„Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“ keskkonnamõju strateegilise hindamise otsusest teavitamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Erki Savisaar

Keskkonnaministeerium

[email protected]

„Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

vahendite kasutamise

partnerlusleppe ja

ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava“ keskkonnamõju

strateegilise hindamise otsusest

teavitamine

Austatud minister

Anname teada, et rahandusminister on 01.02.2022 käskkirjaga nr 16 tunnistanud nõuetele

vastavaks „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

ja partnerlusleppe“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande. Teade on

avaldatud Ametlikes Teadaannetes 10.02.2022, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 42 lõike 7 alusel, teadaande number on

1883836.

Eestile eraldatakse perioodiks 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetusi 3,37

miljardit eurot. „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerluslepe“ on

Euroopa Liidu vahendite kasutamise aluseks olev Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitav

kokkulepe, mille eesmärk on määratleda prioriteedid Euroopa Liidu eelarve vahendite

kasutamiseks järgmise Euroopa Liidu finantsperspektiivi jooksul aastatel 2021–2027 ja

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“ eesmärk on määratleda

struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning rahastamise mahud. Vahendite kasutamisel

on kuus eesmärki: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti,

Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek. Poliitikaeesmärkide, meetmete ja

planeeritud tegevuste täpsem sisu on avatud KSH aruande peatükis 3 ja rakenduskava

koostamise etappe kajastaval kodulehel - https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-

liidu-valisvahendid/2021-2027-planeerimine.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Rahandusministeerium

(kontaktisik Kadri Tali, e-post [email protected], telefon 6113083).

Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on Rahandusministeerium (Kadri Tali,

[email protected], 611 3083)

Meie 02.03.2022 nr 9.2-4.3/21-

27/01/2167-1

2

KSH aruande ja selle nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti

eelneva etteteatamisega telefonil 611 3047 Rahandusministeeriumis aadressil Suur-Ameerika

1. Digitaalselt on kõigi dokumentidega võimalik tutvuda aadressil

- https://www.rtk.ee/hindamine#keskkonnamoju-2021-2027.

KSH ekspertrühm ei pidanud vajalikuks täiendavaid seire meetmeid ebasoodsa

keskkonnamõju hindamiseks ja minimeerimiseks ja seetõttu KeHJS § 42 lõigete 10 ja 11

kohaseid seiremeetmeid ei kehtestatud. Palume siiski arvestada toetuse andmise tingimuste

väljatöötamisel ning projektide valikul KSH ekspertrühma ettepanekuid. Koondasime

aruandest soovitused ja määratlesime menetlusosalistega esialgsed järeltegevused, mille

vaatas üle KSH ekspert ja esitas täiendava kokkuvõtte soovitustega arvestamise kohta

1.03.2022. Aruanne on lisatud, palume sellega tutvuda. Võimalikud täiendavad ettepanekud

soovituste paremaks arvestamiseks palun esitada e-posti aadressile [email protected].

Keskkonnamõjude strateegilise hindamisega paralleelselt viidi Rahandusministeeriumi

tellimusel läbi perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava DNSH („ei kahjusta oluliselt“ printsiip) analüüs. Edastame Teile 28.02.2022

valminud analüüsi teadmiseks ja tutvumiseks. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artiklile 9 (4) tuleb struktuurivahendite rakendamisel tagada

kooskõla „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga. Hendrikson ja Ko poolt teostatud analüüs leidis,

et kavandatud meetmed on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga, siiski esitati

soovitused, millega tuleb kõigil rakendamise osapooltel arvestada, et kooskõla oleks tagatud

kogu rakendusperioodi jooksul. Oleme tänulikud, et võime antud nõude täitmisel toetuda

Keskkonnaministeeriumi ekspertteadmistele ja nõustamisele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

kantsler

Miryam Vahtra 6113047

[email protected]

3

Lisaadressaadid:

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiitsministeerium

Kaitseministeerium

Kultuuriministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Välisministeerium

Maaeluministeerium

Keskkonnaamet

Eesti Roheline Liikumine

Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ARUANDLUS Töö nr 20003670 Tallinn 2022

Riin Kutsar

KSH juhtekspert

K S

H a

ru a

n d e

A R

U A

N D

L U

S 0

1 0 3 .2

0 2

2 /// T

ö ö n

r 2 0

0 0 3 6 7

0

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne, lühikokkuvõte

KOKKUVÕTE

1.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamisega selgitati välja, kas rakenduskava eesmärkide

saavutamiseks ja kavandatavate tegevuste teostamiseks väljatöötatud instrumendid avaldavad

loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale olulist ebasoodsat või soodsat mõju.

1.2. Läbiviidud välismõjude analüüsil selgus, et rakenduskava poliitikaeesmärkidel, erieesmärkidel ja

nende elluviimiseks kavandatud tegevustel on valdavalt otsene või kaudne soodne mõju

looduskeskkonnale ning samuti inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale läbi soodsate

muutuste looduskeskkonna seisundis.

1.3. Vastavusanalüüsil ei tuvastatud, et rakenduskava oleks otseselt vastuolus mõne muu sarnase taseme

strateegilise dokumendi eesmärgiga, kuid tõi välja ettepanekud/tähelepanekud, mille puhul tuleks

KSH ekspertrühma hinnangul koostatava rakenduskava eelnõu täiendamisel ja elluviimisel

tähelepanu pöörata. Vastavusanalüüsis leitud mittevastavuste parandamiseks ning välismõjude

analüüsis leitud olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks pakuti välja

keskkonna ja sotsiaalse arengu leevendusmeetmeid ja tehti ettepanekuid-soovitusi positiivsete

mõjude võimendamiseks.

1.4. KSH peamine eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumenti

koostamisel ning kehtestamisel ning tagada seeläbi kõrgetasemeline keskkonnakaitse. Seega on kõige

olulisem, et rakenduskava koostamisel arvestatakse eelkõige KSHs toodud leevendusettepanekutega,

et välistada võimaliku olulise keskkonnamõju teket. KSH aruandes toodud leevendusettepanekud ja

nendega arvestamise põhimõtted on toodud alljärgnevas tabelis.

KSH aruande leevendusettepanek Ettepanekuga arvestamine

Meetme 2.1.2 puhul välja tuua, mis tingimustel on

toetusmeede kasutatav ja rakendatav. Selleks tuleks lisada

tingimus, et elluviidavate tegevuste abil tuleb rakendada

keskkonda hoidvaid tehnoloogiad, praktikaid ja

lahendusi.

Keskkonnakaalutlustega arvestatakse rakenduskavas

läbivalt, samuti rakendamisetapis - toetuse andmise

tingimuste koostamisel ja läbivates projektivaliku

kriteeriumites.

Meetmete elluviimisel, kui on hoomatav konkreetse

tegevuse aeg, koht ja ulatus, siis vajadusel viia läbi

keskkonnamõjude hindamine. Juba tegevuste

planeerimisel arvestada ja minimeerida võimalikke

negatiivseid keskkonnamõjusid.

1. Lähtutakse RHS ja KeHJS nõuetest.

2. Toetuse andmise tingimuste (TAT) seletuskirja

täpsustus, kas KMH vajalik või mitte. Lisaks toetuse

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne, lühikokkuvõte

3

KSH aruande leevendusettepanek Ettepanekuga arvestamine

andmise tingimuste koostamisel toimuvad

konsultatsioonid Keskkonnaministeeriumiga.

Kõigi selliste uute taristuobjektide rajamisega (ja

olemasoleva taristu olulise laiendamisega) kaasnevaid

mõjusid (sh bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikade

sidususele) tuleb hinnata eriplaneeringute/projektide

käigus lahenduste välja töötamisel, enne kui tehakse

realiseerimisotsused. Seejuures on kindlasti oluline

tähelepanu pöörata koosmõjule ja kumulatiivsele mõjule

teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate

taristuobjektidega ning arvestada tee kui terviku mõju

(mitte analüüsida vaid üksikuid projekteeritavaid lõike

eraldi).

Arvestatakse toetuse andmise tingimuste koostamisel.

Kõikide projektide puhul tagada, et vajalikud analüüsid

on tehtud, asjakohastel juhtudel täismahus

keskkonnamõjude hindamine, kliimakindluse analüüs ja

tagatud kooskõla "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga.

Toetuste andmise tingimuste juures tuleb ette näha, et

Natura (eel)hindamise vajalikkust tuleb kaaluda

rakenduskava elluviimise järgmistes etappides kui on

hoomatavad tegevuse ruumiline ulatus ja aeg ning

vajadusel näha ette keskkonnamõju (strateegiline)

hindamine koos vajalikus täpsusastmes Natura

hindamisega. Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu

pöörata koosmõjule ja kumulatiivsele mõjule teiste

olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate

taristuobjektidega ning arvestada tee kui terviku mõju

(mitte analüüsida vaid üksikuid projekteeritavaid lõike

eraldi).

1. Lähtutakse RHS ja KeHJS nõuetest.

2. Toetuse andmise tingimuste seletuskirja täpsustus, kas

KMH on vajalik või mitte. Lisaks toetuse andmise

tingimuste koostamisel toimuvad konsultatsioonid

Keskkonnaministeeriumiga.

Meetme tegevusi planeerides tuleb järgmistest etappides

välistada ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade

kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning mitte toetada

tegevusi millega kahjustatakse Natura 2000 võrgustiku

ala kaitse-eesmärkide täitmist.

TAT kooskõlastusel – jälgida, kas vastav analüüs on juba

teostatud KMHdega kaetud, täpsustada TAT

seletuskirjas.

1.5. Rakenduskava täiendamisel on ühtlasi võetud arvesse KSH ekspertgrupi ettepanekuid-soovitusi

positiivsete mõjude võimendamiseks. Mitmete esitatud ettepanekute alusel on raksenduskava

dokumenti täiendatud või töötatud välja hilisemad TAT protseduurid ja süsteemid, mis toetavad

ettepanekutega arvestamist toetuste määramisel. Mõned näited esitatud alljärgnevas tabelis.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne, lühikokkuvõte

KSH aruande ettepanek-soovitus Ettepanekuga arvestamine

Rakenduskava meetmete ja tegevuste kavandamisel tuleb

ette näha, et toetusmeetmete jagamise hetkel peab

arvestama parimat selle aja teaduslikku teadmist ja mitte

soodustama kliimaneutraalsusele üleminekut mitte-

tagavate tegevuste toetamist.

Ettepanekuga on arvestatud rakenduskava koostamisel,

samuti on kliimaneutraalsus strateegia "Eesti 2035"

aluspõhimõte, millega tuleb kooskõla tagada toetuse

andmise tingimuste koostamisel ja projektivalikul.

Suunatavate meetmetega peavad kaasnema tingimused, et

poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti (ja ka muud

toetusmeetmed) puhul rakendatakse järjest enam toodete

ja teenuste hankimisel keskkonnahoidlike hankeid.

Keskkonnahoidliku hanke eesmärk on läbi tarbimise

mõjutada uudseid keskkonnatehnoloogiaid rakendama

ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma.

Toetuse andmise tingimuste koostamisel on strateegia

"Eesti 2035" mõjude analüüsi aluseks olevas tabelis eraldi

rõhutatud keskkonnahoidlike hangete asjakohasust.

Nõustamis- ja kooskõlastamisprotsessis saab

Keskkonnaministeerium vajadusel täiendavalt tähelepanu

juhtida.

Rõhutada on vaja pealinnaregioonist ja suurematest

linnadest kaugemale jäävate omavalitsuste

koolitusvajadust.

Poliitikaeesmärgi nr 5 puhul on kavas toetada ka kesksete

arendustegevustega kohaliku ja regionaalse tasandi

võimekust tõstvaid tegevusi, sh pakkuda

koolitusvõimalusi, mis suurendavad KOVide suutlikkust

rakendada strateegiliselt valitud, professionaalselt juhitud

ning jätkusuutlikke struktuurivahendite projekte.

1.6. Rakenduskavaga seatud eesmärgid on pigem positiivse mõjuga ja nende elluviimine aitab kaasa

keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Rakenduskavaga ei kavandata poliitikaeemärke, mille

rakendumisel oleks ette näha tingimata ebasoodsat mõju või mõju suurenemist looduskeskkonna

aspektidele võttes arvesse käesolevas KSH-s toodud ettepanekuid rakenduskava täiendamiseks või

edaspidi meetme/toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel.

1.7. Kokkuvõttes võib öelda, et rakenduskava rakendamisega kaasnevad mõjud keskkonnale on tervikuna

eeldatavalt pigem soodsad. Rakenduskava sisaldab poliitikaeesmärke ja erieesmärke, mille järgimisel

on võimalik liikuda keskkonnatingimuste parandamise ning ebasoodsate keskkonnamõjude vältimise

ja vähendamise suunas. KSH soovitustega on rakenduskavas arvestatud või loodud protseduurid

edasiseks arvestamiseks toetuse andmise tingimuste koostamisel ja projektivalikul. Seega ei näe KSH

ekspertrühm ette ka täiendavaid seire meetmeid ebasoodsa keskkonnamõju hindamiseks ja

minimeerimiseks.

Riin Kutsar

KSH juhtekspert

Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

DNSH analüüs

Töö nr 21004121 Tallinn 2022

Mart Dungay

keskkonnakorralduse projektijuht

Maarja Kõrkjas

keskkonnakorralduse spetsialist

V e rs

io o n 2

8 .0

2 .2

0 2 2

/// T ö

ö n

r 2 1

0 0

4 1 2

1

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................................ 5

KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................................................................... 7

SUMMARY ....................................................................................................................................................................................... 11

1 NUTIKAM EESTI ........................................................................................................................................................................... 15

1.1 Meede: Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine/konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine .................................... 15

1.2 Meede: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamine ........................................... 17

1.3 Meede: Valdkondlik teadus-ja arendustegevus ............................................................................................................................................ 18

1.4 Meede: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ühiskondliku nõudluse tugevdamine..................................................................... 20

1.5 Meede: Võimaluste tagamine rahvusvahelises teadmusloomes osalemiseks ............................................................................................. 21

1.6 Meede: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamine ........................................... 23

1.7 Meede: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamine ........................................... 25

1.8 Meede: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamine ........................................... 27

1.9 Meede: Paremad avalikud teenused IKT abil ............................................................................................................................................... 28

1.10 Meede: Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine/Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine ................................................... 30

1.11 Meede: Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine ..................................................................................... 32

1.12 Meede: Regionaalareng ............................................................................................................................................................................ 34

2 DIGITAALSE ÜHENDUVUSE ARENDAMINE .............................................................................................................................. 36

2.1 Meede: Sideturu ja ühenduste areng/E-riigi ja sideturu arendamise programm ........................................................................................... 36

3 ROHELISEM EESTI ...................................................................................................................................................................... 39

3.1 Meede: Korterelamute rekonstrueerimise toetamine .................................................................................................................................... 39

3.2 Meede: Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises .......................................................... 44

3.3 Meede: Inimkeskse tervishoiu arendamine .................................................................................................................................................. 48

3.4 Meede: Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises .......................................................... 50

3.5 Meede: Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus ...................................................................................................... 52

3.6 Meede: Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus ...................................................................................................... 56

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

3.7 Meede: Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine/Kiire ja asjatundlik abi/Kindel sisejulgeolek ........................................................ 58

3.8 Meede: Transpordi konkurentsivõime (vana: kvaliteetne ja ohutu taristu) .................................................................................................... 59

3.9 Meede: Kvaliteetne ja ohutu taristu .............................................................................................................................................................. 62

3.10 Meede: Ringmajanduse korraldamine ....................................................................................................................................................... 63

4 SÄÄSTEV LINNALINE LIIKUMINE .............................................................................................................................................. 65

4.1 Meede: Transpordi konkurentsivõime (vana: liikuvuse korraldamine) .......................................................................................................... 65

5 ÜHENDATUM EESTI .................................................................................................................................................................... 67

5.1 Meede: Transpordi konkurentsivõime .......................................................................................................................................................... 67

5.2 Meede: Transpordi konkurentsivõime .......................................................................................................................................................... 75

5.3 Meede: Regionaalareng .............................................................................................................................................................................. 80

6 SOTSIAALSEM EESTI ................................................................................................................................................................. 83

6.1 Meede: Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine ........................................................................................................................... 83

6.2 Meede: Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine; Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist

arvestava sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine ........................................................................................................................................... 85

6.3 Meede: Õpivõimalused ja hariduse korraldus; Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad; Hariduse, ühiskonna ja tööturu

seosed............................................................................................................................................................................................................... 87

6.4 Meede: Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed ........................................................................................................................................... 88

6.5 Meede: Õpivõimalused ja hariduse korraldus; Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed ................................................................................ 90

6.6 Meede: Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine ................................................................................................................. 92

6.7 Meede: Noortevaldkonna arendamine ......................................................................................................................................................... 93

6.8 Meede: Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed; Õpivõimalused ja hariduse korraldus ................................................................................ 95

6.9 Meede: Eesti keele jätkusuutlikkuse tagamine; Eesti keele kui teise keele õpetamise tagamine ja õppe toetamine .................................... 96

6.10 Meede: Teenused riskinoortele: SPIN, Preventure .................................................................................................................................... 98

6.11 Meede: Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine (Laste ja noorte omaalgatuslike sotsiaalse mõjuga toodete ja teenuste

kujundamine kogukondliku elu edendamiseks) .................................................................................................................................................. 99

6.12 Meede: Kinnipeetavate lõimimine ............................................................................................................................................................ 101

6.13 Meede: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine ............................................................................................................................... 102

6.14 Meede: Tõhus ja proaktiivne kohanemispoliitika ...................................................................................................................................... 103

6.15 Meede: Tõhus ja proaktiivne kohanemispoliitika ...................................................................................................................................... 105

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

6.16 Meede: Tõhus ja proaktiivne kohanemispoliitika ...................................................................................................................................... 107

6.17 Meede: Lõimumispoliitika kujundamine ja rakendamine .......................................................................................................................... 109

6.18 Meede: Ennetav ja turvaline elukeskkond ................................................................................................................................................ 110

6.19 Meede: Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine .................................................................................................... 112

6.20 Meede: Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu; Lastele ja peredele suunatud

teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele; Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine ................................................. 114

6.21 Meede: Õpivõimalused ja hariduse korraldus .......................................................................................................................................... 115

6.22 Meede: Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine ........................................ 117

6.23 Meede: Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine ........................................ 118

7 MATERIAALSE PUUDUSE VÄHENDAMINE ............................................................................................................................. 121

7.1 Meede: Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotskindlustussüsteemi kujundamine .......... 121

8 INIMESELE LÄHEDASEM EESTI .............................................................................................................................................. 123

8.1 Meede: Regionaalareng – Suuremate linnapiirkondade (Ida-Viru, Tallinn, Tartu, Pärnu) arendamine (sh linnaruumi arendamine, targa linna

pilootlahendused, elurikkuse suurendamine tiheasutusaladel) ........................................................................................................................ 123

8.2 Meede: Regionaalareng – Regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste toetamine (sh elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine,

avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, investeeringud vee infrastruktuuri, KOV võimekuse tõstmine) .......................... 126

9 ÕIGLANE ÜLEMINEK ................................................................................................................................................................. 129

9.1 Meede: Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus) ................................................................................................................ 129

9.2 Meede: Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamise toetus ......................................................................................................... 131

9.3 Meede: Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused ja -taristu .................................................................................................................. 133

9.4 Meede: Väikeettevõtluse toetus ................................................................................................................................................................. 134

9.5 Meede: Töölt-tööle liikumise ning töötajate ümberprofileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele ....................................................... 136

9.6 Meede: Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja

kõrghariduses .................................................................................................................................................................................................. 137

9.7 Meede: Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist .............................................................................................................................................. 139

9.8 Meede: Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine ............... 143

9.9 Meede: Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine .................................................................................... 145

9.10 Meede: Kohalike omavalitsuste investeeringud õiglase ülemineku toetuskõlbulikes valdkondades ......................................................... 147

9.11 Meede: Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks ................................................................................................................... 149

5 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

SISSEJUHATUS

Euroopa Parlamendi (ELi) 2021. aasta määruses 2019/2088 on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on

investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (ingl do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses

sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artiklist

17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. ELi ühissätete määrus (EL) 2021/1060;

ingl Common Provisions Regulation ehk CPR) sätestab Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide väljatöötamisel kohustuse viia läbi DNSH

analüüs.

Käesolevas aruandes esitatakse ÜKP rakenduskava DNSH analüüsid, mille väljundiks on „DNSH kontrollküsimustikud (ingl checklist)”.

Hindamise käigus täideti DNSH kontrollküsimustikke iga ÜKP rakenduskavas oleva 67 meetme kohta. DNSH hindamise käigus hinnati

rakenduskavaga kavandatud eesmärkide ja meetmete mõju järgmistele ELi keskkonnaeesmärkidele:

• kliimamuutuste leevendamine;

• kliimamuutustega kohanemine;

• vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;

• ringmajandus;

• reostuse vältimine ja kontroll;

• bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine.

Töö koostamise metoodilise alusena kasutati ELi komisjoni poolt väljastatud tehnilisi juhenddokumente. CPR sätestab, et DNSH

analüüsid viiakse läbi laialdaselt vastavalt taaste- ja vastupidavusfondi (ingl Resiliance and Recovery Fund ehk RRF) (EL) 2021/241

määruse poolt kehtestatud tehnilistele juhenddokumentidele (ingl Technical guidance on the application of “do no significant harm”

under the Recovery and Resilience Facility Regulation). Käesolevas töös kasutatud lähtedokumentide hulgas on:

6 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

• EL Komisjoni teatis „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu

puhul“ (2021/C 58/01);

• EL Komisjoni teatis „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte kohaldamine ühtekuuluvuspoliitika raames;

• Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerlusleppe

Keskkonnamõju strateegilise hindamine;

• Asjakohased ELi direktiivid ja regulatsioonid, sh:

o (EL) 2018/2001; taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (RED II);

o (EL) 2020/852; millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (EL Taksonoomia);

o (EL) 2021/241; millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu;

• Asjakohased riiklikud seadused ja regulatsioonid;

• Asjakohased riiklikud ja kohalikud arengukavad ja planeeringud;

• Asjakohased keskkonnamõju hindamised;

• Asjakohased teadusuuringud ja meediaartiklid.

7 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KOKKUVÕTE

Poliitikaeesmärk: Nutikam Eesti (sh digitaalse ühenduvuse arendamine)

Nutikam Eesti poliitikaeesmärgi ülesandeks on luua eeltingimused nutikaks majanduskasvuks ja ettevõtluseks. Meetmed hõlmavad

innovatsiooni toetamist digitehnoloogias ja ettevõtluses; teadus-, arendus- ning innovatsioonitegevuse (TAI) investeeringuid; ning

nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise koostöö edendamist. Kõnealused meetmed ei sisalda otseseid

investeeringuid suuremastaabiliste serverite varustusse. Ühtegi olulist keskkonna- või kliimamõju ei leitud käesolevas analüüsis

Nutikam Eesti meetmetega seoses; vastupidi – tänu efektiivsuse kasvule on meetmetel nendele eesmärkidele eeldatavalt positiivne

mõju.

Digitaalse ühenduvuse meede toetab Eesti 5G võrkude arendamist, muuhulgas ka maapealse ja -aluse Info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) taristu rajamist. Ehituse etapis (mis on ühtlasi olulisim osa nende projektide eluringist) esineb

mõningane risk keskkonnaeesmärkidele. Siiski leiti analüüsi käigus, et sellised mõjud on looduses ajutised ja ebaolulised, ning et

rahvuspargid ja NATURA 2000 alad pole ohus. Seega ei kahjusta meede oluliselt ühtegi DNSH („ei kahjusta oluliselt“) eesmärki.

Poliitikaeesmärk: Rohelisem Eesti (sh säästev linnaline liikumine)

Rohelisem Eesti poliitikaeesmärk keskendub mitmekesise looduskeskkonna säilimisele, jätkusuutliku ja ühiskonna vajadusi arvestava

taristu arengule, ning hädaolukordadeks ja kriisiks ettevalmistumisele. Nendel meetmetel on enamasti otsene positiivne mõju nii

majandus- kui ka kliimaeesmärkidele. Horisontaalsed meetmed hõlmavad investeeringuid olemasoleva taristu energiatõhususse (nt

korterelamud, meditsiiniasutused). Sellistel meetmetel on hinnanguliselt positiivne mõju kliimaeesmärkidele ka juhul, kui täpsemat

8 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

energiatõhususe standardit ei nõuta. Seda seepärast, et eeldatavasti kasvavad energiatõhususe eesmärgid teatud määral igal juhul

(ja seega ei põhjusta sellised meetmed olulist kahju nimetatud eesmärkidele). Säästva linnalise liikumise meede toetab jalgratta- ja

kõnniteede ning elektrifitseeritud ühistranspordi arendamist. Nendel meetmetel leiti otsene kliima- ja keskkonnaeesmärke soodustav

mõju, mistõttu need vastavad DNSH printsiibile.

Teatud riskid tulenevad meetmetest, mis toetavad küttesüsteemide üleminekut põlevkivilt biomassile. Nende hulgas on ka kaugkütte

taristu (SFOS nr 21.2.1.2) ja kortermajade rekonstrueerimise meede (SFOS nr 21.2.1.1). Õigupoolest pole biomass energiaallikana

tingimata kliimasõbralikum kui fossiilkütused. Siiski leiti, et suund põlevkivilt (fossiilkütus) sellisele biomassile (taastuvenergiaallikas),

mis on vastavuses vähemalt RED II printsiibiga, ei põhjusta olulist kahju hinnatud keskkonna- ja kliimaeesmärkidele (rõhk on

jätkusuutlikumal biomassil, millel on väiksem mõju elurikkusele ja kliimale). Sellisel juhul võib energiatarneahelas vähesel määral

leiduda isegi positiivseid mõjusid. Sellest tulenevalt vastab meie hinnangul meede DNSH printsiibile.

Poliitikaeesmärk: Ühendatum Eesti

Ühendatum Eesti poliitikaeesmärk hõlmab nii maanteede ja raudteede taristu kui ka säästva linnalise transpordi (nt jalgrattateed,

elektrifitseeritud trammid) arendamise toetamist. Maanteede ja raudteede arendamisega võivad kaasneda riskid kliima- ja

keskkonnaeesmärkidele (sh kliimamuutuste leevendamisele, vee kestlikule kasutusele ja kaitsele, elurikkuse kaitsele). Siiski tagavad

nimetatud sekkumise vastavuse DNSH printsiibiga mitmed rakenduskavas ja/või riiklikes regulatsioonides olevad leevendusmeetmed.

Nendeks on näiteks elektrifitseeritud raudteede toetused. Need võimaldavad alternatiivkütuste kasutamist tänu laadimispunktidele,

nutikatele planeerimismeetoditele ja keskkonnamõjuhinnangu nõutavusele.

Kliimaeesmärke arvesse võttes leiti, et kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise hinnangud peavad tingimata kaasnema

vastavate (maanteede ja raudteede) taristu projektidega tagamaks nende sobivuse DNSH printsiibiga. Euroopa Liidu ja riikliku

regulatsiooni kohaselt sisaldavad sellised keskkonnamõju hindamise (KMH) regulatsioonile kohanduvad projektid, milleks KMH viidi

9 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

läbi 2017. aastal või hiljem, ka kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise hindamiskomponente. Kõik Ühendatum Eesti

projektidega kohanduvad KMHd viiakse ellu peale 2017. aastat (st need sisaldavad kliimaga seonduvat hindamist). Arvestades

olemasolevat kliimaanalüüsi KMH protsessis (lisaks teistele leevendusfaktoritele), pole DNSH meetodile vastavuse tagamiseks tarvis

teha muid kliimaanalüüse (nt Kliimakindluse analüüs, ingl Climate Proofing). Seega on sekkumised vastavuses DNSH printsiibiga.

Poliitikaeesmärk: Inimestele Lähedasem Eesti

Ühendatum Eesti poliitikaeesmärk keskendub nii suuremate linnapiirkondade arengule (sh linnakeskkonna arengule, targa linna

pilootprojektidele, kasvavale elurikkusele) kui ka piirkondliku ettevõtluse ja avalike teenuste toetamisele. Meetmetel on otseseid ja

kaudseid soodustavaid mõjusid kliima- ja keskkonnaeesmärkidele. Teatud ohud keskkonnaeesmärkidele tulenevad linna arenguga

seotud väikesemastaabilistest ehitusprojektidest. Siiski ei leitud ühtegi suuremastaabilist projekti, mis võiks oluliselt kahjustada DNSH

eesmärke. Lisaks leevendavad tõhusad keskkonnamõjuhindamise tingimused Eesti seadustikus tõenäoliselt väiksemad riskid (kui neid

leidub). Seetõttu on sekkumised meie hinnangul vastavuses DNSH printsiibiga.

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti (sh materiaalse puuduse vähendamine)

Sotsiaalsem Eesti poliitikaeesmärk toetab edukat kohanemist populatsioonidünaamikas, vähendades ühiskondlikku ebavõrdsust,

parendades tervishoiu standardeid, ning luues paindliku ja vajaduspõhise elukestva hariduse. Meetmed keskenduvad peamiselt nii

riikliku kui ka omavalitsuse tasandi efektiivsemale valitsemisstruktuurile, inimressurssidele, sissetuleku ümberjaotamisele ning

sotsiaalsetele programmidele. Meetmed ei näe ette märkimisväärset rahakulu füüsilise taristu osas. Meetmetest tulenevaid olulisi

mõjusid keskkonnale ja kliimale ei leitud. Sekkumised hinnati kooskõlas olevaks DNSH printsiibiga.

10 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Poliitikaeesmärk: Õiglane üleminek

Õiglase ülemineku poliitikaeesmärk toetab Ida-Virumaa maakonna üleminekuprotsessi üldlevinud põlevkivi kasutuselt

taastuvenergiaallikatele (sh biomassile). Samaaegselt leevendatakse üleminekust tulenevaid sotsiaalseid, tööalaseid, majanduslikke

ja keskkonnaga seonduvad mõjusid. Meetmed hõlmavad abinõusid põlevkivitööstusest kahjustatud looduskeskkonna taastamiseks,

tööjõu säilitamiseks, ettevõtluse toetamiseks, TAI edendamiseks ning kohalikke riiklikke teenuseid ja investeeringuid kohalikku

riiklikusse taristusse (sh avalike hoonete energiatõhusamaks renoveerimisse). Programm ei sisalda investeeringud fossiilkütustesse.

Investeeringud taristusse on eeldatavalt limiteeritud, võimaldades väikese ökoloogilise jalajäljega renoveerimistöid. Kõik ülejäänud

asjakohased keskkonnamõjud leevendatakse eeldatavalt olemasolevate Eesti keskkonnamõjude seaduste kaudu.

Ühel meetmel, millel tuvastati võimalik kahjulik mõju, on põlevkivi kasutamise lõpetamine kaugküttes ning selle asendamine

taastuvenergiaallikaga (suures osas biomassil põhinev). Kuigi fossiilkütustest võõrandumisel võivad olla potentsiaalsed hüved

tarneahelale kogu selliste projektide elutsükli jooksul, on teada, et mitte igasugune biomass ei toeta keskkonna- ja kliimaeesmärke.

Siiski on enamik kütteks kasutatavast põlevkivi asendavast biomassist pärit jäätmetest saadavast kütusest. Viimast seostatakse

väiksema ökoloogilise jalajäljega. Lisaks julgustatakse programmiga üleüldiselt kasutama RED II printsiibile vastavat biomassi. Seega

ei ole õiglase ülemineku poliitikaeesmärgiga seonduvatel sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel.

11 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

SUMMARY

Political Objective: A Smarter Estonia (including Digital Connectivity)

The Smarter Estonia political objective focuses on creating the conditions for smart economic growth and entrepreneurship. The

measures include support for innovation in digital technology and entrepreneurship, R&D investments, and increased cooperation

between national and international institutions. The measures are not associated with direct investments in large-scale server

equipment. No significant environmental or climate impacts were identified in the Smarter Estonia measures; on the contrary, the

measures are expected to have a positive impact on these objectives through the promotion of efficiency.

The Digital Connectivity measure supports the development of 5G networks in Estonia, including the installation of above and

belowground ICT infrastructure. It is recognized that some risk exists to environmental objectives with regard to the construction

phase associated with these projects (the most significant part of their lifecycle). However, the analysis finds that effects from

construction of the infrastructure are temporary and insignificant in nature; national parks and NATURA 2000 areas are not at risk;

therefore, the measure does not significantly harm any of the DNSH objectives.

Political Objective: A Greener Estonia (including Sustainable City Transport)

The Greener Estonia political objective focuses on preservation of a diverse natural environment, development of sustainable

infrastructure that meet the needs of society, and emergency and crisis preparedness. These measures largely have direct positive

benefits to both economic and climate objectives. Horizontal measures including investments in energy efficiency of existing

infrastructure (such as apartment buildings and healthcare buildings) were deemed positive towards climate goals. No particular

energy efficiency standard will be enforced in financing conditions; this is because energy efficiency goals are expected to, at a

minimum, increase, as a result of the measure (and therefore these measures were found to not do no significant harm to the

12 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

objectives). The Sustainable City Transport measure supports cycling and walking paths, and electrified light transport development

and usage. These measures were found to directly benefit climate and environmental goals and as such, do no significant harm.

