Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/24/24625-6 |
Registreeritud | 04.04.2024 |
Sünkroonitud | 08.04.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
1 / 32
KÖITE SISUKORD
I SELETUSKIRI
1 PLANEERINGUALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 4
2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ...................... 4
3 PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ................ 5
4 PLANEERINGUS KAVANDATU .................................................... 5
5 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED 10
6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ............................ 17
7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS 21
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
2 / 32
8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU
EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ................................. 29
II JOONISED
1. Asukohaskeem DP-1
2. Põhijoonis DP-2
3. Tehnovõrkude koondplaan (1) DP-3-1
4. Tehnovõrkude koonplaan (2) DP-3-2
5. Elektrivarustuse skeem EV-1
6. Gaasivarustuse skeem GV-1
7. Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni skeem VK-1
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
3 / 32
III LISAD
1 TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD MENETLUSTOIMINGUTE
KOHTA
2 TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD KOOSTÖÖ KOHTA,
ARVAMUSTE JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
2.1 Koostöö võrguvaldajatega
2.2 Koostöö ametitega
2.3 Koostöö maaomanikega
2.4 Ametite arvamused ja kooskõlastused
3 VÕRGUVALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED
4 TEISED VAJALIKUD LÄHTEANDMED
5 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA VAJALIKUD
KOKKULEPPED
5.1 VFR lennuvälja piirangute skeem
6 OLEMASOLEV OLUKORD
6.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus
6.2 Tugiplaan
7 ILLUSTRATSIOONID
7.1 Hoonestuse ettepanek
7.2 3D illustratsioonid
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
4 / 32
I SELETUSKIRI
1 PLANEERINGUALA ASUKOHA KIRJELDUS
Planeeringuala paikneb Narva-Jõesuu linnas Soldina külas Tallinn-Narva maantee ääres.
Planeeringualast põhjapool asub Olgina alevik, läänepool Tõrvajõe küla. Tõrvajõe külast
lõunas asub Narva linna koosseisu kuuluv suvilapiirkond. Planeeringualast lõuna ja ida
poole jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, mis on hoonestatud üksikute
elamutega.
Planeeritud territooriumi suurus on 126,6 ha.
2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS
Lennuvälja kinnistu (85101:003:1275) põhjaosas asub olemasolev murukattega
lennuväli. Lennnuväli on praegu kasutusel peamiselt hobilendurite ja langevarjurite poolt.
Arenev Narva ja lähiala tööstus vajab kiireid ühendusi lähinaabritega. Praeguses
poliitilises olukorras eelkõige Soomega. Vajalik on arendada lennuväli muruväljakuga
hobilennuväljast kaasaegsete võimalustega lennuväljaks, kuhu saaksid maanduda
väikelennukid ja muud väiksemad lennumasinad.
Alates 01.10.2015 kehtiv vabariigi valitsuse määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga
ehitiste nimekiri“ käsitleb olulise ruumilise mõjuga ehitisena ainult lennuvälja, mis on
kõvakatteline ja pikem kui 1000 m. Selle käsitluse tõttu ei ole olemasolev lennuväli
olulise ruumilise mõjuga ehitis (ORME), aga kavandatav lennuvälja rekonstrueerimine
muudab selle ORME-ks. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru
maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017
korraldusega nr 1-1/2017/25) näeb ette Narva lennuvälja säilimise ja edasiarendamise,
seal hulgas vajadusel Narva lennuvälja lennuraja pikendamise 2000 meetrini. Seega on
kehtivas maakonnaplaneeringus ette nähtud võimalus Narva lennuvälja laiendada
ORME-ks.
Kehtivas Vaivara valla üldplaneeringus (kehtestatud Vaivara valla volikogu 26.08.2010
määrusega nr 11) on Narva lennuvälja paiknemist toonase Vaivara valla (praeguse
Narva-Jõesuu linna) territooriumil käsitletud ja lennuvälja asukoht määratud. Lennuvälja
kinnistu juhtotstarbeks on määratud lennuvälja maa ja reserveeritud lennuvälja maa.
Üldplaneeringu seletuskirja alapeatükis 2.3 Teed, raudtee ja tehniline infrastruktuur on
kirjeldatud, et Vaivara vallas paikneb arendatav lennuväli. Detailplaneeringus kavandatud
lennuvälja ja selle laiendamise asukoht on kooskõlas kehtiva Vaivara valla
üldplaneeringus määratud asukohaga.
Koostatavas Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus on planeeringuala vahetus läheduses
peamiselt äri-ja tootmismaad, mõningad äri maa-alad ning üksikud elamu maa-alad.
Detailplaneeringus kavandatud lennuvälja arendamine koos äri- ja tootmismaa
kõrvalotstarbega on kooskõlas piirkonna üldisema maakasutuse struktuuriga.
Planeeringus kavandatu toob piirkonda lisandväärtust: paraneb lennuühendus, piirkond
muutub atraktiivsemaks uutele äri- ja tootmisettevõtetele, mille tulemusena suureneb ka
töökohtade arv piirkonnas. Krundile pos 25 kavandatud sõidukite õppeplats koos
libedasõidurajaga parandab kättesaadavust autojuhi lõppastme koolituse läbimisele ning
krundile pos 30 kavandatud motospordikompleksi näol lisandub piirkonda ka vaba-aja
veetmise võimalus.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
5 / 32
Detailplaneeringus kavandatud tegevusega ei kaasne olulise mõjuga aspekte planeeritud
ala lähipiirkonnale. Kaasnevate negatiivsete mõjude leevendusmeetmed on välja toodud
seletuskirja peatükis 7.5.1 Keskkonnaalased nõuded.
3 PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on väikelennukitele sise- ja rahvusvaheliseks
lennuliikluseks lennuvälja rajamine, motospordiga seotud tegevuste arendamise
võimaldamine, sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja, teenindushoonete ja
kommunikatsioonide rajamine.
Samuti on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks planeeringu maa-alal krundijaotuse
määratlemine, uute kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine ja liikluskorralduse
lahendamine.
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid:
• Luua võimalused lennuvälja arendamiseks.
• Kavandada tööstuspark, et meelitada piirkonda uusi ettevõtteid.
• Luua võimalus motospordiga seotud tegevuste arendamiseks.
• Luua võimalus sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja rajamiseks.
4 PLANEERINGUS KAVANDATU
Planeeringus on ette nähtud lennuvälja arendamine: lennuraja (1600 m kõvakattega +
200 m kruuskattega lennuraja otstes), lennukite ruleerimisala ja teenindava hoonestuse
(sh lennukikütuse tankla) rajamine.
Detailplaneeringu koostamise käigus selgitati välja võimalused lennuvälja arendamiseks
arvestades hetkeolukorda julgeolekupoliitikas. Instrumentaallennureeglite (IFR)
kavandamine eeldab tihedat koostööd ja kokkuleppeid naaberriigiga, sest reeglite
kohased piirangupinnad ulatuvad Venemaa Föderatsiooni territooriumile. Praegusel
hetkel on igasugune koostöö naaberriigiga välistatud, mistõttu on planeeringus
arvestatud lennuliikluse korraldamisel visuaallennureeglitega (VFR). Tagamaks
piirangupindade jäämist Eesti Vabariiki on VFR lennuvälja võimalik kasutada üksnes
õhusõidukitel, mille õhkutõusuks vajalik distants on standardtingimustel alla 800 m.
Lennuvälja arendamine IFR reeglitele vastavaks on võimalik tehniliste võimaluste
arenemisel (vältides piirangupindade sattumist naaberriiki) või poliitilise olukorra
muutumisel. Detailplaneeringu lahendus IFR osas kitsendusi ei sea, kui selleks
eelnimetatud võimalused on tekkinud.
Lennuvälja kinnistu kesk- ja lõunaosasse on kavandatud tööstuspark,
motospordikompleks ja sõidukite õppeplats libedarajaga.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
6 / 32
Planeeritud maa-ala krundijaotus
Planeeringus on kavandatud moodustada Lennuvälja kinnistust 32 krunti:
• 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt tootmise kõrvalsihtotstarbega (pos 1)
• 23 krunti, millele on määratud sihtotstarbeks äri-ja/või transpordimaa või tootmise
ja/või transpordimaa (pos 2 - pos 24);
• 2 äri ja/või transpordimaa sihtotstarbega krunti (pos 25, pos 31);
• 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti (pos 26 – pos 28, pos 32);
• 1 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt (pos 29);
• 1 ärimaa sihtotstarbega krunt tootmise kõrvalsihtotstarbega (pos 30).
Ehitusõigus, hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning
suuruse kavandamise põhimõtted, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste
koormusnäitajad
Eelkõige on detailplaneeringus määratud lennuvälja rajatiste asukoht. Hoonestus on
kavandatud vahetult lennuvälja rajatiste kõrvale, et neile oleks võimalik vajadusel juurde
pääseda lennukitega, eelkõige angaaridele ja remonditöökodadele ning teisele poole
kavandatud juurdepääsuteed. Samuti on juurdepääsutee äärde kõrghaljastust vabale
alale kavandatud õppesõidu ja motospordi rajatisi teenindavad hooned.
Planeeeritud ala täisehitusprotsent on 6% esialgsest kinnistust.
Pos 1
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 90%,
tootmismaa 10%
Krunt on kavandatud lennuvälja rajatiste jaoks. Krundile võib rajada tankla lennukite
teenindamiseks ja droonide ja/või helikopterite maandusmisplatsi(d). Maapinnale
päikesepargi rajamiseks tuleb see eelnevalt kooskõlastada Kaitseministeeriumi ja Narva-
Jõesuu Linnavalitsusega.
Krundil on võimalus harrastada ka langevarjuspordi ja puri- ja/või mudellennundust.
Pos 2 – pos 3
Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ja/või tootmismaa ja/või
transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 1300 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m
Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete
võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid, tootmine
(lennukid ja lennukiosad), remonditöökojad, teenindus (lennukite hooldus jms), laod,
logistika, kontoriruumid.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
7 / 32
Pos 4 – pos 8
Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ja/või tootmismaa ja/või
transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 1150 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m
Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete
võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid,
tootmine, teenindus, laod, logistika, kontoriruumid.
Pos 9
Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ja/või tootmismaa ja/või
transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 2200 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 20 m
Krundile on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete võimalikud
kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid, tootmine, teenindus,
logistika, kontoriruumid, reisiterminal, toitlustus, parkimishoone.
Pos 10 – pos 12
Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ja/või tootmismaa ja/või
transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 2200 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 20 m
Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete
võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid,
tootmine, teenindus, laod, logistika, kontoriruumid.
Pos 13 – pos 24
Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ja/või tootmismaa ja/või
transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 3600 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 20 m
Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete
võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid,
tootmine, teenindus, laod, logistika, kontoriruumid, krundile pos 16 ka parkimishoone.
Pos 25
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 80%, ärimaa 20%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 1000 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 10 m
Krundile on kavandatud kuni 3 korrusega ärihooned ning õppesõidu harjutusväljakud, sh
libedasõidurada. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: sõidukite õppeplatsi teenindus,
büroopinnad.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
8 / 32
Pos 26
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on moodustatud juurdepääsuks kruntidele 13-25 ja krundile pos 30. Krunt
määratakse avalikult kasutatavaks.
Pos 27
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on moodustatud juurdepääsuks kruntidele pos 1-24. Turvakaalutlusel võib krundi
eraldada piirdega.
Pos 28
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on ette nähtud liita olemasoleva transpordimaa kinnistuga 1 Tallinn-Narva tee
(51401:001:0926).
Pos 29
Krundi kasutamise sihtotstarve: üldkasutatav maa
Krundil asub kaitsealune Olgino rändrahn ning krundist kulgeb läbi planeeringus
ümberjuhitud Olgina peakraav (Sornajõgi).
