid Eesti teises otsas – Lääne-Harju vallas. Samuti on RMK 2025. aasta lõpus vahetanud

Nursipalu harjutusvälja laienduse alal asuvate kinnistutega äralõikeid samadest kinnisasjadest, millega

on vahetust soovinud Tava Mets. 2026. aasta mais on RMK nõustunud vahetama Nursipalu harjutusvälja

laienduse alal asuva kinnistu otse Vagula järve ääres asuva kinnistu osaga.

Seega ei ole RMK praktika järjepidev ning Tava Metsa ettepanekute suhtes esitatud vastuväidetest ei

lähtuta teiste maaomanike puhul. Maaomanikke tuleb kinnisasja avalikes huvides omandamise

menetlustes kohelda võrdselt ja ühetaoliselt - praegusel juhul on RMK dokumendiregistrist näha, et

samal ajal Tava Metsa vahetusest keeldumisega on RMK vahetanud eramaaomanike soovil kinnistuid,

mis asuvad erinevates Eesti piirkondades ja mille puhul on teatud juhtudel olnud tegu suurematest

metsamassiividest äralõigete tegemisega, sh samadel kinnisasjadel, millest Tava Mets on olnud

huvitatud. Selline käitumine kujutab endast ilmselgelt põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist.

Mis puudutab RMK väiteid, nagu takistaks riigile kuuluva kinnisasja vahetamist sellel leiduvad

loodusväärtused, siis esiteks on tegemist piiranguvööndis asuva kinnistuga, mistõttu ei kehti sellel range

kaitserežiim. Lisaks on Tava mets valmis sõlmima metsa vääriselupaikade kaitseks MS § 23 lg 4 kohase

lepingu ja väärtuseid säilitama.

Põhjendamatu on ka MaRu keeldumine. MaaPS §-de 14 ja 15 kohaselt loetakse maapõue seisundit ja

kasutamist mõjutavaks tegevuseks: (a) eelkõige ehitustegevust, mis takistab füüsiliselt juurdepääsu

maavarale, ja (b) tegevust, mis toimub vahetult maardla kohal. Tava Metsa hinnangul on väär MaRu

tõlgendus, justkui võimaldaksid need sätted keelduda ka riigile kuuluvate kinnisasjade vahetamisest

KAHOS-e regulatsiooni kohaselt – teisisõnu nagu saaks maapõue kasutamist kahjustada pelgalt

omaniku muutus ning seda ka maardlate lähiümbruses (ilma et õigusnormides oleks täpsustatud sellise

piirangu ruumiline ulatus). Selge õigusliku aluseta keeldumine vahetusest on omavoliline ning

õigusvastane.

Praegusel juhul on täidetud kõik KAHOS-est tulenevad tingimused kinnistute vahetamiseks Tava Mets

soovitud viisil kas RMK või MaRu valitsemisel olevate kinnisasjade vastu. Piiririba kinnistute riigipoolne

omandamine on olnud takistatud ainult seetõttu, et riik ei taha arusaamatuks jäävatel põhjustel kinnistuid

vahetada (kuigi selleks oleks alus ja võimalus).

4.2. Ringtee 20

Ringtee 20 kinnistu osas on MaRu oma 15.06.2026 kirjas õigesti viidanud, et KAHOS näeb vahetamisel

ette kaks kriteeriumi. Samas kirjas on MaRu aga põhjendanud sobivate vahetusmaade puudumist

muude, seaduses nimetamata kriteeriumidega. Riigi poolt omandatava kinnisasja kasutus- ja

arenduspotentsiaal ei oma kinnisasjade vahetamise võimalikkuse küsimuses tähendust (see võib

mõjutada vaid maa väärtust). Samuti ei välista vahetamise võimalikkust see, et riigil ei ole kinnisasja,

mis tervikuna vastaks omandatava kinnisasja väärtusele – võimalik on teha äralõikeid riigile kuuluvatest

kinnistutest. Selle üle, kas riigi poolt vahetuseks antav kinnistu või äralõige on eraldiseisvalt otstarbekalt

majandatav, saab otsustada vahetust sooviv eramaaomanik ning see ei ole samuti KAHOS kohaselt

vahetuse võimalikkust välistav asjaolu.

