Töökorralduse reeglite kinnitamine

1

Kinnitatud

peadirektori käskkirjaga 20.12.2024 nr 1-2/24/88

Töökorralduse reeglid (K4)

Protsess: Töö korraldamine

Protsessi omanik: PHO juhataja

Versioon: 13

Töökorralduse reeglid sisaldab:

1. Üldpõhimõtted

2. Mõisted

3. Tööle võtmine ja töölt vabastamine

4. Isikuandmete töötlemine ja kaitse

5. Poolte kohustused

6. Töö- ja puhkeaeg

7. Puhkus ja muud puudumised

8. Palga ja hüvitiste maksmine

9. Lähetused

10. Tööalaste korralduste andmine

11. Meediaga suhtlemine

12. Korruptsiooni ennetamine ja huvide konflikti vältimine

13. Kingituste ja soodustuste vastu võtmise hea tava

14. Kõrvaltegevusest teavitamine

15. Tööandja vara ja tööruumide kasutamine

16. Töötaja varaline vastutus

17. Kaugtöö võimaldamise põhimõtted ja korraldus

18. Viited

1. Üldpõhimõtted

1.1. Töökorralduse reeglitega (edaspidi reeglid) määratakse kindlaks Riigi Tugiteenuste Keskuse

(edaspidi RTK) kui tööandja ja RTK-ga avalik - õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olevate

ametnike või eraõiguslikus töösuhtes olevate töölepinguliste töötajate (edaspidi läbivalt kasutatud

2

töötajad) üldised põhimõtted ja käitumisreeglid töö- ning teenistusülesannete täitmisel (edaspidi

läbivalt kasutatud tööülesanded).

1.2. Töökorralduse reeglid on tööandja ja iga töötaja vahelise töölepingu lahutamatu osa ja

täitmiseks kohustuslikud nii tööandjale kui kõigile RTK töötajatele. Küsimustes, mis ei ole

töökorralduse reeglitega kindlaks määratud, juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigis

kehtivatest seadustest ja muudest õigusaktidest ning ministri või peadirektori käskkirjaga

kinnitatud kordadest, juhenditest ja toimemudelitest.

1.3. Töökorralduse reeglite koostamise, ajakohasena hoidmise ja muudatustest teavitamise eest

vastutab personali- ja haldusosakonna (PHO) juhataja. Korra rakendamise eest vastutavad kõik

RTK töötajad.

1.4. Töökorralduse reeglid on kättesaadavad RTK siseveebis. Töökorralduse reeglid saadetakse

töötajale tutvumiseks koos tööpakkumisega ja neid tutvustatakse ka uue töötaja infotunnis.

Töökorralduse reeglite muutmisest teavitatakse töötajaid siseveebi vahendusel ja majakoosolekul

ning oluliste sisuliste muudatuste kehtestamisel saadetakse töökorralduse reeglid töötajatele

tutvumiseks kas e-postiga või Jiras tööülesandena.

1.5. Töötaja ja tööandja vahelised töösuhtest tulenevad lahkarvamused püüavad pooled esmalt

lahendada läbirääkimise teel. Konflikti või arusaamatuse tekkimisel peab töötaja esmalt pöörduma

oma vahetu juhi poole.

2. Mõisted

2.1. RTK dokumendihaldussüsteem (edaspidi DHS) – elektrooniline andmebaas (Delta), mida

kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks, menetlemiseks ja säilitamiseks.

2.2. Riigitöötaja iseteenindusportaal (edaspidi RTIP) – keskkond, mille kaudu töötajad saavad

muuta isikuandmeid ja tulumaksuvaba määra, esitada oma puhkuse-, koolitus- ja lähetustaotlused

ning kuluaruandeid.

3. Tööle võtmine ja töölt vabastamine

3.1. Personali värbamise, tööle võtmise ja töölt vabastamise põhimõtted on detailsemalt kirjeldatud

personali värbamise ja töö- ning teenistussuhete haldamise korras (K11).

3.2. Töösuhte aluseks on tööleping või ametisse nimetamise käskkiri.

3.3. Tööle või teenistusse asumisel esitab töötaja vajalikud isikuandmed töö- või teenistussuhte

vormistamiseks RTIP-i kaudu. Isikuandmete muutumisest töö- või teenistussuhte jooksul (nimi,

elukoha aadress, kontaktandmed, arveldusarve number, omandatud ja/või omandamisel haridus,

alla 14-aastased lapsed) on töötaja kohustatud teavitama tööandjat RTIP-i kaudu esimesel

võimalusel. Ametikohale, mis nõuab eriteadmiste olemasolu, on tööandjal õigus nõuda diplomi

või mõne muu dokumendi esitamist, mis tõendaks isiku haridustaset või kutseväljaõpet.

3.4. Tööle asumisel viib vahetu juht läbi katseaja alguse vestluse, kus määratletakse eesmärgid ja

tegevused katseaja perioodiks (vt täpsemalt RTK personalivestluste kord (K7)).

3.5. Töötajale rakendatakse üldjuhul katseaega kestvusega 4 kuud. Katseaja hulka ei arvestata

aega, mille jooksul töö tegemine oli töötaja poolt takistatud, eelkõige kui töötaja on ajutiselt

töövõimetu või kasutab puhkust kuid välistatud ei ole ka muud põhjused, mis takistavad tööandjal

hinnata töötaja sobivust töö tegemisel.

3

3.6. Töö- või teenistussuhe lõpeb töötajapoolse korralise ülesütlemisega, poolte kokkuleppel või

muul seaduses ettenähtud alusel (tähtaja möödumine, erakorraline ülesütlemine töötaja või

tööandja poolt). Töö- või teenistussuhte korralisel ülesütlemisel vormistab töötaja avalduse RTIP-

is, kus märgib töö- või teenistussuhte viimase kuupäeva, milleks on üldjuhul 30 kalendripäeva

peale ülesütlemise avalduse esitamist, katseajal vähemalt 15 kalendripäeva (vt täpsemalt RTK

personali värbamise, töö- ning teenistussuhete haldamise kord (K11)).

