LÄÄNERANNA VALLA

TUULEPARKIDE ERIPLANEERINGU

DETAILNE LAHENDUS ALA 5 KESK-

JA PÕHJAOSALE (detailse lahenduse koostamise ala 2)

Eelnõu

Versioon: 28.05.2026

2

Planeeringu koostamise korraldaja:

Lääneranna Vallavalitsus

Jaama tn 1

90302 Lihula linn

Pärnu maakond

[email protected]

Planeeringu koostaja:

Consultare OÜ

Vabaduse pst 174b, Nõmme linnaosa, 10917 Tallinn

Tel: 529 6586

Kontakt: Kristo Kiiker

E-mail: [email protected]

Planeerija: Kristo Kiiker (magistritasemele vastav Tartu Ülikooli 18.06.2003 diplom BA 009918)

KSH koostaja:

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Tõnismägi 3a-15, Tallinn 10119

Tel: 6117 690

Kontakt: Pille Antons

E-mail: [email protected]

KSH juhtekspert:

Toomas Pallo (KMH litsents nr KMH0090)

Huvitatud isikud:

TMV Green OÜ

Meistri tn 16, Haabersti, Tallinn, Harjumaa

Tel: 5126226

Kontakt: Indrek Aps

E-mail: [email protected]

3

Sisukord

A – Seletuskiri 5

1. Planeeringu koostamise eesmärk ja alused 5

1.1. Seosed asjakohaste arengu- ja planeerimisdokumentidega 7

1.1.1. Kõrgema tasandi arengudokumendid 7

1.1.2. Kõrgema taseme planeeringud ja muud asjakohased planeeringud 8

2. Olemasolev olukord ja kehtivad kitsendused 10

3. Planeerimisettepanek 11

3.1. Planeeringulahenduse kujunemine 11

3.2. Kruntideks jaotamine 12

3.3. Kruntide hoonestusala, ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused 12

3.4. Liikluskorralduse põhimõtted 14

3.4.1. Eriveoteed 14

3.4.2. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine 17

3.4.3. Planeeringuala sisesed teed 17

3.5. Servituutide vajaduse märkimine 18

3.6. Haljastus ja piirdeaiad 19

3.7. Tehnovõrgud ja -rajatised 19

3.7.1. Elektri- ja sideliinid 20

3.8. Tuleohutuse tagamine 22

3.9. Riigikaitse ja lennuohutuse tagamine 23

3.10. Tingimused kuritegevuse riskide vähendamiseks 23

3.11. Keskkonnatingimused 23

3.11.1. Taimestik 24

3.11.2. Linnustik 24

3.11.3. Nahkhiired 24

3.11.4. Natura alad 26

3.11.5. Rohevõrgustik 26

3.11.6. Pinna- ja põhjavesi 27

3.11.7. Pinnas, sh väärtuslik põllumajandusmaa 27

3.11.8. Maaparandus 27

4

3.11.9. Müra 28

3.11.10. Vibratsioon 28

3.11.11. Varjutus 29

3.11.12. Mõju maastikule, sh väärtuslikule maastikule ja visuaalne mõju 29

3.11.13. Jäätmed 30

3.12. Kultuuripärand 30

3.13. Maavarad 31

3.14. Kliimamuutused 31

4. Planeeringu elluviimine 32

4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamise kokkuvõte 33

4.1.1. Leevendavad meetmed 35

4.1.2. Seire 40

B - Joonised 43

B1. Üldjoonis 43

B2. Kruntimise joonis 43

B3. Positsioon 1 põhijoonis 43

B4. Positsioon 2 põhijoonis 43

B5. Positsioon 3 põhijoonis 43

B6. Positsioon 4 põhijoonis 43

B7. Positsioon 5 põhijoonis 43

B8. Positsioon 6 põhijoonis 43

B9. Positsioon 7 põhijoonis 43

B10. Positsioon 8 põhijoonis 43

C – Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne koos lisadega 43

D – Kooskõlastused ja arvamused 43

5

A – Seletuskiri

1. Planeeringu koostamise eesmärk ja alused

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riiklikest kliima- ja energiapoliitika eesmärkidest. Eesti

pikaajaline siht on liikuda vähese süsinikuheitega majanduse suunas, mis eeldab järkjärgulist ja sihipärast

üleminekut ressursitõhusamale, suurema tootlikkusega ning keskkonnasäästlikumale majandus- ja

energiasüsteemile.

Lääneranna Vallavolikogu algatas 14.05.2020 otsusega nr 197 Lääneranna vallas kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega elektrienergia tootmiseks tuuleparkidele

sobivate arendusalade leidmiseks.

Planeeringu lähteseisukohtadele, keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele ja

nendele laekunud tagasisidele tuginedes töötati välja eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise I etapi aruanne. Lähtuvalt sellest, et asukoha eelvaliku menetluses leiti

tuuleparkidele mitu sobivat asukohta – alad nr 2, 2a, 3, 5 ja 5a – langetas Lääneranna Vallavolikogu

eelvaliku otsused igale asukohale eraldi. Lääneranna Vallavolikogu võttis 04.05.2023 otsustega nr 105

vastu Lääneranna valla tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande „Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne" (koostaja Hendrikson & Ko

OÜ, töö nr 21004000) ala nr 5 ja 5a osas ja tunnistas need alad sobivaks tuuleparkide arendamiseks

aruandes ja otsuses väljatoodud tingimuste järgimisel.

Käesolev töö on eriplaneeringu II etapp ehk eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine. Detailse

lahenduse koostamise eesmärgiks on selgitada välja täpsed tingimused ning määrata ehitusõigus

tuulepargi ehitamiseks eelvalikuala 5 kesk- ja põhjaosal (detailse lahenduse ala 2; Skeem 1).

Planeeringuga määrataksekindlaks tuulepargi detailsed lahendused, sealhulgas tuulikute arv, täpne

asukoht, kõrgus ning vajalik taristu, sealhulgas juurdepääsuteed ja elektri ülekandeliinid koos

liitumiskohtadega. Detailse lahenduse väljatöötamise käigus hinnatakse kavandatava tegevusega

kaasnevaid mõjusid ning töötatakse välja nende leevendamise meetmed. Kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu detailne lahendus on aluseks ehitusprojekti koostamisel.

Detailse lahenduse koostamise ala, pindalaga 251 ha, paikneb Lääneranna valla keskosas Tuudi ja Kunila

külade territooriumil. Detailse lahenduse koostamise ala hõlmab Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu ala nr 5 kesk- ja põhjaosa. Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek planeeringuala piiri

muutmiseks vastavalt koostatud planeeringulahendusele.

6

Skeem 1. Planeeringu I etapi ehitise asukoha eelvalikuala nr 5 ning detailse lahenduse koostamise ala 1

ning ala 2 (käesolev planeering)

Alusdokumentatsioonina kasutati järgmisi asjakohaseid planeeringuid:

● Lääne maakonnaplaneering 2030+ (sh Lisa 5 “Tuuleenergeetika);

● Lihula valla üldplaneering ja Lääneranna valla üldplaneering (koostamisel);

● Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise I etapi aruanne.

Käesolev planeering koosneb planeeringu seletuskirjast (osa A), joonistest (osa B), KSH aruandest koos

lisadega (osa C) ning planeeringumenetluse jooksul esitatud kooskõlastustest ja arvamustest (osa D).

7

1.1. Seosed asjakohaste arengu- ja planeerimisdokumentidega

1.1.1. Kõrgema tasandi arengudokumendid

Rahvusvahelised keskkonnakaitse eesmärgid on väljendatud erinevates rahvusvahelistes kokkulepetes

ning Euroopa Liidu aktides. Keskkonnaeesmärgid on täpsustatud ning nende saavutamise strateegiad välja

töötatud erinevates valdkonnaülestes või valdkondlikes strateegilistes planeerimisdokumentides.

Seejuures toimib üldjuhul põhimõte, et rahvusvahelisel tasandil sõlmitud kokkuleppeid rakendatakse

siseriiklikul tasandil strateegiate/tegevuskavade kaudu. Käesoleva planeeringu koostamisel on aluseks

eelkõige allpool toodud strateegilised arengudokumendid.

Kliimapoliitika põhialused aastani 20501 on Eesti riigi strateegiline dokument, mis määratleb pikaajalised

sihid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Dokument seab eesmärgiks saavutada

aastaks 2050 kliimaneutraalsus, mis tähendab tasakaalu kasvuhoonegaaside heite ja sidumise vahel.

Dokumendi kasvuhoonegaaside heite vähendamise suund keskendub energiatõhususele, taastuvenergia

kasutamise suurendamisele ja fossiilkütuste järkjärgulisele asendamisele.

8. jaanuaril 2026 Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Energiamajanduse arengukava aastani 2035

(ENMAK 2035)2 on Eesti riiklik strateegiadokument, mis määrab energiapoliitika põhisuunad, eesmärgid

ja tegevused aastani 2035. ENMAK 2035 üldeesmärk on: Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku,

kasvatab riigi konkurentsivõimet ja aitab kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule. Arengukava

lähtub riiklikust taastuvenergia eesmärgist, mis on seatud energiamajanduse korralduse seaduses3:

Aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest

lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100

protsenti.

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 on strateegiadokument, mille eesmärk on

suurendada Eesti ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele. Dokument

keskendub kohanemismeetmete kavandamisele ja rakendamisele, et vähendada kliimamuutustest

tulenevaid riske ning suurendada valdkondade ja kogukondade valmisolekut muutuvate tingimustega

toime tulla.

Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versioon4 kiideti Eesti Vabariigi Valitsuse

poolt heaks 05.06.2025. REKK 2030 koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende

saavutamiseks kavandatud meetmed. REKK 2030 ei sea Eestile uusi eesmärke, vaid kajastab juba

olemasolevates arengudokumentides sätestatud sihte.

1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2025. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-

aastani-2050 2 Energiamajanduse arengukava (ENMAK). 2026. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava 3 Energiamajanduse korralduse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118032026031?leiaKehtiv 4 Riiklik energia- ja kliimakava, 2025. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/energeetika- maavarad/energiapoliitika/energia-ja-kliimakava

8

Kavandatav tegevus on kooskõlas riiklike strateegiliste arengudokumentidega, toetades nendes seatud

eesmärke taastuvatest energiaallikatest toodetava energia osakaalu suurendamiseks.

1.1.2. Kõrgema taseme planeeringud ja muud asjakohased planeeringud

Maakonnaplaneering

Käesoleva planeeringuga kavandatu jääb Lääne maakonna haldusreformi eelsele territooriumile. Alal

kehtib riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 kehtestatud Lääne maakonnaplaneering

2030 + (sh lisa 5 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Tuuleenergeetika”).

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku käigus välja valitud ala 5 paikneb

väljaspool Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ lisas 5 (Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering

“Tuuleenergeetika”) määratletud elektrituulikute arenduspiirkondi ja -alasid. Seetõttu tehakse

eriplaneeringuga ettepanek muuta riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 kehtestatud

Lääne maakonnaplaneeringut 2030+. Põhjenduses selgitati, et maakonna tuuleenergeetika

teemaplaneering kehtestati 2013. aastal ja kanti muutmata kujul üle kehtestatud

maakonnaplaneeringusse 2018. a. Tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamise ja kehtestamise ajast

on oluliselt muutunud energiaturu olukord. Samuti on sellel perioodil oluliselt täienenud tuuleenergeetika

tehnoloogia kui ka teadmised võimalike mõjude osas. Seega on uute tuuleenergeetika arendamiseks

sobivate alade määramine kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga otstarbekas ja vajalik.

Lihula valla üldplaneering ja koostamisel olev Lääneranna valla üldplaneering

Valla ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused määratletakse üldplaneeringus. Detailse lahenduse

koostamise alal kehtib haldusreformi eelne Lihula valla üldplaneering. Lihula valla üldplaneering on

kehtestatud Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrusega nr 22, muudetud Lihula Vallavolikogu 10.06.2004

otsusega nr 30, Lihula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 13 ja 31.01.2013 määrusega nr 2,

Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017 otsusega nr 31 ja 18.04.2019 otsusega nr 140. Kehtiv üldplaneering

on rohkem kui 20 aastat vana ja selles ei kavandata praegu kasutatavaid taastuvenergeetika tehnoloogilisi

lahendusi.

Koostamisel on Lääneranna valla uus üldplaneering, mis hõlmab ka käesolevat planeeringuala.

Lääneranna Vallavolikogu võttis 09.10.2025 otsusega nr 247 vastu Lääneranna valla üldplaneeringu

(edaspidi ÜP) ja tunnistas nõuetele vastavaks ÜP keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

aruande. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu

koostamisega. Üldplaneeringu seletuskirjas on sätestatud, et tuuleparkide eriplaneeringut ei loeta

üldplaneeringu põhilahenduse muudatuseks ning eriplaneeringuga kavandatud ehitiste asukohad

kantakse üldplaneeringusse vastavalt planeerimisseadusele toiminguna (PlanS § 122 lg 3 ja 5).

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneering (asukoha eelvaliku etapp)

Lääneranna Vallavolikogu algatas 14.05.2020 otsusega nr 197 Lääneranna vallas kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega tuuleparkidele sobivate arendusalade

leidmiseks. Planeeringuala oli kogu valla territoorium 1362,67 km².

9

Eriplaneeringu esimese etapi eesmärgiks oli leida eelvaliku tulemusel Lääneranna vallas sobivad kohad

elektrituulikute parkide püstitamiseks.

Skeem 2. Lääneranna kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi eelvalikualad 5 ja 5a

Lääneranna Vallavolikogu otsustas 04.05.2023 otsustega nr 105 võtta aruande „Lääneranna tuuleparkide

eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne" aluseks

eriplaneeringu detailsete lahenduste koostamisel eelvaliku alal 2 ja 2a, ala 3, ala 5 ja 5a (skeem 2).

