Leping



HANKELEPING nr 1.2-7/148



Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, registrikood 70000734, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Marko Gorban (edaspidi tellija ) ja
Elering AS, registrikood 11022625, asukoht Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Kalle Kilk (edaspidi maksja) ja
Skepast&Puhkim OÜ, registrikood 11255795, asukoht Laki põik 2, 12915 Tallinn (edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige Anni Konsap,

edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid hankelepingu alljärgnevas:

1. Üldsätted
1.1. Hankeleping on sõlmitud riigihanke „Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“ viitenumbriga 274386 (edaspidi riigihange) tulemusena.
1.2. Lepingu esemeks on konsultatsiooniteenus Eesti-Läti neljanda elektriühenduse lähteseisukohtade, asjakohaste mõjude, sh KSH programmi ning asukoha eelvaliku planeeringulahenduse ja asjakohaste mõjude, sh KSH aruande koostamiseks. (edaspidi töö).
1.3. Töö täpsem kirjeldus on toodud tehnilises kirjelduses.
1.4. Tööd rahastatakse Elering AS eelarvest vastavalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostöökokkuleppele nr 24 (Eleringi lepingunumber 1.1-4/2023/508).
1.5. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused
2.1. Maksja tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele 1 299 960 eurot (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste ja kasutusõiguste eest.
2.2. Maksja tasub töö eest etapiviisiliselt pärast vastava töö osa üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist tellija ja maksja ning töövõtja poolt ja selle alusel esitatud arve saamist:
2.2.1. 15% lepingu hinnast peale lähteseisukohtade, asjakohaste mõjude, sh KSH programmi koostamist;
2.2.2. 15% peale lähteseisukohtade, asjakohaste mõjude, sh KSH programmi avalikustamist, avalike arutelude protokollide koostamist ja lõpliku aruande vormistamist;
2.2.3. 20% lepingu hinnast peale eksperthinnangute ja uuringute läbiviimist;
2.2.4. 20% lepingu hinnast peale asukoha eelvaliku planeeringulahenduse ja asjakohaste mõjude, sh KSH aruande koostamist ja tutvustamist juhtrühmas;
2.2.5. 29% lepingu hinnast peale asukoha eelvaliku planeeringulahenduse ja asjakohaste mõjude, sh KSH aruande avalikustamist, avalike arutelude protokollide koostamist ja materjalide lõplikku vormistamist;
2.2.6. 1% peale riigi eriplaneeringu kehtestamist.
2.3. Töö teostamise maksumusele võivad lisanduda täiendavad kulud reservist, kui ilmneb vajadus täiendavate, lepingus sätestamata tööde teostamiseks. Reserv moodustab kuni 30% punktis 2.1. nimetatud lepingu hinnast, millele lisandub käibemaks. Reservi kasutamiseks vormistatakse lepingu muutmine RHS § 123 lg 1 punkti 2 alusel lähtudes lepingu punktist 9.3.4.
2.4. Pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete tunnihinnad jäävad hankelepingu perioodil fikseerituks ning on aluseks täiendavate tööde eest tasumisel vastavalt lepingu punktile 9.3.4.
2.5. Töövõtja esitab maksjale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 274386, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest), maksjapoole lepingu ja projektinumber ja maksja kontaktisiku nimi.
2.6. E-arve saatmise võimalused on:
2.6.1. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist tellija ja maksja poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“.
2.7. Maksja tasub töövõtjale 21 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.
2.8. Mitteresidentidel tuleb pdf-formaadis arve saata meiliaadressile [email protected]. Palume märkida arvele maksetähtaeg 21 kalendripäeva.


3. Töö teostamine
3.1. Töö teostamist alustatakse pärast lepingu sõlmimisest.
3.2. Avakoosolek toimub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Töö teostamine toimub vastavalt tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele ja pakkumuses esitatud ning avakoosolekul täpsustatud ajakavale. Töö teostamise käigus toimuvad iganädalased progressikoosolekud töövõtja ja tellijapoolse juhtrühma vahel.
3.3. Pooltel on õigus töökoosolekutel aja- ja tegevuskava täpsustada, eelkõige, aga mitte ainult, kui see on vajalik selles esinevate ilmselgete vastuolude või ebatäpsuste kõrvaldamiseks, samuti seoses poolte sooviga lisada vastutavad isikud tegevuste juurde, muuta tegevuste järgnevust jne.
3.4. Töövõtja kohustub teostama töid tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastavama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö teostamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel lisaks lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest.
3.5. Töövõtja peab tagama, et tal on töö teostamiseks olemas meeskond nõutud koosseisus ja et meeskonnaliikmed vastavad nõutud pädevusele ning teevad tööd vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.
3.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töid teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses või vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud (kui pakkumuses ei olnud esitatud vastavasse rolli pakutud isiku pädevust tõendavaid andmeid) sealhulgas peab olema tagatud inglise keele oskus nõutud tasemel, kui asendatav meeskonnaliige vastavat riigihanke alusdokumentides esitatud nõuet täitis.
3.5.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme väljavahetamist kui on põhjendatud alust kahelda meeskonnaliikme võimekuses teostada tööd planeeringu läbiviimiseks nõutud tingimustel või kui on ilmnenud, et tööd ei teosta pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed pakkumuses esitatud viisil.
3.5.3. Töövõtja esitab tellijale kooskõlastamiseks dokumendis "Meeskond" nimetatud töövõtja meeskonnaliikmete CV-d nende ekspertide osas, kelle kohta pakkuja ei esitanud pädevust tõendavaid dokumente pakkumuse raames ja kelle vastavust hankija ei kontrollinud pakkumuse vastavuse kontrollis, samuti muud pädevust tõendavad dokumendid ja kinnitused hankelepingus osalemise kohta hiljemalt kaks nädalat enne vastava tööosaga alustamist.
3.5.4. Tellija kontrollib töövõtja poolt punktide 3.5.1 ja 3.5.3. alusel esitatud isikute vastavust dokumendis "Meeskond" punktis 2 vastava meeskonnaliikme kohta sätestatud tingimustele 5 tööpäeva jooksul alates dokumentide esitamisest ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta ülaltoodud punktides toodud nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab töövõtja 5 päeva jooksul alates keeldumisest uue kandidaadi tellijale kooskõlastamiseks.
3.5.5. Juhul, kui töövõtja ei taga nõuetekohaseid meeskonnaliikmeid, on tegemist lepingu olulise rikkumisega.
3.6. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.
3.7. Töövõtja peab vajadusel ja võimalusel kõik töö teostamiseks vajalikud kohtumised läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid töö teostamise käigus haldama. Töövõtja peab arvestama õigusaktides planeerimismenetluse läbiviimisele kehtivaid nõudeid (eelkõige planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 9).
3.8. Töövõtja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust.
3.9. Hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.
3.10. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, kooskõlastused, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.
3.11. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse.
3.12. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni, juhiseid või teeb märkusi ja ettepanekuid töö teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija.
3.13. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
3.14. Töö teostamise käigus valminud planeeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande dokumendid peavad vastama tehnilise kirjelduse punktis 4.2 sätestatud vorminõuetele.
3.15. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
3.15.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja teostatud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.


4. Üleandmine
4.1. Töö üleandmine toimub vastavalt lepingu punktile 2.2 üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastavalt hanke alusdokumentidele ja töövõtja pakkumuses esitatud ning avakoosolekul täpsustatud ajakavale hiljemalt 25 kuu jooksul lepingu sõlmimisest.
4.2. Töö üleandmine toimub igas töö etapis üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mille vorm kooskõlastatakse igakordselt maksja ja tellijaga. Koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga esitab töövõtja ka etapi üleandmist tõendavad dokumendid.
4.3. Tellija võtab üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega vastava etapi töö vastu ning maksja kinnitab akti allkirjastamisega tasu maksmise. Akt on aluseks tasu maksmisel.
4.4. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule.
4.5. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 14 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellijal on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada, kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja ja võib selle eest rakendada leppetrahvi kuni 0,05% vastava etapilepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
4.5.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puuduste kõrvaldamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
4.5.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
4.5.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.
4.6. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 4.5. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.


5. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud
5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud kui lepingurikkumine oli tahtlik.
5.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest eelkõige, kui töö on jäänud teostamata, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel, kohaldamata jätmisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni.
5.3. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse.
5.4. Tellijal on õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest kui töövõtja ei ole tööd teostanud või kui töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. Tellijal on õigus leppetrahvi nõuda lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel, sh kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi.
5.5. Lepingus sätestatud vastava etapi töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% vastava etapi hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% vastava etapi maksumusest.
5.6. Kui maksja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda maksjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata arve summast päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tasumata arve summast.
5.7. Lepingu punktis 8 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 8.1. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
5.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, sh kui töövõtja ei kõrvalda puuduseid või ei teosta uut tööd puudustega töö asemel ning kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
5.9. Tellijal on õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast kui töövõtja on rikkunud lepingu täitmise käigus oluliselt või korduvalt lepingu punkti 3.5.
5.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Maksjal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.
5.11. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled VÕS § 103 lg-s 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.
5.12. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
5.13. Punktis 5.11. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.


6. Autoriõigused
6.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning maksja poolt tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse ajal territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel.
6.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda.
6.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.
6.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigus lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada.
6.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.

7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
7.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
7.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
7.4. Poolte volitatud esindajad on:
7.4.1. Tellija volitatud esindaja nimi ­­­Marju Kaivapalu telefon 5851 0632,, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
7.4.2. Maksja volitatud esindaja nimi ­­­Viktoria Muske-Vidjajev telefon 5308 2147, e-post [email protected]. Maksja volitatud esindajal on õigus esindada maksjat kõikides lepinguliste maksetega seotud küsimustes, v.a leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
7.4.3. Töövõtja volitatud esindaja nimi Triin Koorits telefon 558 2862, e-post [email protected]. Töövõtja volitatud esindajal on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

8. Konfidentsiaalsus
8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
8.2. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.
8.3. Töövõtja kohustub tagama, et kommunikatsioonitegevuste või muu töö käigus toimunud suhtluse käigus töövõtjale teatavaks saanud suulist informatsiooni, mis puudutab arutelusid, probleeme, mainet jne käsitletakse konfidentsiaalsena. Töövõtja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist.
8.4. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele, kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.
8.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
8.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
8.7. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta.  Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellija ja maksjaga.

9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
9.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
9.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 sätestatud tingimustel, kui:
9.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest või sõlmimise ajal esinevatest ilmastikuoludest lähtuvalt ei osutu võimalikuks tööga või mõne uuringuga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu ja algset ajakava, alustatakse töödega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist ja ka lepingu lõppkuupäeva lükatakse edasi perioodi võrra, mille osas töö teostamisega alustamine viibis;
9.3.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine (näiteks kaasamine ja avalikustamine jms) lepingus sätestatud tingimustel, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega;
9.3.3. kui kolmandatest isikutest tulenevatel põhjustel, mida pooled ei saanud lepingu sõlmimisel ette näha ega nendega ajakavas arvestada, sh näiteks kui avalikustamisel esitatud ettepanekutest tulenevalt on vajalik teha täiendavaid uuringuid või analüüse või viia läbi täiendav avalikustamine või arutelu, ametkondliku kooskõlastuse andmist on pikendatud, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. Kui eelnevast tulenevalt viibib lepingus ette nähtud tegevuste teostamine rohkem kui 6 kuud, on pooltel õigus jagada punktis 2.2 ette nähtud vastava tööde teostamise etapi makse osakaal proportsionaalselt teostatud tööde mahuga ja tasuda mitmes osas vastavalt takistuse ilmnemise hetkeks faktiliselt teostatud tööde mahule. Töövõtja edastab makse etapi jagamiseks teostatud tööde loendi ja töötundide arvutuse koos selgitustega, arvestades tööde mahtu vastava p 2.2 nimetatud etapi algusest kuni teavituseni;
9.3.4. Lepingu punktis 2.3 toodud alustel ja vastavalt hetkeolukorrale ning teostatud tööde käigus ilmnenud muutunud vajadustele on lubatud tegevusi täiendada või kohandada ja tellida täiendavaid töid, sh täiendavaid uuringuid ja analüüse. Reservi arvelt töö teostamiseks vajalikuks osutunud täiendavate tegevuste elluviimise, sh täiendavate tööde sisu, tingimused, tähtajad, tasu jm olulised asjaolud lepivad poolte volitatud esindajad kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Täiendavate tööde tasu arvutamisel lähtub töövõtja pakkumuses fikseeritud meeskonnaliikmete tunnihindadest ning lisanduvatest põhjendatud kuludest näiteks välitööde teostamiseks. Reservi arvelt täiendavate tööde teostamisel on lepingus esitatud aja- ja/või tegevuskava ja/või lepingu täitmise tähtaega lubatud pikendada täiendavateks töödeks kulunud aja võrra.
9.3.5. Kui ilmneb vajadus tellida täiendavaid töid, mida ei näe ette riigihanke alusdokumendid ja mida ei ole võimalik teostada lepingus ette nähtud lepingu muutmise võimalusi arvestades, ent ilma milleta ei ole eriplaneeringu kehtestamine võimalik, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega täiendavatele tegevustele kuluva aja võrra (täiendava hanke ettevalmistamisele, läbiviimisele, täiendavate tööde teostamisele jms kuluv aeg). Kui lepingu täitmine seetõttu peatub, on pooltel õigus jagada lepingu punktis 2.2 ette nähtud vastava tööde teostamise etapi makse lepingu täitmise peatumisel lepingu punktis 9.3.3 kirjeldatud viisil.
9.4. Lepingu punktides 9.3.2 ja 9.3.3 toodud alustel on aja- ja tegevuskava ja/või täitmise tähtaega lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute, muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja või täiendavateks tegevusteks kulunud aja võrra. Töövõtja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata.
9.5. Tellija võib lepingu mõjuva põhjuse olemasolul enneaegselt üles öelda, eelkõige kui kaob vajadus töö järele (nt PlanS § 29 alusel). Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 2 kuud. Maksja tasub töövõtjale lepingu lõppemise hetkeks faktiliselt teostatud töö eest.


10. Lõppsätted
10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut.
10.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
10.3. Juhul, kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.


