Riigi Tugiteenuste Keskuse töökorralduse reeglite kinnitamine

1

Kinnitatud

peadirektori käskkirjaga 25.06.2026 nr 1-1/26/37-1

Töökorralduse reeglid (K4)

Protsess: Töö korraldamine

Protsessi omanik: PHO juhataja

Versioon: 14

Töökorralduse reeglid sisaldab:

1. Üldpõhimõtted

2. Tööle võtmine ja töölt vabastamine

3. Isikuandmete töötlemine ja kaitse

4. Poolte kohustused

5. Töö- ja puhkeaeg

6. Puhkus ja muud puudumised

7. Töötasu ja hüvitiste maksmine

8. Lähetused

9. Tööalaste korralduste andmine

10. Meediaga suhtlemine

11. Korruptsiooni ennetamine ja huvide konflikti vältimine

12. Kingituste ja soodustuste vastu võtmise hea tava

13. Kõrvaltegevusest teavitamine

14. Tööandja vara ja tööruumide kasutamine

15. Töötaja varaline vastutus

16. Kaugtöö võimaldamise põhimõtted ja korraldus

17. Viited

1. Üldpõhimõtted

1.1. Töökorralduse reeglid (edaspidi reeglid) sätestavad Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi

RTK) ja töötajate üldised põhimõtted ning käitumisreeglid tööülesannete täitmisel. Reeglid

kehtivad nii ametnikele kui töölepingulistele töötajatele (edaspidi töötajad).

1.2. Reeglid on töötaja ja tööandja vahelise töö- või teenistussuhte lahutamatu osa ning

täitmiseks kohustuslikud kõigile RTK töötajatele. Küsimustes, mida reeglid ei reguleeri,

lähtutakse kehtivatest õigusaktidest ning RTK-s kinnitatud kordadest ja juhenditest.

1.3. Reeglite koostamise, ajakohasuse ja muudatustest teavitamise eest vastutab personali- ja

haldusosakonna juhataja.

1.4. Reeglid edastatakse töötajale tutvumiseks koos tööpakkumisega, neid tutvustatakse uue

töötaja infotunnis ja on püsivalt leitavad RTK siseveebis. Muudatustest teavitatakse

töötajaid siseveebi kaudu ja majakoosolekul. Oluliste sisuliste muudatuste korral

saadetakse tutvumiseks ka e-postiga või vastava infosüsteemi kaudu.

1.5. Töösuhtest tulenevad erimeelsused püütakse esmalt lahendada pooltevaheliste

läbirääkimiste teel. Konflikti korral pöördub töötaja esmalt oma vahetu juhi poole.

2

2. Tööle võtmine ja töölt vabastamine

2.1. Tööle või teenistusse asumisel esitab töötaja töö- või teenistussuhte (edaspidi töösuhe)

vormistamiseks vajalikud andmed Riigitöötaja iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP).

Töösuhte jooksul on töötaja kohustatud oma andmete muutumisest (nt nimi,

kontaktandmed, arveldusarve, haridus) teavitama esimesel võimalusel RTIP-i kaudu.

Ametikohal, mis eeldab eriteadmisi või kindlat kvalifikatsiooni, on tööandjal õigus nõuda

vastavat haridust või pädevust tõendava dokumendi esitamist.

2.2. Tööle või teenistusse asumisel rakendatakse üldjuhul katseaega kestusega kuni 4 kuud.

Katseaja hulka ei arvestata aega, mil töötaja ei saa tööd teha, sealhulgas ajutise

töövõimetuse või puhkuse aega. Katseaja alguses viib vahetu juht töötajaga läbi vestluse,

kus lepitakse kokku katseaja eesmärgid, ootused ja tegevused vastavalt RTK

personalivestluste korrale (K7).

2.3. Töösuhe võib lõppeda töötaja algatusel, poolte kokkuleppel või muul seaduses sätestatud

alusel. Töösuhte ülesütlemise korral esitab töötaja avalduse RTIP-is. Ülesütlemise

etteteatamistähtaeg on üldjuhul 30 kalendripäeva, katseajal vähemalt 15 kalendripäeva, kui

seadusest või kokkuleppest ei tulene teisiti.

2.4. Töösuhte lõppemisel tagastab töötaja hiljemalt viimasel tööpäeval kogu tööandja poolt

kasutusse antud vara ning tema valduses oleva RTK dokumentatsiooni vastavalt töösuhete

haldamise protsessile.

3. Isikuandmete töötlemine ja kaitse

3.1. RTK kogub ja töötleb töötajate isikuandmeid üksnes töösuhte korraldamiseks vajalikus

ulatuses ning kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sealhulgas isikuandmete kaitse seaduse

ning riigi personali‑ ja palgaarvestuse andmekogu pidamist reguleerivate õigusaktidega.

3.2. Töötajate isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab andmete turvalisuse,

konfidentsiaalsuse ja kaitse ebaseadusliku juurdepääsu, muutmise või hävimise eest.

