RTK Töökorralduse reeglite kinnitamine

KÄSKKIRI

27.03.2020 nr 1.1-2 / 0021

Riigi Tugiteenuste Keskuse töökorralduse reeglite

kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse töökorralduse reeglid. 2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 10.07.2018 a. käskkirja nr

1.1-2/0012 „Korra "Riigi Tugiteenuste Keskuse töökorralduse reeglid" kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Leppoja

Peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Helina Loid-Kudu

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 1 / 17

Riigi Tugiteenuste Keskuse töökorralduse reeglid

Sisukord:

1. Üldpõhimõtted .......................................................................................................................... 1 2. Mõisted ..................................................................................................................................... 3 3. Tööle võtmine ja töölt vabastamine ......................................................................................... 3 4. Isikuandmete töötlemine ja kaitse ............................................................................................ 4 5. Poolte kohustused ..................................................................................................................... 5

6. Töö- ja puhkeaeg ...................................................................................................................... 6 7. Palga ja hüvitiste maksmine ..................................................................................................... 7 8. Puhkus ...................................................................................................................................... 8 9. Lähetused .................................................................................................................................. 9

10. Tööalaste korralduste andmine ................................................................................................. 9 11. Avalikkusega suhtlemine.......................................................................................................... 9 12. Korruptsiooni ennetamine ja huvide konflikti vältimine........................................................ 10

13. Kingituste ja soodustuste vastu võtmise hea tava................................................................... 10 14. Kõrvaltegevusest teavitamine ................................................................................................. 11 15. Tööandja vara ja tööruumide kasutamine ............................................................................... 14 16. Töötaja varaline vastutus ........................................................................................................ 15

17. Kaugtöö võimaldamise põhimõtted ja korraldus .................................................................... 16

1. Üldpõhimõtted

1.1. Sisu ja eesmärk: Töökorralduse reeglitega (edaspidi reeglid) määratakse kindlaks Riigi

Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) kui tööandja ja RTK-ga avalik-õiguslikus

teenistus- ja usaldussuhtes olevate ametnike või eraõiguslikus töösuhtes olevate

töölepinguliste töötajate (edaspidi läbivalt kasutatud töötajad) üldised põhimõtted ja

käitumisreeglid töö- ning teenistusülesannete täitmisel (edaspidi läbivalt kasutatud

tööülesanded).

1.2. Kasutusulatus: töökorralduse reeglid on tööandja ja iga töötaja vahelise töölepingu

lahutamatu osa ja täitmiseks kohustuslikud nii tööandjale kui kõigile RTK töötajatele.

Küsimustes, mis ei ole töökorralduse reeglitega kindlaks määratud, juhinduvad tööandja

ja töötaja Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja muudest õigusaktidest ning ministri

või peadirektori käskkirjaga kinnitatud kordadest, juhenditest ja toimemudelitest.

1.3. Vastutaja(d): töökorralduse reeglite koostamise, ajakohasena hoidmise ja muudatustest

teavitamise eest vastutab personali- ja haldusosakonna (PHO) juhataja. Korra

rakendamise eest vastutavad kõik RTK töötajad.

1.4. Töökorralduse reeglid on kättesaadavad RTK siseveebis. Uutele töötajatele tutvustatakse

töökorralduse reegleid uue töötaja infotunni raames. Seejärel saadetakse töökorralduse

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 2 / 17

reeglid koos teiste oluliste töökorralduslike dokumentidega töötajale

dokumendihaldussüsteemi kaudu tutvumist kinnitava märke lisamiseks. „Täidetud“

märke lisamine töötaja poolt on võrdsustatud dokumendiga tutvumist kinnitava

allkirjaga. Töökorralduse reeglite muutmisest teavitatakse töötajaid siseveebi vahendusel

ja oluliste sisuliste muudatuste kehtestamisel saadetakse dokumendihaldussüsteemi

vahendusel kõigile töötajatele uue tutvumist kinnitava märke lisamiseks.

1.5. Töötaja ja tööandja vahelised töösuhtest tulenevad lahkarvamused püüavad pooled

esmalt lahendada läbirääkimise teel. Konflikti või arusaamatuse tekkimisel peab töötaja

esmalt pöörduma oma vahetu juhi poole.

1.6. Viidatud seadused, sisekorrad ja vormid:

1.6.1. Avaliku teenistuse seadus;

1.6.2. Töölepingu seadus;

1.6.3. Täiskasvanute koolituse seadus;

1.6.4. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus;

1.6.5. Isikuandmete kaitse seadus;

1.6.6. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus;

1.6.7. Korruptsioonivastane seadus;

1.6.8. Ametniku eetikakoodeks;

1.6.9. RTK riigisaladuse kaitse juhend;

1.6.10. RTK ohutusjuhend;

1.6.11. RTK teabehalduse kord;

1.6.12. RTK palgajuhend;

1.6.13. RTK lähetuste ja töösõitude kord;

1.6.14. RTK töötajate arendamise ja koolitustel osalemise kord;

1.6.15. RTK infosüsteemide kasutamise kord;

1.6.16. RTK personali värbamise ja töö- ning teenistussuhete haldamise kord;

1.6.17. RTK väärtuspakkumine;

1.6.18. RTK ametijuhendid;

1.6.19. RTK personalivestluste kord;

1.6.20. isikuandmete ankeet.

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 3 / 17

2. Mõisted

2.1. RTK dokumendihaldussüsteem (edaspidi DHS) – paroolipõhiselt autenditav

elektrooniline andmebaas (LiveLink), mida kasutatakse dokumentide loomiseks,

haldamiseks, menetlemiseks ja säilitamiseks.

