Kiri

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI ........................................................................................ 3

1 PLANEERINGUALA ASUKOHA KIRJELDUS ........................................... 3

2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ............................... 3

3 PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ......................... 3

4 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 4

5 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ........... 9

6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ..................................... 17

7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ......... 20

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

2 / 29

8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE........................................... 26

II JOONISED

1. Asukohaskeem DP-1

2. Põhijoonis DP-2

3. Tehnovõrkude koondplaan (1) DP-3-1

4. Tehnovõrkude koonplaan (2) DP-3-2

5. Elektrivarustuse skeem EV-1

6. Gaasivarustuse skeem GV-1

7. Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni skeem VK-1

III KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

IV LISAD

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

3 / 29

I SELETUSKIRI

1 PLANEERINGUALA ASUKOHA KIRJELDUS

Planeeringuala paikneb Narva-Jõesuu linnas Soldina külas Tallinn-Narva maantee ääres.

Lennuvälja kinnistul asub olemasolev murukattega lennurada. Planeeringualast põhjapool

asub Olgina alevik, läänepool Tõrvajõe küla. Tõrvajõe külast lõunas asub Narva linna

koosseisu kuuluv suvilapiirkond. Planeeringualast lõuna ja ida poole jäävad

maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, mis on hoonestatud üksikute elamutega.

Planeeritud territooriumi suurus on 126,6 ha.

2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS

Lennuvälja kinnistu põhjaosas asub olemasolev murukattega lennuväli. Lennnuväli on

praegu kasutusel peamiselt hobilendurite ja langevarjurite poolt. Arenev Narva ja lähiala

tööstus vajab kiireid ühendusi lähinaabritega. Praeguses poliitilises olukorras eelkõige

Soomega. Vajalik on arendada lennuväli muruväljakuga hobilennuväljast kaasaegsete

võimalustega lennuväljaks, kuhu saaksid maanduda väikelennukid ja muud väiksemad

lennumasinad.

Koostatavas Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus on planeeringuala vahetus läheduses

peamiselt äri-ja tootmismaad, mõningad äri maa-alad ning üksikud elamu maa-alad.

Detailplaneeringus kavandatud lennuvälja arendamine koos äri- ja tootmismaa

kõrvalotstarbega on kooskõlas piirkonna üldisema maakasutuse struktuuriga.

Planeeringus kavandatu toob piirkonda lisandväärtust: paraneb lennuühendus, piirkond

muutub atraktiivsemaks uutele äri- ja tootmisettevõtetele, mille tulemusena suureneb ka

töökohtade arv piirkonnas. Krundile pos 25 kavandatud sõidukite õppeplats koos

libedasõidurajaga parandab kättesaadavust autojuhi lõppastme koolituse läbimisele ning

krundile pos 30 kavandatud motospordikompleksi näol lisandub piirkonda ka vaba-aja

veetmise võimalus.

Detailplaneeringus kavandatud tegevusega ei kaasne olulisi tugeva negatiivse mõjuga

aspekte planeeritud ala lähipiirkonnale. Kaasnevate negatiivsete mõjude

leevendusmeetmed on välja toodud seletuskirja peatükis 7.5.1 Keskkonnaalased nõuded.

3 PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on väikelennukitele sise- ja rahvusvaheliseks

lennuliikluseks lennuvälja rajamine, motospordiga seotud tegevuste arendamise

võimaldamine, sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja, teenindushoonete ja

kommunikatsioonide rajamine.

Samuti on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks planeeringu maa-alal krundijaotuse

määratlemine, uute kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine ja liikluskorralduse

lahendamine.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

4 / 29

Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid:

• Luua võimalused lennuvälja arendamiseks.

• Kavandada tööstuspark, et meelitada piirkonda uusi ettevõtteid.

• Luua võimalus motospordiga seotud tegevuste arendamiseks.

• Luua võimalus sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja rajamiseks.

4 PLANEERINGUS KAVANDATU

Planeeringus on ette nähtud lennuvälja arendamine: lennuraja (1600 m kõvakattega +

200 m kruuskattega lennuraja otstes), lennukite ruleerimisala ja teenindava hoonestuse

(sh lennukikütuse tankla) rajamine.

Detailplaneeringu koostamise käigus selgitati välja võimalused lennuvälja arendamiseks

arvestades hetkeolukorda julgeolekupoliitikas. Instrumentaallennureeglite (IFR)

kavandamine eeldab tihedat koostööd ja kokkuleppeid naaberriigiga, sest reeglite

kohased piirangupinnad ulatuvad Venemaa Föderatsiooni territooriumile. Praegusel

hetkel on igasugune koostöö naaberriigiga välistatud, mistõttu on planeeringus

arvestatud lennuliikluse korraldamisel visuaallennureeglitega (VFR). Lennuvälja

arendamine IFR reeglitele vastavaks on võimalik tehniliste võimaluste arenemisel

(vältides piirangupindade sattumist naaberriiki) või poliitilise olukorra muutumisel.

Detailplaneeringu lahendus IFR osas kitsendusi ei sea, kui selleks eelnimetatud

võimalused on tekkinud.

Lennuvälja kinnistu kesk- ja lõunaosasse on kavandatud tööstuspark,

motospordikompleks ja sõidukite õppeplats libedarajaga.

Planeeritud maa-ala krundijaotus

Planeeringus on kavandatud moodustada Lennuvälja kinnistust 32 krunti:

• 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt tootmise kõrvalsihtotstarbega (pos 1)

• 23 krunti, millele on määratud sihtotstarbeks äri-ja/või transpordimaa või tootmise

ja/või transpordimaa (pos 2 - pos 24);

• 2 äri ja/või transpordimaa sihtotstarbega krunti (pos 25, pos 31);

• 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti (pos 26 – pos 28, pos 32);

• 1 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt (pos 29);

• 1 ärimaa sihtotstarbega krunt tootmise kõrvalsihtotstarbega (pos 30).

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

5 / 29

Ehitusõigus, hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning

suuruse kavandamise põhimõtted, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste

koormusnäitajad

Eelkõige on detailplaneeringus määratud lennuvälja rajatiste asukoht. Hoonestus on

kavandatud vahetult lennuvälja rajatiste kõrvale, et neile oleks võimalik vajadusel juurde

pääseda lennukitega, eelkõige angaaridele ja remonditöökodadele ning teisele poole

kavandatud juurdepääsuteed. Samuti on juurdepääsutee äärde kõrghaljastust vabale

alale kavandatud õppesõidu ja motospordi rajatisi teenindavad hooned.

Planeeeritud ala täisehitusprotsent on 6% esialgsest kinnistust.

Detailplaneeringus käsitletud kruntide kastutamise sihtotstarvete osakaalud täpsustuvad

vastavalt projekteerimistingimustele ehitusprojekti koostamisel.

Pos 1

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 90%,

tootmismaa 10%

Krunt on kavandatud lennuvälja rajatiste jaoks. Krundile võib rajada tankla lennukite

teenindamiseks ja droonide ja/või helikopterite maandusmisplatsi(d).

Krundil on võimalus harrastada ka langevarjuspordi ja puri- ja/või mudellennundust.

Pos 2 – pos 3

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ja/või tootmismaa ja/või

transpordimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2

Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 1300 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete

võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid, tootmine

(lennukid ja lennukiosad), remonditöökojad, teenindus (lennukite hooldus jms), laod,

logistika, kontoriruumid.

Pos 4 – pos 8

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ja/või tootmismaa ja/või

transpordimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2

Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 1150 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete

võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid,

tootmine, teenindus, laod, logistika, kontoriruumid.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

6 / 29

Pos 9

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ja/või tootmismaa ja/või

transpordimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2

Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 2200 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 20 m

Krundile on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete võimalikud

kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid, tootmine, teenindus,

logistika, kontoriruumid, reisiterminal, toitlustus, parkimishoone.

Pos 10 – pos 12

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ja/või tootmismaa ja/või

transpordimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2

Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 2200 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 20 m

Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete

võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid,

tootmine, teenindus, laod, logistika, kontoriruumid.

Pos 13 – pos 24

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ja/või tootmismaa ja/või

transpordimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2

Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 3600 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 20 m

Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete

võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid,

tootmine, teenindus, laod, logistika, kontoriruumid, krundile pos 16 ka parkimishoone.

Pos 25

Krundi kasutamise sihtotstarve: äri- ja või transpordimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2

Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 1000 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 10 m

Krundile on kavandatud kuni 3 korrusega ärihooned ning õppesõidu harjutusväljakud, sh

libedasõidurada. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: sõidukite õppeplatsi teenindus,

büroopinnad.

Pos 26

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa

Krunt on moodustatud juurdepääsuks kruntidele 13-25 ja krundile pos 30. Krunt

määratakse avalikult kasutatavaks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

7 / 29

Pos 27

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa

Krunt on moodustatud juurdepääsuks kruntidele pos 1-24. Turvakaalutlusel võib krundi

eraldada piirdega.

Pos 28

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa

Krunt on ette nähtud liita olemasoleva transpordimaa kinnistuga 1 Tallinn-Narva tee

(51401:001:0926).

Pos 29

Krundi kasutamise sihtotstarve: üldkasutatav maa

Krundil asub kaitsealune Olgino rändrahn ning krundist kulgeb läbi planeeringus

ümberjuhitud Olgina peakraav (Sornajõgi).

Pos 30

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa 95%, tootmismaa 5%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 10 000 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 15 m

Krundile on kavandatud kuni 3 korrusega ärihooned ning motospordirajatised. Hoonete

võimalikud kasutusotstarbed: motospordikompleks, büroo- ja teeninduspinnad.

Pos 31

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa 90%, transpordimaa 10%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2

Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 4200 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m

Krunt on kavandatud lennuväljaga seotud hoonete jaoks. Krundile võib ehitada kuni 3

korrusega hooned. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige

lennundusvaldkonnaga seotud teenindus (reisiterminal jms), logistika, toitlustus,

büroopinnad jms. Krundile on vajadusel lubatud rajada parkimishoone- või korrused.

Pos 32

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa

Krunt on ette nähtud liita olemasoleva transpordimaa kinnistuga 1 Tallinn-Narva tee

(51401:001:0926).

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

8 / 29

Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringuala on ühtlase reljeefiga jäädes vahemikku ca 26...30 m. Narva-Arumäe

maantee kõrgus planeeringuala ulatuses on ca 28...30 m. Lennuvälja kinnistu on

maanteest ca 1...2 m kõrgemal. Kõrgus langeb Tallinn-Narva maantee poole.

Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida täiendavat sademevett naaberkinnistule.

Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi tuleb osaliselt immutada pinnasesse.

Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.

Haljastuse kavandamise põhimõtted

Detailplaneeringus on kavandatud säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust.

Kruntidel on määratud hoonestusala kõrghaljastusest vabale alale. Kruntidel pos 25 ja 30

rajatiste maa-alal (nt kardiraja rajamise jaoks) võib üksikud sihid läbi raiuda, eeldusel, et

säilib puhverala krundist läänepool asuva suvilapiirkonnaga. Puhverala toimimise

parendamiseks on soovitatav krundi pos 30 läänekülge rajada uushaljastus.

Planeeringualas metsamaal raiete tegemiseks on vaja teostada metsakorraldus.

