Riigi Tugiteenuste Keskuse töökorralduse reeglite kinnitamine

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 1 / 18

Riigi Tugiteenuste Keskuse töökorralduse reeglid

Sisukord:

1. Üldpõhimõtted .......................................................................................................................... 1 2. Mõisted ..................................................................................................................................... 3 3. Tööle võtmine ja töölt vabastamine ......................................................................................... 3 4. Isikuandmete töötlemine ja kaitse ............................................................................................ 4 5. Poolte kohustused ..................................................................................................................... 5

6. Töö- ja puhkeaeg ...................................................................................................................... 6 7. Palga ja hüvitiste maksmine ..................................................................................................... 7 8. Puhkus ...................................................................................................................................... 8 9. Lähetused .................................................................................................................................. 9

10. Tööalaste korralduste andmine ................................................................................................. 9 11. Avalikkusega suhtlemine.......................................................................................................... 9 12. Korruptsiooni ennetamine ja huvide konflikti vältimine.......................................................... 9

13. Kingituste ja soodustuste vastu võtmise hea tava................................................................... 10 14. Kõrvaltegevusest teavitamine ................................................................................................. 11 15. Tööandja vara ja tööruumide kasutamine ............................................................................... 14 16. Töötaja varaline vastutus ........................................................................................................ 15

17. Kaugtöö võimaldamise põhimõtted ja korraldus .................................................................... 16

1. Üldpõhimõtted

1.1. Sisu ja eesmärk: Töökorralduse reeglitega (edaspidi reeglid) määratakse kindlaks Riigi

Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) kui tööandja ja RTK-ga avalik-õiguslikus

teenistus- ja usaldussuhtes olevate ametnike või eraõiguslikus töösuhtes olevate

töölepinguliste töötajate (edaspidi läbivalt kasutatud töötajad) üldised põhimõtted ja

käitumisreeglid töö- ning teenistusülesannete täitmisel (edaspidi läbivalt kasutatud

tööülesanded).

1.2. Kasutusulatus: töökorralduse reeglid on tööandja ja iga töötaja vahelise töölepingu

lahutamatu osa ja täitmiseks kohustuslikud nii tööandjale kui kõigile RTK töötajatele.

Küsimustes, mis ei ole töökorralduse reeglitega kindlaks määratud, juhinduvad tööandja

ja töötaja Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja muudest õigusaktidest ning ministri

või peadirektori käskkirjaga kinnitatud kordadest, juhenditest ja toimemudelitest.

1.3. Vastutaja(d): töökorralduse reeglite koostamise, ajakohasena hoidmise ja muudatustest

teavitamise eest vastutab personali- ja haldusosakonna (PHO) juhataja. Korra

rakendamise eest vastutavad kõik RTK töötajad.

1.4. Töökorralduse reeglid on kättesaadavad RTK siseveebis. Uutele töötajatele tutvustatakse

töökorralduse reegleid uue töötaja infotunni raames. Seejärel saadetakse töökorralduse

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 2 / 18

reeglid koos teiste oluliste töökorralduslike dokumentidega töötajale

dokumendihaldussüsteemi kaudu tutvumist kinnitava märke lisamiseks. „Täidetud“

märke lisamine töötaja poolt on võrdsustatud dokumendiga tutvumist kinnitava

allkirjaga. Töökorralduse reeglite muutmisest teavitatakse töötajaid siseveebi vahendusel

ja oluliste sisuliste muudatuste kehtestamisel saadetakse dokumendihaldussüsteemi

vahendusel kõigile töötajatele uue tutvumist kinnitava märke lisamiseks.

1.5. Töötaja ja tööandja vahelised töösuhtest tulenevad lahkarvamused püüavad pooled

esmalt lahendada läbirääkimise teel. Konflikti või arusaamatuse tekkimisel peab töötaja

esmalt pöörduma oma vahetu juhi poole.

1.6. Viidatud seadused, sisekorrad ja vormid:

1.6.1. Avaliku teenistuse seadus;

1.6.2. Töölepingu seadus;

1.6.3. Täiskasvanute koolituse seadus;

1.6.4. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus;

1.6.5. Isikuandmete kaitse seadus;

1.6.6. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus;

1.6.7. Korruptsioonivastane seadus;

1.6.8. Ametniku eetikakoodeks;

1.6.9. RTK riigisaladuse kaitse juhend;

1.6.10. RTK ohutusjuhend;

1.6.11. RTK teabehalduse kord;

1.6.12. RTK palgajuhend;

1.6.13. RTK lähetuste ja töösõitude kord;

1.6.14. RTK töötajate arendamise ja koolitustel osalemise kord;

1.6.15. RTK infosüsteemide kasutamise kord;

1.6.16. RTK personali värbamise ja töö- ning teenistussuhete haldamise kord;

1.6.17. RTK väärtuspakkumine;

1.6.18. RTK ametijuhendid;

1.6.19. RTK personalivestluste kord.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 3 / 18

2. Mõisted

2.1. RTK dokumendihaldussüsteem (edaspidi DHS) – paroolipõhiselt autenditav

elektrooniline andmebaas (LiveLink), mida kasutatakse dokumentide loomiseks,

haldamiseks, menetlemiseks ja säilitamiseks.

2.2. Riigitöötaja iseteenindusportaal (edaspidi RTIP) – keskkond, mille kaudu töötajad

saavad muuta isikuandmeid ja tulumaksuvaba määra, esitada oma puhkuse-, koolitus- ja

lähetustaotlused ning kuluaruanded.

3. Tööle võtmine ja töölt vabastamine

3.1. Personali värbamise, tööle võtmise ja töölt vabastamise põhimõtted ja tööprotsess on

detailsemalt kirjeldatud personali värbamise ja töö- ning teenistussuhete haldamise

korras.