2.2. Riigitöötaja iseteenindusportaal (edaspidi RTIP) – keskkond, mille kaudu töötajad

saavad muuta isikuandmeid ja tulumaksuvaba määra, esitada oma puhkuse-, koolitus- ja

lähetustaotlused ning kuluaruanded.

3. Tööle võtmine ja töölt vabastamine

3.1. Personali värbamise, tööle võtmise ja töölt vabastamise põhimõtted ja tööprotsess on

detailsemalt kirjeldatud personali värbamise ja töö- ning teenistussuhete haldamise

korras.

3.2. Töösuhte aluseks on tööleping või ametisse nimetamise käskkiri.

3.3. Tööle või teenistusse asumisel esitab töötaja töö- või teenistussuhte vormistamiseks

vajalikud isikuandmed, täites isikuandmete ankeedi. Isikuandmete muutumisest töö- või

teenistussuhte jooksul (nimi, aadress, arveldusarve number, omandatud haridus, alla 14-

aastased lapsed) on töötaja kohustatud teavitama tööandjat RTIP-i kaudu esimesel

võimalusel. Ametikohale, mis nõuab eriteadmiste olemasolu, on tööandjal õigus nõuda

diplomi või mõne muu dokumendi esitamist, mis tõendaks isiku haridustaset või

kutseväljaõpet.

3.4. Tööle asumisel viib vahetu juht läbi katseaja alguse vestluse, kus määratletakse

eesmärgid ja tegevused katseaja perioodiks (vt täpsemalt RTK personalivestluste kord)

ja määrab töötajale vajadusel mentori.

3.5. Töö- või teenistussuhe lõpeb töötajapoolse korralise ülesütlemisega, poolte kokkuleppel

või muul seaduses ettenähtud alusel (tähtaja möödumine, erakorraline ülesütlemine

töötaja või tööandja poolt). Töötajapoolsel töö- või teenistussuhte korralisel ülesütlemisel

vormistatakse sellekohane avaldus, kus märgitakse töö- või teenistussuhte viimane

kuupäev (üldjuhul 30 kalendripäeva peale ülesütlemise avaldust, katseajal vähemalt 15

kalendripäeva). Avaldus esitatakse DHS-i kaudu kooskõlastamiseks vahetule juhile,

osakonnajuhatajale ja täitmiseks personalipartnerile.

3.6. Töötajale võib määrata hoiatuse või tema töölepingu erakorraliselt üles öelda või

ametnikule määrata distsiplinaarkaristuse või vabastada teenistusest alljärgneva

töötajapoolse tegevuse või tegevusetuse eest:

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 4 / 17

3.6.1. seadusandluses, töölepingus või ametijuhendis toodud töökohustuste täitmata jätmine või

mittekohane täitmine;

3.6.2. töökorralduse reeglites ja teistes RTK-s kehtivates kordades või juhendites sätestatud

nõuete rikkumine;

3.6.3. tööandja esindajate (peadirektor, peadirektori asetäitja, vahetu juht jms) seaduslike

korralduste täitmata jätmine või mittekohane täitmine;

3.6.4. tööandjale varalise kahju tekitamine sh RTK ja kolmandate isikute vara säilimise ohtu

seadmine, kahjustamine, rikkumine või selle kaotsimineku põhjustamine;

3.6.5. ebaviisakas käitumine tööandjaga, kaastöötajate ja kolmandate isikutega (sh klientidega);

3.6.6. mõjuva põhjuseta töölt puudumine või kokkulepitud tööajast mittekinnipidamine;

3.6.7. teiste töötajate tööülesannete täitmise takistamine;

3.6.8. alkoholi-, narkootilise- või psühhotroopse aine või toksilise aine joobes tööl viibimine

ja/või tööülesannete täitmine;

3.6.9. klientide või koostööpartnerite usaldamatuse põhjustamine RTK vastu (töötaja

tööülesannete täitmise osas on esitatud kaebusi, pretensioone vms);

3.6.10. RTK maine kahjustamine avalikkuse või kolmandate isikute ees;

3.6.11. RTK andmebaasides oleva konfidentsiaalse informatsiooni mittesihipärane kasutamine;

3.6.12. läbipääsukaardi või RTK andmebaasidesse või programmidesse sisenemiseks antud

personaalsete kasutajakoodide või paroolide andmine teisele isikule kasutamiseks;

3.6.13. korruptsioonivastasest seadusest tulenevate käitumisnormide rikkumine.

3.7. Kui tööandja on hinnanud rikkumise raskeks ja töö- või teenistussuhte jätkumist ei saa

hea usu põhimõttel eeldada, on tööandjal õigus töö- või teenistussuhe üles öelda ilma

eelneva hoiatuseta.

3.8. Töötaja tagastab töö- või teenistussuhte lõppemisel, hiljemalt viimase tööpäeva jooksul,

temale tööandja poolt kasutusse antud vara ja töötaja valduses oleva tööandja

dokumentatsiooni ning nende koopiad vastavalt RTK teabehalduse korrale.

4. Isikuandmete töötlemine ja kaitse

4.1. Töötajate isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse eesmärgipäraselt ja minimaalselt

vastavalt Isikuandmete kaitse seadusele ja Vabariigi Valitsuse 16.05.2013 määrusele nr

76 ”Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamise ja arvestuse

toimingute teostamise kord”. Vajadusel kogutakse lisaks andmeid, mis on vajalikud

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 5 / 17

asutuse personalitöö korraldamiseks. Soovi korral on igal töötajal õigus saada infot,

milliseid andmeid tema kohta andmekogus hoitakse.

4.2. Isikuandmeid hoitakse personali- ja palgaandmete andmekogus ja töötlemisel kasutatakse

turvameetmeid, mis kaitsevad ebaseadusliku juurdepääsu ja juhusliku kaotamise,

hävimise eest.

