Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Narva-Jõesuu Linnavalitsus

[email protected]

J. Poska tn 26

29023, Ida-Viru maakond, Narva-

Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn

Teie 11.01.2022 nr 7-1.2/8

Meie 04.02.2022 nr 7.2-1/22/688-2

Seisukohtade väljastamine Narva-Jõesuu

linnas Soldina külas Lennuvälja kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud Transpordiametit Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Soldina külas

Lennuvälja kinnistu (katastritunnus 85101:003:1275) ja selle lähiala detailplaneeringu (edaspidi

planeering) algatamisest.

Planeeringuga soovitakse luua eeldused väikelennukitele sise- ja rahvusvaheliseks lennuliikluseks

lennuvälja rajamiseks, helikopteri maandumisplatsi, teenindushoonete ja sõiduraja õppeplatsi

ehitamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS), planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ja

lennundusseaduse esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

Transpordiameti lennuväljade ja lennuliiklusteeninduse üksusel on tekkinud detailplaneeringuga

seoses mitmeid küsimuskohti. Palume taotlejal järgnevaid punkte analüüsida ja Transpordiametile

selgitused anda. Täiendavate küsimuste korral on lennuohutuse poolel kontakt vaneminspektor

Kadi Kartau ([email protected]).

1. Soldina külas asuv praegune Narva lennuväli (EENA) mõõtmetega 600x50 meetrit asub

Eesti-Venemaa piiriäärses piirkonnas selliselt, et lennuvälja lähiümbruse piirangupindade

välimisest äärest kuni riigipiirini on distants ligikaudu 700 meetrit. Võttes aluseks, et

taotleja soovib rajada senise 600 m pikkuse murukattega lennuraja asemele 1600 m

kõvakattega raja (sh lennuriba pikkus 2000 m), suureneb ka lennuvälja lähiümbruse

piirangupindade ala ning ulatub riigipiirist välja Venemaa territooriumile.

2. Võttes arvesse taotleja soovi luua eeldused rahvusvahelise lennujaama rajamiseks,

palume taotlejal selgitada, kas soovitakse võimaldada nii IFR kui VFR tingimustes

lennutegevust. Lisaks esitada informatsioon selle kohta, milliseid navigatsiooni- ja

maandumisseadmeid IFR lendude võimaldamiseks planeeritakse lennuväljale rajada.

Näide: kui planeeritakse paigaldada ILS instrumentaalmaandumisseadmed, ulatuksid

need sellisel juhul tõenäoliselt füüsiliselt detailplaneeringualast välja. Samuti tekivad

navigatsiooni- ja maandumisseadmete kasutuselevõtu korral küsimused selle kohta, kas

lennuvälja plaanitakse käitada päevastes või ka öistes tingimustes ning kuidas on viimase

puhul planeeritud kvalifitseeritud personali tagamine seadmete käitamiseks.

Materjalidest ei nähtu selgelt, kas on planeeritud rajada lennujuhtimistorn.

2 (4)

3. Detailplaneeringualast lõunasse jääb Narva tuhavälja tuulepark 17 tuulikuga. Maapinna

kõrgus keskmisest merepinnast on sel alal ligikaudu 40 meetrit ning tuuliku kõrgus

maapinnast kuni laba ülemise tipuni on 149 meetrit, mis teeb tuulikupargist kõrgtakistuse

absoluutkõrgusega 189 meetrit. Vajab analüüsi, kas piirangupinnad ulatuksid

tuulepargini. Tuulepargi suunalt on lennukite lähenemine lennuväljale raskendatud nii

füüsilise takistuse kui ka turbulentsete õhuvoolude tõttu.

4. Vajalik on koguda informatsiooni planeeritava lennuvälja lähiümbruse piirangupindade

alal asuvate teiste kõrgtakistuste kohta (korstnad, mastid, hooned) ning vaadata üle,

kuidas on need märgistuse ja valgustusega tähistatud.

5. Vajalik on koguda informatsiooni planeeritava lennuvälja kaitsevööndis asuvate ehitiste

ja rajatiste kohta ning veenduda, et kaitsevööndi ala vastab lennundusseaduse § 352, mis

sätestab kaitsevööndis keelatud tegevused.