3.3. Töötajal on õigus saada teavet, milliseid isikuandmeid tema kohta töödeldakse, ning

vajaduse korral taotleda andmete parandamist või täpsustamist vastavalt kehtivatele

õigusaktidele.

4. Poolte kohustused

4.1. Tööandja ja töötaja on kohustatud käituma omavahelistes töösuhetes heas usus,

vastastikuses lugupidamises ja koostöös, järgides kehtivaid õigusakte ning RTK-s

kehtestatud kordasid.

4.2. Tööandja kohustub:

4.2.1. tagama töötajale kokkulepitud töö ning andma selgeid ja õigeaegseid tööalaseid korraldusi;

4.2.2. maksma töö eest kokkulepitud töötasu ning tagama puhkuse ja puhkusetasu;

4.2.3. korraldama töö‑ ja puhkeaja arvestust, tagama ohutud ja tervist säästvad töötingimused

ning suunama töötaja töötervishoiuarsti vastuvõtule;

4.2.4. tutvustama töötajale tööle asumisel ja töötamise ajal töökorralduse reegleid, tööohutuse,

infoturbe ja tuleohutuse nõudeid;

4.2.5. võimaldama töötajal arendada oma tööalaseid teadmisi ja oskusi vastavalt tööandja

vajadustele ning kehtivatele kordadele.

4.3. Töötaja kohustub:

4.3.1. täitma oma töö‑ või teenistusülesandeid kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;

4.3.2. järgima tööandja seaduslikke korraldusi ning täitma ametijuhendist tulenevaid ülesandeid;

3

4.3.3. tegutsema tööülesannete täitmisel erapooletult, vastutustundlikult ja parimat võimalikku

lahendust otsides;

4.3.4. tegema koostööd kolleegidega ning mitte takistama teiste töötajate tööülesannete täitmist;

4.3.5. teavitama vahetult ja esimesel võimalusel tööandjat asjaoludest, mis segavad töö tegemist

või võivad põhjustada kahju;

4.3.6. kasutama tööandja vara sihipäraselt, heaperemehelikult ja tööandja huvides;

4.3.7. osalema oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja poolt korraldatud ja

finantseeritud koolitustel;

4.3.8. hoiduma käitumisest, mis kahjustab RTK mainet või põhjustab klientide ja

koostööpartnerite usaldamatust.

4.4. Töötaja on kohustatud hoidma talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud

konfidentsiaalset teavet ja ametisaladust. Ametisaladuseks loetakse muu hulgas teavet,

mille avalikuks tulek võib kahjustada RTK, klientide või koostööpartnerite huve või

mainet.

4.5. Tööandjal on õigus töötajale teha hoiatus, määrata distsiplinaarkaristus või öelda töösuhe

erakorraliselt üles, kui töötaja:

4.5.1. jätab täitmata või täidab nõuetele mittevastavalt oma kohustusi, mis on loetletud punktis

4.3 või tulenevad muudest kordadest või õigusaktidest;

4.5.2. põhjustab tööülesannete mittekorrektse täitmise või tegevusetusega RTK-le või

kolmandatele isikutele varalist (sh rahalist, nt viivised, tagasinõuded jms) kahju;

4.5.3. käitub ebaviisakalt või ebaeetiliselt tööandja, kaastöötajate, klientide või muude

kolmandate isikute suhtes või takistab teiste töötajate tööülesannete täitmist;

4.5.4. viibib mõjuva põhjuseta töökohustustest eemal, ei pea kinni kokkulepitud tööajast või

viibib tööl alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all;

4.5.5. rikub turvalisuse, konfidentsiaalsuse või infoturbe nõudeid, sealhulgas kasutab RTK

andmebaasides olevat teavet mittesihipäraselt või annab kolmandatele isikutele

kasutamiseks oma personaalsed kasutajakontod, paroolid või tööruumide

läbipääsukaardid;

4.5.6. rikub korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid kohustusi või huvide konflikti vältimise

põhimõtteid.

4.6. Raske rikkumise korral, mille puhul ei ole võimalik töösuhte jätkamist heas usus eeldada,

on tööandjal õigus töösuhe viivitamata lõpetada vastavalt seadusele.

5. Töö- ja puhkeaeg

5.1. Töötaja täistööaja norm on 40 tundi nädalas. Töönädal kestab esmaspäevast reedeni ning

puhkepäevad on laupäev ja pühapäev.

5.2. Tööpäev algab esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus 8.00–9.00 ja lõpeb vastavalt

17.00–18.00; reedel algab ajavahemikus 8.00–9.00 ja lõpeb vastavalt 15.45–16.45.

Kokkuleppel vahetu juhiga võib rakendada ka teistsugust tööaega, kui see ei takista töö

sujuvat korraldust.

5.3. Igapäevast puhkeaega kestvusega 45 minutit kasutatakse üldjuhul ajavahemikus 12.00–

14.00 või muul ajal vastavalt kokkuleppele vahetu juhiga. Puhkeaega ei arvestata tööaja

hulka.