Certain risks are associated with measures supporting the conversion of heating systems from oil-shale to biomass, including the

upgrade of district heating infrastructure (SFOS nr. 21.2.1.2) and the apartment renovation measure (SFOS nr. 21.2.1.1), which

supports the replacement of fossil fuel boilers with renewables-compatible boilers such as biomass. Biomass in and of itself is not

necessarily climate-friendlier than fossil fuels. However, the project design encourages an emphasis on supporting RED-II compliant

biomass. The analysis finds that a shift away from oil-shale (a fossil fuel) to renewables and biomass that are compliant with RED II,

at a minimum, does no significant harm (emphasis on sustainable biomass with less biodiversity and climate effects) and may have

a gentle positive effect up and down the energy supply chain. As such, we have found the measure complies with DNSH.

Political Objective: A More Connected Estonia

The “A more Connected Estonia” policy objective includes support for highway and railway infrastructure as well as sustainable

intercity transport such as cycling paths and electrified trams. Of these measures, support for highways and railways carry potential

risks to climate and environmental objectives, including climate mitigation, sustainable use and protection of water, and protection

of biodiversity. However, we have found that several mitigation measures included in the operational program and/or present in

existing national regulations provide mitigation that make the measures compliant with DNSH. These include the support for

electrified railroads, enabling the use of alternative fuels through electric charging points, smart planning techniques and

environmental impact assessment requirements. With respect to climate objectives, it was considered essential to ensure that climate

mitigation and climate adaptation assessments are carried out in connection with applicable infrastructure projects in order to be

compliant with DNSH. According to EU and national regulation, projects that are applicable to the EIA regulation, for which an EIA

was carried out in 2017 or later, contain climate mitigation and climate adaptation assessment components. All of the EIA’s applicable

13 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

to projects in the “a more connected Estonia” have been or will be carried out in 2017 or later (which contain a climate assessment).

Therefore, given the existence of a basic climate analysis in the existing EIA process, in addition to other mitigating factors, further

climate analysis such as Climate Proofing was not deemed necessary for DNSH compliance. The actions are deemed to be compliant

with the DNSH principle.

Political Objective: An Estonia Closer to People

The Closer Estonia political objectives focuses on the development of larger urban areas (including the development of urban space,

smart city pilot solutions, and increasing biodiversity such as greenspace) as well as support for regional entrepreneurship and local

public services. The measures were found to have direct and/or indirect benefits to both climate and environmental objectives.

Certain risks to environmental objectives were identified with respect to small-scale construction projects in connection with the

development of urban areas. However, no large-scale projects with a potential to significantly harm DNSH objectives were identified

and smaller risks (if present) are expected to be mitigated by effective environmental impact assessment requirements present in

Estonian regulations. The actions have been assessed as compatible with the DNSH principle.

Political Objective: A More Social Estonia (including Material Deprivation Reduction)

The More Social Estonia political objective supports the successful adaptation to population dynamics, reducing inequalities in

society, improving health standards, and creating flexible and needs-based lifelong education. The measures are primarily aimed at

more effective national and local government structures, human resources, income redistribution and social programs. No significant

expenditure on physical infrastructure is included in the measures. No significant environmental or climate impacts were found to be

associated with the measures. The actions have been assessed as compatible with the DNSH principle.

14 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Political Objective: Just Transition

The objective of the political objective is to enable the Just Transition of Ida-Virumaa County away from the now-ubiquitous oil shale

to renewable energy sources (including biomass) while mitigating the social, employment, economic and environmental impacts of

this transition. The measures include provisions for environmental rehabilitation of areas affected by the oil-shale industry, retraining

of the work force, entrepreneurial support, R&D, local government services, and investments in local government infrastructure

(including the renovation of public facilities for increased energy efficiency). Investments in fossil fuels are excluded in the program.

Investments in infrastructure under the program are expected to be limited largely to renovations and upgrades of existing structures,

as well as the construction of small-scale municipal infastructure with insignificant environmental footprints. All other environmental

effects, if applicable, are expected to be remedied by existing environmental impact laws in Estonia.

One measure that was deemed to have the potential to do harm is the measure for discontinuing oil-shale from district heating and

replacing it with renewable energy (largely expected to come from biomass). While the shift away from fossil fuels has the potential

to have benefits up and down the supply chain throughout the lifecycle of such projects, it is known that not all biomass is friendly

to environmental and climate objectives. However, a majority of the biomass that will replace oil-shale in heating is expected to come

from refuse-derived fuel, which is associated with a comparatively lower environmental and climate footprint than the status quo. In

addition, compliance with RED-II compliant biomass in general will be encouraged under the program. No significant harm is

expected from the Just Transition policy objective.

15 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

1 NUTIKAM EESTI

1.1 Meede: Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine/konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja

tarbimiskeskkonna tagamine

Poliitikaeesmärk: Nutikam Eesti

Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine

Meetme nr struktuuritoetuste registris (SFOSis): 21.1.1.1

Peamised tegevused: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasvatamine (TAI võimekus); Ettevõtete TAI

võimekuse tõstmine; Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm; Ettevõtte arenguprogramm (sh tootearenduse

toetus, tugi- ja arenduskeskuste toetus); Riik innovaatiliste teenuste tellijana.

Sihtrühmad: Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased, uurimisrühmad, teadlased, ministeeriumid ja muud

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused ning uued ja olemasolevad ettevõtted (kes on

huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioon ja suutlikkus

ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse

eesmärgi saavutamisele).

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

16 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meede ei põhjusta eeldatavalt kaudset ega otsest olulist negatiivset mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile. TAI soodustamine võib olla mingil määral seotud kasvuhoonegaaside

(KHG) tõusuga, mis kaasneb majanduskasvuga. Samas on toetuse fookus mh energiamahukatel

tööstusharudel ja tööstustel, kus on võimalik saavutada märkimisväärset energiatõhust ja

innovatsioone, mis leevendavad KHGde teket ja aitavad ettevõtteid kohaneda

kliimamuutustega. Lisaks on meede vastavuses erinevate ELi ja Eesti strateegiate (nt „Eesti

2035“) ning Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meetmel puudub otsene ja kaudne kokkupuude vee- ja mereressursside säästva kasutamise ja

kaitsega ning seetõttu ei oma eeldatavalt ka negatiivset kaudset või otsest mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meetmel puudub eeldatavalt otsene mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Võimalik kaudne

positiivne mõju võib esineda läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja

digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid)

enam panustada hinnatava keskkonnaeesmärgi saavutamisse.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meetmega ei kaasne eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju reostuse vältimisele ja

kontrollimisele, kuna puudub selge kokkupuude hinnatava keskkonnaeesmärgiga.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Kavandatud tegevustel ei ole eeldatavalt otsest mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile, kuna

meede ei oma selget kokkupuudet sellega. Võimalik kaudne positiivne mõju esineb läbi

ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse parandamise, millest

tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada hinnatava

keskkonnaeesmärgi saavutamisse.

17 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

1.2 Meede: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse suurendamine

Poliitikaeesmärk: Nutikam Eesti

Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine

Meetme number SFOSis: 21.1.1.2

Peamised tegevused: Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori

koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades.

Sihtrühmad: Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased, uurimisrühmad, teadlased, ministeeriumid ja muud

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused ning uued ja olemasolevad ettevõtted (kes on

huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioon ja suutlikkus

ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse

eesmärgi saavutamisele).

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meetme rakendamisel ei esine eeldatavalt kaudset ega otsest negatiivset mõju hinnatavale

keskkonnaobjektile. Meetmel võib olla positiivne mõju keskkonnale ja kliimamuutustele, kuna

suurendatakse teaduse- ja arendustegevuse võimekust ning arendatakse pädevaid

uurimisrühmi, mis vastaks praeguste ja tulevastele vajadustele.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

18 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meetmel puudub otsene ja kaudne kokkupuude vee- ja mereressursside säästva kasutamise ja

kaitsega ning seetõttu ei ole eeldada ka negatiivset mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meetmel puudub eeldatavalt otsene või kaudne mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile.

Meetmel võib esineda positiivne mõju, kuna arendades teadus- ja arendustegevust vastavalt

ühiskonna ja majanduse vajadustele, on võimalik parendada kitsaskohti, mistõttu võib

väheneda jäätmeteke, suureneda jäätmete taaskasutamine ning tõhustuda ringmajandus.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Antud meetmel ei esine eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile. Meetmel võib esineda positiivne mõju, kuna arendades teadus- ja

arendustegevust vastavalt ühiskonna ja majanduse vajadustele, on võimalik parendada

kitsaskohti, mistõttu võib väheneda ka tootmisest tekkiv reostus.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meetmel puudub eeldatavalt otsene ja kaudne mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Võib

esineda soodne mõju, tulenevalt teaduspotentsiaali parendamisest.

1.3 Meede: Valdkondlik teadus-ja arendustegevus

Poliitikaeesmärk: Nutikam Eesti

Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine

Meetme nr SFOSis: 21.1.1.3

Peamised tegevused: Analüüsid ja uuringud (Eesti olulistele arenguvajadustele lahendusi pakkuvad); Tööriistad avaliku sektori

innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks (uued lahendused, eksperimendid, prototüübid); Avaliku sektori teadus-, arendus ja

innovatsioonialase võimekuse tõstmine.

Sihtrühmad: Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased, uurimisrühmad, teadlased, ministeeriumid ja muud

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused ning uued ja olemasolevad ettevõtted (kes on

huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioon ja suutlikkus

19 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse

eesmärgi saavutamisele).

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meetmel eeldatavalt ei esine kaudset ega otsest negatiivset mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile. Meede panustab potentsiaalselt eesmärgi saavutamisse läbi

valdkondliku TAI-tegevuse arendamise ja ettevõtete teaduspotentsiaali kasvatamise. Eesmärgid

on vastavuses ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada osapoolte, sh eraettevõtete

rolli teadustöö edendamisel, tagamaks majandusarengu ja keskkonnakaitse omavahelist

tugevdamist.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meetmel puudub otsene ja kaudne kokkupuude vee- ja mereressursside säästva kasutamise ja

kaitsega ning seetõttu ei oma eeldatavalt ka negatiivset kaudset ega otsest mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meetme rakendamisega ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju ringmajanduse eesmärkidele.

Kaudselt toetavad tegevused majandusliku heaolu kasvu. Seda läbi TAI-tegevuste toetamise

ettevõtete ärimudelites, infrastruktuuris, teenustes ja rahvusvahelistes koostööprojektides ja -

võrgustikes.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Kavandatud meede ei põhjusta eeldatavalt olulist negatiivset mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile, kuna puudub selge omavaheline kokkupuude.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meetmel puudub eeldatavalt otsene mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Võimalik kaudne

positiivne mõju esineb läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja

digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid)

enam panustada hinnatava keskkonnaeesmärgi saavutamisse.

20 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

1.4 Meede: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ühiskondliku nõudluse

tugevdamine

Poliitikaeesmärk: Nutikam Eesti

Erieesmärk: 1. teaduspotentsiaali ja innovaatilisuse suurendamine ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine

Meetme nr SFOSis: 21.1.1.4

Peamised tegevused: TAI-võimekuse tugevdamine ühiskonnas ning seda soodustava poliitikakeskkonna loomine

Sekkumised aitavad luua soodsad tingimused ja avaliku sektori nõudluse TAI järele ning soodustada TAI alast koostööd ja

koordineerimist avalikus sektoris, nt strateegilised sektoriülesed ja interdistsiplinaarsed rakendusuuringute projektid,

finantssüsteemiga seotud tegevused, ministeeriumide ja erasektori ühenduste teadus-, arendus- ja innovatsiooninõustajate

võrgustiku arendamine jne.

Sihtrühmad: Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased, uurimisrühmad, teadlased, ministeeriumid ja muud

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused ning uued ja olemasolevad ettevõtted (kes on

huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioon ja suutlikkus

ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse

eesmärgi saavutamisele).

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Ollakse vastavuses erinevate (ala)eesmärkidega: ELi Läänemere piirkonna strateegia ülesandega

arendada heaolupiirkonda soodustades innovatsiooni ja teadustööd ning ettevõtlust; Säästva

Eesti 21 eesmärk „heaolu kasv“ ja „sidus ühiskond“; ELi säästva arengu strateegia valdkondade

vahelise poliitikaga, mis aitab kaasa teadmistepõhisele ühiskonnale teadusuuringute ja

21 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

arendustegevuse toetamisega; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada

teadmisi, haridust ja oskusi; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga „Teadusuuringute

rakendamine ja innovatsiooni edendamine“; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga

„haridus- ja koolitusvaldkonna kaasamine“ toetades tööjõul oskuste omandamist ja arengut

(konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik liikumaks hääbuvatest sektoritest kasvavatesse

sektoritesse.

Seega puudub meetmel eeldatav negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega

kohanemisele.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meetmel pole otsest ega kaudset kokkupuudet vee- ja mereressursside säästva kasutamise ja

kaitsega ning seetõttu ei ole näha ka kaudset või otsest negatiivset mõju sellele.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meetmel puudub eeldatavalt otsene või kaudne negatiivne mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile. Positiivne mõju võib esineda ringmajandusele ja jäätmetekke

vähendamisele, kuna arendades TAI-nõustajate võrgustikke on ettevõtetel võimalik saada

informatsiooni ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi terviklikuks tootearenduseks ja säästvaks

tootmiseks ning keskkonnamõju jälgimist kogu olelusringi vältel.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meetmel puudub eeldatavalt otsene ja kaudne mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Võib

esineda soodne mõju, tulenevalt teaduspotentsiaali ja tehnilise võimekuse parendamisest.

1.5 Meede: Võimaluste tagamine rahvusvahelises teadmusloomes osalemiseks

Poliitikaeesmärk: Nutikam Eesti

Erieesmärk: 1. teaduspotentsiaali ja innovaatilisuse suurendamine ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine

Meetme nr SFOSis: 21.1.1.5

22 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Peamised tegevused: T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga. Üldine sekkumisloogika

järgib süsteemset lähenemisviisi, mis põhineb riigiaruande D lisal, Euroopa poolaasta investeerimissuuniste riigipõhistel soovitustel

ning Eesti teadus-, arendus-, innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel vastastikusel hindamisel. Sellega toetatakse uue riikliku teadus-,

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (2021–2035) rakendamist.

Sihtrühmad: Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased, uurimisrühmad, teadlased, ministeeriumid ja muud

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused ning uued ja olemasolevad ettevõtted (kes on

huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioon ja suutlikkus

ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse

eesmärgi saavutamisele).

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meede ei oma eeldatavalt kaudset ega otsest negatiivset mõju kliimamuutuste leevendamisele

ja nendega kohanemisele. Meetmel on potentsiaali panustada strateegilise eesmärgi

saavutamisse läbi valdkondliku TAI-tegevuse arendamise ja ettevõtete teaduspotentsiaali

kasvatamise. Eesmärk on vastavuses ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada

osapoolte, sh eraettevõtete rolli teadustöö edendamisel, tagamaks majandusarengu ja

keskkonnakaitse omavahelist tugevdamist.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meetmel pole selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, mistõttu ei saa eeldada

olulist negatiivset mõju sellele. Võimalik kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete

teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt

saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada selle eesmärgi saavutamisse.

23 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Antud meetmel puudub eeldatavalt otsene ja kaudne negatiivne mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile. Osaledes rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse võrgustikes, (mis

suurendab innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõttu), võib väheneda toorme- ja

energiavajadus ning on võimalik järjest enam üle minna ringmajandusele, mistõttu väheneb

kaudselt keskkonnakoormus.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meetmel pole selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, mistõttu ei saa eeldada

olulist negatiivset mõju sellele. Võimalik kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete

teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt

saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada selle eesmärgi saavutamisse.

1.6 Meede: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse suurendamine

Poliitikaeesmärk: Nutikam Eesti

Erieesmärk: 1. teaduspotentsiaali ja innovaatilisuse suurendamine ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine

Meetme nr SFOSis: 21.1.1.6

Peamised tegevused: Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu

akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel.

Antud meede kuulub sekkumisloogika kolmandasse suunda – teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõudluse ja pakkumise

ühendamine teadmussiirde mehhanismidega, sh avaliku sektori aktiivsem roll teadmussiirde protsessides. Sekkumised hõlmavad eri

liiki töötajate liikumise toetamist akadeemiliste ringkondade, era- ja avaliku sektori vahel, sealhulgas teadlaste ning muude teadus-,

arendus- ja innovatsiooniekspertide lühi- ja pikaajalise liikuvuse toetamist, ettevõtluse doktoriõppe programmide rakendamist

(kaasates doktorante ettevõtlussektoris), kontaktide loomist jne.

24 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Sihtrühmad: Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased, uurimisrühmad, teadlased, ministeeriumid ja muud

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused ning uued ja olemasolevad ettevõtted (kes on

huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioon ja suutlikkus

ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse

eesmärgi saavutamisele).

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meetme rakendamisel ei esine eeldatavalt kaudset ega otsest negatiivset mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile. Võib esineda võimalik positiivne mõju teaduse- ja arendustegevuse

võimekuse suurendamise tõttu ning see soodustab teadlikuma ühiskonna loomist, mistõttu

võib leeveneda negatiivne mõju keskkonnale ja kliimamuutustele.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meede ei hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, mistõttu ei saa eeldada

olulist negatiivset mõju sellele.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meetmel puudub eeldatavalt otsene mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Võimalik on

kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja

digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid)

enam panustada selle eesmärgi saavutamisse.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meetmel on kaudne positiivne mõju reostuse vältimiseks ja selle kontrolliks. Teadus- ja

arendustegevuse võimekuse suurendamisega suureneb samuti innovaatiliste tehnoloogiate

kasutuselevõtt, mistõttu võib väheneda toorme- ja energiavajadus ning kaudselt väheneb

keskkonnakoormus.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meetmel puudub eeldatavalt otsene mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Võimalik kaudne

positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse

25 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada

selle eesmärgi saavutamisse.

1.7 Meede: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse suurendamine

Poliitikaeesmärk: Nutikam Eesti

Erieesmärk: 1. teaduspotentsiaali ja innovaatilisuse suurendamine ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine

Meetme nr SFOSis: 21.1.1.7

Peamised tegevused: Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde

suutlikkuse toetamine (ASTRA+)

Sihtrühmad: Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased, uurimisrühmad, teadlased, ministeeriumid ja muud

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused ning uued ja olemasolevad ettevõtted (kes on

huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioon ja suutlikkus

ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse

eesmärgi saavutamisele).

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Meede ei kahjusta eeldatavalt oluliselt kliimamuutuste leevendamise eesmärki.

Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse

26 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

teadmussiirde suutlikkuse toetamine võib hoopis soodustada:

- majandus- ja tööhõive kasvu, millega võib kaasneda KHGde kasv,

- innovaatilisi lahendusi, mis soodustab energiatõhusust, mis võib leevendada KHG emissiooni.

Seetõttu võib meede avaldadada hinnatavale keskkonnaeesmärgile positiivset mõju.

Kliimamuutustega kohanemine x

Meede ei põhjusta eeldatavalt negatiivseid muutusi kliimamuutuste leevendamisele ja nendega

kohanemisele, kuna on vastavuses erinevate (ala)eesmärkidega: ELi Läänemere piirkonna

strateegia ülesandega arendada heaolupiirkonda soodustades innovatsiooni ja teadustööd

ning ettevõtlust; Säästva Eesti 21 eesmärk „heaolu kasv“ ja „sidus ühiskond“; EL säästva arengu

strateegia valdkondade vahelise poliitikaga, mis aitab kaasa teadmistepõhisele ühiskonnale

teadusuuringute ja arendustegevus toetamisega; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030

eesmärgiga parandada teadmisi, haridust ja oskusi; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga

„Teadusuuringute rakendamine ja innovatsiooni edendamine“; Euroopa rohelise kokkuleppe

eesmärgiga „haridus- ja koolitusvaldkonna kaasamine“ toetades tööjõul oskuste omandamist

ja arengut (konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik liikumaks hääbuvatest sektoritest

kasvavatesse sektoritesse.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meede ei hõlma selget kokkupuudet vee- ja mereressursside säästva kasutamise ja kaitsega

ning seetõttu ei ole näha ka negatiivset mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meetmel puudub eeldatavalt otsene mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Võimalik kaudne

positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse

parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada

selle eesmärgi saavutamisse.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meede ei põhjusta eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju reostuse vältimisele ja

kontrollile. Meede võib omada positiivset mõju vähendadades reostuse teket, kuna muudab

teadusuuringud kättesaadavamaks. Seega on inimestel võimalik saada usaldusväärsemat ja

faktipõhilisemat informatsiooni, mille põhjal teha paremaid ja keskkonnasõbralikumaid valikuid.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meetmel puudub eeldatav otsene mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Võimalik kaudne

positiivne mõju võib esineda läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja

digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid)

enam panustada selle eesmärgi saavutamisse.

27 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

1.8 Meede: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse suurendamine

Poliitikaeesmärk: Nutikam Eesti

Erieesmärk: 1. teaduspotentsiaali ja innovaatilisuse suurendamine ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine

Meetme nr SFOSis: 21.1.1.8

Peamised tegevused: Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks

tegemine TAIE fookusvaldkondades.

Sihtrühmad: Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased, uurimisrühmad, teadlased, ministeeriumid ja muud

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused ning uued ja olemasolevad ettevõtted (kes on

huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioon ja suutlikkus

ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse.

eesmärgi saavutamisele).

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meetme rakendamisega ei kaasne eeldatavalt negatiivset otsest mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile. Meetmel võib olla kaudne negatiivne mõju kliimamuutuste

leevendamisele, soodustades pilvetehnoloogia kasutuselevõttu. See võib teoreetiliselt kaasa

tuua serverite arvu suurenemise ja sellega seotud KHGde heitkoguste suurenemise. KHGde

heitkoguste suurenemine pole aga märkimisväärne, kuna tõenäoliselt kasutatakse

olemasolevaid serveritaristuid.

28 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Kliimamuutustega kohanemine x Meede ei hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, mistõttu ei saa eeldada

olulist negatiivset mõju kliimamuutustega kohanemisele.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meetmel ei esine eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile. Võimalik on kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali,

tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted

ja riik (koostööprogrammid) enam panustada selle eesmärgi saavutamisse.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meetmel ei esine eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile. Võimalik on kaudne positiivne mõju, kuna laiendades teadussuutlikkust

ettevõtlussektoris, on võimalik parendada ettevõtlusest tulenevat mõju keskkonnale.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meetmel ei esine eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile. Võimalik on kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali,

tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted

ja riik (koostööprogrammid) enam panustada selle eesmärgi saavutamisse.

1.9 Meede: Paremad avalikud teenused IKT abil

Poliitikaeesmärk: Nutikam Eesti

Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks

Meetme nr SFOSis: 21.1.2.1

Peamised tegevused: IKT-arenduste ja lahenduste toetamine; Avalike teenuste ja riigivalitsemise digilahenduste edasiarendamine

ja uute kasutuselevõtt (sh õiguskaare digitaliseerimine, rahvastikuregistri uusarendus); Avaliku sektori IKT füüsilise ja tarkvaralise

taristu ja platvormide edasiarendamine ja uute kasutuselevõtt; Küberriskide halduse kindlustamine; Digiriigi juhtimise arendamine.

29 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Sihtrühmad: Sihtrühmaks on kõik avaliku teenuse osutajad, erasektor (kui loovad tasuta lahendusi avalikuks kasutamiseks), kohalikud

ja avaliku sektori asutused, kelle suhtes kohaldatakse küberturvalisuse seadust (teenuseosutajad), Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja selle allüksused. Meetme rahastamiseks kasutatakse Euroopa Regionaalarengu fondi (ERF)

ning rakendatakse läbi MKMi.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meede ei põhjusta eeldatavalt hinnatavale keskkonnaeesmärgile olulist negatiivset mõju.

Meetme eesmärgid on viidud vastavusse erinevate strateegiate ja eesmärkidega: ELi Läänemere

piirkonna strateegia ülesandega arendada heaolupiirkonda soodustades innovatsiooni ja

teadustööd ning ettevõtlust; Säästva Eesti 21 eesmärk „heaolu kasv“ ja selle alaeesmärkidega ja

eesmärgiga „sidus ühiskond“; EL säästva arengu strateegia valdkondade vahelise poliitikaga,

mis aitab kaasa teadmistepõhisele ühiskonnale teadusuuringute ja arendustegevus

toetamisega; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada teadmisi, haridust ja

oskusi; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga „Teadusuuringute rakendamine ja

innovatsiooni edendamine“; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk „haridus- ja

koolitusvaldkonna kaasamine“ toetades tööjõul oskuste omandamist ja arengut

(konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et liikuda hääbuvatest sektoritest kasvavatesse

sektoritesse.

Kliimamuutustega kohanemine Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meede ei hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, mistõttu pole eeldatada

olulist negatiivset mõju sellele. Meetme eesmärk on arendada avalike teenuste kvaliteeti,

pakkudes tõhusamalt digitaalseid teenuseid, ning suurendada avalike digitaalsete teenuste

turvalisust.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

30 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

1.10 Meede: Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine/Konkurentsivõimelise

turismikeskkonna kujundamine

Poliitikaeesmärk: Nutikam Eesti

Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas

tootlike investeeringute kaudu

Meetme nr SFOSis: 21.1.3.1

Peamised tegevused: Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise

toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine); Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtetele (laenud,

garantiid, omakapitali investeeringud); Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine; Iduettevõtluse hoogustamine;

Maakondlikes arenduskeskuste toetamine (nõustamisteenuse pakkumisel); Starditoetus; Ettevõtete digitaliseerimisega seotud

tegevuste toetamine (sh RTE) ning juhtimiskvaliteedi tõstmine, sh vastutustundliku ettevõtluskeskkonna arendamine; Turismisektori

elavdamine ja taaskäivitamise toetamine.

Sekkumismeetmed hõlmavad ettevõtluse toetamist ja ettevõtte loomist. Toetatakse uute ärimudelite, sealhulgas ringmajanduse ja

vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist. Ettevõtetes tuleks rohkem kohaldada automatiseerimis-, sealhulgas

digitaliseerimis-, standardimis-, tehisintellekti- ja robootikatehnoloogiaid.

31 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Sihtrühmad: Ambitsioonikad ja majanduskasvu soodustavad VKEd (sh Kagu-Eesti VKEd) mitmesugustes sektorites, sealhulgas

loovmajandus ja turism; idufirmad, sealhulgas tehnoloogiamahukad ettevõtted, ning uued ja väljakujunenud piirkondlikud

ettevõtted.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meede ei põhjusta eeldatavalt olulist negatiivset mõju kliimamuutuste leevendamisele ega

kohanemisele. VKEde toetamine võib mingil määral põhjustada KHGde kasvu. Samas on VKEde

areng majanduskasvu lahutamatu osa. Lisaks toetatakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja

vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist. Ettevõtetes tuleb rohkem kohaldada

automatiseerimis-, sh digitaliseerimis-, standardimis-, tehisintellekti- ja

robootikatehnoloogiaid. Kõik need aspektid võivad leevendada KHGde kasvu. Lisaks sellele on

kasvamas IKT toodete arendused tänapäevastes VKEdes, mille ekspordiga ei kaasne olulist

KHGde kasvu.

Kliimamuutustega kohanemine x

Meede ei põhjusta eeldatavalt negatiivseid otseseid ega kaudseid muutusi kliimamuutustega

kohanemisele, kuna on vastavuses erinevate (ala)eesmärkidega: ELi Läänemere piirkonna

strateegia ülesandega arendada heaolupiirkonda soodustades innovatsiooni ja teadustööd

ning ettevõtlust; Säästva Eesti 21 eesmärk „heaolu kasv“ ja „sidus ühiskond“; EL säästva arengu

strateegia valdkondade vahelise poliitikaga, mis aitab kaasa teadmistepõhisele ühiskonnale

teadusuuringute ja arendustegevus toetamisega; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030

eesmärgiga parandada teadmisi, haridust ja oskusi; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga

„Teadusuuringute rakendamine ja innovatsiooni edendamine“; Euroopa rohelise kokkuleppe

eesmärgiga „haridus- ja koolitusvaldkonna kaasamine“ toetades tööjõul oskuste omandamist

ja arengut (konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et liikuda hääbuvatest sektoritest

kasvavatesse sektoritesse.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meede ei hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, mistõttu pole eeldatada

olulist negatiivset mõju sellele.

32 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meetme rakendamisega ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju ringmajanduse eesmärkidele.

Eesmärk toetab kaudselt majandusliku heaolu kasvu läbi TAI-tegevuste olulisuse toetamise

ettevõtete ärimudelites, infrastruktuuris, teenustes ja rahvusvahelistes koostööprojektides ja -

võrgustikes.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Kavandatud meede ei põhjusta eeldatavalt hinnatavale keskkonnaeesmärgile kaudset ega

otsest negatiivset mõju.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meetmel puudub eeldatavalt otsene mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Võimalik kaudne

positiivne mõju esineb läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja

digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid)

enam panustada selle eesmärgi saavutamisse.

1.11 Meede: Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine

Poliitikaeesmärk: Nutikam Eesti

Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas

tootlike investeeringute kaudu

Meetme nr SFOSis: 21.1.3.2

Peamised tegevused: Loomemajanduse toetamine.

Sekkumised keskenduvad ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema

lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile ning investeeringutele Eesti kõikidesse piirkondadesse. Sekkumised

aitavad kaasa aruka spetsialiseerumise valdkondadesse (IKT, tervishoiutehnoloogiad ja -teenused; ressursside ümberkujundamine;

arukad ja säästvad energialahendused). Antud meede kuulub sekkumisloogika VKEde konkurentsivõime ning suurema lisandväärtuse

ja ekspordi loomise suutlikkuse suurendamise alapeatükki.

33 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Sihtrühmad: Ambitsioonikad ja majanduskasvu soodustavad VKEd (sh Kagu-Eesti VKEd) mitmesugustes sektorites, sealhulgas

loovmajandus ja turism; idufirmad, sealhulgas tehnoloogiamahukad ettevõtted, ning uued ja väljakujunenud piirkondlikud

ettevõtted.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meede soodustab majanduskasvu, mis on kaudselt seotud KHGde heitkogustega. Sellegi

poolest on meetme üleüldine mõju nii kaudselt kui otseselt eeldatavasti positiivne. Sekkumised

edendavad aruka spetsialiseerumise valdkondi (IKT, tervishoiutehnoloogiad ja -teenused;

ressursside ümberkujundamine; arukad ja säästvad energialahendused). See võib leevendada

KHGde kasvu, maandada süsinikuemissioone keskkonnas ning suurendada tööviljakust.

Kliimamuutustega kohanemine x

Meede ei põhjusta eeldatavalt hinnatavale keskkonnaeesmärgile otsest negatiivset mõju.

Meetme eesmärgid on viidud vastavusse erinevate strateegiate ja eesmärkidega: ELi Läänemere

piirkonna strateegia ülesandega arendada heaolupiirkonda soodustades innovatsiooni ja

teadustööd ning ettevõtlust; Säästva Eesti 21 eesmärk „heaolu kasv“ ja selle alaeesmärkidega ja

eesmärgiga „sidus ühiskond“; EL säästva arengu strateegia valdkondade vahelise poliitikaga,

mis aitab kaasa teadmistepõhisele ühiskonnale teadusuuringute ja arendustegevus

toetamisega; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada teadmisi, haridust ja

oskusi; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga „Teadusuuringute rakendamine ja

innovatsiooni edendamine“; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk „haridus- ja

koolitusvaldkonna kaasamine“ toetades tööjõul oskuste omandamist ja arengut

(konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et liikuda hääbuvatest sektoritest kasvavatesse

sektoritesse.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meetmega ei kaasne eeldatavalt negatiivset kaudset ega otsest mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile. Tegemist on investeerimistoetusega mis tõstab VKEde tootlikust ja

positsiooni ülemaailmsetes väärtusahelates ning sh loomemajanduses ja turismis.

34 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meede ei põhjusta eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju käsitletavale

keskkonnaeesmärgile. Tegevused toetavad kaudselt majandusliku heaolu kasvu. Seda läbi TAI-

tegevuste toetamise ettevõtete ärimudelites, infrastruktuuris, teenustes ja rahvusvahelistes

koostööprojektides ja -võrgustikes. Selle tulemuseks on keskkonnasõbralikumad ettevõtted

läbi tootmisprotsessides jms jääkide vähendamise.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meetmel ei esine eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile. Positiivne mõju võib tuleneda tänu reostuse vältimisele ja kontrollile,

kuna kõrgema tehnoloogiaga töökohad ja kõrgemat kvalifikatsiooni vajavad töökeskkonnad on

suurema tõenäosusega ka tervist säästvamad (vähem müra, vähem reostust jne).

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meetmel puudub eeldatavalt otsene ja kaudne negatiivne mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile, kuna meetme eesmärgiks on tagada investeerimistoetused VKEdele

vähendamaks erinevaid riske ja kõrvaldamaks ülemaailmse väärtusahela tõkked. Võimalik

kaudne positiivne mõju tuleneb ettevõtete teaduspotentsiaali kasvust.

