„Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamine

Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ARUANNE Töö nr 20003670 Tallinn-Tartu 2021

Riin Kutsar

KSH juhtekspert

K S

H a

ru a

n n e

a v a lik

u s ta

m is

e le

0 5 .1

0 .2

0 2 1 /// T

ö ö n

r 2 0 0 0 3

6 7 0

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

3

Sisukord

LÜHENDID ................................................................................................................. 5

SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 6

1 ÜLEVAADE RAKENDUSKAVAST JA PARTNERLUSLEPPEST .......................... 7

2 KSH METOODIKA ................................................................................................ 11

3 VASTAVUSANALÜÜS .......................................................................................... 13

3.1 Nutikam Eesti ................................................................................................................................... 15 3.2 Rohelisem Eesti ............................................................................................................................... 24 3.3 Ühendatum Eesti ............................................................................................................................. 31 3.4 Sotsiaalsem Eesti ............................................................................................................................ 38 3.5 Inimestele Lähedasem Eesti ........................................................................................................... 49 3.6 Õiglase Ülemineku Fond ................................................................................................................. 54

4 VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS .................................................................................. 60

4.1 Mõju looduskeskkonnale ................................................................................................................. 60 4.1.1 Kliimamuutustega seotud mõjud (välisõhu kvaliteet; üleujutused, tormid) ................................... 60 4.1.2 Mõju loodusressursside kasutusele (ressursi- ja maakasutus) ja jäätmetekke vähendamisele .. 64 4.1.3 Mõju elurikkusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikule ........................ 66 4.1.4 Mõju veekeskkonnale (põhja- ja pinnavesi; veekogumite seisundid; veeressursid, mida mõjutatakse)

68 4.2 Mõju inimesele/sotsiaalsele keskkonnale ........................................................................................ 69 4.2.1 Mõju ruumi ja elukeskkonna kvaliteedile ...................................................................................... 69 4.2.2 Mõju sotsiaalsele sidususele (sh lõimumisele) ja võrdsetele võimalustele (sh sooline võrdõiguslikkus)

83 4.2.3 Mõju inimese tervisele, tervisekäitumisele ................................................................................... 87 4.2.4 Mõju kultuuripärandile................................................................................................................... 91

5 ETTEPANEKUD RAKENDUSKAVA JA PARTNERLUSLEPPE TÄIENDAMISEKS,

SOODSATE MÕJUDE VÕIMENDAMISEKS NING EBASOODSATE MÕJUDE

LEEVENDAMISEKS................................................................................................. 96

6 ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST ........... 98

6.1 Ülevaade KSH protsessist ............................................................................................................... 98 6.2 KSH protsessi osapooled, kaasamine ............................................................................................. 99 6.3 KSH aruande sisu osas laekunud tagasiside ................................................................................ 102 6.4 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel ..................................................... 102

7 KOKKUVÕTE ...................................................................................................... 104

LISAD ..................................................................................................................... 106

Lisa 1. KSH programm koos lisadega (lisatud eraldi failikataloogina) ................................................ 106 Lisa 2. Laekunud seisukohad (lisatakse eraldi failikataloogina) .......................................................... 107

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

5

LÜHENDID

CLLD Kogukonna juhitud kohalik areng (Community-led local development)

EL Euroopa Liit

ERF Euroopa Regionaalarengu Fond

ESF Euroopa Sotsiaalfond

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

MH mõjuhindamine

SPD strateegiline planeerimisdokument

TA teadus- ja arendustegevus

TAI teadus- ja arendustegevus ning innovatsiooni

TEN-T turvaline ja mitmeliigiline üleeuroopaline transpordivõrk

VKE väike- ja keskmise suurusega ettevõtted

ÜF Ühtekuuluvusfond

OÜF Õiglase ülemineku fond

6 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

SISSEJUHATUS

Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) koostatakse strateegilisele

planeerimisdokumendile (edaspidi SPD), milleks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu (edaspidi

EL) ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe. Perioodi

2021–2027 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

koostamise on algatanud Rahandusministeerium lähtuvalt 8. juuni 2017. aasta Vabariigi Valitsuse

otsusest1.

Perioodi 2021–2027 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava koostamise vastutavaks ministeeriumiks on Rahandusministeerium.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide

keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuse strateegilise

planeerimisdokumendi koostamisega samaaegselt korraldada ka keskkonnamõju strateegiline

hindamine. EL ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 KSH algatas rahandusminister 2020. aasta

6. jaanuaril käskkirjaga nr 1.1-4/1. a (vt Lisa 1).

KSH ruumiline ulatus on lähtuvalt SPD eesmärgist vähemalt Eesti Vabariigi territoorium. KSH

koostamisel lähtutakse arengukava üldistusastmest.

1 https://adr.r ik.ee/ram/dokument/6953510

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

7

1 ÜLEVAADE RAKENDUSKAVAST JA PARTNERLUSLEPPEST

Strateegiline planeerimisdokument koosneb kahest dokumendist: EL vahendite kasutamise

partnerlusleppest ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakenduskavast ning nendes on neli

ühtekuuluvuspoliitika fondi – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+),

Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja Õiglase ülemineku fond (ÕÜF).

EL vahendite kasutamise partnerluslepe on EL vahendite kasutamise aluseks olev Eesti ja Euroopa

Komisjoni vahel sõlmitav kokkulepe, mille eesmärk on määratleda üldised suunad ja prioriteedid

Euroopa Liidu eelarve vahendite kasutamiseks järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi jooksul

aastatel 2021–2027. Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide (ERF, ESF, ÜF, ÕÜF)

rakenduskava eesmärk on määratleda struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning rahastamise

mahud. Õigusakti eelnõu, millele tuginedes töötatakse välja poliitikaeesmärgid on „Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad

finantseeskirjad.“2

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fookuses on kuus üldist poliitikaeesmärki. Need on:

▪ PO1 „Nutikam Euroopa“

▪ PO2 „Rohelisem Euroopa“

▪ PO3 „Ühendatum Euroopa“

▪ PO4 „Sotsiaalsem Euroopa“

▪ PO5 „Inimestele lähedasem Euroopa“

▪ Õiglane üleminek

2 Määrus 2021/1060 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1060&from=EN

8 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Üldiste poliitikaeesmärkide alusel töötati rakenduskavas välja poliitikaeesmärgid ja nende all

omakorda erieesmärgid ja kavandatavad tegevused/meetmed. Täpsemad põhjendused on leitavad

rakenduskavas ja hindamise aluseks oleva tööversiooni kirjeldused on leitavad peatükis 3.

Esmane KSH aruanne koostati ajal, millal rakenduskava oli veel koostamisel ja sisustamisel ning

poliitikaeesmärke koos eri-eesmärkide ja meetmetega alles kujundati. Hindamise alusdokumentideks

ekspertrühmale oli Valitsukabineti nõupidamise memorandum (seisuga 02.03.2021) ja ÕÜF-i

meetmete uuendatud ettepanek (seisuga 10.03.2021). Ühtlasi oli hindajatele kasutada rakenduskava

esmane selgitustega versioon seisuga juuli 2020. Mõjuhindamise aruannet uuendatud

poliitikaeesmärkide lõikes vaadati täiendavalt üle ja hinnati muudatuste valguses pärast KSH

seisukohtade küsimise etappi ning enne KSH aruande avaliku väljapanekut. Avalikustamisele

suunatud KSH aruannet on korrigeeritud rakenduskava 13.08.2021 tööversiooni alusel (mh on

poliitikaeesmärkide 1 ja 2 tegevusi täpsustatud peatükis 3 jooksvalt Rahandusministeeriumilt saadud

info alusel) ning dokumentides püsitatud eri-eesmärgid ja meetmed on kajastatud kokkuvõtlikult

peatükis 3 poliitikaeesmärkide lõikes enne vastavusanalüüsi hindamistabeleid.

Tabel 1-1. Seosed riiklike ja horisontaalsete arengudokumentidega

Seosed muude riiklike arengudokumentidega Arengudokumentide kirjeldus

Arengustrateegia „Eesti 2035“ 3

Ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimise

alusena kasutatav arengustrateegia „Eesti 2035“ on

riigi pikaajaline kõikehõlmav strateegia.

Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“4

Määrab kindlaks Eesti säästva arengu neli peamist

eesmärki: kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv,

sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal.

Ülemaailmseid säästva arengu eesmärke ja Eesti

riikliku säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“

eesmärke viiakse ellu valdkondlike arengukavade

ning tegevusplaanide kaudu. Ülemaailmsed säästva

arengu eesmärgid integreeritakse kõikidesse valitsuse

tasandi valdkondlikesse arengukavadesse. Lisaks on

säästva arengu eesmärkidest lähtutud riigi pikaajalise

strateegia „Eesti 2035“ koostamisel, mis seab Eestile

3 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035

4https://www.ri igikantselei.ee/sites/default/fi les/r iigikantselei/strateegiaburoo/el_sa_strat eegia_eesti_keeles.pdf

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

9

Seosed muude riiklike arengudokumentidega Arengudokumentide kirjeldus

pikaajalised strateegilised sihid ja määrab nende

saavutamiseks vajalikud muutused.

Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava

aastaks 20305

Tegevuskava annab juhised inimeste ja planeedi

kaitseks ning heaolu saavutamiseks.

Üleriigiline planeering Eesti 2030+6

Strateegilise dokumendi eesmärk on otstarbeka

ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku

mastaabis.

Kliimapoliitika põhialused aastani 20507

Kliimamuutuste horisontaalse, see tähendab pea kõiki

majanduse valdkondi hõlmava mõõtme tõttu

lähtutakse arengudokumendis seatud

poliitikasuundadest edaspidi riikliku kliimapoliitika

kujundamisel, rahvusvahelistel läbirääkimistel ja

asjakohaste riiklike strateegiliste arengudokumentide

koostamisel, uuendamisel ning elluviimisel.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani

20308

Arengudokumendis „Kliimamuutustega kohanemise

arengukava aastani 2030“ esitatakse

tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti

riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 20309

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on

keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on

katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-

valdkondlikele arengukavadele, mis peavad

juhinduma keskkonnastrateegias toodud

põhimõtetest.

5 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/fi les/content -editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf

6 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline -planeerimine/uleriigi line-planeering

7 https://www.envir.ee/sites/default/fi les/kpp_2050.pdf 8 https://www.envir.ee/sites/default/fi les/kl iimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_0.pdf

9 https://www.envir.ee/sites/default/fi les/elfinder/artic le_files/ks_lopl il_ri igikokku_pdf.pdf

10 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Täpsem ülevaade seotud strateegilistest planeerimisdokumentidest esitatakse SPD-s ehk

rakenduskavas ning seda siinkohal ei korrata. KSH eksperdi hinnangul on arvestamine teiste

strateegiliste eesmärkidega olnud asjakohane ja piisav (vastavust hinnati peatükis 3).

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

11

2 KSH METOODIKA

KSH protsessi läbiviimisel lähtutakse KeHJS-e nõuetest ning väljakujunenud praktikast.

KSH eesmärk on muuta strateegiliste otsuste ehk SPD kvaliteeti paremaks. Selleks analüüsib KSH

SPD põhimõtteid ja kavandatud tegevusi ning pakub välja meetmeid soodsate keskkonnamõjude

võimendamiseks ning ebasoodsate mõjude vältimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks. Selleks, et

KSH sisend SPD-sse oleks asjakohane, arvestatakse hindamisel ja ettepanekute esitamisel SPD

üldistusastet. Lisaks sisulisele hindamisele on KSH-l oluline roll erinevate osapoolte täiendaval

kaasamisel ning KSH protsessi korrektsel dokumenteerimisel.

KSH aruande koostamisel on metoodilises mõttes eristatavad kolm erinevat hindamise etappi:

I. VASTAVUSANALÜÜS

Vastavusanalüüsiga selgitati välja, kas SPD-s välja pakutud erieesmärkid ja kavandatavate tegevuste

saavutamiseks väljatöötatud lahendused aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste,

Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste oluliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Lisaks

hinnati vastavust sotsiaalsetele eesmärkidele lähtudes „Säästev Eesti 2021“ seatud säästva arengu

eesmärkidest.

Vastavalt KeHJS §-le 40 lõige 4 tuleb hinnata; 2) strateegilise planeerimisdokumendi seost muude

asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) strateegilise planeerimisdokumendi jaoks

olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas

neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel

arvesse võetud. SPD seosed muude strateegiliste planeerimisdokumentidega on esitatud peatükis 3.

Vastavusanalüüsis kasutatud keskkonnaeesmärgid ning vastavusanalüüsi tulemused on esitatud

peatükis 4.

II. VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS EHK KESKKONNAMÕJUDE PROGNOOSIMINE

Välismõjude analüüsiga selgitati välja, kas rakenduskava eesmärkide saavutamiseks ja kavandatavate

tegevuste teostamiseks väljatöötatud instrumendid avaldavad loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale

olulist ebasoodsat või soodsat mõju.

12 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Välismõjude analüüs on esitatud peatükis 5, kus on käsitletud SPD-de temaatikaga seotud eeldatavaid

võimalikke mõjusid keskkonna valdkondade kaupa. Lähtutud on KeHJS §-s 40 ning KSH

programmis nimetatud teemadest, tuues välja asjakohasemad võimalikud välismõjud, arvestades SPD

üldistustaset ja sisu. Alapeatükkide alguses on esitatud ka olemasoleva olukorra kirjeldus, ulatuses,

mis on asjakohane SPD-de mõjude hindamiseks.

Seejuures tuleb tähele panna, et mõjusid on võimalik hinnata täpsusastmes, mis vastab SPD enda

täpsusastmele – konkreetsemalt saab võimalikku mõju määratleda juhul, kui rakenduskavas nähakse

ette konkreetseid tegevusi (projekte, meetmeid) kindlas asukohas. (St, teemades, mida SPD-ga ei

reguleerita, ei ole käesoleva KSH käigus tõenäoliselt võimalik detailsemalt hinnata ka

keskkonnamõjusid.)

Mõjude hindamisel ei töötatud välja erinevaid rakenduskava mõjude hindamise alternatiive, vaid

hinnati SPD koostamise käigus välja töötatavate eesmärkide ja kavandatavate tegevuste eeldatavalt

kaasnevaid olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. Vajadusel tehti ettepanekuid ebasoodsate mõjude

mõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks.

III. KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE, ENNETAMISE JA LEEVENDAMISE

MEETMED

Vastavusanalüüsis leitud mittevastavuste parandamiseks ning välismõjude analüüsis leitud olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks pakuti välja keskkonna ja sotsiaalse arengu

leevendusmeetmeid (vt ptk 5).

Leevendavate meetmete all toodi vajadusel välja, kas ja mis juhtudel on vaja keskkonnamõju edaspidi

(planeeringute, projektide, tegevusloa tasandil) üksikasjalikumalt hinnata.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

13

3 VASTAVUSANALÜÜS

Vastavusanalüüsi eesmärk on välja selgitada, kas SPD-des sõnastatud poliitikaeesmärgid, nende all

kirjeldatud erieesmärgid ja tegevused toetavad või ei toeta erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu

ja Eesti siseriiklike keskkonnaeesmärkide saavutamist.

EL-s on 2021. aastal oma määruses 2019/2088 sätestanud põhimõtte, et investeering on jätkusuutlik

ainult siis, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (do no significant harm, DNSH) ühtegi nimetatud määruses

sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. Kuus keskkonnaeesmärki, mida määrus nimetab ja

peaks hõlmama, on järgmised: kliimamuutuste leevendamine; kliimamuutustega kohanemine; vee ja

mere elusressursside kestlik kasutamine ja kaitse; üleminek ringmajandusele; saastuse vältimine ja

tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Vastavusanalüüsi läbiviimiseks seatud

hinnatavad keskkonnaeesmärgid (peatükkides 3.1-3.6) ja nende hindamine katavad mh määruses

2019/2088 nimetatud keskkonna- või sotsiaalseid eesmärkide tagamise. Lisaks viiakse rakenduskava

meetmetele läbi täiendav DNSH hindamine.

Rakenduskava eesmärkide ja põhimõtete vastavusanalüüsis võrreldakse sama üldistustasemega teisi,

kõnealuse valdkonna või sellega seotud asjakohaste strateegiliste arengudokumentide

keskkonnaeesmärke.

Vastavusanalüüsis kasutati eelkõige rahvusvahelisi ja Euroopa Liidu taseme strateegilisi dokumente

ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke (loetelu siinkohal pole ammendav ja leitav hinnangute

juures):

▪ Euroopa roheline kokkulepe ja Eesti vastavasisulised raamkokkulepped

▪ Euroopa Liidu säästva arengu strateegia

▪ Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030

▪ Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia

▪ Euroopa Liidu merestrateegia

▪ Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030

▪ Säästev Eesti 21

▪ Keskkonnastrateegia aastani 2030

14 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

▪ Kliimapoliitika aastani 2050

▪ Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

Keskkonnaeesmärgid ja nende saavutamise strateegiad on mh seatud eelnevas peatükis 1 välja toodud

strateegilistes planeerimisdokumentides ja nende koostamise aluseks olevates direktiivides,

siseriiklikes õigusaktides või muudes raamdokumentides, mida siinkohal ei korrata.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

15

3.1 Nutikam Eesti

Tabel 3.1-1. Poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

1 Poliitikaeesmärk 1: Nutikam Eesti

1.1 Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine

1.1.1 Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde

võimekuse suurendamine / Teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni ühiskondliku

nõudluse tugevdamine

Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused)

Ettevõtete TAI võimekuse tõstmine

Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm

Ettevõtte arenguprogramm (sh tootearendus toetus, tugi- ja arenduskeskuste toetus)

Innovatsiooni- ja arendusosak

Innovaatilised riigihanked

1.1.2 Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava

teadus- ja arendustegevuse võimekuse

suurendamine

Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku

sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades.

Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise

kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel.

Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse

teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+).

Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste

kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades

1.1.3 Valdkondlik teadus-ja arendustegevus Analüüsid ja uuringud (Eesti olulistele arenguvajadustele lahendusi pakkuvad).

Tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks (uued lahendused,

eksperimendid, prototüübid).

Avaliku sektori teadus- arendus ja innovatsioonialase võimekuse tõstmine.

(kõik tegevused kooskõlas nutika spetsialiseerumise raamistikuga)

16 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Meede Peamised tegevused

1 Poliitikaeesmärk 1: Nutikam Eesti

1.1.4 Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava

teadus- ja arendustegevuse võimekuse

kasvatamine

TAI-võimekuse tugevdamine ühiskonnas ning seda soodustava poliitikakeskkonna loomine

1.1.5 Teadussüsteemi järjepideva toimimise

kindlustamine

T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga

1.2 Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks

1.2.1 Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja

kasutuselevõtt avalikus sektoris

IKT-arenduste ja lahenduste toetamine

Avalike teenuste ja riigivalitsemise digilahenduste edasiarendamine ja uute kasutuselevõtt (sh

õiguskaare digitaliseerimine, rahvastikuregistri uusarendus)

Avaliku sektori IKT füüsilise ja tarkvaralise taristu ja platvormide edasiarendamine ja uute

kasutuselevõtt

Küberriskide halduse kindlustamine

Digiriigi juhtimise arendamine

1.3 VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute

kaudu

1.3.1 Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine

Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine,

ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordilaste kompetentside ja võimekuse arendamine)

Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtetele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)

Iduettevõtluse hoogustamine

Maakondlike arenduskeskuste toetamine (nõustamisteenuse pakkumisel)

Starditoetus

Ettevõtte arenguprogramm light

Ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE)

Ettevõtlusteadlikkus, sh juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus

Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine

1.3.2 Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö

ja rahvusvahelistumine

Loomemajanduse toetamine

1.3.3 VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele

(kapitalile), sealhulgas piirkondades

VKEde konkurentsivõime tugevdamine Kagu-Eestis

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

17

Meede Peamised tegevused

1 Poliitikaeesmärk 1: Nutikam Eesti

1.4 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine

1.4.1 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku

ja ettevõtluse oskuste arendamine

Maakondlike arenduskeskuste toetamine (VKEde võimekuse kasvatamisel nutika

spetsialiseerumise, tööstuse kolmikpöörde ja ettevõtluse valdkonnas)

1.4.2 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku

ja ettevõtluse oskuste arendamine

Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse

teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+)

1.4.3 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku

ja ettevõtluse oskuste arendamine

Arenguprogrammid ja arendusprojektid avaliku sektori innovatsioonialase võimekuse tõstmiseks.

1.5 Digitaalse ühenduvuse suurendamine

1.5.1 Sideturu ja ühenduste areng Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamine; 5G arendamise toetamine

Tabel 3.1-2. Poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH

jaoks sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi

täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh

kliimamuutuste leevendamine,

kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

Eesmärgil 1.1 on potentsiaal panustada strateegilise eesmärgi saavutamisse läbi valdkondliku teadus- ja

innovatsioonivõime arendamise ja ettevõtete teaduspotentsiaali kasvatamise. Erieesmärk on vastavuses ELi

säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada osapoolte, sh eraettevõtete rolli teadustöö edendamisel,

tagamaks majandusarengu ja keskkonnakaitse omavahelist tugevdamist. Samuti on eesmärk 1.1 kui 1.2

potentsiaal panustada kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuse kohandamise keskkonnaeesmärkide

elluviimisesse kui lisaks teadus- ja innovatsioonivõime arendamise kasvatamisele toetatakse ka tegevussuunda

ja sellega seotud tegevusi, mis aitavad luua lisandväärtust keskkonnasõbralike tehnoloogiate, praktikate jmt

teaduslike ja rakenduslike teadmiste parendamist ja loomist Eestis. Oluline on mh toetatada digilahenduste teket,

mis võimaldaksid parendada seiresüsteemide arendamist, seireandmete ühtset süsteemi, jne. Järjepidevalt läbi

18 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH

jaoks sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi

täitmist

viidav ja piisavas mahus keskkonnanäitajate seire võimaldab omakorda pikaajaliste aegridade pealt teha

erinevaid keskkonnateadlikuimaid (sh poliitilisi) otsuseid.

Erieesmärk on vastavuses: ELi Läänemere piirkonna strateegia ülesandega arendada heaolupiirkonda

soodustades innovatsiooni ja teadustööd ning ettevõtlust; Säästva Eesti 21 eesmärgiga „heaolu kasv“ ja selle

alaeesmärkidega ja eesmärgiga „sidus ühiskond“ ja selle alaeesmärkidega; EL säästva arengu strateegia

valdkondade vahelise poliitikaga, mis aitab kaasa teadmistepõhisele ühiskonnale teadusuuringute ja

arendustegevus toetamisega; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada teadmisi, haridust ja

oskusi; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga „Teadusuuringute rakendamine ja innovatsiooni edendamine“;

Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga „haridus- ja koolitusvaldkonna kaasamine“ toetades tööjõul oskuste

omandamist, arengut (konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et liikuda hääbuvatest sektoritest kasvavatesse

sektoritesse.

Säästev transport, piirkondade parema

ligipääsetavuse tagamine

Võimalik kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse

parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada selle eesmärgi

saavutamisse.

Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke

vähendamine, puhas ringmajandus)

Enamus kavandatud erieesmärkidel puudub otsene mõju hinnatava keskkonnaeesmärgiga. Võimalik otsene

positiivne mõju läbi valdkondliku teadus-ja arendustegevusse panustamisel, mille läbi toetatakse nutikat

spetsialiseerumist ressursside väärindamise ja energiatehnoloogia valdkondades. Samuti on kaudne positiivne

mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse parandamise, millest

tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada selle eesmärgi saavutamisse.

Erieesmärgid 1.1 ja 1.3 toetavad kaudselt majandusliku heaolu kasvu läbi TAI-tegevuste olulisuse toetamise

ettevõtete ärimudelites, infrastruktuuris, teenustes ja rahvusvahelistes koostööprojektides ja -võrgustikes.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Kavandatud erieesmärkidel puudub otsene mõju hinnatava keskkonnaeesmärgiga, v.a see kui

taasakaalukaltkasutatakse loodusressursse, avaldub mõju sellele, kui kalliks kujuneb ökosüsteemiteenuse hind

erieesmärkide saavutamisel. Võimalik kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise

võimekuse ja digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam

panustada selle eesmärgi saavutamisse.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

19

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH

jaoks sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi

täitmist

Tervis ja elukvaliteet Mitmetel kavandatud eesmärkidel on nii otsene kui ka kaudne positiivne mõju tervisele ja elukvaliteedi tõusule

terve Eesti kontekstis.

Eesmärk 1.1 toetab innovatsiooni ettevõtluses ja teadusvõimekuse kasvu, mis eeldatavalt parandavad

elukvaliteeti. Innovaatilised tehnoloogiad vähendavad eeldatavalt heiteid õhku jm häiringuid, mis kaudselt

vähendab negatiivseid mõjusid tervisele. Innovaatilised tehnoloogiad võivad vähendada toorme-ja

energiavajadust, mis kaudselt vähendavad keskkonnakoormust ja seeläbi hankivate harude mõju elukvaliteedile

ja tervisele. Uued tervisetehnoloogiad mõjutavad tervist eeldatavalt ka otsesemalt (nt ravimeetodid/seadmed

vms).

Eesmärk 1.2. toetab e-riigi arendamist ja uuenduste väljatöötamist avalikes teenustes ja riigivalitsemises, millel

on otsene positiivne mõju tervisele avalike teenuste (sh terviseteenuste, sotsiaalteenuste) ja andmete parema

kättesaadavuse mõistes. E-riigi arendamise mõju võib olla ka kaudne: nt ehitamise/planeerimisega seotud e-

teenuste arendamine, mis parandavad ruumiotsuste kvaliteeti ja toetavad seega kaudselt tervist ja elukvaliteeti.

Erieesmärgid 1.1, 1.2 ja 1.3 edendavad küll laiemalt aga kaudselt samuti elanikkonna tervist ja parandavad

inimeste elukvaliteeti, toetades kirjeldatud tegevustega kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet (juhid,

ettevõtjad, ettevõtluse, teadus-, arendus- ja innovatsiooniga seotud töökohad, sh nt teadlased, insenerid), samuti

tööhõivet nendes ettevõtetes ja konkreetselt VKEdes, kes pürgivad välisturgudele ja soovivad enda tooteid-

teenuseid eksportida. Ettevõtete toetamine TAI tegevustes tõstab nende konkurentsivõimet (sh positsiooni

väärtusahelas) ja pakub omakorda elanikkonnale, kogukonnas kõrgema lisandväärtusega töökohti. Kõrgema

lisandväärtusega töökohtadel on sissetulekud kõrgemad, mis soodustab tõusu elukvaliteedis. Kõrge

kvalifikatsiooniga koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum enda tervisest, oskab sellele tähelepanu

pöörata ja seostada keskkonnariskide, -probleemidega; on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada

uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Kõrgemat tehnoloogiat

nõudvad töökohad ja kõrgemat kvalifikatsiooni vajavad töökohad on suurema tõenäosusega tervislikumad ja

säilitavad elukvaliteeti pikas perspektiivis (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk, tervislikumad ja

keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt).

20 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH

jaoks sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi

täitmist

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Eesmärkide 1.1 ja 1.2 all toetatakse avaliku sektori innovatsiooni, digilahendusi ja digiriigi

kontseptsiooni, ent kirjeldatud ei ole selleks vajalike töötajate teadmiste-oskuste – kompetentside

parendamist, nt mis haridustasemega, millise kvalifikatsiooniga tööjõudu on vaja selleks hariduse

tasemeõppes koolitada. Lisaks oleks vajalik välja tuua, mis muutusi oleks vaja teha praegustes

õppekavades, nt mis õppekavu tuleks lõimida, ning milliseid uusi õppekavu oleks vaja luua (tuleviku

töökohtade tarvis avalikus sektoris). Digiriigi kontseptsioonis on vajalik edendada nii nt digioskusi,

andmete analüüsiga seotud oskusi kui andmeteadlikkust.

2. Ühiskonnas on tendents selles suunas, et suureneb istuva tööga ja ekraani, monitori jt seadmete jälgimise,

kontrollimise ning juhtimisega seotud töö osakaal, mille mõju tervisele ja elukvaliteedile on negatiivne.

Järelikult on nende töövõtete ja -tehnoloogiate puhul vaja tähelepanu pöörata sellele, et kuidas oleks

tagatud inimeste, töötajate normaalne liikumisaktiivsus. Samuti on neid riske ja ennetusviise vaja

teadvustada ning õpetada haridussüsteemis.

3.

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus,

regionaalne tasakaal ja tugev

kodanikuühiskond)

Kõik seatud erieesmärgid ja valdav osa nende saavutamiseks kavandatud meetmetest ja

tegevussuundadest on ruumipimedad, st ei panusta eesmärgipäraselt Eesti regionaalse tasakaalustatuse,

regioonide funktsionaalse seostatuse ja piiriülese sidususe strateegilistesse keskkonnaeesmärkidesse.

Arvestades investeeringute tõenäoliste kasusaajate (TA asutuste, tugevamate TA mahukate ettevõtete)

paiknemist, tugevdab erieesmärkide suunas liikumine Eesti seniste kasvukeskuste (Tallinna ja Tartu)

eelisarengut.

Regionaalselt tasakaalustava mõjuga tegevusuundadeks on meetme 1.3.1. tegevussuund „Maakondlike

arenduskeskuste toetamine (nõustamisteenuse pakkumisel)“ ja meetme 1.3.3. tegevussuund „VKEde

juurdepääsu parandamine rahastamisele“, mille sihtpiirkonnaks on Kagu-Eesti. Meetme 1.4. Aruka

spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine raames kavandatud tegevused

maakondlike arenduskeskuste toetamiseks VKEde võimekuse kasvatamisel nutika spetsialiseerumise, tööstuse

kolmikpöörde ja ettevõtluse valdkonnas omavad lisaks tasakaalustavale mõjule ka regioonide funktsionaalset

sidusust suurendavat mõju.

Poliitikaeesmärgi raames rahastatavatest tegevustest moodustavad investeeringud nendesse tegevustesse siiski

väikese osa (Kagu-Eesti VKE – 10,7 miljonit, MAK-ide toetamiseks eeldatavalt veel vähem – mitte üle 2%

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

21

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH

jaoks sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi

täitmist

poliitikaeesmärgi investeeringute kogumahust). Tasakaalustava tegurina rakendatakse regionaalse abi puhul

lisaks ka riigiabi reegleid, kus Ida- ja Kagu-Eesti ettevõtetele võib anda kõrgema määraga toetust kui ülejäänud

Eestile. Rakenduskavas on kirjeldatud digilahenduste arendamise ja kasutuselevõtu (meetme 1.3.1.) raames

võimalust kasutada investeeringuid piiriülese sidususe tugevdamiseks - digitaalsete lahenduste väljatöötamisel

piiriülese äri halduskoormuse vähendamiseks. Samas, selget kohustust vastavate meetmete rahastamiseks ei ole

võetud. Meetme 1.3.1. tegevuse „rahastamisvahendi pakkumine ettevõtetele“ osas on rakenduskavas kavandatud

pakkuda regionaallaenu ehk allutatud laenu väljaspool Tallinna ja Tartut tegutsevatele ettevõtetele. Mõlemad

kavatsused oleksid regionaalselt tasakaalustava mõjuga.

Kaudset regionaalset tasakaalustavat mõju omavad ka erieesmärk 1.2. meetmed ja tegevussuunad digilahenduste

kasutuselevõtuks avalikus sektoris – kui teenuste ühtlasemat kättesaadavust tagavad lahendused sõltumata

elanike ja ettevõtete territoriaalsest paiknemisest.

Digitaalse ühenduvuse erieesmärgi (1.5) tegevused on kavandatud regionaalse tasakaalustatuse mõjudes

kahesuunaliselt. Ühelt poolt kavandatakse aidata vähemarenenud ja hajaasustusega turutõrke piirkondi järgi,

suunates sinna toetusi lairibavõrgu arendamiseks. Teiselt poolt kavandatakse uuema 5G tehnoloogia

kasutuselevõttu esmalt ja pigem keskustes, kus on suurem nõudlus. Viimane omab regionaalset

tasakaalustamatust suurendavat mõju.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Rakendada nutika spetsialiseerumise lähenemist (ka) kui Eesti sisese regionaalpoliitika meedet

(regionaalsed kohapõhised ettevõtlikul avastusprotsessil ja CLLD mudelil põhinevad spetsialiseerumise

strateegiad.

2. Täiendada teadmussiirde ettevõtetele suunatud meetmeid regionaalsete kriteeriumitega.

3. Kavandada jätkuvalt regionaalsete kriteeriumite rakendamist meetmete disainil.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus,

turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus)

Erieesmärgid 1.1 ja 1.3 toetavad majandusliku heaolu kasvu läbi TAI-tegevuste olulisuse toetamise ettevõtete

ärimudelites, infrastruktuuris, teenustes ja rahvusvahelistes koostööprojektides ja -võrgustikes.

Erieesmärgid 1.1, 1.2 ja 1.3 ja edendavad heaolu kasvu ühiskonnas, toetades kirjeldatud tegevustega kõrgema

kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet (juhid, ettevõtjad, ettevõtluse, teadus-, arendus- ja innovatsiooniga seotud

22 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH

jaoks sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi

täitmist

töökohad, sh nt teadlased, insenerid, arendus- ja innovatsioonijuhid), samuti nende tööhõivet avalikus sektoris ja

neis ettevõtetes ning konkreetselt VKEdes, kes pürgivad välisturgudele ja soovivad enda tooteid-teenuseid

eksportida. Ettevõtete toetamine TAI tegevustes tõstab nende konkurentsivõimet (sh positsiooni väärtusahelas)

ja pakub omakorda elanikkonnale, kogukonnas kõrgema lisandväärtusega töökohti. Kõrgema lisandväärtusega

töökohtadel on sissetulekud kõrgemad, mis parandab elukvaliteeti ja kasvatab heaolu.

Kõrge kvalifikatsiooniga koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab

kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Kõrgemat

tehnoloogiat nõudvad töökohad ja kõrgemat kvalifikatsiooni vajavad töökohad on suurema tõenäosusega

tervislikumad ja säilitavad elukvaliteeti pikas perspektiivis (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk,

tervislikumad ja keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt). Tervelt elatud aastate suurenemine aitab

kaasa heaolu kasvule. Laialdane teadmus- ja tehnoloogiasiire avaliku sektori ja erasektori tööturgudel loovad

mitmekesiseid võimalusi koostööks ja jätkuvaks majandusarenguks.

Järjepidev TAI tulemuste kasutamine ja ülekandmine ettevõtlusesse, tööstusesse, avalikku sektorisse jms toetab

kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema sissetulekuga töökohtade teket nii linna- kui maapiirkondades. Töökoht

annab inimestele sissetuleku ja nii sotsiaalse kui majandusliku turvatunde. Kõrgema kvalifikatsiooniga

töökohtadel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Laiemalt paindlikumad

töövormid (nt kaugtöö, platvormi töö), mitmekesised töösuhted (nt renditöö), paindlik osalemine tööturul toetab

üldist heaolu kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja tööhõives osaleda kõigile

ühiskonnagruppidele.

Erieesmärgid on vastavuses: EL säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada osapoolte, sh eraettevõtete rolli

teadustöö edendamisel, tagamaks majandusarengu ja keskkonnakaitse omavahelist tugevdamist; Euroopa

rohelise kokkuleppe eesmärgiga kasutada programmi „Euroopa Horisont“ vahendeid teadusuuringute ja

innovatsiooni toetamiseks, sh eraettevõtluses; Säästev Eesti 21 eesmärgiga heaolu kasv, sh majanduslik jõukus,

mis toetab siirdumist innovatsioonikesksesse majandusse; ELi Läänemere piirkonna strateegia heaolu piirkonna

eesmärgiga, mis ühe tegevusena toetab teenuste innovatsiooni alast koostööd; Euroopa rohelise kokkuleppe

eesmärgiga suurendada teaduse ja innovatsiooni rolli andmete ja digitaristu kasutuselevõtu ja kättesaadavuse

suurendamisel ja eesmärgiga kasutada programmi „Euroopa Horisont“ vahendeid VKE-de innovatsiooni

arendamiseks, mida saab kasutusele võtta üleilmsetel turgudel.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

23

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH

jaoks sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi

täitmist

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesti säästva arengu strateegias „Säästev Eesti 21“ on Eesti kultuuriruumi mõiste väga lai ning määratletud kui

eesti traditsioonil ja keelel põhinev ühiskonnaelu korraldus. Kultuuriruum hõlmab eesti keelt, kultuuri (sh

loometegevust ja rahvakultuuri), traditsioone, teadust ning selle kultuuri kandjaid (end eestlasena määratlevaid

ja eesti keeles suhtlevaid inimesi). Eesti kultuuriruum eksisteerib seega nii Eestis kui mujal maailmas. Püsitatud

eesmärgid 1.1, 1.3 ja 1.4 toetavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust pigem kaudselt: eeldusel, et mida toimivam

ja targem on Eesti majandus, seda elujõulisem on Eesti ühiskond ja kultuuriruum; seda paremini toimetulevad

on Eesti kultuuriruumi kandjad. Säästev Eesti 21 mõistes toetab eesmärk seega kultuuriruumi ulatuse

alameesmärki.

Ette nähtud eesmärgid toetavad otseselt Eesti teadust ja selle rahvusvahelistumist (nt eesmärk 1.1.5), seega nii

Säästva Eesti 21 mõistes kultuuriruumi ulatuse kui ka funktsionaalsuse eesmärke. Samuti on otsene positiivne

mõju Eesti kultuuriruumi teatud komponentidele: erieesmärk 1.2.1- digilahenduste arendamine avalikus sektoris,

millel on otsene positiivne mõju avalikele teenustele (sh kultuuriteenustele) ja andmete parema kättesaadavuse

mõistes (nt ehitatud kultuuriväärtusliku keskkonna andmed võimaldavad teha paremaid ruumiotsuseid) ning

erieesmärk 1.3.2, mille peamiseks tegevuseks on loomemajanduse toetamine.

24 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

3.2 Rohelisem Eesti

Tabel 3.2-1. Poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

2 Poliitikaeesmärk 2: Rohelisem Eesti

2.1 Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine

2.1.1 Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks Korterelamute rekonstrueerimise toetamine; Korterelamute tehnosüsteemide ja

kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine äärealadel

2.1.2 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia

osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Üleminek säästvamale energiatarbimisele (energiatõhusus, taastuvenergia) soojuse tootmisel

ja jaotamisel katlaüksuste ja soojustorustiku renoveerimise teel;

Vananenud tahkekütuse-kütteseadmete asendamine keskkonnanõuetele vastavate

kütteseadmetega tihedalt asustatud piirkondades ja ühendamine kaugküttevõrguga.

2.1.3 Inimkeskse tervishoiu arendamine Tervishoiuasutuste energiatõhusus

2.1.4 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia

osakaalu suurendamine lõpptarbimises

2.1.5 Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus

Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine;

Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine; Asukohapõhise terviseriski

hinnangute süsteemi loomine

2.2 Taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega

2.2.1 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia

osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Biometaani kasutuselevõtu soodustamine

2.3 Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid

lähenemisviise

2.3.1 Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus

Kombineeritud sadeveesüsteemid sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; Mitteheas

seisundis veekogumite tervendamine; KOV kliimameetmed ja muud kohanemisemeetmed;

Keskkonna-, ilma- ja tugisüsteemide arendamine

2.3.2 Eluslooduse kaitse ja kasutus Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks;

Rohestamiskavad

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

25

Meede Peamised tegevused

2 Poliitikaeesmärk 2: Rohelisem Eesti

2.3.3 Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine/

Kiire ja asjatundlik abi/Kindel sisejulgeolek

Päästevõimekuse suurendamine

2.3.4 Kvaliteetne ja ohutu taristu Sadamate akvatooriumi kaitse

Teeilmajaama seiresüsteemi uuendamine

2.4 Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine

2.4.1 Ringmajanduse korraldamine Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide

koolitus; Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja

auditite toetamine;

Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine;

Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine;

Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine

2.5 Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele

2.5.1 Liikuvuse korraldamine Tallinna trammiliikluse arendamine;

Linnades ohutuse tagamiseks jalgrattateede põhivõrgustike ehitamine, sh hoiukohtade ja

läbipääsutunnelite rajamine;

Sõlmpunktide arendus, sh Pargi&Reisi parklate rajamine, reaalajatabloode paigaldus jne

26 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Tabel 3.2-2. Poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh

kliimamuutuste leevendamine,

kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

Terviklikult on poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti all kavandatud tegevustel otsene mõju vähendamaks mõju

kliimamuutustele ja tagamaks parem keskkonnahoid. Kõik kavandatud erieesmärgid on suunatud

keskkonnahoiule ja selle parendamiseks, mis omab otsest positiivset mõju.

Erieesmärgi sekkumine-korterelamute rekonstreerimiseks (eesmärk 2.1.1 all) ja sellega seotud investeeringute

tulemuseks on energiatõhususe märkimisväärne paranemine. Kavandatud eesmärgi ja meetme

sekkumisvaldkonna olemus toetab otseselt kliimamuutuste leevendamise eesmärki.

KSH tähelepanekud, ettepanekud:

1. Peamiste tegevuste juures on välja toodud vajadus soodustada korterelamute tehnosüsteemide ja

kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamist äärealadel. Samas on korterelamufondi

rekonstrueerimisel pikk vaade oluline, et riiklikud toetusmeetmed oleksid parimal viisil kujundatud.

Hajapiirkondade kortermajades tuleks vaadata ühtlasi, kui jätkusuutlikud need investeeringud on, sest

majad jäävad tühjaks ja seetõttu on eelnev jätkusuutlikkuse analüüs oluline.

Rahandusministeeriumil on tühjenevate korterelamute projekt10. Lisaks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil ettevalmistamisel (2021. aastal) tööriist11, et kaardistada Eesti

tervikpilt, kus on pooltühjad või täiesti tühjad hooned. See annab kohalikule omavalitsusele ja riigile

võimaluse täiendavaks analüüsiks. Täpsemate rahastus- ja toetusmeetmete jaotamisel tuleks lähtuda

terviklikust ja pikaajalisest perspektiivist.

2. Oluline on tähelepanu pöörata, et korterelamute rekonstrueerimise puhul tagatakse kvaliteetsete ja

keskkonnasõbralike/jätkusuutlikute materjalide kasutamine. Näiteks ehitistes soodustada ja kasutatada

järjest enam kohaliku toormena kättesaadavat puitu. Seda toetab „Kliimapoliitika põhialused aastani

2050“ toodud põhimõte- „Järjepidevalt edendatakse puidukasutust ning suurendatakse süsinikuvaru

puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist. Arendatakse

kodumaise puidu kasutust ja tootmist, näiteks suurendatakse puidu kasutust ehituses.“.Ebakvaliteetsete

10 https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegev used/riigivara/tuhjenevate-korterelamute-projekt

11 file:///C:/Users/Riin/Downloads/Kokkuv6te_Eluhoonete_energiat%C3%B5hususe_su urendamine_Rohelisem_Eesti%20(1).pdf

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

27

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

materjalide ja ehitusvõtete kasutamine võib tagada küll parema soojuslahenduse vanematele

kortermajadele, kuid probleemiks võib saada inimese tervist säästva õhukvaliteedi tagamine ja

ventilatsioonisüsteemide paigaldamise vajadus (viimane võib vanemates majades energiakulusid

hiljem suurendada).

Eesmärgi 2.1 all on ette nähtud meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu

suurendamine lõpptarbimises“ (2.1.2), mille all on tegevusena ette nähtud toetada kaugküttesüsteemide

renoveerimist ning vananenud tahkekütuse-kütteseadmete asendamine keskkonnanõuetele vastavate

kütteseadmetega tihedalt asustatud piirkondades ja ühendamine kaugküttevõrguga. Toetust antakse ainult

investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid.

KSH tähelepanekud, ettepanekud:

1. Eesmärgi 2.1.2 toetavate tegevuste puhul tuleb toetusmeetme rakendamisel arvesse võtta, et

igasugune taastuvate allikate kasutamine pole alati keskkonnasõbralik ning selle toetusmeetmete

valesti rakendamise korral võib kaasneda mh potentsiaalne oluline ebasoodne mõju, seades ohtu

nii elurikkuse säilimise kui kliima eesmärkide saavutamise. Alati tuleb lähtuda sellest, kuidas

väärtuslikku ressurssi kõige efektiivsemalt kasutusele võtta. Kaugküttekatlamajade ja

koostootmisjaamade valdavaks kütuseks on saanud õli või maagaasi asemel biomass, see tähendab

valdavalt puitkütuseid. Taastuvate kütuste põletamine koos fossiilsetega on iseenesest mõistlik

tegevus, ent sellisel juhul tuleb jälgida, et see toimuks kütust maksimaalselt säästes ja keskkonda hoides

(nt vältida tuleb väärtusliku suuremahulise metsapuidu põletamist, mis avaldab ebasoodsat mõju,

seades ohtu kliima ja elurikkuse eesmärkide tagamise). Selleks tuleks antud tegevuste abil soodustada

lahendusi, mis toetaksid laiemalt keskkonda. Nii metsapuidu, rohtse biomassi kui biogaasi kasutamisel

(sh tooraine varumisel ja põletamisel järele jääva materjali kasutamisel) peab kasutama keskkonda

(vesi, muld, õhk, elurikkus) hoidvaid tehnoloogiaid ja praktikaid.

Otsene positiivne mõju on eesmärgil 2.3.2, kus peamiste tegevustena on ette nähtud mh linnalise elurikkuse

suurendamine ja rohestamiskavad. Nimetatud tegevused oleks otseselt vastavuses Kliimamuutustega

kohanemise arengukavas aastani 2030 seatud eesmärkidega.

28 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Säästev transport, piirkondade parema

ligipääsetavuse tagamine

Erieesmärk 2.5 toetab otseselt säästvat liikumist ja on suunatud eelkõige suurematele linnapiirkondadele.

Tähelepanu pööratakse linnalise liikuvuse arendamisele, sh aktiivsete liikumisviiside, jalgrattateede

põhivõrgustiku arendamisele, sobiliku liikumisruumi kujundamisele ning multimodaalsete sõlmpunktide

(Pargi&Reisi parklate lahendamine) ehitamisele, et suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu.

Säästev tarbimine ja tootmine, (jäätmetekke

vähendamine, puhas ringmajandus)

Erieesmärk 2.4 toetab otseselt säästva tarbimise ja tootmise edendamist läbi ettevõtete ringmajandusele

ülemineku soodustamise. Toetus suurendamaks ettevõtete teadlikkust ja tehnoloogilist võimekust

ringmajanduse arendamiseks, sh pakendi ja jäätmetekke vähendamiseks, motiveerib ettevõtteid selles suunas

tegutsema, samas toetab nende tegevuse lisandväärtuse kasvatamise võimalusi.

Erieesmärk on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga edendada säästvaid tarbimis- ja

tootmisviise ning suurendada ettevõtete vastutustunnet säästva tootmise saavutamisel; Euroopa rohelise

kokkuleppe eesmärgiga kaasata tööstust puhta ringmajanduse saavutamiseks.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Erieesmärk 2.3 toetab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist taastades halvas seisus olevad veekogud ja

võimaldades sellega valdkondlikel ettevõtetel tegeleda sellistel veekogudel majandustegevusega, sh veekogu

seisundit kahjustamata. Olulise otsese positiivse mõjuga on eesmärk 2.3. ja tegevus elupaikade taastamine

(2.3.2). Sõltuvalt sellest kui taasakaalukalt. kasutatakse loodusressursse, avaldub mõju sellele, kui kalliks

kujuneb ökosüsteemiteenuse hind erieesmärkide saavutamisel

Tervis ja elukvaliteet Eesmärgid toetavad Säästev Eesti 21 eesmärki Heaolu kasv. Eesmärk 2.1. toetab elukvaliteeti korterelamute

parendamise kaudu kui ka tervist ja elukvaliteeti kaudselt, kuna säästlikum energiatarbimine vähendab

õhuheiteid ja selle kaudu mõju tervisele. Kliimamuutustega kohanemise eesmärk (2.3) keskendub otseselt

elukeskkonna ohutuse tõstmisele, kaudselt toetab tervist ja elukvaliteeti elupaikade taastamine.

Erieesmärgid 2.3.1 ja 2.4.1 toetavad inimese tervise ja elukvaliteedi edendamist läbi säästva veemajanduse

korraldamise ja ettevõtete ringmajandusele ülemineku soodustamise, mis eeldatavalt vähendab

keskkonnakoormust.

Säästev linnaline liikumine (2.5) toetab ühistranspordi arengut (tramm), jalgrattateede ja seda toetava võrgu

kavandamist ning multimodaalsust. Tegevused toetavad Säästev Eesti 21 eesmärki Ökoloogiline tasakaal

(saastumise vähendamise alameesmärki).

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

29

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus,

regionaalne tasakaal ja tugev

kodanikuühiskond)

Kavandatud tegevusuundadest omavad otsest regionaalset mõõdet meetme 2.1.1. tegevussuund „Korterelamute

tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine äärealadel“ ning erieesmärgi 2.5.

meetmed ja tegevused Eesti suuremate linnade ja linnapiirkondade säästva liikuvuse arendamiseks. Meetme

2.1.1. raames on kavandatud toetuseid kortermajade renoveerimiseks piirkondlike turutõrgete leevendajana

sellisena, et “meedet rakendatakse kõikides regioonides, kuid toetusi diferentseeritakse selliselt, et suurem osa

toetustest läheb madalama kinnisvarahinnaga piirkondadesse“. Eesmärgipärane olekski rakendada

piirkondlikke erisusi meetme mõlema tegevussuuna – nii korterelamute rekonstrueerimise kui ka korterelamute

tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise – toetamisel. Erieesmärgi 2.5. tegevussuunad

võivad soodsate projektivalikute (reisijaveo sõlmpunktide arendamine linnapiiridel, keskuslinnade

kergliiklussõbralikkuse arendamine) korral toetada Tallinna, Tartu ja Pärnu (linna)regioonide liikuvusliku

sidususe kvaliteeti.

Veel mitmete kavandatud meetmete ja tegevusuundade puhul on kavandatud rakendada rakenduskava

tööversioonides regionaalset arengut toetavaid kriteeriume asjakohastel juhtudel. Meetme 2.2.3. tegevussuuna

„biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ raames tuuakse seoses ühistranspordi üleminekuga

jätkusuutlikumale energiatarbimisele esile mõte suunata toetused nimelt perifeersematesse maakondadesse.

Ringmajanduse erieesmärgi (2.4) tegevusi kavandatakse rakendada üle-Eestiliselt nii, et sekkumised

parendavad regioone ja tööstusparke kõikjal, kuid võimalusel „eelistatakse vähemarenenud piirkondade

projekte“. Piirkondlikke erisusi kavandatakse vähendada ka KOV-üksuste võimekuse tõstmisel ringmajanduse

strateegilises juhtimises ja jäätmemajanduse korraldamisel. Meetmete välja töötamisel lubatakse arvestada ka

piirkondade erinevaid võimekusi. Piiriülest (Eesti-Läti) koostööd jäätmemajanduses käsitletakse võimaluste ja

võimalikkuse võtmes. Selliseid regionaalsele tasakaalustatusele suunatud kriteeriumeid on jätkuvalt vajalik

säilitada ka rakenduskava lõplikus versioonis ning hiljem meetmete disainil täpsustada selliselt, et

vähemarenenud piirkondadesse ja „turutõrke piirkondadesse“ jõuaks ka tegelikult piisava regionaalse mõjuga

investeeringuid.

KSH ettepanekud/tähelepanek:

1. Erieesmärgid ja nende täitmise mõõtmiseks kasutavad indikaatorid ei oma regionaalset mõõdet ning

see ei ole ka vajalik. Sisulises mõttes on kõige probleemsem linnapiirkondadele arendamiseks

30 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

kohustuslikult eraldatavatest vahenditest (vähemalt 8% ERDF investeeringutest) suurema osa (73%)

suunamine mitmeliigilise liikumiskeskkonna arendamiseks ning sellest omakorda olulise osa

suunamine Tallinna ehk enim arenenud pealinnaregiooni trammivõrgustiku arendamisele. Kohapõhise,

kohalike arenguvõimekuste tugevdamisel põhineva ja samas tasakaalustava regionaalpoliitika

seisukohast on tegemist tugevalt probleemse valikuga.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus,

turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus)

Erieesmärk 2.3 toetab eesmärgi saavutamist läbi ettevõtluse arendamise, sest selle tegevused toetavad ettevõtete

tehnoloogia ja teenuste arengut ringmajandusel põhineva ärimudeli arendamiseks, mis on oluline ettevõtete

konkurentsivõime ja turundusstrateegiate parandamiseks rahvusvahelistel turgudel, arvestades üha nõudlikuma

tarbija soove.

Erieesmärgid 2.1, 2.3 ja 2.4ja nende all kirjeldatud tegevused toetavad neid töökohti ja tööhõivet, kus on vaja

keskkonnaalaseid teadmisi-oskusi ja kasutada uuemaid keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid (nt ehituses,

ringmajanduses, energiasektoris, keskkonna valdkonnas sh nt keskkonnaspetsialistid). Uute keskkonnasäästlike

tehnoloogiate ning materjalide kasutamisega nii ehituses, transpordis, energiasektoris, vee- ja elamumajanduses

jne paraneb laiemalt töötajate ja elanike tervis ning elu- ja töökeskkond, millest omakorda paraneb laiemalt

inimeste heaolu, ühiskonna rahulolu ja turvatunne. Päästevõimekuse tagamine heal tasemel avab paremad

võimalused astuda vastu kliimamuutustele ka tööhõive vallas, kuna investoritel ja tööandjatel on suurem

kindlustunne töökohtade loomiseks. Samuti suurendab päästevõimekuse kasv võimalike vahetute kahjude

vähenemise kaudu kogu Eesti elanikkonna turvalisust

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Püsitatud eesmärgid 2.1-ja 2.3, 2.4 toetavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust kaudselt: mida energiatõhusam ja

energiasäästlikum on Eesti elukeskkond ning mida paremini on toimunud kohanemine kliimamuutustega, seda

paremas ja turvalisemas keskkonnas eesti kultuuri kandjad tegutsevad. Eesmärgil on seega kaudne positiivne

mõju Säästva Eesti 21 alameesmärgile „Eesti kultuuriruumi ulatus“.

Eesmärk 2.4 (ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine) toetab majandussektorit ja

elukeskkonda ning kaudselt seega Eesti kultuuriruumi elujõulisust. Eesmärgil on eeldatav positiivne kaudne

mõju loodus- ja kultuurmaastikele, kuna esmase toorme vajaduse vähenemisel väheneb seeläbi surve mõju

maastikele. Eesmärk toetab kaudselt Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärke „Mitmeotstarbeliste ja

sidusate maastike säilitamine“ ja „Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine“.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

31

3.3 Ühendatum Eesti

Tabel 3.3-1. Poliitikaeesmärgi Ühendatum Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

3 Poliitikaeesmärk 3: Ühendatum Eesti

3.1 Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T)

arendamine

3.1.1 Kvaliteetne ja ohutu taristu TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine

3.2 Säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse

arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine

3.2.1 Kvaliteetne ja ohutu taristu Raudteede arendamine ja rekonstrueerimine (sh Rail Balticu liini Tallinn-Ikla kohalikud

peatused); Raudtee elektrifitseerimine

3.2.2 Regionaalareng KOV jalgratta- ja/või jalgteede ehitus

Tabel 3.3-2. Poliitikaeesmärgi Ühendatum Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh

kliimamuutuste leevendamine,

kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

Eesmärgil 3.1 puudub otsene mõju kliimamuutuste vähendamisele ja puhta energia ehk taastuvenergeetika

suurendamisele. Samas on Eesti inimesed jätkuvalt suuresti sõltuvad isiklikust sõiduvahendist, seega seni

kuni ei ole kasvanud inimeste keskkonnateadlikkus ja pole toimunud harjumuste muutust ühiskonnas, võib

antud meetme rakendamine suurendada autostumise kasvu maanteedel ja sellega võib kaasneda

potentsiaalne kaudne ebasoodne mõju kliimamuutustele.