3.7. Töötaja tagastab töö- või teenistussuhte lõppemisel, hiljemalt viimase tööpäeva jooksul,

temale tööandja poolt kasutusse antud vara vastavalt "Personali värbamise ja töö- ning

teenistussuhete haldamise korrale" ja töötaja valduses oleva tööandja dokumentatsiooni ning

nende koopiad vastavalt RTK teabehalduse korrale.

4. Isikuandmete töötlemine ja kaitse

4.1. Töötajate isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse eesmärgipäraselt ja minimaalselt vastavalt

Isikuandmete kaitse seadusele ja Vabariigi Valitsuse 16.05.2013 määrusele nr 76 ”Riigi personali-

ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamise ja arvestuse toimingute teostamise kord”.

Vajadusel kogutakse lisaks andmeid, mis on vajalikud asutuse personalitöö korraldamiseks. Soovi

korral on igal töötajal õigus saada infot, milliseid andmeid tema kohta andmekogus hoitakse.

4.2. Isikuandmeid hoitakse personali- ja palgaandmete andmekogus ja töötlemisel kasutatakse

turvameetmeid, mis kaitsevad ebaseadusliku juurdepääsu ja juhusliku kaotamise või hävimise

eest.

5. Poolte kohustused

5.1. Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud:

5.1.1. täitma seaduses, töökorralduse reeglites, ja teistes RTK-s kehtivates kordades ja juhendites

ette nähtud vastastikuseid tööalaseid kohustusi ning pooltevahelisi kirjalikke ja suuliseid

kokkuleppeid;

5.1.2. hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara ning tegema endast sõltuva, et töös ei

kahjustataks kolmandate isikute vara;

5.1.3. olema teineteise suhtes viisakad ja lojaalsed ning käituma heas usus ning mõistlikult.

5.2. Tööandja on kohustatud:

5.2.1. kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;

5.2.2. maksma töö eest palka kokkulepitud tingimustel ja ajal;

5.2.3. andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;

5.2.4. tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;

5.2.5. tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja huvidest lähtuva

koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal töötasu vastavalt täiskasvanute

koolituse seadusele;

5.2.6. tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;

4

5.2.7. tutvustama töötajale tema tööle võtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, ohutu ja

ergonoomilise töötamise nõudeid, infoturbenõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse

reegleid;

5.2.8. tagama töö korraldamisel töötajate ohutuse ja tervisekaitse kõigis tööga seonduvates

olukordades;

5.2.9. suunama töötajad töötervishoiuarsti vastuvõtule vastavalt töökeskkonna riskidele;

5.2.10. täitma seadustes, muudes õigusaktides, töölepingus ning töökorralduse reeglites ettenähtud

muid kohustusi.

5.3. Töötaja on kohustatud:

5.3.1. tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi;

5.3.2. tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;

5.3.3. täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;

5.3.4. täitma oma ülesandeid erapooletult, sealhulgas valima ülesandeid täites igaühe õigusi ja

vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse;

5.3.5. osalema oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja poolt korraldatud ja

finantseeritud koolitusel;

5.3.6. hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või

teiste isikute elu, tervist või vara;

5.3.7. tegema tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;

5.3.8. teatama viivitamata tööandjale tööd takistavatest asjaoludest või nende tekkimise ohust ning

võimaluse korral kõrvaldama erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;

5.3.9. tööandja soovil teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest,

mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;

5.3.10. käituma väärikalt ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad

klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;

5.3.11. täitma seaduses, muudes õigusaktides, töölepingus, ametijuhendis ja tööandja sisekordades

ettenähtud muid kohustusi;

5.3.12. kasutama tööandja poolt tema kasutusse antud vara tööandja huvides heaperemehelikult ja

säästlikult ning teatama tööandjale viivitamatult vara kaotsiminekust, vargusest, kahjustumisest

või hävimisest.

5.4. Kõik töötajad on kohustatud hoidma neile teatavaks saanud ametisaladusi. Ametisaladuseks

loetakse:

5.4.1. info, mis võib avalikuks tulles kahjustada asutuse, klientide või partnerite huve ja/või

mainet;

5.4.2. info, mis on töötajale teatavaks saanud tööülesannete täitmisel ning mis sisaldab

konfidentsiaalset infot asutuse töö või kolmandate isikutega seonduva suhtes.

5.5. Töötajale võib määrata hoiatuse või tema töölepingu erakorraliselt üles öelda või ametnikule

määrata distsiplinaarkaristuse või vabastada teenistusest alljärgneva töötajapoolse tegevuse või

tegevusetuse eest:

5

5.5.1. seadusandluses, töölepingus või ametijuhendis toodud töökohustuste täitmata jätmine või

mittekohane täitmine;

5.5.2. töökorralduse reeglites ja teistes RTK-s kehtivates kordades või juhendites sätestatud nõuete

rikkumine;

5.5.3. tööandja esindajate (peadirektor, peadirektori asetäitja, vahetu juht jms) seaduslike

korralduste täitmata jätmine või mittekohane täitmine;

5.5.4. tööandjale varalise kahju tekitamine sh RTK ja kolmandate isikute vara säilimise ohtu

seadmine, kahjustamine, rikkumine või selle kaotsimineku põhjustamine;

5.5.5. ebaviisakas käitumine tööandjaga, kaastöötajate ja kolmandate isikutega (sh klientidega);

5.5.6. mõjuva põhjuseta töökohustustest eemalviibimine või kokkulepitud tööajast

mittekinnipidamine;

5.5.7. teiste töötajate tööülesannete täitmise takistamine;

5.5.8. alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all tööl viibimine ja/või tööülesannete

täitmine;

5.5.9. klientide või koostööpartnerite usaldamatuse põhjustamine RTK vastu (töötaja

tööülesannete täitmise osas on esitatud kaebusi, pretensioone vms);

5.5.10. RTK maine kahjustamine avalikkuse või kolmandate isikute ees;

5.5.11. RTK andmebaasides oleva konfidentsiaalse informatsiooni mittesihipärane kasutamine;

5.5.12. läbipääsukaardi, RTK andmebaasidesse või programmidesse sisenemiseks antud

personaalsete kasutajakoodide/paroolide andmine teisele isikule kasutamiseks;

5.5.13. korruptsioonivastasest seadusest tulenevate käitumisnormide rikkumine.

