Seisukoha küsimine „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande sisu kohta

Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ARUANNE Töö nr 20003670 Tallinn-Tartu 2021

Riin Kutsar

KSH juhtekspert

K S

H a

ru a

n n e

s e is

u k o h

ta d

e k

ü s im

is e

le 2

8 .0

5 .2

0 2 1

/// T ö ö n

r 2 0 0

0 3 6

7 0

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

3

Sisukord

LÜHENDID ................................................................................................................. 5

SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 6

1 ÜLEVAADE RAKENDUSKAVAST JA PARTNERLUSLEPPEST .......................... 7

2 KSH METOODIKA ................................................................................................ 11

3 VASTAVUSANALÜÜS .......................................................................................... 13

3.1 Nutikam Eesti ................................................................................................................................... 15 3.2 Rohelisem Eesti ............................................................................................................................... 25 3.3 Ühendatum Eesti ............................................................................................................................. 32 3.4 Sotsiaalsem Eesti ............................................................................................................................ 39 3.5 Inimestele Lähedasem Eesti ........................................................................................................... 51 3.6 Õiglase Ülemineku Fond ................................................................................................................. 56

4 VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS .................................................................................. 67

4.1 Mõju looduskeskkonnale ................................................................................................................. 67 4.1.1 Kliimamuutustega seotud mõjud (välisõhu kvaliteet; üleujutused, tormid) ................................... 67 4.1.2 Mõju loodusressursside kasutusele (ressursi- ja maakasutus) ja jäätmetekke vähendamisele .. 71 4.1.3 Mõju elurikkusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikule ........................ 72 4.1.4 Mõju veekeskkonnale (põhja- ja pinnavesi; veekogumite seisundid; veeressursid, mida mõjutatakse)

74 4.2 Mõju inimesele/sotsiaalsele keskkonnale ........................................................................................ 75 4.2.1 Mõju ruumi ja elukeskkonna kvaliteedile ...................................................................................... 75 4.2.2 Mõju sotsiaalsele sidususele (sh lõimumisele) ja võrdsetele võimalustele (sh sooline võrdõiguslikkus)

90 4.2.3 Mõju inimese tervisele, tervisekäitumisele ................................................................................... 94 4.2.4 Mõju kultuuripärandile................................................................................................................... 97

5 ETTEPANEKUD RAKENDUSKAVA JA PARTNERLUSLEPPE TÄIENDAMISEKS,

SOODSATE MÕJUDE VÕIMENDAMISEKS NING EBASOODSATE MÕJUDE

LEEVENDAMISEKS............................................................................................... 103

6 ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST ......... 104

6.1 Ülevaade KSH protsessist ............................................................................................................. 104 6.2 KSH protsessi osapooled, kaasamine ........................................................................................... 105 6.3 KSH aruande sisu osas laekunud tagasiside ................................................................................ 108 6.4 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel ..................................................... 108

7 KOKKUVÕTE ...................................................................................................... 109

LISAD ..................................................................................................................... 111

Lisa 1. KSH programm koos lisadega (lisatud eraldi failikataloogina) ................................................ 111 Lisa 2. Laekunud seisukohad (lisatakse eraldi failikataloogina) .......................................................... 111

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

5

LÜHENDID

CLLD Kogukonna juhitud kohalik areng (Community-led local development)

EL Euroopa Liit

ERF Euroopa Regionaalarengu Fond

ESF Euroopa Sotsiaalfond

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

MH mõjuhindamine

SPD strateegiline planeerimisdokument

TA teadus- ja arendustegevus

TAI teadus- ja arendustegevus ning innovatsiooni

TEN-T turvaline ja mitmeliigiline üleeuroopaline transpordivõrk

VKE väike- ja keskmise suurusega ettevõtted

ÜF Ühtekuuluvusfond

OÜF Õiglase ülemineku fond

6 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

SISSEJUHATUS

Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) koostatakse strateegilisele

planeerimisdokumendile (edaspidi SPD), milleks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu (edaspidi

EL) ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe. Perioodi

2021–2027 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

koostamise on algatanud Rahandusministeerium lähtuvalt 8. juuni 2017. aasta Vabariigi Valitsuse

otsusest1.

Perioodi 2021–2027 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava koostamise vastutavaks ministeeriumiks on Rahandusministeerium.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide

keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuse strateegilise

planeerimisdokumendi koostamisega samaaegselt korraldada ka keskkonnamõju strateegiline

hindamine. EL ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 KSH algatas rahandusminister 2020. aasta

6. jaanuaril käskkirjaga nr 1.1-4/1. a (vt Lisa 1).

KSH ruumiline ulatus on lähtuvalt SPD eesmärgist vähemalt Eesti Vabariigi territoorium. KSH

koostamisel lähtutakse arengukava üldistusastmest.

1 https://adr.r ik.ee/ram/dokument/6953510

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

7

1 ÜLEVAADE RAKENDUSKAVAST JA PARTNERLUSLEPPEST

Strateegiline planeerimisdokument koosneb kahest dokumendist: EL vahendite kasutamise

partnerlusleppest ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakenduskavast ning nendes on neli

ühtekuuluvuspoliitika fondi – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF),

Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja Õiglase ülemineku fond (ÕÜF).

EL vahendite kasutamise partnerluslepe on EL vahendite kasutamise aluseks olev Eesti ja Euroopa

Komisjoni vahel sõlmitav kokkulepe, mille eesmärk on määratleda üldised suunad ja prioriteedid

Euroopa Liidu eelarve vahendite kasutamiseks järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi jooksul

aastatel 2021–2027. Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide (ERF, ESF, ÜF, ÕÜF)

rakenduskava eesmärk on määratleda struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning rahastamise

mahud. Õigusakti eelnõu, millele tuginedes töötatakse välja poliitikaeesmärgid on „Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad

finantseeskirjad.“

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fookuses on viis üldist poliitikaeesmärki. Need on:

▪ PO1 „Nutikam Euroopa“

▪ PO2 „Rohelisem Euroopa“

▪ PO3 „Ühendatum Euroopa“

▪ PO4 „Sotsiaalsem Euroopa“

▪ PO5 „Inimestele lähedasem Euroopa“

▪ Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF).

Üldiste poliitikaeesmärkide alusel töötati rakenduskavas välja poliitikaeesmärgid ja nende all

omakorda erieesmärgid ja kavandatavad tegevused/meetmed. Täpsemad põhjendused on leitavad

rakenduskavas ja hindamise aluseks oleva tööversiooni kirjeldused on leitavad peatükis 3.

8 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Käesoleva KSH aruande hindamine teostati ajal, millal rakenduskava oli veel koostamisel ja

sisustamisel ning poliitikaeesmärke koos eri-eesmärkide ja meetmetega alles kujundati.

Hindamise alusdokumentideks ekspertrühmale oli Valitsukabineti nõupidamise memorandum

(seisuga 02.03.2021) ja ÕÜF-i meetmete uuendatud ettepanek (seisuga 10.03.2021). Nendes

dokumentides püsitatud eri-eesmärgid ja meetmed on kajastatud täpsemalt peatükis 3

poliitikaeesmärkide lõikes enne vastavusanalüüsi hindamistabeleid. Ühtlasi oli hindajatele kasutada

rakenduskava esmane selgitustega versioon seisuga juuli 2020.

Mõjuhindamise aruannet uuendatud poliitikaeesmärkide lõikes vaadatakse täiendavalt üle ja

hinnatakse muudatuste valguses pärast KSH seisukohtade küsimise etappi ning enne KSH

aruande avaliku väljapanekut.

Tabel 1-1. Seosed riiklike ja horisontaalsete arengudokumentidega

Seosed muude riiklike arengudokumentidega Arengudokumentide kirjeldus

Arengustrateegia „Eesti 2035“ 2

Ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimise

alusena kasutatav arengustrateegia „Eesti 2035“ on

riigi pikaajaline kõikehõlmav strateegia.

Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“3

Määrab kindlaks Eesti säästva arengu neli peamist

eesmärki: kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv,

sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal.

Ülemaailmseid säästva arengu eesmärke ja Eesti

riikliku säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“

eesmärke viiakse ellu valdkondlike arengukavade

ning tegevusplaanide kaudu. Ülemaailmsed säästva

arengu eesmärgid integreeritakse kõikidesse valitsuse

tasandi valdkondlikesse arengukavadesse. Lisaks on

säästva arengu eesmärkidest lähtutud riigi pikaajalise

strateegia „Eesti 2035“ koostamisel, mis seab Eestile

pikaajalised strateegilised sihid ja määrab nende

saavutamiseks vajalikud muutused.

2 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035

3https://www.ri igikantselei.ee/sites/default/fi les/r iigikantselei/strateegiaburoo/el_sa_strateegia_eesti_keeles.pdf

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

9

Seosed muude riiklike arengudokumentidega Arengudokumentide kirjeldus

Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava

aastaks 20304

Tegevuskava annab juhised inimeste ja planeedi

kaitseks ning heaolu saavutamiseks.

Üleriigiline planeering Eesti 2030+5

Strateegilise dokumendi eesmärk on otstarbeka

ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku

mastaabis.

Kliimapoliitika põhialused aastani 20506

Kliimamuutuste horisontaalse, see tähendab pea kõiki

majanduse valdkondi hõlmava mõõtme tõttu

lähtutakse arengudokumendis seatud

poliitikasuundadest edaspidi riikliku kliimapoliitika

kujundamisel, rahvusvahelistel läbirääkimistel ja

asjakohaste riiklike strateegiliste arengudokumentide

koostamisel, uuendamisel ning elluviimisel.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani

20307

Arengudokumendis „Kliimamuutustega kohanemise

arengukava aastani 2030“ esitatakse

tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti

riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 20308

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on

keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on

katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-

valdkondlikele arengukavadele, mis peavad

juhinduma keskkonnastrateegias toodud

põhimõtetest.

4 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/fi les/content -editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf

5 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline -planeerimine/uleriigi line-planeering

6 https://www.envir.ee/sites/default/fi les/kpp_2050.pdf 7 https://www.envir.ee/sites/default/fi les/kl iimamuutustega_kohanemise_arengukava_a astani_2030_0.pdf

8 https://www.envir.ee/sites/default/fi les/elfinder/artic le_files/ks_lopl il_ri igikokku_pdf.pdf

10 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Täpsem ülevaade seotud strateegilistest planeerimisdokumentidest esitatakse SPD-s ehk

rakenduskavas ning seda siinkohal ei korrata. KSH eksperdi hinnangul on arvestamine teiste

strateegiliste eesmärkidega olnud asjakohane ja piisav (vastavust hinnati peatükis 3).

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

11

2 KSH METOODIKA

KSH protsessi läbiviimisel lähtutakse KeHJS-e nõuetest ning väljakujunenud praktikast.

KSH eesmärk on muuta strateegiliste otsuste ehk SPD kvaliteeti paremaks. Selleks analüüsib KSH

SPD põhimõtteid ja kavandatud tegevusi ning pakub välja meetmeid soodsate keskkonnamõjude

võimendamiseks ning ebasoodsate mõjude vältimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks. Selleks, et

KSH sisend SPD-sse oleks asjakohane, arvestatakse hindamisel ja ettepanekute esitamisel SPD

üldistusastet. Lisaks sisulisele hindamisele on KSH-l oluline roll erinevate osapoolte täiendaval

kaasamisel ning KSH protsessi korrektsel dokumenteerimisel.

KSH aruande koostamisel on metoodilises mõttes eristatavad kolm erinevat hindamise etappi:

I. VASTAVUSANALÜÜS

Vastavusanalüüsiga selgitati välja, kas SPD-s välja pakutud erieesmärkideja kavandatavate tegevuste

saavutamiseks väljatöötatud lahendused aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste,

Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste oluliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Lisaks

hinnati vastavust sotsiaalsetele eesmärkidele lähtudes „Säästev Eesti 2021“ seatud säästva arengu

eesmärkidest.

Vastavalt KeHJS §-le 40 lõige 4 tuleb hinnata; 2) strateegilise planeerimisdokumendi seost muude

asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) strateegilise planeerimisdokumendi jaoks

olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas

neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel

arvesse võetud. SPD seosed muude strateegiliste planeerimisdokumentidega on esitatud peatükis 3.

Vastavusanalüüsis kasutatud keskkonnaeesmärgid ning vastavusanalüüsi tulemused on esitatud

peatükis 4.

II. VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS EHK KESKKONNAMÕJUDE PROGNOOSIMINE

Välismõjude analüüsiga selgitati välja, kas rakenduskava eesmärgi ja kavandatavate tegevuste

saavutamiseks väljatöötatud instrumendid avaldavad loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale olulist

ebasoodsat või soodsat mõju.

12 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Välismõjude analüüs on esitatud peatükis 5, kus on käsitletud SPD-de temaatikaga seotud eeldatavaid

võimalikke mõjusid keskkonna valdkondade kaupa. Lähtutud on KeHJS §-s 40 ning KSH

programmis nimetatud teemadest, tuues välja asjakohasemad võimalikud välismõjud, arvestades SPD

üldistustaset ja sisu. Alapeatükkide alguses on esitatud ka olemasoleva olukorra kirjeldus, ulatuses,

mis on asjakohane SPD-de mõjude hindamiseks.

Seejuures tuleb tähele panna, et mõjusid on võimalik hinnata täpsusastmes, mis vastab SPD enda

täpsusastmele – konkreetsemalt saab võimalikku mõju määratleda juhul, kui rakenduskavas nähakse

ette konkreetseid tegevusi (projekte, meetmeid) kindlas asukohas. (St, teemades, mida SPD-ga ei

reguleerita, ei ole käesoleva KSH käigus tõenäoliselt võimalik detailsemalt hinnata ka

keskkonnamõjusid.)

Mõjude hindamisel ei töötatud välja erinevaid rakenduskava mõjude hindamise alternatiive, vaid

hinnati SPD koostamise käigus välja töötatavate eesmärkide ja kavandatavate tegevuste eeldatavalt

kaasnevaid olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. Vajadusel tehti ettepanekuid ebasoodsate mõjude

mõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks.

III. KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE, ENNETAMISE JA LEEVENDAMISE

MEETMED

Vastavusanalüüsis leitud mittevastavuste parandamiseks ning välismõjude analüüsis leitud olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks pakuti välja keskkonna ja sotsiaalse arengu

leevendusmeetmeid (vt ptk 5).

Leevendavate meetmete all toodi vajadusel välja, kas ja mis juhtudel on vaja keskkonnamõju edaspidi

(planeeringute, projektide, tegevusloa tasandil) üksikasjalikumalt hinnata.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

13

3 VASTAVUSANALÜÜS

Vastavusanalüüsi eesmärk on välja selgitada, kas SPD-des sõnastatud poliitikaeesmärgid, nende all

välja töötatud erieesmärgid, tegevused ja mõõdikud toetavad või ei toeta erinevate rahvusvaheliste,

Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike keskkonnaeesmärkide saavutamist.

EL-s on 2021. aastal oma määruses 2019/2088 sätestanud põhimõtte, et investeering on jätkusuutlik

ainult siis, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (do no significant harm, DNSH) ühtegi nimetatud määruses

sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. Kuus keskkonnaeesmärki, mida määrus nimetab ja

peaks hõlmama, on järgmised: kliimamuutuste leevendamine; kliimamuutustega kohanemine; vee ja

mere elusressursside kestlik kasutamine ja kaitse; üleminek ringmajandusele; saastuse vältimine ja

tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Rakenduskava eesmärkide ja põhimõtete vastavusanalüüsis võrreldakse sama üldistustasemega teisi,

kõnealuse valdkonna või sellega seotud asjakohaste strateegiliste arengudokumentide

keskkonnaeesmärke.

Vastavusanalüüsis kasutati eelkõige rahvusvahelisi ja Euroopa Liidu taseme strateegilisi dokumente

ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke (loetelu siinkohal pole ammendav ja leitav hinnangute

juures):

▪ Euroopa roheline kokkulepe ja Eesti vastavasisulised raamkokkulepped

▪ Euroopa Liidu säästva arengu strateegia

▪ Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030

▪ Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia

▪ Euroopa Liidu merestrateegia

▪ Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030

▪ Säästev Eesti 21

▪ Keskkonnastrateegia aastani 2030

▪ Kliimapoliitika aastani 2050

▪ Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

14 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Keskkonnaeesmärgid ja nende saavutamise strateegiad on mh seatud eelnevas peatükis 1 välja toodud

strateegilistes planeerimisdokumentides ja nende koostamise aluseks olevates direktiivides,

siseriiklikes õigusaktides või muudes raamdokumentides, mida siinkohal ei korrata.

Kuna nimetatud rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu taseme strateegiliste dokumentide

keskkonnaeesmärgid suuresti kattuvad, siis töötati käesoleva KSH jaoks välja loetelu hinnatavate

strateegiliste keskkonnaeesmärkidega, millest järgneva vastavusanalüüsi käigus lähtuti. EL määruses

2019/2088 nimetatud keskkonnaeesmärke hinnatakse väljatöötatud strateegiliste

keskkonnaeesmärkide all.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

15

3.1 Nutikam Eesti

Tabel 3.1-1. Poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

1 Poliitikaeesmärk 1: Nutikam Eesti

1.1 Nutikas spetsialiseerumine

1.1.1 Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine/Konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja

tarbimiskeskkonna tagamine

Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused)

Ettevõtete TAI võimekuse tõstmine

Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm

Ettevõtte arenguprogramm (sh tootearendus toetus, tugi- ja

arenduskeskuste toetus)

Innovatsiooni- ja arendusosak

Riik innovaatiliste teenuste tellijana

1.1.2 Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade

sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise,

era- ja avaliku sektori vahel;

Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide

rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori

koosloome ja koostöö edendamiseks nutika

spetsialiseerumise valdkondades

1.1.3 Valdkondlik teadus-ja arendustegevus Analüüsid ja uuringud (Eesti olulistele arenguvajadustele

lahendusi pakkuvad).

Tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse

toetuseks (uued lahendused, eksperimendid, prototüübid).

Avaliku sektori teadus- arendus ja innovatsioonialase

võimekuse tõstmine.

16 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Meede Peamised tegevused

1 Poliitikaeesmärk 1: Nutikam Eesti

(kõik tegevused kooskõlas nutika spetsialiseerumise

raamistikuga)

1.2 Teadusvõimekuse kasvatamine

1.2.1 Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide koostöö ja

strateegilise arengu toetamine

Tippkeskuste mõju kasvatamine

Teadustaristu avamine ühiskasutuseks

Avatud teadus ja teaduse populariseerimine

1.2.2 Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös Rahvusvahelistes koostöövõrgustikes aktiivsema rolli

võtmise toetamine

1.2.3 TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine

(RITA+)

1.2.4 Õpivõimalused ja hariduse korraldus Välismagistrantide ja -doktorantide õpirände toetamine ja

Eesti kõrgkoolide tutvustamine välismaal

1.3 E-riigi arendamine

1.3.1 Paremad avalikud teenused IKT abil IKT-arenduste ja lahenduste toetamine

Avalike teenuste ja riigivalitsemise digilahenduste

edasiarendamine ja uute kasutuselevõtt (sh õiguskaare

digitaliseerimine, rahvastikuregistri uusarendus)

Avaliku sektori IKT füüsilise ja tarkvaralise taristu ja

platvormide edasiarendamine ja uute kasutuselevõtt

Küberriskide halduse kindlustamine

Digiriigi juhtimise arendamine

1.4 VKEde konkkurentsivõime suurendamine

1.4.1 Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine/Konkurentsivõimelise turismikeskkonna

kujundamine

Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (sh

välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel

osalemise toetamine, ekspordilaste kompetentside ja

võimekuse arendamine)

Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtetele (laenud,

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

17

Meede Peamised tegevused

1 Poliitikaeesmärk 1: Nutikam Eesti

garantiid, omakapitali investeeringud)

Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise

toetamine

Iduettevõtluse hoogustamine

Maakondlikes arenduskeskuste toetamine

(nõustamisteenuse pakkumisel)

Starditoetus

Ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine

(sh RTE) ning juhtimiskvaliteedi tõstmine sh

vastutustundliku ettevõtluskeskkonna arendamine

Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine

1.4.2 Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine Loomemajanduse toetamine

1.4.3 Regionaalareng VKEde konkurentsivõime tugevdamine Kagu-Eestis

1.5 Kiire internet

1.5.1 Sideturu ja ühenduste areng/E-riigi ja sideturu arendamise programm Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu toetamine;

5G arendamise toetamine

18 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Tabel 3.1-2. Poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh kliimamuutuste

leevendamine, kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

Eesmärkidel 1.1 ja 1.2 on potentsiaal panustada strateegilise eesmärgi saavutamisse läbi

valdkondliku TA-tegevuse arendamise ja ettevõtete teaduspotentsiaali kasvatamise.

Erieesmärgid on vastavuses ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada osapoolte, sh

eraettevõtete rolli teadustöö edendamisel, tagamaks majandusarengu ja keskkonnakaitse

omavahelist tugevdamist.

Erieesmärgid on vastavuses: ELi Läänemere piirkonna strateegia ülesandega arendada

heaolupiirkonda soodustades innovatsiooni ja teadustööd ning ettevõtlust; Säästva Eesti 21

eesmärgiga „heaolu kasv“ ja selle alaeesmärkidega ja eesmärgiga „sidus ühiskond“ ja selle

alaeesmärkidega; EL säästva arengu strateegia valdkondade vahelise poliitikaga, mis aitab kaasa

teadmistepõhisele ühiskonnale teadusuuringute ja arendustegevus toetamisega; ELi elurikkuse

strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada teadmisi, haridust ja oskusi; Euroopa rohelise

kokkuleppe eesmärgiga „Teadusuuringute rakendamine ja innovatsiooni edendamine“; Euroopa

rohelise kokkuleppe eesmärgiga „haridus- ja koolitusvaldkonna kaasamine“ toetades tööjõul

oskuste omandamist, arengut (konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et liikuda hääbuvatest

sektoritest kasvavatesse sektoritesse.

Säästev transport, piirkondade parema ligipääsetavuse

tagamine

Võimalik kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja

digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid)

enam panustada selle eesmärgi saavutamisse. Erieesmärk- kiire internet (1.5) aitab kaasa nutikate

(ja säästlike) transpordisüsteemmide rakendamisele.

Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke vähendamine,

puhas ringmajandus)

Kavandatud erieesmärkidel puudub otsene mõju hinnatava keskkonnaeesmärgiga. Võimalik

kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja

digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid)

enam panustada selle eesmärgi saavutamisse. Erieesmärgid 1.1 ja 1.4 toetavad kaudselt

majandusliku heaolu kasvu läbi TAI-tegevuste olulisuse toetamise ettevõtete ärimudelites,

infrastruktuuris, teenustes ja rahvusvahelistes koostööprojektides ja -võrgustikes.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

19

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Kavandatud erieesmärkidel puudub otsene mõju hinnatava keskkonnaeesmärgiga. Võimalik

kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja

digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid)

enam panustada selle eesmärgi saavutamisse.

Tervis ja elukvaliteet Mitmetel kavandatud eesmärkidel on nii otsene kui ka kaudne positiivne mõju tervisele ja

elukvaliteedi tõusule terve Eesti kontekstis.

Eesmärgid 1.1-1.2 toetavad innovatsiooni ettevõtluses ja teadusvõimekuse kasvu, mis eeldatavalt

parandavad elukvaliteeti. Innovaatilised tehnoloogiad vähendavad eeldatavalt heiteid õhku jm

häiringuid, mis kaudselt vähendab negatiivseid mõjusid tervisele. Innovaatilised tehnoloogiad

võivad vähendada toorme-ja energiavajadust, mis kaudselt vähendavad keskkonnakoormust ja

seeläbi hankivate harude mõju elukvaliteedile ja tervisele.

Eesmärk 1.3. toetab e-riigi arendamist ja erinevate avalike teenuste ja riigivalitsemise lahendusi,

millel on otsene positiivne mõju tervisele avalike teenuste (sh terviseteenuste, sotsiaalteenuste)

ja andmete parema kättesaadavuse mõistes. E-riigi arendamise mõju võib olla ka kaudne: nt

ehitamise/planeerimisega seotud e-teenuste arendamine, mis parandavad ruumiotsuste kvaliteeti

ja toetavad seega kaudselt tervist ja elukvaliteeti.

Erieesmärgid 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4 edendavad küll laiemalt aga kaudselt samuti elanikkonna tervist

ja parandavad inimeste elukvaliteeti, toetades kirjeldatud tegevustega kõrgema kvalifikatsiooniga

tööjõu hõivet (juhid, ettevõtjad, ettevõtluse, teadus-, arendus- ja innovatsiooniga seotud

töökohad, sh nt teadlased, insenerid), samuti tööhõivet nendes ettevõtetes ja konkreetselt

VKEdes, kes pürgivad välisturgudele ja soovivad enda tooteid-teenuseid eksportida. Ettevõtete

toetamine TAI tegevustes tõstab nende konkurentsivõimet (sh positsiooni väärtusahelas) ja pakub

omakorda elanikkonnale, kogukonnas kõrgema lisandväärtusega töökohti. Kõrgema

lisandväärtusega töökohtadel on sissetulekud kõrgemad, mis soodustab tõusu elukvaliteedis.

Kõrge kvalifikatsiooniga koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum enda tervisest, oskab

sellele tähelepanu pöörata ja seostada keskkonnariskide, -probleemidega; on teadlikum

20 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid,

töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Kõrgemat tehnoloogiat nõudvad töökohad ja kõrgemat

kvalifikatsiooni vajavad töökohad on suurema tõenäosusega tervislikumad ja säilitavad

elukvaliteeti pikas perspektiivis (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk, tervislikumad ja

keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt).

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Eesmärkide 1.1 ja 1.3 all toetatakse avaliku sektori innovatsiooni, digilahendusi ja

digiriigi kontseptsiooni, ent kirjeldatud ei ole selleks vajalike töötajate teadmiste-oskuste

– kompetentside parendamist, nt mis haridustasemega, millise kvalifikatsiooniga

tööjõudu on vaja selleks hariduse tasemeõppes koolitada. Lisaks oleks vajalik välja tuua,

mis muutusi oleks vaja teha praegustes õppekavades, nt mis õppekavu tuleks lõimida,

ning milliseid uusi õppekavu oleks vaja luua (tuleviku töökohtade tarvis avalikus

sektoris). Digiriigi kontseptsioonis on vajalik edendada nii nt digioskusi, andmete

analüüsiga seotud oskusi kui andmeteadlikkust.

2. Ühiskonnas on tendents selles suunas, et suureneb istuva tööga ja ekraani, monitori jt

seadmete jälgimise, kontrollimise ning juhtimisega seotud töö osakaal, mille mõju

tervisele ja elukvaliteedile on negatiivne. Järelikult on nende töövõtete ja -tehnoloogiate

puhul vaja tähelepanu pöörata sellele, et kuidas oleks tagatud inimeste, töötajate

normaalne liikumisaktiivsus. Samuti on neid riske ja ennetusviise vaja teadvustada ning

õpetada haridussüsteemis.

3. Soodne mõju inimeste tervisele ja elukvaliteedile tekib, kui koolitada tänaseid ja tuleviku

õppijaid ning tööjõudu keskkonnahariduse, säästva arengu teemadel, uute

keskkonnasäästlike tehnoloogiate teemadel, sh luua uusi kaasaegseid,

interdistsiplinaarseid (sh lõimida) õppekavu ja uuendada olemasolevaid õppekavu ning

seda koostöös tööandjate ja teadusasutustega ning kutse- ja kõrgkoolidega.

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja

tugev kodanikuühiskond)

Kõik seatud erieesmärgid ja valdav osa nende saavutamiseks kavandatud meetmetest ja

tegevussuundadest on ruumipimedad, st ei panusta eesmärgipäraselt Eesti regionaalse

tasakaalustatuse, regioonide funktsionaalse seostatuse ja piiriülese sidususe strateegilistesse

keskkonnaeesmärkidesse. Arvestades investeeringute tõenäoliste kasusaajate (TA asutuste,

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

21

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

tugevamate TA mahukate ettevõtete) paiknemist, tugevdab erieesmärkide suunas liikumine Eesti

seniste kasvukeskuste (Tallinna ja Tartu) eelisarengut.

Regionaalselt tasakaalustava mõjuga tegevusuundadeks on meetme 1.4.1. tegevussuund

„Maakondlike arenduskeskuste toetamine (nõustamisteenuse pakkumisel)“ ning meetme 1.4.3.

tegevussuund „VKEde konkurentsivõime tugevdamine Kagu-Eestis“. Poliitikaeesmärgi raames

rahastatavatest tegevustest moodustavad investeeringud nendesse tegevustesse siiski tühise osa

(Kagu-Eesti VKE – 10,7 miljonit, MAK-ide toetamiseks eeldatavalt veel vähem – mitte üle 2%

poliitikaeesmärgi investeeringute kogumahust). Rakenduskavas on kirjeldatud e-riigi arendamise

(erieesmärk 1.3.) raames võimalust kasutada investeeringuid piiriülese sidususe tugevdamiseks -

digitaalsete lahenduste väljatöötamisel piiriülese äri halduskoormuse vähendamiseks. Samas,

selget kohustust vastavate meetmete rahastamiseks ei ole võetud. Erieesmärgi 1.4.

tegevussuunaga „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtetele“ on kirjeldatud kavatsust pakkuda

regionaallaenu ehk allutatud laenu väljaspool Tallinna ja Tartut tegutsevatele ettevõtetele.

Mõlemad kavatsused oleksid regionaalselt tasakaalustava mõjuga.

Kaudset regionaalset tasakaalustavat mõju omavad ka erieesmärk 1.3. meetmed ja tegevussuunad

e-teenuste arendamiseks – kui teenuste ühtlasemat kättesaadavust tagavad lahendused sõltumata

elanike ja ettevõtete territoriaalsest paiknemisest.

Kiire interneti erieesmärgi (1.5) tegevused on kavandatud regionaalse tasakaalustatuse mõjudes

kahesuunaliselt. Ühelt poolt kavandatakse aidata vähemarenenud ja hajaasustusega turutõrke

piirkondi järgi, suunates sinna toetusi lairibavõrgu arendamiseks. Teiselt poolt kavandatakse

uuema 5G tehnoloogia kasutuselevõttu esmalt ja pigem keskustes, kus on suurem nõudlus.

Viimane omab regionaalset tasakaalustamatust suurendavat mõju.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Rakendada nutika spetsialiseerumise lähenemist (ka) kui Eesti sisese regionaalpoliitika

meedet (regionaalsed kohapõhised ettevõtlikul avastusprotsessil ja CLLD mudelil

põhinevad spetsialiseerumise strateegiad.

2. Täiendada teadmussiirde ettevõtetele suunatud meetmeid regionaalsete kriteeriumitega.

22 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

3. Kavandada jätkuvalt regionaalsete kriteeriumite rakendamist meetmete disainil.

4. Erieesmärgi 1.4 meetmete ja tegevustega toetatakse ettevõtlust, innovatsiooni, eraldi

turismisektorit ja loomemajandust, ent kirjeldatud ei ole, mis haridusastmetel, -tasemetel

(põhi-, kutse-, gümnaasiumi-, kõrg-, rakenduskõrgharidus) ning mida selleks

formaalhariduses ja õppekavades on vaja ära teha. Kui see koondub vaid kõrghariduse

ümber, siis ei loo see kõigile ühiskonnagruppidele võrdseid võimalusi ega võimalda

sellest kõigil võrdselt kasu saada.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, turvalisuse tase ja

võimaluste mitmekesisus)

Erieesmärgid 1.1 ja 1.4 toetavad majandusliku heaolu kasvu läbi TAI-tegevuste olulisuse

toetamise ettevõtete ärimudelites, infrastruktuuris, teenustes ja rahvusvahelistes

koostööprojektides ja -võrgustikes.

Erieesmärgid 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4 edendavad heaolu kasvu ühiskonnas, toetades kirjeldatud

tegevustega kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet (juhid, ettevõtjad, ettevõtluse, teadus-,

arendus- ja innovatsiooniga seotud töökohad, sh nt teadlased, insenerid, arendus- ja

innovatsioonijuhid), samuti nende tööhõivet avalikus sektoris ja neis ettevõtetes ning konkreetselt

VKEdes, kes pürgivad välisturgudele ja soovivad enda tooteid-teenuseid eksportida. Ettevõtete

toetamine TAI tegevustes tõstab nende konkurentsivõimet (sh positsiooni väärtusahelas) ja pakub

omakorda elanikkonnale, kogukonnas kõrgema lisandväärtusega töökohti. Kõrgema

lisandväärtusega töökohtadel on sissetulekud kõrgemad, mis parandab elukvaliteeti ja kasvatab

heaolu.

Kõrge kvalifikatsiooniga koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum

keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid,

töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Kõrgemat tehnoloogiat nõudvad töökohad ja kõrgemat

kvalifikatsiooni vajavad töökohad on suurema tõenäosusega tervislikumad ja säilitavad

elukvaliteeti pikas perspektiivis (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk, tervislikumad ja

keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt). Tervelt elatud aastate suurenemine aitab

kaasa heaolu kasvule. Laialdane teadmus- ja tehnoloogiasiire avaliku sektori ja erasektori

tööturgudel loovad mitmekesiseid võimalusi koostööks ja jätkuvaks majandusarenguks.

Järjepidev TAI tulemuste kasutamine ja ülekandmine ettevõtlusesse, tööstusesse, avaliku

sektorisse jms toetab kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema sissetulekuga töökohtade teket nii

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

23

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

linna- kui maapiirkondades. Töökoht annab inimestele sissetuleku ja nii sotsiaalse kui

majandusliku turvatunde. Kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi

tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Laiemalt paindlikumad töövormid (nt

kaugtöö, platvormi töö), mitmekesised töösuhted (nt renditöö), paindlik osalemine tööturul toetab

üldist heaolu kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja tööhõives osaleda kõigile

ühiskonnagruppidele.

Erieesmärgid on vastavuses: EL säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada osapoolte, sh

eraettevõtete rolli teadustöö edendamisel, tagamaks majandusarengu ja keskkonnakaitse

omavahelist tugevdamist; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga kasutada programmi

„Euroopa Horisont“ vahendeid teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks, sh eraettevõtluses;

Säästev Eesti 21 eesmärgiga heaolu kasv, sh majanduslik jõukus, mis toetab siirdumist

innovatsioonikesksesse majandusse; ELi Läänemere piirkonna strateegia heaolu piirkonna

eesmärgiga, mis ühe tegevusena toetab teenuste innovatsiooni alast koostööd; Euroopa rohelise

kokkuleppe eesmärgiga suurendada teaduse ja innovatsiooni rolli andmete ja digitaristu

kasutuselevõtu ja kättesaadavuse suurendamisel ja eesmärgiga kasutada programmi „Euroopa

Horisont“ vahendeid VKE-de innovatsiooni arendamiseks, mida saab kasutusele võtta

üleilmsetel turgudel.

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesti säästva arengu strateegias „Säästev Eesti 21“ on Eesti kultuuriruumi mõiste väga lai ning

määratletud kui eesti traditsioonil ja keelel põhinev ühiskonnaelu korraldus. Kultuuriruum

hõlmab eesti keelt, kultuuri (sh loometegevust ja rahvakultuuri), traditsioone, teadust ning selle

kultuuri kandjaid (end eestlasena määratlevaid ja eesti keeles suhtlevaid inimesi). Eesti

kultuuriruum eksisteerib seega nii Eestis kui mujal maailmas. Püsitatud eesmärgid 1.1 ja 1.4

toetavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust pigem kaudselt: eeldusel, et mida toimivam ja targem

on Eesti majandus, seda elujõulisem on Eesti ühiskond ja kultuuriruum; seda paremini

toimetulevad on Eesti kultuuriruumi kandjad. Säästev Eesti 21 mõistes toetab eesmärk seega

kultuuriruumi ulatuse alameesmärki.

24 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Ette nähtud eesmärgid toetavad otseselt Eesti teadust ja selle rahvusvahelistumist (nt eesmärk

1.2), seega nii Säästva Eesti 21 mõistes kultuuriruumi ulatuse kui ka funktsionaalsuse eesmärke.

Samuti on otsene positiivne mõju Eesti kultuuriruumi teatud komponentidele: erieesmärk 1.3.1-

E-riigi arendamine, millel on otsene positiivne mõju avalikele teenustele (sh kultuuriteenustele)

ja andmete parema kättesaadavuse mõistes (nt ehitatud kultuuriväärtusliku keskkonna andmed

võimaldavad teha paremaid ruumiotsuseid) ning erieesmärk 1.4.2, mille peamiseks tegevuseks

on loomemajanduse toetamine.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

25

3.2 Rohelisem Eesti

Tabel 3.2-1. Poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

2 Poliitikaeesmärk 2: Rohelisem Eesti

2.1 Energiatõhususe suurendamine

2.1.1 Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond Korterelamute rekonstrueerimise toetamine; Korterelamute tehnosüsteemide ja

kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine äärealadel

2.2 Säästlik energiatarbimine

2.2.1 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia

osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine (sh

investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse)

2.2.2 Inimkeskse tervishoiu arendamine Tervishoiuasutuste energiatõhusus

2.2.3 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia

osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Biometaani kasutuselevõtu soodustamine

2.2.4 Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus

Elamute liitumine kaugküttevõrkudega;

Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine; Asukohapõhise

terviseriski hinnangute süsteemi loomine

2.3 Kliimamuutustega kohanemine ja valmisoleku tõstmine

2.3.1 Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus

Üleujutusmeede; Kombineeritud sadeveesüsteemid sh. lahkvoolsete

sademeveesüsteemide rajamine; Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine;

Muud kohanemisemeetmed

2.3.2 Eluslooduse kaitse ja kasutus Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku

suurendamiseks

2.3.3 Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine/

Kiire ja asjatundlik abi/Kindel sisejulgeolek

Päästevõimekuse suurendamine

2.3.4 Kvaliteetne ja ohutu taristu Sadamate akvatooriumi kaitse

26 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Meede Peamised tegevused

2 Poliitikaeesmärk 2: Rohelisem Eesti

2.3.5 Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus

Kliimamuutustest põhjustatud ebasoodsa mõju vähendamine tervisele ja

elukvaliteedile

Kliimamuutustest põhjustatud ebasoodsa mõju vähendamine biomajandusele ja

linnalise elurikkuse suurendamine

(tegevused tuleb kohandada vastavalt fondi erieesmärgile)

2.4 Ringmajandus ja roheinnovatsioon

2.4.1 Ringmajanduse korraldamine Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine

ning vastavate erialaekspertide koolitus; Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-

de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine;

Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse

edendamine;

Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine;

Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine

2.5 Suuremate linnapiirkondade säästev liikuvus

2.5.1 Liikuvuse korraldamine Tallinna trammiliikluse arendamine;

Linnades ohutuse tagamiseks jalgrattateede põhivõrgustike ehitamine, sh

hoiukohtade ja läbipääsutunnelite rajamine;

Sõlmpunktide arendus, sh Pargi&Reisi parklate rajamine, reaalajatabloode

paigaldus jne

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

27

Tabel 3.2-2. Poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh

kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega

kohanemine) ja puhas energia

Terviklikult on poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti all kavandatud tegevustel otsene mõju vähendamaks mõju

kliimamuutustele ja tagamaks parem keskkonnahoid. Kõik kavandatud erieesmärgid on suunatud

keskkonnahoiule ja selle parendamiseks, mis omab otsest positiivset mõju.

Erieesmärki jätkusuutlik ning kättesaadavasse elamufond (eesmärk 2.1.1) suunatud investeeringute

tulemuseks on energiatõhususe märkimisväärne paranemine. Kavandatud eesmärgi ja meetme

sekkumisvaldkonna olemus toetab otseselt kliimamuutuste leevendamise eesmärki.

KSH tähelepanekud, ettepanekud:

1. Peamiste tegevuste juures on välja toodud vajadus soodustada korterelamute tehnosüsteemide ja

kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamist äärealadel. Samas on korterelamufondi

rekonstrueerimisel pikk vaade oluline, et riiklikud toetusmeetmed oleksid parimal viisil kujundatud.

Hajapiirkondade kortermajades tuleks vaadata ühtlasi, kui jätkusuutlikud need investeeringud on,

sest majad jäävad tühjaks ja seetõttu on eelnev jätkusuutlikkuse analüüs oluline. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil on ettevalmistamisel (2021. aastal) tööriist9, et kaardistada Eesti

tervikpilt, kus on pooltühjad või täiesti tühjad hooned. See annab kohalikule omavalitsusele ja riigile

võimaluse täiendavaks analüüsiks. Täpsemate rahastus- ja toetusmeetmete jaotamisel tuleks lähtuda

terviklikust ja pikaajalisest perspektiivist.

2. Oluline on tähelepanu pöörata, et korterelamute rekonstrueerimise puhul tagatakse kvaliteetsete ja

keskkonnasõbralike/jätkusuutlikute materjalide kasutamine. Ebakvaliteetsete materjalide ja

ehitusvõtete kasutamine võib tagada küll parema soojuslahenduse vanematele kortermajadele, kuid

probleemiks võib saada inimese tervist säästva õhukvaliteedi tagamine ja ventilatsioonisüsteemide

paigaldamise vajadus (viimane võib vanemates majades energiakulusid hiljem suurendada).

9 file:///C:/Users/Riin/Downloads/Kokkuv6te_Eluhoonete_energiat%C3%B5hususe_suurendamine_Rohelisem_Eesti%20(1).pdf

28 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Eesmärgi 2.2 säästlik energiatabimine all on ühtlasi ette nähtud meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja

taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ (2.2.1) ja selle all on tegevusena ette nähtud toetada

kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimist ja rajamist.

KSH tähelepanekud, ettepanekud:

1. Nimetatud kavandatava tegevuse puhul – 2.2.1, võib selle toetusmeetmete valesti rakendamise

korral kaasneda potentsiaalne oluline ebasoodne mõju, seades ohtu nii elurikkuse säilimise kui

kliima eesmärkide saavutamise. Igasugune taastuvate allikate kasutamine pole keskkonnasõbralik.

Alati tuleb lähtuda sellest, kuidas väärtuslikku ressurssi kõige efektiivsemalt kasutusele võtta.

Kaugküttekatlamajade ja koostootmisjaamade valdavaks kütuseks on saanud õli või maagaasi

asemel biomass, see tähendab valdavalt puitkütuseid. Juhul kui katelseadmetes jätkatakse

väärtusliku suuremahulist metsapuidu põletamist, avaldab see ebasoodsat mõju, seades ohtu

kliima ja elurikkuse eesmärkide tagamise. Taastuvate kütuste põletamine koos fossiilsetega on

iseenesest mõistlik tegevus, ent sellisel juhul tuleb jälgida, et see toimuks kütust maksimaalselt

säästes ja keskkonda hoides. Selleks tuleks antud tegevuste abil soodustada lahendusi, mis toetaksid

laiemalt keskkonda – soodustada rohtse biomassi, biogaasi jmt lahendusi.

Otsene positiivne mõju on ka eesmärgil 2.3.5, kus peamiste tegevustena on ette nähtud mh linnalise

elurikkuse suurendamine. Meetmete abil on mõistlik tagada linnalistes keskkondades piisav rohealade

osakaal, et vältida nt linnaruumi ülekuumenemist kuumalainete ajal. Rohealad pakuvad linnades

kuumalainete ajal varju, et tagada inimeste tervise kaitse. Nimetatud tegevused oleks otseselt vastavuses

Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 seatud eesmärkidega.

Säästev transport, piirkondade parema

ligipääsetavuse tagamine

Erieesmärk2.5 toetab otseselt säästvat liikumist ja on suunatud eelkõige suurematele linnapiirkondadele.

Tähelepanu pööratakse linnalise liikuvuse arendamisele, sh aktiivsete liikumisviiside, jalgrattateede

põhivõrgustiku arendamisele, sobiliku liikumisruumi kujundamisele ning multimodaalsete sõlmpunktide

(Pargi&Reisi parklate lahendamine) ehitamisele, et suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu.

Säästev tarbimine ja tootmine, (jäätmetekke

vähendamine, puhas ringmajandus)

Erieesmärk 2.4 toetab otseselt säästva tarbimise ja tootmise edendamist läbi ettevõtete ringmajandusele

ülemineku.soodustamise. Toetus suurendamaks ettevõtete teadlikkust ja tehnoloogilist võimekust

ringmajanduse arendamiseks, sh pakendi ja jäätmetekke vähendamiseks, motiveerib ettevõtteid selles suunas

tegutsema, samas toetab nende tegevuse lisandväärtuse kasvatamise võimalusi.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

29

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Erieesmärk on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga edendada säästvaid tarbimis- ja

tootmisviise ning suurendada ettevõtete vastutustunnet säästva tootmise saavutamisel; Euroopa rohelise

kokkuleppe eesmärgiga kaasata tööstust puhta ringmajanduse saavutamiseks.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Erieesmärk 2.3 toetab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist taastades halvas seisus olevad veekogud ja

võimaldades sellega valdkondlikel ettevõtetel tegeleda sellistel veekogudel majandustegevusega, sh veekogu

seisundit kahjustamata. Olulise otsese positiivse mõjuga on eesmärk 2.3.2 ja tegevus elupaikade taastamine

(2.3.2).

Tervis ja elukvaliteet Eesmärgid toetavad Säästev Eesti 21 eesmärki Heaolu kasv. Eesmärk 2.1.1 toetab elukvaliteeti elamufondi

parendamise kaudu. Eesmärk 2.2. toetab tervist ja elukvaliteeti kaudselt, kuna säästlikum energiatarbimine

vähendab õhuheiteid ja selle kaudu mõju tervisele. Kliimamuutustega kohanemise eesmärk (2.3) keskendub

otseselt elukeskkonna ohutuse tõstmisele, kaudselt toetab tervist ja elukvaliteeti elupaikade taastamine.

Erieesmärgid 2.3.5 ja 2.4.1 toetavad inimese tervise ja elukvaliteedi edendamist läbi säästva veemajanduse

korraldamise ja ettevõtete ringmajandusele ülemineku soodustamise, mis eeldatavalt vähendab

keskkonnakoormust.

Säästev linnaline liikumine (2.5) toetab ühistranspordi arengut (tramm), jalgrattateede ja seda toetava võrgu

kavandamist ning multimodaalsust. Tegevused toetavad Säästev Eesti 21 eesmärki Ökoloogiline tasakaal

(saastumise vähendamise alameesmärki).

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne

tasakaal ja tugev kodanikuühiskond)

Erieesmärgid 2.1, 2.2, 2.4 toetavad sidusat ühiskonda kaudselt läbi ettevõtluse majandustegevuse

elavdamise. Erieesmärkide tegevused panustavad sidusasse ühiskonda, kuid ettevõtluse panus nende

eesmärkide täitmisesse on pigem lühiajaline.

Kavandatud tegevusuundadest omavad otsest regionaalset mõõdet meetme 2.1.1. tegevussuund

„Korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine äärealadel“ ning

erieesmärgi 2.5. meetmed ja tegevused Eesti suuremate linnade ja linnapiirkondade säästva liikuvuse

arendamiseks. Meetme 2.1.1. raames on kavandatud toetuseid kortermajade renoveerimiseks piirkondlike

turutõrgete leevendajana sellisena, et “meedet rakendatakse kõikides regioonides, kuid toetusi

30 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

diferentseeritakse selliselt, et suurem osa toetustest läheb madalama kinnisvarahinnaga piirkondadesse“.

Eesmärgipärane olekski rakendada piirkondlikke erisusi meetme mõlema tegevussuuna – nii korterelamute

rekonstrueerimise kui ka korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise –

toetamisel. Erieesmärgi 2.5. tegevussuunad võivad soodsate projektivalikute (reisijaveo sõlmpunktide

arendamine linnapiiridel, keskuslinnade kergliiklussõbralikkuse arendamine) korral toetada Tallinna, Tartu

ja Pärnu (linna)regioonide liikuvusliku sidususe kvaliteeti.

Veel mitmete kavandatud meetmete ja tegevusuundade puhul on kavandatud rakendada rakenduskava

tööversioonides regionaalset arengut toetavaid kriteeriume asjakohastel juhtudel. Meetme 2.2.3.

tegevussuuna „biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ raames tuuakse seoses ühistranspordi üleminekuga

jätkusuutlikumale energiatarbimisele esile mõte suunata toetused nimelt perifeersematesse maakondadesse.

Ringmajanduse erieesmärgi (2.4) tegevusi kavandatakse rakendada üle-Eestiliselt nii, et sekkumised

parendavad regioone ja tööstusparke kõikjal, kuid võimalusel „eelistatakse vähemarenenud piirkondade

projekte“. Piirkondlikke erisusi kavandatakse vähendada ka KOV-üksuste võimekuse tõstmisel

ringmajanduse strateegilises juhtimises ja jäätmemajanduse korraldamisel. Meetmete välja töötamisel

lubatakse arvestada ka piirkondade erinevaid võimekusi. Piiriület (Eesti-Läti) koostööd jäätmemajanduses

käsitletakse võimaluste ja võimalikkuse võtmes. Selliseid regionaalsele tasakaalustatusele suunatud

kriteeriumeid on jätkuvalt vajalik säilitada ka rakenduskava lõplikus versioonis ning hiljem meetmete

disainil täpsustada selliselt, et vähemarenenud piirkondadesse ja „turutõrke piirkondadesse“ jõuaks ka

tegelikult piisava regionaalse mõjuga investeeringuid.

KSH ettepanekud/tähelepanek:

1. Erieesmärgid ja nende täitmise mõõtmiseks kasutavad indikaatorid ei oma regionaalset mõõdet ning

see ei ole ka vajalik. Sisulises mõttes on kõige probleemsem linnapiirkondadele arendamiseks

kohustuslikult eraldatavatest vahenditest (vähemalt 8% ERDF investeeringutest) suurema osa (73%)

suunamine mitmeliigilise liikumiskeskkonna arendamiseks ning sellest omakorda olulise osa

suunamine Tallinna ehk enim arenenud pealinnaregiooni trammivõrgustiku arendamisele.

Kohapõhise, kohalike arenguvõimekuste tugevdamisel põhineva ja samas tasakaalustava

regionaalpoliitika seisukohast on tegemist tugevalt probleemse valikuga.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

31

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, turvalisuse

tase ja võimaluste mitmekesisus)

Erieesmärk 2.4 toetab eesmärgi saavutamist läbi ettevõtluse arendamise, sest selle tegevused toetavad

ettevõtete tehnoloogia ja teenuste arengut ringmajandusel põhineva ärimudeli arendamiseks, mis on oluline

ettevõtete konkurentsivõime ja turundusstrateegiate parandamiseks rahvusvahelistel turgudel, arvestades

üha nõudlikuma tarbija soove.

Erieesmärgid 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4 ja nende all kirjeldatud tegevused toetavad neid töökohti ja tööhõivet, kus

on vaja keskkonnaalaseid teadmisi-oskusi ja kasutada uuemaid keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid (nt

ehituses, ringmajanduses, energiasektoris, keskkonna valdkonnas sh nt keskkonnaspetsialistid). Uute

keskkonnasäästlike tehnoloogiate ning materjalide kasutamisega nii ehituses, transpordis, energiasektoris,

vee- ja elamumajanduses jne paraneb laiemalt töötajate ja elanike tervis ning elu- ja töökeskkond, millest

omakorda paraneb laiemalt inimeste heaolu, ühiskonna rahulolu ja turvatunne. Täiendav tööhõive pääste

valdkonnas ja paranev võimekus kliimamuutusest tulenevate konfliktide ja katastroofidega toime tulla

parandab elanike turvatunnet. Kuna tegevusi kavandatakse üle-Eestiliselt, siis tekib võimalusi parandada

seeläbi kõigi elanike töö- ja elukeskkonda.

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Püsitatud eesmärgid 2.1-2.3 toetavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust kaudselt: mida energiatõhusam ja

energiasäästlikum on Eesti elukeskkond ning mida paremini on toimunud kohanemine kliimamuutustega,

seda paremas ja turvalisemas keskkonnas eesti kultuuri kandjad tegutsevad. Eesmärgil on seega kaudne

positiivne mõju Säästva Eesti 21 alameesmärgile „Eesti kultuuriruumi ulatus“.