(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tellija Maksja Töövõtja

TEHNILISE KIRJELDUSE LISA 1. NIMEKIRI TEADAOLEVALT VAJALIKEST UURINGUTEST JA ANALÜÜSIDEST

Läbiviimist vajavad uuringud ja uuringute läbiviimise etapp (asukoha eelvalik/detailne lahendus) tuleb välja selgitada töö koostamise raames.

Uuringu nimi
Uuringu eesmärk

1.
Sotsiaalmajanduslik analüüs
Alalüüsi koostamisel käsitletakse võimalikke mõjusid sotsiaalsele, majanduslikule ja kultuurilisele keskkonnale. Analüüsi koostamisel arvestatakse strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi ehk võimalikku mõjuala. Analüüsi koostamisel juhindutakse eriplaneeringu ülesannetest, juhendmaterjalidest, olemasolevatest uuringutest ja eriplaneeringu raames koostatavatest eksperthinnangutest ning laiendatud mõjude hindamise praktikatest Eestis. Analüüsitakse mõju majandusele ja tööhõivele, kogukonnale ja kohalikule omavalitsusele (sh kogukonna kaasamisele, kohalikku kasu), inimese tervisele ja heaolule, varale (sh kinnisvara väärtusele), planeeringuala varustuskindlusele. Analüüsi koostamise käigus viiakse läbi dokumendianalüüs, intervjuud (hindamaks projekti mõju planeeringuala varustuskindluse temaatikaga seonduvalt) ja fookusgrupiseminarid kohalike huvigruppidega (kogutakse tagasisidet esmasele sotsiaalmajanduslike mõjude hinnangule). Analüüsi koostamise käigus tuleb teha koostööd planeeringu koostaja ja keskkonnamõjude hindamise töögrupiga tagamaks info ajakohasus kavandatava tegevuse osas.
2.
Merepõhja elustik ja elupaigad
Eksperthinnangu koostamise eesmärgiks on kirjeldada planeeringualasse jääva mereala põhjaelustikku ja elupaikasid teadoleva informatsiooni põhjal, et välistada merekaabli oluline keskkonnamõju põhjaelustikule ja elupaikadele.
Ekspertarvamuse eesmärk on koguda ex situ informatsiooni projektialal merepõhja elustiku liikide ja koosluste ning elupaikade leviku kohta ning kasutada seda informatsiooni liikide, elupaikade ja biotoopide leviku kirjeldamisel (modelleerimisel) projektialal. Uuring peab muuhulgas andma infot Natura 2000 alade ning I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikade esinemise osas. Eksperthinnang on vajalik järgmise informatsiooni saamiseks:
1. elektriühenduse visandatavate alternatiivide mõjualasse jäävate merepõhja elustiku (põhjataimestik ja -loomastik) liikide ja koosluste levik.
2. elektriühenduse visandatavate alternatiivide mõjualasse jäävate merepõhja elupaikade ja biotoopide levik (Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübid, MSRD laiad elupaigatüübid, HELCOM HUB biotoobid, HELCOM Red List biotoobid).
3. ülevaate merepõhja elupaigatüüpide (sh loodusdirektiivi elupaigatüüpide) esinemise kohta.
Ekspertarvamuse koostamise käigus tuleb teha koostööd eskiisprojekti koostaja ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise töögrupiga tagamaks info ajakohasus kavandatava tegevuse osas ning võimaldamaks kavandada vajadusel eskiisprojekti koostamisel leevendavaid meetmeid.
Ekspertarvamus koostatakse olemasoleva andmestiku baasil, välitöid pole ekspertarvamuse jaoks kavandatud. Töö käigus ilmnevate täiendavate uuringute vajadus lepitakse eraldi.
3.
Merepõhja geoloogia ja põhjasetted
Eksperthinnangu koostamise eesmärgiks on anda hinnang geoloogiistele tingimustele planeeringu alal, kuna igasugune põhjasetete lõimis ei ole sobilik kaabliühenduse rajamiseks. Vajalik on merepõhja geoloogiast saada ülevaade, et hinnata, kas ja millistel tingimustel on veekaabelliin võimalik merepõhja paigaldada ning millise tehnoloogiaga. Sellest tulenevalt omakorda selguvad mõjud ümbritsevale keskkonnale, mida on vajalik käesolevas riigi eriplaneeringu protsessis arvestada ning vajadusel leevendada. Lisaks annab nimetatud uuring olulist infot eskiisprojekti tehnilise lahenduse välja töötamiseks, mis peab toetama vees kaardistatud geoloogilist olukorda.
Ekspertarvamus koostatakse olemasoleva andmestiku baasil, välitöid pole ekspertarvamuse jaoks kavandatud. Töö käigus ilmnevate täiendavate uuringute vajadus lepitakse eraldi.
4.
Arheoloogia ning allveearheoloogia

Arheoloogilise eksperthinnangu eesmärk on välja selgitada väärtuste olemasolu merekaabli alal Väikese ja Suures väinas ning planeeringualal maismaal. Planeeringualale jääb Lihula muinsuskaitseala ja hulgaliselt erinevaid kultuurimälestisi, sh ehitis- ja arheoloogiamälestisi, mille puhul tuleb planeeringulahenduse täpsustamisel ja realiseerimisel tagada nende säilimine ja ehitismälestiste puhul ka soodne keskkond nende edasiseks kasutamiseks. Selleks, et võimalikke konfliktikohti välja tuua ja analüüsida on vajalik nimetatud eksperthinnangu koostamine. Arheoloogia ja allveearheoloogiliste uuring viiakse läbi desktop study meetodil.
5.
Loomastik
Ekspertarvamuse koostamise eesmärgiks on anda sisend elektriühenduste trassialternatiivide võrdlemiseks asukoha eelvaliku etapis. Ekspertarvamus käsitleb nii maismaal kui merealadel paiknevaid trassialternatiive. Ekspertarvamus käsitleb mõjusid imetajatele nii maismaal kui ka merel ning roomajatele ja kahepaiksetele. Hinnang ei käsitle käsitiivalisi, kuna nende jaoks tellitakse eraldi eksperthinnang.
Ekspertarvamuse koostamise käigus koondatakse olemasolev andmestik alternatiivsete trassikoridoride ala ning naabruse loomastiku kohta, kirjeldatakse ja võrreldakse trassikoridoride alade loomastiku tõenäolist väärtust ja antakse hinnang elektriühenduste rajamisega loomastikule avalduvate mõjude kohta. Hinnatakse mõjusid, mis avalduvad trassikoridoridesse jäävate loomastiku elupaikade kao (eeskätt raadatavad metsaalad), killustamise ja teisenemise näol, samuti hinnatakse trassikoridori poolt loomastikule põhjustatavat barjääriefekti ning ka rohevõrgustiku toimimist ja sidusust. Hinnatakse ka ehitusaegsete häiringute mõju ja merekeskkonnas leviva heljumi mõju.
Ekspertarvamuse koostamise käigus tuleb teha koostööd eskiisprojekti koostaja ja keskkonnamõjude hindamise töögrupiga tagamaks info ajakohasus kavandatava tegevuse osas ning võimaldamaks kavandada vajadusel eskiisprojekti koostamisel leevendavaid meetmeid.
Ekspertarvamus koostatakse olemasoleva andmestiku ja maastikuanalüüsi baasil, välitöid pole ekspertarvamuse jaoks kavandatud.
6.
Linnustik
Ekspertarvamuse koostamise eesmärgiks on anda ülevaade planeeringu alal esinevatest linnuliikidest sh kaitsealustest liikidest ning linnustiku jaoks olulistest aladest ning selgitatakse välja neile avalduv mõju.
Linnustiku ekspertarvamuse eesmärgiks on anda sisend elektriühenduste trassialternatiivide võrdlemiseks asukoha eelvaliku etapis. Trassialternatiivide võrdlemine toimub KSH programmi koostamisel väljatöötavate võrdluskriteeriumite alusel ning läbi viiakse sisuline mõjude hindamine. Ekspertarvamuse koostamise käigus määratletakse linnustiku jaoks tundlikud alad sh märgalad, veekogude ületus, märjad rohumaad, rabade servad, tedremängude ümbrus, metsise ja väike-konnakotka elupaigad ning rannikust 1-5 km kaugusel asuvad alad, mida võimalusel välditakse õhuliini planeerimisel. Koondatakse olemasolev linnustiku andmestik alternatiivsete trassikoridoride ala ning trassikoridoride ala naabruse linnustiku kohta, kirjeldatakse ja võrreldakse trassikoridoride alade väärtust linnustiku jaoks ning antakse hinnang elektriühenduste rajamisega linnustikule avalduva mõju kohta. Ekspertarvamus käsitleb nii maismaal kui merealal paiknevaid trassialternatiive. Hinnatakse mõjusid, mis avalduvad trassikoridoridesse jäävate linnustiku elupaikade kao, killustamise ja teisenemisega, samuti seoses lindude õhuliinidega kokku põrkamise riskiga avalduvaid mõjusid nii merelinnustikule, paigalinnustikule kui rändlindudele. Erilist tähelepanu on vaja pöörata tedrele, metsisele, väike-konnakotkale ning muudele kaitsealustele liikidele, kuid käsitleda ka nn tavalinnustikku. Hinnatakse ka häiringuid, mida põhjustavad elektriliinide ja merekaablite ehitustööd. Ekspertarvamuse koostamise käigus tuleb teha koostööd eskiisprojekti koostaja ja keskkonnamõjude hindamise töögrupiga tagamaks info ajakohasus kavandatava tegevuse osas ning võimaldamaks kavandada eskiisprojekti koostamisel leevendavaid meetmeid. Võimalikud, kuid mitte ainsad, leevendusmeetmed on näiteks liinide märgistamine, liinide kõrguse ning ristlõike sobiv planeerimine.
Ekspertarvamus koostatakse olemasoleva andmestiku ja maastikuanalüüsi baasil, välitöid ekspertarvamuse jaoks üldjuhul ei kavandata välja arvatud näiteks metsise ja väike-konnakotka osas (täpsustatakse lähteülesandes töö koostamisel). Nimetatud liikide osas tuleb välitööd planeerida arvestades kõiki aastaaegasid ühe aastase perioodi vältel.
7.
Taimestik maismaal
Ekspertarvamuse koostamise eesmärgiks on anda sisend elektriühenduste trassialternatiivide võrdlemiseks asukoha eelvaliku etapis. Alternatiivide võrdlemine toimub KSH programmi koostamisel väljatöötavate võrdluskriteeriumite alusel. Ekspertarvamus käsitleb vaid maismaal paiknevaid trassialternatiive. Ekspertarvamus käsitleb mõjusid taimkattele, sealhulgas peamiselt metsadele, soodele ja niitudele. Olulist tähelepanu tuleb pöörata looduslikele ja pool-looduslikele kooslustele (Natura elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele). Käsitleda tuleb ka kaitstavate taimeliikide elupaiku. Ekspertarvamus ei käsitle taimestikku kitsamas mõistes (taimestik ehk mingil alal kasvavate taimeliikide kogum), kuna taimeliikide leviku (välja arvatud kaitstavate taimeliikide teadaolevad leiukohad) kohta puuduvad nii detailsed andmed, mis võimaldaks kirjeldada taimeliikide levikut võrreldavates trassikoridoris.
Ekspertarvamuse koostamise käigus tuleb teha koostööd eskiisprojekti koostaja ja keskkonnamõjude hindamise töögrupiga tagamaks info ajakohasus kavandatava tegevuse osas ning võimaldamaks kavandada eskiisprojekti koostamisel leevendavaid meetmeid.
Ekspertarvamus koostatakse olemasoleva andmestiku baasil, välitöid ekspertarvamuse jaoks pole kavandatud.
8.
Käsitiivalised
Ekspertarvamuse eesmärk on anda infot käsitiivalistele avalduva mõju hindamiseks ning anda sisend elektriühenduste trassialternatiivide võrdlemiseks asukoha eelvaliku etapis. Ekspertarvamus käsitleb mõjusid käsitiivalistele ehk nahkhiirtele. Ekspertarvamus käsitleb vaid maismaal paiknevaid trassialternatiive, kuna merealadel rändel või toitumislendudel olevatele nahkhiirtele ei põhjusta merekaablid ega ka nende paigaldustööd olulisi keskkonnamõjusid.
Ekspertarvamuse koostamise käigus koondatakse olemasolev andmestik alternatiivsete trassikoridoride ala ning naabruse käsitiivaliste registreeritud elupaikade ja vaatlusandmete kohta, kirjeldatakse ja võrreldakse trassikoridoride alade tõenäolist väärtust käsitiivaliste jaoks ja antakse hinnang elektriühenduste rajamisega käsitiivalistele avalduvate mõjude kohta. Hinnatakse mõjusid, mis avalduvad trassikoridoridesse jäävate käsitiivalistele elupaikade kao (eeskätt raadatavad metsaalad), killustamise ja teisenemise näol, samuti hinnatakse trassikoridori poolt käsitiivalistele põhjustatavat barjääriefekti. Hinnatakse ka mõjusid, mida õhuliinid võivad põhjustada rändel olevatele nahkhiirtele.
Ekspertarvamuse koostamise käigus tuleb teha koostööd eskiisprojekti koostaja ja keskkonnamõjude hindamise töögrupiga tagamaks info ajakohasus kavandatava tegevuse osas ning võimaldamaks kavandada vajadusel eskiisprojekti koostamisel nahkhiirtele avalduvaid mõjusid leevendavaid meetmeid.
Ekspertarvamus koostatakse olemasoleva andmestiku ja maastikuanalüüsi baasil, välitöid pole ekspertarvamuse jaoks kavandatud.
9.
Natura 2000 eelhindamine ja vajadusel Natura asjakohane hindamine (nii maismaal kui meres)
Natura hindamise eesmärgiks on anda sisend elektriühenduste trassialternatiivide teostatavuse selgitamiseks ja alternatiivide võrdlemiseks asukoha eelvaliku etapis. Juhul, kui asjakohane hindamine tuvastab ebasoodsate mõjude avaldumise võimaluse Natura alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele või elupaigatüüpidele, on võimalik kavandada meetmeid mõjude leevendamiseks. Juhul, kui mõjude hindamise käigus selgub, et mõju võib ulatuda ka väljapoole planeeringuala, siis hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 aladele kogu mõjuala piires.
Elektriliinide ja merekaablite ja alajaamade rajamise kavandamisel tuleb Natura alade puhul hinnata mõjusid nende kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ning Natura alade terviklikkusele. Arendused ja tegevused on lubatud vaid juhul, kui need ei põhjusta ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ega kahjusta alade terviklikkust.
Maismaal paiknevaid Natura 2000 alasid võib mõjutada (kui ühendused läbivad Natura 2000 alasid) õhuliinide koridorides toimuv raadamine. Raadamine võib mõjutada nii kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe, taimeliike kui ka loomaliike (eelkõige linnustikku) ning rohevõrgustiku toimimist ja sidusust. Liinikoridorid võivad avaldada liikide elupaikadele killustavat mõju. Õhuliinid võivad osutuda lennutakistuseks linnualade eesmärgiks olevatele linnuliikidele ning põhjustada isendite hukku liinidega kokkupõrkel. Viimati kirjeldatud mõjud linnuliikidele võivad avalduda ka juhul, kui liinid paiknevad linnualadest väljaspool. Liinide ehitusetapil kaasnevad ka häiringud loomastikule, eelkõige linnualade eesmärgiks olevale linnustikule.
Natura alasid läbivad elektriühendused võivad mõjutada Natura 2000 aladele jäävaid merealasid merekaablite paigaldamisega seotud häiringute, heljumi leviku ja merepõhja sekkumise näol. Merepõhja sekkumine võib mõjutada ka kaitse-eesmärgiks olevaid mereelupaigatüüpe. Häiringud ja heljumi levik võib avaldada lühiajalisi mõjusid loodusalade eesmärgiks olevatele mereimetajatele ja kalaliikidele ning linnualade eesmärgiks olevatele linnuliikidele.
Juhul kui Natura eelhindamisel selgub, et negatiivsete mõjude avaldumist ei saa välistada, on vaja läbi viia Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise etapis tuleb koostöös projekteerija ja KSH ekspertrühmaga kavandada meetmed elektriühenduste rajamisega kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamiseks.
Natura hindamine toimub olemasoleva andmestiku baasil, välitöid ei kavandata. Natura hindamine peab andma sisendi trassialternatiivide võrdlemiseks eriplaneeringu asukohavaliku etapis. Ekspertarvamusest peab selguma alternatiivide paremusjärjestus Natura aladele avalduvate mõjude osas.
10.
Elektromagnetvälja mõju inimestele ning maismaa- ja mereelustikule
Ekspertarvamus koostada eesmärgiaga hinnata üldist elektri- ja magnetväljade (edaspidi EMV) tasemed Eesti-Läti neljanda elektriühenduse lähiümbruses. EMV tasemete hinnang lähtudes ohutusest inimesele ja muudele elusolenditele sh kalastikule, võttes aluseks inimese võimalikku püsivat viibimist ülekandeliinide lähistel. Selleks kirjeldatakse EMV oodatavaid potentsiaalseid tasemeid planeeritud liinikoridori vahetus ümbruses, kuni u 100 m kaugusel liini keskteljest. EMV tasemete ja ohutuse hinnangu raames vaadeldakse unikaalseid talitlusolukordi, millised võivad kaasa tuua intensiivseima EMV. Alamülesanneteks on elektrivälja tugevuse ja magnetvootiheduse analüüs.
Hinnangu aluseks on oodatavate EMV tasemete võrdlus EV Sotsiaalministri määruses 21.02.2002 nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ toodud piirtasemetega, millest allapoole jäävatel elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade tasemete korral loetakse mõju inimesele minimaalseks või olematuks.
11.
Elektriühenduse eskiisprojekti lähteülesanne