Pos 30
Krundi kasutamise sihtotstarve: ühiskondlike ehitiste maa 85%
ärimaa 10%, tootmismaa 5%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 10 000 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 15 m
Krundile on kavandatud kuni 3 korrusega ärihooned ning motospordirajatised. Hoonete
võimalikud kasutusotstarbed: motospordikompleks, büroo- ja teeninduspinnad. Hoonete
katustele on lubatud rajada päikeseparke. Maapinnale päikesepargi rajamiseks tuleb see
eelnevalt kooskõlastada Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsusega.
Pos 31
Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa 90%, transpordimaa 10%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 4200 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m
Krunt on kavandatud lennuväljaga seotud hoonete jaoks. Krundile võib ehitada kuni 3
korrusega hooned. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige
lennundusvaldkonnaga seotud teenindus (reisiterminal jms), logistika, toitlustus,
büroopinnad jms. Krundile on vajadusel lubatud rajada parkimishoone- või korrused.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
9 / 32
Pos 32
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on ette nähtud liita olemasoleva transpordimaa kinnistuga 1 Tallinn-Narva tee
(51401:001:0926).
Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeeringuala on ühtlase reljeefiga jäädes vahemikku ca 26...30 m. Narva-Arumäe
maantee kõrgus planeeringuala ulatuses on ca 28...30 m. Lennuvälja kinnistu on
maanteest ca 1...2 m kõrgemal. Kõrgus langeb Tallinn-Narva maantee poole.
Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida täiendavat sademevett naaberkinnistule.
Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi tuleb osaliselt immutada pinnasesse.
Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.
Haljastuse kavandamise põhimõtted
Detailplaneeringus on kavandatud säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust.
Kruntidel on määratud hoonestusala kõrghaljastusest vabale alale. Kruntidel pos 25 ja 30
rajatiste maa-alal (motoringraja, õppesõiduradade rajamise jaoks) võib üksikud sihid läbi
raiuda, eeldusel, et säilib Vaivara valla üldplaneeringu kohane rohekoridor (50 m) krundi
pos 30 läänepoolsel küljel. Rohekoridori asukoht täpsustub koostatavas Narva-Jõesuu
linna üldplaneeringus. Rohekoridor toimib ka puhveralana läänepool asuvale
suvilapiirkonnale. Puhverala toimimise parendamiseks on soovitatav krundi pos 30
läänekülge rajada uushaljastust.
Lennuväljale ja selle lähialale ei saa lennuohutuse tagamiseks kavandada täiendavat
kõrghaljastust.
Hoonestatavatel kruntidel on ette nähtud madalhaljastus sobivasse asukohta
(nt sissepääsude esisele alale). Võimalusel kaaluda ka katusehaljastuse rajamist.
Haljastuse osakaal planeeringualal on minimaalselt 30%, mis vastab Narva-Jõesuu linna
kehtivas üldplaneeringus nõutavale.
Jäätmehoolduse põhimõtted
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Narva-Jõesuu linna
jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja
hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või
selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse
konteineritesse. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või
tuleb sõlmida prügiveo leping vastavat litsentsi omava firmaga.
Planeeritud äri- ja või tootmishoonete jäätmete kogumise koht on ette nähtud krundile
väljaspool hooneid. Mahutitele võib projekteerida eraldiseisva jäätmemaja, katusealuse
või aediku.
Jäätmemahutite asukohad ja arv täpsustatakse ehitusprojektis.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
10 / 32
Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted
Avaliku ruumi moodustavad üldmaa sihtotstarbega krunt pos 29, kus asub kaitsealune
Olgino rändrahn ning krunt pos 26, kust toimub juurdepääs planeeritud kruntidele.
Sõidutee kõrvale on kavandatud kergliiklustee koos tänavavalgustusega, et tagada
jalakäijate takistusteta ja turvaline juurdepääs kruntidele pos 25 (sõidukite õppeplats) ja
pos 30 (motospordiga seonduvatele tegevustele reserveeritud ala).
Krunti pos 27 ei määrata avalikult kasutatavaks, sest tegemist on lennuvälja ning äri- ja
tootmiskompleksi vahelise siseteega, mida on võimalik turvakaalutlustel piirdega
eraldada.
5 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted
Planeeringuala asub riigimaanteede Tallinn-Narva maantee (reg nr 1) ja Narva-Arumäe
tee T1 (reg nr 13148) ning praegu selgitamisel oleva omandiõigusega Oksa tee vahelisel
alal. Lähiala suurima tähtsusega liiklusarter on Tallinn-Narva maantee, mis toimib hetkel
1+1 sõidurajaga. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud koostatava Sillamäe-
Narva 2+2 eelprojekti lahendusega (25.08.2022, Roadplan OÜ, töö nr 22006).
Autodega juurdepääs planeeringualale (krunt pos 26) on kavandatud Narva-Arumäe tee
T1 kinnistult. Krundilt pos 26 on planeeritud juurdepääsud kruntidele pos 13-25 ja
pos 30. Krundilt pos 27 on planeeritud juurdepääsud kruntidele pos 1-12 ja pos 31.
Arvestades, et krundilt pos 27 on ligipääs krundile pos 1 (lennuväli) ning seal toimub äri-
ja tootmishoonete vaheline liiklus, siis on võimalik krundile sisenemist piirata
tõkkepuudega. Parkimine lahendatakse kruntidel hoovis ja/või hoonetes.
Piirkond on varustatud ühistranspordiga. Lähimad bussipeatused asuvad Tallinn-Narva
maantee ääres – planeeringuala vahetus läheduses on Vanaküla ja Lennujaama
bussipeatused. Planeeringualast läänepool Oksa teel asub Naabri bussipeatus.
Planeeringualast idapool Tallinn-Narva maanteel asub Olgina tee bussipeatus.
Koostatavas Sillamäe-Narva 2+2 eelprojektis on ette nähtud liigutada Lennujaama
bussipeatus Alliksaare tänavale, nihutada Vanaküla peatust Oksa tee ristmikule lähemale,
nihutada Olgina tee bussipeatus Tallinn-Narva maantee ja Narva-Arumäe maantee
ristmikust Narva poole ning kohendada Naabri bussipeatuse asukohta seoses
projekteeritud teedelahendusega.
Parkimiskohtade vajaduse arvutus
Pos
nr
Maakasutuse
sihtotstarve
Norm. arvutus alal,
kus normi
rakendatakse
Normatiivne
parkimis-
kohtade arv
Planeeritud
parkimis-
kohtade arv
1 L 90% T 10% - - 20
2-3 Ä ja/või T ja/või L 1830 / 250 = 7
7 (krundi kohta) x 2 14 14
4-8 Ä ja/või T ja/või L 1600 / 250 = 6
6 (krundi kohta) x 5 30 30
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
11 / 32
Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardis EVS 843:2016
„Linnatänavad“ sätestatud parkimisnormatiivile (arvestatud on II kuni IV klassi keskuse
normiga). Kruntidel pos 25 (sõidukite õppeplats koos teenindava hoonesusega) ja 30
(võimalik motospordikompleks) on arvestatud asutuse parkimisnormatiiviga. Kruntidel
pos 2-24 on arvestatud tööstusettevõtte ja lao parkimisnormatiiviga. Krundil pos 31 on
arvestatud asutuse parkimisnormatiiviga, sest krundile on kavandatud hoonestus
lennuvälja teenindamiseks. Parklates on vaja tagada ka elektriautode laadimistaristu
lähtuvalt Ehitusseadustiku § 651.
Parkimine on lahendatud kruntide siseselt hoones või maa peal. Arvestades, et krundile
pos 9 ja 31 on määratud võimalik kasutusotstarve reisiterminal lennujaama
teenindamiseks, on krundile pos 16 kavandatud võimalus ehitada parkimishoone, mis
võimaldab parkimiskohti kruntide vahel ümber jaotada. Parkimiskohtade arv, jaotus ja
parklate asukohad täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel.
Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted
Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis
tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringus on
lahendatud tehnovõrkude ja rajatiste trassid kuni kruntideni. Krundisisesed võrgud
projekteeritakse ehitusprojektis võrgu valdajate tehniliste tingimuste alusel. Olemasoleva
D-kategooria gaasitorustikuga ristuvate tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb taotleda
ELERING AS tehnilised tingimused.
Veevarustus ja kanalisatsioon
Lahendus on koostatud vastavalt Aktsiaselts NARVA-JÕESUU KOMMUNAAL 28.09.2023
tehnilistele tingimustele nr 4/9-1.
Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:
• Eesti standard EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“
• Eesti standard EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“
• Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje
veevarustus“
• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“
9-12 Ä ja/või T ja/või L 3000 / 250 = 12
12 (krundi kohta) x 4 48 48
13-24 Ä ja/või T ja/või L 5000 / 250 = 20
20 (krundi kohta) x 12 240 240
25 Ä ja/või L 2000 / 90 = 22 22 22
26-28 L - - -
29 Üm - - -
30 Ä 95%, T 5% 10 000 / 90 = 111 111 111
31 Ä 90%, T 10% 6000 / 90 = 67 67 67
32 L - - -
KOKKU 465 485
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
12 / 32
Veevarustus
Olemasolev olukord
Olemasolev ühisveevärgi torustik on de110 veetorustik Olgina alevikus Narva maantee
(85101:003:0930) kinnistul. Ühisveevärgi torustiku omanik on Aktsiaselts NARVA-
JÕESUU KOMMUNAAL. Ühisveevõrgus on tagatud vabasurve normaalolukorras 300-400
kPa (3-4 bar), tulekahju olukorras 100kPa.
Planeeritud veevarustus
Planeeringualal olmevee tagamiseks on planeeritud de90 magistraaltorustik alates
olemasolevast de110 veetorustikust kuni planeeringualani. Torustikule on ette on nähtud
rõhutõstepumpla. Planeeringualale on ettenähtud de75 ringveevõrk.
Kruntidele pos 1-12 ja pos 25 on planeeritud de32 veeühendus planeeritud de75
veetorustikult. Kruntidele Pos 13- 24 ja pos 30 on planeeritud de40 veeühendus
planeeritud de75 veetorustikult. Planeeritud liitumispunktid (sulgarmatuur)
ühisveevõrguga paiknevad kuni 1 m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal.
Planeeringuala orienteeruv veetarbimine on 4,1 l/s, 50 m3/ööp.
Planeeringuala majandus-joogivee vajadus ning veeühenduste läbimõõdud täpsustada
ehitusprojektis. Krundisisene veevarustuse välisvõrgu lahendus töötatakse välja
ehitusprojektis.
Tuletõrjeveevarustus
Planeeringuala sisetuletõrjevee arvutusvooluhulk on 35 l/s. Sisetuletõrjevesi kruntidele
pos 13- 24 ja pos 30 on planeeritud tagada hüdrantide ja/või tuletõrjevee mahutite
baasil.
Planeeringuala välistulekustutusvesi 30 l/s kolme tunni jooksul saadakse planeeritud
looduslikust veevõtukohast (tiik) kuivhüdrandiga ning planeeritud päästeauto pumbaga
survestatav maa-aluste veevõtukohtadega (tuletõrjehüdrantidega) veetorustikust.
Planeeritud hoonestuse täpsustumisel ehitusprojekti staadiumis täpsustatakse
tuletõrjeveevarustuse lahendus ning täiendava välistulekustutusvee ja
sisetulekustutusvee vajadus. Vajalik täiendav sisetulekustutusvesi on vaja tagada
krundisiseste mahutite baasil.
Reoveekanalisatsioon
Olemasolev olukord
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Olemasolev reovee
ühiskanalisatsioonitorustik on Olgina alevikus Rebase tänav L1 kinnistul
(85101:003:1039) paiknev de200 reoveetorustik. Reovee ühiskanalisatsioonitorustiku
omanik on Aktsiaselts NARVA-JÕESUU KOMMUNAAL.