5.6. Kui tööandja on hinnanud rikkumise raskeks ja töö- või teenistussuhte jätkumist ei saa hea

usu põhimõttel eeldada, on tööandjal õigus töö- või teenistussuhe üles öelda ilma eelneva

hoiatuseta.

6. Töö- ja puhkeaeg

6.1. Töötaja täistööaja norm on 40 tundi nädalas. Töönädal kestab esmaspäevast reedeni,

puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Esmaspäevast neljapäevani algab tööpäev ajavahemikus

8.00-9.00 ja lõpeb vastavalt 17.00-18.00. Reedel algab tööpäev ajavahemikus 8.00-9.00 ja lõpeb

vastavalt 15.45-16.45. Töötaja lepib tööpäeva alguse- ja lõpuaja kokku oma vahetu juhiga.

Töötajal on õigus vahetu juhiga kokku leppida ka teistsugustes tööaegades, kui see ei takista

sujuvat tööprotsessi.

6.2. Puhkamiseks ja einestamiseks on ette nähtud vaheaeg 45 minutit ajavahemikul 12:00-14:00

või muul ajal vastavalt kokkuleppele vahetu juhiga. Puhkamiseks ja einestamiseks ettenähtud

vaheaega ei arvestata tööaja hulka.

6.3. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat

tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.

6.4. Töötaja ja tööandja võivad vajadusel kokku leppida ületunnitöö tegemises või töötamises

pühade ajal. Ületunnitöö ja töötamine pühade ajal hüvitatakse vastvalt RTK palgajuhendile.

6

7. Puhkus ja muud puudumised

7.1. Põhipuhkus on 35 kalendripäeva aastas. Töötajale antakse puhkust vastavalt avaliku teenistuse

seaduse 4. peatüki §-ile 43, töölepingu seaduse 3. peatüki 4. jaole ja täiskasvanute koolituse

seaduse 4. peatükile.

7.2. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks

hiljemalt veebruarikuu jooksul. Ajakavasse tuleb planeerida vähemalt 35 kalendripäeva

põhipuhkust, välja arvatud juhul kui põhipuhkuse päevade jääk on väiksem. Ajakava koostatakse,

kooskõlastatakse ja kinnitatakse RTIP-is. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel.

Puhkuste ajakava koostamisel lähtub tööandja töökorraldusest, arvestades võimaluse korral

töötajate soove. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Ülejäänud

põhipuhkuse osade kaupa võtmisel tuleb lähtuda põhimõttest, et põhipuhkuse kasutamine

järjestikustel töönädalatel selliselt, et nädalavahetus on välja jäetud, ei ole lubatud. Põhipuhkuse

hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi.

7.3. Töötaja on kohustatud teavitama tööandjat asjaoludest, mille esinemisel on tööandja vastavalt

seadusele kohustatud andma töötajale puhkust töötajale sobival ajal.

7.4. Varasemalt vormistatud ajakava puhkuse või ajakavavälise puhkuse, sh tasustamata puhkuse,

taotlemiseks või muutmiseks esitab töötaja taotluse RTIP-is ja selle kinnitamise õigus on vahetul

juhil. Töötaja esitab taotluse üldjuhul 14 kalendripäeva enne puhkuse algust või muudetava

puhkuse algust. Tasustamata puhkust antakse töötajale poolte kokkuleppel ja eeldusel, et jooksva

aasta korraline puhkus on kasutatud ning tasustamata puhkuse aega ei arvestata põhipuhkuse

andmise õiguse aluseks oleva aja hulka.

7.5. Puhkusetasu kantakse töötaja pangakontole reeglina puhkusele järgneval palgapäeval.

Puhkusetasu maksmise aja määrab töötaja puhkuseavaldust esitades. Kui töötaja soovib

puhkusetasu saada enne puhkusele jäämist, tuleb sellekohane avaldus teha RTIP-i kaudu vähemalt

5 tööpäeva enne puhkuse algust.

7.6. Tervise eest hoolitsemiseks ja eraeluliste kohustuste täitmiseks on töötajal õigus puududa töölt

koos palga säilitamisega RTK väärtuspakkumises kirjeldatud tingimustel. Väärtuspakkumises

kirjeldatud vabade päevade kasutamise lepib töötaja kokku oma vahetu juhiga ja seejärel

vormistab vastava taotluse RTIP-is.

7.7. Õppepuhkuse taotlust esitades uuendab töötaja RTIP-i isikuandmete mooduli kaudu oma

hariduse andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi põhjal. Andmed tuleb uuendada iga kalendriaasta

alguses. Kui andmed Eesti Hariduse Infosüsteemis puuduvad, tuleb esitada õppeasutuse tõend.

7.8. Töölt puudumise korral informeerib töötaja esimesel võimalusel oma vahetut juhti või tema

asendajat. Töövõimetus- või hoolduslehele jäämise korral liiguvad andmed Tervisekassast RTK

palgaarvestussüsteemi automaatselt, kui tervishoiuasutus on teinud vastava märke Tervisekassa

süsteemis.

7.9. Kui töötajal tekib vajadus puhkuse ajal jääda töövõimetus- või hoolduslehele, teavitab töötaja

tööandjat esimesel võimalusel vastavalt punktile 7.8. ja puhkus tuleb katkestada. Selleks tuleb

töötajal või tema vahetul juhil teavitada personalispetsialisti. Saamata jäänud puhkuseosa

kasutamises lepivad töötaja ja tööandja kokku peale töövõimetus- või hoolduslehe lõppu.

7.10. Puhkuse, lähetuse, haiguse tõttu või muul põhjusel töökohalt terve tööpäeva ulatuses eemal

viibimise ajaks suunab töötaja telefoni asendajale või enda mobiiltelefonile ning tagab, et erinevate

infosüsteemide kaudu saabuvad dokumendid ja tööülesanded jõuaksid asendajani või saaksid

tähtajaks menetletud. Käsitsi tuleb suunamised seadistada Deltas, RTIP-is ja e-arvete menetlemise

7

keskkonnas Fitekin ning vastavalt vajadusele teistes infosüsteemides. Kui töötajal ei ole võimalik

ise töövoogusid ümber suunata nt haigestumise tõttu, korraldab ümber suunamised vahetu juht.