Eesmärk 3.2 on suunatud keskkonnasäästliku transpordi arendamisele, kus suur osa kavandatud

rahastusest on suunatud suurprojekti Rail Balticuga seotud tegevuste elluviimiseks. Koostatava

32 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

„Transpordi ja liikuvuse arengukava aastani 2021-2035“ kohaselt tuleb Rail Baltic kasutusvõimaluste

suurendamiseks pidada silmas selle potentsiaali rajada ja kasutusele võtta trassil ette nähtud kohalikud

peatused. Transpordi ja liikuvuse arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes

(Hendrikson&Ko 202112) tuuakse samas välja, et koostatavas arengukavas ja selle koostamise aluseks

olnud uuringus13 rõhutatakse, et raudtee kasutusfookuse nihutamine rahvusvahelistelt ühendustelt

siseriiklike vajaduste täitmise suunas võib kahjustada raudtee võimet täita rahvusvahelise reisijate ja

kaubaveo eesmärke, seda enam et kavandatud kohalikud peatused on eemal suurematest asumitest. Oluline

on tähele panna, et rongiühenduse puhul on suured energiakaod ja sellest tulenevad KHG heite kogused

seotud just rongi pidurdamise ning sõitma hakkamisega. Seega juhul, kui kohalike peatuste lisamine

hakkab takistama/pidurdama rahvusvahelise ühenduse kiirust, tõstab see eeldatavasti

märkimisväärselt rongikasutuse ressursimahukust ja kaudselt läbi elektrienergia tootmise CO2

heitkoguseid, mis aga peaks olema üks peamine Rail Balticu kasutegur kliimamuutuste

vähendamisel. Samas võimaldavad uued rongipeatused arendada säästvat liikuvust ning on olulised

maapiirkondade elujõulisuse tagamisel.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Eesmärgiga on lisaks ette nähud raudteetranspordi arendamine elektrifitseerimise suunas,

arvestades, et tegemist on väikseima keskkonnajalajäljega olemasoleva lahendusega kütusega

raudteeliikluse jaoks. Samas tuleb toetusmeetmete rakendamisel arvestada, et transpordiliigi

kliimamõju silmas pidades on oluline see, millistest energiaallikatest on kasutatav elekter

toodetud.

Erieesmärgid on vastavuses: EL-i Läänemere piirkonna strateegia eesmärgiga tagada üleeuroopalisele

transpordivõrgule juurdepääs; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärgiga suurendada hästi

integreeritud asustuse ja transpordikorralduse planeerimist.

12

13 The Future of passenger mobility and goods transaport in Estonia. International Transport Forum, June 2020.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

33

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Säästev transport, piirkondade parema

ligipääsetavuse tagamine

Ühendatum Eesti alla kavandatud eesmärgid on valdavalt seotud transpordisektori investeeringutega, mis

mõjutab ressursikasutust mitmeti – läbi fossiilsete kütuste tarbimise, transpordiinfrastruktuuri ehitamise

ning läbi maakasutuse transpordi infrastruktuuri tarbeks. Transporditaristu rajamiseks ja

rekonstrueerimiseks kulub suurel hulgal taastumatuid loodusvarasid ja pinnast. Arengukavas,

„Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-2020“, toodud hinnangu14 kohaselt kasutatakse

Eestis suurem osa ehitusmaavaradest täitematerjalina, sellest omakorda 71% tee-ehituses ja 29% betooni

valmistamiseks.

Koostatava „Transpordi ja liikuvuse arengukava“ kohaselt tuleb taristut kavandada säästvalt - taristu

arendamise eelduseks on põhjuste ja soovitavate eesmärkide analüüs. Seejuures on öeldud, et

transpordisüsteemi arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel järgitakse esmajärjekorras 4-

astmelist printsiipi, mille kohaselt võib hakata kaaluma uue taristu ehitamist kui alternatiivi alles siis, kui

kolmes esimeses astmes kavandatud tegevused ei lahenda probleemi (nt kas oleks võimalik lahendada

probleemi nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate kohandamistega).

Seejuures tuleb linnadevaheliste ühenduste arendamisel maanteearendusi vaadata koos raudteeühendusega

ning võimalusel kasutada sekundaarseid materjale nagu aheraine ning ehitus- ja lammutusjäätmed. Nii

kavandatud Ühendatum Eesti eesmärgid kui koostatav „Transpordi ja liikuvuse arengukava“ näeb

samal ajal ette TEN-T maanteede väljaehitamist mitmes põhisuunas. Koostatavas arengukavas

tõdetakse küll, et maanteede ehitamine ei toeta arengukava püüdluseid säästva transpordi

arendamisel, kuid vajadust põhjendatakse TEN-T direktiivi nõuete täitmise vajadusega. Samas

vastavalt arengukavale lähtutakse põhimaanteede arendamisel eelkõige liiklusohutusest ning

nõudlusest, arvestades seejuures siiski ka nn 4-astmelist arendamise printsiipi. Viimane lause on aga

juba sisemiselt vastuoluline, kuna 4-astmelise printsiibi esimene aste on nõudluse mõjutamine ning

nõudlusest lähtumine ei vasta sellele15.

Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke

vähendamine, puhas ringmajandus)

14 Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetel 15 Transpordi ja li ikuvuse arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, Hendrikson&Ko 2021

34 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Eesmärk 3.2 all kavandatud meetmed on suunatud mh Rail Balticu liini Tallinn-Ikla kohalike peatuste

rajamiseks ja väljaehitamiseks. Uued rongipeatused võimaldavad arendada säästvat liikuvust ning on

olulised maapiirkondade elujõulisuse tagamisel. Pargi-reisi parklate populaarsus just raudteepeatuste

lähedal on siin heaks näitajaks.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Toetusmeetmete rakendamisel pöörata tähelepanu terviklikele taristulahendustele piirkondade

elujõulisuse tagamiseks (nt Rail Balticu kohalikes peatustes hästi läbimõeldud pargi-ja reisi

parklad, transpordiliikide vaheline ühenduvus), et võimendada positiivset mõju regionaalarengule.

2. Taristuehituse lahenduste valikul ja investeerimisotsuste tegemisel tagada, et maksimaalselt

lähtutakse „Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2030“ nimetatud 4-astmelisest printsiibist

ja mõjusid vaadatakse kompleksselt, mh viiakse enne otsustamist läbi alternatiivsete lahenduste

keskkonnajalajälje hindamine.

3. Taristuobjektide rajamisel võimalusel kasutada maksimaalselt sekundaarseid materjale.

Erieesmärgid on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga muuta transpordisüsteem ühiskonna

majanduslikele vajadustele vastavaks; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga kiirendada üleminekut

arukale liikuvusele, sh vähendada seisakuid transpordiühendustes; Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

eesmärgiga pikaajaliselt kavandada integreeritud transpordi arendamist; EL-i Läänemere piirkonna

strateegia eesmärgiga tagada üleeuroopalisele transpordivõrgule juurdepääs; Kliimapoliitika põhialused

aastani 2050 eesmärgiga suurendada hästi integreeritud asustuse ja transpordikorralduse planeerimist.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Transpordi- ja teedeinfrastruktuuri ehitamine vajab olulises mahus maad kui ressurssi ning võib

mõjutada ebasoodsalt sellele alale ja selle mõjualasse jäävaid ökosüsteeme. Transport mõjutab

elusloodust negatiivselt peamiselt elupaikade kao ja killustamise läbi, takistab liikide looduslikku levikut

ja põhjustab loomade hukkumist teel.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Kõigi selliste uute taristuobjektide rajamisega (ja olemasoleva taristu olulise laiendamisega)

kaasnevaid mõjusid (sh bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikade sidususele) tuleb hinnata

eriplaneeringute/projektide käigus lahenduste välja töötamisel, enne kui tehakse

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

35

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

realiseerimisotsused. Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu pöörata koosmõjule ja

kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate taristuobjektidega ning

arvestada tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid projekteeritavaid lõike eraldi).

2. Soovitatav on anda suunis hetkel kasutusel olevate teede projekteerimisnormide ülevaatamiseks

maa kui ressursi ja biloogilise mitmekesisuse säilitamise vaatenurgast. Hetkel kasutusel olev

praktika teede rekonstrueerimisel ja ehitamisel toodab üledimensioneeritud taristulahendusi, mille

hooldusel ei kasutata looduspõhiseid lahendusi.

3. Mõjusid aitab oluliselt minimeerida see, kui transpordisüsteemi arendamisel peetakse tugevalt

kinni eespool nimetatud 4-astmelisest printsiibist ehk uue taristu arendamist hakatakse kaaluma

alles siis, kui kolm esimest varianti (nõudluse mõjutamine; olemasoleva taristu ja sõidukite

tõhusam kasutus; olemasoleva taristu kohendamine) ei ole selgelt piisavad probleemi

lahendamiseks.

Tervis ja elukvaliteet TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine (eesmärk 3.1) parendab liiklusohutust ja aitab tagada

parema sõidumugavuse. Samuti vähendab maanteede ehitus teekonna läbimiseks kuluvat aega ning

võimaldab kvaliteetsema elukeskkonna toimimist ja tagamist (transiitliikluse asulatest eemale viimine).

Siiski on TEN-T maanteede ehitusel ka kaudsed negatiivsed kõrvalmõjud tervisele ja elukvaliteedile läbi

ühiskonna autokesksuse suurendamise. Vananevas ühiskonnas tuleks vältida individuaalset auto omamist

ja juhtimisõigust eeldavaid taristulahendusi.

Raudtee arendamine (eesmärk 3.2.1) vähendab samuti teekonnale kuluvat aega, võimaldades

kvaliteetsema elukeskkonna toimimist. Raudteetranspordil on kaudne positiivne mõju tervisele –

ühistranspordina võimaldab see vähenda õhuheiteid võrreldes individuaalse auto kasutamisega, mis

mõjutab kaudselt inimese tervist.

Eesmärgi 3.2 alla kuuluvad teemad tõstavad elukvaliteeti ja võimaldavad harrastada tervislikke

liikumisviise.

36 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. KOV jalgratta- ja/või jalgteede kavandamise toetamisel pöörata tähelepanu kergliikluse

mitmekesistumisele ja erinevate elulaadide toetamisele. Standardi järgi rahuldava või hea

tasemega taristulahendused ei pruugi olla piisavad erinevate kergsõidukite, liikumise abivahendite

jms mahutamiseks teeruumi.

2. Soovitame eesmärki 3.2 ja selle all olevat regionaalarengu meetme 3.2.2 all ette nähtud toetatavat

tegevust laiendada kui „KOV kergliiklustaristu ehitus“, mis on laiem käsitlus ja hõlmab mh

parklaid, istepinke jmt.

3. Kergliiklustaristu arendamisel tuleb teadlikult toetada nii keskkonnasäästlikku puhkeotstarbelist

kui ka sundliikumist ja teadvustada nende erinevaid vajadusi (nn liikumisringid, kus on eristatud

kiiret rattasõitu võimaldavad rajad; laiemad kergliikluse „kiirteed“ radiaalidena töökohti

koondavatesse keskustesse).

Eesmärk toetab Säästev Eesti 21 eesmärki „heaolu kasv“ ja selle alameesmärke „turvalisuse kasv“ ja

„võimaluste mitmekesisus“. Eesmärgil on otsene positiivne mõju elukvaliteedi tõstmisele (kiiremad

ühendused, kergliiklusteed) ja tervisele (ohutuse tõstmise mõistes). Raudteetranspordi parendamine

vähendab autokasutust ning seega vähendab õhuheiteid, mõjutades seeläbi kaudselt tervist. Jalgratta-

ja/või jalgteede ehitus toetab ka igapäevast rattaga/jalgsi liikumist ja tervisesporti, millel on positiivne

mõju tervisele.

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne

tasakaal ja tugev kodanikuühiskond)

Erieesmärgid toetavad sidusa ühiskonna edendamist läbi ettevõtlussektori võimaluste parandamise. TEN-

T võrgustiku ja mitmeliigilise liikuvuse parandamine võimaldab ettevõtetel tõsta teenuse mahtu ja

kvaliteeti ka maapiirkondades ja kaugemal suurematest transpordivõrkudest. Siiski eeldab sidus ühiskond

iga ühiskonnaliikme maksimaalset võimalikku liikumisvabadust, mida toetab eelkõige erieesmärgis 3.2

kirjeldatu.

TEN-T transpordivõrgustiku (3.1.) arendamise erieesmärk toetab esmajoones regioonidevahelise sidususe

arengut ning Tallinna-keskse funktsionaalse asustussüsteemi tugevnemist, kuid teisejärguliselt pakuvad

võimalusi ka regioonide sisese funktsionaalse sidususe tugevnemiseks, seda paranevate

liikumisvõimalustega arengukoridoride ümber. See eeldab siiski teadlikku liikuvuse planeerimist ka

kohalikul tasandil, et luua pealinnaga seotud põhimagistraale toetav süsteem. Erieesmärk on suunatud

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

37

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

üleriigilise ja üle-Euroopalise ühendatuse suurendamisele. Positiivne mõju Eesti sisesele regionaalsele

tasakaalustatusele on sekundaarne ja sõltuv üleriigilistest Tallinna-kesksetest ruumiseostest. TEN-T

võrgule juurdepääsu erieesmärgi (3.2.) KOV jalgratta- ja/või jalgteede meede omab keskpikas

perspektiivis nõrka positiivset mõju regionaalsele tasakaalustatusele tulenevalt sellest, et kergliiklus ei ole

ning kõige tõenäolisemalt ei muutu ka lähimal kümnendil Eestis oluliseks töö- ja õpirände liikumisviisiks

ning sõltuvalt konkreetsete projektide valikust kuni tugevat positiivset mõju. Üksikute keskus-tagamaa

funktsionaalsete regioonide jaoks võib soodsate tingimuste (nt liikumisvahendite tehniline areng,

tööandjate soosiv poliitika) jalgratta- ja/või jalgteede ehitust täiendavate meetmete rakendamisel

(teehooldus, mugavad parklad) saavutada ka tugevat positiivset koosmõju. Raudteede arendamise

meetmega (3.2.1.) luuakse eeldused üle-eestiliste arenguvööndite tugevnemiseks raudteede (kohalike)

peatuste ümbruses ning seega ka regionaalse tasakaalustatuse suurenemiseks.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, turvalisuse

tase ja võimaluste mitmekesisus)

Erieesmärgid 3.1 ja 3.2 toetavad majandusliku heaolu kasvu läbi ettevõtlustegevuse soodustamise, kuna

transpordiühendused on kogu tarneahela, sh kaupade ja teenuste liikumiseks väga oluline faktor, mis

mõjutab ettevõtlussektori konkurentsivõimet tervikuna. Paranenud liiklusohutus tõstab turvalisuse taset.

Suunatult ja läbimõeldult arendatav raudtee- ja kergliiklustaristu mitmekesistavad elu- ja töökohade

asukohtade võimalusi kõikidele ühiskonna gruppidele ja pakuvad liikumisvabadust.

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesmärgid mõjutavad kultuuriruumi elujõulisust kaudselt läbi heaolu ja keskkonnakvaliteedi tõusu ning

ühendatuma ühiskonna loomise, mis toetab mh erinevate kultuuriteenuste kättesaadavust ning seeläbi

kultuurielus osalemise osatähtsust. Eesmärgid toetavad seega Säästev Eesti 21 alameesmärki „Eesti

kultuuriruumi ulatus läbi kultuuriteenuste kättesaadavuse paranemise“.

38 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

3.4 Sotsiaalsem Eesti

Tabel 3.4-1. Poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti

4.1 Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste

sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu

4.1.1 Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete

sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine

Kodude kohandamine kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks

Kogukonnapõhiste teenusmajade loomine vanemaealistele

Hoolekandeasutuste dementsussõbralikuks kohandamine

Erihoolekande teenuskohtade loomine

Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused

4.2

Parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega

parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas

parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada

tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet

4.2.1 Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete

sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine

Kogukonna ja kohalike omavalitsuste võimestamine

Ühtsete hindamissüsteemide ja –instrumentide kohandamine, loomine ja kasutusele võtmine

pikaajalise hoolduse vajaduse tuvastamiseks

Teadmistepõhise poliitika kujundamise toetamine

Eestkostesüsteemi korrastamine

Hoolekandeteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmine ja järelevalve edendamine

Erinevate valdkondade integreerimine sotsiaalkaitseteenuste pakkumiseks, sh innovaatiliste

lahenduste suurendamine sotsiaalkaitsesektoris

Hoolduskoordinatsiooni mudeli katsetamine ja arendamine üle Eesti

Dementsusega inimestele suunatud teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamine

Toetavad meetmed hoolduskoormusega inimestele

Meetmed sotsiaalkaitse sektori ja lastega töötavatele töötajatele

4.3 Edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi

kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

39

Meede Peamised tegevused

4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti

4.3.1 Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja

hoidmine/Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine

ja inimeste piiriülest liikumist arvestava

sotskindlustussüsteemi kujundamine

Töötervishoiu ja –ohutuse teenuste kujundamine

Töökeskkonna ja töötingimustega tegelevate organisatsioonide, sh sotsiaalpartnerite ja

erialaorganisatsioonide võimekuse tõstmine

Püsiva töövõimekao ennetamine ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise

toetamine

Haiguste ennetusmeetmete, nõustamis-, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste kättesaadavuse

parandamine inimeste konkurentsivõime tõstmiseks tööturul ja tööturule naasmiseks

Pensionisüsteemi reformimine

4.4 Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige

ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

4.4.1

Eesti keele jätkusuutlikkuse tagamine/

Eesti keele kui teise keele õpetamise tagamine ja

õppe toetamine

Eesti keele õpe rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele formaalharidussüsteemis

Eesti keele õpe täiskasvanutele

4.4.2 Kinnipeetavate lõimimine Kinnipeetavate lõimimine

4.4.3

Tõhus ja proaktiivne kohanemispoliitika Kohanemisprogramm ja uussisserändajate nõustamine

Avalikkuse teavitamine rände-, kohanemis- ja lõimumisteemadel

Uussisserändajate, sh tagasipöördujate, kohanemise toetamine kohalikul tasandil

4.4.4 Keeleõppe- ja lõimumiskoolitused (sh tegevused keele praktiseerimiseks)

Töövahendusprogramm keeleõppe eesmärgi

Kogukondade vahelised kontaktid

Side riigiga

Sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamine

4.4.5 Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem

väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu/Lastele ja

peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja

Laste heaolu ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Teenused riskinoortele: Käitumisoskuste Mäng

40 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Meede Peamised tegevused

4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti

vastavad perede vajadustele//Kõrge tööhõive taseme

saavutamine ja hoidmine

4.4.6 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine

4.4.7 Ennetav ja turvaline elukeskkond Teenused riskinoorteleja kohaliku tasandi võrgustikutööl põhinev koostöömudel

4.4.8 Kodanikuühiskonna mõju suurendamine

ja arengu toetamine

Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine

4.5 Vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning

võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist

4.5.1 Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja

inimeste piiriülest liikumist arvestava

sotskindlustussüsteemi kujundamine

Toidu ja/või esmatarbekaupade pakkumine (nt voucherite skeemi alusel)

4.6

Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse

rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige

noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu

4.6.1 Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu

riskirühmade tööturul osalemise toetamine

4.7

Edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja

digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada

ametialast liikuvust

4.7.1 Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed /

Õpivõimalused ja hariduse

korraldus

Kutsesüsteemi reform

Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning koolitusasutuste võimekuse

suurendamine

Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine

Täienduskoolitussüsteemi kvaliteediarendus ning täiskasvanute õpiteede paindlikumaks

muutmine

Õppimisvõimaluste populariseerimine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

41

Meede Peamised tegevused

4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti

4.8

Muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja

informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades

duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu

4.8.1 Õpivõimalused ja hariduse korraldus/Õpetajate

järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -

keskkonnad/Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed

Õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine ning haridus- ja noortevaldkonna

töötajate järelkasvu ja kvalifikatsiooni kindlustamine

Õpivalikute suunamise meetmed kutse- ja kõrghariduses

Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine

4.8.2 Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed IT hariduse ja digioskuste arendamine

4.8.3 Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse

kindlustamine

Avatud teadus ja teaduse populariseerimine

4.8.4 Õpivõimalused ja hariduse korraldus/Hariduse,

ühiskonna ja tööturu seosed

Kõrgharidusõppe kvaliteet ja vastavus ühiskonna vajadustele

4.9 Edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates

alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -

koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks

4.9.1 Noortevaldkonna arendamine Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks, NEET noortele tugimeetmete

pakkumine, hariduse tugiteenused

4.10 Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades

juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega

4.10 Õpivõimalused ja hariduse korraldus Koolivõrgu korrastamise jätkamine (haridusinfrastruktuuri arendamine kvaliteetse ja

kaasava hariduse ning haridusasutuste vahelise koostöö toetamiseks)

Kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimise arendamise tööriistakast kohalikele omavalitsustele ja

haridusasutustele

(investeeringud kooskõlas piirkondlike ja/või maakondlike arengudokumentidega ning

arvestades regionaalset mõõdet)

42 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Tabel 3.4-2. Poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh

kliimamuutuste leevendamine,

kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

Erieesmärgid 4.3, 4.4, 4.7, 4.8, 4.9 ja 4.10 panustavad kaudselt kliimamuutuste mõju vähendamisse ja

puhta energia kasutamisse, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu

riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja

noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii

formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi.

Keskkonnateadlikkust ja keskkonnaharidust tuleb koolisüsteemis arendada varakult, järjepidevalt,

toetades sellega laste-noorte keskkonda hoidvaid valikuid täiskasvanueas.

Eesmärkide 4.6, 4.7 ja 4.8 elluviimisel tõstes iga töötaja, tööotsija konkurentsivõimet tööturul (taseme-,

täiend- ja ümberõpe) paraneb sellest kaudselt keskkonna seisukord. Haritum ja koolitatud tööjõud on

teadlikum ühiskonna keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid

tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks sobilikud digipädevused ja üld- ning

erialased oskused. Seda eriti siis, kui keskkonnaharidus on loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest.

Koostöö teadlaste ja ülikoolide, tööandjatega toetab innovatsiooni, uusi lahendusi valdkonnas ja seega

panustab kliimamuutuste vähendamisse. Hariduse ja noorte valdkonna töötajad tunnevad kaasaegseid

õpetamis- ja õppimismeetodeid (kvalifikatsioon) ja oskavad olulisi valdkondi (nt säästev areng)

integreerida õppesse, õppekavadesse. Tihe koostöö erialaliitude, katusorganisatsioonide ja haridusasutuste

vahel aitab uuendada õppekavu vastavalt ühiskonna strateegilistele eesmärkidele (säästev areng), aidates

sellega täita strateegilisi kliimaeesmärke.

Säästev transport, piirkondade parema

ligipääsetavuse tagamine

Erieesmärgid ja kirjeldatud tegevused aitavad tööturu ja hariduse vaatest väga kaudselt kaasa säästva

transpordi arengule ja piirkondade parema ligipääsetavuse tagamisele, tõstes õppijate, töötajate ja

tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte,

uussisserändajate, ajutise töövõimekaoga inimeste; hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna

töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe),

oskusi (sh nt digioskusi) ning teadmisi.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

43

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke

vähendamine, puhas ringmajandus)

Erieesmärgid 4.3, 4.4, 4.7, 4.8, 4.9 ja 4.10 panustavad kaudselt säästva tarbimise ja puhta energia kasutule

võtmisesse, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh

nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte ning

sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui

mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi. Keskkonnateadlikkust ja

keskkonnaharidust tuleb koolisüsteemis arendada varakult, järjepidevalt, toetades sellega laste-noorte

keskkonda hoidvaid valikuid täiskasvanueas.

Eesmärgid 4.6, 4.7 ja 4.8, tõstes iga töötaja, tööotsija konkurentsivõimet tööturul (taseme-, täiend- ja

ümberõpe) parandavad sellega kaudselt ka keskkonna seisukorda. Haritum ja koolitatud tööjõud on

teadlikum ühiskonna keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid

tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks sobilikud digipädevused ja üld- ning

erialased oskused. Aktiivselt end töiselt ja erialaselt täiendav tööotsija, töötaja on teadlikum ühiskonna

väljakutsetest, sh kliimamuutuste negatiivsetest mõjudest. Seda eriti siis, kui keskkonnaharidus on

loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest. Koostöö teadlaste ja ülikoolide, tööandjatega toetab

innovatsiooni, uusi lahendusi valdkonnas ja seega panustab kliimamuutuste vähendamisse. Hariduse ja

noorte valdkonna töötajad tunnevad kaasaegseid õpetamis- ja õppimismeetodeid (kvalifikatsioon) ja

oskavad olulisi valdkondi (nt säästev areng) integreerida õppesse, õppekavadesse. Tihe koostöö

erialaliitude, katusorganisatsioonide ja haridusasutuste vahel aitab uuendada õppekavu vastavalt

ühiskonna strateegilistele eesmärkidele (säästev areng), aidates sellega täita strateegilisi kliimaeesmärke.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Erieesmärgid ja kirjeldatud tegevused aitavad tööturu ja hariduse vaatest väga kaudselt kaasa bioloogilise

mitmekesisuse säilitamisele, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu

riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimekaoga inimeste, hariduse ja

noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii

formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi), teadmisi.

44 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Tervis ja elukvaliteet Kõik erieesmärgid toetavad Eestis otsesemalt elukvaliteeti – võimalust osaleda ühiskonnaelus, tööturul,

saada vajalikku hooldusabi jms. Otsesed positiivsed mõjud on töötervishoiu, haiguste ennetamise ja

terviseedenduse eesmärkidel.

Erieesmärgid 4.6-4.8 toetavad inimese tervise ja elukvaliteedi parandamist läbi paranevate võimaluste

tööturul osaleda. Tööturu- ja haridussüsteemi täiendamist toetavad tegevused võimaldavad erinevatel

ühiskonnagruppidel tõsta enda kvalifikatsiooni tööturule pääsemiseks ja väiksema töötusriskiga seal

tegutseda, mis on oluline inimeste sissetuleku tagamiseks ja sellega elukvaliteedi parandamiseks.

Haritum ja koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum enda tervisest, oskab sellele tähelepanu pöörata

ja seostada keskkonnariskide, -probleemidega. Uued kaasaegsed keskkonnasäästlikud lahendused ja

tehnoloogiad aitavad hoida inimeste, töötajate tervist (sh konkreetselt sotsiaal- ja tervishoiu- ja

hooldusvaldkonnas). Töötajate haridustaseme ja oskuste taseme tõus aitab neil kauem ja tervena hõives

püsida ja tõstab nende elukvaliteeti. Paranev töötervishoid ja tööohutus, kaasaegsed töötingimused

panustavad tervislikemasse töökohtadesse ja toetavad pikka tööiga, -elu hõives. Parem eesti keele oskus

võimaldab inimestel osaleda tööturul, kasutada kohalikke teenuseid sh tervishoiuteenuseid.

Tööturu vajadustest lähtuva haridussüsteemi toimimine võimaldab ettevõtetel luua aktiivselt töökohti ja

sellega toetada inimeste elukvaliteedi säilimist/parandamist.

Erieesmärk 4.1.1 aitab kaasa elukvaliteedi ja tervise paranemisele nii neil, kellele teenused on mõeldud,

kui ka nendega koos elavatel ja/või neile tuge või hooldust pakkuvatel inimestel. Tegevuste planeerimisel

ja rahastamisel on oluline järgida regionaalset jaotust, et pakutud teenused ja lahendused ei koonduks

üksikutesse keskustesse, vaid täidaksid eesmärki tuua teenused ja keskused inimestele lähemale, st

saavutada parem regionaalne tasakaal teenuste pakkumisel ja saamisel.

Erieesmärgid on vastavuses ELi säästva arengu strateegia eesmärkidega varustada ettevõtteid

kvalifitseeritud tööjõuga ning Säästva Eesti 21 eesmärgiga tagada tööjõu kvaliteedi vastavus majanduse

arenguvajadustele.

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus,

regionaalne tasakaal ja tugev

kodanikuühiskond)

Erieesmärgid 4.6-4.8 toetavad sidusa ühiskonna saavutamist läbi tööturumeetmete ja tugiteenuste, mis on

suunatud tööturu nõudluse rahuldamisele läbi kõiki ühiskonnarühmi kaasavate tegevuste. Erieesmärgid

toetavad haridussüsteemi ja tööturunõudluse vastavust ja elukestva õppe süsteemis osalemise võimalusi.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

45

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Erieesmärgid aitavad saavutada ettevõtete tegevuseks vajaliku tööjõu olemasolu, mis on oluline haritud,

regionaalselt tasakaalustatud ja avalikku sektorit toetava ühiskonna kujunemisel.

Üksnes erieesmärk 4.10. raames ja juures rõhutatakse regionaalset vaadet, täpsemalt funktsionaal-

administratiivsete regioonide olulisust koolivõrgu korrastamisel - investeeringuid kavandatakse teha

„kooskõlas piirkondlike ja/või maakondlike arengudokumentidega ning arvestades regionaalset mõõdet“.

Lähtudes rakenduskavas kirjeldatust, ilmneb, et valdava osa erieesmärkide raames kavandatakse tegevusi,

mille rakendamisel kasutatakse regionaalse mõjuga eristavaid kriteeriume. Tööturu edendamise

erieesmärgi (4.6.) rakendamise põhimõttena kavandati välja töötada kohalikele ja piirkondlikele

vajadustele vastavaid meetmeid. Tegevused tööjõu liikumise geograafiliste takistuste kõrvaldamisel

võiksid suurendada regioonide funktsionaalset sidusust. Töö keskkonna kohandamise erieesmärgi (4.3.)

tegevustes kavandati piirkondlike võimekuste tasakaalustamist KOV volikogu liikmete

koolitustegevustega ning kohapõhise arengumudeli rakendamist tööturuteenuste kavandamise viimisel

kohalikule ja piirkondlikule tasandile. Lastekaitse ja noorsootöö erieesmärgi(4.5.) raames taotletakse

regionaalset tasakaalustatust läbi teenuste (taseme) ühtlustamise ning KOV-üksuste nõustamise. Ka

elukestva õppe võimaluste edendamise erieesmärgi (4.8.) üheks kavandatavaks tegevuseks on KOV-

üksuste võimekuste tasakaalustamine valdkonda panustamisel. Samuti kavandatakse lähtuda piirkondliku

majanduse ja tööturu vajadustest, sh ka mitte-eesti rahvastiku olulise osakaaluga piirkondade eripärasid

arvestada. Eesti keele ja lõimumise erieesmärgi (4.4.) raames on kavandatud lähenemine eelmise

erieesmärgiga sarnane – eristatakse vajadustest lähtuvalt peamised sihtpiirkonnad (Ida-Viru ja Harju),

kuhu meetmeid eelistatult suunatakse, ning samaaegselt kavandatakse piirkondliku haldusvõimekuse

tasakaalustatut arendamist. Integreeritud sotsiaalteenuste erieesmärgi (4.1.) raames kavandatakse

tasakaalustatud regionaalset arengut toetavana arendada maakonnakeskustes integreeritud tervise- ja

hoolduskeskusi ning võtta seejuures investeerimisel arvesse regionaalseid vajadusi. Põhikoolivõrgu

korrastamise erieesmärgi (4.10.) raames kavandatakse väikesemahulisi investeeringuid regionaalsesse

koostöösse piirkondlike hariduskonsortsiumite partnerlusel põhineva kontseptsiooni alusel ning

piirkondlikest vajadustest lähtuvalt toetab see regioonide funktsionaalse sidususe kasvu.

Mitmed kavandatavad eesmärgid ja eri-eesmärgid toetavad hariduse ja tugiteenuste pakkumise jätkamist,

toetavad selleks erinevate osapoolte koostööd ja suurendavad nii sotsiaalset kaasatust ja tugevamat

46 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

kodanikuühiskonda. Erieesmärgi 4.1.1 tegevused „Kogukonnapõhiste teenusmajade loomine

vanemaealistele“ ning „Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused“ parandavad üldist

hooldusteenuste kättesaadavust, sh kaasatakse teenuste pakkumisse kogukonnad. See aitab kaasa sidusama

ühiskonna ja tugevama kodanikuühiskonna loomisele. Erieesmärgid 4.1-4.10 ja nende raames kirjeldatud

tegevused edendavad sidusat ühiskonda erinevatele sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmete ja

tugiteenustega, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade

sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte ning

sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui

mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi. Parem haridus ja teadmistele,

oskustele (kvalifikatsioonile) vastav töökoht tagavad inimesele konkurentsivõimelise ja väärilise

sissetuleku ning pakuvad eneseteostust. Need loovad võimalusi ka aktiivselt ühiskonna ja kogukonna elus

osaleda. Kui tegevustes suudetakse järgida regionaalseid erinevusi ja kasutada ära just sellest

tulenevaid võimalusi, siis on mõju keskkonnaeesmärgile positiivne.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Rakenduskava regionaalsete kriteeriumite rakendamine on vajalik ning loob eeldused positiivsete

regionaalsete mõjude saavutamiseks. Vastasel juhul võivad mõjud olla regionaalset

tasakaalustamatust suurendavad või vähendavad.

2. Kaaluda läbivalt regionaalselt tasakaalustatumat lähenemist, st suure tööpuudusega ja

kliimaeesmärkidest rohkem mõjutatud piirkonnad ja nende tööjõud võiks olla teravdatud

tähelepanu all.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus,

turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus)

Eesmärgid 4.1-4.10 ja nende raames kirjeldatud tegevused kasvatavad ühiskonnas heaolu erinevatele

sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmete ja tööturu tugiteenustega, sotsiaalhoolekandemeetmete ja

sotsiaalteenustega, samuti õpivõimaluste ja haridusteenustega, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate,

hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise

töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja

haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi,

keeleoskusi) ning teadmisi.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

47

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Kvaliteetse ja kättesaadava tasemeõppega ning paindliku täiend- ja ümberõppega paraneb erinevate

ühiskonnagruppide (NEET noored, uussisserändajad ja ajutise töövõimetusega töötajad,

hoolduskoormusega töötajad) konkurentsivõime ja võrdsed võimalused tööturul ning ühiskonnas.

Meeldiv, eneseteostust, arengut ja väärilist sissetulekut pakkuv töökoht toetab inimese arengut ja

soodustab tema osalemist ühiskonnaelus, kogukonnas, aidates seeläbi ka teisi ühiskonnaliikmeid.

Haridusele vastav töökoht annab inimestele sissetuleku ja nii sotsiaalse kui majandusliku turvatunde.

Tööjõu järjepidev hariduse, oskuste ja pädevuste tõus toetab kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema

sissetulekuga, vähem tervist kahjustavate töökohtade teket nii linna- kui maapiirkondades. Kõrgema

hariduse ja kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid,

digilahendusi jms. Sellistel töökohtadel on vaja nii digioskusi, oskust koostööd teha kui teisi (sektoriti,

valdkonniti, haruti) ülekantavaid nii erialaspetsiifilisi kui üldoskusi. Laiemalt paindlikumad töövormid (nt

kaugtöö, platvormi töö), mitmekesised töösuhted (nt renditöö) ja paindlik osalemine tööturul toetavad

üldist heaolu kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja võimaldades tööhõives osaleda kõigil

ühiskonnagruppidel.

Erieesmärgid 4.6-4.8 toetavad heaolu kasvu, sh majandusliku jõukuse saavutamist, panustades

haridussüsteemi muutmisele tööturu nõudlusele vastavaks. See on eriti oluline ettevõtetele kvalifitseeritud

tööjõu olemasolu tagamiseks, mis omakorda on ettevõtlussektori konkurentsivõime üheks alustalaks.

Erieesmärkides pakutud tegevused lahendavad otseselt või kaudselt ettevõtete tööjõu leidmisega seotud

probleeme, tõstavad töötajate tööoskusi ning suurendavad seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet

rahvusvahelistel turgudel konkureerida.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Tööturumeetmeid disainides tuleb arvestada ka arengutega tööturul ning muuhulgas ka tööturgu

varitseva pandeemilise kontekstiga, nagu kasvav kaugtöö ja kodukontori osakaal, platvormi töö,

digivahendite (digitööriistade) suurem osakaal töös. Tööturumeetmed, tugiteenused peaks võtma

arvesse ka muutuvat töö iseloomu ja erinevate töövormide, tööviiside paljusust. Inimese töösuhe

ja töökoht võib olla korraldatud mitmel erineval viisil, sh mitme erineva tööandja juures.

48 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Erieesmärgid ja nende raames kirjeldatud tegevused aitavad tööturu ja hariduse vaatest kaudselt kaasa

Eesti kultuuriruumi elujõulisusele, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste,

tööturu riskirühmade (sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimekaoga inimeste);

hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui

täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi), teadmisi. Haritum ja koolitatud

elanikkond teadvustab ja toetab enda tegevusega kogukonnas kultuuri, kultuuriruumi püsima jäämist.

Eesmärgid mõjutavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust pigem kaudselt – hoitum ja tervem ühiskond, mis

loob võrdsemaid ühiskonnaelus osalemise võimalusi, toetab kultuuriruumi elujõulisemaid kandjaid

(„Kultuuriruumi ulatuse“ eesmärki Säästev Eesti 21 mõistes). Otsene mõju on haridust puudutavatel

eesmärkidel (4.7-4.10) kultuuriruumi elujõulisusele ja funktsionaalsusele.

Samuti toetab kultuuriruumi elujõulisust eesmärk 4.4 läbi keeleõppe, kohanemis-ja lõimumistegevuste,

mis on oluliseks osaks Eesti kultuuriruumis toimimisele ning omab positiivset mõju kultuuriruumi

jätkusuutlikkusele. Sisserändajate ja teistest rahvustest elanike keeleõppe, lõimumise ja kohanemise

toetamine suurendab eesti keele rääkijate ning eesti kultuuri kandjate hulka.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

49

3.5 Inimestele Lähedasem Eesti

Tabel 3.5-1. Poliitikaeesmärgi Inimestele Lähedasem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

5 Poliitikaeesmärk 5: Inimestele lähedasem Eesti

5.1 Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine

linnapiirkondades

5.1.1 Regionaalareng Suuremate linnapiirkondade arendamine (sh linnaruumi arendamine, targa linna

pilootlahendused, elurikkuse suurendamine linnaruumis)

(linnapiirkonnad Ida-Virus ja Tallinn, Tartu, Pärnu)

5.2 Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku

soodustamine mujal kui linnapiirkondades

5.2.1 Regionaalareng Regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste toetamine (sh elu- ja

ettevõtluskeskkonna arendamine, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamine, investeeringud vee infrastruktuuri, KOV võimekuse tõstmine)

Tabel 3.5-2. Poliitikaeesmärgi Inimestele Lähedasem Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh

kliimamuutuste leevendamine,

Erieesmärgil 5.1 on otsene positiivne mõju kliimamuutuste mõju vähendamisele eeldusel, et suuremate

linnapiirkondade arendamise puhul on olemas vähemalt üks (tavaliselt mitu) strateegiline dokument, näiteks

asjakohane strateegia, programm või tegevuskava, koos kindlate keskkonnaeesmärkidega. Peamised tegevused,

50 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

mis on meetme 5.1.1. all ette nähtud - (targa linna pilootlahendused, elurikkuse suurendamine linnaruumis jne)

on positiivse mõjuga vähendamaks mõju kliimamuutustele. Erieesmärgil 5.1 on otsene positiivne mõju

suurendada linnalist elurikkust. Tegevused hõlmavad elurikkust suurendavate elementide ja

projekteerimistehnikate kasutamist linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomist, looduslike veeteede ehitamist

jne. Rohealad pakuvad linnades kuumalainete ajal varju, et tagada mh inimeste tervise kaitse. Nimetatud

tegevused on otseselt vastavuses Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 seatud

eesmärkidega.

Oluline on siinkohal enne täpsemate meetmete rahastamist ja rakendamist analüüsida linnapiirkondade

vajadusi, mis on konkreetsemad linnaruumi probleemid ning mis lahendused aitavad tagada tulevikus

rohelisema ja keskkonnasõbralikuma linnakeskkonna. Nt on Tallinna puhul oluliseks peetud tegevuste

planeerimisel esmalt strateegiliste valdkondlike dokumentide vastuvõtmine ja kehtestamine (ja seal sätestatud

prioriteetsed tegevusvaldkonnad ja eesmärgid) ning peale tegevuste elluviimist ka strateegiatele vastavuse

regulaarne hindamine. Parendamist vajavad ühistranspordi süsinikukoormus ning liiklusest ja tööstusest

tingitud müra, mis on liiga kõrged. Tallinnal tuleb oluliselt vähendada mahajäämust olmejäätmete

ringkasutusse võtmisel. Samuti tuleks kasuks, kui linnale kuuluv autopark kasutaks ainult rohelist energiat.16

Suurte linnapiirkondade arendamine vajab jätkuvat tähelepanu ning seal rakendatavad lahendused peaksid

olemas keskkonna heaolu toetavad, nt looduspõhiste lahenduse kasutuselevõtt sademevee immutamiseks jms.

Inimestele Lähedasema Eesti saavutamisel on kriitilisem maakondlike teenuskeskuste säilimise toetamine ja

ääremaalistes piirkondades töökohtade tagamine, mis aitaks vähendada sundliikumisi.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Erieesmärgi 5.2 puhul tuleks kaaluda ka regionaalsete eripärade arvestamist ja rõhutamist (nt vee

infrastruktuuri toetamisel tugineda omavalitsuse üldplaneeringus määratud tiheasustusaladele).

2. Ääremaalistes piirkondades tuua erieesmärgi 5.2 puhul välja paindlikumad teenuslahendused (liigub

teenusepakkuja, mitte tarbija).

Säästev transport, piirkondade parema

ligipääsetavuse tagamine

Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke

vähendamine, puhas ringmajandus)

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

16 https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2020/12/seitsme-euroopa-rohelise-pealinna-vordlus.pdf

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

51

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

3. Rõhutada on vaja pealinnaregioonist ja suurematest linnadest kaugemale jäävate omavalitsuste

koolitusvajadust.

Erieesmärk 5.2 toetab avalike teenuste kättesaadavust, mis mh näeb ette investeeringuid puhtama linna- ja

looduskeskkonna heaolu tagamisse, nt investeeringud vee infrastruktuuri, millel oleks oluline positiivne mõju

Eesti veekogude seisundi parandamiseks.

Tervis ja elukvaliteet Eesmärk 5.1.1 toetab tervist ja elukvaliteeti eelkõige suuremates linnapiirkondades, sh meetmete läbi, mis

toetavad tervist mitmekülgselt (nt elurikkus linnaruumis toetab vaba aja veetmise võimalusi ning on kasulik

tervisele). Linnaruumi arendamine ja targa linna lahendused aitavad eeldatavalt kaasa Säästva Eesti 21

eesmärgi „Heaolu kasv“ täitmisele, mh ruumi turvalisuse saavutamisele (inimeste tervisliku seisundi

paranemine, kuritegevuse vähendamine).

Eesmärk 5.2.1. toetab ettevõtluse (parem majanduslik sissetulek) ja avalike teenuste (nende kättesaadavuse ja

kvaliteedi, sh infrastruktuuride kvaliteedi) kaudu elanike toimetulekut ja panustab Säästva Eesti 21 eesmärki

„Heaolu kasv“.

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus,

regionaalne tasakaal ja tugev

kodanikuühiskond)

Regionaalselt tasakaalustavat positiivset mõju omab poliitikaeesmärgi erieesmärkide vaheline ja sisene toetuste

ja investeeringute jaotus – nimelt see, et valdav osa on investeeringutest kavandatakse suunata erieesmärgi 5.2.

„Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ saavutamiseks (81%), mille raames on välistatud abikõlbulike

piirkondade seast Eesti kõige arenenum regioon – Tallinna pealinnaregioon. Lisaks sellele, et piirkondliku

arengu erieesmärgi (5.2.) sihtpiirkondade seast on välistatud Tallinna linnapiirkond, on kavas erilist tähelepanu

suunata Kagu-Eesti ja Ida-Viru piirkondadele, mis mõlemad toetavad regionaalse tasakaalustatuse strateegilist

eesmärki. Mõlema erieesmärgi tegevuste rakendamisel kavandatakse kasutada kohapõhise regionaalarengu

kontseptsiooniga kooskõlaliselt maakondlikke strateegiaid, kus prioriteetide seadmine ja otsused projektide

rahastamise osas võiks ideaalis jääda regionaalsele tasandile (täpsem rakendusmudel hetkel teadmata).

Muuhulgas kavandatakse ka KOV-teenuste koostöös osutamise mudelite välja arendamist ja rakendamist ning

regionaalsete võrgustike toimimist, mis toetavad regioonide funktsionaalse sidususe kasvu.

52 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Ettevõtetele suunatud tegevused kompenseerivad osaliselt PO1 (Nutikam Eesti) regionaalset ebavõrdsust

suurendavaid mõjusid, seda eeldusel, et meetmete disainil pööratakse tähelepanu ka ettevõtete tegevuse

teadmusmahukuse tõstmisele ning teadmussiirde jõudmisele väljapoole Tallinna ja Tartu linnaregioone.

Linnapiirkondade arendamise erieesmärgi (5.1,) tegevuste regionaalselt tasakaalustav mõju on võimalikust

oluliselt tagasihoidlikum, kuivõrd suurem osa kohustuslikust 8% ERDF investeeringust säästvasse linnalise

arengusse on määratud kolme enim arenenud linnaregiooni liikuvuse arendamiseks ning väiksem osa jagatud

4 maakonna linnapiirkondadevahel, sh ka vähemaarenenud Ida-Viru linnapiirkonnad. Laiemas kontekstis

tasakaalustab seda kahtlemata ÕÜF vahendite suunamine üksnes Ida-Virumaale. Linnapiirkondade arendamise

erieesmärgi (5.1.1) tegevused keskenduvad muuhulgas targa linna pilootlahendustele, mille puhul on mõistlik

kaaluda võrgustikupõhist lähenemist, kus lahendusi töötatakse välja kõigi linnapiirkondade koostöös.

KSH tähelepanekud/ettepanekud:

1. MH aruande aluseks olevas rakenduskava tööversioonis puuduvad regionaalse arengu tasakaalustatuse

ja regioonide funktsionaalse sidususe indikaatorid.. Ettepanek on sellised indikaatorid rakenduskavasse

lisada.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus,

turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus)

Erieesmärgil 5.2 on potentsiaal toetada majandusliku heaolu kasvu läbi regionaalse ettevõtluskeskkonna

arendamise. Heaolu kasvule aitavad kaasa ka linnaruumi arendamismeetmed, mis tõstavad elukeskkonna

atraktiivsust ja linnade konkurentsivõimet.

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Erieesmärgid 5.1 ja 5.2 toetavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust kaudselt, toetades elu- ja majanduskeskkonna

parendamist nii suuremates linnapiirkondades kui ka nendest väljaspool, mis omakorda toetavad positiivselt

kultuuriruumi ulatust läbi elujõulisemate kultuurikandjate.

Eeldatavalt toetavad erieesmärgid 5.1 ja 5.2 kultuuriruumi elujõulisust ka otseselt, kuna nähakse ette kultuuri

soodustamist linnapiirkondades ja mujal kui linnapiirkondades.

Alameesmärk 5.1.1 toetab suuremate linnapiirkondade linnaruumi arengut, millel võib, kuid ei pruugi olla

otsene positiivne mõju kultuuriruumi elujõulisusele materiaalse pärandi (nt ehituspärand) ja loodava uue

ruumikvaliteedi (sh arhitektuuri, maastikuarhitektuuri) mõistes. Alameesmärk 5.1.2 toob välja, et meetmeid

võib olla vajalik kombineerida investeeringutega avalikku linnaruumi, sh linnakeskuste rajamise ja

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

53

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

ehituspärandi taaskasutamisega, mistõttu väljaspool suuremaid linnapiirkondi võib mõju avalduda samuti

loodava uue ruumikvaliteedi ja pärandi väärtustamise mõistes.

54 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

3.6 Õiglane Üleminek

Tabel 3.6-1. Poliitikaeesmärgi Õiglane Üleminek kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

6 Poliitikaeesmärk 6: Õiglane Üleminek

6.1 Erieesmärk: Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe

alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega

6.1.1 Tegevussuund 1- Majandus ja tööjõud Ida-Virumaa suurinvesteeringute toetus

Ida-Viru ettevõtete teadmusmahukuse suurendamine

Majanduse mitmekesistamist toetavad teenused

Ida-Virumaa VKEde investeeringutoetus

Õiglase ülemineku fondi tööturumeetmed

Täiendusõppe, kutse- ja kõrghariduse pakkumise mahu suurendamine

6.1.2 Tegevussuund 2 - Keskkond ja sotsiaalne kaasatus Kaugkütte lahutamine põlevkivist

Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tulenevate keskkonna- ja tervisemõjude

leevendamine

Inimeste heaolu suurendamine Ida-Virumaal

Kohaliku omavalitsuse investeeringud õiglase ülemineku fondi toetusõiguslikele aladele

Toetus piirkondlikele algatustele, mis võimendavad õiglast üleminekut

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

55

Tabel 3.6-2. Poliitikaeesmärgi Õiglase Ülemineku Fond kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh

kliimamuutuste leevendamine,

kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

Tegevussuunal 2 on otsene positiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele, kuna tegevussuuna kavandatud

meetmeted aitavad regioonil muuta majandusmudelit ja tulla toime põlevkivisektori osakaalu vähendamisega.

Sekkumine toetab investeeringuid kaugkütte lahutamiseks põlevkivist, sealhulgas biomassil põhinevate

soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade ehitamist, taastuvatele energiaallikatele üleminekut jms.

Strateegilisele keskkonnaeesmärgile aitavad kaasa erieesmärk 6.1.1, mis panustavad piirkonna majanduse,

sh ettevõtete tegevuse tagamisele ja nende kohanemisele planeeritud muudatustega. Need tegevused toetavad

ettevõtlussektori arengut kliimamuutustega kohanemisel. Suund on vastavuses „Kliimamuutustega

kohanemise arengukava aastani 2030“ eesmärgiga soodustada kliimamuutuste mõjudega arvestavat

ettevõtlust. Samas erieesmärgi tegevused toetavad majandusvaldkondi töötajatele uute oskuste omandamisel

ja pakuvad inimestele vajalikke täienduskoolitusvõimalusi. Suund on vastavuses „Kliimamuutustega

kohanemise arengukava aastani 2030“ eesmärgiga toetada haridusasutuste kliimamuutuste mõjuga

kohanemist.

Strateegilist keskkonnaeesmärki toetab kaudsemalt ka erieesmärk 6.1.1 laiemalt, edendades hariduses nii

täiendkoolitust kui tasemeõppes (ja seda nii kutse- kui kõrghariduses) hariduse pakkumise mahtu.

Täiendkoolituse mahu suurendamine toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi

tehnoloogiaid kasutavate ning piirkonnale kasulike töökohtade loomist. Uued keskkonnale kasulikumad,

„rohelisemad“ ja tervislikumad töökohad aitavad piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele ja elu- ning

töökeskkonnale.

Mõju kliimamuutustele vähendab ja puhta energia kasutamist toetab kaudselt ka tegevussuund 2, inspireerides

hariduse ja oskuste aspektist piirkondlikke algatusi hariduse valdkonnas nt oskuste arendamiseks,

digitaliseerimiseks, samuti keskkonnateadlikkuse kasvuks, keskkonnateemadest energiatõhususe,

taastuvenergia ja ringmajanduse kogukondlikuks edendamiseks. Eelnev toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste

arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate töökohtade loomist. Uued keskkonnale

kasulikumad, „rohelisemad“ töökohad aitavad piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele ja elu- ning

töökeskkonnale.

56 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Haritum ja koolitatud tööjõud on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid,

keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks sobilikud

digipädevused ja üld- ning erialased oskused. Aktiivselt end töiselt ja erialaselt täiendav tööotsija, töötaja on

teadlikum ühiskonna väljakutsetest, sh kliimamuutuste negatiivsetest mõjudest. Seda eriti siis, kui

keskkonnaharidus on loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1) Mõju kliimamuutustele vähendaks ja puhta energia kasutamist toetaks otseselt ka erieesmärgi 6.1.1

all hariduse tasemeõppes õppekavade täiendamine, sh keskkonnahariduse ja säästva arengu

teadmiste, arengute, oskustega arvestamine, võimendades selliselt kirjeldatud tegevuse „Põlevkivi

kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude

vähendamine“ kasulikkust piirkonnale ja laiemalt keskkonnateadlikkuse, -teadmiste tõusu

ühiskonnas. Kirjeldatud tegevustes võiks rõhutada keskkonnahariduse tähtsust ja vajalikkust

õppekavades, tasemeõppes, täiendkoolituses.

2) Hariduse vaatevinklist, mõju kliimamuutustele vähendab ja puhta energia kasutamist toetavad

erieesmärgi 6.1.1. all kirjeldatud hariduse mahu pakkumise suurendamine, kuid täpsustatud ei ole,

kuidas olulisi seotud valdkondi hariduse tasemeõppes ja/või täiend- ja ümberõppes kasutatakse.

Säästev transport, piirkondade parema

ligipääsetavuse tagamine

Tegevussuunal 2 on otsene positiivne mõju jäätmetekke vähendamisele ja elupaikade taastamise osas.

Sekkumisega toetatakse mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamine ja/või nende

looduslikkuse taastamine ning kohalike ohtlike jäätmete töötlemise ja ringmajandusalase suutlikkuse

parandamist.

Strateegilisi keskkonnaeesmärke toetab kaudselt erieesmärk 6.1.1., suurendades hariduses nii täiendkoolitust

kui tasemeõppes (ja seda nii kutse- kui kõrghariduses) mahtu. Täiendkoolituse mahu suurendamine, uued

tasemeõppe õppekavad toetavad tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid

kasutavate ning piirkonnale kasulike töökohtade loomist.

Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke

vähendamine, puhas ringmajandus)

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

Tervis ja elukvaliteet Tegevussuunal 2 on positiivne mõju inimese tervise, elukvaliteedi ja heaolu vaates. Erieesmärk 6.1.2 ja selle

alla kavandatud tegevusmeetmed – „Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tulenevate keskkonna- ja

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

57

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

tervisemõjude leevendamine“ ning „Inimeste heaolu suurendamine Ida-Virumaal on suunatud otse inimeste

ümbritseva elukeskkonna, tervise ja heaolu parendamiseks.

Inimese tervise ja elukvaliteedi parandamist toetab erieesmärk 6.1.1. läbi ettevõtete tegevuse soodustamise,

mis pakub kohalikele elanikele paremaid tööturu võimalusi ning atraktiivsema elukeskkonna edendamise.

Tegevused toetavad keskkonnaeesmärgi saavutamist läbi uute ettevõtete ja kõrgema lisandväärtusega

töökohtade loomise, mis pakuvad paremaid töötamise võimalusi, sissetulekute kasvu ning seeläbi parandavad

inimeste elukvaliteeti.

Inimese elukvaliteedi parandamist toetab erieesmärk 6.1.1., pakkudes inimestele vajalikke

täienduskoolitusvõimalusi ja muutes kohaliku haridussüsteemi, sh õppekavade sisu vastavalt kohalikele

oludele.

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus,

regionaalne tasakaal ja tugev

kodanikuühiskond)

Õiglase ülemineku mehhanismi meetmetega kavandatakse vähemarenenud ja majanduskeskkonna muutusest

(EL roheleppest tulenevad eesmärgid) ohustatud piirkonda – Ida-Virumaale – investeerida 340 miljonit

(lisaks, tehniline abi) eurot ettevõtluse ja elukeskkonna arendamiseks. Suurem osa investeeringutest

kavandatakse suunata regiooni majandusstruktuuri uuenemise toetamiseks (80%), sh olulisena ka ettevõtluse

teadmusmahukuse suurendamisele. Sellel on oluline positiivne mõju Eesti regionaalse tasakaalustatuse

strateegilisse eesmärki ning ka Ida-Viru kui funktsionaalse regiooni tugevnemisele arendustegevuse

subjektina. Sidusa ühiskonna kujunemist toetavad tegevussuunad 1 ja 2, panustades ettevõtluse arengu

soodustamisele ja tagades sellega regionaalset tasakaalu ülejäänud Eesti piirkondadega.

Sidusa ühiskonna arengut toetab hariduse tasemeõppe aspektist erieesmärk 6.1.1., edendades hariduses nii

täiendkoolitust kui tasemeõppes uute õppekavade loomet ja seda nii kutse- kui kõrghariduses aga ka

kogukondliku algatusena. Töökoht ja sissetulek annavad inimesele majandusliku ja sotsiaalse turvatunde,

võimaldades tegutseda aktiivse ühiskonnaliikmena kogukonnas. Meetmed aitavad vähendada ja pidurdada

tööturu, tööhõive ja oskuste regionaalset tasakaalutust, toetades kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomet

ning toetavad praeguse ja tuleviku tööjõu konkurentsivõimet tööturul. Kõrgema lisandväärtusega töökohtadel

on keskmisest kõrgem palk, see parandab tööjõu ja piirkonna sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning heaolu.

