| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-1/22/688-6 |
| Registreeritud | 14.11.2022 |
| Sünkroonitud | 30.03.2024 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-1 Kõiki taristuid hõlmavate detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-1/2022 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Kristi Kuuse (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Taristu kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
J. Poska tn 26
29023, Ida-Viru maakond, Narva-
Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn
Teie 16.09.2022 nr 7-1.2/63
Meie 14.11.2022 nr 7.2-1/22/688-6
Ettepanekute esitamine Narva-Jõesuu linnas
Soldina külas Lennuvälja kinnistu
detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja
KSH programmile
Olete küsinud Transpordiametit ettepanekuid Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Soldina
külas Lennuvälja kinnistu (katastritunnus 85101:003:1275) ja selle lähiala detailplaneeringu
(edaspidi planeering) lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi
KSH) programmile.
Planeeringuga soovitakse luua eeldused väikelennukitele sise- ja rahvusvaheliseks lennuliikluseks
lennuvälja rajamiseks, helikopteri maandumisplatsi, teenindushoonete ja sõiduraja õppeplatsi
ehitamiseks.
Oleme 04.02.2022 kirjaga 7.2-122688-2 andnud seisukohad planeeringu koostamiseks. Võttes
aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS), planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ja
lennundusseaduse esitame täiendavad ettepanekud KSH programmi täiendamiseks.
1. Meil on planeerimisprotsessis kooskõlastaja roll. Sellega seoses täpsustame pt 4.6 lk 19
kahte lauset "Planeeringu ja KSH koostamisel selgitatakse lennuraja ja selle
piirangupindade ulatus koostöös arendaja ja Transpordiametiga tuginedes…“ ja „… tuleb
koostöös arendaja ja Transpordiametiga selgitada, kas soovitakse võimaldada nii
instrumentaallennureeglite järgi toimuvate lendude (IFR) kui ka visuaallennureeglite järgi
toimuvate lendude (VFR) tingimustele vastavat lennutegevust.“ Ennekõike tuleb
planeerijal koostöös huvitatud isikuga selgitada välja, milliseid lende soovitakse võimalda
ja mis on nende ruumivajadused. Näiteks, mis on suurim õhusõiduk, mida lennuväljal
soovitakse vastu võtta. Alles seejärel saame meie oma arvamuse kujundada ning anda
tingimused, st kas ja mis tingimustel (visuaal, instrumentaal) selline õhusõiduk sinna
maanduda saab. Igal juhul peab olema tagatud lennukite tõusu- ja maandumistrajektooride
ning piirangupindade paiknemine Eesti õhuruumis. Planeerijal tuleb arvutada välja
lennuraja võimalik pikendamine, st mis mahus seda on otstarbekas või üldse võimalik teha
selliselt, et tõusu- ja maandumistrajektoorid jääksid täielikult Eesti riigi territooriumile
ning lähenemine on võimalik mõlemalt suunalt selliselt, et piiritsooni ei rikuta.
2 (2)
2. KSH programmi seletuskirja punktis 4.6 on kirjas, et KSH raames aeronavigatsiooni,
lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi ei teostata. Täpsustame seejuures, et ekspertiisi
tegemise kohustus selgub kooskõlastamise protsessi käigus ning ekspertiisi koostamise
rahastab huvitatud isik.
3. Palume korrigeerida KSH programmi lk 15 lauset „Seoses perspektiivse I klassi maantee
väljaehitamisega on teemaplaneeringus ette nähtud mitmeid müratõkke rajatisi maanteest
põhja suunas, mis vähendaks tulevikus koos maanteemüraga ka lennuväljalt leviva müra
mõjuulatust.“ Teemaplaneeringus ei ole müraleevendusmeetmeid kavandatud ning meie
oma leevendusmeetmetega ei lahenda lennuväljalt tulenevat müra. Transpordiamet lähtub
Sillamäe-Narva eelprojekti KMH-s maanteest lähtuvast mürast. Lennuvälja planeeringus
tuleb hinnata lennuväljast tulenevat müra ning selle koosmõju maanteemüraga.
Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva
kirjaga ning 04.02.2022 kirjaga 7.2-122688-2 esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
Lisa: Lennuvälja DP KSH programm v2
Kristi Kuuse
58603278, [email protected]
Tallinn 2022
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
2
Nimetus: Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]
Töö tellijad: Narva-Jõesuu Linnavalitsus Jaan Poska tänav 26, Narva-Jõesuu linn
E-post [email protected]
Huvitatud isik: SA Ida- Virumaa Investeeringute Agentuur Reg nr 90003841 (edaspidi IVIA) Keskväljak 4, 41531 Jõhvi Tel +372 5114 685 E-post [email protected]
KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)
Töö versioon: 2.09.2022
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
3
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................... 4 1 Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid ............................................................................................. 6 2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ....................................................................................... 8
2.1 Asustus ja maakasutus ............................................................................................................... 9 2.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ...............................................................10 2.3 Pinnavesi ..................................................................................................................................10 2.4 Looduskaitselised objektid ja alad .............................................................................................10 2.5 Rohevõrgustik ...........................................................................................................................11 2.6 Kultuuripärand ..........................................................................................................................11
3 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega .............................................. 13 3.1 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+.........................................................................................13 3.2 Narva-Jõesuu arengukava .........................................................................................................13 3.3 Vaivara valla üldplaneering .......................................................................................................14 3.4 Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi teemaplaneering .........................................................14
4 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid ........................................................................... 16
4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale ............................................................................................16 4.1.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................................................16 4.1.2 Mõju Natura aladele (Natura eelhindamine)......................................................................16 4.1.3 Mõju pinna- ja põhjaveele .................................................................................................16 4.1.4 Mõju pinnasele..................................................................................................................17 4.1.5 Mõju rohevõrgustikule ......................................................................................................17
4.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ........................................17 4.2.1 Müra .................................................................................................................................17 4.2.2 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ..................................................................................17 4.2.3 Õhukvaliteet......................................................................................................................18 4.2.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ...........................................................................18 4.2.5 Õnnetuste esinemise võimalikkus ......................................................................................18
4.3 Jäätmeteke ...............................................................................................................................18 4.4 Võimalik mõju kultuuripärandile ...............................................................................................18 4.5 Võimalik mõju kliimamuutustele ...............................................................................................19 4.6 Muud mõjud .............................................................................................................................19 4.7 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ..............19 4.8 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ......................................................................20
5 Kasutatav hindamismetoodika .......................................................................................................... 21 6 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp ........................................................................................ 24 7 Ajakava ............................................................................................................................................. 26 Lisad......................................................................................................................................................... 27
Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus ...............................................................................27
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
4
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektis on Narva-Jõesuu Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu (kü 85101:003:1275) ja selle lähiala detailplaneering, mis on algatatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 29.12.2021 otsusega nr 17. Detailplaneeringu lähteülesanne on kättesaadav: http://narva- joesuu.ee/det.planeeringute-algatamine-uldinfo Algatamise otsuse ja lähteülesande osas on omavalitsus juba seisukohti küsinud.