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku aladel 5 ja 5a

(detailse lahenduse ala nr 1; koostamisel)

Käesoleva planeeringu ja selle KSH koostamisel arvestati asjakohases ulatuses samas piirkonnas

koostatava Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu eelvaliku ala 5 ja 5a detailse lahenduse ala 1

planeeringu eelnõu ja selle KSH eelnõu materjale, mis olid planeerijale ja eksperdile kättesaadavad.

Käesoleva planeeringu ja selle KSH aruande koostamise ajal (mai 2026) ei ole detailse lahenduse

koostamise alal 1 jõutud ei planeeringu kooskõlastamiseni ega kehtestamiseni, mistõttu ei ole planeeringu

realiseeritavuse, planeeringulahenduse ja vastavate keskkonnamõjude osas veel lõplikku kindlust.

Käesoleva planeeringu KSH raames viidi läbi kahe tuulepargi koosmõju esmane hindamine, et anda

osapooltele võimalikult palju alusinformatsiooni. Esmane koosmõju hindamine on läbi viidud andmete

alusel, mis olid analüüside koostamise ajal keskkonnamõju hindajale kättesaadavad (Lääneranna

Vallavalitsusele esitatud planeeringulahendus seisuga 19.09.2025).

10

2. Olemasolev olukord ja kehtivad kitsendused

Planeeringuala paikneb Lääneranna vallas Tuudi ja Kunila külas hajaasustusega piirkonnas. Tuulepargile

lähimad kompaktse asustusega alad on Karuse küla keskus (ca 2,4 km kaugusel) ning Tuudi küla keskus (ca

3,5 km kaugusel). Valla olulisim keskus – Lihula linn, jääb tuulepargist ligikaudu 5 km kaugusele kirdesse.

Tuulepark on kavandatud täies ulatuses metsamaale (majandusmets). Planeeringu koostamise hetkel ei

paikne ala lähiümbruses olemasolevaid tuuleparke, kuid ala läheduses on Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis kavandatud tuuleala nr 5 detailse lahenduse ala nr 1, mis piirneb

käesoleva planeeringualaga5 ning tuuleala 5a (käesolevast planeeringualast ligikaudu 1,5 km kaugusel

idas). Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu eelvaliku ala 7 jääb käesolevast planeeringualast

enam kui 4 km kaugusele, planeeritavate tuulikute vahemaa on veelgi suurem.

Planeeringualal kehtivad alljärgnevad olemasolevad kitsendused:

Maaparandus:

• maaparandussüsteemi reguleeriv võrk Tuudi (TTP-562) maaparandushoiu-ala;

• maaparandussüsteemi eesvool Tuudi (TTP-562) veekaitsevöönd 1 m;

• maaparandussüsteemi eesvool Tuudi (TTP-562) eesvoolu kaitsevöönd 12 m.

Alal ja selle vahetus läheduses ei ole riigipoolt korrashoitavaid ühiseesvoole.

Looduskaitse (EELIS, seisuga 18.05.2026):

• III kaitsekategooriasse kuuluva liigi leiukohad (Myrica gale - harilik porss).

Tehnovõrkudega seotud kitsendused:

• Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ala 5 kesk- ja põhjaosa piiresse

jääb geodeetiline märk „Ohemäe“. Käesoleva planeeringuala ettepaneku kohaselt jääb see

planeeringualast välja.

Haldusega seotud kitsendused:

• Planeeringuala vahetus läheduses on määratud piiratud asjaõigusega alad (hoonestusõigused ja

isikliku kasutusõigusega alad).

Kruntidele ulatuvad kitsendused on kantud positsioonide põhijoonistele.

5 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu ehitise asukoha eelvalikualal nr 5 on koostamisel kaks detailset lahendust: eelvalikuala 5 detailne lahendus alal nr 1 ning käesolevas planeeringus käsitletav ala on tuuleala nr 5 detailse lahenduse ala nr 2.

11

3. Planeerimisettepanek

Eriplaneeringu detailse lahendusega määratakse:

● krundid;

● krundi hoonestusala;

● krundi ehitusõigus;

● ehitise ehituslikud tingimused;

● detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht;

● liikluskorralduse põhimõtted;

● müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad

nõuded;

● vajadus servituutide seadmiseks.

3.1. Planeeringulahenduse kujunemine

Käesoleva eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel lähtuti:

1) Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise I etapi aruandes esitatud üldtingimustest ja alapõhistest tingimustest, mis on sisendiks

eriplaneeringu detailsete lahenduste koostamisel;

2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise osana läbiviidud looduskeskkonna uuringutes (linnustiku-

uuring, nahkhiirte uuring, taimestiku- ja elupaikade uuring) esitatud soovitustest ja

leevendavatest meetmetest;

3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise osana läbiviidud tehnilistes uuringutes (müra, varjutus,

visualiseeringud) esitatud soovitustest ja leevendavatest meetmetest;

4) Tuulikute ja neid teenindava taristu tehnilistest nõuetest, tuulikute soovitavast tootlusest ja

tuuleoludest.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis nähti alal 5 ette kuni 22 tuuliku

püstitamise võimalikkust koos vajaminevate teenindushoonete ja võrkude ühendamiseks vajaliku

taristuga (eelvaliku etapi modelleerimiste sisend). Käesolev planeering hõlmab eelvalikuala 5 kesk- ja

põhjaosa, kuhu oli asukoha eelvaliku etapis kavandatud kuni 16 tuuliku püstitamine. Looduskeskkonna

uuringute tulemustele toetuvalt korrigeeriti esialgset võimalikku tuulikute paiknemist ja tuulikute arvu

ning detailse planeeringulahenduse koostamisel loobuti 8 positsiooni kavandamisest.

Eriplaneeringu eelvaliku etapis seati alale 5 tingimused, mida detailses lahenduses tuleb võimalusel

järgida:

1) Paigutada võimalusel tuulikud korrapäraselt ja üksteist varjavalt, et külades, kust avanevad avatud

vaated tuuleparkide suunas (Kinksi külast alale nr 5) hõlmaksid nad avatud vaadetes võimalikult

väikese nurga.

12

2) Vaadete säilitamiseks ilusatest vaatekohtadest tuleks tuulikuid paigutada võimalusel nii, et need

hõlmaksid võimalikult väikese nurga vaatest ning oleks paigutatud üksteist varjavalt Vatla

linnamäelt alale nr 5 ning Tuhu soo vaatetornist alale nr 5.

Tuulikute detailsete asukohtade määramisel arvestati neid soovituslikke tingimusi koos teiste

tingimustega, et kavandatud lahendus oleks minimaalse võimaliku keskkonnamõju ja maastiku

häiringuga.

Planeeringulahendusega on kavandatud kaheksast tuulikust koosnev tuulepark. Planeeringulahendust

on kirjeldatud järgnevates peatükkides ja joonistel.

3.2. Kruntideks jaotamine

Planeerimisseaduse alusel lahendatakse eriplaneeringu detailses lahenduses ka detailplaneeringule

vastavad ülesanded ulatuses, mis on vajalik kavandatava ehitise (sh elektrituulikud ja alajaamad)

rajamiseks (§ 126 lg 1). Käesoleva planeeringu eesmärk on välja töötada ruumiline lahendus, mis

võimaldab kavandatud tehnorajatiste rajamise kõrval säilitada võimalikult suure osa detailse lahenduse

koostamise alast metsamajanduslikus kasutuses.

Planeeringulahenduses on ette nähtud igale elektrituulikule eraldiseisev ehitusõigusega krunt. Vastavalt

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktile 1 kavandatakse planeeringualasse jäävatest katastriüksustest

elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE 100) ning maatulundusmaa krundid. Krundid

hõlmavad valdavas osas hoonestusala ning lisaks ka maatulundusmaad, kus saab jätkuda metsa

majandamine. Planeeringu elluviimisel ei ole kohustust planeeritud kruntidest eraldi katastriüksuste

moodustamine, kuid katastriüksuste moodustamine on lubatud. Elektrituuliku täpse asukoha

projekteerimisel on lubatud moodustada planeeringujärgsest krundist erinev katastriüksus tingimusel, et

planeeringuga määratud ehitusõigus, hoonestusala kasutamise põhimõtted ja planeeringu põhilahendus

ei muutu.

Krundile Pos9 on kavandatud tuulepargi alajaam ning vajadusel energia salvestusseadmed.

Elektrituulikute ning alajaama ja salvestusseadmete ehitamiseks on planeeringus määratud

hoonestusalad ning ehitusõigus. Kruntideks jaotamine on teostatud üksnes mahus, mis on vajalik

ehitusõiguse määramiseks.

Katastriüksused, millele ehitusõigust ei määrata ja mis ei ole planeeritud krundid planeerimisseaduse

tähenduses, võivad säilida olemasolevates piirides või võib neid vajadusel muuta katastriüksuste

omavahelise piiride korrigeerimise teel. Selline muudatus ei tohi piirata ega takistada

planeeringulahenduse elluviimist, sealhulgas tuulepargi rajamist, kasutamist ega selle hilisemat

utiliseerimist.

Planeeritud krundid on esitatud skeemil 3 ning ülevaade kruntidest on tabelis 1. Planeeritud kruntide

numeratsioon vastab tuulikupositsioonide numeratsioonile.

13

Tabel 1. Kruntideks jaotamine

Krundi nr Tuuliku nr Krundi suurus, m2 Katastriüksused, millest krunt moodustatakse

Pos1 1 94 080 m2 Matstõnu (41101:004:0102), Manni (41101:004:0205).

Pos2 2 62 540 m2 Maka (41101:004:0090), Mahla (41101:004:0186), Luime (41101:004:0113).

Pos3 3 64 950 m2 Sipelga (41101:004:0304), Lõvi (41101:004:0215), Kärneri (41101:004:0141)

Pos4 4 80 870 m2 Parmupilli (41101:004:0217). Pos5 5 98 820 m2 Karika (41101:004:0226),

Mutimusta (41101:004:0209). Pos6 6 71 170 m2 Karika (41101:004:0226). Pos7 7 64 670 m2 Manni (41101:004:0205),

Maka (41101:004:0090), Mahla (41101:004:0186).

Pos8 8 65 470 m2 Sipelga (41101:004:0304), Lõvi (41101:004:0215), Vahtratähe (41101:001:0434), Parmupilli (41101:004:0217).

Pos9 27 200 m2 Maka (41101:004:0090), Mahla (41101:004:0186).

14

Skeem 3. Kruntideks jaotamine

3.3. Kruntide hoonestusala, ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused

Elektrituulik koosneb lihtsustatult kirjeldades vundamendist, mastist ning generaatorist, koos

rootorilabadega ehk tiivikuga. Planeeritud kruntidele antakse täpsed ehitusõigused. Krundi

ehitusõigusega (tabel 2) määratakse:

● krundi sihtotstarve;

● krundi suurim lubatud elektrituulikute arv;

● krundi suurim lubatud elektrituulikute ehitisealune pind;

● krundi suurim lubatud elektrituulikute kõrgus;

● krundi suurim lubatud hoonete arv (kui krundile planeeritakse hooneid);

● krundi suurim lubatud hoonete ehitisealune pind (kui krundile planeeritakse hooneid);

● krundi suurim lubatud hoonete kõrgus (kui krundile planeeritakse hooneid).

Käesoleva planeeringuga määratakse ehitusõigused 8 elektrituuliku püstitamiseks. Planeeringus on

kavandatud tuulikud tipukõrgusega (tuuliku torn + rootori raadius ehk laba pikkus püstiasendis) kuni 270

m. Ehitiste suurimat lubatud sügavust ei määrata.

Planeeringuga määratakse igale krundile hoonestusala. Krundi hoonestusalal tuleb arvestada sinna

ulatuvate kitsendustega. Kruntide ehitusõigus ning krundile ulatuvad kitsendused on toodud

positsioonide põhijoonistel.

Planeeringus on hoonestusalad kavandatud ja ehitusõigus määratud tuulikutele ning alajaamale ja

salvestusseadmetele. Teisi planeeritud rajatisi (plats, tee jmt) on lubatud püstitada nii hoonestusalale kui

väljapoole seda.

Elektrituulik koos kõigi oma osadega (sh tiivikuga) peab asuma planeeritud hoonestusalal. Planeeringus

on krundi hoonestusala määratud suurem kui rajatise suurim lubatud ehitisealune pind. See jätab

võimaluse projekteerimise etapis vajadusel rajatist nihutada hoonestusala piires. Ehitisealune pind

hõlmab muuhulgas tuuliku rootorilabade projektsiooni horisontaaltasapinnal. Ehitisealuse pinna

määramisel on lähtutud rootorilabade maksimaalsest diameetrist – 175 m. Planeeringulahenduses on

tuuliku vundamenti kujutatud raadiusega 16 m, pindalaga 804 m², vundamendi täpne lahendus selgub

projekteerimisel.

Iga tuuliku juurde on kavandatud põhimõtteline montaažiplats, mis paikneb üldjuhul vundamendi vahetus

läheduses, et tagada kraanadele piisav tööulatus tuuliku komponentide tõstmiseks ja paigaldamiseks.

Platsi kasutatakse ajutiselt ka ehitustehnika ja tuulikuelementide ladustamiseks. Montaažiplatsi

kogupindala on planeeringujoonistel kujutatud pindalaga 1,2 ha ühe tuuliku kohta, kuid selle lõplikud

mõõtmed ja asukohad täpsustuvad projekteerimise etapis vastavalt valitud tuulikumudeli tehnilistele

nõuetele ja paigaldustingimustele.

Pärast tuuliku püstitamist jääb montaažiplats osaliselt tuuliku tehnilise hoolduse alaks. Ülejäänud osal

montaažiplatsist taastatakse looduslik seisund – ala haljastatakse pärast ehitusfaasi lõppu. Täpsem

lahendus selgub vastavalt konkreetsetele oludele projekteerimise käigus.