1.12 Meede: Regionaalareng

Poliitikaeesmärk: Nutikam Eesti

Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas

tootlike investeeringute kaudu

Meetme nr SFOSis: 21.1.3.3

Peamised tegevused: VKEde konkurentsivõime tugevdamine Kagu-Eestis.

Sekkumised keskenduvad ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema

lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile ning investeeringutele Eesti kõikidesse piirkondadesse. Sekkumised

aitavad kaasa aruka spetsialiseerumise valdkondades (IKT, tervishoiutehnoloogiad ja -teenused; ressursside ümberkujundamine;

arukad ja säästvad energialahendused).

35 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Sihtrühmad: Peamisteks sihtrühmadeks on ambitsioonikad ja majanduskasvu soodustavad VKEd (sh Kagu-Eesti VKEd)

mitmesugustes sektorites, sh loovmajandus ja turism; idufirmad, sh tehnoloogiamahukad ettevõtted, ning uued ja väljakujunenud

piirkondlikud ettevõtted.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meetmel puudub eeldatavalt negatiivne mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile. VKEde

toetamine võib mingil määral põhjustada KHGde kasvu. Samas on VKEde areng majanduskasvu

lahutamatu osa. Lisaks toetatakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja vastutustundliku

ettevõtluse põhimõtete rakendamist. Ettevõtetes tuleb rohkem kohaldada automatiseerimis-,

sh digitaliseerimis-, standardimis-, tehisintellekti- ja robootikatehnoloogiaid. Kõik need

aspektid võivad leevendada KHGde kasvu. Lisaks sellele on kasvamas IKT toodete arendused

tänapäevastes VKEdes, mille ekspordiga ei kaasne olulist KHGde kasvu.

Kliimamuutustega kohanemine x

Meetmel puudub eeldatavalt negatiivne mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Ollakse

vastavuses erinevate (ala)eesmärkidega: ELi Läänemere piirkonna strateegia ülesandega

arendada heaolupiirkonda soodustades innovatsiooni ja teadustööd ning ettevõtlust; Säästva

Eesti 21 eesmärk „heaolu kasv“ ja „sidus ühiskond“; EL säästva arengu strateegia valdkondade

vahelise poliitikaga, mis aitab kaasa teadmistepõhisele ühiskonnale teadusuuringute ja

arendustegevus toetamisega; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada

teadmisi, haridust ja oskusi; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga „Teadusuuringute

rakendamine ja innovatsiooni edendamine“; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga

„haridus- ja koolitusvaldkonna kaasamine“ toetades tööjõul oskuste omandamist ja arengut

(konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et liikuda hääbuvatest sektoritest kasvavatesse

sektoritesse.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meede ei hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, mistõttu pole eeldada

olulist negatiivset mõju.

36 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meetmel puudub eeldatavalt negatiivne mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Võimalik on

kaudne positiivne mõju, mis saavutatakse läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise

võimekuse ja digivõimekuse parandamise. Meede toetab kaudselt majandusliku heaolu kasvu

läbi TAI-tegevuste toetamise ettevõtete ärimudelites, infrastruktuuris, teenustes ning

rahvusvahelistes koostööprojektides ja -võrgustikes.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meetmel puudub eeldatavalt negatiivne mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Võib esineda

positiivne mõju, kuna kõrgema tehnoloogiaga töökohad ja kõrgemat kvalifikatsiooni vajavad

töökeskkonnad on suurema tõenäosusega tervist säästvamad (vähem müra, vähem reostust

jne).

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meetmel puudub eeldatavalt negatiivne mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Võimalik on

kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja

digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad riik ja ettevõtted enam panustada selle

eesmärgi saavutamisse.

2 DIGITAALSE ÜHENDUVUSE ARENDAMINE

2.1 Meede: Sideturu ja ühenduste areng/E-riigi ja sideturu arendamise programm

Poliitikaeesmärk: Nutikam Eesti

Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine

Meetme nr SFOSis: 21.1.4.1

Peamised tegevused: Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu toetamine; 5G arendamise toetamine.

Eesti on investeerinud 7000 km tagasiühenduse võrkude ehitamisse hõredalt asustatud piirkondades, mis on väga suure

läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude loomise eeltingimus. Siiski on nn valgetes turutõrgete piirkondades ligikaudu 65 000 aadressi.

37 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Aadressid või nn valged piirkonnad kaardistatakse üksikasjalikult enne toetuse andmist (2021–2022). Prioriteediks seatakse

piirkonnad, mis on kõige mahajäänumad ja eeldavad nõudluse kasvu, et tagada lairibateenuste tõhusus ja kasutuselevõtt. Toetust

väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamiseks antakse hõredalt asustatud piirkondades, kus ettevõtted ei suuda või ei

soovi ise investeerida, sealhulgas kirde- ja kagupiirkondades.

5G leviala jaoks vajaliku taristu arendamist toetatakse suuremates transpordikoridorides ning elamu- ja äripiirkondades. 5G-võrkude

laialdane kasutuselevõtt nõuab erasektorilt märkimisväärseid investeeringuid mitte ainult 5G-spetsiifilisse taristusse, vaid ka

tagasiühenduse võrgu ja tugijaamade katvuse suurendamisse. 5G-tehnoloogia potentsiaali vallandamiseks on oluline, et teenus oleks

kättesaadav mitte ainult katseprojektina, vaid ka suuremas ulatuses, kui äriinvesteeringud ei ole kasumlikud. 7000 km pikkune

tagasiühenduse võrk annab hea võimaluse investeerida 5G-taristusse ja teenustesse. 5G-koridorid ja turutõrkega alad määratakse

kindlaks enne riigiabi andmist (2022–2023). 5G-võrkude tõhus kasutuselevõtt aitab samuti kaasa usaldusväärse ja kiire ühenduvuse

tagamisele.

Sihtrühmad: Peamine sihtrühm on kiire lairibaühenduse ja 5G-teenuse võimalik lõppkasutaja – kodumajapidamised (elanikud),

ettevõte või avaliku sektori organisatsioon, kellel puudub juurdepääs järgmise põlvkonna lairiba- ja 5G-võrkudele või kes asub nõrga

ühendusega piirkonnas.

Sihtpiirkond: Sihtpiirkonnaks on kogu Eesti, kuid rohkem tähelepanu pööratakse mahajäänud piirkondadele, nagu Kagu- ja Kirde-

Eesti. Meetme rahastamiseks kasutatakse Euroopa Regionaalarengu fondi (ERF) ning rakendatakse läbi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM).

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meetmega ei kaasne eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju, kuna ollakse vastavuses

erinevate Eesti ning ELi strateegiate ja eesmärkidega (nt Säästva Eesti 21 eesmärgid; EL säästva

arengu strateegia valdkondade vahelise poliitikaga; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030;

Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid). Meede toetab väga suure läbilaskevõimega

38 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

juurdepääsuvõrgu ja 5G arendamist. Eeldatakse, et nende paigaldamiseks kasutatakse nii

olemasolevaid kommunikatsioonikoridore kui ka paigaldatakse nii maapealseid kui maa-aluseid

kaableid jm taristut. Eeldatavasti on ehitusajal kõige olulisem KHGde heide kogu meetme

olelusringi jooksul. Siiski eeldatakse, et see on (arvestades taristu eluiga) väheoluline ja ajutine.

Lisaks pole väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ja 5G arendamisel eeldatud, et

kaasnev elektrikasutus võib olla suur. Serveritaristu kasutus võib kaudselt soodustada KHGde

heidet, kuigi meede seda otseselt ei toeta ja selle mõju ei peeta oluliseks.

Digitaliseerimisel ning 5G võrkudel on oluline tähtsus ettevõtetele. Sellised tegevused aitavad

neil muutuda keskkonnasõbralikumaks. Samuti soodustab digitaliseerimine nende tegevusest

tulenevat mõju keskkonnale ja kliimale.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meede ei hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, mistõttu pole eeldada

olulist negatiivset mõju.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meetmel puudub eeldatavalt otsene mõju hinnatava keskkonnaeesmärgiga. Võimalik on

kaudne positiivne mõju läbi 5G rakendamise. See tagab valdkonna efektiivsema arengu ja

soodustab arengukavas seatud eesmärkide saavutamist, mis omakorda toetab Euroopa

rohekokkuleppe eesmärkideni jõudmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meede ei hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, mistõttu pole eeldada

olulist negatiivset mõju.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

On eeldatud, et taristu paigaldamisega kaasnevad mõned ajutised negatiivsed mõjud

ökosüsteemidele. Samas viiakse lähtuvalt projekti suurusest enne projekteerimist läbi

keskkonnamõju hindamine, mille käigus suuremad riskid tuvastatakse ja leevendatakse. Sellest

tulenevalt on igasugune mõju bioloogilisele mitmekesisusele seda laadi taristu paigaldamisel

tõenäoliselt ajutine ja väheoluline. Väheoluliste mõjudega projektide raames puhastab

keskkond end mingil määral läbi isepuhastusvõime. Lisaks rakendatakse erinevaid

leevendusmeetmeid.

39 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

3 ROHELISEM EESTI

3.1 Meede: Korterelamute rekonstrueerimise toetamine

Poliitikaeesmärk: Rohelisem Eesti

Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine

Meetme nr SFOSis: 21.2.1.1

Peamised tegevused: Korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine äärealadel.

Osaliselt asustatud korterelamud (ühistud) ei ole kulude jaotuse tõttu võimelised hoonet hooldama. Äärealadel on vaja rakendada

toetusmeedet, mis jagab täieliku renoveerimise väiksemateks tööpakettideks, mille eesmärk on energia säästmine ja hoonete

etapiviisilise renoveerimise hõlbustamine, et vältida nende edasist halvenemist. Üleminek säästvamale energiatarbimisele soojuse

tootmisel ja jaotamisel katelde kaudu ning soojustorustiku renoveerimine on oluline meede energiatõhususe suurendamiseks ja

taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. Samuti aitab see kaasa õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamisele energiasektoris. See võimaldab vähendada õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heidet ning parandada välisõhu

kvaliteeti linnades ja vähendada selle mõju inimeste tervisele. Toetatakse paremat elatustaset vanades korterelamutes, tuginedes

tänapäevastele kvaliteedikriteeriumidele – madalamad energiakulud, parem sisekliima, parem juurdepääsetavus ning korterelamute

edasise halvenemise vältimine.

Sihtrühmad: Korteriühistud, kohalikud omavalitsused, tihedalt asustatud piirkondades asuvad eramajad/kortermajad, kus

kasutatakse tahkekütuse kütteseadmeid, kaugkütte pakkujad, integreeritud sotsiaalkeskused, avaliku liiniveo ettevõtted,

kütusetarnijad, poliitikakujundajad, linnaõhu saasteainetega kokkupuutuvad elanikud, üldsus.

Sihtpiirkond: Meedet rakendatakse kõigis piirkondades, kuid toetusi diferentseeritakse nii, et suuremad toetussummad suunatakse

madalamate kinnisvarahindadega piirkondadesse (turutõrgetega piirkondadesse).

40 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kliimamuutustega kohanemine x

Renoveerimise tulemusena vajavad elamuhooned vähem soojus- ja elektri energiat, mille

tulemusena vähenevad tõenäoliselt ka kasutatavate energiaallikate kogused. Soojustorustike

renoveerimine ning tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimine teeb

elamud tormidele ja üleujutustele vastupidavamaks. Seega panustab meede kliimamuutustega

kohanemisse.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Ehitusetapis võib esineda ajutisi mõjusid veekogudele, ent mõju on ajutine ja leevendatud

tulenevalt Eesti seaduses keskkonnaloa taotluse kohustusest. Antud meetmega kaasnevad

tegevused ei oma eeldatavalt olulist negatiivset mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Korterelamute rekonstrueerimise meetme rakendamine ei too kaasa märkimisväärset

heitkoguste kasvu välisõhule, veekeskkonnale ega maapinnale. Töid teostav ettevõte vastutab

tööde käigus tekkiva keskkonnamõju eest. Samuti peavad nad tagama, et kasutatavad

ehitusdetailid ja -materjalid ei sisalda asbesti ega muid väga ohtlikke aineid. Kokkuvõtvalt võib

öelda, et meetme rakendamisega avaldub kaudne positiivne mõju välisõhu reostusele, kuna

väheneb korterelamute energiavajadus. Selle tulemusel väheneb fossiilkütuste vajadus. Kuna

valdav osa KHGde koguheitest tekib energiasektoris kütuse põletamise tagajärjel, väheneb

tulenevalt korterelamute energiatõhustamisest ka saaste kogus.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

41 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU II OSA. JUHUL, KUI MEEDE VÕIB POTENTSIAALSELT MÕJUTADA EELNEVALT NIMETATUD KESKKONNAEESMÄRKE, VASTATA

JÄRGMISTELE KÜSIMUSTELE:

Kliimamuutuste leevendamine

Küsimus Jah Ei Põhjendus

Kas meede põhjustab eeldatavasti oluliselt

KHGde heitekoguse suurenemist?

x See meede on rahastamiskõlblik tulenevalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas

nimetatud sekkumisvaldkonna 025 seisukohast kliimamuutuste koefitsiendiga 40%. Seega

panustab meede osaliselt kliimamuutuste leevendamisse.

Peamised inimtekkelise kliimamuutuse põhjustajateks on fossiilkütuste põletamine energia

tootmise eesmärgil. Valdav osa KHGde koguheitest tekib energiasektoris kütuste põletamisel.

Eestis põhjustab põlevkivitööstus üle 70% kogu meie kasvuhoonegaaside heitest1.

Renoveerimise tulemusena vajavad elamuhooned vähem soojus- ja elektrienergiat, mille

tulemusena vähenevad kasutatavate energiaallikate kogused ja seega ka KHGde heite hulk.

Meede soodustab ka korterelamute üleminekut taastuvate energiaallikate kasutuselevõtule

katelde kaudu, mis võib teoreetiliselt vähendada KHGde heiteid. Samas on oluline arvesse

võtta, et igasugune taastuva energia kasutus ei pruugi olla keskkonnasõbralik. Ka biomassi

põletamine kateldes ja kaugküttejaamades tekitab KHGde heiteid, mis ei pruugi olla

fossiilkütustest puhtamad. Vältimaks KHGde heitekoguste olulist suurenemist, on oluline

toetada (EL) 2018/2001 Direktiiviga (RED II) säästlikkuse kriteeriumitega kooskõlas olevaid

projekte (nt soodustada elamute liitumist kaugküttejaamadega mis on RED II-ga vastavuses).

Investeeringu üldiseks tulemuseks on energiatõhususe paranemine ning kavandatud eesmärgi

ja meetme sekkumisvaldkonna olemus toetab otseselt kliimamuutuste leevendamise

eesmärki. Meetme rakendamine ei too endaga eeldatavalt kaasa märkimisväärset

kasvuhoonegaaside heitkoguste hulga suurenemist.

1 https://www.kliimamuutused.ee/pohjused-ja-tagajarjed/pohjused

42 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja ringlussevõtt

2 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/keskkond/jaatmed-ja-ringmajandus

Küsimus Jah Ei Põhjendus

Kas meede toob eeldatavasti kaasa jäätmete

tekke, põletamise või kõrvaldamise olulise

suurenemise (va mittetaaskasutatavate ohtlike

jäätmete põletamine)?

Kas meede toob eeldatavasti kaasa sellise olulise

ebatõhususe loodusvarade otseses või kaudses

kasutamises nende terve olelusringi jooksul,

mida ei vähendata piisavate meetmetega?

Kas meede põhjustab ringmajandusega seoses

eeldatavasti olulist ja pikaajalist

keskkonnakahju?

x Renoveerimistööd võivad põhjustada lühiajalist negatiivset mõju keskkonnale, sh jäätmetekkele

ja ressurssidele, mida kasutatakse renoveerimistöödel. Siiski võib kokkuvõtvalt pidada mõju

ebaoluliseks, sest saavutatav eesmärk on olulisem ja pikaajalisema perspektiiviga (tarbitava

energia hulga vähenemine). Renoveerimise tulemusena väheneb vajadus fossiilkütuste

kasutamise järele. Seetõttu võib väheneda ka fossiilkütuste kaevandamine, transportimine ning

ka tootmisest tulenevad jäätmed ja heitkogused. 2018. aastal vähenesid põlevkivitööstuse

tootmismahud ning seetõttu tekkis jäätmeid 6,8% võrra vähem võrreldes eelneva aastaga.

Sellegipoolest on jätkuvalt keskmiselt 88% jäätmetest tekkinud töötlevates tööstustes, millest

põhiosa moodustavad põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed. Samuti on

ohtlike jäätmete osakaal suur. Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest on keskmiselt 97% seotud

põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega.2

Jäätmed, mis tekivad ehitusetapis käideldakse tööstusharude protseduuride või eeskirjade

põhjal. Näiteks tuleb jäätmed üle anda litsentseeritud ettevõttele, kes võtab ringlussevõetavaid

materjale uuesti ringlusse. Seetõttu võib öelda, et hoonete renoveerimisega kaasneb kaudne

positiivne mõju, kuna väheneb energiavajadus ja sellest tulenevalt vajadus fossiilkütuste järele.

Eeldatavalt vähenevad ka põlevkivitööde käigus tekkivad jäätmed nagu näiteks põlevkivituhk.

Seoses renoveerimistöödega säilivad samas aga loodusvaradega seotud riskid, mis on käsitletud

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ÜKP fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise

partnerluslepe keskkonnamõju strateegiline hindamises (ÜKP KSH):

1. Peamiste tegevuste juures on välja toodud vajadus soodustada korterelamute

tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamist äärealadel.

Samas on korterelamufondi rekonstrueerimisel pikk vaade oluline, et riiklikud

toetusmeetmed oleksid parimal viisil kujundatud. Hajapiirkondade kortermajades

43 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Küsimus Jah Ei Põhjendus

Kas meede võib oluliselt kahjustada:

(i) ökosüsteemide head seisundit ja

vastupidavust; või

x Antud meetmega kaasnev tegevus ei oma hinnatavale keskkonnaeesmärgile eeldatavalt

olulist negatiivset mõju (arvesse on võetud nii kaudset kui ka otsest mõju kogu olelusringi

jooksul). Meede ei hõlma endas hoonete renoveerimist, mis asuvad bioloogilise

mitmekesisuse suhtes tundlikel aladel või nende läheduses (sh Natura 2000 kaitsealade

tuleks vaadata ühtlasi, kui jätkusuutlikud need investeeringud on, sest majad jäävad

tühjaks ja seetõttu on eelnev jätkusuutlikkuse analüüs oluline.

Rahandusministeeriumil on tühjenevate korterelamute projekt. Lisaks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil ettevalmistamisel (2021. aastal) tööriist, et kaardistada

Eesti tervikpilt, kus on pooltühjad või täiesti tühjad hooned. See annab kohalikule

omavalitsusele ja riigile võimaluse täiendavaks analüüsiks. Täpsemate rahastus- ja

toetusmeetmete jaotamisel tuleks lähtuda terviklikust ja pikaajalisest perspektiivist.

2. Oluline on tähelepanu pöörata, et korterelamute rekonstrueerimise puhul tagatakse

kvaliteetsete ja keskkonnasõbralike/jätkusuutlikute materjalide kasutamine. Näiteks

soodustada ja kasutada ehituses järjest enam kohaliku toormena kättesaadavat puitu.

Seda toetab „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ toodud põhimõte: „Järjepidevalt

edendatakse puidukasutust ning suurendatakse süsinikuvaru puittoodetes ja ehitistes,

asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist.“ Arendatakse

kodumaise puidu kasutust ja tootmist, näiteks suurendatakse puidu kasutust ehituses.

Ebakvaliteetsete materjalide ja ehitusvõtete kasutamine võib tagada küll parema

soojuslahenduse vanematele kortermajadele, kuid probleemiks võib saada inimese

tervist säästva õhukvaliteedi tagamine ja ventilatsioonisüsteemide paigaldamise

vajadus (viimane võib vanemates majades energiakulusid hiljem suurendada).

Eeldatavasti võetakse ülaltoodud KSH soovitused projekteerimises arvesse. Seega pikemas

perspektiivis ei avalda meede eeldatavalt negatiivset mõju ringmajandusele ja materjalide

ringlussevõtule ning pigem soodustab jäätmetekke vältimist.

44 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

(ii) elupaikade ja liikide, sh ELi poolt esiletoodud

liikide kaitsestaatust?

võrgustik, UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad objektid ja peamised

bioloogilise mitmekesisuse alad, samuti ülejäänud kaitsealad). Kaudselt võib bioloogilist

mitmekesisust mõjutada korterelamute üleminek taastuvale energiale, sh biomassile,

mille kasutamine võib soodustada maakasutust seoses ümarpuidu tootmisega. Oluline

on taastuvale energiale üleminekuga soodustada kooskõlastust RED II säästlikkuse

kriteeriumitega ja/või seada rahastuse tingimuseks rohehanked seoses säästlikkuse

kriteeriumitega, mis on vastavuses kütuse valikutega, tehnoloogiaga ja

küttesüsteemidega.

3.2 Meede: Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine

lõpptarbimises

Poliitika eesmärk: Rohelisem Eesti

Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine

Meetme nr SFOSis: 21.2.1.2

Peamised tegevused: Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine (sh investeeringud keskmise

võimsusega põletusseadmetesse).

Kohaliku küttesektori puhul on oluline edendada uusi tehnoloogiaid ja võimaluse korral:

1. toetada eramajade ühendamist kaugküttevõrguga ning

2. asendada olemasolevad kodumajapidamises kasutatavad kütteahjud uute taastuvenergial töötavate ahjudega, mis vastavad

rangematele heite piirnormidele. Sellise meetme väljatöötamine aitaks otseselt kaasa õhusaaste vähendamisele linnades ning

seda tuleks esmalt rakendada piirkondades, kus õhukvaliteedi piir- ja/või sihtväärtused on ületatud.

45 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Sihtrühmad: Meetme peamisteks sihtrühmadeks on korteriühistud, kohalikud omavalitsused, tihedalt asustatud piirkondades asuvad

eramajad/kortermajad, kus kasutatakse tahkekütuse kütteseadmeid, kaugkütte pakkujad, integreeritud sotsiaalkeskused, avaliku

liiniveo ettevõtted, kütusetarnijad, poliitikakujundajad, linnaõhu saasteainetega kokkupuutuvad elanikud, üldsus.

Sihtpiirkond: Elamute tahkekütteseadme renoveerimine või ühendamine kaugküttevõrguga on eelkõige suunatud tihedal asutatud

piirkondadele suurtes linnades. Kaugküttesüsteemide ja katlamajade renoveerimise ja ehitamise toetamine (sh investeeringud

keskmise võimsusega põletusseadmetesse) on suunatud kogu Eestile.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kliimamuutustega kohanemine x

ENMAK 2030 andmetel oli Eestis oli 2014. aasta seisuga 215 omavalitsust, neist 149-s oli

kasutusel kaugküte. Kokku oli Eestis 239 kaugkütte võrgupiirkonda. Energiamajanduse riiklik

arengukava aastani 2020 nägi kaugküttes ette olemasolevate tootmisseadmete uuendamist,

selle tulemusena on suurenenud vanade katelseadmete asendamine uute ning

efektiivsematega. Laialdaselt asendatakse põlevkiviõlil töötavad katelseadmed odavamate

biomassi kasutavate seadmetega. Sellegipoolest on tänaseni suures mahus kasutusel katlamaju,

mis kasutavad soojusenergia tootmiseks põlevkiviõli. Kuna antud meetme eesmärgiks on

toetada kaugküttesüsteemide ja katlaseadmete renoveerimist ja rajamist, võetakse kasutusele

teised lahendused kui fossiilkütustest tulenev energia, seeläbi väheneb fossiilkütuste

kasutamine ning antud sektorist tulenevad heitkogused ning jäätmed. Samuti võib eeldada, et

uuemad katlad on energiatõhusamad. Ei ole eeldatud, et meede kahjustab oluliselt hinnatavat

keskkonnaeesmärki.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Antud meetmega kaasnevad tegevused ei oma eeldatavalt hinnatavale keskkonnaeesmärgile

olulist negatiivset mõju. Arvesse on võetud nii kaudset kui ka otsest mõju kogu olelusringi

jooksul. Vee ja mereressursside säästva kasutamise ja kaitsega seotud keskkonnaseisundi

halvenemise riske ei tuvastatud.

46 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Antud meede võib vähendada jäätmeteket põlevkivi sektoris. Samuti panustab ringmajanduse

eesmärki taastuva energia kasutamise soodustamine. Tänapäeval minnakse üle laialdaselt

põlevkivi põletamisest biomassile, millest vähemalt osa on toodetud metsanduse jääkidest,

olmejäätmetest jt ringlussevõtul põhinevaid tehnoloogiaid. Seega, meede panustab kaudselt

hinnatavasse keskkonnaeesmärki.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Nii metsapuidu, biomassi kui biogaasi kasutamisel (sh tooraine varumisel ja põletamisel järele

jääva materjali kasutamisel) peab kasutama keskkonda (vesi, muld, õhk, elurikkus) hoidvaid

tehnoloogiaid ja praktikaid, vastavalt keskkonnaseadustele ja parima võimalikku tehnoloogia

(PVT) nõuetele. Üleüldiselt on eeldatud, et uued taastuval energial ja biomassil baasnevad

katlad peavad vastama uudsemate PVT juhenditele. Seega on heitekogused õhku, vette ja

maapinda on eeldatavasti väiksemad kui vanemate süsteemide puhul, mida asendatakse

uudsematega. Siiski on eeldatud, et nii metsapuidu, biomassi kui biogaasi kasutamisel (sh

tooraine varumisel ja põletamisel järele jääva materjali kasutamisel) kasutatakse keskkonda

(vesi, muld, õhk, elurikkus) hoidvaid tehnoloogiaid ja praktikaid. Seega eeldatavasti ei kahjusta

meede oluliselt hinnatavat keskkonnaeesmärki.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

47 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU II OSA. JUHUL, KUI MEEDE VÕIB POTENTSIAALSELT MÕJUTADA EELNEVALT NIMETATUD KESKKONNAEESMÄRKE, VASTATA

JÄRGMISTELE KÜSIMUSTELE:

Kliimamuutuste leevendamine

Küsimus Jah Ei Põhjendus

Kas meede põhjustab

eeldatavasti oluliselt KHGde

heitekoguse suurenemist?

x Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 nägi kaugküttes ette olemasolevate tootmisseadmete

uuendamist, selle tulemusena on suurenenud vanade katelseadmete asendamine uute ning efektiivsematega ning

laialdaselt asendatakse põlevkiviõlil töötavad katelseadmed odavamat biomassi kasutavate seadmetega. Oluline

on arvesse võtta, et igasugune taastuva energia kasutus ei pruugi olla keskkonnasõbralik; ka biomassi põletamine

kateldes ja kaugküttejaamades tekitab KHGde heitmeid, mis ei pruugi olla fossiilkütustest puhtamad.

ÜKP KSHst:

„Meetme toetavate tegevuste puhul tuleb toetusmeetme rakendamisel arvesse võtta, et igasugune taastuvate

allikate kasutamine pole alati keskkonnasõbralik ning selle toetusmeetmete valesti rakendamise korral võib

kaasneda mh potentsiaalne oluline ebasoodne mõju, seades ohtu nii elurikkuse säilimise kui kliima eesmärkide

saavutamise. Alati tuleb lähtuda sellest, kuidas väärtuslikku ressurssi kõige efektiivsemalt kasutusele võtta.

Kaugküttekatlamajade ja koostootmisjaamade valdavaks kütuseks on saanud õli või maagaasi asemel biomass,

see tähendab valdavalt puitkütuseid. Taastuvate kütuste põletamine koos fossiilsetega on iseenesest mõistlik

tegevus, ent sellisel juhul tuleb jälgida, et see toimuks kütust maksimaalselt säästes ja keskkonda hoides (nt vältida

tuleb väärtusliku suuremahulise metsapuidu põletamist, mis avaldab ebasoodsat mõju, seades ohtu kliima ja

elurikkuse eesmärkide tagamise). Selleks tuleks antud tegevuste abil soodustada lahendusi, mis toetaksid laiemalt

keskkonda.“

Eeldatakse, et projekti elluviimisel maandatakse ülalolevaid riske kui soodustatakse peamiselt projekte, mis on

kooskõlas RED II säästlikkuse kriteeriumitega, eriti Artikkel 24, et soodustada säästvamate biomassi kasutust

lõpptarbimises. Seega, meede ei kahjusta oluliselt hinnatavat keskkonnaeesmärki.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Küsimus Jah Ei Põhjendus

48 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Kas meede võib oluliselt kahjustada:

(iii) ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust;

või

(iv) elupaikade ja liikide, sh ELi

poolt esiletoodud liikide,

kaitsestaatust?

x Antud meetmega kaasnev tegevus ei oma hinnatavale keskkonnaeesmärgile ebaolulist mõju, arvesse on

võetud nii kaudset kui ka otsest mõju kogu olelusringi jooksul. Meede ei hõlma endas katelseadmete

renoveerimist ja rajamist ning kaugküttesüsteemiga ühinevaid hooneid, mis asuvad bioloogilise

mitmekesisuse suhtes tundlikel aladel või nende läheduses (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik,

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad objektid ja peamised bioloogilise mitmekesisuse alad, samuti

ülejäänud kaitsealad). Lisaks on eeldatud, et suurejoonelisemate taristuprojektide ehitusele eelneb

keskkonnamõju hindamine, vastavalt Eesti KMH seadusele. Lisaks kui soodustada lõpptarbimises säästliku

biomassi kasutust, leevendatakse kaudse maakasutuse mõju muutmine, mis võib seada ohtu elurikkuse

säilimise. Nagu ÜKP KSHs mainitud, tuleb vältida nt väärtusliku suuremahulise metsapuidu põletamist, mis

avaldab ebasoodsat mõju, seades ohtu kliima ja elurikkuse eesmärkide tagamise. Seda riski saab maandada,

kui eeldada, et soodustatakse ühendust kaugküttejaamadega, mis põletavad säästvalt toodetud lähteaineid

(vastavalt ELi Direktiivi 2018/2001 (RED II) artiklite 29–32 säästlikkuse kriteeriumitele). Seega meede ei

kahjusta oluliselt hinnatavat keskkonnaeesmärki.

3.3 Meede: Inimkeskse tervishoiu arendamine

Poliitika eesmärk: Rohelisem Eesti

Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine

Meetme nr SFOSis: 21.2.1.3

Peamised tegevused: Tervishoiuasutuste energiatõhusus.

Kaugkütte pakkujate, eramajade omanike ja ühistranspordi eest vastutavate ettevõtete motivatsioon aidata kaasa energiatõhususele

ja taastuvenergia kasutuselevõtule on väike, sest sellised investeeringud ei ole tavaliselt majanduslikult elujõulised. Sama kehtib ka

sotsiaalse taristu, näiteks tervishoiuasutuste energiatõhususe kohta.

49 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

COVID-19 kriis on toonud teravama rõhuasetuse tervishoiutaristule. Eesti maahaiglate taristu on aegunud. Maahaiglad ehitati 1950.

ja 1970. aastatel, mitmes maakonnas isegi varem (nt 1906. ja 1938. aastal jne). Hooned on sageli liiga suured, neid kasutatakse

ebatõhusalt ja need suurendavad püsikulusid. Maakonnahaiglate taristu energiatõhususe suurendamine tagab optimaalsed ja

kulutõhusad lahendused. Samuti aitab see saavutada kulutõhusust, säästa halduskulusid, parandada energiatõhusust ja kaotada

liigset ruumi, mis mõjutab üldiselt tervishoiusektori elujõulisust. Energiatõhususe arendamine maakonnahaiglates käib käsikäes

tervishoiu- ja sotsiaalsfääri integreerimiseks vajalike investeeringutega ning maakonna sotsiaalkeskuste loomisega, mida toetatakse

Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest poliitikaeesmärgi nr 4 raames.

Sihtrühmad: Tervishoiuasutused.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 026 seisukohast kliimamuutuste koefitsiendiga 40%. Meede soodustab

otseselt tervishoiuasutuste energiatõhusust, mis võib oluliselt vähendada energiakulu ja seega

vähendada KHGde heidet keskkonda. Seega, see meede ei kahjusta oluliselt hinnatavat

keskkonnaeesmärki.

Kliimamuutustega kohanemine x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 026 seisukohast kliimamuutuste koefitsiendiga 40%. Meede soodustab

tervishoiuasutuste energiatõhusust, mis võib oluliselt vähendada energiakulu, mis võib teha

need asutused vastupidavamaks kliimamuutuste poolt põhjustatud energiakatkestuste ajal.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 026 seisukohast keskkonnaeesmärkide koefitsiendiga 40%. Meede ei

hõlma tegevusi, mis võivad oluliselt kahjustada vee- ja mereressursse ja kasutust.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 026 seisukohast keskkonnaeesmärkide koefitsiendiga 40%. Meede ei

hõlma tegevusi, mis võivad oluliselt kahjustada ringmajanduse eesmärke.