3.2. Töösuhte aluseks on tööleping või ametisse nimetamise käskkiri.

3.3. Tööle või teenistusse asumisel esitab töötaja töö- või teenistussuhte vormistamiseks

vajalikud isikuandmed läbi RTIP-i. Isikuandmete muutumisest töö- või teenistussuhte

jooksul (nimi, aadress, arveldusarve number, omandatud haridus, alla 14-aastased lapsed)

on töötaja kohustatud teavitama tööandjat RTIP-i kaudu esimesel võimalusel.

Ametikohale, mis nõuab eriteadmiste olemasolu, on tööandjal õigus nõuda diplomi või

mõne muu dokumendi esitamist, mis tõendaks isiku haridustaset või kutseväljaõpet.

3.4. Tööle asumisel viib vahetu juht läbi katseaja alguse vestluse, kus määratletakse

eesmärgid ja tegevused katseaja perioodiks (vt täpsemalt RTK personalivestluste kord).

3.5. Töö- või teenistussuhe lõpeb töötajapoolse korralise ülesütlemisega, poolte kokkuleppel

või muul seaduses ettenähtud alusel (tähtaja möödumine, erakorraline ülesütlemine

töötaja või tööandja poolt). Töö- või teenistussuhte korralisel ülesütlemisel vormistab

töötaja avalduse RTIP-is, kus märgib töö- või teenistussuhte viimase kuupäeva, milleks

on üldjuhul 30 kalendripäeva peale ülesütlemise avaldust, katseajal vähemalt 15

kalendripäeva (vt täpsemalt RTK personali värbamise, töö- ning teenistussuhete

haldamise kord). Töötajale võib määrata hoiatuse või tema töölepingu erakorraliselt üles

öelda või ametnikule määrata distsiplinaarkaristuse või vabastada teenistusest alljärgneva

töötajapoolse tegevuse või tegevusetuse eest:

3.5.1. seadusandluses, töölepingus või ametijuhendis toodud töökohustuste täitmata jätmine või

mittekohane täitmine;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 4 / 18

3.5.2. töökorralduse reeglites ja teistes RTK-s kehtivates kordades või juhendites sätestatud

nõuete rikkumine;

3.5.3. tööandja esindajate (peadirektor, peadirektori asetäitja, vahetu juht jms) seaduslike

korralduste täitmata jätmine või mittekohane täitmine;

3.5.4. tööandjale varalise kahju tekitamine sh RTK ja kolmandate isikute vara säilimise ohtu

seadmine, kahjustamine, rikkumine või selle kaotsimineku põhjustamine;

3.5.5. ebaviisakas käitumine tööandjaga, kaastöötajate ja kolmandate isikutega (sh klientidega);

3.5.6. mõjuva põhjuseta töölt puudumine või kokkulepitud tööajast mittekinnipidamine;

3.5.7. teiste töötajate tööülesannete täitmise takistamine;

3.5.8. alkoholi-, narkootilise- või psühhotroopse aine või toksilise aine joobes tööl viibimine

ja/või tööülesannete täitmine;

3.5.9. klientide või koostööpartnerite usaldamatuse põhjustamine RTK vastu (töötaja

tööülesannete täitmise osas on esitatud kaebusi, pretensioone vms);

3.5.10. RTK maine kahjustamine avalikkuse või kolmandate isikute ees;

3.5.11. RTK andmebaasides oleva konfidentsiaalse informatsiooni mittesihipärane kasutamine;

3.5.12. läbipääsukaardi, RTK andmebaasidesse või programmidesse sisenemiseks antud

personaalsete kasutajakoodide/paroolide andmine teisele isikule kasutamiseks;

3.5.13. korruptsioonivastasest seadusest tulenevate käitumisnormide rikkumine.

3.6. Kui tööandja on hinnanud rikkumise raskeks ja töö- või teenistussuhte jätkumist ei saa

hea usu põhimõttel eeldada, on tööandjal õigus töö- või teenistussuhe üles öelda ilma

eelneva hoiatuseta.

3.7. Töötaja tagastab töö- või teenistussuhte lõppemisel, hiljemalt viimase tööpäeva jooksul,

temale tööandja poolt kasutusse antud vara ja töötaja valduses oleva tööandja

dokumentatsiooni ning nende koopiad vastavalt RTK teabehalduse korrale.

4. Isikuandmete töötlemine ja kaitse

4.1. Töötajate isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse eesmärgipäraselt ja minimaalselt

vastavalt Isikuandmete kaitse seadusele ja Vabariigi Valitsuse 16.05.2013 määrusele nr

76 ”Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamise ja arvestuse

toimingute teostamise kord”. Vajadusel kogutakse lisaks andmeid, mis on vajalikud

asutuse personalitöö korraldamiseks. Soovi korral on igal töötajal õigus saada infot,

milliseid andmeid tema kohta andmekogus hoitakse.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 5 / 18

4.2. Isikuandmeid hoitakse personali- ja palgaandmete andmekogus ja töötlemisel kasutatakse

turvameetmeid, mis kaitsevad ebaseadusliku juurdepääsu ja juhusliku kaotamise,

hävimise eest.

5. Poolte kohustused

5.1. Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud:

5.1.1. täitma seaduses, töökorralduse reeglites, ja teistes RTK-s kehtivates kordades ja

juhendites ette nähtud vastastikkuseid tööalaseid kohustusi ning pooltevahelisi kirjalikke

ja suuliseid kokkuleppeid;

5.1.2. hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara ning tegema endast sõltuva, et töös ei

kahjustataks kolmandate isikute vara;

5.1.3. olema teineteise suhtes viisakad ja lojaalsed ning käituma heas usus ning mõistlikult;

5.1.4. täitma seadustes ja RTK-s kehtivatest eeskirjades ette nähtud muid vastastikuseid

tööalaseid kohustusi.