13

Tabel 2. Planeeritud kruntide ehitusõigus

Vastavalt Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu I etapile, peab tuulepargi asukoha eelvaliku etapi järgse

ala piiridesse jääma elektrituuliku vundament. Planeeringu detailse osa koostamise, keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) ning edasiste projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluste käigus –

sealhulgas keskkonnauuringute tulemusena – võib osutuda vajalikuks, et tuuliku rootorilabad ulatuvad

Krundi nimetus

Krundi pindala

Krundi sihtotstarve (DP)

Krundi suurim lubatud elektrituulikute arv

Tuuliku suurim lubatud ehitisealune pind

Tuuliku suurim lubatud kõrgus

Krundi suurim lubatud hoonete arv

Hoone suurim lubatud ehitusalune pind

Hoone suurim lubatud kõrgus

Pos1 94 080 m2

Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, metsamaa

1 24 100 m2 270 - - -

Pos2 62 540 m2

Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, metsamaa

1 24 100 m2 270 - - -

Pos3 64 950 m2

Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, metsamaa

1 24 100 m2 270 - - -

Pos4 80 870 m2

Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, metsamaa

1 24 100 m2 270 - - -

Pos5 98 820 m2

Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, metsamaa

1 24 100 m2 270 - - -

Pos6 71 170 m2

Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, metsamaa

1 24 100 m2 270 - - -

Pos7 64 670 m2

Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, metsamaa

1 24 100 m2 270 - - -

Pos8 65 470 m2

Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, metsamaa

1 24 100 m2 270 - - -

Pos9 27 200 m2

Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, metsamaa

- - - 2 20 000 m2 10 m

14

osaliselt väljapoole eelvaliku ala. Sellisel juhul on see lubatud üksnes vastava maaomaniku kirjaliku

nõusoleku olemasolul.

Käesolevas planeeringulahenduses on kuue tuuliku positsioonid koos hoonestusaladega kogu ulatuses

eelvalikuala piirides. Tuulikute positsioonidel 1 ja 2 on tuulikute vundamendid kogu ulatuses eelvalikuala

piirides, kuid rootorilabad ja hoonestusalad ulatuvad osaliselt väljapoole eelvaliku ala. Planeeringuga

tehakse ettepanek planeeringuala muutmiseks.

Lääneranna valla tuulealade eriplaneeringu I etapi alusel tuleb tuulikute paigutamisel arvestada

põllumassiivide asjatut killustamist ja võimalusel eelistada ehitiste asukohtadena mittemetsamaid.

Detailse lahenduse koostamise ala hõlmab Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu ala nr 5 kesk- ja

põhjaosa, mis jääb kogu ulatuses metsamassiivi. Põllumaade killustamist planeeringulahendusega ei

kaasne, kuid planeeringulahenduse koostamisel ei ole võimalik mittemetsamaale kavandamisega

arvestada. Detailse lahenduse koostamise alal säilival majandataval metsamaal saab jätkata metsa

majandamist.

Ehituslikud tingimused

Planeeringus ei fikseerita konkreetset tuulikutüüpi ega mudelit, kuna see selgub ehitusloa menetlemisel.

Ehitamisel tuleb kasutada uusi töökorras tuulikuid. Toode peab vastama asjakohastele Euroopa Liidu

standarditele ning selle paigaldamine ja hooldamine peab toimub vastavalt tootja juhistele.

Tuulikute vundamendi tüüp ning tehniline lahendus valitakse lähtuvalt pinnase ehitusgeoloogilistest

omadustest. Tuulikutootjatel on olemas standardsed vundamendi lahendused. Tuulikud ehitatakse

raudbetoonvundamendile, mis on maismaatuulikute rajamisel kõige levinum vundamenditüüp. Juhul, kui

ehitusgeoloogiliste andmetega selgub välistavaid asjaolusid, siis kaalutakse alternatiivseid vundamendi

lahendusi.

Arhitektuursed tingimused

Elektrituulikutele ei määrata käesoleva planeeringuga arhitektuurseid tingimusi, kuna tegemist on

tehnorajatistega, mille olemus on funktsionaalne ja mille puhul ei ole arhitektuursed või esteetilised

lahendused määravad. Elektrituulikute projekteerimine, tootmine ja kasutuselevõtt toimub vastavalt

Euroopa Liidu regulatsioonidele.

3.4. Liikluskorralduse põhimõtted

3.4.1. Eriveoteed

Ehitatavate elektrituulikute detailid tuleb kruntidele transportida eeldatavalt Paldiski sadamast. Teekonna

pikkus Paldiski sadamast planeeringualani on 130-140 km. Tegemist on suuregabariidiliste eriveostega,

seega tuleb teekoridori valikul lähtuda Transpordiameti poolt määratletud eriveoteede koridoridest.

Transpordiametilt saadud andmete kohaselt ulatuvad kehtestatud eriveokoridorid Paldiskist kuni Lihula

ja Virtsuni. Paldiski-Lihula lõigus olevad koridorid (ning ka Lihulast edasi, teel nr 60 Pärnu-Lihula)

15

võimaldavad kuni 7 meetri laiuseid veoseid ning ilma kõrguspiiranguteta liikumist. Lihulast Virtsu suunas

(tee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee) on koridori kõrguspiirang 6 m ning laius 7 m. Teest nr 10

kuni Karuseni (tee nr 16180 Karuse-Kalli tee) on koridori kõrguspiirang 5 m ning laius 6 m. Tuudi-Risti teele

(kõrvalmaantee 16178) teest nr 10 kuni Tuudi-Raudtee teega (4110359) ja Karuse-Kunila teega (1950027)

ristumiseni eriveokoridore määratud ei ole.

Alates Karuse-Kalli teest (planeeringualast läänes) ning Pärnu-Lihula teest (alast idas) kuni planeeritava

tuulepargi alani eriveokoridorid puuduvad. Seetõttu on vajalik kaaluda olemasolevate kohalike teede

kohandamist suurveoste läbimiseks sobivaks (vajadusel täiendav teetammi ning teekatte ning truupide ja

sildade ümberehitamine; skeem 4).

Vastavalt valitava elektrituuliku tehnilistele näitajatele, tuleb koostada täiendav veose transpordiskeem.

Kui veose liikumiseks on vajalikud teekattest või taristust tulenevad ümberehitused (nt pöörderaadiused,

ristmikud, ajutised laiendused, metsaraied), tuleb need lahendada koostöös tee valdajate ja

maaomanikega. Koostada ja kooskõlastada tuleb tehniline projekt, mis sisaldab ka ajutist või püsivat

liikluskorraldust.

Tuulikute teenindamiseks vajalike mahasõitude kavandamisel riigiteedelt tuleb lähtuda Transpordiameti

kehtivatest nõuetest. Ristumiskohtade täpsed lahendused, sh geomeetria ja asukohad, määratakse

koostöös Transpordiametiga ning võivad erineda planeeringu joonistel kujutatust. Vajadusel tuleb

taotleda vastava projekti koostamise nõuded ja kooskõlastus.

Transpordiamet ei võta kohustust arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamiseks ja

riigiteede ümberehitamiseks kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

Skeem 4. Eriveose transportimise võimalik skeem Paldiski sadamast kuni planeeritud kruntideni.

3.4.2. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine

Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele on eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise ülesandeks

määrata avalike juurdepääsuteede ja liikluskorralduse põhimõtted ning tuulikute kaugus avalikult

kasutatavatest teedest sõltumata nende funktsioonist. Lääneranna tuuleparkide I etapi planeeringus

märgiti, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele, sõltumata nende funktsioonist, liigist,

klassist ja lubatud sõidukiirusest, paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja

D = rootori ehk tiiviku diameeter). Transpordiamet esitas I etapis tingimuse, et väikese kasutusega (alla

100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile

tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte

lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Planeeringu detailses lahenduses lähtutakse Kliimaministri

17.11.2023 vastu võetud määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Planeeritud tuulikud, kõrgusega

kuni 270 m, peaksid paiknema avalikult kasutatava tee teekatte servast minimaalselt 270 m kaugusel (L =

(H + 0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites; H on tuuliku masti kõrgus meetrites

ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites). Tuulikupositsioonide täpsel paigutamisel

hoonestusala sees, tuleb arvestada määruse nõuetega.

Planeeritud kruntidele lähim avalikult kasutatav tee on Tuudi-Raudtee tee (4110359), mis piirneb ühe

kavandatud krundiga (pos9, kuhu on kavandatud alajaam ja salvestusseadmed) ning kust hargnevad

tuulepargi sisesed juurdepääsuteed. Alternatiivne ligipääs kruntidele on planeeringuala edelaosast läbi

Karuse-Kunila tee (1950027), mis piirneb kahe kavandatud krundiga (pos1 ja pos2). Karuse-Kunila tee on

avalikus kasutuses, kuid see läheb idasuunas üle Pogeri teeks, mis on eratee. Kavandatud kruntideni

jõudmiseks on vajalik juurdepääsuservituutide seadmine (tabel 2). Tuudi-Raudtee tee on ühendatud

läänest riigiteega Karuse-Kalli tee (kõrvalmaantee 16180). Karuse-Kunila tee on Pogeri tee kaudu idast

ühendatud riigiteega Tuudi-Risti tee (kõrvalmaantee 16178).

3.4.3. Planeeringuala sisesed teed

Ala sisesed teed on planeeritud võimalusel olemasolevate teede, metsasihtide ja kraavide koridoridesse,

et vähendada raadamisega kaasnevat mõju ning ressursikulu. Kõikide kruntideni on planeeritud 5 m laiune

tee. See tähendab, et olemasolevaid metsateid ja sihte tuleb üldjuhul laiendada ning kandevõimet

suurendada, et need vastaksid tuulikute monteerimiseks ja elementide transportimiseks vajalikele

koormusnõuetele. Tee tugevdamisel lähtutakse tee kandvuse tagamise vajadusest, mis võimaldab

eriveoseid tegevate sõidukite ja kraanade liikumist. Need tegevused saavad toimuda tuulepargi rajamisest

huvitatud isikute ja maaomanike vahelisel kokkuleppel.

Planeeringus on kujutatud teede ligikaudsed asukohad. Põhimõtteline juurdepääsuteede lahendus on

esitatud skeemil 5. Teede täpsed asukohad, mõõtmed, pöörete raadiused jms määratakse

projekteerimise käigus vastavalt projekteerimisnormidele. Projekt kooskõlastatakse maa valdajaga.

Planeeringuala sisesed teed ei ole kavandatud avalikuks kasutamiseks.

Tuulikute juurde parkimisalasid ei kavandata, kuna vajaduspõhine parkimine toimub ehitus- ja

hooldustegevuste ajal montaažiplatsil.

18

Skeem 5. Põhimõtteline juurdepääsuteede lahendus

3.5. Servituutide vajaduse märkimine

Servituudid (sh isiklikud kasutusõigused) seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras. Isiklik

kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja

teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele

reaalservituudile.

Projekteeritavatele tehnovõrkudele tuleb seada isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses

võrguvaldajate kasuks.

Eriplaneeringu detailse lahenduse raames on määratud võimalikud juurdepääsu tagamiseks vajalikud

servituudialad. Neisse võib lisanduda ka ala, mida on vaja tuuliku montaažiplatsi rajamiseks. Servituutide

täpne asukoht ja ulatus täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus, lähtudes tehnilistest vajadustest

ning maa kasutustingimustest.

19

Tabel 2. Võimaliku juurdepääsuservituudi ja võimalike kaabelühenduste servituudi vajadusega

maaüksused.

Katastriüksuse lähiaadress

Katastritunnus Servituudi liik

Kunila küla, Maka 41101:004:0090 Juurdepääsuservituut, kaabelühenduste servituut Kunila küla, Kasepuu 41101:004:0149 Juurdepääsuservituut, kaabelühenduste servituut Kunila küla, Mikkori 41101:004:0105 Juurdepääsuservituut Kunila küla, Nipi 41101:004:0080 Juurdepääsuservituut Kunila küla, Nirgiuru 41101:004:0131 Juurdepääsuservituut Tuudi küla, Munga 41101:004:0233 Juurdepääsuservituut, kaabelühenduste servituut

3.6. Haljastus ja piirdeaiad

Kõik tuulikupositsioonid paiknevad metsamaal. Juurdepääsuteede planeerimisel on maksimaalselt

arvestatud olemasolevate metsateede, kraavide ja metsasihtidega, et minimeerida uute trasside rajamise

vajadust. Siiski on paljudes kohtades vajalik olemasolevate teede laiendamine, uute teede ning

montaažiplatside rajamine. See eeldab metsa raadamist ja pinnasetöid. Montaažiplatside ümber tuleb

tagada tuuliku paigaldamiseks ja hoolduseks vajalik vaba ala. Täpne ehituslik lahendus määratakse

projekteerimise etapis.

Planeeringulahendus ei näe ette maapinna märkimisväärset kõrgustaseme muutmist ega haljastuse

ümberkujundamist. Planeeringujärgselt jääb tuulikute rajamiseks moodustatud kruntide ja infrastruktuuri

ümbrus sihtotstarbelt maatulundusmaaks.

Tuulikupositsioonide ümber ei ole ette nähtud püsiehitistena rajatavaid piirdeaedu. Lubatud on

montaažiplatside teeäärsete alade tõkestamine ajutiste tõkiste või lukustatavate tõkkepuude abil.

Kavandatava tuulepargi alajaama ja salvestusseadmete ala võib vajadusel piirata püsiva aiaga, lähtudes

selle tehnilisest iseloomust ja vajadusest ligipääsu piirata.

3.7. Tehnovõrgud ja -rajatised

Planeeritud tehnovõrkudele ja -rajatistele kehtivad seadustest tulenevad kaitsevööndid, kus tegutsemisel

tuleb arvestada vööndis kehtivate tingimustega.

Planeeringu detailse lahenduse raames kavandatakse tuulepargi siseste tehnovõrkudena maa-aluste

elektri- ja sideliinide asukohad. Käesoleva planeeringu koosseisus ei ole ette nähtud muude tehnovõrkude

planeerimist, kuna need ei ole vajalikud kruntide ehitusõiguse realiseerimiseks ega edasiseks toimimiseks.