58 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Ühe piirkonna sihistatud toetamine aitab parandada piirkonnas sotsiaalset sidusust ja regionaalset tasakaalu

võrreldes teiste piirkondadega.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus,

turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus)

Majandusliku heaolu kasvu toetab erieesmärk 6.1.1., sest see on otseselt seotud Ida-Viru piirkondade

ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku arengu edendamisega. Suund on vastavuses

„Säästva Eesti 21“ eesmärgiga tõsta heaolu, sh majanduslikku jõukust läbi väljaõppe parandamise majanduse

arengu alusena.

Heaolu kasvu toetab erieesmärk 6.1.1., sest see on otseselt seotud Ida-Viru piirkondade haridusvõimaluste

suurendamisega tõstes Ida-Viru taseme- ja täiendkoolituse mahtu . Suund on vastavuses: ELi säästva arengu

strateegia eesmärgiga tugevdada kvaliteetsest haridusest kõikidel haridustasanditel säästva arengu

saavutamiseks; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada haridust ja oskusi; Säästva Eesti

21 eesmärgiga tõsta heaolu, läbi haridussüsteemi ja väljaõppe parandamise majanduse arengu alusena; EL-i

Läänemere piirkonna arengu strateegia eesmärgiga suurendada piirkonna atraktiivsust, eelkõige läbi hariduse.

Täiendkoolituse mahu suurendamine, toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, digitaaloskusi, seega

targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate ning tervist vähem kahjustavate töökohtade loomist. Uued

keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“ töökohad aitavad piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele ja

elu- ning töökeskkonnale. Kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi tehnoloogiaid,

kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Sellistel töökohtadel on vaja nii digioskusi, oskust koostööd teha

kui ka teisi (sektoriti, valdkonniti, haruti) ülekantavaid nii erialaspetsiifilisi kui üldoskusi. Laiemalt

paindlikumad töövormid (nt kaugtöö, platvormi töö), mitmekesised töösuhted (nt renditöö), paindlik

osalemine tööturul toetavad üldist heaolu kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja tööhõives

osaleda kõigile ühiskonnagruppidele.

Suunad on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada kvaliteetset haridust kõikidel

haridustasanditel säästva arengu saavutamiseks; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada

teadmisi, haridust ja oskusi; Säästva Eesti 21 eesmärgiga tõsta heaolu, sh majanduslikku jõukust läbi

haridussüsteemi ja väljaõppe parandamise majanduse arengu alusena; EL-i Läänemere piirkonna arengu

strateegia eesmärgiga suurendada piirkonna atraktiivsust, eelkõige hariduse valdkonna meetmetega; Euroopa

rohelise kokkuleppe eesmärgiga „haridus- ja koolitusvaldkonna kaasamine“ toetades tööjõul oskuste

omandamist, arengut (konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et tööjõul liikuda hääbuvatest sektoritest

kasvavatesse sektoritesse; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 kogu majandust hõlmavate

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

59

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

poliitikasuunistega kujundada ühiskonna teadlikkust kliimamuutuste leevendamisest ja mõjudega

kohanemisest, kliimamuutuste temaatika käsitlemist kõigil haridustasemetel ja mitteformaalses

keskkonnahariduses; Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 prioriteese valdkonna

„ühiskond, teadlikkus ja koostöö“ alaeesmärgiga 6, „Teadlikkus kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja

võimalustest on suurenenud“, kus teavitus- ja haridusmeetmete eesmärk on toetada koole, vabaharidusasutusi

kliimamuutuste mõjuga kohanemisel ja pakkuda vajalikku tuge, et õppekavadesse lõimida kliimamuutuste

mõjuga kohanemist.

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Õiglase ülemineku fond toetab Ida-Virumaal Säästev Eesti 21 alameesmärke – kultuuriruumi ulatust,

funktsionaalsust (eesti keele kasutust) ja pidevust (jätkumist muutuvas ühiskonnas) – kaudselt läbi

kvaliteetsema ja mitmekülgsema ettevõtlus- ja elukeskkonna. Näiteks eesmärk 6.1.1 toetab Ida-Viru

ettevõtluse mitmekülgsust ja selle teadmusmahukust, suurinvesteeringuid ja väikeettevõtlust, mis tugevdab

kultuuriruumi tugevama ühiskonna ja toimivama majanduskeskkonna kaudu. Samuti toetab eesmärk hariduse

(täiendkoolitus, ümberõpe) kaudu nii kultuuriruumi ulatust kui funktsionaalsust. 6.1.2 toetab eelkõige

kultuuriruumi kandjaid keskkonna parenemise ja sotsiaalse kaasatuse läbi.

Eesmärkide ja tegevuste otsesemat mõju kultuuriruumi teatud komponentidele saab välja tuua

väikeettevõtluse toetuse juures (6.1.4), mis eeldatavalt toetab ka loomemajandust. Piirkondlike algatuste

toetus (6.2.5) võib toetada mh piirkondlikku kultuuri innovatsiooni ning kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi

säilitamist. Eesmärk 6.2.2 käsitleb põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide

lahendamist, millega võib kaasneda positiivne mõju ka maastikele kui kultuuriruumi materiaalsetele

kandjatele (kaevandusmaastike korrastamine, mis võimaldab maastike taaskasutust).

60 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

4 VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS

4.1 Mõju looduskeskkonnale

4.1.1 Kliimamuutustega seotud mõjud (välisõhu kvaliteet; üleujutused,

tormid)

Kliimamuutused ei ole tulevikustsenaarium, need toimuvad juba praegu. Lisaks looduslikele

jõududele on inimese panus kliimamuutustesse märkimisväärne ning see võimendub ajas üha kasvava

rahvaarvu ning tarbimise tulemusel. Me ei saa kliimamuutusi vältida, küll aga saame neid leevendada

ja paremini kohaneda kliimamuutuste mõjudega17.

Peamised inimtekkelise kliimamuutuse põhjustajad on fossiilkütuste - söe, nafta, gaasi, põlevkivi -

põletamine energia tootmises. 2019. aastal pärines 83,5 % Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest

(edaspidi: KHG) energeetika valdkonnast. Suurem osa energeetikasektori KHG heitkogustest – 99,8

%- pärineb kütuste põletamisest ja ainult 0,2% on hajusheide. Eestis põhjustab just põlevkivitööstus

üle 70% kogu meie kasvuhoonegaaside heitest. Transpordisektor moodustab 19,5 protsenti

energeetikasektori heitkogusest ja 16,3 protsenti Eesti koguheitest.18. Lisaks mõjutab kliimamuutusi

põllumajandus (ennekõike ulatuslikum loomakasvatus ning lämmastikku sisaldavate väetiste

kasutamine), metsade maharaiumine ja turbamaade kuivandamine.

Kliima soojenemise võimalikeks tagajärgedeks on muuhulgas äärmuslike ilmastikuolude

sagenemine, üleujutusriski suurenemine ning ebasoodsad mõjud inimeste tervisele ja varale, aga ka

jäitepäevade arvu kasv (perioodil 2020-2030 < 7 päeva). Aastaks 2041 on prognoositud sademete

hulga suurenemist sõltuvalt stsenaariumist 10% või 14% ja aastaks 2100 16% või 19%. Oluliselt

väiksemaks jääb prognooside kohaselt lumikattega päevade arv19.

24. veebruaril 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi

uue strateegia „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine“ (edaspidi

Kohanemise strateegia). Kohanemise strateegiaga seatakse pikaajaline eesmärk, et aastaks 2050 on

17 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=SWD:2021:25:FIN&from=EN

18 https://old.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui -pal ju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib 19 Sama, mis eelmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

61

Euroopa Liit kliimamuutuste vältimatute mõjudega täielikult kohanenud ja kliimamuutustele

vastupidav ühiskond. Strateegial on neli peamist suunda: muuta kliimamuutuste mõjuga kohanemine

targemaks, kiiremaks ja süsteemsemaks ning tõhustada rahvusvahelisi meetmeid kliimamuutustega

kohanemiseks. Sellega täiendatakse 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärki ja viiakse ELi

kohanemise strateegia kooskõlla Pariisi kliimakokkuleppega ja Euroopa kliimaseaduse ettepanekuga.

Eestis on olulisemad kliimamuutusi käsitlevad dokumendid Kliimamuutustega kohanemise

arengukava aastani 2030 ja Kliimapoliitika põhialused aastani 205020 (edaspidi KPP). Viimane neist

sätestab Eesti pikaajalise eesmärgina üle minna vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab

järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks,

tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Samas on KPP koostatud ning vastu võetud ajal (2017),

mil nii Eesti kui ka EL ambitsioonid kliimamuutust pidurdada olid praegusest tunduvalt

madalamad. Kui praegu on EL võtnud kohustuse saavutada süsinikuneutraalne majandus aastaks

2050 –eesmärk, mida on siseriiklikult kinnitanud ka Eesti valitsus, siis 2017. aastal vastu võetud KPP

lähtub eesmärgist vähendada kollektiivset heidet 80% aastaks 2050, võrreldes 1990. aasta

tasemega. Sarnaselt tugineb KPP praegu vahe-eesmärgile, et aastaks 2030 tuleb EL-is tervikuna

vähendada heitmeid 40%, kuigi praeguseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku tõsta see

eesmärk 55%-ni.

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad tuleks

ellu viia valdkondlike arengukavade ja nende uuendamisega. Eestis rakendatakse kliima- ja

energiaeesmärke paljude valdkondlike arengukavade kaudu, kuid paraku tervikpilt puudub ja mitmed

olulised arengukavad on vastu võetud ajal, mil nii Eesti kui ka EL ambitsioonid kliimamuutust

pidurdada olid praegusest tunduvalt madalamad ja kooskõlas värskeimast teadusinfost tulenevate

soovitustega, nt Energiamajanduse arengukava aastani 2030.21 Samuti on mitmed olulised

arengukavad ja strateegiad jätkuvalt uuendamisel. Eestil oleks vaja selgust, kuidas ehk milliste

meetmetega ja millistes valdkondades oleks KHG heitmete vähendamine kõige tõhusam22. Just

nendes kokkulepetes pannakse paika meie laiemad suundumused edaspidiseks, seatakse riikidele

selged eesmärgid ja piirid, millest lähtuda. Nendest peaksid juhinduma omakorda ettevõtted,

omavalitsused, kodanikud jne.

20 https://www.envir.ee/sites/default/fi les/kl iimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf

21 https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/KPP%26ENMAK%20avamise%20taotlus%20keskkonnauhendustelt.pdf

22 Eesti kli imaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs, SEIT 219

62 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

➢ KSH juhib tähelepanu, et rakenduskava meetmete ja tegevuste kavandamisel tuleb ette näha,

et toetusmeetmete jagamise hetkel peab arvestama parimat selle aja teaduslikku teadmist ja

mitte soodustama kliimaneutraalsusele üleminekut mitte-tagavate tegevuste toetamist.

➢ KSH juhib tähelepanu ja soovitab, et Nutikam Eesti erieesmärgi - Teadus- ja

innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine all oleks võimalik toetada mh keskkonnasõbralikke tehnoloogiate, praktikate

jmt teadusliku ja rakendusliku teadmise loomist Eestis ja välismaise (sh mudelite) täiendamist

ja andmete kogumist Eesti-spetsiifilisi olusid arvesse võttes (mh seiremetoodikate ja –

süsteemide arendamine).

➢ KSH juhib tähelepanu (ja soovitab), et suunatavate meetmetega peavad kaasnema

tingimused, et poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti (ja ka muud toetusmeetmed) puhul

rakendatakse järjest enam toodete ja teenuste hankimisel keskkonnahoidlike hankeid.

Keskkonnahoidliku hanke eesmärk on läbi tarbimise mõjutada uudseid

keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma.

Kõige otsesemalt avaldavad positiivset mõju kliimamuutuste vähendamisele tegevused, mis on

suunatud kliimamõjude vähendamiseks läbi energiatõhususe suurendamise, säästliku

energiatarbimise ning kliimamuutustega kohanemise ja valmisoleku tõstmise. Sellesse panustab

terviklikult poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti alla kavandatud eesmärgid ja meetmed. Kuna enamik

KHG heitkogustest pärineb energeetikasektorist, on selles sektoris ka suurim potentsiaal heitkoguseid

vähendada. Positiivne mõju KHG heitkoguste vähendamisele ja piiramisele on vähendada fossiilsete

kütuste kasutamist, soodustada taastuvenergia osakaalu suurendamist lõpptarbimises ning biokütuste

laialdasemat kasutamist. Kavandatavad ÕÜF tegevussuunad, mis panustavad Ida-Virumaa piirkonna

tegevustele ja kohanemisele seoses planeeritud eesmärgiga väljuda põlevkivienergeetikast aitavad

vähendada kliimamuutustega seotud mõjusid. Need tegevused toetavad nii otseselt kui ka kaudselt

nii kohaliku ettevõtlussektori arengut kliimamuutustega kohanemisel kui laiemalt elukeskkonna

paranemist (nt välisõhu kvaliteedi muutused).

➢ Eesmärgi 2.1.2 toetavate tegevuste puhul tuleb toetusmeetme rakendamisel arvesse

võtta, et igasugune taastuvate allikate kasutamine ei ole alati keskkonnasõbralik ning

selle toetusmeetmete valesti rakendamise korral võib kaasneda mh potentsiaalne oluline

ebasoodne mõju, seades ohtu nii elurikkuse säilimise kui kliima eesmärkide

saavutamise. Alati tuleb lähtuda sellest, kuidas väärtuslikku ressurssi kõige

efektiivsemalt kasutusele võtta. Kaugküttekatlamajade ja koostootmisjaamade valdavaks

kütuseks on saanud õli või maagaasi asemel biomass, mis tähendab valdavalt puitkütuseid.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

63

Taastuvate kütuste põletamine koos fossiilsetega on iseenesest mõistlik tegevus, ent sellisel

juhul tuleb jälgida, et see toimuks kütust maksimaalselt säästes ja keskkonda hoides (nt vältida

tuleb väärtusliku suuremahulise metsapuidu põletamist, mis avaldab ebasoodsat mõju, seades

ohtu kliima ja elurikkuse eesmärkide tagamise). Selleks tuleks antud tegevuste abil

soodustada lahendusi, mis toetaksid laiemalt keskkonda. Nii metsapuidu, rohtse biomassi kui

biogaasi kasutamisel (sh tooraine varumisel ja põletamisel järele jääva materjali kasutamisel)

peab kasutama keskkonda (vesi, muld, õhk, elurikkus) hoidvaid tehnoloogiaid ja praktikaid.

➢ KSH ettepanek on meetme 2.1.2 puhul välja tuua, mis tingimustel on toetusmeede kasutatav

ja rakendatav. Selleks tuleks lisada tingimus, et elluviidavate tegevuste abil tuleb rakendada

keskkonna hoidvaid tehnoloogiad, praktikaid ja lahendusi.

Strateegia „Eesti 2035“ näeb ette KOV-ile suurema rolli andmist avalike teenuste sh

keskkonnateenuste pakkumisel. Seega on oluline tegur KOV-i pädevus ja võimekus ning laiemalt

kliimamuutuste mõjuga kohanemises pädevate spetsialistide olemasolu. Nii viimastes OSKA23

roheoskustega seotud uuringutes kui ka ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegiaga seotud

kaasamisüritustel on probleemina välja toodud, et tuleb tugevdada ülikoolides vastavates

õppekavades kliimamuutustega seotud õpet kui ka kiiremas tempos pakkuda koolitusi

kliimamuutustega seotud teemadel. Nimetatud probleemidega aitab otseselt tegeleda

poliitikaeesmärgi 2 – Rohelisem Eesti alla kavandatud teadlikkuse tõstmise tegevused (nt

„Teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Kliimamuutuste alase

teadlikkuse suurendamine kohanemist ja leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste,

teabepäevade ja haridusprogrammide kaudu nii elanikkonna hulgas üldiselt kui ka kohalike

omavalitsuste maakasutuse, planeerimisspetsialistide, planeerijate ja arhitektide hulgas”) ning

kaudselt toetavad ja on positiivse mõjuga Sotsiaalsem Eesti alla kavandatud meetme 4.8.1 all toetatav

tegevus „muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule

vastavamaks“ ja Inimestele lähedasem Eesti meetme 5.2.1 regionaalareng all ette nähtud tegevus

„KOV võimekuse tõstmine“.

➢ KSH ettepanek/soovitus: Kliimaneutraalse majanduskeskkonna saavutamist aitaks paremini

tagada, kui läbivalt oleks poliitikaeesmärkide all välja toodud toetusmeetmete tegevused, mis

panustaksid ja toetaksid muutusi antud teemaga paremini kohanemiseks, näiteks

23 OSKA digi- ja roheoskuste analüüs (koostamisel)

64 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

• tugevdada õppekavades kliimamuutustega ja rohetehnoloogiatega seotud õpet;

• töötada välja metoodilised juhendmaterjalid (mh seiremetoodikad) kliimamuutustega

kohanemise rakendamiseks riigi ja KOV tasandil.

Säästvate transpordilahenduste soodustamine on positiivse mõjuga, näiteks Rohelisem Eesti meede

(2.5.1) „liikuvuse korraldamine“, kus soositakse auto kasutamise asemel eelistama jalgratast ja

paranenud ühistransporti, mis lisaks positiivsele kliimamõjule aitab kaasa ka paremale

elukeskkonnale linnas, kus on vähem õhusaastet ja ummikuid. Samuti panustab säästva

transpordilahenduste poole liikumisele Ühendatum Eesti alla kavandatud meetmed 3.2.1 ja 3.2.2.

Samas on Ühendatum Eesti all ette nähtud meede (3.1) “TEN-T maanteede ehitus ja

rekonstrueerimine”, millel puudub otsene mõju kliimamuutuste vähendamisele ja puhta

energia ehk taastuvenergeetika suurendamisele ning millega võib kaasneda potentsiaalne

ebasoodne mõju looduskeskkonnale. Eesti inimesed on jätkuvalt suuresti sõltuvad isiklikust

sõiduvahendist, seega seni kuni ei ole kasvanud inimeste keskkonnateadlikus ja pole toimunud

harjumuste muutust ühiskonnas, võib antud meetme rakendamine suurendada autostumise kasvu

maanteedel.

➢ KSH üldine soovitus: meetmete elluviimisel, kui on hoomatav konkreetse tegevuse aeg, koht

ja ulatus, siis vajadusel viia läbi keskkonnamõjude hindamine. Juba tegevuste planeerimisel

arvestada ja minimeerida võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid.

Kliimamuutustega kohanemisel ja elurikkuse säilimise poolest on oluline positiivne meede samuti

2.3.2 „elupaikade taastamine“. Näiteks on kliima seisukohast mõistlik mh turvasmuldade

kuivendamiseks mõeldud kraavid kinni ajada ja need alad taas looduslikeks märgaladeks muuta.

Sellisel juhul hakkaksid need alad süsiniku eraldamise asemel hoopis süsinikku siduma.

4.1.2 Mõju loodusressursside kasutusele (ressursi- ja maakasutus) ja

jäätmetekke vähendamisele

Mõju loodusressursside kasutusele kui ka jäätmeteke sõltub suurel määral majandusolukorrast,

kaubanduse edenemisest ja tarbimisest (majanduskasvu ajal tarbimine suureneb, tekib rohkem

jäätmeid, majanduslangus toob aga kaasa tarbimise ja jäätmete vähenemise). Oluline on siin

teadlikkuse kasv, säästev tootmine ja tarbimine, terviklik tootearendus, tootjavastutus ning toote

keskkonnamõju jälgimine kogu olelustsükli vältel ehk ringmajanduspõhimõtete soodustamine.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

65

Alates 2003. aastast näitas jäätmeteke Eestis kasvutendentsi, jõudes 2007. aastal 21,2 miljoni tonnini.

Jäätmete märgatav vähenemine toimus 2009. aastal, mil oli majanduskriis, langedes siis peaaegu

2002. aasta tasemele. Alates 2011. aastast on jäätmeteke olnud taas üle 20 miljoni tonni aastas.

Kuni aastani 2014. oli jäätmeteke suhteliselt stabiilne, kuid alates 2015. aastast toimus kasv ning

2017. aastal oli jäätmeteke juba üle 25. miljoni tonni. Põlevkivitööstuse tootmismahud vähenesid

2018. aastal ja seetõttu tekkis jäätmeid, võrreldes eelneva aastaga, ka 6,8% võrra vähem.

Ohtlike jäätmete osakaal jäätmete tekkes on suur. Viimasel viiel aastal keskmiselt 10 miljonit tonni

aastas, moodustades kogu jäätmetekkest 43%. Põhjuseks on peamiselt põlevkiviõli ja -energia

tootmise intensiivsus. Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest on keskmiselt 97% seotud

põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega24.

Üldine jäätmete taaskasutusmäär on kasvavas trendis, aga pole piisav (2000. a 13% versus 38%

2017. a), sest olmejäätmete ringlusesse võtmise osakaal oli 2017. a ainult 28%, ülejäänud

olmejäätmetest 50% põletati energia tootmiseks ja 10% ladestati prügilatesse. Vähene ringlusse

võtmine suurendab Eestis keskkonnakoormust.

Ringmajandus on tõhus alternatiiv valitsevale lineaarsele majandusmudelile ehk „tooda-tarbi-viska

minema“, mis vajab suurt kogust sisendit ning tekitab ühtlasi palju kasutuid jäätmeid, seega on otsene

positiivne mõju poliitikaeesmärk 2 Rohelisem Eesti erieesmärgil 2.4 „Ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamine“, milles nähakse ette ringmajanduse korraldamiseks vajalike

tegevuste toetamist. Ringmajanduse eesmärk on majanduskasvu lahtisidumine esmase toorme

kasutusest, luues võimalikult väikeste kadudega ringse tootmis- ja tarbimissüsteemi. Kaudset

positiivset mõju võiks avaldada ka poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti alla kavandatud meetmed

tõstmaks valdkondliku teadus- ja arendustegevuse taset, juhul kui soodustatakse ka kavandatud

tegevusi ringmajanduse ja roheinnovatsiooni lahenduste väljatöötamiseks.

➢ KSH juhib tähelepanu, et ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtmise

ning üldisemalt säästva tarbimise ja tootmise edendamise eelduseks ja eesmärkide

elluviimiseks on oluline roll tootedisainil ning sellega seotud teadusliku ja rakendusliku

teadmise loomisel. Seega soovitab KSH erieesmärgi 2.4 mh toetada nimetatud tegevusi

püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

24 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/ jaatmed-1

66 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

4.1.3 Mõju elurikkusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000

võrgustikule

Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine.

Elurikkus on eluks hädavajalik. Loodus varustab meid toidu, ravimite ja materjalidega, pakub meile

vaba aja veetmise võimalusi ning on kasulik meie tervisele ja heaolule. Elujõuline ökosüsteem

filtreerib õhku ja vett, aitab hoida kliima tasakaalus, muudab jäätmeid tagasi ressurssideks, tolmeldab

ja väetab põllukultuure ning toob palju muud kasu.

Bioloogiline mitmekesisus ehk meie planeedil elavate erinevate liikide rikkus on viimastel aastatel

vähenenud ohtlikul kiirusel, mille üheks peamiseks põhjuseks on inimtegevused - maakasutus, saaste

ja kliimamuutused.25 Eestis on esindatud EL tasemel 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 99

loodusdirektiivi lisadesse kantud liiki. Pooled elupaikadest ja kolmandik liikidest on ebasoodsas

seisundis, mistõttu nende säilimine Eestis ei ole veel tagatud.

Euroopa Komisjoni rohelise leppega26 seotud kohustustest on 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse

strateegial27 oluline osa. Ökosüsteemide elurikkuse hoidmine ja taastamine peab olema oluline osa

kliimaeesmärkide saavutamisest, et säiliks ökosüsteemide võimekus süsinikku siduda.

Enamus kavandatavaid meetmeid ja tegevusi on elurikkusele neutraalse kui ka soodsa mõjuga, nagu

uuringute ja analüüside läbiviimine, koolitused jmt. Olulise otsese positiivse mõjuga tegevused ja

eesmärgid on näiteks Rohelisem Eesti alla kavandatud meetme (2.3.2) tegevused elupaikade

taastamine ja linnapiirkondade elurikkuse suurendamine, meetme 2.3.1 kavandatud tegevus mitteheas

seisundis veekogude taastamine ning Inimestele Lähedasem Eesti alla kavandatud tegevused nagu

targa linna pilootlahendused ja elurikkuse suurendamine linnalistel aladel (meede 5.1.1). Samuti on

otsene positiivne mõju elurikkuse taastamiseks ÕÜF-ga kavanadatud tegevussuunal 2, kus on ette

nähtud meede mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamiseks ja/või nende

looduslikkuks taastamiseks.

Ühendatum Eesti alla on kavandatud meetmeid ja tegevusi, mis on seotud maanteede ehitusega,

raudteede rekonstrueerimisega, jalgratta- ja/või jalgteede rajamisega jne. Transpordi- ja

teedeinfrastruktuuri ehitamine vajab olulises mahus maad kui ressurssi ning võib potentsiaalselt

25 https://www.europarl .europa.eu/news/et/headlines/society/20200109STO69929/bioloogi lise -mitmekesisuse-vahenemine-selle-ohtlikus-ja-

pohjused

26 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:b828d165-1c22-11ea-8c1f-01aa75ed71a1.0009.02/DOC_1&format=PDF

27 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorit ies -2019-2024/european-green-deal/actions-being-taken-eu/eu-biodiversity-strategy-2030_et

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

67

mõjutada ebasoodsalt sellele alale ja selle mõjualasse jäävaid ökosüsteeme. Transport mõjutab

elusloodust negatiivselt peamiselt elupaikade kao ja killustamise läbi, takistab liikide looduslikku

levikut ja põhjustab loomade hukkumist teel.

Rakenduskava üldistusastmest tulenevalt ei ole käesolevas KSH-s võimalik detailselt hinnata ühegi

konkreetse uue maismaainfrastruktuuri rajamisega kaasnevaid mõjusid.

Tagamaks looduslike ökosüsteemide sidusus ja erineva tasemega rohevõrgustiku elementide

(kaitsealad kui tugialad, koridorid) sidusus, on üle Eesti planeeringutega määratud rohevõrgustik.

Maismaatransporti planeerides on vajalik tagada rohevõrgustiku toimimine ja vältida olulist mõju

kaitstavatele loodusobjektidele. Kui olulise ebasoodsa mõju tekke vältimine ei ole võimalik, sh

rohevõrgustiku sidususele, tuleb transpordivajaduse rahuldamiseks leida teised lahendused.

Oluliste mõjude selgitamine ja vajadusel leevendavate, sh vältivate meetmete kavandamine

peab toimuma läbi keskkonnamõju hindamise/keskkonnamõju strateegilise hindamise

menetluse, kus mh tuleb hinnata tegevuse kaudseid mõjusid elurikkusele.

➢ KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Kõigi selliste uute taristuobjektide rajamisega (ja olemasoleva taristu olulise

laiendamisega) kaasnevaid mõjusid (sh bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikade

sidususele) tuleb hinnata eriplaneeringute/projektide käigus lahenduste välja töötamisel,

enne kui tehakse realiseerimisotsused. Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu pöörata

koosmõjule ja kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate

taristuobjektidega ning arvestada tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid

projekteeritavaid lõike eraldi).

2. Soovitav on anda suunis hetkel kasutusel olevate teede projekteerimisnormide

ülevaatamiseks maa kui ressursi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vaatenurgast.

Hetkel kasutusel olev praktika teede rekonstrueerimisel ja ehitamisel toodab

üledimensioneeritud taristulahendusi, mille hooldusel ei kasutata looduspõhiseid

lahendusi.

Rakenduskava ei hõlma samuti tulenevalt oma üldistustasemest ruumilisi/tehnilisi/ajalisi lahendusi

ega tegevusi, mille puhul oleks võimalik Natura hindamist täpsemalt läbi viia või mille

rakendamisel võiks ilmneda eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-

eesmärkidele või terviklikkusele. Praeguse Rakenduskava seatud eri-eesmärgid on liiga üldised

68 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

(sh ka TEN-T kavandatud maanteede nimetamine), et hinnata nende rakendamisega

kaasnevaid täpsemaid mõjusid ning seega puudub vajadus Natura (eel)hindamise läbi

viimiseks. Rakenduskava täpsusastmest tulenevalt ei ole ette nähtud eri-eesmärke ja meetmeid, millel

oleks igal juhul otsene ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Meetme

tegevusi planeerides tuleb järgmistest etappides välistada ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku

alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning mitte toetada tegevusi millega kahjustatakse Natura

2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide täitmist.

➢ Natura (eel)hindamise vajalikkust tuleb kaaluda rakenduskava elluviimise järgmistes

etappides kui on hoomatavad tegevuse ruumiline ulatus ja aeg ning vajadusel näha ette

keskkonnamõju (strateegiline) hindamine koos vajalikus täpsusastmes Natura 2000

mõjude hindamisega.

4.1.4 Mõju veekeskkonnale (põhja- ja pinnavesi; veekogumite seisundid;

veeressursid, mida mõjutatakse)

Eestis on alates 2020. aasta aprillikuust eristatud pinnaveekogumeid 744: 635 vooluveekogudel, 93

seisuveekogudel ja 16 rannikumeres. 2000. a vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk

oli, et 2015. a saavutavad kõik veekogumid (jõed, järved, rannikumeri, põhjavesi) vähemalt hea

keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada ei Eestis ega ka Euroopas ning

eesmärgi poole alles liigutakse ja seatakse uusi sihte28. 2019. aasta pinnaveekogumite seisundi

vahehinnangu kohaselt on Eesti 744 pinnaveekogumist veidi üle poole (55%) heas seisundis,

kolmandik (31%) kesises seisundis, 14% halvas seisundis ning alla 1% väga heas (ainult kogum

Lemmjõgi Hüpassaare ojast suudmeni) või väga halvas seisundis (kogumid Kloostri jõgi, Lehtma

oja, Narva veehoidlast suudmeni, Pirita lähtest Sae paisuni).29 Põhilised seisundi mõjutajad on

võõrliigid, kalade ülepüük, eutrofeerumine, saasteained ja mereprügi.

Otsese olulise positiivse mõjuga meetmena saab välja tuua Rohelisem Eesti alla kavandatud

meetmega 2.3.1 seonduvad tegevused sademeveesüsteemide paigaldus ja mitteheas seisundis

veekogumite tervendamine. Samuti on ette nähtud meetmed kohalikule tasandile, nt meetme 5.2.1

alla kavandatud tegevus investeeringud vee infrastruktuuri.

28 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/vesi -3

29 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

69

ÕÜF-iga on kavandatud meede - Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tulenevate keskkonna- ja

tervisemõjude leevendamine, mille üks osa koosneb tegevusete toetamisest, mis aitab tegeleda

mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamisega ja/või nende looduslikkuse

taastamisega. Sellel meetmel on otsene positiivne mõju veekeskkonna parendamisele Ida-Virumaal.

Hindamisel ei tuvastatud meetmeid millel oleks oluline ebasoodne mõju veekeskkonnale.

4.2 Mõju inimesele/sotsiaalsele keskkonnale

4.2.1 Mõju ruumi ja elukeskkonna kvaliteedile

4.2.1.1 Mõju regionaalse arengu tasakaalustatusele (sh heaolu tasakaalustatusele

ning regioonide ja kohtade sisemise arenguvõime tasakaalustatusele) ning mõju

avaliku sektori kvaliteedi ja ökonoomsuse kasvule

Regionaalse arengu tasakaalustamatus on oluline probleem nii ELs tervikuna (siit ka

ühtekuuluvuspoliitika vajadus, vt ka Territorial Agenda 203030) kui ka Eestis. Probleem on

laiapõhjalise valdkondliku iseloomuga. Arengustrateegias Eesti 2035 kirjeldatakse regionaalse

arengu ebavõrdsust Eestis seoses rahvastikuprotsessidega (kahanemise ja vananemise piirkondlikud

mustrid, vt ka Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2030 eelnõu31), majandusarenguga

(ettevõtlusaktiivsuse, ettevõtete teadusmahukuse, kõrgema lisandväärtuse, investeeringute ja

töökohtade koondumine 1-2 linnapiirkonda, vt ka TAIE strateegia eelnõu32), haridusliku

ebavõrdsusega nii elukestvas õppes osalemise kui ka kättesaadavuse mõttes (vt ka Haridusvaldkonna

arengukava 2021-2035 eelnõu33).

Spetsiifilised lähituleviku väljakutsed tulenevad kliimaneutraalsuse eesmärgi mõjudest

süsinikumahuka Ida-Virumaa majandusele, kus need täiendavad juba välja kujunenud sotsiaal-

majandusliku arengu probleemistikku. Asustussüsteemis eristuvad hajaasustusega piirkondade

väljakutsed – teenuste ja töökohtade kesine kättesaadavus, traditsiooniliste transpordilahenduste

ebaadekvaatsus (vt ka Üleriigiline planeering Eesti 203034). Laiemalt iseloomustab territoriaalse

30 https://territorialagenda.eu/home.html

31 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/fi les/arengukava_eelnou_1312.pdf

32 https://www.hm.ee/sites/default/ fi les/1_taie_arengukava_2035_eelnou_riigikogusse_29.10.2020.pdf 33 https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/strateegi line-planeerimine-aastateks-2021-2035/eesti -haridusvaldkonna-arengukava

34 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/f i les/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf

70 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

kättesaadavuse väljakutseid Eestis see, et ühendused kohtade vahel on jätkuvalt tagatud eelkõige

kõrge keskkonnakoormusega liikuvuslahenduste poolt. Kokkuvõttes ongi oluline silmas pidada, et

tegemist on süsteemsete väljakutsetega, mis nõuavad integreeritud valdkondlikult koordineeritud

sekkumisi.

Regionaalselt tasakaalustatud arengut eesmärgistatakse mitmetes kesksetes EL ja Eesti strateegilistes

arengudokumentides. Euroopa Liidu Territoriaalne Agenda 203035 määratleb 2 üldeesmärki (Õiglane

Euroopa ja Roheline Euroopa), mille raames omakorda eristatakse kokku kuut arenguprioriteeti.

Alljärgneva EL ühtekuuluvuspoliitika fondide Eesti rakenduskavas ja partnerlusleppes kavandatud

poliitikasekkumiste regionaalsete mõjude üldhinnangu sõnastamisel on võetud struktuurseks aluseks

selle arengudokumendi need prioriteedid, mis seostuvad otseselt regionaalse arengu tavapärase

käsitlusega – nimelt Õiglase Euroopa prioriteedid „tasakaalustatud regionaalareng“ ja

„funktsionaalsed regioonid“ (piiriülese lõimumise problemaatikaga tegeletakse EL teiste

poliitikasekkumistega (Interreg) ning seetõttu on teema kolmandajärgulisus rakenduskavas mõistetav

ja õigustatud) ning Rohelise Euroopa prioriteet „säästvad ühendused“ (tervisliku keskkonna ja

ringmajanduse prioriteedid leiavad käsitlust teiste teemade all).

Strateegias Eesti 2035 riigi arengu aluspõhimõttena (kui elukohast sõltumatud võrdsed võimalused

eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks) määratletud tasakaalustatud regionaalarengusse

panustab rakenduskava kolmes olulises aspektis.

Kõige otsesemalt omavad positiivset mõju regionaalsele tasakaalustatusele meetmed ja

tegevussuunad, kus kavandatakse rakendada spetsiifilisi regionaalseid kriteeriume investeeringute

suunamiseks üksnes või eelistingimustel vähemarenenud piirkondadesse. Tervikuna kuuluvad siia

rühma ÕÜF investeeringud Ida-Virumaale. Märkimisväärse tasakaalustava mõjuga oleks ka

Inimestele lähedasema Eesti üldeesmärgi raames kavandatu, mille alusel piirkondade

konkurentsivõime erieesmärgi rakendamisel välistatakse Tallinna linnaregioon sihtregioonina.

Spetsiifilisi vähemarenenud piirkondi positiivselt diskrimineerivaid kriteeriume kavandatakse

rakendada ka üldeesmärkide Rohelisem Eesti ja Nutikam Eesti meetmetes ja tegevussuundades. Nii

on Rohelisema Eesti meetme 2.1.1. raames kavandatud toetuste tingimusi kortermajade

rekonstrueerimiseks piirkondlike turutõrgete leevendajana sellisena, et „meedet rakendatakse

kõikides regioonides, kuid toetusi diferentseeritakse selliselt, et suurem osa toetustest läheb

madalama kinnisvarahinnaga piirkondadesse“ ning eraldi toetusmeede äärealade korterelamute

etapiviisiliseks renoveerimiseks. Meetme 2.1. tegevussuuna „biometaani kasutuselevõtu

35 https://territorialagenda.eu/home.html

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

71

soodustamine“ raames tuuakse seoses ühistranspordi üleminekuga jätkusuutlikumale

energiatarbimisele esile mõte suunata toetused nimelt perifeersematesse maakondadesse.

Ringmajanduse erieesmärgi (2.3) tegevusi kavandatakse rakendada üle-Eestiliselt nii, et sekkumised

parendavad regioone ja tööstusparke kõikjal, kuid võimalusel „eelistatakse vähemarenenud

piirkondade projekte“. Nutikam Eesti üldeesmärgi meetme 1.4.3. all on VKE kapitalile juurdepääsu

parandamise spetsiifiliseks sihtalaks määratud Kagu-Eesti, millel on selge regionaalselt tasakaalustav

mõju, , kuivõrd selle piirkonna VKE tootlikkus vajab kõige enam järele aitamist. Erieesmärgi 1.4.

tegevussuunaga „Ettevõtluse kasvu toetamine“ on kirjeldatud kavatsust pakkuda regionaallaenu ehk

allutatud laenu väljaspool Tallinna ja Tartut tegutsevatele ettevõtetele. Selline meetme disain omaks

positiivset mõju regionaalsele arengule.

Regionaalselt tasakaalustava mõjuga on ka investeeringud üleriigiliste võrgustike välja

arendamisesse ja toetamisesse. Üldjuhul omavad sellised tegevused piirkondliku tasakaalustatuse

mõju maakondlikul tasandil – tugevnevad maakonnakeskused ja nende tagamaad. Nutikama Eesti

üldeesmärgi raames on sellisteks tegevusteks „Maakondlike arenduskeskuste toetamine

(nõustamisteenuse pakkumisel)“. Sotsiaalsema Eesti integreeritud meetmeteerieesmärgi (4.1.)

saavutamiseks kavandatakse arendada maakonnakeskustes integreeritud tervise- ja hoolduskeskusi

ning põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi (4.10.) raames väikesemahulisi investeeringuid

regionaalsesse koostöösse piirkondlike hariduskonsortsiumite partnerlusel põhineva kontseptsiooni

alusel.

Kolmandaks regionaalselt tasakaalustavaks lahenduseks rakenduskavas on KOV võimekuste

edendamine. Vastavaid tegevusi kavandatakse läbivalt üldeesmärgi Inimestele Lähedasema Eesti

erieesmärgi Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine all. Samuti leidub neid üldeesmärgi

Rohelisem Eesti ringmajanduse erieesmärgi (2.3) raames - piirkondlikke erisusi kavandatakse

vähendada KOV-üksuste võimekuse tõstmisel ringmajanduse strateegilises juhtimises ja

jäätmemajanduse korraldamisel. Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi 4.2. sotsiaalteenuste meetme (4.2.1.)

raames kavandatakse kogukondade ja kohalike omavalitsuste võimestamist ning

hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamist üle Eesti, mille mõju võib olla regionaalseid võimekusi

ühtlustav, kuid samuti on risk, et võimekamad KOV-üksused kasutavad toetusmeetmeid aktiivsemalt

ning võimekuse erinevused suurenevad. Oluline on meetme rakendamise disain. Erieesmärk „Lapsed

ja noored“ (4.5.) raames taotletakse regionaalset tasakaalustatust läbi teenuste (taseme) ühtlustamise

ning KOV-üksuste nõustamise. Ka elukestva õppe võimaluste edendamise erieesmärgi (4.8.) üheks

kavandatavaks tegevuseks on KOV-üksuste võimekuste tasakaalustamine valdkonda panustamisel.

72 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Selliste meetmete lõplikud regionaalselt tasakaalustavad mõjud sõltuvad loomulikult sellest, millised

konkreetsed KOV-üksused meetmetes osalevad – kas üksnes võimekamad või suudetakse meetmete

rakendamisel tagada ühtlane ja ideaalis isegi n-ö järele aitav osalus.

Vähemarenenud regioonide positiivsel diskrimineerimisel põhinevate rakenduskava sekkumiste

koondmõju sõltub nende piisavusest võrdluses olemasolevate ja regionaalse süsteemi n-ö loomulike

arenguprotsesside tulemusel kujunevate arengueristuste määraga. Selles kontekstis on rakenduskava

tasakaalustavad sekkumised ebapiisavad ja osalt ka vastassuunalised. Kõige olulisemana, valdav osa

Nutikama Eesti poliitikaeesmärgi investeeringutest tugevdavad ilma lisatingimusteta Eesti seniste

kasvukeskuste (Tallinna ja Tartu) sotsiaal-majandusliku arengu potentsiaali.

➢ KSH märgib, et regionaalse tasakaalustatuse huvides oleks vajalik anda nutika

spetsialiseerumise ja teadmusiirde meetmetele regionaalpoliitiline dimensioon - spetsiifilised

meetmed ja/või meetmete tingimused, mis motiveeriks osalema/kaasama ettevõtteid

väljaspool Tallinna ja Tartu linnaregioone.

➢ Rakenduskava investeeringutes riikliku innovatsioonisüsteemi tugevdamiseks tuleb koht

leida piirkondlikele kompetentsikeskustele.

➢ Regionaalse tasakaalustatuse eesmärgi seisukohast on problemaatiline ka see, et säästva

linnaarengu vahenditest eraldatakse suurem osa jõukamate linnapiirkondade (rohelistesse)

transpordilahendustesse ning sellest omakorda oluline osa sihistatuna pealinnaregiooni.

Investeeringud uute kohapõhiste arenguvõimekuste loomisesse (nt targa linna lahendused)

saavad aga oluliselt vähem toetusi.

➢ ÕÜF investeeringute mõjukuse hindamisel on asjakohane kõrvutada nende mahtu

traditsioonilise süsinikumahuka põlevkivisektori poolt loodava väärtusega, mida need peaksid

kompenseerima. Arvestades rahvamajanduse arvepidamise andmeid ning põlevkivisektori

poolt tellitud analüüse moodustavad ÕÜF poolt 7 aasta jooksul investeeritavad vahendid mitte

enam kui poole põlevkivisektori iga-aastaselt loodud majanduslikust lisandväärtusest.

Funktsionaalsete regioonide tugevdamine on keskseks regionaalse arengu kontseptsiooniks

üleriigilises planeeringus Eesti 2030. Rakenduskava sekkumised omavad positiivset mõju

funktsionaalsete regioonide tugevnemiseks ja selle läbi eelduste loomiseks koha-põhiseks

regionaalarenguks peamiselt kahel viisil. Esiteks on need meetmed, mille osaks on piirkondliku

koostöö korralduslikud lahendused. Valdkonnaülesena kavandatakse KOV-üksuste piirkondlikku

koostööd võimestada maakondlike strateegiate abil, mis peaksid olema aluseks üldeesmärgi

Inimestele lähedasem Eesti mõlema erieesmärgi tegevuste täpsemal kavandamisel ja elluviimisel.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

73

Muuhulgas kavandatakse üldeesmärgi raames ka KOV-teenuste koostöös osutamise mudelite välja

arendamist ja rakendamist ning regionaalsete võrgustike toimimist, mis toetavad regioonide

funktsionaalse sidususe kasvu. Meetme 5.2.1. all kavandatud investeeringute puhul vee

infrastruktuuri sisaldab tegevuse täpsustus ka tingimust, et toetused suunatakse üksnes piirkondlikele

vee-ettevõtetele. Selle kriteeriumi rakendamine võib vee-ettevõtte tegevuspiirkonna ja funktsionaalse

regiooni territooriumi kattumisel tugevdada regioonide funktsionaalset terviklikkust. Piirkondlikku

koostööd edendavaid lahendusi sisaldavad ka mitmed üldeesmärgi Sotsiaalsem Eesti meetmed.

Tööhõive erieesmärgi (4.6.) tegevused tööjõu liikumise geograafiliste takistuste kõrvaldamisel ning

Töökeskkonna erieesmärgi (4.3.) tegevused kohapõhise arengumudeli rakendamiseks

tööturuteenuste kavandamise viimisel kohalikule ja piirkondlikule tasandile võiksid suurendada

regioonide funktsionaalset sidusust, samuti ka pikaajalise hoolduse korralduse erieesmärgi (4.2.)

saavutamisel kavandatud kohapõhise regionaalarengu kontseptsiooniga kooskõlalise CLLD mudeli

rakendamine projektide tasandil. Põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi (4.10.) raames räägitakse

piirkondlikest hariduskonsortsiumite partnerluste kontseptsioonist, mille alusel investeeringutoetusi

eraldada.

Teiseks ja osaliselt kattuvana regionaalset tasakaalustatust vahetult edendavate üleriigiliste

võrgustike arendamisega panustab funktsionaalsete regioonide arengusse nende regioonide keskuste

tugevdamine riiklike võrgustike sõlmpunktidena. Lisaks maakondlike arenduskeskuste teenuse

toetamisele Nutikama Eesti raames kavandatakse integreeritud sotsiaalteenuste erieesmärgi (4.1.) all

maakonnakeskustes arendada ka integreeritud tervise- ja hoolduskeskusi. Regioonide funktsionaalset

sidusust toetavad ka keskus-tagamaa liikuvusvõimalusi parandavad taristulised investeeringud (vt

säästvate ühenduste prioriteeti edendavad tegevused). Viimaste puhul tuleb arvestada, et mõjud

saavutatakse üksnes eelduste tasandil.

➢ Nendele loodud eeldustele tuginedes tuleb luua asjakohased liikuvusteenused - rohkem

regionaalseid rongiühendusi, keskus-tagamaa kergliikluse vajadusi rahuldav teehooldus jms.

Laiemalt sõltub funktsionaalsete regioonide tugevdamiseks tehtavate investeeringute mõju sellest,

kas paralleelselt astutakse Eestis samme ka haldustasandite (riik, KOV) ja valdkondade regionaalse

koordinatsioonimudeli välja arendamisel ja kehtestamisel, millele rakenduskava asjakohaseid

sekkumisi lõimida. Asjakohased probleemid - valitsemise valdkondlik „silotornistumine“,

valitsemistasandite koostöö nõrkus, regionaalse koordinatsiooni kesisus - on riiklikes

74 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

arengudokumentides teadvustatud. Ka EL Territoriaalne Agenda 203036 rõhutab mitmekihilise

valitsemismudeli osadena sektoriülese ja valitsustasandite vahelise koostöö olulisust regionaalarengu

eesmärkide saavutamisel.

EL Territoriaalse Agenda 2030 säästlike ühenduste prioriteet on rakenduskava regionaalse arengu

mõjude hindamise kontekstis esmatähtis territoriaalse kättesaadavuse ja piirkondade omavahelise

seostatuse parandajana. Enim võiksid sellesse loomulikult panustada üldeesmärgi Ühendatum Eesti

saavutamiseks kavandatud tegevused. Siiski, erieesmärgid on suunatud üleriigilise ja üle-Euroopalise

ühendatuse suurendamisele ning positiivne mõju Eesti sisesele regionaalsele tasakaalustatusele on

sekundaarne ja sõltuv üleriigilistest Tallinna-kesksetest ruumiseostest. Rakenduskava raames

tehtavaid investeeringuid peavad täiendama siseriiklikud liikuvusvõrgustikke tihendavad lahendused.

Vastasel juhul luuakse uut regionaalset ebavõrdust peamiste liikumiskoridoride lähedal paiknevate

piirkondade ning siseperifeeriate vahel. Sama kehtib ka üldeesmärgi Nutikam Eesti raames

kavandatud investeeringute osas IT-taristu ja e-teenuste arendamiseks.

➢ Kuigi rohkem paremaid e-teenuseid peaks põhimõtteliselt vähendama teenuste asukohast

sõltuvaid kättesaadavuse probleeme, võib IT-taristu ebaühtlane areng (viimase miili

probleemid lairibavõrgu ühenduste loomisel hajaasustuses, 5G võrkude eelisarendamine

kõrgema nõudlusega piirkondades) tekitada uut regionaalset ebavõrdsust.

Kokkuvõtteks tuleb nentida, et, et Eesti regionaalse arengu tasakaalustatus on rakenduskavas selgelt

teisejärguline. Rakenduskaval puudub süsteemne regionaalpoliitiline alus, mis pakuks lõimiva

käitluse valdkondlikest sekkumistest ning näitaks, kuidas rakenduskava täiendab muid riiklike

regionaalpoliitilisi sekkumisi. Rakenduskava mõju riigi sisese regionaalse arengu tasakaalustatusele

on parimal juhul olemasoleva tasakaaluseisu säilitamine. Arvestades seda, et rakenduskava fookus

on EL poliitikatega kooskõlaliselt keskkonnaeesmärkidel ning riiklikes vaates prioriseeritakse riigi

kui sellise (riigi kui EL regiooni) nutikat sotsiaal-majanduslikku arengut olemasolevate TA ja

ettevõtlusvõimekuste baasil, siis on see nimetatud fookusi ja siseriiklikku prioriteeti nõrgestamata ka

parim oodatav rakenduskava regionaalpoliitiline mõju. Kaasnev järeldus sellest on, et Eesti

regionaalse arengu tasakaalustatuse suurendamiseks on riigil vaja rakenduskava meetmete kõrval

olulises mahus rakendada täiendavaid meetmeid (investeerimistoetuste kõrval ka nt regionaalses

halduse ja valitsemise reform) regioonide arenguvõime tugevdamiseks.

36 https://territorialagenda.eu/home.html

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

75

4.2.1.2 Mõju ettevõtete konkurentsivõime kasvule (mh läbi tegevuse TAI mahukuse

kasvu)

Eesti riigi majandus on seotud Euroopa Liidu ühtse turuga ning sõltub rahvusvahelisest koostööst ja

kokkulepetest. Kogu maailmas kasvavad tehnoloogilised ja digilahendusi hõlmavad arengud

survestavad ka Eesti ettevõtteid järjest enam kasutusele võtma uusi lahendusi ja ärimudeleid, tänu

millele on võimalik hakkama saada üha karmistuvas konkurentsis. Eesti riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ eelnõu kohaselt on ettevõtluskeskkond üldjoontes

konkurentsivõimeline, kuid hõlmab olulisi arenguvõimalusi, mis tagaksid selle valmisoleku

tulevikuks.

Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eelnõu ja Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 eelnõu37 kohaselt on Eesti ettevõtete

konkurentsivõime kasvu pidurdavateks teguriteks ebaühtlaselt jaotunud ja piiratud kasvutempoga

tööjõu tootlikkus, digitehnoloogiate ja automatiseeritud lahenduste ebapiisav integreeritus

äritegevustesse, ettevõtete TA-kulutuste madal osakaal, teadustöö tulemuste vähene rakendamine

ettevõtluses, ettevõtlusaktiivsuse piirkondlik erinevus, uute, sh keskkonnahoidlike, tehnoloogiate ja

ärimudelitega vähene kohanemine ja nende rakendamine, majanduse madal tulutase ja kesine koht

rahvusvahelistes väärtusahelates, välisinvesteeringute vähene osakaal, jm.

TAIE arengukava 2021–2035 eelnõus on seatud mõõtühikud ettevõtluse TA mahukuse ja

konkurentsivõime kasvule vastavalt selles arenguskavas seatud sihtidele. Aastaks 2035 on eesmärk

suurendada erasektori TA-kulutuste taset SKP-st 0,59%-lt 2%-ni, parandada riigi kohta Euroopa

innovatsiooni tulemustabelis tugeva innovaatori asemel innovatsiooni liidriks, tõsta teadlaste ja

inseneride arvu ettevõtlussektoris, parandada Eesti positsiooni Doing Business indeksi tabelis

praeguselt 18-lt kohalt vähemalt 5 esimese sekka, kahekordistada kaupade ja teenuste eksporti ning

tõsta väljaspool Harjumaad loodud SKP-d elaniku kohta.

Eesti majanduse tugevdamist, uute ärimudelite kasutuselevõttu ja konkurentsivõime kasvu toetab

eelkõige poliitikaeesmärk Nutikam Eesti, sh eriti nutika spetsialiseerumisega seotud eesmärk, mis

toetab Eesti majanduse teadmistepõhist lähenemist, tingimuste loomist TA-tegevuse ja innovatsiooni

arenguks, ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse kasvu ning edendab tipptehnoloogiate

kasutuselevõttu. Poliitikaeesmärgi raames pakutakse ettevõtetele tuge rakendusuuringute ja

37 https://www.hm.ee/sites/default/ fi les/1_taie_arengukava_2035_eelnou_riigikogusse_29.10.2020.pdf

76 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

eksperimentaalarenduse programmi raames, vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ning

parandatakse andmevahetust ja suhtlust ettevõtete ja riigi vahel läbi e-riigi arendamise ning

parandatakse VKEde konkurentsivõimet ja finantseerimisvõimaluste kättesaadavust. Samuti

toetatakse selle poliitikaeesmärgi raames VKEde rahvusvahelistumist läbi võrgustikes ja

ühisüritustel osalemise ning ekspordi võimekuse arendamise. Keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja

ärimudelite kasutuselevõttu toetab eelkõige poliitikaeesmärk Rohelisem Eesti, sh eriti ringmajanduse

ja roheinnovatsiooniga seotud eesmärgid. Need tegevused suurendavad vastutustundliku ettevõtluse

arengut, sh ringmajanduse põhimõtetega arvestavat tootmistsükli rakendamist, ringlussevõtu

suurendamist, jäätmetekke vähendamist, jmt. Ettevõtetele vajaliku väljaõppega tööjõu olemasolu

toetab eelkõige poliitikaeesmärk Sotsiaalsem Eesti, sh eriti tööhõivega, elukestva õppe võimaluste

edendamisega ning õppe tööturu vajadustega seostamisega seotud eesmärgid, mis soodustavad

ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ja tööturule vajalike töötajate koolitamist.

➢ Kokkuvõttes vajaks poliitikaeesmärkide seas rohkem tähelepanu ärikeskkonna parandamise

ja tugevdamisega seotud tegevused nagu õigusaktide ja maksukeskkonna arendamine uute

ärimudelite, töövormide ja vastutustundliku ettevõtluse rakendamiseks, sh bürokraatialike

barjääride vähendamine, finantsturu arendamine ja majandusjulgeoleku tagamine.

4.2.1.3 Mõju tööturule ja tööhõivele (sh oskuste vajadusele) ning mõju haridusele,

sh taseme- ja täiendõppele

Eesti tööturgu mõjutavad demograafilised protsessid, sh rahvastiku vananemine ning madal sündivus.

Kuna tuleviku tööturul jääb töökäsi vähemaks, tuleb leida võimalusi, kuidas tööturult nii vanuse ja

pensionile siirdumise kui tööõnnetuste ja terviseprobleemide ning väheste oskuste või vananenud

oskuste tõttu lahkuvaid inimesi asendada või nende tööturult eemale jäämist paindlikult pidurdada ja

erinevate riskirühmade tööhõives püsimist toetada.