Planeeritud reoveekanalisatsioon
Planeeringuala on ette nähtud kanaliseerida lahkvoolselt.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
13 / 32
Olmeheitvesi on ette nähtud juhtida eelvooluks olevasse Rebase tänava de200
reoveetorustik. Planeeringualale on planeeritud pumpla koos de110 survekanalisatsiooni
torustiku ja suvekustutuskaevuga enne reovee juhtimist olemasolevasse Rebase tänava
de200 reoveetorustikku. Planeeritud kruntide reovee ärajuhtimiseks on kavandatud
isevoolne de160-200 reoveetorustik kuni planeeritud pumplani.
Kruntidele pos 1-pos 25 ja pos 30 on planeeritud de160 mm reovee
kanalisatsiooniühendus kavandatud isevoolse reoveetorustikuga. Liitumispunkt
(kontrollkaev) reovee ühiskanalisatsiooniga on kavandatud kuni 1 m krundi piirist
väljapoole tänava maa-alale.
Planeeringu ala orienteeruv kanaliseerimise vooluhulk on 8,1 l/s, 50 m3/ööp.
Planeeringuala reovee arvutusäravool ning reoveeühenduste läbimõõdud täpsustada
ehitusprojekti staadiumis.
Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti
staadiumis.
Sademevee kanalisatsioon
Olemasolev olukord
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Planeeringuala läbib olemasolev
kraavitus ja Soldina peakraav.
Planeeritud sademevee ja drenaaži kanalisatsioon
Planeeringualal sadeveekäitlemisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme näiteks
rohekatused, roheseinad, sademeveekogumine ja kasutamine, sademevett läbilaskvad
katendid, vihmapeenar, imbkraav, imbväljak jne.
Sademevee eelvooluks planeeringuala kruntidele on olemasolev Soldina peakraav,
planeeritud kraavid ja tiik.
Sademevee ärajuhtimine on planeeritud lahtiste kraavide ja tiigi (toimib viibesüsteemina)
kaudu. Iga krundini ulatub lahtine kraavilõik, kuhu vertikaalplaneeringu või vajadusel
krundisisese sademevee kanalisatsioonitorustikuga sademevee juhtida saab.
Planeeritud tänavatelt tulev sademevesi hajutada haljasalale vastavalt projekteeritavale
vertikaalplaneeringule.
Vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise
ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1
“Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”) tuleb sademeveis, mis ületab
sademevee reostusnäitajate piirväärtusi enne suublasse juhtimist puhastada.
Arvutuslik sademevee äravool planeeringu alal korduvuse 2 ja intensiivsuse 235 l/s/ha
korral on ca 6440 l/s (kõvakattega ala 27,5ha). Vajalik sademevee käitlemise maht on ca
8700 m3)
Ehitusprojektis täpsustada planeeringuala sademeveelahendus ning konkreetne
sademevee koormuste vähendamise ja puhastamise lahendus.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
14 / 32
Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht
Veevarustus
PE plasttoru de32-40 mm PN10 445 m
PE plasttoru de75 mm PN10 2180 m
PE plasttoru de90 mm PN101025 m 1025 m
Rõhutõstepumpla 1 komplekt
PE plasttoru de160 mm PN10 2000 m
Maa-alune veevõtu koht (hüdrant) 20 komplekti
Kuivhüdrant ja survestamiskaev 2 komplekti
Looduslik tuletõrje veevõtukoht (tiigi rajamine)
Reoveekanalisatsioon
Plasttoru de160 mm SN8 770 m
Plasttoru de200 mm SN8 1000 m
Plasttoru de110 mm PN10 (survetorustik) 1290 m
Reoveepumpla 1 komplekt
Avariimahuti 1 komplekt
Survekustutuskaev 1 komplekt
Sademeveekanalisatsioon
Kraavid 2870 m
Truubid 40 m
Elektrivarustus
Lahendus on koostatud vastavalt VKG Elektrivõrgud OÜ 09.06.2023 tehnilistele
tingimustele nr VEV.07-7/7.
Elektrikoormuste tabel
Pos
nr Nimetus
Arvutuslik elektrikoormus,
Pa/Ia (kW/A) Liitumine
Planeeritud
alajaama nr 1
baasil
Planeeritud
alajaama nr 2
baasil
Planeeritud
alajaama nr 3
baasil
1 Ärihoone 150/250
Liitumiskilp
kinnistu
piiril
2 Ärihoone 90/160
3 Ärihoone 90/160
4 Ärihoone 80/160
5 Ärihoone 80/160
6 Ärihoone 80/160
7 Ärihoone 80/160
8 Ärihoone 80/160
9 Ärihoone 150/250
10 Ärihoone 150/250
11 Ärihoone 150/250
12 Ärihoone 150/250
13 Ärihoone 250/400
14 Ärihoone 250/400
15 Ärihoone 250/400
16 Ärihoone 250/400
17 Ärihoone 250/400
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
15 / 32
18 Ärihoone 250/400
19 Ärihoone 250/400
20 Ärihoone 250/400
Liitumiskilp
kinnistu
piiril
21 Ärihoone 250/400
22 Ärihoone 250/400
23 Ärihoone 250/400
24 Ärihoone 250/400
25 Ärihoone 100/160
30 Ärihoone 500/400+400
31 Ärihoone 250/400
- Tänavavalgustus 20/40 Liitumiskilp
- Pumpla 10/20 Liitumiskilp
Planeeritud ala tarbijad
kokku alajaamade kaupa
(koos eriaegsusega)
1700/2800 1400/2300 800/1350
Planeeritud ala tarbijad
kokku (koos eriaegsusega) 3000 /5000
Detailplaneeringu ala tarbijate 0.4kV elektrivarustus on ette nähtud kolme uue
kioskalajaama baasil. Kinnistule Saekaatri tn 3 (Olgina alevik) on ette nähtud ehitada
olemasoleva 35kV õhuliini vahetuslähedusse uus 35/6(10)kV sõlmalajaam. Planeeringu
alale paigaldatavate kioskalajaamade 6kV elektritoide on ette nähtud maakaabelliinidega
uuest sõlmalajaamast.
Liitumispunkt VKG Elektrivõrgud OÜ teeninduspiiriga on ette nähtud tarbija toitekaabli
ühendusklemmidel 6/0.4kV jaotusalajaama keskpinge jaotuseadmes.
Detailplaneeringu ala tarbijate 0.4 kV liitumis- ja jaotuskilbid paigaldatakse kinnistu
piirile. Kesk- ja madalpinge võrgud ehitatakse kaabelliinidena.
Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete hoonete elektrivarustuse
ehitusprojekti koostamine (ka alajaamade projekteerimine) toimub võrgu valdajalt
taotletud tehniliste tingimuste alusel ning arvestades iga objekti arhitektuuriga.
Vastavalt tehnilistele tingimustele kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia
saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda VKG Elektrivõrgud OÜ poole.
Tootmismaa sihtotstarbega kruntidele võib oma tarbeks rajada päikeseelektrijaama, mille
päikesepaneelide maksimaalne (ehk DC) võimsus ei ületa 50 kW ja mis on ühendatud
kuni 0,4 kV elektrivõrguga. Asjaolude muutmisel on võimalik tulevikus rajada
Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse nõusolekul ka võimsamaid
paikesepaneele.
Tänavavalgustus
Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite
värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema minimaalselt
5000 K .
Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid
ehitatakse kaabelliinidena. Elektrivarustus on ette nähtud planeeritud lülitusseadme
baasil.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
16 / 32
Sidevarustus
Lahendus on koostatud vastavalt Telia Eesti AS 03.07.2023 telekommunikatsioonialaste
tehnilistele tingimustele nr 38044479 ja AS Connecto Eesti 29.08.2023 tehnilistele
tingimustele nr TT2349IV.
Planeeringu ala objektide sidevarustuse põhitrass on ette nähtud siduda ELASA sidevõrgu
kaablikaevuga nr 020K04B, milles paikneb kaablimuhv 020M03.
Telia Eesti AS sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100 mm läbimõõduga, igale
kinnistule on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus, sidekanalisatsiooni
hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid.
Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m,
väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast.
Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse
ehitusprojekti mahus. ELASA sidetrass ehitatakse kasutades multitoru 14/10 ja kaabli
min Ø6 mm. Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks paigaldatakse kliendikaev või
kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise.Kaabli ühendamiseks muhvi 020M03
tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus KLT.
Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste
tingimuste alusel.
Sidevõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Enefit Connect OÜ liitumistingimustele.
Pärast planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist
projekteerib ja ehitab Enefit Connect OÜ operaatorineutraalse sidevõrgu.
Gaasivarustus
Lahendus on koostatud vastavalt AS Gaasivõrk 08.09.2023 tehnilistele
tingimustele nr 3-6/212-23.
Olemasolev olukord
Planeeringuala läbiva Narva-Arumäe tee ning Tallinn-Narva tee ääres asub olemasolev
D-kategooria gaasi magistraaltorustik maksimaalse töörõhuga MOP üle 16 bari.
Olemasoleva D-kategooria gaasitorule rakendub katsevöönd. Muud gaasitorustikud
planeeringualal puuduvad.
Planeeritud gaasitorustik
Planeeringuala on ette nähtud liita maagaasivõrguga. Gaasi kasutatakse planeeritud
hoonete soojusvarustuseks.
Detailplaneeringuala gaasiga varustamiseks planeeritud ehitada uus B-kategooria
jaotustorustik läbimõõduga PEØ315 mm, maksimaalse töörõhuga MOP=3,0 bar.
Planeeritava B-kategooria gaasi jaotustorustiku pikkus on ca 2 km.
Ühendus olemasoleva B-kategooria gaasitorustikuga on ette nähtud Lääne tn 12 kinnistul
paiknevast olemasolevast gaasijaotusjaamast. Olemasoleva B-kategooria gaasi
jaotustorustiku EHR nimetus, millega on ette nähtud liita, on „maagaasi jaotustorustik
Narva-põhja B3“, gaasitorustiku maksimaalne töörõhk on MOP=3,0 bari.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
17 / 32
Gaasirõhu redutseerimine on ette nähtud teostada planeeritud alal krundisiseselt. Selleks
on planeeritud ühine gaasirõhu reguleerimise kapp, kus gaasirõhk alandatakse kuni 100
mbar-ni, ehk GRK MOP=3 bar/0,1 bar.
Peale GRK-t jätkub tarbijateni A-kategooria gaasi tarnetorustik töörõhuga 100 mbar.
Igale planeeritud krundile on ette nähtud eraldi liitumispunkt krundi piirile.
Liitumispunktid on ette nähtud varustada gaasisulgseadmetega ehk maakraanidega,
torude vabad otsad sulgeda otsakorkidega.
Uus gaasitorustik on planeeritud maa-alusena ning ette nähtud paigaldada olemasoleva
D-kategooria gaasitorustiku kaitsevööndisse. Planeeringuala sees on gaasitorustik ette
nähtud paigaldada transpordimaa kruntidele. Tarnetorude läbimõõdud tuleb määrata
ehitusprojekti koostamisel, kui on täpsemalt teada planeeritud kruntide
gaasivooluhulgad.
Liitumised on ette nähtud vaid planeeritud kruntidele, täiendavaid hargnemisi ja
väljavõtteid teistele kinnistutele ja tarbijatele kavandatud ei ole.
6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED
Kehtivad kitsendused
• Planeeritud alale ulatub riigi põhimaantee Tallinn-Narva maantee kaitsevöönd
ulatusega 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast (planeeringus krunt pos 1).
• Avalikult kasutatava Narva-Arumäe tee kaitsevöönd ulatusega 50 m äärmise
sõiduraja välimisest servast (planeeringus krunt pos 1, 26 ja 29).