Eesmärk 2.4 (rohemajandus ja roheinnovatsioon) toetab majandussektorit ja elukeskkonda ning kaudselt

seega Eesti kultuuriruumi elujõulisust. Eesmärgil on eeldatav positiivne kaudne mõju loodus- ja

kultuurmaastikele, kuna esmase toorme vajaduse vähenemisel väheneb seeläbi mõju maastikele. Eesmärk

toetab kaudselt Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärke „Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike

säilitamine“ ja „Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine“.

32 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

3.3 Ühendatum Eesti

Tabel 3.3-1. Poliitikaeesmärgi Ühendatum Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

3 Poliitikaeesmärk 3: Ühendatum Eesti

3.1 Maanteetransport

3.1.1 Kvaliteetne ja ohutu taristu TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine

3.2 Keskkonnasäästlik transport

3.2.1 Liikuvuse korraldamine /Kvaliteetne ja ohutu taristu Raudteede arendamine ja rekonstrueerimine (sh Rail Balticu liini

Tallinn-Ikla kohalikud peatused); Raudtee elektrifitseerimine

3.2.2 Regionaalareng KOV kergliiklusteede ehitus

Tabel 3.3-2. Poliitikaeesmärgi Ühendatum Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh kliimamuutuste

leevendamine, kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

Eesmärgil 3.1 puudub otsene mõju kliimamuutuste vähendamisele ja puhta energia ehk

taastuvenergeetika suurendamisele. Samas on Eesti inimesed jätkuvalt suuresti sõltuvad isiklikust

sõiduvahendist, seega seni kuni ei ole kasvanud inimeste keskkonnateadlikkus ja pole toimunud

harjumuste muutust ühiskonnas, võib antud meetme rakendamine suurendada autostumise kasvu

maanteedel ja sellega võib kaasneda potentsiaalne kaudne ebasoodne mõju kliimamuutustele.

Eesmärk 3.2 on suunatud keskkonnasäästliku transpordi arendamisele, kus suur osa kavandatud

rahastusest on suunatud suurprojekti Rail Balticuga seotud tegevuste elluviimiseks. Koostatava

„Transpordi ja liikuvuse arengukava aastani 2021-2035“ kohaselt tuleb Rail Baltic

kasutusvõimaluste suurendamiseks pidada silmas selle potentsiaali rajada ja kasutusele võtta trassil

ette nähtud kohalikud peatused. Transpordi ja liikuvuse arengukava keskkonnamõju strateegilise

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

33

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

hindamise aruandes (Hendrikson&Ko 202110) tuuakse samas välja, et koostatavas arengukavas ja

selle koostamise aluseks olnud uuringus11 rõhutatakse, et raudtee kasutusfookuse nihutamine

rahvusvahelistelt ühendustelt siseriiklike vajaduste täitmise suunas võib kahjustada raudtee võimet

täita rahvusvahelise reisijate ja kaubaveo eesmärke, seda enam et kavandatud kohalikud peatused on

eemal suurematest asumitest. Oluline on tähele panna, et rongiühenduse puhul on suured energiakaod

ja sellest tulenevad KHG heite kogused seotud just rongi pidurdamise ning sõitma hakkamisega.

Seega juhul, kui kohalike peatuste lisamine hakkab takistama/pidurdama rahvusvahelise

ühenduse kiirust, tõstab see eeldatavasti märkimisväärselt rongikasutuse ressursimahukust ja

kaudselt läbi elektrienergia tootmise CO2 heitkoguseid, mis aga peaks olema üks peamine Rail

Balticu kasutegur kliimamuutuste vähendamisel. Samas võimaldavad uued rongipeatused

arendada säästvat liikuvust ning on olulised maapiirkondade elujõulisuse tagamisel.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Eesmärgiga on lisaks ette nähud raudteetranspordi arendamine elektrifitseerimise suunas,

arvestades, et tegemist on väikseima keskkonnajalajäljega olemasoleva lahendusega

kütusega raudteeliikluse jaoks. Samas tuleb toetusmeetmete rakendamisel arvestada, et

transpordiliigi kliimamõju silmas pidades on oluline see, millistest energiaallikatest on

kasutatav elekter toodetud.

Erieesmärgid on vastavuses: EL-i Läänemere piirkonna strateegia eesmärgiga tagada

üleeuroopalisele transpordivõrgule juurdepääs; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärgiga

suurendada hästi integreeritud asustuse ja transpordikorralduse planeerimist.

10

11 The Future of passenger mobility and goods transaport in Estonia. International Transport Forum, June 2020.

34 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Säästev transport, piirkondade parema ligipääsetavuse

tagamine

Ühendatum Eesti alla kavandatud eesmärgid on valdavalt seotud transpordisektori investeeringutega,

mis mõjutab ressursikasutust mitmeti – läbi fossiilsete kütuste tarbimise, transpordiinfrastruktuuri

ehitamise ning läbi maakasutuse transpordi infrastruktuuri tarbeks. Transporditaristu rajamiseks ja

rekonstrueerimiseks kulub suurel hulgal taastumatuid loodusvarasid ja pinnast. Arengukavas,

„Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-2020“, toodud hinnangu12 kohaselt

kasutatakse Eestis suurem osa ehitusmaavaradest täitematerjalina, sellest omakorda 71% tee-ehituses

ja 29% betooni valmistamiseks.

Koostatava „Transpordi ja liikuvuse arengukava“ kohaselt tuleb taristut kavandada säästvalt - taristu

arendamise eelduseks on põhjuste ja soovitavate eesmärkide analüüs. Seejuures on öeldud, et

transpordisüsteemi arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel järgitakse esmajärjekorras 4-

astmelist printsiipi, mille kohaselt võib hakata kaaluma uue taristu ehitamist kui alternatiivi alles siis,

kui kolmes esimeses astmes kavandatud tegevused ei lahenda probleemi (nt kas oleks võimalik

lahendada probleemi nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate

kohandamistega). Seejuures tuleb linnadevaheliste ühenduste arendamisel maanteearendusi vaadata

koos raudteeühendusega ning võimalusel kasutada sekundaarseid materjale nagu aheraine ning

ehitus- ja lammutusjäätmed. Nii kavandatud Ühendatum Eesti eesmärgid kui koostatav

„Transpordi ja liikuvuse arengukava“ näeb samal ajal ette TEN-T maanteede väljaehitamist

mitmes põhisuunas. Koostatavas arengukavas tõdetakse küll, et maanteede ehitamine ei toeta

arengukava püüdluseid säästva transpordi arendamisel, kuid vajadust põhjendatakse TEN-T

direktiivi nõuete täitmise vajadusega. Samas vastavalt arengukavale lähtutakse

põhimaanteede arendamisel eelkõige liiklusohutusest ning nõudlusest, arvestades seejuures

siiski ka nn 4-astmelist arendamise printsiipi. Viimane lause on aga juba sisemiselt

vastuoluline, kuna 4-astmelise printsiibi esimene aste on nõudluse mõjutamine ning nõudlusest

lähtumine ei vasta sellele13.

Eesmärk 3.2 all kavandatud meetmed on suunatud mh Rail Balticu liini Tallinn-Ikla kohalike

peatuste rajamiseks ja väljaehitamiseks. Uued rongipeatused võimadalavad arendada säästvat

Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke

vähendamine, puhas ringmajandus)

12 Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetel 13 Transpordi ja li ikuvuse arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, Hendrikson&Ko 2021

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

35

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

liikuvust ning on olulised maapiirkondade elujõulisuse tagamisel. Pargi-reisi parklate populaarsus

just raudteepeatuste lähedal on siin heaks näitajaks.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Toetusmeetmete rakendamisel pöörata tähelepanu terviklikele taristulahendustele

piirkondade elujõulisuse tagamiseks (nt Rail Balticu kohalikes peatustes hästi läbimõeldud

pargi-ja reisi parklad, transpordiliikide vaheline ühenduvus), et võimendada positiivset mõju

regionaalarengule.

2. Taristuehituse lahenduste valikul ja investeerimisotsuste tegemisel tagada, et maksimaalselt

lähtutakse „Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2030“ nimetatud 4-astmelisest

printsiibist ja mõjusid vaadatakse kompleksselt, mh viiakse enne otsustamist läbi

alternatiivsete lahenduste keskkonnajalajälje hindamine.

3. Taristuobjektide rajamisel võimalusel kasutada maksimaalselt sekundaarseid materjale.

Erieesmärgid on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga muuta transpordisüsteem

ühiskonna majanduslikele vajadustele vastavaks; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga

kiirendada üleminekut arukale liikuvusele, sh vähendada seisakuid transpordiühendustes; Eesti

Keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiga pikaajaliselt kavandada integreeritud transpordi

arendamist; EL-i Läänemere piirkonna strateegia eesmärgiga tagada üleeuroopalisele

transpordivõrgule juurdepääs; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärgiga suurendada hästi

integreeritud asustuse ja transpordikorralduse planeerimist.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Transpordi- ja teedeinfrastruktuuri ehitamine vajab olulises mahus maad kui ressurssi ning

võib mõjutada ebasoodsalt sellele alale ja selle mõjualasse jäävaid ökosüsteeme. Transport

mõjutab elusloodust negatiivselt peamiselt elupaikade kao ja killustamise läbi, takistab liikide

looduslikku levikut ja põhjustab loomade hukkumist teel.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

36 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

1. Kõigi selliste uute taristuobjektide rajamisega (ja olemasoleva taristu olulise laiendamisega)

kaasnevaid mõjusid (sh bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikade sidususele) tuleb

hinnata eriplaneeringute/projektide käigus lahenduste välja töötamisel, enne kui tehakse

realiseerimisotsused. Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu pöörata koosmõjule ja

kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate taristuobjektidega

ning arvestada tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid projekteeritavaid lõike

eraldi).

2. Soovitatav on anda suunis hetkel kasutusel olevate teede projekteerimisnormide

ülevaatamiseks maa kui ressursi ja biloogilise mitmekesisuse säilitamise vaatenurgast.

Hetkel kasutusel olev praktika teede rekonstrueerimisel ja ehitamisel toodab

üledimensioneeritud taristulahendusi, mille hooldusel ei kasutata looduspõhiseid lahendusi.

3. Mõjusid aitab oluliselt minimeerida see, kui transpordisüsteemi arendamisel peetakse

tugevalt kinni eespool nimetatud 4-astmelisest printsiibist ehk uue taristu arendamist

hakatakse kaaluma alles siis, kui kolm esimest varianti (nõudluse mõjutamine; olemasoleva

taristu ja sõidukite tõhusam kasutus; olemasoleva taristu kohendamine) ei ole selgelt

piisavad probleemi lahendamiseks.

Tervis ja elukvaliteet TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine (eesmärk 3.1) parendab liiklusohutust ja aitab tagada

parema sõidumugavuse. Samuti vähendab maanteede ehitus teekonna läbimiseks kuluvat aega ning

võimaldab kvaliteetsema elukeskkonna toimimist ja tagamist (transiitliikluse asulatest eemale

viimine). Siiski on TEN-T maanteede ehitusel ka kaudsed negatiivsed kõrvalmõjud tervisele ja

elukvaliteedile läbi ühiskonna autokesksuse suurendamise. Vananevas ühiskonnas tuleks vältida

individuaalset auto omamist ja juhtimisõigust eeldavaid taristulahendusi.

Eesmärgi 3.2 alla kuuluvad teemad tõstavad elukvaliteeti ja võimaldavad harrastada tervislikke

liikumisviise.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. KOV kergliiklusteede kavandamise toetamisel pöörata tähelepanu kergliikluse

mitmekesistumisele ja erinevate elulaadide toetamisele. Standardi järgi rahuldava või hea

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

37

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

tasemega taristulahendused ei pruugi olla piisavad erinevate kergsõidukite, liikumise

abivahendite jms mahutamiseks teeruumi.

2. Soovitame eesmärki 3.2 ja selle all olevat regionaalarengu meetme 3.2.2 all ette nähtud

toetatavat tegevust laiendada kui „KOV kergliiklustaristu ehitus“, mis on laiem käsitlus ja

hõlmab mh parklaid, istepinke jmt.

3. Kergliiklustaristu arendamisel tuleb teadlikult toetada nii keskkonnasäästlikku

puhkeotstarbelist kui ka sundliikumist ja teadvustada nende erinevaid vajadusi (nn

liikumisringid, kus on eristatud kiiret rattasõitu võimaldavad rajad; laiemad kergliikluse

„kiirteed“ radiaalidena töökohti koondavatesse keskustesse).

Eesmärk toetab Säästev Eesti 21 eesmärki „heaolu kasv“ ja selle alameesmärke „turvalisuse kasv“ ja

„võimaluste mitmekesisus“. Eesmärgil on otsene positiivne mõju elukvaliteedi tõstmisele (kiiremad

ühendused, kergliiklusteed) ja tervisele (ohutuse tõstmise mõistes). Raudteetranspordi parendamine

vähendab autokasutust ning seega vähendab õhuheiteid, mõjutades seeläbi kaudselt tervist.

Kergliiklusteede ehitus toetab ka tervisesporti ja igapäevast rattaga/jalgsi liikumist, millel on

positiivne mõju tervisele.

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne

tasakaal ja tugev kodanikuühiskond)

Erieesmärgid toetavad sidusa ühiskonna edendamist läbi ettevõtlussektori võimaluste parandamise.

TEN-T võrgustiku ja mitmeliigilise liikuvuse parandamine võimaldab ettevõtetel tõsta teenuse mahtu

ja kvaliteeti ka maapiirkondades ja kaugemal suurematest transpordivõrkudest. Siiski eeldab sidus

ühiskond iga ühiskonnaliikme maksimaalset võimalikku liikumisvabadust, mida toetab eelkõige

erieesmärgis 3.2 kirjeldatu.

TEN-T transpordivõrgustiku (3.1.) ja keskkonnasõbraliku transpordi (3.2.) arendamise erieesmärgid

toetavad esmajoones regioonidevahelise sidususe arengut ning Tallinna-keskse funktsionaalse

asustussüsteemi tugevnemist, kuid teisejärguliselt pakuvad võimalusi ka regioonide sisese

funktsionaalse sidususe tugevnemiseks, seda paranevate liikumisvõimalustega arengukoridoride

ümber. See eeldab siiski teadlikku liikuvuse planeerimist ka kohalikul tasandil, et luua pealinnaga

seotud põhimagistraale toetav süsteem. Meetme 3.2.2. tegevussuund „KOV kergliiklusteede ehitus“

38 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

omab vähest positiivset mõju regionaalsele tasakaalustatusele ning sõltuvalt konkreetsete projektide

valikust kuni tugevat positiivset mõju üksikute keskus-tagamaa funktsionaalsete regioonide jaoks.

Erieesmärgid on suunatud üleriigilise ja üle-Euroopalise ühendatuse suurendamisele. Positiivne

mõju Eesti sisesele regionaalsele tasakaalustatusele on sekundaarne ja sõltuv üleriigilistest Tallinna-

kesksetest ruumiseostest.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, turvalisuse tase ja

võimaluste mitmekesisus)

Erieesmärgid 3.1 ja 3.2 toetavad majandusliku heaolu kasvu läbi ettevõtlustegevuse soodustamise,

kuna transpordiühendused on kogu tarneahela, sh kaupade ja teenuste liikumiseks väga oluline

faktor, mis mõjutab ettevõtlussektori konkurentsivõimet tervikuna. Paranenud liiklusohutus tõstab

turvalisuse taset. Suunatult ja läbimõeldult arendatav raudtee- ja kergliiklustaristu mitmekesistavad

elu- ja töökohade asukohtade võimalusi kõikidele ühiskonna gruppidele ja pakuvad

liikumisvabadust.

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesmärgid mõjutavad kultuuriruumi elujõulisust kaudselt läbi heaolu ja keskkonnakvaliteedi tõusu

ning ühendatuma ühiskonna loomise, mis toetab mh erinevate kultuuriteenuste kättesaadavust ning

seeläbi kultuurielus osalemise osatähtsust. Eesmärgid toetavad seega Säästev Eesti 21 alameesmärki

„Eesti kultuuriruumi ulatus läbi kultuuriteenuste kättesaadavuse paranemise“.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

39

3.4 Sotsiaalsem Eesti

Tabel 3.4-1. Poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti

4.1 Sotsiaal ja tervishoiu taristu investeeringud

4.1.1 Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste

ning hooldusvõimaluste tagamine

Kodude kohandamine kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks

Kogukonnapõhiste teenusmajade loomine vanemaealistele

Hoolekandeasutuste dementsussõbralikuks kohandamine

Erihoolekande teenuskohtade loomine

Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused

4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus

4.2.1 Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste

ning hooldusvõimaluste tagamine

Kogukonna ja kohalike omavalitsuste võimestamine

Ühtsete hindamissüsteemide ja –instrumentide kohandamine, loomine ja

kasutusele võtmine pikaajalise hoolduse vajaduse tuvastamiseks

Teadmistepõhise poliitika kujundamise toetamine

Eestkostesüsteemi korrastamine

Hoolekandeteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmine ja järelevalve

edendamine

Erinevate valdkondade integreerimine sotsiaalkaitseteenuste

pakkumiseks, sh innovaatiliste lahenduste suurendamine

sotsiaalkaitsesektoris

Hoolduskoordinatsiooni mudeli katsetamine ja arendamine üle Eesti

Dementsusega inimestele suunatud teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi

parendamine

Toetavad meetmed hoolduskoormusega inimestele

Meetmed sotsiaalkaitse sektori ja lastega töötavatele töötajatele

4.3 Töövõimereform II ja terviseedendus

40 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Meede Peamised tegevused

4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti

4.3.1 Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine/Hüvitiste

maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist

arvestava sotskindlustussüsteemi kujundamine

Töötervishoiu ja –ohutuse teenuste kujundamine

Töökeskkonna ja töötingimustega tegelevate organisatsioonide, sh

sotsiaalpartnerite ja erialaorganisatsioonide võimekuse tõstmine

Püsiva töövõimekao ennetamine ja ajutise töövõimetusega inimeste

tööhõives püsimise toetamine

Haiguste ennetusmeetmete, nõustamis-, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste

kättesaadavuse parandamine inimeste konkurentsivõime tõstmiseks

tööturul ja tööturule naasmiseks

Pensionisüsteemi reformimine

4.4 Eesti keel ja lõimumine

4.4.1

Eesti keele jätkusuutlikkuse tagamine/

Eesti keele kui teise keele õpetamise tagamine ja õppe toetamine

Eesti keele õpe rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele

formaalharidussüsteemis

Eesti keele õpe täiskasvanutele

4.4.2 Kinnipeetavate lõimimine Kinnipeetavate lõimimine

4.4.3 Tõhus ja proaktiivne kohanemispoliitika Kohanemisprogramm ja uussisserändajate nõustamine

4.4.4 Tõhus ja proaktiivne kohanemispoliitika Avalikkuse teavitamine rände-, kohanemis- ja lõimumisteemadel

4.4.5 Tõhus ja proaktiivne kohanemispoliitika Uussisserändajate, sh tagasipöördujate, kohanemise toetamine kohalikul

tasandil

4.4.6 Lõimumispoliitika kujundamine ja rakendamine Keeleõppe- ja lõimumiskoolitused (sh tegevused keele praktiseerimiseks)

Töövahendusprogramm keeleõppe eesmärgi

Kogukondade vahelised kontaktid

Side riigiga

Sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamine

4.5 Lapsed ja noored

4.5.1 Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab

iga last, tema arengut ja heaolu/Lastele ja peredele suunatud

teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele//Kõrge

tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine

Laste heaolu ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

41

Meede Peamised tegevused

4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti

4.5.2 Noortevaldkonna arendamine Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks, NEET

noortele tugimeetmete pakkumine, hariduse tugiteenused

4.5.3 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine

4.5.4 Ennetav ja turvaline elukeskkond Teenused riskinoortele SPIN, Käitumisoskuste Mäng, Preventure ja

kohaliku tasandi võrgustikutööl põhinev koostöömudel

4.5.5 Kodanikuühiskonna mõju suurendamine

ja arengu toetamine

Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine

4.6 Enim puudust kannatavad inimesed

4.6.1 Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest

liikumist arvestava sotskindlustussüsteemi kujundamine

Toidu ja/või esmatarbekaupade pakkumine (nt voucherite skeemi alusel)

4.7 Tööhõive

4.7.1 Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine

ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine

4.8 Elukestva õppe võimaluste edendamine

4.8.1 Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed / Õpivõimalused ja

hariduse

korraldus

Kutsesüsteemi reform

Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning

koolitusasutuste võimekuse suurendamine

Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine

Täienduskoolitussüsteemi kvaliteediarendus ning täiskasvanute õpiteede

paindlikumaks muutmine

Õppimisvõimaluste populariseerimine

4.9 Õppe seostamine tööturu vajadustega

42 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Meede Peamised tegevused

4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti

4.9.1 Õpivõimalused ja hariduse korraldus/Õpetajate järelkasv ja

areng, õpikäsitus ja -keskkonnad/Hariduse, ühiskonna ja tööturu

seosed

Õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine ning haridus- ja

noortevaldkonna töötajate järelkasvu ja kvalifikatsiooni kindlustamine

Õpivalikute suunamise meetmed kutse- ja kõrghariduses

Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine

4.9.2 Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed IT hariduse ja digioskuste arendamine

4.9.3 Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine Avatud teadus ja teaduse populariseerimine

4.9.4 Õpivõimalused ja hariduse korraldus/Hariduse, ühiskonna ja

tööturu seosed

Kõrgharidusõppe kvaliteet ja vastavus ühiskonna vajadustele

4.10 Põhikoolivõrgu korrastamine

4.10 Õpivõimalused ja hariduse korraldus Koolivõrgu korrastamise jätkamine (haridusinfrastruktuuri arendamine

kvaliteetse ja kaasava hariduse ning haridusasutuste vahelise koostöö

toetamiseks)

Kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimise arendamise tööriistakast kohalikele

omavalitsustele ja haridusasutustele

(investeeringud kooskõlas piirkondlike ja/või maakondlike

arengudokumentidega ning arvestades regionaalset mõõdet)

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

43

Tabel 3.4-2. Poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh kliimamuutuste

leevendamine, kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

Erieesmärgid 4.3, 4.4, 4.5, 4.7, 4.8, 4.9 ja 4.10 panustavad kaudselt kliimamuutuste mõju

vähendamisse ja puhta energia kasutamisse, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate,

hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte,

uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte ning

sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii

formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi.

Keskkonnateadlikkust ja keskkonnaharidust tuleb koolisüsteemis arendada varakult,

järjepidevalt, toetades sellega laste-noorte keskkonda hoidvaid valikuid täiskasvanueas.

Eesmärkide 4.7, 4.8 ja 4.9 elluviimiseltõstes iga töötaja, tööotsija konkurentsivõimet tööturul

(taseme-, täiend- ja ümberõpe) paraneb sellest kaudselt keskkonna seisukord. Haritum ja

koolitatud tööjõud on teadlikum ühiskonna keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid,

keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks

sobilikud digipädevused ja üld- ning erialased oskused. Seda eriti siis, kui keskkonnaharidus

on loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest. Koostöö teadlaste ja ülikoolide, tööandjatega

toetab innovatsiooni, uusi lahendusi valdkonnas ja seega panustab kliimamuutuste

vähendamisse. Hariduse ja noorte valdkonna töötajad tunnevad kaasaegseid õpetamis- ja

õppimismeetodeid (kvalifikatsioon) ja oskavad olulisi valdkondi (nt säästev areng) integreerida

õppesse, õppekavadesse. Tihe koostöö erialaliitude, katusorganisatsioonide ja haridusasutuste

vahel aitab uuendada õppekavu vastavalt ühiskonna strateegilistele eesmärkidele (säästev

areng), aidates sellega täita strateegilisi kliimaeesmärke.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Kirjeldada täpsemalt, milliseid tuleviku töö ja ühiskonna jaoks tarvilikke oskusi ja

võtmepädevusi, läbivaid oskusi ja digioskusi toetatakse. Et toetatud oleks õppijate,

praeguste ja tuleviku töötajate mitmekesiste oskuste ja tuleviku ühiskonna kriitilise

tähtsusega oskuste omandamine.

44 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Säästev transport, piirkondade parema ligipääsetavuse

tagamine

Erieesmärgid ja kirjeldatud tegevused aitavad tööturu ja hariduse vaatest väga kaudselt kaasa

säästva transpordi arengule ja piirkondade parema ligipääsetavuse tagamisele, tõstes õppijate,

töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET

noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimekaoga inimeste; hariduse ja noorte ning

sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii

formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi) ning teadmisi.

Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke vähendamine,

puhas ringmajandus)

Erieesmärgid 4.3, 4.4, 4.5, 4.7, 4.8, 4.9 ja 4.10 panustavad kaudselt säästva tarbimise ja puhta

energia kasutule võtmisesse, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega

inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise

töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate

õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe),

oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi. Keskkonnateadlikkust ja

keskkonnaharidust tuleb koolisüsteemis arendada varakult, järjepidevalt, toetades sellega laste-

noorte keskkonda hoidvaid valikuid täiskasvanueas.

Eesmärgid 4.7, 4.8 ja 4.9, tõstes iga töötaja, tööotsija konkurentsivõimet tööturul (taseme-,

täiend- ja ümberõpe) parandavad sellega kaudselt ka keskkonna seisukorda. Haritum ja

koolitatud tööjõud on teadlikum ühiskonna keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid,

keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks

sobilikud digipädevused ja üld- ning erialased oskused. Aktiivselt end töiselt ja erialaselt

täiendav tööotsija, töötaja on teadlikum ühiskonna väljakutsetest, sh kliimamuutuste

negatiivsetest mõjudest. Seda eriti siis, kui keskkonnaharidus on loomulik osa kõigi erialade ja

ainete õpetusest. Koostöö teadlaste ja ülikoolide, tööandjatega toetab innovatsiooni, uusi

lahendusi valdkonnas ja seega panustab kliimamuutuste vähendamisse. Hariduse ja noorte

valdkonna töötajad tunnevad kaasaegseid õpetamis- ja õppimismeetodeid (kvalifikatsioon) ja

oskavad olulisi valdkondi (nt säästev areng) integreerida õppesse, õppekavadesse. Tihe koostöö

erialaliitude, katusorganisatsioonide ja haridusasutuste vahel aitab uuendada õppekavu

vastavalt ühiskonna strateegilistele eesmärkidele (säästev areng), aidates sellega täita

strateegilisi kliimaeesmärke.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

45

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Erieesmärgid ja kirjeldatud tegevused aitavad tööturu ja hariduse vaatest väga kaudselt kaasa

bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate,

hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte,

uussisserändajate, ajutise töövõimekaoga inimeste, hariduse ja noorte ning

sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii

formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi), teadmisi.

Tervis ja elukvaliteet Kõik erieesmärgid toetavad Eestis otsesemalt elukvaliteeti – võimalust osaleda ühiskonnaelus,

tööturul, saada vajalikku hooldusabi jms. Otsesed positiivsed mõjud on töötervishoiu, haiguste

ennetamise ja terviseedenduse eesmärkidel.

Erieesmärgid 4.7-4.9 toetavad inimese tervise ja elukvaliteedi parandamist läbi paranevate

võimaluste tööturul osaleda. Tööturu- ja haridussüsteemi täiendamist toetavad tegevused

võimaldavad erinevatel ühiskonnagruppidel tõsta enda kvalifikatsiooni tööturule pääsemiseks

ja väiksema töötusriskiga seal tegutseda, mis on oluline inimeste sissetuleku tagamiseks ja

sellega elukvaliteedi parandamiseks.

Haritum ja koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum enda tervisest, oskab sellele

tähelepanu pöörata ja seostada keskkonnariskide, -probleemidega. Uued kaasaegsed

keskkonnasäästlikud lahendused ja tehnoloogiad aitavad hoida inimeste, töötajate tervist (sh

konkreetselt sotsiaal- ja tervishoiu- ja hooldusvaldkonnas). Töötajate haridustaseme ja oskuste

taseme tõus aitab neil kauem ja tervena hõives püsida ja tõstab nende elukvaliteeti. Paranev

töötervishoid ja tööohutus, kaasaegsed töötingimused panustavad tervislikemasse

töökohtadesse ja toetavad pikka tööiga, -elu hõives. Parem eesti keele oskus võimaldab

inimestel osaleda tööturul, kasutada kohalikke teenuseid sh tervishoiuteenuseid.

Tööturu vajadustest lähtuva haridussüsteemi toimimine võimaldab ettevõtetel luua aktiivselt

töökohti ja sellega toetada inimeste elukvaliteedi säilimist/parandamist.

Erieesmärk 4.1.1 aitab kaasa elukvaliteedi ja tervise paranemisele nii neil, kellele teenused on

mõeldud, kui ka nendega koos elavatel ja/või neile tuge või hooldust pakkuvatel inimestel.

46 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Tegevuste planeerimisel ja rahastamisel on oluline järgida regionaalset jaotust, et pakutud

teenused ja lahendused ei koonduks üksikutesse keskustesse, vaid täidaksid eesmärki tuua

teenused ja keskused inimestele lähemale, st saavutada parem regionaalne tasakaal teenuste

pakkumisel ja saamisel.

Erieesmärgid on vastavuses ELi säästva arengu strateegia eesmärkidega varustada ettevõtteid

kvalifitseeritud tööjõuga ning Säästva Eesti 21 eesmärgiga tagada tööjõu kvaliteedi vastavus

majanduse arenguvajadustele.

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja

tugev kodanikuühiskond)

Erieesmärgid 4.7-4.9 toetavad sidusa ühiskonna saavutamist läbi tööturumeetmete ja

tugiteenuste, mis on suunatud tööturu nõudluse rahuldamisele läbi kõiki ühiskonnarühmi

kaasavate tegevuste. Erieesmärgid toetavad haridussüsteemi ja tööturunõudluse vastavust ja

elukestva õppe süsteemis osalemise võimalusi. Erieesmärgid aitavad saavutada ettevõtete

tegevuseks vajaliku tööjõu olemasolu, mis on oluline haritud, regionaalselt tasakaalustatud ja

avalikku sektorit toetava ühiskonna kujunemisel.

Üksnes erieesmärk 4.10. raames ja juures rõhutatakse regionaalset vaadet, täpsemalt

funktsionaal-administratiivsete regioonide olulisust koolivõrgu korrastamisel - investeeringuid

kavandatakse teha „kooskõlas piirkondlike ja/või maakondlike arengudokumentidega ning

arvestades regionaalset mõõdet“. Lähtudes rakenduskavas kirjeldatust, ilmneb, et valdava osa

erieesmärkide raames kavandatakse tegevusi, mille rakendamisel kasutatakse regionaalse

mõjuga eristavaid kriteeriume. Tööhõive erieesmärgi (4.7.) rakendamise põhimõttena

kavandati välja töötada kohalikele ja piirkondlikele vajadustele vastavaid meetmeid. Tegevused

tööjõu liikumise geograafiliste takistuste kõrvaldamisel võiksid suurendada regioonide

funktsionaalset sidusust. Töövõimereform II erieesmärgi (4.3.) tegevustes kavandati

piirkondlike võimekuste tasakaalustamist KOV volikogu liikmete koolitustegevustega ning

kohapõhise arengumudeli rakendamist tööturuteenuste kavandamise viimisel kohalikule ja

piirkondlikule tasandile. Erieesmärk „Lapsed ja noored“ (4.5.) raames taotleti regionaalset

tasakaalustatust läbi teenuste (taseme) ühtlustamise ning KOV-üksuste nõustamise. Ka

elukestva õppe võimaluste edendamise erieesmärgi (4.8.) üheks kavandatavaks tegevuseks on

KOV-üksuste võimekuste tasakaalustamine valdkonda panustamisel. Samuti kavandatakse

lähtuda piirkondliku majanduse ja tööturu vajadustest, sh ka mitte-eesti rahvastiku olulise

osakaaluga piirkondade eripärasid arvestada. Eesti keele ja lõimumise erieesmärgi (4.4.) raames

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

47

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

on kavandatud lähenemine eelmise erieesmärgiga sarnane – eristatakse vajadustest lähtuvalt

peamised sihtpiirkonnad (Ida-Viru ja Harju), kuhu meetmeid eelistatult suunatakse, ning

samaaegselt kavandatakse piirkondliku haldusvõimekuse tasakaalustatut arendamist. Sotsiaal-

ja tervishoiu taristu investeeringute erieesmärgi (4.1.) raames kavandati tasakaalustatud

regionaalset arengut toetavana arendada maakonnakeskustes integreeritud tervise- ja

hoolduskeskusi ning võtta seejuures investeerimisel arvesse regionaalseid vajadusi.

Põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi (4.10.) raames kavandati väikesemahulisi

investeeringuid regionaalsesse koostöösse piirkondlike hariduskonsortsiumite partnerlusel

põhineva kontseptsiooni alusel ning piirkondlikest vajadustest lähtuvalt toetab see regioonide

funktsionaalse sidususe kasvu.

Mitmed kavandatavad eesmärgid ja eri-eesmärgid toetavad hariduse ja tugiteenuste pakkumise

jätkamist, toetavad selleks erinevate osapoolte koostööd ja suurendavad nii sotsiaalset kaasatust

ja tugevamat kodanikuühiskonda. Erieesmärgi 4.1.1 tegevused „Kogukonnapõhiste

teenusmajade loomine vanemaealistele“ ning „Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja

osutamise keskused“ parandavad üldist hooldusteenuste kättesaadavust, sh kaasatakse teenuste

pakkumisse kogukonnad. See aitab kaasa sidusama ühiskonna ja tugevama kodanikuühiskonna

loomisele. Erieesmärgid 4.1-4.10 ja nende raames kirjeldatud tegevused edendavad sidusat

ühiskonda erinevatele sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmete ja tugiteenustega, tõstes

õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt

noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte

ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe,

nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi.

Parem haridus ja teadmistele, oskustele (kvalifikatsioonile) vastav töökoht tagavad inimesele

konkurentsivõimelise ja väärilise sissetuleku ning pakuvad eneseteostust. Need loovad

võimalusi ka aktiivselt ühiskonna ja kogukonna elus osaleda. Kui tegevustes suudetakse

järgida regionaalseid erinevusi ja kasutada ära just sellest tulenevaid võimalusi, siis on

mõju keskkonnaeesmärgile positiivne.

48 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Rakenduskava regionaalsete kriteeriumite rakendamine on vajalik ning loob eeldused

positiivsete regionaalsete mõjude saavutamiseks. Vastasel juhul võivad mõjud olla

regionaalset tasakaalustamatust suurendavad või vähendavad.

2. Põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi (4.10) olulisemad investeeringud lähtuvad

rakenduskava 31.07.2020 versioonist lähtuvalt ressursitõhususe ja õppekvaliteedi

kriteeriumitest ning selle elluviimisel põhihariduse regionaalne kättesaadavus

eeldatavalt halveneb, esmajoones hajaasustusega piirkondade elanike jaoks. Kuigi

kavandatavad meetmed võivad olla õppekvaliteedi tagamiseks paratamatud, siis

samaaegselt need ka võimestavad hetkel üksnes prognoositavat regionaalselt ebaühtlast

rahvastikuarengu trendi.

3. Tuua eraldi tegevustes välja vähese või katkestatud haridusega ja erialase hariduseta

tööjõudu, kelle haridustaseme, oskuste-teadmiste tõusu võiks lisaks teistele

sihtrühmadele toetada.

4. Kaaluda läbivalt regionaalselt tasakaalustatumat lähenemist, st suure tööpuudusega ja

kliimaeesmärkidest rohkem mõjutatud piirkonnad ja nende tööjõud võiks olla

teravdatud tähelepanu all.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, turvalisuse tase ja

võimaluste mitmekesisus)

Eesmärgid 4.1-4.10 ja nende raames kirjeldatud tegevused kasvatavad ühiskonnas heaolu

erinevatele sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmete ja tööturu tugiteenustega,

sotsiaalhoolekandemeetmete ja sotsiaalteenustega, samuti õpivõimaluste ja haridusteenustega,

tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh

nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte

ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe,

nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi.

Kvaliteetse ja kättesaadava tasemeõppega ning paindliku täiend- ja ümberõppega paraneb

erinevate ühiskonnagruppide (NEET noored, uussisserändajad ja ajutise töövõimetusega

töötajad, hoolduskoormusega töötajad) konkurentsivõime ja võrdsed võimalused tööturul ning

ühiskonnas. Meeldiv, eneseteostust, arengut ja väärilist sissetulekut pakkuv töökoht toetab

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

49

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

inimese arengut ja soodustab tema osalemist ühiskonnaelus, kogukonnas, aidates seeläbi ka

teisi ühiskonnaliikmeid. Haridusele vastav töökoht annab inimestele sissetuleku ja nii sotsiaalse

kui majandusliku turvatunde. Tööjõu järjepidev hariduse, oskuste ja pädevuste tõus toetab

kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema sissetulekuga, vähem tervist kahjustavate töökohtade teket

nii linna- kui maapiirkondades. Kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga töökohtadel

kasutatakse uusi tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Sellistel töökohtadel

on vaja nii digioskusi, oskust koostööd teha kui teisi (sektoriti, valdkonniti, haruti) ülekantavaid

nii erialaspetsiifilisi kui üldoskusi. Laiemalt paindlikumad töövormid (nt kaugtöö, platvormi

töö), mitmekesised töösuhted (nt renditöö) ja paindlik osalemine tööturul toetavad üldist heaolu

kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja võimaldades tööhõives osaleda kõigil

ühiskonnagruppidel.

Erieesmärgid 4.7-4.9 toetavad heaolu kasvu, sh majandusliku jõukuse saavutamist, panustades

haridussüsteemi muutmisele tööturu nõudlusele vastavaks. See on eriti oluline ettevõtetele

kvalifitseeritud tööjõu olemasolu tagamiseks, mis omakorda on ettevõtlussektori

konkurentsivõime üheks alustalaks. Erieesmärkides pakutud tegevused lahendavad otseselt või

kaudselt ettevõtete tööjõu leidmisega seotud probleeme, tõstavad töötajate tööoskusi ning

suurendavad seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel konkureerida.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Kirjeldada täpsemalt, milliseid tuleviku töö ja ühiskonna oskusi ja võtmepädevusi,

läbivaid oskusi ja digioskusi toetatakse. Et toetatud oleks õppijate, praeguste ja tuleviku

töötajate mitmekesiste oskuste ja tuleviku ühiskonna kriitilise tähtsusega oskuste

omandamine.

2. Tööturumeetmeid disainides tuleb arvestada ka arengutega tööturul ning muuhulgas ka

tööturgu varitseva pandeemilise kontekstiga, nagu kasvav kaugtöö ja kodukontori

osakaal, platvormi töö, digivahendite (digitööriistade) suurem osakaal töös.

Tööturumeetmed, tugiteenused peaks võtma arvesse ka muutuvat töö iseloomu ja

50 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

erinevate töövormide, tööviiside paljusust. Inimese töösuhe ja töökoht võib olla

korraldatud mitmel erineval viisil, sh mitme erineva tööandja juures.

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Erieesmärgid ja nende raames kirjeldatud tegevused aitavad tööturu ja hariduse vaatest kaudselt

kaasa Eesti kultuuriruumi elujõulisusele, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate,

hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte,

uussisserändajate, ajutise töövõimekaoga inimeste; hariduse ja noorte ning

sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii

formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi), teadmisi. Haritum ja koolitatud

elanikkond teadvustab ja toetab enda tegevusega kogukonnas kultuuri, kultuuriruumi püsima

jäämist.

Eesmärgid mõjutavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust pigem kaudselt – hoitum ja tervem

ühiskond, mis loob võrdsemaid ühiskonnaelus osalemise võimalusi, toetab kultuuriruumi

elujõulisemaid kandjaid („Kultuuriruumi ulatuse“ eesmärki Säästev Eesti 21 mõistes). Otsene

mõju on haridust puudutavatel eesmärkidel (4.8-4.10) kultuuriruumi elujõulisusele ja

funktsionaalsusele.

Samuti toetab kultuuriruumi elujõulisust eesmärk 4.4 Eesti keel ja lõimumine läbi keeleõppe,

kohanemis-ja lõimumistegevuste, mis on oluliseks osaks Eesti kultuuriruumis toimimisele ning

omab positiivset mõju kultuuriruumi jätkusuutlikkusele. Sisserändajate ja teistest rahvustest

elanike keeleõppe, lõimumise ja kohanemise toetamine suurendab eesti keele rääkijate ning

eesti kultuuri kandjate hulka.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

51

3.5 Inimestele Lähedasem Eesti

Tabel 3.5-1. Poliitikaeesmärgi Inimestele Lähedasem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

5 Poliitikaeesmärk 5: Inimestele lähedasem Eesti

5.1 Linnapiirkondade arendamine

5.1.1 Regionaalareng Suuremate linnapiirkondade arendamine (sh linnaruumi arendamine,

targa linna pilootlahendused, elurikkuse suurendamine tiheasutusaladel)

(linnapiirkonnad Ida-Virus ja Tallinn, Tartu, Pärnu)

5.2 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

5.2.1 Regionaalareng Regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste toetamine (sh elu- ja

ettevõtluskeskkonna arendamine, avalike teenuste kättesaadavuse ja

kvaliteedi parandamine, investeeringud vee infrastruktuuri, KOV

võimekuse tõstmine)

Tabel 3.5-2. Poliitikaeesmärgi Inimestele Lähedasem Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh kliimamuutuste

leevendamine, kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

Erieesmärgil 5.1 on otsene positiivne mõju kliimamuutuste mõju vähendamisele eeldusel, et

suuremate linnapiirkondade arendamise puhul on olemas vähemalt üks (tavaliselt mitu)

strateegiline dokument, näiteks asjakohane strateegia, programm või tegevuskava, koos

kindlate keskkonnaeesmärkidega. Peamised tegevused, mis on meetme 5.1.1. all ette nähtud -

52 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Säästev transport, piirkondade parema ligipääsetavuse

tagamine

(targa linna pilootlahendused, elurikkuse suurendamine tiheasutusaladele jne) on positiivse

mõjuga vähendamaks mõju kliimamuutustele.

Oluline on siinkohal enne täpsemate meetmete rahastamist ja rakendamist analüüsida

linnapiirkondade olukorda, et mis on rohelisema ja keskkonnasõbralikuma linnakeskkonna

saavutamiseks vajalik. Nt on Tallinna puhul oluliseks peetud tegevuste planeerimisel esmalt

strateegiliste valdkondlike dokumentide vastuvõtmine ja kehtestamine (ja seal sätestatud

prioriteetsed tegevusvaldkonnad ja eesmärgid) ning peale tegevuste elluviimist ka strateegiatele

vastavuse regulaarne hindamine. Parendamist vajavad ühistranspordi süsinikukoormus ning

liiklusest ja tööstusest tingitud müra, mis on liiga kõrged. Tallinnal tuleb oluliselt vähendada

mahajäämust olmejäätmete ringkasutusse võtmisel. Samuti tuleks kasuks, kui linnale kuuluv

autopark kasutaks ainult rohelist energiat.14

Suurte linnapiirkondade arendamine vajab jätkuvat tähelepanu ning seal rakendatavad

lahendused peaksid olemas keskkonna heaolu toetavad, nt looduspõhiste lahenduse

kasutuselevõtt sademevee immutamiseks jms.

Inimestele Lähedasema Eesti saavutamisel on kriitilisem maakondlike teenuskeskuste säilimise

toetamine ja ääremaalistes piirkondades töökohtade tagamine, mis aitaks vähendada

sundliikumisi.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. MH aruande aluseks olevas rakenduskava tööversioonis puuduvad veel vajalikud

mõõdikud, mida antud poliitikaeesmärgi toetusmeetmete abil soovitakse saavutada ja

parendada.

2. Erieesmärgi 5.2 puhul tuleks kaaluda ka regionaalsete eripärade arvestamist ja

rõhutamist (nt vee infrastruktuuri toetamisel tugineda omavalitsuse üldplaneeringus

määratud tiheasustusaladele).

3. Ääremaalistes piirkondades tuua erieesmärgi 5.2 puhul välja paindlikumad

teenuslahendused (liigub teenusepakkuja, mitte tarbija).

Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke vähendamine,

puhas ringmajandus)

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

14 https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2020/12/seitsme-euroopa-rohelise-pealinna-vordlus.pdf

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

53

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

4. Rõhutada on vaja pealinnaregioonist ja suurematest linnadest kaugemale jäävate

omavalitsuste koolitusvajadust.

Erieesmärk 5.2 toetab avalike teenuste kättesaadavust, mis mh näeb ette investeeringuid

puhtama linna- ja looduskeskkonna heaolu tagamisse, nt investeeringud vee infrastruktuuri,

millel oleks oluline positiivne mõju Eesti veekogude seisundi parandamiseks.

Tervis ja elukvaliteet Eesmärk 5.1.1 toetab tervist ja elukvaliteeti eelkõige suuremates linnapiirkondades, sh

meetmete läbi, mis toetavad tervist mitmekülgselt (nt elurikkus tiheasustusaladel toetab vaba

aja veetmise võimalusi ning on kasulik tervisele). Linnaruumi arendamine ja targa linna

lahendused aitavad eeldatavalt kaasa Säästva Eesti 21 eesmärgi „Heaolu kasv“ täitmisele, mh

ruumi turvalisuse saavutamisele (inimeste tervisliku seisundi paranemine, kuritegevuse

vähendamine).

Eesmärk 5.2.1. toetab ettevõtluse (parem majanduslik sissetulek) ja avalike teenuste (nende

kättesaadavuse ja kvaliteedi, sh infrastruktuuride kvaliteedi) kaudu elanike toimetulekut ja

panustab Säästva Eesti 21 eesmärki „Heaolu kasv“.

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja

tugev kodanikuühiskond)

Regionaalselt tasakaalustavat positiivset mõju omab poliitikaeesmärgi erieesmärkide vaheline

ja sisene toetuste ja investeeringute jaotus – nimelt see, et valdav osa on investeeringutest

kavandatakse suunata erieesmärgi 5.2. „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“

saavutamiseks (81%), mille raames on välistatud abikõlbulike piirkondade seast Eesti kõige

arenenum regioon – Tallinna pealinnaregioon. Lisaks sellele, et piirkondliku arengu

erieesmärgi (5.2.2) sihtpiirkondade seast on välistatud Tallinna linnapiirkond, on kavas erilist

tähelepanu suunata Kagu-Eesti ja Ida-Viru piirkondadele, mis mõlemad toetavad regionaalse

tasakaalustatuse strateegilist eesmärki. Mõlema erieesmärgi tegevuste rakendamisel

kavandatakse kasutada kohapõhise regionaalarengu kontseptsiooniga kooskõlaliselt

maakondlikke strateegiaid, kus prioriteetide seadmine ja otsused projektide rahastamise osas

võiks ideaalis jääda regionaalsele tasandile (täpsem rakendusmudel hetkel teadmata).

54 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Muuhulgas kavandatakse ka KOV-teenuste koostöös osutamise mudelite välja arendamist ja

rakendamist ning regionaalsete võrgustike toimimist, mis toetavad regioonide funktsionaalse

sidususe kasvu.

Ettevõtetele suunatud tegevused kompenseerivad osaliselt PO1 (Nutikam Eesti) regionaalset

ebavõrdsust suurendavaid mõjusid, seda eeldusel, et meetmete disainil pööratakse tähelepanu

ka ettevõtete tegevuse teadmusmahukuse tõstmisele ning teadmussiirde jõudmisele väljapoole

Tallinna ja Tartu linnaregioone. Linnapiirkondade arendamise erieesmärgi (5.1,) tegevuste

regionaalselt tasakaalustav mõju on võimalikust oluliselt tagasihoidlikum, kuivõrd suurem osa

kohustuslikust 8% ERDF investeeringust säästvasse linnalise arengusse on määratud kolme

enim arenenud linnaregiooni liikuvuse arendamiseks ning väiksem osa jagatud 5 linnapiirkonna

vahel, sh ka vähemaarenenud Ida-Viru linnapiirkonnad. Laiemas kontekstis tasakaalustab seda

kahtlemata ÕÜF vahendite suunamine üksnes Ida-Virumaale. Linnapiirkondade arendamise

erieesmärgi (5.1.1) tegevused keskenduvad muuhulgas targa linna pilootlahendustele, mille

puhul on mõistlik kaaluda võrgustikupõhist lähenemist, kus lahendusi töötatakse välja kõigi

linnapiirkondade koostöös.

KSH tähelepanekud/ettepanekud:

1. MH aruande aluseks olevas rakenduskava tööversioonis puuduvad regionaalse arengu

tasakaalustatuse ja regioonide funktsionaalse sidususe indikaatorid.. Ettepanek on

sellised indikaatorid rakenduskavasse lisada.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, turvalisuse tase ja

võimaluste mitmekesisus)

Erieesmärgil 5.2 on potentsiaal toetada majandusliku heaolu kasvu läbi regionaalse

ettevõtluskeskkonna arendamise. Heaolu kasvule aitavad kaasa ka linnaruumi

arendamismeetmed, mis tõstavad elukeskkonna atraktiivsust ja linnade konkurentsivõimet.

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Erieesmärgid 5.1 ja 5.2 toetavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust kaudselt läbi elu- ja

majanduskeskkonna parendamise, mis omakorda toetab positiivselt kultuuriruumi ulatust läbi

elujõulisemate kultuurikandjate.

Eesmärk 5.1 toetab suuremate linnapiirkondade arengut ja linnaruumi arengut, millel võib, kuid

ei pruugi olla positiivne mõju kultuuriruumi elujõulisusele materiaalse pärandi (nt

ehituspärand) ja loodava uue ruumikvaliteedi (sh arhitektuuri, maastikuarhitektuuri) mõistes.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

55

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks sõnastatud) SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Samas on mõju suurlinnapiirkondade keskne ja seega selektiivne, st linnaruumi arengut

väärtustatakse vaid suurlinnades, mitte maakonnakeskustes või väiksemates linnades.

56 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

3.6 Õiglase Ülemineku Fond

Tabel 3.6-1. Poliitikaeesmärgi Õiglase Ülemineku Fond kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

6 Poliitikaeesmärk 6: Õiglase Üleminu Fond

6.1 Tegevussuund 1: Mitmekesine ja nutikas ettevõtluse areng

6.1.1 Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

(sh tööstus)

Põhivarainvesteeringute kulud ja võrkude liitumise ning projekteerimiskulud, mis on seotud

järgmiste tegevustega:

a) uue ettevõtte / üksuse asutamine või uue toote tootmine, loomaks uusi, kõrgema

lisandväärtusega töökohti;

b) tootmisprotsessi ümberkorraldamine, säilitamaks olemasolevaid ja loomaks uusi töökohti

ning tagamaks ettevõtte jätkusuutlikkus ja kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärkidega.

Lisandväärtus töötaja kohta peab vastama vähemalt projekti tegevusala keskmisele.

6.1.2 Ida-Viru ettevõtluse teadmus-mahukuse

kasvatamise toetus

Rakendusuuringu läbiviimine; tootearenduse läbiviimine; rakendusuuringule või

tootearendusele teostatavusuuringu läbiviimine; rakendusuuringu või tootearenduse tulemusel

valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine; rakendusuuringu või tootearendusele

elluviimiseks vajaliku toetuse saaja või äriühingust partneri töötajate koolitamine,

alginvesteeringud materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses ettevõtte toodangu

mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud.

Ettevõtete teadlikkuse tõstmine kaasaegsete tehnoloogiate võimalustest ja tehnoloogia

arendamiseks vajalikest tegevustest;

Teadus- ja arendustegevuse toetamine kohalikes teadusasutustes ettevõtete vajadustele

vastavates vastavatest uurimissuundades. Uurimisteemade rahastamine toimub

uurimisgrantide kaudu. Grantide rahastamisel on olulisel kohal ettevõtjate osalus

teemapüstitusel, samuti ettevõtete hinnangud ja tagasiside;

Uute teadlaste värbamine ning rahvusvahelise koostöö edendamine eesmärgiga tutvustada

maailma eesliinitehnoloogiaid ja tugevdada teadus- ja arendusasutuste uurimissuundi;

TA asutuste ja ettevõtete ühiskasutuses olevate laborite arendamine nt testimiskeskused, living-

lab’sid, demokeskused vms;

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

57

Meede Peamised tegevused

6 Poliitikaeesmärk 6: Õiglase Üleminu Fond

Teavitus- ja populariseerimistegevused valitud uurimissuundades;

Piirkonna siirdeprotsesside seire ja hindamine.