5.2. Tööandja on kohustatud:

5.2.1. kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;

5.2.2. maksma töö eest palka kokkulepitud tingimustel ja ajal;

5.2.3. andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;

5.2.4. tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;

5.2.5. tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja huvidest lähtuva

koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal töötasu vastavalt

täiskasvanute koolituse seadusele;

5.2.6. tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;

5.2.7. tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja

töötervishoiu nõudeid, infoturbenõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse

reegleid;

5.2.8. tagama töö korraldamisel töötajate ohutuse ja tervisekaitse kõigis tööga seonduvates

olukordades;

5.2.9. suunama töötajad töötervishoiuarsti vastuvõtule vastavalt töökeskkonna riskidele;

5.2.10. täitma seadustes, muudes õigusaktides, töölepingus ning töökorralduse reeglites

ettenähtud muid kohustusi.

5.3. Töötaja on kohustatud:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 6 / 18

5.3.1. tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi;

5.3.2. tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;

5.3.3. täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;

5.3.4. täitma oma ülesandeid erapooletult, sealhulgas valima ülesandeid täites igaühe õigusi ja

vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse;

5.3.5. osalema oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja poolt korraldatud ja

finantseeritud koolitusel;

5.3.6. hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema

või teiste isikute elu, tervist või vara;

5.3.7. tegema tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;

5.3.8. teatama viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse

korral kõrvaldama erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;

5.3.9. tööandja soovil teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest

asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;

5.3.10. käituma väärikalt ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad

klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;

5.3.11. täitma seaduses, muudes õigusaktides, töölepingus, ametijuhendis ja tööandja

sisekordades ettenähtud muid kohustusi;

5.3.12. kasutama tööandja poolt tema kasutusse antud vara tööandja huvides heaperemehelikult

ja säästlikult ning teatama tööandjale viivitamatult vara kaotsiminekust, vargusest,

kahjustumisest või hävimisest.

5.4. Kõik töötajad on kohustatud hoidma neile teatavaks saanud ametisaladusi.

Ametisaladuseks loetakse:

5.4.1. info, mis võib avalikuks tulles kahjustada asutuse, klientide või partnerite huve ja/või

mainet;

5.4.2. info, mis on töötajale teatavaks saanud tööülesannete täitmisel ning mis sisaldab

konfidentsiaalset infot asutuse töö või kolmandate isikutega seonduva suhtes.

6. Töö- ja puhkeaeg

6.1. Töötaja tööaja üldine norm on 40 tundi nädalas. Töönädal kestab esmaspäevast reedeni,

puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Esmaspäevast neljapäevani algab tööpäev

ajavahemikus 8.00-9.00 ja lõpeb vastavalt 17.00-18.00. Reedel algab tööpäev

ajavahemikus 8.00-9.00 ja lõpeb vastavalt 15.45-16.45. Töötaja lepib tööpäeva alguse- ja

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 7 / 18

lõpuaja kokku oma vahetu juhiga. Töötajal on õigus vahetu juhiga kokku leppida ka

teistsugustes tööaegades, kui see ei takista sujuvat tööprotsessi struktuuriüksuses.

6.2. Puhkamiseks ja einestamiseks on ette nähtud vaheaeg 45 minutit ajavahemikul 12:00-

14:00 või muul ajal vastavalt kokkuleppele vahetu juhiga. Puhkamiseks ja einestamiseks

ettenähtud vaheaega ei arvestata tööaja hulka.

6.3. Töölt puudumise korral informeerib töötaja esimesel võimalusel oma vahetut juhti või

tema asendajat. Haigus- või hoolduslehele jäämise korral saadab töötaja teavituse ka e-

posti aadressile [email protected], andes teada haigus- või hoolduslehele jäämise kuupäeva

ning võimalusel eeldusliku kestuse. Kui töötajal ei ole võimalik e-posti teel teavitust

saata, palub ta seda teha oma vahetul juhil. Tööle naasmise esimesel päeval saadab

töötaja samale e-posti aadressile teavituse oma haigus- või hoolduslehe lõppemisest.

6.4. Isiklikel põhjustel töölt puudumise lepib töötaja kokku oma vahetu juhiga ja märgib selle

Outlook’i kalendrisse.

6.5. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult

eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.

6.6. RTK väärtuspakkumises kirjeldatud vabade päevade kasutamise lepib töötaja kokku oma

vahetu juhiga ja seejärel vormistab vastava taotluse RTIP-is.

6.7. Puhkuse, lähetuse või muul põhjusel töökohalt terve tööpäeva ulatuses eemal viibimise

ajaks suunab töötaja telefoni asendajale või enda mobiiltelefonile ning tagab, et erinevate

infosüsteemide kaudu saabuvad dokumendid ja tööülesanded jõuaksid asendajani või

saaksid tähtajaks menetletud. Käsitsi tuleb suunamised seadistada RTIP-is ja e-arvete

menetlemise keskkonnas.

6.8. Kõik kohtumised ja koosolekud (sh kohtumised väljaspool tööandja ruume) kannab

töötaja Outlook’i kalendrisse. Pikemaks ajaks töökohalt lahkudes (puhkus, lähetus) peab

töötaja seadistama oma e-posti selliselt, et kirjade saatjaid teavitatakse töötaja töölt eemal

viibimise ajast ja teda asendava töötaja kontaktandmetest.

7. Palga ja hüvitiste maksmine

7.1. Palk kantakse töötaja pangakontole üks kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval.

7.2. Palga maksmine toimub ülekandega töötaja poolt esitatud arvelduskontole. Arveldusarve

numbri muutumisest teavitab töötaja tööandjat RTIP-i vahendusel esimesel võimalusel.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 8 / 18

7.3. Tööandja võib töötaja nõusolekuta töölepingu lõppemisel töötaja palgast kinni pidada

tasu välja töötamata põhipuhkuse eest ja töötajale tehtud ettemakse, mille töötaja peab

tööandjale tagastama.