Kavandatavaks tegevuse eesmärgiks on lennuvälja rajamine väikelennukitele sise- ja rahvusvaheliseks lennuliikluseks, helikopteri maandumisplatsi, teenindushoonete, kommunikatsioonide, sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja ning kartodroomi ja hobilendurite (nt mudellennundus) ala rajamine. Samuti on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks planeeringu maa-alal krundijaotuse määratlemine, uute kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine ja liikluskorralduse lahendamine. Detailplaneering on maakasutuse juhtotstarbe osas kooskõlas hetkel kehtiva üldplaneeringuga.
Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 punktile 7, tuleb eelhinnang koostada vähemalt 1200 meetri pikkuse tehiskattega lennurajaga lennuvälja rajamise, laiendamise või rekonstrueerimise puhul, välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul (üle 2100 m pikkune rada). Antud juhul on detailplaneeringu algatamise taotluses lennuraja pikkuseks kavandatud 1600m kõvakatet ning lisaks kuni 200m kruusakattega osad. Narva-Jõesuu Linnavolikogu peab oluliseks hinnata lennuvälja rajamiseks vajalikke tegevusi, aspekte (KeHJS mõistes tagajärgi) ja nende eeldatavat keskkonnamõju.
DP ja KSH algatamise otsuse alusel vajab Soldina peakraavi (VEE1065800) ristumine lennurajaga põhjalikumat analüüsimist – vajalik võib olla kraavi ehituskeeluvööndi vähendamine või kraavi asukoha muutmine. Lennuvälja vahetus läheduses on elumajad ning lennuvälja kasutamine avaldab elanike heaolule ja tervisele mõju peamiselt läbi tekkiva müra. KSH läbiviimise protsessis tuleb hinnata lennuvälja kasutamisega seotud müra ja vibratsiooni mõjusid.
KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi detailplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse, edendada säästvat arengut.
KSH esimeseks etapiks on KSH programmi koostamine. KSH programm:
1) määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
2) sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust; 3) sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste
planeerimisdokumentidega; 4) selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist
keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;
5) kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat; 6) nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus
võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu;
7) sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;
8) sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud juhteksperdi nime ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;
9) kirjeldab asjaomaste asutuste ja isikute esitatud seisukohti.
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
5
KSH programm on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. KSH aruanne on planeeringu lisa. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
6
1 Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringuga kavandatakse lennuvälja rajamist väikelennukitele sise- ja rahvusvaheliseks lennuliikluseks, helikopteri maandumisplatsi, teenindushoonete, kommunikatsioonide, sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja ning kartodroomi ja hobilendurite (nt mudellennundus) ala rajamine. Detailplaneeringu menetluse käigus võivad täpsustada alale kavandatavad tegevused.
Detailplaneeringute eesmärk on planeerida lennuvälja rajad ja hoonete asukohad. Detailplaneeringuga moodustavate kruntide sihtotstarveteks kujuneksid transpordimaa, kombineeritud äri-/tootmismaa ja üldkasutatav maa. Detailplaneeringu algatamise taotluses on lennuraja pikkuseks kavandatud 1600 m kõvakatet ning lisaks kuni 200 m kruusakattega osad. Lennuraja pikkus täpsustub detailplaneeringu koostamise käigus lähtuvalt olemasolevatest piirangutest ning asjaolust, et lennukite maandumise ning õhkutõusu trajektoorid peavad jääma Eesti Vabariigi õhuruumi ning piirangupinnad Eesti territooriumile.
Planeeringu raames on vajalik ehitusõiguse ja hoonestusalade määramine, juurdepääsuteede asukohtade ja servituutide vajaduse väljaselgitamine ning teede avalikuks kasutamiseks määramise vajaduse väljaselgitamine, tehnorajatiste ja -võrkude asukoha määramine, kuritegevuse riski vähendavate tegurite määramine ning keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine (müra, vibratsioon, kiirgus, visuaalne häiritavus ja muud inimest ja keskkonda mõjutavad tegurid).
Kavandatav lennuväli planeeritakse 125,99 ha suurusele Lennuvälja kinnistule (katastritunnus 85101:003:1275, sihtotstarve 100% transpordimaa). Detailplaneeringu alale on eskiisi kohaselt planeeritud järgmised ehitised ja rajatised:
1. Lennurada 2. Ühendustee 3. Parkimisrada 4. Krundid äri- ja tootmismaad teenindushoonete ja seonduvate tegevuste jaoks 5. Õppesõiduplats (koos libedasõidu rajaga) 6. Parkla 7. Helikopteri maandumisplats
Algatamise taotluse järgselt on selgunud et alale soovitakse kavandada ka mootorispordi kompleksi, mis sisaldaks esialgse kava kohaselt auto-moto ringrada (pikkusega 3-5 km), kardi ringrada (pikkusega 1,2 km), kiirendusrada (pikkusega 1.2 km). Samuti esineb vajadus lennukite tankimiseks ehk vajalik on rajada lennukikütuse mahutid koos tankimisvõimalusega. Tõenäoliselt võib vajalik olla ka lennujuhtimistorni kavandamine.
Maaüksusele juurdepääs kavandatakse Lennuvälja kinnistust idas kulgevalt Narva-Arumäe kõrvalmaanteelt. Detailplaneeringu ala paikneb trassidega varustatud piirkonnas ja seda on võimalik tehnovõrkudega liita. Detailplaneeringu ala veevarustus ja kanalisatsioon kavandatakse lahendada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni võrkudega liitudes.
Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraavide kavandamine.
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
7
Planeeringuala läbiva Soldina peakraavi osas kaalutakse planeeringu ja KSH koostamisel alternatiivsete lahendustena lennuraja rajamiseks ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkust või kraavi sängi ümbersuunamise võimalust.
Joonis 1. Kavandatud tegevus. Väljavõte detailplaneeringu eskiisist.
KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid kuna tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala. Alternatiivide määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, milleks käsitletava detailplaneeringu puhul on lennuvälja rajamine ja arendamine.
KSH aruandes käsitletakse järgmisi alternatiive:
− Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. 0-alternatiivi on keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid võrreldakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega.
− Alternatiiv I – tegevus viiakse ellu detailplaneeringu algatamisotsustes kirjeldatud viisil. Detailplaneeringuga on võimalik kavandada lennuvälja. Detailplaneeringuga moodustavate kruntide sihtotstarveteks kujuneksid transpordimaa, kombineeritud äri-/tootmismaa ja üldkasutatav maa. Ehitiste ja tehnorajatiste- ja võrkude asukoht võib lähtuvalt planeeringu koostamise ka mõjude hindamise käidus täpsustuda.
Alternatiiv I alamalternatiividena käsitletakse Soldina peakraavi ja lennuraja lõikumise erinevaid lahendusi: avatud vooluveekogu ümber lennuraja, pikk kollektor lennuraja alla olemasolevas voolusängis, lühem kollektor lennurajaga risti.
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
8
2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
Detailplaneeringu ala hõlmab Narva-Jõesuu linnas, Soldina külas asuvast Lennuvälja katastriüksust (katastritunnus 85101:003:1275, pindala 125,99 ha, sihtotstarve 100% transpordimaa). Maaüksusest on haritav maa 68.80 ha, looduslik rohumaa 31.95 ha, metsamaa 18.84 ha, õuemaa 0.05 ha ja muu maa 6.35 ha.