6.1.3 Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused Uute ettevõtete loomist ning tegutsevate ettevõtete suutlikkust toetavate tugiteenuste mahu

suurendamine;

Piirkondliku ettevõtluskeskkonna elavdamine, sh iduettevõtete ökosüsteemi ning turismi- ja

loomevaldkonna tugiteenuste arendamine;

Piirkonda välisinvesteeringute kaasamise tugiteenuste pakkumise mahu suurendamine;

Piirkonna tutvustamine välisinvesteeringute ja turismi sihtkohana ning kaasaegse

elukeskkonnana.

Lisaks, võiks antud meetmest toetada ka ettevõtlustaristut, näiteks:

- Narva tööstusinkubaatori rajamist, sh inkubatsiooniteenuse kui tugiteenuse

väljaarendamist;

- Robootika/tööstusautomaatika arendus- ja koolituskeskuse rajamist;

- „Kultuurikiirendi“ loomist (vt Kultuuriministeeriumi esialgne ettepanek).

6.1.4 Väikeettevõtluse toetus Uute VKE’de loomine;

Uue toote, teenuse või tehnoloogia loomine;

Protsesside ümberkujundamine või loomine;

Investeeringud teadusesse ja innovatsiooni ning kõrgtehnoloogiale ülemineku edendamine;

Investeeringud taskukohase puhta energia tehnoloogia ja taristu kasutuselevõttu, KHG heite

vähendamisse, energiatõhussusse ja taastuvenergiasse;

Investeeringud digitaliseerimisse;

Investeeringud ringmajanduse edendamisse jäätmete vähendamise, sh jäätmetekke vältimine,

ressursitõhusus, korduskasutamine, parandamine ja ringlussevõtt.

58 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Meede Peamised tegevused

6 Poliitikaeesmärk 6: Õiglase Üleminu Fond

6.1.5 Töölt-tööle liikumise ning töötajate ümber-

profileerimise toetused põlevkivisektori

töötajatele

Töölt- tööle liikumise toetus.

Täiend- ja ümberõpe, milles osalemine toetab põlevkivisektorist väljuvate inimeste sujuvat

tööalast üleminekut teise valdkonda või ümberprofileerumist samas ettevõttes.

6.1.6 Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine

ning uute tasemeõppe õppekavade

arendamine ja käivitamine kutse- ja

kõrghariduses

Tegevustena on mh kavandatud formaalse ja mitteformaalse hariduse tihedam lõimimine,

haridusvaldkonna tihedam lõimimine teiste eluvaldkondadega (nt ettevõtlus, turism),

digipädevuste arendamine, elukestva õppe juurutamine, kutsehariduse tõhusam sidumine

ettevõtjate vajadustega, kõrghariduses uute õppekavade väljatöötamine ja kvaliteetse koolituse

pakkumine. Olulised valdkonnad on ka keskkonna- ja rohetehnoloogiad, taastuvenergia,

ringmajandusharud, vesiniku tootmine ja turismisektor aga ka kultuurivaldkond ja

loomemajandus.

6.2 Tegevussuund 2. Atraktiivne elukeskkond

6.2.1 Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist Investeeringutoetuse andmisega toetatakse säästlikumale energiatarbimisele (energiatõhusus,

taastuvenergia) üleminekut soojuse ja kus võimalik ka elektrienergia tootmisel. Fossiilkütusel

katelseadmed renoveeritakse taastuvkütuseid kasutavateks katelseadmeteks või

koostootmisjaamadeks kuni 150 MW ulatuses. Piisava soojuskoormusega piirkondade (nt

Narva linn) soojusega varustamisel on mõistlik panustada koostootmisjaama (võimsus ca 25

MWe/75 MWt), mujal katlamajade rajamisse.

6.2.2 Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega

seotud keskkonna-probleemide lahendamine

ja tervisekahjude vähendamine

Sekkumine koosneb kolmest tegevusest:

Piirkondlike põlevkivi kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimine ning

vähendamine, sh:

- Kohtla-Järve suletud tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila suurema põlenguala

sulgemislahenduse rekonstrueerimine,

- Ida-Virumaal riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide ohutustamine,

- Suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine,

- Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride

korrastamine,

- Põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi

taastamine,

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

59

Meede Peamised tegevused

6 Poliitikaeesmärk 6: Õiglase Üleminu Fond

- Ida-Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse uuring;

- Ohtlike jäätmete käitluse piirkondlik arendamine, sh Vaivara ohtlike jäätmete prügila

laiendamine, mille uute kärgede väljaehitamine loob tervikliku taristu;

- Kemikaalide riskide hindamise partnerluse (PARC) tegevused ja biomonitooring, mis

on üks tõhusamaid meetodeid elu- ja töökeskkonnast pärinevate looduslike ja

sünteetiliste ühenditega kokkupuute hindamiseks.

Lisaks, võib kaaluda antud meetme raames tööstuspärandi säilitamist ja kasutuselevõttu uutes

funktsioonides.

6.2.3 Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja

terviseteenuste arendamine

Koostöös kohaliku tasandi otsustajatega (sh omavalitsusliit) on kavas viia aastatel 2022-2025

piirkonna sotsiaal- ja tervisevaldkonnas võimekuse tõstmise programm, mis sisaldab muuseas:

- Eakatele ja puudega inimestele suunatud koduteenuste arendamist ning nende

kvaliteedi parandamist;

- Motivatsioonipaketi loomist piirkonda tööle tulevatele sotsiaal- ja

tervisevaldkonnavaldkonna töötajatele;

- Kolmandatest riikidest tulevate tervishoiu valdkonna spetsialistide

kohanemiseprogrammi (mentorlus, erialase oskuskeele õpe, kvalifikatsiooni

hindamine) pakkumine;

- Kriisisündmuse üle elanud inimestele psühhosotsiaalse abi ja toetuse kättesaadavuse

tagamine läbi esmareageerijate ja spetsiifiliste teenuste osutajate koolitamise ning

võrgustikutöö tugevdamist;

- Innovatsiooniprogramm uudsete lahenduste/teenuste välja töötamiseks ja

rakendamiseks tervise- ja sotsiaalvaldkonnas;

- Investeeringud taristusse, mis teenindab sotsiaalkaitse sektorit.

6.2.4 Omavalitsuste ja keskvalitsuse investeeringud

sotsiaalse sidususe suurendamiseks

Põhivarainvesteeringute kulud, võrkude liitumise ning projekteerimiskulud.

60 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Meede Peamised tegevused

6 Poliitikaeesmärk 6: Õiglase Üleminu Fond

6.2.5 Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks

üleminekuks

Meetmes on ette nähtud kahte tüüpi sekkumisi:

1) Väiksemate investeeringute toetus, mille raames toetatakse piirkonna partnerite algatatud

põhivarainvesteeringud õiglase ülemineku toetamiseks, sh avalike teenuste arendus ja taristu

"noorendamine“;

2) „Pehmete tegevuste“ toetuse raames toetatakse piirkonna partnerite algatatud projektid

õiglase ülemineku toetamiseks, sh järgmistes valdkondades: haridus ja sotsiaalne kaasatus;

oskuste (sh ettevõtlus- ja keeleoskuse) arendamine; keskkonnateadlikkuse, energiatõhususe,

taastuvenergia ja ringmajanduse edendamine; digitaliseerimine; sotsiaalne-, kultuuri- jm

innovatsioon; kohaliku identiteedi (sh tööstuspärandi ja kohaliku kultuuri) säilimine /

arendamine / lahti mõtestamine; noortele suunatud / noorte algatatud tegevused nagu noorte

talentide programm, tänavakunsti festivalid jm;

üritused kogukondade loomiseks, võrgustumiseks ja „kodutunde“ loomiseks, sh üle-riigiliste

katusorganisatsioonide Ida-Virumaalee laiendamine;

erivajadustega inimeste võimaluste parandamine; vabatahtlikute tegevuste arendamine

sotsiaalvaldkonnas

ja muud tegevused, mis panustavad õiglase ülemineku eesmärki.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

61

Tabel 3.6-2. Poliitikaeesmärgi Õiglase Ülemineku Fond kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh

kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega

kohanemine) ja puhas energia

Strateegilisele keskkonnaeesmärgile aitavad kaasa tegevussuuna 1 tegevused 6.1.1-6.1.4, mis panustavad

piirkonna ettevõtete tegevuse tagamisele ja nende kohanemisele planeeritud muudatustega. Need

tegevused toetavad ettevõtlussektori arengut kliimamuutustega kohanemisel. Suund on vastavuses

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ eesmärgiga soodustada kliimamuutuste

mõjudega arvestavat ettevõtlust. Strateegilisele keskkonnaeesmärgile aitavad kaasa ka tegevussuuna 1

tegevused 6.1.5-6.1.6, mis toetavad majandusvaldkondi töötajatele uute oskuste omandamisel ja pakuvad

inimestele vajalikke täienduskoolitusvõimalusi. Suund on vastavuses „Kliimamuutustega kohanemise

arengukava aastani 2030“ eesmärgiga toetada haridusasutuste kliimamuutuste mõjuga kohanemist.

Strateegilist keskkonnaeesmärki toetab kaudsemalt ka tegevussuund 1 (6.1) laiemalt, edendades hariduses

nii täiendkoolitust kui tasemeõppes (ja seda nii kutse- kui kõrghariduses) uute õppekavade loomet, lisaks

edendades formaalse ja mitteformaalse hariduse tihedamat lõimingut, haridusevaldkonna tihedamat

lõimingut teiste eluvaldkondadega, kvaliteetset koolitust ning koolitades piirkonna koolitajaid.

Täiendkoolituse mahu suurendamine ja uued tasemeõppe õppekavad toetavad tööjõu uute ja

tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate ning piirkonnale kasulike

töökohtade loomist. Uued keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“ ja tervislikumad töökohad aitavad

piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele ja elu- ning töökeskkonnale.

Mõju kliimamuutustele vähendab ja puhta energia kasutamist toetab kaudselt ka tegevussuund 2,

inspireerides hariduse ja oskuste aspektist piirkondlikke algatusi hariduse valdkonnas nt oskuste

arendamiseks, digitaliseerimiseks, samuti keskkonnateadlikkuse kasvuks, keskkonnateemadest

energiatõhususe, taastuvenergia ja ringmajanduse kogukondlikuks edendamiseks. Eelnev toetab tööjõu

uute ja tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate töökohtade loomist.

Uued keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“ töökohad aitavad piirkonnas vähendada mõju

kliimamuutustele ja elu- ning töökeskkonnale.

Haritum ja koolitatud tööjõud on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid,

keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks sobilikud

62 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

digipädevused ja üld- ning erialased oskused. Aktiivselt end töiselt ja erialaselt täiendav tööotsija, töötaja

on teadlikum ühiskonna väljakutsetest, sh kliimamuutuste negatiivsetest mõjudest. Seda eriti siis, kui

keskkonnaharidus on loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1) Mõju kliimamuutustele vähendaks ja puhta energia kasutamist toetaks otseselt ka tegevussuuna

2 all hariduse tasemeõppes õppekavade täiendamine, sh keskkonnahariduse ja säästva arengu

teadmiste, arengute, oskustega arvestamine, võimendades selliselt kirjeldatud tegevuse

„Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja

tervisekahjude vähendamine“ kasulikkust piirkonnale ja laiemalt keskkonnateadlikkuse, -

teadmiste tõusu ühiskonnas. Kirjeldatud tegevustes võiks rõhutada keskkonnahariduse tähtsust ja

vajalikkust õppekavades, tasemeõppes, täiendkoolituses.

2) Hariduse vaatevinklist, mõju kliimamuutustele vähendab ja puhta energia kasutamist toetavad

tegevsuuna 1 all kirjeldatud olulised valdkonnad nagu keskkonna- ja rohetehnoloogiad,

taastuvenergia, ringmajandusharud jt valdkonnad, ent täpsustatud ei ole, kuidas neid valdkondi

hariduse tasemeõppes ja/või täiend- ja ümberõppes kasutatakse.

Säästev transport, piirkondade parema

ligipääsetavuse tagamine

Strateegilisi keskkonnaeesmärke toetabkaudselt tegevussuund 1, edendades hariduses nii täiendkoolitust

kui tasemeõppes (ja seda nii kutse- kui kõrghariduses) uute õppekavade loomet, lisaks edendades

formaalse ja mitteformaalse hariduse tihedamat lõimingut, haridusevaldkonna tihedamat lõimingut teiste

eluvaldkondadega, edendades kvaliteetset koolitust ja koolitades piirkonna koolitajaid. Täiendkoolituse

mahu suurendamine, uued tasemeõppe õppekavad toetavad tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, seega

targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate ning piirkonnale kasulike töökohtade loomist.

Strateegilisi keskkonnaeesmärke toetab toetab kaudselt ka tegevussuund 2, inspireerides hariduse ja

oskuste aspektist piirkondlikke algatusi hariduse valdkonnas nt oskuste arendamiseks,

digitaliseerimiseks, samuti keskkonnateadlikkuse kasvuks, keskkonnateemadest energiatõhususe,

taastuvenergia ja ringmajanduse kogukondlikuks edendamiseks. Eelnev toetab tööjõu uute ja

tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate töökohtade loomist. Uued

keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“ ja trevislikumad töökohad aitavad piirkonnas vähendada mõju

kliimamuutustele ja elu- ning töökeskkonnale.

Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke

vähendamine, puhas ringmajandus)

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

63

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Haritum ja koolitatud tööjõud on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid,

keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks sobilikud

digipädevused ja üld- ning erialased oskused.

Tervis ja elukvaliteet Inimese tervise ja elukvaliteedi parandamist toetavad tegevussuunad 1 ja 2 läbi ettevõtete tegevuse

soodustamise, mis pakub kohalikele elanikele paremaid tööturu võimalusi ning atraktiivsema

elukeskkonna edendamise. Erieesmärgid 6.1.1, 6.1.3 ja 6.1.4 toetavad keskkonnaeesmärgi saavutamist

läbi uute ettevõtete ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomise, mis pakuvad paremaid töötamise

võimalusi, sissetulekute kasvu ning seeläbi parandavad inimeste elukvaliteeti.

Inimese elukvaliteedi parandamist toetab tegevussuund 1, pakkudes inimestele vajalikke

täienduskoolitusvõimalusi ja muutes kohaliku haridussüsteemi, sh õppekavade sisu vastavalt kohalikele

oludele. Erieesmärgid 6.1.5 ja 6.1.6 toetavad ebavõrdses olukorras olevate elanike täiendus- ja ümberõpet

teise valdkonda tööle liikumiseks, sh selleks vajalike erinevate pädevuste arendamist. See parandab

regionaalselt inimeste võimalusi uue töö leidmiseks ja samuti elukvaliteeti piirkonnas.

Inimeste tervise ja elukvaliteedi parandamist toetavad hariduse tasemeõppe aspektist tegevussuunad 1 ja

2 laiemalt, edendades hariduses nii täiendkoolitust kui tasemeõppes uute õppekavade loomet, ja seda nii

kutse- kui kõrghariduses, aga ka kogukondliku algatusena. Haritum ja koolitatud tööjõud hoolib enam ja

on teadlikum enda tervisest, oskab sellele tähelepanu pöörata ja seostada keskkonnariskide, -

probleemidega. Täiendkoolituse mahu suurendamine, uued tasemeõppe õppekavad toetavad tööjõu uute

ja tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate töökohtade loomist. Uued

kaasaegsed keskkonnasäästlikud lahendused ja tehnoloogiad ning kõrgema lisandväärtusega töökohad

aitavad hoida inimeste, töötajate tervist (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk,

keskkonnasäästlikumad ja tervislikumad, looduslikumad materjalid jmt). Töötajate haridustaseme ja

oskuste taseme tõus aitab neil kauem ja tervena hõives püsida ja tõstab nende elukvaliteeti.

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne

tasakaal ja tugev kodanikuühiskond) Õiglase ülemineku mehhanismi meetmetega kavandatakse vähemarenenud ja majanduskeskkonna

muutusest (EL roheleppest tulenevad eesmärgid) ohustatud piirkonda – Ida-Virumaale – investeerida 354

miljonit eurot ettevõtluse ja elukeskkonna arendamiseks. Suurem osa investeeringutest kavandatakse

64 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

suunata regiooni majandusstruktuuri uuenemise toetamiseks (77%), sh olulisena ka ettevõtluse

teadmusmahukuse suurendamisele. Sellel on oluline positiivne mõju Eesti regionaalse tasakaalustatuse

strateegilisse eesmärki ning ka Ida-Viru kui funktsionaalse regiooni tugevnemisele arendustegevuse

subjektina. Sidusa ühiskonna kujunemist toetavad tegevussuunad 1 ja 2, panustades ettevõtluse arengu

soodustamisele ja tagades sellega regionaalset tasakaalu ülejäänud Eesti piirkondadega.

Sidusa ühiskonna arengut toetavad hariduse tasemeõppe aspektist suunad 1 ja 2, edendades hariduses nii

täiendkoolitust kui tasemeõppes uute õppekavade loomet ja seda nii kutse- kui kõrghariduses aga ka

kogukondliku algatusena. Sidusa ühiskonna kujunemist toetab suund 1, panustades Ida-Viru tööturu ja

haridussüsteemi tingimuste parandamisse, mis omakorda soodustab tugevama kodanikuühiskonna teket

ja sotsiaalset kaasatust. Sellega paranevad praeguse ja tuleviku tööjõu oskused, haridustase ja

kvalifikatsioon. Töökoht ja sissetulek annavad inimesele majandusliku ja sotsiaalse turvatunde,

võimaldades tegutseda aktiivse ühiskonnaliikmena kogukonnas. Meetmed aitavad vähendada ja

pidurdada tööturu, tööhõive ja oskuste regionaalset tasakaalutust, toetades kõrgema lisandväärtusega

töökohtade loomet ning toetavad praeguse ja tuleviku tööjõu konkurentsivõimet tööturul. Kõrgema

lisandväärtusega töökohtadel on keskmisest kõrgem palk, see parandab tööjõu ja piirkonna

sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning heaolu. Ühe piirkonna sihistatud toetamine aitab parandada

piirkonnas sotsiaalset sidusust ja regionaalset tasakaalu võrreldes teiste piirkondadega.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, turvalisuse tase

ja võimaluste mitmekesisus)

Majandusliku heaolu kasvu toetab tegevussuund 1, sest see on otseselt seotud Ida-Viru piirkondade

ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku arengu edendamisega. Suund on vastavuses

„Säästva Eesti 21“ eesmärgiga tõsta heaolu, sh majanduslikku jõukust läbi väljaõppe parandamise

majanduse arengu alusena.

Heaolu kasvu toetab suund 1, sest see on otseselt seotud Ida-Viru piirkondade haridusvõimaluste

suurendamisega tõstes Ida-Viru täiendkoolituse mahtu ning uute tasemeõppe õppekavade arendamist ja

käivitamist kutse- ja kõrghariduses. Suund on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga

tugevdada kvaliteetsest haridusest kõikidel haridustasanditel säästva arengu saavutamiseks; ELi

elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada haridust ja oskusi; Säästva Eesti 21 eesmärgiga

tõsta heaolu, läbi haridussüsteemi ja väljaõppe parandamise majanduse arengu alusena; EL-i Läänemere

piirkonna arengu strateegia eesmärgiga suurendada piirkonna atraktiivsust, eelkõige läbi hariduse.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

65

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Heaolu kasvu toetavad hariduse tasemeõppe aspektist suunad 1 ja 2, edendades hariduses nii

täiendkoolitust kui tasemeõppes uute õppekavade loomet ja seda nii kutse- kui kõrghariduses aga ka

kogukondliku algatusena. Sellega paranevad praeguse ja tuleviku tööjõu oskused, haridustase ja

kvalifikatsioon. Töökoht ja sissetulek annavad inimesele majandusliku ja sotsiaalse turvatunde,

võimaldades tegutseda aktiivse ühiskonnaliikmena kogukonnas, aidates seeläbi ka teisi

ühiskonnaliikmeid. Meetmed aitavad vähendada, pidurdada tööturu, tööhõive ja oskuste regionaalset

tasakaalutust, toetades kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomet ning toetavad praeguse ja tuleviku

tööjõu konkurentsivõimet tööturul. Tööjõu järjepidev hariduse, oskuste ja pädevuste tõus toetab kõrgema

kvalifikatsiooni ja suurema sissetulekuga, vähem tervist kahjustavate töökohtade teket.

Täiendkoolituse mahu suurendamine, uued tasemeõppe õppekavad toetavad tööjõu uute ja

tulevikuoskuste arengut, digitaaloskusi, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate ning tervist

vähem kahjustavate töökohtade loomist. Uued keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“ töökohad

aitavad piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele ja elu- ning töökeskkonnale. Kõrgema

kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms.

Sellistel töökohtadel on vaja nii digioskusi, oskust koostööd teha kui ka teisi (sektoriti, valdkonniti, haruti)

ülekantavaid nii erialaspetsiifilisi kui üldoskusi. Laiemalt paindlikumad töövormid (nt kaugtöö, platvormi

töö), mitmekesised töösuhted (nt renditöö), paindlik osalemine tööturul toetavad üldist heaolu kasvu,

pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja tööhõives osaleda kõigile ühiskonnagruppidele.

Suunad on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada kvaliteetset haridust kõikidel

haridustasanditel säästva arengu saavutamiseks; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga

parandada teadmisi, haridust ja oskusi; Säästva Eesti 21 eesmärgiga tõsta heaolu, sh majanduslikku

jõukust läbi haridussüsteemi ja väljaõppe parandamise majanduse arengu alusena; EL-i Läänemere

piirkonna arengu strateegia eesmärgiga suurendada piirkonna atraktiivsust, eelkõige hariduse valdkonna

meetmetega; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga „haridus- ja koolitusvaldkonna kaasamine“

toetades tööjõul oskuste omandamist, arengut (konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et tööjõul

liikuda hääbuvatest sektoritest kasvavatesse sektoritesse; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 kogu

majandust hõlmavate poliitikasuunistega kujundada ühiskonna teadlikkust kliimamuutuste

leevendamisest ja mõjudega kohanemisest, kliimamuutuste temaatika käsitlemist kõigil haridustasemetel

66 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

ja mitteformaalses keskkonnahariduses; Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

prioriteese valdkonna „ühiskond, teadlikkus ja koostöö“ alaeesmärgiga 6, „Teadlikkus kliimamuutustega

kaasnevatest riskidest ja võimalustest on suurenenud“, kus teavitus- ja haridusmeetmete eesmärk on

toetada koole, vabaharidusasutusi kliimamuutuste mõjuga kohanemisel ja pakkuda vajalikku tuge, et

õppekavadesse lõimida kliimamuutuste mõjuga kohanemist.

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Õiglase ülemineku fond toetab Ida-Virumaal Säästev Eesti 21 alameesmärke – kultuuriruumi ulatust,

funktsionaalsust (eesti keele kasutust) ja pidevust (jätkumist muutuvas ühiskonnas) – valdavalt kaudselt

läbi kvaliteetsema ja mitmekülgsema ettevõtlus- ja elukeskkonna. Näiteks eesmärk 6.1 toetab Ida-Viru

ettevõtluse mitmekülgsust ja selle teadmusmahukust, sh tugiteenuseid, ja väikeettevõtlust, mis tugevdab

kultuuriruumi tugevama ühiskonna ja toimivama majanduskeskkonna kaudu. 6.1.6 toetab hariduse

(täiendkoolitus, ümberõpe) kaudu nii kultuuriruumi ulatust kui funktsionaalsust. 6.2.3 toetab eelkõige

kultuuriruumi kandjaid kaudselt, pakkude sotsiaal-ja terviseteenuste arendamise võimalusi.

Teatud eesmärkidel ja tegevustel on otsesem mõju kultuuriruumi teatud komponentidele: näiteks 6.1.3

pöörab tähelepanu ka loomevaldkonna tugiteenuste arendamisele ja (nt ka võimalikule „Kultuurikiirendi“

loomisele), millel on positiivne mõju „Säästev Eesti 21“ kultuuriruumi ulatusele ja pidevuse

alaeesmärkidele. Otsesemalt toetavad kultuuriruumi ulatust, funktsionaalsust ja pidevust 6.2.5 erinevad

pehmemad tegevused – nt kultuuriinnovatsioon, kohaliku identiteedi (sh tööstuspärandi ja kohaliku

kultuuri) säilimine/arendamine/lahtimõtestamine, tänavakunsti festivalid jms, üritused kogukondade

loomiseks. Mõju on siin nii materiaalsetele kui mittemateriaalsetele kultuuriruumi komponentidele.

Eesmärk 6.2. “Atraktiivsem elukeskkond“ mõjutab eelkõige põlevkivikaevandamise ja pärandmõjude

likvideerimist, millel on positiivne mõju maastikele kui kultuuriruumi materiaalsetele kandjatele

(kaevandusmaastike korrastamine, ka kaevandusmaastike ohutuks muutmine, mis võimaldab

taaskasutust).

Tööstuspärandi kasutuselevõtmine uutes funktsioonides toetab Ida-Virumaale piirkondlikult eripärase

ehituspärandi (kui materiaalse kultuuri) säilimist15.

15 Tööstuspärandi säilimist on välja toodud eesmärgis 6.2.2 ja 6.2.5, sh 6.2.2 võimaliku meetmena, mistõttu ei ole ühest selgust , kas meede tööstuspärandi säi limis t toetab

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

67

4 VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS

4.1 Mõju looduskeskkonnale

4.1.1 Kliimamuutustega seotud mõjud (välisõhu kvaliteet; üleujutused,

tormid)

Kliimamuutused ei ole tulevikustsenaarium, need toimuvad juba praegu. Lisaks looduslikele

jõududele on inimese panus kliimamuutustesse märkimisväärne ning see võimendub ajas üha kasvava

rahvaarvu ning tarbimise tulemusel. Me ei saa kliimamuutusi vältida, küll aga saame neid leevendada

ja paremini kohaneda kliimamuutuste mõjudega16.

Peamised inimtekkelise kliimamuutuse põhjustajad on fossiilkütuste - söe, nafta, gaasi, põlevkivi -

põletamine energia tootmises. Valdav osa kasvuhoonegaaside koguheitest tekib energeetikasektoris

kütuste põletamisel. 2018. a moodustasid energeetikasektorist, sh transpordist, tulenevad

kasvuhoonegaaside heitkogused 88,1 % kogu Eesti kasvuhoonegaaside (edaspidi: KHG) heitest.

Eestis põhjustab just põlevkivitööstus üle 70% kogu meie kasvuhoonegaaside heitest.

Transpordisektor on energeetika- ja soojatootmise järel suuruselt teine KHG allikas, moodustades

2018. aastal 13,7% energeetikasektori KHG heitkogustest ja 12% kogu Eesti heitest17. Lisaks mõjutab

kliimamuutusi põllumajandus (ennekõike ulatuslikum loomakasvatus ning lämmastikku sisaldavate

väetiste kasutamine), metsade maharaiumine ja turbamaade kuivandamine.

Kliima soojenemise võimalikeks tagajärgedeks on muuhulgas äärmuslike ilmastikuolude

sagenemine, üleujutusriski suurenemine ning ebasoodsad mõjud inimeste tervisele ja varale, aga ka

jäitepäevade arvu kasv (perioodil 2020-2030 < 7 päeva). Aastaks 2041 on prognoositud sademete

hulga suurenemist sõltuvalt stsenaariumist 10% või 14% ja aastaks 2100 16% või 19%. Oluliselt

väiksemaks jääb prognooside kohaselt lumikattega päevade arv18.

16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=SWD:2021:25:FIN&from=EN

17 Eesti tuleviku kl iimastsenaariumid aastani 2100“ (saadaval:

https://www.envir.ee/sites/default/fi les/kli imastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf

18 Sama, mis eelmine

68 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

24. veebruaril 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi

uue strateegia „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine“ (edaspidi

Kohanemise strateegia). Kohanemise strateegiaga seatakse pikaajaline eesmärk, et aastaks 2050 on

Euroopa Liit kliimamuutuste vältimatute mõjudega täielikult kohanenud ja kliimamuutustele

vastupidav ühiskond. Strateegial on neli peamist suunda: muuta kliimamuutuste mõjuga kohanemine

targemaks, kiiremaks ja süsteemsemaks ning tõhustada rahvusvahelisi meetmeid kliimamuutustega

kohanemiseks. Sellega täiendatakse 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärki ja viiakse ELi

kohanemise strateegia kooskõlla Pariisi kliimakokkuleppega ja Euroopa kliimaseaduse ettepanekuga.

Eestis on olulisemad kliimamuutusi käsitlevad dokumendid Kliimamuutustega kohanemise

arengukava aastani 2030 ja Kliimapoliitika põhialused aastani 205019 (edaspidi KPP). Viimane neist

sätestab Eesti pikaajalise eesmärgina üle minna vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab

järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks,

tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Samas on KPP koostatud ning vastu võetud ajal (2017),

mil nii Eesti kui ka EL ambitsioonid kliimamuutust pidurdada olid praegusest tunduvalt

madalamad. Kui praegu on EL võtnud kohustuse saavutada süsinikuneutraalne majandus aastaks

2050 –eesmärk, mida on siseriiklikult kinnitanud ka Eesti valitsus, siis 2017. aastal vastu võetud KPP

lähtub eesmärgist vähendada kollektiivset heidet 80% aastaks 2050, võrreldes 1990. aasta

tasemega. Sarnaselt tugineb KPP praegu vahe-eesmärgile, et aastaks 2030 tuleb EL-is tervikuna

vähendada heitmeid 40%, kuigi praeguseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku tõsta see

eesmärk 55%-ni.

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad tuleks

ellu viia valdkondlike arengukavade ja nende uuendamisega. Eestis rakendatakse kliima- ja

energiaeesmärke paljude valdkondlike arengukavade kaudu, kuid paraku tervikpilt puudub ja mitmed

olulised arengukavad on vastu võetud ajal, mil nii Eesti kui ka EL ambitsioonid kliimamuutust

pidurdada olid praegusest tunduvalt madalamad ja kooskõlas värskeimast teadusinfost tulenevate

soovitustega, nt Energiamajanduse arengukava aastani 2030.20 Samuti on mitmed olulised

arengukavad ja strateegiad jätkuvat uuendamisel. Eestil oleks vaja selgust, kuidas ehk milliste

meetmetega ja millistes valdkondades oleks KHG heitmete vähendamine kõige tõhusam21. Just

nendes kokkulepetes pannakse paika meie laiemad suundumused edaspidiseks, seatakse riikidele

19 https://www.envir.ee/sites/default/fi les/kl iimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf

20 https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/KPP%26ENMAK%20avamise%20taotlus%20keskkonnauhendustelt.pdf

21 Eesti kli imaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs, SEIT 219

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

69

selged eesmärgid ja piirid, millest lähtuda. Nendest peaksid juhinduma omakorda ettevõtted,

omavalitsused, kodanikud jne.

➢ KSH juhib tähelepanu, et rakenduskava meetmete ja tegevuste seadmisel tuleb seega ette

näha, et toetusmeetmete jagamise hetkel peab arvestama parimat selle aja teaduslikku

teadmist ja mitte soodustama kliimaneutraalsusele üleminekut mitte-tagavate tegevuste

toetuste soodustamist.

➢ KSH juhib tähelepanu (ja soovitab), et suunatavate meetmetega peavad kaasnema

tingimused, et poliitikaeesmärgi all Rohelisem Eesti (ja ka muud toetusmeetmed) puhul

rakendatatakse järjest enam toodete ja teenuste hankimisel keskkonnahoidlike hankeid.

Keskkonnahoidliku hanke eesmärk on läbi tarbimise mõjutada uudseid

keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma.

Kõige otsesemalt avaldavad positiivset mõju kliimamuutuste vähendamisele tegevused, mis on

suunatud kliimamõjude vähendamiseks läbi energiatõhususe suurendamise, säästliku

energiatarbimise ning kliimamuutustega kohanemise ja valmisoleku tõstmise. Sellesse panustab

terviklikult poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti alla kavandatud eesmärgid ja meetmed. Kuna enamik

KHG heitkogustest pärineb energeetikasektorist, on selles sektoris ka suurim potentsiaal heitkoguseid

vähendada. Positiivne mõju KHG heitkoguste vähendamisele ja piiramisele on vähendada fossiilsete

kütuste kasutamist, soodustada taastuvenergia osakaalu suurendamist lõpptarbimises ning biokütuste

laialdasemat kasutamist. Kavandatavad ÕÜF tegevussuunad, mis panustavad Ida-Virumaa piirkonna

tegevuste tagamisele ja kohanemisele seoses planeeritud eesmärgiga väljuda põlevkivienergeetikast

aitab vähendada kliimamuutustega seotud mõjusid. Need tegevused toetavad nii otseselt ja ka

kaudselt nii kohaliku ettevõtlussektori arengut kliimamuutustega kohanemisel kui laiemalt

elukeskkonna paranemist (nt välisõhu kvaliteedi muutused).

Eesmärgi 2.2 säästlik energiatarbimine on ühtlasi ette nähtud meede „Primaarenergia tõhusam

kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ (2.2.1) ja selle all tegevusena

toetada kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimist ja rajamist, mille puhul vale

toetusmeetmete rakendamise korral võib meetmete elluviimisega kaasneda potentsiaalne

oluline negatiivne mõju, seades ohtu nii elurikkuse säilimise kui kliima eesmärkide

saavutamise. Igasugune taastuvate allikate kasutamine pole keskkonnasõbralik. Alati tuleb lähtuda

sellest, kuidas väärtuslikku ressurssi kõige efektiivsemalt kasutusele võtta. Kaugküttekatlamajade ja

koostootmisjaamade valdavaks kütuseks on saanud õli või maagaasi asemel biomass, mis tähendab

70 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

valdavalt puitkütuseid. Juhul kui katelseadmetes jätkatakse väärtusliku suuremahulist metsapuidu

põletamist, avaldab see ebasoodsat mõju, seades ohtu kliima ja elurikkuse eesmärkide tagamise.

➢ KSH ettepanek on meetme 2.2.1 puhul selgemini välja tuua, millised tegevusi toetatakse ja

kellele ning mis tingimustel on meede suunatud. Soovitame mitte arvestada tööstuslikku

puidupõletamist kui taastuvenergia osakaalu suurendamist.

Strateegia „Eesti 2035“ näeb ette KOV-ile suurema rolli andmist avalike teenuste sh

keskkonnateenuste pakkumisel. Seega on oluline tegur KOV-i pädevus ja võimekus ning laiemalt

kliimamuutuste mõjuga kohanemises pädevate spetsialistide olemasolu. Nii Viimastes OSKA22

roheoskustega seotud uuringutes kui ka ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegiaga seotud

kaasamisüritustel on probleemina välja toodud, et tuleb tugevdada ülikoolides vastavates

õppekavades kliimamuutustega seotud õpet kui ka kiiremas tempos pakkuda koolitusi

kliimamuutustega seotud teemadel. Nimetatud probleemidega aitavad kaudselt tegelda ja on

positiivse mõjuga Sotsiaalsem Eesti alla kavandatud meetme 4.9.1 all toetatav tegevus „tööturule

vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse omandamine“ ja Inimestele lähedasem Eesti meetme 5.2.1

regionaalareng all ette nähtud tegevus „KOV võimekuse tõstmine“.

➢ KSH ettepanek/soovitus: Kliimaneutraalse majanduskeskkonna saavutamist aitaks paremini

tagada, kui läbivalt oleks poliitikaeesmärkide all välja toodud toetusmeetmete tegevused, mis

panustaksid ja toetaksid muutusi antud teemaga paremini kohanemiseks, näiteks

• Tuleb tugevdada õppekavades kliimamuutustega ja rohetehnoloogiatega seotud õpet;

• Tuleb töötada välja metoodilised juhendmaterjalid kliimamuutustega kohanemise

rakendamiseks riigi ja KOV tasandil.

Säästvate transpordilahenduste soodustamine on positiivse mõjuga, näiteks Rohelisem Eesti meede

(2.5.1) „liikuvuse korraldamine“, kus soositakse auto kasutamise asemel eelistama jalgratast ja

paranenud ühistransporti, mis lisaks positiivsele kliimamõjule aitab kaasa ka paremale

elukeskkonnale linnas, kus on vähem õhusaastet ja ummikuid. Samuti panustab säästva

transpordilahenduste poole liikumisele Ühendatum Eesti alla kavandatud meetmed 3.2.1 ja 3.2.2.

Samas on Ühendatum Eesti all ette nähtud meede (3.1) “TEN-T maanteede ehitus ja

rekonstrueerimine”, millel puudub otsene mõju kliimamuutuste vähendamisele ja puhta

energia ehk taastuvenergeetika suurendamisele ning millega võib kaasneda potentsiaalne

ebasoodne mõju looduskeskkonnale. Eesti inimesed on jätkuvalt suuresti sõltuvad isiklikust

22 OSKA digi- ja roheoskuste analüüs (koostamisel)

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

71

sõiduvahendist, seega seni kuni ei ole kasvanud inimeste keskkonnateadlikus ja pole toimunud

harjumuste muutust ühiskonnas, võib antud meetme rakendamine suurendada autostumise kasvu

maanteedel.

➢ KSH üldine soovitus: meetmete elluviimisel, kui on hoomatav konkreetse tegevuse aeg, koht

ja ulatus, siis vajadusel viia läbi keskkonnamõjude hindamine. Juba tegevuste planeerimisel

arvestada ja minimeerida võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid.

Kliimale on oluline positiivne meede samuti 2.3.2 „elupaikade taastamine“. Näiteks on kliima

seisukohast mõistlik turvasmuldade kuivendamiseks mõeldud kraavid kinni ajada ja need alad taas

looduslikeks märgaladeks muuta. Sellisel juhul hakkaksid need alad süsiniku eraldamise asemel

hoopis süsinikku siduma.

4.1.2 Mõju loodusressursside kasutusele (ressursi- ja maakasutus) ja

jäätmetekke vähendamisele

Mõju loodusressursside kasutusele kui ka jäätmeteke sõltub suurel määral majandusolukorrast,

kaubanduse edenemisest ja tarbimisest (majanduskasvu ajal tarbimine suureneb, tekib rohkem

jäätmeid, majanduslangus toob aga kaasa tarbimise ja jäätmete vähenemise). Oluline on siin

teadlikkuse kasv, säästev tootmine ja tarbimine, terviklik tootearendus, tootjavastutus ning toote

keskkonnamõju jälgimine kogu olelustsükli vältel ehk ringmajanduspõhimõtete soodustamine.

Alates 2003. aastast näitas jäätmeteke Eestis kasvutendentsi, jõudes 2007. aastal 21,2 miljoni tonnini.

Jäätmete märgatav vähenemine toimus 2009. aastal, mil oli majanduskriis, langedes siis peaaegu

2002. aasta tasemele. Alates 2011. aastast on jäätmeteke olnud taas üle 20 miljoni tonni aastas.

Kuni aastani 2014. oli jäätmeteke suhteliselt stabiilne, kuid alates 2015. aastast toimus kasv ning

2017. aastal oli jäätmeteke juba üle 25. miljoni tonni. Põlevkivitööstuse tootmismahud vähenesid

2018. aastal ja seetõttu tekkis jäätmeid, võrreldes eelneva aastaga, ka 6,8% võrra vähem.

Keskmiselt 88% jäätmetest on tekkinud töötlevas tööstuses, energeetikaettevõtetes ning reovee

puhastamisel, millest põhiosa moodustavad põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed.

Viimasel viiel aastal on nende osakaal kogu jäätmetekkest olnud 81%. Ehitusjäätmeid tekib aastas

9%, jäätmekäitlusettevõtetes 3% nn sekundaarseid jäätmeid, puidutööstuse jäätmeid (neist suurem

osa taaskasutatakse) 2%, olmejäätmeid keskmiselt 2%, põllumajanduse ja toiduainete töötlemise

jäätmeid 1%.

72 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Ohtlike jäätmete osakaal jäätmete tekkes on suur. Viimasel viiel aastal keskmiselt 10 miljonit tonni

aastas, moodustades kogu jäätmetekkest 43%. Põhjuseks on peamiselt põlevkiviõli ja -energia

tootmise intensiivsus. Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest on keskmiselt 97% seotud

põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega23.

Üldine jäätmete taaskasutusmäär on kasvavas trendis, aga pole piisav (2000. a 13% versus 38%

2017. a), sest olmejäätmete ringlusesse võtmise osakaal oli 2017. a ainult 28%, ülejäänud

olmejäätmetest 50% põletati energia tootmiseks ja 10% ladestati prügilatesse. Vähene ringlusse

võtmine suurendab Eestis keskkonnakoormust.

Ringmajandus on tõhus alternatiiv valitsevale lineaarsele majandusmudelile ehk „tooda-tarbi-viska

minema“, mis vajab suurt kogust sisendit ning tekitab ühtlasi palju kasutuid jäätmeid, seega on otsene

positiivne mõju erieesmärgil 2.4 „Ringmajandus ja roheinnovatsioon“, milles nähakse ette

ringmajanduse korraldamiseks vajalike tegevuste toetamist. Ringmajanduse eesmärk on

majanduskasvu lahtisidumine esmase toorme kasutusest, luues võimalikult väikeste kadudega ringse

tootmis- ja tarbimissüsteemi. Kaudset positiivset mõju võiks avaldada ka poliitikaeesmärgi Nutikam

Eesti alla kavandatud meetmed tõstmaks valdkondliku teadus- ja arendustegevuse taset, juhul kui

soodustatakse ka kavandatud tegevusi ringmajanduse ja roheinovatsiooni lahenduste

väljatöötamiseks.

4.1.3 Mõju elurikkusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000

võrgustikule

Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine. Tähtsamateks

elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ligi poole Eesti territooriumist, rohumaad ja sood.

Elurikkus on eluks hädavajalik. Loodus varustab meid toidu, ravimite ja materjalidega, pakub meile

vaba aja veetmise võimalusi ning on kasulik meie tervisele ja heaolule. Elujõuline ökosüsteem

filtreerib õhku ja vett, aitab hoida kliima tasakaalus, muudab jäätmeid tagasi ressurssideks, tolmeldab

ja väetab põllukultuure ning toob palju muud kasu.

Bioloogiline mitmekesisus ehk meie planeedil elavate erinevate liikide rikkus on viimastel aastatel

vähenenud ohtlikul kiirusel, mille üheks peamiseks põhjuseks on inimtegevused - maakasutus, saaste

23 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/jaatmed-1

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

73

ja kliimamuutused.24 Eestis on esindatud EL tasemel 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 100

loodusdirektiivi lisadesse kantud liiki. Pooled elupaikadest ja kolmandik liikidest on ebasoodsas

seisundis, mistõttu nende säilimine Eestis ei ole tagatud.

Euroopa Komisjoni rohelise leppega25 seotud kohustustest on 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse

strateegial26 oluline osa. Ökosüsteemide elurikkuse hoidmine ja taastamine peab olema oluline osa

kliimaeesmärkide saavutamisest, et säiliks ökosüsteemide võimekus süsinikku siduda.

Enamus kavandatavaid meetmeid ja tegevusi on elurikkusele neutraalse kui ka soodsa mõjuga, nagu

uuringute ja analüüside läbiviimine, koolitused jmt. Olulise otsese positiivse mõjuga tegevused ja

eesmärgid on näiteks Rohelisem Eesti alla kavandatud meetme (2.3.2) tegevused elupaikade

taastamine, meetme 2.3.1 kavandatud tegevus mitteheas seisundis veekogude taastamine ning

Inimestele Lähedasem Eesti alla kavandatud tegevused nagu targa linna pilootlahendused ja

elurikkuse suurendamine tiheasutusaladel (meede 5.1.1).

Ühendatum Eesti alla on kavandatud meetmeid ja tegevusi, mis on seotud maanteede ehitusega,

raudteede rekonstrueerimisega, kergliiklusteede rajamisega jne. Transpordi- ja teedeinfrastruktuuri

ehitamine vajab olulises mahus maad kui ressurssi ning võib potentsiaalselt mõjutada ebasoodsalt

sellele alale ja selle mõjualasse jäävaid ökosüsteeme. Transport mõjutab elusloodust negatiivselt

peamiselt elupaikade kao ja killustamise läbi, takistab liikide looduslikku levikut ja põhjustab

loomade hukkumist teel.

Rakenduskava üldistusastmest tulenevalt ei ole käesolevas KSH-s võimalik detailselt hinnata ühegi

konkreetse uue maismaainfrastruktuuri rajamisega kaasnevaid mõjusid.

Tagamaks looduslike ökosüsteemide sidusus ja erineva tasemega rohevõrgustiku elementide

(kaitsealad kui tugialad, koridorid) sidusus, on üle Eesti planeeringutega määratud rohevõrgustik.

Maismaatransporti planeerides on vajalik tagada rohevõrgustiku toimimine ja vältida olulist mõju

kaitstavatele loodusobjektidele. Kui olulise ebasoodsa mõju tekke vältimine ei ole võimalik, sh

rohevõrgustiku sidususele, tuleb transpordivajaduse rahuldamiseks leida teised lahendused.

Oluliste mõjude selgitamine ja vajadusel leevendavate, sh vältivate meetmete kavandamine

24 https://www.europarl .europa.eu/news/et/headlines/society/20200109STO69929/bioloogi lise -mitmekesisuse-vahenemine-selle-ohtlikus-ja-

pohjused

25 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:b828d165-1c22-11ea-8c1f-01aa75ed71a1.0009.02/DOC_1&format=PDF

26 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorit ies -2019-2024/european-green-deal/actions-being-taken-eu/eu-biodiversity-strategy-2030_et

74 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

peab toimuma läbi keskkonnamõju hindamise/keskkonnamõju strateegilise hindamise

menetluse, kus mh tuleb hinnata tegevuse kaudseid mõjusid elurikkusele.

➢ KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Kõigi selliste uute taristuobjektide rajamisega (ja olemasoleva taristu olulise

laiendamisega) kaasnevaid mõjusid (sh bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikade

sidususele) tuleb hinnata eriplaneeringute/projektide käigus lahenduste välja töötamisel,

enne kui tehakse realiseerimisotsused. Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu pöörata

koosmõjule ja kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate

taristuobjektidega ning arvestada tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid

projekteeritavaid lõike eraldi).

2. Soovitav on anda suunis hetkel kasutusel olevate teede projekteerimisnormide

ülevaatamiseks maa kui ressursi ja biloogilise mitmekesisuse säilitamise vaatenurgast.

Hetkel kasutusel olev praktika teede rekonstrueerimisel ja ehitamisel toodab

üledimensioneeritud taristulahendusi, mille hooldusel ei kasutata looduspõhiseid

lahendusi.

Rakenduskava ei hõlma samuti tulenevalt oma üldistustasemest ruumilisi/tehnilisi/ajalisi lahendusi

ega tegevusi, mille puhul oleks võimalik Natura hindamist täpsemalt läbi viia või mille

rakendamisel võiks ilmneda eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-

eesmärkidele või terviklikkusele. Praeguse Rakenduskava seatud eri-eesmärgid on liiga üldised

(sh ka TEN-T kavandatud maanteed), et hinnata nende rakendamisega kaasnevaid mõjusid

ning seega puudub vajadus Natura (eel)hindamise läbi viimiseks.

➢ Natura (eel)hindamise vajalikkust tuleb kaaluda rakenduskava elluviimise järgmistes

etappides kui on hoomatavad tegevuse ruumiline ulatus ja aeg ning vajadusel näha ette

keskkonnamõju (strateegiline) hindamine koos vajalikus täpsusastmes Natura 2000 mõjude

hindamisega.

4.1.4 Mõju veekeskkonnale (põhja- ja pinnavesi; veekogumite seisundid;

veeressursid, mida mõjutatakse)

Eestis on alates 2020. aasta aprillikuust eristatud pinnaveekogumeid 744: 635 vooluveekogudel, 93

seisuveekogudel ja 16 rannikumeres. 2000. a vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk

oli, et 2015. a saavutavad kõik veekogumid (jõed, järved, rannikumeri, põhjavesi) vähemalt hea

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

75

keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada ei Eestis ega ka Euroopas ning

eesmärgi poole alles liigutakse ja seatakse uusi sihte27. Eesti pinnaveekogumitest 44% ja

põhjaveekogumitest 21% ei ole heas seisundis (2017. aasta andmed). Eestis ei ole ühtegi

rannikuveekogumit heas või väga heas seisundis, enamik on kesises seisundis. Põhilised seisundi

mõjutajad on võõrliigid, kalade ülepüük, eutrofeerumine, saasteained ja mereprügi.

Otsese olulise positiivse mõjuga meetmena saab välja tuua Rohelisem Eesti alla kavandatud

meetmega 2.3.1 seonduvad tegevused sademeveesüsteemide paigaldus ja mitteheas seisundis

veekogumite tervendamine. Samuti on ette nähtud meetmed kohalikule tasandile, nt meetme 5.2.1

alla kavandatud tegevus investeeringud vee infrastruktuuri.

Paljud kavandatud meetmed on pigem kaudse positiivse mõjuga, enamus meetmeid ei oma üldse

otsest mõju veekeskkonnale ja ühtlasi ei tuvastatud meetmeid millel oleks oluline ebasoodne mõju.

4.2 Mõju inimesele/sotsiaalsele keskkonnale

4.2.1 Mõju ruumi ja elukeskkonna kvaliteedile

4.2.1.1 Mõju regionaalse arengu tasakaalustatusele (sh heaolu tasakaalustatusele

ning regioonide ja kohtade sisemise arenguvõime tasakaalustatusele) ning mõju

avaliku sektori kvaliteedi ja ökonoomsuse kasvule

Regionaalse arengu tasakaalustamatus on oluline probleem nii ELs tervikuna (siit ka

ühtekuuluvuspoliitika vajadus, vt ka Territorial Agenda 203028) kui ka Eestis. Probleem on

laiapõhjalise valdkondliku iseloomuga. Arengustrateegias Eesti 2035 kirjeldatakse regionaalse

arengu ebavõrdsust Eestis seoses rahvastikuprotsessidega (kahanemise ja vananemise piirkondlikud

mustrid, vt ka Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2030 eelnõu29), majandusarenguga

(ettevõtlusaktiivsuse, ettevõtete teadusmahukuse, kõrgema lisandväärtuse, investeeringute ja

töökohtade koondumine 1-2 linnapiirkonda, vt ka TAIE strateegia eelnõu30), haridusliku

27 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/vesi -3

28 https://territorialagenda.eu/home.html

29 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/fi les/arengukava_eelnou_1312.pdf

30 https://www.hm.ee/sites/default/ fi les/1_taie_arengukava_2035_eelnou_riigikogusse_29.10.2020.pdf

76 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

ebavõrdsusega nii elukestvas õppes osalemise kui ka kättesaadavuse mõttes (vt ka Haridusvaldkonna

arengukava 2021-2035 eelnõu31).

Spetsiifilised lähituleviku väljakutsed tulenevad kliimaneutraalsuse eesmärgi mõjudest

süsinikumahuka Ida-Virumaa majandusele, kus need täiendavad juba välja kujunenud sotsiaal-

majandusliku arengu probleemistikku. Asustussüsteemis eristuvad hõreasustusega piirkondade

väljakutsed – teenuste ja töökohtade kesine kättesaadavus, traditsiooniliste transpordilahenduste

ebaadekvaatsus (vt ka Üleriigiline planeering Eesti 203032). Laiemalt iseloomustab territoriaalse

kättesaadavuse väljakutseid Eestis see, et ühendused kohtade vahel on jätkuvalt tagatud eelkõige

kõrge keskkonnakoormusega liikuvuslahenduste poolt. Kokkuvõttes ongi oluline silmas pidada, et

tegemist on süsteemsete väljakutsetega, mis nõuavad integreeritud valdkondlikult koordineeritud

sekkumisi.

Regionaalselt tasakaalustatud arengut eesmärgistatakse mitmetes kesksetes EL ja Eesti strateegilistes

arengudokumentides. Euroopa Liidu Territoriaalne Agenda 203033 määratleb 2 üldeesmärki (Õiglane

Euroopa ja Roheline Euroopa), mille raames omakorda eristatakse kokku kuut arenguprioriteeti.