7.4. Tööandja peab palgast igakuiselt kinni töösuhtest tulenevad maksud ja maksed

(töötuskindlustusmakse ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni makse vastavalt

töötaja poolt varem tehtud avaldustele).

7.5. Palga, hüvitiste ja muude tasude määramise ja maksmise täpsemad tingimused on

kirjeldatud RTK palgajuhendis.

8. Puhkus

8.1. Põhipuhkus on 35 kalendripäeva aastas. Töötajale antakse puhkust vastavalt avaliku

teenistuse seadusele, töölepingu seadusele ja täiskasvanute koolituse seadusele.

8.2. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale

teatavaks hiljemalt veebruarikuu jooksul. Ajakava koostatakse, kooskõlastatakse ja

kinnitatakse RTIP-is. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. Puhkuste

ajakava koostamisel lähtub tööandja töökorraldusest, arvestades võimaluse korral

töötajate soove. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest.

Põhipuhkuse osade kaupa võtmisel tuleb lähtuda põhimõttest, et iga põhipuhkuse 5

tööpäeva kohta tuleb planeerida ka 2 puhkepäeva.

8.3. Töötaja on kohustatud teavitama tööandjat asjaoludest, mille esinemisel on tööandja

vastavalt seadusele kohustatud andma töötajale puhkust töötajale sobival ajal.

8.4. Ajakavavälise puhkuse, sh tasustamata puhkuse, taotlemiseks ja varasemalt vormistatud

puhkuse muutmiseks esitab töötaja taotluse RTIP-is. Töötaja esitab taotluse üldjuhul 14

kalendripäeva enne puhkuse algust või muudetava puhkuse algust. Tasustamata puhkust

antakse töötajale poolte kokkuleppel ja seda ei arvestata põhipuhkuse andmise õiguse

aluseks oleva aja hulka.

8.5. Puhkusetasu kantakse töötaja pangakontole reeglina puhkusele järgneval palgapäeval.

Puhkusetasu maksmise aja määrab töötaja puhkuseavaldust esitades. Kui töötaja soovib

puhkusetasu saada enne puhkusele jäämist, tuleb sellekohane avaldus teha RTIP-i kaudu

vähemalt 5 tööpäeva enne puhkuse algust.

8.6. Esimest korda õppepuhkuse taotlust esitades lisab töötaja taotluse juurde kooli poolt

väljastatud või Eesti Hariduse Infosüsteemist genereeritud tõendi õppimise kohta. Tõend

tuleb uuesti esitada iga kalendriaasta alguses.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 9 / 18

8.7. Kui töötajal tekib vajadus puhkuse ajal jääda töövõimetus- või hoolduslehele, teavitab ta

tööandjat esimesel võimalusel vastavalt punktis 6.3 toodud korrale. Saamata jäänud

puhkuseosa kasutamises lepivad töötaja ja tööandja kokku peale töövõimetus- või

hoolduslehe lõppu.

9. Lähetused

9.1. Lähetuste vormistamist ja kulude hüvitamist reguleerib „Riigi Tugiteenuste Keskuse

lähetuste ja töösõitude kord“.

10. Tööalaste korralduste andmine

10.1. Tööalane alluvus fikseeritakse ametijuhendis. Üldreeglina allub töötaja oma vahetule

juhile ja täidab tema korraldusi.

10.2. Õigus tööalaste korralduste andmiseks on ka töötaja struktuuriüksusest kõrgemal

juhipositsioonil oleval töötajal (nt osakonnajuhataja, peadirektori asetäitja, peadirektor).

Kõrgemalt juhilt korralduse saanud töötaja informeerib sellest esimesel võimalusel oma

vahetut juhti. Juhul, kui töötaja ei saa tööülesandeid täita temast olenevate või

mitteolenevate põhjuste tõttu, tuleb sellest koheselt teavitada oma vahetut juhti.

10.3. Korraldused antakse üldjuhul suuliselt või e-posti teel. Korraldused, mis omavad

suuremat tähtsust ja ulatust, vormistatakse käskkirjaga, näidates ära korralduse täitmise

eest vastutav isik ja täitmise tähtaeg.

10.4. Tööalaste korralduste objektiivsuse tagamiseks ei tohi otsese ülemuse või otsese alluvana

töötada lähisugulased ja hõimlased (abikaasa või elukaaslane, vanem, vanavanem,

lapsendaja või kasuvanem, abikaasa või elukaaslase vanem, laps, lapsendatu, kasulaps

või lapselaps, abikaasa või elukaaslase laps).

11. Avalikkusega suhtlemine

11.1. Töötajatel, kes ei ole määratud oma valdkonna kõneisikuks, on õigus suhelda

avalikkusega asutust puudutavates küsimustes ainult kooskõlastatult

kommunikatsiooniosakonna juhatajaga. Valdkondade kõneisikud on leitavad siseveebist.

12. Korruptsiooni ennetamine ja huvide konflikti vältimine

12.1. Töötaja peab oma tööülesannete täitmisel lähtuma „Korruptsioonivastases seaduses“

sätestatud korruptsiooni ennetamise põhimõtetest, et tagada oma ülesannete aus ja

erapooletu täitmine.

12.2. Töötajal on keelatud:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 10 / 18

12.2.1. nõuda, vahendada ja võtta vastu korruptiivset tulu ja/või kasutada oma ametiseisundit,

mõjuvõimu, siseteavet ning töötajale usaldatud avalikku vahendit korruptiivsel

eesmärgil;

12.2.2. teha toiminguid või otsuseid, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

12.2.2.1. otsus või toiming tehakse töötaja enda või temaga seotud isiku suhtes. Seotud

isikuteks võivad olla näiteks töötaja lähisugulased nagu abikaasa, vanem,

vend, õde, laps ja töötaja või tema lähedasega seotud ühingud või ettevõtted,

milles töötajal või tema lähedasel on 1/10 osalus või selle omandamise õigus

ning juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse

tähenduses on ametiisik ise või temaga seotud füüsiline isik (täielik loetelu

leitav „Korruptsioonivastase seaduse“ §-s 7);

12.2.2.2. töötaja on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust

huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;

12.2.2.3. töötaja on teadlik korruptsiooniohust.