• Soldina peakraavi (Sornajõgi) (planeeringus krundid pos 1, 25, 26, 29, 30) ulatub
- kalda piiranguvöönd 50 m veekogu piirist;
- kalda ehituskeeluvöönd 25 m veekogu piirist;
- eesvoolu kaitsevöönd 15 m veekogu piirist;
- veekaitsevöönd 10 m veekogu piirist.
• Puurkaevu (reg. kood PRK0013578) põhjaveehaarde sanitaarkaitseala raadiusega
50 m (planeeringus krunt pos 1).
• Riikliku geodeetilise võrgu I klassi geodeetilise märgi OLGINA97 (6593) kaitsevöönd
raadiusega 5 m (planeeringus krunt pos 1).
• ELERING AS-ile kuuluva maa-aluse D-kategooria gaasitorustiku (200-500 mm)
kaitsevöönd 5 m torustiku keskjoonest (planeeringus krundid pos 1, 26, 29).
• Telia Eesti AS-ile kuuluva maa-aluse sideehitise kaitsevöönd 1 m äärmistest
kaablitest (planeeringus pos 28).
• OÜ VKG Elektrivõrgud kuuluva elektrimaakaabelliini kaitsevöönd 1 m äärmistest
kaablitest (planeeringus krundid pos 1, 26, 29).
• OÜ VKG Elektrivõrgud kuuluva elektriõhuliini (alla 1kV) kaitsevöönd 2 m liini teljest
(planeeringus krunt pos 1).
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
18 / 32
Kavandatud kitsendused
Avalik kasutus ja juurdepääsuservituutide vajadus
Krunt pos 26
• Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks.
Krunt pos 27
• Juurdepääsuservituut külgnevatele kinnistutele koridori laiusega 8 m, mille täpne
asukoht määratakse ehitusprojektis.
Krunt pos 28 ja pos 32
• Krunt liidetakse avalikult kasutatava riigimaantee Tallinn-Narva tee koosseisu.
Lennuväljaga seotud kitsendused
Lennuvälja lähiümbrus on kitsendatud takistuste piirangupindade kogumi ja
kaitsevööndiga:
• Lennuvälja ümber olev õhuruum koosneb takistuste piirangupindade kogumist,
millega tagatakse saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse
korraldamine. Piirangupindade ulatus ja sellest tulenevad kõrguspiirangud sõltuvad
lennuraja pikkusest, lennutegevuse laadist ning lennuvälja varustatusest
lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega.
• Kaitsevöönd on lennuvälja sihtotstarbelise toimimise ja häireteta lennuliikluse
tagamiseks ning lennuväljalt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud
maa-ala, kus kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Kaitsevöönd moodustab
ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 m lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja
600–2300 m lennuraja lävedest lähenemisalade suunas. Lennuvälja kaitsevööndis
keelatud tegevused on loetletud Lennundusseaduse § 352 .
− Kaitsevööndi mõõtmed on lennuraja klassifikatsioonide kaupa toodud majandus-
ja kommunikatsiooniministri 01.06.2015 määruse nr 50 „Lennuvälja ja
kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja
maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute
miinimumnõuded“ lisas 2.
Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja
kasutamiseks
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide
seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja
hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning
kasutamiseks.
Planeeritud tehnovõrkude jaoks on vaja seada servituudid võrgu valdaja kasuks (kui ei
ole märgitud teisiti):
Krunt pos 1
• Olemasolevale kuni 1 kV elektriõhuliinile kaitsevööndi ulatuses 2 m liini teljest
mõlemale poole.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
19 / 32
• Olemasolevale D-kategooria gaasitorustikule kaitsevööndi ulatuses 5 m toru teljest
mõlemale poole.
• Olemasolevale madalpingekaablile kaitsevööndi ulatuses 1 m mõlemale poole.
• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorude ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndite
ulatuses 2 m torude telgedest mõlemale poole.
• Planeeritud sidekanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi
ulatuses 1 m välisseinast mõlemale poole.
• Planeeritud alajaama ehitamiseks ja kasutamiseks pindalaga 20 m2.
• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
välisseinast mõlemale poole.
• Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.
Krundid pos 2-25
• Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.
Krunt pos 26
• Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.
• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
äärmistest kaablitest mõlemale poole
• Planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses
1 m välisseinast mõlemale poole.
• Olemasolevale D-kategooria gaasitorustikule kaitsevööndi ulatuses 5 m toru teljest
mõlemale poole.
• Planeeritud gaasitorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
välimisest mõõtmest mõlemale poole.
• Planeeritud reoveekanalisatsiooni pumpla ehitamiseks ja kasutamiseks kuja
raadiusega 20 m.
• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks
kaitsevööndite ulatuses 2 m torude telgedest mõlemale poole.
Krunt pos 27
• Planeeritud kraavile sademevee ärajuhtimiseks külgnevate kinnistute kasuks, mille
asukoht ja suurus määratakse ehitusprojektis sõltuvalt kraavi parameetritest.
• Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.
• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
äärmistest kaablitest mõlemale poole.
• Planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses
1 m välisseinast mõlemale poole.
• Planeeritud gaasitorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
välimisest mõõtmest mõlemale poole.
• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks
kaitsevööndite ulatuses 2 m torude telgedest mõlemale poole.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
20 / 32
Krunt pos 29
• Planeeritud sademevee tiigi rajamiseks, mille asukoht ja suurus määratakse
ehitusprojektis.
Krunt pos 30
• Planeeritud alajaama ehitamiseks ja kasutamiseks pindalaga 20 m2.
• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
äärmistest kaablitest mõlemale poole.
Krunt pos 31
• Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.
• Planeeritud alajaama ehitamiseks ja kasutamiseks pindalaga 20 m2.
• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
äärmistest kaablitest mõlemale poole.
Krunt pos 32
• Olemasolevale D-kategooria gaasitorustikule kaitsevööndi ulatuses 5 m toru teljest
mõlemale poole.
• Olemasolevale madalpingekaablile kaitsevööndi ulatuses 1 m mõlemale poole.
• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
äärmistest kaablitest mõlemale poole.
• Planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses
1 m välisseinast mõlemale poole.
• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks
kaitsevööndite ulatuses 2 m torude telgedest mõlemale poole.
Soldina peakraavi (Sornajõgi) ümbersuunamine
Planeeritud juurdesõidutee ja lennurada läbivad Soldina peakraavi 25 m ulatusega
ehituskeeluvööndit. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda
ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Detailplaneeringus on tehtud ettepanek suunata Soldina peakraav Olgino rändrahnu
piiranguvööndisse jäävasse kraavi (vt ka LISA 5 Planeeringu elluviimise tegevuskava ning
vajalikud kokkulepped). Uues asukohas on tagatud Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 6
kohane ehituskeeluvöönd. Kraaviga ristub kavandatud juurdepääsutee Narva-Arumäe
maanteelt. Looduskaitseseaduse § 38 alusel ei laiene ehituskeeld kehtestatud
detailplaneeringus kavandatud avalikult kasutatavale teele. Planeeringus kavandatud
juurdepääsutee (krunt pos 26) määratakse avalikuks kasutamiseks.
Kui kraavi ümbertõstmisega seotud ehitustöid teostatakse olemasoleva D-kategooria
gaasitorustiku kaitsevööndis, tuleb tegevus eelnevalt kooskõlastada ELERING AS-iga.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
21 / 32
7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA
EHITAMISEKS
Täiendavate kooskõlastuste vajadus
• Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb
taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
• Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh
on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis
kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt
EhS § 70 lg 3.
• Detailplaneeringu kehtestamisel, hilisema ehitustegevuse planeerimisel
(ehitusprojektid jms) ja läbiviimisel geodeetilise märgi kaitsevööndis on vajalik Maa-
ameti kooskõlastus.
• Soldina peakraavi (Sornajõgi) ümbersuunamine Olgino rändrahnu piiranguvööndisse
jäävasse kraavi kooskõlastada Keskkonnaametiga.
• Päikesepargi rajamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 14.07.2015
määruses nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja
elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja
vastavushindamise kord1“ esitatud nõuetest. Maapinnale päikesepargi rajamine tuleb
eelnevalt kooskõlastada Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsusega.
Päikesepaneelid on lubatud ühendada kuni 0,4 kV elektrivõrguga ja nende
maksimaalne (ehk DC) võimsus ei tohi ületada 50 kW. Asjaolude muutmisel on
võimalik tulevikus rajada Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
nõusolekul ka võimsamaid paikesepaneele.
Olulisemad arhitektuurinõuded
Planeeringus kavandatud hooned peavad olema kaasaegse arhitektuuriga.
Välisviimistlusmaterjalid peavad olema kvaliteetsed, kestvad ja atraktiivsed.
Hoonete konstruktiivse ja tehnilise lahenduse kavandamisel lähtuda energiasäästlike
hoonete kontseptsioonist. Järgnevates projekteerimisstaadiumites analüüsida hoonete
energiakulu, energiatarbimise efektiivsust ja heitmete vähendamise meetmeid.
Hoonete katustele võib rajada päikeseparke.
Piirete rajamisega seotud nõuded
Krundi pos 1 perimeetrile on ette nähtud kuni 3 m kõrgune piirdeaed. Krundile pos 27 on
ette nähtud sisenemispiirang tõkkepuu/väravaga. Krundid pos 13-24 on kavandatud
piirata krundi pos 26 poolsel küljel kuni 2 m kõrguse piirdeaiaga. Krundid pos 25 ja
pos 30 on lubatud piirata kuni 1,5 m kõrguse piirdeaiaga krundi pos 26 poolsel küljel,
muus osas on vajadusel lubatud rajada piirded sõiduradade ohutuse tagamiseks. Krundile
pos 30 on lubatud vastavalt vajadusele rajada ka müraekraane, -seinu ja -valle, mille
kõrgus ületab 1,5 m. Piirete asukohad täpsustatakse ehitusprojektis.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
22 / 32
Lennuvälja rajamisega seotud nõuded
• Vältimaks piirangupindade sattumist Venemaa Föderatsiooni territooriumile on
visuaallennureeglitele (VFR) vastavat lennuvälja võimalik kasutada üksnes
õhusõidukitel, mille õhkutõusuks vajalik distants on standardtingimustel alla 800 m
• Visuaallennureeglitega (VFR) lennuvälja piirangupindade ulatusse jääb kaks sidemasti
kõrgustega 70 ja 80 m. Lennuvälja laiendamisel ja edasisel kasutamisel tuleb
sidemastide olemasoluga arvestada.
• Instrumentaallennureeglitele (IFR) vastavat lennuvälja on võimalik kavandada
tulevikus poliitilise olukorra muutumisel või kui on tehnilise lahendusega võimalik
vältida piiirangupindade sattumist Venemaa Föderatsiooni territooriumile.
• Rahvusvaheliste lendude korraldamiseks peab lennuvälja taristu (krunt pos 1 ja krunt
pos 31) olema välja ehitatud vastavalt rahvusvahelise piirikontrolli nõuetele.
Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
Keskkonnaalased nõuded
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (LISA 4.1) on jõutud järeldusele, et
kavandatud tegevusega ei kaasne olulise mõjuga aspekte planeeritud ala lähipiirkonnale.
Haljastus
• Haljastuse projekteerimisel tuleb arvestada minimaalseid nõutavaid kauguseid
hoonetest, teedest ja tehnovõrkudest vastavalt Eesti standardis EVS 843:2016
„Linnatänavad“ esitatud nõuetele.
• Säilitada maksimaalselt planeeringualal kasvavat kõrgpuistut ja teha seda võimalikult
looduslikuna, säilitades ka alusmetsa (esinduslikumad põõsad ja nende grupid).