5. Poolte kohustused

5.1. Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud:

5.1.1. täitma seaduses, töökorralduse reeglites, ja teistes RTK-s kehtivates kordades ja

juhendites ette nähtud vastastikkuseid tööalaseid kohustusi ning pooltevahelisi kirjalikke

ja suuliseid kokkuleppeid;

5.1.2. hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara ning tegema endast sõltuva, et töös ei

kahjustataks kolmandate isikute vara;

5.1.3. olema teineteise suhtes viisakad ja lojaalsed ning käituma heas usus ning mõistlikult;

5.1.4. täitma seadustes ja RTK-s kehtivatest eeskirjades ette nähtud muid vastastikuseid

tööalaseid kohustusi.

5.2. Tööandja on kohustatud:

5.2.1. kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;

5.2.2. maksma töö eest palka kokkulepitud tingimustel ja ajal;

5.2.3. andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;

5.2.4. tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;

5.2.5. tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja huvidest lähtuva

koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal töötasu vastavalt

täiskasvanute koolituse seadusele;

5.2.6. tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;

5.2.7. tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja

töötervishoiu nõudeid, infoturbenõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse

reegleid;

5.2.8. tagama töö korraldamisel töötajate ohutuse ja tervisekaitse kõigis tööga seonduvates

olukordades;

5.2.9. suunama töötajad töötervishoiuarsti vastuvõtule vastavalt töökeskkonna riskidele;

5.2.10. täitma seadustes, muudes õigusaktides, töölepingus ning töökorralduse reeglites

ettenähtud muid kohustusi.

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 6 / 17

5.3. Töötaja on kohustatud:

5.3.1. tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi;

5.3.2. tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;

5.3.3. täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;

5.3.4. täitma oma ülesandeid erapooletult, sealhulgas valima ülesandeid täites igaühe õigusi ja

vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse;

5.3.5. osalema oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja poolt korraldatud ja

finantseeritud koolitusel;

5.3.6. hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema

või teiste isikute elu, tervist või vara;

5.3.7. tegema tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;

5.3.8. teatama viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse

korral kõrvaldama erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;

5.3.9. tööandja soovil teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest

asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;

5.3.10. käituma väärikalt ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad

klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;

5.3.11. täitma seaduses, muudes õigusaktides, töölepingus, ametijuhendis ja tööandja

sisekordades ettenähtud muid kohustusi;

5.3.12. kasutama tööandja poolt tema kasutusse antud vara tööandja huvides heaperemehelikult

ja säästlikult ning teatama tööandjale viivitamatult vara kaotsiminekust, vargusest,

kahjustumisest või hävimisest.

5.4. Kõik töötajad on kohustatud hoidma neile teatavaks saanud ametisaladusi.

Ametisaladuseks loetakse:

5.4.1. info, mis võib avalikuks tulles kahjustada asutuse, klientide või partnerite huve ja/või

mainet;

5.4.2. info, mis on töötajale teatavaks saanud tööülesannete täitmisel ning mis sisaldab

konfidentsiaalset infot asutuse töö või kolmandate isikutega seonduva suhtes.

6. Töö- ja puhkeaeg

6.1. Töötaja tööaja üldine norm on 40 tundi nädalas. Töönädal kestab esmaspäevast reedeni,

puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Esmaspäevast neljapäevani algab tööpäev

ajavahemikus 8.00-9.00 ja lõpeb vastavalt 17.00-18.00. Reedel algab tööpäev

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 7 / 17

ajavahemikus 8.00-9.00 ja lõpeb vastavalt 15.45-16.45. Töötaja lepib tööpäeva alguse- ja

lõpuaja kokku oma vahetu juhiga. Töötajal on õigus vahetu juhiga kokku leppida ka

teistsugustes tööaegades, kui see ei takista sujuvat tööprotsessi struktuuriüksuses.

6.2. Puhkamiseks ja einestamiseks on ette nähtud vaheaeg 45 minutit ajavahemikul 12:00-

14:00 või muul ajal vastavalt kokkuleppele vahetu juhiga. Puhkamiseks ja einestamiseks

ettenähtud vaheaega ei arvestata tööaja hulka.

6.3. Töölt puudumise korral informeerib töötaja esimesel võimalusel oma vahetut juhti või

tema asendajat. Haigus- või hoolduslehele jäämise korral saadab töötaja teavituse ka e-

posti aadressile [email protected], andes teada haigus- või hoolduslehele jäämise kuupäeva

ning võimalusel eeldusliku kestuse. Kui töötajal ei ole võimalik e-posti teel teavitust

saata, palub ta seda teha oma vahetul juhil. Tööle naasmise esimesel päeval saadab

töötaja samale e-posti aadressile teavituse oma haigus- või hoolduslehe lõppemisest.

6.4. Isiklikel põhjustel töölt puudumise lepib töötaja kokku oma vahetu juhiga ja märgib selle

Outlook’i kalendrisse.

6.5. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult

eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.

6.6. RTK väärtuspakkumises kirjeldatud vabade päevade kasutamise lepib töötaja kokku oma

vahetu juhiga ja seejärel vormistab vastava taotluse RTIP-is.

6.7. Puhkuse, lähetuse või muul põhjusel töökohalt terve tööpäeva ulatuses eemal viibimise

ajaks suunab töötaja telefoni asendajale või enda mobiiltelefonile ning tagab, et erinevate

infosüsteemide kaudu saabuvad dokumendid ja tööülesanded jõuaksid asendajani või

saaksid tähtajaks menetletud. Käsitsi tuleb suunamised seadistada RTIP-is ja e-arvete

menetlemise keskkonnas.