Alljärgneva EL ühtekuuluvuspoliitika fondide Eesti rakenduskavas ja partnerlusleppes kavandatud

poliitikasekkumiste regionaalsete mõjude üldhinnangu sõnastamisel on võetud struktuurseks aluseks

selle arengudokumendi need prioriteedid, mis seostuvad otseselt regionaalse arengu tavapärase

käsitlusega – nimelt Õiglase Euroopa prioriteedid „tasakaalustatud regionaalareng“ ja

„funktsionaalsed regioonid“ (piiriülese lõimumise problemaatikaga tegeletakse EL teiste

poliitikasekkumistega (Interreg) ning seetõttu on teema kolmandajärgulisus rakenduskavas mõistetav

ja õigustatud) ning Rohelise Euroopa prioriteet „säästvad ühendused“ (tervisliku keskkonna ja

ringmajanduse prioriteedid leiavad käsitlust teiste teemade all).

Strateegias Eesti 2035 riigi arengu aluspõhimõttena (kui elukohast sõltumatud võrdsed võimalused

eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks) määratletud tasakaalustatud regionaalarengusse

panustab rakenduskava kolmes olulises aspektis.

Kõige otsesemalt omavad positiivset mõju regionaalsele tasakaalustatusele meetmed ja

tegevussuunad, kus kavandatakse rakendada spetsiifilisi regionaalseid kriteeriume investeeringute

suunamiseks üksnes või eelistingimustel vähemarenenud piirkondadesse. Tervikuna kuuluvad siia

rühma ÕÜF investeeringud Ida-Virumaale. Märkimisväärse tasakaalustava mõjuga oleks ka

31 https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/strateegi line-planeerimine-aastateks-2021-2035/eesti -haridusvaldkonna-arengukava

32 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/f i les/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf

33 https://territorialagenda.eu/home.html

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

77

Inimestele lähedasema Eesti üldeesmärgi raames kavandatu, mille alusel piirkondade

konkurentsivõime erieesmärgi rakendamisel välistatakse Tallinna linnaregioon sihtregioonina.

Spetsiifilisi vähemarenenud piirkondi positiivselt diskrimineerivaid kriteeriume kavandatakse

rakendada ka üldeesmärkide Rohelisem Eesti ja Nutikam Eesti meetmetes ja tegevussuundades. Nii

on Rohelise Eesti meetme 2.1.1. raames kavandatud toetuste tingimusi kortermajade renoveerimiseks

piirkondlike turutõrgete leevendajana sellisena, et „meedet rakendatakse kõikides regioonides, kuid

toetusi diferentseeritakse selliselt, et suurem osa toetustest läheb madalama kinnisvarahinnaga

piirkondadesse“. Meetme 2.2.3. tegevussuuna „biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ raames

tuuakse seoses ühistranspordi üleminekuga jätkusuutlikumale energiatarbimisele esile mõte suunata

toetused nimelt perifeersematesse maakondadesse. Ringmajanduse erieesmärgi (2.4) tegevusi

kavandatakse rakendada üle-Eestiliselt nii, et sekkumised parendavad regioone ja tööstusparke

kõikjal, kuid võimalusel „eelistatakse vähemarenenud piirkondade projekte“. Nutikam Eesti

üldeesmärgi meetme 1.4.1. all on eraldi investeeringud kavandatud „VKEde konkurentsivõime

tugevdamiseks Kagu-Eestis“, kuivõrd selle piirkonna VKE tootlikkus vajab kõige enam järele

aitamist. Erieesmärgi 1.4. tegevussuunaga „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtetele“ on

kirjeldatud kavatsust pakkuda regionaallaenu ehk allutatud laenu väljaspool Tallinna ja Tartut

tegutsevatele ettevõtetele.

Regionaalselt tasakaalustava mõjuga on ka investeeringud üleriigiliste võrgustike välja

arendamisesse ja toetamisesse. Üldjuhul omavad sellised tegevused piirkondliku tasakaalustatuse

mõju maakondlikul tasandil – tugevnevad maakonnakeskused ja nende tagamaad. Nutikama Eesti

üldeesmärgi raames on sellisteks tegevusteks „Maakondlike arenduskeskuste toetamine

(nõustamisteenuse pakkumisel)“. Sotsiaalsema Eesti sotsiaal- ja tervishoiu taristu investeeringute

erieesmärgi (4.1.) saavutamiseks kavandatakse arendada maakonnakeskustes integreeritud tervise- ja

hoolduskeskusi ning põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi (4.10.) raames väikesemahulisi

investeeringuid regionaalsesse koostöösse piirkondlike hariduskonsortsiumite partnerlusel põhineva

kontseptsiooni alusel.

Kolmandaks regionaalselt tasakaalustavaks lahenduseks rakenduskavades on KOV võimekuste

edendamine. Vastavaid tegevusi kavandatakse läbivalt üldeesmärgi Inimestele Lähedasema Eesti

erieesmärgi Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine all. Samuti leidub neid üldeesmärgi

Rohelisem Eesti ringmajanduse erieesmärgi (2.4) raames - piirkondlikke erisusi kavandatakse

vähendada KOV-üksuste võimekuse tõstmisel ringmajanduse strateegilises juhtimises ja

jäätmemajanduse korraldamisel. Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi 4.3. (Töövõimereform II) tegevustes

78 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

kavandatakse piirkondlike võimekuste tasakaalustamist KOV volikogu liikmete koolitustegevustega

ning kohapõhise arengumudeli rakendamist tööturuteenuste kavandamise viimisel kohalikule ja

piirkondlikule tasandile. Erieesmärk „Lapsed ja noored“ (4.5.) raames taotletakse regionaalset

tasakaalustatust läbi teenuste (taseme) ühtlustamise ning KOV-üksuste nõustamise. Ka elukestva

õppe võimaluste edendamise erieesmärgi (4.8.) üheks kavandatavaks tegevuseks on KOV-üksuste

võimekuste tasakaalustamine valdkonda panustamisel. Selliste meetmete lõplikud regionaalselt

tasakaalustavad mõjud sõltuvad loomulikult sellest, millised konkreetsed KOV-üksused meetmetes

osalevad – kas üksnes võimekamad või suudetakse meetmete rakendamisel tagada ühtlane ja ideaalis

isegi n-ö järele aitav osalus.

Vähemarenenud regioonide positiivsel diskrimineerimisel põhinevate rakenduskava sekkumiste

koondmõju sõltub nende piisavusest võrdluses olemasolevate ja regionaalse süsteemi n-ö loomulike

arenguprotsesside tulemusel kujunevate arengueristuste määraga. Selles kontekstis on rakenduskava

tasakaalustavad sekkumised ebapiisavad ja osalt ka vastassuunalised. Kõige olulisemana, valdav osa

Nutikama Eesti poliitikaeesmärgi investeeringutest tugevdavad ilma lisatingimusteta Eesti seniste

kasvukeskuste (Tallinna ja Tartu) sotsiaal-majandusliku arengu potentsiaali.

➢ KSH märgib, et regionaalse tasakaalustatuse huvides oleks vajalik anda nutika

spetsialiseerumise ja teadmusiirde meetmetele regionaalpoliitiline dimensioon - spetsiifilised

meetmed ja/või meetmete tingimused, mis motiveeriks osalema/kaasama ettevõtteid

väljaspool Tallinna ja Tartu linnaregioone.

➢ Rakenduskava investeeringutes riikliku innovatsioonisüsteemi tugevdamiseks tuleb koht

leida piirkondlikele kompetentsikeskustele.

➢ Regionaalse tasakaalustatuse eesmärgi seisukohast on problemaatiline ka see, et säästva

linnaarengu vahenditest eraldatakse suurem osa jõukamate linnapiirkondade (rohelistesse)

transpordilahendustesse ning sellest omakorda oluline osa sihistatuna pealinnaregiooni.

Investeeringud uute kohapõhiste arenguvõimekuste loomisesse (nt targa linna lahendused)

saavad aga oluliselt vähem toetusi.

➢ ÕÜF investeeringute mõjukuse hindamisel on asjakohane kõrvutada nende mahtu

traditsioonilise süsinikumahuka põlevkivisektori poolt loodava väärtusega, mida need peaksid

kompenseerima. Arvestades rahvamajanduse arvepidamise andmeid ning põlevkivisektori

poolt tellitud analüüse moodustavad ÕÜF poolt 7 aasta jooksul investeeritavad vahendid mitte

enam kui poole põlevkivisektori iga-aastaselt loodud majanduslikust lisandväärtusest.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

79

Funktsionaalsete regioonide tugevdamine on keskseks regionaalse arengu kontseptsiooniks

üleriigilises planeeringus Eesti 2030. Rakenduskava sekkumised omavad positiivset mõju

funktsionaalsete regioonide tugevnemiseks ja selle läbi eelduste loomiseks koha-põhiseks

regionaalarenguks peamiselt kahel viisil. Esiteks on need meetmed, mille osaks on piirkondliku

koostöö korralduslikud lahendused. Valdkonnaülesena kavandatakse KOV-üksuste piirkondlikku

koostööd võimestada maakondlike strateegiate abil, mis peaksid olema aluseks üldeesmärgi

Inimestele lähedasem Eesti mõlema erieesmärgi tegevuste täpsemal kavandamisel ja elluviimisel.

Muuhulgas kavandatakse üldeesmärgi raames ka KOV-teenuste koostöös osutamise mudelite välja

arendamist ja rakendamist ning regionaalsete võrgustike toimimist, mis toetavad regioonide

funktsionaalse sidususe kasvu. Meetme 5.2.1. all kavandatud investeeringute puhul vee

infrastruktuuri sisaldab tegevuse täpsustus ka tingimust, et toetused suunatakse üksnes maakondlikele

vee-ettevõtetele. Selle kriteeriumi rakendamine tugevdaks regioonide funktsionaalset terviklikkust.

Piirkondlikku koostööd edendavaid lahendusi sisaldavad ka mitmed üldeesmärgi Sotsiaalsem Eesti

meetmed. Tööhõive erieesmärgi (4.7.) tegevused tööjõu liikumise geograafiliste takistuste

kõrvaldamisel ning Töövõimereform II erieesmärgi (4.3.) tegevused kohapõhise arengumudeli

rakendamiseks tööturuteenuste kavandamise viimisel kohalikule ja piirkondlikule tasandile võiksid

suurendada regioonide funktsionaalset sidusust, samuti ka pikaajalise hoolduse korralduse

erieesmärgi (4.2.) saavutamisel kavandatud kohapõhise regionaalarengu kontseptsiooniga

kooskõlalise CLLD mudeli rakendamine projektide tasandil. Põhikoolivõrgu korrastamise

erieesmärgi (4.10.) raames räägitakse piirkondlikest hariduskonsortsiumite partnerluste

kontseptsioonist, mille alusel investeeringutoetusi eraldada.

Teiseks ja osaliselt kattuvana regionaalset tasakaalustatust vahetult edendavate üleriigiliste

võrgustike arendamisega panustab funktsionaalsete regioonide arengusse nende regioonide keskuste

tugevdamine riiklike võrgustike sõlmpunktidena. Lisaks maakondlike arenduskeskuste teenuse

toetamisele Nutikama Eesti raames kavandatakse sotsiaal- ja tervishoiu taristu investeeringute

erieesmärgi (4.1.) all maakonnakeskustes arendada ka integreeritud tervise- ja hoolduskeskusi.

Regioonide funktsionaalset sidusust toetavad ka keskus-tagamaa liikuvusvõimalusi parandavad

taristulised investeeringud (vt säästvate ühenduste prioriteeti edendavad tegevused). Viimaste puhul

tuleb arvestada, et mõjud saavutatakse üksnes eelduste tasandil.

➢ Nendele loodud eeldustele tuginedes tuleb luua asjakohased liikuvusteenused - rohkem

regionaalseid rongiühendusi, keskus-tagamaa kergliikluse vajadusi rahuldav teehooldus jms.

80 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Laiemalt sõltub funktsionaalsete regioonide tugevdamiseks tehtavate investeeringute mõju sellest,

kas paralleelselt astutakse Eestis samme ka haldustasandite (riik, KOV) ja valdkondade regionaalse

koordinatsioonimudeli välja arendamisel ja kehtestamisel, millele rakenduskava asjakohaseid

sekkumisi lõimida. Asjakohased probleemid - valitsemise valdkondlik „silotornistumine“,

valitsemistasandite koostöö nõrkus, regionaalse koordinatsiooni kesisus - on riiklikes

arengudokumentides teadvustatud. Ka EL Territoriaalne Agenda 203034 rõhutab mitmekihilise

valitsemismudeli osadena sektoriülese ja valitsustasandite vahelise koostöö olulisust regionaalarengu

eesmärkide saavutamisel.

EL Territoriaalse Agenda 2030 säästlike ühenduste prioriteet on rakenduskava regionaalse arengu

mõjude hindamise kontekstis esmatähtis territoriaalse kättesaadavuse ja piirkondade omavahelise

seostatuse parandajana. Enim võiksid sellesse loomulikult panustada üldeesmärgi Ühendatum Eesti

saavutamiseks kavandatud tegevused. Siiski, erieesmärgid on suunatud üleriigilise ja üle-Euroopalise

ühendatuse suurendamisele ning positiivne mõju Eesti sisesele regionaalsele tasakaalustatusele on

sekundaarne ja sõltuv üleriigilistest Tallinna-kesksetest ruumiseostest. Rakenduskava raames

tehtavaid investeeringuid peavad täiendama siseriiklikud liikuvusvõrgustikke tihendavad lahendused.

Vastasel juhul luuakse uut regionaalset ebavõrdust peamiste liikumiskoridoride lähedal paiknevate

piirkondade ning siseperifeeriate vahel. Sama kehtib ka üldeesmärgi Nutikam Eesti raames

kavandatud investeeringute osas IT-taristu ja e-teenuste arendamiseks.

➢ Kuigi rohkem paremaid e-teenuseid peaks põhimõtteliselt vähendama teenuste asukohast

sõltuvaid kättesaadavuse probleeme, võib IT-taristu ebaühtlane areng (viimase miili

probleemid lairibavõrgu ühenduste loomisel hajaasustuses, 5G võrkude eelisarendamine

kõrgema nõudlusega piirkondades) tekitada uut regionaalset ebavõrdsust.

Kokkuvõtteks tuleb nentida, et rakenduskava mõju riigi sisese regionaalse arengu tasakaalustatusele

on parimal juhul olemasoleva tasakaaluseisu säilitamine. See on igati mõistetav, kuivõrd

rakenduskava fookus on EL poliitikatega kooskõlaliselt keskkonnaeesmärkidel. Samuti

prioriseeritakse riigi kui sellise nutikat sotsiaal-majanduslikku arengut. Eesti regionaalse arengu

tasakaalustatus on rakenduskavas selgelt teisejärguline. Seda kinnitab ka tõsiasi, et senistes

rakenduskava versioonides ei ole seatud regionaalse tasakaalustatud arengu indikaatoreid ja

sihtväärtusi. Rakenduskaval puudub süsteemne regionaalpoliitiline alus, mis pakuks lõimiva käitluse

valdkondlikest sekkumistest ning näitaks, kuidas rakenduskava täiendab muid riiklike

regionaalpoliitilisi sekkumisi.

34 https://territorialagenda.eu/home.html

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

81

4.2.1.2 Mõju ettevõtete konkurentsivõime kasvule (mh läbi tegevuse TAI mahukuse

kasvu)

Eesti riigi majandus on seotud Euroopa Liidu ühtse turuga ning sõltub rahvusvahelisest koostööst ja

kokkulepetest. Kogu maailmas kasvavad tehnoloogilised ja digilahendusi hõlmavad arengud

survestavad ka Eesti ettevõtteid järjest enam kasutusele võtma uusi lahendusi ja ärimudeleid, tänu

millele on võimalik hakkama saada üha karmistuvas konkurentsis. Eesti riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ eelnõu kohaselt on ettevõtluskeskkond üldjoontes

konkurentsivõimeline, kuid hõlmab olulisi arenguvõimalusi, mis tagaksid selle valmisoleku

tulevikuks.

Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eelnõu ja Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 eelnõu35 kohaselt on Eesti ettevõtete

konkurentsivõime kasvu pidurdavateks teguriteks ebaühtlaselt jaotunud ja piiratud kasvutempoga

tööjõu tootlikkus, digitehnoloogiate ja automatiseeritud lahenduste ebapiisav integreeritus

äritegevustesse, ettevõtete TA-kulutuste madal osakaal, teadustöö tulemuste vähene rakendamine

ettevõtluses, ettevõtlusaktiivsuse piirkondlik erinevus, uute, sh keskkonnahoidlike, tehnoloogiate ja

ärimudelitega vähene kohanemine ja nende rakendamine, majanduse madal tulutase ja kesine koht

rahvusvahelistes väärtusahelates, välisinvesteeringute vähene osakaal, jm.

TAIE arengukava 2021–2035 eelnõus on seatud mõõtühikud ettevõtluse TA mahukuse ja

konkurentsivõime kasvule vastavalt selles arenguskavas seatud sihtidele. Aastaks 2035 on eesmärk

suurendada erasektori TA-kulutuste taset SKP-st 0,59%-lt 2%-ni, parandada riigi kohta Euroopa

innovatsiooni tulemustabelis tugeva innovaatori asemel innovatsiooni liidriks, tõsta teadlaste ja

inseneride arvu ettevõtlussektoris, parandada Eesti positsiooni Doing Business indeksi tabelis

praeguselt 18-lt kohalt vähemalt 5 esimese sekka, kahekordistada kaupade ja teenuste eksporti ning

tõsta väljaspool Harjumaad loodud SKP-d elaniku kohta.

Eesti majanduse tugevdamist, uute ärimudelite kasutuselevõttu ja konkurentsivõime kasvu toetab

eelkõige poliitikaeesmärk Nutikam Eesti, sh eriti nutika spetsialiseerumisega seotud eesmärk, mis

toetab Eesti majanduse teadmistepõhist lähenemist, tingimuste loomist TA-tegevuse ja innovatsiooni

35 https://www.hm.ee/sites/default/ fi les/1_taie_arengukava_2035_eelnou_riigikogusse_29.10.2020.pdf

82 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

arenguks, ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse kasvu ning edendab tipptehnoloogiate

kasutuselevõttu. Poliitikaeesmärgi raames pakutakse ettevõtetele tuge rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse programmi raames, vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ning

parandatakse andmevahetust ja suhtlust ettevõtete ja riigi vahel läbi e-riigi arendamise ning

parandatakse VKEde konkurentsivõimet ja finantseerimisvõimaluste kättesaadavust. Samuti

toetatakse selle poliitikaeesmärgi raames VKEde rahvusvahelistumist läbi võrgustikes ja

ühisüritustel osalemise ning ekspordi võimekuse arendamise. Keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja

ärimudelite kasutuselevõttu toetab eelkõige poliitikaeesmärk Rohelisem Eesti, sh eriti ringmajanduse

ja roheinnovatsiooniga seotud eesmärgid. Need tegevused suurendavad vastutustundliku ettevõtluse

arengut, sh ringmajanduse põhimõtetega arvestavat tootmistsükli rakendamist, ringlussevõtu

suurendamist, jäätmetekke vähendamist, jmt. Ettevõtetele vajaliku väljaõppega tööjõu olemasolu

toetab eelkõige poliitikaeesmärk Sotsiaalsem Eesti, sh eriti tööhõivega, elukestva õppe võimaluste

edendamisega ning õppe tööturu vajadustega seostamisega seotud eesmärgid, mis soodustavad

ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ja tööturule vajalike töötajate koolitamist.

➢ Kokkuvõttes vajaks poliitikaeesmärkide seas rohkem tähelepanu ärikeskkonna parandamise

ja tugevdamisega seotud tegevused nagu õigusaktide ja maksukeskkonna arendamine uute

ärimudelite, töövormide ja vastutustundliku ettevõtluse rakendamiseks, sh bürokraatialike

barjääride vähendamine, finantsturu arendamine ja majandusjulgeoleku tagamine.

4.2.1.3 Mõju tööturule ja tööhõivele (sh oskuste vajadusele) ning mõju haridusele,

sh taseme- ja täiendõppele

Eesti tööturgu mõjutavad demograafilised protsessid, sh rahvastiku vananemine ning madal sündivus.

Kuna tuleviku tööturul jääb töökäsi vähemaks, tuleb leida võimalusi, kuidas tööturult nii vanuse ja

pensionile siirdumise kui tööõnnetuste ja terviseprobleemide ning väheste oskuste või vananenud

oskuste tõttu lahkuvaid inimesi asendada või nende tööturult eemale jäämist paindlikult pidurdada ja

erinevate riskirühmade tööhõives püsimist toetada.

Kuigi prognooside järgi kahaneb töötajate (absoluut)arv tööturul, siis erinevate hõive kasvu toetavate

poliitikatega on võimalik seda kompenseerida, sh nt haridustaseme tõusuga (uutel põlvkondadel on

kõrgem haridus), pensioniea tõusuga (kasvab vanemealiste tööhõive), eduka lõimumispoliitikaga

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

83

(mitte-eestlaste hõivemäär võrdsustub eestlaste hõivemääraga) ja parimate hõive- ja tööturupraktikate

poliitikaga.36

Peamised väljakutsed Eesti tööturul on kvalifitseeritud tööjõu puudus, vananenud kvalifikatsioon ja

teadmised-oskused, tööealise elanikkonna (eriti vanemaealiste) vähene osalemine elukestvas õppes,

palgavaesus ning töötus- ja mitteaktiivsuslõksud (erinevad toetused, hüvitised, pensionid, mis aitavad

tööturult ära olla), mitmekesiste töövormide ja paindlike tööaja kokkulepete ja mittepüsivate

lepingute kasutamise vähene levik, tööjõu vähene Eesti-sisene mobiilsus, töötingimuste kollektiivse

kujundamise ja sotsiaaldialoogi nõrkus (väike hõlmatus kollektiivlepingutega ja ametiühingutesse

kuuluvus on madal). Palgavaesus on nt tugevalt seotud puuduva või madala hariduse ja

kvalifikatsiooniga.37

Peamised väljakutsed hariduses on täiskasvanute madal osalus elukestvas õppes (eriti nt mehed, eesti

keelest erineva emakeele ja madalama haridustaseme, oskustega inimesed), erialase hariduseta,

madala haridustasemega või aegunud oskustega inimeste suur osakaal, taseme-, täiendus- ja

ümberõpe ei vasta piisavalt ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele, tööandjate panus kutse- ja

kõrgharidusse ning täiendusõppesse on ebapiisav, karjääri- ja ettevõtlusõppe tase ning võimalused

tutvuda töömaailma ja erialade mitmekesisusega on ebaühtlased, formaalõppes ja kutse taotlemisel

ei arvestata piisavalt mitteformaalses ja informaalses õppes ning töökogemuse kaudu omandatud

teadmisi ja oskusi, hariduslike erivajadustega õppijate ebapiisav või ebaühtlane toetamine, koostöö

erinevate haridustaseme ja –liikide vahel on ebapiisav, nüüdisaegne õpikäsitus ei ole planeeritud

mahus teostunud, poiste kaks korda suurem väljalangevus põhikoolist võrreldes tüdrukutega,

doktoriõppe madal atraktiivsus, Eesti üliõpilaste madal osalus õpirändes, digioskuste tase, areng on

ebaühtlane kõikides eagruppides, kutseharidusega avanevad karjääriteed ei ole ühiskonnas

väärtustatud38.

Üldhariduses on katkestanute ja klassikordajate osakaal (mõlemal) õppijatest ca 1,5%39. 18-24-

aastaste esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavate noorte osatähtsus 2020.

36 RITA-ränne projekt 2018, teema kokkuvõte #1, Eesti tööjõu prognoos: sisseränne vs hõivemuutus:

https://sisu.ut.ee/sites/default/f i les/ranne/files/luhikokkuvote_1_toojou_pakkumine_sisseanne_ja_hoive_4_02.07.2018.pdf

37 Heaolu arengukava 2016-2023: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023

38 Haridus- ja teadusministeerium. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035:

https://www.hm.ee/sites/default/f i les/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf

39 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, haridus, üldharidus, HT140U: ÜLDHARIDUSE ÕPILASED, KATKESTAJAD JA

KLASSIKORDAJAD SOO, ELUKOHA, EMAKEELE, KOOLIASTME JA ÕPPEKEELE JÄRGI, HALDUSJAOTUS SEISUGA 01.01.2018:

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__uldharidus/HT140U/table/tab leViewLayout1

84 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

aastal oli 7,6%40. Viimase viie aasta jooksul on näitaja märgatavalt paranenud. Kutseõppest

väljalangenute osakaal on viimased viis aastat püsinud 23% juures41. Kõrgharidusest väljalangenute

osakaal on viimase viie aasta jooksul langenud ja 2019. aastal oli see ca 15% (nähtavalt parem kui

kutsehariduses)42. Tööealise elanikkonna (vanuses 15-74-eluaastat) hõivemäära näitajad on oluliselt

madalamad esimese taseme või sellest madalama haridusega inimestel võrreldes kõrgema

haridustasemega inimeste ning kogu hõivemääraga, ja vastavalt ligi kaks korda kõrgem on nende

töötusemäär võrreldes kogu tööealise elanikkonna töötusemääraga43. Tööealise elanikkonna vanuses

25-64 eluaastat osalemine elukestvas õppes oli 2019. aastal vaid 20,1%44, kuigi see on ajas paranenud.

Veel kehvem on see näitaja meeste ning mitte-eestlastest meeste ja naiste seas45. See aitab kaasa

tööturul vajalike oskuste, teadmiste vananemisele ning võimendab lõhet tööturul nõutavate ja

toimetulekuks vajalike ning tööturul pakutavate oskuste-teadmiste ning kvalifikatsiooni vahel.

Digipädevuste levikut elanikkonnas väljendab osakaal, mis näitab vähemalt baastasemel

digipädevusega elanike osatähtsust 16–74-aastaste hulgas. Selle väärtus 2019. aastal oli 62%46. Ka

siin saab toetusmeetmetega olukorda parandada.

Riskirühmad tööturul on haridustee katkestanud ja erialase hariduse, oskusteta noored ja eriliselt

NEET noored, kes ei õpi ega tööta. Põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid

mittejätkavate 18–24-aastaste noorte osatähtsus oli 2019. aastal 9,8%47. Vananeva elanikkonnaga

Eestis on riskirühmaks tööturul ka vanemaealised, kelle tööhõive pärast pensioniikka jõudmist

väheneb vanuse kasvuga üsna kiiresti. Seda põhjustavad nii vähene või aegunud kvalifikatsioon,

tervisemured ja võimalikud tööõnnetused, mis vähendavad töövõimet ja samuti tööandjate

eelarvamused nende suhtes. Kehvemas olukorras tööturul on ka muukeelsed elanikud ja

40 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, tööturg, tööealise rahvastiku haridus, haridustase ja keeleoskus, TT0100: HARIDUSE

PÕHINÄITAJAD SOO JÄRGI: https:/ /andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku -haridustase__haridustase-ja-

keeleoskus/TT0100/table/tableViewLayout1

41 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, haridus, kutseharidus, HT60: KUTSEÕPPEST VÄLJALANGENUD ÕPPELIIGI JA

ÕPPEVORMI JÄRGI: https:/ /andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__kutseharidus/H T60/table/tableViewLayout1 42 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, haridus, kõrgharidus, HT307: KÕRGHARIDUSEST VÄLJALANGENUD SOO,

HARIDUSASTME JA EMAKEELE JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__kergharidus/HT307

43 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, tööturg, tööealise rahvastiku haridus, haridustase ja keeleoskus, TT109: 15 -74- NING 25-

64-AASTASTE HÕIVESEISUND SOO JA HARIDUSTASEME JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku -

haridustase__haridustase-ja-keeleoskus/TT109/table/tableViewLayout1

44 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, kvali teetne haridus: https:/ /www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev-areng/4-

kvaliteetne-haridus

45 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, tööturg, tööealise rahvastiku haridus, TT162: 25 -64-AASTASTE ELUKESTVAS ÕPPES

OSALEMINE NELJA VIIMASE NÄDALA JOOKSUL | Näitaja, Rahvus, Sugu, Elukestvas õppes osalemine ning Aasta:

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku -haridustase__eppes-osalemine-4-nadalat/TT162/table/tableViewLayout1

46 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, kvali teetne haridus: https:/ /www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev-areng/4-

kvaliteetne-haridus

47 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, kvali teetne haridus: https:/ /www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev-areng/4-

kvaliteetne-haridus

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

85

uussisserändajad, kelle toimetulekut takistab otseselt vähene riigikeele oskus, mida töökohtadel sageli

eeldatakse või nõutakse. Samuti ei tunne nad võrreldes kohalike elanikega riigi, KOVi, kogukonna

toimimisloogikat, asjaajamiskultuuri jms. Väga oluline riskirühm on pikaajalised töötud. Pikaajalise

töötuse määr 2019. aastal oli Eestis 0,9%48. Töötukassa statistika järgi oli veebruaris 2021 nende

registreeritud töötute osakaal, kes on olnud tööta 12-23 kuud, ca 12% (6962 inimest) ja nende

registreeritud töötute osakaal, kes on olnud tööta 24 ja enam kuud, ca 4% (2292 inimest)49. Viimane

oluline sihtrühm, kelle töö- ja haridus- ning täiend- ja ümberõppe võimalusi tuleb toetada, on

vähenenud töövõimega inimesed. Vähenenud töövõimega tööealiste inimeste hõive määr 2019. aastal

oli 51,8 ja puudega inimeste tööhõive määr oli 31,5%50 (võrdluseks üldiselt 15-74-aastaste grupis oli

tööhõive määr 68,4%51). Töötuse määr oli vähenenud töövõimega tööealiste inimeste seas 9,8% ja

puudega inimeste töötuse määr oli 11,2%52 (võrdluseks üldiselt 15-74-aastaste grupis oli töötuse määr

4,4%53). Riskirühmad hariduses on erialase hariduseta ja madala haridustasemega inimesed, eakad

ning hariduslike erivajadustega inimesed.

Elukestva õppe tähtsus Eesti täiskasvanute elus on üha kasvanud. Samas, Eesti haridusvaldkonna

arengukava 2021–2035 eelnõu54 kohaselt ei vasta täiendus- ja ümberõpe piisavalt ühiskonna ja

tööturu arenguvajadustele, kõikidel sihtrühmadel ei ole piisavat valmisolekut oma oskusi täiendada,

tööandjate panus täiendusõppesse ebapiisav, sh töötajate digioskuste arendamisse, ning nutika

spetsialiseerumise valdkondades ja ühiskonnas eelisarendamist vajavates valdkondades pakutakse

vähe täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Lisaks on täienduskoolituse tase Eestis ebaühtlase

kvaliteediga. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõus on seatud eesmärgiks

baastasemest kõrgema taseme digioskused 16–74 a elanike seas seniselt 35%-lt 60%-ni.

Toetusmeetmete positiivne ja otsene mõju tööturule, tööhõivele ja oskustele ning haridusele on kõige

suurem ja selgem poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti puhul, samuti regionaalselt piiritletud ÕÜF

48 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, tööhõive ja jätkusuutlik majandus: https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev-

areng/8-toohoive-ja-jatkusuutlik-majandus 49 Eesti Töötukassa. Peamised statisti l ised näitajad. Registreeritud töötud . Registreeritud töötuse kestus:

https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/registreeritud -tootud

50 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu. Tervis. Puudega inimesed. Puudega inimeste tööhõive. >> THV601: TÖÖEALISTE

HÕIVESEISUND PUUDELISUSE JA TÖÖVÕIME NING VANUSERÜHMA JÄRGI , 2019:

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega -inimesed__puue-tooheive/THV601/table/tableViewLayout1

51 Statistikaamet. Valdkonnad, tööelu, tööturg: https://www.stat.ee/et/avasta -statist ikat/valdkonnad/tooelu/tooturg

52 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu. Tervis. Puudega inimesed. Puudega inimeste tööhõive. >> THV601: TÖÖEALISTE

HÕIVESEISUND PUUDELISUSE JA TÖÖVÕIME NING VANUSERÜHMA JÄRGI , 2019:

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega -inimesed__puue-tooheive/THV601/table/tableViewLayout1

53 Statistikaamet. Valdkonnad, tööelu, tööturg: https://www.stat.ee/et/avasta -statist ikat/valdkonnad/tooelu/tooturg

54

86 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

puhul ja mõõdukas ning kitsama valdkonna põhine poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti puhul.

Sotsiaalsem Eesti erieesmärgid ja kirjeldatud tegevused on kooskõlas praegu kehtiva Eesti Heaolu

Arengukava 2016-2023 üldeesmärkide „Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu“ ja

„Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus“

ning nende alaeesmärkidega; samuti praegu kehtiva ja toimiva „Haridus ja noorte-programm 2021-

2024“55 eesmärkide „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem

võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel“, „Eestis on pädevad ja motiveeritud

õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“, „Õpivõimalused

vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“ ning nende meetmete ja tegevustega; ning

Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 strateegiliste eesmärkidega.

Poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti toetusmeetmed kasvatavad ühiskonnas heaolu erinevatele

sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmete ja tööturu tugiteenustega, sotsiaalhoolekandemeetmete ja

sotsiaalteenustega, samuti õpivõimaluste ja haridusteenustega. Toetusmeetmed aitavad luua uusi

töökohti ja ümber kohandada olemasolevaid töökohti. Kirjeldatud tegevused tõstavad õppijate,

töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET

noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe

kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning

teadmisi.

➢ KSH märgib, et samas ei ole tähelepanu pööratud ega eraldi meetmeid suunatud

vanemaealistele ja vähenenud töövõimega inimestele ega pikaajalistele töötutele. Mõju neile

on ebaproportsionaalselt väike või täiesti puuduv.

➢ Eraldi toetusmeetmeid ei ole disainitud ka erialase ja madala haridustasemega inimestele ega

hariduslike erivajadustega inimestele.

➢ Tähelepanu vääriks ka tulevikuoskuste mainimine, suuremat lisandväärtust loovate oskuste

arendamine ja nende sidumine haridustegevuste ja õppekavade arendamisega, nt milliseid

tulevikuoskusi ja võtmepädevusi (sh info otsimise, haldamise, töötlemise ja analüüsiga jms

seotud oskused), ülekantavaid oskusi (nt oskus töötada virtuaalsetes meeskondades, digi-

töötubades jms; erinevate keelte, kultuuride tundmine ja neis sotsiaalsetes kontekstides,

kultuuriruumides toimetulek) ning digioskusi toetatakse ja mis haridusastmetel, -tasemetel,

formaalses hariduses või mitteformaalses hariduses need olulised on. Et toetatud oleks

55 Haridus- ja noorte-programm 2021-2024: https:/ /www.hm.ee/sites/default/fi les/haridus_ja_noortep rogramm_2021_2024.pdf

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

87

õppijate, praeguste ja tuleviku töötajate mitmekesiste ja võtmetähtsusega tulevikuoskuste

omandamine.

➢ Keskkonnaharidus (sh nt säästev areng) peaks olema loomulik osa kõigi erialade ja ainete

õpetusest (uute õppekavade loomine ja olemasolevate täiendamine, lõimimine

keskkonnaharidusega, sh kliimamuutuste mõju ja kohanemise teemadega).

Kvaliteetse ja kättesaadava tasemeõppe ning paindliku täiend- ja ümberõppega paraneb erinevate

ühiskonnagruppide konkurentsivõime ja võrdsed võimalused tööturul ning ühiskonnas. Meeldiv,

eneseteostust, arengut ja väärilist sissetulekut pakkuv töökoht toetab inimese arengut ja soodustab

tema osalemist ühiskonnaelus, kogukonnas, aidates seeläbi ka teisi ühiskonnaliikmeid. Haridusele

vastav töökoht annab inimestele sissetuleku ja nii sotsiaalse kui majandusliku turvatunde. Tööjõu

järjepidev hariduse, oskuste ja pädevuste tõus toetab kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema

sissetulekuga, vähem tervist kahjustavate töökohtade (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk,

tervislikumad ja keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt) teket nii linna- kui

maapiirkondades. Kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi

tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Sellistel töökohtadel on vaja nii digioskusi,

oskust koostööd teha kui teisi (sektoriti, valdkonniti, haruti) ülekantavaid nii erialaspetsiifilisi kui

üldoskusi.

Poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti toetusmeetmed kasvatavad ühiskonnas TAI võimalusi ja võimekust

ning aitavad juurde luua kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet, kõrgema lisandväärtusega

töökohti ning toetavad ka olemasolevaid töökohti nutika spetsialiseerumise valdkondades. Laiemalt

ettevõtete ja kitsamalt VKEde TAI tegevuste toetamine tõstab nende konkurentsivõimet

(sh positsiooni väärtusahelas) ja pakub omakorda elanikkonnale, kogukonnas kõrgema

lisandväärtusega töökohti. Kõrgema lisandväärtusega töökohtadel on sissetulekud kõrgemad, millest

paraneb töötajate majanduslik toimetulek ja elukvaliteet. Nende toetusmeetmetega paraneb otseselt

TAI-ga seotud tegevuste, valdkondade, sh nt nutika spetsialiseerumise valdkonna, valdkondliku

teadus- ja arendustegevusega ning VKE-de innovatsiooni, rahvusvahelisusega seotud töötajate

kvalifikatsioon, paranevad nende teadmised-oskused ja majanduslik toimetulek. Järelikult

toetusmeetmetel on otsene positiivne mõju kõrgema kvalifikatsiooniga tööhõivele ja nende oskustele

nutika spetsialiseerumise valdkondades ja kitsamalt valdkondlikus teadus- ja arendustegevuses ning

tõenäoliselt kaudne nõrk positiivne mõju teistele eelnevaga seotud tegevustele, sfääridele.

88 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

ÕÜFi toetusmeetmetel tegevussuunas 1 ja tegevussuunas 2 on positiivne koondmõju tööturule, uute

ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomele, samuti tööhõive säilitamisele, töökohtade

teisenemisele ja oskuste arendamisele, mitmekesistamisele ning inimeste hariduse taseme tõusule ja

keskkonnahariduse ja –teadlikkuse kasvule. Konkreetsemalt, ÕÜFi toetusmeetmetel tegevussuunas

1 on otsene positiivne mõju tööturule, tööhõivele ning inimeste haridusele ja oskustele,

mitmekesistades Ida-Viru majandus- ja ettevõtlustegevust, rikastades seda TAI tegevuste

toetamisega, pakkudes selleks vajalikke tugiteenuseid, töötajatele täiend- ja ümberõpet ning luues

sellega juurde kõrgema lisandväärtusega töökohti. Osa toetusmeetmeid (nii tegevussuunas 1 kui

tegevussuunas 2) aitavad tööstuses töökohti säilitada ja ümber kohandada, sh tõsta nende

lisandväärtust, ning töötajatel liikuda võimalikult kiiresti ja valutult ühest sektorist, ühelt ametialalt

teisele. Laialdane teadmus- ja tehnoloogiasiire teaduse (teadus- ja arendusasutused, haridus- ja

õppeasutused) ning erasektori ettevõtete, ettevõtjate vahel toetab inimeste oskuste, teadmiste ning

kvalifikatsiooni tõusu ning soodustab samuti kõrgema lisandväärtusega töökohtade teket.

➢ KSH märgib, et samas ei ole selge, millise kiirusega toimub teadmussiire ja kui hästi liigub

see ühes taktis töökohtade loomega.

Mitmekesist majandus- ja ettevõtlustegevust toidab inimeste haridustaseme tõstmine, koolitamine.

Uued õppekavad kutse- ja kõrghariduses loovad täiskasvanutele juurde õpivõimalusi ja karjääriteid.

➢ KSH märgib, et tegevustel on kindlasti tugev mõju lühiajaliselt, ent ei ole teada, mis saab nt

pärast töölt-tööle liikumise toetust, kas kõik loodud töökohad säilivad, kuidas need

lühiajaliselt või keskpikas vaates teisenevad; kuidas muutub inimeste, töötajate motivatsioon

end uuel töökohal, uues sektoris proovile panna (rahulolu, kohanemise edukus, inimeste

kohanemisvõime ja kiirus on väga erinev); uusi oskusi, teadmisi täiendavalt juurde õppida

(elukestev täiend-, ümberõpe, tasemeõpe). Seda tuleb kindlasti ka edasi seirata.

Üldiselt ÕÜFi toetusmeetmed aitavad vähendada ja pidurdada tööturu, tööhõive ja oskuste

regionaalset tasakaalutust, toetades kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomet ning parandades

praeguse ja tuleviku tööjõu konkurentsivõimet tööturul. Suure riski ja määramatusega on see, kui

hästi õnnestub tegevussuuna 1 toetusmeetmeid õigesti ajastada, millised tegevused ja kui kiiresti

peavad enne käivituma ning mõnede tegevuste puhul nt teadmussiire, TAI tegevuste tulemuslikkus

ei ole täpselt teada, sh millal nende kasutegur nt tööturule, tööhõivele ilmneb.

Laiemalt paindlikumad töövormid (nt kaugtöö, platvormi töö, tööampsud), mitmekesised töösuhted

(nt renditöö) ning igasugune paindlik osalemine tööturul toetab üldist heaolu kasvu, pakkudes

mitmekesiseid võimalusi tööturul ja tööhõives osaleda kõigile ühiskonnagruppidele

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

89

(sh riskirühmadele). Vajalik on, et tööturumeetmed ja tööturu tugiteenused võtaks parimal võimalikul

viisil arvesse ka arenguid tööturul ja töö muutuvat iseloomu. Inimese töösuhe ja töökoht võib olla

korraldatud mitmel erineval viisil, sh mitme erineva tööandja juures ja isesuguste koormuste ning

tööaegadega.

➢ Tähelepanu tuleb pöörata, et lõhed traditsioonilise töösuhte ja kaasaegsele ühiskonnale

iseloomulike erinevate töövormide, töösuhete vahel ei suureneks, vaid et kaasaja töövormide

ja töösuhete sotsiaalne kindlustatus paraneks.

Täiendus- ja ümberõppe ühiskonna ja tööturuvajadustele vastavaks viimist toetab poliitikaeesmärk

Sotsiaalsem Eesti, eelkõige elukestva õppe võimaluste edendamisega ja õppe tööturu vajadustega

seostamisega seotud eesmärgid. Nende tegevustega toetatakse õppekavade arendamist selliselt, et

õppe maht ja sisu oleksid paremas kooskõlas tööturu ja ühiskonnavajadustega, õppe kvaliteedi ja

mitmekesisuse parandamist, vajalike haridustöötajate järelkasvu, jm. Õppijate motivatsiooni ja

valmisoleku suurendamist toetab poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti alaeesmärk elukestva õppe

võimaluste edendamine, millega edendatakse õppimisvõimaluste populariseerimist ja täiskasvanute

mitteformaalses õppes osalemist. Digioskuste parandamist kõikides eagruppides toetab

poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti alaeesmärk õppe seostamine tööturu vajadustega, millega

arendatakse IT haridust ja digioskusi. Täienduskoolituse kvaliteedi tagamist ja ühtlustamist toetab

poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti alaeesmärk „elukestva õppe võimaluste edendamine“, mille

raames toetatakse täienduskoolitussüsteemi kvaliteediarendust.

➢ KSH märgib, et poliitikaeesmärgid ei too eraldi alaeesmärkidena välja tööandjate

motivatsiooni ja panuse suurendamise toetamist töötajate täiendus- ja ümberõppes

osalemiseks (v.a õiglase ülemineku fondi eesmärgid, kus koolitustegevuste arendamine on

eraldi välja toodud) ning täiendus- ja ümberõppevõimaluste parandamist nutika

spetsialiseerumise ja ühiskonnas muudes eelisarendamist vajavates valdkondades (eelkõige

oleks see seotud poliitikaeesmärgiga Nutikam Eesti).

90 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

4.2.2 Mõju sotsiaalsele sidususele (sh lõimumisele) ja võrdsetele

võimalustele (sh sooline võrdõiguslikkus)

Säästev Eesti 21 eesmärk „Heaolu kasv“ on jaotatud kolmeks komponendiks 1) majanduslik jõukus,

2) turvalisuse tase ja 3) võimaluste mitmekesisus eneseteostuseks, rekreatsiooniks, sotsiaalseks

suhtlemiseks. Arengukavas on heaolu kasvu ohtudena välja toodud noorte lahkumine ja üldine

elanikkonna vananemine, materiaalse heaolu vähenemine või ebapiisav tagamine, majandusarengu

pidurdumine, tööhõive vähene kasv.

Säästev Eesti 21 eesmärk „Sidus ühiskond“ on jaotatud kolmeks 1) sotsiaalne kaasatus, 2) regionaalne

tasakaal ja 3) tugev kodanikuühiskond. Arengukavas on sidusa ühiskonna ohtudena välja toodud, et

Eestis on suur majanduslik ebavõrdsus (Gini kordaja), jätkub regionaalne tasakaalustamatus

leibkondade sissetulekutes, tööhõive määras, hariduses. Probleemiks on ka avalike teenuste kvaliteet

ja kättesaadavus ning kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonna huvide esindamisel.

Eesti 2035 arengukavas on „Sidusa ühiskonna“ alla koondatud teemad, mis tagavad Eestile sidusa

ühiskonna ja inimestele võrdsed võimalused – majanduslik toimetulek ning ebavõrdsuse

vähendamine ühiskonnas, sotsiaalkaitse, perepoliitika, tööturumeetmed. Peamiste probleemidena on

kirjeldatud elanikkonna üldist vähenemist, elanikkonna vananemist, sündivuse vähenemist,

suurenevat hoolduskoormust, puuetega inimeste osakaalu kasvamist, regionaalseid erinevusi

suhtelises vaesuses elavate inimeste hulgas, soolist ja rahvuslikku palgalõhet.

Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 203056 eesmärk „Sidus Eesti“ on sõnastatud järgmiselt –

„Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti

identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info-

ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks

toimetulekuks ja heaoluks kõigile inimestele.“ Peamiste probleemidena on välja toodud, et esineb

piirkondlikku, sotsiaalset ja virtuaalset segregatsiooni, kohanemis- ja lõimumisteenused kohati

dubleerivad üksteist ning sihtrühmad pole neist teadlikud, riigiasutustel on raske jõuda eesti keelest

erineva emakeelega elanikkonnani, eri rahvusest ja erineva emakeelega inimesed suhtlevad omavahel

vähe, tööturul esineb soolist ja keelepõhist segregatsiooni, mis väljendub palgalõhes ning

ebavõrdsuses, paljud eesti keelest erineva emakeelega elanikud ei valda piisavalt hästi eesti keelt,

56 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/fi les/arengukava_eelnou_1312.pdf

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

91

kohanemis- ja lõimumisvaldkonna teenused pole piisavalt efektiivsed ning partnerite koostöö

teenuste pakkumisel pole tõhus.

Lõimuv Eesti 2030 arengukava eesmärk on luua tingimused, et Eesti ühiskond oleks lõimunud ja

sotsiaalselt sidus, erineva keele ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja

jagaksid omavahel demokraatlikke väärtusi. Peamised teemad arengukavas on: tugev ja usalduslik

side Eestiga, tihedad inimeste- ja kogukondade vahelised kontaktid, sotsiaalmajanduslik toimetulek

ja ettevõtlikkus, tõhus eesti keele omandamine, ühise infovälja loomine, koos õppimine.

Lõimumiskava tegevused on suunatud nii eesti emakeelega inimestele, pikaaegselt Eestis elanud muu

emakeelega inimestele kui ka senisest enam uussisserändajatele ja pagulastele, ning

rahvuskaaslastele, kes elavad väljaspool Eesti riigi piire, ja tagasipöördujatele.

Eesti heaolu arengukava 2016–202357 on samuti otseselt suunatud sotsiaalse sidususe ja võrdsete

võimaluste loomiseks. Arengukavas on esitatud kaks peamist eesmärki: 1) tööhõive kõrge tase ning

pikk ja kvaliteetne tööelu ning 2) sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning

suurem sotsiaalne kaasatus.

Eestis esinevad suured sotsiaalsed erinevused nii soolises, rahvuslikus kui ka majanduslikus mõttes.

Vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja sissetulekute ebavõrdsus on jätkuvalt suur. Statistikaameti andmetel

elas 2019. aastal Eestis absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% elanikest. Kõige

suurem on suhteline vaesus üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusgrupis. Esineb ka piirkondlikke

erinevusi, nii on suhtelise vaesuse määr suurem Hiiu (31,7%), Valga (30,3%) ja Ida-Viru (29,3%)

maakonnas ning madalaim Harju (15,7%), Saare (19,2%) ja Lääne-Viru (19,6%) maakonnas.

Materiaalses ilmajäetuses elavaid inimesi ehk neid, kes ei saa endale mitmeid ühiskonnas üldiselt

levinud hüvesid lubada, oli 2020. aastal 6,5% Eesti elanikest. Eurostati andmetel oli 2019. aastal

keskmiselt 21,1% ELi elanikest suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ning sissetuleku

vaesuses 16,5% ELi elanikest. Tõsises materiaalses puuduses oli 2019. aastal 5,6% ELi elanikest.

Eesti sooline palgalõhe on Eurostati andmetel ELi suurim, kuid siiski vähenenud viimase seitsme

aasta jooksul 7,7 protsendipunkti (24,8% aastal 2013 ja 17,1% aastal 2019). Rahvusvähemuste seas

on palgalõhe veelgi suurem.58 Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1%

57 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016–2023. https:/ /www.sm.ee/sites/default/fi les/content -

editors/eesmargid_ja_tegevused/heaolu_arengukava_eelnou_0.docx

58 Eesti võrdse kohtlemise võrgustik (2020). Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks.

https://humanrights.ee/app/uploads/2020/12/UPR_ET.pdf

92 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

väiksem kui meestel. Vene keelt kõnelevate naiste keskmine tunnitasu moodustab vaid 63% Eesti

meeste keskmisest tunnitasust. ELi riikide palgalõhe oli 2019. aastal keskmiselt 14,1%.59

Üldine töötuse määr Eestis 2020. aastal Statistikaameti andmetel oli 6,8% (Kirde-Eestis 12,3% ja

muudes piirkondades 6–7%, mitte-eestlaste töötuse määr on suurem kui eestlastel). Euroopa Liidus

oli Eurostati andmetel töötuse määr sel aastal 7,3%.

Eesti haridusnäitajad on võrreldes teiste riikidega küll valdavalt väga head, kuid õpitulemustes on

märgatavad erinevused nii piirkondlikult kui ka eesti ja vene õppekeelega koolide vahel. Soolised

erinevused esinevad ka üld-, kutse- ja kõrghariduses ja seda nii hariduses, oskustes kui ka hilisemas

tööturu konkurentsivõimes. Hariduses on vahe tüdrukute kasuks. Poiste väljalangevus põhikoolist on

tüdrukutest kaks korda suurem. Ka mitteõppivate noorte (18–24a) hulgas on noormehi kuni kaks

korda rohkem kui neide. Poistest jätkab kutseõppes 36%, tüdrukutest pea kaks korda vähem ehk 19%.

Gümnaasiumisse suundub 60% põhikooli lõpetanud poistest ja 78% tüdrukutest. Üliõpilaste hulgas

on 60% naisi ja 40% mehi. Eri õppeastmetel ja –liikides on sooline jaotus suhteliselt sarnane.

Valdav enamus Eesti etnilisi vähemusi elab Ida-Virumaal ja Harjumaal, sh Tallinnas. Vähemused

moodustavad 26% Eesti elanikkonnast, ent üksnes 4% vähemusrahvuste esindajatest elab mujal

Eestis. Võrreldes teiste piirkondadega on halvimad integratsiooninäitajad Ida-Virumaal.

Eesti ühiskonna üldine sidusus pole olulistes võtmevaldkondades (sh tööturg, haridus, rahvuste

regionaalne paiknemine, eri kodukeelega inimeste omavaheline suhtlemine) oluliselt muutunud.60

Viimastel aastatel on vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal kasvanud, kuid

vanemaealised, noored ja eesti keelest erineva emakeelega inimesed on keskmisest vähem aktiivsed.

