Vastuskiri Ida-Virumaa Narva-Jõesuu Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ja selle detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise kohta laekunud ettepanekutele

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

1 / 13

Lisa 2.2 Koostöö ametitega

Jrk

nr

Seisukoha

andnud

organisatsioon/

isik

Seisukoha

kuupäev,

tüüp ja nr

Seisukoha täielik ärakiri Doku-

mend

i tüüp

Märkus

2.2.1. 2 .

2

. 1

Maa-Amet 20.12.2023 nr 6-3/22/557-5

Terviktekst vt kiri

Maa-amet nõustub Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala

detailplaneeringu (K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 22097)

lahendusega tingimusel, et arvestatakse 8.10.2021

kirjaga nr 6 -3/21/15060-3 edastatud märkustega.

Palume teavitada Maa-ametit planeeringu

vastuvõtmisest ja avalikustamisest. Võimalusel palume

avalikustamisel lisada planeeringumaterjalidele CAD

(DWG formaadis) joonised.

/Mai Lind/ maatoimingute osakonna juhataja

Kiri Märkustega arvestatud. Nõuded

ehitusprojekti koostamiseks on välja

toodud seletuskirja punktis 7.5.1 Keskkonnaalased nõuded.

2.2.2. Politsei- ja Piirivalveamet

21.12.2023 nr 2.1-3/45274-2

Terviktekst vt kiri

Antud asjas on varasemalt Narva-Jõesuu

Linnavalitsusele Siseministeeriumi poolt edastatud kiri

piiripunktiks vajalike tingimuste kohta 30.10.2015. PPA

nõue on, et lennuvälja kogu taristu peab olema välja

ehitatud vastavalt rahvusvahelise piirikontrolli nõuetele.

/Andres Sinimeri / logistikabüroo juht

Kiri Nõue lisatud seletuskirja alapeatükki 7.4

Lennuvälja rajamisega seotud nõuded.

2.2.3. Terviseamet 27.12.2023

nr 9.3-4/21/ 17348-6

Terviktekst vt kiri

Amet esitas 14.01.2022 kirjaga nr 9.3-4/21/17348-2 arvamuse DP ja KSH algatamise ning lähteülesande kinnitamise eelnõu kohta koos märkustega. Amet on

tutvunud esitatud materjalidega, mis on leitavad

aadressil https://narva-joesuu.ee/planeeringute-avalik- valjapanek. DP materjalides on ameti poolt saadetud

Kiri Teadmiseks võetud.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

2 / 13

arvamus märkustega arvestatud. Vastavalt eeltoodule puuduvad ametil täiendavad ettepanekud.

/Anna Kalinina/ vaneminspektor (keskkonnatervis)

2.2.4. Transpordiamet 15.01.2024

nr 7.2-2/24/

24625-2

Terviktekst vt kiri

1. Juhime tähelepanu, et olemasolev juurdepääs

Lennuvälja katastriüksusele Tallinna mnt 90

katastriüksuse kaudu on lubatud vaid olemasolevas

olukorras, kus igapäevast aktiivset tegevust ei

toimu ning mahasõidu kasutus on vähene.

Ehitusseadustiku § 70 lg 2 p 1 kohaselt on ehitise

(riigitee) kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või

selle korrakohast kasutamist. Transpordiametil on

lai kaalutlusruum otsustamaks milline on ohutu ja

toimiv lahendus riigiteel. Me ei saa nõustuda

lennujaama laiendamisel juurdepääsu jätkumisega

riigitee nr 1 Tallinna-Narva km 207,126

olemasolevalt lihtristmikult Tallinna mnt 90

katastriüksuse kaudu. Paraku on riigitee tänane

liiklussagedus juba nii kõrge, et piirkonna

arendamisel tuleb ristmik igal juhul ümber ehitada

kanaliseeritud ristmikuks. Riigi põhimaantee nr 1 on

Euroopa teedevõrgu maantee, mille aasta keskmine

ööpäevane liiklus on 7602 autot. Ristmiku

kanaliseerimise nõue tuleneb maanteede

projekteerimisnormidest (peatükk 4). Seejuures

tuleb tähele panna, et Transpordiameti tellimusel on

Sillamäe ja Narva linnade vahelise teelõigu 2+2

eelprojekti koostamine, mille kohaselt

likvideeritakse Tallinna mnt 90 katastriüksusel

olemasolev ristumiskoht. Planeeringus tuleb

käsitleda juurdepääsude rajamise kohustust ja

järjekorda ning seletuskirja lisada realiseerimiskava.

Kiri 1. Teadmiseks võetud. Planeeringus ei ole

kavandatud juurdepääsu läbi Tallinna mnt 90 kinnistu.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

3 / 13

2. Realiseerimise peatükki lisada, et Transpordiamet ei

võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi

planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Tehnovõrkude kavandamiseks

teemaale, riigiteega liitumise või ristumiskoha

ümberehituse korral tuleb EhS § 99 lg 3 alusel

taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

joonisel 28 (lk 65) on kujutatud piirangupind 1.

klassi visuaalraja kohta, mis tähendab, et rada

võivad kasutada üksnes lennukid, mille õhku

tõusuks vajalik distants on standardtingimustel alla

800 meetrit (aeroplane reference field length less

than 800 m). Detailplaneeringu seletuskirja peatükis

4 on välja toodud, et planeeringus arvestatakse

liikluse korraldamisel visuaallennureeglitega, kuid

eelpool toodust lähtuvalt tuleks detailplaneeringus

täpsustada, et lennutegevuse ja visuaalraja

planeerimisel tuleb arvestada üksnes lennukitega,

mille õhkutõusuks vajalik distants on

standardtingimustel kuni 800 meetrit (aeroplane

reference field length is less than 800 m).

4. Palume planeeringu seletuskirja täiendada, et lisaks

piirangupindadele kuulub lennuvälja lähiümbruse

juurde kaitsevöönd. Lennuvälja kaitsevöönd

moodustab ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–

500 meetrini lennuraja telgjoonest mõlemale poole

ja 600–2300 meetrini lennuraja lävedest

lähenemisalade suunas. Visuaalraja puhul, mida

võivad kasutada üksnes lennukid, mille õhkutõusuks

vajalik distants on standardtingimustel alla 800

2. Tehnovõrkude projekteerimiseks lisatud nõue seletuskirja alapeatükki 7.1 Täiendavate kooskõlastuste vajadus.

3. Planeeringus on kavandatud visuaallennureeglite alusel toimiv lennuväli, mida on tulevikus võimalik kohandada instrumentaal- lennureeglitele, vt seletuskirja peatükki 4 Planeeringus kavandatu ja alapeatükki 7.4 Lennuvälja rajamisega

seotud nõuded.