Eskiisprojekt koostatakse paralleelselt planeeringu lahendusega ja tihedas koostöös planeerija ja mõju hindaja meeskonnaga. Eskiisprojektiga lahedatakse perspektiivse Eesti-Läti neljanda elektriühenduse tehniline lahendus, mis seob omavahel ühtseks tervikuks energia ülekandesüsteemi tehnilise lahenduse, planeeringust tuleneva ruumi vajaduse ning eelnimetatutega seonduva keskkonna mõjutegurid. Energia ülekande süsteemi terviklahendus projekteeritakse üle kandma võimsust kuni 1000MW. Lahendusi valides tuleb jälgida, et ühe rikke tagajärjel ei tohi süsteemist välja lülituda üle 400MW võimsusest. Tehnilise lahenduse ruumilisel planeerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et avarii tekkimisel ühel energiaülekandesüsteemi paralleelsetest osadest ei saaks avarii edasi kanduda kõrvalosadele ja põhjustada ka nende väljalülitumist. Eskiisprojektid koostatakse realistlikele alternatiividele, mille osas viiakse läbi ka mõjude hindamine.
Allpool Elering ASi poolsed tehnilised tingimused, mis tuleb enne töö alustamist täiendavalt Elering ASga kooskõlastada.
1. Üldosa
1.1. Uute õhuliinide projekteeritud eluiga on 50 aastat.
1.2. Uute õhuliinide projekteerimisel valida 330 kV õhuliinidel öökindluse nivoo 3 (ilmastikutingimuste kordusperiood 500 aastat).
1.3. Uute õhuliini juhtmete valikul võtta maksimaalseks lubatud temperatuuriks (kui projekti erinõuetega ei ole sätestatud teisiti): faasijuhtmetel + 80°C, piksekaitsetrossidel + 40°C. Välisõhu maksimaalseks temperatuuriks võtta + 35°C ja tuule kiiruseks (45 deg) 0,6 m/s.
1.4. Projekteerimisel aluseks võetava liini lühisvoolu väärtuseks on Eleringi elektrivõrgu perspektiivskeemi voolugraafiku väärtus ning sellele liidetud perspektiivne lühisvoolu kasv 7 kA 330 kV
ahelal, õhuliinile lubatav suurim lühisvoolu väärtus on 31,5 kA.
Projekteerimisel arvestada lühise kestvuseks:
- 0,4 s – 330 kV ja 110 kV (renoveeritud alajaamades),
- 0,6 s – renoveerimata alajaamades,
- 1,0 s – tarvikute termiline vastupidavus.
1.5. Suurte maalühisvoolude korral võib alajaamade läheduses kiudoptilise piksekaitsetrossi (OPGW) asemel kasutada isekandvat metallivaba optilist kaablit (ADSS) ja piksekaitse lahendada terastrossi või teras-alumiinium juhtmega.
1.6. Õhuliinile tuleb paigaldada iga 330 kV ahela kohta vähemalt 96-kiudoptiline (võimalusel 2x48) sidekanal ja iga 110 kV ahela kohta vähemalt üks 48-kiudoptiline sidekanal.
1.7. Uute õhuliinide planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb maksimaalselt kasutada olemasolevate õhuliinide trasse/koridore.
1.8. Uute õhuliinide planeerimisel ja ehitamisel tuleb tagada, et ankru-, nurga- ja harumastid oleks igal aastaajal ligipääsetavad rasketehnikaga (kerimismasinad), vajadusel
rajada ligipääsuteed.
1.9. Uute õhuliinide ehitamisel tuleb kasutada ainult uusi raudbetoon- või kuumtsingitud terasmaste.
1.10. Paralleelselt paiknevate õhuliinide minimaalne telgedevahe peab olema:
1.10.1. 330 kV ja 330 kV õhuliin – 33 m;
1.10.2. 330 kV ja 110 kV õhuliin – 30 m;
1.11. Uute õhuliinide ehitamisel kasutatakse kuni nelja-ahelalisi maste, kõigi mastide konstruktsioon ja õhkvahemike gabariidid peavad tagama ohutu pingealuste ja pingelähedaste tööde teostamise liinil.
1.12. Erinevate juhtmekorruste ja pingeastmetega liinil paigutatakse kõrgemale suurema nimipingega ahelad.
1.13. Õhuliini ristumisel põhimaanteedega, raudteedega, laevatatavate veeteedega, peavad olema mõlemal pool ristumist ankrumastid koos topelt isolaatorkettidega, mis koosnevad kahest paralleelsest ankrumasti traaversile üksteisest sõltumatult kinnitatud isolaatorkettide komplektist. Õhuliini ristumisel riigimaanteedega peavad olema mõlemal pool ristumist juhtmed kinnitatud topelt isolaatorkettidega. Õhuliini ristumisvisangus raudteega tuleb sõltuvalt riskianalüüsi tulemustest kasutada jäidet hülgavaid juhtmeid. Nimetatud lahendusi tuleb kasutada ka juhul kui lähima kümne (10) aasta jooksul nähakse ette selline ristumine liiniga.
1.14. Õhuliin peab olema vähemalt iga 10 visangu, kuid mitte rohkem kui 5 km järel tugevdatud ühe avariid piirava mastiga.
1.15. Õhuliini ristumisel riigimaanteega, raudteedega, laevatatavate veeteedega, tuleb ristumisel tagada
vertikaalgabariit 10 m 330 kV õhuliini juhtmetega. Nimetatud gabariite tuleb kasutada ka juhul kui lähima kümne (10) aasta jooksul nähakse ette antud ristumine liiniga. Ülejäänud olukordades lähtutakse standardis EVS-EN 50341-2-20 („Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ osa 2-20: Eesti iseriiklikud erinõuded (SEN)) toodud õhkvahemikest
1.16. Maapinnagabariidi arvutamisel (s.h teed, raudteed, veeteed) tuleb roomejärgsele gabariidile (10 aasta või raskeima ilmastikutingimuse järgsele, olenevalt kumb on ebasoodsam mõju) lisada gabariidivaru 0,5 m, mis kontrollmõõtmise alusel koostatud kontrollarvutusel võib projekteeritust erineda ±0,25 m.
1.17. Uutele ja olemasolevatele liinimastidele ei paigaldata kolmandate osapoolte liiniahelat(id).
1.18. Liini portaalist lõpumasti mineval sisestusvisangus lähtutakse õhkvahemike määrameisel alajaama territooriumil standardist EVS EN 61936 ja Eleringi dokumendis 125 „Elektrilised parameetrid“ olevast tabelist vastavalt sellele, kumb väärtus on suurem. Sisestusvisangu väljaspool alajaama aiaga piiratud ala ja liini lõpumastist liini suunas lähtutakse õhkvahemike määramisel standardist EVS EN 50341 sõltumata
sellest, kas lõpumast asub alajaama territooriumil või väljaspool seda.
1.19. Kui tehniline lahendus seda võimaldab, tuleb lõpumast projekteerida ja paigaldada väljapoole alajaama aiaga piiratud territooriumi. Vajadusel kasutada alajaama territooriumil ühenduse loomiseks vaheportaale.

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile
MEESKOND
1. Pakkuja meeskonna koondvaade ja üldised tingimused
◦ Pakkuja peab moodustama meeskonna, mis võimaldab etteantud ajakavas (25 kuud) töö kvaliteetselt ja nõuetele vastavalt koostada. Ajakavas püsimiseks tuleb rakenda erinevad meetmeid sh vajadusel suurem meeskond, et planeeringulahendust koostada paralleelselt planeeringuala eri osades (nt 2 planeerijat, 2 KSH juhteksperti).
◦ Pakkuja esitab oma pakkumuses meeskonna koosseisu nimeliselt ja meeskonna rollide jaotuse kirjelduse.
◦ Pakkuja esitab oma pakkumuses vastavustingimuste punktides A.-B. alla joonitud meeskonnaliikmete pädevuse tõendamiseks CV-d ja kutset ja haridust tõendavate dokumentide koopiad.
◦ Hankija kontrollib punktides A.-B. nimetatud alla joonitud meeskonnaliikmete vastavust esitatud nõuetele pakkumuste vastavuse kontrollimisel (vastavustingimused on toodud käesoleva dokumendi järgnevates punktides ).
◦ Pakkuja kinnitab oma pakkumuses, et edukaks osutumise korral on tal kvaliteetseks ja tähtaegseks lepingu täitmiseks olemas vajalik meeskond ja kokkulepped vähemalt kõigi punktides A.-I. nimetatud ekspertidega. Pakkuja peab tagama punktides A.-I. toodud ekspertide pädevused punktides 1)-33) esitatud nõuetele.
◦ Hankija ei kontrolli punktides A.-I. nimetatud alla joonimata meeskonnaliikmete vastavust esitatud nõuetele pakkumuste vastavuse kontrollimisel. Hiljemalt kaks nädalat enne vastava tööosaga alustamist esitab pakkuja tellijale info tööd teostavate ekspertide pädevusnõuete kohta, et tellija saaks kontrollida punktides C.-I. toodud ekspertide pädevuste vastavust punktides 11-33 esitatud nõuetele. Tellija kinnitab ekspertide sobivuse 5 tööpäeva jooksul. Kui esitatud isik ei vasta esitatud tingimustele, tuleb teenuse osutajal 5 päeva jooksul esitada uus isik.
◦ KSH juhteksperdi poolt vajadusel kaasatavate ekspertide pädevuse eest vastutab juhtekspert ja tellija võib kontrollida vastavust kahtluse tekkimisel. Ekspertarvamuste läbiviimiseks (C.-I.) kaasatakse vajadusel ka teisi spetsialiste keda ei ole pakkuja meeskonnas välja toodud.
◦ Punktides C.-I. nimetatud eksperdid osalevad punktis A.-B. nimetatud meeskonna töös läbivalt vastavalt vajadusele (st ei tegele üksnes uuringu koostamisega, vaid osalevad kogu töö koostamises). Samuti osalevad punktis A.-B. nimetatud meeskonnaliikmed üksteise töös läbivalt vastavalt vajadusele.
Punktides A-B võib üks meeskonnaliige täita mitme meeskonnaliikme ülesandeid, kuid mitte rohkem kui kahte rolli korraga. Punktides C-I võib meeskonnaliige täita rohkem kui kahte rolli arvestades iga rolli juures nimetatud nõudeid või kui pakkuja on ekspertide meeskonna siseselt ette näinud teistsuguse lähenemise ning seda põhjendanud. Meeskonnaliikme kompetents ja eelnev kogemus peab vastama kõigile tema poolt täidetavatele meeskonnaliikmetele sätestatud nõuetele.
NB! Kui pakkuja esitab vastavustingimustes nõutud rolli (dokumendis Meeskond allajoonitud
rollid) mitu isikut, siis peab iga isik vastama rollile esitatud nõuetele.

Pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed osalevad isiklikult hankelepingu täitmisel.
Konsultatsioonilepingu suhtlemiskeeleks on eesti keel. Juhul kui teenuse osutaja meeskonna liige ei valda piisavalt eesti keelt, peab teenuse osutaja tagama professionaalse tõlke (kaasa arvatud tehniline tõlge) olemasolu kirjavahetuses ja koosolekutel, et tagada vajalik suhtlus tellijaga ning tellija poolt esitatavatele küsimustele operatiivne vastamine. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema inglise keele oskus (tase B2 kirjeldusele vastav), et tutvuda, analüüsida ja refereerida rahvusvahelisi uuringuid.
Pakkuja esitab enne vastava tööosaga alustamist nõuetele vastavuse kohta punktides A-I loetletud alla joonimata meeskonnaliikmete CV-des andmed (CV vormil), mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et tellijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele.
Pakkuja esitab punktis A ja B loetletud alla joonitud meeskonnaliikmete kutset ja haridust tõendavate dokumentide koopiad koos pakkumusega. Tingimustes, kus hankija on meeskonnaliikme kogemusena nõudnud sarnase projekti kogemust, on silmas peetud nõudes kirjeldatule sisuliselt ja teostatavatelt tegevustelt sarnast projekti. Hankija ei laienda sarnasele projektile käesoleva hanke objektiks oleva projekti ajalisi ja finantsilisi omadusi, kui ei ole teisiti märgitud. Kui isik on omandanud vastava kvalifikatsiooni välisriigis, esitab pakkuja hankija nõudmisel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel pädeva asutuse väljastatud tõendi, mis kinnitab isiku välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavust. Kui spetsialisti haridus on omandatud välismaal, tuleb hankija nõudel lisada Eesti ENIC/ NARIC hinnang, millega kinnitatakse omandatud akadeemilise tunnistuse vastavust.
Pakkuja esitab meeskonnaliikme poolt allkirjastatud CVga meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma. Pakkuja esitab meeskonnaliikmeteks isikud, kes reaalselt tööd teostavad ning meeskonnaliikmete välja vahetamine toimub vastavalt hankelepingus ettenähtud korrale tellija kooskõlastamise alusel.
Pakkuja peab moodustama teenuse osutamiseks meeskonna, millesse kuuluvad vähemalt:
A. Riigi eriplaneeringu, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamise meeskond:
1) Töögrupi juht
2) Planeerija
3) Geoinformaatika spetsialist
4) KSH juhtekspert
5) Sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialist
6) Kultuuriliste mõjude hindamise spetsialist
7) Majanduslike mõjude hindamise spetsialist
8) Kommunikatsiooniekspert
9) Kaasamise spetsialist
10) Planeerimis- ja keskkonnaõiguse ekspert
B. Asukoha eelvaliku etapi eskiisprojekti koostamise lähteülesande koostamise meeskonda kuulub vähemalt:
11) Kõrgepingeliinide projekteerija
12) Alajaamade projekteerija
13) Merekaablite projekteerija
14) Maakaablite projekteerija
15) Elektromagnetvälja eksperthinnangu koostaja
C. Arheoloogia ja allveearheoloogia eksperthinnangu meeskond
16) Allveearheoloog
17) Arheoloog
D. Linnustiku ekspertarvamuse koostamise meeskond
18) Linnustiku juhtekspert
19) Merelinnustiku ekspert
20) Rändlindude ekspert
21) Maismaalinnustiku ekspert
22) Metsiste ekspert
E. Loomastiku ekspertarvamuse koostamise meeskond
23) Käsitiivaliste ekspert
24) Loomastiku juhtekspert
25) Mereimetajate ekspert
26) Kahepaiksete ekspert
27) Roomajate ekspert
F. Taimestiku ekspertarvamuse koostamise meeskond
28) Taimestiku ekspert
29) Maastike sidususe ekspert
G. Natura ekspertarvamuse koostamise meeskond
30) Natura 2000 ekspert
H. Geoloogia ja põhjasetete ekspertarvamuse koostamise meeskond
31) Geoloogia ja põhjasetete ekspert
I. Merepõhja elustiku ja elupaikade ekspertarvamuse koostamise meeskond
32) Merepõhja elustiku ja elupaikade ekspert
33) GIS spetsialist

2. Nõuded pakkuja meeskonnale
A. Riigi eriplaneeringu, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamise meeskond
1) Töögrupi juht
Töögrupi juht, kelle ülesandeks on REPi, AKM ja KSH esimese etapi aruande ja teiste töö osaks olevate dokumentide koostamise ja protsesside koordineerimine hangitava meeskonna poolel ning tellija igakülgne konsulteerimine ning dokumentatsiooni sisulise terviklikkuse ja kooskõla tagamine. Töögrupi juht koordineerib kõikide töörühma liikmete, sh uuringute läbiviijate tööd ning vajadusel omavahelist suhtlust ja tagab mh, et uuringute tulemused oleksid asjakohaselt arvesse võetud asukoha eelvaliku dokumentide koostamisel. Töögrupi juht lähtub oma töös tellija soovist püsida etteantud ajakavas (25 kuud) ning koostada töö kvaliteetselt ja nõuetele vastavalt. Ajakavas püsimiseks tuleb töögrupijuhil rakenda erinevad meetmeid sh suurem meeskond, et planeeringulahendust koostada paralleelselt. Töögrupi juht lähtub oma töös tellija soovist võimalusel võtta planeering vastu ja kehtestada pärast asukoha eelvaliku etappi.
Töögrupi juhil on:
• projektijuhtimise 5-aastane kogemus sarnases valdkonnas/projektis. Sarnaseks valdkonnaks/projektiks loetakse üleriigilise planeeringu teemaplaneering, riigi eriplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering, maakonnaplaneering, maakonnaplaneeringu teemaplaneering, üldplaneering, üldplaneeringu teemaplaneering, arengukava või eelnimetatute KSH või KMH. Pakkumuse esitamise ajaks peavad planeeringud ja KSH aruanded olema vastu võetud või varasema õigusliku regulatsiooni alusel heaks kiidetud.

2) Planeerija
Planeerija, kelle ülesandeks on REPi koostamine (sisaldab sisendi andmist ka kogu ülejäänud tööle), koostamisega seotud protsesside koordineerimine. Samuti osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms planeeringuga seotud temaatika tutvustamiseks ja töö koostamiseks sisendi saamiseks. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine planeeringu sisu osas.
Planeerijal on:
• erialane kõrgharidus (arhitektuur, maastikuarhitektuur või geograafia) või planeerija kutse tase 7;
• vähemalt kahe järgnevalt nimetatud planeeringu (võivad olla sama liiki) koostamise kogemus Eesti planeerimisseaduse alusel: üleriigilise planeeringu teemaplaneering, maakonnaplaneering, maakonnaplaneeringu teemaplaneering, üldplaneering, üldplaneeringu teemaplaneering, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Pakkumuse esitamise ajaks peavad planeeringud olema planeerimisseaduse järgselt vastu võetud menetluse staadiumis või varasema õigusliku regulatsiooni kohaselt heaks kiidetud.

3) Geoinformaatika spetsialist
Geoinformaatika spetsialist, kelle ülesandeks on jooniste, skeemide, kaardianalüüs, planeeringu kaardirakenduse koostamine, jms koostamine ja vormistamine. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine GIS teemades.
Geoinformaatika spetsialistil on:
• vähemalt 5-aastane kogemus ArcGIS tarkvaraga töötamisel ruumilise planeerimise või keskkonna valdkonnas.

4) KSH juhtekspert
KSH juhtekspert, kelle ülesandeks on mõjude hindamise programmi ja aruande KeHJS kohase KSH esimese etapi aruandega seotud osa koostamine (sisaldab KSH kontekstis sisendi andmist ka kogu ülejäänud tööle) ning koostamisega seotud protsesside koordineerimine. Samuti osalemine koosolekutel (sh iganädalastel progressikoosolekutel), kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel ning mõju hindamisega seonduva tutvustamine. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine KSH osas.
Kui juhteksperdi kvalifikatsioon ei ole teatud keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks piisav, peab juhtekspert keskkonnamõju strateegilisse hindamisse kaasama eriala spetsialiste (KeHJS § 34 lg 6) väljastpoolt käesolevas dokumendis käsitletud meeskonda vastavalt REPi asukoha eelvaliku lähteseisukohtades ja mõjude hindamises, sh KSH programmi peatükis 5.2 „Ekspertgrupi koosseis“ toodule.
KSH juhteksperdil on:
• vastavus KeHJS § 34 lõikes 4 toodud KSH juhteksperdi tingimustele;
• KeHJS § 15 lg 1 kohane KMH litsents;
• vähemalt kahe järgnevalt nimetatud planeeringu (võivad olla sama liiki) keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise kogemus KSH juhteksperdina Eesti planeerimisseaduse alusel riigihanke algamisele eelneva 5 aasta jooksul: üleriigilise planeeringu teemaplaneering, maakonnaplaneering, maakonnaplaneeringu teemaplaneering, üldplaneering, üldplaneeringu teemaplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Pakkumuse esitamise ajaks peavad keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanded olema planeerimisseaduse järgselt vastu võetud menetluse staadiumis või varasema õigusliku regulatsiooni kohaselt heaks kiidetud.

5) Majanduslike mõjude hindamise spetsialist
Majanduslike mõjude hindamise spetsialisti ülesandeks on asjakohaste mõjude hindamise programmi majanduslike mõjude hindamisega seotud osa koostamine (sisaldab sisendi andmist ka kogu ülejäänud tööle), koostamisega seotud protsesside koordineerimine. Samuti osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms ning majanduslike mõjude temaatika tutvustamine. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine majanduslike mõjude osas.
Majanduslike mõjude hindamise spetsialistil on:
• magistrikraad majanduses või muus sarnases valdkonnas;
• vähemalt kahe majandusliku mõju hindamise läbiviimise kogemus planeeringule, seaduseelnõule, kavale, programmile, strateegiale, projektile või majanduslike mõjude hindamise läbiviimise kogemus eelnimetatutega seotud uuringu või analüüsi raames..

6) Sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialist
Sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialisti ülesandeks on asjakohaste mõjude hindamise programmi sotsiaalsete mõjude hindamisega seotud osa koostamine (sisaldab sisendi andmist ka kogu ülejäänud tööle), koostamisega seotud protsesside koordineerimine. Samuti osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms ning sotsiaalsete mõjude temaatika tutvustamine. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine sotsiaalsete mõjude osas.
Sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialistil on:
• magistrikraad sotsiaalteadustes;
• vähemalt kahe sotsiaalsete mõjude hindamise läbiviimise kogemus planeeringule, seaduseelnõule, kavale, programmile, strateegiale, projektile või sotsiaalsete mõjude hindamise läbiviimise kogemus eelnimetatutega seotud uuringu või analüüsi raames..

7) Kultuuriliste mõjude hindamise spetsialist
Kultuuriliste mõjude hindamise spetsialisti ülesandeks on asjakohaste mõjude hindamise programmi kultuuriliste mõjude hindamisega (hõlmab endas nii kultuuripärandiga seotud mõjude hindamist kui ka laiemat kultuuriliste mõjude hindamist) seotud osa koostamine (sisaldab sisendi andmist ka kogu ülejäänud tööle), koostamisega seotud protsesside koordineerimine. Osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms ning kultuuriliste mõjude temaatika tutvustamine. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine kultuuriliste mõjude osas.
Kultuuriliste mõjude hindamise spetsialistil on:
• magistrikraad ajaloos või arheoloogias;
• vähemalt kahe kultuuriliste mõjude hindamise läbiviimise kogemus planeeringule, seaduseelnõule, kavale programmile, strateegiale, projektile või kultuuriliste mõjude hindamise läbiviimise kogemus eelnimetatutega seotud uuringu või analüüsi raames.

8) Kommunikatsiooni ekspert
Kommunikatsiooniekspert, kelle ülesandeks on REPi, AKM ja KSH programmi ja esimese etapi aruande ning teiste töö osaks olevate dokumentide koostamise kommunikatsiooni koordineerimine, kommunikatsiooniplaani ja -strateegia koostamine, sh sõnumiloome koostöös tellijaga ning jooksvate vajaduspõhiste kommunikatsioonialaste ettepanekute tegemine, mis aitavad kaasa sõnumite aja- ja asjakohasel jõudmisel siht- ja sidusrühmade ning laiema avalikkuseni. Koostatud kommunikatsiooniplaani ja -tegevuskava ajakohane elluviimine ning tulemuste monitooring ning nende tellijale esitamine. Osalemine iganädalasel progressikoosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jne. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine, kommunikatsioonikava ja -tegevuste ettepanekute koostamine, elluviimine ning oma tegevuses lähtumine tellija ootustest ja otsustest, sh valmisolek operatiivseks ja paindlikuks reageerimiseks.
Kommunikatsiooni eksperdil on:
• vähemalt 5-aastane töökogemus kommunikatsiooni valdkonnas;
• kõrgharidus kommunikatsiooni või ajakirjanduse valdkonnas;
• vähemalt kahe kommunikatsiooniprojekti juhtimise või nõustamise kogemus sarnastes planeerimis - või keskkonna valdkonna projektides või mõnes muus suure riikliku mõjuga projektis või strateegiliste dokumentide koostamisel. Sarnaseks projektiks loetakse planeering, kava, programm, strateegia, projekti või eelnimetatute KSH või KMH.

9) Kaasamise spetsialist
Kaasamise spetsialist, kelle ülesandeks on REPi, AKM ja KSH programmi ja esimese etapi aruande ja teiste töö osaks olevate dokumentide koostamise kaasamistegevuste koordineerimine (sh kaasamises uudsete lähenemisviiside rakendamine tulemuslikumaks kaasamiseks) ning tellija igakülgne konsulteerimine. Osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jne. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine kaasamise paremaks korraldamiseks.
Kaasamise spetsialistil on:
• vähemalt kahe kaasamise nõustamise või läbiviimise kogemus sarnaste projektide ellu viimisel (sarnaseks projektiks loetakse planeering, arengukava või eelnimetatute KSH või KMH. Sarnase projekti käigus peab olema kaasatud avalikkust ja erinevaid huvigruppe, nt riigiasutusi, kolmandat sektorit või erasektorit).