Eeskätt planeeringuala äärtesse planeerida uut haljastust, kus on esindatud nii
kõrgpuistut (nii okas- kui lehtpuu) kui põõsaid/hekke.
• Puude ja põõsaste kõrvaldamisi teostada pesitsusvälisel ajal (augusti teine pool–
märts), vältimaks antud biotoopi kasutavate linnuliikide pesade hävimist. Sihtliikideks
kõik puudel ja põõsastel ning nende kaitsvas varjus pesitsevad linnuliigid.
• Lennuohutuse tagamiseks ei tohi lennuväljale ja selle lähialale kavandada täiendavat
kõrghaljastust. Lennuvälja kaitsevööndis hooldatakse metsa ja muud puittaimestikku
vastavalt Transpordiameti poolt kinnitatud hoolduskavale.
• Kruntidel pos 2-25 projekteerida madalhaljastus sobivasse asukohta. Võimalusel
kaaluda ka katusehaljastuse rajamist.
• Motospordile reserveeritud maa-ala (krunt pos 30) ja Narva linna koosseisu kuuluva
suvilapiirkonna vahel säilitada ja/või kavandada uushaljastust.
• Planeeringuala lähipiirkonnas on invasiivse karuputke võõrliikide leiukohad.
Teadaolevate karuputke kasvukohtade paiknemisega saab tutvuda Maa-ameti
karuputke kaardirakenduse abil. Karuputkede võõrliigid ohustavad oma kiire leviku ja
suure kasvu tõttu meie looduslikke kooslusi. Inimesel tekivad kokkupuutel
taimemahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tugevad tervisekahjustused (naha
punetus, põletusvillid, isegi haavandid), mahla silma sattumine võib põhjustada
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
23 / 32
pimedust. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 57 on võõrliikide levitamine (kaasa
arvatud seemnete levimisele kaasaaitamine) keelatud. Planeeringualal karuputke
võõrliikide avastamisel teavitada Keskkonnaametit ning teostada või tellida tõrjetööd.
Jäätmehooldus
• Ehitamisel tekkivad jäätmed sorteerida ehitusplatsil ehitustööde käigus. Ohtlikud
jäätmed koguda muudest jäätmetest eraldi.
• Olmeprügi kogumiseks tuleb näha ette prügiruumid või –mahutid hoonesse või eraldi
jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Asukohad täpsustada ehitusprojekti
koostamisel. Jäätmete valikkogumine tuleb korraldada vastavalt Narva-Jõesuu linna
jäätmehoolduseeskirja nõuetele (Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.10.2019 määrus
nr 74).
Müra
• Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb
arvestada transpordimüraga ja lähtuda Eesti Standardist 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
• Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas Eesti standardist
EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-
07.00 ületada keskkonnaministri määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset.
Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
• Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
• Nõuded motoringrajalt (krunt pos 30) lähtuva võimaliku müra vähendamiseks:
− Planeeringuliselt jätta võimalus vajadusel müratõkkevalli või seina rajamiseks
ringraja ümber. Mürahinnangu kohaselt on seina või valli müratõkestav efekt
elamute suhtes väike, sest elamud paiknevad võrdlemisi kaugel. Siiski tuleks
antud võimalus jätta, sest ringraja täpsemal projekteerimisel võib siiski ilmneda,
et teatud lõikudes omaks müratõkkeseina või valli rajamine vajalikku
müravähendavat efekti.
− Seada ajalised piirangud motoringraja kasutamisele;
− Seada piirangud rajale lubatavate sõidukit helivõimsustasemele.
− Seada sisse tõhus koostöö kohaliku kogukonnaga sh kohalike elanike teavitamine
võistlussõitudest;
− Tõhustada ringrajale lähimate müratundlike hoonete välispiirde (välissein, uksed,
aknad) heliisolatsiooni, et vähendada häirivust hoone vaikust nõudvates
ruumides.
Pinnaseseisund
• Lennuraja ja praeguse lennukite seisuala ulatuses tuleb edasistel pinnasetöödel
jälgida pinnase seisundit ja reostuskahtluse korral teostada pinnase analüüsid
(eeskätt võib esineda oht naftasaaduste reostuse olemasoluks). Pinnase edasisel
kasutamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike
ainete sisalduse piirväärtused pinnases” esitatud elamumaa ja tööstusmaa liigitust.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
24 / 32
Üle elamumaa piirarvu olevate saasteainete sisaldusega pinnast tohib kasutada
määruse kohasel tööstusmaal. Üle tööstusmaa piirarvu olevate saasteainete piirarvu
olev pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale ning nõuetekohaselt käidelda.
• Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (2020.aasta
seisuga) kohaselt asub planeeritud ala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega
pinnasega alal. Uute hoonestatavate alade määramisel on oluline sellega arvestada
ning rakendada meetmeid hoonete kaitsmiseks radooni sisseimbumise eest.
• Projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti standardist 840:2009 “Radooniohutu hoone
projekteerimine”, valides sobiva ehituskonstruktsiooni ohutuma keskkonna
tagamiseks.
• Hea ehituskvaliteet kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide)
hermetiseerimine ning hea ventilatsioon tagavad madala radoonitaseme hoones.
• Hoonete projekteerimisel hermetiseerida kommunikatsioonide „kaitsekõrid“, mis
läbivad vundamenti ning ei ole maapinnas hermeetiliselt jätkatud. Projekteerida
nõuetele vastav ventilatsioon, et tagada hoones madal radoonitase.
Naaberhoonete insolatsioonitingimuste tagamine
• Planeeringuala lähialal ei paikne korterelamuid ega lasteasutusi, mille
insolatsioonikestust kavandatav hoonestust võiks mõjutada.
Vertikaalplaneerimine
• Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu
kuuluvatesse teekraavidesse.
• Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on lubatud vaid kinnistu omanike
kokkuleppe alusel.
• Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada osaliselt pinnasesse.
• Säilitada planeeringuala lõunaosas paiknevat väikest tiigilaadset veekogu. Alale
täiendavate veekogude (nt tuletõrjeveetiik) rajamise eelistada loodusliku ilmelise
veekogu rajamist. Rajada vähemalt üks veekogu kallas lameda kaldaga (mitte üle
25°), mis võimaldab veekogus ka kahepaiksete elutsemist ning tagab võimaluse
metsloomadel tiiki sattumisel sealt ka välja saada.
• Soldina peakraavi ümbertõstmisel ja uue kraaviühenduse kavandamisel oleks
võimalik järgnevaid meetmeid rakendades ühtlasi tekitada ka kahepaiksetele sobilik
sigimisveekogu, mis aitaks kompenseerida tegevusega kaasnevat looduslike
elupaikade vähenemist planeeringualal. Peakraavi käesoleval ajal suurvee perioodil
üleujutatavad kaldaalad pakuvad kahepaiksetele käesoleval ajal head elupaika.
Senise elupaiga asendamiseks oleks soovitatav rajada uuele kraavile kraavilaiend,
mis tunduvalt tõstaks kraavi elustikulist väärtust.
Kraavilaiendi kavandamisel tuleb järgida järgmiseid tingimusi:
− Kraavilaiendeid tuleb rajada mineraalpinnasesse, et vältida nõlvade
sissevarisemist.
− Kraavilaiendite rajamisel tuleb arvestada ala topograafiaga, rajades need
tasastele kraavilõikudele, mille rekonstrueerimisjärgne sügavus on 1-1,5 m.
− Kraavilaiendi laius peab olema vähemalt kahekordne kraavi laius ja pikkus
vähemalt 2 m.
− Kraavilaiendi põhi peab jääma 20-30 cm kraavi põhjast sügavamale.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
25 / 32
− Kraavilaiendite kaldakalle ei tohi ületada 25°. Kraavilaiendite suurus tuleb
valida nii, et vastav kaldakalle on võimalik saavutada.
− Sigimisveekogu peab olema ümbritsetud haljasalaga, kus leidub kõrgema
taimestikuga (puhmastega) ja põõsastega alasid, mis on kahepaiksetele
olulisteks varjepaikadeks. Samuti on oluline mõne kivikuhila olemasolu. Samas
tuleks kraavilained avada päikesele, selleks vajadusel eemaldades puid
kraavilaiendi lõunakaldalt
• Soldina peakraavi puhul on tegu maaparandussüsteemi eesvooluga. Uue kraavi
projekteerimisse tuleb kaasata maaparandussüsteemi projekteerimise valdkonnas
vastavat pädevust omav spetsialist. Tagada tuleb kraavi piisav vee vastuvõtlikkus.
• Soldina peakraav on kavandatud suunata Olgino rändrahnu piiranguvööndisse
jäävasse kraavi, mis vastavalt rekonstrueeritakse. Tegevus nõuab Keskkonnaameti
nõusolekut, kuid ei ole oodata, et tegevusega kahjustataks kaitsealust üksikobjekti.
Ehitustöödel tuleb vältida kivi piiranguvööndi ulatuses ehitusmaterjalide ladustamist
ja pinnase ümber paigutamist (va kraavi rajamiseks vajalikus mahus). Kivi ümbrus
tuleb säilitada looduslikus seisundis, kaaluda võib vaadete avamist kooskõlastades
tööd eelnevalt Keskkonnaametiga.
• Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada
ehitusprojektis.
Kahepaiksete ränne
• Riigitee 1 Tallinn-Narva km 187,3–209,7 Sillamäe-Narva teelõigu ulukiuuringus
(08.07.2023, OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 22004310) on tehtud ettepanek Tallinna
maantee 106-107 km lõigus kavandada kahepaiksete tunnel ja suunavad piirded.
Säilitada olemasolev kraav ning lennuvälja alt läbi kulgevas osas tuleb kraavile
projekteerida kanali põhimõttel toimiv lahtise põhjaga, väikese kaldaga ja pealt
kinnine tunnel, et tagada kahepaiksete läbipääs.
Geodeetilise märgiga seotud nõuded
• Geodeetiline märk tuleb säilitada selle praeguses asukohas koos olemasolevate
tähistustega (kupits, tunnuspost, kaitseaed).
• Geodeetilisele märgile peab olema tagatud juurdepääs. Praegu on juurdepääs tagatud
mahasõiduga riigimaateelt ja juurdepääsu tingimused ei tohi halveneda.
• Geodeetilise märgi lähiümbrusse ei tohi istutada puid ega püstitada ehitisi, mis
varjaksid GNSS signaalide äralõikenurka horisondist enam kui 15 kraadi. Soovituslik
lähiala hõlmab maa-ala märgi ümbruses 30-meetrise raadiusega.
• Geodeetilise märgi lähiümbrusse ei ole lubatud rajada GNSS signaale
häirivaid/segavaid seadmeid (nt WIFI antennid, radarid). Riiklike geodeetiliste
mõõtmiste ajaks (GNSS mõõtmised riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi võrgu
märkidel) peab olema võimalik nimetatud seadmeid välja lülitada. Vajaduse
ilmnemisel tuleb geodeetiline märk kooskõlastatult Maa-ametiga ümber tõsta.
• Geodeetilise märgi kaitse nõuetest lähtuvalt on detailplaneeringu kehtestamisel,
hilisema ehitustegevuse planeerimisel (ehitusprojektid jms) ja läbiviimisel vajalik
Maa-ameti kooskõlastus.
Puurkaevuga seotud nõuded
• Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee, veekogu või selle osa kvaliteedi
halvenemist ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
26 / 32
olulise suurenemise (Veeseadus, § 151 lg 1). Veehaarde sanitaarkaitsealal on
majandustegevus keelatud, välja arvatud Veeseaduse § 151 lg 2 loetletud tegevuste
puhul.