4. Kitsendused on kirjeldatud seletuskirja alapeatükis 6.2 Lennuväljaga seotud kitsendused.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

4 / 13

meetrit (aeroplane reference field length less than

800 m) oleks kaitsevööndiks ristkülik, mille

mõõtmed on 150 meetrit lennuraja telgjoonest

mõlemale poole ja 600 meetrit lennuraja lävedest

lähenemisalade suunas. Lennuvälja kaitsevööndis

kehtivad lennundusseaduse § 352 loetletud

piirangud, millega kitsendatakse kinnisasja

kasutamist. Lennuvälja kaitsevööndi mõõtmed on

lennuraja klassifikatsioonide kaupa toodud

majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2015

määruse nr 50 „Lennuvälja ja kopteriväljaku

lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute

miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse

mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“

lisas 2.

5. Palun täpsustada, mida tähendavad põhijoonisel

rohelisega tähistatud alad, sest see puudub

tingmärkide loetelust (vt joonis nr 1). Joonis nr 1.

Väljavõte põhijoonisest.

6. Palume korrigeerida tehnovõrkude lahendust

reaalset ruumivajadust arvesse võttes. Riigitee

alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba

ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda

nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude

paigutamiseks järgmistel tingimustel.

5. Tegemist on planeeritud haljasalaga, tingmärk lisatud.

6. Korrigeerime tehnovõrkude lahendust.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

5 / 13

6.1 Lähtuda Transpordiameti juhendites „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“

ja „Riigimaanteede valgustamise juhis 2014-14“

toodud põhimõtetest. Kaevetöödel ja lahtiste

kaevikute kavandamisel tuleb juhinduda

Tööinspektsiooni juhendist „Tööohutus

ehitusplatsil“. Lisada juhendid seletuskirja.

6.2 Varisemisnurk millega me tehnovõrkude

paigaldamisel kaevetöödel piki teed nõustume

(mitte järsem) on 1:3/4 (53°) eeldades A-tüüpi

pinnast vt „Tööohutus ehitusplatsil“.

6.3 Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega

ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

6.4 Piki riigiteed nr 13148 kulgevad tehnovõrgud tuleb

viia erakinnistule ja nihutada sobivale kaugusele, nii

et kaevetöödel ei ulatuks varisemisnurk riigitee

kinnistule. Seejuures tuleb ÜVK trasside kaevepõhi

arvestada min 2,2m, so trassi sügavus ca

2,0m+0,2m liivapadi alla.

6.5 Me ei nõustu ÜVK trasside planeerimisega piki

riigiteed nr 13148 tee kinnistule ja tee muldkehasse

(vt joonis nr 2). Trassid kavandada jalgratta-ja

6.1 Juhendid lisatud seletuskirja punkti 7.5.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks

tehnovõrkude osas. 6.2 Teadmiseks võetud.

6.3 Nõue lisatud seletuskirja peatükki 7.5.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.

6.4 Teadmiseks võetud. Planeerimise hea

tava kohaselt ei ole tehnovõrke erakinnistutele planeeritud.

6.5 Teadmiseks võetud. Korrigeerime ÜVK trasside lahendust.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

6 / 13

jalgtee taha, Lennuvälja kinnistule.

6.6 Sideühendus kuni ELA kaevuni 020K04B kavandada

samuti väljapoole riigitee maad (vt joonis nr 3).

Tehnovõrkude joonise aluseks on kenasti võetud

teeprojekt, kuid asukohas on oluline arvestada ka

olemasoleva situatsiooniga ja jalgteede ühendusega (vt

joonis nr 4). Sidetrass on sobilik planeerida nii

olemasolevast kui ka projekteeritud jalgratta- ja

jalgteest põhjapoole.

6.6 Korrigeerime sidetrassi lahendust. Tehnovõrkude planeerimisel arvestame

nii olemasoleva kui ka projekteeritud olukorraga.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

7 / 13

6.7 Nõustume tehnovõrkude ristumisega riigiteega nr 1

planeeritud asukohas, kuid palume kaaluda trassi

kavandamist sirgjoonelisemalt ilma nn

käänupunktideta, kuhu tuleb rajada kaevud (vt

joonis nr 5). Kaevu asukohad nihutada jalgratta- ja

jalgteedest eemale murualadele selliselt, et kaeviku

varisemisnurk jääb ohutule kaugusele kergliiklustee

kattest.

6.8 Planeeringus on arvestatud kehtiva riigitee

teemaplaneeringuga, aga kuna ei ole teada millal

teemaplaneeringut realiseerima hakatakse tuleb

tehnovõrkude kavandamisel arvestada kindlasti ka

oleva situatsiooniga. Geodeetilist alusplaani tuleb

täiendada või lisada tehnovõrkude joonisele maa-

ameti ajakohane foto, et tehnovõrkude lahenduse

6.7 Korrigeerime tehnovõrkude lahendust riigiteega ristumise asukohas. Kaevude asukohad määratakse ehitusprojektis

vastavalt projekteerimise heale tavale.

6.8 Tehnovõrkude planeerimisel

arvestatakse nii olemasoleva olukorra kui ka projekteeritud lahendusega.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

8 / 13

sobivust kontrollida. Punkti 6.7 väljavõtte

võrdluseks väljavõte maa-ametist (vt joonis nr 6).

6.9 Tehnovõrkude peatükkidele lisada selgitus, et

tehnovõrkude kavandamiseks teemaale tuleb EhS §

99 lg 3 alusel taotleda nõuded projektile

Transpordiametilt.

7. Palume viia seletuskirja lisa 2 kooskõlla seletuskirja

peatükkidega. Peatükkide numbrid ei kattu, mille

tõttu on väga keeruline kontrollida meie

ettepanekute täitmist.

/Marek Lind/ juhtivspetsialist/ planeerimise osakonna

kooskõlastuste üksus

6.9 Nõue on lisatud seletuskirja alapeatükki 7.1 Täiendavate kooskõlastuste

vajadus.

7. Korrigeeritud.

2.2.1. Keskkonnaamet 15.01.2024

nr 6-5/23/23958- 2

Terviktekst vt kiri

1. Lennuvälja kinnistu põhjaosas asub puurkaev

PRK0013578 sanitaarkaitsealaga 50 m, millele

juhtisime tähelepanu Keskkonnaameti 19.01.2022

kirjas nr 6-5/21/26292-3. Planeeringujooniste

Kiri

1. Selgitame, et puurkaevu sanitaarkaitsealasse jääb ainult

planeeritud piirdeaed, ülejäänud rajatised on olemasolevad. Tegu on

riigimaal paikneva puurkaevuga. VeeS

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

9 / 13

kohaselt kattub puurkaevu sanitaarkaitseala

planeeritud rajatiste ehitusalaga.

Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee,

veekogu või selle osa kvaliteedi halvenemist

ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua

veetöötluse kulude olulise suurenemise (veeseadus

(VeeS) § 151 lg 1). Veehaarde sanitaarkaitsealal on

majandustegevus keelatud, välja arvatud VeeS §

151 lg 2 loetletud tegevuste puhul.

Keskkonnaameti 6-5/21/26292-3 kirjas märkisime,

et Keskkonnaametil puuduvad andmed puurkaevu

tegeliku seisundi ja veevõtu kohta. Juhul, kui

tegemist on põhjavee seisundile ohtliku või

kasutusotstarbe kaotanud puurkaevuga, siis

puurkaevu omanik või maaomanik on kohustatud

lammutama puurkaevu (ehitusseadustik (EhS) § 12

lg 1) või selle konserveerima (EhS § 129), kui

puurkaev on olnud üle ühe aasta kasutusest väljas,

teavitades sellest Keskkonnaametit ja kohaliku

omavalitsuse üksus.

2. KSH aruandes (lk 32) on viidatud kehtetule

keskkonnaministri 02.04.2003 määrusele nr 27

„Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”.

Kehtiv on keskkonnaministri 01.03.2023 määrus nr

10 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-

eeskiri“.

3. Soldina peakraav on maaparandussüsteemi osa ning

selle ehituskeeluvööndi ulatus on 25 m. KSH

aruandes on toodud (lk 35), et veekogu

ümbersuunamiseks on vajalik tõenäoliselt praeguse

ehituskeeluvööndi vähendamine 0-meetrini.

Märgime, et Soldina peakraavi rekonstrueerimine

§ 149. lg 3 kohaselt võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta

sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust. Omavalitsusele teadaolevalt puurkaevust veevõtt puudub. Kehtiva VeeS kohaselt on puurkaevudel 10 m ulatusega hooldusala, kuid puurkaevu kaudu võetakse vett alla kümne

kuupmeetri ööpäevas või võetakse

tootmisvett. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku Keskkonnaametil muuta puurkaevu sanitaarkaitseala hooldusalaks.

Puurkaevu kohta on esitatud nõuded seletuskirja punktis 7.5.1 Keskkonnaalased nõued.

2. KSH aruandes olev viide korrigeeritakse.

3. Teadmiseks võetud. Kraavi

rekonstrueerimist kirjeldatud seletuskirja punktis 6.2.4 Soldina peakraavi (Sornajõgi)

ümbersuunamine. KSH aruandes vastavat sõnastust muudetakse

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

10 / 13

(voolusängi muutmine) on ehituskeeluvööndis

võimalik kohaldades looduskaitseseaduses § 38 lg 4

p 4 erandi alusel.

Ester Pindmaa/ peaspetsialist juhataja ülesannetes/ keskkonnakorralduse büroo

vastavalt KEA selgitusele LKS kohase erandi rakendamise võimalikkuse osas.

2.2.2. Kaitseministeerium 16.01.2024

nr 12-3/24/3

Terviktekst vt kiri

Vastavalt Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16

„Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise

töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 61 lõikele 2 ei tohi ehitiste püstitamine, laiendamine või ümberehitamine vähendada raadiosüsteemi töövõimet. Lennuvälja kinnistule ja selle lähiala detailplaneeringu alale paigaldatavad päikeseelektrijaamad võivad

negatiivselt mõjutada raadiosüsteemide töövõimet. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku lisada detailplaneeringu eelnõu seletuskirja tingimus, et Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu alale võib igale kinnistule kavandada päikeseelektrijaama, mille päikesepaneelide

maksimaalne (ehk DC) võimsus ei ületa 50 kW ja mis on

ühendatud kuni 0,4 kV elektrivõrguga.

/Miiko Peris/ osakonnajuhataja

Kiri

Täpsustus lisatud seletuskirja punkti 5.2.2 Elektrivarustus ja alapeatükki 7.1 Täiendavate kooskõlastuste vajadus.

2.2.3. Narva Linnavalitsuse

Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet

12.01.2024 nr 4.2-17/12934-

1

Terviktekst vt kiri

1. Planeeringu materjalid, ennekõike põhijoonis, on

puudulikud motoringraja osas. Selline ruumilise mõjuga objekt peab olema kantud joonisele, ei piisa selle lühidast mainimisest seletuskirjas maakasutuse osas. KSH aruande skeemidel on seda küll kujutatud, kuid see sisuliselt puudub planeeringus.

Jääb küsimus, kuidas saab KSH-s kujutada ja

Kiri

1. Lisame LISA 7.2 Hoonestuse ettepanek

joonisele võimaliku motoringraja ja õppesõidukompleksi lahenduse. Selgitame, et KSH aruandes on hinnatud võimalikku motoringraja lahendust, selleks, et oleks võimalik hinnata, kas antud asukohta on

võimalik motoringrada kavandada nii,

et müra normtasemed oleksid

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

11 / 13

hinnata objekti, mida detailplaneering sisuliselt ei käsitle?

2. Motoringraja rajamisega kaasneb tegelikult lageraie

kogu ringraja alal. Ei planeeringus ega KSH-s ei kirjeldata raie mahtusid ega asendusistutuse teemat.

3. Rohevõrgustik. Narva-Jõesuu teeb küll oma uue ÜP-

ga ettepaneku Ida-Viru maakonnateemaplaneeringu muutmiseks, et nihutada olemasolevat rohekoridori,

kuid rohekoridori nihutamisega seotud mõjud ei ole praegu KSH-s piisavalt põhjalikult hinnatud.

Väljavõte KSH aruandest: Piirkonna edasisel arendustegevusel tuleb tagada, et rohelise võrgustiku koridorid ümber planeeringuala säiliksid. Arvestades, et lennuraja pikendamine on ka ÜP alusel vajalik tegevus, siis rohekoridori

kavandamine ÜP eskiisis ettenähtud viisil üle perspektiivse lennuraja ei ole parimaks lahenduseks

(Joonis 17). Sellisel kujul võib olla võimalik tagada rohekoridori toimivust kahepaiksete liikumiskoridorina (vastavate meetmete rakendamisel), kuid see ei ole tagatud imetajate

jaoks. Samuti puuduks sellisel koridoril kliimat reguleeriv ja puhkemajanduslik funktsioon. Samuti ei ole võimalik tagada rohevõrgustiku toimivust motokeskuse, äri-tööstuspargi või õppesõidukeskuse aladel. Kui uus üldplaneering toetab antud alal pigem arendustegevust (kavandades selle liiklusmaa juhtotstarbega), siis ei

ole samal ajal võimalik alal ulatusliku

rohevõrgustiku säilitamine. (lk 39)

elamualadel tagatud. Täpsem lahendus selgub raja projekteerimisel.