Maaüksusel paikneb ehitisregistri andmetel üks ehitis- maakaabelliini alajaam ja üks rajatis- puurkaev (PRK0013578)1 (Joonis 2). Puurkaevu sanitaarkaitsealal (registriandmete kohaselt 50 m) on majandustegevus keelatud (VeeS § 151 lg 2 ).
Joonis 2. Detailplaneeringu ala ja piirkonnas paiknevate kitsenduste paiknemine. Alus: Maa-amet hallkaart; EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 11.08.2022
Alal paikneb käesoleval ajal Narva lennuväli (Joonis 3). Tegu on murukattega lennuväljaga, mis töötab käesoleval ajal ainult 01.05-31.10. Lennuraja pikkus on 600 m (lennuriba pikkus 960 m), laius 50 m. Lennuvälja kandevõime on 7000 kg. Lennurada on valgustamata.
Lennuvälja olemasolevad piirangupinnad on esitatud Joonis 4.
1 Puurkaevu asukohta täpsustatakse geodeetilise mõõdistuse käigus ning vastavad andmed esitatakse Keskkonnaagentuurile, esialgsed välivaatlused näitavad puurkaevu registri kohase asukoha lahknevust puurkaevu reaalsest asukohast.
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
9
Joonis 3. Narva lennuvälja olemasolev lennurada. Joonise alus: Aerodrome chart - ICAO.
Joonis 4. Narva lennuvälja olemasolevad piirangupinnad. Alus: Maa-ameti lennunduskaart
2.1 Asustus ja maakasutus
Detailplaneeringuala piirneb järgmiste maaüksustega:
− põhja suunas Tallinn-Narva riigimaanteega, mis kulgeb järgmistel katastriüksustel: 1 Tallinn-Narva tee T9 (85101:003:0248) ja 1 Tallinn-Narva tee T10 (85101:003:0249); Ilmajaama katastriüksusega (85101:003:1256), mis on 100% ühiskondlike ehitiste maa ja katastriüksusega nr 85101:003:0130, mis on 100% ärimaa sihtotstarbega;
− ida suunas katastriüksusega 13148 Narva-Arumäe tee T1 (85101:003:0254);
− lääne suunas Oksa tee katastriüksusega (51401:001:0479);
− lõuna suunas piirneb planeeringuala maatulundusmaa katastriüksustega va. Pikapõllu katastriüksus (85101:003:0444), mis on 100% elamumaa.
Lähim elamumaa kinnistu piir asub Lennuvälja katastriüksusest linnulennult u 48 m kaugusel põhja suunas.
Lennuvälja kinnistust põhja suunas, Tallinn-Narva maanteest üle tee leidub mitmeid arenevaid Olgina aleviku elamupiirkondi, kus lisaks olemasolevatele üksikelamutele on kehtestatud detailplaneeringuid
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
10
peamiselt eramute ja ridaelamute rajamiseks, detailplaneeringu alast u 1,6 km ida poolt algab Narva linna tiheasustusala ja 650 m edela suunas algab tiheasustusega ala, mis jääb haldusjaotuse kohaselt samuti Narva linna territooriumile. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 1 Tallinn-Narva km 206-208,15. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 7756 autot.2
Maaüksuse piiresse jääb D-kategooria gaasitorustik (alates 200mm kuni 500mm (A25-D01/107+01).
2.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused
Tuginedes Maa-ameti geoportaali geoloogia 1:400 000 kaardilehe andmetele paikneb planeeringuala peamiselt väga õhukeste ja õhukeste paepealsete ning gleistunud paepealsete muldade piirkonnas. Üksikutes liigniisketes kohtades esineb küllastunud ja küllastumata turvastunud muldasid. Planeeringuala pinnakatte settetüübiks on põhjaosas õhukese pinnakattega ala (<1 m), ida pool levib moreen, liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk ja lõunaosas soosetted ning turvas. Planeeringuala aluspõhi koosneb põhjaosas ja idapoolses nurgas Kunda lademe liivakast, glaukoniitsest, raudooididega lubjakivist ning kesk- ja lõunaosas Aseri lademe lubjakivist (raudooididega).
Lähtuvalt geoloogilisest ehitusest alal põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.
2.3 Pinnavesi
Detailplaneeringuala läbib idaosas Soldina peakraav (VEE1065800). Planeeringuala läbiva Soldina peakraavi osas tuleb järgida kehtivaid veekaitselisi kitsendusi. Ehituskeeluvööndi (EKV) laius Soldina peakraavil on antud lõigus Maa-ameti kitsenduste kaardi kohaselt 25 meetrit. Kitsendus tuleneb asjaolust, et tegu on maaparandussüsteemide registri kohaselt maaparandussüsteemi eesvooluga 10-25 km2 valgalaga. Samas Keskkonnaportaali andmete kohaselt3 on antud vooluveekogu toop peakraav ning selle valgala 8.8 km². 25 meetrine ehituskeeluvöönd kehtib looduskaitseseaduse kohaselt 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul. Alla 10 km2 valgalaga eesvooludel ehituskeeluvöönd puudub. Ehituskeeluvööndi korrektne ulatus selgitatakse välja planeeringu ja KSH käigus koostöös pädevate ametitega.
Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punktide 8 ja 9 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele ja sillale. Lennuraja kavandamisel ehituskeeluvööndisse tuleb taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist.
2.4 Looduskaitselised objektid ja alad
Planeeringualale jääb üks kaitstav looduse üksikobjekt - Suur rändrahn; Olgino rändrahn (KLO4000967) (Joonis 2). Nimetatud rändrahn on inventeeritud ka pärandkultuuriobjektina nime all „Äksi kivi“ (851:KON:012). Suur rändrahn on kaitsealune üksikobjekt ja kuulub kategooriasse III - Kaitstav loodusmälestis.4 Üksikobjekti ümber on 50 m raadiusega piiranguvöönd.
Kaitsealuste liikide leiukohti planeeringualal ega selle kontaktvööndis EELIS andmetel ei esine.
Lähimad kaitstavad alad asuvad planeeringualast u 3 km ida suunas, milleks on Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089) ja Struuga loodusala (RAH0000602).
Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), merisuti (Petromyzon marinus), jõesilmu (Lampetra fluviatilis ), vinträime (Alosa fallax) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse.
2 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-mp-tp-e20-johvi-narva-teeloik/ 3 https://register.keskkonnaportaal.ee/register/body-of-water/8379243 4 http://www.vaivaravald.ee/dp/yp2/yp2_pdf/YP_2010/Lisa_2_Kaitsealused_%20objektid.pdf
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
11
Lähim Natura 2000 ala, Struuga loodusala (RAH0000602) on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe- vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).
Planeeringuala lõunaosas paikneb EELIS Natura elupaikade kaardikihi alusel 5,4 ha suurune elupaigatüübi 6280* (loopealsed) eraldis. Kaardiandmed tuginevad 29.09.2000 a inventuurile. Käesolevaks ajaks on eraldis osaliselt võsastunud.
Planeeritava alaga külgnevatel aladel esineb mitmeid võõrliigi Sosnovski karuputke (H. sosnowskyi) kasvukohti.