12.3. Kui töötaja satub olukorda, kus ta peaks tegema punktis 12.2.2 kirjeldatud asjaoludel

otsuseid, on ta kohustatud ennast otsustusprotsessist taandama, esitades selle kohta

avalduse taasesitamist võimaldavas vormis oma vahetule juhile e-posti teel või lähtudes

täpsemast valdkondlikust töökorrast.

12.4. Märgates korruptiivset käitumist, või selle võimalikku ohtu, on töötajal kohustus

teavitada sellest viivitamatult oma vahetut juhti, peadirektori asetäitjat või peadirektorit.

Seejuures peavad teavitatavad tagama teavitaja konfidentsiaalsuse. Vajadusel on töötajal

õigus pöörduda ka Rahandusministeeriumi siseauditi osakonna poole.

13. Kingituste ja soodustuste vastu võtmise hea tava

13.1. Kingituste või soodustuste (edaspidi kasutatud ühise mõistena soodustus) saamisel ja

vastuvõtmisel peab töötaja hindama, kas soodustus on tehtud asutusele või töötajale ning

valima sobiva käitumisviisi lähtuvalt sellest.

13.2. Otseselt asutusele suunatud soodustused on näiteks välisdelegatsioonide poolt tehtud või

ametlikel visiitidel saadud kingitused nagu dekoratiivtaldrik, vein, raamat vms. Kui

asutusele suunatud soodustuse puhul on tegemist kasutatava asjaga (nt pastakas,

kalender, kruus, vihmavari, mapp, tasuta koolitus, toiduained, joogid), siis võetakse see

kasutusse või tarbitakse ühiselt, kui need ei ole juba ära tarvitatud vastuvõtmisel (nt

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 11 / 18

lõuna- või õhtusöök, kommikarp). Juhul, kui saadud soodustust ei võeta kasutusse,

eksponeeritakse see RTK ruumides. Vajadusel abistab sobiva koha leidmisel büroojuht.

13.3. Tööülesannete täitmise käigus töötajale tehtud soodustuste puhul peab töötaja keelduma

soodustuse vastuvõtmisest, kui seda soodustust võidakse tõlgendada tema mõjutamisena,

see on eksklusiivne, pakutud järelevalve situatsioonis või seotud tema tehtava (või juba

tehtud) otsuse või toiminguga. Keeldumise korral selgitab töötaja, et selliste kingituste

või soodustuste vastuvõtmine ei ole lubatud.

13.4. Töötajal on lubatud vastu võtta soodustusi, mida saab üheselt mõista tavapärase

viisakusavaldusena, kui selle vastuvõtmiseks puudub töötaja algatus (nt meene seminaril

ettekande tegemise eest; tähtpäevade puhul tehtavad viisakuskingitused nagu kruus, sall,

lips, kommikarp või foto mõnelt teiselt avaliku sektori asutuselt või koostööpartnerilt;

kliendi toodud sümboolseid kingitusi nagu lilled või kommid). Samuti on lubatud vastu

võtta soodustusi, mida pakutakse tööandja poolt tasutud koolitusel osalejatele (nt

kohvipaus, lõunasöök, dokumendikott, fliis, ürituse raames objekti külastus).

13.5. Töötaja peab teavitama soodustustest, mille vastuvõtmine ei ole punktis 13.3 toodud

põhjustel lubatud, kuid millest keeldumine ei olnud mingil põhjusel võimalik. Teavitada

tuleb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis personali- ja haldusosakonna juhatajat,

misjärel otsustakse juhtkonnas, kas soodustus tagastatakse, hävitatakse või võetakse

asutuses ühiselt kasutusele. Oma vahetut juhti tuleb teavitada punktis 13.3 toodud

soodustusest ka sellest keeldumisel, kui on alust arvata, et sellise soodustuse pakkumine

oli tehtud eesmärgiga töötajat mõjutada.

14. Kõrvaltegevusest teavitamine

14.1. Kõrvaltegevuseks loetakse tegutsemist töölepingu, töövõtu- või muu tsiviilõigusliku

lepingu alusel, töötamist valitaval või nimetataval ametikohal, tegutsemist ettevõtjana või

täisosanikuna täis- või usaldusühingus ning osalemist juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorgani liikmena.

14.2. Kõrvaltegevuseks loetakse punktis 14.1 loetletud tegevusi ka juhul, kui selle eest ei ole

tasu ette nähtud. Kõrvaltegevuseks ei loeta riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või

avalik- õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorganis. Samuti ei loeta kõrvaltegevuseks näiteks seda, kui tulu saadakse

dividendidena aktsiatelt või osakutelt, intressidena hoiustelt, rendile või teiste isikute

kasutusse antud kinnisasjalt.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 12 / 18

14.3. Töötaja on kohustatud vahetult pärast tööle või teenistusse astumist või enne

kõrvaltegevusega tegelema hakkamist teavitama oma vahetut juhti kui ta tegeleb või

kavatseb tegelema hakata punktis 14.1 loetletud kõrvaltegevustega. Töötaja kooskõlastab

kõrvaltegevuse vahetu juhiga. Ametniku kõrvaltegevuse peab lisaks vahetule juhile

kooskõlastama ka peadirektor. Kõrvaltegevusest teavitamine ja selle kooskõlastamine

toimub läbi RITP-i isikuandmete mooduli. Kõrvaltegevuse andmed kantakse riigi

personali- ja palgaarvestuse andmekogusse.