5.4. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat

tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.

5.5. Vajaduse korral võivad töötaja ja tööandja kokku leppida ületunnitöö tegemises või

töötamises pühade ajal. Ületunnitöö ja pühade ajal töötamine hüvitatakse vastavalt RTK

palgajuhendile.

4

6. Puhkus ja muud puudumised

6.1. Töötaja põhipuhkus on 35 kalendripäeva aastas. Kõik põhipuhkuse ja muude puhkuste ning

puudumiste kasutamisega seonduvad tegevused vormistatakse RTIP-is.

6.2. Tööandja koostab igaks kalendriaastaks puhkuste ajakava ja teeb selle töötajatele teatavaks

hiljemalt veebruarikuu jooksul. Ajakavasse planeeritakse üldjuhul vähemalt 35

kalendripäeva põhipuhkust, arvestades töökorraldust ning võimalusel töötajate soove.

Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust tuleb kasutada järjest. Ülejäänud põhipuhkuse osade

kaupa võtmisel tuleb lähtuda põhimõttest, et põhipuhkuse kasutamine järjestikustel

töönädalatel selliselt, et nädalavahetus on välja jäetud, ei ole lubatud. Põhipuhkuse hulka

ei arvata rahvuspüha ega riigipühi.

6.3. Puhkuste ajakava kinnitab direktor ja seda võib muuta poolte kokkuleppel. Puhkuse

muutmise taotluse ja ajakavavälise puhkuse kinnitamise õigus on vahetul juhil.

Ajakavavälise puhkuse või puhkuse muutmise avaldus tuleb esitada üldjuhul vähemalt 14

kalendripäeva enne puhkuse algust.

6.4. Puhkusetasu makstakse puhkusele järgneval palgapäeval. Kui töötaja soovib puhkusetasu

enne puhkust, esitab ta vastava avalduse RTIP-is vähemalt 5 tööpäeva enne puhkuse algust.

6.5. Töötajal on õigus puududa töölt koos palga säilitamisega RTK väärtuspakkumises (K6)

sätestatud juhtudel (nt tervise hoidmiseks, perekondlikel põhjustel või oluliste sündmuste

korral). Sellised puudumised lepitakse eelnevalt kokku vahetu juhiga ja vormistatakse

RTIP-is.

6.6. Tasustamata puhkust antakse poolte kokkuleppel ning eeldusel, et jooksva aasta korraline

puhkus on kasutatud. Tasustamata puhkuse aega ei arvestata põhipuhkuse andmise õiguse

aluseks oleva aja hulka.

6.7. Õppepuhkuse taotlemisel uuendab töötaja RTIP-i kaudu oma hariduse andmed iga

kalendriaasta alguses, mil õppepuhkust kasutada soovib. Kui andmed puuduvad, esitab

töötaja õppeasutuse tõendi.

6.8. Töövõimetuse, hoolduslehe või muul põhjusel töölt puudumise korral teavitab töötaja

esimesel võimalusel oma vahetut juhti või tema asendajat. Töövõimetus‑ ja hoolduslehe

andmed edastatakse tööandjale tervishoiusüsteemi kaudu automaatselt.

6.9. Kui töötaja jääb puhkuse ajal töövõimetus‑ või hoolduslehele, teavitab ta sellest esimesel

võimalusel tööandjat ja puhkus katkestatakse. Kasutamata puhkuseosa kasutamises

lepitakse kokku pärast töövõimetuse lõppu.

6.10. Puhkuse, lähetuse, haiguse või muu põhjuse tõttu terve tööpäeva ulatuses töölt eemal

viibimise korral tagab töötaja tööülesannete sujuva üleandmise asendajale. Selleks suunab

töötaja telefonikõned ja korraldab nii, et erinevate infosüsteemide kaudu saabuvad

dokumendid ja tööülesanded jõuaksid asendajani või saaksid tähtajaks menetletud. Kui

töötajal ei ole võimalik töövoogude ümber suunamist ise korraldada (nt haigestumise

tõttu), korraldab selle vahetu juht.

6.11. Töötaja märgib kõik tööalased kohtumised ja töölt eemaloleku (sh puhkus, lähetus ja

isiklikel põhjustel puudumine) Outlooki kalendrisse. Pikema eemaloleku korral seadistab

töötaja e‑posti automaatvastuse, milles on toodud eemaloleku aeg ja asendaja

kontaktandmed. Isiklikel põhjustel puudumine lepitakse eelnevalt kokku vahetu juhiga.

7. Töötasu ja hüvitiste maksmine

7.1. Töötasu makstakse töötaja pangakontole üks kord kuus, hiljemalt kuu viimasel tööpäeval.

Töötasu maksmine toimub ülekandega töötaja poolt esitatud arvelduskontole.

Arvelduskonto muutumisest teavitab töötaja tööandjat RTIP-i kaudu.