Lennuväljale ja selle lähialale ei saa lennuohutuse tagamiseks kavandada täiendavat

kõrghaljastust. Lennuväljal haljastatakse lennuradadest vaba ala.

Hoonestatavatel kruntidel tuleb sobivasse asukohta (nt sissepääsude esisele alale) rajada

madalhaljastust. Võimalusel kaaluda ka katusehaljastuse rajamist.

Haljastuse osakaal planeeringualal on minimaalselt 30%, mis vastab Narva-Jõesuu linna

kehtivas üldplaneeringus nõutavale.

Jäätmehoolduse põhimõtted

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Narva-Jõesuu linna

jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja

hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või

selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse

konteineritesse. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või

tuleb sõlmida prügiveo leping vastavat litsentsi omava firmaga.

Planeeritud äri- ja või tootmishoonete jäätmete kogumise koht on ette nähtud krundile

väljaspool hooneid. Mahutitele võib projekteerida eraldiseisva jäätmemaja, katusealuse

või aediku.

Jäätmemahutite asukohad ja arv täpsustatakse ehitusprojektis.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

9 / 29

Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted

Avaliku ruumi moodustavad üldmaa sihtotstarbega krunt pos 29, kus asub kaitsealune

Olgino rändrahn ning krunt pos 26, kust toimub juurdepääs planeeritud kruntidele.

Sõidutee kõrvale on kavandatud kergliiklustee koos tänavavalgustusega, et tagada

jalakäijate takistusteta ja turvaline juurdepääs kruntidele pos 25 (sõidukite õppeplats) ja

pos 30 (motospordiga seonduvatele tegevustele reserveeritud ala).

Krunti pos 27 ei määrata avalikult kasutatavaks, sest tegemist on lennuvälja ning äri- ja

tootmiskompleksi vahelise siseteega, mida on võimalik turvakaalutlustel piirdega

eraldada.

5 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeringuala asub riigimaanteede Tallinn-Narva maantee (reg nr 1) ja Narva-Arumäe

tee T1 (reg nr 13148) ning praegu selgitamisel oleva omandiõigusega Oksa tee vahelisel

alal. Lähiala suurima tähtsusega liiklusarter on Tallinn-Narva maantee, mis toimib hetkel

1+1 sõidurajaga. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud koostatava Sillamäe-

Narva 2+2 eelprojekti lahendusega (25.08.2022, Roadplan OÜ, töö nr 22006).

Autodega juurdepääs planeeringualale (krunt pos 26) on kavandatud Narva-Arumäe tee

T1 kinnistult. Krundilt pos 26 on planeeritud juurdepääsud kruntidele pos 13-25 ja

pos 30. Krundilt pos 27 on planeeritud juurdepääsud kruntidele pos 1-12 ja pos 31.

Arvestades, et krundilt pos 27 on ligipääs krundile pos 1 (lennuväli) ning seal toimub äri-

ja tootmishoonete vaheline liiklus, siis on võimalik krundile sisenemist piirata

tõkkepuudega. Parkimine lahendatakse kruntidel hoovis ja/või hoonetes.

Piirkond on varustatud ühistranspordiga. Lähimad bussipeatused asuvad Tallinn-Narva

maantee ääres – planeeringuala vahetus läheduses on Vanaküla ja Lennujaama

bussipeatused. Planeeringualast läänepool Oksa teel asub Naabri bussipeatus.

Planeeringualast idapool Tallinn-Narva maanteel asub Olgina tee bussipeatus.

Koostatavas Sillamäe-Narva 2+2 eelprojektis on ette nähtud liigutada Lennujaama

bussipeatus Alliksaare tänavale, nihutada Vanaküla peatust Oksa tee ristmikule lähemale,

nihutada Olgina tee bussipeatus Tallinn-Narva maantee ja Narva-Arumäe maantee

ristmikust Narva poole ning kohendada Naabri bussipeatuse asukohta seoses

projekteeritud teedelahendusega.

Parkimiskohtade vajaduse arvutus

Pos nr Maakasutuse sihtotstarve Norm. arvutus alal, kus

normi rakendatakse

Normatiivne

parkimis-

kohtade arv

Planeeritud

parkimis-

kohtade arv

1 L 90% T 10% - - 20

2-3 Ä ja/või T ja/või L 1830 / 250 = 7

7 (krundi kohta) x 2

14 14

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

10 / 29

Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardis EVS 843:2016

„Linnatänavad“ sätestatud parkimisnormatiivile (arvestatud on II kuni IV klassi keskuse

normiga). Kruntidel pos 25 (sõidukite õppeplats koos teenindava hoonesusega) ja 30

(võimalik motospordikompleks) on arvestatud asutuse parkimisnormatiiviga. Kruntidel

pos 2-24 on arvestatud tööstusettevõtte ja lao parkimisnormatiiviga. Krundil pos 31 on

arvestatud asutuse parkimisnormatiiviga, sest krundile on kavandatud hoonestus

lennuvälja teenindamiseks. Parklates on vaja tagada ka elektriautode laadimistaristu

lähtuvalt Ehitusseadustiku § 651.

Parkimine on lahendatud kruntide siseselt hoones või maa peal. Arvestades, et krundile

pos 9 ja 31 on määratud võimalik kasutusotstarve reisiterminal lennujaama

teenindamiseks, on krundile pos 16 kavandatud võimalus ehitada parkimishoone, mis

võimaldab parkimiskohti kruntide vahel ümber jaotada. Parkimiskohtade arv, jaotus ja

parklate asukohad täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel.

4-8 Ä ja/või T ja/või L 1600 / 250 = 6

6 (krundi kohta) x 5

30 30

9-12 Ä ja/või T ja/või L

3000 / 250 = 12

12 (krundi kohta) x 4

48 48

13-24 Ä ja/või T ja/või L

5000 / 250 = 20

20 (krundi kohta) x 12

240 240

25 Ä ja/või L 2000 / 90 = 22 22 22

26-28 L - - -

29 Üm - - -

30 Ä 95%, T 5% 10 000 / 90 = 111 111 111

31 Ä 90%, T 10% 6000 / 90 = 67 67 67

32 L - - -

KOKKU 465 485

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

11 / 29

Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis

tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringus on

lahendatud tehnovõrkude ja rajatiste trassid kuni kruntideni. Krundisisesed võrgud

projekteeritakse ehitusprojektis võrgu valdajate tehniliste tingimuste alusel. Olemasoleva

D-kategooria gaasitorustikuga ristuvate tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb taotleda

ELERING AS tehnilised tingimused.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Lahendus on koostatud vastavalt Aktsiaselts NARVA-JÕESUU KOMMUNAAL 28.09.2023

tehnilistele tingimustele nr 4/9-1.

Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

• Eesti Standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

• Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

• Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje

veevarustus

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad

Veevarustus

Olemasolev olukord

Olemasolev ühisveevärgi torustik on de110 veetorustik Olgina alevikus Narva maantee

(85101:003:0930) kinnistul. Ühisveevärgi torustiku omanik on Aktsiaselts NARVA-

JÕESUU KOMMUNAAL. Ühisveevõrgus on tagatud vabasurve normaalolukorras 300-400

kPa (3-4 bar), tulekahju olukorras 100kPa.

Planeeritud veevarustus

Planeeringualal olmevee tagamiseks on planeeritud de90 magistraaltorustik alates

olemasolevast de110 veetorustikust kuni planeeringualani. Torustikule on ette on nähtud

rõhutõstepumpla. Planeeringualale on ettenähtud de75 ringveevõrk.

Kruntidele pos 1-12 ja pos 25 on planeeritud de32 veeühendus planeeritud de75

veetorustikult. Kruntidele Pos 13- 24 ja pos 30 on planeeritud de40 veeühendus

planeeritud de75 veetorustikult. Planeeritud liitumispunktid (sulgarmatuur)

ühisveevõrguga paiknevad kuni 1 m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal.

Planeeringuala orienteeruv veetarbimine on 4,1 l/s, 50 m3/ööp.

Planeeringuala majandus-joogivee vajadus ning veeühenduste läbimõõdud täpsustada

ehitusprojektis. Krundisisene veevarustuse välisvõrgu lahendus töötatakse välja

ehitusprojektis.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

12 / 29

Tuletõrjeveevarustus

Planeeringuala sisetuletõrjevee arvutusvooluhulk on 35 l/s. Sisetuletõrjevesi kruntidele

pos 13- 24 ja pos 30 on planeeritud tagada hüdrantide ja/või tuletõrjevee mahutite

baasil.

Planeeringuala välistulekustutusvesi 30 l/s kolme tunni jooksul saadakse planeeritud

looduslikust veevõtukohast (tiik) kuivhüdrandiga ning planeeritud päästeauto pumbaga

survestatav maa-aluste veevõtukohtadega (tuletõrjehüdrantidega) veetorustikust.

Planeeritud hoonestuse täpsustumisel ehitusprojekti staadiumis täpsustatakse

tuletõrjeveevarustuse lahendus ning täiendava välistulekustutusvee ja

sisetulekustutusvee vajadus. Vajalik täiendav sisetulekustutusvesi on vaja tagada

krundisiseste mahutite baasil.

Reoveekanalisatsioon

Olemasolev olukord

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Olemasolev reovee

ühiskanalisatsioonitorustik on Olgina alevikus Rebase tänav L1 kinnistul

(85101:003:1039) paiknev de200 reoveetorustik. Reovee ühiskanalisatsioonitorustiku

omanik on Aktsiaselts NARVA-JÕESUU KOMMUNAAL.

Planeeritud reoveekanalisatsioon

Planeeringuala on ette nähtud kanaliseerida lahkvoolselt.

Olmeheitvesi on ette nähtud juhtida eelvooluks olevasse Rebase tänava de200

reoveetorustik. Planeeringualale on planeeritud pumpla koos de110 survekanalisatsiooni

torustiku ja suvekustutuskaevuga enne reovee juhtimist olemasolevasse Rebase tänava

de200 reoveetorustikku. Planeeritud kruntide reovee ärajuhtimiseks on kavandatud

isevoolne de160-200 reoveetorustik kuni planeeritud pumplani.

Kruntidele pos 1-pos 25 ja pos 30 on planeeritud de160 mm reovee

kanalisatsiooniühendus kavandatud isevoolse reoveetorustikuga. Liitumispunkt

(kontrollkaev) reovee ühiskanalisatsiooniga on kavandatud kuni 1 m krundi piirist

väljapoole tänava maa-alale.

Planeeringu ala orienteeruv kanaliseerimise vooluhulk on 8,1 l/s, 50 m3/ööp.

Planeeringuala reovee arvutusäravool ning reoveeühenduste läbimõõdud täpsustada

ehitusprojekti staadiumis.

Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti

staadiumis.

Sademevee kanalisatsioon

Olemasolev olukord

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Planeeringuala läbib olemasolev

kraavitus ja Soldina peakraav.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

13 / 29

Planeeritud sademevee ja drenaaži kanalisatsioon

Planeeringualal sadeveekäitlemisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme näiteks

rohekatused, roheseinad, sademeveekogumine ja kasutamine, sademevett läbilaskvad

katendid, vihmapeenar, imbkraav, imbväljak jne.

Sademevee eelvooluks planeeringuala kruntidele on olemasolev Soldina peakraav,

planeeritud kraavid ja tiik.