Tuuleparki põhivõrguga ühendavad maakaabelliinid esitatakse põhimõtteliste lahendustena nii tuulepargi

alal kui sellest väljaspool, kusjuures projekteerimisfaasis võib kaaluda ka alternatiivseid trassivalikuid.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi tulemuste kohaselt on põhivõrguga liitumiseks vajalike rajatiste

kavandamine lubatud ka väljaspool tuuleparkide eelvaliku alasid. Põhivõrguga ühendatavate kaabelliinide

puhul antakse planeeringus lahendus üldisel tasemel, konkreetseid asukohti ega ehitustingimusi ei

määrata; nende määratlemine toimub vajadusel projekteerimistingimuste alusel hilisemas etapis.

20

3.7.1. Elektri- ja sideliinid

Tuulepargisisesed elektri kaabelliinid

Detailse lahenduse koostamise ala piiresse, positsioonile 8 (Mahla kinnistule (katastriüksus

41101:004:018) ja Maka kinnistule (41101:004:0090)), on kavandatud tuulepargi alajaama ja

salvestusseadmete põhimõtteline asukoht. Täpne asukoht ja alajaamade arv täpsustatakse edasises

projekteerimise etapis – vajadusel võib kavandada täiendavaid alajaamu või muuta olemasoleva alajaama

paiknemist planeeringu üldpõhimõtteid arvestades.

Tuulepargisiseste kaabelliinide rajamiseks on määratud põhimõttelised maakaablite paigutamise

asukohad, kuhu elektriliinid tuleb projekteerida. Trassikoridoride kavandamisel on arvestatud planeeritud

juurdepääsuteede ja montaažiplatside paiknemist.

Kaabelliinide projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest projekteerimisnormidest ning rakendada parimat

kättesaadavat tehnilist teadmist. Kaabli täpne kaugus teest ja meetod teega ristumise lahendamiseks

lepitakse kokku tee valdajaga projekteerimise käigus.

Oluline on, et kaabel paigaldatakse sellesse sügavusse ja asukohta teede ääres, mis tagab võimaluse

metsamaterjali ladustamiseks kaabli asukohas ka pärast rajatise valmimist. Kaabelliinide ehitamiseks

vajalike tööde ulatuses tuleb projekt kooskõlastada vastava maa valdaja või omanikuga.

Tuulepargisisesed side kaabelliinid

Eriplaneeringu I etapi tulemustest lähtuvalt tuleb detailse lahenduse koostamisel tuulikute asukohtade

määramisel kontrollida olemasolevate sidemastide paiknemist ning tagada, et ükski tuulik ei paikneks

mobiilsidemastidele lähemal kui 500 meetrit. Planeeringulahenduse koostamisel on nimetatud tingimust

arvesse võetud ning kavandatud tuulikute asukohad jäävad mobiilsidemastidest kaugemale kui 500

meetrit.

Sideühenduse tagamiseks kavandatud maakaabelliin projekteeritakse võimalusel samasse kaevikusse

koos elektriliiniga.

Elektri- ja sidekaabelliinide põhimõtteline paiknemine on skeemil 6.

Skeem 6. Võimalikud tuulepargi sisesed elektri- ja side kaabelliinid.

Tuuleparki põhivõrguga ühendavad kaabelliinid

Tuuleparki põhivõrguga ühendavate kaabelliinide võimalikud lahendusvariandid on esitatud J1.

Üldjoonisel. Projekteerimisfaasis võib sellele lahendusele lisanduda alternatiive. Liinide asukohtasid ja

tingimusi ehitamiseks ei kehtestata ning see võimaldab liinide ehitamiseks anda hiljem vajadusel

projekteerimistingimused.

Tuulepargi liitumiseks põhivõrguga on kaalumisel kaks alternatiivi:

1) Tuulepark liitub põhivõrguga Lihula 110 kV alajaamas (hetkel rekonstrueeritakse alajaama 330 kV

pingele, kuid tuulepargi liitumine toimuks tulevikus siiski 110 kV pingel). Alajaam paikneb Lihula

linnas aadressil Uus-Pärnu mnt 1 (katastriüksus 41201:007:0035).

2) Tuulepark liitub Lihula-Virtsu olemasolevale 110 kV õhuliinile rajatavasse uude 110 kV alajaama.

Võimalik asukoht uue alajaama rajamiseks on Kinksi külas (katastriüksus 19501:002:0971).

Mõlema võimaliku trassi kavandamisel on järgitud planeeringu I etapis seatud tingimusi – kaablitrass

järgib võimalusel olemasolevaid tehnilise taristu koridore või nende vahetut lähedust ning väldib oluliste

kaitstavate objektide (püsielupaigad, kaitsealad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad, kaitsealuste taime-,

seene- ja samblikuliikide leiukohad) läbimist. Ühes lõigus piirneb kaablitrass kõrge kaitsekategooria liigi

elupaigaga, kuid kokkulangevust ülalnimetatud loodusväärtustega ei esine.

Projekteerimisel koostatakse täpne elektri- ja sidevarustuse lahendus, mis arvestab nii käesolevas

planeeringus kui ka Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu I etapis seatud tingimustega.

Tuulepargi siseselt tuleb põhivõrguga ühendav kaabelliin paigutada samasse koridori tuulepargisisese

maakaabelliiniga. Tuulegeneraatorite sidetaristu lahendatakse koos elektriühendusega samasse trassi

kavandatava side maakaabelliinina.

Kõik planeeritavad elektri- ja sideliinid peavad vastama kehtivatele normidele ning peab olema tagatud

nõuetekohane kaitsevöönd.

3.8. Tuleohutuse tagamine

Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu I etapi alusel tuleb planeeringu detailse lahenduse

väljatöötamisel lahendada päästemeeskonna juurdepääs tuulikutele ja päästetehnikaga manööverdamise

võimalus ja tuulikuparkide välise kustutusvee tagamise lahendused koostöös päästeasutusega, kasutades

selleks detailse lahenduse planeeringuetappi ja vertikaalplaneerimist. Samuti tuleb kaasata Päästeamet

tuulikute ligipääsuteede projekti koostamisse.

Tuleohutuspraktika ja Päästeameti varasemate seisukohtade alusel võib igast elektrituulikust tuletõrje

veevõtukohani olla kuni kolme kilomeetri pikkune tee. Tuletõrje veevõtukoha minimaalne lubatud maht

on 500 m³. Kui tuletõrje veevõtukoht projekteeritakse elektrituulikule lähemale kui elektrituuliku

kogukõrgus, siis peab vastava lähima elektrituuliku päästetöödeks olema võimalik kasutada teist tuletõrje

veevõtukohta, mis on kolme kilomeetri ulatuses (kaugus mööda teed). Veevõtukoht tuleb rajada selliselt,

23

et see paikneks juurdepääsetavalt teenindustee vahetus läheduses ning sellele oleks tagatud ligipääs

vähemalt 15-meetrise raadiusega pöörderuumiga. Veevõtukoht peab olema varustatud kuivhüdrandiga,

mis võimaldab operatiivset veevõttu päästesõidukite jaoks. Olemasolevad lähimad tuletõrje

veevõtukohad ja hüdrandid on Lihula linnas. Planeeritud tuulepargi läheduses olemasolevaid

veevõtukohti seega ei paikne.

Tuletõrje veevõtukoha võimalik asukoht on alajaama krundil (Pos9). Veevõtukohale on hea ligipääs suurte

veokitega ja veevõtukoht asub kõikidele käesolevas planeeringus kavandatud tuulikutele lähemal kui 3

km (mõõdetud mööda teid). Tuulepargi projekteerimisfaasis tuleb kavandada nõuetekohane veevõtukoht

ning paigaldada sinna kuivhüdrant kaasates maaomanikku ja Päästeametit.

Elektrituulikud tuleb varustada tulekustutusvahenditega ja automaatse tulekahju tuvastamise

süsteemiga. Tuulepargi valmimisel tuleb teha koostööd Päästeametiga ja koostada plaan ohu- ja

avariiolukordade lahendamiseks.

3.9. Riigikaitse ja lennuohutuse tagamine

Planeeringuala ei paikne ühegi lennuvälja lähiümbruses, lennuvälja kaitsevööndis ning sellel pole

puutumust lennuvälja piirangupindadega, seega lennuohutuse tagamiseks tingimusi ei seata.

Tuulikute puhul on tegemist maapinnast üle 45 m kõrguste ehitistega, mida hõlmavad planeeringud peab

kohalik omavalitsus kooskõlastama Transpordiametiga6.

Planeerimisprotsessi käigus tehakse koostööd Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste

funktsioonide toimimine.

3.10. Tingimused kuritegevuse riskide vähendamiseks

Kuritegevuse riskide minimeerimiseks lisatakse planeeritud elektrituulikutele kaugjälgitavad

turvasüsteemid (kaamerad, seireandurid jne). Alajaama ja salvestusseadmete ala on lubatud piirata aiaga.

Vajadusel piiratakse alasisestel teedel ligipääsu tuulikuteni.

3.11. Keskkonnatingimused

Tuulepargi projekteerimisel tuleb lähtuda riiklikest looduskaitselistest piirangutest. Vastavalt LKS § 53 ei

kuvata I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide leiukohti planeeringu joonistel. Planeeringuala

läheduses teadaolevate loodus- ja keskkonnaväärtustega arvestamise osas on täpsemad tingimused

esitatud allpool mõjuvaldkondade lõikes.

6 Lennundusseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/109042026005?leiaKehtiv

24

3.11.1. Taimestik

Planeeringualal on EELIS-e andmetel (aprill, 2026) kaks III kaitsekategooria taimeliigi harilik porss (Myrica

gale) leiukohta. I ega II kaitsekategooria taimeliike alal registreeritud ei ole. Samuti ei asu tuulepargi alal

EELIS-sse kantud vääriselupaikasid ega loodusdirektiivi elupaigatüüpidele vastavaid elupaikasid.

Planeeringu ja selle KSH koostamise käigus viidi läbi kaitsealuste taimeliikide inventuur7. Inventuuri

raames läbi viidud välitöödel keskenduti eelkõige planeeritavatele hoonestusaladele ning teenindava

taristu asukohtadele, et täpsemalt kaardistada nendega kattuvaid loodusväärtusi. Uuringu raames

registreeriti alal üheksa III kaitsekategooria kaitsealust taimeliiki 86 leiukohas ning loodusdirektiivi

elupaigatüüpide tunnustele vastavad elupaigad 6,9 ha-l, mis osaliselt jäävad planeeringualast väljapoole.

Planeeringu elluviimisel tuleb rakendada meetmeid mets-pirnipuu leiukoha kaitseks, mis paikneb Kinksi

kraavi põhjakaldal (vt ptk 4.1.1). Teiste liikide ja Natura elupaikade osas meetmeid ei rakendata.

3.11.2. Linnustik

Planeeringu ja selle KSH koostamisel viidi läbi linnustiku uuring8. Uuringuga tuvastati planeeringualal III

kaitsekategooria haudelinnuliikide - öösorr, händkakk, musträhn, väike-kärbsenäpp - leiukohad. Lisaks

tuvastati planeeringualast väljaspool I ja II kaitsekategooria liike, sh varem teadmata must-toonekure (I

kaitsekategooria) toitumisala planeeringualast põhjas.

Võimalikud mõjud linnustikule ja võimalused mõjude leevendamiseks on sarnased tuuleparkide

arendamisel kõikjal Eesti mandriosa sisemaal. Võimalikke mõjusid on täpsemalt kirjeldatud KSH aruandes.

Linnustikule avalduda võiva olulise ebasoodsa mõju ära hoidmiseks tuleb järgida KSH-s käsitletud

linnukaitselise tsoneeringu ettepanekut ja must-toonekure saatjauuringute tulemusi. Käesolevas

planeeringulahenduses käsitletud tuulikupositsioonid jäävad väljapoole must-toonekure toitumisala

ümbritsevat piiranguvööndit (1 km toitumisalast), seega on positsioonid väljaspool linnustiku-uuringu

alusel ebasobivat ala. Hiljemalt projekteerimise või ehitusloa taotlemise etapis tuleb koostada täiendav

linnustiku hinnang koos asjakohaste leevendusmeetmetega.

Linnustiku kaitseks rakendatavad meetmed on ptk-s 4.1.1.

3.11.3. Nahkhiired

Planeeringu ja selle KSH koostamisel viis OÜ Rewild läbi nahkhiirte uuringu9. OÜ Rewild poolt läbi viidud

uuringuga paralleelselt viidi tuulealal nr 5 OÜ Elustik poolt läbi ka teine nahkhiirte elupaikade uuring10,

7 Consultare OÜ, 2026. Kaitsealuste taimeliikide, vääriselupaikade ja loodusdirektiivi elupaikade inventuur Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu eelvalikuala osal 5 8 OÜ Xenus (Pehlak, H., Grosberg, J., Luhamaa, H.), 2024. Lääneranna valla tuuleenergia eriplaneeringu alale nr 5 kavandatava tuulepargi mõju linnustikule 9 OÜ Rewild, 2024. Lääneranna valla tuuleala 5 nahkhiired. Nahkhiirte elupaiga uuring ning suunis tuulepargi arendamiseks 10 OÜ Elustik, 2024. Lääneranna 5 ja 5a planeeringualade nahkhiirte uuring

25

mis oli seotud tuuleala 5 detailse lahenduse alale nr 1 koostatava planeeringu ja selle keskkonnamõju

strateegilise hindamisega. Kahe uuringu metoodika ja tulemuste ühildamiseks koostasid uuringute

eksperdid ka ühised seisukohad11.

Kõige tavalisem alal esinev nahkhiireliik on põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Lisaks registreeriti alal

suurvidevlase (Nyctalus noctula), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii), kääbus-nahkhiire (Pipistrellus

pipistrellus), pügmee-nahkhiire (Pipistrellus pygmaeus) ning pruun-suurkõrva (Plecotus auritus)

möödalende. Lendlastest esineb alal suure tõenäosusega tõmmulendlast (Myotis brandtii) ja hääle järgi

eelnevast eristamatut habelendlast (Myotis mystacinus).