Üks peamisi poliitilisi vahendeid ebavõrdsuse vähendamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks

on investeerimine haridusse ja oskustesse. Palgaerinevustega võitlemiseks on parim võimalus

täiendada madala kvalifikatsiooniga töötajate oskusi, et reageerida tehnoloogia arengust tulenevatele

muutustele, ning luua rohkem töökohti. Lastele ja noortele aitab võrdsemaid võimalusi luua

kvaliteetse hariduse kättesaadavus, olenemata nende taustast või asukohast. Sissetulekute

ebavõrdsuse vähendamisele aitab kaasa sobiv maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteem. Võimaluste

kasvava ebavõrdsuse vastu saab võidelda kvaliteetsete sotsiaalteenuste pakkumisega (sh lapsehoid,

hooldusteenused), aga ka investeerides transporti ja e-teenuste kättesaadavusse.

59 Gender Pay Gap across EU. https:/ /ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/pdfscache/6776.pdf 60 Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava, 2030. https://www.kul.ee/sites/kulminn/f iles/arengukava_eelnou.pdf

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

93

Sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimalustega on peamiselt seotud neljas poliitikaeesmärk Sotsiaalsem

Eesti. Samas võib kaudsemaid mõjusid leida ka teiste poliitikaeesmärkide alt.

Erieesmärkidest on sotsiaalsete erinevuste vähenemisega seotud järgnevad:

▪ Sotsiaalse kaasatuse ja sidususe suurenemisele aitavad kaasa järgmised erieesmärgid –

4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus, 4.4 Eesti keel ja lõimumine, 4.5 Lapsed ja noored;

kaudsemalt erieesmärgid 6.2.3 Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste

arendamine ning 6.2.4 Omavalitsuste ja keskvalitsuste investeeringud sotsiaalse sidususe

suurendamiseks.

▪ Sotsiaalse sidususe regionaalsele tasakaalule aitavad kaudselt kaasa erieesmärgid

1.4.3 Regionaalareng (VKEde konkurentsivõime tugevdamine Kagu-Eestis), 1.5 Kiire

internet, 2.1.1 Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond, 6.1 Mitmekesine ja nutikas ettevõtluse

areng, 6.2.5 Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks.

▪ Majandusliku heaolu paranemist toetavad erieesmärgid – 4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus

(kaudselt), 4.3 Töövõimereform II ja terviseedendus, 4.5 Lapsed ja noored, 4.6 Enim puudust

kannatavad inimesed, 4.7 Tööhõive, 4.9 Õppe seostamine tööturu vajadustega.

▪ Võrdseid ja mitmekesiseid võimalusi toetavad erieesmärgid – 4.1 Sotsiaal ja tervishoiu taristu

investeeringud, 4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus, 4.3 Töövõimereform II ja terviseedendus,

4.7 Tööhõive, 4.8 Elukestva õppe võimaluste edendamine, 4.9 Õppe seostamine tööturu

vajadustega, 4.10 Põhikoolivõrgu korrastamine. Täiendavalt: 1.3 E-riigi arendamine,

1.5 Kiire internet, 2.5 Suuremate linnapiirkondade säästev liikuvus, 3.1 Maanteetransport,

3.2 Keskkonnasäästlik transport.

▪ Soolise võrdõiguslikkuse parandamisele on kaudselt suunatud erieesmärk 4.7 Tööhõive.

▪ Lõimumise parandamisele on suunatud erieesmärgid 4.4 Eesti keel ja lõimumine ning

kaudselt 4.8 Elukestva õppe võimaluste edendamine.

Eelnevast on näha, et soolise võrdõiguslikkuse parandamisele ja lõimumisele on suunatud vaid

üksikud erieesmärgid, teiste puhul pole soolise võrdõiguslikkuse aspekti või lõimumise toetamist

eraldi välja toodud, kuigi kavandatavad tegevused võivad hiljem neile suunatud olla.

94 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

4.2.3 Mõju inimese tervisele, tervisekäitumisele

Üleilmne Säästva arengu eesmärk „Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu“ on

Eestis seotud järgmiste näitajatega: oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, liigne kehakaal,

surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, välditavad surmad, suremus

kroonilistesse haigustesse, ohtlike viirustega nakatumine, enesetapud, psüühika- ja käitumishäired,

alkoholi ja tubakatarbimine.

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8

aastat. Oodatav eluiga on tõusnud, kuid see jääb alla Euroopa Liidu keskmise: 2018.a andmetel oli

EL’i meeste oodatav eluiga 78,3 aasta ja naistel 83,6 aastat61. Oodatav eluiga erineb nii sooliselt kui

ka piirkondlikult: Kagu-Eestis on tervena elatud eluiga üle kümme aastat lühem võrreldes Põhja- ja

Lääne-Eesti elanikega62. Oodatav eluiga sõltub paljudest teguritest (sh ümbritsev keskkond,

tervishoiuteenuste kättesaadavus, tööohutus, inimeste elatustase ja terviseteadlikkus). Sooline

erinevus tuleneb sellest, et mehed on sageli riskialtimad (sh tarvitavad enam alkoholi ja suitsetavad),

hõivatud füüsilistel raskematel ja ohtlikematel töökohtadel. Tervisekäitumine sõltub ka

haridustasemest.

Tervena elavad mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat63, tervena elatud eluiga pole aga viimasel kümnel

aastal pikenenud.

Ülemäärase kehakaaluga inimeste arvu suureneb (2018.a oli liigse kehakaaluga 51% elanikkonnast),

sh suureneb ülekaaluliste noorte arv. Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade

arv on järjest vähenenud, kuid endiselt on meeste suremuskordaja neli korda suurem kui naistel.

Vähenenud on suremus kroonilistesse haigustesse, välditavate surmade, HIV nakkuse, tuberkuloosi,

B- ja C-hepatiidi uute juhtude esinemise ning enesetappude arv. Võrreldes aga Euroopa Liidu

keskmiste näitajatega on Eestis endiselt kõrgem nii uute HIV-juhtude kui ka tuberkuloosi

haigestumise arv. Ka enesetappe on Eestis rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Psüühika- ja

käitumishäirete esmahaigestumuskordaja Eestis suureneb, samuti on Eesti kõnealuse näitaja väärtus

kõrgeim Euroopa Liidu võrdluses. Alkoholitarbijaid ja igapäevasuitsetajaid on Eestis samuti rohkem

61 www.stat.ee

62 Strateegia Eesti 2035 63 Statistikaamet, 2019.a andmed

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

95

kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuigi Eesti-siseselt on alkoholi tarbijate ja igapäevasuitsetajate arv

vähenenud.64

Rakenduskava ja partnerlusleppe elluviimisega kaasnev mõju tervisele ja tervisekäitumisele ning

eeltoodud tervisenäitajatele on valdavalt kaudne ja kumulatiivne, kuigi teatud tegevuste mõju võib

olla eeltoodud tervisenäitajatele ka otsene (nt teede ohutuse parendamisel surmaga lõppenud

õnnetusjuhtude arvule). Poliitikaeesmärkide positiivne kumulatiivne mõju tervisele ja

tervisekäitumisele avaldub läbi keskkonnaohutuse tõstmise ja keskkonnakoormuse vähendamise,

liikluskeskkonna parendamise, hariduse ja teadlikkuse tõstmise ning teenuste kättesaadavuse

parendamise.

Keskkonnaohutuse tõstmist ja keskkonnakoormuse vähendamist toetavad kaudselt Nutika Eesti

eesmärgid kui innovatiivsete tehnoloogiatega kaasneb vähem heiteid õhku ning väiksem toorme- ja

energiavajadus. Rohelisem Eesti toetab keskkonnaohutust elamufondi parendamise kaudu ja

säästlikuma energiatarbimise läbi, mis kumulatiivselt vähendavad õhuheiteid. Kliimamuutustega

kohanemise eesmärgid toetavad ohutumat keskkonda otsesemalt (nt üleujutusohu vältimine,

sademeveelahendused, turvalisemad sadamate akvatooriumid jms). Ringmajanduse soodustamise

eesmärgid toetavad samuti seda, et väheneb keskkonnakoormus. Keskkonnakoormuse vähendamist

toetab ka säästva linnalise liikumise arendamine. Ühendatum Eesti toetab raudteetranspordi arengut,

mis vähendab autokasutust ja seega õhuheiteid. Linnalise keskkonna parendamist toetab Inimesele

Lähedasema Eesti linnapiirkondade eesmärk. Toodud suundade eesmärgid toetavad tervist nii

otseselt kui ka kaudselt, vähendades kumulatiivselt keskkonnakoormust ja tõstes keskkonnaohutust.

➢ KSH märgib, et samas võib kavandatavate tegevustega kaasneda tervise seisukohast ka

negatiivne mõju – nt Ühendatuma Eesti tegevusega TEN-T maanteede ehitus ja

rekonstrueerimine võib sõidukiiruse ja -mugavuse osas veelgi atraktiivsemaks muutuda

autokasutus, mis suurendab keskkonnakoormust.

Liikluskeskkonna parendamist toetavad Rohelisema Eesti säästva linnalise liikumise eesmärgid, mis

toetavad aktiivsemaid liikumisviise (sh jalgsi ja rattaga), multimodaalsust ning seeläbi loovad

autokasutusele atraktiivsemaid alternatiive. Ühendatum Eesti toetab ühenduste ohutust ja

kergliiklusteede ehitust, mis soodustab ka tervisesporti ja igapäevast rattaga/jalgsi liikumist.

64 Statistikaamet (2018) Säästva arengu näitajad

96 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Säästva liikumise fookus on valdavalt aga suurtel linnapiirkondadel ning ka Tallinnal (kuna

eesmärgist eeldatavalt suur osa on ette nähtud Tallinna trammi kavandamisele).

Hariduse ja teadlikkuse kasv toimub valdavalt läbi Sotsiaalsema Eesti eesmärkide. Haritum ja

koolitatum tööjõud on terviseteadlikum, võimekam terviseprobleemide seoste nägemisel ja

lahenduste otsmisel. Töötajate haridustaseme ja oskuste taseme tõus aitab neil kauem ja tervena

hõives püsida. Kvaliteetse ja kättesaadava tasemeõppe ning paindliku täiend- ja ümberõppega

paraneb erinevate ühiskonnagruppide (osalise ja vähenenud töövõimega töötajad, terviseprobleemiga

tööjõud, NEET noored, vähese hariduse ja erialase hariduseta tööjõud, uus sisserändajad jt)

konkurentsivõime ja võrdsed võimalused tööturul ning ühiskonnas. Rahuldust ja väärilist sissetulekut

pakkuv töökoht toetab inimese arengut ja vaimset heaolu ning soodustab osalemist ühiskonnas.

Kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu toetavad Sotsiaalsema Eesti kõrval ka Nutika Eesti eesmärgid.

Kõrgemat tehnoloogiat nõudvad töökohad ja kõrgemat kvalifikatsiooni vajavad töökeskkonnad on

suurema tõenäosusega tervislikumad (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk, tervislikumad ja

keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt).

➢ KSH märgib, et samas võib kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtade arv tähendada ka, et kuigi

väheneb tervist kahjustavate ja ohtlike töökohade osatähtsus, suureneb istuva kontoritöö

osatähtsus, millega kaasnevad teised terviseriskid (nt väiksem kehaline aktiivsus, liigne

kehakaal jms).

Teenuste kättesaadavust toetavad erinevad eesmärgid erineval moel: digijuurdepääsetavust läbi

E-Riigi arendamise toetavad Nutikama Eesti eesmärgid, füüsilist juurdepääsetavust läbi paremate

ühenduste toetavad nii Ühendatuma Eesti kui ka Rohelisema Eesti eesmärgid. Teenuste valiku ja

kättesaadavuse osas on otsene ja kaudne mõju tervisele Sotsiaalsema Eesti eesmärkidel, mis pööravad

tähelepanu tervishoiutaristule, pikaajalisele hooldusele jms teenuste tagamisele. Inimesele lähedasem

Eesti toetab teenuste kättesaadavuse tõstmist regionaalselt.

ÕÜF eesmärgid toetavad Ida-Virumaa keskkonnaohutust ja keskkonnakoormuse vähendamist. Uued

kaasaegsed keskkonnasäästlikud lahendused ja tehnoloogiad on eeldatavalt keskkonnaohutust

arvestavad ja keskkonnakoormust vähendavad (nt vähem häiringuid ja õhuheidet, suurem

ressursitõhusus). Fondi atraktiivse elukeskkonna tegevussuund on seotud ka füüsilise keskkonna

probleemide lahendamisega ja tervisekahjude vähendamisega.

Fondi eesmärgid toetavad hariduse ja teadlikkuse kasvu, edendades hariduses nii täiendkoolitust kui

tasemeõppes uute õppekavade loomet. Haritum ja koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum

enda tervisest, oskab sellele tähelepanu pöörata ja seostada keskkonnariskide, -probleemidega.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

97

Täiendkoolituse mahu suurendamine, uued tasemeõppe õppekavad toetavad tööjõu uute ja

tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate töökohtade loomist. Uued

kaasaegsed keskkonnasäästlikud lahendused ja tehnoloogiad aitavad hoida inimeste, töötajate tervist

Samas on sarnaselt kogu ülejäänud Eestiga ka siin ohuks istuva töö osatähtsuse kasv ning kaasnevad

terviseriskid. ÕÜF toetab sotsiaal- ja terviseteenuste arendamist ning väiksemaid teenuste arendamise

investeeringuid ka läbi piirkondlike algatuste.

➢ Liikluskeskkonna parendamist ÕÜF-st üheselt välja ei tule – nt kergliiklusteede kavandamist

(samuti ei ole selge, kas Rohelisema Eesti eesmärk suuremate linnade säästev liikumine katab

Ida-Virumaa linnapiirkondi).

Kokkuvõtvalt võib eeldada, et SPD elluviimisel eespool toodud tervisenäitajad paranevad. Samas on

eesmärgid ja tegevused pigem üldsõnalised ning regionaalne fookus on välja toodud võrdlemisi

väheste eesmärkide ja tegevuste puhul (v.a ÕÜF). Rakenduskava ja partnerlusleppe elluviimisega ei

saa seega üheselt eeldata, et erinevate tervisenäitajate – nt oodatav eluiga – regionaalne erinevus

väheneks.

4.2.4 Mõju kultuuripärandile

Kultuuripärandi all mõistetakse käesolevas KSH-s eelkõige materiaalset ehk ainelist pärandit.

Pärandi käsitlus tuleneb rakenduskava olemusest ja täpsusastmest65.

Materiaalse kultuuripärandi valdkonda kuuluvad väga erinevad objektid ja alad: ehitised ja ehitatud

keskkond, kultuurmaastikud, erinevat materiaalset pärandit kandvad objektid

(nt arheoloogiamälestised, pärandkultuuriobjektid, looduslikud pühapaigad jms). Materiaalse pärandi

hulka kuulub ka veealune pärand (nt vrakid). Materiaalne pärand on erinevalt väärtustatud – kaitstud

õigusakti(de)ga riigi tasemel, kaitstud kohaliku omavalitsuse tasemel, väärtustatud maakonna ja/või

kohaliku omavalitsuse arengudokumentides (tingimuste või soovituste kaudu) jms. Materiaalse

pärandi väärtustamine on eesmärkidena toodud nii üleriigilises planeeringus Eesti 2030, strateegias

Eesti 2035+, Säästev Eesti 21 ja Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030.

65 Pärand on aineline ja vaimne. Vaimse kultuuripärandi moodustavad nt suulised traditsioonid ja väljendusvormid; esituskunstid; kogukondlik tegevus, rituaalid ja

pidulikud sündmused; looduse ja ilmaruumiga seotud teadmised ja tavad; traditsioonilised käsitööoskused jms. SPD valdavalt vaimse pärandi valdkondi ei suuna, v.a

Õiglase ülemineku fondi kaudu kogukondlikke tegevusi. Samuti ei suuna SPD teisaldatava materiaalse pärandiga (nt maalid, skulptuurid, käsikirjad jms) seotud teemasid.

98 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Ehituspärand. Eesti ehituspärandist on osa kaitstud muinsuskaitseseadusega. Eestis on

ehitismälestistena kaitse all 5274 objekti66, mille hulka kuuluvad nii hooned kui ka erinevad rajatised

(nt piirdeaiad, teed jms objektid). Täiendavalt on Eestis ajaloomälestistena kaitse all 1273

ajaloomälestist, mille seas leidub samuti hooneid, aga sageli ka muid objekte (nt kalmistuid,

ühishauad jms).

Kuna kõiki objekte ei ole vajalik ega ka otstarbekas kaitse alla võtta, on paljud objektid väärtustatud

omavalitsuste arengudokumentide (planeeringute) kaudu, kus seatakse nendele säilimise ja

kasutamise tingimused. Sellisteks objektideks on nt XX sajandi arhitektuuripärandi objektid (1943),

maaehituspärandi objektid (nt rehemajad, vallamajad ja koolid, kokku 618 objekti), militaarpärandi

objektid (348 objekti)67. Erinevaid hooneid ja rajatisi väärtustavad ka pärandkultuuriobjektid

(39 146 objekti). Pärandkultuuriobjektid on väga erinäolised, need peegeldavad teatud perioodi elu-

ja töökorraldust mõisakultuurist kuni Nõukogude perioodini (nt veskid, kõrtsid, taluhäärberid;

mõisahooned jms).

Strateegia Eesti 2035 toob välja, et kolmandik Eesti ehituspärandist68 on avariilises või halvas

seisundis ning strateegilise suunana toob Eesti 2035 välja, et elukeskkonna kavandamine toimub

pärandit hoidvalt; samuti on kultuuriruumi püsimiseks vajalik kultuuripärandi austamine. Koostatav

Kultuuri arengukava 2021-203069 toob samuti välja, et kultuuripärandi pikaajaline säilimine pole

piisavalt tagatud, see puudutab ka halvas või avariilises seisus arhitektuurimälestiste osakaalu.

Otseselt toetavad rakenduskava eesmärgid ja tegevused väärtusliku ehituspärandi hoidmist ja

säilimist minimaalselt. SPD täpsusastmes saab välja tuua ehitispärandi käsitluste vaid ÕÜF-i ja Ida-

Virumaa tööstuspärandi70 kontekstis – tööstuspärandi säilitamine ja tööstuspärandi

kasutuselevõtmine uuel otstarbel. Positiivne mõju võib antud tegevusetega kaasneda nii mälestistele

kui ka kaitsestaatuseta ehituspärandile (nt XX sajandi arhitektuuripärandi objektid).

➢ Kavandatud eesmärkide ja tegevuste otsest mõju ei saa välja tuua Ida-Virumaa muule

ehituspärandile või kogu ülejäänud Eesti ehituspärandile. Mõju puudumist saab avariilise või

halvas seisundis ehituspärandi mõistes lugeda ka negatiivseks mõjuks –

planeerimisdokumendi elluviimisel pärandi seisund ei parane.

66 Allikas: register.muinas.ee, 25.03.2021 seisuga

67 Register.muinas.ee, andmed seisuga 25.03.2021

68 Strateegia ei täpsusta, kas mõeldud on ehitusmälestisi või ehituspärandit laiemalt. Eeldatavalt o n viidatud ehitusmälestistele. 69 Käesoleva KSH koostamise ajal on kättesaadav arengukava raamdokument Kultuuri arengukava 2021 -2030 koostamise ettepanek

(https://www.kul.ee/et/kultuur2030

70 SPD mainib tööstuspärandit ka kui võimalust meetme raames, seega on toetus tööstuspärandi säilimisele lahtine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

99

Väärtuslikule ehituspärandile võib, aga ei pruugi olla positiivset mõju antud eesmärgil: 2.1.1

Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond, mis toetab korterelamute rekonstrueerimist ning

korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamist äärealadel.

Samas ei ole eesmärk väärtusliku ehituspärandi keskne ning ehituspärandiga arvestamine võib olla

juhuslik või ka puududa (nt toetus suunatakse nö tavalisse elamufondi, millel ehituspärandi mõistes

märkimisväärne väärtus puudub).

Mitmed poliitikaeesmärgid on suunatud majandus- ja elukeskkonna parandamisele, millel võib olla

kaudne positiivne mõju ehituspärandile: kui eesmärkidega saavutatakse Eesti ühiskonna parem

toimimine, elujõulise majanduskeskkonna ja elanikkonnaga, siis väärtustatakse ja korrastatakse

eeldatavalt ka enam ehituspärandit kui osa kvaliteetsest elukeskkonnast. Samas toimib nii majandus-

kui elukeskkonna paranemine käesoleva rakenduskava elluviimisel eeldatavalt Eesti lõikes

selektiivselt – ühelt poolt seetõttu, et rakenduskava kavandatud eesmärgid on sageli üldised ja

regionaalsete erieesmärkide/tegevusteta; teiselt seetõttu et võimekamad taotlejad on ruumiliselt

koondunud suurematesse keskustesse. Antud järeldustele on jõudnud ka eelmise rahastusperioodi

vahe- ja järelhindamised, mis toovad välja, et suur osa toetustest lähevad suurematesse keskustesse:

Tallinnasse (laiemalt Harjumaale) ja ka Tartusse, mis tugevdavad veelgi suuremate keskuste suhtelist

toimimist võrreldes väiksemate kohtadega71. Ehituspärandi kontekstis tähendab see, et ka

majanduslik võimekus pärandit väärtustada ja korrastada koondub suurematesse keskustesse.

Väljaspool suuremaid linnapiirkondi oleks ehituspärandi renoveerimisel eeldatavalt suurim mõju

maakonnakeskustes ja väikelinnades (eelkõige kahanevates linnades), ruumiliselt eelkõige

linnakeskustes. Väiksemate linnade keskustes ehituspärandi renoveerimise mõju ei piirne vaid

renoveeritava hoonega. See parandab keskuse ja linna imagot, tõstab kesklinna atraktiivsust,

tugevdades seega linnakeskust nii elu- kui ettevõtluskeskkonnana.

➢ KSH teeb ettepaneku otsese positiivse mõju tekitamiseks ehituspärandi kontekstis töötada

välja või siduda teatud eesmärk või tegevus ehituspärandiga:

• Näiteks eesmärk 2.1.1 puhul lisada eesmärgile ehituspärandiks olevate korterelamute

renoveerimine;

71 Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 –2020 vahehindamine, Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus-ja

innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine

100 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

• Luua uus eesmärk/tegevus: Maakonnakeskuste ja väikelinnade märgiliseks hooneks72

oleva ehituspärandi (või kitsamalt ka ehitusmälestiste) rekonstrueerimine.

➢ Kaudse positiivse mõju suurendamiseks seada regionaalsed eesmärgid ja/või tegevused

(vt ptk 4.2.1)

Linnaehituslikud väärtuslikud alad. Ehitatud linnalises keskkonnas väärtustatakse teatud perioodi

ehitus- ja planeerimistraditsioone hästi kandvaid piirkondi. Muinsuskaitseseadusega on kaitstud

muinsuskaitsealad 11 Eesti linnas, sh on Tallinna vanalinn ka UNESCO maailmapärandi objektiks.

Kohalikud omavalitsused väärtustavad ehitatud keskkonna omanäolisi piirkondi miljööväärtuslike

hoonestusaladena linnalistes asulates: linnades, alevites ja alevikes.

Rakenduskavaga kavandatud eesmärkide mõju on linnalise keskkonna väärtustatud aladele kaudne:

kui eesmärkidega saavutatakse Eesti ühiskonna parem toimimine, elujõulise majanduskeskkonna ja

elanikkonnaga, siis hinnatakse ja korrastatakse eeldatavalt ka enam väärtuslikke linnapiirkondi osana

elukeskkonnast.

Otsene positiivne mõju on võimalik juhul, kui rakenduskava tegevuste elluviimisel paraneb ehitiste

seisund linnalise ehituspärandi mõistes väärtustatud piirkondades. Positiivne mõju aladele võib olla

seega eesmärgil 2.1.1 - „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“. Samas on ka võimalik, et antud

eesmärgi täitmisel ei arvestata eraldi väärtustatud linnaliste piirkondadega ning raha suunatakse

pigem n-ö tavalisse elupiirkondadesse.

➢ KSH märgib, et väärtustatud linnapiirkondi toetaks eelpool toodud ettepanek: 2.1.1 puhul

lisada eesmärgile ehituspärandiks olevate korterelamute renoveerimine.

Positiivne mõju väärtustatud linnapiirkondadele võib kaudselt kaasneda eesmärgiga 5.1 –

„Linnapiirkondade areng“, mille tegevuseks on „Suuremate linnapiirkondade arendamine

(sh linnaruumi arendamine)“. Linna avaliku ruumi areng tõstab piirkonna ruumi fookusesse, mistõttu

sageli kaasneb sellega ka piirkonna hoonete korrastamine73. Samas aga, linnapiirkondi mõistetakse

eesmärgis suurte linnapiirkondade kontekstis (Ida-Viru ja Tallinn, Tartu, Pärnu), puudub

maakonnakeskuste ja väikelinnade mõõde. Eesmärk 5.2, mis on suunatud regionaalarengule ja

piirkondade konkurentsivõime tugevdamisele, ei too samaväärset fookust linnakeskkonnale, vaid

mainib elukeskkonna arendamist üldisemalt ja seda pigem ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste

toetamise võtmes.

72 Nt linna maamärgid, olul ised ja sageli külastatavad hooned, vaatamisväärtuseks olevad hooned. 73 Analoogne positi ivne kaudne mõju oleks ka üksikutele ehituspärandiobjektidele

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

101

➢ KSH teeb ettepaneku lisada eesmärgile 2.1.1 ehituspärandiks olevate korterelamute

renoveerimine ning eesmärgile 5.2.1 linnaruumi arendamise maakonnakeskustes ja

väikelinnades.

Kultuurmaastikud. Eestis toimub kultuurmaastike kaitse ja säilitamine erinevaid meetmeid

kasutades. Rangeima kaitsega on kultuurmaastikud, mis kuuluvad rahvusparkide või

maastikukaitsealade koosseisu (sh looduspargid, arboreetumid, pargid) – need alad on kaitstud

looduskaitseseadusega. Kultuurmaastikud võivad olla kaitse alla võetud ka kohaliku omavalitsuse

tasemel.

Kultuurmaastike säilitamine ja hoidmine toimub väärtuslike maastike kaudu – väärtuslike maastike

sisendi annavad regionaalselt maakonnaplaneeringud, maastike piiride ja kasutustingimuste

täpsustamine toimub omavalitsuste üldplaneeringutes. Kultuurmaastik võib olla üldplaneeringutes

väärtustatud ka miljööaladena (nt miljööväärtuslikud karjamaad, kadastikud jms). Kultuurmaastikud

väljaspool väärtuslikke maastikke on eelkõige traditsiooniline hajaasustus, kus võib samuti paikneda

erinevaid kultuuriväärtuslikke objekte, pärandkooslusi jmt. Maastike kui ressursi olulisuse

(sh elukeskkonnana) toob välja Säästev Eesti 21 ja väärtuslike maastike hoidmise vajaduse

üleriigiline planeering Eesti 2030+.

Rakenduskava kavandatavate eesmärkide mõju erinevatele kultuurmaastikele võib olla nii kaudselt

positiivne kui ka kaudselt negatiivne. Kaudne positiivne mõju saavutatakse erinevate kavandatavate

eesmärkide koosmõjus eeldatavalt seeläbi, et kasvab ühiskondlik jõukus, toimetulek ja teadlikkus,

mistõttu ka elanikkond väärtustab kultuurmaastikke kui olulist osa elukeskkonnast.

➢ Kaudne negatiivne mõju on tegevuste elluviimisel võimalik sel juhul, kui ettevõtluse areng

(nt ka taastuvenergeetika) toimub maastikuväärtuste arvelt või maastikuväärtusi ebapiisavalt

kaaludes – st maastikke ennast ei nähta ressursina, vaid ettevõtlust piirava faktorina.

Eeldatav positiivne mõju maastikele on ringmajanduse arendamisel (eesmärk 2.4), mis vähendab

primaarse ressursi vajadust ning seeläbi survet maastikele, samuti vähendab see jäätme ladestamiseks

eeldatavalt vajaminevaid maa-alasid74.

Piirkondlikult on positiivne mõju Ida-Viru maastikele ÕÜF-l, eelkõige tegevussuunal 2. Atraktiivne

elukeskkond, mis toetab 6.2.1. kaugkütte lahtisidumist põlevkivist ja 6.2.2 põlevkivi kaevandamise

74 Kuna enim jäätmeid tekib põlevkivienergeetikas ja -tööstuses, oleks ringmajanduse maastiku l ine mõju oluline Ida-Virumaal.

102 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamist. Viimase eesmärgi tegevused

keskenduvad sh pärandmõjude likvideerimisele, mille läbi muutuvad endised põlevkivi

kaevandamise ja tootmisega seotud alad vähem ohtlikuks ning alasid on võimalik korrastada ja

taaskasutada uutel eesmärkidel – nii rekreatsiooniks, rohealadeks kui ka võimalusel nt erineva

ettevõtluse (sh taastuvenergeetika) tarbeks. Ringmajanduse tegevused on ÕÜF-i eesmärgiga 6.1.4.

eelkõige suunatud väikeettevõtlusele ja piirkondlikele algatustele nn „pehmete tegevuste“

toetamiseks (eesmärk 6.2.5), samas on suured ressursikasutajad ja jäätmetekitajad Ida-Virumaal

suurettevõtted (eelkõige töötlev tööstus, kaevandussektor). Kuna ressursside ammutamine ja

kaevandusjäätmete ladestamine mõjutab otseselt kultuurmaastikke kui kultuuripärandi materiaalseid

kandjaid, jääb positiivne mõju maastikele vaid väikeettevõtlust välja tuues väheseks.

➢ KSH teeb ettepaneku täpsustada ÕÜF-i eesmärkides/tegevustes, et ringmajanduse

arendamine on oluline ka Ida-Viru suurettevõtluse puhul.

Muu kultuuripärand. Rakenduskava ei käsitle veealasid, seega mõju veealusele pärandile puudub.

Samuti ei käsitleta üldjuhul vaimse pärandi teemasid75, v.a ÕÜF-i puhul, mille tegevuste täpsusaste

erineb teiste laiemate poliitikaeesmärkide täpsusastmest. Vaimse pärandi puhul saab siin välja tuua

erinevaid pehmeid tegevusi eesmärgi 6.2.5 juures, nt kohaliku identiteedi säilimine/ arendamine /

lahti mõtestamine; üritused kogukondade loomiseks, võrgustumiseks ja „kodutunde“ loomiseks;

tänavafestivalid. Antud tegevused toetavad Säästva Eesti 21 kultuuriruumi elujõulisuse eesmärki nii

kultuuriruumi ulatuse, funktsionaalsuse kui ka pidevuse mõistes.

75 SPD käsitleb eesti keele õpet, kuid mitte otseselt vaimse pärandi mõistes (nt Eesti piirkondl ikud murrakud, kõnepruuk).

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

103

5 ETTEPANEKUD RAKENDUSKAVA JA PARTNERLUSLEPPE TÄIENDAMISEKS, SOODSATE MÕJUDE VÕIMENDAMISEKS NING EBASOODSATE MÕJUDE LEEVENDAMISEKS

KSH poolt tehtud ettepanekud ja soovitused ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja soodsate mõjude

võimendamiseks on konteksti säilitamiseks esitatud aruande sisupeatükkides läbivalt, vastavate

teemakäsitluste juures, seda nii peatükis 3 (vastavusanalüüs) kui ka 4 (välismõjude analüüs). Peatükis

3 on need välja toodud eristatuna tekstist jaotusega- KSH tähelepanekud/ettepanekud, ning

peatükis 4 tähistatud sümboliga (mis võimaldab need lihtsasti leida vastava

teemakäsitluse juures). Neid läbivalt esitatud ettepanekuid siinkohal ei korrata.

Rakenduskavaga seatud eesmärgid on pigem positiivse mõjuga ja nende elluviimine aitab kaasa

keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Rakenduskavaga ei kavandata poliitikaeemärke, mille

rakendumisel oleks ette näha ebasoodsat mõju või mõju suurenemist looduskeskkonna aspektidele.

104 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

6 ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST

6.1 Ülevaade KSH protsessist

KSH ja selle tulemuste avalikustamise ajakava on esitatud tabelis 4. Seejuures tuleb märkida, et

ajakava võib protsessi vältel täpsustuda ja muutuda, vastavalt reaalsetele arengutele SPD ja KSH töös.

Tabel 6.1-1. SPD ja KSH aruande koostamise orienteeruv ajakava

EL vahendite

planeerimise etapp Aeg KSH etapid ja tegevused Aeg/teostamine

Partnerlusleppe ja

rakenduskava

eelnõude täiendamine,

läbirääkimised

Euroopa Komisjoniga

Oktoober -

detsember 2020

KSH programmi nõuetele

vastavuse kontroll Detsember 2020

Avalik konsultatsioon,

partnerlusleppe ja

rakenduskava esmase

versiooni

heakskiitmine VV-s,

Euroopa Komisjoniga

täiemahuline

mitteametlik

kooskõlastusmenetlus

ja läbirääkimised

Jaanuar - märts

2021 KSH aruande koostamine Veebruar - mai 2021

Euroopa Komisjoniga

mitteametlik

kooskõlastusmenetlus

ja läbirääkimised

Aprill - detsember

2021

KSH aruande kontroll ja

seisukohtade küsimine Mai – juuni 2021

KSH aruande täiendamine

töörühma poolt ning üle

vaatamine ministeeriumi poolt

Juuli 2021

KSH aruande avalik

väljapanek ja avalik arutelu August 2021

KSH aruande

kooskõlastamiseks esitamine

ja KSH aruande nõuetele

vastavuse kontroll ja

seiremeetmete kehtestamine

September 2021

KSH aruande nõuetele

vastavaks tunnistamine September-oktoober 2021

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

105

EL vahendite

planeerimise etapp Aeg KSH etapid ja tegevused Aeg/teostamine

Planeerimis-

dokumentide ametlik

esitamine Euroopa

Komisjonile ja

läbirääkimised.

Rakenduskava

heakskiit Euroopa

Komisjoni poolt

Detsember 2021 SPD ja KSH tulemusi

tutvustav infopäev September – oktoober 2021

6.2 KSH protsessi osapooled, kaasamine

Strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja koostamise korraldaja

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn

E-post: [email protected]

Tel: (+372) 611 3558

SPD koostamise kontaktisik: Kadri Tali

E-post: [email protected]

Tel (+372) 611 3083

SPD KSH kontaktisik: Miryam Vahtra

E-post [email protected]

Tel 611 3047

KSH koostajad:

Hendrikson & Ko OÜ

Raekoja plats 8, 51004 Tartu

E-post: [email protected]

Kontaktisik: Riin Kutsar

106 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

E-post: [email protected]

Tel: (+372) 5269962

Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE)

Lossi 36, 51003, Tartu

Kontaktisik: Veiko Sepp

E-post: [email protected]

Tel: (+372) 516 0975

KSH ekspertrühm koosneb tabelis 5 toodud järgmistest liikmetest.

Tabel 6.2-1. KSH ekspertrühma liikmed ja nende vastutusvaldkonnad

Nimi Roll ja vastutusvaldkond Asutus

Riin Kutsar

Projektijuht ja töörühma juht, suhtlemine

Hankijaga

KSH juhtekspert: KSH töökoosolekud,

suhtlemine vajadusel asjaomaste asutuste ja

avalikkusega, avalike arutelude läbiviimine.

Looduskeskkonnamõjude analüüs, Natura

hindamine

Hendrikson & Ko

OÜ

Jaak Järvekülg KSH ekspert Hendrikson & Ko

OÜ

Pille Metspalu

KSH ekspert, sh taristuobjektide, energeetika,

transport jmt valdkonnas. Sotsiaalsete mõjude

analüüs

Hendrikson & Ko

OÜ

Ann Ideon Sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialist,

sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude analüüs

Hendrikson & Ko

OÜ

Veiko Sepp

Analüütik ja metoodik sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute laias valdkonnas, sh

regionaalse majandusarengu ning TA&I teemade

analüüsil

RAKE

Kaidi Nõmmela Analüütik sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

laias valdkonnas, sh TA&I teemade analüüsil RAKE

Merli Aksen

Analüütik ja metoodik sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute laias valdkonnas, sh sotsiaal ja

tööhõivepoliitika analüüsil

RAKE

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

107

Nimi Roll ja vastutusvaldkond Asutus

Aivi Themas

Analüütik sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

laias valdkonnas, sh sotsiaalne sidusus (sh

lõimumine) ja võrdsed võimalused

RAKE

Käesoleva KSH aruande dokumendi allkirjastamisega KSH juhtekspert Riin Kutsar kinnitab, et

vastab KeHJS § 34 lg 4 punktides 1–5 esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise

hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju

strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.

Kaasamine

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle SPD vastu, on:

▪ Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamise juhtrühm

▪ Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamises osalevate töörühmade liikmed

▪ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium,

Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Kaitseministeerium,

Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium

▪ Keskkonnaamet

▪ Valitsusvälised (ettevõtlusega ja keskkonnakaitsega tegelevad) organisatsioonid (sh Eesti

Keskkonnaühenduste Koda) ja kodanikeühendused

▪ Laiem avalikkus.

Mõjutatud ja huvitatud osapoolte teavitamine KSH protsessi etappidest ja tulemustest toimub

vastavalt KeHJS-e nõuetele. Vastavalt seadusele teavitatakse KSH dokumentatsiooni

avalikustamisest laiemat avalikkust kuulutusega ajalehes, arengukava koostaja veebilehel ning

väljaandes Ametlikud Teadaanded; huvitatud või mõjutatud institutsioone elektrooniliselt.

Avalikkuse kaasamisega KSH ja SPD protsessis tegeleb SPD koostamise korraldaja, kelleks on

Rahandusministeerium.

108 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

6.3 KSH aruande sisu osas laekunud tagasiside

Peatükk sisustatakse pärast KSH aruande seisukohtade küsimise ja avalikustamise etappe.

6.4 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande

koostamisel

1. Ajagraafikust tingitud probleemid

▪ Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamist raskendas rakenduskava

koostamise venimine pikemaks esialgu planeeritud aja- ja tegevuskavast ning sellest tulenev

hindamisele kuluv aeg protsessis. Rakenduskava valmimist takistasid valitsuse vahetumine ja

COVID-19 tingitud probleemid.

2. Rakenduskava osas puudusid tervikdokumendid

▪ Asjaolu, et rakenduskava töödokumente koostati ja puudusid terviklikud SPD dokumendid

hindamise aluseks, sh kavandatud eesmärke ja meetmeid alles kujundati, seadis strateegilise

keskkonnamõju hindamisele omad raamid. Seega sai hindamisrühm tugineda infole, mis oli

hindamise aluseks olevates dokumentides ja üldistustasemele selleks ajahetkeks.

3. Rakenduskava täpsusaste

▪ Samuti tuleb silmas pidada seda, et SPD-ga kavandatavad eesmärgid, meetmed ja toetatavad

tegevused ei avalda otsest mõju senikaua, kuni need ei realiseeru. Eeltoodust tulenevalt on

käesoleva SPD keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis suhteliselt suur

määramatuse tase ning üldistusaste, võrreldes nt muude ruumiliste SPD-de ja objektipõhiste

keskkonnamõju hindamistega.

▪ Rakenduskava elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju saab täpsemalt hinnata konkreetse

tegevuse elluviimisel, kui see on planeerimise protsessi järgmisel detailsusastmel asetunud

konkreetsesse aeg-ruumi ning omab konkreetseid tegevuse ja mõjude parameetreid.

Rakenduskavas toodud meetmetele ja toetatavatele tegevustele, millel on konkreetne asukoht

ja suurus, saab vajadusel läbi viia objektipõhise keskkonnamõjude hindamise enne tegevuse

elluviimist.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

109

7 KOKKUVÕTE

Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine koostatakse strateegilisele

planeerimisdokumendile, milleks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe. Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika fondide (ERF, ESF, ÜF, ÕÜF) rakenduskava eesmärk on määratleda

struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning rahastamise mahud. Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fookuses on viis üldist poliitikaeesmärki. Need on: PO1 „Nutikam

Euroopa“, PO2 „Rohelisem Euroopa“, PO3 „Ühendatum Euroopa“, PO4 „Sotsiaalsem Euroopa“,

PO5 „Inimestele lähedasem Euroopa“ ja Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF). Üldiste

poliitikaeesmärkide alusel töötati rakenduskavas välja poliitikaeesmärgid ja nende all omakorda

erieesmärgid ja kavandatavad tegevused/meetmed.

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise raames viidi läbi vastavusanalüüs, mille käigus

hinnati rakenduskava eelnõus väljatöötatud poliitikaeesmärkide, erieesmärkide, kavandatavate

tegevuste ja meetmete vastavust ning kooskõla riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega

ning välismõjude analüüs, mille käigus hinnati rakenduskavas sätestatud erieesmärkide ja nende

kavandatavate tegevuste elluviimiseks väljatöötatud meetmetega kaasneva eeldatava keskkonnamõju

(nii soodsa kui ka ebasoodsa mõju) avaldumist.

Vastavusanalüüsil ei tuvastatud, et rakenduskava oleks otseselt vastuolus mõne muu sarnase taseme

strateegilise dokumendi eesmärgiga, kuid tõi välja ettepanekud/tähelepanekud, mille puhul tuleks

KSH ekspertrühma hinnangul koostatava rakenduskava eelnõu täiendamisel ja elluviimisel

tähelepanu pöörata – vt täpsemalt peatükk 3.

Peatükis 4 läbiviidud välismõjude analüüsil selgus, et rakenduskava poliitikaeesmärkidel,

erieesmärkidel ja nende elluviimiseks kavandatud tegevustel on valdavalt otsene või kaudne soodne

mõju looduskeskkonnale ning samuti inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale läbi

soodsate muutuste looduskeskkonna seisundis. Sarnaselt vastavusanalüüsile toodi välismõjude

analüüsis välja ettepanekud võimalikud ebasoodsa mõju leevendamiseks ja positiivsete mõjude

võimendamiseks.

KSH poolt tehtud ettepanekud ja soovitused ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja soodsate mõjude

võimendamiseks on konteksti säilitamiseks esitatud aruande sisupeatükkides läbivalt, vastavate

110 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

teemakäsitluste juures, seda nii peatükis 3 (vastavusanalüüs) kui ka 4 (välismõjude analüüs). Peatükis

3 on need välja toodud eristatuna tektsist jaotusega- KSH tähelepanekud/ettepanekud, ning

peatükis 4 tähistatud sümboliga (mis võimaldab need lihtsasti leida vastava teemakäsitluse

juures).

Kokkuvõttes võib öelda, et rakenduskava rakendamisega kaasnevad mõjud keskkonnale on tervikuna

eeldatavalt pigem soodsad. Rakenduskava sisaldab poliitikaeesmärke ja erieesmärke, mille järgimisel

on võimalik liikuda keskkonnatingimuste parandamise ning ebasoodsate keskkonnamõjude vältimise

ja vähendamise suunas.

KSH hindamisel ilmnenud peamine raskus oli tingitud rakenduskava suurest üldistustasemest, millest

lähtuvalt said ka hinnangud ning soovitused jääda samale tasemele. Rakenduskava elluviimisega

kaasnevat keskkonnamõju saab täpsemalt hinnata konkreetse tegevuse elluviimisel, kui see on

planeerimise protsessi järgmisel detailsusastmel asetunud konkreetsesse aeg-ruumi ning omab

konkreetseid tegevuse ja mõjude parameetreid.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

111

LISAD

Lisa 1. KSH programm koos lisadega (lisatud eraldi

failikataloogina)

Lisa 2. Laekunud seisukohad (lisatakse eraldi failikataloogina)

Tööversioon, 6.07.2021

CCI [siia tuleb dokumendi nr]

Title Partnership Agreement for the implementation of Cohesion Policy Funds and European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund for financial period of 2021-2027,

ESTONIA

Version 0.2

First year 2021

Last year 2027

Commission decision number

Commission decision date

Tegemist on perioodi 2021-2021 Partnerlusleppe tööversiooniga. Selle peatükkide juures on nende koostamisaeg. Avaliku konsulatsiooni alguseks (u 23.08) dokument tõlgitakse ja lisatakse keskkonnamõju strateegilise aruande eelnõu juurde eestikeelsena.

Tööversioon, 6.07.2021

Table of Contents

1. Selection of policy objectives and the JTF specific objective ................................... 3

2. Policy choices, coordination and complementarity [the length of this chapter is between 10 000 and 30 000 characters) .................................................................. 9

2.1. A summary of policy choices and the main results expected for each of the funds covered by the Partnership Agreement [tekst 21.06.2021 seisuga] ....................... 9

2.2. Coordination, demarcation and complementarities between the Funds and, where appropriate, coordination between national and regional programmes [tekst 21.06.2021 seisuga] ................................................................................................... 11

2.3. Complementarities and synergies between the funds covered by the Partnership Agreement, the AMIF, the ISF, the BMVI, and other Union instruments [tekst 21.06.2021 seisuga] ................................................................................................... 11

3. Contribution to the budgetary guarantee under InvestEU with justification ...... 13

4. Transfers .................................................................................................................... 13

4.1. Transfer between categories of region.................................................................... 13

4.2. Transfers to instruments under direct or indirect management .......................... 13

4.3. Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds13

4.4. Transfer of ERDF and ESF+ resources as complementary support to the JTF, with justification ................................................................................................................ 13

4.5. Transfers from European territorial cooperation goal (Interreg) to Investment for jobs and growth goal ................................................................................................. 14

5. The form of Union contribution for technical assistance ...................................... 14

6. Thematic concentration ............................................................................................ 14

6.1. Compliency with thematic concentration rules ...................................................... 14

6.2. Thematic concentration of ESF ................................................................................ 14

7. Preliminary financial allocation from each of the funds covered by the Partnership Agreement by policy objective, JTF specific objective and technical assistance . 16

8. List of planned programmes under the funds covered by the Partnership agreement with the respective preliminary financial allocations by fund and the corresponding national contribution ................................................................................................ 22

9. A summary of actions planned to reinforce administrative capacity of the implementation of the funds covered by the Partnership Agreement ................. 24

10. An integrated approach to address the demographic challenges and/or specific needs of regions and areas .................................................................................................. 24

11. Preliminary climate contribution target ................................................................. 26

Tööversioon, 6.07.2021

1. SELECTION OF POLICY OBJECTIVES AND THE JTF SPECIFIC OBJECTIVE

Table 1: Selection of policy objective and JTF specific objective with justification [tekst 21.06.2021 seisuga]

Selected

policy

objective

Prog-

ramme

Fund

Justification for selection of a policy objective [3500 per objective]

PO1 ERDF One of the 5 strategic long-term goals of the strategy ''Estonia 2035'' is “Estonian economy is strong, innovative and responsible”. By 2035, we want to reach with the labor productivity rate the EU average and increase the share of investment in intangible assets. The investments will address the development needs and the goals of Estonia 2035 and objectives described in relevant sectoral policy and development documents, e.g in the national RTD and entrepreneurship strategy, which aims to create competitive conditions for knowledge-based productivity and well-being growth and to ensure the sustainability of Estonian society through efficient and effective policies that favor research and development, innovation and entrepreneurship.

The overall productivity of labour was 77.2% and 50% in the manufacturing industry of the EU average in 2018. The general innovation performance of the country is moderate and rather in decline, the industry relies on a narrow base of high-tech companies, and the proportion of employment in fast-growing companies in innovative and high value-added sectors remains low and holds back productivity growth and competitiveness. Modest co-operation between companies and research institutions, exporting local resources as raw materials, low knowledge-intensity and a modest position in the international value chain are also a cause of concern. By the share of research and development investments by companies in the GDP, Estonia is below the European Union average (0.61% of the GDP in Estonia in 2018, while the European Union average was 1.43) and the volumes are modest (a total of 241,5million euros in 2019). The number of people involved in research and development work in the business sector is small (approximately 2,600 people in 2019) and the level of integration of digital technologies in the business sector is low compared to the rest of the EU (Estonia is ranked 16th1 in 2020). The focus must be on increasing R&D investments and fostering innovation, building the knowledge transfer capacity and fostering cooperation between businesses and research institution, which will allow increased digital technologies and automation to help companies adapt to an increase in workforce. To promote export potential, trainings, counselling and other forms of support should be provided proactively to companies with high export potential, from prototyping to creating a marketable product. In order to facilitate export, it is necessary to mediate contacts with foreign partners, seek for new target markets and support companies by strong international network that can be provided inter alia by the Estonian foreign missions. Special focus is needed for small and medium-sized enterprises, including companies in the cultural, creative and tourism sectors, which are important in terms of overall added-value and employment. However, their productivity growth remains relatively slow and positioning in the global value chains is weak. In order to promote entrepreneurship, it is necessary to provide support services, knowledge and skills development and grants, including to agile and attractive start-up companies, in order to ensure the viability and durability of their business solutions.

Approximately 2,7732 public e-services are provided in Estonia (2020), but their quality, coordination and user friendliness is uneven and insufficient attention has been paid to the development of services for users of the smart devices and people- centered nature of services (incl. accessibility of e-services for the visually impaired

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0505&from=EN

2 https://e-estonia.com/

Tööversioon, 6.07.2021

(and for people with special needs). Despite the leading position of Estonia in e- Government, the transition of industry and small and medium sized enterprises to new technologies is held-back by the low capacity of the companies to innovate and insufficient digital skills within companies. Harmonization of the quality of public services and good accessibility will be supported by common, more integrated, interoperable, reliable, evidence-based solutions for Estonia that are developed considering a user-driven approach and which will give input for research and evidence-based policy making.

Access to high-speed internet in rural areas is still rather difficult. At the same time, new businesses started in more sparsely populated areas and new types of working forms, need better access to high-speed internet in order to establish workable business and working environment outside the city areas. In 2020, the share of 100 Mbit/s (or faster) connections from all the permanent internet connections, was only 26%. To improve access to e-services (quality), to close the digital divide gap between urban andmore sparsely populated areas, support businesses and working solutions inmore sparsely populated areas, investments in new very high capacity access networks and 5G connectivity are needed.

PO2 ERDF,

CF,

EMFAF

One of the goals of the “Estonia 2035” strategy focuses on living environment – “Estonia has a high-quality living environment that accepts everyone's needs and is safe”. By 2035 we want to increase our living environment satisfaction of people and to improve the environmental performance indicators of the sustainable development. Investments will support the achievement of the “Estonia 2035” goals and will be based on the development needs outlined below. The value of greenhouse gas emissions in Estonia has been stable. Estonia's greenhouse gas emissions excluding LULUCF in 2019 were 14699.12 kt CO2 equivalents3. Estonia's 2030 greenhouse gas emission reduction targets are among the most ambitious in the EU (-70% vs. 1990). Further efforts are needed to reach this target, also for nonemission trading system sectors. Greenhouse gas emissions have been rising in the industry and agriculture sectors. High energy costs of using non-renovated heating systems and buildings have also a negative impact on the climate. Energy consumption of buildings make up a significant part (40-45%) of Estonia's energy balance.The investments made to increase the energy efficiency of the residential buildings are based on the “Estonian National Energy Development Plan 2030” and will be fixed in the “Long-Term Strategy for Reconstruction of Buildings” to be completed in 2020. The reconstruction of the housing stock can reduce up to 50% of the heating energy needs of buildings.

In waste management sector and circular economy, one of the main problems is the municipal waste recycling rate, which is 30,8%4 (2019), compared to the EU average of 47,7 %. Another problem in Estonia is low resource productivity (€ 0.44 per kg in 2018), where the gap with the EU average (€ 1,91 per kg in 2018) is wide. In business, greater emphasis must be placed on green technologies, efficient production and the value of local resources.About 21 % of SMEs in Estonia take action to save energy, but only 8 % save water and 9 % minimise waste. SMEs in Estonia are the least likely to save materials (15 %), or to recycle by reusing material or waste within the company (13%). Waste management and circular economy bottlenecks (including waste prevention) will be addressed according to the National Waste Management Plan 2022- 2028.

Climate change is already affecting Estonia in the form of coastal erosion and flooding, affecting the economy and damaging infrastructureInfrastructure and urban planning must already take into account the effects of climate change and its prevention.The preparedness of local authorities and the state to respond to crises is low, coordination is lacking and potential crises can be underestimated. In order to assess and prevent risks, risk analyzes are performed, which are based on “Estonia's future climate scenarios until 2100” and which address all natural and climate change threats.

3 3 Keskkonnaministeerium. (2019). Greenhouse gas emissions in Estonia 1990-2019 National Inventory Report.

Tallinn. Allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/Kliima/nir_est_1990-2019_15.03.2021.pdf 4 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/t2020_rt120/default/table?lang=en

Tööversioon, 6.07.2021

The environment and air quality are influenced by transportation – private means of transport (passenger cars mostly) is preferred and there has been no growth among the users of public transport. That directly has a negative influence on environment and people’s health in urban areas. The transport sector is the main cause of deteriorating air quality in Tallinn. In 2016, exposure to fine particulate matter (PM2.5) caused approximately 500 premature deaths. The use of alternative energy vehicles is very low (1.9% in 2019). The use of vehicles using alternative fuels in sparsely populated areas, including public transport, is no less important. The network of bicycle lanes is incomplete and insufficient to support the significant growth in the use of light vehicles as a means of transport. In order to support urban environment with clean air, non-fossil fuel vehicles in the city environment have to be supported and investments in bicycle network and other comprehensive solutions to support the use of light vehicles are needed. To reduce air pollution and support health, energy efficiency and effectiveness of urban transport systems need to be increased and environmentally friendly technologies developed.

Strategic goals for the development of fisheries and aquaculture sectors have been established in the “Development plan for agriculture and fisheries up to 2030” (PÕKA). The abundance of water bodies and natural conditions in Estonia ensures relatively good and diverse fish stocks and its natural reproduction. However, because of environmental changes and human activities, the number of spawning grounds has decreased significantly and large number of economically important fish stocks are used on the level, which is not sustainable in long term. Baltic Sea trawling has become viable thanks to investments and establishment of producer organisations, but the bottleneck is the high age of the vessels. The development of long-distance fishing is limited by fishing capacity and the ageing of the fleet. The fishing industry is export- oriented, while frozen fish accounts for 65 % of total exports of fishery products. Freshwater aquaculture is fragmented, with a wide range of production methods being used at low production levels, while new development opportunities are seen in marine aquaculture.

The problem for the whole sector is the ageing of the workforce, the shortage of specialists and skilled labour, and the low attractiveness of fisheries among young people. Electronic tools have been put in place for fishing authorisations and data exchange, which have enhanced monitoring. In professional coastal and inland fishing, e-solutions are however used modestly.

The level of private investments in innovation and product development are low. In all subsectors the better use of resources, including energy efficiency needs attention.

PO3 ERDF,

CF

“Estonia 2035” long-term strategy has a goal “Estonia has a high-quality living

environment that accepts everyone's needs and is safe”. Satisfaction rates on living

environment was 84,54% (2020) and rates in unnatural causes of death was 57,96 per

100 000 inhabitants (2019). Investments will support the achievement of the “Estonia

2035” goals and will be based on the development needs outlined below.

Estonia is a sparsely populated peripheral country in the EU and many policy areas

depend on a well-functioning transport system. Population aging and urbanization as

trends have to be considered when planning investments in connectivity and urban

environment. 69.4% of the population lived in Estonian cities in 2018 and the share of

elderly population will rise by 2035 to 25%. Adjusting to such changes national and

local investments must be in line and balanced with each other. Urbanization puts

additional pressure on sustainable mobility, accessibility, traffic congestions and

emissions. According to these trends, universal design principles, must be applied to

ensure good accessibility to services. Also, rural areas need more connectivity

investments to ensure good living and work opportunities as an alternative to urban

environment.

According to the statistics, 25% of all the public roads were in bad or very bad

condition. As in rural areas, predominately passenger vehicles are used, good road

maintenance is very important. Investments to increase the completeness of the core

TEN-T, where Estonia ranks as one of the worst in EU both for rail and road networks

Tööversioon, 6.07.2021

development level, is therefore a necessity. Therefore investments are done in TEN-T

compliance with the requirements of Article 17.3 b) and Article 39.2 c) of Regulation

(EU) No. 1315/2013 and will contribute to completion of TEN-T core network and

access to them by constructing 2+1 or 2+2 road sections to meet road safety and

environmental requirements. Investment needs in the transport sector until 2030 are

estimated to be €2 billion for the road corridor network and €2,4 billion for the rail

network. The objective is to increase freight transport on rail on the expense of road

freight.

Public transport is accessible to 76% of the Estonian population in rural and urban

areas, but the combination of time usage, incompatibility between trains, buses and

ticket systems doesn’t favour the growth of public transport users. Poor pavement

conditions is a challenge especially in sparsely populated areas, which complicates

permeability and access to public transport during difficult weather conditions. To

meet the EU climate goals and reduce travel time in Estonia, investments in public

transport system are necessary, and considering that Estonia has a low population

density, improvements in public roads network are also needed, to ensure accessibility

and decrease CO2 emissions from transport.

The number of public transport users compared to car users is in a downward trend.

In 2019. 2,6% used public transport, 15,6% travelled on foot and 2,5% used bicycle

(altogether only 39%), although 76% of the population has access to public transport.

Main obstacles are the incompatibility between different transportations and time-

consuming travel time, so passenger car is mostly preferred. 94% of transport sector

greenhouse gas emissions are produced by road transportation and from that 67% is

produced by passenger cars. Railroad can decrease the share of road transportation

between larger centres, but it needs more investments to improve travel time and

increase efficiency (by increasing the maximum allowed speeds). A rail measure has

been designed that focuses only on the development of sustainable transport: the

electrification of the railways, the straightening of curves, which should increase train

speeds and increase the number of train passengers in the future.

PO4 ERDF,

ESF,

EMFAF

The goals of the long-term strategy “Estonia 2035” are “Smart, active and healthy people are living in Estonia” and “Estonian society is caring, cooperative and open”. By 2035, we want to raise healthy life expectancy and the rate for lifelong learning, as well as to increase participation in labour force, in culture, sport and volunteering activities. Our goal is also to increase the indicator for people's caring and willingness to cooperate, indicator measuring interactions between different social groups and the indicator for The Risks That Matter (OECD).

The overall unemployment rate is low (4.4% in 2019), but Ida-Virumaa region clearly differs from the others, where the unemployment rate is twice as high as Estonian average (8.7% in 2019). As a result of the COVID 19 crisis, Estonian employment decreased more than the average of European countries, which suggests that the response of companies to the crisis has been stronger than average, despite the relatively large-scale wage support measure of the Unemployment Insurance Fund. At the same time, there is a lack of suitable labour in the industrial-, sevice- and especially in IT- sector. Labour supply has not kept pace with the changing needs of the economy and that the skills of the workforce do not match the needs of the labour market. The employability of recent VET graduates in insufficient. The share of students leaving education and training system early without completing upper secondary education is 9,8% (2019) of 18-24 (EU average 10.3%). In addition, in order to achieve a swift recovery from the economic and labour market impact of the COVID-19 crisis support to people re-and upskilling is needed. Lower popularity of science and engineering curriculas is also a problem in higher education besides to early leaving. The difference in the results of Estonian and Russian basic schools persists and increases regional differences and hinders mobility in the country due to the language barrier. The proficiency in Estonian of students with other mother tongues is still poor. Therefore, in order to bridge the gaps arising from low language skills, the opportunities to learn Estonian at a young age need to be expanded. Almost 30% of the Estonian population

Tööversioon, 6.07.2021

are people of other nationalities and with a mother tongue other than Estonian. Integrating such a large population group is a major challenge for Estonia in order to reduce ethnic segregation in the labor market and socio-economic gaps. The need to provide adaptation and integration support services (cooperation activities, communication, information exchange) to new and larger target groups is growing due to the increasing number of immigrants and returnees. The working age population will decrease by about 12% by 2035 and the share of people aged 65 and over will increase to 25%, leading to a growing demand for labour. Through various flexible solutions, contributing to reducing age pressures and improving the health of the population, as well as empowering the elderly and lifelong learning opportunities, the state can alleviate the shortage in labour force and encourage working in retirement. Bringing to the labour market those who are unemployed or inactive and support the groups most in risk (e.g. people with reduced working capacity and health problems, NEETs, people with care burdens, non-Estonian-speaking and older workers, young mothers returning to work after parental leave, workers with low-or outdated skills etc is indispensable. In order to improve the position of at-risk groups in the labour market, reduce the gender pay gap and at the same time meet the expectations of employers, it is important to offer learner-centred trainings and promotion of digital skills, which prepare workers to leave low-tech industries, support the promotion of employment in rural areas and help to integrate people with special needs into the labor market.

To increase life expectancy and average healthy life years it is important to support measures that help increase the health education of the population, reduce health inequalities, improve equal and timely access to integrated and people-centered health services, and reduce material deprivation. Also it is necessary to pay attention to creating a safe living and working environment and increasing the quality of occupational healthcare. Special attention needs to be paid to the high care burden, which hinders participation in the labour market and increases the risk of poverty. Due to the aging population and the growing proportion of people with chronic diseases, ensuring the quality and availability of health services, including long-term care and occupational health care, requires sufficient, competent and motivated health workers and professionals, supported by both service management and innovative digital solutions.

Development of social system is built on the principle of deinstitutionalisation (DI). There are currently 80,000 long-term care receivers but the actual need is estimated at least 132,000. It is necessary to invest in community-based service units, service houses, day care and general care places and continue with the adaptation of homes to enable home-based service provision. For the successful implementation of thelong- term-care (LTC) reform. The intervention aims to support activities which help to implement the LTC reform and for the support the of the integration of the health and social sector, it is important to invest to the infrastructure based on the principle of DI and fully support people's independent living and coping.

Small-scale coastal and inland fisheries have been successfully developed in the previous programing periods using the community-led local development approach (CLLD), however the average income and investment capacity is still low due to low catches, low value of fish and under-utilisation of production and processing capacity for fishery and aquaculture products. Fishing ports and landing sites continue to need investment to improve infrastructure, equipment and promote multifunctionality.

PO5 ERDF The goals of the strategy “Estonia 2035” are “Estonian society is caring, cooperative and open”, “Estonia has a high-quality living environment that accepts everyone's needs and is safe” and „Estonia is an innovative, reliable and people-centered country“. Satisfaction with the living environment and environmental indicators of sustainable development have increased in 2035. Planned investments are in line with the goals of “Estonia 2035” and are addressing the following development needs. Also, interventions to tackle with following challenges should be based on the principles of the European Pillar of Social Rights.

Estonia has large regional disparities in living standards and unemployment rates. In 2018, 21.7% of the population lived in relative poverty in Estonia (EU average 17%)

Tööversioon, 6.07.2021

and the differences are large regionally, in Southern Estonia 25.4% lived in relative poverty, Ida-Viru 35.5%. Unemployment in 2019 was 3.4% in Harju County and 4.1% in Tartu County, while it was 8.7% in Ida-Viru County and 9.1% in Valga County, respectively. Poverty and unemployment are interlinked, and regional measures are needed to tackle them, incl. with an aim to create new jobs.

In order to create an attractive regional business environment, it is important to support various activities arising from the needs of the region in an integrated manner. On the other hand, it is important to provide support services for the unemployed and inactive workers.

To address urbanization and population change, investments in the development of entrepreneurship, education and other key areas must be made in a balance with the regional specifics. Also local government capacity supporting activities are needed, incl. for developing and providing public services.

There are large regional differences in income that also causes health inequalities. In Harju County, where 45% of the Estonian population lives (2020) and 65% of the country's GDP is generated (2018), incomes are close to the EU average, but in other regions they are much lower. The gender pay gap is also still a problem, Ida-Virumaa clearly stands out in terms of the pay gap, 27.9% (2017), Estonian average was in 2018 18,7%. The regional difference between Harju County and other regions is due to the faster decrease and aging of the population in other regions and, above all, the outflow of young people. Higher-skilled workers and jobs have moved to a few larger urban areas, resulting in high proportions of low-income residents and older people outside urban areas. Therefore, according to employers, there is a lack of skilled labor, which is why it is necessary to promote needs-based retraining opportunities or use other solutions to solve the problem of labor shortages.

In Estonia, Ida-Virumaa differs from other regions with the largest regional socio- economic differences (and to a lesser extent South-East Estonia) - according to OECD 2018 data, Ida-Virumaa was among the last 20% of the 395 OECD regions, which are the regions with the lowest level of development. People's healthy life expectancy differs regionally - in South Estonia and Ida-Virumaa, it is about 10 years shorter (2018) compared to Northern and Western Estonia, and it is also proportional to the amount of income. The physical and socio-economic living environment has a significant impact on human health, and the co-operation of local governments and communities is important in shaping it. Entrepreneurship in Ida-Virumaa is at the lowest level in Estonia - the Estonian average in 2018 was 99.8 companies per 1000 inhabitants, in Ida-Virumaa the corresponding indicator was 45,8 companies.

The development of urban areas plays an important role in the economic development of the country. It is also a priority target highlighted by the EC. Larger urban areas face a number of problems associated with uneven growth, such as the undesirable environmental effects of suburbanisation, environmental and climate issues are becoming more and more important as a common challenge for urban areas. Smart solutions for the urban environment offer an increasing opportunity to address these challenges. In Ida-Viru urban areas the challenges are connected to the low attractiveness of the living environment, the large share of underused urban areas and the housing stock’s non-compliance with needs.

JTF JTF In 2019 Estonia commited to the common goal of reaching a climate-neutral Europe by 2050, and in 2020 – to the European Commission’s 2030 Climate Target Plan which proposes to cut greenhouse gas emissions by at least 55% by 2030 and sets Europe on a responsible path to becoming climate neutral by 2050.

In December 2019, Estonia communicated to the European Commission its “National Energy and Climate Plan (NECP 2030)” that sets the objectives of reducing GHG emissions and primary energy consumption and increasing the share of renewable energy while maintaining the security of supply.

The majority of Estonia’s GHG emissions are produced by the energy industries sector – 68% and 56% of total GHG emissions in 2018 and 2019 respectively. A substantial amount of energy-related emissions are caused by an extensive consumption of fossil fuels for power and heat production. In 2019, the supply of primary energy was 218.9 PJ, of which oil shale (not to be confused with “shale oil”) comprised 65%. Hense, the

Tööversioon, 6.07.2021

transformation of the energy sector, and specifically the oil shale sector, has most influence on Estonia’s progress towards climate neutrality. On the other hand, from a 12% drop just over the recent years, we can see that the energy sector is already undergoing major transformation.

The oil shale sector is highly concentrated in the Ida-Viru region of Estonia, resulting in the fact that oil shale related companies located there account for over 50% of Estonia’s total GHG emisions. This is why the transition to climate neutrality will have – and is already having – the largest impact specifically on this region.

The oil shale sector has been strategically important for the Estonian economy since the 1920’s and has substantially influenced the socio-economic and environmental conditions of Ida-Viru. The peak of oil shale mining and processing in Ida-Viru was in the 1980s, with over 14,000 people working in the mines alone. However, since the 1990s the sector has been in decline and the current number of employees in all the core companies of the sector together stands at apx 5,000 people.

Employees in the oil shale sector make up 13% of all employees in the region, but labor taxes paid for them account for 1/4 of the region's labor taxes. The oil shale sector is characterized by a significantly higher average salary than the county and the Estonian average, which makes mobility of employees difficult. The core companies of the oil shale sector are the cornerstone of Ida-Viru region’s economy, both in terms of their turnover and high impact on companies dependent on them.

In order to phase out electricity production from oil shale in a fair way, targeted support for the mitigation of the socio-economic and environmental impacts of reduced electricity production from oil shale is needed during the transition period.

2. POLICY CHOICES, COORDINATION AND COMPLEMENTARITY [THE LENGTH OF THIS CHAPTER IS BETWEEN

10 000 AND 30 000 CHARACTERS)

2.1. A summary of policy choices and the main results expected for each of the funds covered by the Partnership Agreement [tekst 21.06.2021 seisuga]

With the support of the European Regional Development Fund (ERDF), during the budget period of 2021-2027 and as part of the “Smarter Estonia” policy objective, it has been proposed to focus on advancing research and development activities as well as innovation, using effective incentives. The support will be directed to move towards technology- and knowledge-intensive sectors, while increasing synergies between the needs of companies and the priorities of research institutions, while also increasing investments for the digitising and automatising of organisations to improve the productivity, innovation and potential to succeed in smart specialisation sectors. As a result of these planned interventions, supported by ERDF and through the smart specialisation sector areas of growth, there will be increased local impact of the RTDI system (national system of Research, Technological Development and Innovation) on the local socioeconomic area, and there will be an increase in the value added for the companies in the growth areas. The focus of interventions directed at small-and-medium-sized businesses is on the upsurge of growth-potential and competitiveness, supporting export capacity, internationalisation and also improving the position in the global value chains. As a result of these interventions, there will be improvements in companies’ effectiveness and export capacity, as well as increases in the value added, a rise in entrepreneurship of Estonian residents, the realisation of business growth potential and development of SME’s access to capital. The investments, connected with improving online services from the ERDF, are directed at creating a common service space for public and private sectors, introducing them in a way that supports new interactive online solutions (including readiness or created conditions for potential cross-border interaction) and applying them, while still supporting the continuity of action, performance and the sustainability of existing systems that are at times outdated. As part of a “Greener Estonia”, a significant amount of ERDF resources are earmarked for investing in improving the energy efficiency of buildings, and through that support, the achievement of climate goals. In addition, as part of the “Greener Estonia”, ERDF support will be used to prevent the risks associated with climate change, increase the readiness to deal with the effects of climate change as well as contributing to the mitigation of the effects of climate change by capturing CO2 over wetlands. To improve sustainable city transport, it is planned that funds from the ERDF are applied for the construction of a central network of bicycle paths, planning community hubs with easy public access and developing Tallinn’s rail transport network to name a few, to achieve the reduction of carbon dioxide emissions through developing sustainable and viable transport links as a priority.

Tööversioon, 6.07.2021

As a part of the “Connected Estonia” objective, ERDF resources will be directed at the development of a high-capacity broadband infrastructure to provide access to a reliable and fast internet connection in the rural areas of Estonia, developing the 5G network in the most important transport corridors, as well as residential and business areas, to create preconditions for businesses and people to use 5G communication services and 5G to develop services offered by businesses. Plans for implementing resources from the ERDF are also in connection with the “Social Estonia” policy, where investments are made to public health services and social care infrastructure that supports improving the accessibility of the services as well as the long-term care and integrated welfare services, according to deinstitutionalisation principles.

The “Closer to people Estonia” objective directs EDRF funds to the integral social and economical development in the city areas, as well as attractive regional residential and business areas, accessible public services, boosting local council capabilities and developing the primary school network across the country. As a result of these interventions, the regional enterprise sector will gain momentum and add value. There will be a decline in the regional prosperity gap and the quality of life will be improved throughout Estonia; in cities, small towns and rural areas.

The “Greener Estonia” policy objective, with the help of the Cohesion Fund (CF), aims to contribute to a rise in sustainable energy consumption by modernising district heating systems, implementing more sustainable heating solutions, and promoting the use of biomethane. Through investment, there will be an increase in the utilisation of energy-efficient and environmentally friendly solutions in local infrastructures (district heating systems) and an upsurge in the percentage of overall renewable energy consumption in the entire energy sector. It also plans to contribute CF resources to improve readiness and adaptiveness to the effects of climate change, to minimise the risks caused by and to reduce the damage from the effects of climate change, for the economy and nature.

As part of the “Greener Estonia” policy objective, it plans, with the support of the CF, to improve the circular economy and to increase the resource efficiency of companies to reduce waste generation, boost the waste recycling capacity and implement patterns of manufacturing and consumption based on the principals of a circular economy. In the infrastructure sector, it is planned to invest CF resources for the electrification of railways to reduce travel time and carbon emissions, through prioritising the development of sustainable modes of transport. Additionally, the infrastructure sector has plans to direct CF resources for the development of road networks essential for their obligations to complete the construction of the Trans-European Transport Network (TEN-T) core structure by the year 2030. Investment is mainly focused on increasing road safety, decreasing driving time and transport costs for commuters, as well as finding alleviating measures from the effects of transport on the environment. With the aid of resources from the European Social Fund Plus (ESF+), it proposes to address the main Estonian development needs in social, health, lifelong learning and labour market sectors. Among other things, input will be focused on supporting an education pathway for children and young people (including youth who are at risk of exclusion), to advance ways to enter the labour market, to support integration, to organise long-term care, increase citizens’ lifespans that are lived in good health, to decreasing health inequality, foreseeing the loss of ability to work and promoting occupational health, supporting lifelong learning driven by the needs of the labour market, and assisting people who suffer from shortcomings. As a result of these interventions, there will be an increase in social cohesion, social involvement, youth participation in education, a rise in employment as well as an upsurge in the number of people in the labour market who have care needs and people most deprived. The expected result is a healthier working-age population, less damage to people’s health and increased participation in employment by people with a partial loss of health. New immigrants from other countries who speak a foreign language, as well as Estonian permanent residents who do not speak Estonian, are integrated and play an active part in the employment sector and Estonian society at large. Working- age residents’ qualifications and skillsets are in accordance with the requirements of the labour market and support their continued employment or entry into the employment market, and lead to an increase in the level of income. As a result of these interventions, the levels of coping of people who are experiencing hardship will improve and their quality of life upgraded.

European Maritime and Fisheries Fund (EMFF 2021-2027) resources would be used to contribute, in compliance with Europe’s Common Fisheries Policy’s (CFP) environmental, economic and socio-economic goals. Interventions are directed at reaching a healthy state in fish stocks, increasing the sustainability of fishing and the aquaculture sector, and development that allows competitiveness, quality of produce, higher value-add, a boost in exports and a rise in environmentally aware recreational fishing. As a result of these interventions, it has been found that the percentage of healthy fish stock has increased as well as the impact on the economy from recreational fishing. Expected results are a reduction in the average age for people hired in the fishing and aquaculture sector and an increase in the workers’ average earnings. Businesses will see an increase in their profits, a rise in the value-add and growth in the aggregated value of exportable goods. The intervention will enable the development of the maritime environment without damaging the sustainable fishing and aquaculture sector, adapting to the effects of climate change, the economically viable manufacturing industry and increase employment and opportunities in coastal communities.

Through the Just Transition Fund, Estonia will address the economic, social and environmental impacts of transition to climate neutrality in the Ida-Viru region of Estonia, where highly CO2-intensive oil shale sector is highly

Tööversioon, 6.07.2021

concentrated. According to the results of public outreach and dedicated studies, impacts of the transition range from a cascading economic effect on the entire economy of the region (influencing e.g. employment, entrepreneurship, career and training opportunities) to the ability of local governments in the region to provide public services. From these, three major development needs were mapped: 1) restructuring the economy of the Ida-Viru region with the view of diversifying it and creating new high value-added jobs, 2) supporting the people and communities impacted by the transition process, and 3) alleviating environmental impacts related to the mining and oil-shale processing activities. In order to address these development needs, the JTF in Estonia will be split into two main programmatic strands: “Economy and labour” and “Environment and social inclusion” – with the proportional split between the strands being apx. 80% / 20%. As a result, an estimated >400 SME’s will be supported, >2000 new jobs will be created and apx. 60 ha of land will be rehabilitated for use as green areas, brownfield developments etc.

2.2. Coordination, demarcation and complementarities between the Funds and, where appropriate, coordination between national and regional programmes [tekst 21.06.2021 seisuga]

The preparation of the partnership agreement for the period 2021-2027 and implementation planning took place together with preparing a strategy for “Estonia 2035” based on the national principle to connect the goals of structural funds with nationwide and regional strategic initiatives. The Ministry of Finance and the Government Office have jointly been leading the creation of the strategy for “Estonia 2035” as an overall umbrella strategy that maps out the development needs that face Estonia, gives Estonia longterm development tracks and objectives and defines the changes needed to accomplish these goals. The resulting strategy is an overall guide for regional development plans and provides a basis to conform to different national processes involving planning and budgeting, planning for EU resources and operational schemes, including the cohesion policy operational scheme. As part of preparations for strategy “Estonia 2035”, compiling regional development plans as well as a partnership agreement and operational scheme, there have been contributions made from interest groups, the wider public as well as all ministries that have a connection with the funds. That includes the Ministry of the Interior, that is responsible for internal security and all EU structural funds relating to migration in Estonia: the Asylum, Migration and Integration Fund (AMIF), Border Management and visa funds and the Internal Security Fund and developing support measures as well as implementing them. The Ministry of Rural Affairs, who coordinate and plan the European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund (EMFAF) and the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD) and their implementation in Estonia, have also been involved alongside. In addition, representatives from the Ministry of Finance, together with the Ida-Virumaa Municipal Union and various interest groups, have been involved in the process and are responsible for putting together the Just Transition Plan and its implementation throughout Estonia. Within this widespread cooperation, in addition to the strategic level, there has been a discussion in great depth on the subject of which funds can be used and how to best address the challenges and development needs facing Estonia from 2021 through 2027 in different sectors. The resulting agreements and distribution of activities from these discussions have been formulated in operational programme. Cooperation during 2021-2027 will continue during the process of the development of measures as well as during implementation and monitoring, between authorities that administrate structural funding: all institutions and key partners will be part of the process of drawing up the conditions for the necessary measures.

In addition to everyday involvement, with information exchange and cooperation, there will be support for the combined effort by electronic information systems when administering funding. These systems are interfaced, and the shared information will be accessible to all parties.

2.3. Complementarities and synergies between the funds covered by the Partnership Agreement, the AMIF, the ISF, the BMVI, and other Union instruments [tekst 21.06.2021 seisuga]

Coordination, mutual supplementation and synergy between different instruments and implementation plans are guaranteed with planning and the synchronisation of various processes in relation to budgeting. Common bases and a strategic network is given to this by the long-term umbrella strategy for “Estonia 2035” and the new national development plans that define the direction of development and priority activities in different sectors. With the framework of drafting a one-year state budget and a four-yearly state budget, it will guarantee the ability to supplement various means and synergy, regardless of the source. Apart from other source documents, there is

Tööversioon, 6.07.2021

consideration during planning as well as the implementation of the stages of the EU Baltic Sea Strategy and Action Plan to create amplification and synergy by implementing cross-border activities. During the implementation of the “Estonia 2035” strategy and the decision-making for budget consideration to reach the goals in the regional development plans, all options are looked at together (including different EU funding) and their administration is unified. Recovery and Resilience Plan is an annex to national reform programme “Estonia 2035”, covering the reforms and investments funded from Recovery and Resilience Facility and complementing the measures financed by Cohesion Policy and under Union funds. Demarcation of funding will be guaranteed in the programming process of different funds lead by Ministry of Finance and coordinated with line ministries as well as in the designing process of measures.

For the compilation of the 2021-2027 budget period partnership agreement and operational programme, other EU funding instruments (among them European Territorial Cooperation programs, Connecting Europe Facility, Horizon, LIFE, home affairs and justice programs, funding from European Economic Area and Norway, Estonian-Swiss cooperation program support scheme) and active institutions (among them EU Baltic Sea Strategy National Contact Point and Working Group) have been involved. This was set up to avoid an overlap in funded activities as well as to increase synergy in areas where funding is combined from different sources. The planned resources from Estonia and the EU central funds (eg Connecting Europe Facility, different activities by Horizon, LIFE etc) to achieve coordinated usage, there is cooperation and an exchange of information between the institutions dealing with these funds to implement the operations that are important to Estonia and to promote taking part in international cooperation networks (eg. universities cooperating with Erasmus +, businesses as well as research and development institutions in consortia to implement Horizon programs, environmental NGO-s to fulfil the goals of LIFE program). As part of the planning of activities directed at fulfilling the goals of climate policy, and in conjunction with funding bodies, it is also considered to use the revenues from the allowed intra-EU greenhouse gas emission units’ trading system. When programming the use of the JTF, activities funded through other structural funds and national programmes for the period 2021-2027, including REACT-EU, the Restructuring Facility (RRF) and the ETS trading revenue were taken into account. Estonia’s territorial just transition plan proposes to only finance such measures that have no nationally planned analogues or do have analogues, but their volume is insufficient to support a truly just transition for Ida-Virumaa.

Topical coordination, including combining different sources of funding for financing an area of interest, takes place through budget strategy and the management committee of the area’s development plans. These are made up of involved ministries, the Government Office, representatives from interest groups and experts. Their task is to give suggestions in conjunction with the results of an area’s development plans, report on what programs to initiate that help the area’s goals, what to change and which ones to finish and make suggestions for valuations as well as creating efficiency plans, while including coordinating and monitoring activities that are in connection with programs implemented by the cohesion policy, to fulfil the aims of the development plans.

From the funding bodies, the EU’s other funding instruments as well as the complementarity of measures financed by the state budget revenues and different instruments is monitored and directed in the monitoring framework of state budget strategy and yearly working out of laws of the state budget and their implementation.

For example, planning for the funding of transport will be addressed in that way, considering joint revenue from fuel excise duty as well as funds from EU resources (including funds and the Connecting Europe Facility); with an environmental policy implementing funds receivable from environmental charges, funds directed at improving renewable energy-based laws for the electricity market, funds as well as other recourses from the central government and local municipalities; labour market policy implementing funds and resources directed through the unemployment fund; to improve the quality of research and development and higher education, funds are used from the state budget performance contracts, participation in the Horizon program and taking part in activities, as well as funds from the European Research Area. To reach the goals in the country’s budget strategy, the contribution of funds is especially important for a competitive economic environment, education, a healthy labour market, social security and good public health, energy, the transport and information society, integration, environmental protection, and regional development. The Government of the Republic has reports from regular budget implementation reviews on how the EU funds are being used. This ensures that the Government of the Republic of Estonia is part of the joint debate about the structural funds, AMIF, ISF, BMVI rural life, maritime affairs and fishing industry sectors and the support that they get as well as the handling of other EU instruments along with the results, problems and the solutions to them. The described mechanism allows, when necessary, the coordination of the change of implementation plans, working through the suggestions for amendments and formulating these decisions.

Tööversioon, 6.07.2021

3. CONTRIBUTION TO THE BUDGETARY GUARANTEE UNDER INVESTEU WITH JUSTIFICATION

N/A: Estonia will not transfer funds to InvestEU.

4. TRANSFERS

MS requests a transfer between categories of region

transfer to instruments under direct or indirect management

transfer between ERDF, ESF+, Cohesion Fund or to another Fund or Funds

transfer of ERDF and ESF+ resources as complementary support to the JTF

transfers from European territorial cooperation to Investment for jobs and growth

4.1. Transfer between categories of region

N/A: Estonia is one NUTS2 region.

4.2. Transfers to instruments under direct or indirect management

N/A: Estonia will not transfer funds to instruments under direct or indirect management.

4.3. Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds

Table 5A: Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund and to other Fund or Funds

(breakdown by year)

Transfers from Transfers to Breakdown by year

Fund Categor

y of region

Fund

Category of region (where

relevant)

2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total

Cohesio n Fund

N/A ESF+ Transitio n

0 629 278

1 078 763

1 618 144

1 887 835

1 887 835

1 887 835

8 989 691

Cohesio n Fund

N/A ERDF Transitio n

0 2 207 473

3 468 887

5 045 653

6 937 774

6 937 774

6 937 774

31 535 334

Justification [text field 3500] – lisatakse avaliku konsultatsiooni ajaks.

4.4. Transfer of ERDF and ESF+ resources as complementary support to the JTF, with justification

N/A: Estonia will not transfer complementary ESF+ or ERDF resources to JTF.

Tööversioon, 6.07.2021

4.5. Transfers from European territorial cooperation goal (Interreg) to Investment for jobs and growth goal

N/A: Estonia will not transfer resources from European territorial cooperation goal to Investment for jobs and

growth goal.

5. THE FORM OF UNION CONTRIBUTION FOR TECHNICAL ASSISTANCE

The choice of the form of the Union contribution to technical assistance

Technical assistance pursuant to Article 36(4)*

Technical assistance pursuant to Article 36(5)**

Technical assistance reimbursed based on a flat rate for the implementation of the funds in the period 2021-2027 is chosen, as this solution will lead to significant simplifications in the system of implementation of the funds and will allow to reduce significantly administrative burden. The use flat rate allows to focus on the most important thing, i.e. the achievement of agreed results, rather than the costs incurred. This focus is more in line with the logic of the funds and creates clarity and simplicity for all relevant stakeholders. [justification 3500 characters; täiendatakse avaliku konsultatsiooni ajaks]

6. THEMATIC CONCENTRATION

6.1. Compliency with thematic concentration rules

Member State decides to comply with thematic concentration at national level

comply with thematic concentration at category of region level

take into account Cohesion Fund resources for the purpose of thematic concentration

6.2. Thematic concentration of ESF

Member State complies with thematic concentration requirements

25% social inclusion

Programmed under specific objectives (h) – (l) of Article 4 ESF+ Regulation

Planned ESF+ programmes:

1. Operational Programme for Cohesion Policy Funds, period 2021-2027

3 % support to the most deprived

Programmed under specific objectives (m), and in duly justified cases (l) of Article 4 ESF+ Regulation

Planned ESF+ programmes:

1. Operational Programme for Cohesion Policy Funds, period 2021-2027

… % support to youth employment

Programmed under specific objectives (a), (f) and (l) of Article 4 ESF+ Regulation

N/A

… % support to tackling child poverty

Programmed under specific objectives (f), (h) – (l) of Article 4 ESF+ Regulation

N/A

Tööversioon, 6.07.2021

…% capacity building social partners and NGOs

Programmed under all specific objectives except (m) of Article 4 ESF+ Regulation

N/A

Tööversioon, 6.07.2021

7. PRELIMINARY FINANCIAL ALLOCATION FROM EACH OF THE FUNDS COVERED BY THE PARTNERSHIP AGREEMENT BY POLICY OBJECTIVE, JTF SPECIFIC OBJECTIVE

AND TECHNICAL ASSISTANCE

Table 8: Preliminary financial allocation from ERDF, Cohesion Fund, JTF, ESF+, EMFAF by policy objective, JTF specific objective and technical

assistance

Policy objectives, JTF

specific objective or

technical assistance

ERDF Cohesion Fund

allocation at

national level

JTF** ESF+

EMFAF allocation

at national

level

Total

Allocation at

national level

Category of region

Allocation by

category of region

Allocation at

national level

Article 3 JTF

Regulation resources

Article 4 JTF

Regulation resources

Allocation at

national level

Category of region

Allocation by

category of region

Policy objective 1

767 140 192

More developed

More developed

767 140 192

Transition 767 140 192

Transition

Less developed

Less developed

Outermost and northern sparsely populated

Outermost and northern sparsely populated

Policy objective 2

560 839 616

More developed

245 157 911

More developed

tbc 805 997 526

Transition 560 839 616

Transition

Less developed

Less developed

Tööversioon, 6.07.2021

Policy objectives, JTF

specific objective or

technical assistance

ERDF Cohesion Fund

allocation at

national level

JTF** ESF+

EMFAF allocation

at national

level

Total

Allocation at

national level

Category of region

Allocation by

category of region

Allocation at

national level

Article 3 JTF

Regulation resources

Article 4 JTF

Regulation resources

Allocation at

national level

Category of region

Allocation by

category of region

Outermost and northern sparsely populated

Outermost and northern sparsely populated

Tööversioon, 6.07.2021

Policy objectives, JTF

specific objective or

technical assistance

ERDF Cohesion Fund

allocation at

national level

JTF** ESF+

EMFAF allocation

at national

level

Total

Allocation at

national level

Category of region

Allocation by

category of region

Allocation at

national level

Article 3 JTF

Regulation resources

Article 4 JTF

Regulation resources

Allocation at

national level

Category of region

Allocation by

category of region

Policy objective 3

0

More developed

534 564 103

More developed

534 564 103

Transition Transition

Less developed

Less developed

Outermost and northern sparsely populated

Outermost and northern sparsely populated

Policy objective 4

173 678 756

More developed

534 157 336

More developed

707 836 093

Transition 173 678 756

Transition 534 157 336

Less developed

Less developed

Outermost and northern sparsely populated

Outermost and northern sparsely populated

Tööversioon, 6.07.2021

Policy objectives, JTF

specific objective or

technical assistance

ERDF Cohesion Fund

allocation at

national level

JTF** ESF+

EMFAF allocation

at national

level

Total

Allocation at

national level

Category of region

Allocation by

category of region

Allocation at

national level

Article 3 JTF

Regulation resources

Article 4 JTF

Regulation resources

Allocation at

national level

Category of region

Allocation by

category of region

Policy objective 5

199 902 591

More developed

More developed

tbc 199 902 591

Transition 199 902 591

Transition

Less developed

Less developed

Outermost and northern sparsely populated

Outermost and northern sparsely populated

JTF specific objective

353 896 282

154 961 870

198 934 412

353 896 282

Tööversioon, 6.07.2021

Policy objectives, JTF

specific objective or

technical assistance

ERDF Cohesion Fund

allocation at

national level

JTF** ESF+

EMFAF allocation

at national

level

Total

Allocation at

national level

Category of region

Allocation by

category of region

Allocation at

national level

Article 3 JTF

Regulation resources

Article 4 JTF

Regulation resources

Allocation at

national level

Category of region

Allocation by

category of region

Total 1 701 561 154

More developed

779 722 013

0 0 0 534 157 336

More developed

97 391 060

3 466 727 846

Transition 1 701 561 154

353 896 282

154 961 870

198 934 412

Transition 534 157 336

Less developed

0 0 0

Less developed

Outermost and northern sparsely populated

0 0 0

Outermost and northern sparsely populated

Article 7 JTF Regulation resources related to Article 3 JTF Regulation resources

0

0

Tööversioon, 6.07.2021

Policy objectives, JTF

specific objective or

technical assistance

ERDF Cohesion Fund

allocation at

national level

JTF** ESF+

EMFAF allocation

at national

level

Total

Allocation at

national level

Category of region

Allocation by

category of region

Allocation at

national level

Article 3 JTF

Regulation resources

Article 4 JTF

Regulation resources

Allocation at

national level

Category of region

Allocation by

category of region

Article 7 JTF Regulation resources related to Article 4 JTF Regulation resources

0

0

Total 1 701 561 154

1 701 561 154

779 722 013

353 896 282

154 961 870

198 934 412

534 157 336

534 157 336

97 391 060

3 466 727 846

Current investments address the development needs and the goals that are set in our long-term strategy “Estonia 2035”. Also objectives described in relevant sectoral policy and development documents (f.e. in the national RTD and entrepreneurship strategy), which aims to create competitive conditions for knowledge-based productivity and well-being growth.One of the goals of the “Estonia 2035” strategy focuses on living environment – “Estonia has a high-quality living environment that accepts everyone's needs and is safe”. It means that our goal by 2035 is to increase our living environment satisfaction of people and to improve the environmental performance indicators of the sustainable development. What comes to living environment, then Estonia is a sparsely populated peripheral country in the EU and many policy areas depend on a well-functioning transport system. It means that rural areas need more connectivity investments to ensure good living and work opportunities as an alternative to urban environment. Therefore investments are done in TEN-T compliance and we also will contribute to completion of TEN-T core network and access to them by constructing 2+1 or 2+2 road sections to meet road safety and environmental requirements.The other obstacles are the incompatibility between different transportations and time-consuming travel time. Railroad can decrease the share of road transportation between larger centres, but it needs more investments to improve travel time and increase efficiency (by increasing the maximum allowed speeds). A rail measure has been designed that focuses only on the development of sustainable transport: the electrification of the railways, the straightening of curves, which should increase train speeds and increase the number of train passengers in the future.

By 2035, we want to raise healthy life expectancy and the rate for lifelong learning. To increase life expectancy and average healthy life years it is important to support measures that help increase the health education of the population, reduce health inequalities and improve equal access to health services. There are large regional differences in income, that also causes health inequalities. The regional difference between Harju County and other regions is due to the faster decrease and aging of the population in other regions and, above all, the outflow of young people So, thedevelopment of urban areas plays an important role in the economic development

Tööversioon, 6.07.2021

of the country. Larger urban areas face a number of problems associated with uneven growth, such as the undesirable environmental effects of suburbanisation, environmental and climate issues are becoming more and more important as a common challenge for urban areas. In Ida-Viru urban areas the challenges are connected to the low attractiveness of the living environment, the large share of underused urban areas and the housing stock’s non-compliance with needs. What comes to Ida- Viru region, then the oil shale sector is highly concentrated in that part of Estonia, resulting in the fact that oil shale related companies located there account for over 50% of Estonia’s total GHG emisions. Some, the core companies of the oil shale sector are the cornerstone of Ida-Viru region’s economy, both in terms of their turnover and high impact on companies dependent on them.

In order to phase out electricity production from oil shale in a fair way, targeted support for the mitigation of the socio-economic and environmental impacts of reduced electricity production from oil shale is needed during the transition period. [tekst 21.06 seisuga]

8. LIST OF PLANNED PROGRAMMES UNDER THE FUNDS COVERED BY THE PARTNERSHIP AGREEMENT WITH THE RESPECTIVE PRELIMINARY FINANCIAL

ALLOCATIONS BY FUND AND THE CORRESPONDING NATIONAL CONTRIBUTION

Title [255] Fund Category of region

Union contribution National

contribution Total

Union contribution without technical assistance pursuant to

Article 36(5) CPR

Union contribution for technical assistance pursuant

to Article 36(5) CPR

Operational Programme for Cohesion Policy Funds, 2021- 2027; Estonia

ERDF Transition 1 642 006 514 59 554 640 Tbc 1 701 561 154

Cohesion Fund N/A 760 228 963 19 493 050 Tbc 779 722 013

ESF+ Transition 512 011 685 22 145 652 Tbc 534 157 336

JTF allocation (Article 3 JTF Regulation)

N/A 148 763 395 6 198 475 98 847 406 253 809 276

JTF allocation (Article 4 JTF Regulation)

N/A 190 977 036 7 957 376 126 896 704 325 831 116

Total ERDF, Cohesion Fund, ESF+, JTF

2 914 247 162 101 193 343

Tbc 3 015 440 504

Tööversioon, 6.07.2021

Operational Programme for European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund, 2021- 2027; Estonia

EMFAF N/A 91 547 596,5

5 843 463,50

41 739 026

139 130 086

Total All funds 3 345 535 189 121 192 657 Tbc Tbc

Tööversioon, 6.07.2021

Table 10 List of Interreg programmes

Programme 1 Estonia- Russia programme

Programme 2 Estonia- Latvia programme

Programme 3 Central Baltic programme

Programme 4 Interreg Baltic Sea Region

Programme 5 Interreg Europe

programme

Programme 6 Interact programme

Programme 7 Espon programme

Programme 8 Urbact programme

9. A SUMMARY OF ACTIONS PLANNED TO REINFORCE ADMINISTRATIVE CAPACITY OF THE

IMPLEMENTATION OF THE FUNDS COVERED BY THE PARTNERSHIP AGREEMENT

10. AN INTEGRATED APPROACH TO ADDRESS THE DEMOGRAPHIC CHALLENGES AND/OR SPECIFIC NEEDS OF

REGIONS AND AREAS

The Ministry of Finance is responsible for implementing Estonian regional policy. Their responsibilities include coordinating and directing regional policies in accordance with the challenges and needs of the region. The Ministry of Finance coordinates regional administration and developing the policy design connected to local governments, spatial planning and supports regional development through designing regional policies. By implementing coordination between other policy objectives and keeping in mind regional challenges and designing regional policies, it’s ensured that there is a balanced overall regional development for different areas of Estonia, resulting in a reduced difference between regions and lower levels of falling behind. The Ministry of Finance’s main cooperation partners, who take part in the implementation of regional policies, are ministries, universities,

The success of implementing the Partnership Agreement and the successful use of its resources depends on the capacity of the applicants, the beneficiaries and the administration that manages the funds, therefore, it’s important to continue working on the efficiency on all levels during the programming period 2021-2027. The implementation and administration of Structural funds must happen fluently and for that to take place, managing authority needs to support the entire administration and the whole administration, in turn, must support the applicants and beneficiaries by providing ongoing counselling, guidelines and training. More precisely, to help with the successful implementation of the funding, the focus will be on delivering timely relevant information to the target group, training the staff working with structural funds, to ensure necessary level of competence and functional and reliable system, customer friendly service as well as increase the informativeness and involvement of beneficiaries and their social partners and increase administrative capacity. The above-mentioned activities are the tools that keep the funding management and control system institutions with a uniform and comprehensive level of knowledge; by informing and including social partners, NGOs and potential beneficiaries, ensuring consistency by the administration’s internal competence centre, through different evaluations, research, task forces and expert groups and capacity building development activities. The goal of the activities, aimed to increase the administrative capacity, is to improve the effectiveness of the administration and implementation systems and through this, create the capacity of absorption and an optimal use of administrative resources.

Text field [4 500, täiendatakse avaliku konsultatsiooni ajaks]

Tööversioon, 6.07.2021

research centres, local governments and their unions, county-level development organisations, constitutional institutions and foreign partners. To have closely-knit national and regional development priorities, it’s important for all ministries that belong to the administration system to have regional knowledge for all the local development needs and preconditions and consider them when designing support measures. Significant input is given here by regional development strategies and cooperation with regional partners.

In addition to the coordinated implementation of other policy objectives, it has been devised to have, as part of PO5, additional integrated regional development support measures. The integrated approach is used to solve regional developmental challenges on the county and urban area level. The basis of the integrated territorial approach is a regional development strategy that determines regional priorities in the different development areas. Relying on the regional development strategy means that the approach to the different areas is not uniform, but the planning of interventions takes into consideration the specifics of the region’s challenges and developmental preconditions. For most of the Estonian regions, one of the biggest challenges is the decline and the ageing of the population. That brings along challenges for the quality and accessibility of public services as well as sustaining regional employment that ensures the populations’ income and employment. Due to the declining population and labour market, there is a decline in the revenue bases of municipal governments. Small revenue base restricts development activities that are improving the business environment as well as the quality and accessibility of public services. Based on “Estonia 2035” strategy’s development needs, out of all the regions in Estonia, the regions of south- eastern Estonia and Ida-Viru county have the highest unemployment rates, the highest relative poverty rates and poor health indicators. Both regions are also characterised by sparsely populated outskirts, far from the regions’ centres, that also amplify the above-mentioned differences with other Estonian regions.

South-eastern Estonia is characterised by a faster-than-average decline in population, and according to Statistics Estonia’s population projections, there will be 30% fewer people living in the area by 2040. The population share of pensioners will increase and the working-age population decrease. The average life expectancy and healthy life expectancy are lower than Estonia’s average. The population is defined by a high rate of people working outside of their home counties. Educational levels of the workforce in South-eastern Estonia are lower than Estonia’s average: there are fewer employees with a higher level of education and more workers with a basic education. A shrinking labour market and the reduced choices that it brings promotes emigration or the commuting of the educated workforce. South-eastern Estonia is also characterised by a sparsely populated and embossed landscape, and untouched nature that promote tourism and recreational economy. It has the potential to become attractive to people working digitally as well as for people working remotely. However, sparsely populated areas have limited access to fast internet connections and therefore the local government and businesses are struggling to develop opportunities in these areas. The South-eastern Estonian infrastructure is known for a high share of gravel roads. A sparse population along with the scarcity of paved roads increases the time spent on travel in this region, including a longer time travelling by bus, the main public transport option in the area. Due to this, the preferred transport option is a personal car, which in turn creates mobility poverty - if employees can only access their workplaces by car, a lot more significant proportion of their salary is spent on transport costs.

Ida-Virumaa is characterised by a persistently high unemployment rate, low levels of entrepreneurial activity and the industry sector’s (oil shale industry) dependence on world market oil prices. The area is also known for the small percentage of residents who identify themselves as Estonians, that reflects in the population as well as cultural differences - 17,5% of the population in the county are Estonians (year 2019). Relatively low numbers of Estonian speakers and the cultural differences affect the districts’ labour market indicators – a smaller number of women active in the workforce and a limited choice of jobs due to the lack of Estonian language skills. Conjointly, Ida-Virumaa is a county with one of the fastest declining and ageing populations in Estonia. By the year 2040, the decline in population will be 27%, according to Statistics Estonia. The percentage of the population of children and young people under the age of 14 in Ida-Virumaa, is the lowest in all Estonia with only 14% and according to Statistics Estonia’s prognosis, by the year 2040, may drop down to 10%. Therefore, more people will leave the labour market than enter it - 6 new working-age people for every 10 that retire. The decline in the number of people in working age means a rise in the dependency ratio and complications for businesses accessing the workforce.

Ida-Viru county’s workforce is relatively local and the unemployment rate was 8.7% in 2019. However, the region suffers from a labour shortage. 25% of employers in the industrial sector (dominating sector in Ida-Virumaa) and 28% in the service sector noted in the first quarter of 2019 that their business activity is inhibited by the lack of suitable labour. Educational prospects in Ida-Virumaa are influenced mainly by insufficient Estonian language skills, which is why a large percentage of students who do not feel competent in the Estonian language end up choosing a path in vocational schools where their language skills do not significantly improve.

Taking into consideration the regional differences, Estonia needs a centralised coordinating of funds, including PO5 support measures, to ensure even regional development and an increase in competitiveness. [tekst 21.06 seisuga]

Tööversioon, 6.07.2021

11. PRELIMINARY CLIMATE CONTRIBUTION TARGET

Fund Preliminary climate contribution

ERDF 30%, TBC

Cohesion Fund 37%, TBC

Tööversioon, 6.07.2021

CCI [siia tuleb dokumendi nr]

Title in EN Operational Programme for Cohesion Policy Funds 2021-2027, ESTONIA

Title in national language(s) Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021- 2027

Version 0.4

First year 2021

Last year 2027

Eligible from

Eligible until

Commission decision number

Commission decision date

Member State amending decision number

Member State amending decision entry into force date

Non substantial transfer (art. 24 (5) CPR)

Yes

NUTS regions covered by the programme (not applicable to the EMFF)

Estonia, EE00

Fund concerned ERDF

Cohesion Fund

ESF+

JTF

EMFAF

Tegemist on perioodi 2021-2021 struktuuritoetuste rakenduskava tööversiooniga. Iga peatüki juures on selle koostamisaeg. Avaliku konsulatsiooni alguseks (u 23.08) dokument tõlgitakse ja lisatakse keskkonnamõju strateegilise aruande eelnõu juurde eestikeelsena.

Tööversioon, 6.07.2021

1. PROGRAMME STRATEGY: MAIN DEVELOPMENT CHALLENGES AND POLICY RESPONSES

[30 000 CHARACTERS]

Horizontal aspects

The Estonian macroeconomic environment [tekst 2.juuli seisuga]1

Government expenditure in Estonia (39.3% of GDP in 2018) is below the EU average (45.7% of GDP in

2018). Similarly, Estonian public service expenditure (33.8% of GDP in 2018), or government expenditure

less investments, is below the EU average (43.0% of GDP in 2018) – Estonia has the 4th lowest overall public

service expenditure in the EU. The Estonian state budget is sustainable and macroeconomically balanced,

but GDP growth estimates for the next two years are low, and by 2030 the economic growth potential will

drop to below two percent due to a decline in working age population. According to the Estonian State

Finance Outlook 20702, the most important factors influencing Estonian macroeconomy in the coming

decades will be demographic changes - a declining and aging population. While the population decline

inhibits economic development, it will be counterbalanced by an increase in available capital and labour

productivity. Labour productivity growth is expected to exceed wage growth until 2035, but these should

equalize after 2035. The employment rate is expected to slope down until 2070, and decrease by 4% by

2035. The number of employed is projected to decline by 25% by 2070, which means that there will be

135,000 persons less on the labour market. On the other hand, the decrease in working age population will

result in the unemployment rate dropping to 5.1% by 2035. Assuming that policies and trends remain as

they are today, Estonia is projected to have an average economic growth of close to 2.1% over the next

15 years. Based on 2019 data, economic growth is expected to have a declining trend, reaching 1% by 2050,

after which there will be a temporary increase in growth due to population dynamics, with the period once

again ending with growth slowing to 1.2%. The analysis of primary development needs for Estonia was

prepared in the course of planning the national long-term development strategy “Estonia 2035”, accounting

for global trends, state finance outlook and current state of affairs in Estonia.