7.11. Kõik kohtumised ja koosolekud (sh kohtumised väljaspool tööandja ruume) kannab töötaja

Outlook’i kalendrisse. Pikemaajalise töölt eemalviibimise (puhkus, lähetus) korral tuleb see

samuti märkida Outlook'i kalendrisse ja lisaks tuleb seadistada oma e-posti selliselt, et kirjade

saatjaid teavitatakse töötaja töölt eemal viibimise ajast ja teda asendava töötaja kontaktandmetest.

7.12. Isiklikel põhjustel töölt puudumise lepib töötaja kokku oma vahetu juhiga ja märgib selle

samuti Outlook’i kalendrisse.

8. Palga ja hüvitiste maksmine

8.1. Palk kantakse töötaja pangakontole üks kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval.

8.2. Palga maksmine toimub ülekandega töötaja poolt esitatud arvelduskontole. Arveldusarve

numbri muutumisest teavitab töötaja tööandjat RTIP-i vahendusel.

8.3. Tööandja võib töötaja nõusolekuta töölepingu lõppemisel töötaja palgast kinni pidada tasu

välja töötamata põhipuhkuse eest ja töötajale tehtud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale

tagastama.

8.4. Tööandja tasub töötaja töötasult Maksu- ja Tolliametile tulumaksu, töötuskindlustusmaksu,

kohustuslikku kogumispensioni maksu ja sotsiaalmaksu. Tulumaksust finantseeritakse riigi ja

kohaliku omavalitsuse üksuse valitsemistegevust. Töötuskindlustusmaksest rahastatakse

töötuskindlustust, mis kindlustab teatud tingimustel töötajale kaitse (hüvitised, toetused ja

teenused) töötuks jäämise korral. Kohustuslikust kogumispensioni maksest rahastatakse II samba

pensioni kui töötaja on sellega liitunud. Sotsiaalmaksust rahastatakse ravikindlustust ning I ja II

samba pensioni. Töötaja avalduse alusel teeb tööandja makseid ka III pensionisambasse.

8.5. Tööandja lähtub maksude ja maksete tasumisel Eestis kehtivast seadusandlusest ega tee

makseid teistesse riikidesse sotsiaalsete garantiide vms hüvede tagamiseks, kui töötaja on muutnud

oma maksuresidentsust.

8.6. Palga, hüvitiste ja muude tasude määramise ja maksmise täpsemad tingimused on kirjeldatud

RTK palgajuhendis.

9. Lähetused

9.1. Lähetuste vormistamist ja kulude hüvitamist reguleerib „Riigi Tugiteenuste Keskuse lähetuste

ja töösõitude kord (K26)“.

10. Tööalaste korralduste andmine

10.1. Tööalane alluvus fikseeritakse ametijuhendis. Reeglina allub töötaja oma vahetule juhile ja

täidab tema korraldusi.

10.2. Õigus tööalaste korralduste andmiseks on ka töötaja struktuuriüksusest kõrgemal

juhipositsioonil oleval töötajal (nt osakonnajuhataja, peadirektori asetäitja, peadirektor).

Kõrgemalt juhilt korralduse saanud töötaja informeerib sellest esimesel võimalusel oma vahetut

juhti. Juhul, kui töötaja ei saa tööülesandeid täita temast olenevate või mitteolenevate põhjuste

tõttu, tuleb sellest koheselt teavitada oma vahetut juhti.

8

10.3. Korraldused antakse üldjuhul suuliselt või e-posti teel. Korraldused, mis omavad suuremat

tähtsust ja ulatust, vormistatakse käskkirjaga, näidates ära korralduse täitmise eest vastutav isik ja

täitmise tähtaeg.

10.4. Ülesande täitmist takistavatest asjaoludest, mida ei ole võimalik lahendada töötaja enda

poolt, teavitab töötaja korralduse andnud isikut viivitamatult.

10.5. Tööalaste korralduste objektiivsuse tagamiseks ei tohi otsese ülemuse või otsese alluvana

töötada lähisugulased ja hõimlased (abikaasa või elukaaslane, vanem, vanavanem, lapsendaja või

kasuvanem, abikaasa või elukaaslase vanem, laps, lapsendatu, kasulaps või lapselaps, abikaasa või

elukaaslase laps).

11. Meediaga suhtlemine

11.1. RTK ametlikuks meediakontaktiks on kommunikatsiooniosakonna töötajad, kelle kontaktid

(sh mobiiltelefoni number) on avaldatud RTK välisveebis. Meediapäringute üldmeiliks on

[email protected]

11.2. Kõikidest organisatsioonile laekunud meediapäringutest tuleb teavitada

kommunikatsiooniosakonda, kes korraldab päringule vastamise kaasates teemat valdavaid

kolleege oma majast või teistest asutustest.

11.3. Täpsemalt on meediaga suhtlemise põhimõtted kirjeldatud töökorras Kommunikatsiooni

korraldamise põhimõtted (K28).

12. Korruptsiooni ennetamine ja huvide konflikti vältimine

12.1. Töötaja peab oma tööülesannete täitmisel lähtuma „Korruptsioonivastases seaduses“

sätestatud korruptsiooni ennetamise põhimõtetest, et tagada oma ülesannete aus ja erapooletu

täitmine.

12.2. Korruptsiooni ennetamise ja huvide konflikti vältimise põhimõtetega kursis olemiseks

läbivad töötajad RTK-sse tööle asumisel vastava koolituse.

12.3. Töötajal on keelatud:

12.3.1. nõuda, vahendada ja võtta vastu korruptiivset tulu ja/või kasutada oma ametiseisundit,

mõjuvõimu, siseteavet ning töötajale usaldatud avalikku vahendit korruptiivsel eesmärgil;

12.3.2. teha toiminguid või otsuseid, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

12.3.2.1. otsus või toiming tehakse töötaja enda või temaga seotud isiku suhtes. Seotud isikuteks

võivad olla näiteks töötaja lähisugulased nagu abikaasa, vanem, vend, õde, laps ja töötaja või tema

lähedasega seotud ühingud või ettevõtted, milles töötajal või tema lähedasel on 1/10 osalus või

selle omandamise õigus ning juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige

tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või temaga seotud füüsiline isik (täielik loetelu

leitav „Korruptsioonivastase seaduse“ §-s 7);

12.3.2.2. töötaja on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist,

mis võib mõjutada toimingut või otsust;

12.3.2.3. töötaja on teadlik korruptsiooniohust.