2.5 Rohevõrgustik
Kavandatava tegevuse ala kattub osaliselt maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alaga. Kehtiva maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu rohevõrgustikku kajastava kaardimaterjali kohaselt on mõlemas planeeringus lennuvälja olemasolu ja laiendamisega arvestatud. Rohevõrgustik järgib suuresti kinnistu lõunaosast ja piiride lähedalt algava rohumaa, võsastunud ja metsase ala kontuure ning Soldina peakraavi lähiümbrust (Joonis 6). Planeeringuala lõunaosa kattub rohevõrgustiku alaga.
Joonis 5 Detailplaneeringu ala paiknemine rohevõrgustiku suhtes.
2.6 Kultuuripärand
Pärandkultuuri all mõistetakse antud andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes.
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
12
Lennuvälja arendusala kattub pärandkultuuri objektiga Suur rändrahn; Olgino rändrahn (KLO4000967), mille ümbritsev piiranguvöönd on 50 m. Rändrahnu mõõtmed on 7,5x3,0x4,5 m ja ümbermõõt 21 m. Tuginedes maa-ameti geoportaali pärandkultuuri kaardirakendusele on ka Olgina Soldino lennuväli hästi või väga hästi säilinud okupatsiooniaja objekt (514:OKU:005).5
5 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
13
3 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+6
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+ sätestab lennuliiklusvõimaluste avamise kui olulise perspektiivi. Aastaks 2030 on arengustrateegia kohaselt Ida-Viru maakonnas kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele. Selleks on vaja luua eeldused maakonda rahvusvahelise lennujaama rajamiseks. Võimalus saabuda tšarterlennuga avardab oluliselt maakonna turismisektori potentsiaali ning loob eeldused ööbimiste arvu kiireks kasvuks ja turismisektori investeeringute kasvuks. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1- 1/2016/278 (mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25).
Maakonnaplaneering näeb ette Ida-Virumaal, Olgina lähedal asuva Narva lennuvälja säilimise ja edasiarendamise. Planeeringulahendus näeb ette vajadusel Narva lennuvälja lennuraja pikendamise 2000 meetrini. Edasisel planeerimisel tuleb arvestada Narva ja Jõhvi lennuväljade lähiümbruse piirangupindadega. Lennuväljade rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Ka pikemas perspektiivis nähakse lennuvälju eelkõige maakondlikke vajadusi teenindavate hobilennuväljadena, mis võimaldavad elavdada piirkonna majandust.
Maakonnaplaneeringus välja toodud tingimused lennuväljade arendamiseks:
1. Lennuohutuse tagamiseks tuleb kõik planeeritavad ja projekteeritavad üle 45 m kõrgused ehitised (sh tuulegeneraatorid, mobiilsidemastid) kooskõlastada Lennuametiga (nüüd Transpordiamet). Täpsemad piirangud ja kitsendused sätestatakse õigusaktiga.
2. Narva ja Jõhvi lennuvälja rekonstrueerimine tuleb kooskõlastada Lennuametiga (nüüd Transpordiamet).
Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ja kehtiva üldplaneeringu määratud rohelise võrgustiku alad on kavandatud maakasutustingimustest tulenevalt tingimused üldplaneeringute koostamiseks on, et kavandatavate tegevustega ei tohi kaasneda põhjavee ja pinnavee reostusohtu. Rohevõrgustiku aladele jäävate veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus tuleb säilitada. Rohelise võrgustiku aladel ei vähendata looduskaitseseadusest tulenevat ranna või kalda ulatust ja ehituskeeluvööndit. Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema selline, et see muudaks võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit. Selle tagamiseks tuleb ojade, jõgede ja järvede kaldad säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni (kahe järsult erineva ökosüsteemi siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist) olemasolu ja säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Rohelise võrgustiku alal (v.a kaevanduste alad) tuleb säilitada looduslikud pinnavormid.
Maakonnaplaneering näeb ette Narva lennuvälja säilimise ja edasiarendamise. Seega vastab kavandatav tegevus maakonnaplaneeringus sätestatule.
3.2 Narva-Jõesuu arengukava7
Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025 märgib lühidalt, et erinevate fondide toel peaks lennuvälja arendama. Konkreetsem arenguplaan arengukavas lennuvälja osas puudub.
6 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/IdaViru_MP_seletuskiri.pdf 7 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4211/1201/8001/NJ_m45_Lisa1.pdf#
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
14
3.3 Vaivara valla üldplaneering8
Detailplaneeringu ala jääb alates 1. jaanuarist 2018 Narva-Jõesuu ja Vaivara valla liitumise tulemusel tekkinud Narva-Jõesuu linna territooriumile, kuid värskema üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib alal Vaivara valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11.
Kehtivas üldplaneeringus on detailplaneeringu ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud lennuvälja maa (üldplaneeringu kaardil tähisega L) ja reserveeritud lennuvälja maa (üldplaneeringu kaardil tähisega LR) (Joonis 7). Seega vastab kavandatav tegevus üldplaneeringus sätestatule. Detailplaneeringu koostamine lennuvälja rajamiseks on üldplaneeringuga kooskõlas.
Joonis 6 Väljavõte Vaivara valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetest
Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71 on algatatud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamise ja Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Käesoleva programmi koostamise perioodil oli üldplaneering koostamisel. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu korduv avalik väljapanek toimus 15.07 – 15.08.2022.9
3.4 Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi teemaplaneering10
Detailplaneeringu ala kattub osaliselt Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi puhveralaga (Joonis 3). Ida- Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ on heaks kiidetud regionaalministri 06.03.2013 kirjaga nr 13-2/22-10. Pärast Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamist on nimetatud teemaplaneering uue Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ lisa 2.
Teelõigul kehtib Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“, milles on määratud 2+2
8 http://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering 9 http://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering 10 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-mp-tp-e20-johvi-narva-teeloik/
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
15
ristlõikega maantee kavandamiseks vajaliku trassikoridori asukoht ning põhimõtteline liikluskorraldus (mh liiklussõlmede ja kogujateede asukohad).11
Teemaplaneeringu kaardil joonistub lennuvälja juhtotstarbega maa-ala välja sarnaselt üldplaneeringu kaardile. I klassi maantee väljaehitamisega seotud rajatisi (kergliiklusteid, bussipeatusi, eritasandil ristmikke jne) antud detailplaneeringu alale teemaplaneeringuga ette ei ole nähtud. Trassi puhverala sisse jääb peamiselt planeeritav lennurada. Muud planeeritavad ehitised jäävad puhveralast lõuna suunas. Teemaplaneeringu seletuskiri ütleb, et trassi koridori puhveralas tuleb arendustegevuse kavandamisel arvestada maanteeliiklusest tulenevate mõjudega, nagu võimalik müra ja õhusaaste. Seetõttu ei ole puhveralas soovitav müra ja saastetundlike objektide rajamine. Lennuvälja rajamine ei ole müra ja õhusaaste tundlik objekt. Seoses perspektiivse I klassi maantee väljaehitamisega on teemaplaneeringus ette nähtud mitmeid müratõkke rajatisi maanteest põhja suunas, mis vähendaks tulevikus koos maanteemüraga ka lennuväljalt leviva müra mõjuulatust.