10) Planeerimis- ja keskkonnaõiguse ekspert
Eksperdi ülesandeks on koostatud planeeringu materjalidele õigusliku hinnangu andmine enne nende kooskõlastamisele esitamist.
Planeerimis- ja keskkonnaõiguse eksperdil on:
• magistrikraad õigusteadustes;
• vähemalt kolme planeerimis- või keskkonnaõiguse valdkonna alase kaasuse nõustamise kogemus;
• eelnimetatud valdkondades vähemalt ühes Riigikohtu menetlusse võetud kaasuses kliendi kohtus esindamise või esindaja nõustamise kogemus.

B. Asukoha eelvaliku etapi eskiisprojekti koostamine
11) Kõrgepingeliinide projekteerija
Kõrgepingeliinide projekteerimise eest vastutava isiku ülesandeks on vastutada eskiisprojekti lähteülesande ja eskiisprojekti koostamise (sisaldab sisendi andmist ka kogu ülejäänud tööle) ja projekteerimistingimuste andmiseks lähtetingimuste koostamise ning seotud protsesside koordineerimise eest. Samuti osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms projektiga seotud temaatika tutvustamiseks ja töö koostamiseks sisendi saamiseks. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine, sh tagab vajaliku sisendi andmise asukoha eelvaliku etapi vältel elektritemaatika kohta. Kõrgepingeliinide projekteerija kaasab meeskonda piisaval hulgal vajalikke spetsialiste.
Kõrgepingeliinide projekteerimise eest vastutaval isikul on:
• A pädevus või samaväärne või elektriinseneri kutse, alates tase 7;
• riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul kogemus vähemalt ühe nimipingega 110 kV või kõrgem ning pikkusega üle 15 km õhuliini projekti koostamisel vähemalt eskiisprojekti täpsusastmes. Projekt peab olema tellija poolt vastu võetud.

12) Alajaamade projekteerija
Alajaamade projekteerija ülesandeks on abistada eskiisprojekti lähteülesande ja eskiisprojekti koostajat (sisaldab sisendi andmist ka kogu ülejäänud tööle) muuhulgas projekteerimistingimuste aluseks olevate lähtetingimuste koostamisel. Vajadusel osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms eskiis- ja eelprojektiga seotud temaatika tutvustamiseks ja oma tööle sisendi saamiseks.
Alajaamade projekteerijal on:
• A-klassi pädevustunnistus või samaväärne või elektriinseneri kutse vähemalt tase 7;
• kogemus vähemalt ühe 110 kV või kõrgema alajaama projekteerimisel, mille osana on projekteeritud kahe või enama fiidriga kõrgepinge välisjaotla või ühe enam kui nelja fiidriga 110 kV või kõrgema välisjaotla.

13) Merekaabli projekteerija
Merekaabli projekteerija ülesandeks on abistada eskiisprojekti lähteülesande ja eskiisprojekti koostajat (sisaldab sisendi andmist ka kogu ülejäänud tööle) muuhulgas projekteerimistingimuste aluseks olevate lähtetingimuste koostamisel. Vajadusel osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms eskiis- ja eelprojektiga seotud temaatika tutvustamiseks ja oma tööle sisendi saamiseks.
Merekaabli projekteerijal on:
• riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul kogemus vähemalt ühe nimipingega 110 kV või kõrgem ning pikkusega vähemalt 4 km merekaabliliini projekti koostamisel vähemalt eskiisprojekti täpsusastmes.

14) Maakaabli projekteerija
Maakaabli projekteerija ülesandeks on abistada eskiisprojekti lähteülesande ja eskiisprojekti koostajat (sisaldab sisendi andmist ka kogu ülejäänud tööle) muuhulgas projekteerimistingimuste aluseks olevate lähtetingimuste koostamisel. Vajadusel osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms eskiis- ja eelprojektiga seotud temaatika tutvustamiseks ja oma tööle sisendi saamiseks.
Maakaabli projekteerijal on:
• riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul kogemus vähemalt ühe nimipingega 110 kV või kõrgem ning pikkusega vähemalt 5 km maakaabliliini projekti koostamisel vähemalt eskiisprojekti täpsusastmes.

15) Elektromagnetvälja eksperthinnangu koostaja
Eksperthinnangu koostaja ülesandeks on elektri ja magnetväljade eksperthinnangu läheülesande ja magnetväljade eksperthinnangu koostamine (sisaldab sisendi andmist ka kogu ülejäänud tööle). Samuti osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms eksperthinnanguga seotud temaatika tutvustamiseks ning sisendi saamiseks. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine elektromagnetväljaga seotud teemades.
Elektromagnetvälja eksperthinnangu koostajal on:
• magistrikraad elektrotehnikas, füüsikas või seotud erialal;
• vähemalt kahe KMH või KSH raames läbiviidava elektri- ja magnetväljade uuringu meeskonnas osalemise kogemus.

C. Arheoloogia ja allveearheoloogia eksperthinnangu meeskond
16) Allveearheoloog
Allveearheoloogi ülesandeks on arheoloogilise ja allveearheoloogilise eksperthinnangu lähteülesande ja eksperthinnangu koostamine (sisaldab sisendi andmist ka kogu ülejäänud tööle). Samuti osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms liiklusuuringuga seotud temaatika tutvustamiseks ja oma tööle sisendi saamiseks. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine, sh tagab vajaliku sisendi asukoha eelvaliku etapi vältel arheoloogiat ja allveearheoloogiat puudutavate teemade kohta.
Allveearheoloogil on:
• vähemalt kahe allveearheoloogilise eksperthinnangu teostamisel vastutava eksperdina osalemise kogemus;
• pädevustunnistus allveearheoloogia tegevusalal.

17) Arheoloog
Arheoloogi ülesandeks on panustada arheoloogilise ja allveearheoloogilise eksperthinnangu lähteülesande ja eksperthinnangu koostamisse vastavalt oma pädevusele selgitamaks välja maismaal paiknevate arheoloogiamälestiste olemasolu ning vajalikud leevendusmeetmed juhul, kui kavandatava tegevuse trassialternatiivid neid mõjutavad.
Arheoloogil on:
• vähemalt kahe arheoloogilise eksperthinnangu teostamisel osalemise kogemus vastutava eksperdina;
• pädevustunnistus arheoloogia tegevusalal.

D. Linnustiku ekspertarvamuse koostamise meeskond
18) Linnustiku juhtekspert
Linnustiku juhtekspert, kelle ülesandeks on linnustiku ekspertarvamuse lähteülesande ja ekspertarvamuse koostamine (sisaldab sisendi andmist ka kogu ülejäänud tööle). Samuti osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms eksperthinnanguga seotud temaatika tutvustamiseks ja töö koostamiseks sisendi saamiseks. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine linnustiku teemades, sh tagab vajaliku sisendi asukoha eelvaliku etapi vältel linnustiku kõikide valdkondade kohta.
Linnustiku juhteksperdil on:
• magistrikraad loodusteadustes;
• vähemalt kahes linnustiku uuringus ja linnustikule avalduvate mõjude (sh elektriõhuliinide) hindamises osalemise kogemus, millest vähemalt ühel juhul on uuritud või prognoositud lindude kokkupõrkeid või kokkupõrkesagedusi inimtekkeliste tehisobjektidega (elektri-õhuliinid või tuulikud).

19) Merelinnustiku ekspert
Merelinnustiku eksperdi ülesandeks on panustada linnustiku eksperthinnangu lähteülesande ja eksperthinnangu koostamisse vastavalt oma pädevusele selgitamaks välja merelinnustiku elupaigad, liikumisteed ja potentsiaalsed kokkupõrkekohad elektriõhuliinidega ning võimalikud leevendusmeetmed.
Merelinnustiku eksperdil on:
• magistrikraad loodusteadustes;
• vähemalt kahes merelinnustiku uuringus või merelinnustikule avalduvate mõjude hindamises osalemise kogemus.

20) Rändlindude ekspert
Rändlindude eksperdi ülesandeks on panustada linnustiku eksperthinnangu läteülesande ja eksperthinnangu koostamisse vastavalt oma pädevusele selgitamaks välja rändlindude kogunemiskohad, liikumisteed ja potentsiaalsed kokkupõrkekohad elektriõhuliinidega ning võimalikud leevendusmeetmed.
Rändlindude eksperdil on:
• magistrikraad loodusteadustes;
• vähemalt kahes rändlindude uuringus või linnustikule avalduvate mõjude hindamises osalemise kogemus.

21) Maismaalinnustiku ekspert
Maismaalinnustiku eksperdi ülesandeks on panustada linnustiku eksperthinnangu läteülesande ja eksperthinnangu koostamisse vastavalt oma pädevusele selgitamaks välja maismaalindude elupaigad, potentsiaalsed kokkupõrkekohad elektriõhuliinidega ning võimalikud leevendusmeetmed.
Maismaalinnustiku eksperdil on:
• magistrikraad loodusteadustes;
• vähemalt kahes maismaalindude uuringus või neile avalduvate mõjude hindamises osalemise kogemus.

22) Metsiste ekspert
Metsise eksperdi ülesandeks on panustada linnustiku eksperthinnangu läteülesande ja eksperthinnangu koostamisse vastavalt oma pädevusele selgitamaks välja metsiste elupaigad ja mängukohad, potentsiaalsed kokkupõrkekohad elektriõhuliinidega ning võimalikud leevendusmeetmed. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine metsiste temaatikas, sh tagab vajaliku sisendi asukoha valiku etapi vältel metsiste osas.
Metsiste eksperdil on:
• magistrikraad loodusteadustes;
• vähemalt kahes metsiste uuringus või neile avalduvate mõjude hindamises osalemise kogemus.

E. Loomastiku ekspertarvamuse koostamise meeskond
23) Käsitiivaliste ekspert
Käsitiivaliste eksperdi ülesandeks on loomastiku eksperthinnangu lähteülesande ja eksperthinnangu koostamine ja sisendi andmine kogu ülejäänud tööle. Samuti osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms eksperthinnanuga seotud temaatika tutvustamiseks ja oma tööle sisendi saamiseks. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine käsitiivaliste temaatikas, sh vajadusel selgitamaks välja leevendusmeetmed käsitiivaliste osas. Käsitiivaliste ekspert kaasab piisavalt hulgal teisi vajalikke spetsialiste käsitiivaliste eksperthinnangu koostamiseks.
Käsitiivaliste eksperdil on:
• magistrikraad loodusteadustes;
• vähemalt kahe käsitiivaliste uuringu läbiviimise kogemus vastutava eksperdina (sarnaseks uuringuks loetakse seiret, uuringut või mõjude hindamist käsitiivalistele);

24) Loomastiku juhtekspert
Loomastiku eksperdi ülesandeks on loomastiku eksperthinnangu lähteülesande ja eksperthinnangu koostamine ja sisendi andmine kogu ülejäänud tööle. Samuti osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms eksperthinnanguga seotud temaatika tutvustamiseks. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine loomastiku osas, sh tagab vajaliku sisendi asukoha eelvaliku etapi vältel loomastiku kõikide valdkondade kohta.
Loomastiku juhteksperdil on:
• magistrikraad loodusteadustes;
• eelnev töökogemus loomastiku uuringute või loomastikule avalduvate mõjude hindamisel (osalenud vähemalt kahel korral keskkonnamõjude hindamise või analoogse protsessi eksperdirühma töös loomastiku eksperdina).

25) Mereimetajate ekspert
Mereimetajate eksperdi ülesandeks on panustada loomastiku eksperthinnangu lähteülesande ja eksperthinnangu koostamisse vastavalt oma pädevusele selgitamaks välja kavandatavate tegevuste mõjud mereimetajatele ja võimalikud leevendusmeetmed.
Mereimetajate eksperdil on:
• magistrikraad loodusteadustes;
• vähemalt kahes mereimetajate seires, uuringutes või neile avalduvate mõjude hindamises osalemise kogemus.

26) Kahepaiksete ekspert
Kahepaiksete eksperdi ülesandeks on panustada loomastiku eksperthinnangu lähteülesande ja eksperthinnangu koostamisse vastavalt oma pädevusele selgitamaks välja kavandatavate tegevuste mõjud kahepaiksetele, sh rohevõrgustiku toimimise seisukohalt ning võimalikud leevendusmeetmed kavandatava tegevuse alternatiividest lähtuvalt.
Kahepaiksete eksperdil on:
• magistrikraad loodusteadustes;
• vähemalt kahes kahepaiksete elupaikade inventeerimises või seires osalemises kogemus.

27) Roomajate ekspert
Roomajate eksperdi ülesandeks on panustada loomastiku eksperthinnangu lähteülesande ja eksperthinnangu koostamisse vastavalt oma pädevusele selgitamaks välja kavandatavate tegevuste mõjud roomajatele, sh rohevõrgustiku toimimise seisukohalt ning võimalikud leevendusmeetmed kavandatava tegevuse alternatiividest lähtuvalt.
Roomajate eksperdil on:
• magistrikraad loodusteadustes;
• vähemalt kahes roomajate elupaikade inventeerimises või seires osalemise kogemus.

F. Taimestiku ekspertarvamuse koostamise meeskond
28) Taimestiku ekspert
Taimestiku eksperdi ülesandeks on taimestiku eksperthinnangu lähteülesande ja eksperthinnangu koostamine ja sisendi andmine kogu ülejäänud tööle. Samuti osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms eksperthinnanguga seotud temaatika tutvustamiseks. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine taimestiku osas, sh tagab vajaliku sisendi asukoha eelvaliku etapi vältel taimestiku kõikide valdkondade kohta. Taimestiku ekspert kaasab piisavalt hulgal teisi vajaliku pädevusega spetsialiste, et oleks kaetud mõjud metsadele, soodele, niitudele ning kaitstavatele taimeliikidele eksperthinnangu koostamiseks.
Taimestiku eksperdil on:
• magistrikraad loodusteadustes;
• vähemalt kahes taimestiku uuringus (inventuurid, seire) või taimestikule (sh kaitstavatele liikidele) avalduvate mõjude hindamises (nt osalenud KMH/KSH eksperdirühma töös taimestiku eksperdina) osalemise kogemus.