Tuuleparkide rajamise ja töötamisega kaasneb nahkhiirtele mõju eelkõige seoses elupaikade kadumise ja

muutumisega ning hukkumisega (otsene kontakt tuulikulabadega ja barotrauma). Planeeringulahenduse

koostamisel võeti arvesse ekspertide soovitusi ning nihutati tuulikupositsioone ning vähendati

hoonestusalasid selliselt, et kattuvus nahkhiirte elupaikadega oleks minimaalne. Siiski, kuna nahkhiirtele

sobivaid elupaiku leidub kogu planeeringualal, siis ei olnud planeeringulahenduses võimalik nahkhiirte

elupaiku täielikult vältida.

Nahkhiirteuuringu alusel kollases tsoonis, ehk nahkhiirte jaoks olulistes elupaikades, on kaheksast

tuulikust kuus (nr 1, 3, 4, 5, 6, 8), kus tuleb rakendada meetmeid nahkhiirte hukkumisriski vähendamiseks,

s.t nahkhiirtele avalduv mõju on leevendatav tuulikute käitamise ajaliste piirangutega.

Punases tsoonis ehk nahkhiirtele väga olulistes elupaikades, kus tuulikute rajamisega kaasneks

nahkhiirtele oluline ebasoodne mõju, paikneb detailse lahenduse kohaselt tuulik nr 7, vähesel määral

võivad tsooni ulatuda ka tuuliku nr 2 tiiviku labad (kavandatud maksimaalse diameetri korral). Ekspertide

kombineeritud järelduste kohaselt on nahkhiirtele eriti soodsates elupaikades ka tuulikud nr 1 ja 2.

Planeeringuga kavandatud tuulikud 1, 2 ja 7 ning nendega seotud taristu mõjutavad eelkõige nahkhiirte

populatsiooni toitumisalasid. Olulise ebasoodsa mõju leevendamiseks nahkhiirte toitumisaladele on

ekspert välja töötanud leevendavad meetmed12. Eksperdihinnangus on tehtud ettepanek piirkonnas

kokku ca 31 ha suuruse n-ö leevendusala loomiseks, mille pindala on arvestuslikult umbes kümme korda

suurem kui otseselt tuulepargi taristu alla jääv ala punases tsoonis ning mitu korda suurem kui tuulepargi

taristu ja hoonestusala piires võimaliku planeeringu muudatuse kattumine ekspertide ühise seisukohana

näidatud suhteliselt tugeva mõjuga ala. Sõltuvalt konkreetsest tegevusest, tuleb meetmed ellu viia enne

tuulepargi ehitusloa väljastamist ja/või jätkuva regulaarse tegevusena. Enne tuulepargi ehitusloa

väljastamist tuleb koostada kogu leevendusala hõlmav metsamajandamisekava, mille sihiks on metsade

majandamise käigus nahkhiirte elupaiga kvaliteedi kaitsmine ja tõstmine (vt täpsemalt ptk 4.1.1).

Nahkhiirte kaitseks rakendatavad meetmed on ptk-s 4.1.1.

11 OÜ Rewild & OÜ Elustik, 2025. Ühine seisukoht nahkhiirtest johtuvatest piirangutest tuulepargi arendamisele Lääneranna valla tuuleal TU5 12 OÜ Rewild, 2026. Lääneranna valla tuuleala TU5 nahkhiirte elupaikade kao leevendusmeetmed.

26

3.11.4. Natura alad

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõjude strateegilise

hindamise I etapis13 teostati aladele alade 3, 4, 5, 6 ja 7 Natura asjakohane hindamine. Ala 5 osas jõuti

Natura asjakohasel hindamisel järelduseni, et eriplaneeringu rakendumisel ei ole ette näha ebasoodsate

mõjude avaldumist Kurese (RAH0000556), Karuse-Linnuse (RAH0000477) ja Poanse (EE0040206)

loodusaladele ning Lavassare (RAH0000084) ja Väinamere (EE0040001) linnualadele, nende kaitse-

eesmärkidele ja terviklikkusele. Tuhu-Kesu linnuala (RAH0000130) puhul jõuti järelduseni, et linnuala

terviklikkus säilib, kui rakendatakse meetmeid detailse lahenduse väljatöötamisel planeeringu järgmises

etapis. I etapi planeeringus käsitletud meede on ellu viidud, kuna käesoleva planeeringu ja selle KSH

raames teostati linnustiku uuring14, mille alusel selgitati Lääneranna valla tuuleenergia eriplaneeringu

alale nr 5 kavandatava tuulepargi mõju linnustikule. Linnustiku uuringus esitati linnukaitselise tsoneeringu

ettepanek, mida järgiti käesoleva planeeringulahenduse koostamisel. Seega ei kaasne planeeringu

elluviimisega ebasoodsat mõju Natura aladele.

3.11.5. Rohevõrgustik

Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse

mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb

tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest.

Eelvalikuala 5 tervikuna (sh käesolev planeeringuala) paikneb suures osas eri tasandi planeeringutega

määratud rohevõrgustikus. Käesolev planeeringuala hõlmab rohevõrgustiku üldplaneeringu eelnõu

järgsest tugialast ligikaudu 2%. Rohevõrgustiku koridori laiusest hõlmab tuulepargi ala alla poole ning

katkematu koridor säilib metsamaal enam kui kilomeetri laiusena, mis on piisav rohevõrgustiku

funktsioonide säilimiseks.

Mõju rohevõrgustikule hinnati KSH I etapi aruandes, kus nähti ühe leevendusmeetmena ette

rohevõrgustiku muutmist üldplaneeringus ning ettepanek on üldplaneeringu eelnõus arvesse võetud.

Teise meetmena tuli hoiduda alale nr 5 ulatuva Vatla (Linnuse) rabaosa täiendavast kuivendamisest

tuulikute rajamise tulemusena. Vatla raba jääb käesolevast planeeringualast ligikaudu kilomeetri

kaugusele ning planeeringu elluviimisel puudub mõju rabaosa veerežiimile ja seisundile.

Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud metsale ja rohevõrgustikule on mitteolulised, seega ei nähta

ette meetmeid rohevõrgustiku kaitseks.

13 Hendrikson ja Ko OÜ, 2023. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 14 OÜ Xenus (Pehlak, H., Grosberg, J., Luhamaa, H.), 2024. Lääneranna valla tuuleenergia eriplaneeringu alale nr 5 kavandatava tuulepargi mõju linnustikule

27

3.11.6. Pinna- ja põhjavesi

Planeeringualale ega selle lähipiirkonda ei jää looduslikke pinnaveekogusid. Põhjavee tase on piirkonnas

looduslikult kõrge ning maapinnalt esimene põhjaveekiht nõrgalt kuni keskmiselt kaitstud. Planeeringuala

läheduses ei ole puurkaevusid.

Tuulepargi ehitusetapis on vajalik vee ärajuhtimine tuulikute vundamentide süvenditest. Põhjaveekihi

veetaseme alanemine on lokaalne ja kestab pumpamise vältel. Mõju piirdub maapinnalähedase

põhjaveekihiga süvendi lähimas ümbruses ning veerežiim taastub peale veealanduse lõppemist.

Ärajuhitav vesi suunatakse maaparandussüsteemi.

Pinna- ja põhjavee kaitseks rakendatavad meetmed on ptk-s 4.1.1.

3.11.7. Pinnas, sh väärtuslik põllumajandusmaa

Mõju pinnasele (sh mullastikule) avaldub peamiselt ehitusetapis tuulikute ja nende jaoks vajaliku taristu

rajamisel). Eemaldatavat kasvupinnast tuleb kasutada tuulepargi territooriumi ehitustööde järgseks

korrastamiseks ja/või anda otstarbelisse ringlusesse muudel aladel.

Planeeringualale ei jää põllumajandusmaid (ega väärtuslikke põllumajandusmaid).

Pinnase kaitseks rakendatavad soovituslikud meetmed on ptk-s 4.1.1 (võimalik mõju pinnasele on KeHJS

mõistes mitteoluline).

3.11.8. Maaparandus

Kavandatud tuulepark asub kogu ulatuses maaparandussüsteemi maa-alal. Alal on maaparandussüsteemi

reguleeriv võrk Tuudi (TTP-562). Planeeringuala läbib kaks kraavi: Kinksi kraav (VEE1117901) ja Pogeri

kraav (VEE1117902), mis kattuvad maaparanduse eesvooluga Tuudi (TTP-562), mis on avatud eesvool

valgalaga kuni 10 km2. Alla 10 km2 valgalaga eesvoolule ei kohaldu looduskaitseseaduse kohaselt kalda

ehituskeeluvöönd. Eelvoolu kaitsevööndi ulatus on 12 m. Alal ja selle vahetus läheduses ei ole riigipoolt

korrashoitavaid ühiseesvoole.

Planeeringu üldjoonisel ei ole kujutatud perspektiivis likvideeritavaid või rekonstrueeritavaid

maaparandussüsteeme, kuna maaparandusehitiste ümberehitamise lahendus töötatakse välja

projekteerimise etapis. Projekteerimisel tuleb lähtuda maaparandusseadusest.

Planeeritud tuulikute ümbruses on metsamaa, kus jätkub metsamajanduslik tegevus.

Maaparandusseaduse15 kohaselt peab maaparandussüsteemi reguleeriv võrk tagama maaviljeluseks

sobiva veerežiimi (Maaparandusseaduse § 5 lg 1) ning maaparandussüsteemi eesvool peab tagama liigvee

äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku (Maaparandusseaduse § 5 lg 2). Lisaks peab

maaparandussüsteem minimeerima hajukoormuse leviku ohtu (Maaparandusseaduse § 5 lg 3).

15 Maaparandusseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122025005?leiaKehtiv

28

Tuulikute valdaja peab tagama, et piirkonnas olemasolev maaparandussüsteem säilitab oma

nõuetekohase toimimise ka pärast planeeringulahenduse elluviimist. Vajalikud lahendused leitakse

projekteerimise käigus. Tuulepargi taristu projekteerimisel tuleb arvestada maaparandusehitistega, sh

vajadusel kavandada kuivendusvõrgu ümberprojekteerimist, täiendamist jms. Juurdepääsuteede

projekteerimisel planeeritakse vajadusel muudatusi kuivendusvõrgu paiknemises. Detailne

planeeringulahendus ja ehitusprojektid tuleb maaparandussüsteeme puudutavas osas kooskõlastada

Maa- ja Ruumiametiga.

3.11.9. Müra

Müra on ebameeldiv või häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaolu kahjustav heli ning üks levinumaid

ja olulisemaid elukeskkonna kvaliteeti halvendavatest teguritest. Tuulepargi puhul saab eristada

ehitusaegset müra ja käitamisaegset müra. Tuulepargi ehitusaegset müra hinnati KSH raames

eksperthinnanguna. Lähimad elamualad on tuulepargi hoonestusaladest enam kui kilomeetri kaugusel.

Seega ei ole tuulepargi rajamisega kaasnev ehitusmüra tasemetel, mis võiks põhjustada lähiala elanikele

olulisi häiringuid. Ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja

antud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse

nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukohavaliku otsuses ala 5 osas on sätestatud, et uute

tuulikute kavandamisel tuleb võtta eesmärgiks tagada lähimatel müratundlikel aladel keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 „Müra normtasemed“ toodud müra II kategooria (haridusasutuste,

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad)

tööstusmüra sihtväärtus(50 dB päeval ja 40 dB öösel), mis on määruses käsitletud rangem väärtus.

Planeeringu ja selle KSH koostamisel viidi läbi müra mõju analüüs16. Müra mõju osas hinnati käesolevale

planeeringualale kavandatavate tuulikute põhjustatavat võimalikku mõju ning mõju koostoimes

läheduses kavandatavate tuuleparkidega (eelvalikuala 5a ja ala 5 detailse lahenduse ala 1).

Müra hindamise tulemused näitavad, et sõltuvalt valitud tuulikumudelist, võib olla öise müra sihtväärtuse

tagamiseks vajalik vaiksema töörežiimi rakendamine Lipumäe elamualale lähimate tuulikute puhul. Müra

hinnangut, sealhulgas eelvalikuala 5 detailsete planeeringute koosmõjus tekkiva müra hinnangut, tuleb

täpsustada tuulepargis (tuuleparkides) reaalselt kasutusele võetavate tuulikumudelite selgumisel.

Müraga seotud ebasoodsa mõju vältimiseks rakendatavad meetmed on ptk-s 4.1.1.

3.11.10. Vibratsioon

Tuulikute töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt edasi

kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud miinimumini ning

16 Lemma OÜ, 2026. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu ala 5 TMV Green OÜ detailse lahenduse müra ja varjutuse analüüs ning visualiseeringud

29

samuti välditakse vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks

on tuuliku vundament, mis peab olema projekteeritud konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi

tingimusi arvestades. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapis.

Arvestades, et antud juhul paiknevad tuulikute kavandatavad positsioonid vähemalt 1 km kaugusel

elamualadest, siis ei ole oodata vibratsiooni esinemist tasemel, mis võiks ületada inimese tajuvusläve või

vibratsioonistasemele kehtivaid piirväärtusi.

Vibratsiooni normväärtused on määratud sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“17. Kuna olulist

ebasoodsat mõju võimalikust vibratsioonist tingituna tuulepargi rajamisega kaasnevana oodata ei ole, siis

ei nähta planeeringus ette tingimusi vibratsiooni vähendamiseks.

3.11.11. Varjutus

Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuulikute

liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari.

Kui liikuv vari langeb tundlikule alale (nt elamu õuealale, aga ka nt häiringu suhtes tundliku muu liigi

elupaika), siis põhjustab see häiringut.

Käesoleva planeeringu ja selle KSH raames viidi läbi varjutuse analüüs18. Varjutuse osas hinnati käesolevale

planeeringualale kavandatavate tuulikute võimalikku mõju lähimatele elamualadele ning mõju

koostoimes läheduses kavandatavate tuuleparkidega (eelvalikuala 5a ja ala 5 detailse lahenduse ala 1).