6.8. Kõik kohtumised ja koosolekud (sh kohtumised väljaspool tööandja ruume) kannab

töötaja Outlook’i kalendrisse. Pikemaks ajaks töökohalt lahkudes (puhkus, lähetus) peab

töötaja seadistama oma e-posti selliselt, et kirjade saatjaid teavitatakse töötaja töölt eemal

viibimise ajast ja teda asendava töötaja kontaktandmetest.

7. Palga ja hüvitiste maksmine

7.1. Palk kantakse töötaja pangakontole üks kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval.

7.2. Palga maksmine toimub ülekandega töötaja poolt esitatud arvelduskontole. Arveldusarve

numbri muutumisest teavitab töötaja tööandjat RTIP-i vahendusel esimesel võimalusel.

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 8 / 17

7.3. Tööandja võib töötaja nõusolekuta töölepingu lõppemisel töötaja palgast kinni pidada

tasu välja töötamata põhipuhkuse eest ja töötajale tehtud ettemakse, mille töötaja peab

tööandjale tagastama.

7.4. Tööandja peab palgast igakuiselt kinni töösuhtest tulenevad maksud ja maksed

(töötuskindlustusmakse ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni makse vastavalt

töötaja poolt varem tehtud avaldustele).

7.5. Palga, hüvitiste ja muude tasude määramise ja maksmise täpsemad tingimused on

kirjeldatud RTK palgajuhendis.

8. Puhkus

8.1. Põhipuhkus on 35 kalendripäeva aastas. Töötajale antakse puhkust vastavalt avaliku

teenistuse seadusele, töölepingu seadusele ja täiskasvanute koolituse seadusele.

8.2. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale

teatavaks hiljemalt veebruarikuu jooksul. Ajakava koostatakse, kooskõlastatakse ja

kinnitatakse RTIP-is. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. Puhkuste

ajakava koostamisel lähtub tööandja töökorraldusest, arvestades võimaluse korral

töötajate soove. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest.

Põhipuhkuse osade kaupa võtmisel tuleb lähtuda põhimõttest, et iga põhipuhkuse 5

tööpäeva kohta tuleb planeerida ka 2 puhkepäeva.

8.3. Töötaja on kohustatud teavitama tööandjat asjaoludest, mille esinemisel on tööandja

vastavalt seadusele kohustatud andma töötajale puhkust töötajale sobival ajal.

8.4. Ajakavavälise puhkuse taotlemiseks ja varasemalt vormistatud puhkuse muutmiseks

esitab töötaja taotluse RTIP-is. Töötaja esitab taotluse üldjuhul 14 kalendripäeva enne

puhkuse algust või muudetava puhkuse algust.

8.5. Tasustamata puhkust antakse töötajale poolte kokkuleppel. Tasustamata puhkust ei

arvestata põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka.

8.6. Puhkusetasu kantakse töötaja pangakontole puhkusele järgneval palgapäeval.

Puhkusetasu saamiseks enne puhkusele jäämist teeb töötaja RTIP-i kaudu sellekohase

avalduse vähemalt 5 tööpäeva enne puhkuse algust.

8.7. Esimest korda õppepuhkuse taotlust esitades lisab töötaja taotluse juurde kooli poolt

väljastatud või Eesti Hariduse Infosüsteemist genereeritud tõendi õppimise kohta. Tõend

tuleb uuesti esitada iga kalendriaasta alguses.

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 9 / 17

8.8. Kui töötajal tekib vajadus puhkuse ajal jääda töövõimetus- või hoolduslehele, teavitab

töötaja tööandjat esimesel võimalusel vastavalt punktis 6.3 toodud korrale. Saamata

jäänud puhkuseosa kasutamises lepivad töötaja ja tööandja kokku peale töövõimetus- või

hoolduslehe lõppu.

9. Lähetused

9.1. Lähetuste vormistamist ja kulude hüvitamist reguleerib „Riigi Tugiteenuste Keskuse

lähetuste ja töösõitude kord“.

10. Tööalaste korralduste andmine

10.1. Tööalane alluvus fikseeritakse ametijuhendis. Üldreeglina allub töötaja oma vahetule

juhile ja täidab tema korraldusi.

10.2. Õigus tööalaste korralduste andmiseks on ka töötaja struktuuriüksusest kõrgemal

juhipositsioonil oleval töötajal (nt osakonnajuhataja, peadirektori asetäitja, peadirektor).

Kõrgemalt juhilt korralduse saanud töötaja informeerib sellest esimesel võimalusel oma

vahetut juhti. Juhul, kui töötaja ei saa tööülesandeid täita temast olenevate või

mitteolenevate põhjuste tõttu, tuleb sellest koheselt teavitada oma vahetut juhti.

10.3. Korraldused antakse üldjuhul suuliselt või e-posti teel. Korraldused, mis omavad

suuremat tähtsust ja ulatust, vormistatakse käskkirjaga, näidates ära korralduse täitmise

eest vastutav isik ja täitmise tähtaeg.

10.4. Ülesande täitmist takistavatest asjaoludest, mida ei ole võimalik lahendada töötaja enda

poolt, teavitab töötaja korralduse andnud isikut viivitamatult.

10.5. Tööalaste korralduste objektiivsuse tagamiseks ei tohi otsese ülemuse või otsese alluvana

töötada lähisugulased ja hõimlased (abikaasa või elukaaslane, vanem, vanavanem,

lapsendaja või kasuvanem, abikaasa või elukaaslase vanem, laps, lapsendatu, kasulaps

või lapselaps, abikaasa või elukaaslase laps).

11. Avalikkusega suhtlemine

11.1. Töötajatel, kes ei ole määratud oma valdkonna kõneisikuks, on õigus suhelda

avalikkusega asutust puudutavates küsimustes ainult kooskõlastatult

kommunikatsiooniosakonna juhatajaga. Valdkondade kõneisikud on leitavad siseveebist.