Kuigi prognooside järgi kahaneb töötajate (absoluut)arv tööturul, siis erinevate hõive kasvu toetavate

poliitikatega on võimalik seda kompenseerida, sh nt haridustaseme tõusuga (uutel põlvkondadel on

kõrgem haridus), pensioniea tõusuga (kasvab vanemealiste tööhõive), eduka lõimumispoliitikaga

(mitte-eestlaste hõivemäär võrdsustub eestlaste hõivemääraga) ja parimate hõive- ja tööturupraktikate

poliitikaga.38

38 RITA-ränne projekt 2018, teema kokkuvõte #1, Eesti tööjõu prognoos: sisseränne vs hõivemuutus:

https://sisu.ut.ee/sites/default/f i les/ranne/files/luhikokkuvote_1_toojou_pakkumine_sisseanne_ja_hoive_4_02.07.2018.pdf

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

77

Peamised väljakutsed Eesti tööturul on kvalifitseeritud tööjõu puudus, vananenud kvalifikatsioon ja

teadmised-oskused, tööealise elanikkonna (eriti vanemaealiste) vähene osalemine elukestvas õppes,

palgavaesus ning töötus- ja mitteaktiivsuslõksud (erinevad toetused, hüvitised, pensionid, mis aitavad

tööturult ära olla), mitmekesiste töövormide ja paindlike tööaja kokkulepete ja mittepüsivate

lepingute kasutamise vähene levik, tööjõu vähene Eesti-sisene mobiilsus, töötingimuste kollektiivse

kujundamise ja sotsiaaldialoogi nõrkus (väike hõlmatus kollektiivlepingutega ja ametiühingutesse

kuuluvus on madal). Palgavaesus on nt tugevalt seotud puuduva või madala hariduse ja

kvalifikatsiooniga.39

Peamised väljakutsed hariduses on täiskasvanute madal osalus elukestvas õppes (eriti nt mehed, eesti

keelest erineva emakeele ja madalama haridustaseme, oskustega inimesed), erialase hariduseta,

madala haridustasemega või aegunud oskustega inimeste suur osakaal, taseme-, täiendus- ja

ümberõpe ei vasta piisavalt ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele, tööandjate panus kutse- ja

kõrgharidusse ning täiendusõppesse on ebapiisav, karjääri- ja ettevõtlusõppe tase ning võimalused

tutvuda töömaailma ja erialade mitmekesisusega on ebaühtlased, formaalõppes ja kutse taotlemisel

ei arvestata piisavalt mitteformaalses ja informaalses õppes ning töökogemuse kaudu omandatud

teadmisi ja oskusi, hariduslike erivajadustega õppijate ebapiisav või ebaühtlane toetamine, koostöö

erinevate haridustaseme ja –liikide vahel on ebapiisav, nüüdisaegne õpikäsitus ei ole planeeritud

mahus teostunud, poiste kaks korda suurem väljalangevus põhikoolist võrreldes tüdrukutega,

doktoriõppe madal atraktiivsus, Eesti üliõpilaste madal osalus õpirändes, digioskuste tase, areng on

ebaühtlane kõikides eagruppides, kutseharidusega avanevad karjääriteed ei ole ühiskonnas

väärtustatud40.

Üldhariduses on katkestanute ja klassikordajate osakaal (mõlemal) õppijatest ca 1,5%41. 18-24-

aastaste esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavate noorte osatähtsus 2020.

aastal oli 7,6%42. Viimase viie aasta jooksul on näitaja märgatavalt paranenud. Kutseõppest

39 Heaolu arengukava 2016-2023: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023

40 Haridus- ja teadusministeerium. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035:

https://www.hm.ee/sites/default/f i les/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf

41 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, haridus, üldharidus, HT140U: ÜLDHARIDUSE ÕPILASED, KATKESTAJAD JA

KLASSIKORDAJAD SOO, ELUKOHA, EMAKEELE, KOOLIASTME JA ÕPPEKEELE JÄRGI, HALDUSJAOTUS SEISUGA 01.01.2018:

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__uldharidus/HT140U/table/tab leViewLayout1

42 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, tööturg, tööealise rahvastiku haridus, haridustase ja keeleoskus, TT0100: HARIDUSE

PÕHINÄITAJAD SOO JÄRGI: https:/ /andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku -haridustase__haridustase-ja-

keeleoskus/TT0100/table/tableViewLayout1

78 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

väljalangenute osakaal on viimased viis aastat püsinud 23% juures43. Kõrgharidusest väljalangenute

osakaal on viimase viie aasta jooksul langenud ja 2019. aastal oli see ca 15% (nähtavalt parem kui

kutsehariduses)44. Tööealise elanikkonna (vanuses 15-74-eluaastat) hõivemäära näitajad on oluliselt

madalamad esimese taseme või sellest madalama haridusega inimestel võrreldes kõrgema

haridustasemega inimeste ning kogu hõivemääraga, ja vastavalt ligi kaks korda kõrgem on nende

töötusemäär võrreldes kogu tööealise elanikkonna töötusemääraga45. Tööealise elanikkonna vanuses

25-64 eluaastat osalemine elukestvas õppes oli 2019. aastal vaid 20,1%46, kuigi see on ajas paranenud.

Veel kehvem on see näitaja meeste ning mitte-eestlastest meeste ja naiste seas47. See aitab kaasa

tööturul vajalike oskuste, teadmiste vananemisele ning võimendab lõhet tööturul nõutavate ja

toimetulekuks vajalike ning tööturul pakutavate oskuste-teadmiste ning kvalifikatsiooni vahel.

Digipädevuste levikut elanikkonnas väljendab osakaal, mis näitab vähemalt baastasemel

digipädevusega elanike osatähtsust 16–74-aastaste hulgas. Selle väärtus 2019. aastal oli 62%48. Ka

siin saab toetusmeetmetega olukorda parandada.

Riskirühmad tööturul on haridustee katkestanud ja erialase hariduse, oskusteta noored ja eriliselt

NEET noored, kes ei õpi ega tööta. Põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid

mittejätkavate 18–24-aastaste noorte osatähtsus oli 2019. aastal 9,8%49. Vananeva elanikkonnaga

Eestis on riskirühmaks tööturul ka vanemaealised, kelle tööhõive pärast pensioniikka jõudmist

väheneb vanuse kasvuga üsna kiiresti. Seda põhjustavad nii vähene või aegunud kvalifikatsioon,

tervisemured ja võimalikud tööõnnetused, mis vähendavad töövõimet ja samuti tööandjate

eelarvamused nende suhtes. Kehvemas olukorras tööturul on ka muukeelsed elanikud ja

uussisserändajad, kelle toimetulekut takistab otseselt vähene riigikeele oskus, mida töökohtadel sageli

eeldatakse või nõutakse. Samuti ei tunne nad võrreldes kohalike elanikega riigi, KOVi, kogukonna

toimimisloogikat, asjaajamiskultuuri jms. Väga oluline riskirühm on pikaajalised töötud. Pikaajalise

43 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, haridus, kutseharidus, HT60: KUTSEÕPPEST VÄLJALANGENUD ÕPPELIIGI JA

ÕPPEVORMI JÄRGI: https:/ /andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__kutseharidus/H T60/table/tableViewLayout1 44 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, haridus, kõrgharidus, HT307: KÕRGHARIDUSEST VÄLJALANGENUD SOO,

HARIDUSASTME JA EMAKEELE JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__kergharidus/HT307

45 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, tööturg, tööealise rahvastiku haridus, haridustase ja keeleoskus, TT109: 15 -74- NING 25-

64-AASTASTE HÕIVESEISUND SOO JA HARIDUSTASEME JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku -

haridustase__haridustase-ja-keeleoskus/TT109/table/tableViewLayout1

46 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, kvali teetne haridus: https:/ /www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev-areng/4-

kvaliteetne-haridus

47 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, tööturg, tööealise rahvastiku haridus, TT162: 25 -64-AASTASTE ELUKESTVAS ÕPPES

OSALEMINE NELJA VIIMASE NÄDALA JOOKSUL | Näitaja, Rahvus, Sugu, Elukestvas õppes osalemine ning Aasta:

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku -haridustase__eppes-osalemine-4-nadalat/TT162/table/tableViewLayout1

48 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, kvali teetne haridus: https:/ /www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev-areng/4-

kvaliteetne-haridus

49 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, kvali teetne haridus: https:/ /www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev-areng/4-

kvaliteetne-haridus

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

79

töötuse määr 2019. aastal oli Eestis 0,9%50. Töötukassa statistika järgi oli veebruaris 2021 nende

registreeritud töötute osakaal, kes on olnud tööta 12-23 kuud, ca 12% (6962 inimest) ja nende

registreeritud töötute osakaal, kes on olnud tööta 24 ja enam kuud, ca 4% (2292 inimest)51. Viimane

oluline sihtrühm, kelle töö- ja haridus- ning täiend- ja ümberõppe võimalusi tuleb toetada, on

vähenenud töövõimega inimesed. Vähenenud töövõimega tööealiste inimeste hõive määr 2019. aastal

oli 51,8 ja puudega inimeste tööhõive määr oli 31,5%52 (võrdluseks üldiselt 15-74-aastaste grupis oli

tööhõive määr 68,4%53). Töötuse määr oli vähenenud töövõimega tööealiste inimeste seas 9,8% ja

puudega inimeste töötuse määr oli 11,2%54 (võrdluseks üldiselt 15-74-aastaste grupis oli töötuse määr

4,4%55). Riskirühmad hariduses on erialase hariduseta ja madala haridustasemega inimesed, eakad

ning hariduslike erivajadustega inimesed.

Elukestva õppe tähtsus Eesti täiskasvanute elus on üha kasvanud. Samas, Eesti haridusvaldkonna

arengukava 2021–2035 eelnõu kohaselt ei vasta täiendus- ja ümberõpe piisavalt ühiskonna ja tööturu

arenguvajadustele, kõikidel sihtrühmadel ei ole piisavat valmisolekut oma oskusi täiendada,

tööandjate panus täiendusõppesse ebapiisav, sh töötajate digioskuste arendamisse, ning nutika

spetsialiseerumise valdkondades ja ühiskonnas eelisarendamist vajavates valdkondades pakutakse

vähe täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Lisaks on täienduskoolituse tase Eestis ebaühtlase

kvaliteediga. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõus on seatud eesmärgiks

baastasemest kõrgema taseme digioskused 16–74 a elanike seas seniselt 35%-lt 60%-ni.

Toetusmeetmete positiivne ja otsene mõju tööturule, tööhõivele ja oskustele ning haridusele on kõige

suurem ja selgem poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti puhul, samuti regionaalselt piiritletud ÕÜF

puhul ja mõõdukas ning kitsama valdkonna põhine poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti puhul.

Sotsiaalsem Eesti erieesmärgid ja kirjeldatud tegevused on kooskõlas praegu kehtiva Eesti Heaolu

Arengukava 2016-2023 üldeesmärkide „Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu“ ja

50 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, tööhõive ja jätkusuutlik majandus: https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev-

areng/8-toohoive-ja-jatkusuutlik-majandus 51 Eesti Töötukassa. Peamised statisti l ised näitajad. Registreeritud töötud. Registreeritud töötuse kestus:

https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/registreeritud -tootud

52 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu. Tervis. Puudega inimesed. Puudega inimeste tööhõive. >> THV601: TÖÖEALISTE

HÕIVESEISUND PUUDELISUSE JA TÖÖVÕIME NING VANUSERÜHMA JÄRGI, 2019:

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega -inimesed__puue-tooheive/THV601/table/tableViewLayout1

53 Statistikaamet. Valdkonnad, tööelu, tööturg: https://www.stat.ee/et/avasta -statist ikat/valdkonnad/tooelu/tooturg

54 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu. Tervis. Puudega inimesed. Puudega inimeste tööhõive. >> THV601: TÖÖEALISTE

HÕIVESEISUND PUUDELISUSE JA TÖÖVÕIME NING VANUSERÜHMA JÄRGI , 2019:

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega -inimesed__puue-tooheive/THV601/table/tableViewLayout1

55 Statistikaamet. Valdkonnad, tööelu, tööturg: https://www.stat.ee/et/avasta -statist ikat/valdkonnad/tooelu/tooturg

80 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

„Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus“

ning nende alaeesmärkidega; samuti praegu kehtiva ja toimiva „Haridus ja noorte-programm 2021-

2024“56 eesmärkide „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem

võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel“, „Eestis on pädevad ja motiveeritud

õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“, „Õpivõimalused

vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“ ning nende meetmete ja tegevustega; ning

Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 strateegiliste eesmärkidega.

Poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti toetusmeetmed kasvatavad ühiskonnas heaolu erinevatele

sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmete ja tööturu tugiteenustega, sotsiaalhoolekandemeetmete ja

sotsiaalteenustega, samuti õpivõimaluste ja haridusteenustega. Toetusmeetmed aitavad luua uusi

töökohti ja ümber kohandada olemasolevaid töökohti. Kirjeldatud tegevused tõstavad õppijate,

töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET

noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe

kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning

teadmisi.

➢ KSH märgib, et vajalik on kavandada eraldi toetusmeetmed ka erialase ja madala

haridustasemega inimestele ja hariduslike erivajadustega inimestele.

➢ Keskkonnaharidus (sh nt säästev areng) peaks olema loomulik osa kõigi erialade ja ainete

õpetusest (uute õppekavade loomine ja olemasolevate täiendamine, lõimimine

keskkonnaharidusega, sh kliimamuutuste mõju ja kohanemise teemadega).

Kvaliteetse ja kättesaadava tasemeõppe ning paindliku täiend- ja ümberõppega paraneb erinevate

ühiskonnagruppide konkurentsivõime ja võrdsed võimalused tööturul ning ühiskonnas. Meeldiv,

eneseteostust, arengut ja väärilist sissetulekut pakkuv töökoht toetab inimese arengut ja soodustab

tema osalemist ühiskonnaelus, kogukonnas, aidates seeläbi ka teisi ühiskonnaliikmeid. Haridusele

vastav töökoht annab inimestele sissetuleku ja nii sotsiaalse kui majandusliku turvatunde. Tööjõu

järjepidev hariduse, oskuste ja pädevuste tõus toetab kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema

sissetulekuga, vähem tervist kahjustavate töökohtade (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk,

tervislikumad ja keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt) teket nii linna- kui

maapiirkondades. Kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi

tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Sellistel töökohtadel on vaja nii digioskusi,

56 Haridus- ja noorte-programm 2021-2024: https:/ /www.hm.ee/sites/default/fi les/haridus_ja_noorteprogramm_2021_2024.pdf

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

81

oskust koostööd teha kui teisi (sektoriti, valdkonniti, haruti) ülekantavaid nii erialaspetsiifilisi kui

üldoskusi.

Poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti toetusmeetmed kasvatavad ühiskonnas TAI võimalusi ja võimekust

ning aitavad juurde luua kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet, kõrgema lisandväärtusega

töökohti ning toetavad ka olemasolevaid töökohti nutika spetsialiseerumise valdkondades. Laiemalt

ettevõtete ja kitsamalt VKEde TAI tegevuste toetamine tõstab nende konkurentsivõimet

(sh positsiooni väärtusahelas) ja pakub omakorda elanikkonnale, kogukonnas kõrgema

lisandväärtusega töökohti. Kõrgema lisandväärtusega töökohtadel on sissetulekud kõrgemad, millest

paraneb töötajate majanduslik toimetulek ja elukvaliteet. Nende toetusmeetmetega paraneb otseselt

TAI-ga seotud tegevuste, valdkondade, sh nt nutika spetsialiseerumise valdkonna, valdkondliku

teadus- ja arendustegevusega ning VKE-de innovatsiooni, rahvusvahelisusega seotud töötajate

kvalifikatsioon, paranevad nende teadmised-oskused ja majanduslik toimetulek. Järelikult

toetusmeetmetel on otsene positiivne mõju kõrgema kvalifikatsiooniga tööhõivele ja nende oskustele

nutika spetsialiseerumise valdkondades ja kitsamalt valdkondlikus teadus- ja arendustegevuses ning

tõenäoliselt kaudne nõrk positiivne mõju teistele eelnevaga seotud tegevustele, sfääridele.

ÕÜFi toetusmeetmetel on positiivne koondmõju tööturule, uute ja kõrgema lisandväärtusega

töökohtade loomele, samuti tööhõive säilitamisele, töökohtade teisenemisele ja oskuste arendamisele,

mitmekesistamisele ning inimeste hariduse taseme tõusule ja keskkonnahariduse ja –teadlikkuse

kasvule. Konkreetsemalt, ÕÜFi toetusmeetmetel erieesmärgil 6.1.1. on otsene positiivne mõju

tööturule, tööhõivele ning inimeste haridusele ja oskustele, mitmekesistades Ida-Viru majandus- ja

ettevõtlustegevust, rikastades seda TAI tegevuste toetamisega, pakkudes selleks vajalikke

tugiteenuseid, töötajatele täiend- ja ümberõpet ning luues sellega juurde kõrgema lisandväärtusega

töökohti. Laialdane teadmus- ja tehnoloogiasiire teaduse (teadus- ja arendusasutused, haridus- ja

õppeasutused) ning erasektori ettevõtete, ettevõtjate vahel toetab inimeste oskuste, teadmiste ning

kvalifikatsiooni tõusu ning soodustab samuti kõrgema lisandväärtusega töökohtade teket.

➢ KSH märgib, et samas ei ole selge, millise kiirusega toimub teadmussiire ja kui hästi liigub

see ühes taktis töökohtade loomega.

Mitmekesist majandus- ja ettevõtlustegevust toidab inimeste haridustaseme tõstmine, koolitamine.

➢ KSH märgib, et tegevustel on kindlasti tugev mõju lühiajaliselt, ent ei ole teada, mis saab nt

pärast töölt-tööle liikumise toetust, kas kõik loodud töökohad säilivad, kuidas need

lühiajaliselt või keskpikas vaates teisenevad; kuidas muutub inimeste, töötajate motivatsioon

82 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

end uuel töökohal, uues sektoris proovile panna (rahulolu, kohanemise edukus, inimeste

kohanemisvõime ja kiirus on väga erinev); uusi oskusi, teadmisi täiendavalt juurde õppida

(elukestev täiend-, ümberõpe, tasemeõpe). Seda tuleb kindlasti ka edasi seirata.

Üldiselt ÕÜFi toetusmeetmed aitavad vähendada ja pidurdada tööturu, tööhõive ja oskuste

regionaalset tasakaalutust, toetades kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomet ning parandades

praeguse ja tuleviku tööjõu konkurentsivõimet tööturul. Suure riski ja määramatusega on see, kui

hästi õnnestub erieesmärgi 6.1.1. toetusmeetmeid õigesti ajastada, millised on täpsemad tegevused ja

kui kiiresti peavad enne käivituma ning mõnede tegevuste puhul ei ole täpselt teada, sh millal nende

kasutegur nt tööturule, tööhõivele ilmneb.

Laiemalt paindlikumad töövormid (nt kaugtöö, platvormi töö, tööampsud), mitmekesised töösuhted

(nt renditöö) ning igasugune paindlik osalemine tööturul toetab üldist heaolu kasvu, pakkudes

mitmekesiseid võimalusi tööturul ja tööhõives osaleda kõigile ühiskonnagruppidele

(sh riskirühmadele). Vajalik on, et tööturumeetmed ja tööturu tugiteenused võtaks parimal võimalikul

viisil arvesse ka arenguid tööturul ja töö muutuvat iseloomu. Inimese töösuhe ja töökoht võib olla

korraldatud mitmel erineval viisil, sh mitme erineva tööandja juures ja isesuguste koormuste ning

tööaegadega.

➢ Tähelepanu tuleb pöörata, et lõhed traditsioonilise töösuhte ja kaasaegsele ühiskonnale

iseloomulike erinevate töövormide, töösuhete vahel ei suureneks, vaid et kaasaja töövormide

ja töösuhete sotsiaalne kindlustatus paraneks.

Täiendus- ja ümberõppe ühiskonna ja tööturuvajadustele vastavaks viimist toetab poliitikaeesmärk

Sotsiaalsem Eesti, eelkõige elukestva õppe võimaluste edendamisega ja õppe tööturu vajadustega

seostamisega seotud eesmärgid. Nende tegevustega toetatakse õppekavade arendamist selliselt, et

õppe maht ja sisu oleksid paremas kooskõlas tööturu ja ühiskonnavajadustega, õppe kvaliteedi ja

mitmekesisuse parandamist, vajalike haridustöötajate järelkasvu, jm. Õppijate motivatsiooni ja

valmisoleku suurendamist toetab poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti alaeesmärk elukestva õppe

võimaluste edendamine, millega edendatakse õppimisvõimaluste populariseerimist ja täiskasvanute

mitteformaalses õppes osalemist. Digioskuste parandamist kõikides eagruppides toetab

poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti alaeesmärk õppe seostamine tööturu vajadustega, millega

arendatakse IT haridust ja digioskusi. Täienduskoolituse kvaliteedi tagamist ja ühtlustamist toetab

poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti alaeesmärk „elukestva õppe võimaluste edendamine“, mille

raames toetatakse täienduskoolitussüsteemi kvaliteediarendust.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

83

➢ KSH märgib, et poliitikaeesmärgid ei too eraldi alaeesmärkidena välja tööandjate

motivatsiooni ja panuse suurendamise toetamist töötajate täiendus- ja ümberõppes

osalemiseks (v.a õiglase ülemineku fondi eesmärgid, kus koolitustegevuste arendamine on

eraldi välja toodud) ning täiendus- ja ümberõppevõimaluste parandamist nutika

spetsialiseerumise ja ühiskonnas muudes eelisarendamist vajavates valdkondades (eelkõige

oleks see seotud poliitikaeesmärgiga Nutikam Eesti).

4.2.2 Mõju sotsiaalsele sidususele (sh lõimumisele) ja võrdsetele

võimalustele (sh sooline võrdõiguslikkus)

Säästev Eesti 21 eesmärk „Heaolu kasv“ on jaotatud kolmeks komponendiks 1) majanduslik jõukus,

2) turvalisuse tase ja 3) võimaluste mitmekesisus eneseteostuseks, rekreatsiooniks, sotsiaalseks

suhtlemiseks. Arengukavas on heaolu kasvu ohtudena välja toodud noorte lahkumine ja üldine

elanikkonna vananemine, materiaalse heaolu vähenemine või ebapiisav tagamine, majandusarengu

pidurdumine, tööhõive vähene kasv.

Säästev Eesti 21 eesmärk „Sidus ühiskond“ on jaotatud kolmeks 1) sotsiaalne kaasatus, 2) regionaalne

tasakaal ja 3) tugev kodanikuühiskond. Arengukavas on sidusa ühiskonna ohtudena välja toodud, et

Eestis on suur majanduslik ebavõrdsus (Gini kordaja), jätkub regionaalne tasakaalustamatus

leibkondade sissetulekutes, tööhõive määras, hariduses. Probleemiks on ka avalike teenuste kvaliteet

ja kättesaadavus ning kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonna huvide esindamisel.

Eesti 2035 arengukavas on „Sidusa ühiskonna“ alla koondatud teemad, mis tagavad Eestile sidusa

ühiskonna ja inimestele võrdsed võimalused – majanduslik toimetulek ning ebavõrdsuse

vähendamine ühiskonnas, sotsiaalkaitse, perepoliitika, tööturumeetmed. Peamiste probleemidena on

kirjeldatud elanikkonna üldist vähenemist, elanikkonna vananemist, sündivuse vähenemist,

suurenevat hoolduskoormust, puuetega inimeste osakaalu kasvamist, regionaalseid erinevusi

suhtelises vaesuses elavate inimeste hulgas, soolist ja rahvuslikku palgalõhet.

Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 203057 eesmärk „Sidus Eesti“ on sõnastatud järgmiselt –

„Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti

57 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/fi les/arengukava_eelnou_1312.pdf

84 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info-

ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks

toimetulekuks ja heaoluks kõigile inimestele.“ Peamiste probleemidena on välja toodud, et esineb

piirkondlikku, sotsiaalset ja virtuaalset segregatsiooni, kohanemis- ja lõimumisteenused kohati

dubleerivad üksteist ning sihtrühmad pole neist teadlikud, riigiasutustel on raske jõuda eesti keelest

erineva emakeelega elanikkonnani, eri rahvusest ja erineva emakeelega inimesed suhtlevad omavahel

vähe, tööturul esineb soolist ja keelepõhist segregatsiooni, mis väljendub palgalõhes ning

ebavõrdsuses, paljud eesti keelest erineva emakeelega elanikud ei valda piisavalt hästi eesti keelt,

kohanemis- ja lõimumisvaldkonna teenused pole piisavalt efektiivsed ning partnerite koostöö

teenuste pakkumisel pole tõhus.

Lõimuv Eesti 2030 arengukava eesmärk on luua tingimused, et Eesti ühiskond oleks lõimunud ja

sotsiaalselt sidus, erineva keele ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja

jagaksid omavahel demokraatlikke väärtusi. Peamised teemad arengukavas on: tugev ja usalduslik

side Eestiga, tihedad inimeste- ja kogukondade vahelised kontaktid, sotsiaalmajanduslik toimetulek

ja ettevõtlikkus, tõhus eesti keele omandamine, ühise infovälja loomine, koos õppimine.

Lõimumiskava tegevused on suunatud nii eesti emakeelega inimestele, pikaaegselt Eestis elanud muu

emakeelega inimestele kui ka senisest enam uussisserändajatele ja pagulastele, ning

rahvuskaaslastele, kes elavad väljaspool Eesti riigi piire, ja tagasipöördujatele.

Eesti heaolu arengukava 2016–202358 on samuti otseselt suunatud sotsiaalse sidususe ja võrdsete

võimaluste loomiseks. Arengukavas on esitatud kaks peamist eesmärki: 1) tööhõive kõrge tase ning

pikk ja kvaliteetne tööelu ning 2) sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning

suurem sotsiaalne kaasatus.

Eestis esinevad suured sotsiaalsed erinevused nii soolises, rahvuslikus kui ka majanduslikus mõttes.

Vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja sissetulekute ebavõrdsus on jätkuvalt suur. Statistikaameti andmetel

elas 2019. aastal Eestis absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% elanikest. Kõige

suurem on suhteline vaesus üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusgrupis. Esineb ka piirkondlikke

erinevusi, nii on suhtelise vaesuse määr suurem Hiiu (31,7%), Valga (30,3%) ja Ida-Viru (29,3%)

maakonnas ning madalaim Harju (15,7%), Saare (19,2%) ja Lääne-Viru (19,6%) maakonnas.

Materiaalses ilmajäetuses elavaid inimesi ehk neid, kes ei saa endale mitmeid ühiskonnas üldiselt

levinud hüvesid lubada, oli 2020. aastal 6,5% Eesti elanikest. Eurostati andmetel oli 2019. aastal

58 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016–2023. https:/ /www.sm.ee/sites/default/fi les/content -

editors/eesmargid_ja_tegevused/heaolu_arengukava_eelnou_0.docx

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

85

keskmiselt 21,1% ELi elanikest suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ning sissetuleku

vaesuses 16,5% ELi elanikest. Tõsises materiaalses puuduses oli 2019. aastal 5,6% ELi elanikest.

Eesti sooline palgalõhe on Eurostati andmetel ELi suurim, kuid siiski vähenenud viimase seitsme

aasta jooksul 7,7 protsendipunkti (24,8% aastal 2013 ja 17,1% aastal 2019). Rahvusvähemuste seas

on palgalõhe veelgi suurem.59 Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1%

väiksem kui meestel. Vene keelt kõnelevate naiste keskmine tunnitasu moodustab vaid 63% Eesti

meeste keskmisest tunnitasust. ELi riikide palgalõhe oli 2019. aastal keskmiselt 14,1%.60

Üldine töötuse määr Eestis 2020. aastal Statistikaameti andmetel oli 6,8% (Kirde-Eestis 12,3% ja

muudes piirkondades 6–7%, mitte-eestlaste töötuse määr on suurem kui eestlastel). Euroopa Liidus

oli Eurostati andmetel töötuse määr sel aastal 7,3%.

Eesti haridusnäitajad on võrreldes teiste riikidega küll valdavalt väga head, kuid õpitulemustes on

märgatavad erinevused nii piirkondlikult kui ka eesti ja vene õppekeelega koolide vahel. Soolised

erinevused esinevad ka üld-, kutse- ja kõrghariduses ja seda nii hariduses, oskustes kui ka hilisemas

tööturu konkurentsivõimes. Hariduses on vahe tüdrukute kasuks. Poiste väljalangevus põhikoolist on

tüdrukutest kaks korda suurem. Ka mitteõppivate noorte (18–24a) hulgas on noormehi kuni kaks

korda rohkem kui neide. Poistest jätkab kutseõppes 36%, tüdrukutest pea kaks korda vähem ehk 19%.

Gümnaasiumisse suundub 60% põhikooli lõpetanud poistest ja 78% tüdrukutest. Üliõpilaste hulgas

on 60% naisi ja 40% mehi. Eri õppeastmetel ja –liikides on sooline jaotus suhteliselt sarnane.

Valdav enamus Eesti etnilisi vähemusi elab Ida-Virumaal ja Harjumaal, sh Tallinnas. Vähemused

moodustavad 26% Eesti elanikkonnast, ent üksnes 4% vähemusrahvuste esindajatest elab mujal

Eestis. Võrreldes teiste piirkondadega on halvimad integratsiooninäitajad Ida-Virumaal.

Eesti ühiskonna üldine sidusus pole olulistes võtmevaldkondades (sh tööturg, haridus, rahvuste

regionaalne paiknemine, eri kodukeelega inimeste omavaheline suhtlemine) oluliselt muutunud.61

Viimastel aastatel on vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal kasvanud, kuid

vanemaealised, noored ja eesti keelest erineva emakeelega inimesed on keskmisest vähem aktiivsed.

Üks peamisi poliitilisi vahendeid ebavõrdsuse vähendamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks

on investeerimine haridusse ja oskustesse. Palgaerinevustega võitlemiseks on parim võimalus

59 Eesti võrdse kohtlemise võrgustik (2020). Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks.

https://humanrights.ee/app/uploads/2020/12/UPR_ET.pdf

60 Gender Pay Gap across EU. https:/ /ec.europa.eu/eurostat/statistics -explained/pdfscache/6776.pdf 61 Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava, 2030. https://www.kul.ee/sites/kulminn/f iles/arengukava_eelnou.pdf

86 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

täiendada madala kvalifikatsiooniga töötajate oskusi, et reageerida tehnoloogia arengust tulenevatele

muutustele, ning luua rohkem töökohti. Lastele ja noortele aitab võrdsemaid võimalusi luua

kvaliteetse hariduse kättesaadavus, olenemata nende taustast või asukohast. Sissetulekute

ebavõrdsuse vähendamisele aitab kaasa sobiv maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteem. Võimaluste

kasvava ebavõrdsuse vastu saab võidelda kvaliteetsete sotsiaalteenuste pakkumisega (sh lapsehoid,

hooldusteenused), aga ka investeerides transporti ja e-teenuste kättesaadavusse.

Sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimalustega on peamiselt seotud neljas poliitikaeesmärk Sotsiaalsem

Eesti. Samas võib kaudsemaid mõjusid leida ka teiste poliitikaeesmärkide alt.

Erieesmärkidest on sotsiaalsete erinevuste vähenemisega seotud järgnevad:

▪ Sotsiaalse kaasatuse ja sidususe suurenemisele aitavad kaasa järgmised erieesmärgid –

4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus, 4.4 Eesti keel ja lõimumine,; kaudsemalt erieesmärgid

6.2.3 Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine ning 6.2.4

Omavalitsuste ja keskvalitsuste investeeringud sotsiaalse sidususe suurendamiseks.

▪ Sotsiaalse sidususe regionaalsele tasakaalule aitavad kaudselt kaasa erieesmärgid

1.3.3 Regionaalareng , 1.4 Kiire internet, 2.1.1 Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond, 6.1.1

Majandus ja tööjõud, 6.2.5 Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks.

▪ Majandusliku heaolu paranemist toetavad erieesmärgid – 4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus

(kaudselt), 4.3 Töövõimereform II ja terviseedendus, 4.5 Lapsed ja noored, 4.6 Enim puudust

kannatavad inimesed, 4.7 Tööhõive, 4.9 Õppe seostamine tööturu vajadustega.

▪ Võrdseid ja mitmekesiseid võimalusi toetavad erieesmärgid – 4.1 Sotsiaal ja tervishoiu taristu

investeeringud, 4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus, 4.3 Töövõimereform II ja terviseedendus,

4.6 Tööhõive, 4.7 Elukestva õppe võimaluste edendamine, 4.8 Õppe seostamine tööturu

vajadustega, 4.10 Põhikoolivõrgu korrastamine. Täiendavalt: 1.2 E-riigi arendamine,

1.4 Kiire internet, 2.4 Suuremate linnapiirkondade säästev liikuvus, 3.1 Maanteetransport,

3.2 Keskkonnasäästlik transport.

▪ Soolise võrdõiguslikkuse parandamisele on kaudselt suunatud erieesmärk 4.6 Tööhõive.

▪ Lõimumise parandamisele on suunatud erieesmärgid 4.4 Eesti keel ja lõimumine ning

kaudselt 4.7 Elukestva õppe võimaluste edendamine.

Eelnevast on näha, et soolise võrdõiguslikkuse parandamisele ja lõimumisele on suunatud vaid

üksikud erieesmärgid, teiste puhul pole soolise võrdõiguslikkuse aspekti või lõimumise toetamist

eraldi välja toodud, kuigi kavandatavad tegevused võivad hiljem neile suunatud olla.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

87

4.2.3 Mõju inimese tervisele, tervisekäitumisele

Üleilmne Säästva arengu eesmärk „Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu“ on

Eestis seotud järgmiste näitajatega: oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, liigne kehakaal,

surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, välditavad surmad, suremus

kroonilistesse haigustesse, ohtlike viirustega nakatumine, enesetapud, psüühika- ja käitumishäired,

alkoholi ja tubakatarbimine.

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8

aastat. Oodatav eluiga on tõusnud, kuid see jääb alla Euroopa Liidu keskmise: 2018.a andmetel oli

EL’i meeste oodatav eluiga 78,3 aasta ja naistel 83,6 aastat62. Oodatav eluiga erineb nii sooliselt kui

ka piirkondlikult: Kagu-Eestis on tervena elatud eluiga üle kümme aastat lühem võrreldes Põhja- ja

Lääne-Eesti elanikega63. Oodatav eluiga sõltub paljudest teguritest (sh ümbritsev keskkond,

tervishoiuteenuste kättesaadavus, tööohutus, inimeste elatustase ja terviseteadlikkus). Sooline

erinevus tuleneb sellest, et mehed on sageli riskialtimad (sh tarvitavad enam alkoholi ja suitsetavad),

hõivatud füüsilistel raskematel ja ohtlikematel töökohtadel. Tervisekäitumine sõltub ka

haridustasemest.

Tervena elavad mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat64, tervena elatud eluiga pole aga viimasel kümnel

aastal pikenenud.

Ülemäärase kehakaaluga inimeste arvu suureneb (2018.a oli liigse kehakaaluga 51% elanikkonnast),

sh suureneb ülekaaluliste noorte arv. Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade

arv on järjest vähenenud, kuid endiselt on meeste suremuskordaja neli korda suurem kui naistel.

Vähenenud on suremus kroonilistesse haigustesse, välditavate surmade, HIV nakkuse, tuberkuloosi,

B- ja C-hepatiidi uute juhtude esinemise ning enesetappude arv. Võrreldes aga Euroopa Liidu

keskmiste näitajatega on Eestis endiselt kõrgem nii uute HIV-juhtude kui ka tuberkuloosi

haigestumise arv. Ka enesetappe on Eestis rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Psüühika- ja

käitumishäirete esmahaigestumuskordaja Eestis suureneb, samuti on Eesti kõnealuse näitaja väärtus

62 www.stat.ee

63 Strateegia Eesti 2035 64 Statistikaamet, 2019.a andmed

88 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

kõrgeim Euroopa Liidu võrdluses. Alkoholitarbijaid ja igapäevasuitsetajaid on Eestis samuti rohkem

kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuigi Eesti-siseselt on alkoholi tarbijate ja igapäevasuitsetajate arv

vähenenud.65

Rakenduskava ja partnerlusleppe elluviimisega kaasnev mõju tervisele ja tervisekäitumisele ning

eeltoodud tervisenäitajatele on valdavalt kaudne ja kumulatiivne, kuigi teatud tegevuste mõju võib

olla eeltoodud tervisenäitajatele ka otsene (nt teede ohutuse parendamisel surmaga lõppenud

õnnetusjuhtude arvule; tööohutus ja töötervishoid). Poliitikaeesmärkide positiivne kumulatiivne mõju

tervisele ja tervisekäitumisele avaldub läbi keskkonnaohutuse tõstmise ja keskkonnakoormuse

vähendamise, liikluskeskkonna parendamise, hariduse ja teadlikkuse tõstmise ning teenuste

kättesaadavuse parendamise.

Keskkonnaohutuse tõstmist ja keskkonnakoormuse vähendamist toetavad kaudselt Nutika Eesti

eesmärgid kui innovatiivsete tehnoloogiatega kaasneb vähem heiteid õhku ning väiksem toorme- ja

energiavajadus. Rohelisem Eesti toetab keskkonnaohutust elamufondi parendamise kaudu ja

säästlikuma energiatarbimise läbi, mis kumulatiivselt vähendavad õhuheiteid. Kliimamuutustega

kohanemise eesmärgid toetavad ohutumat keskkonda otsesemalt (nt sademeveelahendused,

turvalisemad sadamate akvatooriumid jms). Päästevõimekuse suurendamine ning kvaliteetne ja ohutu

taristu mõjutavad otseselt inimese elu ja tervist. Kliimamuutustega kohanemise tegevused

parandavad elanike teadlikkust riskidest ja soodustavad kahjusid vältivat käitumist. Ringmajanduse

soodustamise eesmärgid toetavad samuti seda, et väheneb keskkonnakoormus. Keskkonnakoormuse

vähendamist toetab ka säästva linnalise liikumise arendamine. Ühendatum Eesti toetab

raudteetranspordi arengut, mis vähendab autokasutust ja seega õhuheiteid. Linnalise keskkonna

parendamist toetab Inimesele Lähedasema Eesti linnapiirkondade eesmärk. Toodud suundade

eesmärgid toetavad tervist nii otseselt kui ka kaudselt, vähendades kumulatiivselt

keskkonnakoormust ja tõstes keskkonnaohutust.

➢ KSH märgib, et samas võib kavandatavate tegevustega kaasneda tervise seisukohast ka

negatiivne mõju – nt Ühendatuma Eesti tegevusega TEN-T maanteede ehitus ja

rekonstrueerimine võib sõidukiiruse ja -mugavuse osas veelgi atraktiivsemaks muutuda

autokasutus, mis suurendab keskkonnakoormust.

Liikluskeskkonna parendamist toetavad Rohelisema Eesti säästva mitmeliigilise linnalise

liikumiskeskkonna eesmärgid, mis toetavad aktiivsemaid liikumisviise (sh jalgsi ja rattaga),

multimodaalsust ning seeläbi loovad autokasutusele atraktiivsemaid alternatiive. Ühendatum Eesti

65 Statistikaamet (2018) Säästva arengu näitajad

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

89

toetab ühenduste ohutust ning jalgratta- ja/või jalgteede ehitust, mis soodustab igapäevast

rattaga/jalgsi liikumist ja ka tervisesporti.

Säästva liikumise fookus on valdavalt aga suurtel linnapiirkondadel ning ka Tallinnal (kuna

eesmärgist eeldatavalt suur osa on ette nähtud Tallinna trammi kavandamisele).

Hariduse ja teadlikkuse kasv toimub valdavalt läbi Sotsiaalsema Eesti eesmärkide. Haritum ja

koolitatum tööjõud on terviseteadlikum, võimekam terviseprobleemide seoste nägemisel ja

lahenduste otsmisel. Töötajate haridustaseme ja oskuste taseme tõus aitab neil kauem ja tervena

hõives püsida. Kvaliteetse ja kättesaadava tasemeõppe ning paindliku täiend- ja ümberõppega

paraneb erinevate ühiskonnagruppide (osalise ja vähenenud töövõimega töötajad, terviseprobleemiga

tööjõud, NEET noored, vähese hariduse ja erialase hariduseta tööjõud, uus sisserändajad jt)

konkurentsivõime ja võrdsed võimalused tööturul ning ühiskonnas. Rahuldust ja väärilist sissetulekut

pakkuv töökoht toetab inimese arengut ja vaimset heaolu ning soodustab osalemist ühiskonnas.

Kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu toetavad Sotsiaalsema Eesti kõrval ka Nutika Eesti eesmärgid.

Kõrgemat tehnoloogiat nõudvad töökohad ja kõrgemat kvalifikatsiooni vajavad töökeskkonnad on

suurema tõenäosusega tervislikumad (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk, tervislikumad ja

keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt).

➢ KSH märgib, et samas võib kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtade arv tähendada ka, et kuigi

väheneb tervist kahjustavate ja ohtlike töökohade osatähtsus, suureneb istuva kontoritöö

osatähtsus, millega kaasnevad teised terviseriskid (nt väiksem kehaline aktiivsus, liigne

kehakaal jms).

Teenuste kättesaadavust toetavad erinevad eesmärgid erineval moel: digi lahendusi ja -ühendust

toetavad Nutikama Eesti eesmärgid, füüsilist juurdepääsetavust läbi paremate ühenduste toetavad nii

Ühendatuma Eesti kui ka Rohelisema Eesti eesmärgid. Teenuste valiku ja kättesaadavuse osas on

otsene ja kaudne mõju tervisele Sotsiaalsema Eesti eesmärkidel, mis pööravad tähelepanu

tervishoiutaristule, pikaajalisele hooldusele jms teenuste tagamisele. Inimesele lähedasem Eesti

toetab teenuste kättesaadavuse tõstmist regionaalselt.

ÕÜF eesmärgid toetavad Ida-Virumaa keskkonnaohutust ja keskkonnakoormuse vähendamist. Uued

kaasaegsed keskkonnasäästlikud lahendused ja tehnoloogiad on eeldatavalt keskkonnaohutust

arvestavad ja keskkonnakoormust vähendavad (nt vähem häiringuid ja õhuheidet, suurem

90 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

ressursitõhusus). Fondi tegevussuund 6.2.2 on seotud ka füüsilise keskkonna probleemide

lahendamisega ja tervisemõjude leevendamisega.

Fondi eesmärgid toetavad hariduse ja teadlikkuse kasvu, edendades hariduses täiendusõppe, kutse-

ja kõrghariduse pakkumise mahu suurenemist. Haritum ja koolitatud tööjõud hoolib enam ja on

teadlikum enda tervisest, oskab sellele tähelepanu pöörata ja seostada keskkonnariskide, -

probleemidega. Täiendkoolituse mahu suurendamine toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut,

seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate töökohtade loomist. Uued kaasaegsed

keskkonnasäästlikud lahendused ja tehnoloogiad aitavad hoida inimeste, töötajate tervist. Samas on

sarnaselt kogu ülejäänud Eestiga ka siin ohuks istuva töö osatähtsuse kasv ning kaasnevad

terviseriskid.

KSH aruande esmane versioon (mis esitati ametkondadele seisukohtade esitamiseks) juhtis

tähelepanu, et liikluskeskkonna parendamist ÕÜF-st üheselt välja ei tule – nt jalgratta- ja/või

jalgteede kavandamist (samuti ei olnud selge, kas Rohelisema Eesti eesmärk „suuremate linnade

säästev liikumine“ katab Ida-Virumaa linnapiirkondi ). Rakenduskava tööversioonis (seisuga 13.08)

on lisandunud vastava poliitikaeesmärk 5 juurde meede- „Ida-Viru linnapiirkonna taaselustamine

linnades /… /“, kus on toodud välja, et Ida-Viru maakonna puhul on oluline jätkata linnakeskkonna

arendamise toetamist, investeerides linnaruumi kasutamisse ja avaliku taristu (sh jalgrattataristu)

renoveerimisse, et muuta linnapiirkondade elukeskkond atraktiivsemaks kvalifitseeritud tööjõule ja

kohaneda rahvastikukaoga. Meetmel on positiivne mõju ning aitab hoida ja parendada inimeste ja

töötajate tervist antud piirkonnas.

Kokkuvõtvalt võib eeldada, et SPD elluviimisel eespool toodud tervisenäitajad paranevad.

Regionaalne mõõde on välja toodud teatud eesmärkide puhul (nt eelistatakse linnapiirkondi,

eelistatakse ääremaid). Selgema regionaalse fookuse annab ÕÜF, mille elluviimisel eeldatavalt

paranevad Ida-Virumaa tervisenäitajad.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

91

4.2.4 Mõju kultuuripärandile

Kultuuripärandi all mõistetakse käesolevas KSH-s eelkõige materiaalset ehk ainelist pärandit.

Pärandi käsitlus tuleneb rakenduskava olemusest ja täpsusastmest66.

Materiaalse kultuuripärandi valdkonda kuuluvad väga erinevad objektid ja alad: ehitised ja ehitatud

keskkond, kultuurmaastikud, erinevat materiaalset pärandit kandvad objektid

(nt arheoloogiamälestised, pärandkultuuriobjektid, looduslikud pühapaigad jms). Materiaalse pärandi

hulka kuulub ka veealune pärand (nt vrakid). Materiaalne pärand on erinevalt väärtustatud – kaitstud

õigusakti(de)ga riigi tasemel, kaitstud kohaliku omavalitsuse tasemel, väärtustatud maakonna ja/või

kohaliku omavalitsuse arengudokumentides (tingimuste või soovituste kaudu) jms. Materiaalse

pärandi väärtustamine on eesmärkidena toodud nii üleriigilises planeeringus Eesti 2030, strateegias

Eesti 2035+, Säästev Eesti 21 ja Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030.

Ehituspärand. Eesti ehituspärandist on osa kaitstud muinsuskaitseseadusega. Eestis on

ehitismälestistena kaitse all 5274 objekti67, mille hulka kuuluvad nii hooned kui ka erinevad rajatised

(nt piirdeaiad, teed jms objektid). Täiendavalt on Eestis ajaloomälestistena kaitse all 1273

ajaloomälestist, mille seas leidub samuti hooneid, aga sageli ka muid objekte (nt kalmistuid,

ühishauad jms).

Kuna kõiki objekte ei ole vajalik ega ka otstarbekas kaitse alla võtta, on paljud objektid väärtustatud

omavalitsuste arengudokumentide (planeeringute) kaudu, kus seatakse nendele säilimise ja

kasutamise tingimused. Sellisteks objektideks on nt XX sajandi arhitektuuripärandi objektid (1943

objekti), maaehituspärandi objektid (nt rehemajad, vallamajad ja koolid, kokku 618 objekti),

militaarpärandi objektid (348 objekti)68. Erinevaid hooneid ja rajatisi väärtustavad ka

pärandkultuuriobjektid (39 146 objekti). Pärandkultuuriobjektid on väga erinäolised, need

peegeldavad teatud perioodi elu- ja töökorraldust mõisakultuurist kuni Nõukogude perioodini (nt

veskid, kõrtsid, taluhäärberid; mõisahooned jms).

66 Pärand on aineline ja vaimne. Vaimse kultuuripärandi moodustavad nt suulised traditsioonid ja väljendusvormid; esituskunstid; kogukondlik tegevus, rituaalid ja

pidulikud sündmused; looduse ja ilmaruumiga seotud teadmised ja tavad; traditsioonilised käsitööoskused jms. SPD valdavalt vaimse pärandi valdkondi ei suuna, v.a

Õiglase ülemineku fondi kaudu kogukondlikke tegevusi. Samuti ei suuna SPD teisaldatava materiaalse pärandiga (nt maalid, skulptuurid, käsikirjad jms) seotud teemasid.

67 Allikas: register.muinas.ee, 25.03.2021 seisu ga

68 Register.muinas.ee, andmed seisuga 25.03.2021

92 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegia Eesti 2035 toob välja, et kolmandik Eesti ehituspärandist69 on avariilises või halvas

seisundis ning strateegilise suunana toob Eesti 2035 välja, et elukeskkonna kavandamine toimub

pärandit hoidvalt; samuti on kultuuriruumi püsimiseks vajalik kultuuripärandi austamine. Koostatav

Kultuuri arengukava 2021-203070 toob samuti välja, et kultuuripärandi pikaajaline säilimine pole

piisavalt tagatud, see puudutab ka halvas või avariilises seisus arhitektuurimälestiste osakaalu.

Rakenduskava eesmärgid ja tegevused toetavad väärtusliku ehituspärandi hoidmist ja säilimist

minimaalselt. SPD täpsusastmes ehitispärandi otsest käsitlust välja tuua ei saa– mõju võib, kuid ei

pruugi avalduda muu eesmärgi täitmisel kaasuva mõjuna (vt allpool).

➢ Otsese käsitluse puudumist saab avariilise või halvas seisundis ehituspärandi mõistes lugeda

ka negatiivseks mõjuks – planeerimisdokumendi elluviimisel pärandi seisund ei parane.

Pärandile võib, aga ei pruugi olla positiivne mõju ÕÜF’i piirkondlike algatuste meetmel (6.2.5), mille

raames on võimalik väärtustada tööstuspärandit. Väärtuslikule ehituspärandile võib, aga ei pruugi

olla positiivset mõju antud eesmärgil: 2.1.1 Toetus korterelamute renoveerimiseks, mis toetab

korterelamute rekonstrueerimist ning korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide

rekonstrueerimise toetamist äärealadel. Samas ei ole eesmärk väärtusliku ehituspärandi keskne ning

ehituspärandiga arvestamine võib olla juhuslik või ka puududa (nt toetus suunatakse nö tavalisse

elamufondi, millel ehituspärandi mõistes märkimisväärne väärtus puudub).

Mitmed poliitikaeesmärgid on suunatud majandus- ja elukeskkonna parandamisele, millel võib olla

kaudne positiivne mõju ehituspärandile: kui eesmärkidega saavutatakse Eesti ühiskonna parem

toimimine, elujõulise majanduskeskkonna ja elanikkonnaga, siis väärtustatakse ja korrastatakse

eeldatavalt ka enam ehituspärandit kui osa kvaliteetsest elukeskkonnast. Samas toimib nii majandus-

kui elukeskkonna paranemine käesoleva rakenduskava elluviimisel eeldatavalt Eesti lõikes

selektiivselt – ühelt poolt seetõttu, et rakenduskava kavandatud eesmärgid on sageli üldised ja

regionaalsete erieesmärkide/tegevusteta; teiselt seetõttu et võimekamad taotlejad on ruumiliselt

koondunud suurematesse keskustesse. Antud järeldustele on jõudnud ka eelmise rahastusperioodi

vahe- ja järelhindamised, mis toovad välja, et suur osa toetustest lähevad suurematesse keskustesse:

Tallinnasse (laiemalt Harjumaale) ja ka Tartusse, mis tugevdavad veelgi suuremate keskuste suhtelist

69 Strateegia ei täpsusta, kas mõeldud on ehitusmälestisi või ehituspärandit laiemalt. Eeldatavalt on viidatud ehitusmälestistel e. 70 Käesoleva KSH koostamise ajal on kättesaadav arengukava raamdokument Kultuuri arengukava 2021 -2030 koostamise ettepanek

(https://www.kul.ee/et/kultuur2030

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

93

toimimist võrreldes väiksemate kohtadega71. Ehituspärandi kontekstis tähendab see, et ka

majanduslik võimekus pärandit väärtustada ja korrastada koondub suurematesse keskustesse.

Väljaspool suuremaid linnapiirkondi oleks ehituspärandi renoveerimisel eeldatavalt suurim mõju

maakonnakeskustes ja väikelinnades (eelkõige kahanevates linnades), ruumiliselt eelkõige

linnakeskustes. Väiksemate linnade keskustes ehituspärandi renoveerimise mõju ei piirne vaid

renoveeritava hoonega. See parandab keskuse ja linna imagot, tõstab kesklinna atraktiivsust,

tugevdades seega linnakeskust nii elu- kui ettevõtluskeskkonnana.

➢ KSH teeb ettepaneku otsese positiivse mõju tekitamiseks ehituspärandi kontekstis töötada

välja või siduda teatud eesmärk või tegevus ehituspärandiga:

• Näiteks eesmärk 2.1.1 puhul lisada eesmärgile ehituspärandiks olevate korterelamute

(kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse)

renoveerimine;

• Luua uus eesmärk/tegevus: Maakonnakeskuste ja väikelinnade märgiliseks hooneks72

oleva ehituspärandi (või kitsamalt ka ehitusmälestiste) rekonstrueerimine.

➢ Kaudse positiivse mõju suurendamiseks seada regionaalsed eesmärgid ja/või tegevused

(vt ptk 4.2.1)

Linnaehituslikud väärtuslikud alad. Ehitatud linnalises keskkonnas väärtustatakse teatud perioodi

ehitus- ja planeerimistraditsioone hästi kandvaid piirkondi. Muinsuskaitseseadusega on kaitstud

muinsuskaitsealad 11-s Eesti linnas, sh on Tallinna vanalinn ka UNESCO maailmapärandi objektiks.

Kohalikud omavalitsused väärtustavad ehitatud keskkonna omanäolisi piirkondi miljööväärtuslike

hoonestusaladena linnalistes asulates: linnades, alevites ja alevikes.

Rakenduskavaga kavandatud eesmärkide mõju on linnalise keskkonna väärtustatud aladele kaudne:

kui eesmärkidega saavutatakse Eesti ühiskonna parem toimimine, elujõulise majanduskeskkonna ja

elanikkonnaga, siis hinnatakse ja korrastatakse eeldatavalt ka enam väärtuslikke linnapiirkondi osana

elukeskkonnast.

Otsene positiivne mõju on võimalik juhul, kui rakenduskava tegevuste elluviimisel paraneb ehitiste

seisund linnalise ehituspärandi mõistes väärtustatud piirkondades. Positiivne mõju aladele võib olla

71 Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 –2020 vahehindamine, Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus-ja

innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine

72 Nt linna maamärgid, olul ised ja sageli külastatavad hooned, vaatamisväärtuseks olevad hooned.

94 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

seega eesmärgil 2.1.1 - Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks. Samas on ka võimalik, et antud

eesmärgi täitmisel ei arvestata eraldi väärtustatud linnaliste piirkondadega ning raha suunatakse

pigem n-ö tavalisse elupiirkondadesse.

➢ KSH märgib, et väärtustatud linnapiirkondi toetaks eelpool toodud ettepanek: 2.1.1 puhul

lisada eesmärgile ehituspärandiks olevate korterelamute (kultuurimälestiste,

muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse) renoveerimine.

Positiivne mõju väärtustatud linnapiirkondadele võib kaudselt kaasneda eesmärgiga 5.1 –

„Linnapiirkondade areng“, mille tegevuseks on „Suuremate linnapiirkondade arendamine

(sh linnaruumi arendamine)“. Linna avaliku ruumi areng tõstab piirkonna ruumi fookusesse, mistõttu

sageli kaasneb sellega ka piirkonna hoonete korrastamine73. Eesmärk 5.2, mis on suunatud

regionaalarengule ja muude piirkondade konkurentsivõime tugevdamisele, tuues välja, et

piirkondlikult pööratakse tähelepanu Kagu-Eestile ja Ida-Viru piirkonnale. Väiksemate linnakeskuste

rajamisel pööratakse erilist tähelepanu kultuuripärandi kaitse alla jäävatele keskustele. Eesmärk 5.2.

toetab seega ka kultuuripärandi kaitset väiksemates keskustes.

➢ KSH teeb ettepaneku lisada eesmärgile 2.1.1 ehituspärandiks olevate korterelamute

(kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse) renoveerimine

ning eesmärgile 5.2.1 linnaruumi arendamise maakonnakeskustes ja väikelinnades.

Kultuurmaastikud. Eestis toimub kultuurmaastike kaitse ja säilitamine erinevaid meetmeid

kasutades. Rangeima kaitsega on kultuurmaastikud, mis kuuluvad rahvusparkide või

maastikukaitsealade koosseisu (sh looduspargid, arboreetumid, pargid) – need alad on kaitstud

looduskaitseseadusega. Kultuurmaastikud võivad olla kaitse alla võetud ka kohaliku omavalitsuse

tasemel.

Kultuurmaastike säilitamine ja hoidmine toimub väärtuslike maastike kaudu – väärtuslike maastike

sisendi annavad regionaalselt maakonnaplaneeringud, maastike piiride ja kasutustingimuste

täpsustamine toimub omavalitsuste üldplaneeringutes. Kultuurmaastik võib olla üldplaneeringutes

väärtustatud ka miljööaladena (nt miljööväärtuslikud karjamaad, kadastikud jms). Kultuurmaastikud

väljaspool väärtuslikke maastikke või miljööalasid on eelkõige traditsiooniline hajaasustus, kus võib

samuti paikneda erinevaid kultuuriväärtuslikke objekte, pärandkooslusi jmt. Maastike kui ressursi

olulisuse (sh elukeskkonnana) toob välja Säästev Eesti 21 ja väärtuslike maastike hoidmise vajaduse

üleriigiline planeering Eesti 2030+.

73 Analoogne positi ivne kaudne mõju oleks ka üksikutele ehituspärandiobjektidele

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

95

Rakenduskava kavandatavate eesmärkide mõju erinevatele kultuurmaastikele võib olla nii kaudselt

positiivne kui ka kaudselt negatiivne. Kaudne positiivne mõju saavutatakse erinevate kavandatavate

eesmärkide koosmõjus eeldatavalt seeläbi, et kasvab ühiskondlik jõukus, toimetulek ja teadlikkus,

mistõttu ka elanikkond väärtustab kultuurmaastikke kui olulist osa elukeskkonnast.

➢ Kaudne negatiivne mõju on tegevuste elluviimisel võimalik sel juhul, kui ettevõtluse areng

(nt ka taastuvenergeetika) toimub maastikuväärtuste arvelt või maastikuväärtusi ebapiisavalt

kaaludes – st maastikke ennast ei nähta ressursina, vaid ettevõtlust piirava faktorina.