5

7.2. Tööandjal on õigus töösuhte lõppemisel pidada töötaja töötasust kinni välja töötamata

põhipuhkuse eest makstud tasu ja töötajale tehtud ettemaksed või muud summad, mille

töötaja on kohustatud tööandjale tagastama, vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

7.3. Töötajale makstava töötasu pealt tasub tööandja Maksu‑ ja Tolliametile seaduses sätestatud

maksud ja maksed, sealhulgas tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku

kogumispensioni makse ning sotsiaalmaksu.

7.3.1. Tulumaksust rahastatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevust.

7.3.2. Töötuskindlustusmaksest rahastatakse töötuskindlustust, mis tagab töötajale teatud

tingimustel kaitse töötuks jäämise korral (nt hüvitised ja teenused).

7.3.3. Kohustuslik kogumispensioni makse suunatakse II pensionisambasse, kui töötaja on

sellega liitunud.

7.3.4. Sotsiaalmaksust rahastatakse ravikindlustust ja riiklikku pensioni (I sammas) ning

kogumispensioniga liitunud töötajatel ka II pensionisammast.

7.4. Töötaja avalduse alusel teeb tööandja makseid ka III pensionisambasse vastavalt

kehtivatele õigusaktidele.

7.5. Tööandja lähtub maksude ja maksete tasumisel Eestis kehtivast seadusandlusest ja töötaja

avaldusest tulumaksuvaba arvestamise kohta ega tee makseid teistesse riikidesse

sotsiaalsete garantiide vms hüvede tagamiseks, kui töötaja on muutnud oma

maksuresidentsust.

7.6. Palga, hüvitiste ja muude tasude määramise ja maksmise täpsemad tingimused on

kirjeldatud RTK palgajuhendis.

8. Lähetused

Töötajate lähetuste taotlemist, vormistamist, kulude hüvitamist ning teenistus‑ ja töösõitude

korraldamist reguleerib RTK lähetuste ja töösõitude kord (K26).

9. Tööalaste korralduste andmine

9.1. Töötaja tööalane alluvus on määratud ametijuhendis. Üldjuhul allub töötaja oma vahetule

juhile ja täidab tema tööalaseid korraldusi.

9.2. Tööalaseid korraldusi võivad anda ka töötaja vahetust juhist kõrgemal juhipositsioonil

olevad isikud (sh osakonnajuhataja, peadirektori asetäitja ja peadirektor). Sellisel juhul

teavitab töötaja korraldusest esimesel võimalusel oma vahetut juhti.

9.3. Tööalaseid korraldusi antakse üldjuhul suuliselt või kirjalikult. Suurema tähtsuse või

ulatusega korraldused vormistatakse kirjalikult, määrates korralduse täitmise eest vastutav

isik ja täitmise tähtaeg.

9.4. Kui töötaja ei saa tööalast korraldust mingil põhjusel täita, on ta kohustatud sellest

viivitamatult teavitama korralduse andnud inimest ja/või oma vahetut juhti.

9.5. Tööalaste korralduste objektiivsuse tagamiseks ei tohi vahetus alluvussuhtes töötada

lähisugulased ega hõimlased, sealhulgas abikaasad või elukaaslased ning nende

lähisugulased.

10. Meediaga suhtlemine

10.1. RTK ametlikuks meediakontaktiks on kommunikatsiooniosakonna töötajad, kelle

kontaktandmed on avaldatud RTK välisveebis. Meediapäringute üldine kontakt on

[email protected].

6

10.2. Kõikidest organisatsioonile laekunud meediapäringutest tuleb teavitada

kommunikatsiooniosakonda, kes korraldab päringule vastamise kaasates teemat valdavaid

kolleege oma majast või teistest asutustest.

11. Korruptsiooni ennetamine ja huvide konflikti vältimine

11.1. Töötaja on kohustatud oma tööülesannete täitmisel järgima korruptsioonivastase seaduse

põhimõtteid ning käituma ausalt, erapooletult ja läbipaistvalt, vältides huvide konflikti.

11.2. Töötajad läbivad tööle asumisel korruptsiooni ennetamise ja huvide konflikti vältimise

koolituse. Vajaduse korral viiakse läbi täiendavaid koolitusi.

11.3. Töötajal on keelatud:

11.3.1. nõuda, vahendada või vastu võtta korruptiivset tulu;

11.3.2. kasutada oma ametiseisundit, mõjuvõimu, siseteavet või töötajale usaldatud avalikke

vahendeid korruptiivsel eesmärgil;

11.3.3. teha toiminguid või otsuseid olukorras, kus esineb huvide konflikt.

11.4. Huvide konflikt esineb eelkõige juhul, kui töötaja teeb või valmistub tegema otsust või

toimingut:

11.4.1. enda või temaga seotud isiku suhtes (loetelu leitav „Korruptsioonivastase seaduse“ §-s 7);

11.4.2. olukorras, kus töötaja või temaga seotud isiku majanduslik või muu huvi võib mõjutada

otsuse või toimingu erapooletust;

11.4.3. olukorras, kus esineb korruptsioonioht.