9

12.4. Kui töötaja satub olukorda, kus ta peaks tegema punktis 12.3.2. kirjeldatud asjaoludel

otsuseid, on ta kohustatud ennast otsustusprotsessist taandama, esitades selle kohta avalduse

taasesitamist võimaldavas vormis oma vahetule juhile e-posti teel või lähtudes täpsemast

valdkondlikust töökorrast.

12.5. Märgates korruptiivset käitumist või selle võimalikku ohtu, on töötajal kohustus sellest

viivitamatult teavitada. Teavitamise võimalused, konfidentsiaalsuse tagamise põhimõtted ja muu

sellega seonduv on kirjeldatud RTK tööalasest rikkumisest teavitamise korras.

13. Kingituste ja soodustuste vastu võtmise hea tava

13.1. Kingituste või soodustuste (edaspidi kasutatud ühise mõistena soodustus) saamisel ja

vastuvõtmisel peab töötaja hindama, kas soodustus on tehtud asutusele või töötajale ning valima

sobiva käitumisviisi lähtuvalt sellest.

13.2. Otseselt asutusele suunatud soodustused on näiteks välisdelegatsioonide poolt tehtud või

ametlikel visiitidel saadud kingitused nagu dekoratiivtaldrik, vein, raamat vms. Kui asutusele

suunatud soodustuse puhul on tegemist kasutatava asjaga (nt pastakas, kalender, kruus, vihmavari,

mapp, tasuta koolitus, toiduained, joogid), siis võetakse see kasutusse või tarbitakse ühiselt, kui

need ei ole juba ära tarvitatud vastuvõtmisel (nt lõuna- või õhtusöök, kommikarp). Juhul, kui

saadud soodustust ei võeta kasutusse, eksponeeritakse see RTK ruumides. Vajadusel abistab

sobiva koha leidmisel büroojuht.

13.3. Tööülesannete täitmise käigus töötajale tehtud soodustuste puhul peab töötaja keelduma

soodustuse vastuvõtmisest, kui seda soodustust võidakse tõlgendada tema mõjutamisena, see on

eksklusiivne, pakutud järelevalve situatsioonis või seotud tema tehtava (või juba tehtud) otsuse

või toiminguga. Keeldumise korral selgitab töötaja, et selliste kingituste või soodustuste

vastuvõtmine ei ole lubatud.

13.4. Töötajal on lubatud vastu võtta soodustusi, mida saab üheselt mõista tavapärase

viisakusavaldusena, kui selle vastuvõtmiseks puudub töötaja algatus (nt meene seminaril ettekande

tegemise eest; tähtpäevade puhul tehtavad viisakuskingitused nagu kruus, sall, lips, kommikarp

või foto mõnelt teiselt avaliku sektori asutuselt või koostööpartnerilt; kliendi toodud sümboolseid

kingitusi nagu lilled või kommid). Samuti on lubatud vastu võtta soodustusi, mida pakutakse

tööalastel koolitusel osalejatele (nt kohvipaus, lõunasöök, dokumendikott, fliis, ürituse raames

objekti külastus).

13.5. Töötaja peab teavitama soodustustest, mille vastuvõtmine ei ole punktis 13.3 toodud

põhjustel lubatud, kuid millest keeldumine ei olnud mingil põhjusel võimalik. Teavitada tuleb

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis personali- ja haldusosakonna juhatajat, misjärel

otsustakse juhtkonnas, kas soodustus tagastatakse, hävitatakse või võetakse asutuses ühiselt

kasutusele. Oma vahetut juhti tuleb teavitada punktis 13.3 toodud soodustusest ka sellest

keeldumisel, kui on alust arvata, et sellise soodustuse pakkumine oli tehtud eesmärgiga töötajat

mõjutada.

14. Kõrvaltegevusest teavitamine

14.1. Kõrvaltegevuseks loetakse tegutsemist töölepingu, töövõtu- või muu tsiviilõigusliku lepingu

alusel, töötamist valitaval või nimetataval ametikohal, tegutsemist ettevõtjana või täisosanikuna

täis- või usaldusühingus ning osalemist juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

10

14.2. Kõrvaltegevuseks loetakse punktis 14.1 loetletud tegevusi ka juhul, kui selle eest ei ole tasu

ette nähtud. Kõrvaltegevuseks ei loeta riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik- õigusliku

juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis. Samuti ei loeta

kõrvaltegevuseks näiteks seda, kui tulu saadakse dividendidena aktsiatelt või osakutelt,

intressidena hoiustelt, rendile või teiste isikute kasutusse antud kinnisasjalt.

14.3. Töötaja on kohustatud vahetult pärast tööle või teenistusse astumist või enne

kõrvaltegevusega tegelema hakkamist teavitama oma vahetut juhti kui ta tegeleb või kavatseb

tegelema hakata punktis 14.1 loetletud kõrvaltegevustega. Töötaja kooskõlastab kõrvaltegevuse

vahetu juhiga. Ametniku kõrvaltegevuse peab lisaks vahetule juhile kooskõlastama ka peadirektor.

Kõrvaltegevusest teavitamine ja selle kooskõlastamine toimub läbi RITP-i isikuandmete mooduli.

Kõrvaltegevuse andmed kantakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse.

14.4. Kõrvaltegevusega tegelemise kohta annab töötaja infot ka aastavestlusel.

14.5. Kõrvaltegevuse kontrolli teostamisel on tööandjal vajadusel õigus:

14.5.1. nõuda kõrvaltegevusega tegelevalt töötajalt, temaga seotud isikutelt ning vajadusel

kolmandatelt isikutelt selgitusi kõrvaltegevuse sisu kohta ning kõrvaltegevuse teatise

mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise põhjuste kohta;

14.5.2. esitada päringuid ja kontrollida esitatud andmete õigsust kõigist avalikult kättesaadavatest

andmekogudest ning muudest avalikest infoallikatest.