2. Haljastusega seotud aspekte on kirjeldatud seletuskirja alapeatükis 4.4 Haljastuse kavandamise põhimõtted ja punktis 7.5.1 Keskkonnaalased nõuded. Maakasutuse muutusega kaasnevat mõju kliimamõjude vaatest (sh kompenseerimiseks vajaliku

metsastamise mahtu) on hinnatud KSH

aruande punktis 5.10.

3. Narva-Jõesuu Linnavalitsus on koostamas uut Narva-Jõesuu linna üldplaneeringut. Uue koostamisel oleva üldplaneeringu raames tehakse

ettepanek Ida-Viru maakonnaplaneeringu muutmiseks rohevõrgustiku nihutamise osas Lennuvälja kinnistul ja seda ümbritseval alal. Uue üldplaneeringu koostamise käigus analüüsitakse antud

piirkonna rohevõrgustiku toimimist laiemalt ning määratakse leevendavad või kompenseerivad meetmed (alade keskkonnaseisundi parandamine või uute alade hõlmamine rohevõrgustikku). Käsitletava detailplaneeringu kontekstis ei ole

võimalik tekkivat rohevõrgustiku probleemkohta lahendada.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

12 / 13

Arvestades seda, et lennuvälja pikendamine ning helikopterite maandumisplatside rajamine on küll sotsiaalmajanduslikus mõttes põhjendatud, ei ole

seda otseselt motoringraja kavandamine selles kohas. Rohekoridori toimivust hakkab takistama just motoringrada, mitte niivõrd lennuväli.

4. Ei ole kirjeldatud tuletõrjetiigi toimivust ja mõju keskkonnale.

5. Motoringrajast tekkiva müra levi suvilate piirkonda. KSH aruandes on soovitatava meetmena kirjeldatud võimalust rajada müra takistavaid seinu või valle. Leiame, et need peavad planeeringus olema kajastatud selgelt kohustuslike, mitte soovitatavatena. Eriti lõuna- ja edelaküljel, kuivõrd Narva Olgina linnaosa hooajalised elamud jäävad

kavandatavast motoringrajast vaid 600 m kaugusele. KSH aruandes on kirjeldatud

motoringrajast levivat müra erinevatel ajavahemikel: ralliraja kasutus on arvestatud päevasel ajavahemikul (7–23) 10 h, kus 20 min on sõit ja 10 min paus, päeva keskel lõuna 1 h.

Sõiduaeg kokku 6 h: 320 min päevasel ajal (7–19) ja 40 min õhtusel ajal (19–23). (lk 50) Arvan, et õhtusel ajal kella 19 kuni 23 toimiva spordiürituse müra levib kindlasti ka Narva elamuteni. Kuna Narva on õhtusel ajal iseenesest väga vaikne linn ja eriti suvilate piirkond on iseenesest puhkamiseks mõeldud, avaldavad motoringrajal hilja õhtul

toimuvad üritused kindlasti mõju elanikele.

6. KSH aruandes on kirjas, et lennukite õhkutõusmine ja maandumine toimub lääne suunal. Aga nagu

4. Tuletõrjetiigi rajamise kohta on esitatud nõuded seletuskirja punktis 7.5.1 Keskkonnalased nõuded. Sealjuures on mitmed nõuetest seatud just

keskkonnast lähtuvalt, selleks et

tagada lisaks kustutusvee funktsioonile ka kahepaiksete elupaiga kadu kompenseerivat funktsiooni.

5. Leevendusmeetmed on esitatud nõuetena seletuskirja peatükis 7.5.1 Keskkonnaalased nõuded. Selgitame,

et täpne müravallide/ekraanide paiknemine on võimalik lahendada projekteerimise etapis kui on selgunud raja täpsem paiknemin.

6. KSH aruandesse lisatakse ka mõjuanalüüs lennuraja kasutamisest idasuunal.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

13 / 13

praktika näitab on tuulte suunad valdavalt teistsugused ja takistavad lennukite õhkutõusu lääne suunda. KSH-s hinnata ka mõju olukordades,

kui õhkutõusmine või maandumine toimuv ida suunal. Või siis üheselt planeeringus välistada lennuraja kasutamine idasuunal. Sel juhul tuleks samas hinnata selliste olukordade sotsiaalmajanduslikku mõju lennuvälja toimivusele.

7. KSH aruande tabelis 11 on kirjas: Vähene negatiivne mõju – rohevõrgustiku ulatus väheneb

kuid tagatuks jääb rohekoridoride toimimine maaüksuse ääres ja ümber. Kindlasti ei ole võimalik selle väitega nõustuda. Vähene negatiivne mõju ei tingiks iseenesest ju ka muudatusettepanekut maakonnaplaneeringule.

/Peeter Tambu/ peaarhitekt (direktori asetäitja)

7. Narva-Jõesuu Linnavalitsus on koostamas uut Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringut. Uue koostamisel oleva üldplaneeringu raames tehakse

ettepanek Ida-Viru maakonnaplaneeringu muutmiseks rohevõrgustiku nihutamise osas Lennuvälja kinnistul ja seda ümbritseval alal. Uue üldplaneeringu koostamise käigus analüüsitakse antud piirkonna rohevõrgustiku toimimist

laiemalt ning määratakse leevendavad või kompenseerivad meetmed (alade keskkonnaseisundi parandamine või

uute alade hõlmamine rohevõrgustikku). Käsitletava detailplaneeringu kontekstis ei ole

võimalik tekkivat rohevõrgustiku probleemkohta lahendada.

NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUS

A R E N D U S O S A K O N D

J. Poska tn 26 29023 NARVA-JÕESUU Reg. kood: 77000499

tel 359 9599

info@narva-joesuu.ee

Swedbank a/a EE092200001120187750

Nimekirja alusel 23.01.2024 nr 24/7-1.2/5

Vastuskiri Soldina külas asuva Lennuvälja

kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ja

selle detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamise kohta laekunud

ettepanekutele

Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ja selle detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamise raames on laekunud

kirjalikud ettepanekud.

Planeerimisseaduse § 82 lg 3 kohaselt detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab

planeeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha laekunud arvamuste kohta.

Käesolevaga edastame koondtabeli, milles saate leida vastused oma ettepanekutele.

Tuletame meelde, et avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 30.01.2024 Narva-

Jõesuu Linnavalitsuse saalis, II korrusel kell 17.00 ja veebi keskkonnas MS Teams, mille liitumise

link on siin.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Raim Sarv

aselinnapea/osakonna juhataja

Lisa. Arvamuste koondtabel DP Eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalikustamine

Teadmiseks: Regionaal-ja Põllumajandusministeerium

Olga Rudomina, planeeringuspetsialist, olga.rudomina@narva-joesuu.ee, +372 5302 0276

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

1 / 13

Lisa 2.2 Koostöö ametitega

Jrk

nr

Seisukoha

andnud

organisatsioon/

isik

Seisukoha

kuupäev,

tüüp ja nr

Seisukoha täielik ärakiri Doku-

mend

i tüüp

Märkus

2.2.1. 2 .