29) Maastike sidususe ekspert
Maastike sidususe eksperdi ülesandeks on hinnata kavandatava tegevuse erinevate alternatiivide mõju metsadele, soodele, niitudele, vääriselupaikadele ning rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele ning vajadusel selgitada välja leevendusmeetmed.
Maastike sidususe eksperdil on:
• magistrikraad loodusteadustes;
• kogemus vähemalt kahel korral osalemisel sisulise eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös vastavas valdkonnas.

G. Natura ekspertarvamuse koostamise meeskond

30) Natura 2000 ekspert
Natura 2000 eksperdi ülesandeks on Natura eksperthinnangu lähteülesande ja eksperthinnangu koostamine ja sisendi andmine kogu ülejäänud tööle. Samuti osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms eksperthinnanguga seotud temaatika tutvustamiseks. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine Natura 2000 temaatikas. Natura ekspert kaasab piisaval hulgal teisi vajaliku kogemusega eksperte, et oleks pädevus hinnata mõjusid Natura alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (linnud, maismaa- ja mereimetajad, käsitiivalised, selgrootud loomad, taimed) ning elupaigatüüpidele (nii maismaa- kui mereelupaigatüübid).
Natura 2000 eksperdil on:
• magistrikraad loodusteadustes;
• kogemus osalemises vähemalt kolmel korral KMH/KSH eksperdirühma töös Natura hindamise eksperdina, kus Natura hindamine on läbiviidud ning KMH/KSH on kiidetud heaks pakkumise esitamise ajaks).

H. Geoloogia ja põhjasetete ekspertarvamuse koostamise meeskond

31) Geoloogia ja põhjasetete ekspert
Geoloogia ja põhjasetete eksperdi ülesandeks on geoloogia ja põhjasetete eksperthinnangu lähteülesande ja eksperthinnangu koostamine vastavalt lähteülesandele ja sisendi andmine kogu ülejäänud tööle. Samuti osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms eksperthinnanguga seotud temaatika tutvustamiseks. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine geoloogia ja põhjasetete osas. Lisaks tagab vajaliku sisendi asukoha eelvaliku etapi vältel geoloogia ja põhjasetete kohta.
Geoloogia ja põhjasetete ekspertarvamuse koostajal on:
• magistrikraad geoloogias, rakendusgeoloogias, geotehnoloogias, keskkonnatehnoloogias või sarnases valdkonnas;

• kogemus vähemalt kahes merepõhja geoloogiaga seotud uuringus (uuring, seire, mõjude hindamine) osalemisest geoloogia eksperdina. 

I. Merepõhja elustiku ja elupaikade ekspertarvamuse koostamise meeskond

32) Merepõhja elustiku ja elupaikade ekspert
Merepõhja elustiku ja elupaikade ekspertarvamuse koostaja ülesandeks on merepõhja elustiku ja elupaikade eksperthinnangu lähteülesande ja eksperthinnangu koostamine ja sisendi andmine kogu ülejäänud tööle. Samuti osalemine koosolekutel, kogukondadega töökohtumistel, avalikel aruteludel jms eksperthinnanguga seotud temaatika tutvustamiseks. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine merepõhja temaatikas, sh tagab vajaliku sisendi asukoha eelvaliku etapi vältel merepõhja elustiku ja elupaikade kohta.
Merepõhja elustiku ja elupaikade eksperdil on:
• magistrikraad loodusteadustes;
• vähemalt kahes merepõhja taimestiku ja loomastiku uuringus osalemise kogemus.
• kogemus vähemalt kahe sarnase töö läbiviimisel kogutud andmete tõlgendamisel (merepõhja sonarimõõtmised, merepõhja kaugseire mõõtmiste teostamine ja andmeanalüüs, merepõhja koosluste kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs, merepõhja elupaikade levikukaartide koostamine).

33) GIS spetsialist
GIS spetsialisti ülesandeks on merepõhja elustiku ja elupaikade ruumianalüüsi ning modelleerimise teostamine vastavalt lähteülesandele.

• vähemalt 2-aastane kogemus GIS analüüside tegemisel;
• vähemalt ühe ruumilise modelleerimise tegemise kogemus.

TEHNILINE KIRJELDUS
1. Taust
Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2021 korraldusega nr 391Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) 2. REP ja KSH eesmärk on planeerida Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa Paidest läbi Lihula Sõrve poolsaareni Saaremaal. Elektriühendus kavandatakse maismaal valdavalt 330 kV õhuliinidena. Merealal hakkab paiknema merekaabel. Paidest Lihulani kavandatakse üks 330 kV liin ning Lihulast Saaremaa Sõrve poolsaareni kaks 330 kV õhuliin, mis võivad paikneda paralleelselt või eraldi liinitrassidel. Muhu saarel on eelistatud maakaabel, sest lühikese õhuliini lõigu rajamiseks Muhu saarele oleks vaja rajada kaks täiendavat alajaama, mis pole majanduslikult otstarbekas. Planeeritakse ka uute 330 kV konverteralajaamade (ühe jaama maa vajadus 550x400 m) ning 330 kV alajaamade (ühe jaama maa vajadus 300x200 m) asukohad.
Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Eesti-Läti neljanda elektriühenduse ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”3 kohased eeldatavalt järgnevad ehitised: (kood 22141) 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin, (kood 22143) maakaabelliin, (kood 22144) veekaabelliin, (kood 22145) 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam, (kood 22149) muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatis. Samuti määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Planeeringu eesmärgid ning põhjendused on täpsemalt lahti kirjutatud algatamise korralduses ning korralduse seletuskirjas.3
REPi raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ja hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Riigi eriplaneeringu koostamist ja mõjude hindamist, sh KSH läbiviimist korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ka tellija). Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus.
2. Töö eesmärk
Teenuse osutaja konsulteerib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumit Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade (edaspidi LS), asjakohaste mõjude hindamise (edaspidi AKM), sh KSH programmi väljatöötamises ja selle protsessi läbiviimises ning asukoha eelvaliku planeeringulahenduse ja asjakohaste mõjude, sh KSH aruande koostamisel (edaspidi konsultatsioonihange) (vt täpsemalt p 3.1) ja selle protsessi läbiviimises. Eesmärk on kehtestada REP PlanS § 271 alusel mistõttu tuleb asukoha eelvaliku etapis lahendada ka PlanS § 126 lg 1 asjakohased ülesanded.
Töö koosneb kahest etapist.
• Esimeses etapis koostatakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja AKM, sh KSH programm, uuringute ja analüüside lähteülesanded ning elektriühenduse eskiisprojekti lähteülesanne. Samuti kaardirakendus planeeringu veebilehele.

• Teises etapis koostatakse REPi asukoha eelvalik ja lahendatakse PlanS § 126 lg 1 kohased asjaülesanded, AKM hindamise, sh KSH esimese etapi aruanne, eskiisprojekt ning viiakse läbi vajalikud uuringud ja analüüsid. Samuti muud tegevused, mis on vajalikud PlanS § 271 rakendamiseks.
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Elektriühendusele otsitakse parimat asukohta kogu planeeringuala ulatuses, sh elektriühenduse asukoha alternatiividena kaalutakse olemasolevate liinitrasside kasutamist ning 330 kV õhuliini ühisriputust 110 kV liiniga, selleks et vähendada ülekandeliini trassidega hõivatud maa-ala. Samuti tuleb hinnata kõikide trassialternatiivide mõjusid KSH ja AKM hindamise raames. Mõjude hindamine, sh KSH esimese etapi aruande koostamine toimub paralleelselt planeerimisprotsessiga (mitte ei anta hinnang valminud tööosale). Asukoha eelvaliku etapis visandatakse võrdluse ja mõjude hindamise läbiviimiseks piisavas täpsusastmes (metoodiline lähenemine lepitakse kokku asukoha eelavaliku etapi alguses koostöös tellijaga) eskiisid kõigile realistlikele alternatiividele. Parimale alternatiivile tuleb koostada üks terviklik eskiisprojekt välja valitud trassialternatiivi (sh alajaamde) jaoks.
REPi asukoha eelvalik, AKM hindamise ja KSH esimese etapi aruanne peavad olema koostatud mahus ja viisil, mis võimaldavad riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi edukat läbiviimist ning detailsest lahendusest loobumist. Planeeringu dokumentide koostamisel lähtuda PlanS § 3 lõigetest 1-4 ja ptk-s 2 toodud põhimõtetest.
Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks PlanS § 271 kohaldamine, st asukoha eelvaliku otsuse alusel riigi eriplaneeringu kehtestamine.
3. Osapoolte tegevused, kohustused ja töö tulemused
Teenuse osutamisel tuleb tagada tegevuse maksimaalne läbipaistvus selliselt, et võimalikes järgnevates riigihangetes ei moonutata konkurentsi – sellega ei tekitata kellelegi eelist ega välistata mõne ettevõtja hankes osalemist.
Planeeringu koostamist korraldab ja juhib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Seisukohtade kujundamine toimub kogu protsessi vältel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, huvitatud isiku Elering AS (edaspidi huvitatud isik) ja teenuse osutaja koostöös. Planeerimismenetluse vältel langetab lõplikud kaalutlusotsused Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsus.
3.1. Teenuse osutaja tegevused ja kohustused
I. Lähteseisukohtade, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamisel
3.1.1. Koostada, tutvustada ja täiendada REP’i LS, AKM ja KSH programmi. REP’i LS, AKM ja KSH programmi peab olema koostatud mahus ja viisil, mis võimaldab riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi edukat läbiviimist. REP’i LS peab vastama PlanS § 6 p 12 sätestatud nõuetele, sh tuleb töötada välja asukohavaliku kriteeriumid (vt täpsemalt 3.1.4). KSH programm peab vastama KeHJS § 36 lg 2 sätestatud nõuetele. REP’i LS, AKM ja KSH programm koostada viisil, mis võimaldab asukoha eelvaliku etapis detailsest lahenduse koostamisest loobumist, s.t arvestades PlanS § 126 lg 1 asjakosed ülesannete lahendamise vajadust asukoha eelvaliku etapis. REP’i asukoha valik, sh asjakohaste mõjude hindamine ja KSH programm tuleb koostada elektriühenduse eskiisprojekti detailsuses.
3.1.2. REP’i LS, AKM ja KSH programmi koosseisus koostada REP’i, AKM’i hindamiseks ja KSH läbiviimiseks vajalike uuringute ja analüüside loetelu, esitades iga uuringu ja analüüsi vajaduse kohta selgituse ja põhjenduse (miks on vaja, millises täpsusastmes on vaja läbi viia ning millises REP’i etapis tuleb läbi viia). Nimekiri teadaolevalt vajalikest uuringutest ja ekspertarvamustest on toodud lisas 1.
3.1.3. Analüüsitakse olemasolevaid andmeid, uuringuid ja dokumente looduskeskkonna, majanduskeskkonna ning sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna aspektist hindamaks nende kasutamise võimalikkust REPi, AKM’i hindamisel ja KSH koostamisel, sh nende raames vajalike uuringute ja analüüside läbiviimiseks.
3.1.3.1. Analüüsitakse vähemalt järgmisi varasemalt koostatud või koostamisel olevaid dokumente ja andmebaase:
3.1.3.1.1. Üleriigilise planeeringu Eesti mereala teemaplaneering ja selle raames läbi viidud uuringud ja analüüsid, sh hinnata kumulatiivsete mõjude hindamise mudeli (planWise4Blue: Veebipõhise mudeli väljaarendamise aruanne) kasutamise võimalikkust, vajadusel täiendamise vajalikkust antud töös kasutamiseks;
3.1.3.1.2. Saaremaal, Läänemaal, Pärnumaal, Järvamaal ja Raplamaal kehtivad maakonnaplaneeringud ja koostamisel olevaid maakonnaplaneeringuid.
3.1.3.1.3. Saaremaa, Muhu, Lääne-Nigula, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa Märjamaa, Kehtna, Rapla, Türi valdade ja Paide linna kehtivad ja koostamisel olevad üldplaneeringud;
3.1.3.1.4. Trassikoridoride visandamise ja võrdlemise aruanne „Kõrgepingeliini asukohavalik Saaremaal“4
3.1.3.1.5. Final report „Right-of-way studies on the main land route corridors“5.
3.1.3.1.6. Maa-ameti KPO andmebaas (vajadusel tuleb andmeid täpsustada võrguvaldajatega).
3.1.3.1.7. EELIS andmebaas.
3.1.3.1.8. ELME projekti kaardikihid.
3.1.3.1.9. Kaitsekorralduskavad ja liigikaitse tegevuskavad.
3.1.3.1.10. Natura 2000 standardandmebaas.
3.1.3.1.11. Veemajanduskavad.
3.1.3.1.12. Merestrateegia meetmekava.
3.1.3.1.13. Kaitse-eeskirjad, kaitstavate loodusobjektide inventuurid (EELIS).
3.1.3.1.14. Keskkonnaseireandmed (Keskkonnaagentuur, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut).
3.1.3.1.15. Kultuurimälestiste register, sh vrakiregister.
3.1.3.1.16. Transpordiameti Hüdrograafia Infosüsteem.
3.1.3.1.17. Maavarade register.
3.1.3.2. Hinnatakse punktis 3.1.3.1. nimetatud andmetes, uuringutes, dokumentides ja andmebaasides sisalduva info piisavust planeeringu koostamiseks ning mõjude hindamiseks vähemalt järgmistest looduskeskkonna aspektides:
3.1.3.2.1. Geograafiline ulatus.
3.1.3.2.2. Bioloogiline mitmekesisus:
3.1.2.2.1. mere ja maismaa fauna sh põhjaelustik, kalad, imetajad (sh nahkhiired ja hülged), kahepaiksed, roomajad ja linnud;
3.1.2.2.2. mere ja maismaa floora;
3.1.2.2.3. kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 alad, kaitstavad ja ohustatud liigid ning elupaigad.
3.1.3.2.3. Merevee hüdroloogiline režiim, sealhulgas lainetus, veerežiim, veekvaliteet, ehitusaegse heljumi levik, jääolud. Veekogu seisund.
3.1.3.2.4. Kliimamuutused, sh rannaprotsessid, üleujutused, äärmuslikud ilmastikuolud.
3.1.3.2.5. Kavandatava tegevuse vastavus Euroopa Liidu rohepöörde ja kliimaeesmärkidele.
3.1.3.2.6. Mere ja maismaa geoloogia, (sh üld-, ehitus- ja hüdrogeoloogia).
3.1.3.2.7. Setted, sh nende liikumine, ohtlikud ained.
3.1.3.3. Hinnatakse 3.1.3.1. nimetatud andmetes, uuringutes, dokumentides, andmebaasides ja Maa-ameti maa korralise hindamise käigus sisalduva info piisavust planeeringu koostamiseks ning mõjude hindamiseks vähemalt järgmistest majanduskeskkonna aspektides:
3.1.3.3.1. Maakasutus, sh kinnisvara ja maa hind.
3.1.3.4. Hinnatakse 3.1.3.1. nimetatud andmetes, uuringutes, dokumentides ja andmebaasides sisalduva info piisavust planeeringu koostamiseks ning mõjude hindamiseks vähemalt järgmistest sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna aspektides:
3.1.3.4.1. Kogukonnatunne ja -kultuur, sh identiteet, sotsiaalne heaolu.
3.1.3.4.2. Kultuuripärand.
3.1.4. REPi LS, AKM ja KSH programmi koostamisel tuleb lähtuda Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneering ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 23000022) metoodikast ning kohandada seda vastavalt vajadusele antud REPile.
3.1.5. Koostatakse REP’i asukoha eelvaliku etapi kõigi (planeering, AKM, KSH) uuringute ja eksperthinnangute lähteülesanded, tuues muuhulgas välja ekspertide vajalikud pädevused. REPi LS, AKM ja KSH programmi koostamisel tuleb lähtuda Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneering ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmis (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 23000022) väljatoodud uuringutest ning täiendada neid vastavalt vajadusele antud REPile. Nimekiri teadaolevalt vajalikest eksperthinnangutest ja uuringutest on toodud lisas 1.
3.1.6. Koostatakse REP’i asukoha eelvaliku raames koostatava(te) eskiisprojekti(de) lähteülesanne, tuues muu hulgas välja ekspertide vajalikud pädevused.