14.6. Kõrvaltegevusest teavitamise kohustus kehtib ka juhul, kui avaliku võimu teostamise õigus

või töölepingujärgne töö tegemise kohustus on peatunud (eelkõige puhkuse või vanemapuhkuse

ajal).

14.7. Kõrvaltegevus loetakse keelatuks või hea tavaga vastuolus olevaks järgmistel juhtudel:

14.7.1. tegemist on olukorraga, kus töötaja konkureerib tööandjaga ehk töötaja põhitöö sisu ja

kõrvaltegevuse sisu kattuvad ning tegemist on teenuse osutamisega sihtgrupile, kellele RTK

teenust osutab;

14.7.2. kõrvaltegevus võib kaasa tuua huvide konflikti;

14.7.3. kõrvaltegevusele kuluva töö maht või laad takistab korrapärast töö- või teenistusülesannete

täitmist või kõrvaltegevus toob ametnike puhul kaasa Avaliku teenistuse seaduse peatükis 5.

loetletud teenistuskohustuste rikkumise või töötajate puhul Töölepingu seaduse 3. peatüki 1. jaos

kirjeldatud töökohutuste rikkumise.

14.8. Ametnikul on keelatud saada tulu ja töötajate puhul loetakse ebaeetiliseks tulu saamist

kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub tema töö- või teenistusülesannete hulka, v.a juhul,

kui tegeletakse haridusasutuses teadusliku või pedagoogilise tegevusega.

14.9. Koolitustegevuse kui kõrvaltegevuse lubamisel või keelamisel tuleb eristada, millise

koolitustegevuse liigiga on tegemist. Koolitustegevuse liigid on järgmised:

14.9.1. ametikoha eesmärgiga seotud koolitamine on ametijuhendis sisalduv või ametikoha

eesmärgiga vahetult seotud ülesanne, mis teostatakse tööülesannete raames ja seda ei loeta

kõrvaltegevuseks (nt õigusloome või selle rakendamisega seonduv pidev teavitamis- ja

koolitamisvajadus; infopäevade korraldamine sihtrühmadele vms);

14.9.2. täiendavate ülesannete raames toimuv koolitamine on tegevus, mis ei kuulu otseselt töötaja

ülesannete hulka ja ei kajastu kuupalgas, kuid koolitamisel kasutatav informatsioon põhineb

11

tööalastel teadmistel või on töö käigus omandatud (näiteks eraturu või teiste avaliku sektori

organisatsioonide algatusel korraldatud koolitusseminarid ja konverentsid);

14.9.3. ametikohaväline koolitamine on ametikohaväline tegevus, mis ei ole seotud töötaja

ülesannete ja –valdkonnaga (näiteks käsitöökursused huvikoolis). Tegevus loetakse tavapäraseks

kõrvaltegevuseks, millest teavitamine toimub punkti 14.3 alusel.

14.10. Kuivõrd ametikoha eesmärgiga seotud koolitustegevuse puhul on tulenevalt punktist 14.8

tasu vastuvõtmine reeglina keelatud või ebaeetiline, peab vahetu juht hindama, kas koolituse tasuta

läbiviimine eraturule võib kaasa tuua üksiku ettevõtja eelistamise või mitte. Põhjendatud juhtudel

võib teenusesaaja ja RTK vahel sõlmida kokkulepe, et koolitamise eest saadav tasu laekub RTK-

le. Erandjuhtudel on töötajal lubatud koolituse läbiviimise eest saada tulu, kui koolituse

ettevalmistamisega kaasneb tavapärasest suurem töömaht ja tasu saamine on kooskõlastatud

valdkonna juhiga (peadirektor või peadirektori asetäitja).

14.11. Täiendavate ülesannete raames toimuva koolitamise üldpõhimõte on topelt tasustamise

vältimine. Kui töötajaga sõlmitakse koolituse läbiviimiseks leping või ta saab koolituse läbiviimise

eest tasu, tuleb sellest teavitada punkti 14.3 kohaselt. Kui töötaja osalemist lektorina peetakse

tasustataval koolitusel vajalikuks, kuid sellel osalemine toob kaasa olulise lisakoormuse või kui

koolitus- või nõustamistegevus on regulaarne, otsustatakse vahetu juhi ettepanekul järgmiste

võimaluse vahel:

14.11.1. rakendatakse paindlikku tööaja korraldust;

14.11.2. rakendatakse osalist töökoormust koolitusel või projektis osalemise ajaks;

14.11.3. rakendatakse mainitud perioodiks puhkust;

14.11.4. vähendatakse ajutiselt tööülesandeid.

15. Tööandja vara ja tööruumide kasutamine

15.1. Töötaja peab enda valduses olevasse tööandja varasse suhtuma heaperemehelikult ning

tagama selle säilimise. Vara ohustavatest asjaoludest või nende tekkimise ohust peab töötaja

tööandjat viivitamatult teavitama.

15.2. Vara all mõistavad pooled tööandjale kuuluvaid esemeid (mh töökoha tehnika, telefon,

töövahendid), raha ja muud rahaliselt hinnatavat vara, mis on mõeldud tööülesannete täitmiseks.

Suurema väärtusega vara (nt arvuti, kuvar jms) antakse töötajale üle elektroonilise vara

üleandmise-vastuvõtu aktiga.

15.3. Kõne- ja andmeside teenuste kasutamise põhimõtted ja võimalused on avaldatud siseveebis.

Mobiilside kasutamisel tasub tööandja paketi kuutasu, kõnede ja SMSide eest ning mobiilID

kuutasu eest. Kõikide muude teenuste kasutamine peetakse palgast kinni, välja arvatud parkimine

juhul, kui see on tööalaselt põhjendatud ja töötaja on sellest teavitanud vastavalt korrale).

15.4. RTK kontorite tööruumides viibimise kord ja info kaameratega valvatava ala kohta on

avaldatud siseveebis.

15.5. Tallinna kontori lastetoas on loodud tingimused töö tegemiseks ja lapsele aja veetmiseks.

Ruumi kasutamisel vastutab vanem oma lapse käitumise eest ning tagab ruumi korrasoleku peale

selle kasutamist.