14.4. Kõrvaltegevusega tegelemise kohta annab töötaja infot ka iga-aastasel arenguvestlusel.

14.5. Kõrvaltegevuse kontrolli teostamisel on tööandjal vajadusel õigus:

14.5.1. nõuda kõrvaltegevusega tegelevalt töötajalt, temaga seotud isikutelt ning vajadusel

kolmandatelt isikutelt selgitusi kõrvaltegevuse sisu kohta ning kõrvaltegevuse teatise

mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise põhjuste kohta;

14.5.2. esitada päringuid ja kontrollida esitatud andmete õigsust kõigist avalikult

kättesaadavatest andmekogudest ning muudest avalikest infoallikatest.

14.6. Kõrvaltegevusest teavitamise kohustus kehtib ka juhul, kui avaliku võimu teostamise

õigus või töölepingujärgne töö tegemise kohustus on peatunud (eelkõige korralise

puhkuse või lapsehoolduspuhkuse ajal).

14.7. Kõrvaltegevus loetakse keelatuks või hea tavaga vastuolus olevaks järgmistel juhtudel:

14.7.1. tegemist on olukorraga, kus töötaja konkureerib tööandjaga ehk töötaja põhitöö sisu ja

kõrvaltegevuse sisu kattuvad ning tegemist on teenuse osutamisega sihtgrupile, kellele

RTK teenust osutab;

14.7.2. kõrvaltegevus võib kaasa tuua huvide konflikti;

14.7.3. kõrvaltegevusele kuluva töö maht või laad takistab korrapärast töö- või

teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob ametnike puhul kaasa Avaliku

teenistuse seaduse peatükis 5. loetletud teenistuskohustuste rikkumise või töötajate puhul

Töölepingu seaduse 3. peatüki 1. jaos kirjeldatud töökohutuste rikkumise.

14.8. Ametnikul on keelatud saada tulu ja töötajate puhul loetakse ebaeetiliseks tulu saamist

kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub tema töö- või teenistusülesannete hulka,

v.a juhul, kui tegeletakse haridusasutuses teadusliku või pedagoogilise tegevusega.

14.9. Koolitustegevuse kui kõrvaltegevuse lubamisel või keelamisel tuleb eristada, millise

koolitustegevuse liigiga tegemist on. Koolitustegevuse liigid on järgmised:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 13 / 18

14.9.1. ametikoha eesmärgiga seotud koolitamine on ametijuhendis sisalduv või ametikoha

eesmärgiga vahetult seotud ülesanne, mis teostatakse tööülesannete raames ja seda ei

loeta kõrvaltegevuseks (nt õigusloome või selle rakendamisega seonduv pidev

teavitamis- ja koolitamisvajadus; infopäevade korraldamine sihtrühmadele vms);

14.9.2. täiendavate ülesannete raames toimuv koolitamine on tegevus, mis ei kuulu otseselt

töötaja ülesannete hulka ja ei kajastu kuupalgas, kuid koolitamisel kasutatav

informatsioon põhineb tööalastel teadmistel või on töö käigus omandatud (näiteks eraturu

või teiste avaliku sektori organisatsioonide algatusel korraldatud koolitusseminarid ja

konverentsid);

14.9.3. ametikohaväline koolitamine on ametikohaväline tegevus, mis ei ole seotud töötaja

ülesannete ja -valdkonnaga (näiteks käsitöökursused huvikoolis). Tegevus loetakse

tavapäraseks kõrvaltegevuseks, millest teavitamine toimub punkti 14.3 alusel.

14.10. Kuivõrd ametikoha eesmärgiga seotud koolitustegevuse puhul on tulenevalt punktist 14.8

tasu vastuvõtmine reeglina keelatud või ebaeetiline, peab vahetu juht hindama, kas

koolituse tasuta läbiviimine eraturule võib kaasa tuua üksiku ettevõtja eelistamise või

mitte. Põhjendatud juhtudel võib teenusesaaja ja RTK vahel sõlmida kokkulepe, et

koolitamise eest saadav tasu laekub RTK-le. Erandjuhtudel on töötajal lubatud koolituse

läbiviimise eest saada tulu, kui koolituse ettevalmistamisega kaasneb tavapärasest

suurem töömaht ja tasu saamine on kooskõlastatud valdkonna juhiga (peadirektor või

peadirektori asetäitja).

14.11. Täiendavate ülesannete raames toimuva koolitamise üldpõhimõte on topelt tasustamise

vältimine. Kui töötajaga sõlmitakse koolituse läbiviimiseks leping või ta saab koolituse

läbiviimise eest tasu, tuleb sellest teavitada punkti 14.3 kohaselt. Kui töötaja osalemist

lektorina peetakse tasustataval koolitusel vajalikuks, kuid sellel osalemine toob kaasa

olulise lisakoormuse või kui koolitus- või nõustamistegevus on regulaarne, otsustatakse

vahetu juhi ettepanekul kolme võimaluse vahel:

14.11.1. rakendatakse osalist töökoormust koolitusel või projektis osalemise ajaks;

14.11.2. rakendatakse mainitud perioodiks puhkust;

14.11.3. vähendatakse ajutiselt tema tööülesandeid.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 14 / 18

15. Tööandja vara ja tööruumide kasutamine

15.1. Töötaja peab enda valduses olevasse tööandja varasse suhtuma heaperemehelikult ning

tagama selle säilimise. Vara ohustavatest asjaoludest või nende tekkimise ohust peab

töötaja tööandjat viivitamatult teavitama.

15.2. Vara all mõistavad pooled tööandjale kuuluvaid esemeid (mh töökoha tehnika, telefon,

töövahendid), raha ja muud rahaliselt hinnatavat (sh ühiselt kasutatavat) vara. Suurema

väärtusega vara (nt arvuti, kuvar jms) antakse töötajale üle elektroonilise vara

üleandmise-vastuvõtu aktiga.