Seega on ka sellel juhtumil MaRu ja TRAM lubamatult lähtunud kriteeriumidest, mida KAHOS ette ei

näe, mistõttu on Tava Metsa soovitud vahetusest keeldumine olnud õigusvastane.

5. SUNDVÕÕRANDAMISELE TULEB EELISTADA KINNISTUTE VAHETAMIST

Sundvõõrandamine, mis riivab intensiivselt omandiõigust, saab olla võimalik üksnes siis, kui kõik muud

kokkulepped maaomanikuga on objektiivsetel põhjustel välistatud. Objektiivselt oleksid kokkulepped

välistatud siis, kui ei oleks täidetud KAHOS § 24 lg 3 eeldused kinnisasjade vahetamiseks. Praegusel

juhul on täidetud kõik kinnistute vahetuse läbiviimiseks ettenähtud tingimused. Ei ole ühtegi objektiivset

takistust, miks riik ei saaks vahetada riigi poolt soovitud Piiririba kinnistuid mõne Tava Metsa poolt

soovitud nelja kinnistu vastu ega pakkuda Ringtee 20 kinnistu vastu mõnda riigile kuuluvat

maatulundusmaa sihtotstarbega maatükki.

Tava Mets rõhutab täiendavalt, et kinnistute vahetamine on majanduslikult eelistatav lahendus riigi kui

terviku seisukohast. Esiteks ei ole kinnistute vahetamisel riigieelarvest vaja eraldada rahalisi vahendeid

omanikule hüvitise maksmiseks. Teiseks tuleb kokkuleppel maaomanikuga kinnistuid raha eest

omandades maksta täiendavat hüvitist - nn motivatsioonitasu (KAHOS § 15) –, ehk sisuliselt tuleb riigil

rahalise hüvitise korral teha maaomaniku suhtes suurema väärtusega vastusooritus kui kinnistute

vahetamisel. Tava Metsa hinnangul ei ole RMK oma majanduslikele huvidele viidates üldse arvestanud

riigi kui terviku majanduslike huvidega, mis on samuti KAHOS-e ja riigivaraseaduse (RVS) seisukohast

õigusvastane. Ka TRAM ja MaRu peaksid oma tegevuses pöörama tähelepanu eelkirjeldatud riigi

majanduslikele huvidele.

6. VAHETUSMAADE PALJUSUSE KORRAL TULEKS EELISTADA KINNISASJA OMANIKU SOOVE

Kinnisasja omandamise menetluses tuleb selgitada välja kinnisasja omaniku soov ja menetluse läbiviija

võimalused pakkuda kinnisasja omandamiseks alternatiive (KAHOS § 26 lg 1). Tava Mets on oma soovi

avaldanud, pakkudes välja neli kinnistut, mille vastu oleks Tava Mets valmis vahetama riigi poolt soovitud

Piiririba kinnistud, ning kaks kinnistut, mille vastu ta sooviks vahetada Ringtee 20 äralõike. KAHOS § 26

lg 1 regulatsioonist ning seaduse mõttest tulenevalt on riigil kohustus vahetusvariandina esiteks kaaluda

neid riigile kuuluvaid kinnistuid, mille vastu on huvi avaldanud isik, kelle kinnisasja riik avalikes huvides

omandada soovib.

Vaid juhul, kui nende riigile kuuluvate kinnisasjade vahetamine on objektiivsetel põhjustel välistatud, on

asjakohane kaaluda alternatiive – vahetust muude riigile kuuluvate kinnistute vastu või omandamist

rahalise hüvitise eest. RMK ega MaRu ei ole toonud välja ühtegi õiguspärast põhjust, miks riik ei saa

ühtegi Tava Metsa soovitud vahetust teostada. Seega ei olnud PPA-l Piiririba kinnistute osas alust

pakkuda omalt poolt alternatiivseid kinnistuid Tava Metsa kinnistute vastu ning need pakkumised ei

õigusta riigi tegevust Tava Metsa suhtes.