Sademevee ärajuhtimine on planeeritud lahtiste kraavide ja tiigi (toimib viibesüsteemina)

kaudu. Iga krundini ulatub lahtine kraavilõik, kuhu vertikaalplaneeringu või vajadusel

krundisisese sademevee kanalisatsioonitorustikuga sademevee juhtida saab.

Planeeritud tänavatelt tulev sademevesi hajutada haljasalale vastavalt projekteeritavale

vertikaalplaneeringule.

Vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise

ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1

“Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”) tuleb sademeveis, mis ületab

sademevee reostusnäitajate piirväärtusi enne suublasse juhtimist puhastada.

Arvutuslik sademevee äravool planeeringu alal korduvuse 2 ja intensiivsuse 235 l/s/ha

korral on ca 6440 l/s (kõvakattega ala 27,5ha). Vajalik sademevee käitlemise maht on ca

8700 m3)

Ehitusprojektis täpsustada planeeringuala sademeveelahendus ning konkreetne

sademevee koormuste vähendamise ja puhastamise lahendus.

Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht

Veevarustus

PE plasttoru de32-40 mm PN10 445 m

PE plasttoru de75 mm PN10 2180 m

PE plasttoru de90 mm PN101025 m 1025 m

Rõhutõstepumpla 1 komplekt

PE plasttoru de160 mm PN10 2000 m

Maa-alune veevõtu koht (hüdrant) 20 komplekti

Kuivhüdrant ja survestamiskaev 2 komplekti

Looduslik tuletõrje veevõtukoht (tiigi rajamine)

Reoveekanalisatsioon

Plasttoru de160 mm SN8 770 m

Plasttoru de200 mm SN8 1000 m

Plasttoru de110 mm PN10 (survetorustik) 1290 m

Reoveepumpla 1 komplekt

Avariimahuti 1 komplekt

Survekustutuskaev 1 komplekt

Sademeveekanalisatsioon

Kraavid 2870 m

Truubid 40 m

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

14 / 29

Elektrivarustus

Lahendus on koostatud vastavalt VKG Elektrivõrgud OÜ 09.06.2023 tehnilistele

tingimustele nr VEV.07-7/7.

Elektrikoormuste tabel

Pos

nr Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus,

Pa/Ia (kW/A)

Liitumine Planeeritud

alajaama nr 1

baasil

Planeeritud

alajaama nr 2

baasil

1 Ärihoone 150/250

Liitumiskilp

kinnistu piiril

2 Ärihoone 90/160

3 Ärihoone 90/160

4 Ärihoone 80/160

5 Ärihoone 80/160

6 Ärihoone 80/160

7 Ärihoone 80/160

8 Ärihoone 80/160

9 Ärihoone 150/250

10 Ärihoone 150/250

11 Ärihoone 150/250

12 Ärihoone 150/250

13 Ärihoone 250/400

14 Ärihoone 250/400

15 Ärihoone 250/400

16 Ärihoone 250/400

17 Ärihoone 250/400

18 Ärihoone 250/400

19 Ärihoone 250/400

20 Ärihoone 250/400

21 Ärihoone 250/400

22 Ärihoone 250/400

23 Ärihoone 250/400

24 Ärihoone 250/400

25 Ärihoone 100/160

30 Ärihoone 500/400+400

31 Ärihoone 250/400

- Tänavavalgustus 20/40 Liitumiskilp

- Pumpla 10/20 Liitumiskilp

Planeeritud ala tarbijad

kokku alajaamade kaupa

(koos eriaegsusega)

2200/3500 2200/3500

Planeeritud ala tarbijad

kokku (koos eriaegsusega) 3000 /5000

Detailplaneeringu ala tarbijate 0,4 kV tarbija ja/või tootja elektrivarustus on ette nähtud

kahe uue kioskalajaama baasil. Kinnistule Saekaatri tn 3 (Olgina alevik) on ette nähtud

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

15 / 29

ehitada olemasoleva 35 kV õhuliini vahetuslähedusse uus 35/6(10)kV sõlmalajaam.

Planeeringu alale paigaldatavate kioskalajaamade 6 kV elektritoide on ette nähtud

maakaabelliinidega uuest sõlmalajaamast.

Liitumispunkt VKG Elektrivõrgud OÜ teeninduspiiriga on ette nähtud tarbija toitekaabli

ühendusklemmidel 6/0,4kV jaotusalajaama keskpinge jaotuseadmes.

Detailplaneeringu ala tarbijate 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbid paigaldatakse kinnistu

piirile.

Kesk- ja madalpinge võrgud ehitatakse kaabelliinidena.

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete hoonete elektrivarustuse

ehitusprojekti koostamine (ka alajaamade projekteerimine) toimub võrgu valdajalt

taotletud tehniliste tingimuste alusel ning arvestades iga objekti arhitektuuriga.

Kehtiva detailplaneeringu olemasolul tuleb elektrienergia saamiseks esitada

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb

pöörduda VKG Elektrivõrgud OÜ poole.

Üldised arengusuundumused on seotud järjest suuremas ulatuses rohelise energia

kasutuselevõtuga. Mida mitmekesisem ja hajutatum on elektritootmine, seda kindlamini

on tagatud tarbijatele vajalik kogus elektrit. Taastuvatest energiaallikatest toodetava

elektri hulga suurendamiseks on tootmismaa osakaaluga kruntidele lubatud mõistlikus

ulatuses omatarbimise tagamiseks paigaldada päikesepaneele. Paneelide võimsus ja

asukoht täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus koostöös asjakohaste

ametiasutustega.

Tänavavalgustus

Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite

värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K .

Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid

ehitatakse kaabelliinidena.

Elektrivarustus on ette nähtud planeeritud lülitusseadme baasil.

Sidevarustus

Lahendus on koostatud vastavalt Telia Eesti AS 03.07.2023 telekommunikatsioonialaste

tehnilistele tingimustele nr 38044479 ja AS Connecto Eesti 29.08.2023 tehnilistele

tingimustele nr TT2349IV.

Planeeringu ala objektide sidevarustuse põhitrass on ette nähtud siduda ELASA sidevõrgu

kaablikaevuga nr 020K04B, milles paikneb kaablimuhv 020M03.

Telia Eesti AS sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100 mm läbimõõduga, igale

kinnistule on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus, sidekanalisatsiooni

hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

16 / 29

Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m,

väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast.

Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse

ehitusprojekti mahus. ELASA sidetrass ehitatakse kasutades multitoru 14/10 ja kaabli

min Ø6 mm. Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks paigaldatakse kliendikaev või

kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise.Kaabli ühendamiseks muhvi 020M03

tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus KLT.

Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste

tingimuste alusel.

Sidevõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Enefit Connect OÜ liitumistingimustele.

Pärast planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist

projekteerib ja ehitab Enefit Connect OÜ operaatorineutraalse sidevõrgu.

Gaasivarustus

Lahendus on koostatud vastavalt AS Gaasivõrk 08.09.2023 tehnilistele

tingimustele nr 3-6/212-23.

Olemasolev olukord

Planeeringuala läbiva Narva-Arumäe tee ning Tallinn-Narva tee ääres asub olemasolev

D-kategooria gaasi magistraaltorustik maksimaalse töörõhuga MOP üle 16 bari.

Olemasoleva D-kategooria gaasitorule rakendub katsevöönd. Muud gaasitorustikud

planeeringualal puuduvad.

Planeeritud gaasitorustik

Planeeringuala on ette nähtud liita maagaasivõrguga. Gaasi kasutatakse planeeritud

hoonete soojusvarustuseks.

Detailplaneeringuala gaasiga varustamiseks planeeritud ehitada uus B-kategooria

jaotustorustik läbimõõduga PEØ315 mm, maksimaalse töörõhuga MOP=3,0 bar.

Planeeritava B-kategooria gaasi jaotustorustiku pikkus on ca 2 km.

Ühendus olemasoleva B-kategooria gaasitorustikuga on ette nähtud Lääne tn 12 kinnistul

paiknevast olemasolevast gaasijaotusjaamast. Olemasoleva B-kategooria gaasi

jaotustorustiku EHR nimetus, millega on ette nähtud liita, on „maagaasi jaotustorustik

Narva-põhja B3“, gaasitorustiku maksimaalne töörõhk on MOP=3,0 bari.

Gaasirõhu redutseerimine on ette nähtud teostada planeeritud alal krundisiseselt. Selleks

on planeeritud ühine gaasirõhu reguleerimise kapp, kus gaasirõhk alandatakse kuni 100

mbar-ni, ehk GRK MOP=3 bar/0,1 bar.

Peale GRK-t jätkub tarbijateni A-kategooria gaasi tarnetorustik töörõhuga 100 mbar.

Igale planeeritud krundile on ette nähtud eraldi liitumispunkt krundi piirile.

Liitumispunktid on ette nähtud varustada gaasisulgseadmetega ehk maakraanidega,

torude vabad otsad sulgeda otsakorkidega.

Uus gaasitorustik on planeeritud maa-alusena ning ette nähtud paigaldada olemasoleva

D-kategooria gaasitorustiku kaitsevööndisse. Planeeringuala sees on gaasitorustik ette

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

17 / 29

nähtud paigaldada transpordimaa kruntidele. Tarnetorude läbimõõdud tuleb määrata

ehitusprojekti koostamisel, kui on täpsemalt teada planeeritud kruntide

gaasivooluhulgad.

Liitumised on ette nähtud vaid planeeritud kruntidele, täiendavaid hargnemisi ja

väljavõtteid teistele kinnistutele ja tarbijatele kavandatud ei ole.

6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED

Kehtivad kitsendused

• Planeeritud alale ulatub riigi põhimaantee Tallinn-Narva maantee kaitsevöönd

ulatusega 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast (planeeringus krunt pos 1).

• Avalikult kasutatava Narva-Arumäe tee kaitsevöönd ulatusega 50 m äärmise

sõiduraja välimisest servast (planeeringus krunt pos 1, 26 ja 29).

• Soldina peakraavi (Sornajõgi) (planeeringus krundid pos 1, 25, 26, 29, 30) ulatub

- kalda piiranguvöönd 50 m veekogu piirist;

- kalda ehituskeeluvöönd 25 m veekogu piirist;

- eesvoolu kaitsevöönd 15 m veekogu piirist;

- veekaitsevöönd 10 m veekogu piirist.

• Puurkaevu (reg. kood PRK0013578) põhjaveehaarde sanitaarkaitseala raadiusega

50 m (planeeringus krunt pos 1).

• Riikliku geodeetilise võrgu I klassi geodeetilise märgi OLGINA97 (6593) kaitsevöönd

raadiusega 5 m (planeeringus krunt pos 1).

• ELERING AS-ile kuuluva maa-aluse D-kategooria gaasitorustiku (200-500 mm)

kaitsevöönd 5 m torustiku keskjoonest (planeeringus krundid pos 1, 26, 29).

• Telia Eesti AS-ile kuuluva maa-aluse sideehitise kaitsevöönd 1 m äärmistest

kaablitest (planeeringus pos 28).

• OÜ VKG Elektrivõrgud kuuluva elektrimaakaabelliini kaitsevöönd 1 m äärmistest

kaablitest (planeeringus krundid pos 1, 26, 29).