• Ehitusprojekti koostamisel selgitada välja puurkaevu tegelik seisund. Juhul, kui
tegemist on põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud puurkaevuga,
siis puurkaevu omanik või maaomanik on kohustatud lammutama puurkaevu
(Ehitusseadustik, § 12 lg 1) või selle konserveerima (Ehitusseadustik, § 129), kui
puurkaev on olnud üle ühe aasta kasutusest väljas, teavitades sellest
Keskkonnaametit ja kohaliku omavalitsuse üksust.
Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks
• Pinnase ettevalmistustööd (koorimine, katmine) teostada pesitsusvälisel ajal
(september– märts), vältimaks maas või selle lähedal pesitsevate lindude pesade
hävimist. Sihtliigid: lehelinnud, põõsalinnud, roolinnud jms.
• Virnastatud hakkematerjali hakkimist, kui see on plaanis, teostada pesitsusvälisel ajal
(september–märts), vältimaks hakkematerjali virnades pesitsevate linnuliikide pesade
hävimist.
• Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse
nõuetega lähtuvalt Eesti standardist EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide
ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini
veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate
orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. Tanklasse kavandada lekete
ennetamiseks ja tuvastamiseks kaasaegsed süsteemid (paigaldatavad mahutid
topeltkestalised ja mahutitele rajada lekkekontrolli süsteem, lisaks varustatakse
mahutid ületäite anduritega, tankla varustada tankuritega, mis katkestavad tankimise
paakide täitumisel või vooliku purunemisel). Tankla tuleb varustada käsikustutitega ja
planeeringualal peab olema nõuetekohane tuletõrjevee veevõtukoht.
Tuleohutusnõuded
Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele
nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
• Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned normikohasele
tuleohutusklassile vastavalt.
• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks
juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-
7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
• Tuletõrjeveevarustuse põhimõtted on kirjeldatud punktis 5.2.1 Veevarustus ja
kanalisatsioon.
• Ehitusprojekti koostamisel täpsustada tuletõrjeveevarustuse lahendus ning täiendava
sise- ja väliskustutusvee vajadus. Täiendav sisetulekustutusvesi on vaja tagada
krundisiseste mahutite baasil.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
27 / 32
Kuritegevuse riske vähendavad abinõud
Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti
standardis 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa
1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi:
• Turvalisuse kaalutlusel on ette nähtud piirdeaiad.
• Juurdepääsu krundile pos 27 on võimalik piirata tõkkepuude/väravate rajamisega.
• Krundile pos 26 planeeritud kergliiklustee äärde on kavandatud tänavavalgustus.
Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks
tehnovõrkude osas
Edasiseks projekteerimiseks tuleb taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused. Kui
projekteeritakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need rajada kinnisel meetodil.
Tehnovõrkude projekteerimisel riigitee kaitsevööndis lähtuda „Nõuded tehnovõrkude ja -
rajatiste teemaale kavandamisel“ ja „Riigimaanteede valgustamise juhis 2014-14“
toodud põhimõtetest. Kaevetöödel ja lahtiste kaevikute kavandamisel tuleb juhinduda
Tööinspektsiooni juhendist „Tööohutus ehitusplatsil“.
Elektrivarustus
Osaühing VKG ELEKTRIVÕRGUD
• Seletuskirja lehekülg 5 lauset, „Liitumispunkt VKG Elektrivõrgud OÜ teeninduspiiriga
on ette nähtud tarbija toitekaabli ühendusklemmidel 6/0.4kV jaotusalajaama
keskpinge jaotuseadmes“, on vajalik korrigeerida, sest liitumispunktid
võrguettevõtjaga on planeeritud liitumiskilpidesse kinnistute piiri vahetusläheduses
madalpingel (0,4 kV).
• Uue võrguühenduse väljaehitamise ja/või elektrivõrgu ümberehitamisega seotud tööd
teostab Osaühing VKG ELEKTRIVÕRGUD vastavalt kehtivale korrale. Protsessi
alustamiseks on vajalik esitada liitumistaotlus soovitud teenusega, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lisainfo kontaktisikult või ettevõtte
koduleheküljelt.
Sidevarustus
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus
• Ehitusprojekt kooskõlastada Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu haldajaga
AS Connecto Eesti.
Telia Eesti AS
• Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel
tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.
• Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud
nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,
kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
28 / 32
• Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis
tegutsemiseks.
• Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus,
mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne
planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis.
• Kõik planeeritud tööd ja meetmed peavad olema kirjeldatud viisil, mis annavad
piisavat, arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise ja selle vastavuse kohta
õigusaktides sätestatud nõuetele.
• Planeeringus esitatud lahendused ja kujad peavad omavahel sobima selliselt, et
nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ja võimaldaks teha sideehitiste
hooldust ja remonti.
Gaasivarustus
AS Gaasivõrk
• Seisukoha andmisega ei kinnitata esitatud planeeringulahenduses märgitud
olemasolevate AS-ile Gaasivõrk või kolmandatele isikutele kuuluvate (sh
kinnistusiseste) gaasipaigaldiste ja nendega seotud rajatiste asukoha õigsust ega
võeta endale mingit vastutust selles osas. Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a
määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike
lähteandmete saamiseks teostada topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse
§ 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures
esimene andmeallikas, millest lähtuda tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline
alusplaan esitada e-posti aadressile: [email protected].
• AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja
projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil:
[email protected]. Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti
olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada AS-le Gaasivõrk e-posti
aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole
võimalik AS l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei
saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.
• Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala
registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast kogemust
gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega
diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.
• Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad AS Gaasivõrk
seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle
võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise
kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis
täiendavate tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti
aadressile: [email protected].
• Pärast ehitustööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasipaigaldised vastama
õigusaktides ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab
olema tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste
kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.
• Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk
kodulehelt.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
29 / 32
Elering AS
• Gaasitorustiku ja gaasijaotusjaama kaitsevööndis on keelatud tegevused, mis võivad
kahjustada gaasipaigaldist. Mh ei tohi ehitada ehitisi, eemaldada ja kuhjata pinnast
ilma Eleringi kooskõlastuseta (kooskõlas EhS §70 lg 2).
• Gaasitorustiku ja teiste kommunikatsioonide (sh B-kategooria gaasitorustik)
ristumiste väljaehitamiseks, tuleb esitada taotlus Eleringile tehniliste tingimuste
väljastamiseks.
• Kõik ehitusprojektid, millega kavandatakse Gaasitorustiku või gaasijaotusjaama
kaitsevööndis tegevusi, tuleb Eleringiga kooskõlastada.
8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE
Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele
Planeeringus kavandatud lahendus vastab ruumilise arengu eesmärkidele:
• Planeeringus on loodud kaasaegsed võimalused lennuvälja arendamiseks: kavandatud
on 1600 m kõvakattega lennurada lisanduva 200 m kruuskatendiga lennuraja otstes.
• Planeeringualal on moodustatud krundid tootmisettevõtetele, mis koosmõjus
lennuvälja arendusega loovad atraktiivse äri- ja tootmiskeskuse, mille tulemusena
tekib piirkonda uusi töökohti.
• Planeeringus on moodustatud eraldi krunt motospordiga seotud tegevuste
arendamiseks. Täpsem lahendus selgub ehitusprojektis võttes arvesse ettevõtte
äriplaani ja piirkonna perspektiivseteid vajadusi.
• Planeeringus on moodustatud eraldi krunt sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja
rajamiseks. Täpsem lahendus selgub ehitusprojektis.
Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva teelõigu
trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu
trassikoridori määramine”
Planeeringulahendus arvestab teemaplaneeringus määratud maanteetrassi koridori ja
selle kaitsevööndiga. Planeeringus on kavandatud kergliiklustee krundile pos 26, mis
ühendub väljaspool planeeringuala asuva Olgina tee bussipeatusega, mis on
projekteeritud Sillamäe-Narva 2+2 eelprojektis (12.02.2023 versioon, Roadplan OÜ,
töö nr 22006).
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
30 / 32
Vastavus üldplaneeringule
Vastavus kehtivale Vaivara valla üldplaneeringule
Väljavõte Vaivara valla üldplaneeringu
põhijoonisest koos planeeringuala piiriga
Väljavõte Vaivara valla üldplaneeringu
rohevõrgustiku kaardist koos
planeeringuala piiriga
Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve lennuvälja maa (L)
ja reserveeritud lennuvälja maa (LR). Tegemist on lennuliikluse korraldamiseks (sh
lennutranspordi maandumiseks ja õhku tõusmiseks vajalike maandumisradade
ehitamiseks) kasutatava maaga, kuhu on lubatud ohutuse tagamiseks ja selle maa
korrashoiuks vajalike ehitiste püstitamine. Detailplaneeringus on üldplaneeringu kohasele
lennuvälja maale ja reserveeritud lennuvälja maale kavandatud ka äri- ja tootmismaa
sihtotstarbed, mis on kasutusotstarbelt seotud lennundusvaldkonnaga. Lisaks on
reserveeritud lennuvälja maale planeeritud krunt pos 25, mis on ette nähtud õppesõidu
korraldamiseks (harjutusväljakud ja libedasõidurada ning neid teenindavad hooned) ning
krunt pos 30, mis on ette nähtud motospordirajatiste ja neid teenindavate hoonete jaoks.
Planeeringuala perimeetrile jääb üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtostarve
looduslik haljasmaa, põld või mets (HL), kus tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus.
Alale on lubatud täiendava kõrghaljastuse istutamine, samuti võib alale kokkuleppel
maaomanikuga kujundada parke jms haljastuid. Alale on lubatud vajadusel rajada teid ja
tehnovõrke (st lubatud on transpordimaa kõrvalsihtotstarve). Üldplaneeringu kohane
rohekoridor on kajastatud joonisel DP-2 Põhijoonis.
Vastavus koostatava Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu
tööversioonile
Üldplaneeringus on perspektiivse olulise ruumilise mõjuga ehitistena kajastatud Narva
lennuväli (EENA) - kui rajatakse vähemalt 1000 m pikkuse kõvakattega
maandumisrajaga lennuväli. Planeeringuala juhtotstarbeks on määratud transpordimaa.
Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse
tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava
maaga.
Detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringu järgne transpordimaa ärimaaks ja/või
tootmismaaks ja/või transpordimaaks ja üldkasutatavaks maaks.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
31 / 32
Üldplaneering Detailplaneering
Maakasutuse
juhtotstarve
Tootmismaa Ärimaa ärimaa ja/või
tootmismaa ja/või
transpordimaa ja
üldkasutatav maa
Korruselisus määratakse detailplaneeringus 1-3
Haljastuse
osakaal
min. 30%, millest
50% peab olema
kõrghaljastatud
min. 30%,
millest 50%
peab olema
kõrghaljastatud;
olemasoleva
kõrghaljastusega
kaetud aladel
tuleb tagada
vähemalt 60%
kõrghaljastuse
säilimine
Vähemalt 30%, mis on
kõrghaljastatud
Täisehituse % 50% 50% 6% esialgsest
kinnistust
Äri maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse
pindalast. Lubatud on elamu maa-ala, ühiskondlike hoonete maa-ala, puhke- ja
virgestustegevuse maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala, tehnoehitise maa-ala ning
transpordi maa-ala.
Tootmise maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse
pindalast. Lubatud on äri, jäätmekäitluse, tehnoehitise ja transpordi maa-ala
kõrvalotstarve juhul, kui katastriüksusel on lahendatud sellega seotud
parkimisvajadused. Väiketootmise puhul tuleb katastriüksuse vaba ala haljastada.
Hajaasustusalal võimalikku häiringut põhjustava tootmise korral (v.a väiketootmine)
võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud) leevendamiseks ja ennetamiseks
tuleb kavandada vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks
tootmismaad elamutest, puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest.