II. Asukoha eelvaliku tegemisel ja mõjude hindamisel
3.1.7. Koostada, tutvustada ja täiendada REPi asukoha eelvaliku dokumentatsiooni, AKM hindamise ja KSH esimese etapi aruannet ja asukoha eelvaliku etapi eskiisprojekti ning koostada selleks vajalikud eksperthinnangud ja viia läbi uuringud, mille vajadus ilmneb käesoleva töö koostamise käigus.
3.1.8. REPi asukoha eelvaliku tegemisel, eskiisprojekti(de) koostamisel, AKM hindamise ja KSH esimese etapi aruande koostamisel tuleb juhinduda LS ja KSH programmis sätestatust. Täiendavate asjaolude ilmnemise korral võib LS ja KSH programmis kirja pandust põhjendatud juhul kõrvale kalduda tellijaga kokkuleppel. Sellekohased põhjendused tuleb esitada planeeringulahenduses või AKM hindamise ja KSH esimese etapi aruandes (vt lisaks KeHJS § 40 lg 5).
3.1.9. KSH esimese etapi aruanne peab sisaldama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lõigetes 4 imetatud teavet (PlanS § 36 lg 2). REPi mõjude hindamine on tuleb koostada eelprojekti staadiumile vastavas detailsuses.
3.1.10. Koostada asukoha eelvaliku etapi lõpuks eskiisprojekt, mille koostamisel võtta aluseks LS ja KSH programmi lähteülesanne, sh visandatakse võrdluse ja mõjude hindamise läbiviimiseks piisavas täpsusastmes eskiisid kõigile realistlikele alternatiividele.
3.1.11. Korraldada LS ja KSH programmis võrdluskriteeriumide maatriksis toodud andmete kogumine, mis on aluseks trassialternatiivide võrdlemisel.
3.1.12. Koordineerida planeeringu koostamisse kaasatud ekspertmeeskonna ja uuringute teostajate tööd.
3.1.13. Teenuse osutajal peab olema töö nõuetekohaseks teostamiseks, sh uuringute, analüüside jms läbiviimiseks vajalikud litsentsid, riist-, tarkvara jms vahendid.
3.1.14. Asukoha eelvalik tuleb teha täpsusastmes, mis võimaldab välistavate asjaolude puudumisel võtta planeering vastu ja kehtestada pärast asukoha eelvaliku otsust.
Uuringute ja eksperthinnangute läbiviimise korraldamisel
3.1.15. Koostada LS ja KSH programmi koostamisel välja selgitatud uuringud ja eksperthinnangud. Lähtudes lisas 1 toodud uuringute ja eksperthinnangu nimekirjast. Kui ilmneb vajadus täiendavateks uuringuteks (so välitööd või muul viisil uute andmete kogumine), koostatakse vastavad lähteülesanded käesoleva töö osana. Uuringud teostatakse asukoha eelvaliku etapi raames vastavalt pakkumises märgitud tunnihinna alusel.
3.1.16. Uuringute ja eksperthinnangute läbiviimisel võtta aluseks LS ja KSH programmis raames koostatud lähteülesanded, sh arvestades hankedokumentides täpsustatud pädevusnõuetega uuringu teostajale.
3.1.17. Enne uuringute ja eksperthinnangute koostamisega alustamist tuleb koostada uuringu kava, mis tuleb esitada tellijale kinnitamiseks.
3.1.18. Uuringu või eksperthinnangu teostajal on õigus teha ettepanekuid lähteülesandes toodud metoodika muutmiseks. Muudatused tuleb tellijaga kooskõlastada enne uuringu koostamise alustamist ning esitada vastavad põhjendused ja selgitused uuringu aruandes.
3.1.19. Määrata projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Kooskõlastajatel ja arvamuse andjatel peab olema võimalik esitada nende kohta ettepanekuid.
3.1.20. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuses määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused peavad olema piisavad, et määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne asukoht, samuti Ehitusseadustik § 26 lõikes 4 toodud muud tingimused. Selle tagamiseks määratakse asukoha eelvaliku otsuses:
3.1.20.1. kavandatava ehitise, samuti selle teenindamiseks ning kasutamiseks vajalike ehitiste põhimõtteline asukoht ja paiknemine alal;
3.1.20.2. ehitise üldised arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused;
3.1.20.3. vajadusel ehitist iseloomustavad või muud asjakohased ning kavandatavat ehitustegevust täpsustavad andmed, nagu nt kasutamise otstarve, ehitisealune pind ja ehitise maksimaalsed lubatavad parameetrid (nt pikkus, kõrgus, laius);
3.1.20.4. asjakohasel juhul üldised tingimused alal kavandatavate tehnovõrkude, haljastuse, liikluskorralduse ja juurdepääsude või muu taolise rajamise kohta.
3.1.20.5. Vajadusel lisatakse asukoha eelvaliku otsusele:
3.1.20.5.1. muinsuskaitse eritingimused;
3.1.20.5.2. võrguvaldajate tehnilised tingimused;
3.1.20.5.3. muud asjakohaste ametiasutuste poolt esitatud tingimused, mis võimaldavad tagada ehitise rajamise võimalikkuse.
3.1.21. Koostada elektriühenduse projekteerimise raames läbiviimist vajavate uuringute ja analüüside lähteülesanded, tuues muuhulgas välja ekspertide vajalikud pädevused. Kooskõlastajatel ja arvamuse andjatel peab olema võimalik esitada koostatud lähteülesannetele ettepanekuid.
3.1.22. Viia läbi turu-uuring ning tuua välja uuringute ja analüüside prognoositavad maksumused.