Smart governance [tekst 2.aprilli seisuga]

Research and expert advice is used very little for policymaking. The researchers lack the resources and

motivation to contribute to policymaking. Based on an OECD assessment, the implementation of a policy

impact assessment system in Estonia is problematic. Communication between government agencies is

failure-prone and inefficient, and out of the 418 proposals to reduce internal red tape, gathered by the

Zero-Bureaucracy task force, only 192 have been implemented. According to OECD, the work of government

agencies is mediocre and not up to expectations. Public open and big data have not been used or

published significantly to generate added value. Furthermore, the quality and availability of public services

varies between ministries and regions. In terms of developing e-services, Estonia needs to focus on

improving existing services - the quality of e-services varies, some services are not available online

and others are difficult to find - and the e-services provided by municipalities. In the IMD World Talent

Ranking, which measures countries' ability to retain and attract talent, Estonia holds 28th position among

63 developed countries, which means that additional investment is needed in programs to bring in

talents and foreign investment (e.g. by advertising the opportunities Estonia provides). With rising labour

costs and energy and raw material prices, Estonia has become less attractive to foreign investors. The legal

system and tax environment is not flexible enough to allow for changes required by new business models

and innovation in various areas. Strategic goals are held back by special interests and lack of state budget

flexibility, with approximately 80% of the budget allocated by legislation. Fragmented development

1 Siin ja edaspidi on lisatud täpsustused, millise kuupäeva seisuga kirjutatud tekstiga on tegemist. Enamike peatükkide

täiendamise ja parendamisega tegeletakse pidevalt ning nende valmimisel ja Euroopa Komisjonile esitamise

järgselt lisatakse need siia dokumenti uuendatud kujul. 2https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigirahanduse_pikk_vaade_aastani_2070_1.

pdf

Tööversioon, 6.07.2021

planning between various levels of public administration does not support comprehensive and critical

decision-making on the state level. This confuses the role distribution of central government and local

governments in various fields of responsibility. In order to promote knowledge-based policymaking,

training is required for commissioning research and interpreting the results. On the other hand, this

means that decisions must be made more transparent and comprehensible. It is important to improve

formal coordination and information mobility between various parties (research institutions, the

state, entrepreneurs and the non-profit sector). In strategic management, priorities must be set to

manage public resources as efficiently as possible, which will be supported by the development of a long-

term strategy on the state level. Information mobility issues must be resolved in order to reduce internal

red tape and improve communication between government agencies. In order to guide and conduct regional

development, cooperation between state and local governments and communities should be improved.

Better-integrated solutions with user-centric design should be developed for equalizing the level of

and access to public services. Public institutions involved in the development of legal and tax environment

should change their structure and working arrangement in order to be better prepared for new forms on

business and work and accommodate these quicker. In order to strengthen societal cohesion and the

civil society, investments in support systems are required to engage citizen activists in local governance

for reaching common goals. This is contingent on raising youth awareness and promoting participatory

democracy among the youth. Maintaining and improving Estonia's international position requires

investments in branding (highlighting the strengths of Estonia) and utilization of existing solutions to

promote the economy and other areas (e.g. the e-residency program). This development need is tied to the

2019 country-specific Council recommendation number 2 - fostering research and innovation.

Smarter Estonia [tekst 2.aprilli seisuga]

Providing preconditions for smart growth and entrepreneurship

In 2019, labour productivity was 78.8% of EU average and the 2020 goal (80%) remains unfulfilled.

Based on 2017 data, the manufacturing sector constitutes 19% of jobs and 15.7% of GDP, while the

productivity in that sector is merely 50% of the EU average. This implies a low position in the international

value chain and mostly non-knowledge-intensive work in this sector. A similar gap with the EU average is

seen in the IT and communications sectors. The number of startups and the ability to raise investments has

increased, but university-business cooperation remains low. Small percentage of companies invest in

research and development (286 companies in 2019) and the sums invested are not large - a total of 246.8

million euros in 2019 (0.88% from GDP). The main reasons why companies are not investing in

development have to do with risk aversion, long return periods and a general lack of interest.

Estonian private sector's relative research and development expenditure (0.88% of GDP in 2019) lags

behind the EU average and there is little cooperation between businesses and research institutions. In the

private sector, the number of research and development workers is low compared to EU average (in 2018,

EU average per 1000 eployers 6,3 in Estonia 3,4). The valorisation of local resources such as wood, food,

minerals and secondary raw materials is limited, the resources are often exported with the low value added

and on a low levels of value chain. While Estonia retains a leading position in Europe in terms of digital

public services, the integration of digital technologies in private sector is lacking (20th position in

the EU). Productivity can be improved by well-planned investment subsidies to small and medium

enterprises, in order to reduce risk and remove barriers to climbing the global value chain. Support for

digital technologies and automation can help cope with increasing labour shortage. In order to

increase private sector research and development and promote cooperation, high export-potential

companies should be provided with support in areas from prototyping to product development. Due

to lack of cooperation between private sector and research institutions, it makes sense to support mobility

among researchers and companies' product development teams. Furthermore, research and development

could be supported by providing companies with access to scientific information, research data and results

as well as research infrastructure to use in business development. Competing abroad requires a strong

external network, in order to help Estonian companies gain ground on new markets. Furthermore, various

training opportunities should be provided to improve companies' competitiveness. In order to create a

credible and sustainable (climate neutral) consumer image, attitudes should be shaped via training and

Tööversioon, 6.07.2021

outreach. Since entrepreneurship and starting up a business can be difficult outside larger cities (lack of

capital and labour), new and established regional enterprises should be advised and activities should

conducted to increase entrepreneurial awareness, e.g. by supporting startups. Innovative startups need to

be agile to quickly grow and test their ideas, so startups need seed investment. This development need is

tied to the 2019 country-specific Council recommendation number 3, particularly the proposal to foster

research and innovation while taking into account regional differences. Investments in research and

innovation increase productivity and enable local manufacturers to climb the value chain.

In addition, boosting private sector innovation and R&D requires a relevant and flexible RD&I supply,

including competent researchers and top-level research teams in the fields matching with the current and

future needs of the private sector. Despite the high level of Estonian research quality, there is a gap between

research system and the needs of the economy and society. There is a need to reach out the R&D

knowledge and services and to extend the research capacities towards the needs of the business sector

and society at large. Securing RD&I supply needs to be achieved by involving different players (R&D and

higher education institutions, companies and business associations, ministries and public sector

institutions, etc) and actions, and focus on increasing the attractiveness, competitiveness and sustainability

of the research system and diversification of the applied research areas, supporting capacity of transferring

technologies, developing skills and services to commercialise research results, and developing the capacity

of research and higher education institutions to improve the commercial viability and market relevance of

their research projects as well as ‘profile’ R&D, making it better adapted to innovation and the production

of human capital to meet national needs.

According to reports and assessment, weaknesses in the RD&I governance, coordination and

innovation ecosystems are also considered a challenge. It is necessary to create synergy and increase

efficient cooperation and coordination between the ministries, implementation agencies, research

institutions, enterprises and other participants, including via entrepreneurial discovery processes. There is

a need to increase the public sector’s RD&I capacity, the capacity to integrate RD&I into the national

policies and to set the demand for RD&I together with a supporting environment for it. More attention

should be paid to building the networks and cooperation platforms for the participants of the Estonian

‘innovation system’ and to strengthening business-academia connections. To address these problems, we

have new national Research, Development, Innovation and Entrepreneurship strategy for the period of

2021-2035. The national smart specialisation governance will be re-designed and integrated into the

overall governance system of the national RDI and entrepreneurship strategy (TAIE).

A greener and more connected Estonia [tekst 2.juuli seisuga]

Maintaining a diverse natural environment

Estonia is home to 60 endangered habitat types as designated on the EU level, as well as 100 species listed in addenda to the Habitats Directive. Half of the habitats and a third of the species are at risk, and their survival in Estonia is not assured. The Estonian economy emits three times the EU average amount of greenhouse gases per euro of GDP (2015 data). In 2018, the total greenhouse gas emissions of Estonia was 19,97 kt of CO2 eq., GHG emissions have decreased by 0,9 kt of CO2 eq. While large power producers are reducing their emissions, emissions from industry and agriculture are on the rise overall. People's environmental awareness is on the rise, as is environmentally conscious behaviour, but consumer behaviour has not been affected by these green values and attitudes. Compared to 2000, waste generation in Estonia has increased almost two-fold. Overall, waste recovery rate is on the rise, but is still insufficient (13% in 2000 vs 38% in 2018), because in 2018 a mere 28% of household waste was recycled, with 50% of the rest of household waste burned for energy and 10% landfilled. The low recycling rate increases environmental burden in Estonia. Point source pollution and diffuse pollution are having an impact on aquatic ecosystems. The pollution may be exacerbated by increasingly intensive agriculture, which has an effect of the state of soil and water biodiversity. In Estonia, 45% (2019 data) of surface water bodies and 26% (2020 data) of groundwater bodies are in less than good condition. None of Estonian coastal waters are in good or excellent condition - most are in poor condition. The main factors impacting their condition are invasive species, overfishing, eutrophication, pollutants and marine debris. The Baltic Sea is a busy shipping area, so maintaining marine and shore cleanup capabilities is of vital importance. Urbanization, transportation and manufacturing are having an impact on air quality and greenhouse gas emissions in different areas of Estonia. During the heating period in

Tööversioon, 6.07.2021

many urban areas fine particle and benzo(a)pyrene levels are often exceeding the limit values. Air pollution has health effects and causes respiratory illness, resulting in approximately 600 premature deaths per year in Estonia, in addition to external costs due to premature mortality and increased bed-days. In order to promote environmentally conscious behaviour and values, people should be informed and educated, and availability of environmental data should be improved. In terms of natural resource utilization, environmentally friendly alternatives should be preferred, taking into account all potential environmental effects and conducting environmental impact assessments (public sector decisions). Development and implementation of new green technologies should be supported. In order to promote circular economy and reduce landfilling, integral planning and development is required on all levels associated with circular economy - the state, municipalities, manufacturers, merchants and consumers. Decision-making should take into account EU and global trends associated with curbing greenhouse gas emissions and achieving climate neutrality. Efforts should be made jointly with other Baltic Sea countries to improve the environmental condition of the sea. The 2019 country-specific Council recommendation highlights a need for Estonia to focus on sustainable transport and energy infrastructure, including resource and energy efficiency, which is associated with reducing airborne emissions and implementing green actions.

Developing high-quality spaces and infrastructure according to society's needs

Based on published population projections, Estonia has a declining population unless current trends

are reversed, which, along with aging and urbanization, will result in an increase of residential greenfield

sites outside major centres. In 2017, 69.3% of Estonia's population were living in cities and towns, and

Estonia is one of the fastest urbanizing OECD countries. Regardless, investment plans are not

coordinated between the state and municipalities and spatial planning assumes growth without regard

to projections or urbanization. The principle of accessibility, crucial for an aging population, and risks

associated with climate change, are mostly not accounted for by building and infrastructure developers. In

Estonia, energy used by buildings accounts for over 50% of total energy use - 10% more than the EU

average. Domestic energy use accounts for over 40% of total energy use in Estonia. In recent years,

Estonia's international public transit gateway structure has remained unchanged (Port of Tallinn, Tallinn

Airport, airports in Riga and Helsinki) and there has been little improvement of local transit network

interconnections with the TEN-T Trans-European Transport Network. However, internationalization and

competitiveness are increasingly dependent on interconnections to other European centres, and the

number of direct services from Tallinn Airport is on the rise. In terms of interconnections, companies need

competitive (in terms of speed, price and interconnectivity) logistics chains. Freight on railroads and

through harbours has increased and road freight is decreasing. The Estonian road network includes

approximately 40,000 km of public roads, of which 25% are in a poor or very poor condition according

to 2017 data. Most people use a car for transportation`- in recent years, the number of public transit

users (20% in 2017), walkers (16% in 2017) and bicyclers (3% in 2017) has declined. 76% of rural and

urban residents have access to public transit, but the temporal and spatial distances and lack of

interconnectivity between modes of transportation (no common ticketing system) does not encourage

public transit use. The proportion of hybrids (both conventional and natural gas hybrids), natural gas

powered cars and electric cars in the total fleet is low (1.8%). The energy, public water supply and internet

infrastructures are problematic. Security of Estonia's energy supply is declining and energy production is

largely based on a single resource - the utilization of diverse energy sources is still not sufficient to ensure

energy security. Diversification of energy sources is limited by grid capacity and the general condition

of infrastructure. The public water supply does not conform to standards for 1% of consumers and

sewage collection and treatment does not conform to standards in 9% of communities with 2000 or more

residents. No solutions are provided in smaller communities. Outside of urban areas, there is still a lack of

access to high-speed internet. On the other hand, there is increasing demand for access to high-speed

internet infrastructure from new companies and the proliferation of various kinds of remote work.

In 2016, 11.5% of all Estonian dedicated internet lines provided a speed of at least 100 Mbs. Comprehensive

spatial planning requires an overarching system of planning and state development plans, which would

take into account societal needs and climate change. This would enable development in accordance with

local interests and strategic needs of the state. Furthermore, meeting the EU climate target for 2030 requires

a 13% reduction of domestic, agricultural, waste management and transport (excluding aviation) CO2

emissions. As personal car use is one of the major sources of pollution, it is necessary to develop transit

Tööversioon, 6.07.2021

systems - a common ticketing system and on-demand transportation in rural areas. Enhancing

transportation connections requires cooperation with major partners and markets for improving air

connections and freight, and completion of the trans-EU transportation network (TEN-T). The climate goals

are further supported by creation of alternative fuel infrastructure for transportation, and wider

utilization of renewables. This will have the additional effect of supporting energy security, which

furthermore requires power grid infrastructure development, EU-level cooperative efforts and support for

implementation of alternative (including renewable) energy sources, to reduce the environmental footprint

of electric power generation. Human environment planning needs to favour healthy environments and

sustainable, smart and novel solutions - greening, biodiversification, rainwater reuse, completion of

water infrastructure (water quality), construction of bike and pedestrian paths, parcel robots, autonomous

vehicles. An agile legal environment is needed to support novel technological solutions. Application of

universal design methodology would ensure that services, spaces and buildings all over Estonia remain

usable and accessible as the population ages. Furthermore, construction of access networks to the next-

generation broadband network is needed, along with development of 5G infrastructure, in order to

improve e-service accessibility and support entrepreneurs in sparsely populated areas. This development

need is also referenced in the 2019 country-specific Council recommendations to focus investment in the

following areas: sustainable transport and energy infrastructure and resource and energy efficiency, while

taking into account regional disparities.

Safety and security

Municipalities, public establishments and regions are not sufficiently prepared for crises, including those which could result from climate change. There is a lack of situational preparedness and knowing what and how to do in crisis situations - for example, what to do in case of a long-term power or water outage, and how to prepare. The population is not aware of how to act in crisis situations. A further danger is their tendency to underestimate crises, which can result in increased damage in a real crisis. In sparsely populated areas, providing security can be expensive and complicated, requiring further development of cooperation with communities. Estonia still has large socioeconomical and regional inequalities, so community support might not be reliable or effective in an actual emergency. In 2019, the percentage of people living in relative poverty was 15,7% (absolute 2,1%) in Harju county and 30,3% in Valga county. In cities, the percentage of people involved in communal life is lower, and deepening polarization in the society can lead to escalation of value conflicts, including destabilization of border regions. The pace of technological development, digital switchover and increase in e-services, as well as the large variety of cyber threats require increased investment in cyber defence capabilities and e-services (vital systems and services). Because of Estonia's regional particularities, communities should be supported in taking more responsibility for providing security. This means increased utilization of volunteers for providing security and improved cooperation between levels of government. In order for community-based security to work, it is important to facilitate integration of various community groups via an open cultural space. Similarly, for providing internal security it is necessary to better prepare for mitigating external factors, such as weather phenomena or potential migration pressure. The need to increase community integration for improved security is also referred to in the 2019 country-specific Council recommendations, which highlight improving the adequacy of the social safety net and access to social services.

A more social Estonia [tekst 30.06 seisuga]

Successful adaptation to population dynamics

Based on the Statistics Estonia estimation, by 2035 the population of Estonia will drop to approximately

1.3 million. The proportion of elderly will increase to 25% and the working age population will decrease

by 100,000. The crude birth rate has increased, but based on the 2035 population estimate, the proportion

of persons aged 14 and below will drop to 14.6% (16.3% in 2018). Domestic urbanization (especially among

the youth) will have a substantial effect on the regional labour market potential. For instance, while Tartu

county will maintain its age profile over the next 10 years, Ida-Viru and Hiiu counties will have less than

6 people reach working age per 10 new retirees. Ida-Viru county, South-Eastern and Central Estonia and

remote rural areas will be most affected by population changes. The declining and aging population will

have a direct effect on Estonian economic competitiveness and administrative capacity. An increasing

labour shortage is an issue for both the private (particularly manufacturing) and public sectors (e.g.

education and healthcare, social welfare, law enforcement). Increased attention should be paid to groups

Tööversioon, 6.07.2021

(e.g. women with tertiary education) who have a greater than average difference between the desired and

actual number of children. Other important measures include development of support services for families

and new ways to combine work and family life, and promotion of positive parenting principles. Due to the

aging population, focus should be put on enabling the elderly (e.g. lifelong learning actions). Promoting

intergenerational cooperation and involving the elderly to a greater degree (e.g. in volunteer work

and community activities) will help make use of their maturity and life experience. Additional to

activation measures the social welfare infrastructure for elderly needs to be enhanced further. Investing

into the supportive flexible arranged social services by focus on investing supported independent living

enabling environment and participation in general is necessary (e.g increasing home based social services,

accessibility). Flexible services, health investments and anti-ageism efforts may help promote continued

employment among retirees. It is important to improve health (especially among middle-aged and elderly

men) in order to reduce premature morbidity, mortality and disability, and the risk of unemployment

associated with the latter. Due to the declining working aged population, measures to help unemployed or

inactive groups (persons with decreased ability and health issues, NEET youth, caregivers) enter tothe

labour market should be prioritized. It is important to enable and engage the youth by supporting their

development and letting them shape their own lives, promoting public and civil society activity and helping

them avoid social exclusion (becoming NEET). The current low level on unemployment (including long-

term unemployment) (4.4% in 2019) is largely due to the current period of economic expansion, which

masks inherent issues in the labour market. Regionally, Ida-Viru county clearly stands out with

unemployment (8,7% in 2019) double the Estonian average. The projected decline in the number of

employed persons by 2035 can be mitigated by supporting education of new generations before they

become working aged, by further raising the retirement age and by promoting equalization of Estonian and

non-Estonian employment levels. These three actions combined may mitigate the decrease in employed

persons by up to 43,000 people. This highlights the importance of successful integration of non-Estonian

speaking population and targeted actions to remove obstacles preventing non-Estonian speakers from

joining the labour market (insufficient command of Estonian, reduced participation in lifelong learning,

regional imbalances, societal attitudes). Another issue to discuss is the degree to which migrant labour

could be used to alleviate labour shortages in certain sectors. A smart and integration-focused migration

policy should be applied, which would focus not only on foreign skilled and unskilled labour, but also

support Estonian nationals wishing to return. Technological development and changing business models

provide opportunities for making use of various digital solutions (automation of menial tasks, digital

platforms) and new ways of doing work (e.g. remote work, digital nomadism). Increased application of

digital solutions helps promote employment in rural areas and bring more differently abled persons to the

labour market. This development need is tied to the 2019 country-specific Council recommendation

number 2 and the challenges highlighted in it, in particular skills shortages and mismatches, and labour

market trends and the decrease in the working-age population, which present long-term challenges to the

education and training system.

Reducing inequality

In 2018, the overall relative poverty rate in Estonia was 21,7% (approximately 295,000 people), of

whom 50% were elderly (relative poverty rate 47.5%) or unemployed (relative poverty rate 52.3%) and

15.9% were children (aged 0–17). This is subject to regional imbalances (including within counties) – in

Northern Estonia, the relative poverty rate was 15,8%, while in North-Eastern Estonia it was 35%. Of the

disabled in Estonia, numbering 156,729 at the end of 2018, 46.6% were living in relative poverty in 2017.

The same indicator among persons with partial loss of capacity to work was 35.1%. In 2017, 44,000 people

lived in absolute poverty. Health indicators vary regionally and based on gender and education - in

2017, women's life expectancy and healthy life expectancy exceeded those of men by 8.7 years and 4.5 years

respectively, and regionally the Southern Estonian counties and Ida-Viru county had a life expectancy lower

by 10 years compared to the rest of Estonia. For persons with primary education, the average life

expectancy is 8.4 years less than those with tertiary education. The greatest gap on the labour market is

between Estonians and non-Estonians, due to the latters' insufficient Estonian skills. In 2018, the

nationality-based difference in employment rate was 4.3% for men and 8.6% for women. Compared to

Estonian-speaking non-Estonians (7.4%), the unemployment level of Estonians was almost two times lower

Tööversioon, 6.07.2021

(4.4%) and almost three times lower compared to non-Estonian-speaking non-Estonians (13.0%). In terms

of professional roles, there were 1.6 times more native Estonians among executives and senior specialists,

as opposed to native Russians. Similar differences exist in participation in lifelong learning: in 2018, 22.4%

of Estonians participated, compared to 14.1% of non-Estonians. Regional unemployment rates differ

vastly: in 2018, Harju and Tartu counties had the lowest ones (4.4%) and Ida-Viru and Valga counties had

the highest ones (11.1% and 9.1% respectively). There is a major gender pay gap in Estonia (17,19% in

2019), with a wide range of reasons behind it (including gender segregation of educational and labour

market choices, unequal representation in decision-making and sharing of care burden, discriminatory

practices at workplace, etc.), although it has decreased somewhat over the past six years. Regionally, Ida-

Viru county has the largest gender pay gap (27.9%), and in terms of sectors, the pay gap is largest in finance

and insurance. There is age-based discrimination, with people aged 50+ earning on average 20% less

than younger workers. 36% of early retirees say it was because they lost their job and were unable to find

new employment. For disabled persons, the rate of material deprivation (18.6% in 2018) is close to

double that of the rest of population (9.9% in 2018). Studies conducted over the past few years show

that persons with special needs have insufficient access to public services (e.g. assisted transportation,

access-to-work services, lack of support persons, family-oriented support measures). According to the

Estonian Social Survey 2016, approximately 65,000 people were assisting or taking care of a

household member. Of the family members being assisted or taken care of, approximately 5500 were

under 18, and 59,500 were 18 or older. Close to 20,000 people provided extensive care (20 or more

hours per week) to a family member (a child or an adult). Persons taking care of their family members

have a heavy burden to bear both in terms of their own efforts and the price of nursing or personal care

services. Municipalities carry a weight of offering necessary aid and social services for those in need, but

the level and accessibility of the relevant local services vary across regions. Supporting social services

delivery, enhancement and investing into necessary infrastructure is utmost important not only for

informal carers, but for wider population and balanced regional development as well. In order to alleviate

unemployment and associated issues (poverty, economic stratification, social inequality), regional and

local entrepreneurship should be incentivized and competency and/or product development and

incubation centres should be developed, in order to stimulate creation of new businesses and therefore new

jobs. Support and advisory services to entrepreneurs motivate and help them start new businesses in

rural areas. Development of the means for remote work in sparsely populated regions, digital platforms

etc, helps reduce regional disparities. It is important to empower the unemployed and the economically

inactive. Potential measures to increase the employment rate and reduce regional imbalances include

regional financial incentives for job creation, regional training programs and various mobility measures. In

order to support the participation of the elderly in the labour market, measures should be developed for

changing employers' attitudes and empowering social partners. Reduction of the gender gap requires

increased awareness of the existence, causes and problems with gender inequality, and the need

and possibilities to promote gender equality, among employers, but also among government and

municipality levels policy makers, and in educational institutions and the media. In order to improve gender

balance at all levels and reduce gender segregation, in particular in the fields of STEM and EHW,

knowledge-based cooperation between educational institutions, employment agencies and

employers is required, as well as new measures to promote change in peoples' attitudes and behaviours

and to support reduction of dissemination of gender stereotypes. Persons with insufficient knowledge of

Estonian should receive additional support, such as on-the-job language training, mentoring and

counselling services. Support for persons with special needs should be focused on solutions which

promote active participation and economic self-sufficiency (e.g. labour market services) and these

should preferably be provided both on a personal and a community level. An integrated approach using

technological solutions and universal design helps increase the positive impact. Reduction of administrative

burden and implementation of preventive activities crucially requires community empowerment and

improved competencies among caretakers and additionally support for investment in new

technologies and innovative solutions. These measures would help improve the quality of caretaking

services as a whole and deinstitutionalize services. A support system and counselling for caretakers

would help bring caretakers back into the labour market. This development need is tied to the 2019

country-specific Council recommendation number 2 and specifically the proposal to improve the adequacy

Tööversioon, 6.07.2021

of the social safety net and access to affordable and integrated social services, which is subject to large

regional disparities. A further development need concerns gender and age based discrimination, including

the gender pay gap, which is tied to a proposal in the country-specific recommendation number 2 to reduce

the gender pay gap and improve wage transparency.

Improving health and increasing healthy life expectancy

Estonian healthy life expectancy is significantly below the European average and Estonia has one of the

largest gender gaps in Europe. Also of note are significant regional differences within Estonia – the

healthy life expectancy in Southern Estonian counties and Ida-Viru county is almost 10 years below that in

Northern and Western Estonia. Level of education has a significant impact on health behaviour – in 2017,

life expectancy for men with a primary education was 9.5 years below that for men with a tertiary education;

for women that same number was 7.2 years. Risky or negligent health behaviour is one of the main

reasons for premature mortality and morbidity - in 2017, nearly 53% of all cases of premature mortality

and morbidity were attributable to avoidable risk factors or risk behaviour. Due to unbalanced nutrition

and insufficient exercise, currently over half of the Estonian population is overweight, including a

quarter of 1st graders. Poor health awareness and unhealthy choices put extra burden on both the

Estonian healthcare and social welfare system. Estonia has a high prevalence of mental health disorders

compared to the rest of Europe. Mood and anxiety disorders are on the rise among both children and adults.

The number of workplace accidents has increased by 25% over the past five years. The education system,

youth policy and sports and culture have a significant influence on people's awareness and values, which

have an important role in reducing unhealthy behaviours. Furthermore, mental health and wellness

should be promoted both at school and at work. Prevention of unhealthy choices, early discovery of

diseases and stopping unhealthy behaviour requires an integrated and effective multidisciplinary

approach, case-by-case support, individually coordinated service provision, legislation to support

prevention, and innovative solutions, in order to help people live a long and healthy life and reduce the

load on the healthcare and social welfare system caused by preventable diseases. Besides personal choices

regarding behaviour and consumption, natural and artificial environments are the main health factors. It

is important to consider the surrounding environment (including workplaces and the quality of water and

air), also any effects climate change may have on people's health. Infrastructure should be created to

support healthy living. Particular attention should be paid to prevention of decreased ability and disability

by providing safe work environments and effective occupational health services. Health services and

social services are not sufficiently integrated or coordinated, and their availability and quality vary

greatly among regions. Co-payments for caretaking services and the workload of people taking care of

disabled family members are disproportionately high. Furthermore, the healthcare and social care sectors

are faced with a lack of qualified personnel, which is especially acute in certain regions. Healthcare services,

social services and, in the case of children and youth, educational support services, need closer integration.

Improving cooperation between different levels of the healthcare system would help improve the

quality and availability of medical services. The healthcare infrastructure network needs further alignment

with demographic changes, in order to efficiently provide high-quality medical services. There remains a

need to invest in integrating various health information systems and improving internal data quality, in

order to further increase efficiency of healthcare system administration. This development need is also

referenced in the 2019 country-specific Council recommendations, which highlight the need to improve the

adequacy of the social safety net and access to affordable and integrated social services.

Creating flexible and need-based lifelong learning opportunities

Estonia is faced with the challenge of a relatively large number of people with no professional

education or training and 18-24-year-old youths with low education and who are not in school. For

Estonian society, the high dropout rate from education system brings long-term social risks and wastes

precious human capital, IT alsopoints to a lack of support for students to make meaningful choices and

transitions. Because the current education system is not sufficiently flexible and student-focused and

there exist great regional and gender-based differences in choosing learning paths for secondary and

tertiary education, especially in the case of vocational secondary education, it is important to focus on

providing a student-cantered and individually flexible education system and developing personalized

Tööversioon, 6.07.2021

education. An excellent education and extracurricular activity system, along with engaging youth work

activities would develop the next generation's social capital and future competitiveness and act as an

important factor shaping their value system. It is important to actively engage youth in society,

increase social cohesion and promote their affinity to Estonia. While in general Estonia has excellent

educational indicators compared to other countries, there exist significant variations both regionally and

between Estonian and Russian schools. In order to reduce polarization, it is crucial that the current

education system be reorganized into a co-learning school which promotes integration and cohesion

from early childhood. The Estonian labour market is characterized by both structural unemployment

and structural labour shortage, arising not only from regional differences, but also workseekers'

qualifications and competencies being mismatched with employers' needs. According to employers, the

private sector is missing skilled labour, which is partially a regional issue. On one hand this is due to an

inflexible school system where training does not conform to the rapidly changing demand on the labour

market. On the other hand it is difficult to find skilled workers in smaller towns. Tertiary and vocational

graduates' skills continue to be mismatched with employers' expectations and the dropout rate is still

high, particularly in vocational education and training (in tertiary education, the dropout rate is 14.5%,

while in vocational training it is 19,2% or approximately 5000 students per year). Additionally, the

sociodemographic groups who need lifelong learning the most, namely the less educated and older

persons, participate less. Implementation of flexible lifelong learning integrated with continued

employment is an important pillar of education in the future. While participation in lifelong learning has

increased significantly in Estonia, more attention needs to be paid to providing various flexible solutions in

both tertiary and vocational education, and opportunities for on-the-job training. Promoting and

extensively providing on-the-job training and retraining helps reduce workers' unemployment risk and

social, regional, national and gender-based inequalities. The EU’s move to a resource-efficient, circular,

digitised and climate neutral economy and the wide deployment of artificial intelligence and robotics

requires additional support to adults training. Thus, all people need access to a broad set of skills, combining

digital with job specific, green and transversal skills. This requires opportunities for constant lifelong

upskilling and valuing lifelong learning in the society. In higher education there is a need to build

additional capacity in the fields, where there will be a lack of labour force in near future according to the

labour market needs forecasting system. Besides building teaching capacity it is also necessary to improve

flexibility and labour market relevance of the programmes. In terms of higher skills and doctoral studies,

both the research and the study program should be better aligned with needs of the economy and the

society. The goal of the doctorate program should be to prepare a new generation of scientists, teachers and

senior specialists in both the public and the private sectors. Thus far, there has been little demand for

specialists with a doctoral degree outside of research institutions. Better integration of doctorate programs

and research with the private sector's needs requires systematic multidisciplinary cooperation,

improved mobility and enhanced incentives. This development need is also referenced in the 2019

country-specific Council recommendation number 2, which highlights the need to address skills shortages

and improve the capacity and labour market relevance of the education and training system.

For the Investment for Jobs and Growth goal:

Table 1

Policy objective or JTF specific objective

Specific objective or dedicated priority

Justification (summary) [2 000 characters per specific objective]

PO1 [tekst 2.04

seisuga]

i) enhancing research and innovation capacities and the uptake of

The interventions focus on increasing the use and effect of the RD&I results and spreading innovation further in the society contributing to the development of the national smart specialisation areas defined in the national RDI and entrepreneurship strategy. The following challenges will be addressed within three directions:

Tööversioon, 6.07.2021

advanced technologies;

1. Private sector’s innovation capacity and RD&I demand

- The capacity of Estonian businesses to adopt and create new knowledge and technologies is currently inadequate.

- Estonian innovation system capacity and performance is still insufficient to develop and activate absorptive capacity and therefore the R&D function in companies is low. The majority of Estonian companies are small and rather young, which is why they have not been ebale to accumulate enough inhouse innovative capacities to meaningfully and regularly engage in research and development.The research development institutions capabilities and capacity for innovation are limited.

- Companies and public sector lack people with necessary skills and experience in RD&I and product development.

- Although Estonia can boast with 6 Estonian-based unicorns, which is remarkable result per capita, there is still gap between the most innovative companies who are positioned high in their value chain, and the majority of companies in Estonia, which is why the overall private sector productivity and positions in global value are low.

2. Ensuring relevant and flexible RD&I supply

- R&D and higher education institutions’ capacity to serve the demand driven needs of the society and businesses is low.

- Societal challenges linked to UN sustainable development goals and smart specialization should be better integrated into the Estonian RD&I system. There are very few thematically focused RD&I activities where R&D and higher education institutions and businesses work together to build advantages within the emerging new markets and technologies.

- There is a gap between top-level research capacities, the needs of the society and structure of economy. The use and availability of research infrastructure services and research outputs of the centres of excellence outside the academia is limited.

3. Well-functioning knowledge transfer system

- The interaction and connections between academia, private and public sector are limited, local ‘knowledge networks’ and cooperation platforms are underdeveloped, the potential of engagement in international ‘knowledge market’ has not been fulfilled.

- Public sector’s capacity to integrate RD&I into the national policies, including the government’s important role as a forerunner in applying innovative solutions and as the creator of the demand for innovation, is limited.

- The availability and awareness of research data and outputs is modest, civil society and businesses engagement in RD&I processes is limited.

- Use of RD&I is still relatively modest in Estonian public sector. Larger scale development projects and evidence-based experiments which would implement new technologies, innovative practices etc are still quite rare. Also, the smart regulations and other demand-side innovation policy instruments should be more actively used to trigger business innovation.

- To meet the development needs and implement strategic goals of “Eesti 2035” and Research, Development, Innovation and Entrepreneurship strategy for the period of 2021-2035, more extensive use of new knowledge and innovative solutions is inevitable. In addition to technology-based solutions, the growing need to use humanities and social sciences to solve the above-mentioned challenges is recognized.

Tööversioon, 6.07.2021

- Therefore, it is important to create better preconditions in public sector for more active integration of RD&I into the national policies, including facilitating co-creation with the business sector.

Impact of these interventions: - increasing the capability of research and development in public and private sector will improve the quality and extent of the RD services, increase the uptake of new technologies, business and service models leading to improved value chain, higher productivity and more efficient and effective products and services; - strengthening innovation performance and fostering productivity growth will increase sustainability, growth and overall well-being of the Estonian society, for every citizen through improved products and services, higher incomes and sustainable and greener environment.

- increased public demand for R&D intensive innovative products and services will boost R&D and innovation in private sector and wider public will benefit from better solutions to our “societal challenges.”

PO1 [tekst 2.04

seisuga]

(ii) reaping the benefits of digitisation for citizens, companies and governments;

We will make sure that Estonia’s digital government meets the user needs in best way and is technologically innovative – while secure. This way, we are investing into further enhancing our core national strength area. Development of digital government also is part of EU newest digital agenda, as per 2020 communication “Shaping Europe’s Digital Future”. The planned interventions and need for them stem directly from upcoming new national digital agenda for 2030 (in drafting).

Wide uptake of digital solutions in public sector in Estonia has already led to higher productivity in both government and national economy, to more accessible and higher quality public services.

However, several challenges still exist:

- Estonian digital government solutions still lack in areas of user- friendliness of services, or the use and quality of data within public sector (both mentioned in Annex D of country report, too), also technical quality and sustainability of digital government infrastructure and core services (e.g. brought out in National Audit Office annual review 2019);

- With the development of public governance and services, policy reforms and changes in the regulatory environment (including at the EU level), the governmental business processes underlying digital services and the user needs are changing all the time and at increasing speed. Also, users' expectations of service quality and personalisation are also increasing constantly. Therefore, digital solutions must continuously be updated (redesigned and redeveloped), plus new ones adopted.

- Digital technology itself continues to evolve: creating new opportunities for better delivery of existing public services and administration, or the emergence of opportunities for digital delivery of services or governance in ways that were previously impossible. Reaping these benefits will require capacity for swift uptake of new opportunities, as well as specific investments into experimentation, R&D, related uptake of innovations.

- The risks related to digital solutions keep growing: scale and range of cyber risks is constantly growing and increasingly complex to manage, while the new solutions also impose new risks, such as new attack possibilities against digital services.

Tööversioon, 6.07.2021

Thus, growing the capacity for cyber security is a necessity to keep being and going digital in Estonia.

- Level of digital service development and delivery is very uneven and mostly low on regional/municipality level, given also uneven and low level of capability for digital transformation and management in municipalities (as they are still too small in large majority). NGOs are digitally too weak to be able to offer a remedy – digital transformation is yet to reach the third sector. Reforms are necessary in this area, to make (local) public service delivery similarly good and accessible across the country/regions. A particular challenge for local governments is ability to manage their systems securely (highlighted by National Audit Office several times).

- As OECD 2020 Digital Government Index illuminated, Estonia has been delivering good results despite insufficient maturity of digital coordination, skills and governance of digital government – which would be crucial to make the impact of investments uphold in time. Thus, relevant capacity building is merited to make digital government excellence spread across the whole public sector and have proper governance mechanisms in place.

The benefit for citizens and businesses of additional investments in this area would be: taking the quality of public services and administration to the next level through, manifested in better personalisation and user- friendliness of services, more productive public authorities and better availability of services (incl in face of cyber threats). This will also deepen our national competitive edge in digital sphere, which has many economic growth spillovers.

PO1 [tekst 2.04

seisuga]

(iii) enhancing growth and competitiveness of SMEs, including by productive investments;

Out of all new businesses, few are innovative, knowledge-based and focused on providing high added value. Increasing the proportion of such businesses requires knowledge and skills provided at a professional level, but also an ecosystem to encourage and support flexible entrepreneurship and provide relevant and accessible physical and digital services to enterpreneurs launcing their businesses. Special support is needed for start-ups, in order for them to scale up, and the start-up ecosystem, which is international competition, too few investors with a sufficiently broad investment portfolio, and limited impact of start-ups on the wider economy.

Estonia may be a pioneer of the digital economy, but in terms of utilisation and implementation of digital services, Estonian businesses position 19th in the EU. This gap is partially due to businesses' lack of expertise for managing digitalisation, and a low level of digital competencies, which stop them from utilising data to the greatest possible degree for their business purposes and for improving their competitive position. The productivity and position in global value chains of SME-s, including in creative industries and tourism, is low. Regional differences in competitiveness and productivity of SMEs outside the more developed capital region need to be addressed to increase the pace of catching up of these regions to the overall economic growth in EU.

69% of investments made by Estonian businesses is spent on property, plant and equipment, and less than a third on intangible assets. Estonian economy is further characterised by a lack of export of high added-value products and services, low international recognition, and a marginal position in global trade.

Furthermore, export prices of Estonian goods have not increased at a sufficient rate compared to the European average. Due to the small scale

Tööversioon, 6.07.2021

of Estonian businesses (approximately 98% of businesses are SME), most of them have limited resources for strategic export development and entering new markets. Therefore it is important to provide strategic, innovative and proactive support for businesses entering international markets. Access to capital is problematic, especially outside major cities. Furthermore, there are obstacles to financing higher-risk activities, such as research and development, product development, etc, because the investment environment is not competitive enough to provide a sufficient variety of financial instruments.

PO1 [tekst 2.04

seisuga]

(v) enhancing digital connectivity

Estonia performs well in terms of overall broadband connectivity, but a digital divide between urban and sparsely populated areas, both in terms of coverage and take-up is still present. Ultra-fast coverage in sparsely populated areas is 32.8%. Despite the availability of networks, the take-up of fast (44%) and ultra-fast (14%) broadband is below the EU average (49% and 26% respectively). Effective deployment of the 5G networks also contributes to assuring reliable and fast connectivity. According to the mapping of investment needs, Estonia still has around 65 000 locations in „white“ market failure areas not having access to very high capacity broadband infrastructure, 17% out of which in South- Eastern Estonia. Lack of very high capacity broadband infrastructure and 5G coverage has a negative impact on reducing regional disparities and disturbes the availability of contemporary services. New broadband technologies in regions enable the innovation of communication and content service for inhabitants and businesses.

Very high capacity broadband infrastructure and 5G networks are necessary for devices, which demand reliable and fast connection to transmit increasing data volumes. 5G will transmit data faster than current technologies. Data is an enabler for new business models and innovation which create new jobs. The technology is ready and most of the telecom operators have already tested 5G communication services. Hence, governments must strive to lead the adoption of this technology. There are, nevertheless, some good opportunities for leadership in a number of 5G vertical markets. For Estonia public safety, manufacturing industry, digital culture and transportation stand out here – these verticals dominate among the testbeds and the business cases can be relatively easy to find. Underlying that as one of the first steps, we need our transport paths to be “5G corridors” both nationally and cross- border. 5G infrastructure along major transport routes is a crucial step for sustainable mobility and the improvement of traffic safety which has been proven by preliminary 5G mapping.

Over the last 10 years Estonia has invested already more than €80 million euros to backbone network development in rural areas. As a result about 7000 km additional fibreoptic network has been built and it covers the main transport routes in Estonia – a solid foundation for 5G development. But further investments are necessary in market failure areas: the construction of very high capacity broadband infrastructure; the promotion of the uptake of 5G technologies; 5G coverage for major transport corridors, residential and business areas.

PO2 [tekst 2.07

seisuga]

(i) promoting energy efficiency and reducing greenhouse gas emissions

Motivation of district heating providers, private house owners and enterprises responsible for public transportation to contribute to energy efficiency and introduction of renewable energy is low, because these kinds of investments are usually not economically viable. This also applies to the energy efficiency of social infrastructure, such as healthcare facilities. Actions under SO1 are targeted (as per Annex D) to promote energy efficiency measures renovations and transitioning to renewable fuels in accordance with the National Development Plan for

Tööversioon, 6.07.2021

the Energy Sector Until 20303, the National Energy and Climate Plan Until 20304, the National Long-term Building Renovation Strategy5, European Green Deal and European Commission’s Renovation Wave Strategy and Methane Strategy.

In Estonia, buildings are accounted for ca 50% of all energy consumption (the EU average is 40%) and less than 1% (Energy performance of buildings directive recommends 3%) of housing stock is renovated annually. Most of the buildings (around 80%) were built before 1990. Main problems of the housing sector are the result of aged buildings and regional disparities: low quality of existing housing stock, reduced sustainability of renovation and low energy efficiency; limited availability of energy efficient housing with good indoor climate; limited development of housing market outside larger centres and away from active real estate areas.

Reduction of ambient air pollutants, greenhouse gases (like CH4 from the poor combustion processes) and short-lived climate pollutants (SLCP-s) is crucial to mitigate the negative effect on environment and to reduce significant health risks. For ambient air, measures for all related sectors (energy, transport, residential and district heating etc) have been agreed in National Programme for Reduction of Emissions of Certain Atmospheric Pollutants 2020-2030. Air quality and greenhouse gases assessment in urban and industrial areas is the tool for evaluating the effectiveness and actual impact of measures and efficiency of environmental policy, as well as increasing public awareness.

PO2 [tekst 2.07

seisuga]

(iv) promoting climate change adaptation, risk prevention, resilience, taking into account eco- system based approaches

According to the Country Report 2019, Annex D regarding climate change risks, Estonia is subject to coastal erosion and floods, which damage infrastructure. Investment needs have been identified for climate change adaptation, risk prevention, disaster resilience. Based on risks assessment and capability analyses, it is crucial to improve response time for emergencies caused by storms, floods and forest fires, and to ensure improved flood risk management and functionality of storm drainage systems under conditions of more frequent rainfall. There is a risk of floods where the infiltration of rainwater into the ground has been significantly reduced by poorly or non-conductive coatings. Therefore, it is important to adopt with additional hydraulic loads caused by climate change and to establish modern stormwater systems to avoid stormwater induced floods and reduce heat island effect arising from hot weather. Additionally, investments to develop and modernize the meteorological (incl. radar network), environmental and hydrological monitoring network and weather radar network are planned under the SO.

Stormy winters with lack of ice have turned out to be a rapidly increasing threat to port facilities and safe servicing of various vessels. Lack of defences (seawalls, breakwaters) contributes to rapid shortening of the useful life of port facilities.

Conservation of biodiversity is an important tool for buffering climate change; functioning ecosystems are more resilient to the adverse impacts of climate change and essential for the maintenance of the carbon stock. The condition of climate-sensitive wetlands needs to improve, in order to mitigate the effects of climate change.

The climate change awareness in Estonia (59%, 2019) remains below the EU average (79%). The goal of the Internal Security Strategy is to raise people’ awareness regarding emergencies and crisis situations by

3 https://www.mkm.ee/sites/default/files/ndpes_2030_eng.pdf 4 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 5 https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_2020_ltrs_official_translation_en.pdf

Tööversioon, 6.07.2021

2030. The public needs well-developed tools to understand the possible threats, consequences and self-preparedness measures.

PO2 [tekst 2.07

seisuga]

(vi) promoting the transition to a circular and resource efficient economy

Transition to circular economy is a prerequisite for increased competitiveness and in view of global trends - an inevitable choice. Proposed actions are targeted in accordance with The Country Report 2020 to address: i) significant investment needs in the circular economy, ii) low resource productivity and iii) hampered competitiveness due high levels of domestic material consumption and waste generation.

The National Energy and Climate Plan 2030 addresses need to avoid and reduce waste and to develop a green technology investment program. The challenges and interventions are framed by the objective of transition to a resource efficient climate-neutral circular economy (as per Annex D) by 2050 and the new EU circular economy action plan and industrial strategy.

Estonia needs to significantly improve in terms of resource productivity (0.64 EUR/kg, EU 2.33 EUR/kg). For circular transition, fundamental changes are needed, especially in the first stages of resource use chain to continue to improve in resource efficiency and to implement a full circular transition in waste management. Circular economy-based production and consumption models, promotion of eco-design, improved energy and resource efficiency of enterprises are the main focus areas. We have experience and studies from last period on resource efficiency and waste management measures. The goal is to have an entrepreneurship model based on circular economy by 2035.

Waste management interventions are based on the goals of National Waste Management Plan and the Waste Framework Directive. Reduction in waste generation and packaging leads to reduced costs and environmental impacts throughout the whole product chain. Estonia is still far behind in terms of municipal waste recycling targets. In 2019, 31% of waste was recycled in Estonia (55% target for 2025). Efficient and effective waste management needs to be developed, including high separate collection rate and availability of suitable recycling capacities.

PO2 [tekst 2.07

seisuga]

(viii) promoting sustainable multimodal urban mobility, as part of transition to a net zero carbon economy

The population in Estonia is concentrated in urban areas which leads to issues with accessibility, traffic congestion and emissions. The number of daily commuters puts significant pressure on the existing infrastructure and raises the need for further development of a complex and sustainable urban transport system. Proposed actions are targeted to address those major problems and challenges:

 increasing travel times and costs;  growing dependence on personal cars and the resulting

inequalities;  decreasing travel by sustainable modes (unattractive streets,

decreasing independent mobility of children, fragmented public transport services);

 increasing transport-related energy consumption and CO2 emissions;

 increasing negative health effects;  poor integration of land use and transport planning.

The greatest impact can be achieved in Tallinn, Tartu and Pärnu urban areas. Tallinn region is home to half of the population and represents highest transport load and heaviest commuter traffic. Half of Estonia’s CO2 comes from Tallinn region - 1,400,000 tonnes of CO2 emissions from traffic per year (target level 930,000 tonnes by 2030).

Tööversioon, 6.07.2021

In Tallinn, Tartu and Pärnu area the use of bicycles for normal transport functions is far from reaching its potential. The length of cycle paths in those cities is insufficient, individual bicycle routes are often unconnected and with frequent interruptions, also storage facilities are lacking or unsafe.

In those regions more attention needs to be paid to the efficiency and speed of public transport, its network and competitiveness in relation to private cars. That emphasizes the need for developing and improving intermodal passenger transport hubs and combining different types of mobility options.

In capital region Tallinn establishing new tram links as a valuable high capacity and environmentally friendly type of public transport is crucial.

Proposed actions are consistent with national Transport and Mobility Strategy 2021-2035 (in preparation).

PO3 [tekst 2.07

seisuga]

(ii) developing a sustainable, climate resilient, intelligent, secure and intermodal TEN-T

As a sparsely populated country, Estonia depends on a functioning transport system. Alas Estonia has made only little progress on completing the TEN-T core network. Investment needs in transport sector until 2030 are increasing and among that the need to upgrade major roads to meet the requirements of Regulation (EU) No 1315/2013. Road safety needs improvement, as Estonia falls below EU average regarding safety on roads. Safety of pedestrians and cyclists will be improved by pedestrian roads and tunnels. In addition, more investments in environmental mitigation measures are needed. All obligations under directive 2014/94/EU have been fulfilled, road recharging infrastructure is under continuous improvement.

The total external cost of inland transport in Estonia is estimated at 1.5 billion euros annually, corresponding to 5.3% of Estonia’s GDP, 51% of this is environmental cost (EU average 44%). New Transport and Mobility Development Plan for 2021‒2035 is being prepared which takes into account environmental impacts and focuses on the development of sustainable mobility and its infrastructure.

Bearing European Semester 2020 Country Report in mind, a rail measure has been designed that focuses on the development of sustainable transport: the electrification of railways, the straightening of curves, which should increase train speeds and the number of train passengers in the future. To maximise the efficiency of Rail Baltic and ensure synergies between Connecting Europe Facility and Cohesion Fund Rail Baltic local stops are being built between Tallinn and Ikla. Planned actions contribute to EU objectives in sustainable and smart mobility strategy.

Digital infrastructure must become part of the mobility service and infrastructure, so that faster data communication allows the ITS sector to develop, create and test new management, information and mobility services.

PO3 [tekst 2.07

seisuga]

(iii) developing and enhancing sustainable, climate resilient, intelligent and intermodal national, regional and local mobility, including improved

For regional development, it is necessary to solve bottlenecks that keep people from walking, using bicycles or combining different modes of transport for daily commuting and to improve the infrastructure essential for accessing public transportation and services by active modes of transport.

The measure contributes to safe and sustainable mobility networks by promoting the development of cycling and/or walking paths outside the largest urban areas (Tallinn, Tartu and Pärnu). The development of these paths is expected ensure better and more sustainable access to services, public transport (including Rail-Baltic local stops), and to workplaces. More fully developed cycling/pedestrian mobility networks

Tööversioon, 6.07.2021

access to TEN-T and cross- border mobility

of this kind have the potential to significantly increase the use of rail, increase the use and sustainability of public transport as a whole and to reduce dependence on private cars and thus lower GHG emissions nationally. The intervention contributes to the development of integrated transport systems, including supporting the formation of comprehensive networks of cycling and walking, and the usability of a more convenient electric railway station. The investments are expected to have a beneficial effect on reducing climate change.

PO4 [tekst 30.06

seisuga]

(a) improving access to employment and activation measures of all jobseekers, in particular youth, especially through the implementation of the Youth Guarantee, long-term unemployed and disadvantaged groups on the labour market, and for inactive people, as well as through promoting self- employment and the social economy;

To achieve a swift recovery from the economic and labour market impact of the COVID-19 crisis and to support ongoing structural changes in the economy, jobseekers including unemployed and inactive as well as employed need targeted package of active labour market measures. Different groups face different challenges entering, returning and maintaining their position at the labour market or transitioning to jobs in need of different skills. Labour market is segregated based on gender, age, work ability and nationality, horizontally and vertically. Stereotypes remain a problem. Not only do these problems hinder gender equality and progress towards eliminating the gender pay gap, such issues also prevent skills’ and needs based labour mobility.

Although Estonians, esp. women, are well educated, people often work at jobs below their acquired education or skill level. According to 2016 data (PIAAC), 36.1% of workers – apprx. 200,000 - work at a job requiring a lower level of education. According to OECD, worker’s hourly productivity constitutes about 73% of an average EU28 worker’s. Causes for this gap include low levels of education, outdated education and skills. People with outdated or low levels of education and skills have scarce resources to renew their skills and are in more vulnerable situation at the labour market, additionally employers have less interest in investing in them. Youth unemployment rate is higher than general unemployment rate, especially in the crisis situation (increased from 6,9% in 2019 to 12,6% in the IIQ of 2020). Due to lack of work experience, lower education, regional gaps, language barriers or other obstacles, young people need more intensive support.

Different socio-economic and regional gaps exist causing further structural gaps. Also, care burden and health problems remain an obstacle. Considerable nationality based segregation in the labour market, expressed in particular in a wage gap and unemployment (1,5 fold gap in unemployment rate in 2019) and employment (69,6% vs 66% in 2019) indicators, exists in the labour market. Due to all of this, significant amount of population’s labour market potential remains insufficiently used.