• OÜ VKG Elektrivõrgud kuuluva elektriõhuliini (alla 1kV) kaitsevöönd 2 m liini teljest

(planeeringus krunt pos 1).

Kavandatud kitsendused

Avalik kasutus ja juurdepääsuservituutide vajadus

Krunt pos 26

• Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks.

Krunt pos 27

• Juurdepääsuservituut külgnevatele kinnistutele koridori laiusega 8 m, mille täpne

asukoht määratakse ehitusprojektis.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

18 / 29

Krunt pos 28 ja pos 32

• Krunt liidetakse avalikult kasutatava riigimaantee Tallinn-Narva tee koosseisu.

Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja

kasutamiseks

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide

seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja

hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning

kasutamiseks.

Planeeritud tehnovõrkude jaoks on vaja seada servituudid võrgu valdaja kasuks (kui ei

ole märgitud teisiti):

Krunt pos 1

• Olemasolevale kuni 1 kV elektriõhuliinile kaitsevööndi ulatuses 2 m liini teljest

mõlemale poole.

• Olemasolevale D-kategooria gaasitorustikule kaitsevööndi ulatuses 5 m toru teljest

mõlemale poole.

• Olemasolevale madalpingekaablile kaitsevööndi ulatuses 1 m mõlemale poole.

• Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.

Krundid pos 2-24

• Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.

Krunt pos 25

• Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.

Krunt pos 26

• Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.

• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m

äärmistest kaablitest mõlemale poole

• Planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses

1 m välisseinast mõlemale poole.

• Planeeritud gaasitorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m

välimisest mõõtmest mõlemale poole.

• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks

kaitsevööndite ulatuses 2 m torude telgedest mõlemale poole.

• Planeeritud reoveepumpla kuja raadiusega 20 m.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

19 / 29

Krunt pos 27

• Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.

• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m

äärmistest kaablitest mõlemale poole.

• Planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses

1 m välisseinast mõlemale poole.

• planeeritud gaasitorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m

välimisest mõõtmest mõlemale poole.

• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks

kaitsevööndite ulatuses 2 m torude telgedest mõlemale poole.

• Planeeritud kraavile sademevee ärajuhtimiseks külgnevate kinnistute kasuks, mille

asukoht ja suurus määratakse ehitusprojektis sõltuvalt kraavi parameetritest.

Krunt pos 29

• Planeeritud alajaama ehitamiseks ja kasutamiseks pindalaga 20 m2.

• Planeeritud alajaama kaitsevöönd ulatusega 2 m alajaamast.

• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m

äärmistest kaablitest mõlemale poole.

• Planeeritud sademevee tiigi rajamiseks, mille asukoht ja suurus määratakse

ehitusprojektis.

• Planeeritud reoveepumpla kuja raadiusega 20 m.

Krunt pos 30

• Planeeritud alajaama ehitamiseks ja kasutamiseks pindalaga 20 m2.

• Planeeritud alajaama kaitsevöönd ulatusega 2 m alajaamast.

• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m

äärmistest kaablitest mõlemale poole.

Krunt pos 31

Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.

Krunt pos 32

• Olemasolevale D-kategooria gaasitorustikule kaitsevööndi ulatuses 5 m toru teljest

mõlemale poole.

• Olemasolevale madalpingekaablile kaitsevööndi ulatuses 1 m mõlemale poole.

• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m

äärmistest kaablitest mõlemale poole.

• Planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses

1 m välisseinast mõlemale poole.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

20 / 29

Soldina peakraavi (Sornajõgi) ümbersuunamine

Planeeritud juurdesõidutee ja lennurada läbivad Soldina peakraavi, millel kehtib 25 m

ehituskeeluvöönd (EKV). Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 3 kohaselt ranna või kalda

ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Detailplaneeringus on tehtud ettepanek suunata Soldina peakraav Olgino rändrahnu

piiranguvööndisse jäävasse kraavi. Ümbertõstetud asukohas ei kattu ehituskeeluvöönd

planeeritud lennurajaga. Kraaviga ristub kavandatud juurdepääsutee Narva-Arumäe

maanteelt, kuid LKS § 38 alusel ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringus

kavandatud kasutatavale teele. Planeeringus kavandatud juurdepääsutee (krunt pos 26)

määratakse avalikuks kasutamiseks.

Olemasoleva D-kategooriaga gaasitorustiku kaitsevööndis tegutsemine tuleb eelnevalt

kooskõlastada ELERING AS-iga.

7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS

Täiendavate kooskõlastuste vajadus

• Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb

taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

• Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh

on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt

EhS § 70 lg 3.

• Detailplaneeringu kehtestamisel, hilisema ehitustegevuse planeerimisel

(ehitusprojektid jms) ja läbiviimisel geodeetilise märgi kaitsevööndis on vajalik Maa-

ameti kooskõlastus.

• Soldina peakraavi (Sornajõgi) ümbersuunamine Olgino rändrahnu piiranguvööndisse

jäävasse kraavi kooskõlastada Keskkonnaametiga.

• Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 14.07.2015

määruses nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja

elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja

vastavushindamise kord1“ esitatud nõuetest. Paneelide võimsus ja asukoht täpsustub

ehitusprojekti koostamise käigus koostöös asjakohaste ametiasutustega.

Olulisemad arhitektuurinõuded

Planeeringus kavandatud hooned peavad olema kaasaegse arhitektuuriga.

Välisviimistlusmaterjalid peavad olema kvaliteetsed, kestvad ja atraktiivsed.

Hoonete konstruktiivse ja tehnilise lahenduse kavandamisel lähtuda energiasäästlike

hoonete kontseptsioonist. Järgnevates projekteerimisstaadiumites analüüsida hoonete

energiakulu, energiatarbimise efektiivsust ja heitmete vähendamise meetmeid.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

21 / 29

Asjakohaste ametiasutuste kooskõlastuse olemasolul võib hoonete katustele paigaldada

päikesepaneele.

Piirete rajamisega soetud nõuded

Krundi pos 1 perimeetrile on ette nähtud kuni 3 m kõrgune piirdeaed. Krundile pos 27 on

ette nähtud sisenemispiirang tõkkepuu/väravaga. Krundid pos 13-24 on kavandatud

piirata krundi pos 26 poolsel küljel kuni 2 m kõrguse piirdeaiaga. Krundid pos 25 ja

pos 30 on lubatud piirata kuni 1,5 m kõrguse piirdeaiaga krundi pos 26 poolsel küljel,

muus osas on vajadusel lubatud rajada piirded sõiduradade ohutuse tagamiseks. Kui

seal müratõkkeseinte vajadus tekib, siis 1,5 m on liiga madal. Krundile pos 30 on lubatud

vastavalt vajadusele rajada ka müraekraane, -seinu ja -valle, mille kõrgus ületab 1,5 m.

Lennuvälja rajamisega seotud nõuded

• Visuaallennureeglite (VFR) piirangupindade ulatusse jääb kaks sidemasti kõrgustega

70 ja 80 m. Lennuvälja laiendamisel ja edasisel kasutamisel tuleb sidemastide

olemasoluga arvestada.

• Instrumentaallennureeglid (IFR) on võimalik kavandada tulevikus poliitilise olukorra

muutumisel või kui on tehnilise lahendusega on võimalik vältida piiirangupindade

sattumist Venemaa Föderatsiooni territooriumile.

Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

Keskkonnaalased nõuded

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (LISA 4.1) on jõutud järeldusele, et

kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi tugeva negatiivse mõjuga aspekte. Kaasnevad

negatiivsed mõjud on leevendatavad.

Haljastus

• Tulenevalt lennuvälja kinnistu kõlvikuliset jaotusest ja lähtuvalt Metsaseadusest on

vajalik planeeringualas raiete teostamiseks metsamaal teostada metsakorraldus.

• Puude ja põõsaste kõrvaldamisi teostada pesitsusvälisel ajal (augusti teine pool–

märts), vältimaks antud biotoopi kasutavate linnuliikide pesade hävimist. Sihtliikideks

kõik puudel ja põõsastel ning nende kaitsvas varjus pesitsevad linnuliigid.

• Säilitada maksimaalselt täna planeeringualal kasvavat kõrgpuistut ja teha seda

võimalikult looduslikuna, säilitades ka alusmetsa (esinduslikumad põõsad ja nende

grupid). Eeskätt planeeringuala äärtesse planeerida uut haljastust, kus on esindatud

nii kõrgpuistut (nii okas- kui lehtpuu) kui põõsaid/hekke.

• Lennuväljale ja selle lähialale ei saa lennuohutuse tagamiseks kavandada täiendavat

kõrghaljastust.

• Kruntidel pos 2-25 rajada madalhaljastus sobivasse asukohta. Võimalusel kaaluda ka

katusehaljastuse rajamist.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

22 / 29

• Motospordile reserveeritud maa-ala (krunt pos 30) ja Narva linna koosseisu kuuluva

suvilapiirkonna vahel säilitada ja/või kavandada uushaljastust.

Jäätmehooldus

• Ehitamisel tekkivad jäätmed sorteerida ehitusplatsil ehitustööde käigus. Ohtlikud

jäätmed koguda muudest jäätmetest eraldi.

• Olmeprügi kogumiseks tuleb näha ette prügiruumid või –mahutid hoonesse või eraldi

jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Asukohad täpsustada ehitusprojekti

koostamisel. Jäätmete valikkogumine tuleb korraldada vastavalt Narva-Jõesuu linna

jäätmehoolduseeskirja nõuetele (Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.10.2019 määrus

nr 74).

Müra

• Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb

arvestada transpordimüraga ja lähtuda Eesti Standardist 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

• Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas Eesti Standardist

842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-

07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

• Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

• Võimalikud leevendusmeetmed võimaliku motoringrajalt (krunt pos 30) lähtuva müra

vähendamiseks:

− Planeeringuliselt jätta võimalus vajadusel müratõkkevalli või seina rajamiseks

ringraja ümber. Mürahinnangu kohaselt on seina või valli müratõkestav efekt

elamute suhtes väike, sest elamud paiknevad võrdlemisi kaugel. Siiski tuleks

antud võimalus jätta, sest ringraja täpsemal projekteerimisel võib siiski

ilmneda, et teatud lõikudes omaks müratõkkeseina või valli rajamine vajalikku

müravähendavat efekti.

− Seada ajalised piirangud motoringraja kasutamisele;

− Seada piirangud rajale lubatavate sõidukit helivõimsustasemele.

− Seada sisse tõhus koostöö kohaliku kogukonnaga sh kohalike elanike

teavitamine võistlussõitudest;

− Tõhustada ringrajale lähimate müratundlike hoonete välispiirde (välissein,

uksed, aknad) heliisolatsiooni, et vähendada häirivust hoone vaikust

nõudvates ruumides.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

23 / 29

Pinnaseseisund

• Lennuraja ja praeguse lennukite seisuala ulatuses tuleb edasistel pinnasetöödel

jälgida pinnase seisundit ja reostuskahtluse korral teostada pinnase analüüsid

(eeskätt võib esineda oht naftasaaduste reostuse olemasoluks). Pinnase edasisel

kasutamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike

ainete sisalduse piirväärtused pinnases” esitatud elamumaa ja tööstusmaa liigitust.