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 10 / 17

12. Korruptsiooni ennetamine ja huvide konflikti vältimine

12.1. Töötaja peab oma tööülesannete täitmisel lähtuma „Korruptsioonivastases seaduses“

sätestatud korruptsiooni ennetamise põhimõtetest, et tagada oma ülesannete aus ja

erapooletu täitmine.

12.2. Töötajal on keelatud:

12.2.1. nõuda, vahendada ja võtta vastu korruptiivset tulu ja/või kasutada oma ametiseisundit,

mõjuvõimu, siseteavet ning töötajale usaldatud avalikku vahendit korruptiivsel

eesmärgil;

12.2.2. teha toiminguid või otsuseid, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

12.2.2.1. otsus või toiming tehakse töötaja enda või temaga seotud isiku suhtes. Seotud

isikuteks võivad olla näiteks töötaja lähisugulased nagu abikaasa, vanem,

vend, õde, laps ja töötaja või tema lähedasega seotud ühingud või ettevõtted,

milles töötajal või tema lähedasel on 1/10 osalus või selle omandamise õigus

ning juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse

tähenduses on ametiisik ise või temaga seotud füüsiline isik (täielik loetelu

leitav „Korruptsioonivastase seaduse“ §-s 7);

12.2.2.2. töötaja on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust

huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;

12.2.2.3. töötaja on teadlik korruptsiooniohust.

12.3. Kui töötaja satub olukorda, kus ta peaks tegema punktis 12.2.2 kirjeldatud asjaoludel

otsuseid, on ta kohustatud ennast otsustusprotsessist taandama, esitades selle kohta

avalduse taasesitamist võimaldavas vormis oma vahetule juhile e-posti teel või lähtudes

täpsemast valdkondlikust töökorrast.

12.4. Märgates korruptiivset käitumist, või selle võimalikku ohtu, on töötajal kohustus

teavitada sellest viivitamatult oma vahetut juhti, peadirektori asetäitjat või peadirektorit.

Seejuures peavad teavitatavad tagama teavitaja konfidentsiaalsuse. Vajadusel on töötajal

õigus pöörduda ka Rahandusministeeriumi siseauditi osakonna poole.

13. Kingituste ja soodustuste vastu võtmise hea tava

13.1. Kingituste või soodustuste (edaspidi kasutatud ühise mõistena soodustus) saamisel ja

vastuvõtmisel peab töötaja hindama, kas soodustus on tehtud asutusele või töötajale ning

valima sobiva käitumisviisi lähtuvalt sellest.

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 11 / 17

13.2. Otseselt asutusele suunatud soodustused on näiteks välisdelegatsioonide poolt tehtud või

ametlikel visiitidel saadud kingitused nagu dekoratiivtaldrik, vein, raamat vms. Kui

asutusele suunatud soodustuse puhul on tegemist kasutatava asjaga (nt pastakas,

kalender, kruus, vihmavari, mapp, tasuta koolitus, toiduained, joogid), siis võetakse see

kasutusse või tarbitakse ühiselt, kui need ei ole juba ära tarvitatud vastuvõtmisel (nt

lõuna- või õhtusöök, kommikarp). Juhul, kui saadud soodustust ei võeta kasutusse,

eksponeeritakse see RTK ruumides. Vajadusel abistab sobiva koha leidmisel büroojuht.

13.3. Tööülesannete täitmise käigus töötajale tehtud soodustuste puhul peab töötaja keelduma

soodustuse vastuvõtmisest, kui seda soodustust võidakse tõlgendada tema mõjutamisena,

see on eksklusiivne, pakutud järelevalve situatsioonis või seotud tema tehtava (või juba

tehtud) otsuse või toiminguga. Keeldumise korral selgitab töötaja, et selliste kingituste

või soodustuste vastuvõtmine ei ole lubatud.

13.4. Töötajal on lubatud vastu võtta soodustusi, mida saab üheselt mõista tavapärase

viisakusavaldusena, kui selle vastuvõtmiseks puudub töötaja algatus (nt meene seminaril

ettekande tegemise eest; tähtpäevade puhul tehtavad viisakuskingitused nagu kruus, sall,

lips, kommikarp või foto mõnelt teiselt avaliku sektori asutuselt või koostööpartnerilt;

kliendi toodud sümboolseid kingitusi nagu lilled või kommid). Samuti on lubatud vastu

võtta soodustusi, mida pakutakse tööandja poolt tasutud koolitusel osalejatele (nt

kohvipaus, lõunasöök, dokumendikott, fliis, ürituse raames objekti külastus).

13.5. Töötaja peab teavitama soodustustest, mille vastuvõtmine ei ole punktis 13.3 toodud

põhjustel lubatud, kuid millest keeldumine ei olnud mingil põhjusel võimalik. Teavitada

tuleb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis personali- ja haldusosakonna juhatajat,

misjärel otsustakse juhtkonnas, kas soodustus hävitatakse või võetakse asutuses ühiselt

kasutusele. Oma vahetut juhti tuleb teavitada punktis 13.3 toodud soodustusest ka sellest

keeldumisel, kui on alust arvata, et sellise soodustuse pakkumine oli tehtud eesmärgiga

töötajat mõjutada.

14. Kõrvaltegevusest teavitamine

14.1. Kõrvaltegevuseks loetakse tegutsemist töölepingu, töövõtu- või muu tsiviilõigusliku

lepingu alusel, töötamist valitaval või nimetataval ametikohal, tegutsemist ettevõtjana või

täisosanikuna täis- või usaldusühingus ning osalemist juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorgani liikmena.