15.6. Tööpäeva lõppedes lülitab viimasena ruumist lahkuv töötaja välja elektriseadmed (va arvuti),

kontrollib akende suletust ning veendub, et kiipidega suletavad uksed, mis eraldavad avatud

12

piirkonna kinnisest tööpiirkonnast, pärast läbimist korralikult sulguksid. Üldkasutatavatest

ruumidest viimasena lahkuja kustutab tuled.

15.7. Suitsetamine on tööruumides ja peasissekäikude ees keelatud. Suitsetamiseks tuleb kasutada

selleks ettenähtud kohti, nende puudumisel sobivaid kohti, mis ei kahjusta RTK mainet ja teiste

töötajate tervist.

15.8. Sissepääsukaartide, võtmete või kiibi kaotamisest või selle muul viisil kasutamiskõlbmatuks

muutumisest on töötaja kohustatud esimesel võimalusel teavitama vastava maja

haldusküsimustega tegelevat büroojuhti (Tallinn, Tartu) või maja haldajat (teised kontorid).

15.9. Sissepääsuõiguste edastamine teistele isikutele on keelatud.

15.10. Andmetöötlust, mis eeldab rangemaid turvanõudeid, teostatakse tööpiirkondades, mille

valvestamine toimub erireeglite alusel. Sellistest nõuetest informeerib töötajat tema vahetu juht.

Antud tööpiirkondades on keelatud viibida RTK-s mittetöötavatel isikutel ilma RTK-s töötava

saatjata.

15.11. Külalise kutsunud töötaja vastutab külalise majja pääsemise eest. Vajadusel tuleb selle

tagamiseks informeerida büroojuhti. Külalise kutsunud töötaja läheb külalisele korruse vaheukse

juurde vastu ja võimaldab külalisele korrusele sisenemise. Töötaja saadab külalist hoones

viibimise ajal, sh korruste vahel liikumisel, ja veendub, et tema kutsutud külaline lahkub suletud

alalt. Tulekahju või muu hädaolukorra korral tagab külalise turvalise väljumise hoonest külalise

kutsunud töötaja.

15.12. Organisatsiooniväliste külalistega koosolekuid aitab vajadusel teenindada büroojuht.

Koosoleku teenindamise vajadusest ja sellega seonduvatest detailidest teavitab koosoleku

korraldaja büroojuhti esimesel võimalusel, kuid mitte vähem kui 2 tööpäeva enne koosoleku

toimumist.

15.13. Nõupidamisruumide kasutamine toimub järgmistel põhimõtetel:

15.13.1. nõupidamisruumide broneerimine toimub Outlook’i kalendris;.

15.13.2. koosolek lõpetatakse arvestusega, et järgmisel koosoleku korraldajal jääb aega ruumi

tuulutamiseks ja ettevalmistamiseks. Kui ruumi ettevalmistamine nõuab tavapärasest pikemat

aega, nt laudade ümberpaigutamine, kohvi serveerimine vms, peab koosoleku korraldaja ruumi

broneerima vastava ajavaruga;

15.13.3. nõupidamisruumide heaperemeheliku kasutamise eest vastutab ruumi broneerinud

töötaja. Juhul, kui nõupidamiseks muudetakse sisustuse paigutust, tuleb nõupidamise lõppedes

taastada eelnev olukord (sh puhastada tahvel, viia tagasi teisest ruumist toodud toolid, koristada

nõud jms);

15.13.4. probleemidest ruumides kasutatava tehnika ja videokonverentsi seadmetega, teavitab

ruumi kasutaja RIT-i kasutajatuge e-mailiaadressil [email protected].

16. Töötaja varaline vastutus

16.1. Tööandja vara tahtliku rikkumise korral vastustab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest

ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid,

töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust, tema senist

käitumist ja vara raamatupidamislikku väärtust. Kahju sissenõudmise töötajalt ja sissenõutava

13

summa suuruse otsustab peadirektor või tema poolt määratud isik vastavalt kahju tekkimise

asjaoludele ja töötaja süüle.

16.2. Töötaja kasutusse antud mobiiltelefoni kahjustumise korral on tööandjal õigus esitada

töötajale arve kuni 50% ulatuses telefoni remondi summast. Kui telefoni ei ole võimalik taastada

või töötaja kaotab telefoni, on tööandjal õigus töötajale mitte väljastada uut telefoni enne, kui

eelmise telefoni mõistlik kasutusaeg on lõppenud (kolm aastat soetamise hetkest).

16.3. Juhul, kui kolmandad isikud (sh kliendid) on esitanud RTK vastu kahjunõude või on

ametiasutus määranud RTK-le väärteo eest rahatrahvi, mis on tingitud töötaja tahtlusest või

hooletusest ja mis kuulub RTK poolt tasumisele, võib RTK nimetatud kahju nõude pöörata töötaja

vastu, arvestades kahju tekkimise asjaolusid ja töötaja süüd.

16.4. Kahju hüvitamine toimub vastavalt kokkuleppele, kas töötaja nõusolekul töötasust

kinnipidamisena või töötajale esitatud arve alusel. Juhul, kui töötaja ei nõustu kahju hüvitama, on

tööandjal õigus esitada töötaja vastu kahju hüvitamise nõue kohtusse või töövaidluskomisjoni.

17. Kaugtöö võimaldamise põhimõtted ja korraldus

17.1. Kaugtöö on töö korraldamise ja tegemise vorm, kus infotehnoloogiliste vahendite abil

täidetakse tööülesandeid väljaspool tööandja ruume.

17.2. Kaugtöö eesmärk on anda töötajatele võimalus kujundada oma tööviis lähtuvalt enda

personaalsest tööstiilist ja vajadusest, sh:

17.2.1. tõsta töö tulemuslikkust paremate keskendumisvõimaluste loomise kaudu;

17.2.2. anda võimalus töö ja isikliku elu paindlikumaks seostamiseks;

17.2.3. muuta töökorraldust efektiivsemaks ja suurendada paindlikkust;

17.2.4. tõsta töötajate pühendumust ning suurendada tööga rahulolu;

17.2.5. suurendada väljaspool tõmbekeskuseid elavate inimeste võimalusi tööturul osalemiseks.

17.3. Töötaja võib oma vahetu juhiga kokku leppida nii osalises kui alalises kaugtöös. Alaliseks

kaugtööks loetakse seda, kui töötaja töötab väljaspool kontorit enam kui poole oma tööajast.