Üle elamumaa piirarvu olevate saasteainete sisaldusega pinnast tohib kasutada

määruse kohasel tööstusmaal. Üle tööstusmaa piirarvu olevate saasteainete piirarvu

olev pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale ning nõuetekohaselt käidelda.

• Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (2020.aasta

seisuga) kohaselt asub planeeritud ala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega

pinnasega alal. Uute hoonestatavate alade määramisel on oluline sellega arvestada

ning rakendada meetmeid hoonete kaitsmiseks radooni sisseimbumise eest.

• Projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti standardist 840:2009 “Radooniohutu hoone

projekteerimine”, valides sobiva ehituskonstruktsiooni ohutuma keskkonna

tagamiseks.

• Hea ehituskvaliteet kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide)

hermetiseerimine ning hea ventilatsioon tagavad madala radoonitaseme hoones.

• Hoonete projekteerimisel hermetiseerida kommunikatsioonide „kaitsekõrid“, mis

läbivad vundamenti ning ei ole maapinnas hermeetiliselt jätkatud. Projekteerida

nõuetele vastav ventilatsioon, et tagada hoones madal radoonitase.

Naaberhoonete insolatsioonitingimuste tagamine

• Planeeringuala lähialal ei paikne korterelamuid ega lasteasutusi, mille

insolatsioonikestust kavandatav hoonestust võiks mõjutada.

Vertikaalplaneerimine

• Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse.

• Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on lubatud vaid kinnistu omanike

kokkuleppe alusel.

• Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada osaliselt pinnasesse.

• Säilitada planeeringuala lõunaosas paiknevat väikest tiigilaadset veekogu. Alale

täiendavate veekogude (nt tuletõrjeveetiik) rajamise eelistada loodusliku ilmelise

veekogu rajamist. Rajada vähemalt üks veekogu kallas lameda kaldaga (mitte üle

25°), mis võimaldab veekogus ka kahepaiksete elutsemist ning tagab võimaluse

metsloomadel tiiki sattumisel sealt ka välja saada.

• Soldina peakraavi ümbertõstmisel ja uue kraaviühenduse kavandamisel oleks

võimalik järgnevaid meetmeid rakendades ühtlasi tekitada ka kahepaiksetele sobilik

sigimisveekogu, mis aitaks kompenseerida tegevusega kaasnevat looduslike

elupaikade vähenemist planeeringualal. Peakraavi käesoleval ajal suurvee perioodil

üleujutatavad kaldaalad pakuvad kahepaiksetele käesoleval ajal head elupaika.

Senise elupaiga asendamiseks oleks soovitatav rajada uuele kraavile kraavilaiend,

mis tunduvalt tõstaks kraavi elustikulist väärtust.

Kraavilaiendi kavandamisel tuleb järgida järgmiseid tingimusi:

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

24 / 29

− Kraavilaiendeid tuleb rajada mineraalpinnasesse, et vältida nõlvade

sissevarisemist.

− Kraavilaiendite rajamisel tuleb arvestada ala topograafiaga, rajades need

tasastele kraavilõikudele, mille rekonstrueerimisjärgne sügavus on 1-1,5 m.

− Kraavilaiendi laius peab olema vähemalt kahekordne kraavi laius ja pikkus

vähemalt 2 m.

− Kraavilaiendi põhi peab jääma 20-30 cm kraavi põhjast sügavamale.

− Kraavilaiendite kaldakalle ei tohi ületada 25°. Kraavilaiendite suurus tuleb

valida nii, et vastav kaldakalle on võimalik saavutada.

− Sigimisveekogu peab olema ümbritsetud haljasalaga, kus leidub kõrgema

taimestikuga (puhmastega) ja põõsastega alasid, mis on kahepaiksetele

olulisteks varjepaikadeks. Samuti on oluline mõne kivikuhila olemasolu. Samas

tuleks kraavilained avada päikesele, selleks vajadusel eemaldades puid

kraavilaiendi lõunakaldalt

• Soldina peakraavi puhul on tegu maaparandussüsteemi eesvooluga. Uue kraavi

projekteerimisse tuleb kaasata maaparandussüsteemi projekteerimise valdkonnas

vastavat pädevust omav spetsialist. Tagada tuleb kraavi piisav vee vastuvõtlikkus.

• Soldina peakraav on kavandatud suunata Olgino rändrahnu piiranguvööndisse

jäävasse kraavi, mis vastavalt rekonstrueeritakse. Tegevus nõuab Keskkonnaameti

nõusolekut, kuid ei ole oodata, et tegevusega kahjustataks kaitsealust üksikobjekti.

Ehitustöödel tuleb vältida kivi piiranguvööndi ulatuses ehitusmaterjalide ladustamist

ja pinnase ümber paigutamist (va kraavi rajamiseks vajalikus mahus). Kivi ümbrus

tuleb säilitada looduslikus seisundis, kaaluda võib vaadete avamist kooskõlastades

tööd eelnevalt Keskkonnaametiga.

• Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada

ehitusprojektis.

Kahepaiksete ränne

• Riigitee 1 Tallinn-Narva km 187,3–209,7 Sillamäe-Narva teelõigu ulukiuuringus

(08.07.2023, OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 22004310) on tehtud ettepanek Tallinna

maantee 106-107 km lõigus kavandada kahepaiksete tunnel ja suunavad piirded.

Säilitada olemasolev kraav ning lennuvälja alt läbi kulgevas osas tuleb kraavile

projekteerida kanali põhimõttel toimiv lahtise põhjaga, väikese kaldaga ja pealt

kinnine tunnel, et tagada kahepaiksete läbipääs.

Geodeetilise märgiga seotud nõuded

• Geodeetiline märk tuleb säilitada selle praeguses asukohas koos olemasolevate

tähistustega (kupits, tunnuspost, kaitseaed).

• Geodeetilisele märgile peab olema tagatud juurdepääs. Praegu on juurdepääs tagatud

mahasõiduga riigimaateelt ja juurdepääsu tingimused ei tohi halveneda.

• Geodeetilise märgi lähiümbrusse ei tohi istutada puid ega püstitada ehitisi, mis

varjaksid GNSS signaalide äralõikenurka horisondist enam kui 15 kraadi. Soovituslik

lähiala hõlmab maa-ala märgi ümbruses 30-meetrise raadiusega.

• Geodeetilise märgi lähiümbrusse ei ole lubatud rajada GNSS signaale

häirivaid/segavaid seadmeid (nt WIFI antennid, radarid). Riiklike geodeetiliste

mõõtmiste ajaks (GNSS mõõtmised riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi võrgu

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

25 / 29

märkidel) peab olema võimalik nimetatud seadmeid välja lülitada. Vajaduse

ilmnemisel tuleb geodeetiline märk kooskõlastatult Maa-ametiga ümber tõsta.

• Geodeetilise märgi kaitse nõuetest lähtuvalt on detailplaneeringu kehtestamisel,

hilisema ehitustegevuse planeerimisel (ehitusprojektid jms) ja läbiviimisel vajalik

Maa-ameti kooskõlastus.

Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks

• Pinnase ettevalmistustööd (koorimine, katmine) teostada pesitsusvälisel ajal

(september– märts), vältimaks maas või selle lähedal pesitsevate lindude pesade

hävimist. Sihtliigid: lehelinnud, põõsalinnud, roolinnud jms.

• Virnastatud hakkematerjali hakkimist, kui see on plaanis, teostada pesitsusvälisel ajal

(september–märts), vältimaks hakkematerjali virnades pesitsevate linnuliikide pesade

hävimist.

• Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse

nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate

tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja

bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste

ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. Tanklasse kavandada lekete ennetamiseks

ja tuvastamiseks kaasaegsed süsteemid (paigaldatavad mahutid topeltkestalised ja

mahutitele rajada lekkekontrolli süsteem, lisaks varustatakse mahutid ületäite

anduritega, tankla varustada tankuritega, mis katkestavad tankimise paakide

täitumisel või vooliku purunemisel). Tankla tuleb varustada käsikustutitega ja

planeeringualal peab olema nõuetekohane tuletõrjevee veevõtukoht.

Tuleohutusnõuded

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

• Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned normikohasele

tuleohutusklassile vastavalt.

• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile 812-7:2018

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

• Tuletõrjeveevarustuse põhimõtted on kirjeldatud peatükis 6.1.2.

• Ehitusprojekti koostamisel täpsustada tuletõrjeveevarustuse lahendus ning täiendava

sise- ja väliskustutusvee vajadus. Täiendav sisetulekustutusvesi on vaja tagada

krundisiseste mahutite baasil.

Kuritegevuse riske vähendavad abinõud

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti

standardis 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa

1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi:

• Turvalisuse kaalutlusel on ette nähtud piirdeaiad (vt DP-2 Põhijoonis).

• Juurdepääsu krundile pos 27 on võimalik piirata tõkkepuude/väravate rajamisega.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

26 / 29

• Krundile pos 26 planeeritud kergliiklustee äärde on kavandatud tänavavalgustus.

Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks

tehnovõrkude osas

Edasiseks projekteerimiseks tuleb taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused. Kui

projekteeritakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need rajada kinnisel meetodil.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Lisatakse võrguvaldajate kooskõlastamise tingimuste saamisel.

Elektrivarustus

Lisatakse võrguvaldajate kooskõlastamise tingimuste saamisel.

Tänavavalgustus

Lisatakse võrguvaldajate kooskõlastamise tingimuste saamisel.

Sidevarustus

Lisatakse võrguvaldajate kooskõlastamise tingimuste saamisel.

Soojusvarustus

Lisatakse võrguvaldajate kooskõlastamise tingimuste saamisel.

Gaasivarustus

Lisatakse võrguvaldajate kooskõlastamise tingimuste saamisel.

8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE

Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele

Planeeringus kavandatud lahendus vastab ruumilise arengu eesmärkidele:

• Planeeringus on loodud kaasaegsed võimalused lennuvälja arendamiseks: kavandatud

on 1600 m kõvakattega lennurada lisanduva 200 m kruuskatendiga lennuraja otstes.

• Planeeringualal on moodustatud krundid tootmisettevõtetele, mis koosmõjus

lennuvälja arendusega loovad atraktiivse äri- ja tootmiskeskuse, mille tulemusena

tekib piirkonda uusi töökohti.

• Planeeringus on moodustatud eraldi krunt motospordiga seotud tegevuste

arendamiseks. Täpsem lahendus selgub ehitusprojektis võttes arvesse ettevõtte

äriplaani ja piirkonna perspektiivseteid vajadusi.

• Planeeringus on moodustatud eraldi krunt sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja

rajamiseks. Täpsem lahendus selgub ehitusprojektis.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

27 / 29

Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu

trassikoridori määramine”

Planeeringulahendus arvestab teemaplaneeringus määratud maanteetrassi koridori ja

selle kaitsevööndiga. Planeeringus on kavandatud kergliiklustee krundile pos 26, mis

ühendub väljaspool planeeringuala asuva Olgina tee bussipeatusega, mis on

projekteeritud Sillamäe-Narva 2+2 eelprojektis (25.08.2022, Roadplan OÜ,

töö nr 22006).