Koostamise korraldamise abitegevused
3.1.23. Koostada kogu REP’i prognoositav ajakava koos protsessi kirjeldusega võttes aluseks Lisas 2 toodud ajakava, arvestades muu hulgas vajalike uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) koostamise prognoositavat ajakavaga ning asjaolu, et planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks PlanS § 271 kohaldamine, st asukoha eelvaliku otsuse alusel riigi eriplaneeringu kehtestamine.
3.1.24. Koostatakse REP’i kaardirakendus, mis võimaldab otsimist aadressi ja katastrinumbri alusel. Peab võimaldama ka Maa-ameti kaardiserveri teenuste kasutamist (sh kitsendused).
3.1.25. Teenuse osutajal peab olema töö nõuetekohaseks teostamiseks, sh uuringute, analüüside jms läbiviimiseks vajalikud litsentsid, riist-, tarkvara jms vahendid.
3.1.26. Tagada riigiplaneering.ee koosseisus REP veebilehe sisu loomine ja vajadusel täiendamine (visuaal ja tekst) konsultatsioonhanke etapi vältel. Tagada GIS põhise avalikustamise võimekus (sh aadressi ja katastri nr järgi krundi otsimine, vaadata trassialternatiive, aluskriteeriumite kihte jms kasutades maa-ameti kaardiserveri teenuseid) REP veebilehel konsultatsioonhanke etapi vältel (selleks peab pakkujal endal olemas olema kaardi portaali võimekus). Ruumiandmed anda üle shapefile’de (.shp) kujul. Portaali majutamine toimub tellija serveris Drupali keskkonnas.
3.1.27. Valmistada ette ja viia läbi juhtrühma arutelud, valdkondlikud töökoosolekud ja kogukondadega kohtumised koos tellijaga. Korraldada kõikide arutelude protokollimine (kuni 5 juhtrühma kohtumist ja kuni 100 valdkondlikku töökoosolekut ning 30 kogukondadega töökohtumist). Töökohtumised kogukondadega toimuvad planeeringualasse jäävates KOVdes vastavalt vajadusele ning Tallinnas vastavalt vajadusele. Peab olemas olema võimekus ja valmidus hübriidarutelude korraldamiseks.
3.1.28. Osaleda (vähemalt töögrupi juht, KSH juhtekspert ja kommunikatsiooniekspert) iganädalastel projekti protsessi ülevaate koosolekutel (progressikoosolek) veebikoosolekutena või vastavalt vajadusele kohapeal. Projekti juhtimine toimub agiilse projektijuhtimise meetodil.
3.1.29. Hoida asja- ja ajakohasena töö läbiviimise metoodikaga ja läbiviimisega seotud riskide ning nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjeldust. Riski avaldumise tõenäosuse suurenemisest või selle avaldumisest antakse teada esimesel võimalusel.
3.1.30. Koostada konsultatsiooni hanke vältel planeeringu koostamise korraldaja kirjavahetuse jms eelnõud. Koostatakse, täiendatakse ja vormistatakse töökoosolekute protokollid, skeemid, joonised jms dokumendid ning LS, AKM ja KSH programmi ning REPi asukoha eelvaliku, AKM hindamise ja KSH esimese etapi aruande ning asukoha eelvaliku etapi eskiisprojektide dokumendid. Esitatakse ettepanekud tellijale REP’i järgmiste etappide läbiviimise osas juhul, kui planeeringut ei ole võimalik vastu võtta ja kehtestada pärast asukoha eelvaliku otsuse tegemist.
3.1.31. Koostada, täiendada ja vormistada jooksvalt nn REPi menetlusdokumentide süstematiseeritud pass (kirjavahetus, dokumentide eelnõud, koostöö ja kaasamine).
Koostöö ja kaasamine
3.1.32. Valmistada ette REP’i LS, AKM ja KSH programmi ning REPi asukoha eelvaliku, AKM hindamise ja KSH esimese etapi aruande, asukoha eelvaliku etapi eskiisprojekti(de) dokumendid koostööks ja kaasamiseks.
3.1.33. Töötada läbi, kujundada seisukohad ja koostada vastuste eelnõud koostöö ja kaasamise, sh avalikustamise käigus esitatud ettepanekute osas. Vajadusel tehakse nende alusel REP’i LS’s, AKM’s ja KSH programmis ning REPi asukoha eelvaliku, AKM hindamise ja KSH esimese etapi aruandes, asukoha eelvaliku etapi eskiisprojektides muudatused.
3.1.34. Valmistada ette ja protokollida REP’i koostamise kohtumisi, töökoosolekuid ja tutvustavaid avalikke väljapanekuid ning avalikke arutelusid. Avalikel aruteludel, valdkonna töökoosolekutel ja kogukondadega töökohtumistel tuleb tagada vajaliku ekspertpädevuse olemasolu. Avalikud väljapanekud ja arutelud korraldatakse planeeringuala kohalikes omavalitsuses (planeeringualas on 10 KOVi). Peab olemas olema võimekus ja valmidus hübriidarutelude korraldamiseks.
3.1.35. Toetada tellija tegevust planeeringu kaasamise ja koostöö käigus. Teenuse osutaja:
3.1.35.1. koostab ja visualiseerib koostöös tellijaga kogu REP´i koostöö ja kaasamiskava. Kaasamiskavas on LS, AKM ja KSH programmi etapi tegevused ning asukoha eelvaliku, AKM hindamise ja KSH esimese etapi tegevused konkreetsed ja detailsed PlanS § 31 kohase koostöö ja kaasamise korraldamiseks. KSH programmi osa peab vastama KeHJS § 36 lg 2 p 6 ja 9 nõuetele).6
3.1.35.2. pakub välja ja vajadusel täiendab ministeeriumite ja teiste valitsusasutuste nimekirja koos põhjendustega, kelle valitsemisala olevaid küsimusi REP käsitleb.
3.1.35.3. pakub välja ja vajadusel täiendab kaasatavate nimekirja koos seostega, kelle huve võib planeering puudutada.
3.1.35.4. pakub välja, mõtestab läbi ja teeb ettepanekud kellega, millal ja kuidas koostööd tehakse ning keda, millal ja kuidas kaasatakse, sh kasutab sisuliseks kaasamiseks uuenduslikke lähenemisviise.
3.1.35.5. initsieerib, valmistab ette (nii sisu kui korraldus) ja koordineerib REPi mõjupiirkonna kogukondade kaasamist ja KOV kohtumisi.
3.1.35.6. valmistab ette ja koordineerib avalike arutelude läbiviimist.
3.1.35.7. konsulteerib tellijat suhtluses asjassepuutuvate maaomanikega.
3.1.36. Teenuse osutaja korraldab ja sisustab REP-i kommunikatsioonitegevust. Kommunikatsioonipartner hoiab fookust erinevate siht- ja sidusgruppidega suhtlemisel, tagamaks, et nendeni jõuaks ajakohaselt olulised planeeringualased kommunikatsioonisõnumid ja muu asjakohane info, mis on kajastatud kommunikatsiooniplaanis ja -tegevuskavas. Samuti tagab teenuse osutaja siht- ja sidusgruppide asjakohase ja sisulise kaasamise planeeringu erinevatesse protsessidesse. Teenuse osutaja tagab proaktiivse meediasuhtluse kaudu planeeringu sõnumite leviku avalikkuseni. Teenuse osutaja koostab ja kooskõlastab tellijaga kommunikatsioonikava, kujundab huvigruppidele ja avalikkusele suunatud sõnumid ning esitab need kinnitamiseks, olles tellija soovil valmis neid täiendama või korrigeerima, kuniks need vastavad tellija ootustele. Samuti informeerib teenuse osutaja tellijat jooksvatest plaanidest ja tegevustest ning lähtub tegevuses tellija otsustest. Teenuse osutaja tagab asja- ja ajakohase avalikkuse informeerimise, sh olles valmis tellija nimel meediaga suhtlema, sõlmides tellija soovil ajakirjanikega kokkuleppeid sõnumite avalikustamiseks ja levitamiseks. Teenuse osutaja lähtub tellijaga kooskõlastatud kommunikatsiooniplaanist ja sõnumitest ning kommunikatsioonitegevuskavast, kuhu on valmis tellija soovil tegema paindlikult muudatusi, sh kavasse määratud infokanalites ja ajakavas. Teenuse osutaja lähtub oma tegevuses tellija soovist st ka seda, et kommunikatsiooniplaani- ja sõnumite kooskõlastamisel on kandev roll Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnal ning kõikidesse kommunikatsiooniga seotud tegevustesse ja suhtlusesse tuleb kaasata Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kommunikatsioonieksperdid. Teenuse osutaja pakub professionaalset ja usaldusväärset kommunikatsioonituge, reageerides tellija soovidele paindlikult ja operatiivselt, olles keskendunud ja motiveeritud parima tulemuse saavutamisele planeeringualaste sõnumite levikul ja kajastustel. Töö käigus teatavaks saanud info, mis on kooskõlastatud kommunikatsiooniplaani ja -sõnumite väline, on konfidentsiaalne ja seda pole õigust kolmandatele osapooltele levitada. Teenuse osutaja:
3.1.36.1. koostab koostöös tellijaga kogu REP´i kommunikatsioonikava (sh LS, AKM ja KSH programmi, asukoha eelvaliku tegevused).
3.1.36.2. Teenuse osutaja tagab kommunikatsioonikavas sätestatud tegevuste ellu viimise;
3.1.36.3. kaardistab kommunikatsiooni sidusgrupid ja hoiab need ajakohasena ning informeerib neid sobilike sõnumite ja infokanalite (vajadusel otseteavituse korraldamine) kaudu REPi protsessi etappidest;
3.1.36.4. tagab avalikkuse, sh kogukondade jooksva informeerituse REP-i protsessist;
3.1.36.5. annab välja vähemalt kord kvartalis REP elektroonilise uudiskirja (avaldamine REP portaalis, meililistid jm), et informeerida huvigruppe planeeringu arengutest;
3.1.36.6. tagab teemaga seotud asjakohaste kõneisikute ja ekspertide kajastused meedias;
3.1.36.7. koostab ja valmistab levitamiseks ette pressiteateid (arvestuslikult kuni 15 pressiteadet), sh 3 üldharivat artiklit sellest, miks on vaja elektriühendust ning millised võivad olla selle mõjud ja kitsendused;
3.1.36.8. initsieerib ja organiseerib REP-i puudutavate kajastuste (intervjuud, artiklid, tekstid) ilmumise meedias ning tellib, toimetab ja levitab arvamusartikleid;
3.1.36.9. meediapäringute korral valmistab tellijale ette vastuste eelnõud tööpäeva jooksul pärast päringu saamist;
3.1.36.10. monitoorib igapäevaselt REP-iga seotud meediakajastusi ja vajadusel reageerib meedias ilmunud eksitavale infole vastulause koostamise ja/või toimetusega suhtlemise vms teel ning korraldab õige info avaldamise tellija kaudu;
3.1.36.11. valmistab ette, korraldab ja viib läbi pressikonverentse ja -briifinguid (arvestuslikult kuni 4 korda).
3.1.37. Teenuse osutaja peab olema valmis kõik töö teostamiseks vajalikud tegevused läbi viima täielikult või osaliselt veebipõhiselt, peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvara lahendustele ja töö teostamise käigus haldama.
3.1.38. Teenuse osutajal peavad olema töö teotamiseks, sh uuringute, analüüside jms läbiviimiseks olemas vajalikud litsentsid, vajalik riist-, tarkvara jms vahendid töö nõuetekohaseks läbiviimiseks.
3.2. Tellija kohustused
3.2.1. PlanS kohane ülesanne on REP’i koostamise korraldamine (kaalutlusotsuste langetamine ja Vabariigi Valitsusele otsuste ettepanekute koostamine, menetlustoimingute tegemine, sh avalikustamine, asukoha eelvaliku otsuse koostamine). Teenuse osutaja toetab tellijat REP’i koostamise korraldamisel, sh kaasamise ja avalikustamiste läbiviimisel.
3.2.2. Tellija korraldab koostöös teenuse osutaja, ministeeriumite, valitsusasutuste jt osapooltega REP’i LS, AKM ja KSH programmi ning REPi asukoha eelvaliku, AKM hindamise ja KSH esimese etapi koostamist.
3.2.3. Koosolekute, arutelude jms tehniline korraldus, sh ruumide rent, vajadusel toitlustus.
3.2.4. Andmepäringute teostamine, kui teenuse osutajal ei ole võimalik andmeid kätte saada (nt kui andmeid väljastatakse üksnes riigiasutustele vms põhjusel).
3.2.5. Ametiasutustega suhtlemine, koosolekute juhtimine, ametlik kirjavahetus.
3.2.6. Vajadusel täiendavate uuringute ja analüüside tellimine.
3.3. Huvitatud isiku kohustused
3.3.1 Osaleda REPi menetlusprotsessis, sh anda sh anda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile valdkonnapõhist teadmist ja vajalikku informatsiooni.
3.3.2 Väldib otse teenuse osutajale REPi koostamise osas nõudmiste ja siduvate juhiste andmisest ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi REPi koostamise osas nõudmiste või ettepanekute tegemisest, mis on vastuolus hankelepingu, kehtivate õigusaktide või hea tavaga.
4. Töö tulemus
4.1. Töö täimise tulemusena on:
4.1.1. koostatud ja avalikustatud (PlanS § 32-34) REPi asukoha eelvaliku LS, AKM ja KSH programm, sh (lisad):
4.1.1.1. koostatud on asukoha eelvaliku etapis läbiviimist vajavate uuringute ja analüüside lähteülesanded (esitatakse lähteülesanded)7;
4.1.1.2. koostatud on asukoha eelvaliku etapis koostatava elektriühenduse eskiisprojekti(de) lähteülesanne (esitatakse lähteülesanne);
4.1.1.3. kaardistatud on asukoha eelvaliku etapis kaasamist vajav ekspertpädevus (esitatakse loetelu koos põhjendustega).
4.1.2. koostatud ja avalikustatud (PlanS § 36-40) REPi asukoha eelvaliku asjakohane dokumentatsioon, AKM hindamise ja KSH esimese etapi aruanne, mis hõlmab endas järgmisi tegevusi:
4
4.1.1
4.1.2
4.1.2.1 visandatud alternatiivsed trassikoridorid, viidud läbi alternatiivide võrdlus, mõjude hindamine ning välja selgitatud sobivaim trassikoridori asukoht;
4.1.2.2 kogutud võrdluskriteeriumite jaoks vajalikud andmed;
4.1.2.3 koostatud on asukoha eelvaliku etapi eskiisprojekt;
4.1.2.4 koostatud on vajalikud uuringud, ekspertarvamused ning vajadusel läbi viidud ka töö käigus ilmnenud täienvad uuringud;
4.1.2.5 koostatud on projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused;
4.1.2.6 kaardistatud vajalikud edasised täpsustavad uuringud ja analüüsid;
4.1.2.7 koostatud on vajadusel lähteülesanded edasistele uuringutele ja analüüsidele;
4.1.2.8 kaardistatud on vajaliku ekspertmeeskonna koosseis ning nende pädevusnõuded;
4.1.2. koostatud ja sisustatud REPi portaal.
4.1.3. valminud on REPi kaardirakendus.
4.1.4. tagatud on sisu loomine ja vajadusel täiendamine (visuaal ja tekst) ning GIS põhise planeeringulahenduse avalikustamine REP veebilehel kogu konsultatsioonhanke etapi välte.
4.1.5. koostatud menetlusdokumentide süstematiseeritud pass.
4.1.6. koostatud REPi prognoositav ajakava koos protsessi kirjeldusega.
4.1.7. koostatud REPi koostöö- ja kaasamiskava.
4.1.3 koostatud on tellijaga kooskõlastatult REPi kommunikatsioonikava. sh kommunikatsiooni sõnumite ettevalmistamine ja nende (pro)aktiivse levitamise tegevuskava, mille on teenuse osutaja viinud tulemuslikult ja professionaalselt ellu
4.1.8. Töö koostamise tasu väljamaksete aluseks on üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine teenuse osutaja, tellija ja huvitatud isiku poolt. Üleandmise-vastuvõtmise aktile lisatakse aruanne, kus esitatakse teostatud tööde info. Tellijal on õigus küsida täpsustavaid küsimusi aruandes esitatud info osas ning teha ettepanekuid aruande täiendamiseks. Lõplikult valminud töö antakse üle ja võetakse vastu ning makse toimub akti alusel.
4.2. Töö vormistusnõuded
4.2.1. Töö vormistamisel lähtutakse Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 "Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded". Planeering kantakse peale kehtestamist planeeringute andmekogusse PLANK.
4.2.2. Eskiisprojektile digitaalsel vormistamisel järgida juhendmaterjali „Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel“. Eskiisprojektile kehtivad dokumendivormistusnõuded on leitavad https://cloud.agri.ee/s/ijDCBZ5nCA3ytk5.
4.2.3. Kõik dokumendid vormistatakse eesti keeles.
4.2.4. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
4.2.4.1. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf kujul;
4.2.4.2. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf kujul;
4.2.4.3. ruumiandmed .shp kujul;
4.2.4.4. eskiisprojekti(de) joonised esitada originaalformaadis (.dwg esitada igal juhul) ja .pdf kujul ning lisaks projekt failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid.
5. Aja- ja tegevuskava
Teenuse osutaja peab koostama ajakava arvestades lepingu täitmiseks ettenähtud aega, kus on toodud töö teostamiseks kuluv aeg vähemalt kuu täpsusega alates töö teostamise algusest (st lepingu sõlmimisest). Ajakavas püsimiseks tuleb rakenda erinevad meetmeid sh suurem meeskond, et planeeringulahendust koostada paralleelselt planeeringuala eri osades (n 2 planeerijat, 2 KSH juhteksperti jm).
Ajakava peab sisaldama muu hulgas vähemalt järgnevaid etappe:
4.
5.
5.1. Koostöö- ja kaasamiskava koostamine, täiendamine (pidev vajaduspõhine tegevus). Koostöö ja kaasamise tööülesannete teostamine (pidev vajaduspõhine tegevus).
5.2. Kommunikatsioonikava koostamine, täiendamine (pidev vajaduspõhine tegevus). Kommunikatsiooni tööülesannete teostamine (pidev vajaduspõhine tegevus).
5.3. LS, AKM ja KSH programmi ja teiste töö osade8 koostamine, sh koostöö valitsusasutustega jt isikutega.
5.4. LS, AKM ja KSH programmi ja teiste töö osade täiendamine, sh esmaste tulemuste tutvustamine maaomanikele ja avalikkusele (sh protokollide ja vastuskirjade eelnõude esitamine).
5.5. LS, AKM ja KSH programmi ja teiste töö osade esitamine.
5.6. LS, AKM ja KSH programmi ja teiste töö osade koostamise koordineerimine ja ning avalikustamine (sh protokollide ja vastuskirjade eelnõude esitamine).
5.7. Olemasoleva koridori sobivusanalüüsi koostamine ja uuringute kavade kinnitamine.
5.8. Trassikoridoride visandamine ja alternatiivide võrdlusmetoodika täiendamine, sh esmaste tulemuste tutvustamine maaomanikele ja avalikkusele (sh protokollide ja vastuskirjade eelnõude esitamine).
5.9. Uuringute aruannete ja alusanalüüside tulemuste esitamine.
5.10. Uuringute läbiviimise koordineerimine ja trassialternatiivide võrdluse aruande koostamine ning avalikustamine (sh protokollide ja vastuskirjade eelnõude esitamine).
5.11. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamine.
5.12. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu avalikustamine ning arutelude läbiviimine. (sh protokollide ja vastuskirjade eelnõude esitamine).
5.13. LS, AKM ja KSH programmi, asukoha eelvaliku ja teiste töö osade lõplike dokumentide vormistamine ja üleandmine tellijale.
5.14. Riigi eriplaneeringu kehtestamine. Planeeringu lõplik vormistamine ja ettevalmistamine PLANKi kandmiseks.
5.15. Lepinguperioodi pikkus on lepingu sõlmimise hetkest kuni 25 kuud.
5.1.
5.2.
5.3.
5.4.
5.5.
5.6.
5.7.

Aja- ja tegevuskava koostamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse ja juhtrühma protsessi kaasamise (seisukohtade küsimise ning läbiarutamise) ajakuluga. Tellija poolne indikatiivne ajakava on toodud lisas 2. Pakkuja esitab pakkumuses omapoolse ajakava.
6. Lisad
6.1. Lisa 1: Nimekiri teadaolevalt vajalikest uuringutest ja analüüsidest.
6.2. Lisa 2: Indikatiivne ajakava.
6.3. Lisa 3: Pakkuja meeskond.