15.3. Tööandja telefoninumbreid ei kasutata eraviisiliste kõnede tegemiseks eritasulistele

numbritele ega teenuste või kaupade tellimiseks. Kontori töökoha profiil näeb kõikidele

töötajatele ette töövahendina lauatelefoni. Mobiiliside teenuseid võimaldatakse

töötajatele, kelle töö eeldab vajadust olla kättesaadav majast väljas viibides. Mobiilside

teenuste kasutamise tingimused ja info limiitide kohta on avaldatud siseveebis (RTK

mobiilside kasutamise juhend).

15.4. RTK kontorite tööruumides viibimise kord ja info kaameratega valvatava ala kohta, on

avaldatud siseveebis.

15.5. Tööpäeva lõppedes lülitab viimasena ruumist lahkuv töötaja välja elektriseadmed (va

arvuti), kontrollib akende suletust ning veendub, et kiipidega suletavad uksed, mis

eraldavad avatud piirkonna kinnisest tööpiirkonnast, pärast läbimist korralikult sulguksid.

Üldkasutatavatest ruumidest viimasena lahkuja kustutab tuled.

15.6. Suitsetamine on tööruumides ja peasissekäikude ees keelatud. Suitsetamiseks tuleb

kasutada selleks ettenähtud kohti, nende puudumisel sobivaid kohti, mis ei kahjusta RTK

mainet ja teiste töötajate tervist.

15.7. Sissepääsukaartide, võtmete või kiibi kaotamisest või selle muul viisil

kasutamiskõlbmatuks muutumisest on töötaja kohustatud esimesel võimalusel teavitama

vastava maja haldusküsimustega tegelevat töötajat.

15.8. Sissepääsuõiguste edastamine teistele isikutele on keelatud.

15.9. Andmetöötlust, mis eeldab rangemaid turvanõudeid, teostatakse kinnistes

tööpiirkondades, mille valvestamine toimub erireeglite alusel. Sellistest nõuetest

informeerib töötajat tema vahetu juht. Antud tööpiirkondades on keelatud viibida RTK-s

mittetöötavatel isikutel ilma RTK-s töötava saatjata.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 15 / 18

15.10. Külalise kutsunud töötaja vastutab külalise majja pääsemise eest. Vajadusel tuleb selle

tagamiseks informeerida büroojuhti. Külalise kutsunud töötaja läheb külalisele korruse

vaheukse juurde vastu ja võimaldab külalisele korrusele sisenemise. Töötaja saadab

külalist hoones viibimise ajal, sh korruste vahel liikumisel, ja veendub, et tema kutsutud

külaline lahkub suletud alalt. Tulekahju või muu hädaolukorra korral tagab külalise

turvalise väljumise hoonest külalise kutsunud töötaja.

15.11. Organisatsiooniväliste külalistega koosolekuid, milles osaleb 6 või enam külalist, aitab

teenindada Tallinnas büroojuht ja Tartus büroojuht või sekretariaadi assistent. Koosoleku

teenindamise vajadusest ja sellega seonduvatest detailidest teavitab koosoleku korraldaja

büroojuhti või sekretariaadi assistenti esimesel võimalusel, kuid mitte vähem kui 2

tööpäeva enne koosoleku toimumist.

15.12. Nõupidamisruumide kasutamine toimub järgmistel põhimõtetel:

15.12.1. RTK nõupidamisruumid on ette nähtud tööalaste kokkusaamiste ja nõupidamiste

korraldamiseks. Kokkuleppel peadirektoriga võib nõupidamisruume kasutada töövälisel

ajal töötajate tervist edendavate tegevuste korraldamiseks;

15.12.2. nõupidamisruumide broneerimine toimub Outlook’i kalendris;.

15.12.3. nõupidamisruumide heaperemeheliku kasutamise eest vastutab ruumi broneerinud

töötaja. Juhul, kui nõupidamiseks muudetakse sisustuse paigutust, tuleb nõupidamise

lõppedes taastada eelnev olukord.

16. Töötaja varaline vastutus

16.1. Tööandja vara tahtliku rikkumise korral vastustab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest

ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud

juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust,

tema senist käitumist ja vara raamatupidamislikku väärtust. Kahju sissenõudmise

töötajalt ja sissenõutava summa suuruse otsustab peadirektor või tema poolt määratud

isik vastavalt kahju tekkimise asjaoludele ja töötaja süüle.

16.2. Juhul, kui kolmandad isikud (sh kliendid) on esitanud RTK vastu kahjunõude või on

ametiasutus määranud RTK-le väärteo eest rahatrahvi, mis on tingitud töötaja tahtlusest

või hooletusest ja mis kuulub RTK poolt tasumisele, võib RTK nimetatud kahju nõude

pöörata töötaja vastu, arvestades kahju tekkimise asjaolusid ja töötaja süüd.

16.3. Kahju hüvitamine toimub vastavalt kokkuleppele, kas töötaja nõusolekul töötasust

kinnipidamise teel, või töötajale esitatud arve alusel. Juhul, kui töötaja ei nõustu kahju

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 16 / 18

hüvitama, on tööandjal õigus esitada töötaja vastu kahju hüvitamise nõue kohtusse või

töövaidluskomisjoni.

17. Kaugtöö võimaldamise põhimõtted ja korraldus

17.1. Kaugtöö on töö korraldamise ja tegemise vorm, kus infotehnoloogiliste vahendite abil

täidetakse tööülesandeid väljaspool tööandja ruume.

17.2. Kaugtöö eesmärk on anda töötajatele võimalus osaleda oma töö korraldamises ja

kujundada oma tööd lähtuvalt enda personaalsest tööstiilist ja vajadusest, sh:

17.2.1. tõsta töö tulemuslikkust paremate keskendumisvõimaluste loomise kaudu;

17.2.2. anda võimalus töö ja isikliku elu paindlikumaks seostamiseks;

17.2.3. muuta töökorraldust efektiivsemaks ja suurendada paindlikkust;

17.2.4. tõsta töötajate pühendumust ning suurendada tööga rahulolu;

17.2.5. suurendada väljaspool tõmbekeskuseid elavate inimeste võimalusi tööturul osalemiseks.