Vastavus üldplaneeringule

Vastavus kehtivale Vaivara valla üldplaneeringule

Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve lennuvälja maa

(üldplaneeringu kaardil tähisega L) ja reserveeritud lennuvälja maa (üldplaneeringu

kaardil tähisega LR). Tegemist on lennuliikluse korraldamiseks (sh lennutranspordi

maandumiseks ja õhku tõusmiseks vajalike maandumisradade ehitamiseks) kasutatava

maaga kuhu on lubatud ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste

püstitamine.

Detailplaneeringu lahendus on vastavuses üldplaneeringu põhimõtetega.

Vastavus koostatava Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu

tööversioonile

Üldplaneeringus on perspektiivse olulise ruumilise mõjuga ehitistena kajastatud Narva

lennuväli (EENA) - kui rajatakse vähemalt 1000 m pikkuse kõvakattega

maandumisrajaga lennuväli. Planeeringuala juhtotstarbeks on määratud transpordimaa.

Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse

tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava

maaga.

Detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringu järgne transpordimaa ärimaaks ja/või

tootmismaaks ja/või transpordimaaks ja üldkasutatavaks maaks.

Üldplaneering Detailplaneering

Maakasutuse

juhtotstarve

Tootmismaa Ärimaa ärimaa ja/või

tootmismaa ja/või

transpordimaa ja

üldkasutatav maa

Korruselisus määratakse detailplaneeringus 1-3

Haljastuse

osakaal

min. 30%, millest

50% peab olema

kõrghaljastatud

min. 30%,

millest 50%

peab olema

kõrghaljastatud;

Vähemalt 30%, mis on

kõrghaljastatud

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

28 / 29

olemasoleva

kõrghaljastusega

kaetud aladel

tuleb tagada

vähemalt 60%

kõrghaljastuse

säilimine

Täisehituse % 50% 50% 6% esialgsest

kinnistust

Äri maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse

pindalast. Lubatud on elamu maa-ala, ühiskondlike hoonete maa-ala, puhke- ja

virgestustegevuse maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala, tehnoehitise maa-ala ning

transpordi maa-ala.

Tootmise maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse

pindalast. Lubatud on äri, jäätmekäitluse, tehnoehitise ja transpordi maa-ala

kõrvalotstarve juhul, kui katastriüksusel on lahendatud sellega seotud

parkimisvajadused. Väiketootmise puhul tuleb katastriüksuse vaba ala haljastada.

Hajaasustusalal võimalikku häiringut põhjustava tootmise korral (v.a väiketootmine)

võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud) leevendamiseks ja ennetamiseks

tuleb kavandada vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks

tootmismaad elamutest, puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest.

Uusi äri ja tootmise maa-alasid teenindav uus transpordi maa-ala katastriüksuse

minimaalne laius on üldplaneeringu järgi 16 m. Planeeringus kavandatud äri- ja

tootmisala vaheline transpordimaa krunt on 30 m laiune.

Vastavus algatamise korraldusele ja sellele lisatud

lähteülesandele

Narva-Jõesuu linnavolikogu 29.12.2021 otsuse nr 17 „Soldina külas asuva Lennuvälja

kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine ning lähteülesande kinnitamine“ punktis 1.4 on Narva-Jõesuu Linnavolikogu

seisukohal, et detailplaneeringu ala on vajalik laiendada haarates sinna ka Lennuvälja

kinnistu lähiala: 13148 Narva-Arumäe tee T1 ja Oksa tee, kuna detailplaneeringu

koostamisel tuleb lahendada ka avalikule teele juurdepääsuteede asukoha määramine.

Detailplaneeringu ala pindala on ca 140 ha. Detailplaneeringu koostamise käigus on

juurdepääs avalikult teelt lahendatud 13148 Narva-Arumäe tee T1 kinnistult, Oksa teelt

juurdepääsu kavandatud ei ole. Seetõttu ei ole planeeringualasse hõlmatud Oksa tee

kinnistut. Planeeringuala suuruseks on 126,6 ha.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Narva-Jõesuu linnavolikogu 29.12.2021

otsuse nr 17 LISA 1 Lähteülesandes nimetatud dokumentidega.

Kehtiva detailplaneeringu kehtetuks muutmine

Vaivara Vallavalitsuse 19.10.2010 korraldusega nr 253 algatati Soldina ja Tõrvajõe külas

Olgina Lennuvälja maa-ala detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise koostamine. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 07.12.2021 korraldusega nr 535

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23050 Soldina küla, Narva-Jõesuu linn

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Kuupäev: 24.11.2023

29 / 29

lõpetati detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise

menetlus, sest asutusel (Mittetulundusühing Narva Lennukeskus, reg. nr 80121338) ei

olnud enam võimalik planeeringu protsessi edasi viia. Narva-Jõesuu Linnavalitsuses

puudusid samuti võimalused eelmainitud planeeringu koostamiseks.

Planeeritud ala kohta ei ole varem detailplaneeringut kehtestatud.

Projektijuht

Nora Soo

945 a

BUS

BUS BUS

BUS

BUS

Bussijuhi nähtavus 60 m

30.00

R20. 00

T13148 Narva-Arumäe

Na rva

m nt

PA172

PA173

PA174

PA91

PA93

PA95

PA97

PA99

PA176

PA101

PA85a

PA86

PA87 PA88

PA89

PA90 PA92

PA94

PA96

PA177

PA98

PA10 0

PA102

PA103

PA175

R20 .00

BUS

Vanaküla jalgratta- ja jalgtee tunnel

Geodeetiline punkt Riiklik geodeetiline võrk, I klass

1

2 3 4 5 6 7 8 9

10 11 12

13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24

27 29

30

28

25

26

Lennuvälja 85101:003:1275

Lennurada

Tankimisala

Ruleerimisala

Soldina peakraav

So ld

ina p

ea kr

aa v

Soldina pea

kra av

OLGINA97 (6593)

Lillemäe 85101:003:0451

Lillemäe 85101:003:0452

Iljasoru 85101:003:0015

Herneaia 85101:001:0930

Ubaaia 85101:003:0229

Kivikaljude 85101:003:0914

Hõbeallika 85101:003:0915

Vassili 85101:003:0148

Marina 85101:003:0147

Mudajõe 85101:003:0319

Paju 85101:003:0186

Pikapõllu 85101:003:0444

Vitsa 85101:003:0840

Sarapuu 85101:003:0028

Hobu 85101:003:0379

Raja 51401:001:0330

13148 Narva-Arumäe tee T1 85101:003:0254

1 Tallinn-Narva tee 51401:001:0500

1 Tallinn-Narva tee T9 85101:003:0248

1 Tallinn-Narva tee T10 85101:003:0249

Tallinna mnt 90 85101:003:0130

Ilmajaama 85101:003:1256

1 Tallinn-Narva tee 51401:001:0926

1 Tallinn-Narva tee T9 85101:003:0248

Laki 85101:003:0839

Lille 85101:003:0841

Johannese 85101:003:0159

Hobuse 85101:003:0397

13148 Narva-Arumäe tee T1 85101:003:0254

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1220

1 Tallinn-Narva tee L1 51401:001:0583Tallinna mnt 91 85101:003:0446

Olgina-Tamme 85101:003:0318

Rebase tn 9 85101:003:1045

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1191

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1192

Rebase tn 15 85101:003:1050

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1229

Kuusiku 85101:003:1228

Tuuleveski põik 9 85101:003:1116

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1193

Põllulille 85101:003:0407

Vana-Olgina tn 2 85101:003:1223

Vana-Olgina tn 4 85101:001:0650

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1224

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1226

Vana-Olgina tn 1 85101:003:1225

Vana-Olgina tänav 85101:003:0929

Vana-Olgina tn 3 85101:003:1221

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1222

Allikasilma 85101:003:0191

Sininõmme tee T2 85101:003:0951

Kõverakase 85101:003:0001

Tuuleveski põik 85101:003:1110

Mesilase 85101:003:0330

O ks

a te

e

10,0

10,0

15,0 15,0

25,0

25,0 50,0

50,0

R50,0

32,0 32,0 28,0 28,0 28,0 28,0 131,5

24,0

28,0

4,0 4,0 4,0 4,0

33 ,0

155,4 82,0 82,0

82,0 82,0

78,0

78,0

33 ,0

536,0

56 ,0

82,0 82,0

82,0 82,0

82,0 82,0

82,0 82,0

82,0 82,0

82,0 82,0

78,0

53 ,0

61 ,0

53 ,0

61 ,0

93,5

59 ,8

30 ,0

8, 0

30 ,0

8, 0

2,0

50 ,011 ,5

50 ,0

11 ,5

1 Tallinn-Narva

1 Tallinn-Narva

1 Tallinn-Narva

13148 Narva-Arum äe31

32

Märkused: 1. Pos 30 hoonestus on lubatud rajada ainult kõrghaljastusest vabale alale. Läbi kõrghaljastatud alade on lubatud rajada ainult

kardiraja sihid. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 3. Piirdeaed on planeeritud krundipiirile kuid on joonise parema loetavuse huvides piiri kõrvale tõstetud.

S

N

W E

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

Ä Ärimaa

T Tootmismaa

L Transpordimaa

Üm Üldkasutatav maa

Planeeritud lennuliiklusala

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Projekteeritud autoliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 - 209,7 Sillamäe-Narva teelõik")

Projekteeritud kergliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 - 209,7 Sillamäe-Narva teelõik")

Lubatud hoonete ja rajatiste ehitusala

Lubatud rajatiste ehitusala

Tulemüüri vajadus

Võimalik juurdepääs krundile

Planeeritud piirdeaia võimalik asukoht

Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk

Projekteeritava maantee külgnähtavuse ala, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi

Likvideeritav objekt

Kaitstav looduse üksikobjekt (Suur rändrahn; Olgino rändrahn)