Käesoleva planeeringuala varjutuse arvutustulemuste alusel ületatakse varjutuse soovitatavat väärtust (8

tundi aastas või 30 min päevas) kuni kolmel elamualal. Eelvalikualale planeeritud kahe tuulepargi (ala 1 ja

ala 2) koosmõjus on varjutamise soovituslikud piirväärtused (nii varjutamise päevane kui ka aastane

kestus) ületatud kuni neljal elamualal. See tähendab, et planeeringu(te) elluviimisel tuleb osade tuulikute

puhul rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid, et vältida soovituslike piirmäärade ületamist ning

varjutuse häiringut lähimatel elamualadel.

Varjutusega seotud ebasoodsa mõju vältimiseks rakendatavad meetmed on ptk-s 4.1.1.

3.11.12. Mõju maastikule, sh väärtuslikule maastikule ja visuaalne mõju

Tuulikute rajamisega kaasneb visuaalne muutus maastikus, mis tähendab, et tuulepargi lähiümbruse

elanike jaoks muutuvad need maastikus domineerivaks. Kavandatav tuulepark ei paikne

maakonnaplaneeringus ega koostatavas Lääneranna valla üldplaneeringus määratletud väärtuslikus

maastikus ega selle vahetus läheduses. Tuulepargi läheduses ei ole kauniks hinnatud teelõike.

17 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103102025022 18 Lemma OÜ, 2026. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu ala 5 TMV Green OÜ detailse lahenduse müra ja varjutuse analüüs ning visualiseeringud

30

Elanike poolt tajutav visuaalse mõju ulatus on subjektiive, sõltudes vaatleja tundlikkusest, sh isiklikest

hoiakutest, kultuurilistest väärtustest ja maastiku eripäradest, sh selle esteetilisest väärtusest.

Planeeringu ja selle KSH koostamisel viidi läbi visuaalse mõju analüüs19. Visuaalse mõju osas hinnati

käesolevale planeeringualale kavandatavate tuulikute võimalikku mõju ning mõju koostoimes läheduses

kavandatavate tuuleparkidega (eelvalikuala 5a ja ala 5 detailse lahenduse ala 1).

Visualiseeringud kinnitavad, et eelkõige muutuvad tuulikud maastikupildis domineerivaks juhul, kui

tuulikute ja vaatepunktidele vahele jäävad avatud maastikud - nt vaade Tondi-Risti vaatetornist. Antud

vaate puhul on maastiku visuaalne mõju tugevam kavandatavate tuuleparkide koosmõjus. Nii lähimate

elamute juures, kui Kinksi külas ja Lihula linnas varjavad vaateid planeeritavale tuulepargile haljastuse

elemendid (puudegrupid, mets), mistõttu on tuulikud kas vähem domineerivad või ei ole käesoleva

planeeringuala tuulikud üldse nähtavad.

Elamute õuealal või mõne olulise vaatepunkti puhul, kus avatud vaate olemasolu ei ole vajalik, on

visuaalset mõju võimalik mõnevõrra vähendada rajades täiendavat haljastust vaatesuundadesse, kus

vaadet tuulikutele soovitakse vältida. Taimestikupoolne tuuliku varjamise efekt on seda suurem, mida

kõrgem on taimestik ja mida lähemal on see vaatajale.

3.11.13. Jäätmed

Jäätmeid tekib tuuleparkide rajamisel peamiselt ehitamise ja lammutamise etapis, vähesel määral ka

käitamise etapis, kuid jäätmetekke maht ei ole selline, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Jäätmete

käitlemisel tuleb arvestada jäätmeseaduses ning KOV-i jäätmehoolduseeskirjas seatud nõudeid.

Elektrituulikute elueaks on arvestuslikult kuni 50 aastat. Elektrituuliku amortiseerumisel peab omanik

selle lammutama või rekonstrueerima/uuendama kahe aasta jooksul.

3.12. Kultuuripärand

Planeeringualale ja selle vahetuslähedusse ei jää kultuurimälestisi. Planeeringuala läbib põhjaosas

pärandkultuuriobjekt Rapla-Virtsu raudtee tamm (884:RTR:003). Objekti seisundi kirjelduse järgi on

tammi funktsionaalsusest säilinud alla 20% ehk tegemist on halvas seisundis oleva

pärandkultuuriobjektiga. Teadaolevalt kasutatakse tammi tänapäeval karjääri väljaveoteena.

Planeeringulahenduses on raudteetammi asukohal näidatud põhimõtteline juurdepääsutee ning tammi

koridori on näidatud maakaabelliini põhimõtteline asukoht. Pärandkultuuriobjekti Rapla-Virtsu raudtee

tammile juurdepääsutee ja maakaabelliini projekteerimiseks tuleb küsida Muinsuskaitseameti arvamust

(nõue tuleneb planeeringu I etapi KSH aruandest alapõhistest tingimustest).

19 Lemma OÜ, 2026. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu ala 5 TMV Green OÜ detailse lahenduse müra ja varjutuse analüüs ning visualiseeringud

31

3.13. Maavarad

Planeeringuala ei kattu maardlatega, maavara kaevandamisloaga mäeeraldistega ega taotletavate

mäeeraldistega.

3.14. Kliimamuutused

Tuuleparkide rajamise kaudu on võimalik suurendada taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia

osakaalu ja vähendada fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside hulka. See

tähendab, et tuuleparkide rajamine ja kasutuselevõtt aitab leevendada kliimamuutuste mõju. Vaatamata

sellele, et üldjoontes on tegemist kliimapositiivse tegevusega, toob tuuleparkide rajamine ja käitamine

kaasa mõningasel määral kasvuhoonegaaside eraldumise - eelkõige läbi maakasutuse muutuse. Vastav

arvutus on koostatud KSH koosseisus.

Lisaks, kuna tuulikud püstitatakse aastakümneteks, siis tuleb Eesti tuleviku kliimastsenaariumeid ja

prognoositud muutusi silmas pidades juba tuulepargi projekteerimise, sh tehnilise lahenduse

väljatöötamise käigus, valida kohalike kliimatingimustega arvestav lahendus.

32

4. Planeeringu elluviimine

Käesolev eriplaneeringu detailne lahendus on aluseks planeeringualal kavandatud kuni kaheksa

elektrituuliku ning nendega seotud ehitiste ehitusprojektide koostamisele ja elluviimisele. Käesolev

planeering koostati lähtudes Lääneranna valla tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha

eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandest, kus leiti eelvaliku tulemusel

Lääneranna vallas sobivad kohad tuuleparkide püstitamiseks.

Planeeringulahenduse alusel võib moodustada krundid, kuid planeeringulahendus ei eelda kohustuslikku

planeeringujärgsete kruntide moodustamist. Planeeringu elluviimine on võimalik ka servituutide või

muude piiratud asjaõiguste seadmise kaudu, tingimusel, et planeeringuga määratud ehitusõigus ei muutu.

Planeering ei piira kinnisasjade kasutamist senisel sihtotstarbel, välja arvatud ulatuses, milles

planeeringuga on sätestatud piirangud.

Planeeringu elluviimiseks tuleb üldjuhul läbi viia järgmised tegevused (võivad olla ajaliselt kattuvad):

● vajalike servituutide ja muude asjaõiguslike kokkulepete sõlmimine;

● geodeetiliste ja ehitusgeoloogiliste uuringute teostamine planeeritud tuulikute asukohtades;

● tuulikute ja nendega seotud rajatiste ehitusprojektide koostamine ning ehituslubade taotlemine

ja väljastamine;

● tuulikute teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja rajatiste (sh kaabelliinid, juurdepääsuteed,

montaažiplatsid ning maaparandussüsteemide ümberehitused) projekteerimine ja rajamine;

● tuulikute projekteerimine ja ehitamine vastavalt ehitusloale;

● kasutuslubade taotlemine ja väljastamine vastavalt ehitusseadustikule;

● seire läbiviimine ning seire tulemustest tulenevate meetmete rakendamine.

Tehnovõrkude projekteerimine ja rajamine toimub koostöös võrguvaldajatega ning nende poolt

kehtestatud tehniliste tingimuste alusel. Elektri- ja sidevarustuse täpne lahendus, sealhulgas liitumine

põhivõrguga, määratakse ehitusprojektides.

Riigitee kaitsevööndis kavandatavate tööde puhul tuleb ehitusprojektid kooskõlastada Transpordiametiga

ning ristumiskohtade kavandamisel taotleda ehitusseadustiku alusel vastavad tingimused. Vajaduse korral

tuleb ehitusprojektid kooskõlastada ka teiste pädevate asutustega, sealhulgas lennunduse, riigikaitse jt

valdkondades tegutsevate asutustega.

Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel või nendele rajatiste kavandamisel tuleb ehitusprojektid ja

vastavad taotlused kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

Juurdepääsuteede projekteerimisse, tuleohutuse tagamiseks vajalike lahenduste kavandamisse

kaasatakse Päästeamet.

Müratundlike ehitiste kavandamise lubamist tuuleparki ümbritsevale alale, kus müratase ei vasta

sihtväärtusele, hinnatakse igakordselt loa- või muu menetluse käigus, arvestades kavandatavate tuulikute

33

paiknemist, täpsemaid tehnilisi parameetreid (sh arvestatakse kumulatiivset mõju lähedusse kavandatud

tuuleparkidega) ning kehtivaid keskkonnanõudeid.

Planeeringu elluviimisel tuleb rakendada keskkonnamõjude leevendamise meetmeid (ptk 4.1.1) ning läbi

viia planeeringus ette nähtud seire (ptk 4.1.2). Vastavad meetmed ja seire on integreeritud käesolevasse

planeeringusse. Seire tulemuste alusel tuleb vajadusel teha muudatusi kavandatud tegevuses, et tagada

keskkonnanõuete täitmine ning vältida olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamise

kokkuvõte

Planeeringu koostamisel püstitati eesmärgiks tingimuste välja töötamine tuulepargi rajamiseks.

Planeeringuga määrati ehitusõigus kaheksa elektrituuliku püstitamiseks. Planeeringulahenduses töötati

välja kavandatavate ehitiste (sh elektrituulikud ja alajaamad) rajamiseks vajalikud tingimused, esitati

juurdepääsude ning maakaabelliinide võimalik (põhimõtteline) paiknemine ning liikluskorralduslikud

põhimõtted.

Alljärgnevalt esitatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste kokkuvõte, keskkonnamõju

leevendavad meetmed (ptk 4.1.1) ja keskkonnaseire meetmed (ptk 4.1.2).

KSH aruande objektiks oli Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus eelvaliku ala 5

osal, suurusega 251 ha. Detailse lahenduse kohaselt rajataks alale kuni 8 tuulikuga tuulepark koos

juurdekuuluva taristuga. Asukoha eelvaliku etapis oli alale kavandatud kuni 16 tuuliku püstitamine, seega

on detailse lahenduse koostamisel tuulikupositsioone poole võrra vähendatud.

KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine EP koostamisel ning seeläbi sotsiaal- ja

looduskeskkonna mõjusid arvestava lahenduse leidmine.

Planeeringu detailse lahenduse (II etapp) väljatöötamisel koostatud KSH aruanne on põhimõtteliseks

jätkuks I etapi KSH aruandele ning täiendab seda eelkõige ulatuses, mis on seotud I etapis välja toodud

tingimustega, täpsema planeeringulahendusega hinnataval alal ning lisandunud teadmistega käsitletava

ala keskkonnatingimuste osas.

Kavandatava tuulepargi rajamise olulisemad mõjuvaldkonnad on mõju inimeste tervisele ja heaolule,

mõju linnustikule ja mõju nahkhiirtele.

Elanikkonnale avalduvad ebasoodsad mõjud eelkõige läbi tuulepargist tuleneva müra, varjutuse ja

visuaalse häiringu (maastikumuutuse).

Tuulepargi käitamisega kaasnevat müra hinnati arvutuslikult ning esitati müra hajumise kaardid. Müra

levikut hinnati ebasoodsates tingimustes (müralevi maksimaalselt soodustav pärituul igas suunas).

Planeeringu koostamise faasis ei ole teada täpne tuulikute mudel. Seetõttu tuleks müra hinnangut,

sealhulgas tuuleparkide koosmõjus tekkiva müra hinnangut, täpsustada tuulepargis reaalselt kasutusele

34

võetavate tuulikumudelite selgumisel. Täiendava modelleerimise käigus saab ühtlasi täpsustada

müraleevendusmeetmete (nt tuulikute vaiksem töörežiim ebasoodsatel aegadel) vajaduse.

Tuuleparkide eriplaneeringus on eesmärgiks seatud elamualade müra sihtväärtuse (ehk rangema

müranormi, mis üldjuhul kehtib uutele, mitte olemasolevatele elamutele) täitmine. Müra hindamise

tulemused näitavad, et sõltuvalt valitud tuulikumudelist võib olla öise müra sihtväärtuse tagamiseks

vajalik ebasoodsate tuulesuundade korral vaiksema töörežiimi rakendamine Lipumäe maaüksusel

paiknevale elamule lähimate tuulikute puhul. Vastavalt vajadusele leevendusmeetmete rakendamisel ei

ületata kavandatava tuulepargi rajamisel inimese tervise kaitseks seatud müra normtasemeid.

Madalsagedusliku müra arvutustulemused näitasid, et madalsagedusliku müra nõuded lähimate

eluhoonete siseruumides on täidetud.

Uuringutes on leitud, et tuulikute müra tajutakse häiringuna juba suhteliselt madala mürataseme juures.

Seega võib lähimate elamute juures tajuda kavandatava tuulepargi müra siiski häirivana. Heli häirivus

sõltub aga suuresti inimeste individuaalsest tajust.

Tuulikute pöörlevad labad võivad päikesepaistelise ilmaga põhjustada liikuvaid varjusid ja nende

langemine tundlikule alale, nt elamu õuealale, võib samuti põhjustada häiringuid. Varjutamise mõju

hindamiseks viidi läbi varjutamise reaaltingimustest lähtuv modelleerimine, mille tulemusi võrreldi

Kliimaministeeriumi juhendis välja toodud normtasemetega (8 tundi aastas või 30 min päevas).