11.5. Huvide konflikti esinemisel või selle ohu korral on töötaja kohustatud ennast otsustus‑ või

menetlusprotsessist taandama ning teavitama sellest viivitamata oma vahetut juhti

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või lähtudes täpsemast valdkondlikust

töökorrast.

11.6. Kui töötaja märkab korruptiivset käitumist või selle võimalikku ohtu, on ta kohustatud

sellest viivitamata teavitama. Rikkumisest teavitamise võimalused ja töötaja kaitse on

sätestatud RTK tööalasest rikkumisest teavitamise korras (K32).

12. Kingituste ja soodustuste vastu võtmise hea tava

12.1. Tööülesannete täitmisel peab töötaja hoiduma kingituste ja soodustuste vastuvõtmisest,

mis võivad tekitada huvide konflikti, mõjutada otsuste erapooletust või kahjustada RTK

usaldusväärsust.

12.2. Töötajal on keelatud vastu võtta kingitusi või soodustusi, kui:

12.2.1. neid võib tõlgendada töötaja mõjutamisena;

12.2.2. need on seotud töötaja tehtava või juba tehtud otsuse või toiminguga;

12.2.3. need on pakutud järelevalve‑, kontrolli‑ või otsustussituatsioonis;

12.2.4. need on oma olemuselt eksklusiivsed või ebamõistliku väärtusega.

12.3. Keelatud kingituse või soodustuse pakkumise korral keeldub töötaja soodustuse

vastuvõtmisest ja selgitab keeldumise põhjust. Kui see ei ole võimalik (nt kingitus on

saadetud postiga või vastu võetud eeldades, et tegemist on tavapärase viisakusega, nt

rahalise väärtusega kinkekaart kommikarbi vahel), teavitab töötaja sellest viivitamata

personali- ja haldusosakonna juhatajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Teavitamise järel otsustatakse, kas soodustus tagastatakse, hävitatakse või võetakse

kasutusse asutuses. Samuti teavitab töötaja oma vahetut juhti olukorrast, kus on alust

arvata, et soodustuse pakkumise eesmärk oli töötaja mõjutamine, sõltumata sellest, kas

soodustusest keelduti või mitte.

7

12.4. Töötajal on lubatud vastu võtta tavapäraseid viisakusavaldusi, kui on täidetud kõik

järgmised tingimused:

12.4.1. nende vastuvõtmiseks puudub töötaja algatus;

12.4.2. soodustust ei saa seostada töötaja mõjutamisega;

12.4.3. tegemist on sümboolse väärtusega esemega või tavapärase külalislahkusega (näiteks

meened üritustel, tagasihoidlikud tähtpäevakingitused või tööalase ürituse raames pakutud

toitlustus).

12.5. Asutusele otseselt suunatud kingitused ja soodustused (nt välisdelegatsioonide tehtud

kingitused) võetakse sõltuvalt kingitusest võimaluse korral kasutusse RTK-s, tarbitakse

ühiselt või eksponeeritakse RTK ruumides.

13. Kõrvaltegevusest teavitamine

13.1. Kõrvaltegevuseks loetakse (sõltumata sellest, kas saadakse tasu või mitte) töötaja tegevust

väljaspool RTK töö‑ või teenistussuhet, sealhulgas:

13.1.1. töötamist teise tööandja juures;

13.1.2. tegutsemist töölepingu, töövõtu‑ või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel;

13.1.3. ettevõtjana tegutsemist;

13.1.4. osalemist äriühingu, sihtasutuse või muu juriidilise isiku juhtimis‑ või kontrollorganis;

13.1.5. töötamist valitaval või nimetataval ametikohal.

13.2.Kõrvaltegevuseks ei loeta:

13.2.1. riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik- õigusliku juriidilise isiku esindamise

pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis;

13.2.2. tulu saamist dividendidena aktsiatelt või osakutelt, intressidena hoiustelt, rendile või teiste

isikute kasutusse antud kinnisasjalt.

13.3. Töötaja on kohustatud enne kõrvaltegevusega alustamist teavitama tööandjat

kavandatavast või olemasolevast kõrvaltegevusest. Teavitamine toimub RTIP-is.

Kõrvaltegevusest tuleb teavitada ka juhul, kui töö‑ või teenistussuhe on ajutiselt peatunud

(nt vanemapuhkuse ajal).

13.4. Kõrvaltegevuse kooskõlastab töötaja vahetu juht. Ametniku kõrvaltegevus

kooskõlastatakse lisaks vahetule juhile ka peadirektoriga. Kõrvaltegevuse andmed

kantakse riigi personali‑ ja palgaarvestuse andmekogusse.

13.5. Tööandjal on õigus:

13.5.1. kontrollida kõrvaltegevusega seotud andmeid avalikult kättesaadavate andmekogude ja

muude avalike infoallikate põhjal;

13.5.2. küsida töötajalt selgitusi kõrvaltegevuse sisu või teavitamiskohustuse täitmata jätmise

kohta.

13.6. Kõrvaltegevus on keelatud või hea tavaga vastuolus, kui:

13.6.1. töötaja konkureerib tööandjaga ehk kõrvaltegevuse sisu kattub töötaja põhitööga RTK-s

ning tegemist on teenuse osutamisega sihtgrupile, kellele RTK teenust osutab;

13.6.2. kõrvaltegevus võib põhjustada huvide konflikti;

13.6.3. kõrvaltegevusele kuluv aeg või tegevuse iseloom takistab töö‑ või teenistusülesannete

nõuetekohast täitmist;

13.6.4. kõrvaltegevus toob kaasa seadusest tulenevate teenistus‑ või töökohustuste rikkumise.

13.7. Ametnikul on keelatud ning töötaja puhul ebaeetiline saada tulu kõrvaltegevuse eest, kui

sama tegevus kuulub tema töö‑ või teenistusülesannete hulka, välja arvatud teadus‑ või

pedagoogilise tegevuse puhul haridusasutuses.

13.8. Koolitustegevuse lubamisel või keelamisel eristatakse järgmisi liike:

8

13.8.1. ametikoha eesmärgiga seotud koolitamine - ametijuhendis sisalduv või ametikoha

eesmärgiga vahetult seotud tegevus, mida tehakse tööülesannete raames ja mida ei loeta

kõrvaltegevuseks. Sellise koolitustegevuse eest tasu saamine on reeglina keelatud või

ebaeetiline;

13.8.2. täiendavate ülesannete raames toimuv koolitamine - tegevus, mis ei kuulu otseselt töötaja

põhiülesannete hulka, kuid põhineb töö käigus saadud teadmistel või töökogemusel (nt

eraettevõtte korraldatud koolitus). Sellisel juhul lähtutakse topelttasustamise vältimise

põhimõttest ja kõrvaltegevusest teavitatakse;

13.8.3. ametikohaväline koolitamine - tegevus, mis ei ole seotud töötaja ametikoha või

valdkonnaga ning mida käsitletakse tavapärase kõrvaltegevusena.

13.9. Kui ametikoha eesmärgiga seotud või täiendavate ülesannete raames toimuv

koolitustegevus toob kaasa tavapärasest suurema töömahu või regulaarse lisakoormuse,

võib vahetu juhi ettepanekul ja kooskõlastusel rakendada asjakohaseid töökorralduslikke

lahendusi, sealhulgas:

13.9.1. paindlikku tööaega;

13.9.2. puhkuse kasutamist;

13.9.3. tööülesannete ajutist vähendamist.

13.10. Põhjendatud juhtudel võib kokku leppida ka selles, et koolitustegevuse eest saadav tasu

laekub RTK-le või erandina töötajale, kui see on eelnevalt kooskõlastatud valdkonna

juhiga.

14. Tööandja vara ja tööruumide kasutamine

14.1. Töötaja suhtub enda valduses olevasse tööandja varasse heaperemehelikult ning tagab selle

säilimise. Töötajal tuleb viivitamata teavitada tööandjat vara ohustavatest asjaoludest,

kaotsiminekust, vargusest, kahjustumisest või hävimisest.

14.2. Tööandja varaks loetakse muu hulgas tööks antud seadmeid, töövahendeid, raha ning muid

rahaliselt hinnatavaid esemeid. Suurema väärtusega vara (nt arvuti, kuvar jms) antakse

töötajale kasutusse vastavalt kehtivale korrale.

14.3. Kõne‑ ja andmesideteenuste kasutamise põhimõtted on avaldatud RTK siseveebis.

Tööandja tasub tööalaste kõnede ja teenuste eest vastavalt kehtivale korrale. Muude

teenuste kasutamisega seotud kulud peetakse töötaja palgast kinni.

14.4. RTK kontorite tööruumides viibimise kord ja info kaameratega valvatava ala kohta on

avaldatud siseveebis.

14.5. Tallinna kontori lastetoas on loodud tingimused töö tegemiseks ja lapsega aja veetmiseks.

Ruumi kasutamisel vastutab vanem oma lapse käitumise eest ning tagab ruumi korrasoleku

peale selle kasutamist.

14.6. Töötaja kasutab talle antud töövahendeid (sh arvuti), läbipääsukaarte, võtmeid, kiipe ning

infosüsteemide kasutajakoode ja paroole personaalselt ega anna neid teistele isikutele

kasutamiseks. Pääsuvahendite kaotsiminekust või kasutamiskõlbmatuks muutumisest

teavitab töötaja esimesel võimalusel maja haldusküsimustega tegelevat büroojuhti (Tallinn,

Tartu, Viljandi) või maja haldajat (teised kontorid).

14.7. RTK tööruume kasutatakse heaperemehelikult ning kooskõlas tööohutuse ja

turvanõuetega. Tööpäeva lõppedes lülitab viimasena ruumist lahkuv töötaja välja

elektriseadmed (v.a arvuti), kontrollib akende ja uste sulgemist ning kustutab tuled

üldkasutatavates ruumides.