PO4 [tekst 30.06

seisuga]

(d) promoting adaptation of workers, enterprises and entrepreneurs to change, and active and healthy ageing and a healthy and well- adapted working environment addressing health risks

One of the biggest challenges for Estonia over the next decade is finding a way to keep people in the labor market as healthy and long as possible. Health and safety at work needs to be improved. The number of work accidents has gone up during the past five years by 25%, increasing the expenses of employees, employers, and the state. Employment relationships and employment forms are diversifying, leading to new risks and greater employee responsibility. It is necessary to raise awareness of the hazards and risks of the work environment to prevent work accidents and to preserve the employees’ work ability. It also has a detrimental effect on the introduction of new ways of working, incl. teleworking and other flexible arrangements.. Also, the system to identify and measure the physical, chemical and biological risks at workplace needs to be improved.

Weak supervision of the work environment, the poor-quality and sustainability of the occupational health care system with limited services hinders the prevention and early detection of work-related health issues.There is no intervention to maintain work

Tööversioon, 6.07.2021

abilityemployability and skills in case of temporary incapacity for work. The support system for this period is ineffective and can lead to partial or permanent loss of work ability. People leave also because of the pension system providing an old-age pension under favourable conditions, which tend to motivate early retirement, employers’ attitudes and health problems.

The system to identify and measure the physical, chemical and biological risks at workplace needs to be improved. Recognized labs can be found only in bigger cities, and several modern methods to identify and measure the risks are not Estonia

People leave the the labor market also because of the pension system providing an old-age pension under favourable conditions, which tend to motivate early retirement, employers’ attitudes and health problems.

Main causes of health loss, are cardiovascular diseases, malignant tumors, and injuries, which are largely affected caused by lifestyle and the environment. The main risk factors for health determinants (alcohol, tobacco, illegal drugs, diet, physical activity), are not effectively prevented. In addition, cCounselling and treatment services are fragmented, poorly integrated with primary care services and not sufficiently provided. Likewise risks related to mental health are not sufficiently mitigated. There is a lack of cooperation between different sectors (health, education, social, justice, internal security, etc.) at different levels (state, local level; third and private sector).

PO4 [tekst 30.06

seisuga]

(e) improving the quality, inclusiveness, effectiveness and labour market relevance of education and training systems including through validation of non-formal and informal learning, to support acquisition of key competences including entrepreneurial and digital skills, and by promoting the introduction of dual-training systems and apprenticeships

I. The education and training systems in Estonia are not sufficiently responsive to labour market needs and skills mismatches and shortages are increasing. The supply of the education and training workforce is not ensured especially in the context of the expected shift towards more greener and digital economy.

An approach to personalization of and support to teaching and learning as well as to development throughout one’s life of the motivation to study has not taken root. The percentage of 18-24 year-old young people not in education nor training is still too high as well as the percentage of people without secondary education in younger age groups. Gender related gaps in post basic education are as well worrisome. Development and valuation of general skills and key competencies required in the future is not sufficiently valued, coherence and continuity between different education levels and types is not sufficient and the principles of inclusive education have not been implemented as much as had been expected. Studies are not connected to future careers and the labor market in a sufficient manner and cooperation with companies for the purpose of making studies more practical and relevant to real life is insufficient and the general awareness on application of research and development and innovation is low. Teachers’ and school-leaders skills in shaping the study process and environment are uneven, incl. the potential of digital solutions is not maximally used to enhance studying and teaching. The teaching methods and means used are at times out of date and irrelevant and the peculiarities and special needs of not all learners are considered. The capacity for research based and inclusive development of curricula and for implementation management of such curricula is scarce. Provision of feedback concerning learners’ study outcomes and internal and external assessment of educational institutions is insufficiently cohesive. The formal education system continues to face the great challenge of aging teachers and the resulting need to secure the addition of new teachers. In nonformal learning, approximately 90% of youth workers have a higher education; however, 60% of the latter do not have

Tööversioon, 6.07.2021

special qualification or the qualificationof a Youth Worker and the sector is characterized by staff turnover.

II. Studying opportunities and students choices are not sufficiently in line with the development needs of the society and the labor market

As European Commission has pointed out in 2019 country specific recommendations Estonia has to improve the quality, effectiveness and labour market relevance of education and training and support key competences, including digital and transversal skills and innovation management at all educational levels;

Learning pathways in upper-secondary education do not provide for enough choice, flexibility, or personalization and vocational education is still low in popularity. Severe shortage of labor force and skills in a number of sectors (incl. ICT, engineering, social and healthcare sector and other growth areas,incl. STEM) is on the rise and this hinders further economic development and restrains Estonia from reaching the next development phase. The attractivness of these study fields for the prospective students is low, in several fields the number of graduates is not corresponding to the labour market needs. For example, the Estonian ICT alone sector is missing more than 14,000 people. One of the concerns to tackle is the gender stereotypes in the choice of study paths between boys and girls. In addition to the sector specific approach there is also need for region specific approach to better address the skills and skills levels needed for labour market. Learners’ educational and career choices do not correspond to estimated labor force needs and drop-out rates from vocational and higher education are high. In relation to work-based learning (WBL, incl apprenticeships), challenges include the motivation and capacity of SME´s to provide study opportunities and involvement in studies of up to 25 year-old youths (without prior work experience) and learners with educational special needs.

PO4 [tekst 30.06

seisuga]

(f) promoting equal access to and completion of, quality and inclusive education and training, in particular for disadvantaged groups, from early childhood education and care through general and vocational education and training, and to tertiary level, as well as adult education and learning, including facilitating learning mobility for all and accessibility for persons with disabilities

Children raised in risk prone situations and inactive young people, their exclusion from acquisition of education, the labor market and opportunities offered by youth work constitutes a serious social problem. Due to increasing shortage of qualified labor force in the labor market, it is crucial to include youth in the labor market or to increase their qualification by further studies.

In 2020, there were 24,300 young people who do not study, work or participate in training (so-called young people with NEET status) in the 15-29 age group in Estonia, i.e. 11.7% of the age group. Compared to 2019, the number of young people with NEET status has increased and risen back to the level where it remained in 2016–2018 (20,700 or 9.8% in 2019). We need to focus on preventive interventions through youth work and formal education as well as to develop more effective measures and wider outreach for young people in NEET status in stronger partnership (at state-, local-, family level) to reinforce the youth guarantee in combination with labour market measures. In the context of competitiveness and skills traineeships should be ensured.

To plan, implement and assess the effect and quality of services that meet youth needs, development and further advancement of youth monitoring and analysis system is necessary.

To reduce early school leaving and risk of exclusion high quality education, related support services and youth services must be accessible to children and youths regardless of the region they live, their mother tongue or any special needs they might have.

Tööversioon, 6.07.2021

PO4 [tekst 30.06

seisuga]

(g) promoting lifelong learning, in particular flexible upskilling and reskilling opportunities for all taking into account entrepreneurial and digital skills, better anticipating change and new skills requirements based on labour market needs, facilitating career transitions and promoting professional mobility

People need access to a broad set of skills, combining digital with job specific and transversal skills. Shortage of skilled labour is the main factor hindering the development of Estonian businesses. To achieve a swift recovery from the economic and labour market impact of the COVID-19 crisis support to people re-and upskilling is needed. Skills development gives great benefits in putting economy back on sustainable growth to maintain and advance technically innovative and competitive economy and welfare.

OECD data from 2018 show that an Estonian worker’s productivity constitutes about 73% of an average EU28 worker’s hourly productivity. Major cause for this gap are outdated education and skills. High percentage of individuals have low levels of education (approx. 84,000 individuals aged 25-64) and are without any professional education (26% in 2020). There is also a high drop-out rate in vocational education and in non-stationary general education. Despite general increase in participation in LLL (20.2% in 2019), participation rate among older people, people with lower education and skills, non-Estonian speaking people and men remains low.

Fragmentation of the training market and shortcomings in quality evaluation system make providing non-formal training a challenge.

Heterogeneity of students and the need to balance studies with employment will add to the increasing need for flexible and quality studying opportunities. There is a lack of information about non-formal learning opportunities and no user-friendly way to access the information.

Skills anticipation and monitoring system OSKA has launched successfully but further reforms and cooperation is needed to reform the professional qualification system. Incentives and cooperation formats for organizing cooperation between educational institutions and employers and for modernization of content should be significantly more efficient.

Skills assessment and validation opportunities are still insufficient and of uneven quality and do not support individuals to plan their studies and career. Skills descriptions, classifications and databases do not match and do not provide for a comparable overview skills needs of the population. The process of amending occupational standards is inflexible and does not allow for an efficient reaction to the needs of the labour market.

PO4 [tekst 30.06

seisuga]

(h) fostering active inclusion with a view to promoting equal opportunities, non- discrimination and active participation, and improving employability, in particular for disadvantaged groups

Children and youth are significantly more susceptible than adults to different environmental factors and interventions. This means that growing up in unsatisfactory conditions reduces a child’s development potential, promotes risk behaviour and mental health issues. Providing assistance to children is the responsibility of the local governments (LG) and the state, but the system does not correspond to the needs. LG’s child protection workers deal with ca 10,000 children in need each year, i.e. children who experience sexual, mental and physical violence; who have serious behavioural and mental health problems; who do not have sufficient parental care. Currently, children in need are not provided with high quality and accessible services. This is causing the problems to accumulate and worsen. The bottlenecks are the late identification of the need for assistance, the fragmentation of the needs assessment and provision of support between different systems – social and healthcare, education, law enforcement. Instead of efficient family-based services, a significant proportion of children in need are directed to institutions. In the end, many of these children instead of becoming social contributors and creators of added value, grow up to be adults who need assistance. This vicious circle passes on from generation to generation, destroying

Tööversioon, 6.07.2021

the potential human capital. The prevention and management of risks in early childhood is the basis for future success of youth.

Activities aimed at improving the wellbeing and development of children and young people, such as fostering civic education and facilitating active participation, can help prevent social exclusion and support the preparation of children and young people for their adult life. It is important to contribute to comprehensive measures that support the implementation of the European Child Guarantee – incl. creation of a comprehensive child protection system, including fostering cooperation between different levels and sectors, activities for the prevention of risk behavior and the risk of social exclusion of children andyoung people, support of children and young peoplethat have relation to the criminal justice system, etc.

Nearly 30% of the population in Estonia represents another ethnic groups and do not speak Estonian as first language and during the last decade, migration has increased (In 2020, 4 710 individuals from the third countries and 3,724EU citizens settled in Estonia, besides the returnees).. Permanent residents of other ethnicities, new immigrants, and returning residents may become isolated in Estonia due to lack of abilities required for successful participation in the labour market, lifelong learning, etc and experience issues specific to their target group as well as common socio-economic problems, which are mostly connected with the lack of sufficient knowledge of Estonian language. Relevant problematic issues that are connected to having sufficient knowledge of the Estonian language, without which it is difficult to participate in society, and relate to a number of socio-economic fields – labour market, education, contacts with Estonians, participation in cultural life, media consumption, participation in civil society, openness and attitudes in Estonian society. We face clear socio-economic gaps in relation to language proficiency, age, and health indicators, as well as strong gender and nationality based segregation in the labour market. According to the last research available, ethnic regional segregation has been growing since early 1990ties, i.e. ethnic minorities tend to live with ethnic minorities without interacting with Estonians. Besides that, Ida- Virumaa has the worst integration indicators as compared to other areas that have ethnic minorities’ population. This is why cooperation with local municipalities and development of their capacity to address the challenges of adaptation and integration locally is of high priority.

Therefore, Estonia needs more services to support adaptation and integration, which involves ensuring that all residents acquire the Estonian language to a level necessary for obtaining education, participating in the labour market and in the society as a whole. It is important that residents have a shared information environment and feel fully integrated in the society. Failing to achieve this can create subgroups or regions that are unable to benefit fully from opportunities otherwise available, and this can lead to social tensions and disillusionment. The coherent approach is indispensable to address all those problematic issues concerning permanent residents of other nationalities, new immigrants, and returning residents to foster their active inclusion and participation, to improve their employability and to guarantee equal opportunities for them.

PO4 [tekst 30.06

seisuga]

(k) enhancing equal and timely access to quality, sustainable and affordable services,

Estonian long-term care (LTC) system is fragmented between governance levels and sectors. As local governments (LG) capacities to invest in home and institution-based LTC services are unequal, access to LTC services depends largely on the residence of the person. Despite the general aim of Estonian welfare policy to provide services that support independent coping at home as long as possibleHome services are available only to the extent of 15% of total demand, while the share of

Tööversioon, 6.07.2021

including services that promote the access to housing and person-centred care including healthcare ; modernising social protection systems, including promoting access to social protection, with a particular focus on children and disadvantaged groups; improving accessibility including for persons with disabilities, effectiveness and resilience of healthcare systems and long-term care services

institutional services has increased. Studies show that 16-23% of older people with care needs require much more assistance with their daily living than the current care system can provide. Dementia is strongly underdiagnosed, remaining approximately 12 times lower than the expected 7% level in the 60+ group. About 45% of the recipients of general care services are people with dementia. Services supporting independent living at home are offered significantly seldom than needed. As a result, of this, families have a heavy care burden both in terms of providing the care and in paying for the services. Apprx 60 000 people have care responsibilities, including more than 8,100 who are not in paid work due to this and about 6,500 who have been forced to take a part-time job. The aging of the population will further increase the need for assistance and care.

People with higher need of care are more often physically separated from society and family, which significantly limits their independence and ability to be a full member of community. It is necessary to implement new technological solutions, service models and mentality in the provision of LTC, which could support the people's ability to cope at home and help to increase their safety and quality of life. Improvement of the LTC system needs to go hand in hand with the developments in workforce. Estimations show that Estonia lacks of skills (including digital) to develop and provide modern and people-centred services. Reorganisation of LTC will further lead to the need for new competences and increases the need for labour force in the social protection sector.

PO4 [tekst 30.06

seisuga]

(ii) improving equal access to inclusive and quality services in education, training and lifelong learning through developing accessible infrastructure, including by fostering resilience for distance and on- line education and training

Demographic changes and urbanization call for contin ous efforts in reorganizing the school network and improving access to inclusive and quality education. The high priority investment needs in infrastructure and innovation management should promote cooperation between educational institution and decrease regional disparities in access to quality and inclusive education.

The number of students subject to compulsory school attendance will drop by 4% within the next 10 years (increasing trend only in Tallinn, Harju County, and part of Tartu County, in other counties 5% - 25% is expected drop with the greatest decline occurring in Ida-Viru and Valga County). In a long-term perspective, the decline will most likely become even more significant in most counties and in combination with aging education workforce pose a challenge to sustainable provision of quality and inclusive education in regions with decreasing and aging population. In Russian-speaking regions and low-density areas students’ results are poorer, irrespective of the student’s socio- economic background. There are also regional gaps in transition rates from basic education to upper secondary as well as in upper secondary education acquisition success rates and the need to improve the labour market relevance of education and training.

Cooperation of different types of education (formal, nonformal, informal) and cross-usage of resources and the service infrastructure are not optimal. Cohesion of the studying environment as a combination of physical space, study opportunities outside of the formal studies system, and virtual studying environments is insufficient – investments made in technologies, digital space and in accessibility of youth work, incl. hobby education, might remain unrealized to its fullest. Study

Tööversioon, 6.07.2021

environments oftentimes do not support achievement of education policy related objectives, e.g. introduction of the collaborative approach to learning and teaching with clear focus on key competencies, more focus on skills and competences required on the labour market etcTo promote inclusive education for students with special needs, physical space related programs must be continued, accessibility of school facilities must be improved, relevant fittings, equipment, and teaching and learning aids must be obtained.

A key success factor at the level of the local municipalities´ administrations and educational institutions is efficient innovation and quality management that establishes the framework for change management and improvements of the study process to prevent and tackle the low achievment at local and school level. A flexible and effective positive intervention and innovation management model needs to be developed, considering a specific school’s peculiarities and which by way of situation analysis, supportive leadership, expert advice, and collaborative quality management efforts would help set up a sustainably functioning educational process, especially in schools experiencing difficulties or that are recently established.

PO4 [tekst 30.06

seisuga]

(iii) promoting the socioeconomic inclusion of marginalised communities, low income households and disadvantaged groups including people with special needs, through integrated actions including housing and social services

By 2040 the share of elderly and people with disabilities are expected to increase from 19,8% to 25,6% and from 11,9% to 17%. Appx 1/3 of people over 65 report that their everyday activities are limited due to health problems and they need help in daily activities and self-care. At the same time, 8 000 people were excluded from the labor market due to care burden. Provision of good quality and affordable social services has improved but disparities between local governments have remained and although steps are being taken to build stronger bridge between social and healthcare systems, smooth integration still remains a challenge which can’t be solved solely by improving the service provision model, it is also necessary to invest in the infrastructure.

Development of social system is built on the principle of deinstitutionalisation (DI). There are currently 80,000 long-term care receivers but the actual need is estimated at least 132,000. It is necessary to invest in community-based service units, service houses, day care and general care places and continue with the adaptation of homes to enable home-based service provision. The care sector must also keep pace with technological and digital developments, increase its innovation capacity and support the uptake of technology. Investments are also needed in healthcare, especially in smaller counties and remote areas. Infrastructure of large hospitals in small counties is dysfunctional for the purpose of integrated care and inefficient in terms of the use of resources.

For the successful implementation of the LTC reform and for the support of the integration of the health and social sector, it is important to invest to the infrastructure. These investments must base on the principle of DI and fully support people's independent living and coping. Transition from institutional based care to cooperation, coordination, and integration between the health and social care sectors in an integrated way is necessary to ensure the sustainability of social protection and health care systems and to provide comprehensive assistance to people.

PO4 [tekst 30.06

seisuga]

(xi) addressing material deprivation through food and/or basic material assistance to the most

Despite improvements, poverty, social exclusion and income inequality are high in Estonia. In 2018, 21.7% of Estonian population lived at risk of poverty and 2.4% in absolute poverty.

The at-the-risk-of-poverty decreased for single person households, i.e. people living alone, as well as among single parents.

Social transfers, i.e. state benefits and pensions, helped to prevent falling into poverty. Without including these in income, 39.1% of the

Tööversioon, 6.07.2021

deprived, including children, and providing accompanying measures supporting their social inclusion

population would have been at risk of poverty and 22.7% in absolute poverty.

The risk of poverty rate remained at the level of 20.9% among young people aged 16–24. Among children under 18, the at-risk-of-poverty rate increased by 1,9 percentage points to 17.1% in 2018. At the same time, the absolute poverty rate of children fell from 2.5% in 2017 to 1.6% in 2018. There has been a decrease in the share of older people living at risk of poverty – the rate among persons aged 65 and older fell from 46.4% in 2017 to 43.1% in 2018.

In 2019, 7.6% of the population in Estonia lived in deprivation. The deprivation rate was the highest among the elderly (at least 65 years old) (10.4%) and the lowest in the 18–24 year-old age group (5.3%).

PO5 [tekst 29.03.

seisuga]

(i) fostering the integrated social, economic and environmental local development and cultural heritage, tourism and security in urban areas

Development of urban areas has significant role in national economic development, it is also a priority target area highlighted by EC, which requires allocation of at least 8% of funding of ERDF. Larger urban areas are facing several problems arising from uneven growth such as unwanted environmental impact incidental to urban sprawl, irrational land use, inadequate technical and service infrastructure, traffic volume and air pollution caused by increased commuting, reduced biodiversity, uneven quality of public urban space, etc.

Interventions chosen for the urban area reflect the challenges and goals described in regional and local development plans, as the quality of local living environment horizontally remains crucial for urban areas. Increasingly important common challenge for urban areas consists in environmental and climate questions. Additionally, each urban area faces other specific problems – e.g. intensified use of cars in Tallinn, low attractiveness of living environment in Ida-Viru county urban areas, large share of underutilized urban areas, housing stock that fails to meet current needs.

Interventions planned under PO5 are additional to efforts made by other POs, most importantly by PO2 that focuses on sustainable urban transport development and climate change issues in urban areas. There is an increasing potential to address these challenges in developing smart and innovative solutions designed for the urban areas, the implementation of which is still limited in Estonia. The common target of the activities planned under PO2 and PO5 in urban areas is to improve the quality of living environment in urban areas by increasing the competitiveness of cities and reducing CO2 emissions. At least 8% of ERDF resources to sustainable urban development will be targeted in PO2 (SO viii) and PO5 (SO i) and implemented in the form of “other territorial tool”.

PO5 [tekst 29.03.

seisuga]

(ii) fostering the integrated social, economic and environmental local development and cultural heritage, tourism and security in areas other than urban areas

The Country Report Estonia 2020 emphasizes many of the challenges of regional development in Estonia that are also addressed by the planned intervention under PO5:

 The gap in social and economic performance between the capital region and the rest of the country has increased.

 Disparities in terms of GDP per capita are also reflected in the regional differences observed in labour productivity. GDP in 2018 was close to the EU average in the capital region of Põhja- Eesti (at 97 % of the EU average), while ranging between 52% and 59% of the EU average in the remaining NUTS3 regions.

 Current public support for innovation activities has not met regional or business needs, calling for strengthening the support to regions lagging behind.

 The number of people moving to the capital region from the rest of the country has slowed down, but the number of daily

Tööversioon, 6.07.2021

commuters has increased. There is an intense internal mobility towards other larger urban and functional urban areas.

Apart from two urban areas, the population is decreasing everywhere in Estonia. This poses challenges not only on economic catching-up but also on local level service provision, maintaining strong communities, attractive living environment and overall use of the space. The current service delivery model as well as necessary infrastructure has been developed for larger number of residents than population forecasts foresee, demographic processes also change the demand structure for local level services. When residents leave, services also disappear and buildings become empty, entrepreneurship and therefore work opportunities also decrease. The need to adjust successfully to the population changes is also described as one of the development needs in the long-term strategy Estonia 2035. As in PO5 the project selection is initiated by regions and projects planned are based on integrated regional strategies, local authorities’ capacity to develop sound regional strategies and to assess and select projects needs to be supported and strengthened.

JTF [tekst 21.04

seisuga]

Enabling regions and people to address the social, employment, economic and environmental impacts of the transition towards the Union’s 2030 target for climate and a climate-neutral economy by 2050, based on the Paris Agreement

In 2019 Estonia commited to the common goal of reaching a climate- neutral Europe by 2050, and in 2020 – to the European Commission’s 2030 Climate Target Plan which proposes to cut greenhouse gas emissions by at least 55% by 2030 and sets Europe on a responsible path to becoming climate neutral by 2050.

In December 2019, Estonia communicated to the European Commission its “National Energy and Climate Plan (NECP 2030)”, that sets the objectives of reducing GHG emissions and primary energy consumption and increasingthe share of renewable energy while maintaining the security of supply.

The transition to climate neutrality will have – and is already having – the largest impact specifically on the Ida-Viru region of Estonia.

The oil shale sector in Estonia is highly concentrated in the eastern-most region of Ida-Virumaa (or Ida-Viru county), resulting in the fact that oil shale related companies located in the region account for over 50% of Estonia’s total GHG emisions. The oil shale sector has been strategically important for the Estonian economy since the 1920’s and has substantially influenced the socio-economic and environmental conditions of Ida-Viru county, where it is highly concentrated.

Employees in the oil shale sector make up 13% of all employees in the region, but labor taxes paid for them account for 1/4 of the region's labor taxes. The oil shale sector is characterized by a significantly higher average salary than the county and the Estonian average. Companies in the oil shale sector are the cornerstone of Ida-Viru region’s economy, both in terms of their turnover and high impact on companies dependent on these companies.

In order to abandon electricity production from oil shale, targeted support for the mitigation of the socio-economic and environmental impacts of reduced electricity production from oil shale is needed during the transition period.

Tööversioon, 6.07.2021

2. PRIORITIES

2.1 Priorities other than technical assistance

2.1.1. A SMARTER ESTONIA [KOGU PEATÜKI TEKST 2.04 SEISUGA]

This is a priority dedicated to youth employment

This is a priority dedicated to innovative actions

This is a priority dedicated to support to the most deprived under the specific objective set out in point (xi)

of Article 4(1) of the ESF+ regulation *

This is a priority dedicated to support to the most deprived under the specific objective set out in point (x) of

Article 4(1) of the ESF+ regulation

This is a priority dedicated to urban mobility specific objective set out in point (viii) of Article 2(b) of the

ERDF and Cohesion Fund regulation

This is a priority dedicated to ICT connectivity specific objective set out in point (v) of Article 2(a) of the

ERDF and Cohesion Fund regulation

2.1.1.1. Specific objective: (i) enhancing research and innovation capacities and the uptake of advanced technologies

2.1.1.1.1 Interventions of the Funds

The related types of actions [8000 characters]

The overall intervention logic follows a systematic approach based on the CR Annex D, country-specific recommendations of the European Semester investment guidelines and international peer review of the Estonian RD&I system. It is supporting the implementation of the new national Research, Development, Innovation and Entrepreneurship strategy for the period of 2021-2035.

The interventions focus on increasing the use and effect of the RD&I results and spreading innovation further in the society in consistence with the smart specialisation areas. The intervention logic involves three directions:

1. expanding private sector’s innovation capacity and RD&I demand;

2. securing relevant and flexible RD&I supply for addressing demand driven societal and business needs;

3. bridging the RD&I demand and supply side by the knowledge transfer mechanisms, including more active role of the public sector in the knowledge transfer process.

1. Expanding private sector’s innovation capacity and RD&I demand

The interventions include the support for increasing the RD&I role in the companies’ business models and by developing company management culture that promotes innovation, raising the companies’ awareness about the benefits and possibilities of RD&I activities (e.g. by counselling, consultations, study visits, shadowing, mentoring, etc.); capacity building activities and support for the staff, including attracting of (foreign) top-level specialists. An applied research and experimental development programme will be implemented based on the needs of the companies (R&D activities that can be applied in business). The interventions also involve support for investments with higher added value and based on RD&I capability (development centres, expanding the existing investments to development activities, start-ups), by offering R&D vouchers and using the potential of technology development centres; promoting and supporting companies involvement in international R&D programmes, partnerships, networks (e.g. network of DIH centres and EDIH network), organisations (e.g. CERN, ESA, EUROSTARS, etc.) and value chains in strategic common interest; support for scaling the technologies developed in Estonia (including the uptake of near-market solutions for green technologies and innovation allowing to follow the European Green Deal and transfer to a low carbon and circular economy) to international markets and endorsement of investments that support companies in the transferring process. Also, activities strengthening

Tööversioon, 6.07.2021

the role of the state as the active user of R&D activities and forerunner of innovation demand will be supported, including innovative public procurements, public sector-driven developmental activities for companies, design of public services, partnership between public and private sector, demo projects and the infrastructure and information technological solutions necessary for all this.

2. Securing relevant and flexible RD&I supply for addressing demand driven societal and business needs

2.1. Supporting the developement of research-based services and institutional knowledge transfer capacity, including commerzialisation capacities of R&D and higher education institutions (ASTRA+)

The interventions involve a complex and flexible ‘work package’ for the R&D and higher education institutions to increase their capacity and skills to engage in business-univeristy cooperation and to improve the accessibility to research results. The interventions will support the development and implementation of ‘entrepreneurial’ model for the institutions, including the development of research-based services, the increase of competences of the academic and administrative staff in the area of knowledge transfer processes, including the commerzialisation of research results (i.e. study trips, traineeships at the top level research commerzialisation institutions and RTOs of the top international universities), the development of efficient research and knowledge transfer management system and services, institutional changes to enhance cooperation with businesses (e.g. open and flexible academic career model to support researchers’ movement between the sectors) and joint activities between the R&D and higher education institutions (e.g. joint development of services for the business sector), etc. The interventions will also inlvolve the development of userfriendly formats to improve acces to the research results and data to potential users following the principles of Open Science. This complementary support to increasing the visibility and availability of research data and research results for the business sector and other potential users will further increase the impact and unveil the full potential of knowledge transfer activities at the R&D and higher education institutions. Activities include the development of national repositories and Open Science systems and linking them with European Open Science Cloud (EOSC) as well as the development of user portal of the research information system ETIS to increase the visibility and access to the research activities and outputs.

2.2. Implementing thematical R&D programmes to promote the co-creation and cooperation of the academic, private and public sector within smart specialisation areas

The activities focus on building critical mass of the researchers and research capacity within the smart specialisation areas where clear economic or social potential has been identified, but where the capacity to address specific research topics and providing market-oriented research solutions are not sufficient to satisfy the entrepreneurial demand. R&D activities, national and international cooperation (including participation in EU partnerships), preparing (future) RD&I specialists/young researchers and developers, who could take up RD activities in companies, attracting top-level researchers, the commercialisation and communication of research results and other activities necessary for the development of the focus areas will be supported within these programmes. Entrepreneurial discovery process and co-creation are the strong basis of these programmes.

2.3. Offering top-level knowledge and research infrastructure services for the benefit of demand driven needs of society and businesses

The focus of interventions will shift from the top-level research capacity building towards promoting collaboration and service provision to business and public sector. The interventions involve two important directions for the action: 1) making the research output and activities of the research centres of excellence available and usable for addressing demand driven needs of the private and public sector in Estonia and 2) opening the research infrastructure for private and public use outside of the academia. The interventions are designed to deliver significant economic and societal impact via linking frontier research with needs of business sector and society in consistence with smart specialisation activities. The supported activities include transfer of knowledge and technology through licences, expertise and know-how to companies, preparing new generation of (future) R&D specialists oriented towards business sector, research activities based on business sector needs and potential, engaging businesses and civil society in interactive RD&I processes to enforce informed exploitation of research outputs, etc. The interventions regarding the research infrastructure involve support for developing market-relevant R&D services for the private and public sector based on the existing infrastructure.

3. Bridging the RD&I demand and supply side by the knowledge transfer mechanisms, including more active role of the public sector in the knowledge transfer process

3.1. Building the ‘knowledge networks’ and business-academia links through the movement of employees between the academic, private and public sector

The interventions involve supporting movement of different types of employees between the academia, private and public sector, including support for short- and longer-term mobility of researchers and other RD&I experts, for implementation of entrepreneurial PhD programmes (involving PhD students in the business sector),

Tööversioon, 6.07.2021

promoting entrepreneurial professorships, cooperation and networking platforms and match-making activities, etc.

3.2. Support for the internationalisation of R&D: connecting to the international knowledge market

The interventions involve support for research institutions and enterprises to participate in international R&D networks to be linked with the state of the art research and technology in the field and to be able to offer high- level expertise in solving R&D tasks. The activities include supporting participation in EU programmes, partnerships, teaming and projects, incl. European Horizon, supporting necessary preparations for international research projects and establishing consortia; support for the international research marketing activities, research mobility, attracting top-level (future) researchers and specialists to Estonia, support for ERA chairs, Seal of Excellence projects, etc.

3.3. Strengthening the RD&I absorption capacity in the society and building RD&I-favourable policy environment

The interventions help to set up the favourable conditions and public demand for RD&I and encourage cooperation and coordination of RD&I activities in the public sector, e.g. strategic cross-sectoral and interdisciplinary applied research projects, activities related to fernance system, developing the network of the RD&I advisors at the ministries and the private sector’s associations, etc.

3.4. Support for initiation and implementation of RD&I projects and initiatives to meet the societal challenges

The intervention involves funding for R&D based innovation projects (including relevant studies and analyses) as well as development of tools and methods which would increase the demand for R&D&I. These activities will lead public, private and academic sector to experiment new solutions for jointly defined challenges and needs. Researchers and companies are offered an opportunity to test their ideas and solutions in practice and develop prototypes. In this way solutions to societal challenges could be turned into competitive advantage, e.g., companies could later develop new products and serviced based on these experiences and scale these up in export markets. To facilitate initiation and implementation of the described R&D&I projects, relevant tools and methods will be developed, e.g., guidelines and concepts, pretested instruments, case-studies. Also, interministerial task forces (and innovation units) as an instrument for better cooperation and co-creation will be introduced and supported. Knowledge sharing events will be used to familiarize participants with these instruments and practices.

The main target groups [1 000 characters]

Both, new and existing companies, that are interested in developing knowledge and technology intensive business models; who already are active in RDI activities, but need additional resources and knowledge to reach the aims; who are currently not yet working on improving their economic results with the help of applied research and experimental development; who have the potential to increase the volume of RDI activities carried out for their business purpose; exporting companies with ambition and capability to rise in the global value chains; energy- intensive industries who contribute considerably into reaching the aim of climate neutrality. R&D institutions, higher education institutions, researchers, research teams, PhD students/young researchers, academic and supportive staff, knowledge transfer units at the R&D and higher education institutions, businesses and private sector’s associations, ministries and other public sector bodies involved in RDI (f.e local government, municipalites), centres of excellence, owners of the research infrastructures, NGO-s, central and local government institutions.

Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination [2 000 characters]

In the preparation and implementation of interventions, the possible impact on equality, inclusion and non- discrimination will be taken into account and safeguarding actions taken where relevant. The actions will involve the following: requirements and conditions for the applicants will ensure non-discriminative access, gender balance will be taken into account in composition of the committees and selection bodies, non-discriminative principles and procedures for evaluation and selection will be established.

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial

tools [2 000 characters]

Tööversioon, 6.07.2021

Across Estonia

The interregional, cross-border and transnational actions [2 000 characters]

The interregional and transnational actions will be mainly covered by two interventions:

- Implementing thematical R&D programmes to promote the co-creation and cooperation of the academic, private and public sector within smart specialisation areas, where among other activities international networking and involvement in projects, programmes and partnership (including EU partnerships) necessary for the development of the focus areas are supported.

- Support for the internationalisation of R&D: connecting to the international knowledge market is fully dedicated to international cooperation activities, including participation in international RD&I networks, partnerships, EIT KIC-s, joint programmes, European Horizon 2020, support for Seal of Excellence projects, ERA chairs, etc.

However, the element of international cooperation activities is also involved in other interventions, e.g.

- Supporting the increase of the research impact and institutional knowledge transfer capacity of R&D and higher education institutions (ASTRA+), where among other activities involvement in international knowledge transfer and cooperation networks, study visits and gaining professional experience at top-level knowledge transfer centres abroad, etc is supported.

- Offering top-level knowledge and research infrastructure services for the benefit of demand driven needs of society and businesses, where among other activities involvement in international (innovation and knowledge transfer) networks and activities is supported.

The planned use of financial instruments [1 000 characters]

n/a

2.1.1.1.2 Indicators

Table 2: Output indicators

Priority Specific objective

Fund Category of region

ID [5] Indicator [255]

Measurement unit

Milestone (2024)

Target (2029)

1 (i) ERDF Transition RCO01 Enterprises supported (of which: micro, small, medium, large)

enterprises

1 (i) ERDF Transition RCO02 Enterprises supported by grants

enterprises

1 (i) ERDF Transition RCO04 Enterprises with non- financial support

enterprises

1 (i) ERDF Transition RCO07 Research institutions participating in joint research projects

research institutions

1 (i) ERDF Transition RCO10 Enterprises cooperating with research institutions

enterprises

Tööversioon, 6.07.2021

1 (i) ERDF Transition PSO01 Number of external clients using services of Centres of Excellence or research infrastructures

clients

1 (i) ERDF Transition PSO02 Number of entities participating in mobility schemes

entities

1 (i) ERDF Transition PSO03 Number of researchers participating in international mobility schemes

researchers

1 (i) ERDF Transition PSO04 Number of institutions participating in Horizon Europe

institutions

1 (i) ERDF PSO05 Number of supported innovation projects

innovation projects

Table 3: Result indicators

Pri orit y

Speci fic objec tive

Fund Cat ego ry of regi on

ID [5] Indicator [255] Meas ure ment unit

Base line or refer ence valu e

Re fer en ce ye ar

Tar get (20 29)

Sour ce of data [200 ]

Commen ts [200]

1 (i) ERDF Tra nsiti on

PSR01 Volume of R&D contracts of enterprises involved in the supported cooperation projects

euro

1 (i) ERDF Tra nsiti on

PSR02 Revenue from R&D services offered by Centres of Excellence and research infrastructure

euro

1 (i) ERDF Tra nsiti on

PSR03 Estonia’s success in Horizon Europe: volume of contracts

euro

1 (i) ERDF Tra nsiti on

PSR04 R&D investments of public entities involved in the supported projects

euro

Tööversioon, 6.07.2021

1 (i) ERDF Tra nsiti on

RCR02 Private investments matching public support (of which: grants, financial instruments)

euro

1 (i) ERDF Tra nsiti on

RCR03 Small and medium- size enterprises (SMEs) introducing product or process innovation

enter prises

1 (i) ERDF Tra nsiti on

RCR05 SMEs innovating in- house

enter prises

1 (i) ERDF Tra nsiti on

RCR08 Publications from supported projects

publi catio ns

1 (i) ERDF Tra nsiti on

RCR25 SMEs with higher value added per employee

enter prise s

1 (i) ERDF Tra nsiti on

RCR10 2

Research jobs created in supported entities

annu al FTEs

2.1.1.1.3 Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention

Table 4: Dimension 1 – intervention field

Priority No Fund Category of region

Specific objective

Code Amount (EUR)

1 ERDF Transition i 1 ERDF Transition i

Table 5: Dimension 2 – form of financing

Priority No Fund Category of region

Specific objective

Code Amount (EUR)

1 ERDF Transition i 1 ERDF Transition i

Table 6: Dimension 3 – territorial delivery mechanism and territorial focus

Priority No Fund Category of region

Specific objective

Code Amount (EUR)

Table 7: Dimension 4 – ESF+ secondary themes

Priority No Fund Category of region

Specific objective

Code Amount (EUR)

Table 8: Dimension 5 – ESF+, ERDF, CF and JTF gender equality dimension

Priority No Fund Category of

region

Specific

objective

Code Amount (EUR)

Tööversioon, 6.07.2021

2.1.1.2 Specific objective: (ii) reaping the benefits of digitisation for citizens, companies and governments

2.1.1.2.1 Interventions of the Funds

The related types of actions [8000 characters]

Interventions’ focus will be on deepening the digital transformation of Estonian public sector, by investing into adoption of solutions that are innovative for Estonia, the particular domain or organisation with the following aims (stemming from challenges highlighted above):

 Comprehensive digital transformation and reform programmes in policy making, public service and administration domains, especially in areas where digital maturity or „business model“ transformation has been lower so far (e.g. digitisation of justice life-cycle, digital health, integrated social services, digital cultural heritage, etc);

 Increasing the availability, safety and user-friendliness of public services and reducing relevant administrative burden on citizens and especially companies, at all levels of government;

 Increasing the data-driven policy-making and service delivery capacity within government, including the use of data science (incl. big data), improvements of data quality and open data availability;

 Encouraging experimentation and scaling of novel solutions and emerging technologies (starting with AI), including by boosting applied research and development activity and capacity on digital government and cybersecurity areas, and enhancing innovation collaborations with private sector;

 Taking the digital government infrastructure and core services of digital government to a next level (including development of platform solutions, cloud uptake, etc), including development of shared cybersecurity capabilities;

 Taking digital governance maturity to the next level, including development of relevant competences of public sector staff, coordination mechanisms and collaboration across the public sector;

 Raising digital capacity of local municipalities and NGOs, with special focus on transforming their service delivery and enhancing cybersecurity.

The following types actions will be undertaken across these interventions: 1) Development and uptake of digital solutions and innovations in the public sector, both through financial support as well as other support activities (including thematic applied R&D); 2) Development and uptake of next-generation digital infrastructure and core services that underpin public sector digital solutions; 3) Building cybersecurity capacity, both through investments as well as soft measures; 4) Developing competencies, collaboration and coordination on digital governance, cybersecurity and service development; 5) Stimulating the reform of municipal-level digitisation and uptake of digital solutions in NGOs. The interventions will support the directions laid out and commitments made in 2017 Tallinn (Ministerial) Declaration on E-Government, supporting also cross-border service delivery and strengthening of relevant interoperability and, where relevant, the uptake or customization of European common digital infrastructures. As a result of the above-mentioned interventions the quality of public (digital) services increases: user satisfaction increases, the cost-effectiveness of service processes improves, the duration of processes becomes shorter, users save more time on services and the public sector provides (digital) services more efficiently. Also the security of public (digital) services is enhanced – no major cyber risk materializes and incidents occur less frequently.

The main target groups [1000 characters]

All public service providers, partly private sector (if creating free solutions for public sector use), Ministry of Economic Affairs and Communications (aka Government CIO Office) and its subunits, other local and public authorities, subjects to the Cyber Security Act – service providers.

Tööversioon, 6.07.2021

Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination [2000 characters]

In the preparation and implementation of interventions, the possible impact on equality, inclusion and non- discrimination are taken into account and safeguarding actions taken where relevant.

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial

tools [2000 characters]

Entire Estonia (there is no region-specific approach planned, as in the country with size of Estonia, it is not practical nor necessary when it comes to digital government solutions).

The interregional, cross-border and transnational actions [2000 characters]

When and where deemed relevant towards intervention logics outlined above, interventions may include support to targeted interregional and transnational actions (e.g. development of digital solutions to reduce administrative burdens in cross-border business).

The planned use of financial instruments [1000 characters]

n/a

2.1.1.2.2 Indicators

Table 9: Output indicators

Priority Specific objective

Fund Category of region

ID [5] Indicator [255]

Measurement unit

Milestone (2024)

Target (2029)

1 (ii) ERDF Transition RCO14 Public institutions supported to develop digital services, products and processes

public institutions

Table 10: Result indicators

Pri orit y

Speci fic objec tive

Fund Cat ego ry of regi on

ID [5] Indicator [255] Meas ure ment unit

Base line or refer ence valu e

Re fer en ce ye ar

Tar get (20 29)

Sour ce of data [200 ]

Comm ents [200]

1 (ii) ERDF Tra nsiti on

RCR11 Users of new and upgraded public digital services, products and processes

annu al users

Tööversioon, 6.07.2021

2.1.1.2.3 Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention

Table 11: Dimension 1 – intervention field

Priority No Fund Category of

region Specific objective

Code Amount (EUR)

1 ERDF Transition ii 1 ERDF Transition ii

Table 12: Dimension 2 – form of financing

Priority No Fund Category of region

Specific objective

Code Amount (EUR)

1 ERDF Transition ii 1 ERDF Transition ii

Table 13: Dimension 3 – territorial delivery mechanism and territorial focus

Priority No Fund Category of region

Specific objective

Code Amount (EUR)

Table 14: Dimension 4 – ESF+ secondary themes

Priority No Fund Category of region

Specific objective

Code Amount (EUR)

Table 15: Dimension 5 – ESF+, ERDF, CF and JTF gender equality dimension

Priority No Fund Category of

region

Specific

objective

Code Amount (EUR)

2.1.1.3. Specific objective: (iii) enhancing growth and competitiveness of SMEs, including by productive investments

2.1.1.3.1 Interventions of the Funds

The related types of actions [8000 characters]

The interventions focus on promoting entrepreneurship and the creation and growth of knowledge-intensive business, the creation and export of higher value-added products and services, and investments in all regions of Estonia. Interventions will contribute to smart specialisation areas (ICT, health health technologies and services; transformation of resources; smart and sustainable energy solutions). The intervention logic involves three directions:

1. Support to grow entrepreneurship, starting a business, develop the start-up ecosystem and developing the necessary business support system and networks in different regions of Estonia.

2. Increasing SME competitiveness and the capacity to create higher added value and export

Tööversioon, 6.07.2021

3. Improving access to finance (capital) for SMEs including in regions

The interventions include the support for entrepreneurship and starting a business. Support will be given for the implementation of new business models, including the principles of circular economy and responsible entrepreneurship; support services to encourage technological innovation, the use of best available technologies, better management, and generational change. Uptake of digital commerce (e-commerce, platform economy, sharing economy) in order to improve the competitiveness of Estonian micro, small and medium- sized enterprises and the development and implementation of the real-time economy will be supported. The application of automation, including digitalisation, standardisation, AI and robotics technologies, should be increased in businesses. The intervention will also support increased competitiveness of the start-up ecosystem and more research and development intensive start-ups. The goal is to make Estonia more attractive for the establishment of growth companies with a global reach. Establishment of an environment suitable for the development of technology companies will be fostered as a public-private partnership, based on current challenges faced by the start-up ecosystem and global developments in this field. The competitiveness of start- ups for retaining and developing talent in the long term and fostering diversity (gender and age diversity, inclusion of persons with various educational backgrounds) will be increased. Flexible and sustainable financing instruments will be created for start-ups active in research and development intensive areas and scale-ups. Furthermore, capital will be provided for existing successful Estonian-established, venture capital funds in all growth phases (including follow-on investment for early-phase start-ups) and also to new venture capital funds that invest into other emerging ares, for example start-ups that are more research and development intensive (green technologies etc).

The actions for increasing SME competitiveness and the capacity to create higher added value and export include supporting the growth of exports of RD & I-intensive products and technologies improving their placement in global value chains. We invest in developing value-chain-based cooperation models and create means for efficient transfer of knowledge and technology from research institutions to businesses. Support will be provided via, inter alia, incubation and acceleration programs, trainings, master classes, mentoring and development programs, consultations and fostering the development of international and intersectoral cooperation. Support the involvement of technology- and development-intensive investments, in particular in smart specialition areas. Furthermore, support will be provided for services necessary for increasing innovation capability of SMEs. In addition SME cooperation will be faciltitated and supported by existing cluster initiatives and new network activities. Support for the growth and expansion of companies in existing and new export markets, including through finding the necessary contacts, a network of foreign representatives, participation in trade fairs, consulting, targeted services based on target markets and promoting business cooperation and joint activities. Businesses' capability for market analysis, market signal detection, developing market-directed products and services and marketing products and services, will be increased. Businesses' capability for integrated sales and marketing management when entering international markets will be increased, e.g. via seminars, training, and growth and development programmes. Increasing the international visibility of Estonian companies, including through business diplomacy and targeted promotion and marketing will be addressed.

Regional gap in competitivess of enterprises in Estonia remains large. Regional differences are prominent in the added value, in exports, in the ability to implement research and development, and in entrepreneurial activity. In South-East Estonia, additional support will be provided for SME productive investments to speed the uptake of new technologies and to increase the value added per employee.

However, support for improving access to finance (capital) for SMEs will include activities to create a competitive and flexible investment environment in all regions of Estonia, including by ensuring suitable financing opportunities.

The main target groups [1000 characters]

Ambitious and growth-savvy SME-s (including SMEs in South-East Estonia) in various sectors, including creative economy and tourism; start-ups, including technology-intensive businesses, and new and established regional businesses.

Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination [2000 characters]

In the preparation and implementation of interventions, the possible impact on equality, inclusion and non- discrimination are taken into account and safeguarding actions taken where relevant.

Tööversioon, 6.07.2021

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial

tools [2000 characters]

Entire Estonia, South-East Estonia

The interregional, cross-border and transnational actions [2000 characters]

The Nordics and the Baltics are developing real-time economy action plans and projects for upcoming periods in parallel with Estonia. Therefore it is crucial for Estonia to actively cooperate and agree with the Baltics and the Nordics to synchronise their actions towards developing common standards and economic transaction data semantics. Cooperation with these countries will help Estonian businesses execute cross-border transactions easier and more efficiently, with support functions operating largely automatically with no excessive intervention, similarly to what is planned domestically.

The planned use of financial instruments [1000 characters]

Financial instruments in the form of loans and guarantees will be implemented.

2.1.1.3.2 Indicators

Table 16: Output indicators

Priority Specific objective

Fund Category of region

ID [5] Indicator [255]

Measurement unit

Milestone (2024)

Target (2029)

1 (iii) ERDF Transition RCO01 Enterprises supported (of which: micro, small, medium, large)

enterprises

1 (iii) ERDF Transition RCO02 Enterprises supported by grants

enterprises

1 (iii) ERDF Transition RCO03 Enterprises supported by financial instruments

enterprises

1 (iii) ERDF Transition RCO04 Enterprises with non- financial support

enterprises

1 (iii) ERDF Transition RCO05 New enterprises supported

enterprises

1 (iii) ERDF Transition RCO15 Capacity of incubation created

enterprises

1 (iii) ERDF Transition RCO103 High growth enterprises supported

enterprises

Tööversioon, 6.07.2021

Table 17: Result indicators

Pri orit y

Speci fic objec tive

Fund Cat ego ry of regi on

ID [5] Indicator [255] Meas ure ment unit

Base line or refer ence valu e

Re fer en ce ye ar

Tar get (20 29)

Sour ce of data [200 ]

Comm ents [200]

1 (iii) ERDF Tra nisit ion

RCR12 Users of new and upgraded digital services, products and processes developed by enterprises

annu al users

1 (iii) ERDF Tra nisit ion

RCR13 Enterprises reaching high digital intensity

enter prises

1 (iii) ERDF Tra nisit ion

RCR17 New enterprises surviving in the market

enter prises

1 (iii) ERDF Tra nisit ion

RCR18 SMEs using incubator services after incubator creation

enter prises

1 (iii) ERDF Tra nisit ion

RCR19 Enterprises with higher turnover

enter prises

1 (iii) ERDF Tra nisit ion

RCR25 SMEs with higher value added per employee

enter prises

2.1.1.3.3 Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention

Table 18: Dimension 1 – intervention field

Priority No Fund Category of region

Specific objective

Code Amount (EUR)

1 ERDF Transition iii 1 ERDF Transition iii

Table 19: Dimension 2 – form of financing

Priority No Fund Category of region

Specific objective

Code Amount (EUR)

1 ERDF Transition iii 1 ERDF Transition iii

Table 20: Dimension 3 – territorial delivery mechanism and territorial focus

Priority No Fund Category of region

Specific objective

Code Amount (EUR)

Tööversioon, 6.07.2021

Table 21: Dimension 4 – ESF+ secondary themes

Priority No Fund Category of region

Specific objective

Code Amount (EUR)

Table 22: Dimension 7 – ESF+, ERDF, CF and JTF gender equality dimension

Priority No Fund Category of

region

Specific

objective

Code Amount (EUR)

2.1.2. ENHANCING DIGITAL CONNECTIVITY [KOGU PEATÜKI TEKST 2.04 SEISUGA]

This is a priority dedicated to youth employment

This is a priority dedicated to innovative actions

This is a priority dedicated to support to the most deprived under the specific objective set out in point (xi)

of Article 4(1) of the ESF+ regulation *

This is a priority dedicated to support to the most deprived under the specific objective set out in point (x)

of Article 4(1) of the ESF+ regulation

This is a priority dedicated to urban mobility specific objective set out in point (viii) of Article 2(b) of the

ERDF and Cohesion Fund regulation

This is a priority dedicated to ICT connectivity specific objective set out in point (v) of Article 2(a) of the

ERDF and Cohesion Fund regulation

2.1.2.1 Specific objective: (v) enhancing digital connectivity

2.1.2.1.1 Interventions of the Funds

The related types of actions [8000 char]

The support for the construction of a very high capacity access network shall be granted in those sparsely populated areas, where companies are not able or willing to invest themselves, including territories in North- East and South-East.

Estonia has invested in building 7000 km of backhaul networks in sparsely populated areas, which is a prerequisite for building very high capacity access networks. However, there are about 65,000 addresses in the "white" market failure areas. The detailed mapping of addresses or "white" areas will be done before granting support (2021-2022). Priority will be given to territories, which are lagging behind the most and expect demand growth, in order to ensure efficiency and take-up of broadband.

Support for the development of the necessary infrastructure for 5G coverage will be provided in major transport corridors and in residential and business areas. The widespread deployment of 5G networks requires significant investments by private sector, not only in the terms of 5G-specific infrastructure, but also in the terms of increasing the coverage of the backhaul network and base stations. In order to unlock the potential of 5G technology, it is important that the service is available not only as a pilot project but also in a larger scale where commercial investments are not profitable. The 7,000 km backhaul network provides a good opportunity to invest in 5G infrastructure and services. 5G corridors and areas of market failure will be determined before the granting of state support (2022-2023).

Investments contribute to closing the digital divide between urban and sparsely populated areas and create possibilities for businesses and people to develop and use new services.

Tööversioon, 6.07.2021

The main target groups [1000 char]

The main target group is the potential end-user of high-speed broadband and 5G service - private households (residents), a business or a public sector organization that does not have access to next-generation broadband and 5G networks or is in a low-connectivity area.

Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination [2000 char]