50 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 026 seisukohast keskkonnaeesmärkide koefitsiendiga 40%. Meede ei

hõlma tegevusi, mis võivad panustada oluliselt õhu, vee ja maapinna reostumisele. Meetmega

seonduvad ehitusprojektid on eeldatavasti väiksemahulised, ja mille on keskkonnamõjud on

ajutised. Lisaks on meetmel keskkonnaalastel eesmärkidel 40% koefitsient, panustades osaliselt

keskkonna eesmärkide saavutamisele. Seega ei kahjusta meede eeldatavasti oluliselt

keskkonnaeesmärke.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 026 seisukohast keskkonnaeesmärkide koefitsiendiga 40%. Meede ei

hõlma tegevusi, mis võivad oluliselt kahjustada hinnatavat keskkonnaeesmärki, eeldades, et

meetmega seonduvad biometaani hangitakse jätkusuutlikeest allikatest (peamiselt tootjatelt,

mis toodavad biometaani nt. toidujääkidest ja mitte suure väärtusega puiduvarudest). Eeldatud

on, et järgitakse ELi Direktiivi 2018/2001 (RED II) säästlikkuse kriteeriumitele. Seega ei kahjusta

meede eeldatavasti hinnatavat keskkonnaeesmärki.

3.4 Meede: Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine

lõpptarbimises

Poliitika eesmärk: Rohelisem Eesti

Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse

kriteeriumidega

Meetme nr SFOSis: 21.2.1.4

Peamised tegevused: Biometaani kasutuselevõtu soodustamine.

Õhusaasteainete heitkoguste vähendamist toetab üleminek säästvamale energiatarbimisele (taastuvenergia) ühistranspordis

surumaagaasi kasutavate busside kasutuselevõtu ja surumaagaasi tanklate ehitamise toetamise kaudu.

51 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine transpordisektoris aitab otseselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, parandab linnaõhu

kvaliteeti ja avaldab positiivset mõju rahvatervisele. See nõuab üleminekut säästvamale energiatarbimisele (taastuvenergiale)

ühistranspordis, toetades surumaagaasil töötavate busside kasutuselevõttu ja surumaagaasi tanklate ehitamist. Regulaarvedude

riigihankeperiood lõpeb näiteks Valga, Võru, Põlva, Järva, Jõgeva ja Rapla maakonnas. Kokku on hinnanguliselt 260 bussi. Kõik need

bussid võiksid kasutada taastuvkütust – biometaani. Umbes 260 surumaagaasil töötava bussi kasutuselevõtt tähendab biometaani

lisatarbimist 55 GWh. Eeldatakse, et selline tarbimine nõuab vastava koguse biometaani tootmist. Tuleks luua kuni 10 täiendavat

surumaagaasi tanklat, et varustada busse biometaaniga.

Sihtrühmad: Kohalikud omavalitsused.

Sihtpiirkond: Toetust antakse projektidele maapiirkondades (nt Valga, Võru, Rapla), mis hõlmavad biometaanil töötavate busside

kasutuselevõttu.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 077 seisukohast kliimamuutuste koefitsiendiga 100%. Biometaanil

töötavate transpordivahendite kasutuselevõtt ja surumaagaasi tanklate ehitus (mida

kasutatakse biometaani ladustamiseks) otseselt panustab kliimamuutuste leevendamisse ja

kliimamuutustega kohanemisse, vähendades KHGde heidet transpordisektoris ja vähendades

meie sõltuvust fossiilkütuste osas. Biometaani põletamisega kaasnevad KHGde heitväärtused

on petrooleumist ja diislist oluliselt väiksemad3. Biometaani kasutuselevõtt mitmekesistab Eesti

energiasektorit ja seega teeb selle vastupanuvõimelisemaks kliimamuutustega kohanemisel

seoses.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

3 https://www.europeanbiogas.eu/avoided-emissions-from-biogas-and-biomethane-can-lead-to-a-negative-carbon-footprint/

52 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 077 seisukohast keskkonnaeesmärkide koefitsiendiga 40%. Meede ei ole

otseselt seotud hinnatava keskkonnaeesmärgiga.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 077 seisukohast keskkonnaeesmärkide koefitsiendiga 40%. Meede

soodustab kaudselt ringmajandust, sest biometaani saab toota metsanduse jääkidest ja

olmejäätmetest. Seega ei kahjusta meede eeldatavalt oluliselt hinnatavat eesmärki.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 077 seisukohast keskkonnaeesmärkide koefitsiendiga 40%. Meede

vähendab reostust õhku, vette ja maapinda. Biometaani saasteväärtused on madalamad kui

petrooleumil ja diislil. Teiseks, biometaani tanklate ekspluateerimisetapis esineb minimaalne

risk keskkonna reostumiseks võrreldes tavakütustega, sest gaasid ei leki maapinda ega

veekogudesse. Seega ei kahjusta meede eeldatavalt oluliselt hinnatavat eesmärki.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 077 seisukohast keskkonnaeesmärkide koefitsiendiga 40%. Meede ei ole

otseselt seotud hinnatava keskkonnaeesmärgiga. Meede ei hõlma endas hoonete

renoveerimist, mis asuvad bioloogilise mitmekesisuse suhtes tundlikel aladel või nende

läheduses (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi nimistusse

kuuluvad objektid ja peamised bioloogilise mitmekesisuse alad, samuti ülejäänud kaitsealad).

Seega ei kahjusta meede eeldatavalt oluliselt hinnatavat eesmärki.

3.5 Meede: Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus

Poliitika eesmärk: Rohelisem Eesti

Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine

Meetme nr SFOSis: 21.2.1.5

Peamised tegevused: Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine; Õhukvaliteedi

seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine; Asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine.

53 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Sihtrühmad: tihedalt asustatud piirkondades asuvad eramajad/kortermajad, kus kasutatakse tahkekütuse kütteseadmeid, kaugkütte

pakkujad.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meede vähendab KHGde heidet – renoveeritakse fossiilkütusekatlaid taastuvkütusel

töötavateks ja asendatakse vanad kaugküttetorud uute energiatõhusate torudega, millest

tulenevalt väheneb soojuskadu ja vajadus endisel määral kütta.

Siiski tuleks iga taastuvenergiaallikat käsitleda eraldi, sest kõik neist ei pruugi olla laiemalt

vaadeldes keskkonnasäästlikud. Näiteks laialdaselt kasutusel olevat puidu biomassienergiat

peetakse täna küll süsinikuneutraalseks4, kuid tegelikkuses võtab ligemale 80 aastat aega sama

koguse süsiniku taastalletus uue puistu kasvamisel. Lisaks võib olenevalt allikast ja

tarbeintensiivsusest olla taastuvenergia tootmisel ebasoodne mõju ökosüsteemidele.

Samas võetakse järjest laiemalt kasutusele jäätmekütus (refuse-derived fuel e RDF), mida

peetakse jätkusuutlikuks, kliimasõbralikuks ja ringmajandust toetavaks energiatootmise

alternatiiviks (Chacando jt, 20225). Näiteks Iru Elektrijaam on suuteline muundama üle 80%6

sega-olmejäätmetes sisalduvast energiast kasulikuks elektriks või soojuseks. Sellele on osaliselt

suund ka „Energiamajanduse arengukavas 2030“. Lisaks toetab jäätmekütuse kasutamist teatud

4 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/7/7e/ENMAK_2030_KSH_aruanne.pdf 5 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0957178721001491?casa_token=RLZ5U -ID2b4AAAAA:GVLNU0UKb5MZjvhUE- X8_ZlxMYeg2gsEBpZxatx-NaAnqzvZGZYdF5HYnBqrqbwCY8Fy_NZsZA#tbl1 6 https://www.energia.ee/uudised/avaleht/ -/newsv2/2016/12/30/iru-elektrijaama-jaatmepoletusjaamas-toodeti-rekordiline-kogus-elektrit-ja- soojust

54 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

määral ka „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“7 läbi vajaduse vähendada jäätmete

ladestamist.

Eelisoleeritud soojusvõrgu torude osakaal 2016. aastal oli 30%. Samas aga on nende soojuskadu

üle 50%8 väiksem võrreldes nõukogudeaegsete torudega. Seega väheneb soojuskadu uute

torude asendamisega vähemalt 2 korda ja maksimaalselt 6 korda seal, kus vana

neljatorusüsteem asendatakse optimeeritud kahetorusüsteemiga nagu selgub MKMi

aruandest9.

Seega on meetmel eeldatavalt tugev positiivne mõju vastavale keskkonnaeesmärgile juhul, kui

katalseadmetes ei jätkata suuremahuliselt väärtusliku metsapuidu põletamist nagu toob olulise

aspektina välja käesoleva rakenduskava KSH ning meede on kooskõlas taastuvenergia

direktiiviga (2018/2001/EU).

Kliimamuutustega kohanemine x

Meede toetab energiajulgeoleku kasvu (energiasõltumatus, varustuskindlus ja tõhusus) ka

muutuva kliimaga olukorras – uued torud on tõenäoliselt vastupidavamad ka välisele

temperatuuri kõikumisele Alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtu võimaldamine tõstab

paindlikkust (nt juhul, kui metsade heaolu langusel nt kahjurite suurema leviku tõttu tuleb

vähendada ka puidubiomassi kasutust või on raievõimalused piiratud liikniiske külmumata

metsamaa tõttu); energiatõhusus alandab potentsiaalselt soojusenergia hinda, mis aitab kaasa

kogukondade majanduslikule olukorrale ja tõstab seeläbi heaolu (ning lisaks aitab hakkama

saada energiatarbimistippude muutustega).

Seega kattub meede „Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030“ tooduga,

millest tulenevalt on meetmel eeldatavalt positiivne mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meede ei oma selget kokkupuudet toodud keskkonnaeesmärgiga, mistõttu pole näha olulist

negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meede võib olla seotud ringmajandusega, kui toetab jäätmekütuse kasutuselevõttu. Seda

peetakse jätkusuutlikuks, kliimasõbralikuks ja ringmajandust toetavaks energiatootmise

7 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 8 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_kutte_ja_jahutuspotentsiaali_hindamine_2016.pdf 9 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_kutte_ja_jahutuspotentsiaali_hindamine_2016.pdf

55 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

alternatiiviks (Chacando jt, 202210). Jäätmekütuse kasutamist toetab teatud määral ka „Eesti

keskkonnastrateegia aastani 2030“ läbi vajaduse vähendada jäätmete ladestamist. Kuigi

nimetatud strateegias on suurem rõhk tõhustada ringmajanduse toimimist, on jäätmekütuse

tootmisel suur potentsiaal vähendada ringluses kasutu materjali ladestamist prügilatesse.

Kaudselt võib ringmajandusega seotud olla ka vanade seadmete edasine käitlemine ja

renoveerimiseks kasutatavate materjalide prognoositav eluring.

Eelnevast tulenevalt ei oma meede selget kokkupuudet vastava keskkonnaeesmärgiga, mistõttu

ei saa eeldada olulist negatiivset mõju.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Tegevuste elluviimise ehitusfaasis on võimalik ajutine negatiivne mõju keskkonnale, kuid selliste

projektide puhul teostatakse vajadusel keskkonnamõju hindamine.

Energiatõhususe kasv ja alternatiivsete taastuvenergia allikate kasutuse võimaldamine toetab

sarnase energiatarbe korral madalamat energia tootmist, mille puhul enamasti väheneb ka

õhusaaste (sh KHGd). Teisalt tuleb aga arvestada, et nt jäätmete põletus on ligi kaks korda

suurema CO2 eriheitega kui maagaas nagu selgub „Energiamajanduse arengukava 2030“ KSHst.

Samas aga võimaldab jäätmekütuse tootmine vähendada ladestatud jäätmete hulka (sh ka

ohtlike) ja seeläbi kontrollida keskkonnareostust.

Seega eeldatavalt ei ole meetmel märkimisväärselt olulist negatiivset mõju vastavale

keskkonnaeesmärgile.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meede vähendab energiatõhususe kasvu ja taastuvatele energiaallikatele ülemineku läbi

koormust ökosüsteemidele (seda nii kaudselt, nt saaste, kui ka otseselt, nt puidutarbe

vähenemise kaudu).

Seega on meetmel eeldatavalt positiivne mõju vastavale keskkonnaeesmärgile, juhul, kui

katlaseadmetes ei jätkata suuremahuliselt väärtusliku metsapuidu põletamist nagu toob olulise

aspektina välja käesoleva rakenduskava KSH ning meede on kooskõlas taastuvenergia

direktiiviga (2018/2001/EU).

10 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0957178721001491?casa_token=RLZ5U -ID2b4AAAAA:GVLNU0UKb5MZjvhUE- X8_ZlxMYeg2gsEBpZxatx-NaAnqzvZGZYdF5HYnBqrqbwCY8Fy_NZsZA#tbl1

56 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

3.6 Meede: Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus

Poliitika eesmärk: Rohelisem Eesti

Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise

Meetme nr SFOSis: 21.2.2.1

Peamised tegevused: Kombineeritud sadeveesüsteemid sh. lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; Mitte heas seisundis

veekogumite tervendamine; KOV kliimameetmed ja muud kohanemisemeetmed; Keskkonna-, ilma- ja tugisüsteemide arendamine

Meede kuulub RRF regulatsiooni kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika 035 sekkumisvaldkonda, millel on 100%

koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks ja 100% koefitsient keskkonnaalaste

eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks.

Sihtrühmad: Meetme sihtrühmadeks on kohaliku omavalitsuse üksused, kohalik elanikkond, ülikoolid ja teadlased, ettevõtted ja

ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid, äriühingud, sealhulgas vee-ettevõtted, kes kuuluvad 100% ulatuses kohalikule

omavalitsusele, Päästeamet, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, haridusasutused, turistid, kogu Eesti elanikkond.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meede panustab otseselt kliimamuutuste leevendamisse – märgalad seovad atmosfäärset

süsinikku. Meede kuulub RRF regulatsiooni kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise

metoodika 035 sekkumisvaldkonda, millel on 100% koefitsient kliimamuutuste alaste

eesmärkide saavutamiseks antavete toetuste arvutamiseks. Seega ei tekita meede eeldatavalt

olulist kahju hinnatavale eesmärgile.

57 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Kliimamuutustega kohanemine x

Meede panustab otseselt kliimamuutustega kohanemisse. Heas seisundis märgalad toetavad

ökosüsteemi ja on kliimamuutuste ajal vastupidavamad, mis on vajalik ühiskonna toiminguteks.

Meede kuulub RRF regulatsiooni kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika 035

sekkumisvaldkonda, millel on 100% koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide

saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meede toetab otseselt vee ja mereressursside kaitset ja säästvamat kasutust – lahkvoolsed

sademeveesüsteemid koormavad puhastusjaamasid vähem ja soodustavad säästlikku kasutust.

Meede kuulub RRF regulatsiooni kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika 035

sekkumisvaldkonda, millel on 100% koefitsient keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks

antavate toetuste arvutamiseks.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meede ei ole otseselt seotud ringmajandusega. Kaudselt võib meede toetada sademevee

ringlusevõtu ökosüsteemi. Meede kuulub RRF regulatsiooni kliimamuutustega seotud kulutuste

jälgimise metoodika 035 sekkumisvaldkonda, millel on 100% koefitsient keskkonnaalaste

eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meede soodustab reostuse vältimist ja kontrolli. Märgalade kaitse, taastamine ning

lahkvoolsete süsteemide loomine soodustab märgalade loomulikku filtreerimisvõimet ja

vähendab saasteainete jõudmist keskkonda. Meede kuulub RRF regulatsiooni

kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika 035 sekkumisvaldkonda, millel on

100% koefitsient keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meede panustab otseselt bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemide kaitsesse ja

taastamisse – kaitstakse ning taastatakse märgalasid ja seotud ökosüsteeme ning vähendatakse

reostust. Meede kuulub RRF regulatsiooni kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise

metoodika 035 sekkumisvaldkonda, millel on 100% koefitsient keskkonnaalaste eesmärkide

saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks.

58 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

3.7 Meede: Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine/Kiire ja asjatundlik abi/Kindel

sisejulgeolek

Poliitikaeesmärk: Rohelisem Eesti

Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise

Meetme nr SFOSis: 21.2.2.3

Peamised tegevused: Päästevõimekuse suurendamine.

Hõredalt asustatud piirkondades võib julgeoleku tagamine olla kulukas ja keeruline, mistõttu on oluline arendada kogukondade

sisest koostööd. Hetkeseisul ei pruugi hädaolukorras kogukonna toetus olla usaldusväärne ega tõhus, see on tingitud Eestis olevast

sotsiaal-majanduslikust ja piirkondlikust ebavõrdusest. Eesti piirkondlike iseärasuste tõttu tuleks kogukondi julgeoleku tagamise eest

suurema vastutuse võtmisel toetada. See tähendab vabatahtlike suuremat kasutamist julgeoleku tagamiseks ja paremat koostööd

valitsustasandite vahel. Kogukonnapõhise julgeoleku toimimiseks on oluline hõlbustada erinevate kogukonnarühmade integreerimist

avatud kultuuriruumi kaudu. Meede sisaldab endas järgmist: suurendada inimeste teadlikkust, merepäästet, metsatulekahjude

kustutamist, otsingu- ja päästetöid, aga ka kriisiohje suutlikkust ja suutlikkust, mis on vajalik päästekeskustele ka üldisteks

päästeoperatsioonideks, mis põhinevad riskianalüüsil.

Sihtrühmad: Meetme sihtrühmaks on kohaliku omavalitsuse üksused, kohalik elanikkond, ülikoolid ja teadlased, ettevõtted ja

ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid, äriühingud, sealhulgas vee-ettevõtted, kes kuuluvad 100% ulatuses kohalikule

omavalitsusele, Päästeamet, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, haridusasutused, turistid, kogu Eesti elanikkond.

Sihtpiirkond: Hõredalt asustatud piirkonnad.

59 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 036 seisukohast kliimamuutuste koefitsiendiga 100%. Meede ei ole otseselt

seotud kliimamuutuste leevendamisega. Inimeste teadlikkuse suurendamine kliimamuutustest

võib kaudselt panustada kliimamuutuste leevendamisele. Seega, meede ei kahjusta oluliselt

hinnatavat eesmärki.

Kliimamuutustega kohanemine x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 036 seisukohast keskkonnaeesmärkide koefitsiendiga 100%. Seega ei

kahjusta meede oluliselt hinnatavat eesmärki.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

3.8 Meede: Transpordi konkurentsivõime (vana: kvaliteetne ja ohutu taristu)

Poliitikaeesmärk: Rohelisem Eesti

Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise

Meetme nr SFOSis: 21.2.2.4

60 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Peamised tegevused: Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid (vana: sadamate akvatooriumi kaitse): sadamate

akvatooriumiala kaitsmine kliimamuutuste mõjude eest (lainemurdjate ehitamine), rannikumeres asuvate laevateede

rekonstrueerimine (parvlaevaliikluse kindlustamiseks).

Sadamate akvatooriumiala kaitsmine ja rannikumeres asuvate laevateede rekonstrueerimine on oluline, et kindlustada avalik

parvlaevaliiklus. Sadamate akvatooriumialade kaitsmine kliimamuutuste mõjude eest – tormide sagenemine, muudatused

rannikutuule suunas ja pikemad tormiperioodid jäävabade talvede tõttu, millega kaasnevad kiired muutused merevee tasemes ja

üleujutused – näeb ette lainemurdjate ehitamise sadamatesse, mis tagavad regionaalse liikuvuse ja regulaarse ühistranspordi Eesti

saartele. Kliimamuutuste mõjud on halvendanud ka veeteede navigatsioonitingimusi madalates rannikumeredes. Selleks, et vältida

häireid avalikus parvlaevaliikluses, tuleb rekonstrueerida olemasolevad veeteed ja ehitada alternatiivsed läbipääsud avaliku liiniveo

tagamiseks. Seoses äärmuslike tuulte ja üleujutuste sagenemisega on oluline ajakohastada avalikke sadamaid ja veeteid, et need

oleksid kliimamuutustele vastupanuvõimelised, et tagada saartel elavate Eesti elanike parem kohanemine kliimamuutustega.

Sihtrühmad: Kohaliku omavalitsuse üksused, kohalik elanikkond, ülikoolid ja teadlased, ettevõtted ja ettevõtjad, valitsusvälised

organisatsioonid, äriühingud, sealhulgas vee-ettevõtted, kes kuuluvad 100% ulatuses kohalikule omavalitsusele, Päästeamet, Eesti

Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, haridusasutused, turistid, kogu Eesti elanikkond.

Sihtpiirkond: Eesti rannikualad.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Meetmel puudub selge seos vastava keskkonnaeesmärgiga, millest tulenevalt ei saa eeldada

olulist negatiivset mõju.

Kliimamuutustega kohanemine x

Meede on otseselt suunatud kliimamuutuste tagajärgedega kohanemisele ja on kooskõlas

„Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030“ tooduga. Samuti toetavad

kavandatavad tegevused märkimisväärselt Euroopa Liidu kliimaeesmärke taaste- ja

61 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

vastupidavusrahastu määruse ((EL) 2021/241) VI lisas toodud sekkumiste läbi nagu sadamate

(nii mere- kui sisevete sadamate) arendamine ja kliimamuutustele vastupidavaks muutmine.

Seega on meetmel eeldatavalt tugev positiivne mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Erosiooni pärssimisel võib olla positiivne mõju vee-elustikule läbi rannikuäärsete kudemis- ja

toitumisalade säilimise. Samas sadamate erosioonikindlamaks arendamine hõlmab vaid

sadamate piirkonda ega pruugi omada laialdast mõju vee-elustikule. Parvlaevaliiklus (ja selle

tihenemine) võib mõneti häirida vee-elustikku, kuid selliste arenguprojektide jaoks tehakse

vajadusel keskkonnamõju hindamine.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meetmel puudub selge seos vastava keskkonnaeesmärgiga, millest tulenevalt ei ole eeldada

olulist negatiivset mõju.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meetmel puudub selge seos vastava keskkonnaeesmärgiga. Mõneti võib reostust

parvlaevaliikluse edenemine suurendada. Sellegipoolest ei ole näha olulist negatiivset mõju

vastavale keskkonnaeesmärgile.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Eesti kannatab rannikualade erosiooni all, mis kliimamuutuste tagajärjel veelgi võimendub (nt

tormid, veetaseme tõus). Selle tulemusel kaotavad paljud rannikuliigid (sh Natura liigid)

sobivaid elupaiku, mille tõttu on rannikut kaitsvad tegevused olulised ja vajalikud (Łabuz,

2015)11. Mõneti võib aga erosiooni pärssimine häirida tavapäraseid looduslikke

rannikuprotsesse12 (nt mineraal- ja toitainete eraldumist vette). Seetõttu tuleb lainemurdjate

jms rajamisel arvestada nende võimaliku keskkonnamõjuga (teha keskkonnamõju hindamine)

ja valida võimalikult keskkonnasõbralik lahendus (Nordstrom, 2014)13.

Parvlaevaliiklus (ja selle tihenemine) võib mõneti häirida vee-elustikku, kuid selliste

arenguprojektide jaoks tehakse vajadusel keskkonnamõju hindamine.

Sellest tulenevalt ei ole näha kavandatud tegevuste olulist negatiivset mõju vastavale

keskkonnaeesmärgile juhul, kui arvestatakse läbiviidud vajalike keskkonnamõju hindamiste

tulemustega.

11 https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-319-16006-1_20 12 https://www.sciencedirect.com/topics/agricultural -and-biological-sciences/coastal-erosion 13https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0272771413004861?casa_token=3_c8mHIhTBAAAAAA:BzQWBAMTQyH2xiIMJH6q1 8I7Z2T4Iv-YxSOwjPuYtfzjZqd4rfU_1KYkODNwEeelyW5In8avOQ

62 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

3.9 Meede: Kvaliteetne ja ohutu taristu

Poliitika eesmärk: Rohelisem Eesti

Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise

Meetme nr SFOSis: 21.2.2.6

Peamised tegevused: Teeilmajaama seiresüsteemi uuendamine.

Investeeringu eesmärgiks on meteoroloogia (sh radarivõrk), keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite

võrgustiku arendamine ja ajakohastamine. Selleks et vähendada negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile, on vaja investeerida ka

keskkonnaseiresüsteemidesse (nii kohapealsesse kui ka kaugseiresse (meteoroloogilised radarid), et koostada/tagada usaldusväärsed

ilmaprognoosid ja varajased hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta. Ilmaprognooside ja hoiatuste aluseks on meteoroloogia ja

hüdroloogilise seire võrgustikult saadud andmed. Lisaks saab meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi andmeid kasutada teadusuuringuteks

ja muudeks uuteks digitaalteenusteks.

Sihtrühmad: Meetme sihtrühmadeks on kohaliku omavalitsuse üksused, kohalik elanikkond, ülikoolid ja teadlased, ettevõtted ja

ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid, äriühingud, sealhulgas vee-ettevõtted, kes kuuluvad 100% ulatuses kohalikule

omavalitsusele, Päästeamet, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, haridusasutused, turistid, kogu Eesti elanikkond.

Sihtpiirkond: Meetme sihtpiirkonnaks on kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonda 036 seisukohast kliimamuutuste eesmärkide koefitsiendiga 100%. Meede

63 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

ei ole otseselt seotud kliimamuutuste leevendamisega. Kaudselt võivad paremad

meteoroloogilised andmed panustada kliimamuutuste leevendamisse. Seega puudub meetmel

eeldatavalt oluline negatiivne mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile.

Kliimamuutustega kohanemine x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonda 036 seisukohast keskkonnaalaste eesmärkide koefitsiendiga 100%. Meede

on otseselt seotud kliimamuutustega kohanemisega. Seega puudub meetmel eeldatavalt

oluline negatiivne mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonda 036 seisukohast keskkonnaalaste eesmärkide koefitsiendiga 100%. Meede

on otseselt seotud vee- ja mereressursside säästva kasutamisega ja kaitsega. Seega puudub

meetmel eeldatavalt oluline negatiivne mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonda 036 seisukohast keskkonnaalaste eesmärkide koefitsiendiga 100%. Meede

ei ole otseselt seotud ringmajandusega. Seega puudub meetmel eeldatavalt oluline negatiivne

mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonda 036 seisukohast keskkonnaalaste eesmärkide koefitsiendiga 100%. Meede

soodustab kaudselt reostuse vältimist ja kontrolli. Seega puudub meetmel eeldatavalt oluline

negatiivne mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonda 036 seisukohast keskkonnaalaste eesmärkide koefitsiendiga 100%. Meede

soodustab kaudselt bioloogilist mitmekesisust. Seega puudub meetmel eeldatavalt oluline

negatiivne mõju hinnatavale keskkonnaeesmärgile.

3.10 Meede: Ringmajanduse korraldamine

Poliitika eesmärk: Rohelisem Eesti

Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine

Meetme nr SFOSis: 21.2.3.1

64 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Peamised tegevused: Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme

hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus; Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-

de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine; Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete

korduskasutuse edendamine; Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine; Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu

materjaliringluse tagamine.

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud sekkumisvaldkonda 023 seisukohast

keskkonnaalaste eesmärkide koefitsiendiga 100% ja keskkonnaalaste eesmärkide koefitsiendiga 100%.

Sihtrühmad: äriühingud, VKE-d, omavalitsused

Sihtpiirkond: Kogu Eesti

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Meede panustab otseselt hinnatava keskkonnaeesmärgi saavutamisse.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Meede panustab kaudselt hinnatava keskkonnaeesmärgi saavutamisse.

65 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

4 SÄÄSTEV LINNALINE LIIKUMINE

4.1 Meede: Transpordi konkurentsivõime (vana: liikuvuse korraldamine)

Poliitika eesmärk: Rohelisem Eesti

Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele

Meetme nr SFOSis: 21.2.4.1

Peamised tegevused: jalgrattateede põhivõrkude ehitamine (sh läbipääsutunnelite rajamine) ja jalgratta parkimisvõimaluste

parandamine, mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendamine (sh „Pargi ja Reisi“ parklate rajamine) ja trammiliikluse arendamine

(sh reaalajatabloode paigaldus).

Sihtpiirkond: Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsed linnapiirkonnad (trammiliiklus ainult Tallinnas) ning rattateede arendamine

lisaks ka Ida-Viru linnapiirkondades.

Sihtrühm: Kohalikud omavalitsused.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meetmega soodustatakse autokasutuse asendust jalgratta või paranenud ühistranspordiga,

millel on rakenduskava KSH (ja käesoleva DNSH hinnangu) alusel positiivne mõju

kliimamuutuste leevenemisele.

Lisaks põhineb osa ühistranspordist (nt trammid) elektrienergial, mis üldiselt vähendab

transpordisektori KHGde heidet. Teisalt aga ei pruugi olla kasutatav elekter jätkusuutlikult

toodetud – Eestis tuleb valdav osa elektrist põlevkivi baasil. Tuleb aga arvestada, et üldine suund

66 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

on energiasektori üleminek taastuvenergeetikale (seda ka käesoleva rakenduskava raames), mis

võimaldab tulevikus ka elektrisõidukite keskkonnasõbralikumat kasutust.

Veelgi enam, meede toetab oluliselt Euroopa Liidu kliimaeesmärke Taaste- ja

vastupidavusrahastu määruse ((EL) 2021/241) VI lisas toodud sekkumiste läbi nagu

jalgrattataristu arendamine ja elektriliste raudteede ajakohastamine.

Seega on meetmel eeldatavalt tugev positiivne mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Kliimamuutustega kohanemine x

Meede toetab oluliselt Euroopa Liidu kliimaeesmärke Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse

((EL) 2021/241) VI lisas toodud sekkumiste läbi nagu jalgrattataristu arendamine ja elektriliste

raudteede ajakohastamine.

Lisaks on meede kooskõlas „Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030“

tooduga, mille kohaselt tuleb tagada toimiv transporditaristu vähendamaks majandustõrkeid,

tagamaks ühenduskindluse ja kaudselt ka riigi julgeoleku.

Seega on meetmel eeldatavalt tugev positiivne mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meede ei oma selget kokkupuudet toodud keskkonnaeesmärgiga, kuigi trammitaristu

ehitamise ajal võivad veeressursid olla ajutiselt kahjustatud.

Seega pole näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meede ei oma selget kokkupuudet toodud keskkonnaeesmärgiga. Mõneti tuleneb mõju

ehitusmaterjalidest ja nende potentsiaalsest eluringist, aga pole näha olulist negatiivset mõju

vastavale keskkonnaeesmärgile.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meetmega soodustatakse autokasutuse asendust jalgratta või paranenud ühistranspordiga,

millel on rakenduskava KSH (ja käesoleva DNSH hinnangu) alusel positiivne mõju õhusaaste

vähenemisele. Rakenduskava KSH hinnangul toetavad kavandatavad tegevused ka „Säästev

Eesti 21“ eesmärki „Ökoloogiline tasakaal“, mille üheks osaks on saastumine vähendamine. Seda

näiteks autodele alternatiivse, väiksema keskkonnasaastega transpordivahendi atraktiivsemaks

muutmise läbi. Seal hulgas toetatakse ka aktiivsemaid liikumisviise (sh jalgsi või rattaga).

Samas on ka võimalik, et trammitaristu ehitamise ajal suureneb ajutiselt reostus.

Kokkuvõttes on meetmel eeldatavalt positiivne mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

67 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Rakenduskava KSH hinnangul toetavad kavandatavad tegevused ka „Säästev Eesti 21“ eesmärki

„Ökoloogiline tasakaal“, mille üheks osaks on saastumise vähendamine, mis omakorda

soodustab ökosüsteemide toimimist. Samuti toetab meede oluliselt Euroopa Liidu

keskkonnaeesmärke Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse ((EL) 2021/241) VI lisas toodud

sekkumiste läbi nagu jalgrattataristu arendamine ja elektriliste raudteede ajakohastamine.

Seega on meetmel eeldatavalt kaudne positiivne mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

5 ÜHENDATUM EESTI

5.1 Meede: Transpordi konkurentsivõime

Poliitikaeesmärk: Ühendatum Eesti

Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise

transpordivõrgu (TEN-T) arendamine

Meetme nr SFOSis: 21.3.1.1

Peamised tegevused: Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid.

TEN-T maantee transpordiühendused on endiselt ebapiisavad ja takistavad reisimist (bussireisid) või kaupade transporti hõlmavate

sektorite arengut, samuti on vajaka jäämisi liiklusohutuse tagamisel. Seetõttu on tehtavad investeeringud peamiselt seotud

liiklusohutusega (sh intelligentsete transpordisüsteemidega), sõiduaja vähendamisega, teekasutajate kuludega ja keskkonnaalaste

leevendusmeetmete väljatöötamisega. Teedevõrgu intensiivne arendamine on vajalik ka seoses TEN-T põhivõrgu välja ehitamise

kohustusega 2030. aastaks. TEN-T põhivõrgu E263 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest on valmis ehitatud 22% (hõlmab 64 km

2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 283 km). 2019. aasta lõpuks vastas 19% TEN-T põhimaanteest E67 Tallinna-Pärnu-Ikla (hõlmab 34 km 2+2

68 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

ja 2+1 teelõiku, kokku 179 km) määruses nr 1315/2013 sätestatud liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele. TEN-T E20 Tallinna-Narva

maanteest on nõuetele vastavalt välja ehitatud 38% (80 km 2+2 maanteelõigust, kokku 209 km).