Juhul, kui põhimaantee trassi koridorist kaugemale jäävad arendusalad vajavad juurdepääsu põhimaanteele, tuleb arendustegevuse kavandamisel arvestada Tallinn-Narva maantee teemaplaneeringus väljatöötatud lahendusega. Detailplaneeringu eskiisjoonisel kujutatud juurdepääsutee asukoht ei lähe konflikti Tallinn-Narva maantee teemaplaneeringuga.
Teemaplaneeringu KSH aruande peatükk 4.1.5 puudutab antud detailplaneeringu ala järgmiselt- reserveeritud on endised lennuväljad lennuklubi, eralennukite ja helikopterite tarbeks. Vana-Olgina lennuvälja maadele on riik esitanud taotluse maa riigiomandisse seadmiseks, et edaspidi kasutada lennuvälja ka lähiriikide tšarterreiside, kaubaveo jms tarbeks.
Joonis 7 Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi koridori paiknemine detailplaneeringu alal. Allikas: Transpordiamet.
Detailplaneering ei ole vastuolus teemaplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd Transpordiametiga.
11 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-mp-tp-e20-johvi-narva-teeloik/
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
16
4 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus
ning mõjutatavad keskkonnaelemendid
4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale
4.1.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeringualale ja selle kontaktvööndisse ei jää looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid. Käsitletaval alal puuduvad ka kaitsealuste liikide teadaolevad leiukohad. Alal on kaardistatud 20 aastat tagasi poollooduslik kooslus, mis on praeguseks võsastunud. Eelnevast lähtuvalt ebasoodsat mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele ning kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele ei avaldata ning mõjuvaldkonda KSH aruandes ei käsitleta.
Planeeringualal paikneb üks kaitstav looduse üksikobjekt (sh ka Ürglooduse raamatu objekt) - Suur rändrahn; Olgino rändrahn (KLO4000967). Objekti ümbritseb piiranguvöönd (50 m). Vastavalt Keskkonnaministri 02.04.2003 määrusele nr 27 “Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja” § 1 lõikele 2 on üksikobjekti kahjustamine keelatud. Vastavalt eelpool mainitud määruse § 6 kohaselt on üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud teatud tegevused, aga selleks peab § 7 kohaselt loa, projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama valitsejale kirjaliku taotluse. Nimetatud kaitstava looduse üksikobjekti valitsejaks on Keskkonnaamet.
Detailplaneeringu eskiisjoonise kohaselt paikneb rändrahn lennuvälja juurdepääsutee läheduses, sellest lõunas. Kui kavandatav juurdepääsutee jääb rändrahnu ümbritsevasse piiranguvööndisse, on plaanitud tegevusteks vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Samas on võimalik planeeringu koostamisel objektiga arvestada ning selle säilimine tagada. Detailplaneeringuga on võimalik objektile avaldada positiivset mõju – parandades ligipääsu objektile. Mõju objektile käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis.
4.1.2 Mõju Natura aladele (Natura eelhindamine)
Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala on u 3 km ida suunas paiknev Struuga loodusala (RAH0000602). Struuga loodusala hõlmab endas lähimas lõigus Narva jõge. Struuga loodusala kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ja lamminiidud (6450), liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (väikelennuvälja rajamine ja käitamine koos seda teenindavate hoonete ja rajatistega) ja paiknemist (jääb Natura alast 3 km kaugusele), siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit, negatiivselt. Tegevusega ei kaasne mõjusid Narva jõele ja seal elutsevatele liikidele. Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele.
4.1.3 Mõju pinna- ja põhjaveele
Detailplaneeringu ala veevajadus ja heitvee ärajuhtimine planeeritakse detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt lahendada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumisega. Seega lokaalset veevõttu ei kavandata ning arvestades veevarustuse ja reovee kavandatavat käitluslahendust (ühisveevärk ja - kanalisatsioon), ei ole oodata veevarustusest ja reoveekäitlusest tulenevat olulist ebasoodsat mõju veekeskkonnale.
Planeeringuala läbib Soldina peakraav ning ka planeeringuala loodeosasse jääb kraav. Lennuraja kavandamisel tuleb leida võimalused selle kavandamiseks üle kraavide või kraavide ümbertõstmiseks. KSH käigus tuleb arvesse võtta LKS § 34 toodud kalda kaitse eesmärke ning leida kavandatava ehitise jaoks
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
17
veekogu seisundist lähtudes parim lahendus (avatud vooluveekogu ümber lennuraja, pikk kollektor lennuraja alla olemasolevas voolusängis, lühem kollektor lennurajaga risti, jms.). Lahenduste mõju veerežiimile ja veekogu seisundile käsitletakse KSH aruandes eksperthinnanguna.
Detailplaneeringuga soovitakse kavandada ka lennukite kütusemahutite ja tankuri ala. Samuti kavandatakse erinevaid mootorsõidukitega seotud rajatisi. Samas on tegu kaitsmata põhjaveega alaga. Kavandatud tegevuste veekaitsenõudeid ning vajalikke meetmeid veereostuse ohu minimeerimiseks käsitletakse KSH aruandes.
4.1.4 Mõju pinnasele
KSH raames koostatakse ala keskkonnaseisundi hinnang lähtudes ala visuaalsest ülevaatusest ning ajaloolise maakasutuse analüüsist. Hinnatakse ala sobivust soovitud otstarbel kasutamiseks lähtudes pinnase seisundist. Pinnase seisundi vastavust kavandatud kasutuseks hinnatakse vastavalt keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Samuti käsitletakse vajalikke meetmeid võimaliku jääkreostuse esinemise korral.
4.1.5 Mõju rohevõrgustikule
Detailplaneeringu algatamise taotlusega hõlmatud kinnistule jääb osaliselt kehtiva üldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu kohane rohekoridor. Rohekoridori peamine ülesanne on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Rohekoridorid on vajalikud tagamaks ulukite vaba liikumist rohevõrgustiku tuumalade vahel.
KSH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõjusid rohevõrgustiku funktsioonide säilimisele eksperthinnangu vormis.
4.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale
4.2.1 Müra
Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist ehitusmüra, mis võiks põhjustada häiringuid väljaspool planeeringuala. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00- 7.00 ületada määrusega nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Samas alale kavandatakse mitmeid potentsiaalselt olulisteks müraallikateks olevaid rajatisi. Detailplaneeringu ala rajatiste kasutusaegse müra võimalikku mõju võib pidada käsitletava detailplaneeringu puhul kõige olulisemaks aspektiks. Müra allikateks on nii tõusvad kui maanduvad lennukid, helikopterid, motokeskus kui ka õppesõiduplats. Erinevatel rajatistel toimuvad tegevused eeldatavalt eri aegadel ning tavapärane kasutus on prognoositavalt pigem vähene. Samas luuakse alale võimalused suurürituste korraldamiseks, mis võivad kohati oluliselt suurendada piirkonna liikluskoormust ja müratasemeid.
Selgitamaks elamualadel jt piirkonnas paiknevatel müratundlikel aladel tekkida võivaid müratasemeid ja vajadusel leevendavate meetmete soovitamiseks koostatakse KSH raames mürahinnang. Hindamine teostatakse arvutuslikult. Müra hindamisel, sh müra mõju olulisuse hindamisel, lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
4.2.2 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse ja kiirguse teket.
Tõenäoliselt nähakse planeeringus ette lennuraja perspektiivne valgustamine, kuid arvestades lennuraja paiknemist elamualade suhtes, siis ei ole oodata valgustusest tekkivaid olulisi häiringuid elamualadele.
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
18
Lennukite ja helikopterite õhkutõusu ja maandumisega võib kaasneda vibratsiooni teke. KSH käigus hinnatakse vibratsiooni teket ja levikut eksperthinnanguna arvestades analoogsetes objektides teostatud mõõtmistulemusi. Planeeringualale lähimal asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.
4.2.3 Õhukvaliteet
Detailplaneeringualale kavandatakse lennukite remondi ja perspektiivis ka lennukite ehitusega tegelevate ettevõttete jaoks äri- ja tootmishooneid. Metallitööde (keevitamine, metallilõikus) ja viimistlustööde (värvimine) käigus eralduvad välisõhku saasteained. Detailplaneeringu faasis ei ole teada alal tegutsema hakkavad ettevõtted ning seega ei saa täpselt hinnata heiteallikaid ja nendest väljutatavate saasteainete koguseid. KSH aruandes antakse siiski analoogsete ettevõtete andmetele tuginedes hinnang võimalikest heiteallikatest ning eralduda võivatest saasteainetest. Soovitatakse meetmeid saasteainete hajuvuse parandamiseks edasisel projekteerimisel.
KSH aruandes antakse hinnang lennuvälja, helikopteriväljaku ja motokeskuse võimalikule mõjule õhukvaliteedile analoogsete objektide mõõtetetulemuste ja teaduskirjanduse andmetele tuginedes.
4.2.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha otsest mõju varale.
Kaudselt on lennujaama arendamisel Ida-Virumaale laiemalt positiivne mõju. Lennujaama soovitakse arendada võimaldamaks sinna rahvusvaheliste tšarterlendude maandumist. Rahvusvahelise lennujaama vajadust majanduse edendamiseks nähakse ette Ida-Virumaa arengustrateegias. Tšarterlendudel Narva vahetusse lähedusse võib olla nii turismipotentsiaal kui võivad need olla vajalikud ettevõtluse edendamiseks.
Lisaks lennuväljale näeb planeering ette ka õppesõiduplatsi, helikopteri maandumisplatsi, motokeskuse jm rajamist. Tegu on objektidega, mis piirkonnas puuduvad ja seega rikastab nende rajamine piirkonna teenuste valikut.
Planeeringu elluviimisel on seega potentsiaalselt oluline positiivne mõju Ida-Virumaa sotsiaal- majanduslikule olukorrale.
4.2.5 Õnnetuste esinemise võimalikkus
Detailplaneeringu algatamise staadiumis puudub täpsem info kütusehoidlate kavandamise ja nende võimaliku mahu osas. Lennuväljadel on tavapäraselt lennukikütuse mahutid ja lennukite tankimisvõimalus. KSH käigus käsitletakse kütuse hoiustamise ja tankimisega kaasneda võivaid riske ja nende ennetusmeetmeid.
4.3 Jäätmeteke
Lennuvälja ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale.
Lennuvälja käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.
4.4 Võimalik mõju kultuuripärandile
Planeeringualal ega selle lähipiirkonnas ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte. Lennuväli ise on registreeritud kui pärandkultuuri objekti. KSH käigus käsitletakse võimalikku mõju lennuväljale kui pärandkultuuriobjektile.
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
19
4.5 Võimalik mõju kliimamuutustele
Kavandatava tegevusega kaasneb ulatuslik maakasutuse muutus (rohumaa asendub suures osas hoonestatud ja kõvakatteliste aladega). Hinnatakse maakasutuse muutuse mõju kliimamuutusele nii süsiniku sidumise kui ka soojussaarte tekke aspektist.
KSH aruandes käsitletakse ka kliimamuutuste (sagenevate tormide, tugevnevate tuulte ja üleujutuste sagenemise tingimuses) võimalikku mõju planeeringualale, sh üleujutusriski.
4.6 Muud mõjud
Praegune Narva lennuväli (EENA) mõõtmetega 600x50 meetrit asub Eesti-Venemaa piiriäärses piirkonnas selliselt, et lennuvälja lähiümbruse piirangupindade välimisest äärest kuni riigipiirini on distants ligikaudu 700 meetrit. Suurendades lennuraja ulatust suureneb ka lennuvälja lähiümbruse piirangupindade ala. Lennuraja ulatust on võimalik suurendada ulatuses, mis tagab selle piirangupindade paiknemise Eesti Vabariigi territooriumil. Planeeringu ja KSH koostamisel selgitatakse lennuraja ja selle piirangupindade ulatus koostöös arendaja ja Transpordiametiga tuginedes lennundusseaduse ja selle alamaktide nõuetele.
Lisaks tuleb koostöös arendaja ja Transpordiametiga selgitada, kas soovitakse võimaldada nii instrumentaallennureeglite järgi toimuvate lendude (IFR) kui ka visuaallennureeglite järgi toimuvate lendude (VFR) tingimustele vastavat lennutegevust. Programmi koostamise ajal esineb teadmine et kavandatakse VFR tingimustele vastavat lennutegevust, kuid tulevikus võib esineda soov ka IFR lennutegevuseks. IFR lendude korral tuleb välja selgitada, milliseid navigatsiooni- ja maandumisseadmeid IFR lendude võimaldamiseks planeeritakse lennuväljale rajada, planeeringu kontekstis on eeskätt oluline nende ruuminõudlus.
Vastavalt lennundusseadusele on vajalik koguda informatsiooni planeeritava lennuvälja kaitsevööndis asuvate ehitiste ja rajatiste kohta ning veenduda, et kaitsevööndi12 ala vastab lennundusseaduse § 352, mis sätestab kaitsevööndis keelatud tegevused. KSH raames kaardistatakse kaitsevööndisse jäävad objektid kasutades ehitisregistri ja Maa-ameti andmeid.
Lennuvälja kavandamisel peab arvestama, et detailplaneeringualast lõunasse jääb Narva tuhavälja tuulepark 17 tuulikuga. Maapinna kõrgus keskmisest merepinnast on sel alal ligikaudu 40 meetrit ning tuuliku kõrgus maapinnast kuni laba ülemise tipuni on 149 meetrit, mis teeb tuulikupargist kõrgtakistuse absoluutkõrgusega 189 meetrit. KSH käigus hinnatakse, kas piirangupinnad ulatuksid tuulepargini. Tuulepargi suunalt on lennukite lähenemine lennuväljale raskendatud nii füüsilise takistuse kui ka turbulentsete õhuvoolude tõttu. Piirangupindade laienemise ala osas analüüsitakse teiste kõrgtakistuste (korstnad, mastid, hooned) paiknemist lähtudes Maa-ameti kõrgusandmetest.
KSH raames aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi ei teostata. Transpordiametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist teha detailplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis.
4.7 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega
Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja projektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana. Käesoleva detailplaneeringu puhul võib kumulatiivne mõju avalduda eeskätt piirkonna müratasemete muutuses koosmõjus Tallinn-Narva põhimaantee trassi kavandatava arendustegevusega.
12 Lennuvälja kaitsevöönd moodustab ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 meetrini lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 600–2300 meetrini lennuraja lävedest lähenemisalade suunas
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
20
Piirkonnas teised teadaolevad arendustegevused, millega koosmõjud võiksid esineda, teadaolevalt puuduvad.
4.8 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. Lennuvälja laienduse kavandamisel tuleb teha koostööd Transpordiametiga ning tagatud peab olema lennukite tõusu- ja maandumistrajektooride ning piirangupindade paiknemine Eesti õhuruumis.
KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust (KeHJS § 30 või Espoo konventsiooni mõistes) ei näe juhul kui lennuväli kavandatakse viisil, mis tagab piirangupindade paiknemise Eesti territooriumil.
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
21
5 Kasutatav hindamismetoodika
KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Keskkonnamõjude hindamise lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Eri mõjuvaldkondade puhul kastutatava hindamismetoodika kirjeldus on esitatud tabel 1.
KSH aruandes analüüsitakse eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda, sotsiaal-majanduslikku keskkonda ja tehiskeskkonda. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KSH programmi koostamise käigus teostati ühtlasi keskkonnamõjude olulisuse esialgne hindamine, mille käigus tuvastati olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise valdkonnad ja/või mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei käsitleta. See võimaldab KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele. Juhul kui KSH aruande koostamisel seoses lisanduva infoga siiski osutub vajalikuks mõne eelhindamisel väheoluliseks peetud valdkonna põhjalikum käsitlus, siis seda aruandes ka tehakse.
KSH käigus:
− koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang lähtudes andmebaasidest (EELIS, Maa-amet, Metsaregister jt). KSH koostamise mahus ei ole kavas läbi viia täiendavaid loodusuuringuid;
− kirjeldatakse kavandatavat tegevust, selle eesmärki ja vajadust;
− analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi);
− esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeem ja kaart;
− hinnatakse kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid tagajärgi;
− esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjelduse, hinnangud on kavandatud anda valdavalt eksperthinnangu vormis, müra osas teostatakse müratasemete arvutuslik hindamine;
− hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega keskkonnaseisundile;
− konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega;
− analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust planeeringutele ja arengukavadele;
− hinnatakse olulise keskkonnamõju eeldatavat toimet ja kirjeldatakse kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse meetmete eeldatavat efektiivsust;
− antakse vajaduse korral ülevaade kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevast ebasoodsast keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 701 mõistes, samuti hinnang nende meetmete tõhususele ja vajalikule rakendusmahule;
− lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest tehakse põhjendatud ettepanekud keskkonnaseire tingimuste seadmiseks;
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
22
− hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele;
− võrreldakse kavandatavat tegevust reaalsete alternatiivsete võimalustega;
− esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta;
− käsitletakse vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel;
− esitatakse teave keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta;
− käsitletakse aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisatakse aruandele, ning esitatakse ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; samuti lisatakse aruandele avaliku arutelu protokoll;
− käsitletakse KSH programmi, mis lisatakse aruandele;
− käsitletakse eksperdirühma koosseisu, kui võrreldes KSH programmiga on kaasatud täiendavaid liikmeid, ning põhjendatakse, millist mõju on iga rühma kuuluv isik hinnanud;
− käsitletakse vajaduse korral muid lisasid;
− esitatakse aruandes käsitletud teabe kokkuvõtte.
Tabel 1. KMH aruandes hinnatavad mõjud, mõjude hindamise metoodika ning mõjusid hindavad eksperdid.
Keskkonnaelement Hindamise metoodika ja ekspert Ekspert
Elustik, rohevõrgustik
Analüüsitakse rohevõrgustiku paiknemist planeeringualal lähtuvalt üld- ja maakonnaplaneeringust, loomõnnetuste andmetest ja maastikust, kaardistatakse rohevõrgustiku konfliktalad piirkonnas. Eksperthinnangu vormis hinnatakse kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule ning soovitatakse leevendavaid meetmeid.
Piret Toonpere Laura Elina Tuovinen
Pinna- ja põhjavesi KSH aruandes käsitletakse mõju pinnaveele eksperthinnanguna lähtudes võimalikest vooluhulkadest ning geodeetilise mõõdistuse käigus määratavatest olemasolevate kraavide/truupide kõrgusandmetest.
Kavandatud tegevuste veekaitsenõudeid ning vajalikke meetmeid veereostuse ohu minimeerimiseks käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis lähtuvalt õigusaktide ja asjakohaste juhendmaterjalide nõuetest.
Mihkel Vaarik
Müra ja vibratsioon Müra hindamine teostatakse arvutuslikult. Müra hindamisel, sh müra mõju olulisuse hindamisel, lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
KSH käigus hinnatakse vibratsiooni teket ja levikut eksperthinnanguna arvestades analoogsetes objektides teostatud mõõtmistulemusi.
Akukon Eesti OÜ töörühm
Õhukvaliteet Detailplaneeringu faasis ei ole teada alal tegutsema hakkavad ettevõtted ning seega ei saa täpselt hinnata heiteallikaid ja nendest väljutatavate saasteainete koguseid. KSH aruandes antakse siiski analoogsete ettevõtete andmetele tuginedes hinnang võimalikest heiteallikatest ning eralduda võivatest saasteainetest. Soovitatakse meetmeid saasteainete hajuvuse parandamiseks edasisel projekteerimisel.
KSH aruandes antakse hinnang lennuvälja, helikopteriväljaku ja
Andrus Veskioja Piret Toonpere
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
23
motokeskuse võimalikule mõjule õhukvaliteedile analoogsete objektide mõõtetetulemuste ja teaduskirjanduse andmetele tuginedes.
Kliima Hinnatakse maakasutuse muutuse mõju kliimamuutusele nii süsiniku sidumise kui ka soojussaarte tekke aspektist.
KSH aruandes käsitletakse ka kliimamuutuste (sagenevate tormide, tugevnevate tuulte ja üleujutuste sagenemise tingimuses) võimalikku mõju planeeringualale, sh üleujutusriski.
Piret Toonpere
Pinnas Ala eelneva kasutuse ja visuaalse ülevaatuse alusele hinnatakse ala sobivust soovitud otstarbel kasutamiseks. Pinnase seisundi vastavust kavandatud kasutuseks hinnatakse vastavalt keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”.
Kaisa Aadna
Tehiskeskkond GIS analüüs lennuvälja kaitsevööndisse jäävate objektide ja laienevate piirangupindade alale jäävate kõrgehitiste ja rajatiste osas.
Heli Aun
Planeeringuga kavandatud tegevuse mõjualaks on eeskätt planeeringuala ja selle vahetu kontaktvöönd. Mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus.
Alternatiive võrreldakse omavahel mõjutatavatele keskkonnaelementidele avalduva mõju alusel kasutades skaalat:
− tugev positiivne mõju;
− keskmine positiivne mõju;
− vähene positiivne mõju;
− oluline mõju puudub;
− vähene negatiivne mõju;
− keskmine negatiivne mõju;
− tugev negatiivne mõju.