Eeldatav positiivne mõju maastikele on ringmajanduse arendamisel ja ressursitõhusal majandusel

(eesmärk 2.3), mis vähendab primaarse ressursi vajadust ning seeläbi survet maastikele, samuti

vähendab see jäätme ladestamiseks eeldatavalt vajaminevaid maa-alasid74.

Piirkondlikult on eeldatavalt positiivne mõju Ida-Viru maastikele ÕÜF-l, eelkõige tegevussuunal 2.,

mis toetab 6.2.1. kaugkütte lahtisidumist põlevkivist ja 6.2.2 põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega

seotud keskkonnaprobleemide lahendamist.

Muu kultuuripärand. Rakenduskava ei käsitle veealasid, seega mõju veealusele pärandile puudub.

Samuti ei käsitleta üldjuhul vaimse pärandi teemasid75.

Mõjuhindamise osaks on ka soovituste andmine järgmise taseme tegevusteks – konkreetsete

toetusmeetmete rakendamiseks. Toetusmeetmete rakendamisel on pärandi säilimise seisukohast

kohane arvestada Euroopa Komisjoni tellitud ja Rahvusvahelise Mälestiste ja Pärandipaikade

Nõukogu (ICOMOS) koostatud juhisega „Euroopa kvaliteedipõhimõtted EL-i rahastatud

sekkumistele, millel on potentsiaalne mõju kultuuripärandile“ (2020). Juhis keskendub eelkõige

ehitatud pärandile ja kultuurmaastikele ning sisaldab 40 peamist soovitust ja valikukriteeriume, et

hinnata kultuuripärandit potentsiaalselt mõjutatavate projektide kvaliteeti76.

74 Kuna enim jäätmeid tekib põlevkivienergeetikas ja -tööstuses, oleks ringmajanduse maastikul ine mõju oluline Ida -Virumaal.

75 SPD käsitleb eesti keele õpet, kuid mitte otseselt vaimse pärandi mõistes (nt Eesti piirkondl ikud murrakud, kõn epruuk).

76 Dokumendi eesti ja inglise keelsed versioonid on lei tavad Kultuuriministeeriumi kodulehelt:

https://www.kul.ee/kultuurivaartused-ja-digitaalne-kultuuriparand/muinsuskaitse/rahastamine

96 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

5 ETTEPANEKUD RAKENDUSKAVA JA PARTNERLUSLEPPE TÄIENDAMISEKS, SOODSATE MÕJUDE VÕIMENDAMISEKS NING EBASOODSATE MÕJUDE LEEVENDAMISEKS. SEIRE.

5.1 Ettepanekud/leevendavad meetmed

KSH poolt tehtud ettepanekud ja soovitused ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja soodsate mõjude

võimendamiseks on konteksti säilitamiseks esitatud aruande sisupeatükkides läbivalt, vastavate

teemakäsitluste juures, seda nii peatükis 3 (vastavusanalüüs) kui ka 4 (välismõjude analüüs). Peatükis

3 on need välja toodud eristatuna tekstist jaotusega- KSH tähelepanekud/ettepanekud, ning

peatükis 4 tähistatud sümboliga (mis võimaldab need lihtsasti leida vastava

teemakäsitluse juures). Neid läbivalt esitatud ettepanekuid siinkohal ei korrata.

Rakenduskavade rahastamise protseduurid peavad välistama olulise ebasoodsa

keskkonnamõjuga projektide/tegevuste rahastamise. Seega KSH juhib tähelepanu, et

rakenduskavas kirjeldatud eesmärkide ja meetmete elluviimisel ning rakendamisel peab olema

tagatud läbivalt keskkonnahoid ja seega soovitab KSH lisada horisontaalse eeltingimuse ja /või

temaatilised eeltingimused, et meetmed/toetatavad tegevused (projektid jmt) ei tohi olla vastuolus

„keskkonnahoiu ja kliima“ eesmärgiga lähtudes kehtivatest asjakohastest dokumentidest (nt Euroopa

Roheline kokkulepe; ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030; Eesti Kliimapoliitika

põhialused aastani 2050; jne).

Rakenduskavaga seatud eesmärgid on pigem positiivse mõjuga ja nende elluviimine aitab kaasa

keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Rakenduskavaga ei kavandata poliitikaeemärke, mille

rakendumisel oleks ette näha ebasoodsat mõju või mõju suurenemist looduskeskkonna aspektidele

võttes arvesse käesolevas KSH-s toodud tähelepanekuid/ettpanekuid rakenduskava täiendamiseks või

edaspidi meetme ja tegevuspasside koostamisel (sh toetusmeetme tingimuste väljatöötamisel).

5.2 Seire

EL direktiivi 2001/42/EÜ artikkel 10 määratleb tegevuste järelevalve vajaduse ning toob välja, et

selleks et varakult kindlaks määrata ettenägematu kahjulik mõju ning võtta kohaseid heastavaid

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

97

meetmeid, peavad liikmesriigid korraldama järelevalve kavade või programmide rakendamisega

kaasneva olulise keskkonnamõju üle.

Eesti KeHJS § 40 lg 13 alusel peab KSH aruanne sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate

indikaatorite kirjeldust.

Kavandatavate seiremeetmete kinnitamise eesmärk on teha varakult kindlaks strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev oluline negatiivne keskkonnamõju ja rakendada seda

mõju ennetavaid ja leevendavaid meetmeid (KeHJS § 42 lg 4).

Perioodi 2021-2027 partnerlusleppes ning ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas ning

nende dokumentide täpsusastmes ei seata eri-eesmärke ega meetmeid, mille rakendumisel oleks

ette näha olulise mõju avaldumine ja ebasoodsa mõju suurenemine looduskeskkonna

aspektidele. Seega KSH ekspertrühm ei näe ette täiendavaid seire meetmeid ebasoodsa

keskkonnamõju hindamiseks ja minimeerimiseks.

Eestis on mitmete keskkonnavaldkondade seire reguleeritud õigusaktidega ja nende läbiviimine

toimub läbi riikliku keskkonnaseire ja/või valdkonnapõhiste arengukavade. Vastava valdkonna

ametkond peab hoolitsema keskkonna eest oma haldusalal, ohjeldades kavandatavatest tegevusest

tulenevaid ohte ja suunates uute projektide/tegevuste terviklikku ja keskkonnahoidlikku elluviimist.

Oluline on, et keskkonnaseire oleks tagatud riiklikult ja/või ametkondade üleselt ning seiresüsteemid-

ja nende andmestik oleks kõikidel tasandil toetusmeetme tegevuste Otsustajatele kättesaadav.

98 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

6 ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST

6.1 Ülevaade KSH protsessist

KSH ja selle tulemuste avalikustamise ajakava on esitatud tabelis 4. Seejuures tuleb märkida, et

ajakava võib protsessi vältel täpsustuda ja muutuda, vastavalt reaalsetele arengutele SPD ja KSH töös.

Tabel 6.1-1. SPD ja KSH aruande koostamise orienteeruv ajakava

EL vahendite

planeerimise etapp Aeg KSH etapid ja tegevused Aeg/teostamine

Partnerlusleppe ja

rakenduskava

eelnõude täiendamine,

läbirääkimised

Euroopa Komisjoniga

Oktoober -

detsember 2020

KSH programmi nõuetele

vastavuse kontroll Detsember 2020

Avalik konsultatsioon,

partnerlusleppe ja

rakenduskava esmase

versiooni

heakskiitmine VV-s,

Euroopa Komisjoniga

täiemahuline

mitteametlik

kooskõlastusmenetlus

ja läbirääkimised

Jaanuar - märts

2021 KSH aruande koostamine Veebruar - mai 2021

Euroopa Komisjoniga

mitteametlik

kooskõlastusmenetlus

ja läbirääkimised

Aprill - detsember

2021

KSH aruande kontroll ja

seisukohtade küsimine Mai – juuli 2021

KSH aruande täiendamine

töörühma poolt ning üle

vaatamine ministeeriumi poolt

September-oktoober 2021

KSH aruande avalik

väljapanek ja avalik arutelu Oktoober 2021

KSH aruande

kooskõlastamiseks esitamine

ja KSH aruande nõuetele

vastavuse kontroll ja

seiremeetmete kehtestamine

November-detsember 2021

KSH aruande nõuetele

vastavaks tunnistamine Detsember 2021

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

99

EL vahendite

planeerimise etapp Aeg KSH etapid ja tegevused Aeg/teostamine

Planeerimis-

dokumentide ametlik

esitamine Euroopa

Komisjonile ja

läbirääkimised.

Rakenduskava

heakskiit Euroopa

Komisjoni poolt

Detsember 2021 SPD ja KSH tulemusi

tutvustav infopäev Detsember 2021

6.2 KSH protsessi osapooled, kaasamine

Strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja koostamise korraldaja

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn

E-post: [email protected]

Tel: (+372) 611 3558

SPD koostamise kontaktisik: Kadri Tali

E-post: [email protected]

Tel (+372) 611 3083

SPD KSH kontaktisik: Miryam Vahtra

E-post [email protected]

Tel 611 3047

KSH koostajad:

Hendrikson & Ko OÜ

Raekoja plats 8, 51004 Tartu

E-post: [email protected]

Kontaktisik: Riin Kutsar

100 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

E-post: [email protected]

Tel: (+372) 5269962

Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE)

Lossi 36, 51003, Tartu

Kontaktisik: Veiko Sepp

E-post: [email protected]

Tel: (+372) 516 0975

KSH ekspertrühm koosneb tabelis 5 toodud järgmistest liikmetest.

Tabel 6.2-1. KSH ekspertrühma liikmed ja nende vastutusvaldkonnad

Nimi Roll ja vastutusvaldkond Asutus

Riin Kutsar

Projektijuht ja töörühma juht, suhtlemine

Hankijaga

KSH juhtekspert: KSH töökoosolekud,

suhtlemine vajadusel asjaomaste asutuste ja

avalikkusega, avalike arutelude läbiviimine.

Looduskeskkonnamõjude analüüs, Natura

hindamine

Hendrikson & Ko

OÜ

Jaak Järvekülg KSH ekspert Hendrikson & Ko

OÜ

Pille Metspalu

KSH ekspert, sh taristuobjektide, energeetika,

transport jmt valdkonnas. Sotsiaalsete mõjude

analüüs

Hendrikson & Ko

OÜ

Ann Ideon Sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialist,

sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude analüüs

Hendrikson & Ko

OÜ

Veiko Sepp

Analüütik ja metoodik sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute laias valdkonnas, sh

regionaalse majandusarengu ning TA&I teemade

analüüsil

RAKE

Kaidi Nõmmela Analüütik sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

laias valdkonnas, sh TA&I teemade analüüsil RAKE

Merli Aksen

Analüütik ja metoodik sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute laias valdkonnas, sh sotsiaal ja

tööhõivepoliitika analüüsil

RAKE

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

101

Nimi Roll ja vastutusvaldkond Asutus

Aivi Themas

Analüütik sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

laias valdkonnas, sh sotsiaalne sidusus (sh

lõimumine) ja võrdsed võimalused

RAKE

Käesoleva KSH aruande dokumendi allkirjastamisega KSH juhtekspert Riin Kutsar kinnitab, et

vastab KeHJS § 34 lg 4 punktides 1–5 esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise

hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju

strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.

Kaasamine

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle SPD vastu, on:

▪ Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamise juhtrühm

▪ Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamises osalevate töörühmade liikmed

▪ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium,

Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Kaitseministeerium,

Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium

▪ Keskkonnaamet

▪ Valitsusvälised (ettevõtlusega ja keskkonnakaitsega tegelevad) organisatsioonid (sh Eesti

Keskkonnaühenduste Koda) ja kodanikeühendused

▪ Laiem avalikkus.

Mõjutatud ja huvitatud osapoolte teavitamine KSH protsessi etappidest ja tulemustest toimub

vastavalt KeHJS-e nõuetele. Vastavalt seadusele teavitatakse KSH dokumentatsiooni

avalikustamisest laiemat avalikkust kuulutusega ajalehes, arengukava koostaja veebilehel ning

väljaandes Ametlikud Teadaanded; huvitatud või mõjutatud institutsioone elektrooniliselt.

Avalikkuse kaasamisega KSH ja SPD protsessis tegeleb SPD koostamise korraldaja, kelleks on

Rahandusministeerium.

102 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

6.3 KSH aruande sisu osas laekunud tagasiside

KeHJS-i § 401 kohaselt peab Otsustaja enne keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist KSH

aruande sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. KSH osas esitasid

omapoolsed seisukohad ja ettepanekud KSH aruande kui ka rakenduskava täiendamiseks

Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Kultuuriministeerium ning Haridus-

ja Teadusministeerium.

Asjaomastelt asutustelt laekunud seisukohad/ettepanekud ja nendega arvestamisega seotud vastused

on koondatud Lisas 2 tabelisse 1. Kõik laekunud seisukohad kirjadena on leitavad eraldi

failikataloogist lisa 2)

6.4 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande

koostamisel

1. Ajagraafikust tingitud probleemid

▪ Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamist raskendas rakenduskava

koostamise venimine pikemaks esialgu planeeritud aja- ja tegevuskavast ning sellest tulenev

hindamisele kuluv aeg protsessis. Rakenduskava valmimist takistasid valitsuse vahetumine ja

COVID-19 tingitud probleemid.

2. Rakenduskava osas puudusid tervikdokumendid

▪ Asjaolu, et rakenduskava töödokumente koostati ja puudusid terviklikud SPD dokumendid

hindamise aluseks, sh kavandatud eesmärke ja meetmeid alles kujundati, seadis strateegilise

keskkonnamõju hindamisele omad raamid. Seega sai hindamisrühm tugineda infole, mis oli

hindamise aluseks olevates dokumentides ja üldistustasemele selleks ajahetkeks.

3. Rakenduskava täpsusaste

▪ Samuti tuleb silmas pidada seda, et SPD-ga kavandatavad eesmärgid, meetmed ja toetatavad

tegevused ei avalda otsest mõju senikaua, kuni need ei realiseeru. Eeltoodust tulenevalt on

käesoleva SPD keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis suhteliselt suur

määramatuse tase ning üldistusaste, võrreldes nt muude ruumiliste SPD-de ja objektipõhiste

keskkonnamõju hindamistega.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

103

▪ Rakenduskava elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju saab täpsemalt hinnata konkreetse

tegevuse elluviimisel, kui see on planeerimise protsessi järgmisel detailsusastmel asetunud

konkreetsesse aeg-ruumi ning omab konkreetseid tegevuse ja mõjude parameetreid.

Rakenduskavas toodud meetmetele ja toetatavatele tegevustele, millel on konkreetne asukoht

ja suurus, saab vajadusel läbi viia objektipõhise keskkonnamõjude hindamise enne tegevuse

elluviimist.

104 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

7 KOKKUVÕTE

Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine koostatakse strateegilisele

planeerimisdokumendile, milleks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe. Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika fondide (ERF, ESF+, ÜF, ÕÜF) rakenduskava eesmärk on määratleda

struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning rahastamise mahud. Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fookuses on viis üldist poliitikaeesmärki. Need on: PO1 „Nutikam

Euroopa“, PO2 „Rohelisem Euroopa“, PO3 „Ühendatum Euroopa“, PO4 „Sotsiaalsem Euroopa“,

PO5 „Inimestele lähedasem Euroopa“ ja Õiglane Üleminek. Üldiste poliitikaeesmärkide alusel

töötati rakenduskavas välja poliitikaeesmärgid ja nende all omakorda erieesmärgid ja kavandatavad

tegevused/meetmed.

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise raames viidi läbi vastavusanalüüs, mille käigus

hinnati rakenduskava eelnõus väljatöötatud poliitikaeesmärkide, erieesmärkide, kavandatavate

tegevuste ja meetmete vastavust ning kooskõla riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega

ning välismõjude analüüs, mille käigus hinnati rakenduskavas sätestatud erieesmärkide ja nende

kavandatavate tegevuste elluviimiseks väljatöötatud meetmetega kaasneva eeldatava keskkonnamõju

(nii soodsa kui ka ebasoodsa mõju) avaldumist.

Vastavusanalüüsil ei tuvastatud, et rakenduskava oleks otseselt vastuolus mõne muu sarnase taseme

strateegilise dokumendi eesmärgiga, kuid tõi välja ettepanekud/tähelepanekud, mille puhul tuleks

KSH ekspertrühma hinnangul koostatava rakenduskava eelnõu täiendamisel ja elluviimisel

tähelepanu pöörata – vt täpsemalt peatükk 3.

Peatükis 4 läbiviidud välismõjude analüüsil selgus, et rakenduskava poliitikaeesmärkidel,

erieesmärkidel ja nende elluviimiseks kavandatud tegevustel on valdavalt otsene või kaudne soodne

mõju looduskeskkonnale ning samuti inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale läbi

soodsate muutuste looduskeskkonna seisundis. Sarnaselt vastavusanalüüsile toodi välismõjude

analüüsis välja ettepanekud võimalikud ebasoodsa mõju leevendamiseks ja positiivsete mõjude

võimendamiseks.

KSH poolt tehtud ettepanekud ja soovitused ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja soodsate mõjude

võimendamiseks on konteksti säilitamiseks esitatud aruande sisupeatükkides läbivalt, vastavate

teemakäsitluste juures, seda nii peatükis 3 (vastavusanalüüs) kui ka 4 (välismõjude analüüs).

Peatükis 3 on need välja toodud eristatuna tektsist jaotusega- KSH tähelepanekud/ettepanekud,

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

105

ning peatükis 4 tähistatud sümboliga (mis võimaldab need lihtsasti leida vastava teemakäsitluse

juures).

Rakenduskavade rahastamise protseduurid peavad välistama olulise ebasoodsa keskkonnamõjuga

projektide/tegevuste rahastamise. Seega KSH juhib tähelepanu, et rakenduskavas kirjeldatud

eesmärkide ja meetmete elluviimisel ning rakendamisel peab olema tagatud läbivalt keskkonnahoid

ja seega soovitab KSH lisada horisontaalse eeltingimuse ja /või temaatilised eeltingimused, et

meetmed/toetatavad tegevused (projektid jmt) ei tohi olla vastuolus „keskkonnahoiu ja kliima“

eesmärgiga lähtudes kehtivatest asjakohastest dokumentidest.

Kokkuvõttes võib öelda, et rakenduskava rakendamisega kaasnevad mõjud keskkonnale on tervikuna

eeldatavalt pigem soodsad. Rakenduskava sisaldab poliitikaeesmärke ja erieesmärke, mille järgimisel

on võimalik liikuda keskkonnatingimuste parandamise ning ebasoodsate keskkonnamõjude vältimise

ja vähendamise suunas.

KSH hindamisel ilmnenud peamine raskus oli tingitud rakenduskava suurest üldistustasemest, millest

lähtuvalt said ka hinnangud ning soovitused jääda samale tasemele. Rakenduskava elluviimisega

kaasnevat keskkonnamõju saab täpsemalt hinnata konkreetse tegevuse elluviimisel, kui see on

planeerimise protsessi järgmisel detailsusastmel asetunud konkreetsesse aeg-ruumi ning omab

konkreetseid tegevuse ja mõjude parameetreid.

106 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

LISAD

Lisa 1. KSH programm koos lisadega (lisatud eraldi

failikataloogina)

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

107

Lisa 2. Laekunud seisukohad

Tabel 1. Laekunud seisukohtade ja nendega arvestamise koondtabel (kirjad lisatakse eraldi

failikataloogina)

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

Keskkonnaamet, 03.08.2021nr 6-5/21/15262-2

1

KSH aruande lk 8 kohaselt: „Käesoleva KSH

aruande hindamine teostati ajal, millal

rakenduskava oli veel koostamisel ja sisustamisel

ning poliitikaeesmärke koos eri-eesmärkide ja

meetmetega alles kujundati. /…/ Mõjuhindamise

aruannet uuendatud poliitikaeesmärkide lõikes

vaadatakse täiendavalt üle ja hinnatakse

muudatuste valguses pärast KSH seisukohtade

küsimise etappi ning enne KSH aruande avaliku

väljapanekut.“ Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)§ 40

lg-te 1 ja 2 kohaselt KSH aruanne on strateegilise

planeerimisdokumendi juurde kuuluv dokument,

mis sisaldab KeHJS § 40 lg-tes 2–4 nimetatud

teavet. KSH-l peab selgitama, kirjeldama ja

hindama strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja

peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja

ülesandeid, arvestades strateegilise

planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat

territooriumi. Sellest tulenevalt peab KSH aruanne

käsitlema ka rakenduskavas tehtavaid võimalikke

muudatusi/täiendusi ning mitte piirduma

rakenduskava varasemate versioonide

hindamisega. Seetõttu tuleb Teil ka arvestada, et

täiendavad ettepanekud KSH aruande kohta võivad

Strateegilise planeerimisdokumendi

koostamine on koostöös Euroopa

Komisjoniga jooksev protsess, mille

paralleelset koostati keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Selguse huvides

viidati seisukohtadele esitatud KSH

aruande eelnõus, mis alusdokumentidele

tuginedes on hinnangud antud.

Arvestame, et hilisemas etapis, kui

muudatustest lähtuvalt on

Keskkonnametil olulsii ettepanekuid ja

täiendusi, tuleb nendega KSH protsessis

arvestada.

108 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

laekuda KSH aruande menetluse järgmistes

etappides.

2

KSH aruande lk 19 (ja 29), bioloogilise

mitmekesisuse säilitamine: tähelepanu alt jääb

välja asjaolu, et see, kui tasakaalukalt kasutatakse

loodusressursse, avaldab otsest mõju sellele, kui

kalliks kujuneb ökosüsteemiteenuse hind

erieesmärkide saavutamisel. Teeme ettepaneku see

asjaolu KSH aruandesse lisada.

Ettepanekuga arvestatud

3

KSH aruande lk 26 (p 2.4.1) ja lk 28 (eesmärk 2.4):

Juhime tähelepanu, et tootedisain on

ringmajanduse tootmis-ja tarbimismudelite

kasutuselevõtmise ning üldisemalt säästva

tarbimise ja tootmise edendamise eelduseks ning

sellele eelnev samm, mida meetmete ja tegevustega

toetades erieesmärke saavutada. Palume KSH

aruandesse lisada ka tootedisaini etapis teostatavad

tegevused või soovitus nende osas.

KSH aruannet on ettepaneku alusel

täiendatud peatükis 4.1.2.

4

KSH aruande lk74 kohaselt: „Rakenduskava ei

hõlma samuti tulenevalt oma üldistustasemest

ruumilisi/tehnilisi/ajalisi lahendusi ega tegevusi,

mille puhul oleks võimalik Natura hindamist

täpsemalt läbi viia või mille rakendamisel võiks

ilmneda eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000

võrgustiku alade kaitseeesmärkidele või

terviklikkusele. Praeguse Rakenduskava seatud

eri-eesmärgid on liiga üldised (sh ka TEN-T

kavandatud maanteed), et hinnata nende

rakendamisega kaasnevaid mõjusid ning seega

puudub vajadus Natura (eel)hindamise läbi

viimiseks. ➢Natura (eel)hindamise vajalikkust

tuleb kaaluda rakenduskava elluviimise järgmistes

etappides kui on hoomatavad tegevuse ruumiline

Ettepanekust lähtuvalt on aruannet

täpsustatud.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

109

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

ulatus ja aeg ning vajadusel näha ette

keskkonnamõju (strateegiline) hindamine koos

vajalikus täpsusastmes Natura 2000 mõjude

hindamisega.“ Teeme ettepaneku KSH aruandes

anda rakenduskava täpsusastmes üldhinnang

rakenduskava meetmete sobivuse kohta Natura

2000 võrgustikumvõtmes (nt kas rakenduskavas

pakutud suunad toetavad Natura 2000 võrgustiku

ala kaitse-eesmärkide täitmist) ja märkida

järeldusena, et tegevusi planeerides tuleb välistada

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade

kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

5

KSH aruande ptk-s 4.1.4 on pinnaveekogumite

seisundite hinnangu kirjeldamisel kasutatud 2017.

a andmeid. Keskkonnaagentuuri (KAUR)

kodulehelon olemas andmed 2019.aastast1, samuti

ei ühti KSH aruande tekstis toodud info

pinnaveekogumite kohta KAUR-i kodulehel

olevaga. Teeme ettepaneku KSH aruandes

kasutada kõige uuemaid ehk 2019. Aandmeid

(seisundi hinnanguid).

KSH aruandes on veekogude seisundi info

uuendatud ja teksti vastavalt

korrigeeritud.

6

Teeme ettepaneku tulenevalt KeHJS § 40 lg 4 p-st

13 KSH aruandes välja tuua rakenduskava

elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju

seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate

indikaatorite kirjeldus. Kui antud juhul ei ole seire

vajalik, siis see KSH aruandes ära märkida.

Ettepaneku alusel on KSH aruannet

täiendatud ning lisatud eraldi alapeatükk

5.2.

Maaeluministeerium, 06.08.2021 nr 4.1-5/1401-1

110 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

1

Ühe üldisema tähelepanekuna märgiksime, et

dokumendis ei leia kajastamist rakenduskava mõju

mullale (pinnasele), mida seaduse kohaselt peab

KSH aruanne sisaldama (§ 40 lg 4 p 6), va üks

seisukoht 2.3.2-s turvasmuldade kohta. Tõsi, seda

ei ole kavandatud ka antud KSH programmis.

Palume võimalusel seda siiski aruandes kajastada,

kuna Maa üks kõige kriitilisemaid ressursse on just

muld. Muldade hea seisund on võtmetähtsusega

rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel.

Samas peame väga oluliseks, et tõite lk 36

soovitustes välja maa (ja omalt poolt täiendatuna

mulla) kui olulise taastumatu ressursi säilitamise

vajaduse küsimuse taristuobjektide rajamise juures.

Strateegilise dokumendi (edaspidi SPD)

täpsusastmest ja selles kavandatud

tegevustest lähtuvalt on võimalik

kujundada keskkonnamõju strateegilise

hindamise täpsusaste. KSH programmis

on seega välja toodud, et mõju erinavatele

keskkonnaeelementidele hinnatakse

üldistatumalt ja mõju mullale on seega

käsitletud peatükis 4.1 Mõju

looduskeskkonnale läbivalt, kus

kujundatud meetmetega seosed.

Rakenduskavaga ei kavandata meetmeid,

mis eeldatavalt avaldaksid ebasoodsat

mõju muldade seisundile.

2

Lk 28 ja 69-70 on toodud küsitav väide: „Juhul kui

katelseadmetes jätkatakse väärtusliku

suuremahulist metsapuidu põletamist, avaldab see

ebasoodsat mõju, seades ohtu kliima ja elurikkuse

eesmärkide tagamise.“. Palume kontrollida, kas

ametlikud andmed kinnitavad, et katelseadmetes

toimub just väärtusliku metsapuidu suuremahuline

põletamine ning vajadusel seda lauseosa

korrigeerida. Hea oleks ka täpsustada, mida hindaja

väärtusliku puiduna käsitleb.

Lisaks märgime, et meie hinnangul on oluline, et

igasuguse biomassi kasutamisel tuleb jälgida, et

selle juures hoitakse ka keskkonda. Teeme

ettepaneku KSH tähelepaneku sõnastust muuta,

kuna meie arvates ei ole asjakohane soovitada

Märkuse alusel on KSH aruandes esitatud

seisukohti täpsustatud ja sõnastust

muudetud.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

111

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

keskkonda laiemalt soodustavate lahendustena

biomassi, biogaasi jmt lahendusi (ei saa öelda, et

metsapuidu põletamise asemel toetavad laiemalt

keskkonda biomassi, biogaasi jm lahendused).

Kõigi mainitute, nii metsapuidu, rohtse biomassi

kui biogaasi kasutamisel (sh tooraine varumisel ja

põletamisel järele jääva materjali kasutamisel)

peab kasutama keskkonda (vesi, muld, õhk,

elurikkus) hoidvaid tehnoloogiaid ja praktikaid.

Lahendused võiks adresseerida terviklikku

tarneahelat, näiteks:

1) taimekasvatuseks mittevajalik biomass (hein)

võiks olla niidetud põllumajandustootmisega

võrreldes hiljem, soodustades nii põllulindude

pesitsemist ja tolmeldajaid;

2) biogaasi tootmisel üle jääv digtestaat kui

väärtuslik väetusaine tuleks muuta tahkemaks, mis

võimaldaks vähendada selle kasutamisel

transpordikulusid ja tekkida võivat vee- ning

mullareostust.

3

Tervitame struktuurifondide raames kavandatavaid

tegevusi elurikkuse suurendamiseks linnaruumis

nagu looduslikud veealad, arhitektuur, liigirikkad

alad. Linnalise elurikkuse suurendamise

soovitusena võiks eraldi välja tuua ka taimede

valiku olulisuse linnahaljastuses, eelistades nt

tolmeldajatele sobivaid liike. Sama ettepanek sobib

tabeli 3.5-2 (Inimestele Lähedasem Eesti)

bioloogilise mitmekesisuse säilitamise eesmärgi

juurde.

Linnapiirkondade tasandi toetused on

leitavad poliitikaeesmärgi 5 Inimestele

lähedasem Eesti all, kus läbi

linnastrateegia või tegevuskava on

vastavad tegevused toetavad, kui

sidusrühamad seda prioritiseerivad

vajalike tegevustena. Teie poolt esitatud

ettepanek väljub strateegilise

planeerimidokumendi ja selle

mõjuhindamise detailsusastmes.

Ekspertrühmana tunnustame ja toetame

teie ettepanekut.

112 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

4

KSH juhib tähelepanu, et rakenduskava meetmete

ja tegevuste seadmisel tuleb ette näha, et

toetusmeetmete jagamise hetkel peab arvestama

parimat selle aja teaduslikku teadmist ja mitte

soodustama kliimaneutraalsusele üleminekut

mittetagavate tegevuste toetuste soodustamist.

Leiame, et KSH aruandes oleks asjakohane välja

tuua, et toetama peab ka selle teadusliku ja

rakendusliku teadmise loomist Eestis ja välismaise

(sh mudelite) täiendamist ja andmete kogumist

Eesti-spetsiifilisi olusid arvesse võttes. Samuti on

oluline viia järjepidevalt läbi piisavas mahus

keskkonnanäitajate seiret, mille pikaajaliste

aegridade pealt on võimalik teha erinevaid (sh

poliitilisi) otsuseid.

Täname ettepaneku eest, nõustume, et

oluline on toetada ka

keskkonnasõbralikke tehnoloogiate,

praktikate jmt teaduslike ja rakenduslike

teadmiste parendamist ja loomist Eestis.

KSH on ettepaneku alusel aruannet

korrigeerunud ja sellele tähelepanu

juhtinud.

5

Meie hinnangul ei ole korrektne teha punkti 4.1.3

juures vahet maakasutustüübi poolest tähtsamatel

ja vähem tähtsatel elupaikadel, mistõttu palume

lause sellises sõnastuses „Tähtsamateks

elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ligi

poole Eesti territooriumist, rohumaad ja sood.“

eemaldada või asendada sobilikumaga. Näiteks on

viimasel ajal tähelepanu pööratud

põllumajandusmaa (selle liigendatus jm) kui

olulise biotoobi ja paljudele liikidele (tolmeldajad,

põllulinnud jt) vajaliku elupaiga seisundile.

Erinevatel liikidel on erinevad elupaigalised

vajadusel ja eelistused.

Märkuse alusel on nimetatud lause

eemaldatud.

6

Punkti 2.3.2 „elupaikade taastamine“ juures, kus

käsitletakse looduslike märgalade taastamist,

teeme ettepaneku mainida ka märgalaviljeluse

võimaluste arendamist.

Täname ettepaneku eest, soovitav on

kasutada vesiviljeluse põhimõtteid

märgalade taastamisel juhul, kui

tegevused on ÜFist rahastamiskõlblikud.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

113

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

7

Dokumendis „Prioritized Action Framework for

the Multiannual Financial Framework for period

2021 – 2027“ (eelisjärjestatud tegevuskava e

lühidalt PAF) on toodud erinevad tegevused, mida

kavandatakse rahastada Euroopa Regionaalarengu

Fondi vahendite toel. Ühtekuuluvusfondide

rakenduskavas on toodud neist üks – elupaikade

taastamine. Teeme ettepaneku lisada ÜF

rakenduskavasse ka teisi PAFis toodud ning ERF

vahendite toel kavandatud tegevusi.

Täname ettepaneku eest, rahastatavad

tegevused on Vabariigi Valitsuse tasandil

otsustatud 4.03 ja Euroopa Komisjoni

esialgse heakskiidu saanud, mistõttu

tänase seisuga ei ole enam täiendavaid

tegevusi piiratud eelarve tingimustes

võimalik lisada.

8

Teeme ettepaneku täiendada KSH aruande lk 24

toodud lauset: „Oluline on tähelepanu pöörata, et

korterelamute rekonstrueerimise puhul tagatakse

kvaliteetsete ja keskkonnasõbralike/jätkusuutlikute

materjalide kasutamine“, lauseosaga „ning ehitistes

kasutatakse järjest enam (kohaliku toormena

kättesaadavat) puitu“. Riigikogu otsuses

„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ punktis

26 on toodud „Järjepidevalt edendatakse

puidukasutust ning suurendatakse süsinikuvaru

puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil

taastumatute loodusressursside kasutamist.

Arendatakse kodumaise puidu kasutust ja tootmist,

näiteks suurendatakse puidu kasutust ehituses.“.

KSH aruande sõnastust on korrigeeritud ja

teksti täiendatud.

9

Teeme ettepaneku täiendada aruande eelnõu tabelit

3.1-2 strateegilise keskkonnaeesmärgi „Vähendada

mõju kliimamuutustele (sh kliimamuutuste

leevendamine, kliimamuutustega kohanemine) ja

puhas energia“ real järgmise tähelepanekuga:

Eesmärkide 1.1 all toetatakse avaliku sektori

teadus- arendus ja innovatsioonialase võimekuse

tõstmist, ent ei ole ette nähtud vajalike

KSH aruannet on täiendatud ja üldisel

tasandil viidatud, et TA meetmed ning

digilahendustele suunatud meetmed

võiskid hõlmata ka seiresüsteemide

väljatöötamist ja vastavate andmebaaside

haldamist.

114 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

seiremetoodikate ja –süsteemide arendamist.

Arengudokumendis „Kliimamuutustega

kohanemise arengukava aastani 2030“ punktis

3.3.2 on toodud, et „Riskide ennetamiseks ja

tagajärgede leevendamiseks tuleb käigus hoida ja

arendada randade seiremetoodikaid ja -süsteeme,

identifitseerida olulised ohustatud objektid.“.

Arvestades hiljutisi üleujutusi Kesk-Euroopas

oleks vajalik analüüsida näiteks ka, kas Eesti

vooluveekogude hüdroloogilise (kvantitatiivsete

näitajate) seisundi seire ja selle seirevõrgustik ning

sellega seotud eelhoiatussüsteemid kliimamuutuste

kontekstis vastavad muutunud või muutuvatele

vajadustele. Võimalike sademete hulga kasvu ja

äärmuslike sündmuste, näiteks üleujutuste

esinemistõenäosuse ja selle ulatuse prognoosimise

täpsuse parandamiseks oleks vajalik tagada

kliimamuutuste kontekstile vastavate

seiremetoodikate ja –süsteemide arendamine ka

vooluveekogudel.

Samas juhime tähelapanu, et juba hetkel

on rakenduskavaga teie poolt viidatud

tegevused kaetud. Kavandatud on

investeeringutoetused keskkonna-,

eluslooduse-, ilmaseire ja tugisüsteemide

arendamisse, mis suurendavad otseselt

Eesti riigi võimekust looduskatastroofide

ennetamisel. Esimeses etapis 2022-2024

on plaanis ellu viia investeeringud

radarivõrku. Teises etapis 2025-2029

investeeritakse eluslooduse ja

keskkonnaseire arendamisse ning

tugisüsteemide rekonstrueerimisse.

Siinkohal ehk on oluline, et me rahastame

seiresüsteemide arendamist ka 2014-2020

perioodil ja seda just eelkõige

meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire

jätkusuutlikkuse tagamiseks (meetme

tegevus 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja

hüdroloogiliste näitajate seire arendamine

kliimamuutuste hindamiseks või

prognoosimiseks (2014-2020.8.2.1)“.

2023 a eesmärgiks on 60%

hüdrometeoroloogia seirevõrgust ära

uuendada, mis tänaseks on juba

saavutatud.

Siseministeerium, 06.08.2021 nr 14-13.1/62-2

1

Lehekülje 31 veeru „SPD erieesmärgid, meetmed

ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada

strateegilise keskkonnaeesmärgi täitmist“ esimesel

real palume asendada kaks viimast lauset

järgnevaga:

Ettepanekuga arvestatud.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

115

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

„Päästevõimekuse tagamine heal tasemel avab

paremad võimalused astuda vastu

kliimamuutustele ka tööhõive vallas, kuna

investoritel ja tööandjatel on suurem kindlustunne

töökohtade loomiseks. Samuti suurendab

päästevõimekuse kasv võimalike vahetute kahjude

vähenemise kaudu kogu Eesti elanikkonna

turvalisust.“.

2

Leheküljel 95 (lõigus, mis käsitleb

keskkonnaohutuse tõstmist ja keskkonnakoormuse

vähendamist) palume lisada täiendus järgnevas

sõnastuses:

„Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid

toetavad ohutumat keskkonda otsesemalt (nt

päästevarustuse uuendamisest tulenev vahetu kahju

vähenemine keskkonnale, varale, elule ja tervisele;

elanike teadlikkuse suurenemine riskidest ja

kahjusid vältivast käitumisest; üleujutusohu

vältimine; sademeveelahendused; turvalisemad

sadamate akvatooriumid jms).“.

Ettepanekuga arvestatud.

Kultuuriministeerium, 11.08.2021 nr 9-1/1533-2

1

Teeme ettepaneku lisada keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande ptk

4.2.1 Ruumi ja elukeskkonna kvaliteeti käsitleva

punkti sõnastusse vajaduse kvaliteetse ruumi

aluspõhimõtete elluviimise ja Davosi

kvaliteedisüsteemi järgimise kohta.

On tervitatav, et Eesti ruumilises arengus

pööratakse järjest enam tähelepanu kahanemisega

kohandamisele ja territoriaalsele

tasakaalustatusele. Üldsõnalisusest ja üldistest

Strateegilise dokumendi (edaspidi SPD)

täpsusastmest ja selles kavandatud

tegevustest lähtuvalt on võimalik

kujundada keskkonnamõju strateegilise

hindamise täpsusaste. KSH programmis

on varasemalt kokku lepitud, mis on KSH

aruande hindamise fookuses. Nõustume

teie poolt välja toodud tähelepankutega,

kuid peame tõdema, et hetkel on

rakenduskava piisavalt üldine ega

116 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

loosungitest edasi liikumiseks tuleb ka riiklikes

kavades, samuti KSHs sõnastada

kvaliteedikriteeriumid, mida ruumilise arengu

toetamisel ja elukeskkonna arendamisel silmas

peetakse. Eesti kultuuriministergi allkirjastas

Davosi deklaratsiooni 2018. a jaanuaris koos teiste

Euroopa kultuuriministritega, mistõttu on hea

tugineda deklaratsiooni-järgses protsessis

koostatud Davosi kvaliteedikriteeriumitele, kus

tuleb üheaegselt silmas pidada kaheksat aspekti.

Nendeks on kõrgetasemeline haldus (governance),

ruumilahenduste otstarbekus (functionality),

majanduslik mõõde (economy), keskkonnamõõde

(environment), kontekst (sh pärandi küsimused),

mitmekesisus (diversity), kohatunnetus (sense of

place) ja esteetika (beauty). Teeb murelikuks, et

KSH aruande punkt 4.2.1 Mõju ruumi ja

elukeskkonna kvaliteedile kõneleb väga paljust

muust (4.2.1.2 Mõju ettevõtete konkurentsivõime

kasvule (mh läbi tegevuse TAI mahukuse kasvu;

4.2.1.3 Mõju tööturule ja tööhõivele (sh oskuste

vajadusele) ning mõju haridusele, sh taseme- ja

täiendõppele), aga otseselt mõju ruumi ja

elukeskkonna kvaliteedile käsitletakse põgusalt või

üldse mitte. Eesti peaks kvaliteetse elukeskkonna

eesmärke ellu viies rakendama parimat praktikat,

mis tänaseks välja töötatud, kuid praeguses KSH

aruandes käsitletakse teemat ebapiisavalt. Näiteks

jääb selgusetuks, millistest kvaliteetidest käib jutt,

samal ajal kui meil oleks võimalik aluseks võtta k.a

maikuus publitseeritud ja rahvusvaheliselt

aktsepteeritud Davosi kvaliteedisüsteem ehitatud

keskkonna kohta,

https://davosdeclaration2018.ch/quality-system.

Ingliskeelne dokument on lisatud käesolevale

võimdalda selliselt hinnata olulist osa

kvaliteetse ruumi põhimõttetest. Ühtlasi

on KSH kohutus keskenduda

keskkonnamõju hindamises

Keskkonnamõju hindamises ja

keskkonnajuhtimissüsteemis toodud

keskkonnaaspektidel ning veenduda, et

kavandatava tegevusteja ei kaasne oluline

ebasoodne keskkonnamõju.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

117

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

kirjale. 2019. a tegutsenud

ministeeriumitevahelises töörühmas lepiti kokku

kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, mille leiab nii

Kultuuriministeeriumi veebilehelt

(https://kul.ee/kunstid-

jaloomemajandus/arhitektuur) kui ka

Rahandusministeeriumi planeerimise veebilehelt

(https://planeerimine.ee/juhendid-ja-

uuringud/ligipaasetavus). Nendeski on välja

toodud põhiaspektid (ruumilahenduste aja- ja

asjakohasus, otstarbekus, kohandatavus,

säästlikkus ja tõhusus, kliimakohasus ja

keskkonnasõbralikkus, ohutus ja tervislikkus,

ligipääsetavus, sotsiaalne sidusus, mitmekesisus,

eristatavus ja kohataju, pärandisõbralikkus,

esteetika), millele kvaliteetne ruumiloome tugineb.

Lisame kirjale ka kvaliteetse ruumi elluviimiskava,

mida saab eesmärkide ja tegevuste osas KSH puhul

orientiiriks võtta, kuivõrd nimetatud

aluspõhimõtete rakendamiseks tuleb need lõimida

erinevatesse ruumiloome otsustusprotsessidesse.

2

Üldise selgitusena palume peatükk 4.2.1 sõnastusse

lisada: „Kvaliteetne ruum on tehis- ja

looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik,

mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja

tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine

(ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja

projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist,

arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust

ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja

liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise

jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga muuta

Vt eelnev vastus

118 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas

vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse

ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud

ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav

valitsemistasandi otsus.

3

Leiame, et KSH aruanne täidab kultuuripärandi

osas eesmärki muuta strateegiliste otsuste

kvaliteeti paremaks. KSH järeldab, et kuna

kultuuripärandile keskenduvad otsesed eesmärgid

puuduvad, on strateegiliste otsuste mõju pärandile

pigem juhuslik või kaudne. Samas on KSH-s tehtud

ettepanekuid tekitada positiivset mõju kultuuri-,

täpsemalt ehituspärandile (ptk 4.2.4), mille olukord

Eestis on hetkel halb. On oluline, et lisaks

elujõulise majanduskeskkonna tagamisele

ühiskonnas (mis avaldab pelgalt kaudset mõju

pärandile), on tehtud ka konkreetsed ettepanekud

otsese mõju tekitamiseks. Nõustume KSH

ettepanekuga otsese positiivse mõju tekitamiseks

ehituspärandile ja teeme ettepaneku ptk 4.2.4

sõnastuse täpsustamiseks järgmiselt:

- lk 99 täiendada järgmiselt (kursiivkirjas):

„Näiteks eesmärk 2.1.1 puhul lisada eesmärgile

ehituspärandiks olevate korterelamute

(kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja

miljööväärtuslike alade hoonestuse)

renoveerimine“;

- lk 100 muuta ja täiendada järgmiselt: „Luua uus

eesmärk/tegevus: Maakonnakeskuste ja

väikelinnade märgiliseks hooneks oleva

ehituspärandi (või kitsamalt ka kultuurimälestiste,

muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade

hoonestuse) rekonstrueerimine.

Ettepanekutega arvestatakse.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

119

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

Põhjendus: kultuurimälestised, muinsuskaitsealad

ja miljööväärtuslike alade hoonestus on vastavalt

riikliku ja kohaliku tasandi kaitse all olev

ehituspärand. See on see osa ehituspärandist,

millele on õigusaktidega seatud säilitamise

tingimused ning mille säilimine on seega oluline

kas riiklikul või kohalikul tasandil. Kuna

väikelinnades on ehitismälestisi pigem vähe, on

põhjendatud laiendada ettepanekut

miljööväärtuslikele hoonetele või veelgi laiemalt

märgilistele hoonetele (kõigis omavalitsustes ei ole

miljööväärtuslikke alasid planeeringuga

kehtestatud, mis ei tähenda nagu puuduks neis

linnades väärtuslik ehituspärand).

4

Täiendavalt teeme ettepaneku tuua KSH-s sisse

viide Euroopa Komisjoni tellitud ja

Rahvusvahelise Mälestiste ja Pärandipaikade

Nõukogu (ICOMOS) koostatud juhisele „Euroopa

kvaliteedipõhimõtted EL-i rahastatud

sekkumistele, millel on potentsiaalne mõju

kultuuripärandile“ (2020). Tegu on soovitusliku

juhendiga liikmesriikidele. See sisaldabsoovitusi ja

valikukriteeriume, et hinnata kultuuripärandit

potentsiaalselt mõjutavate projektide kvaliteeti.

Muu hulgas ütleb juhend, et liikmesriigid peavad

kaasama programmide ettevalmistamisse riiklikud

kultuuripärandiga tegelevad (haldus)asutused

alates kavandamise ja läbirääkimiste etapi algusest

kuni järgnevate etappide lõpuni, sh mõju

hindamisel. Kuigi strateegilistes otsustes

kultuuripärandile keskenduvad otsesed eesmärgid

puuduvad, võib siiski avalduda mõju

Ettepanekutega arvestatakse.

120 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

kultuuripärandile – näiteks

investeeringukomponendiga meetmetes. Oleme

varasemalt seoses ehituspärandiga juhtinud

meetmete rakendajate tähelepanu nii võimalikele

negatiivsetele mõjudele (nt lammutamise

toetamine) kui ka lihtsatele võimalustele positiivse

mõju suurendamiseks (nt lisapunktide andmine

hindamisel, kohustusliku omafinantseeringu

vähendamine). Lisame juhendi kokkuvõtte eesti

keeles. Täispika versiooni inglise keeles leiab

Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt

https://www.kul.ee/kultuurivaartused-ja-

digitaalne-

kultuuriparand/muinsuskaitse/rahastamine.

Keskkonnaministeerium, 10.08.2021 nr 7-12/20/220-6

1

Teeme ettepaneku muuta sõnastust lk 25 olevas

tabelis: Tabel 3.2-1. Poliitikaeesmärgi Rohelisem

Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed

ja peamised rahastatavad tegevussuunad - meetme

2.2.4 Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu

kaitse ja kiirgusohutus tegevus "Elamute liitumine

kaugküttevõrkudega" tuleb sõnastada ümber

"Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel

kütusel põhineva kütteseadme uuendamine"

vastavalt seisukoha päringu manuses saadetud

16.06.2021 seisu kajastava rakenduskava

tööversioonile (OP EE ENG 6072021.pdf). Seoses

selle muudatusega tuleb lisada ka KSH aruandesse

meetme otsene positiivne mõju inimese tervisele ja

elukvaliteedile.

Poliitikaeesmärkide kirjeldused on

kaasajastatud 13.08.2021 rakendukava

tööversioonile tuginedes, mh on

muudetud esile tõstetud meetme

sõnastust.

2

Pöörame tähelepanu, et lk 67 viidatud KHG

inventuuri andmeid uuendatakse igal aastal. Nt

hetkel kinnitatud viimased andmed on 2019. aasta

KSH aruandes on KHG andmeid

uuendatud.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

121

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

kasvuhoonegaaside inventuuri kohta, mis on

leitavad siit: https://old.envir.ee/et/eesmargid-

tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-

palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib

3

Palume täpsustada, mida mõeldakse elupaigana lk

72 KSH punktis 4.1.3 Mõju elurikkusele,

kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000

võrgustikule, kus on märgitud: "Eesti on oma

territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga

mitmekesine. Tähtsamateks elupaikadeks on

metsad, mis moodustavad ligi poole Eesti

territooriumist, rohumaad ja sood." Eestis on

metsamaad pool territooriumist, mille alla käivad

nt nii Natura elupaigad kui ka majandusmetsad ja

lageraielangid.

Nimetatud lause on eemaldatud ja

vastavalt aruannet korrigeeritud.

4

Täpsustame sama punkti lk 73: "Eestis on

esindatud EL tasemel 60 ohustatud elupaigatüüpi

ja 100 loodusdirektiivi lisadesse kantud liiki.

Pooled elupaikadest ja kolmandik liikidest on

ebasoodsas seisundis, mistõttu nende säilimine

Eestis ei ole tagatud." Eestis on liike

loodusdirektiivi lisadesse kantud 99. Lisaks võib

sõnastust täiendada "... mistõttu nende säilimine

Eestis ei ole veel tagatud."

Sõnastust on korrigeeritud.

5

Täiendame punkti lk 74 4.1.4 Mõju veekeskkonnale

(põhja- ja pinnavesi; veekogumite seisundid;

veeressursid, mida mõjutatakse) võttes arvesse ka

Õiglase Ülemineku Fondist kavandatud

investeeringuid põlevkivi kaevandamise ja

töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks ja

vähendamiseks, sh jääkreostusobjektide

ÕÜF-iga on kavandatud meede -

Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest

tulenevate keskkonna- ja tervisemõjude

leevendamine, mille üks osa koosneb

tegevusete toetamisest, mis aitab tegeleda

mahajäetud tööstusalade (sh

veeökosüsteemid) saastest puhastamisega

122 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

ohutustamist ning Kurtna järve veerežiimi

taastamist. Lisaks loob tegevussuund 6.2.2

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamine ja

tervisekahjude vähendamine meetmest Ida-

Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse uuring

eeldused veeressursside jätkusuutlikumaks

kasutamiseks tulevikus, sest uuringuga antakse

hinnangud alternatiivsete veeressursside

kasutuselevõtuks ja selleks vajalikeks

investeeringute mahtudeks.

ja/või nende looduslikkuse taastamisega.

Vastava info alusel on KSH aruannet

täiendatud.

Haridus- ja Teadusministeerium, e-kiri 9.08.2021

1

Hindamisdokumendis välja toodud soovitused

HTMi sekkumistele on üldjuhul asjakohased ja

arvestatavad, seda aga mitte alati rakenduskava

tasandil. Kuna soovitused lähtuvad vanast

rakenduskava versioonist, on mõned neist

vananenud ja pole enam asjakohased. Nt kriitika

koolivõrgu investeeringute aadressil:

"Põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi

olulisemad investeeringud lähtuvad rakenduskava

31.07.2020 versioonist lähtuvalt ressursitõhususe

ja õppekvaliteedi kriteeriumitest ning selle

elluviimisel põhihariduse regionaalne

kättesaadavus eeldatavalt halveneb, esmajoones

hajaasustusega piirkondade elanike jaoks." Nimelt

viimases rakenduskava versioonis on koolivõrgu

sekkumise regionaalset mõõdet oluliselt

tugevdatud.

Ettepanekuga arvestatud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Hr Tõnis Mölder

Keskkonnaministeerium

[email protected]

„Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite

kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava“ keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande avalikustamine

Austatud minister

Rahandusministeerium annab teada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 41 ja § 37 lõik 1 alusel „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerlusleppe“

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikustamisest.

Rahandusministeerium algatas kõnealuse KSH oma 6. jaanuari 2020 käskkirjaga nr 1.1-4/1.

„Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerluslepe“ on Euroopa Liidu

vahendite kasutamise aluseks olev Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitav kokkulepe, mille

eesmärk on määratleda prioriteedid Euroopa Liidu eelarve vahendite kasutamiseks järgmise

Euroopa Liidu finantsperspektiivi jooksul aastatel 2021-2027. Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgiks on määratleda struktuurivahenditest

rahastatavad tegevused ning rahastamise mahud.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled on:

1) koostamise algataja on Rahandusministeerium, kontaktisik Kadri Tali, e-post:

[email protected], 611 3083;

2) koostamise korraldaja on Rahandusministeerium, kontaktisik Kadri Tali, e-post:

[email protected], 611 3083;

3) koostaja on OÜ Hendrikson&Ko (Raekoja plats 8, 51004 Tartu, kontaktisik KSH

juhtekspert Riin Kutsar, [email protected], telefon 7409807);

4) kehtestaja on Rahandusministeerium, kontaktisik Kadri Tali, e-post: [email protected],

611 3083.

KSH aruanne on tutvumiseks kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel ja

struktuurivahendite kodulehel, https://www.rtk.ee/hindamine, ajavahemikus 08.10.-01.11.2021.

Meie 08.10.2021 nr 9.2-4.3/21-

27/01/7023-1

2

KSH aruande kohta ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid võib esitada kirjalikult

Rahandusministeeriumile aadressil [email protected] või [email protected] või saates postiga

aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn 15006 kuni 01.11.2021.

KSH aruande avalik arutelu toimub 01.11.2021 algusega kell 15:00 Rahandusministeeriumi saalis

(Suur-Ameerika 1, Tallinn).

KSH aruande avalikul arutelul osalemise soovist palun andke teada aadressil

[email protected] või helistades telefonil 611 3047. Osaleda on võimalik samal kuupäeval ja

kellaajal ka veebi teel, lingi saadab Rahandusministeerium kõigile koosolekul osalemise soovist

teada andnutele hiljemalt 29.10.2021.

Välismõjude analüüsil selgus, et rakenduskava poliitikaeesmärkidel, erieesmärkidel ja nende

elluviimiseks kavandatud tegevustel on valdavalt otsene või kaudne soodne mõju

looduskeskkonnale ning samuti inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale läbi

soodsate muutuste looduskeskkonna seisundis. Negatiivset piiriülest keskkonnamõju ei nähtu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler

3

Lisa1: KSH aruanne

Lisa 2: Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava

Sama: Haridus- ja Teadusministeerium - [email protected];

Justiitsministeerium- [email protected];

Kaitseministeerium - [email protected];

Kultuuriministeerium - [email protected];

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -

[email protected];

Siseministeerium- [email protected];

Sotsiaalministeerium - [email protected];

Välisministeerium - [email protected];

Maaeluministeerium - [email protected];

Keskkonnaamet - [email protected];

Miryam Vahtra, 611 3047, [email protected]

Kadri Tali, 611 3083, [email protected]

Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks

perioodil 2021–2027

NB! Tegemist on dokumendi tööversiooniga, mis on esitatud avalikule

konsultatsioonile. Eelnõu täieneb vastavalt avalikul konsultatsioonil

esitatud ettepanekutele ning Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahel

peetavatele läbirääkimistele.