Liiklusohutuse tagamiseks ehitatakse ohtlikud ühetasandilised ristmikud eritasandiliseks, paigaldatakse nõuetekohane valgustus ning

rajatakse ohutud parkimisalad. Olemasolevad maanteed läbivad mitmeid asulaid ning tänu rajatavatele ümbersõitudeedele, tõuseb

liiklusohutus, paraneb asulate elu- ja liikluskeskkond ning paranevad ka jalakäijate ja jalgratturite tingimused ohutuks liiklemiseks.

Keskkonnanõuete tagamiseks paigaldatakse müratõkked ning loomadele rajatakse piirdeaiad ning ökoduktid ja -tunnelid (ja muud

alternatiivsed nutikad lahendused). Negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmeks kasutatakse haljastamist. Teelõikude

projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kliimamuutuste mõjuga. Toetust kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikli

17 lõike 3 punkti b ja artikli 39 lõike 2 punkti c nõuetega ning need aitavad kaasa TEN-T põhivõrgu ja selle juurdepääsude valmimisele,

ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid.

Sihtrühmad: Rahvusvaheline transport, ettevõtjad, kohalikud elanikud, turistid.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti (olulisemad maanteed: TEN-T – Tallinn-Tartu; Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu).

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kliimamuutustega kohanemine x

Meetme eesmärgiks on tagada kliimamuutustele vastupanuvõimeline transpordivõrgustik.

Teelõikude projekteerimisel ja ehitamisel on plaanitud arvestada kliimamuutuste mõjuga,

mistõttu võib eeldada, et meede toetab kliimamuutustega kohanemist. Samuti on planeeritud

kasutada haljastust, mis vähendab üleujutuste riski ja sellest põhjustatud teede lagunemist.

Vastavalt „Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030le“ on oluline suurendada

transporditaristu kasutuskindlust. Sellele aitab eeldatavalt kaasa transporditaristu arendus (nt

ümbersõidud võimaldavad vähendada liikluskatkestusi äärmuslikes ilmastikuoludes).

69 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Seega meede eeldatavalt soodustab kliimamuutustega kohanemist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Transporditaristu arendamine kulutab hulga taastumatuid loodusvarasid ja pinnast. Samas

tulenevalt „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“st tuleb tagada maapõueressursside

kasutamine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt. Tuginedes „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe“

KSHle on oluline „Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035“ toodud 4-astmelise printsiibi

rakendamine võimalikult maksimaalselt viies enne otsustamist läbi alternatiivsete lahenduste

keskkonnajalajälje hindamine.

Tulenevalt mitmekesistele nõuetele jääb nimetatud KSH (ja käesoleva DNSH) hinnangul

arengukava mõju jäätmetekkel pigem väikseks (suureneb küll jäätmeteke, kuid samuti ka

taaskasutus, nt põlevkivituhk).

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meede võib maanteede kvaliteedi paranemisel soodustada autode arvu kasvu teedel.

Autostumisel suureneb potentsiaalselt ka õhusaaste, müra ja vibratsioon arvestades asjaolu, et

Eesti transpordisektor baseerub peamiselt isiklike sisepõlemismootoritega sõiduautode

kasutusel.

Samas nagu on väljatoodud „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ KSHs, aitavad

õhusaaste vähenemisele kaasa tegevused, mis soodustavad kergliikluse, ühistranspordi ja

alternatiivkütustega transpordivahendite kasutust. Käesoleva meetme soodustavat mõju

reostuse vältimisele toetavad ka „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus

programmis aastateks 2020–2030“ lisas 1 valitud meetmed, mille eesmärgiks on näiteks

suurendada elektriautode osakaalu, arendada kergliiklust ja ühistransporditeenust.

Seega on transpordivõrgu arendamise meetmel koos teiste keskkonda säästvate

suundumustega eeldatavalt pigem positiivne mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

70 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU II OSA. JUHUL, KUI MEEDE VÕIB POTENTSIAALSELT MÕJUTADA EELNEVALT NIMETATUD KESKKONNAEESMÄRKE, VASTATA

JÄRGMISTELE KÜSIMUSTELE:

Kliimamuutuste leevendamine

Küsimus Jah Ei Põhjendus

Kas meede põhjustab eeldatavasti oluliselt KHGde

heitekoguse suurenemist?

x Antud meede parandab teede kvaliteeti, mis võib suurendada autode arvu

maanteedel. See soodustab tõenäoliselt omakorda fossiilsete kütuste tarbimist, millel

baseerub Eesti transpordisektor peaaegu täielikult. 2020. aasta augusti alguses oli

Eestis ainult 1527 registreeritud elektriautot, mis moodustas umbes 0,2%

(Transpordiamet) kogu sõiduautode hulgast. Teiseks, on oluline arvesse võtta, et

maanteeprojektides kasutatavad materjalid (sh betoon) on seotud suure KHGde

jalajäljega, arvestades nende materjalide tervet elutsüklit. Samas vähendavad parema

kvaliteediga teed autode energiakadu. Vashisthi ja Kumari (2018)14 ülevaateartiklis

selgub, et teede ebatasasused suurendavad rehvide veeretakistust ja seeläbi

mootorsõidukite kütusetarvet. Seoses TEN-T maanteede võrgustiku toetusega on

seotud järgmised meetmed, mis leevendavad autostumise kliimamõju:

• Elektrifitseeritud raudteede arendamine

• Alternatiivkütuste kasutamise võimaldamine (nt elektrisõidukite

laadimispunktide paigaldamine) aitab kaasa vähema süsinikheitega sõidukite

kasutamisele – Rakenduskavas lk. 71: „Peatustel on on hea ligipääs ka

olemasolevale teede- ja jalgratta- ning kõnniteetaristule, need varustatakse

jalgrataste ja autode parkimiskohtadega (sh elektrisõidukite

laadimisvõimalustega), bussipeatusega ja muude vajalike rajatistega“

14 https://www.researchgate.net/profile/Amit- Vashisth/publication/324834753_Review_on_Effect_of_Pavement_Characteristics_on_Fuel_Consumption/links/5ae6c6d9458515760ac237b 9/ Review-on-Effect-of-Pavement-Characteristics-on-Fuel-Consumption.pdf

71 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

• Kliimamõjude leevendamisele aitab kaasa rakenduskava nr 2.1.3.2 Erieesmärk,

kus on kavandatud kergliikluse ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine,

sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine

Lähtudes RRF DNSH analüüsi juhendist ja arvestades, et eesti elektriautode kasutus on

tänapäeval veel ebaoluliselt väike (2020. aastal 0.2%)15, on siiski eeldatav, et

maanteede arendamine ja nendega kaasnev autostumine võib lühiajaliselt kahjustada

EL Taksonoomia kohast kliimaleevendamise eesmärki. Et fossiilkütustel baseeruvat

autostumist mitte soodustada, oleks soovitatav (kuid mitte kohustatuslik, et täita

DNSH põhimõtet) kasutusele võtta maksustus- või aktsiisisüsteem seoses

fossiilkütustel baseeruvate autodega või sarnast meedet, mis leevendaks lühiajalise

autostumisega seotud kliimamõjusid.

Igal juhul on oluline, et maanteede arendamise mõju kliimale arvestatakse olelusringi

hindamise metoodika alusel ja arvestatakse mõjudega seotud

leevendamismeetmetega. Sellise hindamise läbiviimise kohustust võib täita näiteks

KMH käigus läbiviidud kliimamuutuste mõju hindamine või mõni sarnane

mõjuanalüüs. Teine variant oleks kliimakindluse analüüsi (Climate Proofing)16

läbiviimine, mis tagaks meetme kooskõla DNSHga ja tuvastaks vajalikke

leevendamismeetmeid nii kliimamuutuste leevendamisega seoses (mis on mingil

määral KMH käigus käsitletud) kui ka kliimamuutustega kohanemisega seoses. Samas

sisaldavad Euroopa Liidu ja riikliku regulatsiooni kohaselt sellised keskkonnamõju

hindamise (KMH) regulatsioonile kohanduvad projektid, milleks KMH viidi läbi 2017.

aastal või hiljem, ka kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise

hindamiskomponente. Kõik Ühendatum Eesti projektidega kohanduvad KMHd viiakse

ellu peale 2017. aastat (st need sisaldavad kliimaga seonduvat hindamist). Arvestades

olemasolevat kliimaanalüüsi KMH protsessis (lisaks teistele leevendusfaktoritele), pole

15 https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/soidukite-statistika 16 https://ec.europa.eu/regional_policy/en/newsroom/news/2021/07/29 -07-2021-commission-adopts-new-guidance-on-how-to-climate-proof- future-infrastructure-projects

72 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

DNSH meetodile vastavuse tagamiseks tarvis teha muid kliimaanalüüse (nt Climate

Proofing). Seega on sekkumised vastavuses DNSH printsiibiga.

On eeldatud, et lähiaastatel liigub Euroopa transpordisektor (kaasaarvatud Eesti

transpordisektor) kollektiivselt taastuvate kütustele (sh elektrile ja vesinikule) üle, mida

toetavad mitmed uued EL direktiivid ja määrused seoses 2050. aasta kliimaneutraalsus

eesmärkidega. Seega on eeldatud, et lühiajalise autostumisega seotud mõjud ei

kahjusta DNSH kliimamuutuste leevendamise eesmärki pikemas perspektiivis.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse

Küsimus Jah Ei Põhjendus

Kas meede võib oluliselt kahjustada:

(i) veekogusid, sh pinna- ja põhjavee seisundit või

ökoloogilist potentsiaali; või

(ii) mereakvatooriumi head seisundit?

x Antud meede parandab teede kvaliteeti, mis võib soodustada autostumist

maanteedel. See omakorda võib suurendada raskemetallide, kütuse

põlemisproduktide ja mikroplasti (nt autorehvide lagunemisest) osakaalu teemaalt

kogutud sademevees, mis võib akumuleeruda teeäärses pinnases (nagu on

tegelikult üleujutusmeetme üheks eesmärgiks, et vältida torustike ülekoormust, kuid

mis veelgi olulisemalt aitab puhtana hoida põhjavee varusid, samas aga võivad nt

plii, kaadmium ja tsink olla ohuks tee-äärtega kokkupuutuvale elustikule olenevalt

kontsentratsioonidest).

Teede ebatasasused soodustavad mh ka rehvide kulumist (Robbins ja Tran, 2016)17,

millest kuni 20% saasteosakesi (enamasti mikroplastik) võib jõuda

17 https://www.pavementpreservation.org/wp-content/uploads/2016/05/rep16-03.pdf

73 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

veeökosüsteemidesse Saksamaal tehtud uuringu (Wagner jt, 2018)18 kohaselt, mis

võib potentsiaalselt ohtu kujutada vee-elustikule19.

Samas toetab meede kergliikluse ja ühistranspordi kasutamist (suurendades ohutust

kergliiklusteedel liigeldes ja parandades bussiühendusi) ning keskkonda vähem

saastavate alternatiivkütustel põhinevate transpordivahenditega liiklemist (toetades

laadimispunktide rajamist).

Seega on meetmel nii negatiivseid kui positiivseid mõjusid vastavale

keskkonnaeesmärgile, mille täpsem tulem sõltub konkreetsest taotlusest;

veeressurssidele esinev risk maandatakse keskkonnamõju hindamise läbiviimisega

(kas KMH eelhinnang või täismahuline KMH) , mis on osade teelõikude jaoks juba

läbi viidud ja on kohustuslik ka tulevaste teelõikude projekteerimise raames (st

miinimumina KMH eelhinnangu läbiviimine, mis täpsustab täismahulise KMH

läbiviimise vajadust). Oluline on märkida, et tõhusa maanteevõrgustiku arendamine

on lahutamatu osa majanduslikust kasvust ja tööhõive tõstmisest ja seda tehakse

minimaalsete keskkonnamõjudega; seega, meede ei kahjusta oluliselt hinnatavat

keskkonnaeesmärki.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Küsimus Jah Ei Põhjendus

Kas meede võib oluliselt kahjustada:

(v) ökosüsteemide head seisundit ja

vastupidavust; või

x „Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“ kohaselt võib maapiirkondades

transpordivõrgustiku arendamine suurendada asustuse tihenemist hajaasustusaladel,

18 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0043135418302471?casa_token=n1DwDLKizvAAAAAA:rVZgLUy5c1 - AN5Sb96u8av0M_0fJryPzeib77rnbHxiwj4aeacIcKJsQV6GiILgSy9YTUmqdHLbu 19 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0043135418302471?casa_token=n1DwDLKizvAAAAAA:rVZgLUy5c1 - AN5Sb96u8av0M_0fJryPzeib77rnbHxiwj4aeacIcKJsQV6GiILgSy9YTUmqdHLbu

74 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

(vi) elupaikade ja liikide, sh ELi poolt

esiletoodud liikide, kaitsestaatust?

millel võib olla kaudne negatiivne mõju looduslikele taime- ja loomapopulatsioonidele

(elupaikade hävimine ja killustumine, invasiivsete võõrliikide leviku soodustamine).

Kuna transporditaristu ehitamine vajab olulises mahus maad kui ressurssi, võib see

ebasoodsalt mõjuda piirkonna ökosüsteemidele (nt elupaikade kadu ja killustumine, vee-

, õhu-, mürasaaste, teedel hukkumine).

Samas hõlmab meede müratõkete ning loomapiirdeaedade ning ökoduktide ja

-tunnelite (ja muude alternatiivsete nutikate lahenduste) paigaldamist keskkonnanõuete

tagamiseks.

ÜKP rakenduskava KSH on välja toodud järgnev:

1. Kõigi selliste uute taristuobjektide rajamisega (ja olemasoleva taristu olulise

laiendamisega) kaasnevaid mõjusid (sh bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikade

sidususele) tuleb hinnata eriplaneeringute/projektide käigus lahenduste välja töötamisel,

enne kui tehakse realiseerimisotsused. Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu pöörata

koosmõjule ja kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate

taristuobjektidega ning arvestada tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid

projekteeritavaid lõike eraldi).

2. Soovitatav on anda suunis hetkel kasutusel olevate teede projekteerimisnormide

ülevaatamiseks maa kui ressursi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vaatenurgast.

Hetkel kasutusel olev praktika teede rekonstrueerimisel ja ehitamisel toodab

üledimensioneeritud taristulahendusi, mille hooldusel ei kasutata looduspõhiseid

lahendusi.

3. Mõjusid aitab oluliselt minimeerida see, kui transpordisüsteemi arendamisel

peetakse tugevalt kinni eespool nimetatud 4-astmelisest printsiibist ehk uue taristu

arendamist hakatakse kaaluma alles siis, kui kolm esimest varianti (nõudluse mõjutamine;

olemasoleva taristu ja sõidukite tõhusam kasutus; olemasoleva taristu kohendamine) ei

ole selgelt piisavad probleemi lahendamiseks.

Samuti on vajalik tagada rohevõrgustiku ja kaitsealade toimimine. Läbi tuleb viia

keskkonnamõju (strateegiline) hindamine (sh ka kaudne mõju elurikkusele).

75 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Seega, võib meede oluliselt kahjustada nii ökosüsteemide head seisundit ja

vastupidavust kui ka elupaikade ja liikide kaitsestaatust, mistõttu tuleb iga toetuse puhul

mõjusid eraldi hinnata ja rakendada vajalikke leevendusmeetmeid.

5.2 Meede: Transpordi konkurentsivõime

Poliitikaeesmärk: Ühendatum Eesti

Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi

liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine

Meetme nr SFOSis: 21.3.1.2

Peamised tegevused: Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid; Raudteede arendamine (sh Rail Balticu liini Tallinn-Ikla

kohalikud peatused) ja raudtee elektrifitseerimine; Raudteetaristu arendamine, rongide sõidukiiruste tõstmine ja reisirongiliikluse

tihendamine on oluline raudteetaristu kasutuse kasvatamiseks ning reisi- ja kaubaliikluse suunamiseks maanteelt raudteele.

Ettevalmistused raudtee elektrifitseerimiseks algasid 2019. aastal. Praegu saab sõita elektrirongiga Tallinnast Turbasse, Paldiskisse ja

Aegviitu. 2029. aasta lõpuks laiendatakse elektrivõrku Narva, Tartusse, Koidulasse ja Valka. Elektrifitseerimise käigus ehitatakse

Tallinnast ida ja kagu suunda uus 25 kV õhuliin ja uued veoalajaamad. Tallinnast lääne suunas jääb kasutusele olemasolev 3 kV

elektrisüsteem. Projekti eesmärk on viia raudteetransport uuele kvaliteeditasemele ja oluliselt vähendada transpordisektori

keskkonnamõju, kasutades raudteetranspordis taastuvenergiat, ning luua raudteetaristu, mis võimaldab rongidel saavutada kiiruse

kuni 160 km/h (see aitab saavutada Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärke). Kuna Eesti tegutseb Põhjamaade avatud elektriturul,

toodavad taastuvelektrit kõik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad riigid, seda ostetakse vastavalt pakkumise

ja nõudluse suhtele ning see on vajaduse korral kättesaadav. See annab võimaluse kasutada raudteetranspordisüsteemis

taastuvenergiat ja vähendada keskkonnamõju. Raudtee elektrifitseerimine avaldab otsest mõju CO2-heite vähendamisele.

• Raudtee õgvendamine Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva lõikudel

• Tallinna-Tartu, Tapa-Narva, Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude rekonstrueerimine

76 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

• Tallinna-Lelle lõigu suutlikkuse suurendamine ja rekonstrueerimine

Rail Baltic

Ehitatakse kohalikud peatused RB Tallinna ja Ikla vahelisele raudteelõigule. Kohalike peatuste asukohad on osalusprotsessi raames

määratletud maakonnaplaneeringutes. Kohalikud peatused ühendavad sisemaad linnakeskustega, aidates vähendada liikluskoormust

maanteedel. Kohalikest peatustest saavad väikesed mitmeliigilised reisiterminalid. Peatustel on hea ligipääs ka olemasolevale teede-

ja jalgratta- ning kõnniteetaristule, need varustatakse jalgrataste ja autode parkimiskohtadega (sh elektrisõidukite

laadimisvõimalustega), bussipeatusega ja muude vajalike rajatistega. Rail Balticul, Balti riikide suurimal uuel raudteel, on Eesti

territooriumil kaks rahvusvahelist reisijaama – Ülemiste ja Pärnu. Pärnu reisiterminal ja selle ümbrus moodustavad Pärnu peamise

transpordisõlme, aidates kaasa ühistranspordi kasutamise suurendamisele piirkonnas; investeeringuga parandatakse ka jaama

ligipääsetavust, kuna terminalihoone juurde rajatakse ühistranspordipeatused ja parkimisalad ning renoveeritakse ka ümbritsevad

peatust teenindavad tänavad.

Sihtrühmad: Linnavahelised transpordikoridorid.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 066bis ja 69bis seisukohast kliimamuutuste koefitsiendiga 100%

„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ kohaselt suunatakse kasvuhoonegaaside heite

ja energiatarbe vähendamiseks kaubavedu maanteedelt raudteedele. Võrreldes maantee- ja

77 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

lennutranspordiga on raudteetransport keskkonnahoidlikum (vähem CO2 heidet)(European

Environment Agency Report No 19/2020)20.

Plaanis on raudteid elektrifitseerida, mis on väiksema ökoloogilise jalajäljega kui diiselkütuste

kasutamine ja mida peetakse taastuvaks energiaallikaks. Sealjuures tuleb siiski arvestada

sellega, millisest allikast elektrienergia pärit on. Mistõttu soovitas ühtekuuluvuspoliitika

rakenduskava KSH seada eesmärgiks raudteetranspordi keskkonnajalajälje (CO2 heitkoguse)

vähendamise üldisemalt ja mitte piirata lahendusi selleks üksnes raudtee elektrifitseerimisega.

Samuti nähakse raudteede arendusel (elektrifitseerimine, liikumiskiiruse tõus, uued mugavad

vagunid) olulist potentsiaali reisijate arvu suurendamisel, mis eeldatavasti vähendab isikliku

sõiduauto kasutust. Samas tuuakse „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ KSHs välja,

et raudtee kasutusfookuse nihutamine rahvusvahelistelt ühendustelt siseriiklike vajaduste

täitmise suunas võib kahjustada raudtee võimet täita rahvusvaheliste reisijate ja kaubaveo

eesmärke, seda enam et kavandatud kohalikud peatused on eemal suurematest asumitest.

Ühtekuuluvusfondi rakenduskava KSHs rõhutatakse, et rongiühenduse puhul on suured

energiakaod ja sellest tulenevad kasvuhoonegaaside heite kogused seotud just rongi

pidurdamise ning sõitma hakkamisega. Seda aga saab optimeerida erinevate võtetega, nt

efektiivsema sõidugraafikuga (Brenna jt, 2020)21. Seega eelnimetatud KSH kohaselt juhul, kui

kohalike peatuste lisamine hakkab vähendama rahvusvahelise ühenduse kiirust, tõuseb

eeldatavasti märkimisväärselt ka rongikasutuse ressursimahukus ja kaudselt läbi elektrienergia

tootmise ka CO2 heide. Sellegipoolest aitavad uued rongipeatused arendada Eestis elavate

inimeste keskkonnasäästlikku liikuvust ja soodustavad ühistranspordi kasutuse tõusu.

Seega kokkuvõttes on meetmel eeldatavalt märkimisväärne positiivne mõju vastavale

keskkonnaeesmärgile.

Kliimamuutustega kohanemine x Ühendatum Eesti poliitikaeesmärk on suunatud kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise

transpordivõrgustiku arendamisele. Hästitoimiv transpordisüsteem on hõredalt asustatud Eesti

puhul eriti oluline vähendamaks majandustõrkeid ning tagamaks ühenduskindluse ja kaudselt

20 https://www.eea.europa.eu/publications/transport -and-environment-report-2020 21 https://www.mdpi.com/1996-1073/13/9/2378/htm

78 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

ka riigi julgeoleku. „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ ja „Kliimamuutustega

kohanemise arengukava aastani 2030“ kooskõlas võimaldab meede liigelda turvalisemalt ja

vähemate tõrgeteta (raudteede uuendamine aitab vähendada kuumalainetest põhjustatavaid

raudteede deformeerumisi; üleujutatud teede läbimatuse või talvise libedusohu korral on

olemas alternatiivsed liikumisvõimalused).

Seega on meetmel eeldatavalt positiivne mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Kavandatavad tegevused ei ole märkimisväärselt seotud veevaldkonna ressurssidega, kuid

fossiilsete kütuste tarbe vähendamine võib NOx ühendite vähenemise kaudu vähendada

veekogude eutrofeerumist ja SOx ühendite vähendamise tõttu vähendada veekogude

hapestumist (mis aga pole Eestis oluliseks keskkonnaprobleemiks tulenevalt põlevkivienergia

aluselise õhusaaste neutraliseerivast efektist) ning kaudselt võib ka kasvuhoonegaaside heite

vähenemine kliimamuutuste leevendamise kaudu soodustada vee-elustikku.

Seega on meetmel eeldatavalt kaudne positiivne mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Transporditaristu (eriti maanteede) rajamiseks ja rekonstrueerimiseks kulub suurel hulgal

taastumatuid loodusvarasid ja pinnast. Mistõttu rõhutab Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

KSH, et taristuehituse lahenduste valikul ja investeerimisotsuste tegemisel tuleb tagada, et

maksimaalselt lähtutakse „Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2030“ nimetatud 4-

astmelisest printsiibist ja mõjusid vaadatakse kompleksselt, mh viiakse enne otsustamist läbi

alternatiivsete lahenduste keskkonnajalajälje hindamine. Samas leitakse nimetatud KSHs, et

mõju jäätmetekkele jääb pigem väikseks tulenevalt mitmekesistest ressursikasutuse nõuetest.

Ühistranspordi toetamine (sh raudteetranspordi näol) loob eeldused autode kasutuse

vähendamiseks ja seega autode eluea pikenemiseks, mis aitab kaasa ringmajanduse

eesmärkidele (sh vähendades masinatööstuse ressursimahukust).

Seega on meetmel eeldatavalt nõrk mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind)

Fossiilsetest kütustest põletamisel eralduv SOx põhjustab veekogude hapestumist ja NOx

eutrofeerumist. Seega on diiselkütuste tarbe vähenemine raudteetranspordis positiivse mõjuga

vastavale keskkonnaeesmärgile. Autostumise vähendamine ning kvaliteetsemate (tõhusamalt

liikuvate) rongide arendus vähendab eeldatavalt ka mürasaastet. Lisaks soodustab

79 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

keskkonnasäästlikuma transpordi edendamine autode kasutuse vähendamist, mis

potentsiaalselt vähendab ka maanteede sademevee reostust.

Sellest tulenevalt toetab meede eeldatavalt vastavat keskkonnaeesmärki.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

KONTROLLKÜSIMUSTIKU II OSA. JUHUL, KUI MEEDE VÕIB POTENTSIAALSELT MÕJUTADA EELNEVALT NIMETATUD KESKKONNAEESMÄRKE, VASTATA

JÄRGMISTELE KÜSIMUSTELE:

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Küsimus Jah Ei Põhjendus

Kas meede võib oluliselt kahjustada:

(vii) ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust;

või

(viii) elupaikade ja liikide, sh Eli

poolt esiletoodud liikide,

kaitsestaatust?

x Ühtekuuluvuspoliitika KSH tõi välja, et kõigi selliste uute taristuobjektide rajamisega (ja olemasoleva taristu

olulise laiendamisega) kaasnevaid mõjusid (sh bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikade sidususele) tuleb

hinnata eriplaneeringute/projektide käigus lahenduste välja töötamisel enne realiseerimisotsuseid. Seejuures

on kindlasti oluline tähelepanu pöörata koosmõjule ja kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja

teadaolevalt kavandatavate taristuobjektidega ning arvestada tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid

üksikuid projekteeritavaid lõike eraldi). Samuti rõhutatakse ka siinkohal eelnimetatud 4-astmelist printsiipi.

Leevendava meetmena võib välja tuua rohekoridoride ühenduvuse tagamise ökoduktide rajamise teel.

Enamasti võib aga eeldada, et arendusi tehakse olemasolevatel raudteedel, mis ei muuda suurel määral

olemasolevat poollooduslikku keskkonda.

80 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

5.3 Meede: Regionaalareng

Poliitikaeesmärk: Ühendatum Eesti

Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi

liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine

Meetme nr SFOSis: 21.3.1.3

Peamised tegevused: KOV kergliiklusteede ehitus; jalgrattateede põhivõrgustike ehitamine (kesklinnapiirkonna rattadeed, jalgratta

parkimisvõimalused elamurajoonides); trammiliikuvuse arendamine tallinnas; mitmeliigilised sõlmpunktid – liikumisviiside

ühildamine, ühistranspordi ligipääsetavus.

Paremad ühendused väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi. Väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi toetatakse

omavalitsuste investeeringuid aktiivsete liikumisviiside taristusse, mis tagab ohutu ja mugava juurdepääsu avalikele teenustele,

töökohtadele ja ühistranspordile (sh Rail Balticule). Meetme peamine tegevusala on jalgratta- ja/või kõnniteede ehitamine koos

tugitaristuga (valgustus, jalgrattaparklad, pingid ja väikevormid). Poliitikaeesmärgi nr 2 meetme eesmärk on jalgratta- ja/või

kõnniteede arendamine suurimates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu).

Sihtrühmad: Omavalitsused.

Sihtpiirkond: Väljaspool Tallinnat, Tartut ja Pärnut investeeringud aktiivsete liikumisviiside taristusse (jalgratta- ja kõnniteed juurde

kuuluva taristuga: pingid, väikevormid); Tallinnas, Tartus ja Pärnus ratta- ning kõnniteede taristu arendamine.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 075 seisukohast kliimamuutuste koefitsiendiga 100%. Meede toetab

81 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

märkimisväärselt aktiivsete liikumisviiside edendamist (muudab selle ohutumaks, mugavamad

ja efektiivsemaks ning seeläbi populaarsemaks) ja võimendab ka ühistranspordi positiivset mõju

(nt mugavdatud ühistranspordi ja aktiivse liikumisviisi ristkasutus, peatuste ühendus ratta- ja

kõnniteedega).

Seega on meetmel eeldatavalt tugev positiivne mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Kliimamuutustega kohanemine x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 075 seisukohast kliimamuutuste koefitsiendiga 100%. Meetme eesmärk on

kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise liikuvuse arendamine. Sealjuures toetab meede

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030“ kohaselt liikluskatkestuste vältimist ja

parandab ühenduskiirust.

Seega on meetmel eeldatavalt märkimisväärselt positiivne mõju vastavale

keskkonnaeesmärgile.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 075 seisukohast keskkonnaeesmärkide koefitsiendiga 100%. Kavandatavad

tegevused ei ole märkimisväärselt seotud veevaldkonna ressurssidega, kuid aktiivsete

liikumisviiside edendamise tagajärjel väheneb eeldatavalt isiklike sõiduautode kasutus. Sellest

tulenevalt väheneb eeldatavalt ka fossiilsete kütuste tarve. See omakorda võib NOx ühendite

vähenemise kaudu vähendada veekogude eutrofeerumist ja SOx ühendite vähenemise tõttu

vähendada veekogude hapestumist (viimane aga pole Eestis oluliseks keskkonnaprobleemiks

tulenevalt põlevkivienergia aluselise õhusaaste neutraliseerivast efektist). Kaudselt võib ka

kasvuhoonegaaside heite vähenemine kliimamuutuste leevendamise kaudu soodustada vee-

elustiku elujõulisust.

Seega on meetmel eeldatavalt kaudne positiivne mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 075 seisukohast keskkonnaeesmärkide koefitsiendiga 100%.

Transporditaristu (eriti maanteede, aga mõneti ka kergliiklusteede) rajamiseks ja

rekonstrueerimiseks kulub suurel hulgal taastumatuid loodusvarasid ja pinnast. Mistõttu

rõhutab Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava KSH, et taristuehituse lahenduste valikul ja

investeerimisotsuste tegemisel tuleb tagada, et maksimaalselt lähtutakse „Transpordi ja

82 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

liikuvuse arengukavas 2021–2030“ nimetatud 4-astmelisest printsiibist ja mõjusid vaadatakse

kompleksselt, mh viiakse enne otsustamist läbi alternatiivsete lahenduste keskkonnajalajälje

hindamine. Samas leitakse nimetatud KSHs, et mõju jäätmetekkele jääb pigem väikseks

tulenevalt mitmekesistest ressursikasutuse nõuetest.

Aktiivsete liikumisviiside edendamine ja sealhulgas ka ühistranspordi kasutuse võimendamine

loob eeldused autode kasutuse vähendamiseks ja seega autode eluea pikenemiseks. See aitab

kaasa ringmajanduse eesmärkidele (sh vähendades masinatööstuse ressursimahukust).

Seega on meetmel eeldatavalt nõrk mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 075 seisukohast keskkonnaeesmärkide koefitsiendiga 100%. Meede toetab

tugevalt isiklike sõiduautode (mis on suureks saasteallikaks: nt CO2, NOx, SOx, mikroplastik22)

tarbe vähenemist.

Seega on meetmel eeldatavalt tugev positiivne mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud

sekkumisvaldkonna 075 seisukohast keskkonnaeesmärkide koefitsiendiga 100%. Meetmega

seotud taristu ehitamine ja arendamine võib mõneti põhjustada ebasoodsat mõju maastikele ja

killustada elupaiku. Tõenäoliselt siiski pole kergliiklusteede ja sinna juurde kuuluva taristu

rajamine käesoleva meetme raames märkimisväärse negatiivse mõjuga vastavale

keskkonnaeesmärgile – eeldatavasti ehitatakse poollooduslikus keskkonnas enamus neist juba

olemasolevate maanteede lähedusse ning lisaks pole need ka näiteks autosõiduteedega

võrreldes tugevaks liikumisbarjääriks.

22 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0043135418302471?casa_token=n1DwDLKizvAAAAAA:rVZgLUy5c1 - AN5Sb96u8av0M_0fJryPzeib77rnbHxiwj4aeacIcKJsQV6GiILgSy9YTUmqdHLbu

83 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

6 SOTSIAALSEM EESTI

6.1 Meede: Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul

ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust

nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja

sotsiaalmajanduse edendamise kaudu

Meetme nr SFOSis: 12.4.2.1

Peamised tegevused: Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade

tööturul osalemise toetamine.

Üha olulisem on mitmekülgsete ja aktiivsete tööturumeetmete pakkumine kõikidele sihtrühmadele, sh haavatavamatele rühmadele.

Nende hulgas on vähenenud töövõimega ja terviseprobleemidega, madalama kvalifikatsiooni või vananenud oskustega ja suure

töötuse või kliimaeesmärkide tõttu suurema töötuse riskiga piirkondades elavad inimesed, noored (eelkõige mittetöötavad ja

mitteõppivad noored), ning need, kellel on kõrge, kuid tööturu vajadustele mittevastav kvalifikatsioon. Sekkumised käsitlevad

takistusi ja puudusi parema positsiooni saavutamisel tööturul, sujuvamat tööalast liikuvust või konkurentsivõimelisust tööturul.