Uusi äri ja tootmise maa-alasid teenindav uus transpordi maa-ala katastriüksuse
minimaalne laius on üldplaneeringu järgi 16 m. Planeeringus kavandatud äri- ja
tootmisala vaheline transpordimaa krunt on 30 m laiune.
Vastavus algatamise korraldusele ja sellele lisatud
lähteülesandele
Narva-Jõesuu linnavolikogu 29.12.2021 otsuse nr 17 „Soldina külas asuva Lennuvälja
kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine ning lähteülesande kinnitamine“ punktis 1.4 on Narva-Jõesuu Linnavolikogu
seisukohal, et detailplaneeringu ala on vajalik laiendada haarates sinna ka Lennuvälja
kinnistu lähiala: 13148 Narva-Arumäe tee T1 ja Oksa tee, kuna detailplaneeringu
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11.03.2024
32 / 32
koostamisel tuleb lahendada ka avalikule teele juurdepääsuteede asukoha määramine.
Detailplaneeringu ala pindala on ca 140 ha. Detailplaneeringu koostamise käigus on
juurdepääs avalikult teelt lahendatud 13148 Narva-Arumäe tee T1 kinnistult, Oksa teelt
juurdepääsu kavandatud ei ole. Seetõttu ei ole planeeringualasse hõlmatud Oksa tee
kinnistut. Planeeringuala suuruseks on 126,6 ha.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Narva-Jõesuu linnavolikogu 29.12.2021
otsuse nr 17 LISA 1 Lähteülesandes nimetatud dokumentidega.
Kehtiva detailplaneeringu kehtetuks muutmine
Vaivara Vallavalitsuse 19.10.2010 korraldusega nr 253 algatati Soldina ja Tõrvajõe külas
Olgina Lennuvälja maa-ala detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise
hindamise koostamine. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 07.12.2021 korraldusega nr 535
lõpetati detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise
menetlus, sest asutusel (Mittetulundusühing Narva Lennukeskus, reg. nr 80121338) ei
olnud enam võimalik planeeringu protsessi edasi viia. Narva-Jõesuu Linnavalitsuses
puudusid samuti võimalused eelmainitud planeeringu koostamiseks.
Planeeritud ala kohta ei ole varem detailplaneeringut kehtestatud.
Projektijuht
Nora Soo
BUS
BUS BUS
BUS
BUS
Bussijuhi nähtavus 55 m
BUS
-2.29%
945 a
Geodeetiline punkt Riiklik geodeetiline võrk, I klass
Lennuvälja 85101:003:1275
Lennurada
Tankimisala
Ruleerimisala
Soldina peakraav
So ld
ina p
ea kr
aa v
Soldina pea
kra av
OLGINA97 (6593)
Lillemäe 85101:003:0451
Lillemäe 85101:003:0452
Iljasoru 85101:003:0015
Herneaia 85101:001:0930
Ubaaia 85101:003:0229
Kivikaljude 85101:003:0914
Hõbeallika 85101:003:0915
Vassili 85101:003:0148
Marina 85101:003:0147
Mudajõe 85101:003:0319
Paju 85101:003:0186
Pikapõllu 85101:003:0444
Vitsa 85101:003:0840
Sarapuu 85101:003:0028
Hobu 85101:003:0379
Raja 51401:001:0330
13148 Narva-Arumäe tee T1 85101:003:0254
1 Tallinn-Narva tee 51401:001:0500
1 Tallinn-Narva tee T9 85101:003:0248
1 Tallinn-Narva tee T10 85101:003:0249
Tallinna mnt 90 85101:003:0130
Ilmajaama 85101:003:1256
1 Tallinn-Narva tee 51401:001:0926
1 Tallinn-Narva tee T9 85101:003:0248
Laki 85101:003:0839
Lille 85101:003:0841
Johannese 85101:003:0159
Hobuse 85101:003:0397
13148 Narva-Arumäe tee T1 85101:003:0254
1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1220
1 Tallinn-Narva tee L1 51401:001:0583Tallinna mnt 91 85101:003:0446
Olgina-Tamme 85101:003:0318
Rebase tn 9 85101:003:1045
1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1191
1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1192
Rebase tn 15 85101:003:1050
1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1229
Kuusiku 85101:003:1228
Tuuleveski põik 9 85101:003:1116
1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1193
Põllulille 85101:003:0407
Vana-Olgina tn 2 85101:003:1223
Vana-Olgina tn 4 85101:001:0650
1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1224
1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1226
Vana-Olgina tn 1 85101:003:1225
Vana-Olgina tänav 85101:003:0929
Vana-Olgina tn 3 85101:003:1221
1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1222
Allikasilma 85101:003:0191
Sininõmme tee T2 85101:003:0951
Kõverakase 85101:003:0001
Tuuleveski põik 85101:003:1110
Mesilase 85101:003:0330
O ks
a te
e
10,0
10,0
15,0 15,0
25,0
25,0 50,0
50,0
R50,0
32,0 32,0 28,0 28,0 28,0 28,0 131,5
24,0
28,0
4,0 4,0 4,0 4,0
33 ,0
155,4 82,0 82,0
82,0 82,0
78,0
78,0
33 ,0
536,0
56 ,0
82,0 82,0
82,0 82,0
82,0 82,0
82,0 82,0
82,0 82,0
82,0 82,0
78,0
53 ,0
61 ,0
53 ,0
61 ,0
93,5
59 ,8
30 ,0
8, 0
30 ,0
8, 0
2,0
50 ,011 ,5
50 ,0
11 ,5
1 Tallinn-Narva
1 Tallinn-Narva
1 Tallinn-Narva
13148 Narva-Arum äe
1
2 3 4 5 6 7 8 9
10 11 12
13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24
27 29
30
28
25
26
31
32
50,0
50 ,0
Märkused: 1. Pos 30 hoonestus on lubatud rajada ainult kõrghaljastusest vabale alale. Läbi kõrghaljastatud alade on lubatud rajada ainult
kardiraja sihid. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 3. Piirdeaed on planeeritud krundipiirile kuid on joonise parema loetavuse huvides piiri kõrvale tõstetud.
S
N
W E
TINGMÄRGID Planeeringuala piir
Katastriüksuse piir
Planeeritud krundi piir
Krundi positsiooni number
Krundi ehitusõigus
ÄK Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa
ÄV Väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa
ÄB Kontori- ja büroohoone maa
ÄH Tankla ja teenindushoone maa
ÜL Haridus- ja lasteasutuse maa
ÜK Kultuuri- ja spordiasutuse maa
LT Tee ja tänava maa
LK Kergliiklusmaa
LP Parkimisehitise maa
LJ Reisijaid teenindava transpordihoone maa-ala
LL Lennuvälja maa
TT Tootmishoone maa
TL Laohoone maa
TK Logistikakeskuse maa
HP Haljasala maa
VT Tehisveekogu
Planeeritud lennuliiklusala
Planeeritud autoliikluse ala
Planeeritud kergliikluse ala
Projekteeritud autoliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 - 209,7 Sillamäe-Narva teelõik")
Projekteeritud kergliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 - 209,7 Sillamäe-Narva teelõik")
Lubatud hoonete ja rajatiste ehitusala
Lubatud rajatiste ehitusala
Tulemüüri vajadus
Võimalik juurdepääs krundile
Planeeritud piirdeaia võimalik asukoht
Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk
Projekteeritava maantee külgnähtavuse ala, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi
Likvideeritav objekt
Kaitstav looduse üksikobjekt (Suur rändrahn; Olgino rändrahn)
Kaitstava üksikobjekti piiranguvöönd r=50 m
Puurkaev
Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m
Haljasala
Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu kohane rohekoridor
Olemasolev vooluveekogu
Projekteeritud nõlvad (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 - 209,7 Sillamäe-Narva teelõik")
Ümberjuhitava kraavi võimalik uus asukoht
Kalda piiranguvööndi piir 50 m
Kalda ehituskeeluvööndi piir 25 m
Eesvoolu kaitsevööndi piir 15 m
Veekaitsevööndi piir 10 m
Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m
kuni 1 kV elektriõhuliini kaitsevööndi piir mõlemal pool liini telge 2 m
Projekteeritava maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m
Planeeritud reoveepumpla
Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m
Planeeritud trafoalajaam
Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m
Tehnovõrguservituudi vajadusega ala
1 MAA KASUTUSOTSTARVE
MEETRITES KÕRGUS
KORRUSELISUS SUURIM
KRUNDI SUURUS
ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL
EHITISEALUNE
PIND MAA-ALL EHITISEALUNE
P - krundil
m² P -
1 LL/LJ/ÄK/ÄB/ÄH
_ _
_ _
_
577175 m² P -
2 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 16 m
3 1300
_ 2
1837 m² P -
4 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 16 m
3 1150
_ 2
1607
m² P -
9 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK/LP/LJ 20 m
3 2200
_ 2
3034
m² P -
13 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 20 m
3 3600
_ 2
5002
m² P -
25 ÄK / ÜL / LT / LK 10 m
3 1000
_ 2
90312 m² P -
26 LT / LK
_ _
_ _
_
56125 - m² P -
27 LT
_ _
_ _
_
29520 - m² P -
28 LT
_ _
_ _
_
2855 - m² P -
29 HP / VT
_ _
_ _
_
64993 - m² P -
30 ÜK/ÄK/ÄB/ÄH/TT 15 m
3 10000
_ 5
335691
m² P -
3 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 16 m
3 1300
_ 2
1837 m² P -
5 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 16 m
3 1150
_ 2
1607 m² P -
6 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 16 m
3 1150
_ 2
1607
m² P -
8 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 16 m
3 1150
_ 2
1607m² P -
7 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 16 m
3 1150
_ 2
1607 m² P -
10 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 20 m
3 2200
_ 2
3034 m² P -
11 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 20 m
3 2200
_ 2
3034 m² P -
12 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 20 m
3 2200
_ 2
3034
m² P -
14 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 20 m
3 3600
_ 2
5002 m² P -
15 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 20 m
3 3600
_ 2
5002 m² P -
16 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK/LP 20 m
3 3600
_ 2
5002 m² P -
17 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 20 m
3 3600
_ 2
5002 m² P -
18 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 20 m
3 3600
_ 2
5002
m² P -
19 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 20 m
3 3600
_ 2
5002 m² P -
20 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 20 m
3 3600
_ 2
5002 m² P -
21 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 20 m
3 3600
_ 2
5002 m² P -
22 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 20 m
3 3600
_ 2
5002 m² P -
23 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 20 m
3 3600
_ 2
5002 m² P -
24 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 20 m
3 3600
_ 2
5002
Projekteeritud bussipeatus
Projekteeritud bussipeatus
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
22097_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 04.03.2024
Kõrgussüsteem:
K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754
Koordinaatsüsteem:
22097
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Soldina küla
DP
Põhijoonis
DP-2 1:2000
Juhataja R. Annusver
Projektijuht N. Soo
Konsultant Ü. Kadak
Planeerija M. Mustkivi
K-Projekt Aktsiaselts 22097 2023
EH2000 L-EST 97SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega ala võrgu valdajate kasuks tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks: · Saekaatri tn 3 kinnistul alajaamale pindalaga 60 m2 ja keskpinge kaablikoridorile 1
m äärmistest kaablitest; · Pähklisalu tänav T1, Pähklisalu tänav T2, Narva maantee, 1 Tallinn-Narva tee L1, 1
Tallinn-Narva tee, 1 Tallinn-Narva tee T10 kinnistutel keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole;
· Rebase tänav L1 ja Rebase tänav L5 kinnistutel kanalisatsioonitorule 2 m toru teljest 2 m mõlemale poole;
· Narva maantee, 1 Tallinn-Narva tee, 1 Tallinn-Narva tee T10 kinnistutel vee- ja kanalisatsioonitorule 2 m torude telgedest mõlemale poole;
· Hobu, Hobuse ja 13148 Narva-Arumäe tee T1 kinnistutel B-kategooria gaasitorustikule 1 m toru välimisest mõõtmest mõlemale poole.