Kaitstava üksikobjekti piiranguvöönd r=50 m

Puurkaev

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m

Olemasolev vooluveekogu

Ümberjuhitava kraavi võimalik uus asukoht

Kalda piiranguvööndi piir 50 m

Kalda ehituskeeluvööndi piir 25 m

Eesvoolu kaitsevööndi piir 15 m

Veekaitsevööndi piir 10 m

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m

kuni 1 kV elektriõhuliini kaitsevööndi piir mõlemal pool liini telge 2 m

Projekteeritava maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m

Planeeritud reoveepumpla

Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m

Planeeritud trafoalajaam

Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

m² P -

1 L 90% / T 10% _ _

_ _

_

577342 m² P -

2 Ä ja/või T ja/või L 16 m

3 1300

_ 2

1837 m² P -

4 Ä ja/või T ja/või L 16 m

3 1150

_ 2

1607

m² P -

9 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 2200

_ 2

3034

m² P -

13 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 3600

_ 2

5002

m² P -

25 Ä ja/või L

10 m 3

1000 _ 2

109105 m² P -

26 L

_ _

_ _

_

56125 - m² P -

27 L

_ _

_ _

_

29520 - m² P -

28 L

_ _

_ _

_

2855 - m² P -

29 Üm

_ _

_ _

_

64993 - m² P -

30 Ä 95% / T 5%

15 m 3

10000 _ 5

316898

m² P -

3 Ä ja/või T ja/või L 16 m

3 1300

_ 2

1837 m² P -

5 Ä ja/või T ja/või L 16 m

3 1150

_ 2

1607 m² P -

6 Ä ja/või T ja/või L 16 m

3 1150

_ 2

1607

m² P -

8 Ä ja/või T ja/või L 16 m

3 1150

_ 2

1607m² P -

7 Ä ja/või T ja/või L 16 m

3 1150

_ 2

1607 m² P -

10 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 2200

_ 2

3034 m² P -

11 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 2200

_ 2

3034 m² P -

12 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 2200

_ 2

3034

m² P -

14 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 3600

_ 2

5002 m² P -

15 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 3600

_ 2

5002 m² P -

16 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 3600

_ 2

5002 m² P -

17 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 3600

_ 2

5002 m² P -

18 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 3600

_ 2

5002

m² P -

19 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 3600

_ 2

5002 m² P -

20 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 3600

_ 2

5002 m² P -

21 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 3600

_ 2

5002 m² P -

22 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 3600

_ 2

5002 m² P -

23 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 3600

_ 2

5002 m² P -

24 Ä ja/või T ja/või L 20 m

3 3600

_ 2

5002

Projekteeritud bussipeatus

Projekteeritud bussipeatus

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

22097_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 31.10.2023

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

22097

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Soldina küla

DP

Põhijoonis

DP-2 1:2000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht N. Soo

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

K-Projekt Aktsiaselts 22097 2023

EH2000 L-EST 97SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega ala võrgu valdajate kasuks tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks: · Saekaatri tn 3 kinnistul alajaamale pindalaga 60 m2 ja keskpinge kaablikoridorile 1

m äärmistest kaablitest; · Pähklisalu tänav T1, Pähklisalu tänav T2, Narva maantee, 1 Tallinn-Narva tee L1, 1

Tallinn-Narva tee, 1 Tallinn-Narva tee T10 ja 13148 Narva-Arumäe tee T1 kinnistutel keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole;

· Rebase tänav L1 ja Rebase tänav L5 kinnistutel kanalisatsioonitorule 2 m toru teljest 2 m mõlemale poole;

· Narva maantee, 1 Tallinn-Narva tee, 1 Tallinn-Narva tee T10 ja 13148 Narva-Arumäe tee T1 kinnistutel vee- ja kanalisatsioonitorule 2 m torude telgedest mõlemale poole;

· Hobu, Hobuse ja 13148 Narva-Arumäe tee T1 kinnistutel B-kategooria gaasitorustikule 1 m toru välimisest mõõtmest mõlemale poole.

m² P -

31 Ä 90% / L 10%

14 m 3

4200 _ 2

6046 m² P -

32 L

_ _

_ _

_

13166 -

Projekteeritud bussipeatus

Planeeritud tõkkepuu / värava võimalik asukoht

Planeeritud tõkkepuu / värava võimalik asukoht

BUS

BUS

BUS

Bussijuhi nähtavus 60 m

30.00

PA173

PA174

PA91

PA85a

PA86

PA87 PA88

PA89

PA90 PA92

PA175

G

G

G

G

G

G

G

G

G

G

G

G

G

G

Lennuvälja 85101:003:1275

Lennurada

Tankimisala

Ruleerimisala

Lillemäe 85101:003:0451

Lillemäe 85101:003:0452

Iljasoru 85101:003:0015

Ubaaia 85101:003:0229

Tallinna mnt 90 85101:003:0130

Ilmajaama 85101:003:1256

1 Tallinn-Narva tee 51401:001:0926

1 Tallinn-Narva tee T9 85101:003:0248

Tuuleveski põik 9 85101:003:1116

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1193

Põllulille 85101:003:0407

Vana-Olgina tn 2 85101:003:1223

Vana-Olgina tn 4 85101:001:0650

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1224

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1226

Vana-Olgina tn 1 85101:003:1225

Vana-Olgina tänav 85101:003:0929

Vana-Olgina tn 3 85101:003:1221

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1222

Allikasilma 85101:003:0191

O ks

a te

e

1 Tallinn-Narva

1 Tallinn-Narva

2 3 4 5 6 7 8

9

13 14

15 16

17

27

30

28

26

Planeeritud tänavavalgustuse lülitus- ja liitumiskilp Pa=20kW

Pos. 30 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=500kW

Pos. 30 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 31 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 8 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 8 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=80kW

Pos. 7 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=80kW

Pos. 7 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 6 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 6 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=80kW

Pos. 5 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=80kW

Pos. 5 planeeritud sideliitumispunktPos. 4 planeeritud

sideliitumispunkt

Pos. 4 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=80kW

Pos. 3 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=90kW

Pos. 3 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 2 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 2 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=90kW

Pos. 9 planeeritud 0.4kV Pa=150kW

Pos. 9 planeeritud sideliitumispunkt

Pos.13 planeeritud sideliitumispunkt

Pos.13 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW

Pos.14 planeeritud sideliitumispunkt

Pos.14 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW

Pos.15 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW

Pos.15 planeeritud sideliitumispunkt

Pos.16 planeeritud sideliitumispunkt

Pos.16 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW

Pos.17 planeeritud sideliitumispunkt

Pos.17 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW

Pos.18 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW

Planeeritud trafoalajaam nr 2 (HEKA-2, 6/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA)

Pos. 31 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW

de75

de75

de75

de75

de200

de200

de160

Pos. 2 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 2 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 3 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 3 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 4 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 4 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 5 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 5 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 6 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 6 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 7 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 7 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 8 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 8 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt Pos. 31 planeeritud

veevarustuse liitumispunkt

Pos. 31 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 9 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 9 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 13 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 13 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 14 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 14 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 15 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 15 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 16 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 16 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 17 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 17 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 18 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 18 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 30 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 30 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

31

Märkused: 1. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis.

S

N

W E

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Krundi positsiooni number

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Projekteeritud autoliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 - 209,7 Sillamäe-Narva teelõik")

Projekteeritud kergliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 - 209,7 Sillamäe-Narva teelõik")

Planeeritud lennuliiklusala

Lubatud hoonete ja rajatiste ehitusala

Lubatud rajatiste ehitusala

Likvideeritav objekt

Puurkaev

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m

Olemasolev vooluveekogu

Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Olemasolev D-kategooria gaasitoru

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev madalpinge kaabel

Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor

Planeeritud keskpinge kaablikoridor

Planeeritud madalpinge kaablikoridor

Planeeritud jaotuskilp

Planeeritud liitumiskilp

Planeeritud välisvalgustuse (või muu) lülituskilp

Planeeritud trafoalajaam

Planeeritud sidekanalisatsioon

Projekteeritud maa-alune A-kat (0,02 kuni 0,1 bar) gaasitorustik

Projekteeritud maa-alune B-kat (0,1 kuni 5 bar) gaasitorustik

Planeeritud veetoru (ÜVK)

Planeeritud tuletõrje veetoru (ÜVK)

Planeeritud veevõtukoht (hüdrant)

Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru (ÜVK)

Planeeritud reoveekanalisatsiooni survetoru (ÜVK)

Planeeritud kraav (orienteeruv asukoht)

Planeeritud truup

1

Planeeritud tunnel või truup kahepaiksete liikumiseks

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

22097_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 30.10.2023

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

22097

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Soldina küla

DP

Tehnovõrkude koondplaan

DP-3-1 1:1000

Projektijuht N. Soo

Projekteerija A. Koppel

Projekteerija G. Margus

Projekteerija I. Švedova

K-Projekt Aktsiaselts 22097 2023

EH2000 L-EST 97

945 a

BUS

R20 .00

T13148 Narva-Arumäe

Na rva

m nt

PA93

PA95

PA97

PA99

PA176

PA101

PA92

PA94

PA96

PA177

PA98

PA10 0

PA102

PA103

R20 .00

BUS

Geodeetiline punkt Riiklik geodeetiline võrk, I klass

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT

B-KAT. PEØ315 mm (MOP=3,0 bar)

PLAN. B-KAT.GAASI JAOTUSTORUSTIK

PEØ315 mm (MOP=3,0 bar)

G

GRK

G

G

PLAN. GRK MOP 3,0 bar / 0,1 bar

NB! ehitusprojekti koostamisel gaasi rõhuregulaatori valik

kooskõlastada AS-ga Gaasivõrk

G

G

G

G

G

G

G

G

G

G

G

G

G

Lennuvälja 85101:003:1275

Ruleerimisala

Soldina peakraav

So ld

ina p

ea kr

aa v

OLGINA97 (6593)

Paju 85101:003:0186

Vitsa 85101:003:0840

Sarapuu 85101:003:0028

Hobu 85101:003:0379

Raja 51401:001:0330

13148 Narva-Arumäe tee T1 85101:003:0254

1 Tallinn-Narva tee 51401:001:0500

1 Tallinn-Narva tee T9 85101:003:0248

1 Tallinn-Narva tee T10 85101:003:0249

Tallinna mnt 90 85101:003:0130

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1220

1 Tallinn-Narva tee L1 51401:001:0583Tallinna mnt 91 85101:003:0446

Olgina-Tamme 85101:003:0318

Rebase tn 9 85101:003:1045

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1191

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1192

Rebase tn 15 85101:003:1050

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1229

Kuusiku 85101:003:1228

85101:003:1116

1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1193

1 Tallinn-Narva

1 Tallinn-Narva

13148 Narva-Arum äe

1

9 10

11 12

17 18

19 20 21

22 23

24

27

29

25

26

Planeeritud trafoalajaam nr 1 (HEKA-2, 6/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA)

ELASA sidekaev 020K04B

Pos. 25 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=100kW

Pos. 25 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 1 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=150kW

Pos. 9 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=150kW

Pos.10 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=150kW

Pos. 9 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 10 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 11 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=150kW

Pos.12 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=150kW

Pos. 11 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 12 planeeritud sideliitumispunkt

Pos.17 planeeritud sideliitumispunkt

Pos.17 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW

Pos.18 planeeritud sideliitumispunkt

Pos.18 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW

Pos.19 planeeritud sideliitumispunkt

Pos.19 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW

Pos.20 planeeritud sideliitumispunkt

Pos.20 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW

Pos.21 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 21 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW

Pos.22 planeeritud sideliitumispunkt

Pos.22 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW

Pos.23 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 23 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW

Pos.24 planeeritud sideliitumispunkt

Pos.24 planeeritud 0.4kV liitumispunkt Pa=250kW

Planeeritud reoveepumpla lülitus- ja liitumiskilp Pa=10kW

Pos. 1 planeeritud sideliitumispunkt

Pos. 31 planeeritud 0.4kV liitumispunkt

de90

de90

de90

Planeeritud reovepumpla (orienteeruv asukoht)

Planeeritud rõhutõstepumpla (orienteeruv asukoht)

de75 de90

de75

de75

de75

Planeeritud survestamiskaev (orienteeruv asukoht)

de110

de110

de200

de200

de160

Pos. 31 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 31 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 9 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 9 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 10 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 10 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 11 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 11 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 12 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 12 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 18 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 18 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 19 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 19 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 20 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 20 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 21 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 21 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 22 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 22 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 23 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 23 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 24 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 24 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Pos. 25 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Pos. 25 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

32

Märkused: 1. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis.