6. Kõikide detailplaneeringualasse ettenähtud hoonete ning rajatiste kohta on vajalik esitada

eskiis/joonis koos seletuskirjaga, millel on välja toodud hoonete ja rajatiste paiknemine,

kasutusotstarve ning korruselisus/kõrgus.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 1 Tallinn-Narva km 206-208,15. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 7756 autot. Teelõigul kehtib Ida-Viru maakonnaplaneeringut

täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva

ümbersõidu trassikoridori määramine“ (edaspidi teemaplaneering), milles on määratud 2+2

ristlõikega maantee kavandamiseks vajaliku trassikoridori asukoht ning põhimõtteline

liikluskorraldus (mh liiklussõlmede ja kogujateede asukohad).

Detailplaneeringust huvitatud isikul tuleb arvestada, et teemaplaneeringu realiseerumisel muutub

oluliselt nii Lennuvälja kinnistu juurdepääsu kui ümberkaudsete teede liikluslahendus.

7. Planeeringus tuleb arvestada teemaplaneeringuga ning kajastada teemaplaneeringu

lahendus joonistel (mh trassikoridori ruumivajadus ja teegeomeetria).

Joonis nr 1. Väljavõte teemaplaneeringu kaardilt. Planeeringualaga külgnevad

ristumiskohad tähistatud rohelise ringiga.

8. Transpordiameti tellimusel on kavas Sillamäe ja Narva linnade vahelise teelõigu 2+2

eelprojekti koostamine. Teemaplaneeringuga määratud trassikoridori sees võib

projekteeritava tee asukoht mõningal määral muutuda. Täpne maavajadus selgub

lähiaastate jooksul. Juhime tähelepanu, et joonisel nr 1 on kujutatud planeeringuala

perspektiivne juurdepääsu lahendus teemaplaneeringu realiseerumisel, millest tuleb

planeeringu juurdepääsu lahenduse kavandamisel lähtuda.

3 (4)

9. Tallinna mnt 90, Ilmajaama ja Lennuvälja kinnistutel on juurdepääsuks registreeritud

olemasolev kattega ristumiskoht riigitee nr 1 km 207,11 asukohas. Palume esitada

kavandatavat tegevust illustreerivad joonised (sh hoonestuse mahud, liikluskoosseis jm),

mille alusel saame hinnata planeeringualalt tuleneva liikluse mõju olulise

liiklussagedusega põhimaanteel, olemasoleval ristumiskohal ja piirnevatel teedel. Eskiisi

alusel esitame täpsemad tingimused hoonestuse paiknemise ja juurdepääsude lahenduse

kohta ning hindame olemasoleva juurdepääsu lahenduse muutmise ja ristumiskoha

ümberehitamise vajadust.

10. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) palume kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). Vajadusel tuleb

planeeringus ette näha riigitee rekonstrueerimine mahus, mis tagab liiklusohutuse

suureneva pöördeliikluse tingimustes. Palume teha meiega sobiva lahenduse

väljatöötamisel koostööd.

11. Kõik teemaplaneeringu kohase trassikoridoriga kattuvad projekteerimistingimused

(detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral) ja detailplaneeringud

(koostamise kohustuse korral) tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Riigitee

kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

12. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda teemaplaneeringuga ja kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega.

a. Lähtuda teemaplaneeringus määratud põhimaantee nr 1 koridori laiusest ning kajastada

piirang joonistel, et oleks tuvastatav planeeritava tegevuse seos koridori paiknemisega.

b. Tuleb arvestada, et kuna riigitee nr 1 Sillamäe ja Narva vahelise teelõigu 2+2 eelprojekti

koostamine peagi algab, siis võib tulevikus (nt kooskõlastusele eelnevalt) osutuda

vajalikuks eelprojekti järgse liikluslahenduse kandmine joonistele.

c. Planeeringus tuleb käsitleda planeeringuala juurdepääsu lahendus kuni teemaplaneeringu

realiseerumiseni ning teemaplaneeringu realiseerumisel.

13. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljaspool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.

14. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

15. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja

nähtavusala määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus, milles ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

16. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba

ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude

paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid

tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

17. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

18. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning

nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa

väljastamist.

4 (4)

19. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

20. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud

sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.

21. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,

parkla jms.

22. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

23. Planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Liiklusest põhjustatud häiringute ulatust

tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a.

määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel

leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri

16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu

seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed

ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

24. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS §

99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]