14.8. Suitsetamine on tööruumides ja peasissekäikude ees keelatud. Suitsetada on lubatud üksnes

selleks ettenähtud kohtades või muudes sobivates kohtades, mis ei kahjusta RTK mainet

ega teiste töötajate tervist.

9

14.9. Külalise kutsunud töötaja vastutab külalise majja pääsemise, hoones viibimise ja

lahkumise eest. Hoones liikumisel tuleb külalist saata ja hädaolukorras tagada tema ohutus

(nt hoonest väljumine või varjumine).

14.10. Külalistega koosolekuid aitab vajadusel teenindada büroojuht:

14.10.1. väiksemate koosolekute teenindamiseks (kohv, tee, kommid jms) tuleb oma sooviga

pöörduda büroojuhi poole vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist;

14.10.2. enam kui 15 osalejaga koosoleku teenindamiseks tuleb tellida catering. Pakkumiste

võtmiseks tuleb pöörduda büroojuhi poole kohe, kui koosoleku aeg on teada. Cateringi

tellimisel tuleb arvestada ka rahaliste vahenditega, nt mingi konkreetse projekti raames

koosolekute korraldamisel peab vastav kulu olema planeeritud ka projekti eelarvesse.

14.11. Koosoleku‑ ja nõupidamisruumide kasutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

14.11.1. ruumide broneerimine toimub Outlooki kalendris;

14.11.2. ruum jäetakse pärast kasutamist korda;

14.11.3. sisustuse ümberpaigutamisel taastatakse algne olukord;

14.11.4. tehniliste probleemide korral teavitatakse IT‑kasutajatuge [email protected].

15. Töötaja varaline vastutus

15.1. Töötaja vastutab tööandjale tekitatud varalise kahju eest vastavalt kehtivale seadusele,

arvestades kahju tekkimise asjaolusid ja töötaja süüd.

15.2. Tööandja vara tahtliku rikkumise, hooletu käitlemise või muu töötaja süülise käitumise

korral vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel

arvestatakse muu hulgas:

15.2.1. töötaja tööülesandeid ja vastutuse määra;

15.2.2. süü astet;

15.2.3. töötajale antud juhiseid;

15.2.4. töötingimusi ja töö iseloomust tulenevat riski;

15.2.5. töötaja tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist;

15.2.6. kahjustatud vara raamatupidamislikku väärtust.

15.3. Kui kolmandad isikud (sh RTK kliendid) esitavad RTK vastu kahjunõude või kui riigi‑ või

ametiasutus määrab RTK-le rahatrahvi, mis on tingitud töötaja tahtlusest või hooletusest ja

kuulub RTK poolt tasumisele, võib RTK nimetatud nõude või kahju pöörata töötaja vastu,

arvestades kahju tekkimise asjaolusid ja töötaja süüd.

15.4. Kahju hüvitamise nõude esitamise ning hüvitatava summa suuruse otsustab peadirektor või

tema poolt määratud isik, lähtudes kahju tekkimise asjaoludest ja vastutuse ulatusest.

15.5. Kahju hüvitamine toimub poolte kokkuleppel, kas töötaja nõusolekul töötasust

kinnipidamise teel või töötajale esitatud arve alusel. Juhul, kui töötaja ei nõustu kahju

hüvitama, on tööandjal õigus esitada nõue töötaja vastu kohtusse või töövaidluskomisjoni.

16. Kaugtöö võimaldamise põhimõtted ja korraldus

16.1. Kaugtöö on töö korraldamise viis, kus tööülesandeid täidetakse infotehnoloogiliste

vahendite abil väljaspool tööandja tööruume. Kaugtöö eesmärk on:

16.1.1. võimaldada töö ja isikliku elu paremat ühildamist;

16.1.2. tõsta töö tulemuslikkust ja keskendumisvõimalusi;

16.1.3. suurendada paindlikkust ja töötajate tööga rahulolu;

16.1.4. võimaldada tööd ka väljaspool tõmbekeskusi elavatele inimestele.

16.2. Kaugtööd tehakse poolte kokkuleppel töötaja ja vahetu juhi vahel.

16.3. Kaugtöö tegemisel, sõltumata selle osakaalust, lähtuvad kõik töötajad järgmistest

põhimõtetest:

10

16.3.1. kaugtööna tehtava töö tulemus peab olema sama kvaliteetne kui kontoris tehtava töö

tulemus;

16.3.2. kaugtööd tehes järgib töötaja kõiki RTK-s kehtivaid töökorraldust reguleerivaid kordasid,

pöörates erilist tähelepanu:

 infosüsteemide kasutamise korras (K8) kehtestatud andmeturbenõuetele;

 ohutu ja ergonoomilise töötamise juhendist (K12) tulenevatele tervist säästvatele

töövõtetele;

16.3.3. kaugtöö kokkuleppimise ja sellest etteteatamise aeg peab võimaldama sujuvat töö

planeerimist ning arvestama kõiki tööd puudutavaid asjaolusid, sealhulgas koosolekuid,

kohtumisi, meeskonnatööd ja suhtlust klientidega;

16.3.4. töötaja ja vahetu juht hindavad kaugtöö sobivust perioodiliselt, sh regulaarsetel

personalivestlustel.