2

. 1

Maa-Amet 20.12.2023 nr 6-3/22/557-5

Terviktekst vt kiri

Maa-amet nõustub Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala

detailplaneeringu (K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 22097)

lahendusega tingimusel, et arvestatakse 8.10.2021

kirjaga nr 6 -3/21/15060-3 edastatud märkustega.

Palume teavitada Maa-ametit planeeringu

vastuvõtmisest ja avalikustamisest. Võimalusel palume

avalikustamisel lisada planeeringumaterjalidele CAD

(DWG formaadis) joonised.

/Mai Lind/ maatoimingute osakonna juhataja

Kiri Märkustega arvestatud. Nõuded

ehitusprojekti koostamiseks on välja

toodud seletuskirja punktis 7.5.1 Keskkonnaalased nõuded.

2.2.2. Politsei- ja Piirivalveamet

21.12.2023 nr 2.1-3/45274-2

Terviktekst vt kiri

Antud asjas on varasemalt Narva-Jõesuu

Linnavalitsusele Siseministeeriumi poolt edastatud kiri

piiripunktiks vajalike tingimuste kohta 30.10.2015. PPA

nõue on, et lennuvälja kogu taristu peab olema välja

ehitatud vastavalt rahvusvahelise piirikontrolli nõuetele.

/Andres Sinimeri / logistikabüroo juht

Kiri Nõue lisatud seletuskirja alapeatükki 7.4

Lennuvälja rajamisega seotud nõuded.

2.2.3. Terviseamet 27.12.2023

nr 9.3-4/21/ 17348-6

Terviktekst vt kiri

Amet esitas 14.01.2022 kirjaga nr 9.3-4/21/17348-2 arvamuse DP ja KSH algatamise ning lähteülesande kinnitamise eelnõu kohta koos märkustega. Amet on

tutvunud esitatud materjalidega, mis on leitavad

aadressil https://narva-joesuu.ee/planeeringute-avalik- valjapanek. DP materjalides on ameti poolt saadetud

Kiri Teadmiseks võetud.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

2 / 13

arvamus märkustega arvestatud. Vastavalt eeltoodule puuduvad ametil täiendavad ettepanekud.

/Anna Kalinina/ vaneminspektor (keskkonnatervis)

2.2.4. Transpordiamet 15.01.2024

nr 7.2-2/24/

24625-2

Terviktekst vt kiri

1. Juhime tähelepanu, et olemasolev juurdepääs

Lennuvälja katastriüksusele Tallinna mnt 90

katastriüksuse kaudu on lubatud vaid olemasolevas

olukorras, kus igapäevast aktiivset tegevust ei

toimu ning mahasõidu kasutus on vähene.

Ehitusseadustiku § 70 lg 2 p 1 kohaselt on ehitise

(riigitee) kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või

selle korrakohast kasutamist. Transpordiametil on

lai kaalutlusruum otsustamaks milline on ohutu ja

toimiv lahendus riigiteel. Me ei saa nõustuda

lennujaama laiendamisel juurdepääsu jätkumisega

riigitee nr 1 Tallinna-Narva km 207,126

olemasolevalt lihtristmikult Tallinna mnt 90

katastriüksuse kaudu. Paraku on riigitee tänane

liiklussagedus juba nii kõrge, et piirkonna

arendamisel tuleb ristmik igal juhul ümber ehitada

kanaliseeritud ristmikuks. Riigi põhimaantee nr 1 on

Euroopa teedevõrgu maantee, mille aasta keskmine

ööpäevane liiklus on 7602 autot. Ristmiku

kanaliseerimise nõue tuleneb maanteede

projekteerimisnormidest (peatükk 4). Seejuures

tuleb tähele panna, et Transpordiameti tellimusel on

Sillamäe ja Narva linnade vahelise teelõigu 2+2

eelprojekti koostamine, mille kohaselt

likvideeritakse Tallinna mnt 90 katastriüksusel

olemasolev ristumiskoht. Planeeringus tuleb

käsitleda juurdepääsude rajamise kohustust ja

järjekorda ning seletuskirja lisada realiseerimiskava.

Kiri 1. Teadmiseks võetud. Planeeringus ei ole

kavandatud juurdepääsu läbi Tallinna mnt 90 kinnistu.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

3 / 13

2. Realiseerimise peatükki lisada, et Transpordiamet ei

võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi

planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Tehnovõrkude kavandamiseks

teemaale, riigiteega liitumise või ristumiskoha

ümberehituse korral tuleb EhS § 99 lg 3 alusel

taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

joonisel 28 (lk 65) on kujutatud piirangupind 1.

klassi visuaalraja kohta, mis tähendab, et rada

võivad kasutada üksnes lennukid, mille õhku

tõusuks vajalik distants on standardtingimustel alla

800 meetrit (aeroplane reference field length less

than 800 m). Detailplaneeringu seletuskirja peatükis

4 on välja toodud, et planeeringus arvestatakse

liikluse korraldamisel visuaallennureeglitega, kuid

eelpool toodust lähtuvalt tuleks detailplaneeringus

täpsustada, et lennutegevuse ja visuaalraja

planeerimisel tuleb arvestada üksnes lennukitega,

mille õhkutõusuks vajalik distants on

standardtingimustel kuni 800 meetrit (aeroplane

reference field length is less than 800 m).

4. Palume planeeringu seletuskirja täiendada, et lisaks

piirangupindadele kuulub lennuvälja lähiümbruse

juurde kaitsevöönd. Lennuvälja kaitsevöönd

moodustab ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–

500 meetrini lennuraja telgjoonest mõlemale poole

ja 600–2300 meetrini lennuraja lävedest

lähenemisalade suunas. Visuaalraja puhul, mida

võivad kasutada üksnes lennukid, mille õhkutõusuks

vajalik distants on standardtingimustel alla 800

2. Tehnovõrkude projekteerimiseks lisatud nõue seletuskirja alapeatükki 7.1 Täiendavate kooskõlastuste vajadus.

3. Planeeringus on kavandatud visuaallennureeglite alusel toimiv lennuväli, mida on tulevikus võimalik kohandada instrumentaal- lennureeglitele, vt seletuskirja peatükki 4 Planeeringus kavandatu ja alapeatükki 7.4 Lennuvälja rajamisega

seotud nõuded.