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 12 / 17

14.2. Kõrvaltegevuseks loetakse punktis 14.1 loetletud tegevusi ka juhul, kui selle eest ei ole

tasu ette nähtud. Kõrvaltegevuseks ei loeta riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või

avalik- õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorganis. Samuti ei loeta kõrvaltegevuseks näiteks seda, kui tulu saadakse

dividendidena aktsiatelt või osakutelt, intressidena hoiustelt, rendile või teiste isikute

kasutusse antud kinnisasjalt.

14.3. Töötaja on kohustatud vahetult pärast tööle või teenistusse astumist või enne

kõrvaltegevusega tegelema hakkamist teavitama oma vahetut juhti kui ta tegeleb või

kavatseb tegelema hakata punktis 14.1 loetletud kõrvaltegevustega. Töötaja kooskõlastab

kõrvaltegevuse vahetu juhiga. Ametniku kõrvaltegevuse peab lisaks vahetule juhile

kooskõlastama ka peadirektor. Kõrvaltegevusest teavitamine ja selle kooskõlastamine

toimub läbi RITP-i isikuandmete mooduli. Kõrvaltegevuse andmed kantakse riigi

personali- ja palgaarvestuse andmekogusse.

14.4. Kõrvaltegevusega tegelemise kohta annab töötaja infot ka iga-aastasel arenguvestlusel.

14.5. Kõrvaltegevuse kontrolli teostamisel on tööandjal vajadusel õigus:

14.5.1. nõuda kõrvaltegevusega tegelevalt töötajalt, temaga seotud isikutelt ning vajadusel

kolmandatelt isikutelt selgitusi kõrvaltegevuse sisu kohta ning kõrvaltegevuse teatise

mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise põhjuste kohta;

14.5.2. esitada päringuid ja kontrollida esitatud andmete õigsust kõigist avalikult

kättesaadavatest andmekogudest ning muudest avalikest infoallikatest.

14.6. Kõrvaltegevusest teavitamise kohustus kehtib ka juhul, kui avaliku võimu teostamise

õigus või töölepingujärgne töö tegemise kohustus on peatunud (eelkõige korralise

puhkuse või lapsehoolduspuhkuse ajal).

14.7. Kõrvaltegevus loetakse keelatuks või hea tavaga vastuolus olevaks järgmistel juhtudel:

14.7.1. tegemist on olukorraga, kus töötaja konkureerib tööandjaga ehk töötaja põhitöö sisu ja

kõrvaltegevuse sisu kattuvad ning tegemist on teenuse osutamisega sihtgrupile, kellele

RTK teenust osutab;

14.7.2. kõrvaltegevus võib kaasa tuua huvide konflikti;

14.7.3. kõrvaltegevusele kuluva töö maht või laad takistab korrapärast töö- või

teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob ametnike puhul kaasa Avaliku

teenistuse seaduse peatükis 5. loetletud teenistuskohustuste rikkumise või töötajate puhul

Töölepingu seaduse 3. peatüki 1. jaos kirjeldatud töökohutuste rikkumise.

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 13 / 17

14.8. Ametnikul on keelatud saada tulu ja töötajate puhul loetakse ebaeetiliseks tulu saamist

kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub tema töö- või teenistusülesannete hulka,

v.a juhul, kui tegeletakse haridusasutuses teadusliku või pedagoogilise tegevusega.

14.9. Koolitustegevuse kui kõrvaltegevuse lubamisel või keelamisel tuleb eristada, millise

koolitustegevuse liigiga tegemist on. Koolitustegevuse liigid on järgmised:

14.9.1. ametikoha eesmärgiga seotud koolitamine on ametijuhendis sisalduv või ametikoha

eesmärgiga vahetult seotud ülesanne, mis teostatakse tööülesannete raames ja seda ei

loeta kõrvaltegevuseks (nt õigusloome või selle rakendamisega seonduv pidev

teavitamis- ja koolitamisvajadus; infopäevade korraldamine sihtrühmadele vms);

14.9.2. täiendavate ülesannete raames toimuv koolitamine on tegevus, mis ei kuulu otseselt

töötaja ülesannete hulka ja ei kajastu kuupalgas, kuid koolitamisel kasutatav

informatsioon põhineb tööalastel teadmistel või on töö käigus omandatud (näiteks eraturu

või teiste avaliku sektori organisatsioonide algatusel korraldatud koolitusseminarid ja

konverentsid);

14.9.3. ametikohaväline koolitamine on ametikohaväline tegevus, mis ei ole seotud töötaja

ülesannete ja –valdkonnaga (näiteks käsitöökursused huvikoolis). Tegevus loetakse

tavapäraseks kõrvaltegevuseks, millest teavitamine toimub punkti 14.3 alusel.

14.10. Kuivõrd ametikoha eesmärgiga seotud koolitustegevuse puhul on tulenevalt punktist 14.8

tasu vastuvõtminereeglina keelatud või ebaeetiline, peab vahetu juht hindama, kas

koolituse tasuta läbiviimine eraturule võib kaasa tuua üksiku ettevõtja eelistamise või

mitte. Põhjendatud juhtudel võib teenusesaaja ja RTK vahel sõlmida kokkulepe, et

koolitamise eest saadav tasu laekub RTK-le. Erandjuhtudel on töötajal lubatud koolituse

läbiviimise eest saada tulu, kui koolituse ettevalmistamisega kaasneb tavapärasest

suurem töömaht ja tasu saamine on kooskõlastatud valdkonna juhiga (peadirektor või

peadirektori asetäitja).