16.4. Kokkuleppel võib kaugtöö olla:

16.4.1. osaline kaugtöö kui kontorist väljas töötatakse keskmiselt kuni kaks päeva nädala kohta;

16.4.2. alaline kaugtöö, kui töötaja on väljaspool kontorit rohkem kui poole oma tööajast. Alalise

kaugtöö tegemine lepitakse kokku töölepingus või ametniku puhul käskkirjas. Alalise

kaugtöö korral ei tagata töötajale kontoris personaalset töökohta.

16.5. Kaugtöö tegemise võib lõpetada, kui:

16.5.1. töötaja ei tule kaugtööl toime tööülesannete täitmisega;

16.5.2. töötaja ei ole tööajal (või muul kokkulepitud ajal) kättesaadav;

16.5.3. tööülesannete täitmine kaugtöö vormis ei ole praktiliselt võimalik;

16.5.4. töötaja tunneb end meeskonnast eraldununa.

16.6. Töötaja teeb kaugtööd kokkulepitud töötundide ulatuses, järgides tööaja arvestuse

põhimõtteid ja jäädes tööaja normi piiresse. Kaugtööd tehes on töötaja tööajal kättesaadav

e‑posti, suhtlusrakenduste (nt Teams) ja telefoni teel nii RTK töötajatele kui ka klientidele

ja koostööpartneritele.

16.7. Kaugtööpäevad märgitakse Outlooki kalendrisse, välja arvatud alaliselt kaugtööd tegevate

töötajate puhul, kelle töötamisviis kajastub kontaktandmetes. Kaugtööd tegev töötaja osaleb

kontoris toimuvatel koosolekutel, koolitustel ja infopäevadel ning personalivestlustel, mis

on eelnevalt kokku lepitud, ning vajaduse korral ka ootamatult, kui see on hädavajalik

tööülesannete täitmiseks.

16.8. Töötaja teavitab kaugtööl olles vahetut juhti esimesel võimalusel asjaoludest, mis takistavad

tööülesannete täitmist (nt võrgu‑ või elektrikatkestus, töövahendi rike).

16.9. Tööandja tagab alalistele kaugtöötajatele kaugtööks vajalikud töövahendid samadel alustel

kontoritöötajatega (v.a printimise võimalus, mis on turvalisuse kaalutlustel lubatud üksnes

tööandja võrgus). Tööandja ei hüvita kaugtööga seotud jooksvaid kulusid (nt elekter,

internet, isikliku telefoni kasutus).

16.10. Tööandja ei taga töökoha ülesseadmist ega töövahendite (nt arvuti) hooldust väljaspool

kontorit, välja arvatud juhtudel, mida on võimalik lahendada kaughalduse teel. Vajadusel

korraldab töötaja ise töövahendite transpordi RTK kontorisse.

16.11. Alaliselt kaugtööd tegev töötaja võib taotleda kodukontori sisseseadmise kulude osalist

hüvitamist. Hüvitatavad töövahendid on töölaud, töötool ja kohtvalgusti. Hüvitist on

võimalik taotleda kord viie aasta jooksul kokku kuni 200 euro ulatuses, kuid mitte rohkem

kui 75% töövahendi soetusmaksumusest. Hüvitise saamiseks esitab töötaja RTIP-is

majanduskulude aruande koos kuludokumentidega.

16.12. Hüvitatavad töövahendid peavad tagama ergonoomilise tööasendi. Töölaud peab olema

standardse kirjutuslaua kõrgusega või reguleeritava kõrgusega ning töötool peab vastama

ohutu ja ergonoomilise töötamise juhendis sätestatud nõuetele.

11

17. Viited

 Avaliku teenistuse seadus;

 Töölepingu seadus;

 Täiskasvanute koolituse seadus;

 Isikuandmete kaitse seadus;

 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus;

 Korruptsioonivastane seadus;

 Ametniku eetikakoodeks;

 RTK ohutu ja ergonoomilise töötamise juhend;

 RTK palgajuhend;

 RTK lähetuste ja töösõitude kord;

 RTK infosüsteemide kasutamise kord;

 RTK tööalasest rikkumisest teavitamise kord;

 RTK väärtuspakkumine;

 RTK ametijuhendid.

KÄSKKIRI

25.06.2026 nr 1-1/26/37-1

Riigi Tugiteenuste Keskuse töökorralduse

reeglite kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“

§ 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse töökorralduse reeglid.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 20.12.2024 a. käskkirja nr 1-

2/24/88 "Töökorralduse reeglite kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Maarja Käis