17.3. Kaugtöö tegemisel lähtuvad kõik töötajad järgmistest põhimõtetest:

17.3.1. kaugtööd tehakse poolte kokkuleppel ja kaugtöö kokkuleppimise/etteteatamise aeg peab

võimaldama sujuvat töö planeerimist ja arvestama kõikide tööd puudutavate asjaoludega

(koosolekud, kohtumised, kolleegidega koos töötamine, klientidega suhtlemine jne);

17.3.2. kaugtööna tehtava töö tulemus peab olema sama kvaliteetne kui töökohas tehtava töö

tulemus, töötaja ja vahetu juht hindavad perioodiliselt arenguvestluste käigus kaugtöö

tegemist ja võivad selle lõpetada, kui töötaja ei saa kaugtööl olles tööülesannete

täitmisega hakkama, töötaja ei ole kokkulepitud aegadel kättesaadav, töötajal on

keeruline töökohustusi kaugtööna täita või ta tunneb, et võõrandub meeskonnast;

17.3.3. töötaja teeb kaugtööd kokkulepitud töötundide ulatuses, jälgides tööaja kasutamise

põhimõtteid ja jäädes tööaja normi piiresse;

17.3.4. jooksvaks suhtlemiseks kasutatakse e-posti, Skype'i ja telefoni, seejuures on töötaja

kaugtöö tegemisel nimetatud kommunikatsioonivahendite teel kättesaadav nii teistele

RTK töötajatele kui ka klientidele ja koostööpartneritele. Kaugtöö päevad märgitakse

Outlook’i kalendrisse (välja arvatud alaliselt kaugtööd tegevate töötajate puhul, kelle

kodukontoris töötamise kohta tehakse märge telefoniraamatusse);

17.3.5. kaugtööd tehes kohustub töötaja osalema kontoris toimuvatel koosolekutel, koolitustel ja

infopäevadel, mis on töötajaga eelnevalt kokkulepitud ning ka ootamatult tekkinud

vajadusel, kui see on hädavavajalik tööülesannete täitmiseks;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 17 / 18

17.3.6. töötaja kohustub teavitama vahetut juhti esimesel võimalusel tööülesannete täitmist

takistavatest asjaoludest;

17.3.7. töötaja kohustub kaugtööd tehes järgima kõiki RTK-s kehtestatud ja tema tööga vahetult

seotud kordasid ja juhendeid, pöörates erilist tähelepanu infosüsteemide kasutamise

korras kehtestatud nõetele tagamaks töödeldavate andmete turvalisus ja ohutule ning

ergonoomilisele töökeskkonnale lähtuvalt RTK ohutusjuhendist;

17.3.8. töötaja ei tohi anda tema kasutuses olevaid töövahendeid kolmandatele isikutele

kasutamiseks.

17.4. Tööandja tagab alalistele kaugtöötajatele kaugtööks vajalikud töövahendid samadel

alustel kontoritöötaja töökoha profiiliga (v.a printimise võimalus, mis toimub turvalisuse

kaalutlustel üksnes tööandja võrgus).

17.5. Tööandja ei taga töövahendite hooldust väljaspool kontorit, välja arvatud juhtudel, mida

on võimalik lahendada kaughalduse teel. Vajadusel korraldab töötaja ise töövahendite

transpordi RTK kontorisse. Töötajal on keelatud väliste seadmete ühendamine tööandaja

arvutiga (nt printer).

17.6. Tööandja hindab kaugtööga seotud riske ja korraldab kaugtöötaja töökoha

sisseseadmisega ja arvutitöökohale esitatavate nõuetega seotud juhendamise ja

nõustamise.

17.7. Tööandja ei hüvita kaugtööga seotud kulusid nagu elekter, kodune andmeside, isikliku

mobiiltelefoni kasutamine jms.

17.8. Töötaja võib oma vahetu juhiga kokku leppida nii osalises kui alalises kaugtöös.

Alaliseks kaugtööks loetakse seda, kui töötaja töötab väljaspool kontorit enam kui poole

oma tööajast. Alalise kaugtöö tegemise korral ei ole töötajal kontoris personaalset

töökohta.

17.9. Kui juht sõlmib töötajaga alalise kaugtöö kokkuleppe, teavitab ta sellest oma osakonna

personalipartnerit. Alaline kaugtöö tegemine fikseeritakse töölepingus, selles lisas või

peadirektori käskkirjas.

17.10. Alaliselt kaugtööd tegeval töötajal on õigus taotleda kodukontori sisseseadmisega

seonduvate kulude osalist hüvitamist. Hüvitamisele kuuluvad töövahendid on töölaud,

töötool ja kohtvalgusti. Töötaja võib hüvitist taotleda kolme aasta jooksul kokku kuni

200 (kahesaja) euro ulatuses, kuid mitte rohkem kui 75% hüvitatava kauba

soetusmaksumusest. Ühele töövahendile saab hüvitist küsida üks kord kolme aasta

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: PHO juhataja Tähis: K4

Kinnitamise kuupäev: 26.10.2020 Versioon nr: 9

Avaldatud: intranetis Lk. 18 / 18

jooksul. Hüvitise saamiseks esitab töötaja majanduskulude aruande koos

kuludokumentidega.

KÄSKKIRI

26.10.2020 nr 1.1-2 / 0092

Riigi Tugiteenuste Keskuse töökorralduse reeglite

kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse töökorralduse reeglid. 2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 27.03.2020 a. käskkirja nr

1.1-2/0021 "Riigi Tugiteenuste Keskuse töökorralduse reeglite kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Leppoja

Peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Helina Loid-Kudu