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
24
6 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp
Detailplaneeringute ja KSH koostamise osapooled on järgmised:
− detailplaneeringu ja KSH algataja on Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Planeeringu kehtestaja ja vastuvõtja on Narva-Jõesuu Vallavolikogu.
− detailplaneeringust huvitatud isikud on SA Ida-Virumaa Investeeringute Agentuur, (registrikood
90003841, aadress Keskväljak 4, 41531 Jõhvi, e-posti [email protected])
− KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5-A308, 10621; e-
post: [email protected]; tel: +372 505 9914; kontaktisik: Piret Toonpere).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH programmis esitada eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama.
Tabel 1. KSH ekspertgrupp
Valdkond Ekspert Pädevus
KSH juhtekspert
Töögrupi töö koordineerimine, õhukvaliteedi ja kliimamuutuste mõjud. Lisaks ülejäänud teiste ekspertide poolt katmata mõjuvaldkonnad.
Piret Toonpere Loodusteaduste bakalaureus keskkonnatehnoloogia eriala ökosüsteemide tehnoloogia suunal ja tehnikateaduste magister keskkonnakorralduse ja puhtama tootmise erialal .
Juhtekspert omab KMH litsentsi (KMH 0153) ja seega vastavalt KeHJS § 34 lg 5 DP KSH juhtimise õigust.
Mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule
Laura Elina Tuovinen
Maastikukujunduse bakalaureus, tehnikateaduste magistrikraad omandamisel
Müra ja vibratsioon Akukon Eesti OÜ (Ingrid Leemet)
Ettevõttel on laialdane kogemus müra- ja vibratsiooni hindamises. Akukon on Soome Mõõtetehnika Keskuse FINAS-akrediteerimisteenuse poolt akrediteeritud ning pädevaks tunnistatud akustiliste ja müramõõtmiste testimislabor, kus tehakse akustika- ja müramõõtmisi.
Mõju pinna- ja põhjaveele Mihkel Vaarik Diplomeeritud veemajanduse insener
Pinnase seisund Kaisa Aadna Loodusteaduste magister (tööstusökoloogia)
GIS analüüs Heli Aun Tehnikateaduste magister (geotehnoloogia); GIS spetsialist
KSH läbiviimise käigus konsulteeritakse vastavalt vajadusele täiendavate ekspertidega, sh on vajalik koostöö Transpordiametiga lennuohutuse teemadel.
Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi tegevuse vastu, on KMH programmi koostamise ajal määratletud Tabel 1-s. KMH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutavate ja/või huvitatud isikute ja asjaomaste asutuste nimekiri täieneda.
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
25
Tabel 2. Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad (nimekirja täiendatakse jooksvalt).
Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus
Koostöö tegijad
Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal paikneb kaitsealune üksikobjekt.
Maa-amet Maa omanik
Päästeamet Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid.
Terviseamet Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja vibratsiooni teemasid.
Transpordiamet Planeeringuala külgneb riigiteedega, kavandatakse lennuvälja ja kopteriväljakut
Politsei- ja Piirivalveamet Planeeringuala asub Eesti Vabariigi välispiiri Schengeni välispiiri maismaapiiriga külgneva valla territooriumil lähemal kui 5 km piirini
Põllumajandus- ja Toiduamet Planeeringuga kavandatav tegevus mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist (planeeringualale jääb maaparandussüsteemi eesvool, millest võib olla vajalik lennurada kavandada üle või nihutada eesvoolu asukohta)
Kaitseministeerium Planeerimisalase tegevuse korraldaja teeb koostööd Kaitseministeeriumiga, kui planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise. Programmi koostamisel pole teada kas lennuväli võib kuidagi riigikaitseliste ehitiste töövõimet mõjutada.
Kaasatavad isikud ja asutused
Narva Linnavalitsus Planeeringualaga lähipiirkonnas paiknev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes.
Tehnovõrkude valdajad Alal paikneb gaasitrass, vajalik on lahendada ühendus ÜVK-ga
Naaberkinnistute omanikud Kavandatav tegevus võib puudutada nende õiguseid/soov kaasa rääkida.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon
Rahandusministeerium Detailplaneeringu järelevalve teostaja.
Tõrvajõe-Olgina Külaselts Kavandatav tegevus võib puudutada nende õiguseid/soov kaasa rääkida.
KSH programmi ja aruande avalikustamistest teavitatakse Ametlike Teadaannete, ajalehtede ja kohalike omavalitsuste veebilehtede vahendusel.
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
26
7 Ajakava
Tabel 3. KSH ja detailplaneeringute koostamise ajakava.
Etapp Aeg
DP ja KSH algatamine Narva-Jõesuu Linnavolikogu 29.12.2021 nr 17.
Seisukohtade küsimine DP lähteülesandele KSH programmi koostamisel on asjaomaste asutuste seisukohti arvestatud ulatuses, mis on KSH programmis asjakohane. DP koostamise tehnilisi tingimusi pole programmis korratud, neid arvestatakse DP koostamisel.
Jaanuar-veebruar 2022
KSH programmi koostamine August 2022
Maa-ala mõõdistamine August-september 2022
KSH programmi kohta ettepanekute küsimine planeerimisseaduses nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva)
September 2022
Laekunud ettepanekutele vastusseisukohtade väljatöötamine, materjalide täiendamine. DP lähteseisukohtade ja KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel
Oktoober 2022
DP eskiisi ja KSH aruande eelnõu koostamine September-november 2022
DP ja KSH aruande eelnõu esitamine tellijatele ja huvitatud isikutele, vastavalt ettepanekutele täienduste tegemine
Detsember 2022
DP ja KSH aruande eelnõu tutvustamine komisjonides, vajadusel omavalitsuse ettepanekul dokumentide täiendamine
Jaanuar-Veebruar 2023
DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust kaasatavate ja koostöö tegijate teavitamine (14 päeva enne avalikustamist)
Veebruar 2023
DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine ajalehes ja kodulehel
DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (30 päeva) Märts 2023
DP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu Aprill 2023
Avaliku väljapaneku tulemuste ja avaliku arutelu tulemuste kohta info avaldamine ajalehes ja linna kodulehel
Aprill 2023
DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine tulenevalt avalikustamise tulemustest
Mai 2023
DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine kaasatutele (vähemalt 30 p)
Juuni-august 2023
DP ja KSH aruande eelnõu muutmine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele Laekunud seisukohtadele vastamine Vajadusel kooskõlastamise kordamine
DP vastuvõtmine ja avalikust arutelust teavitamine ajalehes ja linna kodulehel ning kirjaga asutustele, koostöö tegijatele ja kaasatavatele
September 2023
Vastuvõetud detailplaneeringu esitamine Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise kooskõlastamiseks (vähemalt 30 p)
Oktoober 2023
DP avalik väljapanek, arutelu ja kirjalikult esitatud arvamustele vastamine Oktoober 2023
DP esitatakse heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile (30-90p) November 2023
DP kehtestamiseks esitamine, kehtestamine ja sellest teavitamine (50 p) Detsember 2023
Programmi koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju hindamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav.
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
27
Lisad
Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
28
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 2.09.2022
29