S

N

W E

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Krundi positsiooni number

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Projekteeritud autoliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 - 209,7 Sillamäe-Narva teelõik")

Projekteeritud kergliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 - 209,7 Sillamäe-Narva teelõik")

Planeeritud lennuliiklusala

Lubatud hoonete ja rajatiste ehitusala

Lubatud rajatiste ehitusala

Likvideeritav objekt

Kaitstav looduse üksikobjekt (Suur rändrahn; Olgino rändrahn)

Puurkaev

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m

Olemasolev vooluveekogu

Ümberjuhitava kraavi võimalik uus asukoht

Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Olemasolev D-kategooria gaasitoru

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev madalpinge kaabel

Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor

Planeeritud keskpinge kaablikoridor

Planeeritud madalpinge kaablikoridor

Planeeritud jaotuskilp

Planeeritud liitumiskilp

Planeeritud välisvalgustuse (või muu) lülituskilp

Planeeritud trafoalajaam

Planeeritud sidekanalisatsioon

Projekteeritud maa-alune A-kat (0,02 kuni 0,1 bar) gaasitorustik

Projekteeritud maa-alune B-kat (0,1 kuni 5 bar) gaasitorustik

Planeeritud veetoru (ÜVK)

Planeeritud tuletõrje veetoru (ÜVK)

Planeeritud veevõtukoht (hüdrant)

Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru (ÜVK)

Planeeritud reoveekanalisatsiooni survetoru (ÜVK)

Planeeritud reoveepumpla

Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m

Planeeritud tiik (orienteeruv asukoht)

Planeeritud kraav (orienteeruv asukoht)

Planeeritud truup

1

Edasi vt joonis EV-1 Edasi vt joonis VK-1

Edasi vt joonis GV-1

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

22097_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 30.10.2023

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

22097

Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Soldina küla

DP

Tehnovõrkude koondplaan

DP-3-2 1:1000

Projektijuht N. Soo

Projekteerija A. Koppel

Projekteerija G. Margus

Projekteerija I. Švedova

K-Projekt Aktsiaselts 22097 2023

EH2000 L-EST 97

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Narva-Jõesuu Linnavalitsus

[email protected]

J. Poska tn 26

29023, Ida-Viru maakond, Narva-

Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn

Teie 28.11.2023 nr 7-1.2/47

Meie 15.01.2024 nr 7.2-2/24/24625-2

Ettepanekute esitamine Narva-Jõesuu linnas

Soldina külas Lennuvälja kinnistu

detailplaneeringu eskiisile

Olete teavitanud Transpordiametit Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Soldina külas

Lennuvälja kinnistu (katastritunnus 85101:003:1275) ja selle lähiala detailplaneeringu eskiisi

(edaspidi planeering) avaliku väljapaneku toimumisest 15.12.2023 – 15.01.2024.

Planeeringuga soovitakse luua eeldused väikelennukitele sise- ja rahvusvaheliseks lennuliikluseks

lennuvälja rajamiseks, helikopteri maandumisplatsi, teenindus- ja tootmishoonete ja sõiduraja

õppeplatsi ehitamiseks ning motospordikeskuse kavandamiseks.

Oleme 04.02.2022 kirjaga 7.2-122688-2 andnud seisukohad planeeringu koostamiseks ja

14.11.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/688-6 esitanud ettepanekud KSH programmi täiendamiseks. Võttes

aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS), planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ja

lennundusseaduse esitame seisukohad planeeringu eskiislahendusele.

1. Juhime tähelepanu, et olemasolev juurdepääs Lennuvälja katastriüksusele Tallinna mnt

90 katastriüksuse kaudu on lubatud vaid olemasolevas olukorras, kus igapäevast

aktiivset tegevust ei toimu ning mahasõidu kasutus on vähene. Ehitusseadustiku § 70 lg

2 p 1 kohaselt on ehitise (riigitee) kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või selle

korrakohast kasutamist. Transpordiametil on lai kaalutlusruum otsustamaks milline on

ohutu ja toimiv lahendus riigiteel. Me ei saa nõustuda lennujaama laiendamisel

juurdepääsu jätkumisega riigitee nr 1 Tallinna-Narva km 207,126 olemasolevalt

lihtristmikult Tallinna mnt 90 katastriüksuse kaudu. Paraku on riigitee tänane

liiklussagedus juba nii kõrge, et piirkonna arendamisel tuleb ristmik igal juhul ümber

ehitada kanaliseeritud ristmikuks. Riigi põhimaantee nr 1 on Euroopa teedevõrgu

maantee, mille aasta keskmine ööpäevane liiklus on 7602 autot. Ristmiku

kanaliseerimise nõue tuleneb maanteede projekteerimisnormidest (peatükk 4).

Seejuures tuleb tähele panna, et Transpordiameti tellimusel on Sillamäe ja Narva

linnade vahelise teelõigu 2+2 eelprojekti koostamine, mille kohaselt likvideeritakse

Tallinna mnt 90 katastriüksusel olemasolev ristumiskoht. Planeeringus tuleb käsitleda

juurdepääsude rajamise kohustust ja järjekorda ning seletuskirja lisada

realiseerimiskava.

2 (5)

2. Realiseerimise peatükki lisada, et Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt

endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga

seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis,

tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tehnovõrkude kavandamiseks

teemaale, riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral tuleb EhS § 99 lg 3

alusel taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande joonisel 28 (lk 65) on kujutatud

piirangupind 1. klassi visuaalraja kohta, mis tähendab, et rada võivad kasutada üksnes

lennukid, mille õhku tõusuks vajalik distants on standardtingimustel alla 800 meetrit

(aeroplane reference field length less than 800 m). Detailplaneeringu seletuskirja

peatükis 4 on välja toodud, et planeeringus arvestatakse liikluse korraldamisel

visuaallennureeglitega, kuid eelpool toodust lähtuvalt tuleks detailplaneeringus

täpsustada, et lennutegevuse ja visuaalraja planeerimisel tuleb arvestada üksnes

lennukitega, mille õhkutõusuks vajalik distants on standardtingimustel kuni 800 meetrit

(aeroplane reference field length is less than 800 m).

4. Palume planeeringu seletuskirja täiendada, et lisaks piirangupindadele kuulub

lennuvälja lähiümbruse juurde kaitsevöönd. Lennuvälja kaitsevöönd moodustab

ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 meetrini lennuraja telgjoonest mõlemale

poole ja 600–2300 meetrini lennuraja lävedest lähenemisalade suunas. Visuaalraja

puhul, mida võivad kasutada üksnes lennukid, mille õhkutõusuks vajalik distants on

standardtingimustel alla 800 meetrit (aeroplane reference field length less than 800 m)

oleks kaitsevööndiks ristkülik, mille mõõtmed on 150 meetrit lennuraja telgjoonest

mõlemale poole ja 600 meetrit lennuraja lävedest lähenemisalade suunas. Lennuvälja

kaitsevööndis kehtivad lennundusseaduse § 352 loetletud piirangud, millega

kitsendatakse kinnisasja kasutamist.

Lennuvälja kaitsevööndi mõõtmed on lennuraja klassifikatsioonide kaupa toodud

majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2015 määruse nr 50 „Lennuvälja ja

kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja

maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute

miinimumnõuded“ lisas 2.

5. Palun täpsustada, mida tähendavad põhijoonisel rohelisega tähistatud alad, sest see

puudub tingmärkide loetelust (vt joonis nr 1).

Joonis nr 1. Väljavõte põhijoonisest.

6. Palume korrigeerida tehnovõrkude lahendust reaalset ruumivajadust arvesse võttes.

Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime

asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks

järgmistel tingimustel.

6.1. Lähtuda Transpordiameti juhendites „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste

teemaale kavandamisel“ ja „Riigimaanteede valgustamise juhis 2014-14“

toodud põhimõtetest. Kaevetöödel ja lahtiste kaevikute kavandamisel tuleb

juhinduda Tööinspektsiooni juhendist „Tööohutus ehitusplatsil“. Lisada

juhendid seletuskirja.

3 (5)

6.2. Varisemisnurk millega me tehnovõrkude paigaldamisel kaevetöödel piki teed

nõustume (mitte järsem) on 1:3/4 (53°) eeldades A-tüüpi pinnast vt „Tööohutus

ehitusplatsil“.

6.3. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb

rajada kinnisel meetodil.

6.4. Piki riigiteed nr 13148 kulgevad tehnovõrgud tuleb viia erakinnistule ja nihutada

sobivale kaugusele, nii et kaevetöödel ei ulatuks varisemisnurk riigitee

kinnistule. Seejuures tuleb ÜVK trasside kaevepõhi arvestada min 2,2m, so

trassi sügavus ca 2,0m+0,2m liivapadi alla.

6.5. Me ei nõustu ÜVK trasside planeerimisega piki riigiteed nr 13148 tee kinnistule

ja tee muldkehasse (vt joonis nr 2). Trassid kavandada jalgratta-ja jalgtee taha,

Lennuvälja kinnistule.

Joonis nr 2. Väljavõte tehnovõrkude joonisest.

6.6. Sideühendus kuni ELA kaevuni 020K04B kavandada samuti väljapoole riigitee

maad (vt joonis nr 3).

Joonis nr 3. Väljavõte tehnovõrkude joonisest.

Tehnovõrkude joonise aluseks on kenasti võetud teeprojekt, kuid asukohas on

oluline arvestada ka olemasoleva situatsiooniga ja jalgteede ühendusega (vt

joonis nr 4). Sidetrass on sobilik planeerida nii olemasolevast kui ka

projekteeritud jalgratta- ja jalgteest põhjapoole.

Joonis nr 4. Väljavõte maa-ameti orotfotost.

6.7. Nõustume tehnovõrkude ristumisega riigiteega nr 1 planeeritud asukohas, kuid

palume kaaluda trassi kavandamist sirgjoonelisemalt ilma nn käänupunktideta,

4 (5)

kuhu tuleb rajada kaevud (vt joonis nr 5). Kaevu asukohad nihutada jalgratta- ja

jalgteedest eemale murualadele selliselt, et kaeviku varisemisnurk jääb ohutule

kaugusele kergliiklustee kattest.

Joonis nr 5. Väljavõte tehnovõrkude joonisest.

6.8. Planeeringus on arvestatud kehtiva riigitee teemaplaneeringuga, aga kuna ei ole

teada millal teemaplaneeringut realiseerima hakatakse tuleb tehnovõrkude

kavandamisel arvestada kindlasti ka oleva situatsiooniga. Geodeetilist alusplaani

tuleb täiendada või lisada tehnovõrkude joonisele maa-ameti ajakohane foto, et

tehnovõrkude lahenduse sobivust kontrollida. Punkti 6.7 väljavõtte võrdluseks

väljavõte maa-ametist (vt joonis nr 6).

Joonis nr 6. Väljavõte maa-ameti ortofotost.

6.9. Tehnovõrkude peatükkidele lisada selgitus, et tehnovõrkude kavandamiseks

teemaale tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

7. Palume viia seletuskirja lisa 2 kooskõlla seletuskirja peatükkidega. Peatükkide numbrid

ei kattu, mille tõttu on väga keeruline kontrollida meie ettepanekute täitmist.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva

kirjaga ning meie eelnevate kirjadega esitatud seisukohti.

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: 1. DP Seletuskiri

2. DP-2 Põhijoonis

3. DP-3-1 Tehnovõrkude koondplaan

4. DP-3-2 Tehnovõrkude koondplaan

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]