Tööversioon seisuga 1.10.2021

2

Sisukord

1. Poliitikaeesmärkide ja JTF erieesmärgi valik ............................................................... 3

2. Poliitikavalikud, koordineerimine ja vastastikune täiendavus .................................... 10

2.1. Kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse partnerlusleppega hõlmatud iga fondi puhul ......................................................... 10

2.2. Fondide koordineerimine, piiritlemine ja vastastikune täiendavus ning, kui see on asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimine ................... 12

2.3. Partnerlusleppega hõlmatud fondide, AMIFi, ISFi ja BMVI ning muude liidu vahendite vastastikune täiendavus ja koostoime .................................................................... 12

3. InvestEU raames eelarvelise tagatise vormis antav panus koos põhjendusega .......... 14

4. ÜMBERPAIGUTAMISED ........................................................................................ 14

4.1. Piirkonnakategooriate vahelised ümberpaigutamised ................................................ 14

4.2. Ümberpaigutamised eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse rahastamisvahenditesse ............................................................................................... 14

4.3. Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse .................................................................................................................................... 14

4.4 ERF ja ESF+ vahendite ümberpaigutamine JTF täiendava toetusena, põhjendusega .................................................................................................................................... 15

4.5. Ümberpaigutamised Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) alt tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki ...................................... 16

5. Tehnilise abi liidu osaluse vorm ................................................................................. 16

6. Valdkondlik keskendamine ......................................................................................... 17

6.1. Vastavus valdkondliku keskendumise reeglitele ........................................................ 17

7. Partnerlusleppega hõlmatud iga fondi rahaeraldised poliitikaeesmärkide, JTF erieesmärgi ja tehnilise abi kaupa riiklikul ja asjakohasel juhul piirkondlikul tasandil ................ 18

8. Partnerlusleppega hõlmatud fondidest rahastatavate kavandatud programmide loetelu, kus on esitatud asjaomased esialgsed rahalised eraldised fondide kaupa ja vastavad liikmesriigi osalused piirkonnakategooriate kaupa ............................................... 21

9. Kokkuvõte meetmetest, mida kavatsetakse võtta, et tugevdada haldussuutlikkust partnerlusleppega hõlmatud fondide rakendamisel .................................................... 23

10. Demograafiliste probleemide või piirkondade ja alade erivajadustega tegelemise integreeritud käsitus .................................................................................................... 24

11. Esialgne kliimaalase panuse eesmärk ......................................................................... 25

Tööversioon seisuga 1.10.2021

3

1. POLIITIKAEESMÄRKIDE JA JTF ERIEESMÄRGI VALIK

Tabel 1: Poliitikaeesmärgi ja JTF erieesmärgi valik koos põhjendusega

Valitud

eesmärk

Programm Fond

Poliitikaeesmärgi või JTF erieesmärgi valimise põhjendus

Nutikam

Eesti

(PO1)

ERF Strateegia „Eesti 2035“ üks viiest pikaajalisest strateegilisest eesmärgist on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik Eesti majandus. 2035. aastaks soovime saavutada ELi keskmise tööviljakuse taseme määra ja suurendada immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute osakaalu. Investeeringud on suunatud strateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste ja eesmärkide täitmisse ning valdkondlikus poliitikas ja arengudokumentides kirjeldatud eesmärkide täitmisse, näiteks riiklik teadus-, innovatsiooni- ja arendustegevuse strateegia ning ettevõtluse strateegia, mille eesmärk on luua konkurentsitingimused teadmuspõhise tootlikkuse ja heaolu kasvuks ning tagada Eesti ühiskonna kestlikkus läbi tõhusa ja tulemusliku poliitika, soodustades teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust.

2018. aastal moodustas tööjõu üldine tootlikkus Eestis 77,2% ja töötlevas tööstuses 50% ELi keskmisest. Riigi üldine innovatsioonisuutlikkus on mõõdukas, pigem langustrendis, tööstussektor tugineb kõrgtehnoloogiaettevõtete väiksele baasile ning kiiresti kasvavate ettevõtete tööhõive osakaal innovaatilistes ja kõrge lisandväärtusega sektorites on endiselt väike. See omakorda pärsib tootlikkuse kasvu ja konkurentsivõimet. Murekohaks on ka ettevõtete ja teadusasutuste tagasihoidlik koostöö, kohalike ressursside eksport toorainena, vähene teadmusmahukus ja tagasihoidlik positsioon rahvusvahelises väärtusahelas. Ettevõtete teadus- ja arendusinvesteeringute osakaal SKPs jääb Eestis alla EL keskmise (2018. aastal moodustas see Eestis 0,61% SKPst, samal ajal kui EL keskmine näitaja oli 1,43%) ja investeeritud summad on tagasihoidlikud (kokku 241,5 miljonit eurot 2019. aastal). Ettevõtlussektori teadus- ja arendustööga seotud inimeste hulk on väike (2019. aastal umbes 2600 inimest) ning digitehnoloogiate integreerituse tase ärisektoris on ülejäänud ELiga võrreldes madal (Eesti oli 2020. aastal 16. kohal1).

Keskenduda tuleb teadus- ja arendustegevusse suunatud investeeringute suurendamisele ning innovatsiooni edendamisele, teadmussiirdega seotud suutlikkuse kasvatamisse ning ettevõtete ja teadusasutuste koostöö edendamisele, mis võimaldab digitehnoloogiate ja automatiseerimise suuremat rakendamist, aidates ettevõtetel kohaneda tööjõu vähenemisega. Ekspordipotentsiaali edendamiseks tuleks kõrge ekspordipotentsiaaliga ettevõtetele pakkuda koolitusi, nõustamist ja muid toetuste vorme, alates prototüüpide kuni turustatava toote loomiseni. Ekspordi hõlbustamiseks on vaja vahendada kontakte välispartneritega, leida uusi sihtturge ja toetada ettevõtteid tugeva rahvusvahelise võrgustiku kaudu, mida mh saavad pakkuda ka Eesti diplomaatilised esindused. Erilist tähelepanu tuleb pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE), sh kultuuri-, loome- ja turismisektori ettevõtetele, mis on olulised üldise lisandväärtuse ja tööhõive seisukohast. Nende tootlikkuse kasv on endiselt suhteliselt aeglane ja positsioneerimine üleilmsetes väärtusahelates nõrk. Ettevõtluse edendamiseks on lisaks vaja pakkuda tugiteenuseid, teadmiste ja oskuste

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0505&from=ET

Tööversioon seisuga 1.10.2021

4

arendamist ning toetusi, sh dünaamilistele ja atraktiivsetele idufirmadele, et tagada nende ärilahenduste elujõulisus ja vastupidavus.

Eestis pakutakse ligikaudu 27732 avaliku sektori digiteenust (2020), kuid nende kvaliteet, juhtimine ja kasutajasõbralikkus on ebaühtlasel tasemel ning ebapiisavalt on tähelepanu pööratud nutiseadmete kasutajatele mõeldud teenuste arendamisele ja teenuste inimkesksusele (sh digiteenuste kättesaadavus vaegnägijatele ja teistele erivajadustega inimestele). Olenemata Eesti juhtivast positsioonist e-valitsemise valdkonnas takistab tööstussektori ning VKE-de üleminekut uutele tehnoloogiatele ettevõtete väike innovatsioonisuutlikkus ja ebapiisavad digioskused. Avalike teenuste kvaliteedi ja hea ligipääsetavuse ühtlustamist toetavad ühised, integreeritumad, koosvõimelised, usaldusväärsed ja tõenduspõhised lahendused, mis on välja töötatud kasutajapõhist lähenemisviisi arvestades ning mis panustavad teadustegevusse ja tõenduspõhisesse poliitikakujundamisse.

Maapiirkondades on kiirele internetile ligipääs endiselt raskendatud. Samal ajal vajavad hõredamalt asustatud piirkondades loodud uued ettevõtted ja uued töövormid paremat juurdepääsu kiirele internetile, et luua toimiv äri- ja töötamiskeskkond väljaspool linnapiirkondi. 2020. aastal moodustas 100 Mbit/s (või kiirem) ühendus kõigist interneti püsiühendustest vaid 26%. Digiteenuste kättesaadavuse parandamiseks (kvaliteet), digilõhe kaotamiseks linna- ja hõredamalt asustatud piirkondade vahel ning ettevõtete ja tööalaste lahenduste toetamiseks hõredamalt asustatud piirkondades on vaja investeeringuid uutesse väga suure suutlikkusega juurdepääsuvõrkudesse ja 5G-ühenduvusse.

Rohelisem

Eesti (PO2)

ERF, ÜF,

EMKVF

Strateegia „Eesti 2035“ üks eesmärke keskendub elukeskkonnale – Eestis on kvaliteetne elukeskkond, mis on kõigi vajadusi arvestav ja turvaline. 2035. aastaks soovime suurendada inimeste rahulolu elukeskkonnaga ja parandada kestliku arengu keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajaid. Strateegia eesmärkide saavutamist toetatakse investeeringutega, mis põhinevad alltoodud arenguvajadustel.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste näitajad on Eestis olnud stabiilsed. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused, (v.a LULUCF), olid 2019. aastal 14 699,12 kt CO2 ekvivalenti3. Eesti 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega seotud eesmärk on üks ELi ambitsioonikamaid (–70% vs 1990). Kuid seatud eesmärgi saavutamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, sh sektorites, mis ei kuulu heitkogustega kauplemise süsteemi. Tööstus- ja põllumajandussektoris on kasvuhoonegaaside heitkogused kasvanud. Lisaks avaldavad kliimale negatiivset mõju ka renoveerimata küttesüsteemide ja hoonete kasutamisega seotud kõrged energiakulud. Hoonete energiatarbimine moodustab Eesti energiabilansist märkimisväärse osa (40–45%). Elamute energiatõhususe suurendamiseks planeeritavad investeeringudpõhinevad dokumentidel „Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030“ ja määratletud Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia’’ Hoonefondi rekonstrueerimisega võib väheneda kuni 50% hoonete soojusenergia vajadusest.

Jäätmekäitlussektoris ja ringmajanduses on üks peamisi probleeme olmejäätmete ringlussevõtu määr, mis on Eestis 30,8%4 (2019), ELi keskmine näitaja on 47,7%. Teine probleem on madal ressursitootlikkus (0,44 eurot

2 https://e-estonia.com/ 3 Keskkonnaministeerium, 2019, „Kasvuhoonegaaside heitkogused Eestis aastatel 1990–2019. Riiklik

inventuuriaruanne“, Tallinn, allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/Kliima/nir_est_1990- 2019_15.03.2021.pdf

4 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/t2020_rt120/default/table?lang=en

Tööversioon seisuga 1.10.2021

5

kilogrammi kohta 2018. aastal), kus on suur lõhe ELi keskmise näitajaga (1,91 eurot kilogrammi kohta 2018. aastal) Ettevõtluses tuleb suuremat rõhku panna keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele, tõhusale tootmisele ja kohalike loodusvarade loodavale väärtusele. Umbes 21% Eesti VKEdest rakendab meetmeid energia säästmiseks, kuid ainult 8% säästab vett ja 9% minimeerib jäätmeid. Eesti VKEd säästavad kõige vähem materjale (15%), rakendavad ettevõttesiseselt materjali korduvkasutust või jäätmete ringlussevõttu (13%). Jäätmekäitluse ja ringmajanduse kitsaskohti (sh jäätmetekke vältimine) käsitletakse dokumendis „Riigi jäätmekava 2022–2028“.

Kliimamuutused mõjutavad Eestit juba rannikuerosiooni ja üleujutuste kujul, mõjutades majandust ja kahjustades taristut. Taristu planeerimisel ja linnakujunduses tuleb arvestada kliimamuutuste mõju ja seda ennetada Kohalike omavalitsuste ja riigi valmisolek kriisidele reageerida on väike, koostöö on kesine ja võimalikke kriise võidakse alahinnata. Riskide hindamiseks ja ennetamiseks koostatakse riskianalüüs, mis põhineb „Eesti tuleviku kliimastsenaariumidel aastani 2100“ ja milles käsitletakse kõiki loodus- ja kliimamuutustest tulenevaid ohte.

Keskkonda ja õhukvaliteeti mõjutab suuresti transport. Eelistatakse kasutada erasõidukeid (enamasti sõiduautod) ning seetõttu ei ole ühistranspordi kasutajate hulksuurenenud. Sellel on otsene negatiivne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele (eriti linnapiirkondades). Transpordisektor on Tallinna õhukvaliteedi halvenemise peamine põhjus. 2016. aastal põhjustas kokkupuude tahkete peenosakestega (PM2,5) umbes 500 enneaegset surma. Alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite hulk on väike (2019. aastal 1,9%). Samuti on oluline alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite sh ühistranspordi kasutamine hõredalt asustatud piirkondades. Rattaradade võrgustik on puudulik ja ebapiisav selleks, et märkimisväärselt motiveerida jalgratta kasutamist igapäevase liikumisviisina. Puhta õhu tagamiseks linnakeskkonnas tuleb samuti soodustada mittefossiilkütuseid kasutavate sõidukite kasutuselevõttu, vaja on investeeringuid jalgrattateede võrku ja muid terviklahendusi säästva liikuvuse edendamiseks. Õhusaaste vähendamiseks ja tervise toetamiseks tuleb suurendada energiatõhusust ja linnatranspordisüsteemide suutlikkust ning arendada keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid.

Kalandus- ja vesiviljelussektori arengu strateegilised eesmärgid on paika pandud dokumendis „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa). Veekogude rohkus ja looduslikud tingimused Eestis tagavad suhteliselt head ja mitmekesised kalavarud ning nende loodusliku taastootmise. Keskkonnamuutuste ja inimtegevuse tõttu on kudemispaikade arv siiski märkimisväärselt vähenenud ja suurel hulgal kasutatakse ka majanduslikult olulisi kalavarusid, mis ei ole pikaajaliselt kestlik. Läänemere traalimine on muutunud elujõuliseks tänu investeeringutele ja tootjaorganisatsioonide asutamisele, kuid kitsaskohaks on laevade pikk kasutuskestus. Kaugpüügi arengut piiravad nõrk püügivõimsus ja püügilaevastiku vananemine. Kalatööstus on orienteeritud ekspordile – külmutatud kala moodustab 65% kogu kalatoodete ekspordist. Magevee vesiviljelus on killustatud, madalal tootmistasemel kasutatakse küll mitmesuguseid tootmismeetodeid, kuid merevee vesiviljeluses nähakse uusi arenguvõimalusi. Kogu sektori probleemiks on veel ka tööjõu vananemine, spetsialistide ja oskustööliste nappus ning kalanduse vähene atraktiivsus noorte jaoks. Kuigi kalapüügilubade ja andmevahetuse jaoks on loodud erinevad digilahendused, mis tõhustavad järelevalvet, siis professionaalses ranna- ja siseveepüügis kasutatakse digilahendusi veel tagasihoidlikult.

Innovatsiooni ja tootearendusse tehtavate erainvesteeringute tase on üldiselt madal. Kõigis allsektorites tuleb tähelepanu pöörata loodusvarade, sealhulgas energiatõhususe paremale kasutusele.

Tööversioon seisuga 1.10.2021

6

Ühendatum

Eesti

(PO3)

ERDF, ÜF Pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ üks eesmärke on kvaliteetne elukeskkond, mis on kõigi vajadusi arvestav ja turvaline. Elukeskkonnaga rahulolumäär on 84,54% (2020) ja ebaloomulike surmapõhjuste osakaal 100 000 elaniku kohta oli 57,96 (2019). Investeeringutega toetatakse strateegia „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamist ja need põhinevad allpool esitatud arenguvajadustel.

Eesti on hõredalt asustatud riik ELi äärealas ja paljud valdkonnad sõltuvad hästitoimivast transpordisüsteemist. Ühendatusesse ja linnakeskkonda tehtavate investeeringute kavandamisel tuleb arvesse võtta elanikkonna vananemist ja linnastumist. Eesti elas linnades 2018. aastal 69,4% elanikkonnast ja eakate elanike osakaal kasvab 2035. aastaks 25%ni. Selliste muutustega kohanemiseks peavad riiklikud ja kohalikud investeeringud olema jaotatud tasakaalustatult ning omavahel kooskõlastatult. Linnastumine avaldab täiendavat survet kestlikule liikuvusele, ligipääsetavusele, liiklusummikutele ja heitmetele. Sellistest suundumustest tulenevalt peab teenuste hea kättesaadavuse tagamiseks rakendama universaalseid planeerimisprintsiipe. Samuti on maapiirkondade jaoks vaja rohkem investeeringuid, mis tagaks parema ühenduse selleks, et pakkuda inimestele häid elamis- ja töötingimusi alternatiivina linnakeskkonnale.Statistiliste andmete kohaselt on 25% kõigist avalikest teedest halvas või väga halvas seisukorras. Maapiirkondades kasutatakse valdavalt sõiduautosid, mistõttu on heal tasemel teehooldus väga oluline. Seetõttu on hädavajalik investeerida üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgu terviklikkuse suurendamisse, kus Eesti on nii raudtee- kui ka teedevõrkude taseme poolest üks kehvemaid ELis. Seepärast tehakse investeeringuid üleeuroopalisse transpordivõrku kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 17 lõike 3 punkti b ja artikli 39 lõike 2 punkti c nõuetega ning aidatakse kaasa põhivõrgu ja selle juurdepääsude valmimisele , ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Investeeringute vajadus transpordisektoris on kuni 2030. aastani hinnanguliselt 2 miljardit eurot maanteevõrgule ja 2,4 miljardit eurot raudteevõrgule. Samuti on eesmärk suurendada kaubavedu raudteel maanteetranspordi arvelt.

Ühistransport on maa- ja linnapiirkondades kättesaadav 76%-le Eesti elanikkonnast, kuid ajakasutus, rongide, busside ja piletisüsteemide ühildamatus ühistranspordi kasutajate hulga kasvu ei soosi. Hõredalt asustatud piirkondades on eelkõige probleemiks kehvad teekatteolud,, mis halvendab raskete ilmastikutingimuste korral läbitavust ja ligipääsu ühistranspordile. Eestis on ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks ja sõiduaja vähendamiseks vaja investeerida ühistranspordisüsteemi. Võttes arvesse Eesti väikest asustustihedust , on vaja parandada ka avalikku teedevõrku, et tagada ligipääsetavus ja vähendada transpordist tulenevat CO2-heidet.

Ühistranspordi kasutajate arv on võrreldes autokasutajatega langustrendis. 2019. aastal kasutas 2,6% inimestest ühistransporti, 15,6% liikles jalgsi ja 2,5% kasutas jalgratast (kõik kokku vaid 39%), ehkki ligipääs ühistranspordile on 76%-l elanikkonnast. . Peamised takistused on erinevate sõitude ühildamatus ja pikk sõiduaeg, mistõttu eelistatakse kasutada enamasti sõiduautot. 94% transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogustest tekib maanteetranspordis,sellest 67% on sõiduautode tekitatud . Raudtee võib küll vähendada maanteetranspordi kasutust suuremate keskuste vahel, kuid selle jaoks on vaja rohkem investeeringuid, et parandada sõiduaega ja suurendada tõhusust (suurendades maksimaalset piirkiirust). Kavandatud on raudteemeede, mis keskendub üksnes säästva transpordi arendamisele: sh

Tööversioon seisuga 1.10.2021

7

raudteede elektrifitseerimine ja kurvide õgvendamine, mis peaks tulevikus suurendama rongi liikumiskiirust ja rongireisijate arvu.

Sotsiaalsem

Eesti

(PO4)

ERF, ESF,

EMKVF

Pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihid on järgmised: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed ning Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. 2035. aastaks soovime tõsta eeldatavaid tervena elatud eluaastaid ja elukestvas õppes osalemise määra, samuti tööturul ning kultuuri-, spordi- ja vabatahtliku tegevuse valdkondades osalemise määra. Meie eesmärk on tõsta ka inimeste hoolivuse ja koostöövalmiduse näitajat, suhtarvu, millega mõõdetakse erinevate sotsiaalsete rühmade vahelist suhtlust, samuti oluliste riskide näitajat. 5

Üldine töötuse määr Eestis on madal (6,8% 2020. aastal), kuid Ida-Virumaa piirkond eristub selgelt teistest, seal on töötuse määr Eesti keskmisest koguni kaks korda kõrgem (2020. aastal 12,3%). COVID-19 kriisi tagajärjel vähenes Eestis tööhõive Euroopa riikide keskmisest rohkem, mis viitab sellele, et ettevõtete reageerimine kriisile on olnud keskmisest tugevam, olenemata töötukassa küllaltki ulatuslikust palgatoetusmeetmest. Samal ajal napib sobivat tööjõudu tööstus-, teenindus- ja eelkõige IT-sektoris. Tööjõupakkumine ei ole sammu pidanud majanduse muutuvate vajadustega ja tööjõu oskused ei vasta tööturu vajadustele. Hiljutiste kutsehariduse ja -õppe lõpetajate tööalane konkurentsivõime ei ole piisav. Õppurite osakaal, kes lahkuvad varakult haridus- ja koolitussüsteemist ilma keskharidust omandamata, on 9,8% (2019. aastal) 18–24-aastastest noortest (ELi keskmine näitaja on 10,3%). Peale selle on COVID-19 kriisi mõjust majanduse ja tööturu kiireks taastumiseks vaja pakkuda inimestele ümber- ja täiendõpet. Lisaks haridussüsteemist varakult lahkumisele on kõrghariduses probleemiks teadus- ja inseneriõppekavade väiksem populaarsus. Eesti ja vene õppekeelega põhikoolide tulemuste vahe püsib ja suurendab piirkondlikke erinevusi ning takistab keelebarjääri tõttu liikuvust kogu riigis. Teist emakeelt kõnelevate õpilaste eesti keele oskus on endiselt kesine. Seetõttu tuleb vähesest keeleoskusest tulenevate lünkade ületamiseks suurendada võimalusi noores eas eesti keele õppimiseks. Ligi 30% Eesti elanikkonnast moodustavad muust rahvusest inimesed, kelle emakeel on muu keel kui eesti keel. Nii suure elanikkonnarühma integreerimine, et vähendada etnilist segregatsiooni tööturul ja sotsiaal-majanduslikke lõhesid, on Eesti jaoks suur probleem. Vajadus pakkuda kohanemis- ja integratsioonitoetusi (koostöömeetmed, suhtlus, teabevahetus) uutele ja suurematele sihtrühmadele suureneb sisserändajate ja tagasipöördujate arvu tõusu tõttu. Tööealine elanikkond väheneb 2035. aastaks umbes 12% võrra ning 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal kasvab 25%ni, mis toob kaasa kasvava nõudluse tööjõu järele. Erinevate paindlike lahenduste, vanussurve vähendamise ja elanikkonna tervise parandamisening vanurite ja elukestva õppe võimaluste suurendamise, abil saab riik leevendada tööjõupuudust ja soodustada pensionipõlves töötamist. Töötute või mitteaktiivsete inimeste toomine tööturule ja kõige suuremate riskirühmade toetamine (nt vähenenud töövõimega ja terviseprobleemidega inimesed, mittetöötavad ja mitteõppivad noored, hoolduskoormusega inimesed, muukeelsed ja vanemad töötajad, pärast lapsehoolduspuhkust tööle naasvad noored emad, väheste või vananenud oskustega töötajad vms) on hädavajalik. Riskirühmade positsiooni parandamiseks tööturul, soolise palgalõhe vähendamiseks ja samal ajal tööandjate ootuste täitmiseks on oluline pakkuda õppijakeskseid koolitusi ja digioskuste edendamisvõimalusi, mis valmistavad töötajaid ette lahkumiseks vananenud tehnoloogiaga majandussektoritest, toetada tööhõive edendamist maapiirkondades ja aidata integreerida erivajadustega inimesi tööturule.

5 https://www.oecd.org/social/risks-that-matter.htm

Tööversioon seisuga 1.10.2021

8

Oodatava eluea ja keskmiselt tervena elatud aastate pikendamiseks on oluline toetada meetmeid, mis aitavad parandada elanikkonna tervisealaseid teadmisi, vähendada tervisealast ebavõrdsust, täiustada integreeritud ja inimkesksetele tervishoiuteenustele võrdset ja õigeaegset juurdepääsu ning vähendada materiaalset puudust. Samuti on vaja tähelepanu pöörata turvalise elu- ja töötamiskeskkonna loomisele ning töötervishoiu kvaliteedi tõstmisele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata suurele hoolduskoormusele, mis takistab tööturul osalemist ja suurendab vaesusriski. Vananeva elanikkonna ja krooniliste haigustega inimeste osakaalu suurenemise tõttu on vaja tervishoiuteenuste, sealhulgas pikaajalise hoolduse ja töötervishoiu kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks nõuetekohaseid, asjatundlikke ja motiveeritud tervishoiutöötajaid ja spetsialiste, keda toetavad nii teenusehaldus kui ka uuenduslikud digilahendused.

Hoolekandesüsteemi arendamine põhineb deinstitutsionaliseerimise (DI) põhimõttel. Praegu on Eestis 80 000 pikaajalist hooldatavat, kuid tegelikult vajab pikaajalist hooldust hinnanguliselt vähemalt 132 000 inimest. Vaja on investeerida kogukonnapõhistesse teenuste üksustesse, teenusekeskustesse, päevahoidu ja muude teenuste arendamisse, mis vähendaks hoolduskoormust ja toetaks inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut. Pikaajalise hoolduse korralduse muutmiseks on vaja toetada sekkumisi, mis aitavad kaasa tervishoiu- ja hoolekandesektori integreerimisele. See hõlmab nii teenuste arendamist kui ka investeeringuid sotsiaal ja tervishoiu sektori taristusse deinstitutsionaliseerimise põhimõttest ning inimeste iseseisvat elu ja toimetuleku igakülgset toetamisest lähtuvalt.

Varasematel programmiperioodidel on väikesemahulist ranna- ja siseveekalandust tulemuslikult arendatud, kasutades kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi, kuid keskmine sissetulek ja investeerimissuutlikkus on vähese kalasaagi, madala kalahinna ning kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmis- ja töötlemissuutlikkuse alakasutamine tõttu endiselt väikesed. Kalasadamad ja lossimiskohad vajavad jätkuvalt investeeringuid, et täiustada taristut ja varustust ning edendada multifunktsionaalsust.

Inimestele

lähedasem

Eesti

(PO5)

ERF Strateegia „Eesti 2035“ sihid on järgmised: ,,Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud’’, ,,Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond ning ,,Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.’’ Rahulolu elukeskkonna ja kestliku arengu keskkonnanäitajatega on 2035. aastal suurenenud. Kavandatud investeeringud on kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ja vastavad alltoodud arenguvajadustele. Samuti peaksid sekkumised allpool mainitud probleemide lahendamiseks põhinema Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetel.

Eestis on suured piirkondlikud erinevused elatustasemes ja töötuse määras. 2019. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 20,7 % elanikkonnast (ELi keskmine näitaja on 17%), ja erisused on piirkondlikult suured – Lõuna-Eestis elas suhtelises vaesuses 25%, Ida-Virumaal aga 29.3%. 2019. aastal oli töötus Harjumaal 3,4% ja Tartumaal 4,1%, Ida-Virumaal oli see aga 8,7% ja Valgamaal 9,1%. Vaesus ja töötus on üksteisega seotud ning nende vastu võitlemise jaoks on vaja piirkondlikke meetmeid, sh uute töökohtade loomise eesmärgiga

Atraktiivse piirkondliku ettevõtluskeskkonna loomiseks on oluline toetada piirkonna vajadustest tulenevaid tegevusi integreeritult. Teiselt poolt on oluline võimaldada töötutele ja mitteaktiivsetele töötajatele tugiteenuseid.

Linnastumise ja rahvastikumuutustega tegelemisel tuleb investeerida ettevõtluse, hariduse ja muude oluliste valdkondade arendamisse, võttes arvesse piirkondlikke eripärasid. Samuti on vaja kohalike omavalitsuste

Tööversioon seisuga 1.10.2021

9

suutlikkust toetavaid meetmeid, sh avalike teenuste arendamiseks ja pakkumiseks.

Sissetulekutes on suuri piirkondlikke erinevusi, mis toob samuti kaasa tervisealase ebavõrdsuse. Harjumaal, kus elab 45% Eesti elanikkonnast (2020) ja luuakse 65% riigi SKPst (2018), on sissetulekud küll ELi keskmise lähedal, kuid teistes piirkondades on need palju madalamad. Endiselt on probleemiks ka sooline palgalõhe. Selgelt paistab soolise palgalõhe poolest silma Ida-Virumaa seal on see 27,9% (2017), Eesti keskmine oli 2018. aastal 18,7%. Piirkondlike sissetulekute erinevus Harjumaa ja teiste piirkondade vahel tuleneb elanikkonna kiiremast vähenemisest ja vananemisest teistes piirkondades ning eelkõige noorte väljavoolust. Kõrgema kvalifikatsiooniga töötajad ja töökohad on liikunud üksikutesse suurematesse linnapiirkondadesse, mille tagajärjeks on madala sissetulekuga elanike ja eakate suur osakaal väljaspool linnapiirkondi. Seetõttu valitseb tööandjate hinnangul kvalifitseeritud tööjõu puudus, mistõttu tuleb tööjõupuuduse probleemi lahendamiseks edendada vajaduspõhiseid ümberõppevõimalusi või kasutada muid lahendusi.

Ida-Virumaa (ja vähemal määral ka Kagu-Eesti) eristub teistest Eesti piirkondadest, sest seal valitsevad kõige suuremad piirkondlikud sotsiaal- majanduslikud erinevused. OECD 2018. aasta andmete kohaselt oli Ida- Virumaa OECD 395 piirkonnast viimase 20% hulgas, mis on kõige madalama arengutasemega piirkonnad. Inimeste eeldatavad tervena elatud eluaastad varieeruvad piirkondade lõikes – Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal on see näitaja Põhja- ja Lääne-Eestiga võrreldes umbes 10 aastat lühem (2018), ning samuti on see proportsionaalne sissetuleku suurusega. Füüsilisel ja sotsiaal- majanduslikul elukeskkonnal on märkimisväärne mõju inimese tervisele ning selle kujundamisel on oluline kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöö. Ettevõtlus on Ida-Virumaal Eesti madalaimal tasemel – Eesti keskmine näitaja oli 2018. aastal 99,8 ettevõtet 1000 elaniku kohta, Ida-Virumaal oli aga asjakohane näitaja 45,8 ettevõtet.

Linnapiirkondade arendamisel on riigi majandusarengus oluline roll. See on ka Euroopa Komisjoni poolt esile tõstetud prioriteetne eesmärk. Suuremad linnapiirkonnad seisavad silmitsi mitmete ebaühtlasekasvuga kaasnevate probleemidega, nagu valglinnastumisega kaasnevad soovimatud keskkonnamõjud, ühise probleemina muutuvad aina olulisemaks keskkonna- ja kliimaküsimused. Nutikad linnakeskkonna lahendused pakuvad üha suuremat võimalust probleemidega toimetulekuks. Ida-Virumaa linnapiirkondade probleemid on seotud elukeskkonna vähese atraktiivsuse, alakasutatud linnasiseste alade suure osakaalu ja elamufondi vajadustele mittevastavusega.

Õiglane

Üleminek

Õiglase ülemineku fond (JTF)

2019. aastal liitus Eesti ühiseesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa ja 2020. aastal Euroopa Komisjoni 2030. aasta kliimaeesmärgi kavaga, milles tehakse ettepanek vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrra ja määratletakse Euroopa vastutustundlik tegevuskava selleks, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

2019. aasta detsembris edastas Eesti Euroopa Komisjonile oma riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), milles seatakse eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja primaarenergia tarbimist ning suurendada taastuvenergia osakaalu, säilitades samal ajal energiavarustuskindluse. Enamiku Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest toodab energeetikasektor, see moodustas 2018. ja 2019. aastal vastavalt 68% ja 56% kasvuhoonegaaside koguheitest. Märkimisväärse osa energeetikaga seotud heitkogustest põhjustab fossiilkütuste ulatuslik tarbimine elektrienergia ja soojuse tootmiseks. 2019. aastal oli primaarenergia pakkumine 218,9 PJ, millest

Tööversioon seisuga 1.10.2021

10

põlevkivi (mitte segi ajada põlevkiviõliga) moodustas 65%. Seetõttu mõjutab energeetikasektori ja eriti põlevkivisektori ümberkujundamine kõige rohkem Eesti edusamme kliimaneutraalsuse suunas. Teiselt poolt, näeme viimastel aastatel toimunud energeetikasektori heitmete 12% langusest, et energeetikasektoris on juba toimumas suured muutused. Põlevkivisektor on suurel määral koondunud Eesti Ida-Viru maakonda, mistõttu seal asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted toodavad üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seetõttu on kliimaneutraalsusele üleminekul kõige suurem mõju, ja seda juba praegu, eelkõige sellele piirkonnale. Põlevkivisektor on olnud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt tähtis alates 1920ndatest aastatest ja on olulisel määral mõjutanud Ida-Virumaa sotsiaal- majanduslikke ja keskkonnatingimusi. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tippaeg oli Ida-Virumaal 1980ndatel aastatel, kui ainuüksi kaevandustes töötas üle 14 000 inimese. Alates 1990ndatest aastatest on sektor olnud languses ja praegune töötajate hulk kõikides sektori tuumikettevõtetes kokku on ligikaudu 5000 inimest. Põlevkivisektori töötajad moodustavad 13% kõigist piirkonnas tegutsevate ettevõttete töötajatest, kuid nende eest makstavad tööjõumaksud moodustavad 1/4 piirkonna tööjõumaksudest. Põlevkivisektorit iseloomustab maakonna ja Eesti keskmisest palgast märkimisväärselt kõrgem keskmine palk, mis muudab töötajate liikuvuse raskeks. Põlevkivisektori tuumikettevõtted on Ida-Viru maakonna majanduse nurgakiviks nii käibe kui ka suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. Et põlevkivist elektritootmist saaks õiglaselt järk-järgult lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust põlevkivist väljumise sotsiaal- majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks.

2. POLIITIKAVALIKUD, KOORDINEERIMINE JA VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS

2.1. Kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse partnerlusleppega hõlmatud iga fondi puhul

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel on 2021–2027 eelarveperioodil ja osana poliitikaeesmärgist „Nutikam Eesti“ tehtud ettepanekteadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamiseks töötada välja arengu stiimulid.. Toetusi suunatakse tehnoloogia- ja teadmusmahukate sektorite suunas liikumisele, suurendades ettevõtete vajaduste ja teadusasutuste prioriteetide vahelist koostoimet, samuti investeeringuid organisatsioonide digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks, et parandada tootlikkust, innovatsiooni ja edupotentsiaali nutika spetsialiseerumise sektorites. ERFi ja nutika spetsialiseerumise raames Kavandatud sekkumiste tulemusena suureneb riikliku teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsioonisüsteemi kohalik mõju sotsiaal-majanduslikule valdkonnale, millega kaasneb kasvuvaldkondade ettevõtete lisandväärtuse kasv. VKE-dele suunatud sekkumiste fookus on kasvupotentsiaali suurendamine ja konkurentsivõime, toetades ekspordisuutlikkust, rahvusvahelistumist ja parandada positsiooni ka globaalsetes väärtusahelates. Nende sekkumiste tagajärjel paranevad ettevõtete tõhusus ja ekspordisuutlikkus, kasvab lisandväärtus, suureneb ettevõtlusega tegelemine Eesti elanike seas, kaasneb ärikasvupotentsiaali realiseerimine ning VKEde jaoks kapitali kättesaadavuse arendamine.Internetipõhiste teenuste täiustamisega seotud ERFi investeeringud on suunatud avaliku ja erasektori ühise teenindusruumi loomisele, , et toetada uusi interaktiivseid veebilahendusi (sh valmisolek või loodavad tingimused võimaliku piiriülese suhtluse jaoks) ja nende rakendamist, samas toetades endiselt meetmete järjepidevust, toimivust ja olemasolevate kohati aegunud süsteemide kestlikkust.

Eesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames eraldatakse märkimisväärne osa ERFi vahenditest investeeringuteks hoonete energiatõhususe parandamiseks ja selle kaudu kliimaeesmärkide saavutamiseks. Samuti aidatakse kaasa säästva energiatarbimise suurendamisele, moderniseerides kaugküttesüsteeme, rakendades säästvamaid küttelahendusi ja edendades biometaani kasutust. Investeeringute kaudu suureneb energiatõhusate ja keskkonnasõbralike lahenduste kasutus kohalikes taristutes (kaugküttesüsteemid) ning kaasneb taastuvenergia kogutarbimise osakaalu tõus kogu

Tööversioon seisuga 1.10.2021

11

energeetikasektoris Lisaks kasutatakse eesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames ERFi toetusi kliimamuutustega seotud riskide ennetamiseks, kliimamuutuste mõjudega tegelemiseks valmisoleku suurendamiseks ja kliimamuutuste mõjude leevendamisele kaasaaitamiseks, sidudes CO2 märgalade kohal. Linnapiirkondade säästliku liikuvuse jaoks on kavas taotleda ERFi rahalisi vahendeid tsentraalse rattateede võrgustiku rajamiseks, head avalikku ligipääsu võimaldavate kogukondlike keskuste kavandamiseks ja Tallinna kergrööbastranspordivõrgu arendamiseks – need on vaid mõned eesmärgid, et saavutada süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine kestlike ja elujõuliste transpordiühenduste arendamise kaudu.

Eesmärgi „Nutikam Eesti“ raames suunatakse ERFi vahendid suure suutlikkusega lairibataristu arendamisse, et tagada usaldusväärse ja kiire internetiühenduse kättesaadavus Eesti maapiirkondades, arendades 5G-võrku kõige olulisemates transpordikoridorides, samuti elu- ja äripiirkondades, et luua ettevõtete ja inimeste jaoks tingimused 5G- sideteenuste ja 5G kasutuseks, et arendada ettevõtete pakutavaid teenuseid. ERFi vahendid on seotud ka poliitikaeesmärgiga „Sotsiaalsem Eesti“, mille raames investeeritakse avalikesse tervishoiuteenustesse ja sotsiaalhoolekande taristusse, millega toetatakse teenuste kättesaadavuse parandamist, pikaajalist hooldust ja integreeritud sotsiaalteenust deinstitutsionaliseerimise põhimõtete kohaselt.

Eesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti“ raames suunatakse ERFi rahalised vahendid linnapiirkondade terviklikku sotsiaal- ja majandusarengusse, samuti kasutatakse neid atraktiivsete piirkondlike elu- ja äripiirkondade, kättesaadavate avalike teenuste ja kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmisekskogu riigis. Selliste sekkumiste tagajärjel saab piirkondlik ettevõtlussektor hoogu juurde ja loob lisandväärtust. Väheneb piirkondlik jõukuslõhe ja elukvaliteet paraneb kogu Eestis: linnades, väikelinnades ja maapiirkondades.

Ühtekuuluvusfondi vahendeid on kavas poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames eraldada, valmisoleku parandamiseks toimetulekuks kliimamuutuste mõjudega ja nendega kohanemiseks. Samuti on eesmärk minimeerida kliimamuutusest tulenevaid ohte ja vähendada selle mõjudest tulenevat kahju majandusele ja loodusele. Samuti soovitakseÜhtekuuluvusfondi toel parandada ringmajandust ja suurendada ettevõtete ressursitõhusust, et vähendada jäätmeteket, suurendada jäätmete ringlussevõtu suutlikkust ning rakendada tootmis- ja tarbimismustreid, mis põhinevad ringmajanduse põhimõtetel. Taristu puhul on kavas fondi vahendeid investeerida raudtee elektrifitseerimisse, et vähendada sõiduaega ja süsinikdioksiidi heidet, seades prioriteediks säästvate transpordiliikide arenduse. Lisaks sellele on fondi vahendeid kavas suunata teedevõrku, et täita 2030. Aastaks üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaehitamise kohustus. Investeeringud on peamiselt suunatud liiklusohutuse suurendamisele, sõitjate sõiduaja ja transpordikulude vähendamisele ning transpordi keskkonnamõju leevendavate meetmete väljatöötamisele.

Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) vahendite abil tehakse ettepanek tegeleda Eesti peamiste arenguvajadustega sotsiaal- , tervishoiu-, elukestva õppe ja tööturu sektoris. Keskendutakse mh laste ja noorte (sh tõrjutusriskiga noorte) haridustee toetamisele, tööturule sisenemise võimaluste edendamisele, integratsiooni toetamisele, pikaajalise hoolduse korraldamisele, inimeste tervena elatud eluea pikendamisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, töövõime kaotuse prognoosimisele ja töötervishoiu edendamisele, tööturu vajadustest lähtuva elukestva õppe toetamisele ja puudust kannatavate inimeste aitamisele. Selliste sekkumiste tagajärjel suureneb sotsiaalne ühtekuuluvus, sotsiaalne kaasatus, noorte osalus hariduses, tööhõive suurenemine, kuid samuti hooldusvajadustega ja enim puudust kannatavate inimeste hulga suurnemeine tööturul. Eeldatav tulemus on tervem tööealine elanikkond, vähem tervisekahjustusi ja osalise tervisekaotusega inimeste suurem osalemine tööhõives. Uus- sisserändajad teistest riikidest, kes räägivad võõrkeelt, samuti Eesti alalised elanikud, kes ei oska eesti keelt, on lõimunud ja nad osalevad aktiivselt tööhõivesektoris ja Eesti ühiskonnas laiemalt. Tööealiste elanike kvalifikatsioon ja oskused vastavad tööturu nõudmistele ja need toetavad nende jätkuvat töötamist või tööturule sisenemist ning sellega kaasneb sissetuleku tõus. Selliste sekkumiste tagajärjel paraneb raskustes olevate inimeste toimetulek ja samuti nende elukvaliteet.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF 2021–2027) vahendeid kasutatakse kooskõlas Euroopa ühise kalanduspoliitika (ÜKP) keskkonnaalaste, majanduslike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega. Sekkumised on suunatud heas seisundis kalavarude saavutamisele, kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikkuse suurendamisele ning arengule, mis tagab konkurentsivõime, toodangu kvaliteedi, kõrgema lisandväärtuse, ekspordikasvu ja keskkonnateadliku harrastuskalapüügi suurenemise. Sekkumiste tagajärjel on selgunud, et nii heas seisundis kalavarude osakaal kui ka harrastuspüügi mõju majandusele on suurenenud. Soovitud tulemused on kalandus- ja vesiviljelussektoris töötatavate inimeste keskmise vanuse vähenemine ning töötajate keskmise töötasu kasv.. Kasvab ettevõtete kasum, lisandväärtus ja eksporditavate kaupade koguväärtus. Sekkumine võimaldab arendada merekeskkonda kahjustamata kestlikku kalandus- ja vesiviljelussektorit, kohanedes kliimamuutuste mõjudega, majanduslikult tasuvat töötlevat tööstust ning suurendada rannikualade kogukondade tööhõivet ja võimalusi.

Õiglase ülemineku fondi abil tegeleb Eesti kliimaneutraalsusele ülemineku majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega Ida-Viru maakonnas, kuhu on koondunud väga süsinikdioksiidimahukas põlevkivisektor.

Tööversioon seisuga 1.10.2021

12

Avalikkuse teavitamise ja sihtuuringute tulemuste kohaselt ulatuvad üleminekumõjud alates mitmeastmelisest majandusmõjust kogu piirkonna majandusele (mõjutades näiteks tööhõivet, ettevõtlust, karjääri- ja koolitusvõimalusi) kuni piirkonna kohalike omavalitsuste suutlikkuseni osutada avalikke teenuseid. Nende põhjal kaardistati kolm peamist arenguvajadust: 1) Ida-Viru maakonna majanduse ümberkorraldamine eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, 2) üleminekuprotsessist mõjutatud inimeste ja kogukondade toetamine ning 3) kaevandustegevuse ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnamõjude vähendamine. Selliste arenguvajaduste rahuldamiseks on õiglase ülemineku fond Eestis jagatud kaheks peamiseks programmiliseks tegevussuunaks: „majandus ja tööjõud“ ning „keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ (proportsionaalne jagunemine on ligikaudu vastavalt 80% ja 20%). Sellest tulenevalt toetatakse hinnanguliselt üle 400 VKE, luuakse enam kui 2000 uut töökohta ja ligikaudu 60 ha saastatud maad taastatakse kasutuseks rohealadena, arendusmaana jne.

2.2. Fondide koordineerimine, piiritlemine ja vastastikune täiendavus ning, kui see on asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimine

2021–2027 perioodi partnerlusleppe ettevalmistamine ja a vahendite rakendamise planeerimine toimus koos riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ettevalmistamisega, et ühendada struktuurifondide eesmärgid üleriigiliste ja piirkondlike strateegiliste algatustega. „Eesti 2035“ , loomist, kui üldist katusstrateegiat, on ühiselt juhtinud Rahandusministeerium ja Riigikantselei. Strateegias kaardistatakse Eesti eelseisvad arenguvajadused, seatakse Eestile pikaajalised arengusuunad ja -eesmärgid ning määratletakse eesmärkide saavutamiseks vajalikud muudatused. Strateegia on piirkondlike arengukavadealusdokument, ,, millega viiakse vastavusse riiklikud planeerimisprotsessid, hõlmates kavandamist ja eelarvestamist, ELi vahendite planeerimistsh ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava koostamise. Strateegia „Eesti 2035“ ettevalmistamisse, maakonna arengukavade, samuti partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse on panustanud nii huvirühmad, laiem avalikkus kui ka kõik fondide rakendamisega seotud ministeeriumid. Siseministeerium, vastutab siseturvalisuse ja rändepoliitika väljatöötamise ja elluviimise eest. See hõlmab ka spetsiifiliste EL fondide [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF), Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) ning Sisejulgeolekufond (ISF)] rakendusasutuse ülesannete täitmist. Kaasatud on ka Maaeluministeerium, mis koordineerib ja kavandab Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja nende rakendamist Eestis. Peale selle on protsessi kaasatud Rahandusministeeriumi esindajad koos Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja mitmesuguste huvirühmadega, kes vastutavad õiglase ülemineku kava koostamise ja selle elluviimise eest kogu Eestis. Lisaks strateegilisele tasemele on ulatusliku koostöö raames toimunud põhjalikud arutelud rahaliste vahendite kasutamise teemal – kuidas parimal võimalikul moel 2021–2027 perioodil eesseisvaid probleeme ja arenguvajadusi lahendada. Aruteludest tulenevad kokkulepped ja meetmete jaotus on sõnastatud rakenduskavas. Koostöö struktuurifonde haldavate asutuste vahel jätkub nii meetmete väljatöötamise protsessis kui ka rakendamise ja järelevalve ajal, vajalike meetmete tingimuste koostamise protsessis osalevad kõik asjaomased asutused ja peamised partnerid.

Peale igapäevase kaasamise, teabevahetuse ja koostöö, toetatakse fondide haldamisi ühiste elektrooniliste infosüsteemidega. Need süsteemid on liidestatud ja jagatav teave on kõigile osapooltele kättesaadav.

2.3. Partnerlusleppega hõlmatud fondide, AMIFi, ISFi ja BMVI ning muude liidu vahendite vastastikune täiendavus ja koostoime

Erinevate vahendite ja rakenduskavade kooskõlastamine, vastastikune täiendamine ja koostoime on tagatud ühtse planeerimise ja mitmesuguste eelarvestamisega seotud protsesside sünkroniseerimise teel. Vahendite kasutamise aluspõhimõtted ja strateegiline võrgustik baseerub „Eesti 2035“ pikaajalisel katusstrateegial ning uutel riiklikel arengukavadel, milles määratletakse valdkondade arengusuunad ja prioriteetsed meetmed. Ühe- ja nelja-aastase riigieelarve planeerimise raames tagab see suutlikkuse täiendada erinevaid vahendeid ja sünergiat, olenemata allikast. Lisaks muudele alusdokumentidele kaalutakse nii Läänemere strateegia kui ka tegevuskava kasutamist, et luua piiriüleste meetmete kaudu võimendus ja sünergia. Strateegia „Eesti 2035“ elluviimisel ja piirkondlikes

Tööversioon seisuga 1.10.2021

13

arengukavades eesmärkide saavutamise eelarve tegemise protsessis käsitletakse kõiki vahendeid ühiselt (sh erinevad ELi fondid). Riiklik taaste- ja vastupidavuskava on riikliku reformiprogrammi „Eesti 2035“ lisa, mis hõlmab taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavaid reforme ja investeeringuid ning täiendab ühtekuuluvuspoliitika ja liidu rahalistest vahenditest rahastatavaid meetmeid. Rahastamise piiritlemine tagatakse Rahandusministeeriumi juhitud ja valdkondlike ministeeriumidega kooskõlastatud eri fondide programmitöö protsessis ning samuti meetmete kavandamise protsessis.

Eelarveperioodi 2021–2027 partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse on kaasatud ka muud ELi rahastamisvahendid (sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö programmid, Euroopa ühendamise rahastu, programm „Horisont 2020“, programm LIFE, siseküsimuste ja justiitsprogrammid, Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra rahastus, Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetuskava) ja aktiivsed asutused (nende hulgas Läänemere strateegia riiklik kontaktpunkt ja töörühm). Koostöö on vajalik nii rahastatavate meetmete kattumise vältimiseks kui ka sünergia suurendamiseks erinevaid allikaid hõlmavates piirkondades. Eesti ja ELi keskfondide kavandatud vahendid (nt Euroopa ühendamise rahastu, programmi „Horisont 2020“ erinevad meetmed, programm LIFE jt) kooskõlastatud kasutuse saavutamiseks toimub fonde haldavate asutuste vahel koostöö ja teabevahetus, et rakendada Eesti jaoks olulisi tegevusi ja edendada rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemist (nt programmiga „Erasmus+“ koostööd tegevad ülikoolid; ettevõtjad konsortsiumides teadus- ja arendusasutusega programmi „Horisont 2020“ rakendamisel; programmi LIFE eesmärkide täitmisega tegelevad keskkonnaalased vabaühendused). Kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele suunatud meetmete kavandamise osana ja koostöös rahastamisasutustega kaalutakse ka lubatud ELi-sisese kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikute kauplemissüsteemi tulude kasutust. Õiglase ülemineku fondi kasutamise kavandamisel võeti arvesse ajavahemikul 2021–2027 muude struktuurifondide ja riiklike programmide kaudu rahastatavaid tegevusi, sealhulgas REACT-EU, taaskäivitamisrahastu ja HKSi kauplemistulu. Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kavaga tehakse ettepanek rahastada ainult selliseid meetmeid, millel puuduvad riiklikult kavandatud analoogid või kui neil on analoogid, kuid nende maht ei ole piisav, et toetada tõeliselt õiglast üleminekut Ida-Virumaal.

Temaatiline kooskõlastamine, sealhulgas huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonide kaudu. Selliste komisjonide koosseisu kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, huvirühmade esindajad ja eksperdid. Nende ülesandeks on esitada kooskõlas valdkondlike arengukavadega ettepanekuid; anda aru, milliseid programme algatada, mis aitavad kaasa valdkonnaeesmärkide saavutamisele; mida programmides muuta ja milliseid programme lõpetada ning teha ettepanekuid hindamiste kohta ja tõhustamiskavade koostamiseks, sh ühtekuuluvuspoliitikas rakendatavate programmidega seotud meetmete koordineerimine ja arengukavade eesmärkide saavutamise jälgimine.

Rahastamisega tegelevad asutused jälgivad ja suunavad riigi eelarvestrateegia seireraamistikus ning igal aastal riigieelarvealaste õigusaktide väljatöötamise ja nende rakendamise kaudu ELi muid rahastamisvahendeid ning riigieelarve tuludest ja mitmesugustest vahenditest rahastatavate meetmete vastastikust täiendavust.

Näiteks käsitletakse transpordi rahastamise kavandamist selliselt, et võetakse arvesse nii kütuseaktsiisist kui ka ELi vahenditest (sh fondidest ja Euroopa ühendamise rahastust) saadud kogutulu; keskkonnapoliitika kaudu rakendatakse keskkonnatasudest laekuvaid rahalisi vahendeid, taastuvenergial põhinevate õigusaktide täiustamiseks elektriturule suunatavaid vahendeid, samuti keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahendeid; tööturupoliitikas rakendatakse töötukassa kaudu suunatavaid rahalisi vahendeid ja ressursse; teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks kasutatakse riigieelarve tulemuslepingutest tulenevaid vahendeid, osalust programmis „Horisont 2020“, samuti Euroopa teadusruumi vahendeid. Riigi eelarvestrateegias seatud eesmärkide saavutamise jaoks on eriti oluline rahaliste vahendite panus konkurentsivõimelisse majanduskeskkonda, haridusse, tervesse tööturgu, sotsiaalkindlustusse ja heasse rahvatervisesse, energeetikasse, transpordi- ja infoühiskonda, integratsiooni, keskkonnakaitsesse ning piirkondlikku arengusse. Vabariigi Valitsusel on olemas eelarve täitmist käsitlevate regulaarsete ülevaadete aruanded ELi rahaliste vahendite kasutuse kohta. See tagab, et valitsus saab osa ühisarutelust struktuurifondide, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi , Sisejulgeolekufondi, Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, maaelu, merendus- ja kalatööstussektorite ning nende toetuse ja muude ELi vahendite rakendamise üle koos tulemuste, probleemide ja asjakohaste lahendustega. Kirjeldatud mehhanism annab võimaluse vajaduse korral kooskõlastada rakenduskavade muutmist, töötada läbi muudatusettepanekuid ja sõnastada asjakohaseid otsuseid.

Tööversioon seisuga 1.10.2021

14

3. INVESTEU RAAMES EELARVELISE TAGATISE VORMIS ANTAV PANUS KOOS PÕHJENDUSEGA

Ei ole asjakohane: Eesti ei tee ülekannet InvestEU-sse.

4. ÜMBERPAIGUTAMISED

Liikmersiik taotleb

[ ] ümberpaigutamist piirkonnakategooriate vahel

[ ] ümberpaigutamist eelarve otsese või kaudse täitmise all kuuluvatesse rahastamisvahenditesse

[x] ümberpaigutamist ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse

[ ] ERFi ja ESF+ vahendite ümberpaigutamist JTF täiendava toetusena

[ ] ümberpaigutamisi Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alt tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki

4.1. Piirkonnakategooriate vahelised ümberpaigutamised

Ei ole asjakohane: Eesti on üks NUTS2 regioon.

4.2. Ümberpaigutamised eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse rahastamisvahenditesse

Ei ole asjakohane: Eesti ei tee ülekannet eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse

rahastamisvahenditesse.

4.3. Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse

Tabel 2: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse (jaotus aastate kaupa)

Ümberpaigutamise

allikas

Ümberpaigutamise

siht Jaotus aastate kaupa

Fond Piirkon

nakateg

ooria

Fond

Piirkonnak

ategooria

(asjakohas

el juhul)

2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

Tööversioon seisuga 1.10.2021

15

Ühtekuu

lvusfond Ei

kohalda

ta

ESF+ Ülemineku

piirkond 0 2 207

473

3 784

240 5 676

360 6 622

420 6 622

420

6 622

420

31 535 334

Ühtekuu

lvusfond

Ei

kohalda

ta

ERDF Ülemineku

piirkond

0 629

278

988 866

1 438

351 1 977

732 1 977

732

1 977

732

8 989 691

Põhjendus

Fondide vaheliste ümbertõstete tegemisel on silmas peetud Eestile Euroopa Komisjoni poolt antud riigipõhised soovitusi 2019-2020 ning riigi arenguvajadusi kooskõlas strateegia Eesti2035 eesmärkidega. Olulised märksõnad arenguvajaduste osas on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine (struktuurne probleem on kirde- ja kagupiirkonna majanduslik ja sotsiaalne mahajäämus võrreldes muude Eesti piirkondadega); sotsiaalse turvavõrgu parandamine ja hoolekande teenuste kättesaadavuse tõstmine; haridussüsteemi paremasse vastavusse viimine tööturu nõudlusega, samuti oskuste nappuse vähendamine.

ERFi suunatud vahendit on mõeldud esiteks Kagu-Eesti ettevõtete arengu toetamisele, et vähendada regionaalset ebavõrdust. Piirkonnas antakse täiendavat toetust VKEde tootlikele investeeringutele, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Teiseks toetatakse ERFi lisandunud vahenditest hoolekandega seotud tegevusi, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist (investeeringud tagamaks kogukonnapõhist erihoolekandeteenust, tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laiem kasutamine sotsiaalvaldkonnas).

ESF+ vahendid toetavad laste vaesuse vähendamist, noorte varajase koolist lahkumise ennetamist ja vähendamist ning hariduse vastavusse viimisega tööturu nõudlusele. Lastele ja noortele on suunatud sekkumised, mis vähendavad sotsiaalset tõrjutust ning aitavad ennetada riskikäitumist, mh tegeletakse tervikliku lastekaitsesüsteemi loomisega. Haridusvaldkonnas on suunaks õppekavade vastavusse viimine tööturu vajadustega, õppijakeskne lähenemine haridusele ja piisav kvalifitseeritud haridustöötjate arv. Laste- ja noortegarantii eesmärkidega kooskõlas on kavandatud sekkumised lastele ja noortele, et võidelda koolist väljalangemisega ning pakkuda erinevaid hariduslikke tugiteenuseid, samuti tugimeetmed mittetöötavate ja – õppivate noorte haridusse või tööturule suunamiseks.

Ümberpaigutuste üldine eesmärk on vähendada regionaalset ja sotsiaalset ebavõrdsust Eestis ning sekkumistega on hõlmatud erinevad sihtrühmad: lapsed, noored, hoolduskoormusega, eri- ja hooldusvajadusega inimesed ning Eesti eri piirkondade elanikud

4.4 . ERF ja ESF+ vahendite ümberpaigutamine JTF täiendava toetusena, põhjendusega

Ei ole asjakohane: Eesti ei tee täiendavat ülekannet ESF+ist või ERFist JTFi.

Tööversioon seisuga 1.10.2021

16

4.5. Ümberpaigutamised Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) alt tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki

Ei ole asjakohane: Eesti ei tee ülekannet Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg).