7. SISULISI LÄBIRÄÄKIMISI POLE TOIMUNUD

PPA ei ole Piiririba kinnistute osas Tava Metsaga pidanud sisulisi läbirääkimisi, viidates suhtluses vaid

sellele, et Tava Metsa soovitud vahetused ei ole võimalikud, sest RMK ja MaRu on kinnistute vahetusest

keeldunud. Selle asemel, et tuua osapooled kokku ja selgitada vajadusel RMK-le ja MaRu-le nende

keeldumise alusetust, on PPA asunud väitma, et „vaatamata pingutustele“ ei ole suudetud sobivat

vahetusmaad leida. Ühtegi arusaadavat „pingutust“ ei ole PPA Tava Metsa hinnangul samas teinud.

Kogu suhtlus on piirdunud paari kuu tagant kirjade vahetamisega, milles riik ei ole Tava Metsa

ettepanekutele ega argumentidele sisuliselt vastanud ega esitanud asjakohaseid selgitusi, miks riik ei

ole valmis Tava Metsa poolt soovitud kinnistuid vahetama. Seejuures on kirjavahetus veninud ennekõike

PPA vastuste viibimise tõttu. Eeltoodu kehtib ka TRAM-i läbiviidava menetluse kohta.

Kui riigi jaoks on tõeliselt prioriteet täita riigikaitselisi ja muid eesmärke ning selleks on vaja eraomanikelt

kinnistuid omandada, siis ei saa vastav menetlus toimuda nii konarlikult, arusaamatult ja aeglaselt, nagu

see on toimunud Tava Metsa näitel.

8. KOKKUVÕTE

Tekkinud olukorras on Tava Metsa hinnangul Piiririba kinnistute osas ainuõige lahendus see, et RMK

(ja/või MaRu) järgib KAHOS-e ja RVS-i reegleid ning annab Siseministeeriumi valitsemisele üle mõne

Tava Metsa soovitud kinnisasja või selle osa, mille Siseministeerium seejärel Piiririba kinnistute vastu

vahetab vastavalt KAHOS-ele. Selliselt käitudes oleks võimalik vältida Piiririba kinnistute omandamisega

seoses kõigile osapooltele kulukaid ja aeganõudvaid (kohtu)vaidlusi.

Eelmises lõigus toodu kehtib ka Ringtee 20 kinnistu äralõike osas – ka selles menetluses tuleb RMK-l

ja/või MaRu-l viia oma tegevus KAHOS-ega kooskõlla ning anda Kliimaministeeriumi valitsemisele üle

kinnisasjad, mida viimane saab Tava Metsaga vahetada.

Tava Mets ootab Teie vastust edasise tegevusplaani osas ning on valmis kiireteks ja sisukateks

läbirääkimisteks, et lahendada tekkinud olukord ilma edasiste vaidlusteta ning vältida tulevikus

sarnaseid olukordi nii Tava Metsa kui ka teiste maaomanike suhtes.

Austusega

/digitaalselt allkirjastatud/

Siim Vahtrus

Vandeadvokaat, OÜ Tava Mets lepinguline esindaja

Lisad:

1. PPA 04.05.2025 teavitus menetluse algatamisest

2. Tava Mets ja PPA kirjavahetus 06.05.2025-30.03.2026

3. Tava Mets 09.04.2026 kiri PPA-le

4. PPA 27.05.2026 kiri Tava Metsale

5. Tava Mets 10.06.2026 kiri PPA-le

6. PPA 24.06.2026 kiri Tava Metsale

7. Tava Mets 06.07.2026 kiri PPA-le

8. Tava Mets ja TRAM kirjavahetus

9. MaRu 15.06.2026 kiri

10. RMK 20.02.2026 kiri nr 3-1.1/2026/1057

11. RMK 01.12.2025 kiri nr 3-1.1/2025/7936

12. RMK 19.05.2026 kiri nr 3-1.1/2026/3093