4. Kitsendused on kirjeldatud seletuskirja alapeatükis 6.2 Lennuväljaga seotud kitsendused.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

4 / 13

meetrit (aeroplane reference field length less than

800 m) oleks kaitsevööndiks ristkülik, mille

mõõtmed on 150 meetrit lennuraja telgjoonest

mõlemale poole ja 600 meetrit lennuraja lävedest

lähenemisalade suunas. Lennuvälja kaitsevööndis

kehtivad lennundusseaduse § 352 loetletud

piirangud, millega kitsendatakse kinnisasja

kasutamist. Lennuvälja kaitsevööndi mõõtmed on

lennuraja klassifikatsioonide kaupa toodud

majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2015

määruse nr 50 „Lennuvälja ja kopteriväljaku

lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute

miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse

mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“

lisas 2.

5. Palun täpsustada, mida tähendavad põhijoonisel

rohelisega tähistatud alad, sest see puudub

tingmärkide loetelust (vt joonis nr 1). Joonis nr 1.

Väljavõte põhijoonisest.

6. Palume korrigeerida tehnovõrkude lahendust

reaalset ruumivajadust arvesse võttes. Riigitee

alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba

ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda

nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude

paigutamiseks järgmistel tingimustel.

5. Tegemist on planeeritud haljasalaga, tingmärk lisatud.

6. Korrigeerime tehnovõrkude lahendust.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

5 / 13

6.1 Lähtuda Transpordiameti juhendites „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“

ja „Riigimaanteede valgustamise juhis 2014-14“

toodud põhimõtetest. Kaevetöödel ja lahtiste

kaevikute kavandamisel tuleb juhinduda

Tööinspektsiooni juhendist „Tööohutus

ehitusplatsil“. Lisada juhendid seletuskirja.

6.2 Varisemisnurk millega me tehnovõrkude

paigaldamisel kaevetöödel piki teed nõustume

(mitte järsem) on 1:3/4 (53°) eeldades A-tüüpi

pinnast vt „Tööohutus ehitusplatsil“.

6.3 Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega

ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

6.4 Piki riigiteed nr 13148 kulgevad tehnovõrgud tuleb

viia erakinnistule ja nihutada sobivale kaugusele, nii

et kaevetöödel ei ulatuks varisemisnurk riigitee

kinnistule. Seejuures tuleb ÜVK trasside kaevepõhi

arvestada min 2,2m, so trassi sügavus ca

2,0m+0,2m liivapadi alla.

6.5 Me ei nõustu ÜVK trasside planeerimisega piki

riigiteed nr 13148 tee kinnistule ja tee muldkehasse

(vt joonis nr 2). Trassid kavandada jalgratta-ja

6.1 Juhendid lisatud seletuskirja punkti 7.5.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks

tehnovõrkude osas. 6.2 Teadmiseks võetud.

6.3 Nõue lisatud seletuskirja peatükki 7.5.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.

6.4 Teadmiseks võetud. Planeerimise hea

tava kohaselt ei ole tehnovõrke erakinnistutele planeeritud.

6.5 Teadmiseks võetud. Korrigeerime ÜVK trasside lahendust.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

6 / 13

jalgtee taha, Lennuvälja kinnistule.

6.6 Sideühendus kuni ELA kaevuni 020K04B kavandada

samuti väljapoole riigitee maad (vt joonis nr 3).

Tehnovõrkude joonise aluseks on kenasti võetud

teeprojekt, kuid asukohas on oluline arvestada ka

olemasoleva situatsiooniga ja jalgteede ühendusega (vt

joonis nr 4). Sidetrass on sobilik planeerida nii

olemasolevast kui ka projekteeritud jalgratta- ja

jalgteest põhjapoole.

6.6 Korrigeerime sidetrassi lahendust. Tehnovõrkude planeerimisel arvestame

nii olemasoleva kui ka projekteeritud olukorraga.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

7 / 13

6.7 Nõustume tehnovõrkude ristumisega riigiteega nr 1

planeeritud asukohas, kuid palume kaaluda trassi

kavandamist sirgjoonelisemalt ilma nn

käänupunktideta, kuhu tuleb rajada kaevud (vt

joonis nr 5). Kaevu asukohad nihutada jalgratta- ja

jalgteedest eemale murualadele selliselt, et kaeviku

varisemisnurk jääb ohutule kaugusele kergliiklustee

kattest.

6.8 Planeeringus on arvestatud kehtiva riigitee

teemaplaneeringuga, aga kuna ei ole teada millal

teemaplaneeringut realiseerima hakatakse tuleb

tehnovõrkude kavandamisel arvestada kindlasti ka

oleva situatsiooniga. Geodeetilist alusplaani tuleb

täiendada või lisada tehnovõrkude joonisele maa-

ameti ajakohane foto, et tehnovõrkude lahenduse

6.7 Korrigeerime tehnovõrkude lahendust riigiteega ristumise asukohas. Kaevude asukohad määratakse ehitusprojektis

vastavalt projekteerimise heale tavale.

6.8 Tehnovõrkude planeerimisel

arvestatakse nii olemasoleva olukorra kui ka projekteeritud lahendusega.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

8 / 13

sobivust kontrollida. Punkti 6.7 väljavõtte

võrdluseks väljavõte maa-ametist (vt joonis nr 6).

6.9 Tehnovõrkude peatükkidele lisada selgitus, et

tehnovõrkude kavandamiseks teemaale tuleb EhS §

99 lg 3 alusel taotleda nõuded projektile

Transpordiametilt.

7. Palume viia seletuskirja lisa 2 kooskõlla seletuskirja

peatükkidega. Peatükkide numbrid ei kattu, mille

tõttu on väga keeruline kontrollida meie

ettepanekute täitmist.

/Marek Lind/ juhtivspetsialist/ planeerimise osakonna

kooskõlastuste üksus

6.9 Nõue on lisatud seletuskirja alapeatükki 7.1 Täiendavate kooskõlastuste

vajadus.

7. Korrigeeritud.

2.2.1. Keskkonnaamet 15.01.2024

nr 6-5/23/23958- 2

Terviktekst vt kiri

1. Lennuvälja kinnistu põhjaosas asub puurkaev

PRK0013578 sanitaarkaitsealaga 50 m, millele

juhtisime tähelepanu Keskkonnaameti 19.01.2022

kirjas nr 6-5/21/26292-3. Planeeringujooniste

Kiri

1. Selgitame, et puurkaevu sanitaarkaitsealasse jääb ainult

planeeritud piirdeaed, ülejäänud rajatised on olemasolevad. Tegu on

riigimaal paikneva puurkaevuga. VeeS

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

9 / 13

kohaselt kattub puurkaevu sanitaarkaitseala

planeeritud rajatiste ehitusalaga.

Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee,

veekogu või selle osa kvaliteedi halvenemist

ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua

veetöötluse kulude olulise suurenemise (veeseadus

(VeeS) § 151 lg 1). Veehaarde sanitaarkaitsealal on

majandustegevus keelatud, välja arvatud VeeS §

151 lg 2 loetletud tegevuste puhul.

Keskkonnaameti 6-5/21/26292-3 kirjas märkisime,

et Keskkonnaametil puuduvad andmed puurkaevu

tegeliku seisundi ja veevõtu kohta. Juhul, kui

tegemist on põhjavee seisundile ohtliku või

kasutusotstarbe kaotanud puurkaevuga, siis

puurkaevu omanik või maaomanik on kohustatud

lammutama puurkaevu (ehitusseadustik (EhS) § 12

lg 1) või selle konserveerima (EhS § 129), kui

puurkaev on olnud üle ühe aasta kasutusest väljas,

teavitades sellest Keskkonnaametit ja kohaliku

omavalitsuse üksus.

2. KSH aruandes (lk 32) on viidatud kehtetule

keskkonnaministri 02.04.2003 määrusele nr 27

„Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”.

Kehtiv on keskkonnaministri 01.03.2023 määrus nr

10 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-

eeskiri“.

3. Soldina peakraav on maaparandussüsteemi osa ning

selle ehituskeeluvööndi ulatus on 25 m. KSH

aruandes on toodud (lk 35), et veekogu

ümbersuunamiseks on vajalik tõenäoliselt praeguse

ehituskeeluvööndi vähendamine 0-meetrini.

Märgime, et Soldina peakraavi rekonstrueerimine

§ 149. lg 3 kohaselt võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta

sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust. Omavalitsusele teadaolevalt puurkaevust veevõtt puudub. Kehtiva VeeS kohaselt on puurkaevudel 10 m ulatusega hooldusala, kuid puurkaevu kaudu võetakse vett alla kümne

kuupmeetri ööpäevas või võetakse

tootmisvett. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku Keskkonnaametil muuta puurkaevu sanitaarkaitseala hooldusalaks.

Puurkaevu kohta on esitatud nõuded seletuskirja punktis 7.5.1 Keskkonnaalased nõued.

2. KSH aruandes olev viide korrigeeritakse.

3. Teadmiseks võetud. Kraavi

rekonstrueerimist kirjeldatud seletuskirja punktis 6.2.4 Soldina peakraavi (Sornajõgi)

ümbersuunamine. KSH aruandes vastavat sõnastust muudetakse

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

10 / 13

(voolusängi muutmine) on ehituskeeluvööndis

võimalik kohaldades looduskaitseseaduses § 38 lg 4

p 4 erandi alusel.

Ester Pindmaa/ peaspetsialist juhataja ülesannetes/ keskkonnakorralduse büroo

vastavalt KEA selgitusele LKS kohase erandi rakendamise võimalikkuse osas.

2.2.2. Kaitseministeerium 16.01.2024

nr 12-3/24/3

Terviktekst vt kiri

Vastavalt Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16

„Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise

töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 61 lõikele 2 ei tohi ehitiste püstitamine, laiendamine või ümberehitamine vähendada raadiosüsteemi töövõimet. Lennuvälja kinnistule ja selle lähiala detailplaneeringu alale paigaldatavad päikeseelektrijaamad võivad

negatiivselt mõjutada raadiosüsteemide töövõimet. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku lisada detailplaneeringu eelnõu seletuskirja tingimus, et Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu alale võib igale kinnistule kavandada päikeseelektrijaama, mille päikesepaneelide

maksimaalne (ehk DC) võimsus ei ületa 50 kW ja mis on

ühendatud kuni 0,4 kV elektrivõrguga.

/Miiko Peris/ osakonnajuhataja

Kiri

Täpsustus lisatud seletuskirja punkti 5.2.2 Elektrivarustus ja alapeatükki 7.1 Täiendavate kooskõlastuste vajadus.

2.2.3. Narva Linnavalitsuse

Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet

12.01.2024 nr 4.2-17/12934-

1

Terviktekst vt kiri

1. Planeeringu materjalid, ennekõike põhijoonis, on

puudulikud motoringraja osas. Selline ruumilise mõjuga objekt peab olema kantud joonisele, ei piisa selle lühidast mainimisest seletuskirjas maakasutuse osas. KSH aruande skeemidel on seda küll kujutatud, kuid see sisuliselt puudub planeeringus.

Jääb küsimus, kuidas saab KSH-s kujutada ja

Kiri

1. Lisame LISA 7.2 Hoonestuse ettepanek

joonisele võimaliku motoringraja ja õppesõidukompleksi lahenduse. Selgitame, et KSH aruandes on hinnatud võimalikku motoringraja lahendust, selleks, et oleks võimalik hinnata, kas antud asukohta on

võimalik motoringrada kavandada nii,

et müra normtasemed oleksid

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

11 / 13

hinnata objekti, mida detailplaneering sisuliselt ei käsitle?

2. Motoringraja rajamisega kaasneb tegelikult lageraie

kogu ringraja alal. Ei planeeringus ega KSH-s ei kirjeldata raie mahtusid ega asendusistutuse teemat.

3. Rohevõrgustik. Narva-Jõesuu teeb küll oma uue ÜP-

ga ettepaneku Ida-Viru maakonnateemaplaneeringu muutmiseks, et nihutada olemasolevat rohekoridori,

kuid rohekoridori nihutamisega seotud mõjud ei ole praegu KSH-s piisavalt põhjalikult hinnatud.

Väljavõte KSH aruandest: Piirkonna edasisel arendustegevusel tuleb tagada, et rohelise võrgustiku koridorid ümber planeeringuala säiliksid. Arvestades, et lennuraja pikendamine on ka ÜP alusel vajalik tegevus, siis rohekoridori

kavandamine ÜP eskiisis ettenähtud viisil üle perspektiivse lennuraja ei ole parimaks lahenduseks

(Joonis 17). Sellisel kujul võib olla võimalik tagada rohekoridori toimivust kahepaiksete liikumiskoridorina (vastavate meetmete rakendamisel), kuid see ei ole tagatud imetajate

jaoks. Samuti puuduks sellisel koridoril kliimat reguleeriv ja puhkemajanduslik funktsioon. Samuti ei ole võimalik tagada rohevõrgustiku toimivust motokeskuse, äri-tööstuspargi või õppesõidukeskuse aladel. Kui uus üldplaneering toetab antud alal pigem arendustegevust (kavandades selle liiklusmaa juhtotstarbega), siis ei

ole samal ajal võimalik alal ulatusliku

rohevõrgustiku säilitamine. (lk 39)

elamualadel tagatud. Täpsem lahendus selgub raja projekteerimisel.

2. Haljastusega seotud aspekte on kirjeldatud seletuskirja alapeatükis 4.4 Haljastuse kavandamise põhimõtted ja punktis 7.5.1 Keskkonnaalased nõuded. Maakasutuse muutusega kaasnevat mõju kliimamõjude vaatest (sh kompenseerimiseks vajaliku

metsastamise mahtu) on hinnatud KSH

aruande punktis 5.10.

3. Narva-Jõesuu Linnavalitsus on koostamas uut Narva-Jõesuu linna üldplaneeringut. Uue koostamisel oleva üldplaneeringu raames tehakse

ettepanek Ida-Viru maakonnaplaneeringu muutmiseks rohevõrgustiku nihutamise osas Lennuvälja kinnistul ja seda ümbritseval alal. Uue üldplaneeringu koostamise käigus analüüsitakse antud

piirkonna rohevõrgustiku toimimist laiemalt ning määratakse leevendavad või kompenseerivad meetmed (alade keskkonnaseisundi parandamine või uute alade hõlmamine rohevõrgustikku). Käsitletava detailplaneeringu kontekstis ei ole

võimalik tekkivat rohevõrgustiku probleemkohta lahendada.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

12 / 13

Arvestades seda, et lennuvälja pikendamine ning helikopterite maandumisplatside rajamine on küll sotsiaalmajanduslikus mõttes põhjendatud, ei ole

seda otseselt motoringraja kavandamine selles kohas. Rohekoridori toimivust hakkab takistama just motoringrada, mitte niivõrd lennuväli.

4. Ei ole kirjeldatud tuletõrjetiigi toimivust ja mõju keskkonnale.

5. Motoringrajast tekkiva müra levi suvilate piirkonda. KSH aruandes on soovitatava meetmena kirjeldatud võimalust rajada müra takistavaid seinu või valle. Leiame, et need peavad planeeringus olema kajastatud selgelt kohustuslike, mitte soovitatavatena. Eriti lõuna- ja edelaküljel, kuivõrd Narva Olgina linnaosa hooajalised elamud jäävad

kavandatavast motoringrajast vaid 600 m kaugusele. KSH aruandes on kirjeldatud

motoringrajast levivat müra erinevatel ajavahemikel: ralliraja kasutus on arvestatud päevasel ajavahemikul (7–23) 10 h, kus 20 min on sõit ja 10 min paus, päeva keskel lõuna 1 h.

Sõiduaeg kokku 6 h: 320 min päevasel ajal (7–19) ja 40 min õhtusel ajal (19–23). (lk 50) Arvan, et õhtusel ajal kella 19 kuni 23 toimiva spordiürituse müra levib kindlasti ka Narva elamuteni. Kuna Narva on õhtusel ajal iseenesest väga vaikne linn ja eriti suvilate piirkond on iseenesest puhkamiseks mõeldud, avaldavad motoringrajal hilja õhtul

toimuvad üritused kindlasti mõju elanikele.

6. KSH aruandes on kirjas, et lennukite õhkutõusmine ja maandumine toimub lääne suunal. Aga nagu

4. Tuletõrjetiigi rajamise kohta on esitatud nõuded seletuskirja punktis 7.5.1 Keskkonnalased nõuded. Sealjuures on mitmed nõuetest seatud just

keskkonnast lähtuvalt, selleks et

tagada lisaks kustutusvee funktsioonile ka kahepaiksete elupaiga kadu kompenseerivat funktsiooni.

5. Leevendusmeetmed on esitatud nõuetena seletuskirja peatükis 7.5.1 Keskkonnaalased nõuded. Selgitame,

et täpne müravallide/ekraanide paiknemine on võimalik lahendada projekteerimise etapis kui on selgunud raja täpsem paiknemin.

6. KSH aruandesse lisatakse ka mõjuanalüüs lennuraja kasutamisest idasuunal.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22097 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 18.01.2024

13 / 13

praktika näitab on tuulte suunad valdavalt teistsugused ja takistavad lennukite õhkutõusu lääne suunda. KSH-s hinnata ka mõju olukordades,

kui õhkutõusmine või maandumine toimuv ida suunal. Või siis üheselt planeeringus välistada lennuraja kasutamine idasuunal. Sel juhul tuleks samas hinnata selliste olukordade sotsiaalmajanduslikku mõju lennuvälja toimivusele.

7. KSH aruande tabelis 11 on kirjas: Vähene negatiivne mõju – rohevõrgustiku ulatus väheneb

kuid tagatuks jääb rohekoridoride toimimine maaüksuse ääres ja ümber. Kindlasti ei ole võimalik selle väitega nõustuda. Vähene negatiivne mõju ei tingiks iseenesest ju ka muudatusettepanekut maakonnaplaneeringule.

/Peeter Tambu/ peaarhitekt (direktori asetäitja)

7. Narva-Jõesuu Linnavalitsus on koostamas uut Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringut. Uue koostamisel oleva üldplaneeringu raames tehakse

ettepanek Ida-Viru maakonnaplaneeringu muutmiseks rohevõrgustiku nihutamise osas Lennuvälja kinnistul ja seda ümbritseval alal. Uue üldplaneeringu koostamise käigus analüüsitakse antud piirkonna rohevõrgustiku toimimist

laiemalt ning määratakse leevendavad või kompenseerivad meetmed (alade keskkonnaseisundi parandamine või

uute alade hõlmamine rohevõrgustikku). Käsitletava detailplaneeringu kontekstis ei ole

võimalik tekkivat rohevõrgustiku probleemkohta lahendada.

NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUS

A R E N D U S O S A K O N D

J. Poska tn 26 29023 NARVA-JÕESUU Reg. kood: 77000499

tel 359 9599

info@narva-joesuu.ee

Swedbank a/a EE092200001120187750

Nimekirja alusel 23.01.2024 nr 24/7-1.2/5

Vastuskiri Soldina külas asuva Lennuvälja

kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ja

selle detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamise kohta laekunud

ettepanekutele

Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ja selle detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamise raames on laekunud

kirjalikud ettepanekud.

Planeerimisseaduse § 82 lg 3 kohaselt detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab

planeeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha laekunud arvamuste kohta.

Käesolevaga edastame koondtabeli, milles saate leida vastused oma ettepanekutele.

Tuletame meelde, et avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 30.01.2024 Narva-

Jõesuu Linnavalitsuse saalis, II korrusel kell 17.00 ja veebi keskkonnas MS Teams, mille liitumise

link on siin.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Raim Sarv

aselinnapea/osakonna juhataja

Lisa. Arvamuste koondtabel DP Eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalikustamine

Teadmiseks: Regionaal-ja Põllumajandusministeerium

Olga Rudomina, planeeringuspetsialist, olga.rudomina@narva-joesuu.ee, +372 5302 0276