Alalise kaugtöö tegemise korral lepitakse see kokku töölepingus (ametnike puhul käskkirjaga) ja

töötajale ei tagata kontoris personaalset töökohta. Alalise kaugtöö korral kohustub töötaja koostöös

tööandjaga läbi viima oma koduse töökoha ohutuse ja ergonoomilisuse hindamise. Tööandja tagab

töötajale vajadusel kaugtöö töökoha sisseseadmisega seotud juhendamise.

17.4. Kaugtöö tegemisel, sõltumata selle osakaalust, lähtuvad kõik töötajad järgmistest

põhimõtetest:

17.4.1. kaugtööd tehakse poolte kokkuleppel ja kaugtöö kokkuleppimise/etteteatamise aeg peab

võimaldama sujuvat töö planeerimist ja arvestama kõikide tööd puudutavate asjaoludega

(koosolekud, kohtumised, kolleegidega koos töötamine, klientidega suhtlemine jne);

17.4.2. kaugtööna tehtava töö tulemus peab olema sama kvaliteetne kui töökohas tehtava töö

tulemus. Töötaja ja vahetu juht hindavad perioodiliselt arenguvestluste käigus kaugtöö tegemist ja

võivad selle lõpetada, kui töötaja ei saa kaugtööl olles tööülesannete täitmisega hakkama, töötaja

ei ole kokkulepitud aegadel kättesaadav, töötajal on keeruline töökohustusi kaugtööna täita või ta

tunneb, et võõrandub meeskonnast;

14

17.4.3. töötaja teeb kaugtööd kokkulepitud töötundide ulatuses, jälgides tööaja kasutamise

põhimõtteid ja jäädes tööaja normi piiresse;

17.4.4. suhtlemiseks kasutatakse e-posti, suhtlusrakendusi (nt Teams) ja telefoni. Töötaja on

kaugtöö tegemisel nimetatud kommunikatsioonivahendite teel kättesaadav nii teistele RTK

töötajatele kui ka klientidele ja koostööpartneritele. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud info

vahetamine on suhtlusrakendustest lubatud ainult Skype for Business vahendusel;

17.3.5. kaugtöö päevad märgitakse Outlook’i kalendrisse (välja arvatud alaliselt kaugtööd tegevate

töötajate puhul, kelle kodukontoris töötamise kohta tehakse märge telefoniraamatusse);

17.3.6. kaugtööd tehes kohustub töötaja osalema kontoris toimuvatel koosolekutel, koolitustel ja

infopäevadel, mis on töötajaga eelnevalt kokkulepitud ning ka ootamatult tekkinud vajadusel, kui

see on hädavajalik tööülesannete täitmiseks;

17.3.7. töötaja kohustub kaugtööl olles teavitama vahetut juhti esimesel võimalusel tööülesannete

täitmist takistavatest asjaoludest (nt võrguühenduse või elektri puudumine või mittetöötav arvuti

vms);

17.3.8. töötaja kohustub kaugtööd tehes järgima kõiki RTK-s kehtestatud üldist töökorraldust

reguleerivaid kordasid, pöörates erilist tähelepanu Infosüsteemide kasutamise korras (K8)

kehtestatud nõetele tagamaks töödeldavate andmete turvalisus ja Ohutu ja ergonoomilise

töötamise juhendist (K12) tulenevatele soovitustele tervist säästvate töövõtete kasutamiseks;

17.3.9. töötaja ei tohi anda tema kasutuses olevaid töövahendeid kolmandatele isikutele

kasutamiseks;

17.4. Tööandja tagab alalistele kaugtöötajatele kaugtööks vajalikud töövahendid samadel alustel

kontoritöötaja töökoha profiiliga (va printimise võimalus, mis turvalisuse kaalutlustel lubatud

üksnes tööandja võrgus).

17.5. Tööandja ei taga töövahendite hooldust väljaspool kontorit, välja arvatud juhtudel, mida on

võimalik lahendada kaughalduse teel. Vajadusel korraldab töötaja ise töövahendite tarnspordi

RTK kontorisse.

17.6. Tööandja ei hüvita kaugtööga seotud kulusid nagu elekter, kodune andmeside, isikliku

mobiiltelefoni kasutamine jms.

17.7. Alaliselt kaugtööd tegev töötaja võib taotleda kodukontori sisseseadmise kulude osalist

hüvitamist. Hüvitamisele kuuluvad töövahendid on töölaud, töötool ja kohtvalgusti. Töötaja saab

taotleda hüvitist kord viie aasta jooksul, kokku kuni 200 (kahesaja) euro ulatuses, kuid mitte

rohkem kui 75% hüvitatava kauba soetusmaksumusest. Ühele töövahendile saab hüvitist küsida

üks kord viie aasta jooksul. Hüvitatavad töövahendid peavad tagama ergonoomilise tööasendi

(töölaud peab olema standardse kirjutuslaua kõrgusega või reguleeritava kõrgusega ning töötool

peab vastama ohutusjuhendi nõuetele; vajalikud juhised töövahendite valmiseks on leitavad ohutu

ja ergonoomilise töötamise juhendis). Hüvitise saamiseks esitab töötaja RTIP-i kaudu

majanduskulude aruande koos kuludokumentidega.

18. Viited

Avaliku teenistuse seadus;

Töölepingu seadus;

Täiskasvanute koolituse seadus;

15

Isikuandmete kaitse seadus;

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus;

Korruptsioonivastane seadus;

Ametniku eetikakoodeks;

RTK ohutu ja ergonoomilise töötamise juhend;

RTK teabehalduse kord;

RTK palgajuhend;

RTK lähetuste ja töösõitude kord;

RTK töötajate arendamise ja koolitustel osalemise kord;

RTK infosüsteemide kasutamise kord;

RTK personali värbamise ja töö- ning teenistussuhete haldamise kord;

RTK tööalasest rikkumisest teavitamise kord;

RTK väärtuspakkumine;

RTK ametijuhendid.

KÄSKKIRI

20.12.2024 nr 1-2/24/88

Töökorralduse reeglite kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“

§ 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse töökorralduse reeglid.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 22.05.2024 a. käskkirja nr 1-

2/24/44 "Töökorralduse reeglite kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Maarja Käis