Sihtrühmad: Haridusasutused, tööandjad, töötajad, värbamis- ja karjäärispetsialistid, poliitikakujundajad, õpilased ja üliõpilased,

haridustöötajad, töötajad, ühiskond tervikuna, haavatavamad rühmad (sh NEET-noored, ebapiisava eesti keele oskusega isikud,

piiratud töövõimega ning madala või aegunud haridusega isikud, vanemaealised), sotsiaalpartnerid (ametiühingud, tööandjad),

valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, ettevõtted, riigiasutused, eakad, kõrge töötuse määraga piirkondades

elavad töötajad (tööealine elanikkond, sh riskirühmad ja sidusrühmad), piirkonnas töökohtade loomisest huvitatud ja tööturu

arengust mõjutatud ettevõtted, tööturu vajadustele mittevastavate oskustega isikud või madala kvalifikatsiooniga isikud,

84 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

tööturuteenuseid osutavad organisatsioonid, Eesti Töötukassa, piiratud töövõimega inimesed ja teenuseid osutavad

organisatsioonid.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt

oluliselt kahjustada järgnevaid

keskkonnaeesmärke?

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meede toetab tööhõive suurenemist, mis teatud määral võib suurendada kasvuhoonegaaside heidet (nt

tihedam transporditaristu kasutus, kõrgenenud seadmete energiatarve). Struktuursete probleemide

lahendamine on aga lahutamatu osa majanduslikust kasvust. Samas võimaldavad edukas ettevõtlus (nt

tootmisprotsesside kaudu) ja majanduslikult kindlustatud leibkonnad (nt läbi tarbimisharrastuste) panustada

paremini keskkonnasäästlikusse.

Seega pole meetmel eeldatavalt märkimisväärset negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Kliimamuutustega kohanemine x Meede toetab läbi leibkondade majandusliku kindlustatuse parandamise kaudselt ka kliimamuutustest

tulenevate probleemidega hakkama saamist.

Vee- ja mereressursside säästev

kasutamine ja kaitse x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on tööhõive parandamine

lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Ringmajandus, sh jäätmetekke

vältimine ja ringlussevõtt x

Meede võib ettevõtluse intensiivistumise kaudu suurendada ka jäätmete osakaalu. Siiski arvestades, et

ollakse kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga, ei ole meetmel eeldatavalt märkimisväärset negatiivset mõju

hinnatavale keskkonnaeesmärgile.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk,

vesi ja maapind) x

Meede võib ettevõtluse intensiivistumise kaudu suurendada ka reostuse osakaalu. Siiski arvestades, et ollakse

kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga, ei ole meetmel eeldatavalt märkimisväärset negatiivset mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile.

85 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Bioloogilise mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

x

Meede toetab tööhõive suurenemist, mis teatud määral võib suurendada looduskeskkonnahäiringuid kas

otseselt või kaudselt, nt suurendades KHGde heidet (nt tihedam transporditaristu kasutus, kõrgenenud

seadmete energiatarve). Struktuursete probleemide lahendamine on aga lahutamatu osa majanduslikust

kasvust. Samas võimaldavad edukas ettevõtlus (nt tootmisprotsesside kaudu) ja majanduslikult kindlustatud

leibkonnad (nt läbi tarbimisharrastuste) panustada paremini keskkonnasäästlikusse.

Seega pole meetmel eeldatavalt märkimisväärset negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

6.2 Meede: Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine; Hüvitiste maksmine, skeemide

arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotsiaalkindlustussüsteemi

kujundamine

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning

tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske

Meetme nr SFOSis: 12.4.3.1

Peamised tegevused: Töötervishoiu ja –ohutuse teenuste kujundamine; Töökeskkonna ja töötingimustega tegelevate

organisatsioonide, sh sotsiaalpartnerite ja erialaorganisatsioonide võimekuse tõstmine; Püsiva töövõimekao ennetamine ja ajutise

töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine; Haiguste ennetusmeetmete, nõustamis-, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste

kättesaadavuse parandamine inimeste konkurentsivõime tõstmiseks tööturul ja tööturule naasmiseks; Pensionisüsteemi reformimine.

Sihtrühmad: Töötajad ja tööandjad, sh VKEd (sotsiaalsed ettevõtted), spetsialistid ja organisatsioonid, kes tegelevad töökeskkonna

ja töötingimustega seotud küsimustega, sh sotsiaalpartnerid ja muud esindusorganisatsioonide töötajad, tervishoiuteenuste

osutajad, arendajad ja tööjõuga seotud õigusraamistiku rakendajad; töötajad ja tööandjad, partnerorganisatsioonid,

poliitikakujundajad ja rakendajad tööjõu valdkonnas; tervise edendamise eest vastutavad isikud, esmatasandi tervishoius ja

86 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

töötervishoiusüsteemis töötavad tervishoiutöötajad; terviseriskide ja riskikäitumisega inimesed ja nende pereliikmed, kohalikud

omavalitsused ja kogukonnad, ennetamise, nõustamise, ravi, rehabilitatsiooni ja tugiteenuste osutajatega seotud riigiasutused,

elanikkond, töötajad, tervishoiupoliitika kujundajad ja rakendajad.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on tööhõive

parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

87 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

6.3 Meede: Õpivõimalused ja hariduse korraldus; Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja

-keskkonnad; Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, mh

mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sh ettevõtlus- ja digioskuste omandamist,

ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu

Meetme nr SFOSis: 12.4.4.1

Peamised tegevused: Õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine ning haridus- ja noortevaldkonna töötajate järelkasvu ja

kvalifikatsiooni kindlustamine; Õpivalikute suunamise meetmed kutse- ja kõrghariduses; Tööturu vajadustele vastava kutse- ja

kõrghariduse arendamine.

Sihtrühmad:

- Haridusasutuste meeskonnad (õpetajad, sh kutseõpetajad, lektorid, juhid, tugispetsialistid), noorsootöötajad, praktikajuhendajad,

ülikoolid (sh õppejõud ja teadlased), haridusametnikud, poliitikakujundajad, kvaliteedihindamist korraldav asutus, hindajad,

ettevõtted, tööandjad, potentsiaalsed õpetajad, spetsialistid ja juhid, kõrgkoolis õppijad, kes õpivad asjaomase sektori

õppekavade alusel, haridus- ja noorsootöötajad, õppijad, haridus- ja noortevaldkonna siht- ja sidusrühmad, üldsus;

- teadusalase teabevahetuse ja teadusharidusega seotud asutused ja sidusrühmad, eri haridustasemete õpilased, üldsus;

- kõrgkoolid, kutseharidusasutused, õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjate organisatsioonid ja kutseliidud;

- õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjad, sh VKEd, kutseharidusasutused, kõrgharidusasutused.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

88 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on hariduse areng

ja seeläbi tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

6.4 Meede: Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas

mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste

omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu

Meetme nr SFOSis: 12.4.4.2

Peamised tegevused: IT hariduse ja digioskuste arendamine.

Kiiresti muutuvas maailmas peavad õppimisvõimalused olema mitmekesised, kättesaadavad, tulevikku suunatud ning vastama õppija

võimetele ja huvidele. Sekkumised peavad samas aitama viia õppimisvõimalusi vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega

89 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

ning parandama võrdseid võimalusi. Inimesed vajavad juurdepääsu paljudele oskustele, kombineerides digioskusi tööspetsiifiliste ja

valdkonnaüleste oskustega. Digioskuste tänane madal tase on Eestis takistuseks osalemiseks tööturul.

Sihtrühmad:

- Haridusasutuste meeskonnad (õpetajad, sh kutseõpetajad, lektorid, juhid, tugispetsialistid), noorsootöötajad, praktikajuhendajad,

ülikoolid (sh õppejõud ja teadlased), haridusametnikud, poliitikakujundajad, kvaliteedihindamist korraldav asutus, hindajad,

ettevõtted, tööandjad, potentsiaalsed õpetajad, spetsialistid ja juhid, kõrgkoolis õppijad, kes õpivad asjaomase sektori

õppekavade alusel, haridus- ja noorsootöötajad, õppijad, haridus- ja noortevaldkonna siht- ja sidusrühmad, üldsus;

- teadusalase teabevahetuse ja teadusharidusega seotud asutused ja sidusrühmad, eri haridustasemete õpilased, üldsus;

- kõrgkoolid, kutseharidusasutused, õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjate organisatsioonid ja kutseliidud;

- õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjad, sh VKEd, kutseharidusasutused, kõrgharidusasutused.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on hariduse areng

ja seeläbi tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

90 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

6.5 Meede: Õpivõimalused ja hariduse korraldus; Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas

mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste

omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu

Meetme nr SFOSis: 12.4.4.3

Peamised tegevused: Kõrgharidusõppe kvaliteet ja vastavus ühiskonna vajadustele.

Kiiresti muutuvas maailmas peavad õppimisvõimalused olema mitmekesised, kättesaadavad, tulevikku suunatud ning vastama õppija

võimetele ja huvidele. Sekkumised peavad samas aitama viia õppimisvõimalusi vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega

ning parandama võrdseid võimalusi. Selleks toetatakse mh õppekorralduse ajakohastamist, toetatakse digiõpet, ülikoolidevahelist

koostööd. Käivitatakse meetmed, et viia kutse- ja kõrgharidus paremini vastavusse tööandjate ja tööturu vajadustega ning

suurendada nõutava kvalifikatsiooniga lõpetajate arvu. Toetatakse kutseühingute või tööandjate katusorganisatsioonide ja

haridusasutuste koostööd. Tagatakse ka praktika ja töökohapõhise õppe protsessi kvaliteet ning juurdepääsetavus (sh ettevõtete ja

koolide juhendajate koolitamine, koolide ja ettevõtete koostöö praktika ja töökohapõhise õppe arendamisel ja rakendamisel,

teaduspõhine ja koostöine õpe (võrdlev õppimine), arendustegevus).

Sihtrühmad: Haridusasutuste meeskonnad (õpetajad, sh kutseõpetajad, lektorid, juhid, tugispetsialistid), noorsootöötajad,

praktikajuhendajad, ülikoolid (sh õppejõud ja teadlased), haridusametnikud, poliitikakujundajad, kvaliteedihindamist korraldav

91 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

asutus, hindajad, ettevõtted, tööandjad, potentsiaalsed õpetajad, spetsialistid ja juhid, kõrgkoolis õppijad, kes õpivad asjaomase

sektori õppekavade alusel, haridus- ja noorsootöötajad, õppijad, haridus- ja noortevaldkonna siht- ja sidusrühmad, üldsus;

teadusalase teabevahetuse ja teadusharidusega seotud asutused ja sidusrühmad, eri haridustasemete õpilased, üldsus;

kõrgkoolid, kutseharidusasutused, õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjate organisatsioonid ja kutseliidud;

õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjad, sh VKEd, kutseharidusasutused, kõrgharidusasutused.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on hariduse areng

ja seeläbi tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

92 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

6.6 Meede: Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas

mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste

omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu

Meetme nr SFOSis: 12.4.4.4

Peamised tegevused: Avatud teadus ja teaduse populariseerimine.

Toetatakse õppekorralduse ajakohastamist ja õppekorralduse parendamist, et parandada kõrghariduse, sh doktoriõppe kvaliteeti ja

paindlikkust. Toetatakse digiõpet, et suurendada õppimise paindlikkust ja digipädevuste kaasamist eri õppevaldkondadesse.

Toetatakse ülikoolidevahelist koostööd tõstmaks kvaliteeti. Valitud valdkondades pööratakse tähelepanu kõrghariduse õpetamise

suutlikkuse suurendamisele, sh akadeemiliste töötajate liikuvuse toetamisele ja täiendavate õppejõudude palkamisele, kui

õppekohtade kvaliteet või arv ei vasta ühiskonnaprobleemidele või tööturu vajadustele.

Sihtrühmad: Haridusasutuste meeskonnad (õpetajad, sh kutseõpetajad, lektorid, juhid, tugispetsialistid), noorsootöötajad,

praktikajuhendajad, ülikoolid (sh õppejõud ja teadlased), haridusametnikud, poliitikakujundajad, kvaliteedihindamist korraldav

asutus, hindajad, ettevõtted, tööandjad, potentsiaalsed õpetajad, spetsialistid ja juhid, kõrgkoolis õppijad, kes õpivad asjaomase

sektori õppekavade alusel, haridus- ja noorsootöötajad, õppijad, haridus- ja noortevaldkonna siht- ja sidusrühmad, üldsus;

teadusalase teabevahetuse ja teadusharidusega seotud asutused ja sidusrühmad, eri haridustasemete õpilased, üldsus;

kõrgkoolid, kutseharidusasutused, õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjate organisatsioonid ja kutseliidud;

õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjad, sh VKEd, kutseharidusasutused, kõrgharidusasutused.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

93 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on hariduse areng

ja seeläbi tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

6.7 Meede: Noortevaldkonna arendamine

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele

ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti

täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja

ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks

Meetme nr SFOSis: 12.4.5.1

Peamised tegevused: Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks, NEET noortele tugimeetmete pakkumine,

hariduse tugiteenused.

94 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Noorsootöö kvaliteedi parandamiseks tuleb suurendada asjakohase erialase haridusega noorsootöötajate arvu ning levitada

süstemaatilisemalt parimaid tavasid. Noorsootöötajatele pakutakse täienduskoolitust prioriteetsetel teemadel (nt nutikas

noorsootöö, noorte vaimne tervis, erivajadustega noorte osalemise toetamine, 19–26-aastaste noorte kaasamine), luuakse platvorm

parimate tavade jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks. Lisaks pakutakse noorsootöötajatele intervjuu- ja protsessipõhist töönõustamist

kui tõhusa enesetäiendamise ja arengu vormi. Lisaks sellele pakutakse täiendavad tuge mittetöötavate ja mitteõppivate noortele

(NEET-staatuses noored) nende motiveerimiseks naasta kooli või tööturule. Edendatakse mobiilset noorsootööd, millest sõltub ka

noorte kaasamist vastavatesse programmidesse. Samuti toetatakse meetmeid, mis aitavad võidelda koolist väljalangemisega ja seega

vältida sotsiaalset tõrjutust, toetavad Euroopa lastegarantii eesmärke ja põhimõtteid.

Sihtrühmad: 1,5–7-aastased lapsed; formaalõppes osalevad õppijad, koolist väljalangemise ohus olevad õpilased; vanemad;

haridusasutuste juhid; õpetajad; tugispetsialistid; noorsootöötajad ja muud kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid; 10–19-

aastased noored (sealhulgas mittetöötavad ja mitteõppivad noored), üldhariduskoolides õppivad lapsed ja noored, ohustatud lapsed

ja noored, vanemad, õpetajad; 10–14-aastased noored, kõik laste ja noortega tegelevad kohalikud omavalitsused, kohalike asutuste

esindajad, ettevõtete ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnad.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on hariduse areng

ja seeläbi tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

95 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

6.8 Meede: Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed; Õpivõimalused ja hariduse korraldus

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu

parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega

Meetme number SFOSis: 12.4.6.1

Peamised tegevused: Kutsesüsteemi reform; Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning koolitusasutuste

võimekuse suurendamine; Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine; Täienduskoolitussüsteemi kvaliteediarendus ning

täiskasvanute õpiteede paindlikumaks muutmine; Õppimisvõimaluste populariseerimine.

Sihtrühmad: Tööandjad, eri- ja kutsealase hariduseta inimesed, täiskasvanud õppijad, koolitusasutused, täiskasvanud õppijate

õpetajad ja koolitajad, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

96 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on hariduse areng

ja seeläbi tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

6.9 Meede: Eesti keele jätkusuutlikkuse tagamine; Eesti keele kui teise keele õpetamise

tagamine ja õppe toetamine

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning

parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

Meetme number SFOSis: 12.4.7.1

Peamised tegevused: Eesti keele õpe rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele formaalharidussüsteemis; Eesti keele õpe

täiskasvanutele.

97 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Sihtrühmad: ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest saabuvad lapsed ja noored, sealhulgas ajutiselt Eestis viibivad lapsed ja

perede noored; formaalhariduses alalised elanikud, kelle esimene keel ei ole eesti keel; kohalikud omavalitsused (lasteaedade,

lapsehoidude ning koolide omanikud), ametnikud ja töötajad; õpetajatele ja teistele haridusasutuste rühmade liikmetele

alushariduses ja lapsehoius; kutseharidus ja -koolitus, üldkeskharidus, teadlased ja õpetajate koolitajad; täiskasvanud õppijad ja eesti

keele teise keele õpetajad, õpetajate koolitajad; teadlased, ülikoolide ja kõrgharidusasutuste töötajad; kinnipeetavad; üksikisikud,

kelle esimene keel ei ole eesti keel; tööandjad; uued sisserändajad, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, ELi kodanikud ja nende

pereliikmed; kohalik elanikkond; avalik-õiguslikud, eraõiguslikud ja kolmanda sektori asutused, kes puutuvad kokku uute

sisserändajatega; muudesse rahvustesse ja etnilistesse rühmadesse kuuluvad isikud, kes elavad Eestis.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti, kuid eriline tähelepanu Ida-Viru ja Harju maakonnal.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on keelelise

hariduse areng ja seeläbi tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

98 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

6.10 Meede: Teenused riskinoortele: SPIN, Preventure

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning

parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

Meetme nr SFOSis: 12.4.7.2

Peamised tegevused: Teenused riskinoortele: SPIN, Preventure.

Laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitsealased probleemid on omavahel seotud ja

neid on võimalik ennetada. Lastesse ja noortesse investeerimine on kõige kulutõhusam viis, kuidas ennetada ja lahendada Eesti riigi

märkimisväärseid probleeme, mis on seotud majanduse, tööhõive, sotsiaalkaitse, õiguskaitse ja tervishoiuga. Need valdkonnad on

seotud ka hariduse, selle tugiteenuste ja noorsootööga. Laste ja noortega seotud sekkumismeetmed keskenduvad võrdsete ja

õigeaegsete juurdepääsuteenuste edendamisel, toetades aktiivse kaasamise integreeritud meetmeid ning ennetades riskikäitumist

kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamise abil. Lastega seotud meetmete planeerimisel ja disainimisel on aluseks

Lastegarantii.

Sihtrühmad: Lapsevanemad, lapsed ja tõsise traumaatilise kogemusega noored; laste asendushooldus, asendushooldusteenuste

osutajad; kasuperesse astunud noored; laste olukorra hindamisega tegelevad isikud, lastega töötavad spetsialistid, kohalikud

omavalitsused; laste ja noortega töötavad spetsialistid ning neid esindavad organisatsioonid, ülikoolid, asjaomane kutseliit; noored,

sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored; Ohustatud lapsed ja noored, vanemad, kõik kohalikud omavalitsused, kes tegelevad laste

ja noortega, kohalike asutuste esindajad, ettevõtete ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnad;

Kohalikud omavalitsused (lasteaedade, lapsehoidude ning koolide omanikud), ametnikud ja töötajad; Õpetajatele ja teistele

haridusasutuste rühmade liikmed alushariduses ja lapsehoius.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

99 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt kahjustada

järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet

hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse

ning taastamine x Vt eelmist.

6.11 Meede: Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine (Laste ja noorte omaalgatuslike

sotsiaalse mõjuga toodete ja teenuste kujundamine kogukondliku elu edendamiseks)

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning

parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

Meetme nr SFOSis: 12.4.7.3

Peamised tegevused: Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine (Laste ja noorte omaalgatuslike sotsiaalse mõjuga toodete ja

teenuste kujundamine kogukondliku elu edendamiseks).

Laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitsealased probleemid on omavahel seotud ja

neid on võimalik ennetada. Lastesse ja noortesse investeerimine on kõige kulutõhusam viis, kuidas ennetada ja lahendada Eesti riigi

100 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

märkimisväärseid probleeme, mis on seotud majanduse, tööhõive, sotsiaalkaitse, õiguskaitse ja tervishoiuga. Need valdkonnad on

seotud ka hariduse, selle tugiteenuste ja noorsootööga.

Laste ja noortega seotud sekkumismeetmed keskenduvad võrdsete ja õigeaegsete juurdepääsuteenuste edendamisel, toetades

aktiivse kaasamise integreeritud meetmeid ning ennetades riskikäitumist kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamise

abil. Lastega seotud meetmete planeerimisel ja disainimisel on aluseks Lastegarantii.

Sihtrühmad: Lapsevanemad, lapsed ja tõsise traumaatilise kogemusega noored; laste asendushooldus, asendushooldusteenuste

osutajad; kasuperesse astunud noored; laste olukorra hindamisega tegelevad isikud, lastega töötavad spetsialistid, kohalikud

omavalitsused; laste ja noortega töötavad spetsialistid ning neid esindavad organisatsioonid, ülikoolid, asjaomane kutseliit; noored,

sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored; Ohustatud lapsed ja noored, vanemad, kõik kohalikud omavalitsused, kes tegelevad laste

ja noortega, kohalike asutuste esindajad, ettevõtete ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnad;

Kohalikud omavalitsused (lasteaedade, lapsehoidude ning koolide omanikud), ametnikud ja töötajad; Õpetajatele ja teistele

haridusasutuste rühmade liikmed alushariduses ja lapsehoius.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt kahjustada

järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet

hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja maapind) x Vt eelmist.

101 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse

ning taastamine x Vt eelmist.

6.12 Meede: Kinnipeetavate lõimimine

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning

parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

Meetme nr SFOSis: 12.4.7.4

Peamised tegevused: Kinnipeetavate lõimimine.

Keeleõppevõimalusi pakutakse ka kinnipeetavatele, et edendada nende integreerumist ühiskonda.

Sihtrühmad: Kahtlustatavad ja süüdistatavad, kriminaalhooldusametnikud, kuni 29 aasta vanused kinnipeetavad, kes on kaasatud

kriminaalõigussüsteemi. Kriminaalõigussüsteemis osalevate laste ja noortega tegelevad spetsialistid.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

102 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

6.13 Meede: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning

parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

Meetme nr SFOSis: 12.4.7.4

Peamised tegevused: Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine.

Laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitsealased probleemid on omavahel seotud ja

neid on võimalik ennetada. Lastesse ja noortesse investeerimine on kõige kulutõhusam viis, kuidas ennetada ja lahendada Eesti riigi

märkimisväärseid probleeme, mis on seotud majanduse, tööhõive, sotsiaalkaitse, õiguskaitse ja tervishoiuga. Need valdkonnad on

seotud ka hariduse, selle tugiteenuste ja noorsootööga. Laste ja noortega seotud sekkumismeetmed keskenduvad võrdsete ja

õigeaegsete juurdepääsuteenuste edendamisel, toetades aktiivse kaasamise integreeritud meetmeid ning ennetades riskikäitumist

kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamise abil. Lastega seotud meetmete planeerimisel ja disainimisel on aluseks

Lastegarantii.

103 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Sihtrühmad: Kriminaalõigussüsteemis osalevate laste ja noortega tegelevad spetsialistid.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

6.14 Meede: Tõhus ja proaktiivne kohanemispoliitika

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning

parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

Meetme nr SFOSis: 12.4.7.6

Peamised tegevused: Kohanemisprogramm ja uussisserändajate nõustamine.

104 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Kohanemisprogramm, mis võimaldab hiljuti Eestisse elama asunud välismaalastel ja tagasipöördujatel iseseisvalt toime tulla, leida

vajalikku teavet ning osaleda edukalt tööturul, elukestvas õppes ja ühiskonnas, sh kodanikuühiskonnas laiemalt.

Kohanemisprogramm toetab sotsiaalse ühtekuuluvuse tekkimist ning vähendab uussisserändajate ja kodumaale tagasipöördujate

lõimumis-, sh kohanemisraskuste riski Eesti ühiskonnas, suurendab uussisserändajate aktiivset osalemist tööturul, pakub vajalikku

teavet ja vahendeid juurdepääsuks haridusele. Samuti annab see uussisserändajatele põhiteadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimimise,

igapäevaelu korralduse, töö ja ettevõtluse, õppimise, teaduse ja pereelu kohta. Uussisserändajad (sh lühiajalised töötajad ja nende

pereliikmed) saavad mh tööga seotud teavet ja nõustamist seoses Eesti tööturuga, et tagada uussisserändajatele kõrge tööhõive ja

aktiivne osalemine Eesti tööturul.

Sihtrühmad: ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest saabuvad lapsed ja noored, sealhulgas ajutiselt Eestis viibivad lapsed ja

perede noored; formaalhariduses alalised elanikud, kelle esimene keel ei ole eesti keel; kohalikud omavalitsused (lasteaedade,

lapsehoidude ning koolide omanikud), ametnikud ja töötajad; õpetajatele ja teistele haridusasutuste rühmade liikmetele

alushariduses ja lapsehoius; kutseharidus ja -koolitus, üldkeskharidus, teadlased ja õpetajate koolitajad; täiskasvanud õppijad ja eesti

keele teise keele õpetajad, õpetajate koolitajad; teadlased, ülikoolide ja kõrgharidusasutuste töötajad; üksikisikud, kelle esimene keel

ei ole eesti keel; tööandjad; uued sisserändajad, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, Eli kodanikud ja nende pereliikmed; kohalik

elanikkond; avalik-õiguslikud, eraõiguslikud ja kolmanda sektori asutused, kes puutuvad kokku uute sisserändajatega; muudesse

rahvustesse ja etnilistesse rühmadesse kuuluvad isikud, kes elavad Eestis.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti, kuid eriline tähelepanu Ida-Viru ja Harju maakonnal.

105 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on tööhõive

parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

6.15 Meede: Tõhus ja proaktiivne kohanemispoliitika

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning

parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

Meetme nr SFOSis: 12.4.7.7

Peamised tegevused: Avalikkuse teavitamine rände-, kohanemis- ja lõimumisteemadel.

Strateegiline kommunikatsioon hõlmab info jagamist rände, kohanemis- ja kodakondsusteemade ning lõimumise valdkonnas, et

mõista rändeprotsesse ja kujundada välja objektiivne arvamus. Selleta võivad tekkida rahvuste ja kogukondade vahelised konfliktid.

106 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Lisaks takistavad kallutatud teave ja väärarusaamad sihtrühmade edukat tööhõivet ja tööturule integreerumist. Oluline on leida

ühiskonnas toimuva avatud arutelu kaudu konsensuslik tasakaal rände, kohanemis-, sh ja lõimumis- ning kodakondsusteemadega

seotud küsimustes.

Sihtrühmad: Eli liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest saabuvad lapsed ja noored, sealhulgas ajutiselt Eestis viibivad lapsed ja

perede noored; formaalhariduses alalised elanikud, kelle esimene keel ei ole eesti keel; kohalikud omavalitsused (lasteaedade,

lapsehoidude ning koolide omanikud), ametnikud ja töötajad; õpetajatele ja teistele haridusasutuste rühmade liikmetele

alushariduses ja lapsehoius; kutseharidus ja -koolitus, üldkeskharidus, teadlased ja õpetajate koolitajad; täiskasvanud õppijad ja eesti

keele teise keele õpetajad, õpetajate koolitajad; teadlased, ülikoolide ja kõrgharidusasutuste töötajad; kinnipeetavad; üksikisikud,

kelle esimene keel ei ole eesti keel; tööandjad; uued sisserändajad, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, Eli kodanikud ja nende

pereliikmed; kohalik elanikkond; avalik-õiguslikud, eraõiguslikud ja kolmanda sektori asutused, kes puutuvad kokku uute

sisserändajatega; muudesse rahvustesse ja etnilistesse rühmadesse kuuluvad isikud, kes elavad Eestis.

Sihtpiirkond: kogu Eesti, kuid eriline tähelepanu Ida-Viru ja Harju maakonnal.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on tööhõive

parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

107 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

6.16 Meede: Tõhus ja proaktiivne kohanemispoliitika

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning

parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

Meetme nr SFOSis: 12.4.7.8

Peamised tegevused: Uussisserändajate, sh tagasipöördujate, kohanemise toetamine kohalikul tasandil

Edukas lõimumine, sh kohanemine, tööturule integreerimine ning uussisserändajate, teisest rahvusest püsielanike ja tagasipöördujate

osalemine ühiskonnaelus toetab Eesti ühiskonna turvalisust ning majandusarengut – väheneb sotsiaalsüsteemi koormus ning

julgeoleku, sotsiaalse tõrjutuse, etniliste konfliktide, radikaliseerumisega jne seotud riskid. Mida paremini lõimuvad, sh kohanevad

teisest rahvusest püsielanikud, uussisserändajad ja kodumaale tagasipöördujad, seda suurem on nende heaolu Eestis ja sidusam on

ühiskond. Meetmed toetavad piirkondliku võimekuse arendamist kohalike omavalitsuste, avaliku ja erasektori organisatsioonide, sh

kultuuri ja spordiga seotud institutsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide seas lõimumise, sh kohanemise ja kodakondsuse,

valdkonnas. Sekkumise raames saavad piirkondlikud omavalitsused, näiteks Narva ja Ida-Virumaa (Kirde-Eesti), Tartu ja Tartumaa

(Kagu-Eesti), Tallinn ja Pärnu (Edela-Eesti) toetust kohaliku tasandi lõimumisstrateegiate ja -tegevuste väljatöötamiseks. Toetades

kohalikke omavalitsusi, avaliku ja erasektori organisatsioone ning valitsusväliseid organisatsioone, aidatakse neil iseseisvalt pakkuda

sisserändajatele laiemas ulatuses täiendavaid lõimumis-, sh kohanemis- ja kodakondsusteemalisi lõimumisteenuseid.

Sihtrühmad: ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest saabuvad lapsed ja noored, sealhulgas ajutiselt Eestis viibivad lapsed ja

perede noored; formaalhariduses alalised elanikud, kelle esimene keel ei ole eesti keel; kohalikud omavalitsused (lasteaedade,

lapsehoidude ning koolide omanikud), ametnikud ja töötajad; õpetajatele ja teistele haridusasutuste rühmade liikmetele

108 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

alushariduses ja lapsehoius; kutseharidus ja -koolitus, üldkeskharidus, teadlased ja õpetajate koolitajad; täiskasvanud õppijad ja eesti

keele teise keele õpetajad, õpetajate koolitajad; teadlased, ülikoolide ja kõrgharidusasutuste töötajad; üksikisikud, kelle esimene keel

ei ole eesti keel; tööandjad; uued sisserändajad, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, ELi kodanikud ja nende pereliikmed; kohalik

elanikkond; avalik-õiguslikud, eraõiguslikud ja kolmanda sektori asutused, kes puutuvad kokku uute sisserändajatega; muudesse

rahvustesse ja etnilistesse rühmadesse kuuluvad isikud, kes elavad Eestis.

Sihtpiirkond: kogu Eesti, kuid eriline tähelepanu Ida-Viru ja Harju maakonnal.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on tööhõive

parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

109 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

6.17 Meede: Lõimumispoliitika kujundamine ja rakendamine

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning

parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

Meetme nr SFOSis: 12.4.7.9

Peamised tegevused: Keeleõppe- ja lõimumiskoolitused (sh tegevused keele praktiseerimiseks); Töövahendusprogramm keeleõppe

eesmärgi; Kogukondade vahelised kontaktid; Side riigiga; Sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamine

Tööalase eesti keele arendamiseks ja harjutamiseks ning eesti keelt kõnelevas keskkonnas töötamiseks valmisoleku parandamiseks

on tõhus pakkuda keeleõppevõimalusi ja keeletuge tööturumeetmete abil, võimaldades noortel ja täiskasvanutel, kelle emakeel ei

ole eesti keel, osaleda töökohaga seotud vahetusprogrammides ja kasutada mentori abi eestikeelses töökeskkonnas.

Keeleõppevõimalusi pakutakse ka kinnipeetavatele, et edendada nende integreerumist. Lisaks keeleõppele tuleb luua keelekeskkond,

mis toetab keelepraktikat kogukondadevaheliste kontaktide kaudu erinevatel kultuuri- ja spordiüritustel, keelekohvikutes ja

kultuuriklubides. Lisaks keeleõppele pakutakse asjakohase teadlikkuse tõstmiseks ka kodanikuõpetuse ning riigikaitsega seotud

õppimisvõimalusi.

Sihtrühmad: ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest saabuvad lapsed ja noored, sealhulgas ajutiselt Eestis viibivad lapsed ja

perede noored; formaalhariduses alalised elanikud, kelle esimene keel ei ole eesti keel; kohalikud omavalitsused (lasteaedade,

lapsehoidude ning koolide omanikud), ametnikud ja töötajad; õpetajatele ja teistele haridusasutuste rühmade liikmetele

alushariduses ja lapsehoius; kutseharidus ja -koolitus, üldkeskharidus, teadlased ja õpetajate koolitajad; täiskasvanud õppijad ja eesti

keele teise keele õpetajad, õpetajate koolitajad; teadlased, ülikoolide ja kõrgharidusasutuste töötajad; kinnipeetavad; üksikisikud,

kelle esimene keel ei ole eesti keel; tööandjad; uued sisserändajad, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, Eli kodanikud ja nende

pereliikmed; kohalik elanikkond; avalik-õiguslikud, eraõiguslikud ja kolmanda sektori asutused, kes puutuvad kokku uute

sisserändajatega; muudesse rahvustesse ja etnilistesse rühmadesse kuuluvad isikud, kes elavad Eestis.

110 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Sihtpiirkond: Kogu Eesti, kuid eriline tähelepanu Ida-Viru ja Harju maakonnal.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on keelelise

hariduse areng ja seeläbi tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

6.18 Meede: Ennetav ja turvaline elukeskkond

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning

parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

Meetme nr SFOSis: 12.4.7.10

Peamised tegevused: Teenused riskinoortele ja kohaliku tasandi võrgustikutööl põhinev koostöömudel

111 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitsealased probleemid on omavahel seotud ja

neid on võimalik ennetada. Lastesse ja noortesse investeerimine on kõige kulutõhusam viis, kuidas ennetada ja lahendada Eesti riigi

märkimisväärseid probleeme, mis on seotud majanduse, tööhõive, sotsiaalkaitse, õiguskaitse ja tervishoiuga. Need valdkonnad on

seotud ka hariduse, selle tugiteenuste ja noorsootööga.

Laste ja noortega seotud sekkumismeetmed keskenduvad võrdsete ja õigeaegsete juurdepääsuteenuste edendamisel, toetades

aktiivse kaasamise integreeritud meetmeid ning ennetades riskikäitumist kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamise

abil. Lastega seotud meetmete planeerimisel ja disainimisel on aluseks Lastegarantii.

Sihtrühmad: Lapsevanemad, lapsed ja tõsise traumaatilise kogemusega noored; laste asendushooldus, asendushooldusteenuste

osutajad; kasuperesse astunud noored; laste olukorra hindamisega tegelevad isikud, lastega töötavad spetsialistid, kohalikud

omavalitsused; laste ja noortega töötavad spetsialistid ning neid esindavad organisatsioonid, ülikoolid, asjaomane kutseliit; noored,

sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored; Ohustatud lapsed ja noored, vanemad, kõik kohalikud omavalitsused, kes tegelevad laste

ja noortega, kohalike asutuste esindajad, ettevõtete ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnad;

Kohalikud omavalitsused (lasteaedade, lapsehoidude ning koolide omanikud), ametnikud ja töötajad; Õpetajatele ja teistele

haridusasutuste rühmade liikmed alushariduses ja lapsehoius.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

112 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

6.19 Meede: Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning

parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

Meetme nr SFOSis: 12.4.7.11

Peamised tegevused: Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine

Laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitsealased probleemid on omavahel seotud ja

neid on võimalik ennetada. Lastesse ja noortesse investeerimine on kõige kulutõhusam viis, kuidas ennetada ja lahendada Eesti riigi

märkimisväärseid probleeme, mis on seotud majanduse, tööhõive, sotsiaalkaitse, õiguskaitse ja tervishoiuga. Need valdkonnad on

seotud ka hariduse, selle tugiteenuste ja noorsootööga.

Laste ja noortega seotud sekkumismeetmed keskenduvad võrdsete ja õigeaegsete juurdepääsuteenuste edendamisel, toetades

aktiivse kaasamise integreeritud meetmeid ning ennetades riskikäitumist kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamise

abil. Lastega seotud meetmete planeerimisel ja disainimisel on aluseks Lastegarantii.

113 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Sihtrühmad: Lapsevanemad, lapsed ja tõsise traumaatilise kogemusega noored; laste asendushooldus, asendushooldusteenuste

osutajad; kasuperesse astunud noored; laste olukorra hindamisega tegelevad isikud, lastega töötavad spetsialistid, kohalikud

omavalitsused; laste ja noortega töötavad spetsialistid ning neid esindavad organisatsioonid, ülikoolid, asjaomane kutseliit; noored,

sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored; Ohustatud lapsed ja noored, vanemad, kõik kohalikud omavalitsused, kes tegelevad laste

ja noortega, kohalike asutuste esindajad, ettevõtete ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnad;

Kohalikud omavalitsused (lasteaedade, lapsehoidude ning koolide omanikud), ametnikud ja töötajad; Õpetajatele ja teistele

haridusasutuste rühmade liikmed alushariduses ja lapsehoius.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

114 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

6.20 Meede: Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema

arengut ja heaolu; Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede

vajadustele; Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning

parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

Meetme nr SFOSis: 12.4.7.12

Peamised tegevused: Laste heaolu ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine; Teenused riskinoortele: Käitumisoskuste Mäng.

Laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitsealased probleemid on omavahel seotud ja

neid on võimalik ennetada. Lastesse ja noortesse investeerimine on kõige kulutõhusam viis, kuidas ennetada ja lahendada Eesti riigi

märkimisväärseid probleeme, mis on seotud majanduse, tööhõive, sotsiaalkaitse, õiguskaitse ja tervishoiuga. Need valdkonnad on

seotud ka hariduse, selle tugiteenuste ja noorsootööga.

Laste ja noortega seotud sekkumismeetmed keskenduvad võrdsete ja õigeaegsete juurdepääsuteenuste edendamisel, toetades

aktiivse kaasamise integreeritud meetmeid ning ennetades riskikäitumist kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamise

abil. Lastega seotud meetmete planeerimisel ja disainimisel on aluseks Lastegarantii.

Sihtrühmad: Lapsevanemad, lapsed ja tõsise traumaatilise kogemusega noored; laste asendushooldus, asendushooldusteenuste

osutajad; kasuperesse astunud noored; laste olukorra hindamisega tegelevad isikud, lastega töötavad spetsialistid, kohalikud

omavalitsused; laste ja noortega töötavad spetsialistid ning neid esindavad organisatsioonid, ülikoolid, asjaomane kutseliit; noored,

sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored; Ohustatud lapsed ja noored, vanemad, kõik kohalikud omavalitsused, kes tegelevad laste

ja noortega, kohalike asutuste esindajad, ettevõtete ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnad;

Kohalikud omavalitsused (lasteaedade, lapsehoidude ning koolide omanikud), ametnikud ja töötajad; Õpetajatele ja teistele

haridusasutuste rühmade liikmed alushariduses ja lapsehoius.

115 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt kahjustada

järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet

hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse

ning taastamine x Vt eelmist.

6.21 Meede: Õpivõimalused ja hariduse korraldus

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas

teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada

sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas

olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas

puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet

Meetme nr SFOSis: 12.4.8.1

116 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Peamised tegevused: Koolivõrgu korrastamise jätkamine (haridusinfrastruktuuri arendamine kvaliteetse ja kaasava hariduse ning

haridusasutuste vahelise koostöö toetamiseks); Kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimise arendamise tööriistakast kohalikele

omavalitsustele ja haridusasutustele (investeeringud kooskõlas piirkondlike ja/või maakondlike arengudokumentidega ning

arvestades regionaalset mõõdet).

Sihtrühmad: Õpilased, õpetajad, kohalikud omavalitsused, riik; kohalikud omavalitsused, koolijuhid, haridusasutused (koolijuhid,

õpetajad).

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on hariduse areng

ja seeläbi tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Kliimamuutustega kohanemine x Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

117 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

6.22 Meede: Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning

hooldusvõimaluste tagamine

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas

teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada

sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas

olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas

puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet

Meetme nr SFOSis: 12.4.9.1

Peamised tegevused: Kogukonna ja kohalike omavalitsuste võimestamine; Ühtsete hindamissüsteemide ja –instrumentide

kohandamine, loomine ja kasutusele võtmine pikaajalise hoolduse vajaduse tuvastamiseks; Teadmistepõhise poliitika kujundamise

toetamine; Eestkostesüsteemi korrastamine; Hoolekandeteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmine ja järelevalve edendamine;

Erinevate valdkondade integreerimine sotsiaalkaitseteenuste pakkumiseks, sh innovaatiliste lahenduste suurendamine

sotsiaalkaitsesektoris; Hoolduskoordinatsiooni mudeli katsetamine ja arendamine üle Eesti; Dementsusega inimestele suunatud

teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamine; Toetavad meetmed hoolduskoormusega inimestele; Meetmed sotsiaalkaitse

sektori ja lastega töötavatele töötajatele.

Sihtrühmad: Erivajadusega inimesed; hooldusvajadusega inimesed; dementsuse all kannatavad inimesed ja nende pereliikmed;

hoolduskoormusega või hoolduskoormuse tekkimise potentsiaaliga inimesed; kohalikud omavalitsused ja kogukonnad;

Sotsiaalkindlustusamet; sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiupoliitika kujundajad; sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiutöötajad ning

teenuseosutajad; sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiusektor; (tehnoloogia)ettevõtted; eestkostesüsteemi osalised, eraõiguslikud

ja mittetulunduslikud organisatsioonid.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

118 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt kahjustada

järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet

hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Kliimamuutustega kohanemine x

Meede on lisaks „Eesti 2035“ strateegiale kooskõlas ka „Kliimamuutustega kohanemise

arengukavaga aastani 2030“ läbi tervise edendamise ja üleüldise toimetuleku

alaeesmärgi, mis võib kaudselt kaasa aidata ka hinnatavale keskkonnaeesmärgile.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse x Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet

hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse

ning taastamine x Vt eelmist.

6.23 Meede: Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning

hooldusvõimaluste tagamine

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas

erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja

sotsiaalteenuste kaudu

Meetme nr SFOSis: 21.4.1.1

119 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Peamised tegevused: Kodude kohandamine kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks; Kogukonnapõhiste teenusmajade

loomine vanemaealistele; Hoolekandeasutuste dementsussõbralikuks kohandamine; Erihoolekande teenuskohtade loomine;

Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused.

Sekkumise eesmärk on toetada tegevusi ja taristuinvesteeringuid, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi ning toetada

tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist. Sekkumise lähtekohaks on deinstitutsionaliseerimise põhimõte ja eesmärgiks on toetada

inimeste iseseisvat elu ning toimetulekut niipalju kui võimalik ning säilitada inimeste sidet kogukonnaga. Sotsiaalkaitse ja

tervishoiusüsteemide kestlikkuse tagamiseks ja inimkeskse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektorite

institutsionaalsest hooldusest integreeritud koostööle ja koordineerimisele.

Sekkumisel on kaks peamist tegevussuunda, mis on üheks osaks pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamise tervikpaketist.

Sotsiaalhoolekandesektorile suunatud tegevussuund võimaldab pakkuda täiendavaid kogukonna- ja kodupõhiseid teenuseid

kõrvalabi vajadusega inimestele. Tervishoiusektori tegevussuund aga luua maakondlikud integreeritud heaolukeskused, mis

ühendavad endas nii tervishoiu kui ka sotsiaalsektori teenuste osutamise (esmatasandi tervishoid, ja üldhaigla, eriarstiabi ja muud

ühiskondlikud teenused; kodu lähedal osutatavad sotsiaalhoolekandeteenused).

Sihtrühmad: Hooldamist vajavad isikud, sealhulgas eakad, kognitiivsete häiretega inimesed ja sotsiaalse toimetulekuraskustega

isikud; Kohalikud omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused, erasektor, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad, k.a

spetsiaalne tööjõud), hooldust vajavate isikute pereliikmed, st võimalikud isikud, kelle suhtes hoolduskoormust kohaldatakse ;

Tervishoid ja sotsiaalvaldkond (teenuseosutajad, sh spetsiaalne tööjõud).

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

120 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Pikemas perspektiivis võib

meede parandada tööhõivet, mis on lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Kliimamuutustega kohanemine x

Meede on lisaks „Eesti 2035“ strateegiale kooskõlas ka „Kliimamuutustega kohanemise

arengukavaga aastani 2030“ läbi tervise edendamise alaeesmärgi, mis võib kaudselt kaasa

aidata ka hinnatavale keskkonnaeesmärgile.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Pikemas perspektiivis võib

meede parandada tööhõivet, mis on lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

121 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

7 MATERIAALSE PUUDUSE VÄHENDAMINE

7.1 Meede: Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist

arvestava sotskindlustussüsteemi kujundamine

Poliitikaeesmärk: Sotsiaalsem Eesti

Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele,

sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist

Meetme nr SFOSis: 12.4.10.1

Peamised tegevused: Toidu ja/või esmatarbekaupade pakkumine (nt voucherite skeemi alusel).

Sekkumise üldeesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa vaesuse, sealhulgas laste vaesuse kaotamisele Eestis.

Täpsemalt antakse enim puudustkannatavatele isikutele toitu ja esmast materiaalset abi ning sotsiaalse kaasamise meetmeid. Toidu

pakkumine võimaldab luua paremat kontakti abivajava isikuga ja seega kaasata ta muudesse teenustesse ja/või tugiteenustesse,

sealhulgas näiteks aktiivsetele tööturuteenustesse, sotsiaalhoolekandeteenustesse, haridusele ja koolitusele juurdepääsule, mis

pikemas perspektiivis võiks aidata parandada isiku sotsiaal-majanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust.

Sihtrühmad: Absoluutses vaesuses elavad inimesed, kodutud ja vaesuse ohus olevad inimesed.

Sihtpiirkond: Kogu Eesti.

122 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Pikemas perspektiivis võib

meede parandada tööhõivet, mis on lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Kliimamuutustega kohanemine x

Meede on lisaks „Eesti 2035“ strateegiale kooskõlas ka „Kliimamuutustega kohanemise

arengukavaga aastani 2030“ läbi tervise edendamise alaeesmärgi, mis võib kaudselt kaasa

aidata ka hinnatavale keskkonnaeesmärgile.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Pikemas perspektiivis võib

meede parandada tööhõivet, mis on lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Mõneti võib meede suurendada pakendijäätmete osakaalu. Sellegipoolest arvestades üldist

trendi pakendite vähendamise suunas ja kooskõla „Eesti 2035“ strateegiaga, sh jäätmekavaga

(nii kehtiv kui koostamisel olev), ning lisaks ka absoluutses vaesuses olevate inimeste aitamise

ülimat olulisust, ei näha märkimisväärset olulist negatiivset mõju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Pikemas perspektiivis võib

meede parandada tööhõivet, mis on lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

123 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

8 INIMESELE LÄHEDASEM EESTI

8.1 Meede: Regionaalareng – Suuremate linnapiirkondade (Ida-Viru, Tallinn, Tartu, Pärnu)

arendamine (sh linnaruumi arendamine, targa linna pilootlahendused, elurikkuse

suurendamine tiheasutusaladel)

Poliitikaeesmärk: Inimestele lähedasem Eesti

Erieesmärk: 8.1. (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja

julgeoleku soodustamine linnapiirkondades

Meetme nr SFOSis: 12.5.1.1

Peamised tegevused:

• Nutikad lahendused. Toetust antakse linnades pakutavate nutikate teenuste ja lahenduste arendamiseks, katsetamiseks ja

rakendamiseks (nt uued e-teenused, suur- ja avaandmete kasutatavus, e-demokraatia/kaasamislahendused, intelligentsed

süsteemid (sh seireks) ja nutivõrgud (liiklus, valgustus jne)). Rohelahenduste projektide eesmärk on suurendada linnaruumi

elurikkust, muutes linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja inimestele elamisväärseks. Tegevused

hõlmavad elurikkust suurendavate elementide ja projekteerimistehnikate kasutamist linnaplaneerimises, liigirikaste alade

loomist, looduslike veekogude rajamist jne. Need sekkumised on suunatud kõigile linnapiirkondadele.

• Ida-Viru taaselustamine. Oluline on jätkata linnakeskkonna arendamise toetamist, investeerides linnaruumi kasutamisse ja

avaliku taristu (sh jalgrattataristu) renoveerimisse, et muuta linnapiirkondade elukeskkond atraktiivsemaks kvalifitseeritud

tööjõule ja kohaneda rahvastiku vähenemisega. Täiendavat tähelepanu tuleb pöörata eluasemete tühjenemisega seotud

probleemidele, mis toovad endaga kaasa vajaduse linna kompaktsemaks muuta. Need sekkumised on suunatud ainult Ida-

Virumaal asuvatele linnapiirkondadele.

124 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

• Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused. Meetmed on suunatud Ida-Virumaal ja Pärnu funktsionaalses linnapiirkonnas

asuvatele linnapiirkondadele, et lahendada maapiirkondadega ühiseid probleeme.

• Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus. Need meetmed on suunatud kõigile linnapiirkondadele, et lahendada

maapiirkondadega ühiseid probleeme. Meetmed muudavad linnapiirkonnad elu- või majandustegevuse jaoks atraktiivsemaks

ja mugavamaks. Linnataristusse või nutikate lahenduste arendamisse tehtud investeeringute rakendamisel võetakse arvesse

ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid.

Sihtrühmad: Kohalikud omavalitsused, ühistranspordikeskused, ettevõtted, valitsusvälised organisatsioonid ja sihtasutused, teadus-

ja arendusasutused.

Sihtpiirkond: Funktsionaalne linnapiirkond, mis hõlmab nii keskuslinna kui ka sellega lähedalt seotud tiheasustusega ala (so

keskuslinna ümbritsev katkematu asustusega valglinnastunud ala, mida seob keskuslinnaga igapäevane tihe pendelränne). Toetus on

suunatud funktsionaalsetele linnapiirkondadele, mille elanikkond ületab 50 000 inimest – suuremad funktsionaalsed linnapiirkonnad

Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Viru maakonnas (Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe linnastud).

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meetmel on otsene positiivne mõju kliimamuutuste mõju vähendamisele eeldusel, et

suuremate linnapiirkondade arendamise puhul on olemas vähemalt üks strateegiline

dokument, nt asjakohane strateegia, programm või tegevuskava, koos kindlate

keskkonnaeesmärkidega. Peamised tegevused, mis on meetme all ette nähtud – (targa linna

pilootlahendused, elurikkuse suurendamine tiheasutusaladele jne) on positiivse mõjuga

kliimamuutuste mõju vähendamisel, soodustades energiatõhusust ja seega maandades KHG’de

heidet. Ka rattataristu arendamisel võib olla kasvuhoonegaaside vähenemise kaudu positiivne

mõju kliimamuutuste leevendamisele; efektiivine rattataristu olemasolu soodustab tõenäosust,

et liiklejad valivad valdavalt fossiilkütusel sõitvate autode kasutamise asemel jalgarattaga

liiklemise. Seega ei ole eeldatud, et meede põhjustab olulist kahju hinnatavale

keskkonnaeesmärgile.

125 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Kliimamuutustega kohanemine x

Targa linna planeerimine, elurikkuse suurendamine, julgeoleku tõstmine muudab linnad

kliimamuutustele vastupanuvõimelisemateks aidates ära hoida tormide ja üleujutustega

kaasnevaid laastavaid mõjusid.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Kavandatavad tegevused ei ole märkimisväärselt seotud veevaldkonna ressurssidega, kuid

säästliku linnaruumi arendamisel (sh elurikkuse suurendamisel) võib olla kaudne positiivne

mõju. Infastruktuuri ja ehitusprojektide käigus on võimalik, et esineb risk veeresurssidele. Aga

kuna vastavalt Eesti Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele alluvad

olulise mõjuga ehitusprojektid keskkonnamõju hindamise nõuetele, on need riskid

leevendatud.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Kavandatavad tegevused ei ole märkimisväärselt seotud ringmajandusega, kuid säästliku ja

nutika linnaruumi arendamine võib kaudselt toetada ringmajandust. Linnapiirkonna

atraktiivsemaks muutumine võib kaudselt parandada ka jäätmete ringlussevõttu (kuna paljudes

maapiirkondades puuduvad selleks mugavad võimalused). Infastruktuuri ja ehitusprojektide

käigus on oodata, et tekitatakse jäätmeid. Samas ei paista meetme kirjelduses olevat

ehitusprojekte, mis võiks tekitada ülemäärases koguses taaskasutamatuid jäätmeid. Maa-

arendajad on kohustatud käitlema oma jäätmeid vastavalt Eesti jäätmeseadusele, mis

soodustab ringlussevõttu ja ohutut jäätmekäitlust. Seega ei eeldata, et meede kahjustab

oluliselt hinnatavat keskkonnaeesmärki.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Kavandatavad tegevused ei ole märkimisväärselt seotud reostusega, kuid säästliku ja nutika

linnaruumi arendamine võib kaudselt seda toetada. Infastruktuuri ja ehitusprojektide käigus on

võimalik, et esineb reostuse tekke risk. Samas, meetmega seotud taristuprojektid ei erine

oluliselt teistest ehitussektori tüüpilistest arendusprojektidest, mida reguleeritakse vastavalt

Eesti Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ja mille põhjal on

arendajad kohustatud reostusega seotud leevendamismeetmeid rakendama ehituskäigus.

Seega on eeldatud, et meede ei kahjusta oluliselt hinnatavat keskkonnaeesmärki.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Kavandatud tegevused nagu targa linna pilootlahendused ja elurikkuse suurendamine

tiheasutusaladel on otsese olulise positiivse mõjuga elurikkusele. Tegevused hõlmavad

elurikkust suurendavate elementide ja projekteerimistehnikate kasutamist linnaplaneerimises,

liigirikaste alade loomist, looduslike veekogude rajamist. Infrastruktuuri ja ehitusprojektide

käigus on võimalik, et esineb teoreetiline risk bioloogilisele mitmekesisusele. Sellegipoolest

alluvad olulise mõjuga ehitusprojektid vastavalt Eesti Keskkonnamõju hindamise ja

126 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele keskkonnamõju hindamise nõuetele, mistõttu on

nimetatud riskid leevendatud.

8.2 Meede: Regionaalareng – Regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste toetamine

(sh elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamine, investeeringud vee infrastruktuuri, KOV võimekuse tõstmine)

Poliitikaeesmärk: Inimestele lähedasem Eesti

Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva

turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades

Meetme nr SFOSis: 12.5.2.1

Peamised tegevused:

• Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond. Selleks, et tugevdada kohalike omavalitsuste rolli ettevõtluskeskkonna

arendamisel ja suurendada piirkondliku ettevõtluskeskkonna atraktiivsust, on vaja toetada erinevaid tegevusi integreeritult.

Sellised tegevused võivad olla turismiedendus ja kohaturundus, ettevõtlusvõrgustike, piirkonnaspetsiifiliste

kompetentsikeskuste ja klastrite arendamine ettevõtlikkuse ja kaugtöö edendamine, ettevõtete diagnostika, koolitused ja

muud maakonna arengustrateegias kavandatud tegevused. Samuti võib vajadusel kombineerida tegevusi sihistatud

investeeringutega (külastusobjektid, tööstusalade ja muu ettevõtluseks vajaliku tehnilise taristu (nt juurdepääsuteed) parem

kasutamine, avalik linnaruum, sealhulgas linnakeskuste elavdamine ja ehituspärandi taaskasutusele võtt, tootearendus- ja

koostöö keskused või inkubaatorid).

• Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused. Sellised meetmed võivad hõlmata avalike teenuste arendamist (paranenud

teenusekvaliteet ja uuenduslikud viisid teenuste osutamiseks, nt e-teenused, mobiilsed teenused, kohalike omavalitsusega

koostöös osutatavad teenused, kogukonnateenused, mitmesugused pilootprojektid) ning avalike teenuste taristu

127 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

kohandamisega seotud tegevusi (multifunktsionaalsed teenusekeskused või taristuvõrgustiku terviklik väljaarendamine,

säästva veemajanduse edendamine).

• Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus. Vajalikud sekkumised hõlmavad järgmist: majandusarengut ning teenuste disaini ja

teenusvõrgustike kavandamist toetavad uuringud, analüüsid, ekspertiisid, nõustamised; arendussuutlikkust toetavad ja tõstvad

arendus- ja koolitusprogrammid kohalikele ja piirkondlikele võtmeosapooltele (keskendudes teenustele, ettevõtlusele,

tööturule, oskustele ja majandusarengule); võrgustike töö toetamine tagamaks elanikele kättesaadavaid ja kvaliteetseid

teenuseid ning paremaid tööhõive ja ettevõtluse arendamise võimalusi väljaspool pealinnapiirkonda.

Sihtrühmad: Kohalikud omavalitsused, maakondlikud arenduskeskused ja muud piirkondlikud organisatsioonid, VKEd, valitsusvälised

organisatsioonid, piirkondlikud vee-ettevõtted.

Sihtpiirkond: Erieesmärk on suunatud kõikidele funktsionaalsetele piirkondadele Eestis (kattuvad suuresti maakonnapiiridega – linn,

mis tegutseb ümbritsevate maapiirkondade keskusena moodustab enamasti funktsionaalse piirkonna). Toetuse saajatena on

välistatud erieesmärgi 1 sihtpiirkonnaks olevad suuremad linnad oma linnalise territooriumi ulatuses. Erilist tähelepanu pööratakse

aga Kagu-Eestile ja Ida-Viru piirkonnale, et toetada järelejõudmist ülejäänud riigile. Väiksemate linnakeskuste elavdamisel pööratakse

erilist tähelepanu muinsuskaitse alla jäävatele keskustele.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Turismiedendus ja mobiilsete teenuste toetamine võib mingil määral küll kasvuhoonegaaside

heidet suurenenud transporditeenuste tarbimise kaudu suurendada ja seeläbi kliimamuutusi

tugevdada. Samuti võib ettevõtluse elavdamine kasvuhoonegaaside heidet suurendada. Samas

sisaldab meede komponente, mis on kaudselt seotud KHGide heite vähendamisega; arendus-

ja innovatsioonivõimekuse arendamine on teoreetiliselt seotud kõrgema energia- ja

ressursitõhususega; kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste arendamine (nt e-teenuste

arendamine) võib vähendada transpordikulu ja teisi KHG-intensiivseid valdkondi; ja kohalike

omavalitsuste parema suutlikkuse arendamine (eriti arengustrateegiate koostamise ja

128 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

rakendamisega seoses) võimaldab omavalitsustel efektiivsemalt ohjata säästlikkuse ja KHGide

kriteeriume kogukondades. Sellest kõigest tulenevalt ei ole eeldatud, et meede kahjustab

oluliselt hinnatavat keskkonnaeesmärki.

Kliimamuutustega kohanemine x

Kättesaadavate lahenduste (nt e-teenuste) arendamine ja kohaliku omavalitsuste suutlikkuse

tõstmine teeb kogukonnad vastupidavamaks kliimamuutustega seoses (nt tormid ja

üleujutused) ja tõstab kogukonna julgeolekut planeerimise ja arengustrateegia koostamise-

ning rakendamisetappides. Ette nähtud tegevus „KOV parem suutlikkus“ võib potentsiaalselt

toetada ka kliimamuutustega seonduvat õpet (kuna see on antud kontekstis aktuaalne teema)

ja selliste koolituste abil kaudselt toetada ka kliimamuutuste mõjuga kohanemises pädevate

spetsialistide olemasolu tagamist (mis ühtlasi tõstaks KOVide suutlikkust). Ei ole eeldatud, et

meede kahjustab oluliselt hinnatavat keskkonnaeesmärki.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Sekkumine toetab säästva veemajanduse edendamist (nt investeeringud vee infrastruktuuri),

millel on eeldatavalt positiivne mõju Eesti veekogude seisundile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Atraktiivse ja kvaliteetse ettevõtlus- ning elukeskkonna loomise eelduseks on täna

keskkonnasäästlikkus (sh puhtamate asulate ja looduskeskkonna tagamine), mida soodustab

innovatiivsus ja teaduspõhisus (nt jätkusuutlikuma, looduskeskkonda hoidva ja ringmajandust

toetava tehnoloogia kasutus teenuste arendamisel; tarkade „rohelisemate“, sh ressursitõhusate,

teenuste pakkumisel; digilahenduste arendamisel, nt e-teenused, mobiilsed teenused). Seetõttu

võib arvata, et investeeringud majandusarengusse tõhustavad osaliselt ka reostuse ja jäätmete

tekke vältimist või ringlussevõttu.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Sekkumine toetab keskkonnasäästlikkust (sh puhtamad asulad ja looduskeskkond, mh ka

säästev veemajandus) ja ressursside tõhusamat kasutust, mis eeldatavasti toetab

ökosüsteemide head käekäiku läbi loodusressursside toorme hankimise vähenemise ja ühtlasi

aitab ringmajandust toetava tehnoloogia areng vähendada looduskeskkonda kahjustavat

reostust. Seega pole näha meetme negatiivset mõju toodud keskkonnaeesmärgi täitmisele.

129 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

9 ÕIGLANE ÜLEMINEK

9.1 Meede: Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus)

Poliitikaeesmärk: Õiglane Üleminek

Erieesmärk: Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega

Meetme number SFOSis: 21.6.1.3

Peamised tegevused: Sekkumine piirkonna majanduse mitmekesistamiseks (ehk eri valdkondade arenguks) toetades uusi

suuremahulisi tootlikke investeeringuid kõrgema lisandväärtusega töökohtadega ettevõtetesse – uute töökohtade loomiseks ning

seeläbi põlevkivisektori osakaalu vähenemisest tulenevate majanduslike mõjude leevendamiseks. Toetatakse põhivarainvesteeringute

kulusid ning võrkude liitumise ja projekteerimiskulusid, mis on seotud järgmiste tegevustega:

a) uue ettevõtte/üksuse rajamine, uue toote tootmine või uue teenuse pakkumine – loomaks uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti;

b) tootmisprotsessi ümberkorraldamine põlevkivisektorist sõltuvatele ettevõtjatele – säilitamaks olemasolevaid ja loomaks uusi

töökohti ning tagamaks ettevõtte jätkusuutlikkus ja kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärkidega. Lisandväärtus töötaja kohta peab

vastama vähemalt projekti tegevusala keskmisele.

Sihtrühm: Meede on kättesaadav nii VKEdele kui ka suurematele ettevõtetele (vt Õiglase ülemineku territoriaalset kava), kui need

vastavad õiglase ülemineku fondi asutamise määruses sätestatud nõuetele, samuti ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja riigiabi

nõuetele (peamiselt mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia, veevarustus, jäätmekäitlus). Rahastust jagatakse avatud konkursside

kaudu. Projektid võistlevad rahastamise eest kahes kategoorias: a) keskmise suurusega uued projektid, mille investeeringute

kogusumma jääb alla 50 miljoni euro, b) suured uued projektid üle 50 miljoni euro.

Sihtpiirkond: Ida-Virumaa

130 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Õiglase ülemineku fondi eesmärk on toetada kliimaneutraalsusele üleminekust mõjutatud

osapooli Ida-Virumaal, et tagada nende kooskõla kliimapoliitika eesmärkidega. Toetust

jagatakse vastavalt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi nõuetele ning ühe tulemusnäitajana

hinnatakse KHGide heitkoguste vähenemist. Lisaks, paljud Ida-Virumaa suurettevõtete

võimalikud tulusad projektid on otsese kliimapositiivse mõjuga (Ida-Viru KHGide heiterohke

majanduse ümbersuunamine puhketurismile, ringmajanduse põhimõtete rakendamine;

rohevesiniku kasutus diislikütuste asemel), mille laadsetele investeeringutele on meetme

rakendamine toeks. Seetõttu pole näha meetme negatiivne mõju kliimamuutuste

leevendamisele.

Kliimamuutustega kohanemine x

Õiglase ülemineku fondi rahastatud investeeringud toetuvad mh Eesti 2035 strateegiale ja

Kliimamuutustega kohanemise arengukavale 2030, mis seavad eeldused kliimamuutustest

põhjustatud riskide maandamiseks. Investeeringud loovad töökohti ja parandavad ettevõtete

jätkusuutlikkust (sh majandust üleüldiselt), mis vähendab julgeolekuriski ja annab paremad

eeldused kliimamuutustega kohanemiseks. Seega, pole näha meetme negatiivset mõju

kliimamuutustega kohanemisele.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meede toetab uute kaasaegsete keskkonnasäästlikute lahenduste/teenuste/toodete ja

tehnoloogiate arendamist ning kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist, mis kooskõlas

Eesti 2035 strateegiaga toetab ressursside efektiivsemat kasutust ning keskkonnasaaste

vähendamist, olles positiivse mõjuga mh ka veekeskkonnale. Meetme rakendamine ei ole

hinnanguliselt olulise negatiivse mõjuga veevaldkonna ressurssidele.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Investeeringud soodustavad tootmisprotsessi ümberkorraldamist ringmajanduse põhimõtete

järgselt tulenevalt Eesti 2035 strateegiast. Lisaks sellele on ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamine, millele aitab kaasa KHGide heite vähendamine

materjali võimalikult efektiivse kasutuse ning eluringi pikendamise abil. Meetmel ei ole

hinnanguliselt olulist negatiivset mõju ringmajandusele.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meede toetab uute kaasaegsete keskkonnasäästlikute lahenduste/teenuste/toodete ja

tehnoloogiate arendamist ning kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist, mis kooskõlas

Eesti 2035 strateegiaga toetab keskkonnasaaste vähendamist. Lisaks, põlevkivi kaevandamine

131 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

halvendab põhjavee kvaliteeti, mistõttu ümberlülitumine uuele tootele või tootmisprotsessi

ümberkorraldamine (ja ringmajanduse tõhustamine) on ka põhjavee kvaliteedile tõenäoliselt

positiivse mõjuga. Hinnanguliselt ei suurenda meetme rakendamine oluliselt reostust.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Nagu eelnevalt kirjeldatud, soodustab meede keskkonnasäästlike lahenduste/teenuste/toodete

ja tehnoloogiate arendamist ja on kooskõlas Eesti 2035 strateegiaga, millest tulenevalt ei ole

näha olulist vastuolu bioloogilise mitmekesisuse säilimisega.

9.2 Meede: Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamise toetus

Poliitikaeesmärk: Õiglane Üleminek

Erieesmärk: Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega

Meetme number SFOSis: 21.6.1.4

Peamised tegevused: Sekkumisel on kaks eesmärki:

• Toetada ettevõtete teadus- ja arendustegevust ning innovatsioonitegevust (sh teadlikkuse tõstmine kaasaegsete

tehnoloogiate võimalustest ja tehnoloogia arendamiseks vajalikest tegevustest), mille eesmärk on kõrgema lisandväärtusega

toodete ja teenuste väljatöötamine ning seeläbi töökohtade loomine, mille palgatase on asjaomaste sektorite keskmisest

kõrgem.

Sihtrühm: eraettevõtted (nii VKEd kui ka suuremad, tingimusel, et need vastavad õiglaseülemineku fondi asutamise määruses

sätestatud nõuetele), kelle tehnoloogilisi uuendusi ja TA-mahukaid arengusuundi meede hakkab toetama.

• Võimestada kohalikke haridus- ja teadusasutusi: toetada teadus- ja arendustegevust kohalike ettevõtete vajadustega seotud

valdkondades, eriotstarbeliste laborite loomist (nt testimiskeskused), teadustöötajate palkamist (rahvusvahelise koostöö

edendamine eesmärgiga tutvustada maailma eesliinitehnoloogiaid ja tugevdada teadus- ja arendusasutuste uurimissuundi).

Sihtrühm: kohalikud haridus- ja teadusasutused ja nendes töötavad teadlased. Teadusuuringute valdkondi rahastatakse

132 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

uurimistoetuste kaudu. Grantide rahastamisel on olulisel kohal ettevõtjate osalus teemapüstitusel, samuti ettevõtete

hinnangud ja tagasiside.

Sihtpiirkond: Ida-Virumaa.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Ettevõtete teadmusmahukuse tõstmine toetab uute saaste- ja kuluefektiivsete tehnoloogiate

kasutuselevõttu ja teadlikkuse kasvust tingitud keskkonnasäästlikkuse edendamist, millel ühtlasi

on soodustav mõju kliimaeesmärkide saavutamisele. Uued keskkonnale kasulikumad,

„rohelisemad“ ja tervislikumad töökohad aitavad samuti piirkonnas vähendada mõju

kliimamuutustele ja elu- ning töökeskkonnale.

Kliimamuutustega kohanemine x

Uued tehnoloogiad ja suurem teadlikkus parandab võimalusi ettevõtetel tegeleda

kliimamuutustest tulenevate probleemidega. Suund on vastavuses „Kliimamuutustega

kohanemise arengukava aastani 2030“ eesmärgiga soodustada kliimamuutuste mõjudega

arvestavat ettevõtlust.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Saaste- ja kuluefektiivsed tehnoloogiad vähendada negatiivset keskkonnamõju ka vee

valdkonnale. Toetused on kooskõlas Eesti 2035 strateegiaga, mis toetab ressursside

efektiivsemat kasutust ning keskkonnasaaste vähendamist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Saaste- ja kuluefektiivsed tehnoloogiad aitavad maksimeerida toorme tootlikkust ning

vähendada jäätmeteket. Toetused on kooskõlas Eesti 2035 strateegiaga, mis toetab ressursside

efektiivsemat kasutust ning keskkonnasaaste vähendamist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Nagu eelnevalt mainitud, aitavad uued keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“ ja

tervislikumad töökohad piirkonnas vähendada negatiivset mõju ka elu- ning töökeskkonnale

ning saaste- ja kuluefektiivsed tehnoloogiad vähendada negatiivset keskkonnamõju. Toetused

on kooskõlas Eesti 2035 strateegiaga, mis toetab keskkonnasaaste vähendamist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Uued keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“ ja tervislikumad töökohad ning saaste- ja

kuluefektiivsed tehnoloogiad aitavad vähendada negatiivset keskkonnamõju, mis võib tuleneda

loodusressursside suurest tarbimisest ja sellest tingitud elupaikade ja liigilise mitmekesisuse

133 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

kaotusest või keskkonnareostusest (kaudselt ka KHGide heitest, mis kliimamuutuste kaudu

kahjustab ökosüsteeme). Toetused on kooskõlas Eesti 2035 strateegiaga, mis toetab ressursside

efektiivsemat kasutust ning keskkonnasaaste vähendamist.

9.3 Meede: Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused ja -taristu

Poliitikaeesmärk: Õiglane Üleminek

Erieesmärk: Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega

Meetme number SFOSis: 21.6.1.5

Peamised tegevused: Kuna majanduse mitmekesistamist peetakse üleminekuprotsessis oluliseks arenguvajaduseks, on piirkonna

majanduse terviklikuks ümberkujundamiseks ülimalt oluline spetsiaalse tugitaristu loomine mikroettevõtete, idufirmade,

loomemajanduse, IKT ja muude abivaldkondade aktiivse ökosüsteemi tekkeks. Sekkumine hõlmab nõustamis- ja arendusteenuste

mahu suurendamist, mis toetab uute ettevõtete asutamist ja parandab olemasolevate ettevõtete suutlikkust, elavdab piirkondlikku

ettevõtluskeskkonda (sh iduettevõtete, turismi ja loomemajanduse ökosüsteemi arendamist) ning tutvustab piirkonda

välisinvesteeringute, turismi ja kaasaegseks elukeskkonnaks jaoks sobiva kohana.

Sihtrühm: Piirkondlikud arendusorganisatsioonid.

Sihtpiirkond: Ida-Virumaa

134 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Ettevõtluse mitmekesistamine maandab majandusriske ja aitab Ida-Viru ettevõtetel üle minna

kliimaneutraalsusele. Turisminduse kasv võib vähesel määral suurendada KHGide heidet

olenevalt ressursikasutuse efektiivsuse tasandist, kuid arvestades käimasolevat rohepööret ei

ole see eeldatavasti märkimisväärne. Seega meetmel eeldatavasti puudub või on kaudne

positiivne mõju (ettevõtluse kliimaneutraalsusele ülemineku läbi) kliimamuutuste

leevendamisele.

Kliimamuutustega kohanemine x

Sarnaselt eelmisega, toimiv majandus on vastupidav kliimamuutuste mõjudele ja suudab neist

tulenevaid riske paremini maandada. Meetmel võib olla kaudne positiivne mõju kõnealusele

keskkonnaeesmärgile.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet toodud

keskkonnaeesmärgiga, ei ole näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

9.4 Meede: Väikeettevõtluse toetus

Poliitikaeesmärk: Õiglane Üleminek

Erieesmärk: Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega

Meetme number SFOSis: 21.6.1.6

135 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Peamised tegevused: Selle sekkumise eesmärk on suurendada Ida-Virumaal tegutsevate väike- ja mikroettevõtjate pikaajalist

konkurentsivõimet ja ekspordisuutlikkust, toetades uuenduslike, ringmajanduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste,

tehnoloogiate ja protsesside arendamist või suurendades piirkonna väikeettevõtjate struktuuri- ja inimkapitali. Selle meetme kohaselt

välja töötatud teenus või protsess ei pea olema turule orienteeritud, vaid see võib olla suunatud ka ettevõtte sisemise suutlikkuse

suurendamisele uute ja suurema lisandväärtusega toote või teenusega seotud protsesside väljatöötamiseks ja juurutamiseks, sh

personaliarendus, müük ja turundus, tootmis- ja teenindusprotsessid, kõrgtehnoloogiale üleminek, puhta energia tehnoloogia ja

taristu kasutuselevõtt, energiatõhususe kasvatamine, digitaliseerimine, ringmajanduse edendamine jms.

Sihtrühm: Alustavad ettevõtjad ja tegutsevad piirkondlikud VKEd.

Sihtpiirkond: Ida-Virumaa

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Meetmel on osaline positiivne mõju kliimaeesmärkidele, kuna toetab kliimaneutraalsusele

üleminekut (sh energiatõhususe kasvu ja taastuvenergia kasutust).

Kliimamuutustega kohanemine x

Meede soodustab kliimamuutustega kohanemist, kuna tõstab ettevõtete paindlikust ja

kohanemisvõimet uute oludega toetades kõrgtehnoloogiate kasutuselevõttu,

personaliarendust ja majanduslikku edukust arvestades ühtlasi „Eesti 2035“ strateegia

eesmärkidega.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet toodud

keskkonnaeesmärgiga, ei ole näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja rohepööre (puhas energia, ringmajandus) võib aga

soodustada vastava keskkonnaeesmärgi saavutamist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

136 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

9.5 Meede: Töölt-tööle liikumise ning töötajate ümberprofileerimise toetused

põlevkivisektori töötajatele

Poliitikaeesmärk: Õiglane Üleminek

Erieesmärk: Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega

Meetme number SFOSis: 21.6.1.8

Peamised tegevused:

• Sekkumisega tagatakse turvavõrgustik neile, kelle jaoks üleminek saab alguse sissetuleku vähenemisega, pakkudes palgavahe

osalist kompenseerimist teatud ajavahemiku jooksul.

• Pikaajalise töötuse ja vaesuse vältimiseks soodustatakse tõhusat ümberprofileerimist (täiendus- ja ümberõppeprogrammid) ja

pakutakse põlevkivisektori töötajatele ulatuslikke tööturul liikuvust soosivaid lahendusi.

Sihtrühm: Põlevkivisektori töötajad ja sektorist lahkuvad töötajad ning Ida-Virumaal töö kaotamise riskis olevad töötajad.

Sihtpiirkond: Ida-Virumaa.

137 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet toodud

keskkonnaeesmärgiga, ei ole näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Kliimamuutustega kohanemine x Meede suurendab majanduslikku kindlustatust, mis mh aitab kaasa ka kliimamuutustega

kohanemisele.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet toodud

keskkonnaeesmärgiga, ei ole näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

9.6 Meede: Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade

arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses

Poliitikaeesmärk: Õiglane Üleminek

Erieesmärk: Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega

Meetme number SFOSis: 21.6.1.1

Peamised tegevused: Selleks, et vastata piirkondade uute ettevõtete ja uusi ärimudeleid viljelevate ettevõtete vajadustele, vajab

piirkond ka ulatuslikumat koolituspakkumist, mis tagab kasvuvaldkondades tegelevatele ettevõtetele nende vajadustele vastava

138 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

oskuste profiiliga tööjõu. Seepärast on üleminekuprotsessi positiivsete tulemuste saavutamiseks vaja suurendada ka täiendusõppe,

kutse- ja kõrghariduse pakkumist.

Sekkumise eesmärk on arendada hariduspakkumist Ida-Viru maakonnas, sh integreerides paremini formaalset ja mitteformaalset

õppimist, pakkudes inimestele võimalikes kasvusektorites (nt keskkonna- ja rohetehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandusharud,

vesiniku tootmine, turismisektor, kultuurivaldkond ja loomemajandus) vajalikke oskuste omandamist, arendades digipädevust,

juurutades elukestvat õpet, sidudes kutsehariduse tõhusamalt ettevõtjate vajadustega, töötades välja uued õppekavad kõrghariduses

ja kvaliteetsed koolitusprogrammid jms. Meetme eesmärk on tagada õppijatele keeleoskused, digipädevus ja ettevõtlik suhtumine.

Sihtrühm: Meetme sihtrühmaks on inimesed, kes lahkuvad põlevkivisektorist, on aegunud või puuduvate oskustega inimesed

(sealhulgas tulevased ja praegused üliõpilased), samuti praegu töötavad inimesed; koolitusasutused, kus tõstetakse koolituse

kvaliteeti ja kooskõla piirkonna tööandjate vajadustega ning laiendatakse pakutavate erialade valikut; ettevõtjad ja tööandjad, kes

osalevad koostöös koolitajatega praktilise õppe pakkumises.

Sihtpiirkond: Ida-Virumaa.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Edendades hariduses nii täiendkoolitust kui tasemeõppes uute õppekavade loomet, lisaks

edendades formaalse ja mitteformaalse hariduse tihedamat lõimingut, haridusevaldkonna

tihedamat lõimingut teiste eluvaldkondadega, kvaliteetset koolitust ning koolitades piirkonna

koolitajaid toetab meede kaudselt „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“

eesmärke. Täiendkoolituse mahu suurendamine ja uued tasemeõppe õppekavad toetavad

tööjõu uute oskuste arengut, seega ka targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate ning

piirkonnale kasulike töökohtade loomist. Uued keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“ ja

tervislikumad töökohad aitavad piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele.

139 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Kliimamuutustega kohanemine x

Haritum ja koolitatud tööjõud on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada

uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid, et kohaneda

kliimamuutustega. Neil on selleks sobilikud digipädevused ja üld- ning erialased oskused. Kui

keskkonnaharidus on loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest, toetab see inimeste

aktiivset enesetäiendamist, mis suurendab samuti teadlikkust ühiskonna väljakutsetest (sh

kliimamuutuste mõjudest)..

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Haritum tööjõud on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudsemat

tehnoloogiat, mis vähendab negatiivset keskkonnamõju (kas läbi ressursside efektiivsema

kasutuse või vähendades keskkonnasaastet) vee valdkonnale.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Teadlikkuse kasv suunab inimesed ressursse efektiivsemalt kasutama ja vähendab seeläbi

jäätmeteket. Tööjõu oskuste areng ja seega uute tehnoloogiate kasutus tõhustab

ressursikasutust kogu selle olelusringi jooksul.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Haritum tööjõud on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudsemat

tehnoloogiat, mis vähendab negatiivset keskkonnamõju (sh keskkonnasaaste).

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Haritum tööjõud on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudsemat

tehnoloogiat, mis vähendab negatiivset keskkonnamõju (kas läbi ressursside efektiivsema

kasutuse või vähendades keskkonnasaastet) ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele.

9.7 Meede: Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist

Poliitikaeesmärk: Õiglane Üleminek

Erieesmärk: Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega

Meetme number SFOSis: 21.6.1.7

Peamised tegevused: Ida-Virumaa on Eestis viimane piirkond, kus kaugküttes kasutatakse ulatuslikult fossiilkütuseid, kuna

põlevkivitööstuse ja elektritootmise jääksoojust kasutatakse hoonete kütmiseks. Põlevkivisektori vähenemise olukorras võivad Ida-

140 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Viru omavalitsused jääda lähitulevikus ilma elujõuliste küttelahendusteta. Käesolev sekkumine toetab investeeringuid kaugkütte

lahutamisse põlevkivist, sealhulgas biomassil põhinevate soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade ehitamist, taastuvatele

energiaallikatele üleminekut jms. Fossiilkütusel katelseadmed renoveeritakse taastuvkütuseid kasutavateks katelseadmeteks või

koostootmisjaamadeks kuni 150 MW ulatuses. Piisava soojuskoormusega piirkondade (nt Narva linn) soojusega varustamisel on

mõistlik panustada koostootmisjaama (võimsus ca 25 MWe/75 MWt), mujal katlamajade rajamisse. Rahastamine jaotatakse

konkurentsipõhiselt kohalike ja uute soojusenergia pakkujate vahel.

Sihtrühm: Soojusettevõtjad, kohalikud omavalitsused.

Sihtpiirkond: Ida-Virumaa.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kliimamuutustega kohanemine x

Kavandatav sekkumine panustab Ida-Virumaa piirkonna tegevuste tagamisse (kindlustades

soojusvarustatuse, mõnel juhul ka elektriga varustatuse) ja kohanemisse seoses planeeritud

eesmärgiga väljuda põlevkivienergeetikast, mis aitab vähendada kliimamuutustega seotud mõjusid.

Tegevused toetavad nii kohaliku ettevõtlussektori arengut kliimamuutustega kohanemisel.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Meede ei oma selget kokkupuudet toodud keskkonnaeesmärgiga, mistõttu pole näha olulist

negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

141 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

KONTROLLKÜSIMUSTIKU II OSA. JUHUL, KUI MEEDE VÕIB POTENTSIAALSELT MÕJUTADA EELNEVALT NIMETATUD KESKKONNAEESMÄRKE, VASTATA

JÄRGMISTELE KÜSIMUSTELE:

Kliimamuutuste leevendamine

Küsimus Jah Ei Põhjendus

Kas meede põhjustab

eeldatavasti oluliselt KHGde

heitekoguse suurenemist?

x Meetme eesmärgiks on vähendada fossiilsete kütuste kasutamist, soodustada taastuvenergia osakaalu

suurendamist lõpptarbimises ning biokütuste laialdasemat kasutamist. Sekkumine toetab kohaliku

ettevõtlussektori arengut kliimamuutuste leevendamisel ning kliimamuutustega kohanemisel. Sellel on üldjuhul

positiivne mõju KHGide heitkoguste vähendamisele ja piiramisele.

Sellest vaatamata on kaugküttekatlamajade ja koostootmisjaamade valdavaks kütuseks saanud õli või maagaasi

asemel puitkütustel põhinev biomass. Juhul, kui katelseadmetes jätkatakse suuremahulist väärtusliku metsapuidu

põletamist, avaldab see potentsiaalselt ebasoodsat mõju (puidus talletunud süsiniku atmosfääri vabanemine,

elupaikade ja sellest tingitud elurikkuse kadu), seades ohtu kliima ja elurikkuse eesmärkide saavutamise. Antud

sekkumise abil tuleks soodustada lahendusi, mis toetaksid laiemalt keskkonda – soodustada rohtse biomassi,

biogaasi jms lahendusi.

Sellest tulenevalt võib meede teatud juhtudel potentsiaalselt oluliselt kahjustada antud keskkonnaeesmärki. Et

vältida KHGde heitekoguste olulist suurenemist, on oluline toetada projekte, mis on kooskõlas (EL) 2018/2001

Direktiiviga (RED II) säästlikkuse kriteeriumitega (nt soodustada elamute liitumist kaugküttejaamadega mis on RED

II-ga vastavuses).

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja maapind)

Küsimus Jah Ei Põhjendus

Kas meede suurendab

eeldatavasti oluliselt

saasteainete heidet õhku, vette

või maapinda?

x Meetme eesmärgiks on vähendada fossiilsete kütuste kasutamist, soodustada taastuvenergia osakaalu

suurendamist lõpptarbimises ning biokütuste laialdasemat kasutamist, mis üldiselt väldib KHGide saastet ja

kaudselt sellest tulenevat elukeskkonna kvaliteedi halvenemist. Kohaliku ettevõtlussektori arengu kaudu

toetatakse laiemalt ka elukeskkonna paranemist (nt lendtuha aluselise õhusaaste ja sellest tingitud

142 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

rabakoosluste hävimist põhjustava reostuse vähenemine23, uute maardlate kasutusevõtu vältimine hoiab ära

lisanduva laastava mõju põhjaveele24, sh veevarustusele).

Põlevkivikaevandustest väljajuhitav vesi reostab25 looduslikke veekogusid sulfaatidega ja vesinikkarbonaatidega

(viimased muudavad vee karedaks). Paradoksaalselt võib kaevandusvee järvedesse juhtimise lõpetamine muuta

järved veevahetuse aeglustumise tõttu hapnikuvaeseks, mille tagajärel võib tekkida happelistes tingimustes vee-

elustikule toksiline divesiniksulfiid. Samas, risk vee-elustikele on leevendatud SFOS nr 21.6.1.2: „Põlevkivi

kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“

Seega on meetmel üldiselt positiivne mõju vastavale keskkonnaeesmärgile, kuid võib leiduda ka negatiivseid

mõjusid, olenevalt kuidas toimitakse põlevkivikaevanduste sulgemise järgsete negatiivsete keskkonnamõjude

leevendamisega.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Küsimus Jah Ei Põhjendus

Kas meede võib oluliselt kahjustada:

(ix) ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust; või

(x) elupaikade ja liikide, sh ELi poolt esiletoodud liikide, kaitsestaatust?

x Vt eelmist.

23 https://loodusveeb.ee/et/themes/energeetika-ja-elurikkus/polevkivienergeetika-mojud-elurikkusele 24 https://loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-files/polevkivi_arengukava_2016-2030_ksh_ja_lisa_1.pdf 25 https://loodusveeb.ee/et/themes/energeetika-ja-elurikkus/polevkivienergeetika-mojud-elurikkusele

143 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

9.8 Meede: Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide

lahendamine ja tervisekahjude vähendamine

Poliitikaeesmärk: Õiglane Üleminek

Erieesmärk: Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega

Meetme number SFOSis: 21.6.1.2

Peamised tegevused: Sekkumise eesmärk on leevendada põlevkivi ekspluateerimisest tulenevaid keskkonnamõjusid, luues seeläbi

tingimused saastatud alade korduskasutuseks, näiteks metsamajandusmaana, tööstusaladena jms.

Meede koosneb kolmest tegevusest:

• mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamine ja/või nende looduslikkuse taastamine, sh

o Kohtla-Järve suletud tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila suurema põlenguala sulgemislahenduse rekonstrueerimine,

o Ida-Virumaal riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide ohutustamine,

o Suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine,

o Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine,

o Põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamine,

o Ida-Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse uuring;

• kohalike ohtlike jäätmete töötlemise ja ringmajandusalase suutlikkuse parandamine, sh Vaivara ohtlike jäätmete prügila

laiendamine, mille uute kärgede väljaehitamine loob tervikliku taristu;

144 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

• pikaajalise uuringu korraldamine kohalike inimeste kokkupuute kohta looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja

töötamiskeskkonnas ning nende mõju hindamine inimeste tervisele ja heaolule (nö kemikaalide riskide hindamise partnerluse,

PARC, tegevused ning biomonitooring).

Sihtrühmad: Keskkonnaministeerium oma haldusalade asutustega (kaasates ka kohalikke omavalitsusi). Käitluskeskusega seotud

sekkumise sihtrühmad on nii piirkonna ettevõtted kui ka kohalikud elanikud, kellele keskus tööd pakub.

Sihtpiirkond: Ida-Virumaa.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Kliimamuutuste leevendamise eesmärgi täitmisele võib mõneti kaasa aidata prügila põlenguala

sulgemislahenduse rekonstrueerimine, mis kindlustab põlengu sumbumise ja väldib uusi

põlenguid ja sellega kaasnevat KHG heidet. Lisaks on saastatud alade metsastamisel süsinikku

siduv funktsioon. Sekkumisel on ei ole eeldada olulist negatiivset mõju vastavale

keskkonnaeesmärgile.

Kliimamuutustega kohanemine x Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet toodud

keskkonnaeesmärgiga, ei ole näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x Vt eelmist.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Sekkumine aitab kaasa ohtlike jäätmete ringmajandusalase suutlikkuse parandamisele, mistõttu

on meetmel positiivne mõju toodud keskkonnaeesmärgi täitmisele.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Meetme tegevused on suunatud saaste likvideerimisele (eelkõige veekeskkonnast, kuid ka

maapinnast ja õhust). Lisaks aitab sekkumine aitab kaasa ohtlike jäätmete ringmajandusalase

suutlikkuse parandamisele (millega kaasneb reostuse parem vältimine). Seega on meetmel

selge positiivne mõju toodud keskkonnaeesmärgi täitmisele.

145 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Kuna meede on suunatud saaste likvideerimisele (sh ka endiste alade taastamine

poollooduslikeks potentsiaalseteks elupaikadeks) omab meede positiivset mõju toodud

keskkonnaeesmärgile.

9.9 Meede: Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine

Poliitikaeesmärk: Õiglane Üleminek

Erieesmärk: Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega

Meetme number SFOSis: 21.6.1.12

Peamised tegevused: Võttes arvesse õiglase ülemineku fondi kohaldamisala ja vastastikust täiendavust muude riiklike ja Euroopa

Liidu programmidega, keskendub see sekkumine kolmele konkreetsele tegevusele, mis täiendavad üldisi riiklikke jõupingutusi Eesti

(sh Ida-Viru maakond) heaolusüsteemi ajakohastamisel. Tegevused hõlmavad:

• integreeritud teenuste (sotsiaal- ja tervishoiuteenused) kättesaadavuse parandamine Ida-Viru maakonnas, mille tulemiks on

katkematu teenus klientide jaoks, sh

o eakatele ja puudega inimestele suunatud koduteenuste arendamine ning nende kvaliteedi parandamine;

o kriisisündmuse üle elanud inimestele psühhosotsiaalse abi ja toetuse kättesaadavuse tagamine läbi esmareageerijate

ja spetsiifiliste teenuste osutajate koolitamise ning võrgustikutöö tugevdamise;

o investeeringud taristusse, mis teenindab sotsiaalkaitse sektorit.

• motivatsioonipaketi loomine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistide jaoks, sh kolmandatest riikidest tulevate

tervishoiuvaldkonna spetsialistide kohanemiseprogrammi (mentorlus, erialase oskuskeele õpe, kvalifikatsiooni hindamine)

pakkumine;

• innovatsiooni- ja arendusfondi loomine, et arendada ja katsetada Ida-Viru tervise- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks

innovaatilisi lahendusi.

146 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Sihtrühm: Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad ja vahetult teenust, sh erihooldekandeteenust ja

asendushooldust, osutavad isikud; Psühhosotsiaalse esmaabi koolituse sihtrühm on spetsialistid, kes puutuvad enda töös kokku

kriisisündmusi kogenud inimestega: sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, hoolekandeasutuste töötajad, politseinikud, päästjad, meedikud,

asendus- ja turvakodude spetsialistid, kogukonnaliikmed, tööandjad erinevatest eluvaldkondades, haridusvaldkonna töötajad;

Teenuseosutajad ja -saajad; Ida-Viru maakonna omavalitsusüksuste (neli valda – Alutaguse, Jõhvi, Lüganuse ja Toila – ning neli linna

– Kohtla- Järve, Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe) otsustusorganite (valitsus ja volikogu) liikmed ja kohaliku tasandi

poliitikakujundamises osalevad ametnikud, sh asjakohased rakendusasutuste töötajad, IVOLi töötajad; Piirkondlikud vabaühendused;

Sotsiaalkindlustusameti, haigekassa jt riigiasutuste kohapealsed kaasatud spetsialistid; Põlevkivisektori ja piirkonna töötajad, elanikud

ning KOVid; Kemikaale käitlevad ettevõtted, laborid ja sealsed töötajad.

Sihtpiirkond: Ida-Virumaa.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet toodud

keskkonnaeesmärgiga, ei ole näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Kliimamuutustega kohanemine x

Võib eeldada, et kriisisündmustega seotud inimeste ja võrgustikutöö (sh tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande spetsialistide palkamise) toetamine parandab ka kliimamuutustega

kohanemise võimet. Lisaks sellele on meede kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga. Sellest

tulenevalt ei ole näha olulist negatiivset mõju toodud keskkonnaeesmärgile.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet toodud

keskkonnaeesmärgiga, ei ole näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x Vt eelmist.

147 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x Vt eelmist.

9.10 Meede: Kohalike omavalitsuste investeeringud õiglase ülemineku toetuskõlbulikes

valdkondades

Poliitikaeesmärk: Õiglane Üleminek

Erieesmärk: Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega

Meetme number SFOS-is: 21.6.1.10

Peamised tegevused: Sekkumise eesmärk on leevendada ülemineku negatiivset mõju Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele,

nimelt aidata omavalitsustel vähendada oma püsikulusid, toetades sh energiatõhususe meetmeid.

Meetme raames on toetatud omavalitsuste investeeringud (abikõlblikud on põhivarainvesteeringute kulud, võrkude liitumise ning

projekteerimiskulud) sotsiaalset sidusust suurendavatesse projektidesse, nagu näiteks:

• sotsiaalse infrastruktuuri, näiteks vanurite hooldekoduteenuse ja teenusemajade väljaarendamine;

• lastehoiuvõrgustiku arendamine;

• teenuste kättesaadavuse ja ligipääsetavuse parandamine;

• avalike hoonete energiatõhusus (kui see kaasneb teenuste ümberkorraldusega või muu õiglase ülemineku eesmärgiga

kooskõlas oleva tegevusega);

• säästev liikuvus ja transport (v.a kergliiklusteed).

Sihtrühm: kohalikud omavalitsused.

148 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Sihtpiirkond: Ida-Virumaa.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x Sekkumine toetab energiatõhususe meetmeid, mistõttu mõju kliimaeesmärkide täitmisele on

eeldatavalt positiivne.

Kliimamuutustega kohanemine x

Sekkumisega soovitakse parandada sotsiaalset sidusust (sh teenuste kättesaadavust ja

ligipääsetavust), mis mh parandab ka kliimamuutustest ohustatud varustuskindlustatust ja

tagab ühiskonna suurema vastupidavuse kliimamuutustega kohanemisel.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet toodud

keskkonnaeesmärgiga, ei ole näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x Vt eelmist.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Vt eelmist. Lisaks sellele võib eeldada, et säästva transpordi edendamine vähendab

keskkonnasaastet.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet toodud

keskkonnaeesmärgiga, ei ole näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile.

149 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

9.11 Meede: Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks

Poliitikaeesmärk: Õiglane Üleminek

Erieesmärk: Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega

Meetme nr SFOSis: 21.6.1.11

Peamised tegevused: Kuna õiglase ülemineku fond on kavandatud piirkondade ja inimeste jaoks kliimaneutraalsele majandusele

ülemineku mõjude käsitlemiseks, on selle sekkumise eesmärk anda inimlik mõõde ja konstruktiivne emotsionaalne taust

üleminekuprotsessile, toetades kohalikke rohujuure tasandi algatusi, mis aitavad kaasa õiglase ülemineku fondi üldmissioonile.

Toetatavate tegevuste seas võivad olla järgmised algatused: kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse kaasatuse alased algatused;

noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused; keskkonnateadlikkuse ja ringmajandusalaste tavade edendamine; sotsiaalne,

kultuuriline ja muu innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine jms.

Meetmes on ette nähtud kahte tüüpi sekkumisi:

• Väiksemate investeeringute toetus, mille raames toetatakse piirkonna partnerite algatatud põhivarainvesteeringud õiglase

ülemineku toetamiseks, sh avalike teenuste arendus ja taristu "noorendamine“;

• „Pehmete tegevuste“ toetuse raames toetatakse piirkonna partnerite algatatud projektid õiglase ülemineku toetamiseks, sh

järgmistes valdkondades: haridus ja sotsiaalne kaasatus; oskuste (sh ettevõtlus- ja keeleoskuse) arendamine;

keskkonnateadlikkuse, energiatõhususe, taastuvenergia ja ringmajanduse edendamine; digitaliseerimine; sotsiaalne-, kultuuri-

jm innovatsioon; kohaliku identiteedi (sh tööstuspärandi ja kohaliku kultuuri) säilimine/arendamine/lahti mõtestamine;

noortele suunatud/noorte algatatud tegevused nagu noorte talentide programm, tänavakunsti festivalid jm; üritused

kogukondade loomiseks, võrgustumiseks ja „kodutunde“ loomiseks, sh üleriigiliste katusorganisatsioonide Ida-Virumaale

laiendamine; erivajadustega inimeste võimaluste parandamine; vabatahtlikute tegevuste arendamine sotsiaalvaldkonnas ja

muud tegevused, mis panustavad õiglase ülemineku eesmärki.

150 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

Sihtrühmad: Ida-Virumaal tegutsevad sihtasutused, mittetulundusühingud või avalik-õiguslikud isikud. „Pehmeteks tegevusteks“

saavad toetust taotleda ka kohalikud omavalitsused.

Sihtpiirkond: Ida-Virumaa.

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA.

Kas meede võib potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke? Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine x

Meede vähendab mõju kliimamuutustele ja toetab puhta energia kasutamist, inspireerides

hariduse ja oskuste aspektist piirkondlikke algatusi hariduse valdkonnas, nt oskuste

arendamiseks, digitaliseerimiseks, samuti keskkonnateadlikkuse kasvuks, keskkonnateemadest

energiatõhususe, taastuvenergia ja ringmajanduse kogukondlikuks edendamiseks. Eelnev

toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, seega „targemate“ ja uusi tehnoloogiaid

kasutavate töökohtade loomist. Uued keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“, töökohad

aitavad piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele ning elu- ja töökeskkonnale.

Kliimamuutustega kohanemine x

Sarnaselt eelmisega toetab ühiskonna teadlikkuse kasv ja „rohelisemate“ võimaluste pakkumine

kliimamuutustega kohanemisvõimekust ning uutes oludes energia varustuskindlustatust ja

majanduslikku edenemist.

Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja

kaitse x

Sarnaselt eelmisega võib eeldada ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasvu ja uute keskkonnale

kasulikemate töökohtade lisandumisel positiivset mõju toodud keskkonnaeesmärgile.

Ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja

ringlussevõtt x

Sekkumise üheks tegevuseks on ringmajanduse edendamine, mistõttu eeldatav mõju on

positiivne toodud keskkonnaeesmärgi täitmisele.

Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja

maapind) x

Ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasvu ja uute keskkonnale kasulikemate töökohtade

lisandumisel on eeldatavalt positiivne mõju toodud keskkonnaeesmärgile. Samuti toetatakse

sekkumisega ringmajandust ja taastuvenergiale üleminekut, mis mõlemad aitavad vältida

reostust.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamine x

Sarnaselt eelmisega toetab ühiskonna keskkonnaalase teadlikkuse kasv, ringmajanduse

edendamine (sh reostuse vältimine) toodud keskkonnaeesmärke – inimesed oskavad ressursse

jätkusuutlikumalt kasutada ning inimeste põhjustatud ökosüsteemihäiringud vähenevad.