Modelleerimise tulemused näitasid, et varjutamise soovituslik piirväärtused (nii varjutamise päevane kui

ka aastane kestus) on ületatud kokku kuni kolmel elamualal. Soovituslike normtasemete ületamine ei ole

tingimata tuulikute rajamist takistav või välistav tegur, kuid võimaliku häiringu tekkimise vältimiseks tuleb

vajadusel rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid. Täpsemalt tuleb tuuliku tüübi selgumise järgselt

teostada uus varjutamise modelleerimine ning vajadusel välja töötada tuulikute töö peatamise ajagraafik

või kasutada muid meetmeid ülenormatiivse varjutamise esinemise vältimiseks.

Tuulepargi rajamine muudab visuaalselt kohalikku maastikku. Visuaalse mõju ulatus sõltub nii tuulikuid

ümbritseva maastiku iseloomust, rajatavate tuulikute suurusest, asukohast, ilmastikutingimustest kui ka

inimeste individuaalsest tajust. Visuaalse mõju kujutamiseks koostati KSH raames fotomontaaži tehnikas

visualiseeringud, mis kinnitavad, et tuulikud on visuaalselt domineerivamad avatud maastikes, kuid

haljastus ja hoonestus võivad tuulikute nähtavust märkimisväärselt vähendada. Visuaalse häiringu

tajumine on aga subjektiivne ning sõltub vastuvõtja hinnangutest.

Eluslooduse uuringute tulemuste alusel arvati kõige tundlikumad elupaigad arendusalast välja ehk neile

tuulikuid ette ei nähta (KSH alusuuringute tulemustele toetuvalt on loobutud enam kui poolte algsete

tuulikupositsioonide kavandamisest).

Teostatud linnustiku uuringu ja varasemast teadaolevate andmete põhjal ei ole alust eeldada, et

kavandatud tuulepargi arendus tooks kaasa olulise ebasoodsa mõju linnustikule juhul, kui rakendatakse

käesolevas KSH aruandes ette nähtud leevendavaid meetmeid.

Linnustiku uuringute käigus tuvastati varem teadmata olnud must-toonekure toitumisala. KSH aruande

koostamise ajal on käimas saatjauuringud must-toonekure liikumisteede (lennutrajektooride)

35

täpsustamiseks. Vastavalt selle uuringu tulemusele ja neil tuginevatele linnustiku eksperdi ettepanekutele

tuleb leida sobivad meetmed olulise mõju vältimiseks must-toonekurele. Uuring tuleb lõpule viia ning

meetmed välja töötada enne tuulikute rajamist, s.t meetmed tuleb ette näha hiljemalt projekteerimise

etapis. Planeeringulahenduse kavandatud kujul ellu viimine on võimalik üksnes juhul, kui olulist

ebasoodsat mõju must-toonekurele on võimalik vältida. Võimalikuks meetmeks on näiteks tuulikute

varustamine kaamera vms kokkupõrkeid vähendava juhtimissüsteemiga.

Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks teistele liikidele tuleb tuulepargi rajamiseks vajalikud raadamised,

pinnase koorimine ning mürarikkad ehitustööd teostada väljapool lindude pesitsusperioodi.

Käesoleva KSH raames teostati ka nahkhiirte uuring, mille kohaselt esineb kogu planeeringuala ulatuses

nahkhiirtele sobivaid elupaiku, mistõttu on ka nahkhiirte üldine hukkumisrisk antud alal suur. Seetõttu on

vajalik leevendusmeetmete rakendamine, täpsemalt on ette nähtud planeeringualale jäävate tuulikute

töö ajutine piiramine (seiskamine) nahkhiirtele tundlikel perioodidel. Lisaks on ette nähtud nahkhiirte

valitud elupaikade seisundi (varje- ja toitumistingimuste) parandamine planeeringualal.

Kokkuvõttes on tuulepargi rajamise ja käitamise võimalikke mõjusid inimestele ja looduskeskkonnale

KSH aruandes hinnatud ning nende juhtimiseks on ette nähtud asjakohased keskkonnameetmed.

Meetmete rakendamisel on võimalik vältida või vähendada võimalikke ebasoodsaid mõjusid selliselt,

et planeeringu elluviimist välistavaid olulisi keskkonnamõjusid ei esine või on need leevendatud.

Pärast tuulepargi rajamist tuleb teostada tuulepargi mõjude seire, s.h linnustikule ja nahkhiirtele

avalduva mõju seire. Seiretöödele peab järgnema tulemuste analüüs ning vajadusel ettepanekute

tegemine täiendavate leevendusmeetmete rakendamiseks.

4.1.1. Leevendavad meetmed

Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju

vältimise, leevendamise ja kompenseerimise meetmed, mille rakendamine on planeeringu elluviimisel

kohustuslik.

Jrk Valdkond Meetmed

1 Müra • Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks vältida mürarikkaid ehitustöid

öisel perioodil.

• Kuna tuulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele

ning olla häiriv, siis tuleb tuulikute valikult eelistada madalama

müratasemega mudeleid, mis kasutavad tehnilisi müra vähendamise

meetmeid (nt labade hammastatud servad vms)20. Hammastatud

„sakiliste“ servadega labade kasutamisel on müratase on u 2-3 dB võrra

väiksem kui traditsiooniliste labade korral. Kasutada tuleb uusi töökorras

tuulikuid.

20 Hammastatud „sakiliste“ servadega labade kasutamisel on müratase on u 2-3 dB võrra väiksem kui traditsiooniliste labade korral.

36

Jrk Valdkond Meetmed

• Tuulepargi omanik peab tagama, et elamute õuealadel ei ületaks

müratase tööstusmüra öist sihtväärtust. Sihtväärtuse ületamine on

lubatud ainult notariaalse kokkuleppe (talumisservituudi) olemasolul.

Tööstusmüra piirväärtuse ületamine ei ole lubatud.

• Tuulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul,

tuleb jälgida tuuliku tootja poolseid tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad

garanteerivad tuuliku tehnilises dokumentatsioonis esitatud

müraemissioonid juhul, kui tuulikud on paigaldatud ja hooldatud

nõuetekohaselt.

• Lõpliku tuulikumudeli valimisel (nt ehitusloa või kasutusloa menetluse

käigus) tuleb välja töötada konkreetsed meetmed ja tingimused, näiteks

tuulikute väljalülitamine või vaiksemale töörežiimile lülitamine teatud

ajaperioodidel. Need meetmed peavad tagama öise müra sihtväärtuse

täitmise lähimatel elamualadel.

• Juhul, kui soovitakse kasutada käesolevas aruandes hinnatud

tuulikumudelitest kõrgema helivõimsustasemega mudelit või teistes

töötamiskombinatsioonides, siis tuleb ehitusloa taotlusel tuulepargi

arendajal esitada mürahinnang, milles näidatakse kasutada soovitatava

tuulikumudeli ja töörežiimi korral vastavus müra normtasemetele.

• Juhul, kui tuuleparkide eelvalikualal 5 kehtestatakse mõlemad

menetluses olevad detailsed lahendused, tuleb

projekteerimise/ehitusloa taotlemise etapis müra modelleerimise

kordamisel ja meetmete täpsustamisel arvestada müra koosmõju

(kumulatiivset mõju) teiste tuuleparkidega. Asjakohasusel tuleb

vajalikud leevendavad meetmed välja töötada ja rakendada arendajate

koostöös.

2 Varjutamine • Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust

summaarselt aastas või üle 30 min/päevas) elamualadel tuleb vältida.

Häirival tasemel varjutust on lubatud elamualal tekitada ainult

varjutustundliku ala omaniku nõusolekul. Nõusolek vormistatakse

varjutamise talumise servituudina.

• Kindla tuulikutüübi (tuulikute täpsete parameetrite) selgumise järgselt

(kasutusloa etapis) tuleb läbi viia uus varjutamise modelleerimine. Uus

modelleerimine peab sisaldama üksikasjalikku analüüsi kõigi tuulikute

poolt tekitatava varjutamise võimalike kellaaegade ja kuupäevade kohta.

Saadud tulemused on aluseks täpsemate meetmete (alljärgnevalt)

rakendamisel, et vältida liigse varjutamise mõju (sh täiendava

varjutamise mõju olemasolevate ja kavandatavate tuulikute vahele

jäävates elamupiirkondades).

37

Jrk Valdkond Meetmed

• Häiringutaset ületavat varjutamist on võimalik vältida:

− Modelleerimise tulemuste kohaselt häirivat varjutamist

põhjustavate tuulikute töö ajutise seiskamisega (päikesepaistelisel

päeval). Sealjuures tuleb koostada täpne ajakava tuulikute töötamis-

ja seiskamisaegade kohta (nn curtailment plan).

− Tuulikute automaatse varjutamise esinemise jälgimissüsteemi

kasutamisega. See võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku

automaatse juhtimissüsteemi koostöös varjutuse esinemise ajaks

tuuliku töö peatada.

− Haljastusest varjutuse tõkke rajamisega. Tõkke (tihe puude riba)

aastaringse toimimise tagamiseks tuleb kasutada igihaljaid liike (nt

kuuske). Tõke tuleb varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt

mõjutatava elamuala tuulepargi poolse õueala kaitseks.

Kuivõrd meedet tuleks rakendada väljaspool asukohavaliku ala

huvitatud isikule mittekuuluvatel kinnistutel, võib selle elluviimine

olla keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala

omanikuga.

• Tuulepargi omanik on kohustatud säilitama tuulikute juhtimissüsteemi

andmeid, mis võimaldavad kontrollida häirival tasemel esineva varjutuse

vältimisplaani järgimist. Kaebuse korral on tuulepargi omanik kohustatud

andmeid esitama kohalikule omavalitsusele ja kaebuse esitajale.

Kui reaalselt ilmneb, et kasutada soovitakse väiksemaid tuulikuid kui käesolevas aruandes hinnatud (või jäätakse osad tuulikupositsioonid välja ehitamata), siis on võimalik, et häirivat varjutuse taset elamualadel ei teki ja sellisel juhul eelnevalt toodud meetmete rakendamine ei pruugi olla vajalik.

3 Taimestik • Tuulepargi rajamisel ei tohi kahjustada mets-pirnipuu (Pyrus pyraster)

isendit ja tema leiukohta.

• Tuulepargi juurdepääsuteede projekteerimisel tuleb võimalusel need

planeerida olemasolevate sihtide ja teede põhiselt.

• Tuulikute vahelisel alal, väljaspool tuulepargi toimimiseks vajalikke teid

ja platse, säilitada alad võimalikult suures ulatuses looduslähedastena

(metsa- ja rohumaakooslustena).

4 Linnustik • Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks must-toonekurele tuleb vältida

tuulikute paigutamist orienteeruvalt 1 km kaugusele must-toonekure

toitumisalast. Piiranguvööndi kaugust saab täpsustada must-toonekure

saatjauuringu tulemuste selgumisel.

• Selgitada saatjauuringuga Ohemäe karjääris toituva(te) must-toonekure

isendi(te) lennusuunad. Käesoleva planeeringu KSH aruande versiooni

38

Jrk Valdkond Meetmed koostamise ajal on must-toonekure päritolu/liikumisteede selgitamine

töös (jätkuvad käimasolevad saatjauuringud). Vastavalt uuringu

tulemusele ja neil tuginevatele linnustiku eksperdi ettepanekutele tuleb

leida sobivad meetmed olulise mõju vältimiseks must-toonekurele.

Uuring tuleb lõpule viia ning meetmed välja töötada enne tuulikute

rajamist, s.t meetmed tuleb ette näha hiljemalt projekteerimise etapis.

Planeeringulahenduse kavandatud kujul ellu viimine on võimalik üksnes

juhul, kui olulist ebasoodsat mõju must-toonekurele on võimalik vältida.

Võimalikuks meetmeks on näiteks jätta vabaks vähemalt 1000 m laiune

koridor püsivast toitumisveekogule ja sealt ära liikumise suunast või

suundadest.

Samuti on võimalikuks meetmeks tuulikute varustamine kaamera vms

kokkupõrkeid vähendava juhtimissüsteemiga. Sellised süsteemid

vähendavad märkimisväärselt suuremate lindude tuulikutega kokku

põrkamise ohtu. Täpsed tuulikud, mis tuleb automaatsete

tuvastussüsteemidega varustada, tuleb välja selgitada must-toonekure

lennusuundade uuringu tulemuste põhjal ning koos konkreetse tehnilise

süsteemi valikuga, kuna erinevatel lahendustel on tuvastusraadiused

erinevad. Näiteks kaamerapõhistel süsteemidel võib see ulatuda

mõnesajast meetrist umbes kilomeetrini, radaripõhistel süsteemidel

maismaal on see aga 1-5 km.

Tuulikute varustamine kaamera vms kokkupõrkeid vähendava

juhtimissüsteemiga on soovitatav ka teiste linnuliikide kaitseks.

• Lindude pesade ja poegade hukkumise vältimiseks ning häiringute

leevendamiseks tuulepargi rajamisel tuleb raadamised, pinnase

koorimine ning mürarikkad ehitustööd teostada väljapool lindude

pesitsusperioodi 1.03-20.07.

Kokkupõrkeohu vähendamiseks on soovitav lisaks kaaluda rootorite

visuaalse kontrasti suurendamine, nt värvides juhul, kui sellele ei ole tehnilisi

takistusi, ühe või kõik rootori labad osaliselt mustaks.

Täiendavate leevendusmeetmete vajalikkust ja valikut tuleb kaaluda

ehitusjärgse seire tulemuste põhjal (vt ptk 4.1.2).

5 Nahkhiired • Tuulikute käitamisel tuleb perioodil 1. mai kuni 30. september öisel

ajal tõsta tuulikute käivitumine tuule kiirusele (cut-in speed) 5 m/s.

Eelnev nõue ei kehti öödel, mil õhutemperatuur langeb alla 0°C.

• Vältida tuleb tuulikupositsioonide 2 ja 4 nihutamist nahkhiirtele

avalduva mõju vaates ebasoodsamatele aladele. Meede on

39

Jrk Valdkond Meetmed planeeringulahenduses arvesse võetud hoonestusala

(tuulikupositsiooni põhimõttelise nihutusruumi) piiride seadmisel.

• Nahkhiirte põhiuuringu21 ja eri ekspertide ühiste järelduste22

kohaselt kas täielikult või osaliselt punasesse tsooni jäävate tuulikute

(positsioonid nr 1, 2, 3 ja 7) ning muu taristu (juurdepääsuteed)

rajamine on lubatud juhul, kui elupaikade kvaliteedi langus või kadu

leevendatakse planeeringuala teiste olemasolevate elupaikade

kvaliteeti tõstes. Elupaikade kvaliteeti on mõistlik tõsta Ohemäe

karjääri piirkonnas, kuna karjääri madalad ja maismaa-ribadega

liigendatud veekogud on piirkonnas nahkhiirtele kõige olulisem

toitumisala. Et vähendada vajadust lennata karjäärist kaugemale

varjekohtadesse, millega kaasneb risk põrgata kokku

tuulikulabadega, tuleb karjääri läheduses suurendada varjekohtade

arvu ja kõrge kvaliteediga toitumisalade hulka. KSH alustööna

koostatud eksperdihinnangus on tehtud ettepanek piirkonnas kokku

ca 31 ha suuruse n-ö leevendusala loomiseks, mille pindala on

arvestuslikult umbes kümme korda suurem kui otseselt tuulepargi

taristu alla jääv ala punases tsoonis ning mitu korda suurem kui

tuulepargi taristu ja hoonestusala piires võimaliku planeeringu

muudatuse kattumine ekspertide ühise seisukohana näidatud

suhteliselt tugeva mõjuga ala.

Nahkhiirtele avalduvate ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb valitud nahkhiirte elupaikades:

- paigaldada varjekaste, lähtudes nahkhiireeksperdi juhistest;

- säilitada haabu, tammesid ja pärnasid ning teisi õõnsustega

puid, et säilitada olemasolevaid ja võimaldada tekkida uutel

looduslikel varjekohtadel puuõõntes ja -pragudes;

- puhastada võsast toitumiskohaks sobiv veekogu;

- säilitada soiste alade veerežiim ning suurendada

nahkhiireeksperti suuniste järgi avatud alasid madalsoo ja

sooviku laikude piirkondades.

Meetmete rakendamise asukohtade ettepanek (tsoneering) ja täpsem meetmete kirjeldus on esitatud eksperthinnangus KSH aruande lisas 6. Sõltuvalt konkreetsest tegevusest, tuleb meetmed ellu viia enne tuulepargi ehitusloa väljastamist ja/või jätkuva regulaarse

21 OÜ Rewild, 2024. Lääneranna valla tuuleala 5 nahkhiired. Nahkhiirte elupaiga uuring ning suunis tuulepargi arendamiseks 22 OÜ Elustik, OÜ Rewild, 2025. Ühine seisukoht nahkhiirtest johtuvatest piirangutest tuulepargi arendamisele Lääneranna valla tuuleal TU5

40

Jrk Valdkond Meetmed tegevusena. Enne tuulepargi ehitusloa väljastamist tuleb koostada kogu leevendusala hõlmav metsamajandamisekava, mille sihiks on metsade majandamise käigus nahkhiirte elupaiga kvaliteedi kaitsmine ja tõstmine. Kava võiks uuendada u 10 aasta tagant vastavalt kujunevale olukorrale ja lisanduvale teabele, kuid nahkhiirte kaitse sihtotstarve peab jääma. Kava koostamisel ja uuendamisel ning soovitavalt ka rakendamisel tuleb kaasata nahkhiireekspert.

6 Pinnas, pinna- ja põhjavesi

• Kaeve- ja pinnasetöödega seotud ehitustööd (nt tuulikute

vundamentide rajamine) teostada pinna- ja põhjaveetaseme

madalseisu ajal.

• Kasutada sobivaid tehnilisi lahendusi ehitustööde käigus tekkiva

heljumi edasikandumise vähendamiseks (heljumi setitamine).

• Hinnata riske ja näha ette meetmed avarii korral saasteainete

(mootorikütused, õli) leviku vältimiseks. Avarii- ja õnnetusjuhtumite

korral rakendada meetmeid reostuse leviku piiramiseks ehk

pinnasesse või veekogudesse valgumise tõkestamiseks ning

reostunud pinnase kiireks eemaldamiseks.

4.1.2. Seire

Planeeringu elluviimisel on vajadus teha keskkonnaseiret alltoodud kirjeldusele vastavalt. Järelseire

teostamise täpsed metoodikad tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga, kuna seiremetoodikad võivad aja

jooksul muutuda. Järelseire tingimused fikseeritakse tuulepargi planeeringus ja/või tegevusloas.

Jrk Valdkond Seiremeede

1 Müra

Pärast tuulepargi rajamist (nt kasutusperioodi alguses) on soovitatav läbi viia müra kontrollmõõtmised lähimatel elamualadel ja elamute siseruumides. Kontrollmõõtmiste eesmärk on hinnata, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi/mürataseme piirangud ning võimalikud täiendavad, konkreetse tuulikumudeli põhjal ehitusloa menetluse käigus välja töötatud, piirangud on piisavad müra normtasemete täitmiseks. Müraseire ettepanek on järgmine:

• Tuulepargi valmimise järel (6 kuu jooksul) teostada tuulepargile

lähimate elamute (vähemalt kaks elamut) õuealadel müratasemete

kontrollmõõtmised ja hinnata vastavust tööstusmüra sihtväärtusele või

müra taluvusservituudiga määratud väärtusele. Mõõtmised tuleb

teostada asjakohase EVS-EN ISO standardi kohaselt ja akrediteeritud

mõõtja poolt. Mõõtetulemused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele

ja Terviseametile.

• Tuulepargi valmimise järel (6 kuu jooksul) teostada madalsagedusliku

müra mõõtmised lähimate maaüksuste eluhoonete (vähemalt kaks

elamut) siseruumides. Madalsagedusliku müra mõõtmine toimub

41

Jrk Valdkond Seiremeede vastavuses standardiga EVS-EN ISO 16032:202453 või samaväärse

dokumendiga.

Kontrollmõõtmiste alusel tuleb vajadusel tuulikute töörežiimi korrigeerida tagamaks elamualadel tööstusmüra öise sihtväärtuse täitmine. Juhul, kui selgub, et elamu heliisolatsioon ei ole piisav tagamaks madalsagedusliku müra normtasemete vastavust siseruumides, tuleb hoone heliisolatsiooni parandada. Tegu on tuulepargi omaniku kohustusega, mille elluviimiseks tuleb teha koostööd elamu omanikuga. Tagatud peavad olema madalsagedusliku müra normtasemed siseruumides kogu madalsagedusliku müra sageduskõvera ulatuses.

2 Linnustik Linnustiku seire eesmärgiks on jälgida tuulepargi rajamisele ja kasutuselevõtule järgnevaid muutusi haudelinnustikus ning hinnata lindude hukkumissagedust kokkupõrkel tuulikutega. Kogutud andmete põhjal on vajadusel võimalik kavandada täiendavaid leevendavaid meetmeid - näiteks elupaikade kvaliteedi parandamine, tuulepargi ümbruses põllukultuuride valik ala ränd- või röövlindudele ebaatraktiivseks muutmiseks, tuulikute töörežiimi optimeerimine vms. Nende eesmärkide saavutamiseks on vajalikud järgmised seiretööd:

• Kaitsealuste haudelinnuliikide inventuur sammuga 5 aastat vähemalt

kahel korral pärast tuulepargi täielikku või olulises osas valmimist.

• Hukkunud lindude otsimine koos otsija tulemuslikkuse ja

röövluskoormuse testidega kahel aastal. Uuringu metoodika kirjeldus

on leitav Volke et al., 202223.

Seiretöödele peab järgnema tulemuste analüüs ning vajadusel ettepanekute tegemine seire kohandamiseks või täiendavate leevendusmeetmete rakendamiseks. Seireskeemi võib seiretööde tulemuste analüüsist lähtudes täpsustada.

3 Nahkhiired Sarnaselt linnustiku seirele on ka nahkhiirte seire eesmärgiks tuvastada tuulikute rajamise ja kasutuselevõtu järgseid muutusi nahkhiirte hukkumissageduses ja elupaigakasutuses. Seire tulemuste alusel on vajadusel võimalik ette näha täiendavaid leevendavaid meetmeid (nt tuulikute tööaja piiranguid). Seirekava, sh seiratavate tuulikute täpse asukoha, seireperioodi ja täpse metoodika määrab kindlaks eriala ekspert, kuid soovitatav on tugineda alljärgnevale. Esmane seire tuleb teostada kahe aasta jooksul vähemalt kolmes kõige suurema nahkhiirte hukkumisohuga tuuliku juures. Täpsemalt peab esmane seire hõlmama:

• Nahkhiirte hukkumisohu kaardistust erinevates oludes. See tähendab,

et kaardistama peab, millal ja kui kõrgel nahkhiired tuulikute juures

(maapinna lähedal, puuvõrade kohal, tuuliku labade alusel kõrgusel,

23 Volke, V., Kuus, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Mägi, M., Ojaste, I., Sellis, U., Tammekänd, I., Väli, Ü. & Võhandu, K., 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi

42

Jrk Valdkond Seiremeede gondli kõrgusel) liiguvad ja millised on antud perioodi ilmastikuolud

(tuule kiirus, temperatuur).

Uuring peab hõlmama kolme perioodi: kevadrännet (01.05-31.05), sigimisperioodi (01.06-10.07) ja sügisrännet (01.08-15.09).

• Nahkhiirte esinemise ja suhtelise arvukuse kaardistust tuulikutest eri

kaugustel, et kindlaks määrata, kas nahkhiired väldivad töötavate

tuulikute lähedust. Eelnevaks on soovitatav läbi viia transektloendus.

Vaatlustransekt peaks olema minimaalselt 10 km pikkune ja see peaks

katma nii tuulikute vahetut lähedust kui ka sarnast maastikku

tuulikutest vähemalt 3 km kauguseni.

Uuring on soovitatav läbi viia juuni ja augusti kuus (öisel ajal), nii olukorras, kus tuulikud töötavad kui ka ei tööta.

• Nahkhiirte poegimiskolooniate kaardistust, mis keskendub nahkhiirte

aktiivsuse tuvastamisele sigimisperioodil (01.06-10.07). Täpsemalt on

soovitatav läbi viia transektloendus, mis keskendub võimalikele

varjekohtadele (vanad haavad ja teised puud).

Seire tulemuste analüüsile tuginedes koostab uuringu läbi viinud ekspert vajadusel täiendavate leevendavate meetmete kava. Juhul kui esmase seire tulemuste kohaselt on vajalik täiendavate leevendusmeetmete rakendamine, peab 5-6 aastat hiljem läbi viima kordusseire, et hinnata rakendatud meetmete tulemuslikkus. Teise etapi seire eesmärgiks on sarnaselt esimese etapi teisele ja kolmandale punktile kaardistada nahkhiirte esinemine ja suhteline arvukus tuulikutest eri kaugustel ning poegimiskolooniad. Seire täpse kava ja kasutatava metoodika määrab kindlaks seiret läbi viiv ekspert.

43

B - Joonised

B1. Üldjoonis

B2. Kruntimise joonis

B3. Positsioon 1 põhijoonis

B4. Positsioon 2 põhijoonis

B5. Positsioon 3 põhijoonis

B6. Positsioon 4 põhijoonis

B7. Positsioon 5 põhijoonis

B8. Positsioon 6 põhijoonis

B9. Positsioon 7 põhijoonis

B10. Positsioon 8 põhijoonis

C – Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne

koos lisadega

D – Kooskõlastused ja arvamused

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lääneranna Vallavalitsus

[email protected]

Jaama tn 1

90302, Pärnu maakond, Lääneranna

vald, Lihula linn

Teie 29.06.2026 nr 2026/8-11/678-1

Meie 02.10.2026 nr 7.2-1/26/5848-25

Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu ala 5 kesk- ja põhjaosa

detailse lahenduse ning KSH teise etapi

aruande kooskõlastamine

Olete taotlenud, lähtudes planeerimisseadusest (PlanS) ja Vabariigi Valitsuse poolt 17.12.2015

vastu võetud määrusest nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“, kooskõlastust Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu eelvaliku

ala 5 kesk- ja põhjaosa detailsele lahendusele ja sama ala keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) aruande eelnõule. Ala on tähistatud alloleval joonisel kui ala nr 2).

2 (2)

Ala paikneb Kunila ja Tuudi külade territooriumil. Ala 5 kesk- ja põhjaosa kogupindala on 251 ha.

Planeeringuga tehakse ettepanek planeeringuala piiri muutmiseks (vähendamiseks) vastavalt

koostatud planeeringulahendusele.

Eriplaneeringu eelvalikuala 5 ja 5a detailne lahendus 2 näeb ette ehitusõiguse kokku kuni 8

elektrituuliku püstitamiseks tuuliku kogukõrgusega (tuulikulaba püstiasendis) kuni 270 m.

Esitasime ettepanekud Lääneranna valla tuulepargi ja selle rajamiseks vajaliku taristu

eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta 22.09.2021 kirjaga nr

7.1-2/21/21002-2 (edaspidi seisukohad). Kooskõlastasime Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

esimese etapi aruande 18.10.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/5848-5.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Lääneranna

valla tuuleparkide eriplaneeringu ala 5 kesk- ja põhjaosa detailse lahenduse ning KSH teise etapi

aruande.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui kohaliku omavalitsuse

eriplaneering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada see Transpordiametile

lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Eelvalikuala 5-2 seletuskiri 28.05.2026

2. B1 Üldjoonis.pdf

58581095, [email protected]