14.11. Täiendavate ülesannete raames toimuva koolitamise üldpõhimõte on topelt tasustamise

vältimine. Kui töötajaga sõlmitakse koolituse läbiviimiseks leping või ta saab koolituse

läbiviimise eest tasu, tuleb sellest teavitada punkti 14.3 kohaselt. Kui töötaja osalemist

lektorina peetakse tasustataval koolitusel vajalikuks, kuid sellel osalemine toob kaasa

olulise lisakoormuse või kui koolitus- või nõustamistegevus on regulaarne, otsustatakse

vahetu juhi ettepanekul kolme võimaluse vahel:

14.11.1. rakendatakse osalist töökoormust koolitusel või projektis osalemise ajaks;

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 14 / 17

14.11.2. rakendatakse mainitud perioodiks puhkust;

14.11.3. vähendatakse ajutiselt tema tööülesandeid.

15. Tööandja vara ja tööruumide kasutamine

15.1. Töötaja peab enda valduses olevasse tööandja varasse suhtuma heaperemehelikult ning

tagama selle säilimise. Vara ohustavatest asjaoludest või nende tekkimise ohust peab

töötaja tööandjat viivitamatult teavitama.

15.2. Vara all mõistavad pooled tööandjale kuuluvaid esemeid (mh töökoha tehnika, telefon,

töövahendid), raha ja muud rahaliselt hinnatavat vara, mis on mõeldud tööülesannete

täitmiseks. Suurema väärtusega vara (nt arvuti, kuvar jms) antakse töötajale üle

elektroonilise vara üleandmise-vastuvõtu aktiga.

15.3. Tööandja telefoninumbreid ei kasutata eraviisiliste kõnede tegemiseks eritasulistele

numbritele ega teenuste või kaupade tellimiseks. Kontori töökoha profiil näeb kõikidele

töötajatele ette töövahendina lauatelefoni. Mobiiliside teenuseid võimaldatakse

töötajatele, kelle töö eeldab vajadust olla kättesaadav majast väljas viibides. Mobiilside

teenuste kasutamise tingimused ja info limiitide kohta on avaldatud siseveebis (RTK

mobiilside kasutamise juhend).

15.4. RTK kontorite tööruumides viibimise kord ja info kaameratega valvatava ala kohta, on

avaldatud siseveebis.

15.5. Tööpäeva lõppedes lülitab viimasena ruumist lahkuv töötaja välja elektriseadmed (va

arvuti), kontrollib akende suletust ning veendub, et kiipidega suletavad uksed, mis

eraldavad avatud piirkonna kinnisest tööpiirkonnast, pärast läbimist korralikult sulguksid.

Üldkasutatavatest ruumidest viimasena lahkuja kustutab tuled.

15.6. Suitsetamine on tööruumides ja peasissekäikude ees keelatud. Suitsetamiseks tuleb

kasutada selleks ettenähtud kohti, nende puudumisel sobivaid kohti, mis ei kahjusta RTK

mainet ja teiste töötajate tervist.

15.7. Sissepääsukaartide, võtmete või kiibi kaotamisest või selle muul viisil

kasutamiskõlbmatuks muutumisest on töötaja kohustatud esimesel võimalusel teavitama

vastava maja haldusküsimustega tegelevat töötajat.

15.8. Sissepääsuõiguste edastamine teistele isikutele on keelatud.

15.9. Andmetöötlust, mis eeldab rangemaid turvanõudeid, teostatakse kinnistes

tööpiirkondades, mille valvestamine toimub erireeglite alusel. Sellistest nõuetest

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 15 / 17

informeerib töötajat tema vahetu juht. Antud tööpiirkondades on keelatud viibida RTK-s

mittetöötavatel isikutel ilma RTK-s töötava saatjata.

15.10. Külalise kutsunud töötaja vastutab külalise majja pääsemise eest. Vajadusel tuleb selle

tagamiseks informeerida büroojuhti. Külalise kutsunud töötaja läheb külalisele korruse

vaheukse juurde vastu ja võimaldab külalisele korrusele sisenemise. Töötaja saadab

külalist hoones viibimise ajal, sh korruste vahel liikumisel, ja veendub, et tema kutsutud

külaline lahkub suletud alalt. Tulekahju või muu hädaolukorra korral tagab külalise

turvalise väljumise hoonest külalise kutsunud töötaja.

15.11. Organisatsiooniväliste külalistega koosolekuid, milles osaleb 6 või enam külalist, aitab

teenindada Tallinnas büroojuht ja Tartus büroojuht või sekretariaadi assistent. Koosoleku

teenindamise vajadusest ja sellega seonduvatest detailidest teavitab koosoleku korraldaja

büroojuhti või sekretariaadi assistenti esimesel võimalusel, kuid mitte vähem kui 2

tööpäeva enne koosoleku toimumist.

15.12. Nõupidamisruumide kasutamine toimub järgmistel põhimõtetel:

15.12.1. RTK nõupidamisruumid on ette nähtud tööalaste kokkusaamiste ja nõupidamiste

korraldamiseks. Kokkuleppel peadirektoriga võib nõupidamisruume kasutada töövälisel

ajal töötajate tervist edendavate tegevuste korraldamiseks;

15.12.2. nõupidamisruumide broneerimine toimub Outlook’i kalendris;.

15.12.3. nõupidamisruumide heaperemeheliku kasutamise eest vastutab ruumi broneerinud

töötaja. Juhul, kui nõupidamiseks muudetakse sisustuse paigutust, tuleb nõupidamise

lõppedes taastada eelnev olukord.

16. Töötaja varaline vastutus

16.1. Tööandja vara tahtliku rikkumise korral vastustab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest

ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud

juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust,

tema senist käitumist ja vara raamatupidamislikku väärtust. Kahju sissenõudmise

töötajalt ja sissenõutava summa suuruse otsustab peadirektor või tema poolt määratud

isik vastavalt kahju tekkimise asjaoludele ja töötaja süüle.