5. TEHNILISE ABI LIIDU OSALUSE VORM

Tehnilise abi liidu osaluse vormi valik [ ] Artikli 36 lõike 4 kohane tehniline abi*

[x] Artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi**

Programmiperioodil 2021-2027 soovib Eesti kasutada tehnilist abi ühtse määra alusel, kuna see toob kaasa olulise rakendussüsteemi lihtsustamise vähendades seejuures arvestatavalt administratiivset koormust. Ühtse määra alusel tehnilise abi kasutamine võimaldab keskenduda kõige olulisemale, st tulemuste saavutamisele, mitte tekkinud kuludele.

Tehnilisest abist rahastatakse Rahandusministeeriumi (liikmesriik, auditeeriv asutus, rakendusasutus), korraldusasutuse, vahendusasutuste (ministeeriumid rakendusasutustena ja rakendusüksused) ning uuena partnerite Ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakendamisega seotud kulusid.

Tehnilisest abist toetatakse rakenduskava tõhusa ja tulemusliku elluviimisega seotud kulusid: toetuste planeerimiseks, rakendussüsteemi ja õigusraami ettevalmistamiseks, projektide valikuks, taotluste ja maksetaotluste menetlemiseks, kontrollideks ja rakendamiseks vajalikke tööjõukulusid, lähetuskulusid ja koolituskulusid; seire ja seirekomisjoni tööga seotud kulusid; rakenduskava tulemuslikkuse hindamiste, analüüside ja uuringute läbiviimise kulusid; auditeerimise, teavitustegevuste, vajalike IT süsteemide kohandamise ja ülalpidamisega seotud kulusid ning keskse administratsiooni ja sihtrühma koolitamisega seotud kulusid.

Uudsena lisandub sotsiaalpartnerite ja partnerite katusorganisatsioonide ning vajadusel muude oluliste partnerite suutlikkuse tõstmise rahastamine tehnilisest abist ning mõjude hindamise süsteemi arendamise, mõju-, tuleviku- ja õigusanalüüside läbiviimise, sh uudsete lahenduste katsetamise, ning rakke- ja ekspertrühmade rahastamine tehnilisest abist, mida eelmisel perioodil rahastati haldusvõimekuse prioriteetsest suunast. Partnerite võimestamiseks toetatakse fondidega seotud seminaride, kohtumiste ja uuringute läbiviimist riigi reformide ja poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse ja kaasumise suutlikkuse tõstmiseks; partnerorganisatsioonide juhtide ja liikmete võimekuse tõstmist (sh täiendõpet), liikmehõive suurendamist ja mainekujundust.

Tehnilisest abist jätkatakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kompetentsikekskuse rahastamist suurendamaks struktuurivahendeid kasutavate ja koordineerivate üksuste teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soodustamaks ja toetamaks nende põhimõtete arvestamist toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel ning rakendamisel.

Tehnilise abi kulude planeerimisel lähtutakse seotud asutustega kokku lepitavast eelarve jaotusvõtmest, mida korrigeeritakse vajadusel riigi eelarvestrateegia protsessis kord aastas. Vahendid planeeritakse kokkulepitud jaotusvõtme alusel seotud asutuste eelarvesse, eraldi taotlemist ja vahendite kasutamise aruandlust (üldjuhul) ei toimu. Hindamiste eelarve planeerimisel lähtutakse hindamiste kavast, teavitamiste korral lähtutakse teavitamise strateegiast, muude kulude korral lähtutakse valdkonna ekspertide prognoosidest ning täistööajale taandatud ametikoha hüvitamisel eelmise struktuurivahendite rakendusperioodi keskmisest palgakulust, mida on suurendatud 15% üldkulude ühtse määraga ning lisatud keskmine lähetus- ja koolituskulu ning inflatsioon. Partnerite võimestamise rahastamisel lähtutakse toetuse andmise tingimustes fikseeritavatest aastastest lagedest ning järgmise aasta eelarve ja tulemused lepitakse korraldusasutusega kokku eelmise aasta oktoobris, partneritele

Tööversioon seisuga 1.10.2021

17

tehakse väljamakseid kuni 2 korda aastas ning nad esitavad aruande seatud eesmärkide täitmise kohta kord aastas.

6. VALDKONDLIK KESKENDAMINE

6.1. Vastavus valdkondliku keskendumise reeglitele

Liikmesriik otsustab [x] Järgida valdkondlikku keskendamist riiklikul tasandil

[x] Järgida valdkondlikku keskendamist piirkonnakategooria tasandil

[ ] Võtta valdkondliku keskendamise eesmärgil arvesse Ühtekuuluvusfondi vahendeid

Tabel 3: Valdkondlik keskendamine ESF+is

Liikmesriik täidab valdkondliku keskendamise nõudeid

25% sotsiaalse kaasatuse puhul

Kavandatud ESF+ määruse artikli 4 erieesmärkide h-l raames

Kavandatud ESF+ programmid:

1. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021- 2027

3 % enim puudust kannatavatele isikutele mõeldud toetuse puhul

Kavandatud ESF+ määruse artikli 4 erieesmärgi m ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel erieesmärgi 1 raames

Kavandatud ESF+ programmid:

1. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021- 2027

… % noorte tööhõive jaoks ette nähtud toetuse puhulKavandatud ESF+ määruse artikli 4 erieesmärkide a, f ja l raames

Ei ole asjakohane N/A

... % laste vaesuse vastu võitlemise toetuse puhulKavandatud ESF+ määruse artikli 4 erieesmärkide f ja h–l raames

ei rakendu

... % sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamise puhulKavandatud ESF+ määruse artikli 4 kõikide erieesmärkide (välja arvatud m) raames

ei rakendu

Tööversioon seisuga 1.10.2021

18

7. PARTNERLUSLEPPEGA HÕLMATUD IGA FONDI RAHAERALDISED POLIITIKAEESMÄRKIDE, JTF ERIEESMÄRGI JA TEHNILISE ABI KAUPA RIIKLIKUL

JA ASJAKOHASEL JUHUL PIIRKONDLIKUL TASANDIL

Tabel 4: Esialgsed rahaeraldised ERFist, Ühtekuuluvusfondist, JTFist, ESF+-ist, EMKVFist poliitikaeesmärkide, JTFi erieesmärgi ja tehnilise abi kaupa

Poliitika eesmärgi

d, JTFi erieesmä

rk või tehniline

abi

ERF Ühtekuuluv

us fondi jaotus

riiklikul tasandil

JTF** ESF+

EMKVF i jaotus riiklikul tasandil

Kokku

Jaotus riik likul

tasandil

Piirkonn a

kategoor ia

Jaotus piirkonna

kategooria

te lõikes

Jaotus riiklikul tasandil

JTFi määruse vahendid artikli 3

alusel

JTFi määruse vahendid artikli 4 alusel

Jaotus riik likul

tasandil

Piirkonn a

kategoor ia

Jaotus piirkonna

kategooriate lõikes

Poliitika eesmärk 1

740 290 285

Ülemine kupiirko nnad

740 290 285

Ülemine kupiirko nnad

740 290 285

Poliitika eesmärk 2

541 210 229

Ülemine kupiirko nnad

541 210 229

239 028 963

Ülemine kupiirko nnad

tbc 780 239 192

Poliitika eesmärk 3

0 Ülemine kupiirko nnad

0 521 200 000

Ülemine kupiirko nnad

521 200 000

Poliitika eesmärk 4

167 600 000

Ülemine kupiirko nnad

167 600 000

512 628 677

Ülemine kupiirko nnad

512 628 677 680 228 677

Poliitika eesmärk 5

192 906 000

Ülemine kupiirko nnad

192 906 000

Ülemine kupiirko nnad

tbc 192 906 000

JTFi erieesmä rk

339 740 431

148 763 395 190 977 036 339 740 431

Tööversioon seisuga 1.10.2021

19

Ühissäte

te

määruse

artikli

36

lõike 5

kohane

tehniline

abi (kui

see

on

asjakoha

ne)

59 554 640

Ülemine

kupiirko

nnad

59554640 19 493

050 14 155 851 6 198 475 7 957 376

21 528

660

Ülemine

kupiirko

nnad

21 528

660

5 843

464

120 575

665

Kokku 1 701 561

154

Ülemine

kupiirko

nnad

1 701 561

154

779 722

013

353 896

282 154 961 870 198 934 412

534 157

336

Ülemine

kupiirko

nnad

534 157 336 97 391

060

3 466 727

846

Tööversioon seisuga 1.10.2021

20

Põhjendus:

Praegused investeeringud on suunatud arenguvajadustele ja eesmärkidele, mis on seatud meie pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. Samuti asjakohases valdkondlikus poliitikas ja arengudokumentides (näiteks riiklik teadus- ja arendustegevuse strateegia ning ettevõtluse strateegia) kirjeldatud eesmärkides, mille otstarve on luua konkurentsitingimused teadmuspõhise tootlikkuse ja heaolu kasvuks. Strateegia „Eesti 2035“ üks eesmärke keskendub elukeskkonnale – Eestis on kvaliteetne elukeskkond, mis on kõigi vajadusi arvestav ja turvaline. See tähendab, et meie 2035. aasta eesmärk on suurendada inimeste rahulolu elukeskkonnaga ja parandada kestliku arengu keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajaid. Mis puutub elukeskkonda, siis Eesti on hõredalt asustatud perifeerne riik ELis ja paljud poliitikavaldkonnad sõltuvad hästitoimivast transpordisüsteemist. See tähendab, et maapiirkondade jaoks on vaja rohkem ühendatusealaseid investeeringuid, et tagada head elamis- ja töötamisvõimalused linnakeskkonna alternatiivina. Seepärast tehakse investeeringuid üleeuroopalise transpordivõrguga vastavusse viimiseks ning me panustame samuti põhivõrgu ja selle juurdepääsude lõpuleviimisesse, ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Muudeks takistusteks on erinevate vedude ja aeganõudva sõiduaja ühildamatus. Raudtee võib küll vähendada maanteetranspordi kasutust suuremate keskuste vahel, kuid selle jaoks on vaja rohkem investeeringuid, et parandada sõiduaega ja suurendada tõhusust (suurendades maksimaalset piirkiirust). Kavandatud on raudteemeede, mis keskendub üksnes säästva transpordi arendamisele: sh raudteede elektrifitseerimine ja kurvide sirgendamine, mis peaks tulevikus suurendama rongi liikumiskiirust ja rongireisijate arvu.

2035. aastaks soovime tõsta eeldatavaid tervena elatavaid eluaastaid ja elukestvas õppes osalemise määra. Oodatava eluea ja keskmiselt tervena elatud aastate pikendamiseks on oluline toetada meetmeid, mis aitavad parandada elanikkonna tervisealaseid teadmisi, vähendada tervisealast ebavõrdsust ja parandada tervishoiuteenustele võrdset ligipääsu. Sissetulekutes on suuri piirkondlikke erinevusi, mis toob samuti kaasa tervisealase ebavõrdsuse. Harjumaa ja teiste piirkondade erinevus tuleneb elanikkonna kiiremast vähenemisest ja vananemisest teistes piirkondades ning eelkõige noorte väljavoolust. Seetõttu mängib linnapiirkondade areng riigi majandusarengus olulist rolli. Suuremad linnapiirkonnad seisavad silmitsi mitmete ebaühtlase majanduskasvuga seotud probleemidega, nagu äärelinnastumise ebasoovitavad keskkonnamõjud, ning keskkonna- ja kliimaküsimused muutuvad linnapiirkondade ühise probleemina aina olulisemaks.

Ida-Virumaa linnapiirkondade probleemid on seotud elukeskkonna vähese atraktiivsuse, alakasutatud piirkondade suure osakaalu ja hoonefondi tänapäeva vajadustele mittevastavusega. Lisaks, kuna põlevkivisektor on suurel määral koondunud just Ida-Virumaale, toodavad seal piirkonnas asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Mõned põlevkivisektori tuumikettevõtted on Ida-Virumaa majanduse nurgakivi nii käibe kui ka suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. Et põlevkivist elektri tootmist saaks õiglaselt järk-järgult lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust põlevkivist väljumise sotsiaal-majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks.

Tööversioon seisuga 1.10.2021

21

8. PARTNERLUSLEPPEGA HÕLMATUD FONDIDEST RAHASTATAVATE KAVANDATUD PROGRAMMIDE LOETELU, KUS ON ESITATUD ASJAOMASED

ESIALGSED RAHALISED ERALDISED FONDIDE KAUPA JA VASTAVAD LIIKMESRIIGI OSALUSED PIIRKONNAKATEGOORIATE KAUPA

Tabel 5: Kavandatud programmide loetelu koos esialgsete rahaliste eraldistega

Nimetus [255] Fond Piirkonnakategooria

Liidu osalus Liikmesriigiosa

lus Kokku

Liidu osalus, v.a ühissätete

määruse artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi

Liidu osalus ühissätete määruse artikli 36 lõike 5

kohaseks tehniliseks

abiks

Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava

perioodiks 2021-

2027, Eesti

ERF Üleminekupiirkonnad 1 642 006 514 59 554 640 1 134 800 918 2 836 362 073

Ühtekuuluvusfond Ei kohaldata 760 228 963 19 493 050 249 766 182 1 029 488 196

ESF+ Üleminekupiirkonnad 512 628 677 21 528 660 217 393 659 751 550 995

Tööversioon seisuga 1.10.2021

22

JTF – eraldis (artikkel 3, JTFi

määrus)

Ei kohaldata 148 763 395 6 198 475 98 847 406 253 809 276

JTF – eraldis (artikkel 4, JTFi

määrus)

Ei kohaldata 190 977 036 7 957 376 126 896 704 325 831 116

Kokku ERF,

Ühtekuuluvusfond,

ESF+, JTF 3 254 604 584 114 732 202 1 827 704 869 5 197 041 655

Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi

rakenduskava

perioodiks 2021-

2027, Eesti

EMKVF Ei kohaldata 91547597 5 843 464 41 739 026 139 130 086

Kokku Kõik fondid 3 346 152 181 120 575 665 1 869 443 895 5 336 171 741

Tööversioon seisuga 1.10.2021

23

Tabel 6: Kavandatud Interregi programmide loetelu

Programm 1 Eesti-Vene programm

Programm 2 Eesti-Läti programm

Programm 3 Kesk-Läänemere programm

Programm 4 Läänemere piirkonna

programm

Programm 5 Interreg Euroopa

programm

Programm 6 Interact programm

Programm 7 Espon programm

Programm 8 Urbact programm

9. KOKKUVÕTE MEETMETEST, MIDA KAVATSETAKSE VÕTTA, ET TUGEVDADA

HALDUSSUUTLIKKUST PARTNERLUSLEPPEGA HÕLMATUD FONDIDE RAKENDAMISEL

Rakenduskava eduka elluviimise kriitiliseks eduteguriks on süsteemsus ja läbimõeldud lähenemine. Olulisim on tagada toimiv ning läbipaistev juhtimissüsteem, kus kõik osapooled teavad selgelt oma rolli ja vastutust, ning leppida kokku info liikumine. Korraldusasutus on viimase kahe aasta jooksul reforminud toetuste andmise korraldamist. Reformi peamiseks eesmärgiks oli luua uueks programmperioodiks lihtsam ja selgem juhtimissüsteem ning vältida ülesannete dubleerimist. Info peab liikuma kiirelt ja operatiivselt ning juhtimisinfo peab olema kvaliteetne.

Iganädalaselt toimuvad rakendussüsteemi osapooltega kohtumised, kus antakse ülevaade rakendamise hetkeseisust ning väljakutsetest. Vajadusel kavandatakse ühiselt edaspidised tegevused.

Lähtutud on ACB roadmap seminaridelt saadud juhistest luua terviklikult toimiv süsteem.

Oluline on pöörata tähelepanu nii toetust andvate asutuste ja töötajate arendamisele, kui ka sellele, et toetuse saajad oleksid võimelised toetusi rakendama ning tulemusi saavutama. Toetuse saajate võimekus on sageli tulemusliku elluviimise võtmekohaks. Välja töötatud meetmed peavad olema ka rakendatavad. Oluline on jätkata haldusvõimekuse tõstmist kõikidel tasanditel ning mitte keskenduda üksnes toetusi andvate asutuste võimekuse tõstmisele.

Struktuurifondide rakendamine ja haldamine peab toimuma ladusalt ning selleks peab korraldusasutus toetama kogu administratsiooni ning administratsioon omakorda peab toetama taotlejaid ja toetuse saajaid, pakkudes pidevat nõustamist, juhendamist ja koolitusi. Selleks on loodud kesksed juhised ning kasutatakse ühte infosüsteemi. Nii on toetuse saajal lihtsam kohaneda erinevate toetuse andmise infosüsteemide ja reeglitega.

Sihtgrupile esitatav info peab olema esitatud õigeaegselt ja asjakohasel vormil ning ei tohi toetuse saajaid liialt koormata. Eraldi on tähelepanu pööratud nn „gold plating”-ule, et vältida ülereguleerimist ja hoida rakendussüsteem, õigusraamistik ning juhendid võimalikult lihtsana. Lihtsam rakendussüsteem aitab vältida vigu,

Tööversioon seisuga 1.10.2021

24

saavutada tulemusi ja tõstab struktuurifondide mainet. Samuti väheneb toetuse saaja finantskorrektsioonide risk, mis on sageil põhjustatud mitte pahatahtlikkusest vaid reeglite keerukusest.

Kliendi rahulolu mõõtmiseks on loodud süsteem, kus igakuiselt mõõdetakse toetuse saaja rahulolu e-toetuse infosüsteemiga, reeglite selguse ja arusaadavusega ning koostöökogemust toetuse andjaga. Saadud tagasisidet analüüsitakse süsteemselt.

Loodud on erinevate valdkondade võrgustikud: riigihanked, lihtsustamine, õigus, riskid, teavitamine, infosüsteem, kliendikogemus, järelevalve ja finantsinstrumendid. Võrgustike kohtumised on regulaarsed ja iga kohtumise järel küsitakse osalejatelt tagasisidet, mida analüüsitakse ja kasutatakse uute kohtumiste kavandamisel ühe sisendina.

Suurt tähelepanu pööratakse teenuse disainile. Riigi Tugiteenuste Keskusesse on loodud eraldi üksus, mis kasutab meetmete väljatöötamisel teenuse disaini tööriistu (kliendi teekond, kliendi profiil, retrospektiiv jne). Meetmete väljatöötamisse kaasatakse aktiivselt sihtgruppe.

Et sotsiaalpartnerid aitaksid välja töötada asjakohaseid meetmeid ja oleksid heaks partneriks riigile, on neile võimekuse tõstmiseks ette nähtud eraldi vahendid. Kahe eelmise programmperioodi raames on sotsiaalpartneritele vahendeid eraldatud ja käesoleva rakenduskava edukaks elluviimiseks on kavas sellega jätkata.

Koolitusvajadusi ja arendustegevusi analüüsitakse, et selgitada välja nii administratsiooni kui ka sotsiaalpartnerite vajadused. Osapoolte vahel lepitakse kokku koolitused ja tegevusplaan ning seatakse eesmärgid ja vastutajad. Välja on töötatud tulemusjuhtimisega seotud hindamissüsteem, mille mõõdikuid juhid igakuiselt üle vaatavad. Vajadusel nähakse ette täiendavad tegevused või vaadatakse üle tegevuskava asjakohasus. Tegevuskava ja selle täitmine on seotud ka strateegiliste mõõdikutega.

Korraldusasutus viib iga-aastaselt läbi rakendussüsteemi toimimise analüüsi, mille põhjal luuakse konkreetne tegevuskava süsteemi toimimise tagamiseks. Iga valdkonna koolitus- ja arendusvajadust analüüsitakse ning kavandatakse järgmise perioodi tegevused. Rakendussüsteemi toimimise analüüsi tutvustatakse kogu administratsioonile ning vajadusel viiakse tagasiside põhjal sisse parendused. Lisaks koostatakse kokkuvõte, mida jagatakse avalikkusega, et tagada läbipaistvus.

Eespool nimetatud tegevused on vahendid, mis hoiavad rahastamise juhtimise ja kontrollisüsteemi asutusi ühtse ja terviklikuna.

10. DEMOGRAAFILISTE PROBLEEMIDE VÕI PIIRKONDADE JA ALADE ERIVAJADUSTEGA TEGELEMISE

INTEGREERITUD KÄSITUS

Eesti regionaalpoliitika elluviimise eest vastutab Rahandusministeerium. Selle ülesanded hõlmavad regionaalpoliitika koordineerimist ja suunamist vastavalt piirkondlikele probleemidele ja vajadustele. Rahandusministeerium koordineerib regionaalhaldust ja kohalike omavalitsustega seotud poliitikakujunduse väljatöötamist, ruumilist planeerimist ja toetab regionaalarengut regionaalpoliitika kujundamise kaudu. Rakendadeskooskõla muude poliitikaeesmärkidega ning pidades silmas piirkondlikke probleeme ja kujundades regionaalpoliitikat, tagatakse Eesti eri piirkondade tasakaalustatud üldine regionaalareng, mille tulemuseks on erinevuste vähenemine piirkondade vahel ja väiksem mahajäämus. Rahandusministeeriumi peamised koostööpartnerid regionaalpoliitika elluviimisel on ministeeriumid, ülikoolid, teaduskeskused, kohalikud omavalitsused ja nende liidud, maakondlikud arendusorganisatsioonid, põhiseaduslikud institutsioonid ja välispartnerid. Et tagada riiklike ja piirkondlike arenguprioriteetide tihe lõimumine, on oluline, et kõikidel haldussüsteemi kuuluvatel ministeeriumidel oleksid piirkondlikud teadmised kõikide kohalike arenguvajaduste ja tingimuste kohta ning et neid võetaks arvesse toetusmeetmete kavandamisel. Olulise panuse annavad siinkohal maakonna arengustrateegiad ja koostöö piirkondlike partneritega.

Peale muude poliitikaeesmärkide kooskõlastatud rakendamise on kavandatud, et PO5 raames rakendatakse täiendavaid integreeritud piirkondliku arengu toetusmeetmeid. Integreeritud lähenemisviisi kasutatakse piirkondlike arenguprobleemide lahendamiseks maakonna ja linnapiirkonna tasandil. Integreeritud territoriaalse lähenemisviisi aluseks on maakonna arengustrateegia, mis määratleb piirkondlikud prioriteedid erinevates arenguvaldkondades. Maakonna arengustrateegiale tuginemine tähendab seda, et lähenemisviis erinevatele piirkondadele ei ole ühtne, kuid sekkumiste kavandamisel võetakse arvesse piirkonna probleemide eripära ja

Tööversioon seisuga 1.10.2021

25

arengutingimusi. Enamiku Eesti piirkondade jaoks on üks suurimaid probleeme elanikkonna vähenemine ja vananemine. See toob kaasa probleeme avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse ning piirkondliku tööhõive säilitamisega, mis tagab elanike sissetuleku. Elanikkonna ja tööturu vähenemise tõttu väheneb ka omavalitsuste tulubaas. Väike tulubaas piirab arendustegevusi, mis parandaks ettevõtluskeskkonda, samuti avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Strateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste kohaselt on kõigist Eesti piirkondadest kõige kõrgem töötuse määr, kõrgeim suhtelise vaesuse määr ja halvad tervisenäitajad Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa piirkondades. Mõlemat piirkonda iseloomustavad piirkonnakeskustest eemal olevad hõredalt asustatud äärealad , mis võimendavad ülalnimetatud erinevusi teiste Eesti piirkondadega.

Kagu-Eestit iseloomustab keskmisest kiirem elanikkonna vähenemine. Statistikaameti rahvastikuprognooside kohaselt elab piirkonnas 2040. aastaks 30% vähem inimesi, pensionäride osakaal elanikkonnas suureneb ja tööealiste osakaal väheneb. Keskmine eluiga ja eeldatavad tervena elatud eluaastad on Eesti keskmisest madalamad. Elanikkonnale on iseloomulik väljaspool kodumaakonda töötavate inimeste suur osakaal. Kagu-Eesti tööjõu haridustase on Eesti keskmisega võrreldes madalam: vähem on kõrgema haridustasemega töötajaid ja rohkem põhiharidusega töötajaid. Tööturu kahanemine ja sellega kaasnevad vähenenud valikud soodustavad väljarännet või haritud tööjõu pendelrännet. Samas iseloomustab Kagu-Eestit ka hõredalt asustatud ja reljeefne maastik ning puutumatu loodus, mis edendab turismi ja puhkemajandust. Piirkonnal on potentsiaali muutuda atraktiivseks nii digi- kui ka kaugtöötajate jaoks. Hajaasustusega piirkondadel on aga piiratud juurdepääs kiirele internetiühendusele, mistõttu on kohaliku omavalitsuse ja ettevõttete jaoks võimaluste arendamine problemaatiline. Kagu-Eesti taristut iseloomustab kruusateede suur osakaal. Hõre asustus ja kattega teede vähesus suurendavad sõiduaega, rohkem kulub aega bussidega sõitmisele, mis on ühtlasi ka piirkonna peamine ühistranspordivõimalus. Sellest tingituna on eelistatuim transpordivahend isiklik sõiduauto, mis aga omakorda piirab liikuvust – kui töötajad pääsevad oma töökohtade juurde üksnes autoga, kulub palju suurem osa palgast transpordikuludele.

Ida-Virumaad iseloomustab püsivalt kõrge töötuse määr, ettevõtlusaktiivsuse madal tase ja tööstussektori (põlevkivitööstus) sõltuvus nafta maailmaturu hindadest. Piirkonnale on iseloomulik ka end eestlaseks pidavate elanike väike osakaal, mis kajastub nii elanikkonnas kui ka kultuurilistes erinevustes – maakonna elanikkonnast moodustavad eestlased 17,5% (2019. aastal). Suhteliselt väike eesti keelt kõnelevate inimeste arv ja kultuurilised erinevused avaldavad mõju piirkonna tööturu näitajatele – väiksem tööjõus osalevate naiste hulk ja piiratud töökohtade valik eesti keele oskamatuse tõttu. Samuti on Ida-Virumaa üks kiiremini kahaneva ja vananeva elanikkonnaga maakond Eestis. Statistikaameti andmetel väheneb 2040. aastaks elanikkond 27%. Ida-Virumaal on alla 14-aastaste laste ja noorte osakaal 14% elanikkonnast kogu Eesti madalaim ja Statistikaameti prognoosi kohaselt võib see 2040. aastaks kahaneda 10%-ni. See toob kaasa olukorra, kus tööturult lahkub rohkem inimesi kui sinna siseneb – iga 10 pensionile jääva inimese kohta on 6 uut tööealist inimest. Tööealiste inimeste arvu vähenemine toob kaasa sõltuvusmäära kasvu ja probleemid tööjõudu kasutavate ettevõtetele.

Ida-Virumaa tööjõud on enamasti kohalik ja töötuse määr oli 2019. aastal 8,7%. Piirkonda kimbutab aga tööjõupuudus - 25% tööstussektori tööandjatest (domineeriv sektor Ida-Virumaal) ja 28% teenindussektori tööandjatest olid 2019. aasta esimeses kvartalis seisukohal, et nende äritegevust pärsib sobiva tööjõu puudus. Ida- Virumaa haridusväljavaadetele avaldab peamiselt mõju ebapiisav eesti keele oskus. Suur osa õpilastest, kes ei tunne, et nad oskaks piisavalt eesti keelt, suundub kutsekoolidesse, kus nende keeleoskus märkimisväärselt ei parane.

Võttes arvesse piirkondlikke erinevusi, on Eestis vaja fondide, sealhulgas PO5 toetusmeetmete koordineerimist, et tagada ühtlane piirkondlik areng ja konkurentsivõime kasv.

11. ESIALGNE KLIIMAALASE PANUSE EESMÄRK

Fond Esialgne kliimaalane panus

ERF 30%

Ühtekuuluvusfond 37%

Tööversioon seisuga 1.10.2021

1

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027

Euroopa Regionaalarengu Fond

Ühtekuuluvusfond

Euroopa Sotsiaalfond+

Õiglase Ülemineku fond

NB! Tegemist on dokumendi tööversiooniga, mis on esitatud avalikule konsultatsioonile. Eelnõu täieneb vastavalt avalikul konsultatsioonil esitatud ettepanekutele ning Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahel peetavatele läbirääkimistele.

Tööversioon seisuga 1.10.2021

2

1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED ....... 5

1.1. TÖÖHÕIVESSE JA MAJANDUSKASVU INVESTEERIMISE EESMÄRGI JAOKS: .......................................................................... 14

2. PRIORITEEDID ...................................................................................................................................................32

2.1 MUUD PRIORITEEDID KUI TEHNILINE ABI ........................................................................................................................... 32

2.1.1. Nutikam Eesti ............................................................................................................................................ 32

Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu

arendamine ja suurendamine ................................................................................................................................................33

2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori

asutuste jaoks ........................................................................................................................................................................39

2.1.1.3. Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade

loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu ...........................................................................................................41

2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine ..............45

2.1.2. Digitaalse ühenduvuse arendamine .......................................................................................................... 48

2.1.1.5 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine ..............................................................................................49

2.1.3. Rohelisem Eesti ......................................................................................................................................... 51

2.1.2.1 Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine .....................51

2.1.2.2 Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles

sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega ...............................................................................................................................56

2.1.2.3 Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.......................................................................................58

2.1.2.4 Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine ..............................................62

2.1.4. Säästev linnaline liikumine ........................................................................................................................ 66

2.1.2.5 Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-

neutraalsele majandusele ......................................................................................................................................................66

2.1.5. Ühendatum Eesti ....................................................................................................................................... 69

2.1.3.1 Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise

üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine ...........................................................................................................70

2.1.3.2 Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi,

piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese

liikuvuse parandamine ...........................................................................................................................................................73

2.1.6. Sotsiaalsem Eesti....................................................................................................................................... 76

2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult

eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja

aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu,

ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu ...................................................76

2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja

tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske ...................................79

2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule

vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste,

Tööversioon seisuga 1.10.2021

3

sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe

kasutuselevõttu .....................................................................................................................................................................82

2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele

ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni

kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist,

sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks ...........................................................86

2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja

ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi

tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust ...........................89

2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja

aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet ...........92

2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele

teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu

kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist

tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse

teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet ...........................................97

2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele

võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses

kaug- ja e-õppe ja -koolitusega ............................................................................................................................................100

2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate

rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu

hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu .......................................................................................................................103

2.1.7. Materiaalse puuduse vähendamine ........................................................................................................ 105

2.1.7.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust

kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset

kaasamist 106

2.1.8. Inimestele lähedasem Eesti ..................................................................................................................... 107

2.1.8.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri,

looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades ..................................................................107

2.1.8.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri,

looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades ..................................................112

2.1.9. Õiglane üleminek .................................................................................................................................... 116

2.1.9.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide

saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete,

tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega ........................................................................................................116

3. RAHASTAMISKAVA ......................................................................................................................................... 121

3.1. ÜMBERPAIGUTUSED JA PANUSED ......................................................................................................................... 121

3.2. JTF: ERALDISED PROGRAMMIS JA ÜMBERPAIGUTAMISED .......................................................................................... 122

3.3. RAHALISED ASSIGNEERINGUD AASTATE KAUPA ........................................................................................................ 123

3.4. KÕIK RAHALISED ASSIGNEERINGUD FONDIDE JA RIIKLIKE KAASRAHASTAMISTE KAUPA....................................................... 125

4. EELTINGIMUSED ............................................................................................................................................. 128

Tööversioon seisuga 1.10.2021

4

4.1. TEMAATILISED EELTINGIMUSED ERF, ESF+ JA ÜF KASUTAMISELE ............................................................................... 128

4.2. HORISONTAALSED EELTINGIMUSED ....................................................................................................................... 149

5. PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED ............................................................................................................. 155

6. PARTNERLUS .................................................................................................................................................. 155

7. TEABEVAHETUS JA NÄHTAVUS ....................................................................................................................... 157

8. ÜHIKUHINDADE, KINDLASUMMALISTE MAKSETE, ÜHTSETE MÄÄRADE JA KULUDEGA SIDUMATA

RAHASTAMISE KASUTAMINE ................................................................................................................................... 159

LIIDE 1. LIIDU PANUS, MIS PÕHINEB KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISEL .......................................................... 160

LIIDE 2. KAVANDATUD STRATEEGILISELT OLULISTE TEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA ............................................ 165

LISA 1. ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALNE KAVA (LISATUD ERALDI FAILINA) .................................. 165

Tööversioon seisuga 1.10.2021

5

1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED

LAHENDUSED

Horisontaalsed aspektid

Eesti makromajanduslik keskkond

Valitsemissektori kulud Eestis (2018. aastal 39,3% SKPst) on alla ELi keskmise (45,7% SKPst 2018. aastal).

Samuti on Eesti avalike teenuste kulud (33,8% SKPst 2018. aastal) või valitsemissektori kulud, millest on

maha arvatud investeeringud, alla ELi keskmise (43,0% SKPst 2018. aastal) – Eestis on avaliku teenuse

kogukulud ELis neljandal kohal. Eesti riigieelarve on kestlik ja makromajanduslikult tasakaalus, kuid SKP

kasvuprognoos järgmiseks kaheks aastaks on madal ning 2030. aastaks langeb majanduskasvu potentsiaal

tööealise elanikkonna vähenemise tõttu alla kahe protsendi. Vastavalt Eesti Riigirahanduse

väljavaatele 20701 on lähikümnenditel Eesti makromajandust mõjutavad kõige olulisemad tegurid

demograafilised muutused – vähenev ja vananev rahvastik. Kuigi rahvastiku vähenemine pärsib

majandusarengut, tasakaalustab seda kättesaadava kapitali ja tööviljakuse suurenemine. Eeldatakse, et

tööviljakuse kasv ületab 2035. aastani palgakasvu, kuid pärast 2035. aastat peaksid need võrdsustuma.

Tööhõive määr peaks 2070. aastani langema ja väheneb 2035. aastaks 4% võrra. Prognooside kohaselt

väheneb töötajate arv 2070. aastaks 25% võrra, mis tähendab, et tööturul on 135 000 inimest vähem.

Teisest küljest vähendab tööealise elanikkonna vähenemine töötuse määra 2035. aastaks 5,1%ni. Eeldades,

et poliitika ja suundumused jäävad praegusele tasemele, prognoositakse, et Eesti majanduskasv on järgmise

15 aasta jooksul ligikaudu 2,1%. 2019. aasta andmete põhjal prognoositakse majanduskasvu

langustendentsi, mis jõuab 2050. aastaks 1%ni, misjärel toimub rahvastikudünaamikast tulenev ajutine kasvu

kiirenemine, kuid perioodi lõpuks toimub taas kasvu aeglustumine 1,2%-ni.

Eesti esmase arenguvajaduse analüüs koostati riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kavandamise

käigus, võttes arvesse ülemaailmseid suundumusi, riigi rahanduse väljavaateid ja praegust olukorda Eestis.

Nutikas valitsemine

Teadusuuringuid ja eksperdiarvamusi kasutatakse poliitika kujundamiseks väga vähe. Teadlastel

puuduvad vahendid ja motivatsioon poliitika kujundamisse panustamiseks. OECD hinnangu kohaselt on

poliitika mõju hindamise süsteemi rakendamine Eestis problemaatiline. Valitsusasutuste vaheline

teabevahetus on puudulik ja ebatõhus. Näiteks 418 ettepanekust sisemise bürokraatia vähendamiseks

on rakendatud vaid 192. OECD andmetel on valitsusasutuste töö keskpärane, mitte ootustele vastav. Ava-

ja suurandmeid ei ole märkimisväärselt kasutatud lisaväärtuse loomiseks. Lisaks on avalike teenuste

kvaliteet ja kättesaadavus ministeeriumide ja piirkondade lõikes erinev. E-teenuste arendamisel peab Eesti

keskenduma olemasolevate teenuste parandamisele ning kohalike omavalitsuste pakutavatele e-teenustele

teenuste kvaliteet on erinev, mõned teenused ei ole veebis kättesaadavad ja teisi on raske leida. IMD

World Talent Ranking, mis mõõdab riikide võimet hoida talente ja neid ligi meelitada, on asetanud Eesti

63 arenenud riigi seas 28. kohale, mis tähendab, et on vaja täiendavaid investeeringuid

programmidesse, mis toovad Eestisse talente ja välisinvesteeringuid (nt reklaamides Eesti pakutavaid

võimalusi). Eesti on tööjõukulude ning energia- ja toorainehindade tõusu tõttu muutunud välisinvestorite

jaoks vähem atraktiivseks. Õigussüsteem ja maksukeskkond ei ole piisavalt paindlikud, et võimaldada

muudatusi, mida nõuavad uued ärimudelid ja innovatsioon eri valdkondades. Strateegilisi eesmärke

takistavad erihuvid ja riigieelarve paindlikkuse puudumine (nt ligikaudu 80% eelarvest on eraldatud

õigusaktide alusel). Eri tasandite vahel killustunud strateegiline planeerimine ei toeta ulatuslikku ja

kriitilist otsuste tegemist riigi tasandil. See teeb keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rollijaotuse eri

1https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigirahanduse_pikk_vaade_aastani_2070_1.pdf

Tööversioon seisuga 1.10.2021

6

vastutusvaldkondades ebaselgeks. Strateegilisel juhtimisel tuleb seada prioriteedid avaliku sektori

vahendite võimalikult tõhusaks haldamiseks, mida toetab pikaajalise strateegia väljatöötamine riigi

tasandil. Teadmistepõhise poliitikakujundamise edendamiseks on vaja kasvatada ametnike

pädevust teadusuuringute tellimiseks, tulemuste tõlgendamiseks ja rakendamiseks. Otsused tuleb muuta

läbipaistvamaks ja arusaadavamaks. Ministeeriumide teadus- ja arendustegevused on killustunud ja riigi

teadus- ja arendustegevuse strateegiline juhtimine on lünklik. Oluline on parandada teabe

kättesaadavaust ja liikumist ning tõsta eri osapoolte (teadusasutused, riik, ettevõtted) koosloome

võimet riigi arenguvajaduste nutikaks ja teaduspõhiseks lahendamiseks. Piirkondliku arengu

suunamiseks ja läbiviimiseks tuleks parandada koostööd riigi ja kohalike omavalitsuste ning kogukondade

vahel. Tuleks välja töötada kasutajakeskse disainiga paremini integreeritud lahendused, et

võrdsustada avalike teenuste taset ja kättesaadavust. Õigus- ja maksukeskkonna arendamisega

tegelevad avaliku sektori asutused peaksid muutma oma struktuuri ja töökorraldust, et olla paremini ette

valmistatud uute ettevõtlus- ja töövormide jaoks ning neid kiiremini kohandada. Sotsiaalse

ühtekuuluvuse ja kodanikuühiskonna tugevdamiseks on vaja investeerida toetussüsteemidesse, et

kaasata kodanikuaktivistid kohalikesse omavalitsustesse ühiste eesmärkide saavutamiseks. See sõltub

noorte teadlikkuse suurendamisest ja osalusdemokraatia edendamisest noorte seas. Eesti rahvusvahelise

positsiooni säilitamiseks ja parandamiseks on vaja investeeringuid mainekujundusse (rõhutades Eesti

tugevaid külgi) ning olemasolevate lahenduste kasutamist majanduse ja muude valdkondade

edendamiseks (nt e-residentsuse programm).

Nutikam Eesti

Nutika majanduskasvu ja ettevõtluse eeltingimuste loomine

2019. aastal oli Eesti tööviljakus 78,8% ELi keskmisest ja 2020. aasta eesmärk (80%) on endiselt

täitmata. 2017. aasta andmetel moodustab tootmissektor 19% töökohtadest ja 15,7% SKPst, samas on selle

sektori tootlikkus vaid 50% ELi keskmisest. See tähendab madalat positsiooni rahvusvahelises

väärtusahelas ja selle sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT-

ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja investeeringute kaasamise võime on suurenenud, kuid

ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Väike osa ettevõtetest investeerib teadus- ja

arendustegevusse (286 ettevõtet 2019. aastal) ja investeeritud summad ei ole suured – kokku

246,8 miljonit eurot 2019. aastal. Peamised põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri,

on riskikartlikkus, pikad tasuvusperioodid ja üldine huvipuudus. Eesti erasektori suhtelised teadus-

ja arendustegevuse kulud (2019. aastal 0,88% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha ning ettevõtete ja

teadusasutuste vaheline koostöö on vähene. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega

võrreldes väike (2018. aastal ELis 1000 töötaja kohta keskmiselt 6,3, Eestis 3,4). Teadussüsteem on tugevalt

orienteeritud akadeemilistele tulemustele nagu teadusartiklite publitseerimine ja nende tsiteeritavus,

samal ajal on uute patentide ja litsentside arv väike. Teadus- ja arendustegevuse teenuste turg on väike ja

killustunud. Kohalike ressursside, näiteks puidu, toidu, mineraalide ja teisese toorme väärindamine on

piiratud, neid eksporditakse sageli väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui

Eesti on digitaalsete avalike teenuste valdkonnas Euroopas juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia

integreerimine erasektorisse (20. koht ELis). Tootlikkust saab parandada hästikavandatud

investeerimistoetustega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et vähendada riske ja parandada

positsiooni üleilmses väärtusahelas. Digitehnoloogia ja automatiseerimise toetamine võib aidata

toime tulla suureneva tööjõupuudusega. Selleks, et soodustada erasektori teadus- ja arendustegevuse

mahtu ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtete võimekust arendada teadus- ja

arendustegevusele tuginevaid ärimudeleid ning toetada suure ekspordipotentsiaaliga

ettevõteteinvesteeringuid valdkondades, mis ulatuvad prototüübi loomisest tootearenduseni.

Erasektori ja teadusasutuste vahelise koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada

kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel. Lisaks tuleb parandades ettevõtete juurdepääsu teadusinfole,

uurimisandmetele ja -tulemustele ning arendustööks vajalikele teadustaristu teenustele. Välismaal

konkureerimiseks on vaja tugevat välisvõrgustikku, et aidata Eesti ettevõtetel uutel turgudel areneda.

Lisaks tuleks pakkuda mitmesuguseid koolitusvõimalusi ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks.

Usaldusväärse ja kestliku (kliimaneutraalse) tarbija kuvandi loomiseks tuleks kujundada teadlikkust ja

hoiakuid koolitus- ja teavitustegevuse kaudu. Kuna ettevõtlus ja ettevõtte asutamine võivad olla väljaspool

Tööversioon seisuga 1.10.2021

7

suuremaid linnu rasked (kapitali- ja tööjõupuudus), tuleks nõustada uusi ja väljakujunenud

piirkondlikke ettevõtteid ning viia ellu tegevusi, et suurendada ettevõtlusalast teadlikkust (nt idufirmade

toetamise kaudu). Innovatiivsed idufirmad peavad kiiresti kasvama ja oma ideid katsetama, seega vajavad

nad eelseemne- ja seemnefaasi investeeringuid. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019. aasta

riigipõhise soovitusega nr 3, eelkõige ettepanekuga edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, arvestades

piirkondlikke erinevusi. Investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni suurendavad tootlikkust ja

võimaldavad kohalikel tootjatel väärtusahelas tõusta

Samal ajal nõuab erasektori innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse edendamine asjakohast ning

paindlikku nõudlusest lähtuvat teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumist. See

hõlmab piisava hulga pädevate teadlaste (sh doktorantide) ja tipptasemel uurimisrühmade tagamist

valdkondades, mis vastavad erasektori praegustele ja tulevastele vajadustele. Vaatamata Eesti teadustöö

kõrgele kvaliteedile on teadussüsteemi ning majanduse ja ühiskonna vajaduste vahel ebakõla.

Teadusasutuste teadus- ja arendustöö arvestab liiga vähe Eesti arenguvajaduste ja riikliku nutika

spetsialiseerumise strateegiaga. Teadusasutuste- ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirde alane

võimekus vajab parandamist, arendada tuleb teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikke oskusi

ja teenuseid ning kasvatada teadus- ja kõrgharidusasutuste võimekust leida koostöös erasektoriga

toimivaid lahendusi Eesti ees seisvatele arenguvajadustele ning tõsta Eesti ettevõtete teadmusmahukust ja

lisandväärtust.

Analüüside ja hindamiste kohaselt esineb puudusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides, eriti arvestades missioonidepõhise

innovatsioonipoliitika rakendamist ja avaliku sektori aktiivsema juhirolli võtmist struktuursete muutuste

esilekutsumiseks majanduses. Vaja on kasvatada ministeeriumide, rakendusasutuste, teadusasutuste,

ettevõtete ja teiste osapoolte koosloome võimekust, sealhulgas ettevõtliku avastusprotsessi kaudu. Avaliku

sektori suutlikkus integreerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse ning

kujundada selleks soodne keskkond, peab kasvama. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata Eesti

innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste

ringkondade vaheliste sidemete tugevdamisele. Kõiki eelnevalt nimetatud probleeme adresseerib uus

riiklik teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Nutika

spetsialiseerumise riiklik juhtimine kujundatakse ümber ja integreeritakse riikliku teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üldisesse juhtimissüsteemi.

Olulised õppetunnid varasematest kogemustest näitavad, et vaatamata Eesti teadustöö ja teadustaristu

kõrgele tasemele ja soodsale ettevõtluskeskkonnale valitseb teadussüsteemi ja ühiskonna ning majanduse

arenguvajaduste vahel ebakõla. Et ebakõla vähendada, ei piisa ainult sektorisisestest arengutest

akadeemilises ja ettevõtlusvaldkonnas, vaid on vaja süsteemseimaid muutusi, sealhulgas

sektoritevahelist koostööd ja nn innovatsiooni „surmaoru“ ületamist nii nõudluse kui pakkumise

poolt. Senine kogemus on ühtlasi näidanud, et avalik sektor peab kandma olulisemat juhtrolli uute

arengute esilekutsumisel ja turu loomisel innovatiivsete toodete ja teenuste jaoks. See omakorda tähendab

vajadust senisest tugevamalt keskenduda sihistamisele ja valikute tegemisele ning teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika temaatiliste prioriteetide rakendamist selleks, et

paremini adresseerida Eesti arenguvajadusi ja viia ellu Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia

sihte.

Rohelisem ja ühendatum Eesti

Mitmekesise looduskeskkonna säilitamine

Eestis on ELi tasandil määratletud 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 100 looduse direktiivi lisades loetletud liiki. Pool elupaikadest ja kolmandik liikidest on ohustatud ning nende ellujäämine Eestis ei ole tagatud. Eesti majandus tekitab kolm korda rohkem kasvuhoonegaase kui ELis keskmiselt ühe euro kohta SKPst (2019. aasta andmed). 2018. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide 19,97 kt CO2 ekvivalenti, kasvuhoonegaaside heide on vähenenud 0,9 kt CO2 ekvivalendi võrra. Samal ajal kui suured energiatootjad vähendavad oma heitkoguseid, on tööstuse ja põllumajanduse heitkogused üldiselt suurenemas. Inimeste keskkonnateadlikkus on tõusuteel, nagu ka keskkonnateadlik käitumine, kuid need keskkonnahoidlikumad väärtused ja hoiakud ei ole tarbijakäitumist mõjutanud. Võrreldes 2000. aastaga on jäätmeteke Eestis suurenenud peaaegu kaks korda. Kuigi üldiselt on jäätmete

Tööversioon seisuga 1.10.2021

8

taaskasutamise määr tõusuteel, on see endiselt ebapiisav (13% 2000. aastal võrreldes 38%ga 2018. aastal), sest 2018. aastal võeti ringlusse vaid 28% kodumajapidamisjäätmetest, 50% ülejäänud kodumajapidamisjäätmetest põletati energia saamiseks ja 10% ladestati prügilatesse. Madal ringlussevõtu määr suurendab Eestis keskkonnakoormust. Punktreostus ja hajareostus mõjutavad veeökosüsteeme. Saastatust võib süvendada üha intensiivsem põllumajandus, mis mõjutab pinnase ja vee elurikkust. Eestis on 45% pinnaveekogumitest (2019. aasta andmed) ja 26% põhjaveekogumitest (2020. aasta andmed) vähem kui heas seisukorras, rannikuvetest ei ole ükski heas või suurepärases seisundis – enamik neist on halvas seisundis. Nende seisundit mõjutavad tegurid on peamiselt invasiivsed liigid, ülepüük, eutrofeerumine, saasteained ja mereprügi. Läänemeri on tiheda liiklusega piirkond, mistõttu on mere- ja kaldapuhastusvõime säilitamine eluliselt tähtis. Linnastumine, transport ja tootmine mõjutavad õhukvaliteeti ja kasvuhoonegaaside heidet Eesti eri piirkondades. Paljudes linnapiirkondades ületab kütteperioodil peenosakeste ja benso(a)püreeni tase sageli piirväärtusi. Õhusaaste mõjutab tervist ja põhjustab hingamisteede haigusi, põhjustades Eestis l krooniliste haiguste ja haiguspäevade arvu suurenemisest tingitud väliskuludesuurenemist ja ligikaudu 600 varajast surma aastas. Keskkonnateadliku käitumise ja väärtuste edendamiseks tuleks inimesi teavitada ja harida ning parandada keskkonnaandmete kättesaadavust. Loodusvarade kasutamisel tuleks eelistada keskkonnasõbralikke alternatiive, võttes arvesse kõiki võimalikke keskkonnamõjusid ja viies läbi keskkonnamõju hindamisi (avaliku sektori otsused). Toetada tuleks uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate väljatöötamist ja rakendamist. Ringmajanduse edendamiseks ja prügilasse ladestamise vähendamiseks on vaja integreeritud planeerimist ja arendamist kõigil ringmajandusega seotud tasanditel – riigil, omavalitsustel, tootjatel, kauplejatel ja tarbijatel. Otsuste tegemisel tuleks arvesse võtta ELi ja ülemaailmseid suundumusi, mis on seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise ja kliimaneutraalsuse saavutamisega. Koos teiste Läänemere-äärsete riikidega tuleks teha jõupingutusi mere keskkonnaseisundi parandamiseks. Nõukogu 2019. aasta riigipõhises soovituses rõhutatakse, et Eesti peab keskenduma säästvale transpordi- ja energiataristule, sh ressursi- ja energiatõhususele, mis on seotud õhus levivate heitkoguste vähendamise ja keskkonnasõbralike meetmete rakendamisega.

Ühiskonna vajadustele vastavate kvaliteetsete ruumide ja taristute arendamine

Avaldatud rahvastikuprognooside kohaselt on Eesti rahvaarv vähenemas, välja arvatud juhul, kui

praegused suundumused muutuvad. Koos vananemise ja linnastumisega toob see kaasa elamuarenduste

kasvu suurte keskustega piirnevatel aladel. 2020. aastal elas 69,2% Eesti elanikkonnast linnades ja

Eesti on üks kiiremini linnastuvaid OECD riike. Sellele vaatamata ei kooskõlastata investeeringuid riigi

ja kohalike omavalitsuste vahel ning ruumilisel planeerimisel eeldatakse piirkondades kasvu

arvestamata reaalprognoosi või linnastumise trende. Ehitus- ja taristuarendajad ei ole vananeva

elanikkonna jaoks olulist ligipääsetavuse põhimõtet ega kliimamuutustega seotud riske enamasti arvesse

võtnud. Eestis moodustab hoonetes tarbitav energia üle 50% energia kogutarbimisest, mis on 10%

rohkem kui ELi keskmine. Kodumajapidamiste energiakasutus moodustab üle 40% Eesti energia

kogutarbimisest. Viimastel aastatel on Eesti kohalike transiidivõrkude ühendamine üleeuroopalise

transpordivõrguga (TEN-T) järk-järgult paranenud, kuid täiendav investeerimisvajadus säilib

Arendatud on Tallinna Lennujaama ja sellega ühenduvust (trammiliini pikendamine lennujaamani),

kavandamisel on Rail Baltic (sh Ülemiste mitmeliigiline rongijaam lennujaama vahetusse lähedusse) ja

parandatud ühendust vanasadamaga (valminud on Reidi tee, RRFi toel rajatakse 2026. aastaks

trammiühendus Tallinna sadamaga) ning maantee kaubaveo pudelikaela (Tallinna ringtee).

Rahvusvahelistumine ja konkurentsivõime sõltuvad suuresti ühendustest teiste Euroopa keskustega ning

Tallinna lennujaama eesmärk on otseühenduste arvu kasvatada . Ettevõtted vajavad häid ühendusi ja

konkurentsivõimelisi logistikaahelaid (kiirus, hind ja vastastikune seotus). Raudteedel ja sadamate kaudu

toimuv kaubavedu on viimastel aastatel säilinud või mõõdukalt suurenenud, maanteekaubavedu väheneb.

Eesti teedevõrk hõlmab ligikaudu 40 000 kilomeetrit üldkasutatavaid teid. Riigimaanteede teekatte

seisukord on ajas paranenud, kuid siiski on 25% riigimaanteedest 2020. aasta andmete kohaselt halvas

või väga halvas seisukorras. Hajaasustusega piirkondades kasutab enamik inimesi igapäevasteks

sõitudeks isiklikku autot – viimastel aastatel on vähenenud ühistranspordi kasutajate arv (tööl käimiseks

kasutas 2020. aastal ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga vaid 36,9% inimestest). 76% maa- ja

linnaelanikest on ligipääs ühistranspordile, kuid ajalised ja ruumilised vahemaad ning transpordiliikide

nõrk omavaheline ühendatus (sh ühtse piletisüsteemi puudumine) ei soodusta ühistranspordi

kasutamist. Investeeringuid vajab ühistranspordi ja rattakasutuse ühendamine, viimasel on suur

kasvupotentsiaal linnades. Hübriidsõidukite (nii tava- kui ka maagaasi hübriidid), maagaasil töötavate

autode ja elektriautode osakaal sõidukipargis on väike (1,8%). Energia-, veevarustus- ja internetitaristud

Tööversioon seisuga 1.10.2021

9

on problemaatilised. Eesti energiavarustuse kindlus väheneb ja energiatootmine põhineb suurel määral

ühel ressursil – erinevate energiaallikate kasutamine ei ole ikka veel piisav energiajulgeoleku tagamiseks.

Energiaallikate mitmekesistamist piiravad võrgu võimsus ja taristu üldine seisund. Ühisveevärgid ei

vasta 1% tarbijate standarditele ning reovee kogumine ja puhastamine ei vasta standarditele 9%

kogukondades, kus elab 2000 või rohkem inimest. Väiksemates kogukondades lahendusi ei pakuta.

Väljaspool linnapiirkondi puudub endiselt juurdepääs kiire interneti püsiühendusele. Teisest küljest on

kasvav nõudlus suure kiirusega internetitaristu järele, mis on vajalik uutele ettevõtetele ja eri liiki

kaugtöö tegemiseks. 2020. aastal kasutas 26% Eesti majapidamistest internetiühendust kiirusega

vähemalt 100 Mbs. Laiaulatuslik ruumiline planeerimine nõuab üldist planeerimise ja riiklike

arengukavade süsteemi, milles võetaks arvesse ühiskonna vajadusi ja kliimamuutusi. See võimaldaks

arengut kooskõlas kohalike huvide ja riigi strateegiliste vajadustega. Lisaks tuleb ELi 2030. aasta

kliimaeesmärkide saavutamiseks vähendada kodumajapidamiste, põllumajanduse, jäätmekäitluse ja

transpordi (v.a lennundus) CO2-heidet 13% võrra. Kuna isikliku auto kasutamine on üks peamisi

saasteallikaid, on vaja arendada säästlikku ja nutikat liikuvuskeskkonda – ühist piletisüsteemi ja

nõudetransporti maapiirkondades. Transpordiühenduste parandamine nõuab koostööd peamiste

partnerite ja turgudega, et parandada lennuühendusi ja kaubavedu, ning üleeuroopalise transpordivõrgu

(TEN-T) väljaehitamist. Kliimaeesmärke toetab ka alternatiivkütuste taristu loomine transpordile ja

taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine, sh sektorite üleselt. See panustab

energiajulgeolekusse , mis nõuab lisaks elektrivõrgu arendamist, ELi tasandi koostööd ja alternatiivsete

(sealhulgas taastuvate) energiaallikate kasutamise toetamist, et vähendada elektrienergia tootmise ja

tarbimise ökoloogilist jalajälge. Elukeskkonna planeerimisel tuleb eelistada tervislikke keskkondi ning

kestlikke, arukaid ja uudseid lahendusi – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade

kasutamist, bioloogilist mitmekesistamist, vihmavee taaskasutamist, veetaristu väljaehitamist

(veekvaliteet), jalgratta- ja jalakäijate radade ehitamist, pakiroboteid, autonoomseid sõidukeid. Uudsete

tehnoloogiliste lahenduste toetamiseks on vaja paindlikku õiguskeskkonda. Universaalse disaini

kohaldamine tagaks, et teenused, ruumid ja hooned jäävad elanikkonna vananedes kogu Eestis

kasutatavaks ja ligipääsetavaks. Lisaks on vaja rajada järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud ning

arendada 5G-taristut, et parandada e-teenuste kättesaadavust ja toetada ettevõtjaid hõredalt asustatud

piirkondades. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu 2019. aasta riigipõhistes soovitustes

keskenduda investeeringutele järgmistes valdkondades: säästev transpordi- ja energiataristu ning ressursi-

ja energiatõhusus, võttes samal ajal arvesse piirkondlikke erinevusi.