m² P -
31 ÄK/ÄV/ÄB/TL/TK/LT/LL/LK/LP/LJ 14 m
3 4200
_ 2
6046 m² P -
32 LT
_ _
_ _
_
13333 -
Projekteeritud bussipeatus
Planeeritud tõkkepuu / värava võimalik asukoht
Planeeritud tõkkepuu / värava võimalik asukoht
Planeeringu koostamise korraldaja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
BUS
BUS
-2.29%
945 a
Geodeetiline punkt Riiklik geodeetiline võrk, I klass
PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT
B-KAT. PEØ315 mm (MOP=3,0 bar)
PLAN. B-KAT.GAASI JAOTUSTORUSTIK
PEØ315 mm (MOP=3,0 bar)
G
GRK
G
G
PLAN. GRK MOP 3,0 bar / 0,1 bar
NB! ehitusprojekti koostamisel gaasi rõhuregulaatori valik
kooskõlastada AS-ga Gaasivõrk
G
G
G
G
G
G
G
G
G
G
G
G
G
Lennuvälja 85101:003:1275
Ruleerimisala
Soldina peakraav
So ld
ina p
ea kr
aa v
OLGINA97 (6593)
Paju 85101:003:0186
Vitsa 85101:003:0840
Sarapuu 85101:003:0028
Hobu 85101:003:0379
Raja 51401:001:0330
13148 Narva-Arumäe tee T1 85101:003:0254
1 Tallinn-Narva tee 51401:001:0500
1 Tallinn-Narva tee T9 85101:003:0248
1 Tallinn-Narva tee T10 85101:003:0249
Tallinna mnt 90 85101:003:0130
1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1220
1 Tallinn-Narva tee L1 51401:001:0583Tallinna mnt 91 85101:003:0446
Olgina-Tamme 85101:003:0318
Rebase tn 9 85101:003:1045
1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1191
1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1192
Rebase tn 15 85101:003:1050
1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1229
Kuusiku 85101:003:1228
85101:003:1116
1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1193
1 Tallinn-Narva
1 Tallinn-Narva
13148 Narva-Arum äe
1
9 10
11 12
17 18
19 20 21
22 23
24
27
29
25
26
de90
de90
de90
Planeeritud reovepumpla (orienteeruv asukoht)
Planeeritud rõhutõstepumpla (orienteeruv asukoht)
de75 de90
de75
de75
de75
Planeeritud survestamiskaev (orienteeruv asukoht)
de110
de110
de200
de200
de160
Pos. 31 planeeritud veevarustuse liitumispunkt
Pos. 31 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt
Pos. 9 planeeritud veevarustuse liitumispunkt
Pos. 9 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt
Pos. 10 planeeritud veevarustuse liitumispunkt
Pos. 10 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt
Pos. 11 planeeritud veevarustuse liitumispunkt
Pos. 11 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt
Pos. 12 planeeritud veevarustuse liitumispunkt
Pos. 12 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt
Pos. 18 planeeritud veevarustuse liitumispunkt
Pos. 18 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt
Pos. 19 planeeritud veevarustuse liitumispunkt
Pos. 19 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt
Pos. 20 planeeritud veevarustuse liitumispunkt
Pos. 20 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt
Pos. 21 planeeritud veevarustuse liitumispunkt
Pos. 21 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt
Pos. 22 planeeritud veevarustuse liitumispunkt
Pos. 22 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt
Pos. 23 planeeritud veevarustuse liitumispunkt
Pos. 23 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt
Pos. 24 planeeritud veevarustuse liitumispunkt
Pos. 24 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt
Pos. 25 planeeritud veevarustuse liitumispunkt
Pos. 25 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt
32
Planeeritud trafoalajaam nr 1 (HEKA-2, 6/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA)
Planeeritud tänavavalgustuse lülituskilp
Pos. 30 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=500kW
Pos. 1 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=150kW
Pos. 9 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=150kW
Pos.10 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=150kW
Pos. 9 planeeritud sideliitumispunkt
Pos. 10 planeeritud sideliitumispunkt
Pos. 11 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=150kW
Pos.12 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=150kW
Pos. 11 planeeritud sideliitumispunkt
Pos. 12 planeeritud sideliitumispunkt
Pos.17 planeeritud sideliitumispunkt
Pos.17 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW
Pos.18 planeeritud sideliitumispunkt
Pos.18 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW
Pos.19 planeeritud sideliitumispunkt
Pos.19 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW
Pos.20 planeeritud sideliitumispunkt
Pos.20 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW
Pos.21 planeeritud sideliitumispunkt
Pos. 21 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW
Pos.22 planeeritud sideliitumispunkt
Pos.22 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW Pos.24 planeeritud
sideliitumispunkt
Pos.24 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW
Planeeritud reoveepumpla lülitus- ja liitumiskilp Pa=10kW
Pos. 1 planeeritud sideliitumispunkt
Planeeritud trafoalajaam nr 2 (HEKA-2, 6/ 0.4kV trafod
ELASA sidekaev 020K04B
Pos. 25 planeeritud sideliitumispunkt
Pos.23 planeeritud sideliitumispunkt
Pos. 23 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kWPos. 25 planeeritud
0.4kV liitumispunkt Pa=100kW
Planeeritud trafoalajaam nr 3 (HEKA-2, 6/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA)
Märkused: 1. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis.
S
N
W E
TINGMÄRGID Planeeringuala piir
Katastriüksuse piir
Planeeritud krundi piir
Krundi positsiooni number
Planeeritud autoliikluse ala
Planeeritud kergliikluse ala
Projekteeritud autoliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 - 209,7 Sillamäe-Narva teelõik")
Projekteeritud kergliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 - 209,7 Sillamäe-Narva teelõik")
Planeeritud lennuliiklusala
Projekteeritud nõlvad (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 - 209,7 Sillamäe-Narva teelõik")
Lubatud hoonete ja rajatiste ehitusala
Lubatud rajatiste ehitusala
Likvideeritav objekt
Kaitstav looduse üksikobjekt (Suur rändrahn; Olgino rändrahn)
Puurkaev
Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m
Olemasolev vooluveekogu
Ümberjuhitava kraavi võimalik uus asukoht
Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m
Tehnovõrguservituudi vajadusega ala
Olemasolev D-kategooria gaasitoru
Olemasolev sidekaabel
Olemasolev madalpinge kaabel
Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor
Planeeritud keskpinge kaablikoridor
Planeeritud madalpinge kaablikoridor
Planeeritud jaotuskilp
Planeeritud liitumiskilp
Planeeritud välisvalgustuse (või muu) lülituskilp
Planeeritud trafoalajaam
Planeeritud sidekanalisatsioon
Projekteeritud maa-alune A-kat (0,02 kuni 0,1 bar) gaasitorustik
Projekteeritud maa-alune B-kat (0,1 kuni 5 bar) gaasitorustik
Planeeritud veetoru (ÜVK)
Planeeritud tuletõrje veetoru (ÜVK)
Planeeritud veevõtukoht (hüdrant)
Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru (ÜVK)
Planeeritud reoveekanalisatsiooni survetoru (ÜVK)
Planeeritud reoveepumpla
Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m
Planeeritud tiik (orienteeruv asukoht)
Planeeritud kraav (orienteeruv asukoht)
Planeeritud truup
1
Edasi vt joonis VK-1 ja EV-1
Edasi vt joonis GV-1
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
22097_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 04.03.2024
Kõrgussüsteem:
K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754
Koordinaatsüsteem:
22097
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Soldina küla
DP
Tehnovõrkude koondplaan
DP-3-2 1:1000
Projektijuht N. Soo
Projekteerija A. Koppel
Projekteerija G. Margus
Projekteerija I. Švedova
K-Projekt Aktsiaselts 22097 2023
EH2000 L-EST 97
Planeeringu koostamise korraldaja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
30
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
J. Poska tn 26
29023, Ida-Viru maakond, Narva-
Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn
Teie 13.03.2024 nr 24/7-1.2/12
Meie 04.04.2024 nr 7.2-2/24/24625-6
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas Lennuvälja
kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine
märkustega
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Soldina
külas Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 85101:003:1275,
edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused väikelennukitele sise- ja
rahvusvaheliseks lennuliikluseks lennuvälja rajamiseks, helikopteri maandumisplatsi, teenindus-
ja tootmishoonete ja sõiduraja õppeplatsi ehitamiseks ning motospordikeskuse kavandamiseks.
Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), lennundusseaduse ja planeerimisseaduse (PlanS)
kooskõlastame planeeringu märkustega.
1. Seletuskirja peatükis 7 lk 21-27 on välja toodud väga palju täiendavaid nõuded
ehitusprojektide koostamiseks (sh täiendav koostöö vajadus Transpordiametiga), aga puudub
orienteeruv ehitusjärjekord (elluviimiskava). Seletuskirja lisada, et arendusega seotud teed (sh
jalgratta-ja jalgteed) tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või
liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone
või rajatise ehitusloa väljastamist.
2. Juurdepääs Lennuvälja katastriüksusele Tallinna mnt 90 katastriüksuse kaudu riigitee nr 1
Tallinna-Narva km 207,126 olemasolevalt lihtristmikult on lubatud vaid olemasolevas
olukorras, kus igapäevast aktiivset tegevust ei toimu ning mahasõidu kasutus on vähene.
Planeeringus ei ole kavandatud juurdepääsu Tallinna mnt 90 kinnistu kaudu (kinnistu asub
väljaspool planeeringuala piirdeaiaga eraldatuna) ja juurdepääs lennuväljale on kavandatud
kõrvalmaanteelt. Sillamäe ja Narva linnade vahelise teelõigu 2+2 eelprojekti kohaselt
likvideeritakse Tallinna mnt 90 katastriüksusel olemasolev ristumiskoht. Planeeringu joonisel
on kenasti kajastatud eelprojekti kohane kogujatee Tallinna mnt 90 kinnistuni. Kuna
põhimaantee ristumiskoht teenindab täna olemasolevat lennuvälja, siis palume seletuskirja
lisada, et olemasoleva lennujaama juurdepääs põhimaanteelt likvideeritakse riigitee
ümberehitusega.
3. Tehnovõrkude joonisel on nihkes ELASA sidekaev nr 020K04B (vt joonis nr 1). Kaevu
asukoht sideprojektis täpsustada.
2 (3)
Joonis 1. Väljavõte tehnovõrkude jooniselt
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kõrvalmaantee ristumiskoha kavandamiseks,
jalgratta- ja jaltee rajamiseks ning tehnovõrkude projekteerimiseks riigitee alusele maale tuleb
taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
3. Vältimaks piirangupindade sattumist Venemaa Föderatsiooni territooriumile on
visuaallennureeglitele (VFR) vastavat lennuvälja võimalik kasutada üksnes õhusõidukitel,
mille õhkutõusuks vajalik distants on standardtingimustel alla 800 m. VFR lennuvälja
piirangupindade ulatusse jääb kaks sidemasti kõrgustega 70 ja 80 m. Lennuvälja laiendamisel
ja edasisel kasutamisel tuleb sidemastide olemasoluga arvestada.
4. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või
kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud
kokkuleppe alusel. Kokkuleppe järgi kohustub huvitatud isik või kohalik omavalitsus
korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsuteede, kõrvalmaantee nr 13148 Narva-
Arumäe tee ristumiskoha ning arendustegevusega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste
projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne ehitusloakohustuslikele
ehitistele ehitusloa väljastamist.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
3 (3)
Lisad:
1. DP Seletuskiri
2. DP-2 Põhijoonis
3. DP-3-2 Tehnovõrkude koondplaan
Kristi Kuuse
58603278, [email protected]