16.2. Juhul, kui kolmandad isikud (sh kliendid) on esitanud RTK vastu kahjunõude või on

ametiasutus määranud RTK-le väärteo eest rahatrahvi, mis on tingitud töötaja tahtlusest

või hooletusest ja mis kuulub RTK poolt tasumisele, võib RTK nimetatud kahju nõude

pöörata töötaja vastu, arvestades kahju tekkimise asjaolusid ja töötaja süüd.

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 16 / 17

16.3. Kahju hüvitamine toimub vastavalt kokkuleppele, kas töötaja nõusolekul töötasust

kinnipidamise teel, või töötajale esitatud arve alusel. Juhul, kui töötaja ei nõustu kahju

hüvitama, on tööandjal õigus esitada töötaja vastu kahju hüvitamise nõue kohtusse või

töövaidluskomisjoni.

17. Kaugtöö võimaldamise põhimõtted ja korraldus

17.1. Kaugtöö on töö korraldamise ja tegemise vorm, kus infotehnoloogiliste vahendite abil

täidetakse tööülesandeid väljaspool tööandja ruume.

17.2. Kaugtöö eesmärk on anda töötajatele võimalus osaleda oma töö korraldamises ja

kujundada oma tööd lähtuvalt enda personaalsest tööstiilist ja vajadusest:

17.2.1. tõsta töö tulemuslikkust paremate keskendumisvõimaluste loomise kaudu;

17.2.2. anda võimalus töö ja isikliku elu paindlikumaks seostamiseks;

17.2.3. muuta töökorraldust efektiivsemaks ja suurendada paindlikkust;

17.2.4. tõsta töötajate pühendumust ning suurendada tööga rahulolu;

17.2.5. suurendada väljaspool tõmbekeskuseid elavate inimeste võimalusi tööturul osalemiseks.

17.3. Töötaja võib oma vahetu juhiga kokku leppida nii osalises kui alalises kaugtöös.

Alaliseks kaugtööks loetakse seda, kui töötaja töötab väljaspool kontorit enam kui poole

oma tööajast.

17.4. Nii alalise kui osalise kaugtöö kokkuleppimisel lähtuvad vahetu juht ja töötaja

järgmistest põhimõtetest:

17.4.1. kaugtööna tehtava töö tulemus peab olema sama kvaliteetne kui töökohas tehtava töö

tulemus;

17.4.2. töötaja teeb kaugtööd kokkulepitud töötundide ulatuses, jälgides tööaja kasutamise

põhimõtteid ja jäädes tööaja normi piiresse;

17.4.3. jooksvaks suhtlemiseks kaugtöötajaga kasutatakse e-posti, Skype'i ja telefoni, seejuures

on töötaja kaugtöö tegemisel nimetatud kommunikatsioonivahendite teel kättesaadav nii

teistele RTK töötajatele kui ka klientidele ja koostööpartneritele. Kaugtöö päevad

märgitakse Outlook’i kalendrisse, välja arvatud püsivalt kaugtööd tegevate töötajate

puhul;

17.4.4. kaugtöö kokkuleppimise/etteteatamise aeg peab võimaldama sujuvat töö planeerimist ja

arvestama kõikide tööd puudutavate asjaoludega (koosolekud, kohtumised, kolleegidega

koos töötamine, klientidega suhtlemine jne);

Riigi Tugiteenuste Keskus Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 27.03.2020 Versioon nr: 8

Korra haldur: PHO juhataja Avaldatud: intranetis Lk. 17 / 17

17.4.5. töötaja kohustub teavitama vahetut juhti esimesel võimalusel tööülesannete täitmist

takistavatest asjaoludest;

17.4.6. kaugtööd tehes kohustub töötaja järgima kõiki RTK- kehtestatud ja tema tööga vahetult

seotud kordasid ja juhendeid, erilist tähelepanu tuleb pöörata:

17.4.6.1. RTK infosüsteemide kasutamise korras kehtestatud infoturbe põhimõtetele,

pöörates erilist tähelepanu töödeldavate andmete turvalisusele, näiteks

vältima monitoril kuvatava informatsiooni teatavaks saamist kolmandatele

isikutele;

17.4.6.2. töökorralduse reeglite nõuetele, välja arvatud need, mis on otseselt seotud

kontoriruumide kasutamisega ja kohalduvad töötajale tööandja ruumides

viibides;

17.4.6.3. ohutule ja ergonoomilisele töökeskkonnale lähtuvalt RTK ohutusjuhendist.

17.4.7. töötaja ei tohi anda tema kasutuses olevaid töövahendeid kolmandatele isikutele

kasutamiseks;

17.4.8. tööandja ei hüvita kaugtööga seotud kulusid nagu elekter, kodune andmeside, isikliku

mobiiltelefoni kasutamine jms. ega kulusid, mis tekivad töötajal kaugtöökoha ja tööandja

asukoha vahel liikudes.

17.5. Alalise kaugtöö puhul lähtutakse järgmistest täiendavatest põhimõtetest:

17.5.1. alaliselt ehk enam kui poole tööajast kaugtööd tegevatel töötajatel on lubatud kaugtöö

tegemise kohta viia tööandja poolt antud tööks vajalikud töövahendid (sülearvuti,

monitor(id), pordilaiend), mille osas töötajal kehtib varaline vastutus;

17.5.2. töötajad, kes kasutavad alalist kaugtöö võimalust, peavad olema teadlikud

töökeskkonnaga seotud riskidest ja töötaja tervisele mõjuvatest ohuteguritest enne

alalisele kaugtööle lubamist informeerib vahetu juht (vajadusel koos

töökeskkonnaspetsialistiga) töötajat kaugtööga seotud tööohutusalastest riskid ja

juhendab töötajat, kuidas neid riske maandada.