Ohutus ja turvalisus

Kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja maakondlikud asutused ei ole kriisideks, sealhulgas

kliimamuutustest tulenevatest , piisavalt hästi ette valmistatud. Puudub kriisiolukorraks valmisolek

ning teadmised, mida ja kuidas käituda – näiteks mida teha pikaajalise elektri- või veekatkestuse korral

ja kuidas selleks valmistuda. Täiendav oht on nende kalduvus alahinnata kriise, mis võivad tegelikus kriisis

põhjustada suuremat kahju. Hõredalt asustatud piirkondades võib turvalisuse tagamine olla kulukas

ja keeruline, mis nõuab kogukondadega tehtava koostöö edasiarendamist. Eestis on endiselt suur

sotsiaal-majanduslik ja piirkondlik ebavõrdsus, mistõttu ei pruugi kogukonna toetus olla tegelikus

hädaolukorras usaldusväärne ega tõhus. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal oli 2019. aastal Harju

maakonnas 15,7% (absoluutne 2,1%) ja Valga maakonnas 30,3%. Linnades on ühiskondlikus elus osalevate

inimeste osakaal väiksem ning ühiskonna süvenev polariseerumine võib kaasa tuua

väärtuskonfliktide eskaleerumise, sealhulgas piirialade destabiliseerimise. Tehnoloogia arengu

tempo, digiüleminek ja e-teenuste arvu suurenemine ning mitmesugused küberohud nõuavad suuremaid

investeeringuid küberkaitsevõimesse ja e-teenustesse (elutähtsad süsteemid ja teenused). Eesti

piirkondlike iseärasuste tõttu tuleks kogukondi julgeoleku tagamise eest suurema vastutuse võtmisel

toetada. See tähendab vabatahtlike suuremat kasutamist julgeoleku tagamiseks ja paremat koostööd

valitsustasandite vahel. Kogukondliku turvalisuse toimimiseks on oluline hõlbustada erinevate

kogukonnarühmade integreerimist avatud kultuuriruumi kaudu. Samuti on sisejulgeoleku tagamiseks

vaja paremini valmistuda väliste tegurite, näiteks ilmastikunähtuste või võimaliku rändesurve

leevendamiseks. Vajadust parandada kogukondade integratsiooni turvalisuse suurendamiseks on

Tööversioon seisuga 1.10.2021

10

nimetatud ka nõukogu 2019. aasta riigipõhistes soovitustes, milles rõhutatakse sotsiaalse turvavõrgu ja

sotsiaalteenustele juurdepääsu piisavuse olulisust.

Sotsiaalsem Eesti

Edukas kohanemine rahvastikudünaamikaga

Statistikaameti hinnangul väheneb Eesti rahvaarv 2035. aastaks ligikaudu 1,3 miljoni elanikuni. Eakate

osakaal suureneb 25%-ni ja tööealine elanikkond väheneb 100 000 inimese võrra. Üldine sündimus on

suurenenud, kuid 2035. aasta rahvastikuprognoosi kohaselt langeb 14-aastaste ja nooremate inimeste

osakaal 14,6%-le (2018. aastal 16,3%). Riigisisene linnastumine (eriti noorte hulgas) mõjutab oluliselt

piirkondliku tööturu potentsiaali. Näiteks kui Tartu maakond säilitab oma vanuseprofiili järgmise 10 aasta

jooksul, siis Ida-Viru ja Hiiu maakonnas on 10 uue pensionäri kohta vähem kui 6 tööealist inimest.

Rahvastikumuutused mõjutavad kõige enam Ida-Viru maakonda, Kagu- ja Kesk-Eestit ning keskustest

kaugemal asuvaid maapiirkondi. Vähenev ja vananev elanikkond mõjutab otseselt Eesti majanduse

konkurentsivõimet ja haldussuutlikkust. Suurenev tööjõupuudus on probleem nii era- (eelkõige

tootmissektoris) kui ka avalikus sektoris (nt haridus ja tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja õiguskaitse).

Suuremat tähelepanu tuleks pöörata rühmadele (nt kõrgharidusega naised), kellel on keskmisest suurem

erinevus soovitud ja tegeliku laste arvu vahel. Muud olulised meetmed hõlmavad peredele mõeldud

tugiteenuste arendamist ning uusi viise töö- ja pereelu ühitamiseks ning positiivsete lapsevanemaks

olemise põhimõtete edendamist. Elanikkonna vananemise tõttu tuleks keskenduda eakatele võimaluste

pakkumisele (nt elukestva õppe meetmed). Põlvkondadevahelise koostöö edendamine ja eakate

suurem kaasamine (nt vabatahtlikus töös ja kogukonna tegevuses) aitab ära kasutada nende küpsust

ja elukogemust. Lisaks aktiveerimismeetmetele tuleb veelgi parandada eakate hoolekande taristut. Vaja on

investeerida paindlikesse toetavatesse sotsiaalteenustesse, keskendudes toetatud iseseisvat elu

võimaldava keskkondna loomisse investeerimisele ja ühiskonnaelu osalemise võimaldamisse üldiselt (nt

kodupõhiste sotsiaalteenuste ja ligipääsetavuse suurendamine). Paindlikud teenused,

tervishoiuinvesteeringud ja vanussurve vastased jõupingutused võivad aidata edendada pensionäride

jätkuvat tööhõivet. Oluline on parandada tervist (eriti keskealiste ja eakate meeste hulgas), et vähendada

enneaegset haigestumist, suremust ja töövõimetust ning nendega seotud töötuse riski. Tööealise

elanikkonna vähenemise tõttu tuleks prioriteediks seada meetmed, millega aidatakse töötutel või

mitteaktiivsetel rühmadel (vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, mittetöötavad ja

mitteõppivad noored, hoolduskoormusega inimesed) tööturule siseneda. Oluline on võimestada ja kaasata

noori, toetades nende arengut ja võimaldades neil kujundada oma elu, edendades avaliku sektori ja

kodanikuühiskonna tegevust ning aidates vältida noorte sotsiaalset tõrjutust (muutumist mittetöötavateks

ja mitteõppivateks noorteks). Töötuse (sh pikaajalise töötuse) praegune madal tase (2019. aastal 4,4%) on

suuresti tingitud praegusest majanduskasvu perioodist, mis varjab tööturu olemuslikke probleeme.

Piirkondlikult paistab Ida-Viru maakond selgelt silma töötusega (8,7% 2019. aastal), mis on Eesti

keskmisest kaks korda kõrgem. Töötajate arvu prognoositavat vähenemist 2035. aastaks saab

leevendada, toetades uute põlvkondade ligipääsu haridusele enne tööealiseks saamist, tõstes veelgi

pensioniiga ning edendades eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive taseme võrdsustamist. Need kolm meedet

võivad koos leevendada töötajate arvu vähenemist kuni 43 000 inimese võrra. See näitab, kui oluline on

eesti keelt mittekõneleva elanikkonna edukas integreerimine ja sihipärased meetmed, et kõrvaldada

takistused, mis ei lase eesti keelt mittekõnelevatel inimestel tööturule siseneda (eesti keele ebapiisav

valdamine, väiksem osalemine elukestvas õppes, tasakaalu puudumine eri piirkondade vahel,

ühiskondlikud hoiakud). Veel üks küsimus, mida arutada, on see, mil määral saaks võõrtööjõudu kasutada

tööjõupuuduse leevendamiseks teatavates sektorites. Rakendada tuleks arukat ja integratsioonikeskset

rändepoliitikat, mis keskenduks mitte ainult välismaa kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata tööjõule, vaid

toetaks ka Eesti kodanikke, kes soovivad tagasi pöörduda. Tehnoloogia areng ja muutuvad ärimudelid

pakuvad võimalusi kasutada mitmesuguseid digilahendusi (meelelahutustööde automatiseerimine,

digiplatvormid) ja uusi töötamise viise (nt kaugtöö, nn digitaalne ränne). Digilahenduste laialdasem

rakendamine aitab edendada tööhõivet maapiirkondades ja tuua tööturule erivajadustegainimesi. See

arenguvajadus on seotud nõukogu 2019. aasta riigipõhise soovitusega nr 2 ja selles esile toodud

probleemidega, eelkõige oskuste nappuse ja tööturu nõudlusele mittevastavusega ning tööturu

Tööversioon seisuga 1.10.2021

11

suundumuste ja tööealise elanikkonna vähenemisega, mis kujutavad endast haridussüsteemile pikaajalisi

väljakutseid.

Ebavõrdsuse vähendamine

2018. aastal oli suhtelise vaesuse üldine määr Eestis 21,7% (ligikaudu 295 000 inimest), kellest 50%

olid eakad (suhtelise vaesuse määr 47,5%) või töötud (suhtelise vaesuse määr 52,3%) ja 15,9% lapsed (0–

17-aastased). See on seotud eri piirkondade vahelise ebavõrdusega (sh maakondades) – Põhja-Eestis oli

suhtelise vaesuse määr 15,8%, Kirde-Eestis 35%. 2018. aasta lõpus oli Eestis 156 729 puudega inimest,

kellest 46,6% elas 2017. aastal suhtelises vaesuses. Sama näitaja osalise töövõime kaotusega inimeste

hulgas oli 35,1%. 2017. aastal elas 44 000 inimest absoluutses vaesuses. Tervisenäitajad erinesid

piirkonniti ning sugude ja hariduse lõikes – 2017. aastal ületasid naiste eeldatav eluiga ja eeldatavad

tervena elatavad eluaastad meeste näitajaid vastavalt 8,7 aasta ja 4,5 aasta võrra ning piirkondlikul tasandil

oli Lõuna-Eesti ja Ida-Viru maakonna oodatav eluiga ülejäänud Eestiga võrreldes 10 aastat lühem.

Algharidusega isikute keskmine eeldatav eluiga on 8,4 aastat lühem kui kolmanda taseme haridusega

inimestel. Suurim lõhe tööturul on eestlaste ja mitte-eestlaste vahel viimaste ebapiisavate eesti keele

oskuste tõttu. 2018. aastal oli kodakondsusel põhinev tööhõive määra erinevus meestel 4,3% ja naistel

8,6%. Eesti keelt kõnelevate mitte-eestlastega võrreldes (7,4%) oli töötuse määr peaaegu kaks korda

madalam (4,4%) ja peaaegu kolm korda madalam eesti keelt mittekõnelevate mitte-eestlastega võrreldes

(13,0%). Juhtivatel ametikohtadel ja vanemspetsialistidel oli 1,6 korda rohkem kohalikke eestlasi kui

kohalikke venelasi. Elukestvas õppes osalemises on sarnased erinevused: 2018. aastal osales 22,4%

eestlastest ja 14,1% mitte-eestlastest. Piirkondlikud töötuse määrad on väga erinevad: 2018. aastal olid

need madalaimad (4,4%) Harju ja Tartu maakonnas ning kõrgeimad Ida-Viru ja Valga maakonnas (vastavalt

11,1% ja 9,1%). Eestis on suur sooline palgalõhe (17,19% 2019. aastal), millel on palju põhjuseid (sh

haridus- ja tööturuvalikute sooline segregatsioon, ebavõrdne esindatus otsustustasanditel ja

hoolduskoormuse jagamisel, diskrimineerivad tavad töökohal jne), kuigi see on viimase kuue aasta jooksul

mõnevõrra vähenenud. Piirkondlikul tasandil on sooline palgalõhe suurim Ida-Viru maakonnas (27,9%)

ning sektorite puhul on palgalõhe suurim rahanduse ja kindlustuse valdkonnas. Tegemist on vanuselise

diskrimineerimisega, mille puhul üle 50-aastased inimesed teenivad keskmiselt 20% vähem kui

nooremad töötajad. 36% ennetähtaegselt pensionile jäänud inimestest ütleb, et see oli tingitud sellest, et

nad kaotasid töö ja ei suutnud leida uut tööd. Puudega inimeste puhul on ilmajäetuse määr

(2018. aastal 18,6%) peaaegu kaks korda suurem kui ülejäänud elanikkonnal (2018. aastal 9,9%).

Viimastel aastatel läbi viidud uuringud näitavad, et erivajadustega inimestel ei ole piisavat ligipääsu

avalikele teenustele (nt sotsiaaltransport, tööle ligipääsu teenused, tugiisikute puudus, perekonnale

suunatud toetusmeetmed). Eesti 2016. aasta sotsiaaluuringu kohaselt abistas või hooldas

leibkonnaliiget ligikaudu 65 000 inimest. Ligikaudu 5 500 pereliiget, keda abistati või keda hooldati, olid

alla 18-aastased ja 59 500 pereliiget olid 18-aastased või vanemad. Ligikaudu 20 000 inimest hooldas

pereliikmeid (last või täiskasvanut) ulatuslikult (20 või rohkem tundi nädalas). Pereliikmeid

hooldavate isikute hoolduskoormus on suur nii oma jõupingutuste kui ka õendus- või isikuhooldusteenuste

tasumisenäol. Omavalitsused pakuvad abivajajatele vajalikku abi ja sotsiaalteenuseid, kuid asjaomaste

kohalike teenuste tase ja kättesaadavus on piirkonniti erinev. Sotsiaalteenuste osutamise, täiustamise ja

vajaliku taristusse investeerimise toetamine on äärmiselt oluline mitte ainult mitteametlike hooldajate, vaid

ka laiema elanikkonna ja tasakaalustatud piirkondliku arengu jaoks. Töötuse ja sellega seotud probleemide

(vaesus, majanduslik kihistumine, sotsiaalne ebavõrdsus) leevendamiseks tuleks stimuleerida

piirkondlikku ja kohalikku ettevõtlust ning arendada pädevus- ja/või tootearendus- ning

inkubatsioonikeskusi, et stimuleerida uute ettevõtete loomist ja seega uute töökohtade loomist.

Ettevõtjatele suunatud tugi- ja nõustamisteenused motiveerivad ja aitavad neil luua maapiirkondades

uusi ettevõtteid. Kaugtöö võimaluste loomine hõredalt asustatud piirkondades, digiplatvormidel jne aitab

vähendada piirkondlikke erinevusi. Oluline on võimestada töötuid ja majanduslikult mitteaktiivseid

inimesi Tööhõive määra suurendamise ja piirkondliku tasakaalustamatuse vähendamise võimalikud

meetmed hõlmavad piirkondlikke rahalisi stiimuleid töökohtade loomiseks, piirkondlikke

koolitusprogramme ja mitmesuguseid mobiilsusmeetmeid. Selleks et toetada eakate osalemist tööturul,

tuleks välja töötada meetmed tööandjate hoiakute muutmiseks ja sotsiaalpartnerite võimekuse

tõstmiseks. Soolise ebavõrdsuse vähendamine nõuab paremat teadlikkust soolise ebavõrdsuse

Tööversioon seisuga 1.10.2021

12

olemusest, selle põhjustest ja sellega kaasnevatest probleemidest ning vajadusest ja võimalustest

edendada soolist võrdõiguslikkust tööandjate seas, aga ka valitsuse ja omavalitsuse tasandi

poliitikakujundajate seas ning haridusasutustes ja meedias. Soolise tasakaalu parandamiseks kõikidel

tasanditel ja soolise segregatsiooni vähendamiseks, eelkõige teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja

matemaatika valdkonnas ning hariduse, tervise ja heaolu valdkonnas, on vaja haridusasutuste,

tööhõiveasutuste ja tööandjate vahelist teadmistepõhist koostööd, samuti uusi meetmeid, et edendada

muutusi inimeste hoiakutes ja käitumises ning toetada sooliste stereotüüpide leviku vähendamist.

Ebapiisava eesti keele oskusega isikud peaksid saama täiendavat tuge, näiteks töökohapõhist keeleõpet,

mentorlust ja nõustamisteenuseid. Erivajadustega inimeste toetamisel tuleks keskenduda

lahendustele, mis toetavad nende aktiivset osalemist ühiskonnaelus ja majanduslikku iseseisvust

(nt tööturuteenused), ning neid tuleks eelistatavalt pakkuda nii isiklikul kui ka kogukonna tasandil.

Integreeritud lähenemisviis, milles kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi ja universaaldisaini, aitab

suurendada positiivset mõju. Halduskoormuse vähendamine ja ennetusmeetmete rakendamine nõuab

otsustavalt kogukonna võimestamist ja hooldajate teadlikkuse suurendamist ning täiendavat

toetust investeeringutele uutesse tehnoloogiatesse ja uuenduslikesse lahendustesse. Need meetmed

aitaksid parandada hooldusteenuste kvaliteeti tervikuna ja deinstitutsionaliseerida teenuseid. Hooldajate

tugisüsteem ja nõustamine aitaks hooldajaid tööturule tagasi tuua. See arenguvajadus on seotud

nõukogu 2019. aasta riigipõhise soovitusega nr 2 ja eelkõige ettepanekuga parandada sotsiaalse turvavõrgu

piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele, kus esineb suuri

piirkondlikke erinevusi. Edasine arenguvajadus puudutab soolist ja vanuselist diskrimineerimist,

sealhulgas soolist palgalõhet, mis on seotud riigipõhises soovituses nr 2 esitatud ettepanekuga vähendada

soolist palgalõhet ja parandada palkade läbipaistvust.

Tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine

Eesti eeldatav tervena elatud aeg on märkimisväärselt alla Euroopa keskmise ja Eestil on tervisenäitajates

Euroopas üks suurimaid sooliseid erinevusi. Tähelepanu tuleb pöörata ka olulistele piirkondlikele

erinevustele Eestis – tervena elatud eluiga Lõuna-Eestis ja Ida-Viru maakonnas on peaaegu 10 aastat

väiksem kui Põhja- ja Lääne-Eestis. Haridustase mõjutab märkimisväärselt tervisekäitumist – 2017. aastal

oli algharidusega meeste eeldatav eluiga 9,5 aastat madalam kui kolmanda taseme haridusega meestel;

naiste puhul oli erinevus 7,2 aastat. Enneaegse suremuse ja haigestumuse üks peamisi põhjuseid on

riskantne või hooletu tervisekäitumine – 2017. aastal oli peaaegu 53% kõigist enneaegse suremuse ja

haigestumuse juhtudest tingitud välditavatest riskiteguritest või riskikäitumisest. Üle poole Eesti

elanikkonnast, sealhulgas veerand 1. klassi õpilastest, on tasakaalustamata toitumise ja ebapiisava

kehalise koormuse tõttu ülekaalulised. Halb terviseteadlikkus ja ebatervislikud valikud panevad

lisakoormuse nii Eesti tervishoiu- kui ka sotsiaalhoolekandesüsteemile. Võrreldes ülejäänud Euroopaga

esineb Eestis palju vaimse tervise häireid. Nii lastel kui ka täiskasvanutel sagenevad meeleolu- ja

ärevushäired. Tööõnnetuste arv on viimase viie aasta jooksul suurenenud 25%. Haridussüsteemil,

noortepoliitikal ning spordil ja kultuuril on märkimisväärne mõju inimeste teadlikkusele ja väärtustele,

millel on oluline roll ebatervisliku käitumise vähendamisel. Lisaks tuleks vaimset tervist ja heaolu

edendada nii koolis kui ka tööl. Ebatervislike valikute ennetamine, haiguste varajane avastamine ja

ebatervisliku käitumise peatamine nõuab integreeritud ja tõhusat multidistsiplinaarset

lähenemisviisi, juhtumipõhist toetust, eraldi koordineeritud teenuste osutamist, ennetust toetavaid

õigusakte ja uuenduslikke lahendusi, et aidata inimestel elada pikaajalist ja tervislikku elu ning

vähendada ennetatavatest haigustest tulenevat koormust tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemile.

Lisaks isiklikele valikutele käitumise ja tarbimise osas on peamised tervisetegurid loodus- ja

tehiskeskkond. Oluline on arvesse võtta ümbritsevat keskkonda (sealhulgas töökohti ning vee ja õhu

kvaliteeti), samuti kliimamuutuste võimalikku mõju inimeste tervisele. Tuleks luua taristu, et toetada

tervislikku eluviisi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vähenenud töövõime ja puude ennetamisele, pakkudes

ohutut töökeskkonda ja tõhusaid töötervishoiuteenuseid. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ei ole

piisavalt integreeritud ega kooskõlastatud ning nende kättesaadavus ja kvaliteet on piirkonniti väga

erinev. Hooldusteenuste omaosalus ja puudega pereliikmete eest hoolitsevate inimeste töökoormus on

ebaproportsionaalselt suur. Lisaks seisab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektor silmitsi kvalifitseeritud

töötajate puudusega, mis on eriti terav teatavates piirkondades. Tervishoiuteenused, sotsiaalteenused ning

Tööversioon seisuga 1.10.2021

13

laste ja noorte puhul haridusalased tugiteenused vajavad tihedamat integratsiooni. Tervishoiusüsteemi

eri tasandite vahelise koostöö parandamine aitaks parandada meditsiiniteenuste kvaliteeti ja

kättesaadavust. Tervishoiutaristu võrgustik vajab täiendavat kohandamist demograafiliste muutustega, et

pakkuda tõhusalt kvaliteetseid meditsiiniteenuseid. Jätkuvalt on vaja investeerida erinevate

terviseteabesüsteemide integreerimisse ja sisemiste andmete kvaliteedi parandamisse, et veelgi

suurendada tervishoiusüsteemide haldamise tõhusust. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu

2019. aasta riigipõhistes soovitustes, milles rõhutatakse vajadust parandada sotsiaalse turvavõrgu

piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele.

Paindlike ja vajadustel põhinevate elukestva õppe võimaluste loomine

Eesti seisab silmitsi väljakutsega, mis on seotud eri või kutsealase hariduseta inimeste suure

osakaaluga ning 18–24-aastaste noortega, kellel on madal haridustase ja kes ei õpi. Eesti ühiskonna

jaoks toob haridussüsteemist väljalangemise kõrge määr kaasa pikaajalised sotsiaalsed riskid ja raiskab

väärtuslikku inimkapitali. See viitab ka probleemile , et õpilasi ei toetata sisuliste valikute tegemisel ja

haridustasemete vahelistel üleminekute. Praegune haridussüsteem ei ole piisavalt paindlik ja õpp

ijakeskne ning kesk-, kutse ja kõrghariduse õpiteede valikul on suured piirkondlikud ja soolised

erinevused, eriti kutsekeskhariduses on oluline keskenduda õppijakeskse ja individuaalselt

paindlikkust võimaldava haridussüsteemi tagamisele ning personaliseeritud hariduse arendamisele.

Suurepärane hariduse- ja õppekavavälise tegevuse süsteem koos haaravate noorsootöö tegevustega

arendaks järgmise põlvkonna sotsiaalset kapitali ja tulevast konkurentsivõimet ning oleks oluline

tegur, mis kujundab nende väärtussüsteemi. Oluline on aktiivselt kaasata noori ühiskonda,

suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja edendada nende seotust Eestiga. Kuigi Eesti haridusnäitajad

võrreldes teiste riikidega üldiselt suurepärased, on nii piirkonniti kui ka eesti ja vene

õppekeelegakoolide vahel märkimisväärseid erinevusi. Polariseerumise vähendamiseks on väga oluline,

et praegune haridussüsteem kujundataks ümber ühisõppe kooliks, mis edendab integratsiooni ja

ühtekuuluvust alates varasest lapsepõlvest. Eesti tööturgu iseloomustab nii struktuurne töötus kui ka

struktuurne tööjõupuudus, mis ei tulene üksnes piirkondlikest erinevustest, vaid ka tööotsijate

kvalifikatsioonidest ja pädevustest, mis ei vasta tööandjate vajadustele. Tööandjate sõnul on erasektoris

puudu kvalifitseeritud tööjõust, mis on osaliselt piirkondlik probleem. Ühelt poolt on see tingitud

jäigastharidussüsteemist, mis ei vasta kiiresti muutuvale nõudlusele tööturul. Teisest küljest on

väiksemates linnades ja ka maapiirkondades raske leida oskustöölisi. Kõrg- ja kutsehariduse

omandanute oskused ei vasta jätkuvalt tööandjate ootustele ning väljalangemise määr on endiselt

kõrge, eriti kutsehariduses ja -koolituses (kõrghariduses on koolist väljalangemise määr 14,5%, aga

kutsehariduses 19,2% ehk ligikaudu 5 000 õpilast aastas). Lisaks osalevad õppes vähem

sotsiaaldemograafilised rühmad, kes vajavad elukestvat õpet kõige rohkem , nimelt madalama

haridustasemega ja vanemad inimesed. Paindliku elukestva õppe rakendamine koos jätkuva

tööhõivega on tulevikus hariduse oluline tugisammas. Kuigi elukestvas õppes osalemine on Eestis

märkimisväärselt suurenenud, tuleb rohkem tähelepanu pöörata erinevate paindlike lahenduste

pakkumisele nii kõrghariduses kui ka kutsehariduses ning töökoha põhise õppe võimalustele. Töökoha

põhise õppe ja ümberõppe edendamine ja ulatuslik pakkumine aitavad vähendada töötajate töötuse riski

ning sotsiaalset, piirkondlikku, riiklikku ja soolist ebavõrdsust. ELi liikumine ressursitõhusa, ringluspõhise,

digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse suunas ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt

eeldavad täiskasvanute koolituse täiendavat toetamist. Seega vajavad kõik inimesed juurdepääsu oskuste

parandamiseks, kombineerides digioskusi erialaspetsiifiliste rohe- ja ülekantavate oskustega. See nõuab

pideva elukestva oskuste täiendamise võimalusi ja elukestva õppe väärtustamist ühiskonnas.

Kõrghariduses on vaja suurendada suutlikkust valdkondades, kus tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi

andmeil tekib lähiajal tööjõupuudus . Lisaks koolitusmahu suurendamisele on vaja parandada ka

õppekavade paindlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. Kõrgema taseme oskuste ja doktoriõppe osas

peaksid nii teadusuuringud kui ka õppekavad olema paremini kooskõlas majanduse ja ühiskonna

vajadustega. Doktoriõppe kavade eesmärk peaks olema nii avaliku kui ka erasektori teadlaste, õppejõudude

ja tippekspertide uue põlvkonna ettevalmistamine. Seni on väljaspool teadusasutusi olnud vähe nõudlust

doktorikraadiga spetsialistide järele. Doktoriõppekavade ja teadusuuringute parem lõimimine erasektori

vajadustega nõuab süstemaatilist valdkondadevahelist koostööd, paremat liikuvust ja suuremaid

Tööversioon seisuga 1.10.2021

14

stiimuleid. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu 2019. aasta riigipõhises soovituses nr 2, milles

rõhutatakse vajadust tegeleda oskuste nappusega ning parandada haridussüsteemi suutlikkust ja vastavust

tööturu vajadustele.

1.1. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi jaoks:

Tabel 1

Poliitikaeesmärk või JTF erieesmärk

Erieesmärk või spetsiaalne prioriteet

Põhjendus

Nutikam Eesti (PO1)

i) teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine

Sekkumised keskenduvad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kasutamise ja mõju suurendamisele ning innovatsiooni edasisele levitamisele ühiskonnas, aidates kaasa riiklikus teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas ja arengustrateegias “Eesti 2035” määratletud eesmärkide elluviimisele, arvestades riiklikke nutika spetsialiseerumise prioriteete. Valdkonna probleeme käsitletakse kolmes suunas :

1. Erasektori innovatsioonivõimekus ning nõudlus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele

– Eesti ettevõtete suutlikkus rakendada uusi teadmisi ja tehnoloogiaid on praegu ebapiisav.

– Eesti innovatsioonisüsteemi suutlikkus ja tulemuslikkus on endiselt ebapiisav, seetõttu on teadus- ja tehnoloogiamahukus ettevõtetes väike. Enamik Eesti ettevõtteid on väikesed ja üsna noored, mistõttu neil ei ole piisavalt innovatsioonialast võimekust ja teadus- ja arendusmahukuse kasvatamise suutlikkust.

– Kuigi Eestis asub seitse ükssarvikut, mis on märkimisväärne tulemus elanike arvu kohta, valitseb endiselt lõhe kõige innovaatilisemate ettevõtete, kes on oma väärtusahelas kõrgel kohal, ja enamiku Eesti ettevõtete vahel, mistõttu erasektori üldine tootlikkus ja positsioonid ülemaailmsetes väärtusahelates on madalad.

2. Asjakohase ja paindliku nõudlusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumise tagamine

– Teadus- ja arendus ning kõrgharidusasutuste suutlikkus rahuldada nõudlusest tulenevaid ühiskonna ja ettevõtete vajadusi on väike. Teadustegevus ja uurimisteemad ei ole kooskõlas ettevõtlussektori vajadustega, teadlikkus akadeemilise ja ettevõtlussektori ühishuvidest on madal.

– Eesti pikaajalise arengustrateegiaga ”Eesti 2035” ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud ühiskondlikud väljakutsed ja nutikas spetsialiseerumine tuleks paremini integreerida Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi. Vähesed teadus- ja arendus- ning innovatsioonialased tegevused on temaatilise suunitlusega ja teadus- ja kõrgharidusasutused ning ettevõtted teevad vähe koostööd, et luua eeliseid tekkivatel uutel turgudel ja tehnoloogiates.

– Teadus- ja arendusalaste teenuste turg on väike ja killustunud. Teaduse tippkeskuste ja teadustaristu teenuste

Tööversioon seisuga 1.10.2021

15

kasutamine ja kättesaadavus väljaspool akadeemilisi ringkondi on piiratud.

3. Hästitoimiv teadmussiirde süsteem

- Akadeemilise, era- ja avaliku sektori vaheline suhtlus ja koostöö on piiratud, kohalikud „teadmusvõrgustikud“ ja koostööplatvormid on vähearenenud, rahvusvahelisel „teadmiste turul“ osalemise potentsiaali ei ole ära kasutatud.

- Avaliku sektori suutlikkus integreerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse, sealhulgas võtta juhtroll innovaatiliste lahenduste rakendamisel ja innovatsiooninõudluse loojana, on piiratud.

- Suuremahulisi arendusprojekte, teadmistepõhiseid eksperimente ja muid nõudlusest lähtuvaid innovatsioonipoliitika , instrumente kasutatakse vähe selleks, et Soodustada innovatsiooni ettevõtluses ja toetada akadeemilise ja ärisektori koosloomet. Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ja teadus- ja arendustegevuse-, innovatsiooni- ning ettevõtluse arengukavas käsitletavate arenguvajaduste rahuldamiseks on ulatuslikum uute teadmiste ja innovatiivsete lahenduste kasutamine vältimatu.

Kavandatud sekkumiste mõju:

- erasektori teadusmahukus suureneb, teadusasutuste võimekus teha suuremas mahus ja kvaliteetsemat nõudlusega kooskõlas olevat teadus- ja arendustööd kasvad, paraneb uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, kindlustatakse teadmistepõhise ühiskonna arenguks vajalik teadus- ja arendustöötajate juurde- ja järelkasv, hoogustub innovatiivsete , äri- ja teenusemudelite kasutuselevõtt, mis toob kaasa tõusu väärtusahelas, suurema tootlikkuse ning tõhusamad ja tulemuslikumad tooted ja teenused;

- avaliku sektori suurenenud nõudlus teadus- ja tehnoloogiamahukate innovaatiliste toodete ja teenuste järele hoogustab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni erasektoris ning laiem avalikkus saab kasu parematest lahendustest ühiskondlikele väljakutsetele.

Nutikam Eesti

(PO1)

(ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks

Riigiaruande lisa D kohaselt on Eesti avaliku sektori e-teenuste kasutajasõbralikkus ning andmete kasutamine ja kvaliteet endiselt puudulik. Samuti on esile tõstetud valitsusasutuste digitaristu ja -süsteemide tehnilise kestlikkuse probleeme (nt Riigikontrolli iga-aastane ülevaade 2019).

Lisaks on murekohaks:

- Valitsusasutuste ja avalike e-teenuste kasutajate vajadused muutuvad üha kiiremini, sealhulgas iga poliitika- või õigusreformi puhul. Digilahendusi tuleb pidevalt ümber ehitada, ümber kujundada või võtta kasutusele uusi lahendusi. Selline pidev edasiarendus ja uue kasutuselevõtt ongi innovatsioon.

- Tehnoloogia areneb muudkui edasi, luues uusi võimalusi avalike teenuste ja halduse paremaks osutamiseks. Nende eeliste kasutamiseks on vaja kiiret innovatsioonisuutlikkust (katsetamine, teadus- ja arendustegevus jne).

- Küberriskide skaala ja ulatus kasvab ning neid on keerulisem hallata, uued lahendused tekitavad ka uusi riske. Eestis on digiteerimise süvendamise

Tööversioon seisuga 1.10.2021

16

jätkamiseks vaja suurendada küberjturvalisuse võimekust.

- Omavalitsuse tasandil on digitaalse arengu ja digitaalteenuste tase väga ebaühtlane ja enamasti madal. Valitsusvälised organisatsioonid ei paku ka lahendust – digiteerimine ei ole veel jõudnud kolmandasse sektorisse. Oluline probleem kohalikele omavalitsustele on küberturvalisus (mida on rõhutanud ka Riigikontroll). Selle valdkonna reform muudaks (digitaalsed) avalikud teenused kogu riigis võrdselt kättesaadavaks.

- Nagu näitas OECD 2020. aasta digitaalse valitsemise indeks, ei ole Eesti digitaalne valitsemine olnud piisavalt küps digitaalse koordineerimise, oskuste ja hoobade osas. Seega on vajalik vastava suutlikkuse suurendamine.

Peame tagama, et Eesti digiriik vastab kasutajate vajadustele ja on tehnoloogiliselt uuenduslik, olles samal ajal turvaline. Sel viisil investeerime oma riikliku tugevuse täiendavasse tugevdamisse.

Digiriigi arendamine on osa ELi digitaalarengu tegevuskavast, nagu on sätestatud 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“. Kavandatud sekkumised ja vajadus nende järele tulenevad otseselt uuest riiklikust digiühiskonna tegevuskavast aastani 2030 (vastuvõtmisel).

Nutikam Eesti

(PO1)

(iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu

Kõigist uutest ettevõtetest on vaid vähesed innovatiivsed, teadmistepõhised ja keskenduvad suure lisaväärtuse andmisele. Selliste ettevõtete osakaalu suurendamine eeldab teadmisi ja oskusi, kuid ka ökosüsteemi, mis soodustab paindlikku ettevõtlust ning pakub asjakohaseid ja kättesaadavaid teenuseid. Kavandatud teenused annaksid VKEdele konkurentsivõimelised pädevused ning oleksid keskselt hallatavaks koostööplatvormiks nii sektorite sees kui ka nende vahel. Eritoetust on vaja ka idufirmadele, et nad saaksid kasvada, ja idufirmade ökosüsteemile.

Eesti võib olla digitaalmajanduse teerajaja, kuid digiteenuste kasutamise ja rakendamise poolest on Eesti ettevõtted ELis 19. kohal. See lõhe on osaliselt tingitud sellest, et ettevõtetel puuduvad teadmised digiteerimise juhtimise kohta ja et digipädevuse tase on madal. VKEde tootlikkus ja positsioon ülemaailmsetes väärtusahelates, sealhulgas loomemajanduses ja turismis, on madal. Tegeleda tuleb VKEde konkurentsivõime ja tootlikkuse piirkondlike erinevustega väljaspool arenenumat pealinnapiirkonda.

69% Eesti ettevõtete investeeringutest kulutatakse materiaalsele põhivarale ja vähem kui kolmandik immateriaalsele varale. Tegeleda tuleb uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga ja VKEde investeeringutega tehnoloogia ajakohastamisse, pidades eelkõige silmas tööstuslikku üleminekut. Eesti majandust iseloomustab ka suure lisandväärtusega toodete ja teenuste vähene eksport, vähene rahvusvaheline tunnustus ja marginaalne positsioon ülemaailmses kaubanduses.

Eesti kaupade ekspordihinnad ei ole Euroopa keskmisega võrreldes piisavalt tõusnud. Ligikaudu 98% Eesti ettevõtetest on VKEd, seetõttu on enamikul neist piiratud ressursid ekspordi strateegiliseks arendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks. Oluline on pakkuda strateegilist ja ennetavat tuge

Tööversioon seisuga 1.10.2021

17

rahvusvahelistele turgudele sisenevatele ettevõtetele. Juurdepääs kapitalile on problemaatiline, eriti väljaspool suuri linnu.

Nutikam Eesti

(PO1)

(iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine

Innovatsiooni leviku vältimatuks eelduseks on vastavate teadmiste ja oskustega inimeste olemasolu. Selleks on vaja kasvatada teadmussiirde, kommertsialiseerimise ja innovatsioonialast pädevust teadmussiirde protsessidega seotud võtmeisikute seas. Sekkumistega adresseeritakse järgmisi probleeme valdkonnas:

- Enamus Eesti ettevõtteid on väikesed ja noored, seetõttu on ettevõtete innovatsioonivõimekus ja teadusmahukus piiratud ja puudulikud on ettevõtjate oskused teadustulemusi oma ärile sobivaks kohandada ja kasutusele võtta.

- Ettevõtetel ja avalikul sektoril napib teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni ning tootearenduse oskuste ja kogemustega töötajaid.

- Teadmust ja tehnoloogiaid vahendavate üksuste ja organisatsioonide (nt ülikoolide tehnosiirdekeskused ja arendusosakonnad, maakondlikud arenduskeskused) töötajatel napib oskusi ja kogemusi teadustulemuste kasutamiseks ärilistel eesmärkidel, sh intellektuaalomandi, patenteerimise ja litsentseerimise alaseid oskusi.

- Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirde alane võimekus, sh teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikud oskused, pädevus arendada vajalikke teenuseid ning osaleda ettevõtlikus avastusprotsessis on väike.

- Probleemiks on teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimis- ja koordineerimisvõimekus. Selleks, et avalik sektor suudaks võtta aktiivsema juhirolli struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses, kujundada missioonidepõhist innovatsioonipoliitikat ning rakendada ettevõtlikku avastusprotsessi, napib avaliku sektori juhtidel ja töötajatel vajalikke kompetentse ja kogemusi. Eesti avaliku sektori juhtide suutlikkus tellida ja integreerida teadus- ja arendustegevuse tulemusi riiklikku poliitikasse ja riigi kavandatavatesse sekkumistesse on piiratud. Koostöö teadusasutustega on ebapiisav ning vastastikuste vajaduste ja huvide mõistmine vähene.

- Nutika spetsialiseerumise ja rohepöörde teemad on teadmistemahukad ja komplekssed. Selleks, et tellida vastavasisulisi uuringuid ja käivitada projekte, vajavad nii juhid kui spetsialistid sellealaseid teadmisi. Projektide edukaks käivitamiseks on vajalik koostöö keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel.

Kavandatud sekkumiste tulemus:

Erinevate nutikat spetsialiseerumist, innovatsiooni levikut, teadmus- ja tehnoloogiasiiret ja ettevõtluskoostööd toetavate kompetentside ja võimekuse paranemine erasektoris, teadusasutustes ja avalikus sektoris. Kompetentside ja võimekuse paranemine hõlmab nii innovatsioonialaseid, juhtimisalaseid ja administratiivseid, ettevõtlusalaseid, koostöö ja koosloome alaseid (sh osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis) kui muid oskusi, mis toetavad riiklikke nutika spetsialiseerumise sihte, tööstuslikku üleminekut, digi- ja rohepööret ning ettevõtlust.

Tööversioon seisuga 1.10.2021

18

Nutikam Eesti

(PO1)

(v) digitaalse ühenduvuse suurendamine

Eesti üleüldine lairibaühenduvuse tase on hea, kuid digilõhe linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel nii katvuse kui ka kasutuselevõtu osas on endiselt olemas. Ülikiire lairibavõrgu kaetus hõredalt asustatud piirkondades on 32,8%. Vaatamata võrkude kättesaadavusele on kiire (45%) ja ülikiire (19%) lairibaühenduse kasutuselevõtt alla ELi keskmise (vastavalt 50% ja 32%). 5G-võrkude tõhus kasutuselevõtt aitab samuti kaasa usaldusväärse ja kiire ühenduvuse tagamisele.

Investeerimisvajaduste kaardistamise kohaselt on Eestis ikka veel ligikaudu 65 000 asukohta nn valgetes turutõrgetega piirkondades, kus puudub juurdepääs väga suure läbilaskevõimega lairibataristule, millest 17% asub Kagu- Eestis. Väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ja 5G leviala puudumine avaldab negatiivset mõju piirkondlike erinevuste vähendamisele ja häirib nüüdisaegsete teenuste kättesaadavust. Uued lairibatehnoloogiad piirkondades võimaldavad uuendusi kommunikatsiooni- ja infosisuteenustes elanikele ja ettevõtjatele.

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti investeerinud maapiirkondade baasvõrkude arendamisse juba üle 80 miljoni euro. Selle tulemusena on rajatud ligikaudu 7 000 km pikkune kiudoptiline võrk, mis hõlmab Eesti peamisi transporditeid, mis on 5G arendamiseks kindel alus. Kuid täiendavaid investeeringuid on vaja turutõrgetega seotud valdkondades: väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ehitamine; 5G- tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine; 5G leviala suurtes transpordikoridorides, elamu- ja äripiirkondades.

Kavandatud investeeringud aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks.

Rohelisem Eesti

(PO2)

(i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine

Eestis moodustavad hooned umbes 50% kogu energiatarbimisest (ELi keskmine on 40%) ja aastas rekonstrueeritakse vähem kui 1% (hoonete energiatõhususe direktiivis soovitatakse 3%) elamufondist. Enamik hooneid (umbes 80%) ehitati enne 1990. aastat. Eluasemesektori peamised probleemid tulenevad hoonete vanusest ja piirkondlikest erinevustest: elamute halb kvaliteet, rekonstrueerimise väiksem kestlikkus ja vähene energiatõhusus; energiatõhusate ja hea sisekliimaga eluasemete piiratud kättesaadavus; eluasemeturu piiratud areng väljaspool suuremaid keskusi ja väljaspool aktiivseid kinnisvarapiirkondi.

Kaugkütte ettevõtjate ja eramajade omanike motivatsioon aidata kaasa energiatõhususele ja taastuvenergia kasutuselevõtule on madal, sest sellised investeeringud ei ole tavaliselt majanduslikult elujõulised. See kehtib ka sotsiaalse taristu, näiteks tervishoiuasutuste energiatõhususe kohta. Erieesmärgi nr 1 meetmed on suunatud ( lisa D kohaselt) energiatõhususe meetmete edendamisele, et edendada rekonstrueerimist ja üleminekut taastuvatele kütustele kooskõlas riikliku energiamajanduse arengukavaga aastani 20302, riikliku energia- ja kliimakavaga aastani 20303, hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia4, Euroopa

2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 3 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 4 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf

Tööversioon seisuga 1.10.2021

19

rohelise kokkuleppe ning Euroopa Komisjoni renoveerimislaine strateegiaga.

Selleks et leevendada negatiivset mõju keskkonnale ja vähendada olulisi terviseriske, on väga oluline vähendada õhusaasteaineid, kasvuhoonegaase (nagu CH4 kehvast põlemisprotsessist) ja lühiajalise kliimamõjuga saasteaineid. Välisõhu puhul on teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030 kokku lepitud meetmed kõigi seotud sektorite (energia, elamu- ja kaugküte jne) jaoks. Õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside hindamine linna- ja tööstuspiirkondades on vahend, mille abil hinnata meetmete tulemuslikkust ja tegelikku mõju ning keskkonnapoliitika tõhusust, samuti suurendada üldsuse teadlikkust.

Rohelisem Eesti

(PO2)

(ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega

Taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevalt on riigil kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu transpordisektoris (aastaks 2020 10% ulatuses ning aastaks 2030 14% ulatuses) ning vähendada sektorite põhiselt CO2 jalajälge. Ühtlasi on seatud aastaks 2030 ka transpordisektori sisene alameesmärk ka täitustatud biokütustele (jäätmetest ja jääkidest jms toodetud biokütused, vastavalt direktiivi lisa 9 osale A). Eesti transpordisektor on Euroopa üks energiamahukaimaid, mistõttu on ka CO2 jalajälg üsna suur. CO2 jalajälje vähendamiseks, transpordikütuste portfelli mitmekesistamiseks ja taastuvenergia transpordieesmärgi (sh täiustatud biokütuste alameesmärgi) täitmiseks on riik võtnud

Biometaan on kodumaine keskkonnasõbralik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ning CO2 püütakse kinni ning puhastatakse ära. Biometaaniga sõites atmosfääri vabanev CO2 loetakse nulliks (CO2 eralduks looduslike protsesside käigus ilma kinni püüdmiseta ja korduvkasutamiseta (rohegaasi näol) atmosfääri niikuinii).

Selleks, et edendada biometaani tarbimist (see suurendab ja motiveerib korrelatsioonis ka kodumaist biometaani tootmist), et ära täita ülal välja toodud eesmärke, on mõistlik motiveerida läbi toetuse nn suurtarbijaid (ühistransporti), kelle tarbimine avaldab suuremat mõju kui väiketarbijad (erasõidukid). Meetme eesmärk on vanade liiniveolepingute lõppemisel ühistransporditeenuse pakkumisel asendada vanad diiselbussid biometaani bussidega, mis liinivedu teostades tarbivad suures mahus biometaani, ühtlasi toetatakse meetme alt ka biometaani tarbimiseks vajaliku tankimistaristu loomist).

Rohelisem Eesti

(PO2)

(iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise

Vastavalt 2019. aasta riigiaruande lisale D, milles käsitletakse kliimamuutustega seotud riske, kannatab Eesti rannikuerosiooni ja üleujutuste all, mis kahjustavad taristut. Vaja on investeerida kliimamuutustega kohanemisse, riskide ennetamisse ja katastroofidele vastupanu võimesse. Riskihindamise ja suutlikkuse analüüsi põhjal on äärmiselt oluline parandada tormide, üleujutuste ja metsatulekahjude põhjustatud hädaolukordadele reageerimisele kuluvat aega ning tagada üleujutusriski parem maandamine ja sadeveesüsteemide toimimine sagedasemate vihmade tingimustes. Üleujutusriskiga on tegemist siis, kui vihmavee pinnasesse imbumist on märkimisväärselt vähendanud halvasti juhitud või mittejuhtivad pinnakatendid. Seetõttu on oluline

Tööversioon seisuga 1.10.2021

20

kliimamuutustest tingitud täiendavate hüdrauliliste koormustega vastu luua kaasaegsed sadeveesüsteemid, et vältida sademevee põhjustatud üleujutusi ja leevendada kuumalainest põhjustatud soojussaare efekti. Investeeringud meteoroloogia-, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks tagavad, et asjakohastel institutsoonidel oleks täpne ja õigeaegne info päästetööde läbiviimiseks ning ennetusmeetmete väljatöötamiseks.

Tormilised jäävabad talved on osutunud kiiresti kasvavaks ohuks sadamarajatistele ja eri laevade ohutule teenindamisele. Sadama kaitserajatiste puudumine viib sadamarajatiste kasuliku tööea kiire lühenemiseni.

Elurikkuse säilitamine on ökosüsteemipõhise lähenemise aluseks ja seetõttu oluline vahend kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Toimivad ökosüsteemid on kliimamuutuste kahjulikule mõjule vastupidavamad ja olulised süsinikuvaru säilitamiseks. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb parandada kliimatundlike märgalade seisundit.

Eestlaste teadlikkus kliimamuutustest (2019. aastal 59%) jääb alla ELi keskmise (79%). Siseturvalisuse arengukava eesmärk on suurendada 2030. aastaks inimeste teadlikkust hädaolukordadest ja kriisiolukordadest. Üldsus vajab hästi väljaarendatud vahendeid, et mõista võimalikke ohte, tagajärgi ja enesekaitse meetmeid.

Rohelisem Eesti

(PO2)

(vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine

Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ja üleilmsete suundumuste vältimatu eeltingimus. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud järgmistele teemadele: i) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses, ii) madal ressursitootlikkus ja iii) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet

Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Väljakutsete ja sekkumiste aluseks on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia.

Eesti peab oluliselt parandama ressursitootlikkust (0,64 eurot/kg, EL 2,33 eurot/kg). Ringmajandusele üleminekuks on vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise ahela esimestes etappides, et jätkata ressursitõhususe parandamist ja rakendada jäätmekäitluses täielikku ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on ringmajanduspõhised tootmis- ja tarbimismudelid, ökodisaini edendamine ning ettevõtete energia- ja ressursitõhususe tõstmine. Meil on olemas juba eelmise perioodi kogemusi ja uuringuid ressursitõhususe ja jäätmekäitluse meetmete kohta. Eesmärk on, et aastaks 2035. on juurdunud ringmajandusel põhinev ettevõtlusmudel.

Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad Riigi Jäätmekava ja jäätmete raamdirektiivi eesmärkidel. Jäätmetekke ja pakendamise vähendamine toob kaasa kulude ja keskkonnamõju vähenemise kogu tooteahelas. Eesti on olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude osas veel kaugele maha

Tööversioon seisuga 1.10.2021

21

jäänud, 2019. aastal võeti Eestis ringlusse 31% jäätmetest (eesmärk on 2025. aastaks 55%). Tuleb arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sealhulgas kõrget liigiti kogumise määra ja sobivate ringlussevõtuvõimsuste olemasolu.

Rohelisem Eesti

(PO2)

(viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2- neutraalsele majandusele

Eesti elanikkond on koondunud linnapiirkondadesse, mis põhjustab probleeme seoses juurdepääsetavuse, liiklusummikute ja heidetega. Igapäevaste pendelrändajate arv avaldab suurt survet olemasolevale taristule ja suurendab vajadust arendada edasi inimmõõtmelist ja kestlikku linnatranspordisüsteemi. Kavandatud meetmed on suunatud nende oluliste probleemide lahendamisele:

 sõiduaegade ja -kulude suurenemine;  suurenev sõltuvus isiklikust autost ja sellest tulenev

ebavõrdsus;  säästlike liikumisviiside osakaalu vähenemine

(ebaatraktiivsed tänavad, laste iseseisva liikumise vähenemine, killustatud ühistransporditeenused);

 transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2-heite suurenemine;

 suurenev negatiivne mõju tervisele;  maakasutust ja transpordi planeerimist ei ole piisavalt

integreeritud.

Suurimat mõju on võimalik saavutada Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades. Tallinna piirkonnas elab pool Eesti elanikkonnast ning seal on suurim transpordikoormus ja kõige ulatuslikum pendelrändeliiklus. Pool Eesti CO2-heitest tuleb Tallinna piirkonnast – 1 400 000 tonni CO2-heidet aastas (eesmärk 930 000 tonni 2030. aastaks).

Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkonnas ei ole jalgrataste kasutamine igapäevase liikumisviisina kaugeltki oma potentsiaali saavutanud. Jalgrattateede pikkus ja võrkude terviklikkus nendes linnades on ebapiisav, jalgrattamarsruudid ei ole sageli omavahel ühendatud ning on sagedaste katkestustega või ohtlikud, samuti on puudulikud hoiustamis- ja parkimisvõimalused.

Nendes piirkondades tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka ühistranspordi tõhususele ja kiirusele, võrgustiku ja teenuse terviklikkusele ning konkurentsivõimele seoses eraautodega. See rõhutab vajadust arendada mitmeliigilisi liikuvuse sõlmpunkte, mis soodustaksid erinevate liikumisviiside kombineerimist.

Tallinna piirkonnas on väga oluline arendada uusi trammiühendusi, mis on väärtuslik suure läbilaskevõimega ja keskkonnasõbralik ühistranspordiliik.

Kavandatud meetmed on kooskõlas riikliku transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035 (koostamisel

Ühendatum Eesti

(PO3)

(i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN- T) arendamine

Hõredalt asustatud riigina sõltub Eesti toimivast transpordisüsteemist. Paraku on Eesti TEN-T põhivõrgu väljaehitamisel saavutanud vaid vähest edu. Transpordisektori investeerimisvajadused kuni 2030. aastani suurenevad. Vajadus on ajakohastada põhimaanteid, et need vastaksid määruse (EL) nr 1315/2013 nõuetele. Liiklusohutust on vaja suurendada , sest Eesti on maanteede ohutuse poolest alla ELi keskmise. Jalakäijate ja jalgratturite ohutust parandatakse kõnniteede ja tunnelite abil. Lisaks on vaja rohkem investeeringuid keskkonnaga seotud leevendusmeetmetesse.

Tööversioon seisuga 1.10.2021

22

Kõik direktiivi 2014/94/EL kohased kohustused on täidetud, teede laadimistaristut täiustatakse pidevalt.

Eesti sisetranspordi väliskulud kokku on hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot aastas, mis vastab 5,3%-le Eesti SKPst, millest 51% moodustavad keskkonnakulud (ELi keskmine on 44%). Koostamisel on uus transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035, milles võetakse arvesse keskkonnamõju ning keskendutakse säästva liikuvuse ja selle taristu arendamisele.

Pidades silmas 2020. aasta Euroopa poolaasta riigiaruannet, on kavandatud raudteemeede, mis keskendub säästva transpordi arendamisele: raudteede elektrifitseerimine, kurvide õgvendamine, mis peaks tulevikus suurendama rongide kiirust ja kasvatama rongireisijate arvu. Rail Balticu tõhususe maksimeerimiseks ning selleks, et tagada sünergia Euroopa ühendamise rahastu ja Ühtekuuluvusfondi Rail Balticu vahel, ehitatakse kohalikud peatused Tallinna ja Ikla vahele. Kavandatud meetmed aitavad kaasa ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärkide saavutamisele.

Digitaalne taristu peab saama liikuvusteenuse ja -taristu osaks, et kiirem andmeside võimaldaks intelligentsete transpordisüsteemide sektoril arendada, luua ja katsetada uusi juhtimis-, teabe- ning liikuvusteenuseid.

Ühendatum Eesti

(PO3)

(ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine

Regionaalarengu edendamiseks on vaja lahendada kitsaskohad, mis takistavad inimestel jalgsi liikumist ja jalgratta kasutamisest või igapäevaseks pendelrändeks eri transpordiliikide kombineerimise, ning parandada ühistranspordi ja teenuste paremaks ligipääsuks olulist taristut, mis on hädavajalik ühistranspordile ja -teenustele juurdepääsuks aktiivsete transpordiliikide abil.

Meede aitab luua ohutuid ja säästvaid liikuvusvõrgustikke, edendades jalgratta- ja/või kõnniteede arendamist väljaspool suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu ja Pärnu). Nende radade arendamine peaks tagama parema ja kestlikuma juurdepääsu teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu kohalikud peatused) ja töökohtadele. Selliste paremini välja arendatud jalgrattasõidu/jalakäijate liikuvuse võrgustikel on potentsiaal märkimisväärselt suurendada raudtee kasutamist, suurendada ühistranspordi kasutamist ja kestlikkust tervikuna ning vähendada sõltuvust eraautodest ja seega vähendada riiklikul tasandil kasvuhoonegaaside heidet. Sekkumine aitab arendada integreeritud transpordisüsteeme, sealhulgas toetada jalgrattasõidu ja jalgsi käimise üldvõrkude loomist ning mugavama elektriraudteejaama kasutatavust. Eeldatakse, et investeeringutel on soodne mõju kliimamuutuste vähendamisele.

Sotsiaalsem Eesti

(PO4)

(a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte

Selleks et COVID-19 kriisi mõjust majandusele ja tööturule kiiresti taastuda ning toetada majanduses toimuvaid struktuurimuutusi, vajavad tööotsijad, sealhulgas töötud, mitteaktiivsed ja töötavad tööotsijad, aktiivsete tööturumeetmete sihipärast paketti. Eri rühmad seisavad silmitsi erinevate probleemidega tööturule sisenemisel, tööturule naasmisel ja seal püsimisel või üleminekul eri oskusi vajavatele töökohtadele. Tööturg on horisontaalselt ja vertikaalselt eraldatud soo, vanuse, töövõime ja kodakondsuse alusel. Stereotüübid on endiselt probleemiks. Need probleemid ei takista mitte ainult soolist võrdõiguslikkust ja edusamme

Tööversioon seisuga 1.10.2021

23

puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu