„Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Erki Savisaar

Keskkonnaministeerium

[email protected]

„Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

vahendite kasutamise

partnerlusleppe ja

ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava“ keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande

kooskõlastamine

Austatud minister

Käesolevaga palume Teil kooskõlastada „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerlusleppe“

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruanne.

KSH eesmärk on aidata kaasa tasakaalustatud, Euroopa Liidu (EL) ja Eesti

keskkonnapoliitikaga kooskõlas olevate perioodi 2021-2027 EL vahendite kasutamise

partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamisele.

„Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerluslepe“ on Euroopa Liidu

vahendite kasutamise aluseks olev Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitav kokkulepe, mille

eesmärk on määratleda prioriteedid Euroopa Liidu eelarve vahendite kasutamiseks järgmise

Euroopa Liidu finantsperspektiivi jooksul aastatel 2021-2027. Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgiks on määratleda struktuurivahenditest

rahastatavad tegevused ning rahastamise mahud. Lisainfo on leitav struktuurivahendite

planeerimise kodulehelt - https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021-

2027-planeerimine.

Rahandusministeerium on „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava“ koostamisel läbivalt võtnud arvesse KSH soovitusi ja seisukohtade esitamisel

ning avalikustamisel välja toodud tähelepanekuid ja strateegilisi planeerimisdokumente

vastavalt täiendanud. KSH aruande vastuvõtmise järgselt koostab strateegilise

planeerimisdokumendi koostaja eraldi dokumendina järeltegevuste koondtabeli, et võtta

arvesse ka neid soovitusi, mis on suunatud hilisemale rakendamisele - toetuste andmise

tingimuste koostamisel arvestamiseks. Järeltegevuste tabel avalikustatakse KSH aruande

juures.

Meie 01.12.2021 nr 9.2-4.3/21-

27/01/8511-1

2

KSH algatati rahandusministri 6. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 1.1-4/1. Partnerlusleppe ja

rakenduskava keskkonnamõju hindamise aluseks on „Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ § 33 lõige 1 ja § 35 lõiked 1 ja 2 ning Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine“.

KSH programm valmis jaanuaris 2021 ja tunnistati nõuetele vastavaks 15.01.2021

rahandusministri käskkirjaga nr 12. KSH viidi läbi kooskõlas nõuetele vastavaks tunnistatud

programmiga.

KSH avalikustati 8.10.2021 ja avalik arutelu toimus 1.11.2021. Suur tänu KSH protsessi vältel

esitatud tähelepanekute ja ettepanekute eest. Esitatud tähelepanekud ja nendega arvestamise

selgitused on toodud aruande peatükis 6.3 ja lisas 2. KSH avaliku arutelu protokolli leiab

struktuurivahendite kodulehelt KSH alajaotusest - https://rtk.ee/hindamine#keskkonnamoju-

2021-2027.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled on:

1) koostamise algataja on Rahandusministeerium, kontaktisik Kadri Tali, e-post:

[email protected], 611 3083;

2) koostamise korraldaja on Rahandusministeerium, kontaktisik Kadri Tali, e-post:

[email protected], 611 3083;

3) koostaja on OÜ Hendrikson&Ko (Raekoja plats 8, 51004 Tartu, kontaktisik KSH

juhtekspert Riin Kutsar, [email protected], telefon 7409807);

4) kehtestaja on Rahandusministeerium, kontaktisik Kadri Tali, e-post: [email protected],

611 3083.

Palume Teil oma kooskõlastus KSH aruandele esitada 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 30.

detsembriks 2021. a saates need aadressile [email protected]. Võimalusel palume Teil

oma kooskõlastus esitada varem kui 30 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Pentus-Rosimannus

rahandusminister

Lisa:

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne

Miryam Vahtra, 611 3047, [email protected]

Kadri Tali, 611 3083, [email protected]

3

Lisaadressaadid:

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiitsministeerium

Kaitseministeerium

Kultuuriministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Välisministeerium

Maaeluministeerium

Keskkonnaamet

Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ARUANNE Töö nr 20003670 Tallinn-Tartu 2021

Riin Kutsar

KSH juhtekspert

K S

H a

ru a

n n e

n õ

u e te

le v

a s ta

v a k s tu

n n

is ta

m is

e le

1 9

.1 1

.2 0 2

1 /// T

ö ö n

r 2 0 0

0 3 6

7 0

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

3

Sisukord

LÜHENDID ................................................................................................................. 5

SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 6

1 ÜLEVAADE RAKENDUSKAVAST JA PARTNERLUSLEPPEST .......................... 7

2 KSH METOODIKA ................................................................................................ 11

3 VASTAVUSANALÜÜS .......................................................................................... 13

3.1 Nutikam Eesti ................................................................................................................................... 15 3.2 Rohelisem Eesti ............................................................................................................................... 23 3.3 Ühendatum Eesti ............................................................................................................................. 31 3.4 Sotsiaalsem Eesti ............................................................................................................................ 38 3.5 Inimestele Lähedasem Eesti ........................................................................................................... 49 3.6 Õiglane Üleminek ............................................................................................................................ 54

4 VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS .................................................................................. 60

4.1 Mõju looduskeskkonnale ................................................................................................................. 60 4.1.1 Kliimamuutustega seotud mõjud (välisõhu kvaliteet; üleujutused, tormid) ................................... 60 4.1.2 Mõju loodusressursside kasutusele (ressursi- ja maakasutus) ja jäätmetekke vähendamisele .. 64 4.1.3 Mõju elurikkusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikule ........................ 66 4.1.4 Mõju veekeskkonnale (põhja- ja pinnavesi; veekogumite seisundid; veeressursid, mida mõjutatakse)

68 4.2 Mõju inimesele/sotsiaalsele keskkonnale ........................................................................................ 69 4.2.1 Mõju ruumi ja elukeskkonna kvaliteedile ...................................................................................... 69 4.2.2 Mõju sotsiaalsele sidususele (sh lõimumisele) ja võrdsetele võimalustele (sh sooline võrdõiguslikkus)

83 4.2.3 Mõju inimese tervisele, tervisekäitumisele ................................................................................... 87 4.2.4 Mõju kultuuripärandile................................................................................................................... 91

5 ETTEPANEKUD RAKENDUSKAVA JA PARTNERLUSLEPPE TÄIENDAMISEKS,

SOODSATE MÕJUDE VÕIMENDAMISEKS NING EBASOODSATE MÕJUDE

LEEVENDAMISEKS. SEIRE. ................................................................................... 96

5.1 Ettepanekud/leevendavad meetmed ............................................................................................... 96 5.2 Seire ................................................................................................................................................ 97

6 ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST ........... 98

6.1 Ülevaade KSH protsessist ............................................................................................................... 98 6.2 KSH protsessi osapooled, kaasamine ............................................................................................. 99 6.3 KSH aruande sisu osas laekunud tagasiside ................................................................................ 102 6.4 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel ..................................................... 108

7 KOKKUVÕTE ...................................................................................................... 109

LISAD ..................................................................................................................... 111

Lisa 1. KSH programm koos lisadega (lisatud eraldi failikataloogina) ................................................ 111 Lisa 2. Laekunud seisukohad .............................................................................................................. 112 Lisa 3. KSH aruande avalikustamine ja avalik arutelu (lisatud eraldi failikataloogina) ........................ 128

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

5

LÜHENDID

CLLD Kogukonna juhitud kohalik areng (Community-led local development)

EL Euroopa Liit

ERF Euroopa Regionaalarengu Fond

ESF Euroopa Sotsiaalfond

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

MH mõjuhindamine

SPD strateegiline planeerimisdokument

TA teadus- ja arendustegevus

TAI teadus- ja arendustegevus ning innovatsiooni

TEN-T turvaline ja mitmeliigiline üleeuroopaline transpordivõrk

VKE väike- ja keskmise suurusega ettevõtted

ÜF Ühtekuuluvusfond

OÜF Õiglase ülemineku fond

6 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

SISSEJUHATUS

Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) koostatakse strateegilisele

planeerimisdokumendile (edaspidi SPD), milleks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu (edaspidi

EL) ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe. Perioodi

2021–2027 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

koostamise on algatanud Rahandusministeerium lähtuvalt 8. juuni 2017. aasta Vabariigi Valitsuse

otsusest1.

Perioodi 2021–2027 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava koostamise vastutavaks ministeeriumiks on Rahandusministeerium.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide

keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuse strateegilise

planeerimisdokumendi koostamisega samaaegselt korraldada ka keskkonnamõju strateegiline

hindamine. EL ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 KSH algatas rahandusminister 2020. aasta

6. jaanuaril käskkirjaga nr 1.1-4/1. a (vt Lisa 1).

KSH ruumiline ulatus on lähtuvalt SPD eesmärgist vähemalt Eesti Vabariigi territoorium. KSH

koostamisel lähtutakse arengukava üldistusastmest.

1 https://adr.r ik.ee/ram/dokument/6953510

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

7

1 ÜLEVAADE RAKENDUSKAVAST JA PARTNERLUSLEPPEST

Strateegiline planeerimisdokument koosneb kahest dokumendist: EL vahendite kasutamise

partnerlusleppest ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakenduskavast ning nendes on neli

ühtekuuluvuspoliitika fondi – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+),

Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja Õiglase ülemineku fond (ÕÜF).

EL vahendite kasutamise partnerluslepe on EL vahendite kasutamise aluseks olev Eesti ja Euroopa

Komisjoni vahel sõlmitav kokkulepe, mille eesmärk on määratleda üldised suunad ja prioriteedid

Euroopa Liidu eelarve vahendite kasutamiseks järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi jooksul

aastatel 2021–2027. Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide (ERF, ESF, ÜF, ÕÜF)

rakenduskava eesmärk on määratleda struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning rahastamise

mahud. Õigusakti eelnõu, millele tuginedes töötatakse välja poliitikaeesmärgid on „Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad

finantseeskirjad.“2

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fookuses on kuus üldist poliitikaeesmärki. Need on:

▪ PO1 „Nutikam Euroopa“

▪ PO2 „Rohelisem Euroopa“

▪ PO3 „Ühendatum Euroopa“

▪ PO4 „Sotsiaalsem Euroopa“

▪ PO5 „Inimestele lähedasem Euroopa“

▪ Õiglane üleminek

2 Määrus 2021/1060 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1060&from=EN

8 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Üldiste poliitikaeesmärkide alusel töötati rakenduskavas välja poliitikaeesmärgid ja nende all

omakorda erieesmärgid ja kavandatavad tegevused/meetmed. Täpsemad põhjendused on leitavad

rakenduskavas ja hindamise aluseks oleva tööversiooni kirjeldused on leitavad peatükis 3.

Esmane KSH aruanne koostati ajal, millal rakenduskava oli veel koostamisel ja sisustamisel ning

poliitikaeesmärke koos eri-eesmärkide ja meetmetega alles kujundati. Hindamise alusdokumentideks

ekspertrühmale oli Valitsukabineti nõupidamise memorandum (seisuga 02.03.2021) ja ÕÜF-i

meetmete uuendatud ettepanek (seisuga 10.03.2021). Ühtlasi oli hindajatele kasutada rakenduskava

esmane selgitustega versioon seisuga juuli 2020. Mõjuhindamise aruannet uuendatud

poliitikaeesmärkide lõikes vaadati täiendavalt üle ja hinnati muudatuste valguses pärast KSH

seisukohtade küsimise etappi ning enne KSH aruande avaliku väljapanekut. Avalikustamisele

suunatud KSH aruannet on korrigeeritud rakenduskava 13.08.2021 tööversiooni alusel (mh on

poliitikaeesmärkide 1 ja 2 tegevusi täpsustatud peatükis 3 jooksvalt Rahandusministeeriumilt saadud

info alusel) ning dokumentides püsitatud eri-eesmärgid ja meetmed on kajastatud kokkuvõtlikult

peatükis 3 poliitikaeesmärkide lõikes enne vastavusanalüüsi hindamistabeleid.

Tabel 1-1. Seosed riiklike ja horisontaalsete arengudokumentidega

Seosed muude riiklike arengudokumentidega Arengudokumentide kirjeldus

Arengustrateegia „Eesti 2035“ 3

Ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimise

alusena kasutatav arengustrateegia „Eesti 2035“ on

riigi pikaajaline kõikehõlmav strateegia.

Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“4

Määrab kindlaks Eesti säästva arengu neli peamist

eesmärki: kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv,

sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal.

Ülemaailmseid säästva arengu eesmärke ja Eesti

riikliku säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“

eesmärke viiakse ellu valdkondlike arengukavade

ning tegevusplaanide kaudu. Ülemaailmsed säästva

arengu eesmärgid integreeritakse kõikidesse valitsuse

tasandi valdkondlikesse arengukavadesse. Lisaks on

säästva arengu eesmärkidest lähtutud riigi pikaajalise

strateegia „Eesti 2035“ koostamisel, mis seab Eestile

3 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035

4https://www.ri igikantselei.ee/sites/default/fi les/r iigikantselei/strateegiaburoo/el_sa_strateegia_eesti_keeles.pdf

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

9

Seosed muude riiklike arengudokumentidega Arengudokumentide kirjeldus

pikaajalised strateegilised sihid ja määrab nende

saavutamiseks vajalikud muutused.

Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava

aastaks 20305

Tegevuskava annab juhised inimeste ja planeedi

kaitseks ning heaolu saavutamiseks.

Üleriigiline planeering Eesti 2030+6

Strateegilise dokumendi eesmärk on otstarbeka

ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku

mastaabis.

Kliimapoliitika põhialused aastani 20507

Kliimamuutuste horisontaalse, see tähendab pea kõiki

majanduse valdkondi hõlmava mõõtme tõttu

lähtutakse arengudokumendis seatud

poliitikasuundadest edaspidi riikliku kliimapoliitika

kujundamisel, rahvusvahelistel läbirääkimistel ja

asjakohaste riiklike strateegiliste arengudokumentide

koostamisel, uuendamisel ning elluviimisel.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani

20308

Arengudokumendis „Kliimamuutustega kohanemise

arengukava aastani 2030“ esitatakse

tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti

riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 20309

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on

keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on

katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-

valdkondlikele arengukavadele, mis peavad

juhinduma keskkonnastrateegias toodud

põhimõtetest.

5 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/fi les/content -editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf

6 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline -planeerimine/uleriigi line-planeering

7 https://www.envir.ee/sites/default/fi les/kpp_2050.pdf 8 https://www.envir.ee/sites/default/fi les/kl iimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_0.pdf

9 https://www.envir.ee/sites/default/fi les/elfinder/artic le_files/ks_lopl il_ri igikokku_pdf.pdf

10 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Täpsem ülevaade seotud strateegilistest planeerimisdokumentidest esitatakse SPD-s ehk

rakenduskavas ning seda siinkohal ei korrata. KSH eksperdi hinnangul on arvestamine teiste

strateegiliste eesmärkidega olnud asjakohane ja piisav (vastavust hinnati peatükis 3).

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

11

2 KSH METOODIKA

KSH protsessi läbiviimisel lähtutakse KeHJS-e nõuetest ning väljakujunenud praktikast.

KSH eesmärk on muuta strateegiliste otsuste ehk SPD kvaliteeti paremaks. Selleks analüüsib KSH

SPD põhimõtteid ja kavandatud tegevusi ning pakub välja meetmeid soodsate keskkonnamõjude

võimendamiseks ning ebasoodsate mõjude vältimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks. Selleks, et

KSH sisend SPD-sse oleks asjakohane, arvestatakse hindamisel ja ettepanekute esitamisel SPD

üldistusastet. Lisaks sisulisele hindamisele on KSH-l oluline roll erinevate osapoolte täiendaval

kaasamisel ning KSH protsessi korrektsel dokumenteerimisel.

KSH aruande koostamisel on metoodilises mõttes eristatavad kolm erinevat hindamise etappi:

I. VASTAVUSANALÜÜS

Vastavusanalüüsiga selgitati välja, kas SPD-s välja pakutud erieesmärkid ja kavandatavate tegevuste

saavutamiseks väljatöötatud lahendused aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste,

Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste oluliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Lisaks

hinnati vastavust sotsiaalsetele eesmärkidele lähtudes „Säästev Eesti 2021“ seatud säästva arengu

eesmärkidest.

Vastavalt KeHJS §-le 40 lõige 4 tuleb hinnata; 2) strateegilise planeerimisdokumendi seost muude

asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) strateegilise planeerimisdokumendi jaoks

olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas

neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel

arvesse võetud. SPD seosed muude strateegiliste planeerimisdokumentidega on esitatud peatükis 3.

Vastavusanalüüsis kasutatud keskkonnaeesmärgid ning vastavusanalüüsi tulemused on esitatud

peatükis 4.

II. VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS EHK KESKKONNAMÕJUDE PROGNOOSIMINE

Välismõjude analüüsiga selgitati välja, kas rakenduskava eesmärkide saavutamiseks ja kavandatavate

tegevuste teostamiseks väljatöötatud instrumendid avaldavad loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale

olulist ebasoodsat või soodsat mõju.

12 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Välismõjude analüüs on esitatud peatükis 5, kus on käsitletud SPD-de temaatikaga seotud eeldatavaid

võimalikke mõjusid keskkonna valdkondade kaupa. Lähtutud on KeHJS §-s 40 ning KSH

programmis nimetatud teemadest, tuues välja asjakohasemad võimalikud välismõjud, arvestades SPD

üldistustaset ja sisu. Alapeatükkide alguses on esitatud ka olemasoleva olukorra kirjeldus, ulatuses,

mis on asjakohane SPD-de mõjude hindamiseks.

Seejuures tuleb tähele panna, et mõjusid on võimalik hinnata täpsusastmes, mis vastab SPD enda

täpsusastmele – konkreetsemalt saab võimalikku mõju määratleda juhul, kui rakenduskavas nähakse

ette konkreetseid tegevusi (projekte, meetmeid) kindlas asukohas. (St, teemades, mida SPD-ga ei

reguleerita, ei ole käesoleva KSH käigus tõenäoliselt võimalik detailsemalt hinnata ka

keskkonnamõjusid.)

Mõjude hindamisel ei töötatud välja erinevaid rakenduskava mõjude hindamise alternatiive, vaid

hinnati SPD koostamise käigus välja töötatavate eesmärkide ja kavandatavate tegevuste eeldatavalt

kaasnevaid olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. Vajadusel tehti ettepanekuid ebasoodsate mõjude

mõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks.

III. KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE, ENNETAMISE JA LEEVENDAMISE

MEETMED

Vastavusanalüüsis leitud mittevastavuste parandamiseks ning välismõjude analüüsis leitud olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks pakuti välja keskkonna ja sotsiaalse arengu

leevendusmeetmeid (vt ptk 5).

Leevendavate meetmete all toodi vajadusel välja, kas ja mis juhtudel on vaja keskkonnamõju edaspidi

(planeeringute, projektide, tegevusloa tasandil) üksikasjalikumalt hinnata.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

13

3 VASTAVUSANALÜÜS

Vastavusanalüüsi eesmärk on välja selgitada, kas SPD-des sõnastatud poliitikaeesmärgid, nende all

kirjeldatud erieesmärgid ja tegevused toetavad või ei toeta erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu

ja Eesti siseriiklike keskkonnaeesmärkide saavutamist.

EL-s on 2021. aastal oma määruses 2019/2088 sätestanud põhimõtte, et investeering on jätkusuutlik

ainult siis, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (do no significant harm, DNSH) ühtegi nimetatud määruses

sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. Kuus keskkonnaeesmärki, mida määrus nimetab ja

peaks hõlmama, on järgmised: kliimamuutuste leevendamine; kliimamuutustega kohanemine; vee ja

mere elusressursside kestlik kasutamine ja kaitse; üleminek ringmajandusele; saastuse vältimine ja

tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Vastavusanalüüsi läbiviimiseks seatud

hinnatavad keskkonnaeesmärgid (peatükkides 3.1-3.6) ja nende hindamine katavad mh määruses

2019/2088 nimetatud keskkonna- või sotsiaalseid eesmärkide tagamise. Lisaks viiakse rakenduskava

meetmetele läbi täiendav DNSH hindamine.

Rakenduskava eesmärkide ja põhimõtete vastavusanalüüsis võrreldakse sama üldistustasemega teisi,

kõnealuse valdkonna või sellega seotud asjakohaste strateegiliste arengudokumentide

keskkonnaeesmärke.

Vastavusanalüüsis kasutati eelkõige rahvusvahelisi ja Euroopa Liidu taseme strateegilisi dokumente

ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke (loetelu siinkohal pole ammendav ja leitav hinnangute

juures):

▪ Euroopa roheline kokkulepe ja Eesti vastavasisulised raamkokkulepped

▪ Euroopa Liidu säästva arengu strateegia

▪ Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030

▪ Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia

▪ Euroopa Liidu merestrateegia

▪ Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030

▪ Säästev Eesti 21

▪ Keskkonnastrateegia aastani 2030

14 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

▪ Kliimapoliitika aastani 2050

▪ Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

Keskkonnaeesmärgid ja nende saavutamise strateegiad on mh seatud eelnevas peatükis 1 välja toodud

strateegilistes planeerimisdokumentides ja nende koostamise aluseks olevates direktiivides,

siseriiklikes õigusaktides või muudes raamdokumentides, mida siinkohal ei korrata.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

15

3.1 Nutikam Eesti

Tabel 3.1-1. Poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

1 Poliitikaeesmärk 1: Nutikam Eesti

1.1 Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine

1.1.1 Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde

võimekuse suurendamine / Teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni ühiskondliku

nõudluse tugevdamine

Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused)

Ettevõtete TAI võimekuse tõstmine

Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm

Ettevõtte arenguprogramm (sh tootearendus toetus, tugi- ja arenduskeskuste toetus)

Innovatsiooni- ja arendusosak

Innovaatilised riigihanked

1.1.2 Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava

teadus- ja arendustegevuse võimekuse

suurendamine

Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku

sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades.

Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise

kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel.

Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse

teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+).

Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste

kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades

1.1.3 Valdkondlik teadus-ja arendustegevus Analüüsid ja uuringud (Eesti olulistele arenguvajadustele lahendusi pakkuvad).

Tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks (uued lahendused,

eksperimendid, prototüübid).

Avaliku sektori teadus- arendus ja innovatsioonialase võimekuse tõstmine.

(kõik tegevused kooskõlas nutika spetsialiseerumise raamistikuga)

16 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Meede Peamised tegevused

1 Poliitikaeesmärk 1: Nutikam Eesti

1.1.4 Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava

teadus- ja arendustegevuse võimekuse

kasvatamine

TAI-võimekuse tugevdamine ühiskonnas ning seda soodustava poliitikakeskkonna loomine

1.1.5 Teadussüsteemi järjepideva toimimise

kindlustamine

T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga

1.2 Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks

1.2.1 Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja

kasutuselevõtt avalikus sektoris

IKT-arenduste ja lahenduste toetamine

Avalike teenuste ja riigivalitsemise digilahenduste edasiarendamine ja uute kasutuselevõtt (sh

õiguskaare digitaliseerimine, rahvastikuregistri uusarendus)

Avaliku sektori IKT füüsilise ja tarkvaralise taristu ja platvormide edasiarendamine ja uute

kasutuselevõtt

Küberriskide halduse kindlustamine

Digiriigi juhtimise arendamine

1.3 VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute

kaudu

1.3.1 Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine

Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine,

ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordilaste kompetentside ja võimekuse arendamine)

Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtetele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)

Iduettevõtluse hoogustamine

Maakondlike arenduskeskuste toetamine (nõustamisteenuse pakkumisel)

Starditoetus

Ettevõtte arenguprogramm light

Ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE)

Ettevõtlusteadlikkus, sh juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus

Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine

1.3.2 Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö

ja rahvusvahelistumine

Loomemajanduse toetamine

1.3.3 VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele

(kapitalile), sealhulgas piirkondades

VKEde konkurentsivõime tugevdamine Kagu-Eestis

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

17

Meede Peamised tegevused

1 Poliitikaeesmärk 1: Nutikam Eesti

1.4 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine

1.4.1 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku

ja ettevõtluse oskuste arendamine

Maakondlike arenduskeskuste toetamine (VKEde võimekuse kasvatamisel nutika

spetsialiseerumise, tööstuse kolmikpöörde ja ettevõtluse valdkonnas)

1.4.2 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku

ja ettevõtluse oskuste arendamine

Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse

teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+)

1.4.3 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku

ja ettevõtluse oskuste arendamine

Arenguprogrammid ja arendusprojektid avaliku sektori innovatsioonialase võimekuse tõstmiseks.

1.5 Digitaalse ühenduvuse suurendamine

1.5.1 Sideturu ja ühenduste areng Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamine; 5G arendamise toetamine

Tabel 3.1-2. Poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH

jaoks sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi

täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh

kliimamuutuste leevendamine,

kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

Eesmärgil 1.1 on potentsiaal panustada strateegilise eesmärgi saavutamisse läbi valdkondliku teadus- ja

innovatsioonivõime arendamise ja ettevõtete teaduspotentsiaali kasvatamise. Erieesmärk on vastavuses ELi

säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada osapoolte, sh eraettevõtete rolli teadustöö edendamisel,

tagamaks majandusarengu ja keskkonnakaitse omavahelist tugevdamist. Samuti on eesmärk 1.1 kui 1.2

potentsiaal panustada kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuse kohandamise keskkonnaeesmärkide

elluviimisesse kui lisaks teadus- ja innovatsioonivõime arendamise kasvatamisele toetatakse ka tegevussuunda

ja sellega seotud tegevusi, mis aitavad luua lisandväärtust keskkonnasõbralike tehnoloogiate, praktikate jmt

teaduslike ja rakenduslike teadmiste parendamist ja loomist Eestis. Oluline on mh toetatada digilahenduste teket,

mis võimaldaksid parendada seiresüsteemide arendamist, seireandmete ühtset süsteemi, jne. Järjepidevalt läbi

viidav ja piisavas mahus keskkonnanäitajate seire võimaldab omakorda pikaajaliste aegridade pealt teha

erinevaid keskkonnateadlikuimaid (sh poliitilisi) otsuseid.

18 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH

jaoks sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi

täitmist

Erieesmärk on vastavuses: ELi Läänemere piirkonna strateegia ülesandega arendada heaolupiirkonda

soodustades innovatsiooni ja teadustööd ning ettevõtlust; Säästva Eesti 21 eesmärgiga „heaolu kasv“ ja selle

alaeesmärkidega ja eesmärgiga „sidus ühiskond“ ja selle alaeesmärkidega; EL säästva arengu strateegia

valdkondade vahelise poliitikaga, mis aitab kaasa teadmistepõhisele ühiskonnale teadusuuringute ja

arendustegevus toetamisega; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada teadmisi, haridust ja

oskusi; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga „Teadusuuringute rakendamine ja innovatsiooni edendamine“;

Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga „haridus- ja koolitusvaldkonna kaasamine“ toetades tööjõul oskuste

omandamist, arengut (konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et liikuda hääbuvatest sektoritest kasvavatesse

sektoritesse.

Säästev transport, piirkondade parema

ligipääsetavuse tagamine

Võimalik kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse

parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada selle eesmärgi

saavutamisse.

Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke

vähendamine, puhas ringmajandus)

Enamus kavandatud erieesmärkidel puudub otsene mõju hinnatava keskkonnaeesmärgiga. Võimalik otsene

positiivne mõju läbi valdkondliku teadus-ja arendustegevusse panustamisel, mille läbi toetatakse nutikat

spetsialiseerumist ressursside väärindamise ja energiatehnoloogia valdkondades. Samuti on kaudne positiivne

mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse parandamise, millest

tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada selle eesmärgi saavutamisse.

Erieesmärgid 1.1 ja 1.3 toetavad kaudselt majandusliku heaolu kasvu läbi TAI-tegevuste olulisuse toetamise

ettevõtete ärimudelites, infrastruktuuris, teenustes ja rahvusvahelistes koostööprojektides ja -võrgustikes.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Võimalik otsene ja kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja

digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada

selle eesmärgi saavutamisse. Toetatavate tegevuste raames toetatakse teadus- ja arendustegevust, riiklikku ja

rahvusvahelist koostööd.

Tervis ja elukvaliteet Mitmetel kavandatud eesmärkidel on nii otsene kui ka kaudne positiivne mõju tervisele ja elukvaliteedi tõusule

terve Eesti kontekstis.

Eesmärk 1.1 toetab innovatsiooni ettevõtluses ja teadusvõimekuse kasvu, mis eeldatavalt parandavad

elukvaliteeti. Innovaatilised tehnoloogiad vähendavad eeldatavalt heiteid õhku jm häiringuid, mis kaudselt

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

19

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH

jaoks sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi

täitmist

vähendab negatiivseid mõjusid tervisele. Innovaatilised tehnoloogiad võivad vähendada toorme-ja

energiavajadust, mis kaudselt vähendavad keskkonnakoormust ja seeläbi hankivate harude mõju elukvaliteedile

ja tervisele. Uued tervisetehnoloogiad mõjutavad tervist eeldatavalt ka otsesemalt (nt ravimeetodid/seadmed

vms).

Eesmärk 1.2. toetab e-riigi arendamist ja uuenduste väljatöötamist avalikes teenustes ja riigivalitsemises, millel

on otsene positiivne mõju tervisele avalike teenuste (sh terviseteenuste, sotsiaalteenuste) ja andmete parema

kättesaadavuse mõistes. E-riigi arendamise mõju võib olla ka kaudne: nt ehitamise/planeerimisega seotud e-

teenuste arendamine, mis parandavad ruumiotsuste kvaliteeti ja toetavad seega kaudselt tervist ja elukvaliteeti.

Erieesmärgid 1.1, 1.2 ja 1.3 edendavad küll laiemalt aga kaudselt samuti elanikkonna tervist ja parandavad

inimeste elukvaliteeti, toetades kirjeldatud tegevustega kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet (juhid,

ettevõtjad, ettevõtluse, teadus-, arendus- ja innovatsiooniga seotud töökohad, sh nt teadlased, insenerid), samuti

tööhõivet nendes ettevõtetes ja konkreetselt VKEdes, kes pürgivad välisturgudele ja soovivad enda tooteid-

teenuseid eksportida. Ettevõtete toetamine TAI tegevustes tõstab nende konkurentsivõimet (sh positsiooni

väärtusahelas) ja pakub omakorda elanikkonnale, kogukonnas kõrgema lisandväärtusega töökohti. Kõrgema

lisandväärtusega töökohtadel on sissetulekud kõrgemad, mis soodustab tõusu elukvaliteedis. Kõrge

kvalifikatsiooniga koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum enda tervisest, oskab sellele tähelepanu

pöörata ja seostada keskkonnariskide, -probleemidega; on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada

uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Kõrgemat tehnoloogiat

nõudvad töökohad ja kõrgemat kvalifikatsiooni vajavad töökohad on suurema tõenäosusega tervislikumad ja

säilitavad elukvaliteeti pikas perspektiivis (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk, tervislikumad ja

keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt).

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Ühiskonnas on tendents selles suunas, et suureneb istuva tööga ja ekraani, monitori jt seadmete jälgimise,

kontrollimise ning juhtimisega seotud töö osakaal, mille mõju tervisele ja elukvaliteedile on negatiivne.

Järelikult on nende töövõtete ja -tehnoloogiate puhul vaja tähelepanu pöörata sellele, et kuidas oleks

tagatud inimeste, töötajate normaalne liikumisaktiivsus. Samuti on neid riske ja ennetusviise vaja

teadvustada ning õpetada haridussüsteemis.

20 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH

jaoks sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi

täitmist

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus,

regionaalne tasakaal ja tugev

kodanikuühiskond)

Kõik seatud erieesmärgid ja valdav osa nende saavutamiseks kavandatud meetmetest ja

tegevussuundadest on ruumipimedad, st ei panusta eesmärgipäraselt Eesti regionaalse tasakaalustatuse,

regioonide funktsionaalse seostatuse ja piiriülese sidususe strateegilistesse keskkonnaeesmärkidesse.

Arvestades investeeringute tõenäoliste kasusaajate (TA asutuste, tugevamate TA mahukate ettevõtete)

paiknemist, tugevdab erieesmärkide suunas liikumine Eesti seniste kasvukeskuste (Tallinna ja Tartu)

eelisarengut.

Regionaalselt tasakaalustava mõjuga tegevusuundadeks on meetme 1.3.1. tegevussuund „Maakondlike

arenduskeskuste toetamine (nõustamisteenuse pakkumisel)“ ja meetme 1.3.3. tegevussuund „VKEde

juurdepääsu parandamine rahastamisele“, mille sihtpiirkonnaks on Kagu-Eesti. Meetme 1.4. Aruka

spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine raames kavandatud tegevused

maakondlike arenduskeskuste toetamiseks VKEde võimekuse kasvatamisel nutika spetsialiseerumise, tööstuse

kolmikpöörde ja ettevõtluse valdkonnas omavad lisaks tasakaalustavale mõjule ka regioonide funktsionaalset

sidusust suurendavat mõju.

Poliitikaeesmärgi raames rahastatavatest tegevustest moodustavad investeeringud nendesse tegevustesse siiski

väikese osa (Kagu-Eesti VKE – 10,7 miljonit, MAK-ide toetamiseks eeldatavalt veel vähem – mitte üle 2%

poliitikaeesmärgi investeeringute kogumahust). Tasakaalustava tegurina rakendatakse regionaalse abi puhul

lisaks ka riigiabi reegleid, kus Ida- ja Kagu-Eesti ettevõtetele võib anda kõrgema määraga toetust kui ülejäänud

Eestile. Rakenduskavas on kirjeldatud digilahenduste arendamise ja kasutuselevõtu (meetme 1.3.1.) raames

võimalust kasutada investeeringuid piiriülese sidususe tugevdamiseks - digitaalsete lahenduste väljatöötamisel

piiriülese äri halduskoormuse vähendamiseks. Samas, selget kohustust vastavate meetmete rahastamiseks ei ole

võetud. Meetme 1.3.1. tegevuse „rahastamisvahendi pakkumine ettevõtetele“ osas on rakenduskavas kavandatud

pakkuda regionaallaenu ehk allutatud laenu väljaspool Tallinna ja Tartut tegutsevatele ettevõtetele. Mõlemad

kavatsused oleksid regionaalselt tasakaalustava mõjuga.

Kaudset regionaalset tasakaalustavat mõju omavad ka erieesmärk 1.2. meetmed ja tegevussuunad digilahenduste

kasutuselevõtuks avalikus sektoris – kui teenuste ühtlasemat kättesaadavust tagavad lahendused sõltumata

elanike ja ettevõtete territoriaalsest paiknemisest.

Digitaalse ühenduvuse erieesmärgi (1.5) tegevused on kavandatud regionaalse tasakaalustatuse mõjudes

kahesuunaliselt. Ühelt poolt kavandatakse aidata vähemarenenud ja hajaasustusega turutõrke piirkondi järgi,

suunates sinna toetusi lairibavõrgu arendamiseks. Teiselt poolt kavandatakse uuema 5G tehnoloogia

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

21

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH

jaoks sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi

täitmist

kasutuselevõttu esmalt ja pigem keskustes, kus on suurem nõudlus. Viimane omab regionaalset

tasakaalustamatust suurendavat mõju.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Rakendada nutika spetsialiseerumise lähenemist (ka) kui Eesti sisese regionaalpoliitika meedet

(regionaalsed kohapõhised ettevõtlikul avastusprotsessil ja CLLD mudelil põhinevad spetsialiseerumise

strateegiad.

2. Täiendada teadmussiirde ettevõtetele suunatud meetmeid regionaalsete kriteeriumitega.

3. Kavandada jätkuvalt regionaalsete kriteeriumite rakendamist meetmete disainil.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus,

turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus)

Erieesmärgid 1.1 ja 1.3 toetavad majandusliku heaolu kasvu läbi TAI-tegevuste olulisuse toetamise ettevõtete

ärimudelites, infrastruktuuris, teenustes ja rahvusvahelistes koostööprojektides ja -võrgustikes.

Erieesmärgid 1.1, 1.2 ja 1.3 ja edendavad heaolu kasvu ühiskonnas, toetades kirjeldatud tegevustega kõrgema

kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet (juhid, ettevõtjad, ettevõtluse, teadus-, arendus- ja innovatsiooniga seotud

töökohad, sh nt teadlased, insenerid, arendus- ja innovatsioonijuhid), samuti nende tööhõivet avalikus sektoris ja

neis ettevõtetes ning konkreetselt VKEdes, kes pürgivad välisturgudele ja soovivad enda tooteid-teenuseid

eksportida. Ettevõtete toetamine TAI tegevustes tõstab nende konkurentsivõimet (sh positsiooni väärtusahelas)

ja pakub omakorda elanikkonnale, kogukonnas kõrgema lisandväärtusega töökohti. Kõrgema lisandväärtusega

töökohtadel on sissetulekud kõrgemad, mis parandab elukvaliteeti ja kasvatab heaolu.

Kõrge kvalifikatsiooniga koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab

kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Kõrgemat

tehnoloogiat nõudvad töökohad ja kõrgemat kvalifikatsiooni vajavad töökohad on suurema tõenäosusega

tervislikumad ja säilitavad elukvaliteeti pikas perspektiivis (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk,

tervislikumad ja keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt). Tervelt elatud aastate suurenemine aitab

kaasa heaolu kasvule. Laialdane teadmus- ja tehnoloogiasiire avaliku sektori ja erasektori tööturgudel loovad

mitmekesiseid võimalusi koostööks ja jätkuvaks majandusarenguks.

Järjepidev TAI tulemuste kasutamine ja ülekandmine ettevõtlusesse, tööstusesse, avalikku sektorisse jms toetab

kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema sissetulekuga töökohtade teket nii linna- kui maapiirkondades. Töökoht

22 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH

jaoks sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi

täitmist

annab inimestele sissetuleku ja nii sotsiaalse kui majandusliku turvatunde. Kõrgema kvalifikatsiooniga

töökohtadel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Laiemalt paindlikumad

töövormid (nt kaugtöö, platvormi töö), mitmekesised töösuhted (nt renditöö), paindlik osalemine tööturul toetab

üldist heaolu kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja tööhõives osaleda kõigile

ühiskonnagruppidele.

Erieesmärgid on vastavuses: EL säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada osapoolte, sh eraettevõtete rolli

teadustöö edendamisel, tagamaks majandusarengu ja keskkonnakaitse omavahelist tugevdamist; Euroopa

rohelise kokkuleppe eesmärgiga kasutada programmi „Euroopa Horisont“ vahendeid teadusuuringute ja

innovatsiooni toetamiseks, sh eraettevõtluses; Säästev Eesti 21 eesmärgiga heaolu kasv, sh majanduslik jõukus,

mis toetab siirdumist innovatsioonikesksesse majandusse; ELi Läänemere piirkonna strateegia heaolu piirkonna

eesmärgiga, mis ühe tegevusena toetab teenuste innovatsiooni alast koostööd; Euroopa rohelise kokkuleppe

eesmärgiga suurendada teaduse ja innovatsiooni rolli andmete ja digitaristu kasutuselevõtu ja kättesaadavuse

suurendamisel ja eesmärgiga kasutada programmi „Euroopa Horisont“ vahendeid VKE-de innovatsiooni

arendamiseks, mida saab kasutusele võtta üleilmsetel turgudel.

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesti säästva arengu strateegias „Säästev Eesti 21“ on Eesti kultuuriruumi mõiste väga lai ning määratletud kui

eesti traditsioonil ja keelel põhinev ühiskonnaelu korraldus. Kultuuriruum hõlmab eesti keelt, kultuuri (sh

loometegevust ja rahvakultuuri), traditsioone, teadust ning selle kultuuri kandjaid (end eestlasena määratlevaid

ja eesti keeles suhtlevaid inimesi). Eesti kultuuriruum eksisteerib seega nii Eestis kui mujal maailmas. Püsitatud

eesmärgid 1.1, 1.3 ja 1.4 toetavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust pigem kaudselt: eeldusel, et mida toimivam

ja targem on Eesti majandus, seda elujõulisem on Eesti ühiskond ja kultuuriruum; seda paremini toimetulevad

on Eesti kultuuriruumi kandjad. Säästev Eesti 21 mõistes toetab eesmärk seega kultuuriruumi ulatuse

alameesmärki.

Ette nähtud eesmärgid toetavad otseselt Eesti teadust ja selle rahvusvahelistumist (nt eesmärk 1.1.5), seega nii

Säästva Eesti 21 mõistes kultuuriruumi ulatuse kui ka funktsionaalsuse eesmärke. Samuti on otsene positiivne

mõju Eesti kultuuriruumi teatud komponentidele: erieesmärk 1.2.1- digilahenduste arendamine avalikus sektoris,

millel on otsene positiivne mõju avalikele teenustele (sh kultuuriteenustele) ja andmete parema kättesaadavuse

mõistes (nt ehitatud kultuuriväärtusliku keskkonna andmed võimaldavad teha paremaid ruumiotsuseid) ning

erieesmärk 1.3.2, mille peamiseks tegevuseks on loomemajanduse toetamine.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

23

3.2 Rohelisem Eesti

Tabel 3.2-1. Poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

2 Poliitikaeesmärk 2: Rohelisem Eesti

2.1 Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine

2.1.1 Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks Korterelamute rekonstrueerimise toetamine; Korterelamute tehnosüsteemide ja

kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine äärealadel

2.1.2 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia

osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Üleminek säästvamale energiatarbimisele (energiatõhusus, taastuvenergia) soojuse tootmisel

ja jaotamisel katlaüksuste ja soojustorustiku renoveerimise teel;

Vananenud tahkekütuse-kütteseadmete asendamine keskkonnanõuetele vastavate

kütteseadmetega tihedalt asustatud piirkondades ja ühendamine kaugküttevõrguga.

2.1.3 Inimkeskse tervishoiu arendamine Tervishoiuasutuste energiatõhusus

2.1.4 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia

osakaalu suurendamine lõpptarbimises

2.1.5 Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus

Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine;

Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine; Asukohapõhise terviseriski

hinnangute süsteemi loomine

2.2 Taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega

2.2.1 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia

osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Biometaani kasutuselevõtu soodustamine

2.3 Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid

lähenemisviise

2.3.1 Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus

Kombineeritud sadeveesüsteemid sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; Mitteheas

seisundis veekogumite tervendamine; KOV kliimameetmed ja muud kohanemisemeetmed;

Keskkonna-, ilma- ja tugisüsteemide arendamine

24 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Meede Peamised tegevused

2 Poliitikaeesmärk 2: Rohelisem Eesti

2.3.2 Eluslooduse kaitse ja kasutus Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks;

Rohestamiskavad

2.3.3 Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine/

Kiire ja asjatundlik abi/Kindel sisejulgeolek

Päästevõimekuse suurendamine

2.3.4 Kvaliteetne ja ohutu taristu Sadamate akvatooriumi kaitse

Teeilmajaama seiresüsteemi uuendamine

2.4 Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine

2.4.1 Ringmajanduse korraldamine Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide

koolitus; Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja

auditite toetamine;

Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine;

Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine;

Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine

2.5 Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele

2.5.1 Liikuvuse korraldamine Tallinna trammiliikluse arendamine;

Linnades ohutuse tagamiseks jalgrattateede põhivõrgustike ehitamine, sh hoiukohtade ja

läbipääsutunnelite rajamine;

Sõlmpunktide arendus, sh Pargi&Reisi parklate rajamine, reaalajatabloode paigaldus jne

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

25

Tabel 3.2-2. Poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh

kliimamuutuste leevendamine,

kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

Terviklikult on poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti all kavandatud tegevustel otsene mõju vähendamaks mõju

kliimamuutustele ja tagamaks parem keskkonnahoid. Kõik kavandatud erieesmärgid on suunatud

keskkonnahoiule ja selle parendamiseks, mis omab otsest positiivset mõju.

Erieesmärgi sekkumine-korterelamute rekonstreerimiseks (eesmärk 2.1.1 all) ja sellega seotud investeeringute

tulemuseks on energiatõhususe märkimisväärne paranemine. Kavandatud eesmärgi ja meetme

sekkumisvaldkonna olemus toetab otseselt kliimamuutuste leevendamise eesmärki.

KSH tähelepanekud, ettepanekud:

1. Peamiste tegevuste juures on välja toodud vajadus soodustada korterelamute tehnosüsteemide ja

kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamist äärealadel. Samas on korterelamufondi

rekonstrueerimisel pikk vaade oluline, et riiklikud toetusmeetmed oleksid parimal viisil kujundatud.

Hajapiirkondade kortermajades tuleks vaadata ühtlasi, kui jätkusuutlikud need investeeringud on, sest

majad jäävad tühjaks ja seetõttu on eelnev jätkusuutlikkuse analüüs oluline.

Rahandusministeeriumil on tühjenevate korterelamute projekt10. Lisaks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil ettevalmistamisel (2021. aastal) tööriist11, et kaardistada Eesti

tervikpilt, kus on pooltühjad või täiesti tühjad hooned. See annab kohalikule omavalitsusele ja riigile

võimaluse täiendavaks analüüsiks. Täpsemate rahastus- ja toetusmeetmete jaotamisel tuleks lähtuda

terviklikust ja pikaajalisest perspektiivist.

2. Oluline on tähelepanu pöörata, et korterelamute rekonstrueerimise puhul tagatakse kvaliteetsete ja

keskkonnasõbralike/jätkusuutlikute materjalide kasutamine. Näiteks ehitistes soodustada ja kasutatada

järjest enam kohaliku toormena kättesaadavat puitu. Seda toetab „Kliimapoliitika põhialused aastani

10 https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigivara/tuhjenevate -korterelamute-projekt

11 file:///C:/Users/Riin/Downloads/Kokkuv6te_Eluhoonete_energiat%C3%B5hususe_suurendamine_Rohelisem_Eesti%20(1).pdf

26 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

2050“ toodud põhimõte- „Järjepidevalt edendatakse puidukasutust ning suurendatakse süsinikuvaru

puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist. Arendatakse

kodumaise puidu kasutust ja tootmist, näiteks suurendatakse puidu kasutust ehituses.“.Ebakvaliteetsete

materjalide ja ehitusvõtete kasutamine võib tagada küll parema soojuslahenduse vanematele

kortermajadele, kuid probleemiks võib saada inimese tervist säästva õhukvaliteedi tagamine ja

ventilatsioonisüsteemide paigaldamise vajadus (viimane võib vanemates majades energiakulusid

hiljem suurendada).

Eesmärgi 2.1 all on ette nähtud meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu

suurendamine lõpptarbimises“ (2.1.2), mille all on tegevusena ette nähtud toetada kaugküttesüsteemide

renoveerimist ning vananenud tahkekütuse-kütteseadmete asendamine keskkonnanõuetele vastavate

kütteseadmetega tihedalt asustatud piirkondades ja ühendamine kaugküttevõrguga. Toetust antakse ainult

investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid.

KSH tähelepanekud, ettepanekud:

1. Eesmärgi 2.1.2 toetavate tegevuste puhul tuleb toetusmeetme rakendamisel arvesse võtta, et

igasugune taastuvate allikate kasutamine pole alati keskkonnasõbralik ning selle toetusmeetmete

valesti rakendamise korral võib kaasneda mh potentsiaalne oluline ebasoodne mõju, seades ohtu

nii elurikkuse säilimise kui kliima eesmärkide saavutamise. Alati tuleb lähtuda sellest, kuidas

väärtuslikku ressurssi kõige efektiivsemalt kasutusele võtta. Kaugküttekatlamajade ja

koostootmisjaamade valdavaks kütuseks on saanud õli või maagaasi asemel biomass, see tähendab

valdavalt puitkütuseid. Taastuvate kütuste põletamine koos fossiilsetega on iseenesest mõistlik

tegevus, ent sellisel juhul tuleb jälgida, et see toimuks kütust maksimaalselt säästes ja keskkonda hoides

(nt vältida tuleb väärtusliku suuremahulise metsapuidu põletamist, mis avaldab ebasoodsat mõju,

seades ohtu kliima ja elurikkuse eesmärkide tagamise). Selleks tuleks antud tegevuste abil soodustada

lahendusi, mis toetaksid laiemalt keskkonda. Nii metsapuidu, rohtse biomassi kui biogaasi kasutamisel

(sh tooraine varumisel ja põletamisel järele jääva materjali kasutamisel) peab kasutama keskkonda

(vesi, muld, õhk, elurikkus) hoidvaid tehnoloogiaid ja praktikaid.

Otsene positiivne mõju on eesmärgil 2.3.2, kus peamiste tegevustena on ette nähtud mh linnalise elurikkuse

suurendamine ja rohestamiskavad. Nimetatud tegevused oleks otseselt vastavuses Kliimamuutustega

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

27

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

kohanemise arengukavas aastani 2030 seatud eesmärkidega kui ka Euroopa rohelise kokkuleppega tagada

värske õhk, puhas vesi, terve muld ja bioloogiline mitmekesisus.

Säästev transport, piirkondade parema

ligipääsetavuse tagamine

Erieesmärk 2.5 toetab otseselt säästvat liikumist ja on suunatud eelkõige suurematele linnapiirkondadele.

Tähelepanu pööratakse linnalise liikuvuse arendamisele, sh aktiivsete liikumisviiside, jalgrattateede

põhivõrgustiku arendamisele, sobiliku liikumisruumi kujundamisele ning multimodaalsete sõlmpunktide

(Pargi&Reisi parklate lahendamine) ehitamisele, et suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu.

Säästev tarbimine ja tootmine, (jäätmetekke

vähendamine, puhas ringmajandus)

Erieesmärk 2.4 toetab otseselt säästva tarbimise ja tootmise edendamist läbi ettevõtete ringmajandusele

ülemineku soodustamise. Toetus suurendamaks ettevõtete teadlikkust ja tehnoloogilist võimekust

ringmajanduse arendamiseks, sh pakendi ja jäätmetekke vähendamiseks, motiveerib ettevõtteid selles suunas

tegutsema, samas toetab nende tegevuse lisandväärtuse kasvatamise võimalusi.

Erieesmärk on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga edendada säästvaid tarbimis- ja

tootmisviise ning suurendada ettevõtete vastutustunnet säästva tootmise saavutamisel; Euroopa rohelise

kokkuleppe eesmärgiga kaasata tööstust puhta ringmajanduse saavutamiseks.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Erieesmärk 2.3 toetab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist taastades halvas seisus olevad veekogud ja

võimaldades sellega valdkondlikel ettevõtetel tegeleda sellistel veekogudel majandustegevusega, sh veekogu

seisundit kahjustamata. Olulise otsese positiivse mõjuga on eesmärk 2.3. ja tegevus elupaikade taastamine

(2.3.2). Sõltuvalt sellest kui taasakaalukalt. kasutatakse loodusressursse, avaldub mõju sellele, kui kalliks

kujuneb ökosüsteemiteenuse hind erieesmärkide saavutamisel.

Eeldatav positiivne mõju on eesmärgil 2.3 ja 2.4, kus peamiste tegevustena on ette nähtud mh linnalise

elurikkuse suurendamine ja rohestamiskavad. Nimetatud tegevused oleks otseselt vastavuses

Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 seatud eesmärkidega kui ka Euroopa rohelise

kokkuleppega tagada värske õhk, puhas vesi, terve muld ja bioloogiline mitmekesisus.

Tervis ja elukvaliteet Eesmärgid toetavad Säästev Eesti 21 eesmärki Heaolu kasv. Eesmärk 2.1. toetab elukvaliteeti korterelamute

parendamise kaudu kui ka tervist ja elukvaliteeti kaudselt, kuna säästlikum energiatarbimine vähendab

28 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

õhuheiteid ja selle kaudu mõju tervisele. Kliimamuutustega kohanemise eesmärk (2.3) keskendub otseselt

elukeskkonna ohutuse tõstmisele, kaudselt toetab tervist ja elukvaliteeti elupaikade taastamine.

Erieesmärgid 2.3.1 ja 2.4.1 toetavad inimese tervise ja elukvaliteedi edendamist läbi säästva veemajanduse

korraldamise ja ettevõtete ringmajandusele ülemineku soodustamise, mis eeldatavalt vähendab

keskkonnakoormust.

Säästev linnaline liikumine (2.5) toetab ühistranspordi arengut (tramm), jalgrattateede ja seda toetava võrgu

kavandamist ning multimodaalsust. Tegevused toetavad Säästev Eesti 21 eesmärki Ökoloogiline tasakaal

(saastumise vähendamise alameesmärki).

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus,

regionaalne tasakaal ja tugev

kodanikuühiskond)

Kavandatud tegevusuundadest omavad otsest regionaalset mõõdet meetme 2.1.1. tegevussuund „Korterelamute

tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine äärealadel“ ning erieesmärgi 2.5.

meetmed ja tegevused Eesti suuremate linnade ja linnapiirkondade säästva liikuvuse arendamiseks. Meetme

2.1.1. raames on kavandatud toetuseid kortermajade renoveerimiseks piirkondlike turutõrgete leevendajana

sellisena, et “meedet rakendatakse kõikides regioonides, kuid toetusi diferentseeritakse selliselt, et suurem osa

toetustest läheb madalama kinnisvarahinnaga piirkondadesse“. Eesmärgipärane olekski rakendada

piirkondlikke erisusi meetme mõlema tegevussuuna – nii korterelamute rekonstrueerimise kui ka korterelamute

tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise – toetamisel. Erieesmärgi 2.5. tegevussuunad

võivad soodsate projektivalikute (reisijaveo sõlmpunktide arendamine linnapiiridel, keskuslinnade

kergliiklussõbralikkuse arendamine) korral toetada Tallinna, Tartu ja Pärnu (linna)regioonide liikuvusliku

sidususe kvaliteeti.

Veel mitmete kavandatud meetmete ja tegevusuundade puhul on kavandatud rakendada rakenduskava

tööversioonides regionaalset arengut toetavaid kriteeriume asjakohastel juhtudel. Meetme 2.2.3. tegevussuuna

„biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ raames tuuakse seoses ühistranspordi üleminekuga

jätkusuutlikumale energiatarbimisele esile mõte suunata toetused nimelt perifeersematesse maakondadesse.

Ringmajanduse erieesmärgi (2.4) tegevusi kavandatakse rakendada üle-Eestiliselt nii, et sekkumised

parendavad regioone ja tööstusparke kõikjal, kuid võimalusel „eelistatakse vähemarenenud piirkondade

projekte“. Piirkondlikke erisusi kavandatakse vähendada ka KOV-üksuste võimekuse tõstmisel ringmajanduse

strateegilises juhtimises ja jäätmemajanduse korraldamisel. Meetmete välja töötamisel lubatakse arvestada ka

piirkondade erinevaid võimekusi. Piiriülest (Eesti-Läti) koostööd jäätmemajanduses käsitletakse võimaluste ja

võimalikkuse võtmes. Selliseid regionaalsele tasakaalustatusele suunatud kriteeriumeid on jätkuvalt vajalik

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

29

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

säilitada ka rakenduskava lõplikus versioonis ning hiljem meetmete disainil täpsustada selliselt, et

vähemarenenud piirkondadesse ja „turutõrke piirkondadesse“ jõuaks ka tegelikult piisava regionaalse mõjuga

investeeringuid.

KSH ettepanekud/tähelepanek:

1. Erieesmärgid ja nende täitmise mõõtmiseks kasutavad indikaatorid ei oma regionaalset mõõdet ning

see ei ole ka vajalik. Sisulises mõttes on kõige probleemsem linnapiirkondadele arendamiseks

kohustuslikult eraldatavatest vahenditest (vähemalt 8% ERDF investeeringutest) suurema osa (73%)

suunamine mitmeliigilise liikumiskeskkonna arendamiseks ning sellest omakorda olulise osa

suunamine Tallinna ehk enim arenenud pealinnaregiooni trammivõrgustiku arendamisele. Kohapõhise,

kohalike arenguvõimekuste tugevdamisel põhineva ja samas tasakaalustava regionaalpoliitika

seisukohast on tegemist tugevalt probleemse valikuga.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus,

turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus)

Erieesmärk 2.3 toetab eesmärgi saavutamist läbi ettevõtluse arendamise, sest selle tegevused toetavad ettevõtete

tehnoloogia ja teenuste arengut ringmajandusel põhineva ärimudeli arendamiseks, mis on oluline ettevõtete

konkurentsivõime ja turundusstrateegiate parandamiseks rahvusvahelistel turgudel, arvestades üha nõudlikuma

tarbija soove.

Erieesmärgid 2.1, 2.3, 2.4 ja nende all kirjeldatud tegevused toetavad neid töökohti ja tööhõivet, kus on vaja

keskkonnaalaseid teadmisi-oskusi ja kasutada uuemaid keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid (nt ehituses,

ringmajanduses, energiasektoris, keskkonna valdkonnas sh nt keskkonnaspetsialistid). Uute keskkonnasäästlike

tehnoloogiate ning materjalide kasutamisega nii ehituses, transpordis, energiasektoris, vee- ja elamumajanduses

jne paraneb laiemalt töötajate ja elanike tervis ning elu- ja töökeskkond, millest omakorda paraneb laiemalt

inimeste heaolu, ühiskonna rahulolu ja turvatunne. Päästevõimekuse tagamine heal tasemel avab paremad

võimalused astuda vastu kliimamuutustele ka tööhõive vallas, kuna investoritel ja tööandjatel on suurem

kindlustunne töökohtade loomiseks. Samuti suurendab päästevõimekuse kasv võimalike vahetute kahjude

vähenemise kaudu kogu Eesti elanikkonna turvalisust

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Püsitatud eesmärgid 2.1 ja 2.3, 2.4 toetavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust kaudselt: mida energiatõhusam ja

energiasäästlikum on Eesti elukeskkond ning mida paremini on toimunud kohanemine kliimamuutustega, seda

30 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

paremas ja turvalisemas keskkonnas eesti kultuuri kandjad tegutsevad. Eesmärgil on seega kaudne positiivne

mõju Säästva Eesti 21 alameesmärgile „Eesti kultuuriruumi ulatus“.

Eesmärk 2.4 (ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine) toetab majandussektorit ja

elukeskkonda ning kaudselt seega Eesti kultuuriruumi elujõulisust. Eesmärgil on eeldatav positiivne kaudne

mõju loodus- ja kultuurmaastikele, kuna esmase toorme vajaduse vähenemisel väheneb seeläbi surve mõju

maastikele. Eesmärk toetab kaudselt Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärke „Mitmeotstarbeliste ja

sidusate maastike säilitamine“ ja „Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine“.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

31

3.3 Ühendatum Eesti

Tabel 3.3-1. Poliitikaeesmärgi Ühendatum Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

3 Poliitikaeesmärk 3: Ühendatum Eesti

3.1 Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T)

arendamine

3.1.1 Kvaliteetne ja ohutu taristu TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine

3.2 Säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse

arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine

3.2.1 Kvaliteetne ja ohutu taristu Raudteede arendamine ja rekonstrueerimine (sh Rail Balticu liini Tallinn-Ikla kohalikud

peatused); Raudtee elektrifitseerimine

3.2.2 Regionaalareng KOV jalgratta- ja/või jalgteede ehitus

Tabel 3.3-2. Poliitikaeesmärgi Ühendatum Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh

kliimamuutuste leevendamine,

kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

Eesmärgil 3.1 puudub otsene mõju kliimamuutuste vähendamisele ja puhta energia ehk taastuvenergeetika

suurendamisele. Samas on Eesti inimesed jätkuvalt suuresti sõltuvad isiklikust sõiduvahendist, seega seni

kuni ei ole kasvanud inimeste keskkonnateadlikkus ja pole toimunud harjumuste muutust ühiskonnas, võib

antud meetme rakendamine suurendada autostumise kasvu maanteedel ja sellega võib kaasneda

potentsiaalne kaudne ebasoodne mõju kliimamuutustele.

Eesmärk 3.2 on suunatud keskkonnasäästliku transpordi arendamisele, kus suur osa kavandatud

rahastusest on suunatud suurprojekti Rail Balticuga seotud tegevuste elluviimiseks. Koostatava

32 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

„Transpordi ja liikuvuse arengukava aastani 2021-2035“ kohaselt tuleb Rail Baltic kasutusvõimaluste

suurendamiseks pidada silmas selle potentsiaali rajada ja kasutusele võtta trassil ette nähtud kohalikud

peatused. Transpordi ja liikuvuse arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes

(Hendrikson&Ko 2021) tuuakse samas välja, et koostatavas arengukavas ja selle koostamise aluseks olnud

uuringus12 rõhutatakse, et raudtee kasutusfookuse nihutamine rahvusvahelistelt ühendustelt siseriiklike

vajaduste täitmise suunas võib kahjustada raudtee võimet täita rahvusvahelise reisijate ja kaubaveo

eesmärke, seda enam et kavandatud kohalikud peatused on eemal suurematest asumitest. Oluline on tähele

panna, et rongiühenduse puhul on suured energiakaod ja sellest tulenevad KHG heite kogused seotud just

rongi pidurdamise ning sõitma hakkamisega. Seega juhul, kui kohalike peatuste lisamine hakkab

takistama/pidurdama rahvusvahelise ühenduse kiirust, tõstab see eeldatavasti märkimisväärselt

rongikasutuse ressursimahukust ja kaudselt läbi elektrienergia tootmise CO2 heitkoguseid, mis aga

peaks olema üks peamine Rail Balticu kasutegur kliimamuutuste vähendamisel. Samas võimaldavad

uued rongipeatused arendada säästvat liikuvust ning on olulised maapiirkondade elujõulisuse tagamisel.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Eesmärgiga on lisaks ette nähud raudteetranspordi arendamine elektrifitseerimise suunas,

arvestades, et tegemist on väikseima keskkonnajalajäljega olemasoleva lahendusega kütusega

raudteeliikluse jaoks. Samas tuleb toetusmeetmete rakendamisel arvestada, et transpordiliigi

kliimamõju silmas pidades on oluline see, millistest energiaallikatest on kasutatav elekter

toodetud.

Erieesmärgid on vastavuses: EL-i Läänemere piirkonna strateegia eesmärgiga tagada üleeuroopalisele

transpordivõrgule juurdepääs; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärgiga suurendada hästi

integreeritud asustuse ja transpordikorralduse planeerimist.

Säästev transport, piirkondade parema

ligipääsetavuse tagamine

Ühendatum Eesti alla kavandatud eesmärgid on valdavalt seotud transpordisektori investeeringutega, mis

mõjutab ressursikasutust mitmeti – läbi fossiilsete kütuste tarbimise, transpordiinfrastruktuuri ehitamise

ning läbi maakasutuse transpordi infrastruktuuri tarbeks. Transporditaristu rajamiseks ja

12 The Future of passenger mobility and goods transaport in Estonia. International Transport Forum, June 2020.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

33

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke

vähendamine, puhas ringmajandus)

rekonstrueerimiseks kulub suurel hulgal taastumatuid loodusvarasid ja pinnast. Arengukavas,

„Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-2020“, toodud hinnangu13 kohaselt kasutatakse

Eestis suurem osa ehitusmaavaradest täitematerjalina, sellest omakorda 71% tee-ehituses ja 29% betooni

valmistamiseks.

Koostatava „Transpordi ja liikuvuse arengukava“ kohaselt tuleb taristut kavandada säästvalt - taristu

arendamise eelduseks on põhjuste ja soovitavate eesmärkide analüüs. Seejuures on öeldud, et

transpordisüsteemi arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel järgitakse esmajärjekorras 4-

astmelist printsiipi, mille kohaselt võib hakata kaaluma uue taristu ehitamist kui alternatiivi alles siis, kui

kolmes esimeses astmes kavandatud tegevused ei lahenda probleemi (nt kas oleks võimalik lahendada

probleemi nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate kohandamistega).

Seejuures tuleb linnadevaheliste ühenduste arendamisel maanteearendusi vaadata koos raudteeühendusega

ning võimalusel kasutada sekundaarseid materjale nagu aheraine ning ehitus- ja lammutusjäätmed. Nii

kavandatud Ühendatum Eesti eesmärgid kui koostatav „Transpordi ja liikuvuse arengukava“ näeb

samal ajal ette TEN-T maanteede väljaehitamist mitmes põhisuunas. Koostatavas arengukavas

tõdetakse küll, et maanteede ehitamine ei toeta arengukava püüdluseid säästva transpordi

arendamisel, kuid vajadust põhjendatakse TEN-T direktiivi nõuete täitmise vajadusega. Samas

vastavalt arengukavale lähtutakse põhimaanteede arendamisel eelkõige liiklusohutusest ning

nõudlusest, arvestades seejuures siiski ka nn 4-astmelist arendamise printsiipi. Viimane lause on aga

juba sisemiselt vastuoluline, kuna 4-astmelise printsiibi esimene aste on nõudluse mõjutamine ning

nõudlusest lähtumine ei vasta sellele14.

Eesmärk 3.2 all kavandatud meetmed on suunatud mh Rail Balticu liini Tallinn-Ikla kohalike peatuste

rajamiseks ja väljaehitamiseks. Uued rongipeatused võimaldavad arendada säästvat liikuvust ning on

olulised maapiirkondade elujõulisuse tagamisel. Pargi-reisi parklate populaarsus just raudteepeatuste

lähedal on siin heaks näitajaks.

13 Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetel 14 Transpordi ja li ikuvuse arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, Hendrikson&Ko 2021

34 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Toetusmeetmete rakendamisel pöörata tähelepanu terviklikele taristulahendustele piirkondade

elujõulisuse tagamiseks (nt Rail Balticu kohalikes peatustes hästi läbimõeldud pargi-ja reisi

parklad, transpordiliikide vaheline ühenduvus), et võimendada positiivset mõju regionaalarengule.

2. Taristuehituse lahenduste valikul ja investeerimisotsuste tegemisel tagada, et maksimaalselt

lähtutakse „Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2030“ nimetatud 4-astmelisest printsiibist

ja mõjusid vaadatakse kompleksselt, mh viiakse enne otsustamist läbi alternatiivsete lahenduste

keskkonnajalajälje hindamine.

3. Taristuobjektide rajamisel võimalusel kasutada maksimaalselt sekundaarseid materjale.

Erieesmärgid on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga muuta transpordisüsteem ühiskonna

majanduslikele vajadustele vastavaks; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga kiirendada üleminekut

arukale liikuvusele, sh vähendada seisakuid transpordiühendustes; Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

eesmärgiga pikaajaliselt kavandada integreeritud transpordi arendamist; EL-i Läänemere piirkonna

strateegia eesmärgiga tagada üleeuroopalisele transpordivõrgule juurdepääs; Kliimapoliitika põhialused

aastani 2050 eesmärgiga suurendada hästi integreeritud asustuse ja transpordikorralduse planeerimist.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Transpordi- ja teedeinfrastruktuuri ehitamine vajab olulises mahus maad kui ressurssi ning võib

mõjutada ebasoodsalt sellele alale ja selle mõjualasse jäävaid ökosüsteeme. Transport mõjutab

elusloodust negatiivselt peamiselt elupaikade kao ja killustamise läbi, takistab liikide looduslikku levikut

ja põhjustab loomade hukkumist teel.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Kõigi selliste uute taristuobjektide rajamisega (ja olemasoleva taristu olulise laiendamisega)

kaasnevaid mõjusid (sh bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikade sidususele) tuleb hinnata

eriplaneeringute/projektide käigus lahenduste välja töötamisel, enne kui tehakse

realiseerimisotsused. Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu pöörata koosmõjule ja

kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate taristuobjektidega ning

arvestada tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid projekteeritavaid lõike eraldi).

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

35

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

2. Soovitatav on anda suunis hetkel kasutusel olevate teede projekteerimisnormide ülevaatamiseks

maa kui ressursi ja biloogilise mitmekesisuse säilitamise vaatenurgast. Hetkel kasutusel olev

praktika teede rekonstrueerimisel ja ehitamisel toodab üledimensioneeritud taristulahendusi, mille

hooldusel ei kasutata looduspõhiseid lahendusi.

3. Mõjusid aitab oluliselt minimeerida see, kui transpordisüsteemi arendamisel peetakse tugevalt

kinni eespool nimetatud 4-astmelisest printsiibist ehk uue taristu arendamist hakatakse kaaluma

alles siis, kui kolm esimest varianti (nõudluse mõjutamine; olemasoleva taristu ja sõidukite

tõhusam kasutus; olemasoleva taristu kohendamine) ei ole selgelt piisavad probleemi

lahendamiseks.

Tervis ja elukvaliteet TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine (eesmärk 3.1) parendab liiklusohutust ja aitab tagada

parema sõidumugavuse. Samuti vähendab maanteede ehitus teekonna läbimiseks kuluvat aega ning

võimaldab kvaliteetsema elukeskkonna toimimist ja tagamist (transiitliikluse asulatest eemale viimine).

Siiski on TEN-T maanteede ehitusel ka kaudsed negatiivsed kõrvalmõjud tervisele ja elukvaliteedile läbi

ühiskonna autokesksuse suurendamise. Vananevas ühiskonnas tuleks vältida individuaalset auto omamist

ja juhtimisõigust eeldavaid taristulahendusi.

Raudtee arendamine (eesmärk 3.2.1) vähendab samuti teekonnale kuluvat aega, võimaldades

kvaliteetsema elukeskkonna toimimist. Raudteetranspordil on kaudne positiivne mõju tervisele –

ühistranspordina võimaldab see vähenda õhuheiteid võrreldes individuaalse auto kasutamisega, mis

mõjutab kaudselt inimese tervist.

Eesmärgi 3.2 alla kuuluvad teemad tõstavad elukvaliteeti ja võimaldavad harrastada tervislikke

liikumisviise.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. KOV jalgratta- ja/või jalgteede kavandamise toetamisel pöörata tähelepanu kergliikluse

mitmekesistumisele ja erinevate elulaadide toetamisele. Standardi järgi rahuldava või hea

36 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

tasemega taristulahendused ei pruugi olla piisavad erinevate kergsõidukite, liikumise abivahendite

jms mahutamiseks teeruumi.

2. Soovitame eesmärki 3.2 ja selle all olevat regionaalarengu meetme 3.2.2 all ette nähtud toetatavat

tegevust laiendada kui „KOV kergliiklustaristu ehitus“, mis on laiem käsitlus ja hõlmab mh

parklaid, istepinke jmt.

3. Kergliiklustaristu arendamisel tuleb teadlikult toetada nii keskkonnasäästlikku puhkeotstarbelist

kui ka sundliikumist ja teadvustada nende erinevaid vajadusi (nn liikumisringid, kus on eristatud

kiiret rattasõitu võimaldavad rajad; laiemad kergliikluse „kiirteed“ radiaalidena töökohti

koondavatesse keskustesse).

Eesmärk toetab Säästev Eesti 21 eesmärki „heaolu kasv“ ja selle alameesmärke „turvalisuse kasv“ ja

„võimaluste mitmekesisus“. Eesmärgil on otsene positiivne mõju elukvaliteedi tõstmisele (kiiremad

ühendused, kergliiklusteed) ja tervisele (ohutuse tõstmise mõistes). Raudteetranspordi parendamine

vähendab autokasutust ning seega vähendab õhuheiteid, mõjutades seeläbi kaudselt tervist. Jalgratta-

ja/või jalgteede ehitus toetab ka igapäevast rattaga/jalgsi liikumist ja tervisesporti, millel on positiivne

mõju tervisele.

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne

tasakaal ja tugev kodanikuühiskond)

Erieesmärgid toetavad sidusa ühiskonna edendamist läbi ettevõtlussektori võimaluste parandamise. TEN-

T võrgustiku ja mitmeliigilise liikuvuse parandamine võimaldab ettevõtetel tõsta teenuse mahtu ja

kvaliteeti ka maapiirkondades ja kaugemal suurematest transpordivõrkudest. Siiski eeldab sidus ühiskond

iga ühiskonnaliikme maksimaalset võimalikku liikumisvabadust, mida toetab eelkõige erieesmärgis 3.2

kirjeldatu.

TEN-T transpordivõrgustiku (3.1.) arendamise erieesmärk toetab esmajoones regioonidevahelise sidususe

arengut ning Tallinna-keskse funktsionaalse asustussüsteemi tugevnemist, kuid teisejärguliselt pakuvad

võimalusi ka regioonide sisese funktsionaalse sidususe tugevnemiseks, seda paranevate

liikumisvõimalustega arengukoridoride ümber. See eeldab siiski teadlikku liikuvuse planeerimist ka

kohalikul tasandil, et luua pealinnaga seotud põhimagistraale toetav süsteem. Erieesmärk on suunatud

üleriigilise ja üle-Euroopalise ühendatuse suurendamisele. Positiivne mõju Eesti sisesele regionaalsele

tasakaalustatusele on sekundaarne ja sõltuv üleriigilistest Tallinna-kesksetest ruumiseostest. TEN-T

võrgule juurdepääsu erieesmärgi (3.2.) KOV jalgratta- ja/või jalgteede meede omab keskpikas

perspektiivis nõrka positiivset mõju regionaalsele tasakaalustatusele tulenevalt sellest, et kergliiklus ei ole

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

37

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

ning kõige tõenäolisemalt ei muutu ka lähimal kümnendil Eestis oluliseks töö- ja õpirände liikumisviisiks

ning sõltuvalt konkreetsete projektide valikust kuni tugevat positiivset mõju. Üksikute keskus-tagamaa

funktsionaalsete regioonide jaoks võib soodsate tingimuste (nt liikumisvahendite tehniline areng,

tööandjate soosiv poliitika) jalgratta- ja/või jalgteede ehitust täiendavate meetmete rakendamisel

(teehooldus, mugavad parklad) saavutada ka tugevat positiivset koosmõju. Raudteede arendamise

meetmega (3.2.1.) luuakse eeldused üle-eestiliste arenguvööndite tugevnemiseks raudteede (kohalike)

peatuste ümbruses ning seega ka regionaalse tasakaalustatuse suurenemiseks.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, turvalisuse

tase ja võimaluste mitmekesisus)

Erieesmärgid 3.1 ja 3.2 toetavad majandusliku heaolu kasvu läbi ettevõtlustegevuse soodustamise, kuna

transpordiühendused on kogu tarneahela, sh kaupade ja teenuste liikumiseks väga oluline faktor, mis

mõjutab ettevõtlussektori konkurentsivõimet tervikuna. Paranenud liiklusohutus tõstab turvalisuse taset.

Suunatult ja läbimõeldult arendatav raudtee- ja kergliiklustaristu mitmekesistavad elu- ja töökohade

asukohtade võimalusi kõikidele ühiskonna gruppidele ja pakuvad liikumisvabadust.

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesmärgid mõjutavad kultuuriruumi elujõulisust kaudselt läbi heaolu ja keskkonnakvaliteedi tõusu ning

ühendatuma ühiskonna loomise, mis toetab mh erinevate kultuuriteenuste kättesaadavust ning seeläbi

kultuurielus osalemise osatähtsust. Eesmärgid toetavad seega Säästev Eesti 21 alameesmärki „Eesti

kultuuriruumi ulatus läbi kultuuriteenuste kättesaadavuse paranemise“.

38 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

3.4 Sotsiaalsem Eesti

Tabel 3.4-1. Poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti

4.1 Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste

sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu

4.1.1 Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete

sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine

Kodude kohandamine kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks

Kogukonnapõhiste teenusmajade loomine vanemaealistele

Hoolekandeasutuste dementsussõbralikuks kohandamine

Erihoolekande teenuskohtade loomine

Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused

4.2

Parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega

parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas

parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada

tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet

4.2.1 Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete

sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine

Kogukonna ja kohalike omavalitsuste võimestamine

Ühtsete hindamissüsteemide ja –instrumentide kohandamine, loomine ja kasutusele võtmine

pikaajalise hoolduse vajaduse tuvastamiseks

Teadmistepõhise poliitika kujundamise toetamine

Eestkostesüsteemi korrastamine

Hoolekandeteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmine ja järelevalve edendamine

Erinevate valdkondade integreerimine sotsiaalkaitseteenuste pakkumiseks, sh innovaatiliste

lahenduste suurendamine sotsiaalkaitsesektoris

Hoolduskoordinatsiooni mudeli katsetamine ja arendamine üle Eesti

Dementsusega inimestele suunatud teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamine

Toetavad meetmed hoolduskoormusega inimestele

Meetmed sotsiaalkaitse sektori ja lastega töötavatele töötajatele

4.3 Edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi

kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

39

Meede Peamised tegevused

4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti

4.3.1 Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja

hoidmine/Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine

ja inimeste piiriülest liikumist arvestava

sotskindlustussüsteemi kujundamine

Töötervishoiu ja –ohutuse teenuste kujundamine

Töökeskkonna ja töötingimustega tegelevate organisatsioonide, sh sotsiaalpartnerite ja

erialaorganisatsioonide võimekuse tõstmine

Püsiva töövõimekao ennetamine ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise

toetamine

Haiguste ennetusmeetmete, nõustamis-, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste kättesaadavuse

parandamine inimeste konkurentsivõime tõstmiseks tööturul ja tööturule naasmiseks

Pensionisüsteemi reformimine

4.4 Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige

ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

4.4.1 Eesti keele jätkusuutlikkuse tagamine/

Eesti keele kui teise keele õpetamise tagamine ja

õppe toetamine

Eesti keele õpe rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele formaalharidussüsteemis

Eesti keele õpe täiskasvanutele

4.4.2 Kinnipeetavate lõimimine Kinnipeetavate lõimimine

4.4.3 Tõhus ja proaktiivne kohanemispoliitika Kohanemisprogramm ja uussisserändajate nõustamine

Avalikkuse teavitamine rände-, kohanemis- ja lõimumisteemadel

Uussisserändajate, sh tagasipöördujate, kohanemise toetamine kohalikul tasandil

Keeleõppe- ja lõimumiskoolitused (sh tegevused keele praktiseerimiseks)

Töövahendusprogramm keeleõppe eesmärgi

Kogukondade vahelised kontaktid

Side riigiga

Sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamine

4.4.4 Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem

väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu/Lastele ja

peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja

Laste heaolu ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Teenused riskinoortele: Käitumisoskuste Mäng

40 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Meede Peamised tegevused

4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti

vastavad perede vajadustele//Kõrge tööhõive taseme

saavutamine ja hoidmine

4.4.4 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine

4.4.6 Ennetav ja turvaline elukeskkond Teenused riskinoorteleja kohaliku tasandi võrgustikutööl põhinev koostöömudel

4.4.7 Kodanikuühiskonna mõju suurendamine

ja arengu toetamine

Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine

4.5 Vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning

võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist

4.5.1 Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja

inimeste piiriülest liikumist arvestava

sotskindlustussüsteemi kujundamine

Toidu ja/või esmatarbekaupade pakkumine (nt voucherite skeemi alusel)

4.6

Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse

rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige

noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu

4.6.1 Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu

riskirühmade tööturul osalemise toetamine

4.7

Edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja

digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada

ametialast liikuvust

4.7.1 Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed /

Õpivõimalused ja hariduse

korraldus

Kutsesüsteemi reform

Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning koolitusasutuste võimekuse

suurendamine

Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine

Täienduskoolitussüsteemi kvaliteediarendus ning täiskasvanute õpiteede paindlikumaks

muutmine

Õppimisvõimaluste populariseerimine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

41

Meede Peamised tegevused

4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti

4.8

Muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja

informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades

duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu

4.8.1 Õpivõimalused ja hariduse korraldus/Õpetajate

järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -

keskkonnad/Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed

Õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine ning haridus- ja noortevaldkonna

töötajate järelkasvu ja kvalifikatsiooni kindlustamine

Õpivalikute suunamise meetmed kutse- ja kõrghariduses

Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine

4.8.2 Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed IT hariduse ja digioskuste arendamine

4.8.3 Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse

kindlustamine

Avatud teadus ja teaduse populariseerimine

4.8.4 Õpivõimalused ja hariduse korraldus/Hariduse,

ühiskonna ja tööturu seosed

Kõrgharidusõppe kvaliteet ja vastavus ühiskonna vajadustele

4.9 Edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates

alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -

koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks

4.9.1 Noortevaldkonna arendamine Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks, NEET noortele tugimeetmete

pakkumine, hariduse tugiteenused

4.10 Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades

juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega

4.10 Õpivõimalused ja hariduse korraldus Koolivõrgu korrastamise jätkamine (haridusinfrastruktuuri arendamine kvaliteetse ja

kaasava hariduse ning haridusasutuste vahelise koostöö toetamiseks)

Kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimise arendamise tööriistakast kohalikele omavalitsustele ja

haridusasutustele

(investeeringud kooskõlas piirkondlike ja/või maakondlike arengudokumentidega ning

arvestades regionaalset mõõdet)

42 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Tabel 3.4-2. Poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh

kliimamuutuste leevendamine,

kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

Erieesmärgid 4.3, 4.4, 4.7, 4.8, 4.9 ja 4.10 panustavad kaudselt kliimamuutuste mõju vähendamisse ja

puhta energia kasutamisse, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu

riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja

noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii

formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi.

Keskkonnateadlikkust ja keskkonnaharidust tuleb koolisüsteemis arendada varakult, järjepidevalt,

toetades sellega laste-noorte keskkonda hoidvaid valikuid täiskasvanueas.

Eesmärkide 4.6, 4.7 ja 4.8 elluviimisel tõstes iga töötaja, tööotsija konkurentsivõimet tööturul (taseme-,

täiend- ja ümberõpe) paraneb sellest kaudselt keskkonna seisukord. Haritum ja koolitatud tööjõud on

teadlikum ühiskonna keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid

tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks sobilikud digipädevused ja üld- ning

erialased oskused. Seda eriti siis, kui keskkonnaharidus on loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest.

Koostöö teadlaste ja ülikoolide, tööandjatega toetab innovatsiooni, uusi lahendusi valdkonnas ja seega

panustab kliimamuutuste vähendamisse. Hariduse ja noorte valdkonna töötajad tunnevad kaasaegseid

õpetamis- ja õppimismeetodeid (kvalifikatsioon) ja oskavad olulisi valdkondi (nt säästev areng)

integreerida õppesse, õppekavadesse. Tihe koostöö erialaliitude, katusorganisatsioonide ja haridusasutuste

vahel aitab uuendada õppekavu vastavalt ühiskonna strateegilistele eesmärkidele (säästev areng), aidates

sellega täita strateegilisi kliimaeesmärke.

Säästev transport, piirkondade parema

ligipääsetavuse tagamine

Erieesmärgid ja kirjeldatud tegevused aitavad tööturu ja hariduse vaatest väga kaudselt kaasa säästva

transpordi arengule ja piirkondade parema ligipääsetavuse tagamisele, tõstes õppijate, töötajate ja

tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte,

uussisserändajate, ajutise töövõimekaoga inimeste; hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna

töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe),

oskusi (sh nt digioskusi) ning teadmisi.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

43

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke

vähendamine, puhas ringmajandus)

Erieesmärgid 4.3, 4.4, 4.7, 4.8, 4.9 ja 4.10 panustavad kaudselt säästva tarbimise ja puhta energia kasutule

võtmisesse, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh

nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte ning

sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui

mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi. Keskkonnateadlikkust ja

keskkonnaharidust tuleb koolisüsteemis arendada varakult, järjepidevalt, toetades sellega laste-noorte

keskkonda hoidvaid valikuid täiskasvanueas.

Eesmärgid 4.6, 4.7 ja 4.8, tõstes iga töötaja, tööotsija konkurentsivõimet tööturul (taseme-, täiend- ja

ümberõpe) parandavad sellega kaudselt ka keskkonna seisukorda. Haritum ja koolitatud tööjõud on

teadlikum ühiskonna keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid

tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks sobilikud digipädevused ja üld- ning

erialased oskused. Aktiivselt end töiselt ja erialaselt täiendav tööotsija, töötaja on teadlikum ühiskonna

väljakutsetest, sh kliimamuutuste negatiivsetest mõjudest. Seda eriti siis, kui keskkonnaharidus on

loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest. Koostöö teadlaste ja ülikoolide, tööandjatega toetab

innovatsiooni, uusi lahendusi valdkonnas ja seega panustab kliimamuutuste vähendamisse. Hariduse ja

noorte valdkonna töötajad tunnevad kaasaegseid õpetamis- ja õppimismeetodeid (kvalifikatsioon) ja

oskavad olulisi valdkondi (nt säästev areng) integreerida õppesse, õppekavadesse. Tihe koostöö

erialaliitude, katusorganisatsioonide ja haridusasutuste vahel aitab uuendada õppekavu vastavalt

ühiskonna strateegilistele eesmärkidele (säästev areng), aidates sellega täita strateegilisi kliimaeesmärke.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Erieesmärgid ja kirjeldatud tegevused aitavad tööturu ja hariduse vaatest väga kaudselt kaasa bioloogilise

mitmekesisuse säilitamisele, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu

riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimekaoga inimeste, hariduse ja

noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii

formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi), teadmisi.

44 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Tervis ja elukvaliteet Kõik erieesmärgid toetavad Eestis otsesemalt elukvaliteeti – võimalust osaleda ühiskonnaelus, tööturul,

saada vajalikku hooldusabi jms. Otsesed positiivsed mõjud on töötervishoiu, haiguste ennetamise ja

terviseedenduse eesmärkidel.

Erieesmärgid 4.6-4.8 toetavad inimese tervise ja elukvaliteedi parandamist läbi paranevate võimaluste

tööturul osaleda. Tööturu- ja haridussüsteemi täiendamist toetavad tegevused võimaldavad erinevatel

ühiskonnagruppidel tõsta enda kvalifikatsiooni tööturule pääsemiseks ja väiksema töötusriskiga seal

tegutseda, mis on oluline inimeste sissetuleku tagamiseks ja sellega elukvaliteedi parandamiseks.

Haritum ja koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum enda tervisest, oskab sellele tähelepanu pöörata

ja seostada keskkonnariskide, -probleemidega. Uued kaasaegsed keskkonnasäästlikud lahendused ja

tehnoloogiad aitavad hoida inimeste, töötajate tervist (sh konkreetselt sotsiaal- ja tervishoiu- ja

hooldusvaldkonnas). Töötajate haridustaseme ja oskuste taseme tõus aitab neil kauem ja tervena hõives

püsida ja tõstab nende elukvaliteeti. Paranev töötervishoid ja tööohutus, kaasaegsed töötingimused

panustavad tervislikemasse töökohtadesse ja toetavad pikka tööiga, -elu hõives. Parem eesti keele oskus

võimaldab inimestel osaleda tööturul, kasutada kohalikke teenuseid sh tervishoiuteenuseid.

Tööturu vajadustest lähtuva haridussüsteemi toimimine võimaldab ettevõtetel luua aktiivselt töökohti ja

sellega toetada inimeste elukvaliteedi säilimist/parandamist.

Erieesmärk 4.1.1 aitab kaasa elukvaliteedi ja tervise paranemisele nii neil, kellele teenused on mõeldud,

kui ka nendega koos elavatel ja/või neile tuge või hooldust pakkuvatel inimestel. Tegevuste planeerimisel

ja rahastamisel on oluline järgida regionaalset jaotust, et pakutud teenused ja lahendused ei koonduks

üksikutesse keskustesse, vaid täidaksid eesmärki tuua teenused ja keskused inimestele lähemale, st

saavutada parem regionaalne tasakaal teenuste pakkumisel ja saamisel.

Erieesmärgid on vastavuses ELi säästva arengu strateegia eesmärkidega varustada ettevõtteid

kvalifitseeritud tööjõuga ning Säästva Eesti 21 eesmärgiga tagada tööjõu kvaliteedi vastavus majanduse

arenguvajadustele.

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus,

regionaalne tasakaal ja tugev

kodanikuühiskond)

Erieesmärgid 4.6-4.8 toetavad sidusa ühiskonna saavutamist läbi tööturumeetmete ja tugiteenuste, mis on

suunatud tööturu nõudluse rahuldamisele läbi kõiki ühiskonnarühmi kaasavate tegevuste. Erieesmärgid

toetavad haridussüsteemi ja tööturunõudluse vastavust ja elukestva õppe süsteemis osalemise võimalusi.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

45

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Erieesmärgid aitavad saavutada ettevõtete tegevuseks vajaliku tööjõu olemasolu, mis on oluline haritud,

regionaalselt tasakaalustatud ja avalikku sektorit toetava ühiskonna kujunemisel.

Üksnes erieesmärk 4.10. raames ja juures rõhutatakse regionaalset vaadet, täpsemalt funktsionaal-

administratiivsete regioonide olulisust koolivõrgu korrastamisel - investeeringuid kavandatakse teha

„kooskõlas piirkondlike ja/või maakondlike arengudokumentidega ning arvestades regionaalset mõõdet“.

Lähtudes rakenduskavas kirjeldatust, ilmneb, et valdava osa erieesmärkide raames kavandatakse tegevusi,

mille rakendamisel kasutatakse regionaalse mõjuga eristavaid kriteeriume. Tööturu edendamise

erieesmärgi (4.6.) rakendamise põhimõttena kavandati välja töötada kohalikele ja piirkondlikele

vajadustele vastavaid meetmeid. Tegevused tööjõu liikumise geograafiliste takistuste kõrvaldamisel

võiksid suurendada regioonide funktsionaalset sidusust. Töö keskkonna kohandamise erieesmärgi (4.3.)

tegevustes kavandati piirkondlike võimekuste tasakaalustamist KOV volikogu liikmete

koolitustegevustega ning kohapõhise arengumudeli rakendamist tööturuteenuste kavandamise viimisel

kohalikule ja piirkondlikule tasandile. Erieesmärgi (4.5.) raames taotletakse samuti regionaalset

tasakaalustatust läbi teenuste (taseme) ühtlustamise ning KOV-üksuste nõustamise. Ka elukestva õppe

võimaluste edendamise erieesmärgi (4.8.) üheks kavandatavaks tegevuseks on KOV-üksuste võimekuste

tasakaalustamine valdkonda panustamisel. Samuti kavandatakse lähtuda piirkondliku majanduse ja

tööturu vajadustest, sh ka mitte-eesti rahvastiku olulise osakaaluga piirkondade eripärasid arvestada. Eesti

keele ja lõimumise erieesmärgi (4.4.) raames on kavandatud lähenemine eelmise erieesmärgiga sarnane –

eristatakse vajadustest lähtuvalt peamised sihtpiirkonnad (Ida-Viru ja Harju), kuhu meetmeid eelistatult

suunatakse, ning samaaegselt kavandatakse piirkondliku haldusvõimekuse tasakaalustatut arendamist.

Integreeritud sotsiaalteenuste erieesmärgi (4.1.) raames kavandatakse tasakaalustatud regionaalset arengut

toetavana arendada maakonnakeskustes integreeritud tervise- ja hoolduskeskusi ning võtta seejuures

investeerimisel arvesse regionaalseid vajadusi. Põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi (4.10.) raames

kavandatakse väikesemahulisi investeeringuid regionaalsesse koostöösse piirkondlike

hariduskonsortsiumite partnerlusel põhineva kontseptsiooni alusel ning piirkondlikest vajadustest

lähtuvalt toetab see regioonide funktsionaalse sidususe kasvu.

Mitmed kavandatavad eesmärgid ja eri-eesmärgid toetavad hariduse ja tugiteenuste pakkumise jätkamist,

toetavad selleks erinevate osapoolte koostööd ja suurendavad nii sotsiaalset kaasatust ja tugevamat

46 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

kodanikuühiskonda. Erieesmärgi 4.1.1 tegevused „Kogukonnapõhiste teenusmajade loomine

vanemaealistele“ ning „Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused“ parandavad üldist

hooldusteenuste kättesaadavust, sh kaasatakse teenuste pakkumisse kogukonnad. See aitab kaasa sidusama

ühiskonna ja tugevama kodanikuühiskonna loomisele. Erieesmärgid 4.1-4.10 ja nende raames kirjeldatud

tegevused edendavad sidusat ühiskonda erinevatele sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmete ja

tugiteenustega, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade

sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte ning

sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui

mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi. Parem haridus ja teadmistele,

oskustele (kvalifikatsioonile) vastav töökoht tagavad inimesele konkurentsivõimelise ja väärilise

sissetuleku ning pakuvad eneseteostust. Need loovad võimalusi ka aktiivselt ühiskonna ja kogukonna elus

osaleda. Kui tegevustes suudetakse järgida regionaalseid erinevusi ja kasutada ära just sellest

tulenevaid võimalusi, siis on mõju keskkonnaeesmärgile positiivne.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Rakenduskava regionaalsete kriteeriumite rakendamine on vajalik ning loob eeldused positiivsete

regionaalsete mõjude saavutamiseks. Vastasel juhul võivad mõjud olla regionaalset

tasakaalustamatust suurendavad või vähendavad.

2. Kaaluda läbivalt regionaalselt tasakaalustatumat lähenemist, st suure tööpuudusega ja

kliimaeesmärkidest rohkem mõjutatud piirkonnad ja nende tööjõud võiks olla teravdatud

tähelepanu all.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus,

turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus)

Eesmärgid 4.1-4.10 ja nende raames kirjeldatud tegevused kasvatavad ühiskonnas heaolu erinevatele

sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmete ja tööturu tugiteenustega, sotsiaalhoolekandemeetmete ja

sotsiaalteenustega, samuti õpivõimaluste ja haridusteenustega, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate,

hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise

töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja

haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi,

keeleoskusi) ning teadmisi.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

47

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Kvaliteetse ja kättesaadava tasemeõppega ning paindliku täiend- ja ümberõppega paraneb erinevate

ühiskonnagruppide (NEET noored, uussisserändajad ja ajutise töövõimetusega töötajad,

hoolduskoormusega töötajad) konkurentsivõime ja võrdsed võimalused tööturul ning ühiskonnas.

Meeldiv, eneseteostust, arengut ja väärilist sissetulekut pakkuv töökoht toetab inimese arengut ja

soodustab tema osalemist ühiskonnaelus, kogukonnas, aidates seeläbi ka teisi ühiskonnaliikmeid.

Haridusele vastav töökoht annab inimestele sissetuleku ja nii sotsiaalse kui majandusliku turvatunde.

Tööjõu järjepidev hariduse, oskuste ja pädevuste tõus toetab kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema

sissetulekuga, vähem tervist kahjustavate töökohtade teket nii linna- kui maapiirkondades. Kõrgema

hariduse ja kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid,

digilahendusi jms. Sellistel töökohtadel on vaja nii digioskusi, oskust koostööd teha kui teisi (sektoriti,

valdkonniti, haruti) ülekantavaid nii erialaspetsiifilisi kui üldoskusi. Laiemalt paindlikumad töövormid (nt

kaugtöö, platvormi töö), mitmekesised töösuhted (nt renditöö) ja paindlik osalemine tööturul toetavad

üldist heaolu kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja võimaldades tööhõives osaleda kõigil

ühiskonnagruppidel.

Erieesmärgid 4.6-4.8 toetavad heaolu kasvu, sh majandusliku jõukuse saavutamist, panustades

haridussüsteemi muutmisele tööturu nõudlusele vastavaks. See on eriti oluline ettevõtetele kvalifitseeritud

tööjõu olemasolu tagamiseks, mis omakorda on ettevõtlussektori konkurentsivõime üheks alustalaks.

Erieesmärkides pakutud tegevused lahendavad otseselt või kaudselt ettevõtete tööjõu leidmisega seotud

probleeme, tõstavad töötajate tööoskusi ning suurendavad seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet

rahvusvahelistel turgudel konkureerida.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Tööturumeetmeid disainides tuleb arvestada ka arengutega tööturul ning muuhulgas ka tööturgu

varitseva pandeemilise kontekstiga, nagu kasvav kaugtöö ja kodukontori osakaal, platvormi töö,

digivahendite (digitööriistade) suurem osakaal töös. Tööturumeetmed, tugiteenused peaks võtma

arvesse ka muutuvat töö iseloomu ja erinevate töövormide, tööviiside paljusust. Inimese töösuhe

ja töökoht võib olla korraldatud mitmel erineval viisil, sh mitme erineva tööandja juures.

48 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Erieesmärgid ja nende raames kirjeldatud tegevused aitavad tööturu ja hariduse vaatest kaudselt kaasa

Eesti kultuuriruumi elujõulisusele, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste,

tööturu riskirühmade (sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimekaoga inimeste);

hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui

täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi), teadmisi. Haritum ja koolitatud

elanikkond teadvustab ja toetab enda tegevusega kogukonnas kultuuri, kultuuriruumi püsima jäämist.

Eesmärgid mõjutavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust pigem kaudselt – hoitum ja tervem ühiskond, mis

loob võrdsemaid ühiskonnaelus osalemise võimalusi, toetab kultuuriruumi elujõulisemaid kandjaid

(„Kultuuriruumi ulatuse“ eesmärki Säästev Eesti 21 mõistes). Otsene mõju on haridust puudutavatel

eesmärkidel (4.7-4.10) kultuuriruumi elujõulisusele ja funktsionaalsusele.

Samuti toetab kultuuriruumi elujõulisust eesmärk 4.4 läbi keeleõppe, kohanemis-ja lõimumistegevuste,

mis on oluliseks osaks Eesti kultuuriruumis toimimisele ning omab positiivset mõju kultuuriruumi

jätkusuutlikkusele. Sisserändajate ja teistest rahvustest elanike keeleõppe, lõimumise ja kohanemise

toetamine suurendab eesti keele rääkijate ning eesti kultuuri kandjate hulka.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

49

3.5 Inimestele Lähedasem Eesti

Tabel 3.5-1. Poliitikaeesmärgi Inimestele Lähedasem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

5 Poliitikaeesmärk 5: Inimestele lähedasem Eesti

5.1 Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine

linnapiirkondades

5.1.1 Regionaalareng Suuremate linnapiirkondade arendamine (sh linnaruumi arendamine, targa linna

pilootlahendused, elurikkuse suurendamine linnaruumis)

(linnapiirkonnad Ida-Virus ja Tallinn, Tartu, Pärnu)

5.2 Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku

soodustamine mujal kui linnapiirkondades

5.2.1 Regionaalareng Regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste toetamine (sh elu- ja

ettevõtluskeskkonna arendamine, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamine, investeeringud vee infrastruktuuri, KOV võimekuse tõstmine)

Tabel 3.5-2. Poliitikaeesmärgi Inimestele Lähedasem Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh

kliimamuutuste leevendamine,

Erieesmärgil 5.1 on otsene positiivne mõju kliimamuutuste mõju vähendamisele eeldusel, et suuremate

linnapiirkondade arendamise puhul on olemas vähemalt üks (tavaliselt mitu) strateegiline dokument, näiteks

asjakohane strateegia, programm või tegevuskava, koos kindlate keskkonnaeesmärkidega. Peamised tegevused,

50 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

mis on meetme 5.1.1. all ette nähtud - (targa linna pilootlahendused, elurikkuse suurendamine linnaruumis jne)

on positiivse mõjuga vähendamaks mõju kliimamuutustele. Erieesmärgil 5.1 on otsene positiivne mõju

suurendada linnalist elurikkust. Tegevused hõlmavad elurikkust suurendavate elementide ja

projekteerimistehnikate kasutamist linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomist, looduslike veeteede ehitamist

jne. Rohealad pakuvad linnades kuumalainete ajal varju, et tagada mh inimeste tervise kaitse. Nimetatud

tegevused on otseselt vastavuses Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 seatud

eesmärkidega.

Oluline on siinkohal enne täpsemate meetmete rahastamist ja rakendamist analüüsida linnapiirkondade

vajadusi, mis on konkreetsemad linnaruumi probleemid ning mis lahendused aitavad tagada tulevikus

rohelisema ja keskkonnasõbralikuma linnakeskkonna. Nt on Tallinna puhul oluliseks peetud tegevuste

planeerimisel esmalt strateegiliste valdkondlike dokumentide vastuvõtmine ja kehtestamine (ja seal sätestatud

prioriteetsed tegevusvaldkonnad ja eesmärgid) ning peale tegevuste elluviimist ka strateegiatele vastavuse

regulaarne hindamine. Parendamist vajavad ühistranspordi süsinikukoormus ning liiklusest ja tööstusest

tingitud müra, mis on liiga kõrged. Tallinnal tuleb oluliselt vähendada mahajäämust olmejäätmete

ringkasutusse võtmisel. Samuti tuleks kasuks, kui linnale kuuluv autopark kasutaks ainult rohelist energiat.15

Suurte linnapiirkondade arendamine vajab jätkuvat tähelepanu ning seal rakendatavad lahendused peaksid

olemas keskkonna heaolu toetavad, nt looduspõhiste lahenduse kasutuselevõtt sademevee immutamiseks jms.

Inimestele Lähedasema Eesti saavutamisel on kriitilisem maakondlike teenuskeskuste säilimise toetamine ja

ääremaalistes piirkondades töökohtade tagamine, mis aitaks vähendada sundliikumisi.

KSH ettepanekud/tähelepanekud:

1. Erieesmärgi 5.2 puhul tuleks kaaluda ka regionaalsete eripärade arvestamist ja rõhutamist (nt vee

infrastruktuuri toetamisel tugineda omavalitsuse üldplaneeringus määratud tiheasustusaladele).

2. Ääremaalistes piirkondades tuua erieesmärgi 5.2 puhul välja paindlikumad teenuslahendused (liigub

teenusepakkuja, mitte tarbija).

Säästev transport, piirkondade parema

ligipääsetavuse tagamine

Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke

vähendamine, puhas ringmajandus)

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

15 https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2020/12/seitsme-euroopa-rohelise-pealinna-vordlus.pdf

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

51

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

3. Rõhutada on vaja pealinnaregioonist ja suurematest linnadest kaugemale jäävate omavalitsuste

koolitusvajadust.

Erieesmärk 5.2 toetab avalike teenuste kättesaadavust, mis mh näeb ette investeeringuid puhtama linna- ja

looduskeskkonna heaolu tagamisse, nt investeeringud vee infrastruktuuri, millel oleks oluline positiivne mõju

Eesti veekogude seisundi parandamiseks.

Tervis ja elukvaliteet Eesmärk 5.1.1 toetab tervist ja elukvaliteeti eelkõige suuremates linnapiirkondades, sh meetmete läbi, mis

toetavad tervist mitmekülgselt (nt elurikkus linnaruumis toetab vaba aja veetmise võimalusi ning on kasulik

tervisele). Linnaruumi arendamine ja targa linna lahendused aitavad eeldatavalt kaasa Säästva Eesti 21

eesmärgi „Heaolu kasv“ täitmisele, mh ruumi turvalisuse saavutamisele (inimeste tervisliku seisundi

paranemine, kuritegevuse vähendamine).

Eesmärk 5.2.1. toetab ettevõtluse (parem majanduslik sissetulek) ja avalike teenuste (nende kättesaadavuse ja

kvaliteedi, sh infrastruktuuride kvaliteedi) kaudu elanike toimetulekut ja panustab Säästva Eesti 21 eesmärki

„Heaolu kasv“.

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus,

regionaalne tasakaal ja tugev

kodanikuühiskond)

Regionaalselt tasakaalustavat positiivset mõju omab poliitikaeesmärgi erieesmärkide vaheline ja sisene toetuste

ja investeeringute jaotus – nimelt see, et valdav osa on investeeringutest kavandatakse suunata erieesmärgi 5.2.

„Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ saavutamiseks (81%), mille raames on välistatud abikõlbulike

piirkondade seast Eesti kõige arenenum regioon – Tallinna pealinnaregioon. Lisaks sellele, et piirkondliku

arengu erieesmärgi (5.2.) sihtpiirkondade seast on välistatud Tallinna linnapiirkond, on kavas erilist tähelepanu

suunata Kagu-Eesti ja Ida-Viru piirkondadele, mis mõlemad toetavad regionaalse tasakaalustatuse strateegilist

eesmärki. Mõlema erieesmärgi tegevuste rakendamisel kavandatakse kasutada kohapõhise regionaalarengu

kontseptsiooniga kooskõlaliselt maakondlikke strateegiaid, kus prioriteetide seadmine ja otsused projektide

rahastamise osas võiks ideaalis jääda regionaalsele tasandile (täpsem rakendusmudel hetkel teadmata).

Muuhulgas kavandatakse ka KOV-teenuste koostöös osutamise mudelite välja arendamist ja rakendamist ning

regionaalsete võrgustike toimimist, mis toetavad regioonide funktsionaalse sidususe kasvu.

52 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Ettevõtetele suunatud tegevused kompenseerivad osaliselt PO1 (Nutikam Eesti) regionaalset ebavõrdsust

suurendavaid mõjusid, seda eeldusel, et meetmete disainil pööratakse tähelepanu ka ettevõtete tegevuse

teadmusmahukuse tõstmisele ning teadmussiirde jõudmisele väljapoole Tallinna ja Tartu linnaregioone.

Linnapiirkondade arendamise erieesmärgi (5.1,) tegevuste regionaalselt tasakaalustav mõju on võimalikust

oluliselt tagasihoidlikum, kuivõrd suurem osa kohustuslikust 8% ERDF investeeringust säästvasse linnalise

arengusse on määratud kolme enim arenenud linnaregiooni liikuvuse arendamiseks ning väiksem osa jagatud

4 maakonna linnapiirkondadevahel, sh ka vähemaarenenud Ida-Viru linnapiirkonnad. Laiemas kontekstis

tasakaalustab seda kahtlemata ÕÜF vahendite suunamine üksnes Ida-Virumaale. Linnapiirkondade arendamise

erieesmärgi (5.1.1) tegevused keskenduvad muuhulgas targa linna pilootlahendustele, mille puhul on mõistlik

kaaluda võrgustikupõhist lähenemist, kus lahendusi töötatakse välja kõigi linnapiirkondade koostöös.

KSH tähelepanekud/ettepanekud:

1. MH aruande aluseks olevas rakenduskava tööversioonis puuduvad regionaalse arengu tasakaalustatuse

ja regioonide funktsionaalse sidususe indikaatorid.. Ettepanek on sellised indikaatorid rakenduskavasse

lisada.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus,

turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus)

Erieesmärgil 5.2 on potentsiaal toetada majandusliku heaolu kasvu läbi regionaalse ettevõtluskeskkonna

arendamise. Heaolu kasvule aitavad kaasa ka linnaruumi arendamismeetmed, mis tõstavad elukeskkonna

atraktiivsust ja linnade konkurentsivõimet.

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Erieesmärgid 5.1 ja 5.2 toetavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust kaudselt, toetades elu- ja majanduskeskkonna

parendamist nii suuremates linnapiirkondades kui ka nendest väljaspool, mis omakorda toetavad positiivselt

kultuuriruumi ulatust läbi elujõulisemate kultuurikandjate.

Eeldatavalt toetavad erieesmärgid 5.1 ja 5.2 kultuuriruumi elujõulisust ka otseselt, kuna nähakse ette kultuuri

soodustamist linnapiirkondades ja mujal kui linnapiirkondades.

Alameesmärk 5.1.1 toetab suuremate linnapiirkondade linnaruumi arengut, millel võib, kuid ei pruugi olla

otsene positiivne mõju kultuuriruumi elujõulisusele materiaalse pärandi (nt ehituspärand) ja loodava uue

ruumikvaliteedi (sh arhitektuuri, maastikuarhitektuuri) mõistes. Alameesmärk 5.1.2 toob välja, et meetmeid

võib olla vajalik kombineerida investeeringutega avalikku linnaruumi, sh linnakeskuste rajamise ja

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

53

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

ehituspärandi taaskasutamisega, mistõttu väljaspool suuremaid linnapiirkondi võib mõju avalduda samuti

loodava uue ruumikvaliteedi ja pärandi väärtustamise mõistes.

54 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

3.6 Õiglane Üleminek

Tabel 3.6-1. Poliitikaeesmärgi Õiglane Üleminek kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad

Meede Peamised tegevused

6 Poliitikaeesmärk 6: Õiglane Üleminek

6.1 Erieesmärk: Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe

alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega

6.1.1 Tegevussuund 1- Majandus ja tööjõud Ida-Virumaa suurinvesteeringute toetus

Ida-Viru ettevõtete teadmusmahukuse suurendamine

Majanduse mitmekesistamist toetavad teenused

Ida-Virumaa VKEde investeeringutoetus

Õiglase ülemineku fondi tööturumeetmed

Täiendusõppe, kutse- ja kõrghariduse pakkumise mahu suurendamine

6.1.2 Tegevussuund 2 - Keskkond ja sotsiaalne kaasatus Kaugkütte lahutamine põlevkivist

Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tulenevate keskkonna- ja tervisemõjude

leevendamine

Inimeste heaolu suurendamine Ida-Virumaal

Kohaliku omavalitsuse investeeringud õiglase ülemineku fondi toetusõiguslikele aladele

Toetus piirkondlikele algatustele, mis võimendavad õiglast üleminekut

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

55

Tabel 3.6-2. Poliitikaeesmärgi Õiglase Ülemineku Fond kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Vähendada mõju kliimamuutustele (sh

kliimamuutuste leevendamine,

kliimamuutustega kohanemine) ja puhas

energia

Tegevussuunal 2 on otsene positiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele, kuna tegevussuuna kavandatud

meetmeted aitavad regioonil muuta majandusmudelit ja tulla toime põlevkivisektori osakaalu vähendamisega.

Sekkumine toetab investeeringuid kaugkütte lahutamiseks põlevkivist, sealhulgas biomassil põhinevate

soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade ehitamist, taastuvatele energiaallikatele üleminekut jms.

Strateegilisele keskkonnaeesmärgile aitavad kaasa erieesmärk 6.1.1, mis panustavad piirkonna majanduse,

sh ettevõtete tegevuse tagamisele ja nende kohanemisele planeeritud muudatustega. Need tegevused toetavad

ettevõtlussektori arengut kliimamuutustega kohanemisel. Suund on vastavuses „Kliimamuutustega

kohanemise arengukava aastani 2030“ eesmärgiga soodustada kliimamuutuste mõjudega arvestavat

ettevõtlust. Samas erieesmärgi tegevused toetavad majandusvaldkondi töötajatele uute oskuste omandamisel

ja pakuvad inimestele vajalikke täienduskoolitusvõimalusi. Suund on vastavuses „Kliimamuutustega

kohanemise arengukava aastani 2030“ eesmärgiga toetada haridusasutuste kliimamuutuste mõjuga

kohanemist.

Strateegilist keskkonnaeesmärki toetab kaudsemalt ka erieesmärk 6.1.1 laiemalt, edendades hariduses nii

täiendkoolitust kui tasemeõppes (ja seda nii kutse- kui kõrghariduses) hariduse pakkumise mahtu.

Täiendkoolituse mahu suurendamine toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi

tehnoloogiaid kasutavate ning piirkonnale kasulike töökohtade loomist. Uued keskkonnale kasulikumad,

„rohelisemad“ ja tervislikumad töökohad aitavad piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele ja elu- ning

töökeskkonnale.

Mõju kliimamuutustele vähendab ja puhta energia kasutamist toetab kaudselt ka tegevussuund 2, inspireerides

hariduse ja oskuste aspektist piirkondlikke algatusi hariduse valdkonnas nt oskuste arendamiseks,

digitaliseerimiseks, samuti keskkonnateadlikkuse kasvuks, keskkonnateemadest energiatõhususe,

taastuvenergia ja ringmajanduse kogukondlikuks edendamiseks. Eelnev toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste

arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate töökohtade loomist. Uued keskkonnale

kasulikumad, „rohelisemad“ töökohad aitavad piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele ja elu- ning

töökeskkonnale.

56 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Haritum ja koolitatud tööjõud on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid,

keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks sobilikud

digipädevused ja üld- ning erialased oskused. Aktiivselt end töiselt ja erialaselt täiendav tööotsija, töötaja on

teadlikum ühiskonna väljakutsetest, sh kliimamuutuste negatiivsetest mõjudest. Seda eriti siis, kui

keskkonnaharidus on loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest.

Säästev transport, piirkondade parema

ligipääsetavuse tagamine

Tegevussuunal 2 on otsene positiivne mõju jäätmetekke vähendamisele ja elupaikade taastamise osas.

Sekkumisega toetatakse mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamine ja/või nende

looduslikkuse taastamine ning kohalike ohtlike jäätmete töötlemise ja ringmajandusalase suutlikkuse

parandamist.

Strateegilisi keskkonnaeesmärke toetab kaudselt erieesmärk 6.1.1., suurendades hariduses nii täiendkoolitust

kui tasemeõppes (ja seda nii kutse- kui kõrghariduses) mahtu. Täiendkoolituse mahu suurendamine, uued

tasemeõppe õppekavad toetavad tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid

kasutavate ning piirkonnale kasulike töökohtade loomist.

Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke

vähendamine, puhas ringmajandus)

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

Tervis ja elukvaliteet Tegevussuunal 2 on positiivne mõju inimese tervise, elukvaliteedi ja heaolu vaates. Erieesmärk 6.1.2 ja selle

alla kavandatud tegevusmeetmed – „Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tulenevate keskkonna- ja

tervisemõjude leevendamine“ ning „Inimeste heaolu suurendamine Ida-Virumaal on suunatud otse inimeste

ümbritseva elukeskkonna, tervise ja heaolu parendamiseks.

Inimese tervise ja elukvaliteedi parandamist toetab erieesmärk 6.1.1. läbi ettevõtete tegevuse soodustamise,

mis pakub kohalikele elanikele paremaid tööturu võimalusi ning atraktiivsema elukeskkonna edendamise.

Tegevused toetavad keskkonnaeesmärgi saavutamist läbi uute ettevõtete ja kõrgema lisandväärtusega

töökohtade loomise, mis pakuvad paremaid töötamise võimalusi, sissetulekute kasvu ning seeläbi parandavad

inimeste elukvaliteeti.

Inimese elukvaliteedi parandamist toetab erieesmärk 6.1.1., pakkudes inimestele vajalikke

täienduskoolitusvõimalusi ja muutes kohaliku haridussüsteemi, sh õppekavade sisu vastavalt kohalikele

oludele.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

57

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus,

regionaalne tasakaal ja tugev

kodanikuühiskond)

Õiglase ülemineku mehhanismi meetmetega kavandatakse vähemarenenud ja majanduskeskkonna muutusest

(EL roheleppest tulenevad eesmärgid) ohustatud piirkonda – Ida-Virumaale – investeerida 340 miljonit

(lisaks, tehniline abi) eurot ettevõtluse ja elukeskkonna arendamiseks. Suurem osa investeeringutest

kavandatakse suunata regiooni majandusstruktuuri uuenemise toetamiseks (80%), sh olulisena ka ettevõtluse

teadmusmahukuse suurendamisele. Sellel on oluline positiivne mõju Eesti regionaalse tasakaalustatuse

strateegilisse eesmärki ning ka Ida-Viru kui funktsionaalse regiooni tugevnemisele arendustegevuse

subjektina. Sidusa ühiskonna kujunemist toetavad tegevussuunad 1 ja 2, panustades ettevõtluse arengu

soodustamisele ja tagades sellega regionaalset tasakaalu ülejäänud Eesti piirkondadega.

Sidusa ühiskonna arengut toetab hariduse tasemeõppe aspektist erieesmärk 6.1.1., edendades hariduses nii

täiendkoolitust kui tasemeõppes uute õppekavade loomet ja seda nii kutse- kui kõrghariduses aga ka

kogukondliku algatusena. Töökoht ja sissetulek annavad inimesele majandusliku ja sotsiaalse turvatunde,

võimaldades tegutseda aktiivse ühiskonnaliikmena kogukonnas. Meetmed aitavad vähendada ja pidurdada

tööturu, tööhõive ja oskuste regionaalset tasakaalutust, toetades kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomet

ning toetavad praeguse ja tuleviku tööjõu konkurentsivõimet tööturul. Kõrgema lisandväärtusega töökohtadel

on keskmisest kõrgem palk, see parandab tööjõu ja piirkonna sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning heaolu.

Ühe piirkonna sihistatud toetamine aitab parandada piirkonnas sotsiaalset sidusust ja regionaalset tasakaalu

võrreldes teiste piirkondadega.

Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus,

turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus)

Majandusliku heaolu kasvu toetab erieesmärk 6.1.1., sest see on otseselt seotud Ida-Viru piirkondade

ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku arengu edendamisega. Suund on vastavuses

„Säästva Eesti 21“ eesmärgiga tõsta heaolu, sh majanduslikku jõukust läbi väljaõppe parandamise majanduse

arengu alusena.

Heaolu kasvu toetab erieesmärk 6.1.1., sest see on otseselt seotud Ida-Viru piirkondade haridusvõimaluste

suurendamisega tõstes Ida-Viru taseme- ja täiendkoolituse mahtu . Suund on vastavuses: ELi säästva arengu

strateegia eesmärgiga tugevdada kvaliteetsest haridusest kõikidel haridustasanditel säästva arengu

saavutamiseks; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada haridust ja oskusi; Säästva Eesti

58 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

21 eesmärgiga tõsta heaolu, läbi haridussüsteemi ja väljaõppe parandamise majanduse arengu alusena; EL-i

Läänemere piirkonna arengu strateegia eesmärgiga suurendada piirkonna atraktiivsust, eelkõige läbi hariduse.

Täiendkoolituse mahu suurendamine, toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, digitaaloskusi, seega

targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate ning tervist vähem kahjustavate töökohtade loomist. Uued

keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“ töökohad aitavad piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele ja

elu- ning töökeskkonnale. Kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi tehnoloogiaid,

kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Sellistel töökohtadel on vaja nii digioskusi, oskust koostööd teha

kui ka teisi (sektoriti, valdkonniti, haruti) ülekantavaid nii erialaspetsiifilisi kui üldoskusi. Laiemalt

paindlikumad töövormid (nt kaugtöö, platvormi töö), mitmekesised töösuhted (nt renditöö), paindlik

osalemine tööturul toetavad üldist heaolu kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja tööhõives

osaleda kõigile ühiskonnagruppidele.

Suunad on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada kvaliteetset haridust kõikidel

haridustasanditel säästva arengu saavutamiseks; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada

teadmisi, haridust ja oskusi; Säästva Eesti 21 eesmärgiga tõsta heaolu, sh majanduslikku jõukust läbi

haridussüsteemi ja väljaõppe parandamise majanduse arengu alusena; EL-i Läänemere piirkonna arengu

strateegia eesmärgiga suurendada piirkonna atraktiivsust, eelkõige hariduse valdkonna meetmetega; Euroopa

rohelise kokkuleppe eesmärgiga „haridus- ja koolitusvaldkonna kaasamine“ toetades tööjõul oskuste

omandamist, arengut (konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et tööjõul liikuda hääbuvatest sektoritest

kasvavatesse sektoritesse; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 kogu majandust hõlmavate

poliitikasuunistega kujundada ühiskonna teadlikkust kliimamuutuste leevendamisest ja mõjudega

kohanemisest, kliimamuutuste temaatika käsitlemist kõigil haridustasemetel ja mitteformaalses

keskkonnahariduses; Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 prioriteese valdkonna

„ühiskond, teadlikkus ja koostöö“ alaeesmärgiga 6, „Teadlikkus kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja

võimalustest on suurenenud“, kus teavitus- ja haridusmeetmete eesmärk on toetada koole, vabaharidusasutusi

kliimamuutuste mõjuga kohanemisel ja pakkuda vajalikku tuge, et õppekavadesse lõimida kliimamuutuste

mõjuga kohanemist.

Eesti kultuuriruumi elujõulisus Õiglase ülemineku fond toetab Ida-Virumaal Säästev Eesti 21 alameesmärke – kultuuriruumi ulatust,

funktsionaalsust (eesti keele kasutust) ja pidevust (jätkumist muutuvas ühiskonnas) – kaudselt läbi

kvaliteetsema ja mitmekülgsema ettevõtlus- ja elukeskkonna. Näiteks eesmärk 6.1.1 toetab Ida-Viru

ettevõtluse mitmekülgsust ja selle teadmusmahukust, suurinvesteeringuid ja väikeettevõtlust, mis tugevdab

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

59

Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks

sõnastatud)

SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise

keskkonnaeesmärgi täitmist

kultuuriruumi tugevama ühiskonna ja toimivama majanduskeskkonna kaudu. Samuti toetab eesmärk hariduse

(täiendkoolitus, ümberõpe) kaudu nii kultuuriruumi ulatust kui funktsionaalsust. 6.1.2 toetab eelkõige

kultuuriruumi kandjaid keskkonna parenemise ja sotsiaalse kaasatuse läbi.

Eesmärkide ja tegevuste otsesemat mõju kultuuriruumi teatud komponentidele saab välja tuua

väikeettevõtluse toetuse juures (6.1.4), mis eeldatavalt toetab ka loomemajandust. Piirkondlike algatuste

toetus (6.2.5) võib toetada mh piirkondlikku kultuuri innovatsiooni ning kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi

säilitamist. Eesmärk 6.2.2 käsitleb põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide

lahendamist, millega võib kaasneda positiivne mõju ka maastikele kui kultuuriruumi materiaalsetele

kandjatele (kaevandusmaastike korrastamine, mis võimaldab maastike taaskasutust).

60 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

4 VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS

4.1 Mõju looduskeskkonnale

4.1.1 Kliimamuutustega seotud mõjud (välisõhu kvaliteet; üleujutused,

tormid)

Kliimamuutused ei ole tulevikustsenaarium, need toimuvad juba praegu. Lisaks looduslikele

jõududele on inimese panus kliimamuutustesse märkimisväärne ning see võimendub ajas üha kasvava

rahvaarvu ning tarbimise tulemusel. Me ei saa kliimamuutusi vältida, küll aga saame neid leevendada

ja paremini kohaneda kliimamuutuste mõjudega16.

Peamised inimtekkelise kliimamuutuse põhjustajad on fossiilkütuste - söe, nafta, gaasi, põlevkivi -

põletamine energia tootmises. 2019. aastal pärines 83,5 % Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest

(edaspidi: KHG) energeetika valdkonnast. Suurem osa energeetikasektori KHG heitkogustest – 99,8

%- pärineb kütuste põletamisest ja ainult 0,2% on hajusheide. Eestis põhjustab just põlevkivitööstus

üle 70% kogu meie kasvuhoonegaaside heitest. Transpordisektor moodustab 19,5 protsenti

energeetikasektori heitkogusest ja 16,3 protsenti Eesti koguheitest.17. Lisaks mõjutab kliimamuutusi

põllumajandus (ennekõike ulatuslikum loomakasvatus ning lämmastikku sisaldavate väetiste

kasutamine), metsade maharaiumine ja turbamaade kuivandamine.

Kliima soojenemise võimalikeks tagajärgedeks on muuhulgas äärmuslike ilmastikuolude

sagenemine, üleujutusriski suurenemine ning ebasoodsad mõjud inimeste tervisele ja varale, aga ka

jäitepäevade arvu kasv (perioodil 2020-2030 < 7 päeva). Aastaks 2041 on prognoositud sademete

hulga suurenemist sõltuvalt stsenaariumist 10% või 14% ja aastaks 2100 16% või 19%. Oluliselt

väiksemaks jääb prognooside kohaselt lumikattega päevade arv18.

24. veebruaril 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi

uue strateegia „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine“ (edaspidi

Kohanemise strateegia). Kohanemise strateegiaga seatakse pikaajaline eesmärk, et aastaks 2050 on

16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=SWD:2021:25:FIN&from=EN

17 https://old.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui -pal ju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib 18 Sama, mis eelmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

61

Euroopa Liit kliimamuutuste vältimatute mõjudega täielikult kohanenud ja kliimamuutustele

vastupidav ühiskond. Strateegial on neli peamist suunda: muuta kliimamuutuste mõjuga kohanemine

targemaks, kiiremaks ja süsteemsemaks ning tõhustada rahvusvahelisi meetmeid kliimamuutustega

kohanemiseks. Sellega täiendatakse 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärki ja viiakse ELi

kohanemise strateegia kooskõlla Pariisi kliimakokkuleppega ja Euroopa kliimaseaduse ettepanekuga.

Eestis on olulisemad kliimamuutusi käsitlevad dokumendid Kliimamuutustega kohanemise

arengukava aastani 2030 ja Kliimapoliitika põhialused aastani 205019 (edaspidi KPP). Viimane neist

sätestab Eesti pikaajalise eesmärgina üle minna vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab

järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks,

tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Samas on KPP koostatud ning vastu võetud ajal (2017),

mil nii Eesti kui ka EL ambitsioonid kliimamuutust pidurdada olid praegusest tunduvalt

madalamad. Kui praegu on EL võtnud kohustuse saavutada süsinikuneutraalne majandus aastaks

2050 –eesmärk, mida on siseriiklikult kinnitanud ka Eesti valitsus, siis 2017. aastal vastu võetud KPP

lähtub eesmärgist vähendada kollektiivset heidet 80% aastaks 2050, võrreldes 1990. aasta

tasemega. Sarnaselt tugineb KPP praegu vahe-eesmärgile, et aastaks 2030 tuleb EL-is tervikuna

vähendada heitmeid 40%, kuigi praeguseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku tõsta see

eesmärk 55%-ni.

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad tuleks

ellu viia valdkondlike arengukavade ja nende uuendamisega. Eestis rakendatakse kliima- ja

energiaeesmärke paljude valdkondlike arengukavade kaudu, kuid paraku tervikpilt puudub ja mitmed

olulised arengukavad on vastu võetud ajal, mil nii Eesti kui ka EL ambitsioonid kliimamuutust

pidurdada olid praegusest tunduvalt madalamad ja kooskõlas värskeimast teadusinfost tulenevate

soovitustega, nt Energiamajanduse arengukava aastani 2030.20 Samuti on mitmed olulised

arengukavad ja strateegiad jätkuvalt uuendamisel. Eestil oleks vaja selgust, kuidas ehk milliste

meetmetega ja millistes valdkondades oleks KHG heitmete vähendamine kõige tõhusam21. Just

nendes kokkulepetes pannakse paika meie laiemad suundumused edaspidiseks, seatakse riikidele

selged eesmärgid ja piirid, millest lähtuda. Nendest peaksid juhinduma omakorda ettevõtted,

omavalitsused, kodanikud jne.

19 https://www.envir.ee/sites/default/fi les/kl iimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf

20 https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/KPP%26ENMAK%20avamise%20taotlus%20keskkonnauhendustelt.pdf

21 Eesti kli imaambitsiooni tõstmise võimaluste analü üs, SEIT 219

62 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

➢ KSH juhib tähelepanu, et rakenduskava meetmete ja tegevuste kavandamisel tuleb ette näha,

et toetusmeetmete jagamise hetkel peab arvestama parimat selle aja teaduslikku teadmist ja

mitte soodustama kliimaneutraalsusele üleminekut mitte-tagavate tegevuste toetamist.

➢ KSH juhib tähelepanu ja soovitab, et Nutikam Eesti erieesmärgi - Teadus- ja

innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine all oleks võimalik toetada mh keskkonnasõbralikke tehnoloogiate, praktikate

jmt teadusliku ja rakendusliku teadmise loomist Eestis ja välismaise (sh mudelite) täiendamist

ja andmete kogumist Eesti-spetsiifilisi olusid arvesse võttes (mh seiremetoodikate ja –

süsteemide arendamine).

➢ KSH juhib tähelepanu (ja soovitab), et suunatavate meetmetega peavad kaasnema

tingimused, et poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti (ja ka muud toetusmeetmed) puhul

rakendatakse järjest enam toodete ja teenuste hankimisel keskkonnahoidlike hankeid.

Keskkonnahoidliku hanke eesmärk on läbi tarbimise mõjutada uudseid

keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma.

Kõige otsesemalt avaldavad positiivset mõju kliimamuutuste vähendamisele tegevused, mis on

suunatud kliimamõjude vähendamiseks läbi energiatõhususe suurendamise, säästliku

energiatarbimise ning kliimamuutustega kohanemise ja valmisoleku tõstmise. Sellesse panustab

terviklikult poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti alla kavandatud eesmärgid ja meetmed. Kuna enamik

KHG heitkogustest pärineb energeetikasektorist, on selles sektoris ka suurim potentsiaal heitkoguseid

vähendada. Positiivne mõju KHG heitkoguste vähendamisele ja piiramisele on vähendada fossiilsete

kütuste kasutamist, soodustada taastuvenergia osakaalu suurendamist lõpptarbimises ning biokütuste

laialdasemat kasutamist. Kavandatavad ÕÜF tegevussuunad, mis panustavad Ida-Virumaa piirkonna

tegevustele ja kohanemisele seoses planeeritud eesmärgiga väljuda põlevkivienergeetikast aitavad

vähendada kliimamuutustega seotud mõjusid. Need tegevused toetavad nii otseselt kui ka kaudselt

nii kohaliku ettevõtlussektori arengut kliimamuutustega kohanemisel kui laiemalt elukeskkonna

paranemist (nt välisõhu kvaliteedi muutused).

➢ KSH juhib tähelepanu: Eesmärgi 2.1.2 toetavate tegevuste puhul tuleb toetusmeetme

rakendamisel arvesse võtta, et igasugune taastuvate allikate kasutamine ei ole alati

keskkonnasõbralik ning selle toetusmeetmete valesti rakendamise korral võib kaasneda

mh potentsiaalne oluline ebasoodne mõju, seades ohtu nii elurikkuse säilimise kui kliima

eesmärkide saavutamise. Alati tuleb lähtuda sellest, kuidas väärtuslikku ressurssi kõige

efektiivsemalt kasutusele võtta. Kaugküttekatlamajade ja koostootmisjaamade valdavaks

kütuseks on saanud õli või maagaasi asemel biomass, mis tähendab valdavalt puitkütuseid.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

63

Taastuvate kütuste põletamine koos fossiilsetega on iseenesest mõistlik tegevus, ent sellisel

juhul tuleb jälgida, et see toimuks kütust maksimaalselt säästes ja keskkonda hoides (nt vältida

tuleb väärtusliku suuremahulise metsapuidu põletamist, mis avaldab ebasoodsat mõju, seades

ohtu kliima ja elurikkuse eesmärkide tagamise). Selleks tuleks antud tegevuste abil

soodustada lahendusi, mis toetaksid laiemalt keskkonda. Nii metsapuidu, rohtse biomassi kui

biogaasi kasutamisel (sh tooraine varumisel ja põletamisel järele jääva materjali kasutamisel)

peab kasutama keskkonda (vesi, muld, õhk, elurikkus) hoidvaid tehnoloogiaid ja praktikaid.

➢ KSH ettepanek on meetme 2.1.2 puhul välja tuua, mis tingimustel on toetusmeede kasutatav

ja rakendatav. Selleks tuleks lisada tingimus, et elluviidavate tegevuste abil tuleb rakendada

keskkonna hoidvaid tehnoloogiad, praktikaid ja lahendusi.

Strateegia „Eesti 2035“ näeb ette KOV-ile suurema rolli andmist avalike teenuste sh

keskkonnateenuste pakkumisel. Seega on oluline tegur KOV-i pädevus ja võimekus ning laiemalt

kliimamuutuste mõjuga kohanemises pädevate spetsialistide olemasolu. Nii viimastes OSKA22

roheoskustega seotud uuringutes kui ka ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegiaga seotud

kaasamisüritustel on probleemina välja toodud, et tuleb tugevdada ülikoolides vastavates

õppekavades kliimamuutustega seotud õpet kui ka kiiremas tempos pakkuda koolitusi

kliimamuutustega seotud teemadel. Nimetatud probleemidega aitab otseselt tegeleda

poliitikaeesmärgi 2 – Rohelisem Eesti alla kavandatud teadlikkuse tõstmise tegevused (nt

„Teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Kliimamuutuste alase

teadlikkuse suurendamine kohanemist ja leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste,

teabepäevade ja haridusprogrammide kaudu nii elanikkonna hulgas üldiselt kui ka kohalike

omavalitsuste maakasutuse, planeerimisspetsialistide, planeerijate ja arhitektide hulgas”) ning

kaudselt toetavad ja on positiivse mõjuga Sotsiaalsem Eesti alla kavandatud meetme 4.8.1 all toetatav

tegevus „muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule

vastavamaks“ ja Inimestele lähedasem Eesti meetme 5.2.1 regionaalareng all ette nähtud tegevus

„KOV võimekuse tõstmine“.

➢ KSH soovitus: Kliimaneutraalse majanduskeskkonna saavutamist aitaks paremini tagada,

kui läbivalt oleks poliitikaeesmärkide all välja toodud toetusmeetmete tegevused, mis

panustaksid ja toetaksid muutusi antud teemaga paremini kohanemiseks, näiteks

22 OSKA digi- ja roheoskuste analüüs (koostamisel)

64 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

• tugevdada õppekavades kliimamuutustega ja rohetehnoloogiatega seotud õpet;

• töötada välja metoodilised juhendmaterjalid (mh seiremetoodikad) kliimamuutustega

kohanemise rakendamiseks riigi ja KOV tasandil.

Säästvate transpordilahenduste soodustamine on positiivse mõjuga, näiteks Rohelisem Eesti meede

(2.5.1) „liikuvuse korraldamine“, kus soositakse auto kasutamise asemel eelistama jalgratast ja

paranenud ühistransporti, mis lisaks positiivsele kliimamõjule aitab kaasa ka paremale

elukeskkonnale linnas, kus on vähem õhusaastet ja ummikuid. Samuti panustab säästva

transpordilahenduste poole liikumisele Ühendatum Eesti alla kavandatud meetmed 3.2.1 ja 3.2.2.

Samas on Ühendatum Eesti all ette nähtud meede (3.1) “TEN-T maanteede ehitus ja

rekonstrueerimine”, millel puudub otsene mõju kliimamuutuste vähendamisele ja puhta

energia ehk taastuvenergeetika suurendamisele ning millega võib kaasneda potentsiaalne

ebasoodne mõju looduskeskkonnale. Eesti inimesed on jätkuvalt suuresti sõltuvad isiklikust

sõiduvahendist, seega seni kuni ei ole kasvanud inimeste keskkonnateadlikus ja pole toimunud

harjumuste muutust ühiskonnas, võib antud meetme rakendamine suurendada autostumise kasvu

maanteedel.

➢ KSH üldine ettepanek: meetmete elluviimisel, kui on hoomatav konkreetse tegevuse aeg,

koht ja ulatus, siis vajadusel viia läbi keskkonnamõjude hindamine. Juba tegevuste

planeerimisel arvestada ja minimeerida võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid.

Kliimamuutustega kohanemisel ja elurikkuse säilimise poolest on oluline positiivne meede samuti

2.3.2 „elupaikade taastamine“. Näiteks on kliima seisukohast mõistlik mh turvasmuldade

kuivendamiseks mõeldud kraavid kinni ajada ja need alad taas looduslikeks märgaladeks muuta.

Sellisel juhul hakkaksid need alad süsiniku eraldamise asemel hoopis süsinikku siduma.

4.1.2 Mõju loodusressursside kasutusele (ressursi- ja maakasutus) ja

jäätmetekke vähendamisele

Mõju loodusressursside kasutusele kui ka jäätmeteke sõltub suurel määral majandusolukorrast,

kaubanduse edenemisest ja tarbimisest (majanduskasvu ajal tarbimine suureneb, tekib rohkem

jäätmeid, majanduslangus toob aga kaasa tarbimise ja jäätmete vähenemise). Oluline on siin

teadlikkuse kasv, säästev tootmine ja tarbimine, terviklik tootearendus, tootjavastutus ning toote

keskkonnamõju jälgimine kogu olelustsükli vältel ehk ringmajanduspõhimõtete soodustamine.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

65

Alates 2003. aastast näitas jäätmeteke Eestis kasvutendentsi, jõudes 2007. aastal 21,2 miljoni tonnini.

Jäätmete märgatav vähenemine toimus 2009. aastal, mil oli majanduskriis, langedes siis peaaegu

2002. aasta tasemele. Alates 2011. aastast on jäätmeteke olnud taas üle 20 miljoni tonni aastas.

Kuni aastani 2014. oli jäätmeteke suhteliselt stabiilne, kuid alates 2015. aastast toimus kasv ning

2017. aastal oli jäätmeteke juba üle 25. miljoni tonni. Põlevkivitööstuse tootmismahud vähenesid

2018. aastal ja seetõttu tekkis jäätmeid, võrreldes eelneva aastaga, ka 6,8% võrra vähem.

Ohtlike jäätmete osakaal jäätmete tekkes on suur. Viimasel viiel aastal keskmiselt 10 miljonit tonni

aastas, moodustades kogu jäätmetekkest 43%. Põhjuseks on peamiselt põlevkiviõli ja -energia

tootmise intensiivsus. Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest on keskmiselt 97% seotud

põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega23.

Üldine jäätmete taaskasutusmäär on kasvavas trendis, aga pole piisav (2000. a 13% versus 38%

2017. a), sest olmejäätmete ringlusesse võtmise osakaal oli 2017. a ainult 28%, ülejäänud

olmejäätmetest 50% põletati energia tootmiseks ja 10% ladestati prügilatesse. Vähene ringlusse

võtmine suurendab Eestis keskkonnakoormust.

Ringmajandus on tõhus alternatiiv valitsevale lineaarsele majandusmudelile ehk „tooda-tarbi-viska

minema“, mis vajab suurt kogust sisendit ning tekitab ühtlasi palju kasutuid jäätmeid, seega on otsene

positiivne mõju poliitikaeesmärk 2 Rohelisem Eesti erieesmärgil 2.4 „Ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamine“, milles nähakse ette ringmajanduse korraldamiseks vajalike

tegevuste toetamist. Ringmajanduse eesmärk on majanduskasvu lahtisidumine esmase toorme

kasutusest, luues võimalikult väikeste kadudega ringse tootmis- ja tarbimissüsteemi. Kaudset

positiivset mõju võiks avaldada ka poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti alla kavandatud meetmed

tõstmaks valdkondliku teadus- ja arendustegevuse taset, juhul kui soodustatakse ka kavandatud

tegevusi ringmajanduse ja roheinnovatsiooni lahenduste väljatöötamiseks.

➢ KSH juhib tähelepanu, et ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtmise

ning üldisemalt säästva tarbimise ja tootmise edendamise eelduseks ja eesmärkide

elluviimiseks on oluline roll tootedisainil ning sellega seotud teadusliku ja rakendusliku

teadmise loomisel. Seega soovitab KSH erieesmärgi 2.4 mh toetada nimetatud tegevusi

püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

23 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/jaatmed-1

66 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

4.1.3 Mõju elurikkusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000

võrgustikule

Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine.

Elurikkus on eluks hädavajalik. Loodus varustab meid toidu, ravimite ja materjalidega, pakub meile

vaba aja veetmise võimalusi ning on kasulik meie tervisele ja heaolule. Elujõuline ökosüsteem

filtreerib õhku ja vett, aitab hoida kliima tasakaalus, muudab jäätmeid tagasi ressurssideks, tolmeldab

ja väetab põllukultuure ning toob palju muud kasu.

Bioloogiline mitmekesisus ehk meie planeedil elavate erinevate liikide rikkus on viimastel aastatel

vähenenud ohtlikul kiirusel, mille üheks peamiseks põhjuseks on inimtegevused - maakasutus, saaste

ja kliimamuutused.24 Eestis on esindatud EL tasemel 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 99

loodusdirektiivi lisadesse kantud liiki. Pooled elupaikadest ja kolmandik liikidest on ebasoodsas

seisundis, mistõttu nende säilimine Eestis ei ole veel tagatud.

Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ei tähenda üksnes haruldaste taimede ja loomade kadumist.

See tähendab, et terved ökosüsteemid muutuvad vähem tootlikuks ja väliste mõjurite suhtes

haavatavamaks, nt viljakad mullad võivad hävineda. Temperatuuri ja sademete hulga muutused, mida

kliimamuutused eeldatavasti endaga kaasa toovad, muudavad mulla üha tundlikumaks.

Euroopa Komisjoni rohelise leppega25 seotud kohustustest on 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse

strateegial26 oluline osa. EL elurikkuse strateegia loob aluse ühtlasi EL uuele mullapoliitika

strateegiale27. Ökosüsteemide elurikkuse hoidmine, sh terve muld, ja taastamine peab olema oluline

osa kliimaeesmärkide saavutamisest, et säiliks ökosüsteemide võimekus süsinikku siduda. Elurikkuse

osaks oleval mullal on oluline roll kogu maailma CO2-arvestuses ja bioloogilise mitmekesisuse

kaitsmises.

Enamus kavandatavaid meetmeid ja tegevusi on elurikkusele, sh mullale, neutraalse kui ka soodsa

mõjuga, nagu uuringute ja analüüside läbiviimine, koolitused jmt, mida aitab ellu viia erieesmärk 1.1

(Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine). Olulise otsese positiivse mõjuga tegevused ja eesmärgid on näiteks Rohelisem Eesti

alla kavandatud meetme (2.3.2) tegevused elupaikade taastamine ja linnapiirkondade elurikkuse

24 https://www.europarl .europa.eu/news/et/headlines/society/20200109STO69929/bioloogi lise -mitmekesisuse-vahenemine-selle-ohtlikus-ja-

pohjused

25 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:b828d165-1c22-11ea-8c1f-01aa75ed71a1.0009.02/DOC_1&format=PDF

26 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorit ies-2019-2024/european-green-deal/actions-being-taken-eu/eu-biodiversity-strategy-2030_et

27 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52006DC0231

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

67

suurendamine, meetme 2.3.1 kavandatud tegevus mitteheas seisundis veekogude taastamine ning

Inimestele Lähedasem Eesti alla kavandatud tegevused nagu targa linna pilootlahendused ja

elurikkuse suurendamine linnalistel aladel (meede 5.1.1). Samuti on otsene positiivne mõju

elurikkuse taastamiseks ÕÜF-ga kavandatud tegevussuunal 2, kus on ette nähtud meede mahajäetud

tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamiseks ja/või nende looduslikkuks taastamiseks.

Ühendatum Eesti alla on kavandatud meetmeid ja tegevusi, mis on seotud maanteede ehitusega,

raudteede rekonstrueerimisega, jalgratta- ja/või jalgteede rajamisega jne. Transpordi- ja

teedeinfrastruktuuri ehitamine vajab olulises mahus maad kui ressurssi ning võib potentsiaalselt

mõjutada ebasoodsalt sellele alale ja selle mõjualasse jäävaid ökosüsteeme. Transport mõjutab

elusloodust negatiivselt peamiselt elupaikade kao ja killustamise läbi, takistab liikide looduslikku

levikut ja põhjustab loomade hukkumist teel.

Rakenduskava üldistusastmest tulenevalt ei ole käesolevas KSH-s võimalik detailselt hinnata ühegi

konkreetse uue maismaainfrastruktuuri rajamisega kaasnevaid mõjusid.

Tagamaks looduslike ökosüsteemide sidusus ja erineva tasemega rohevõrgustiku elementide

(kaitsealad kui tugialad, koridorid) sidusus, on üle Eesti planeeringutega määratud rohevõrgustik.

Maismaatransporti planeerides on vajalik tagada rohevõrgustiku toimimine ja vältida olulist mõju

kaitstavatele loodusobjektidele.

➢ KSH juhib tähelepanu: Kui olulise ebasoodsa mõju tekke vältimine ei ole võimalik, sh

rohevõrgustiku sidususele, tuleb transpordivajaduse rahuldamiseks leida teised

lahendused. Oluliste mõjude selgitamine ja vajadusel leevendavate, sh vältivate

meetmete kavandamine peab toimuma läbi keskkonnamõju hindamise/keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse, kus mh tuleb hinnata tegevuse kaudseid mõjusid

elurikkusele.

➢ KSH ettepanek: Kõigi selliste uute taristuobjektide rajamisega (ja olemasoleva taristu olulise

laiendamisega) kaasnevaid mõjusid (sh bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikade

sidususele) tuleb hinnata eriplaneeringute/projektide käigus lahenduste välja töötamisel, enne

kui tehakse realiseerimisotsused. Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu pöörata

koosmõjule ja kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate

taristuobjektidega ning arvestada tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid

projekteeritavaid lõike eraldi).

68 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

➢ KSH tähelepanek/soovitus: Soovitav on anda suunis hetkel kasutusel olevate teede

projekteerimisnormide ülevaatamiseks maa kui ressursi ja bioloogilise mitmekesisuse

säilitamise vaatenurgast. Hetkel kasutusel olev praktika teede rekonstrueerimisel ja ehitamisel

toodab üledimensioneeritud taristulahendusi, mille hooldusel ei kasutata looduspõhiseid

lahendusi.

Rakenduskava ei hõlma samuti tulenevalt oma üldistustasemest ruumilisi/tehnilisi/ajalisi lahendusi

ega tegevusi, mille puhul oleks võimalik Natura hindamist täpsemalt läbi viia. Praeguse

rakenduskava seatud eri-eesmärgid on liiga üldised (sh ka TEN-T maanteede nimetamine), et

hinnata nende rakendamisega kaasnevaid täpsemaid mõjusid ning seega puudub vajadus

Natura (eel)hindamise läbi viimiseks. Rakenduskava täpsusastmest tulenevalt ei ole ette nähtud

erieesmärke ja meetmeid, millel oleks igal juhul otsene ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku

kaitse-eesmärkidele ning mille võimalikku mõju ei oleks sel juhul leevendavate meetmete abil

võimalik välistada.

➢ KSH ettepanek (keskkonnameede): Toetuste andmise tingimuste juures tuleb ette näha,

et Natura (eel)hindamise vajalikkust tuleb kaaluda rakenduskava elluviimise järgmistes

etappides kui on hoomatavad tegevuse ruumiline ulatus ja aeg ning vajadusel näha ette

keskkonnamõju (strateegiline) hindamine koos vajalikus täpsusastmes Natura

hindamisega. Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu pöörata koosmõjule ja kumulatiivsele

mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate taristuobjektidega ning arvestada

tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid projekteeritavaid lõike eraldi).

➢ KSH ettepanek: Meetme tegevusi planeerides tuleb järgmistest etappides välistada

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning

mitte toetada tegevusi millega kahjustatakse Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide

täitmist.

4.1.4 Mõju veekeskkonnale (põhja- ja pinnavesi; veekogumite seisundid;

veeressursid, mida mõjutatakse)

Eestis on alates 2020. aasta aprillikuust eristatud pinnaveekogumeid 744: 635 vooluveekogudel, 93

seisuveekogudel ja 16 rannikumeres. 2000. a vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk

oli, et 2015. a saavutavad kõik veekogumid (jõed, järved, rannikumeri, põhjavesi) vähemalt hea

keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada ei Eestis ega ka Euroopas ning

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

69

eesmärgi poole alles liigutakse ja seatakse uusi sihte28. 2019. aasta pinnaveekogumite seisundi

vahehinnangu kohaselt on Eesti 744 pinnaveekogumist veidi üle poole (55%) heas seisundis,

kolmandik (31%) kesises seisundis, 14% halvas seisundis ning alla 1% väga heas (ainult kogum

Lemmjõgi Hüpassaare ojast suudmeni) või väga halvas seisundis (kogumid Kloostri jõgi, Lehtma

oja, Narva veehoidlast suudmeni, Pirita lähtest Sae paisuni).29 Põhilised seisundi mõjutajad on

võõrliigid, kalade ülepüük, eutrofeerumine, saasteained ja mereprügi.

Otsese olulise positiivse mõjuga meetmena saab välja tuua Rohelisem Eesti alla kavandatud

meetmega 2.3.1 seonduvad tegevused sademeveesüsteemide paigaldus ja mitteheas seisundis

veekogumite tervendamine. Samuti on ette nähtud meetmed kohalikule tasandile, nt meetme 5.2.1

alla kavandatud tegevus investeeringud vee infrastruktuuri.

ÕÜF-iga on kavandatud meede - Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tulenevate keskkonna- ja

tervisemõjude leevendamine, mille üks osa koosneb tegevusete toetamisest, mis aitab tegeleda

mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamisega ja/või nende looduslikkuse

taastamisega. Sellel meetmel on otsene positiivne mõju veekeskkonna parendamisele Ida-Virumaal.

Hindamisel ei tuvastatud meetmeid millel oleks oluline ebasoodne mõju veekeskkonnale.

4.2 Mõju inimesele/sotsiaalsele keskkonnale

4.2.1 Mõju ruumi ja elukeskkonna kvaliteedile

4.2.1.1 Mõju regionaalse arengu tasakaalustatusele (sh heaolu tasakaalustatusele

ning regioonide ja kohtade sisemise arenguvõime tasakaalustatusele) ning mõju

avaliku sektori kvaliteedi ja ökonoomsuse kasvule

Regionaalse arengu tasakaalustamatus on oluline probleem nii ELs tervikuna (siit ka

ühtekuuluvuspoliitika vajadus, vt ka Territorial Agenda 203030) kui ka Eestis. Probleem on

laiapõhjalise valdkondliku iseloomuga. Arengustrateegias Eesti 2035 kirjeldatakse regionaalse

arengu ebavõrdsust Eestis seoses rahvastikuprotsessidega (kahanemise ja vananemise piirkondlikud

28 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/vesi -3

29 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo

30 https://territorialagenda.eu/home.html

70 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

mustrid, vt ka “Sidus Eesti 2030“ eelnõu31), majandusarenguga (ettevõtlusaktiivsuse, ettevõtete

teadusmahukuse, kõrgema lisandväärtuse, investeeringute ja töökohtade koondumine 1-2

linnapiirkonda, vt ka TAIE strateegia eelnõu32), haridusliku ebavõrdsusega nii elukestvas õppes

osalemise kui ka kättesaadavuse mõttes (vt ka Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõu33).

Spetsiifilised lähituleviku väljakutsed tulenevad kliimaneutraalsuse eesmärgi mõjudest

süsinikumahuka Ida-Virumaa majandusele, kus need täiendavad juba välja kujunenud sotsiaal-

majandusliku arengu probleemistikku. Asustussüsteemis eristuvad hajaasustusega piirkondade

väljakutsed – teenuste ja töökohtade kesine kättesaadavus, traditsiooniliste transpordilahenduste

ebaadekvaatsus (vt ka Üleriigiline planeering Eesti 203034). Laiemalt iseloomustab territoriaalse

kättesaadavuse väljakutseid Eestis see, et ühendused kohtade vahel on jätkuvalt tagatud eelkõige

kõrge keskkonnakoormusega liikuvuslahenduste poolt. Kokkuvõttes ongi oluline silmas pidada, et

tegemist on süsteemsete väljakutsetega, mis nõuavad integreeritud valdkondlikult koordineeritud

sekkumisi.

Regionaalselt tasakaalustatud arengut eesmärgistatakse mitmetes kesksetes EL ja Eesti strateegilistes

arengudokumentides. Euroopa Liidu Territoriaalne Agenda 203035 määratleb 2 üldeesmärki (Õiglane

Euroopa ja Roheline Euroopa), mille raames omakorda eristatakse kokku kuut arenguprioriteeti.

Alljärgneva EL ühtekuuluvuspoliitika fondide Eesti rakenduskavas ja partnerlusleppes kavandatud

poliitikasekkumiste regionaalsete mõjude üldhinnangu sõnastamisel on võetud struktuurseks aluseks

selle arengudokumendi need prioriteedid, mis seostuvad otseselt regionaalse arengu tavapärase

käsitlusega – nimelt Õiglase Euroopa prioriteedid „tasakaalustatud regionaalareng“ ja

„funktsionaalsed regioonid“ (piiriülese lõimumise problemaatikaga tegeletakse EL teiste

poliitikasekkumistega (Interreg) ning seetõttu on teema kolmandajärgulisus rakenduskavas mõistetav

ja õigustatud) ning Rohelise Euroopa prioriteet „säästvad ühendused“ (tervisliku keskkonna ja

ringmajanduse prioriteedid leiavad käsitlust teiste teemade all).

Strateegias Eesti 2035 riigi arengu aluspõhimõttena (kui elukohast sõltumatud võrdsed võimalused

eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks) määratletud tasakaalustatud regionaalarengusse

panustab rakenduskava kolmes olulises aspektis.

31 https://www.kul.ee/kultuuriline-mitmekesisus-ja-loimumine/strateegilised-dokumendid/sidusa-eesti-arengukava-2021-2030

32 https://www.hm.ee/sites/default/ fi les/1_taie_arengukava_2035_eelnou_riigikogusse_29.10.2020.pdf 33 https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/strateegi line-planeerimine-aastateks-2021-2035/eesti -haridusvaldkonna-arengukava

34 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/f i les/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf

35 https://territorialagenda.eu/home.html

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

71

Kõige otsesemalt omavad positiivset mõju regionaalsele tasakaalustatusele meetmed ja

tegevussuunad, kus kavandatakse rakendada spetsiifilisi regionaalseid kriteeriume investeeringute

suunamiseks üksnes või eelistingimustel vähemarenenud piirkondadesse. Tervikuna kuuluvad siia

rühma ÕÜF investeeringud Ida-Virumaale. Märkimisväärse tasakaalustava mõjuga oleks ka

Inimestele lähedasema Eesti üldeesmärgi raames kavandatu, mille alusel piirkondade

konkurentsivõime erieesmärgi rakendamisel välistatakse Tallinna linnaregioon sihtregioonina.

Spetsiifilisi vähemarenenud piirkondi positiivselt diskrimineerivaid kriteeriume kavandatakse

rakendada ka üldeesmärkide Rohelisem Eesti ja Nutikam Eesti meetmetes ja tegevussuundades. Nii

on Rohelisema Eesti meetme 2.1.1. raames kavandatud toetuste tingimusi kortermajade

rekonstrueerimiseks piirkondlike turutõrgete leevendajana sellisena, et „meedet rakendatakse

kõikides regioonides, kuid toetusi diferentseeritakse selliselt, et suurem osa toetustest läheb

madalama kinnisvarahinnaga piirkondadesse“ ning eraldi toetusmeede äärealade korterelamute

etapiviisiliseks renoveerimiseks. Meetme 2.1. tegevussuuna „biometaani kasutuselevõtu

soodustamine“ raames tuuakse seoses ühistranspordi üleminekuga jätkusuutlikumale

energiatarbimisele esile mõte suunata toetused nimelt perifeersematesse maakondadesse.

Ringmajanduse erieesmärgi (2.3) tegevusi kavandatakse rakendada üle-Eestiliselt nii, et sekkumised

parendavad regioone ja tööstusparke kõikjal, kuid võimalusel „eelistatakse vähemarenenud

piirkondade projekte“. Nutikam Eesti üldeesmärgi meetme 1.4.3. all on VKE kapitalile juurdepääsu

parandamise spetsiifiliseks sihtalaks määratud Kagu-Eesti, millel on selge regionaalselt tasakaalustav

mõju, kuivõrd selle piirkonna VKE tootlikkus vajab kõige enam järele aitamist. Erieesmärgi 1.4.

tegevussuunaga „Ettevõtluse kasvu toetamine“ on kirjeldatud kavatsust pakkuda regionaallaenu ehk

allutatud laenu väljaspool Tallinna ja Tartut tegutsevatele ettevõtetele. Selline meetme disain omaks

positiivset mõju regionaalsele arengule.

Regionaalselt tasakaalustava mõjuga on ka investeeringud üleriigiliste võrgustike välja

arendamisesse ja toetamisesse. Üldjuhul omavad sellised tegevused piirkondliku tasakaalustatuse

mõju maakondlikul tasandil – tugevnevad maakonnakeskused ja nende tagamaad. Nutikama Eesti

üldeesmärgi raames on sellisteks tegevusteks „Maakondlike arenduskeskuste toetamine

(nõustamisteenuse pakkumisel)“. Sotsiaalsema Eesti integreeritud erieesmärgi (4.1.) saavutamiseks

kavandatakse arendada maakonnakeskustes integreeritud tervise- ja hoolduskeskusi ning

põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi (4.10.) raames väikesemahulisi investeeringuid

regionaalsesse koostöösse piirkondlike hariduskonsortsiumite partnerlusel põhineva kontseptsiooni

alusel.

72 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Kolmandaks regionaalselt tasakaalustavaks lahenduseks rakenduskavas on KOV võimekuste

edendamine. Vastavaid tegevusi kavandatakse läbivalt üldeesmärgi Inimestele Lähedasema Eesti

erieesmärgi „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ all. Samuti leidub neid üldeesmärgi

Rohelisem Eesti ringmajanduse erieesmärgi (2.3) raames - piirkondlikke erisusi kavandatakse

vähendada KOV-üksuste võimekuse tõstmisel ringmajanduse strateegilises juhtimises ja

jäätmemajanduse korraldamisel. Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi 4.2. sotsiaalteenuste meetme (4.2.1.)

raames kavandatakse kogukondade ja kohalike omavalitsuste võimestamist ning

hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamist üle Eesti, mille mõju võib olla regionaalseid võimekusi

ühtlustav, kuid samuti on risk, et võimekamad KOV-üksused kasutavad toetusmeetmeid aktiivsemalt

ning võimekuse erinevused suurenevad. Oluline on meetme rakendamise disain. Erieesmärk „Lapsed

ja noored“ (4.5.) raames taotletakse regionaalset tasakaalustatust läbi teenuste (taseme) ühtlustamise

ning KOV-üksuste nõustamise. Ka elukestva õppe võimaluste edendamise erieesmärgi (4.8.) üheks

kavandatavaks tegevuseks on KOV-üksuste võimekuste tasakaalustamine valdkonda panustamisel.

Selliste meetmete lõplikud regionaalselt tasakaalustavad mõjud sõltuvad loomulikult sellest, millised

konkreetsed KOV-üksused meetmetes osalevad – kas üksnes võimekamad või suudetakse meetmete

rakendamisel tagada ühtlane ja ideaalis isegi n-ö järele aitav osalus.

Vähemarenenud regioonide positiivsel diskrimineerimisel põhinevate rakenduskava sekkumiste

koondmõju sõltub nende piisavusest võrdluses olemasolevate ja regionaalse süsteemi n-ö loomulike

arenguprotsesside tulemusel kujunevate arengueristuste määraga. Selles kontekstis on rakenduskava

tasakaalustavad sekkumised ebapiisavad ja osalt ka vastassuunalised. Kõige olulisemana, valdav osa

Nutikama Eesti poliitikaeesmärgi investeeringutest tugevdavad ilma lisatingimusteta Eesti seniste

kasvukeskuste (Tallinna ja Tartu) sotsiaal-majandusliku arengu potentsiaali.

➢ KSH märgib, et regionaalse tasakaalustatuse huvides oleks vajalik anda nutika

spetsialiseerumise ja teadmusiirde meetmetele regionaalpoliitiline dimensioon - spetsiifilised

meetmed ja/või meetmete tingimused, mis motiveeriks osalema/kaasama ettevõtteid

väljaspool Tallinna ja Tartu linnaregioone.

➢ KSH soovitab: Rakenduskava investeeringutes riikliku innovatsioonisüsteemi

tugevdamiseks tuleb koht leida piirkondlikele kompetentsikeskustele.

➢ KSH märgib: Regionaalse tasakaalustatuse eesmärgi seisukohast on problemaatiline ka see,

et säästva linnaarengu vahenditest eraldatakse suurem osa jõukamate linnapiirkondade

(rohelistesse) transpordilahendustesse ning sellest omakorda oluline osa sihistatuna

pealinnaregiooni. Investeeringud uute kohapõhiste arenguvõimekuste loomisesse (nt targa

linna lahendused) saavad aga oluliselt vähem toetusi.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

73

➢ KSH juhib tähelepanu: ÕÜF investeeringute mõjukuse hindamisel on asjakohane kõrvutada

nende mahtu traditsioonilise süsinikumahuka põlevkivisektori poolt loodava väärtusega, mida

need peaksid kompenseerima. Arvestades rahvamajanduse arvepidamise andmeid ning

põlevkivisektori poolt tellitud analüüse moodustavad ÕÜF poolt 7 aasta jooksul

investeeritavad vahendid mitte enam kui poole põlevkivisektori iga-aastaselt loodud

majanduslikust lisandväärtusest.

Funktsionaalsete regioonide tugevdamine on keskseks regionaalse arengu kontseptsiooniks

üleriigilises planeeringus Eesti 2030. Rakenduskava sekkumised omavad positiivset mõju

funktsionaalsete regioonide tugevnemiseks ja selle läbi eelduste loomiseks kohapõhiseks

regionaalarenguks peamiselt kahel viisil. Esiteks on need meetmed, mille osaks on piirkondliku

koostöö korralduslikud lahendused. Valdkonnaülesena kavandatakse KOV-üksuste piirkondlikku

koostööd võimestada maakondlike strateegiate abil, mis peaksid olema aluseks üldeesmärgi

Inimestele lähedasem Eesti mõlema erieesmärgi tegevuste täpsemal kavandamisel ja elluviimisel.

Muuhulgas kavandatakse üldeesmärgi raames ka KOV-teenuste koostöös osutamise mudelite välja

arendamist ja rakendamist ning regionaalsete võrgustike toimimist, mis toetavad regioonide

funktsionaalse sidususe kasvu. Meetme 5.2.1. all kavandatud investeeringute puhul vee

infrastruktuuri sisaldab tegevuse täpsustus ka tingimust, et toetused suunatakse üksnes piirkondlikele

vee-ettevõtetele. Selle kriteeriumi rakendamine võib vee-ettevõtte tegevuspiirkonna ja funktsionaalse

regiooni territooriumi kattumisel tugevdada regioonide funktsionaalset terviklikkust. Piirkondlikku

koostööd edendavaid lahendusi sisaldavad ka mitmed üldeesmärgi Sotsiaalsem Eesti meetmed.

Tööhõive erieesmärgi (4.6.) tegevused tööjõu liikumise geograafiliste takistuste kõrvaldamisel ning

Töökeskkonna erieesmärgi (4.3.) tegevused kohapõhise arengumudeli rakendamiseks

tööturuteenuste kavandamise viimisel kohalikule ja piirkondlikule tasandile võiksid suurendada

regioonide funktsionaalset sidusust, samuti ka pikaajalise hoolduse korralduse erieesmärgi (4.2.)

saavutamisel kavandatud kohapõhise regionaalarengu kontseptsiooniga kooskõlalise CLLD mudeli

rakendamine projektide tasandil. Põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi (4.10.) raames räägitakse

piirkondlikest hariduskonsortsiumite partnerluste kontseptsioonist, mille alusel investeeringutoetusi

eraldada.

Teiseks ja osaliselt kattuvana regionaalset tasakaalustatust vahetult edendavate üleriigiliste

võrgustike arendamisega panustab funktsionaalsete regioonide arengusse nende regioonide keskuste

tugevdamine riiklike võrgustike sõlmpunktidena. Lisaks maakondlike arenduskeskuste teenuse

toetamisele Nutikama Eesti raames kavandatakse integreeritud sotsiaalteenuste erieesmärgi (4.1.) all

74 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

maakonnakeskustes arendada ka integreeritud tervise- ja hoolduskeskusi. Regioonide funktsionaalset

sidusust toetavad ka keskus-tagamaa liikuvusvõimalusi parandavad taristulised investeeringud (vt

säästvate ühenduste prioriteeti edendavad tegevused). Viimaste puhul tuleb arvestada, et mõjud

saavutatakse üksnes eelduste tasandil.

➢ KSH märgib: Nendele eelnevalt välja toodud ja loodud eeldustele tuginedes tuleb luua

asjakohased liikuvusteenused - rohkem regionaalseid rongiühendusi, keskus-tagamaa

kergliikluse vajadusi rahuldav teehooldus jms.

Laiemalt sõltub funktsionaalsete regioonide tugevdamiseks tehtavate investeeringute mõju sellest,

kas paralleelselt astutakse Eestis samme ka haldustasandite (riik, KOV) ja valdkondade regionaalse

koordinatsioonimudeli välja arendamisel ja kehtestamisel, millele rakenduskava asjakohaseid

sekkumisi lõimida. Asjakohased probleemid - valitsemise valdkondlik „silotornistumine“,

valitsemistasandite koostöö nõrkus, regionaalse koordinatsiooni kesisus - on riiklikes

arengudokumentides teadvustatud. Ka EL Territoriaalne Agenda 203036 rõhutab mitmekihilise

valitsemismudeli osadena sektoriülese ja valitsustasandite vahelise koostöö olulisust regionaalarengu

eesmärkide saavutamisel.

EL Territoriaalse Agenda 2030 säästlike ühenduste prioriteet on rakenduskava regionaalse arengu

mõjude hindamise kontekstis esmatähtis territoriaalse kättesaadavuse ja piirkondade omavahelise

seostatuse parandajana. Enim võiksid sellesse loomulikult panustada üldeesmärgi Ühendatum Eesti

saavutamiseks kavandatud tegevused. Siiski, erieesmärgid on suunatud üleriigilise ja üle-Euroopalise

ühendatuse suurendamisele ning positiivne mõju Eesti sisesele regionaalsele tasakaalustatusele on

sekundaarne ja sõltuv üleriigilistest Tallinna-kesksetest ruumiseostest. Rakenduskava raames

tehtavaid investeeringuid peavad täiendama siseriiklikud liikuvusvõrgustikke tihendavad lahendused.

Vastasel juhul luuakse uut regionaalset ebavõrdust peamiste liikumiskoridoride lähedal paiknevate

piirkondade ning siseperifeeriate vahel. Sama kehtib ka üldeesmärgi Nutikam Eesti raames

kavandatud investeeringute osas IT-taristu ja e-teenuste arendamiseks.

➢ KSH märgib: Kuigi rohkem paremaid e-teenuseid peaks põhimõtteliselt vähendama teenuste

asukohast sõltuvaid kättesaadavuse probleeme, võib IT-taristu ebaühtlane areng (viimase

miili probleemid lairibavõrgu ühenduste loomisel hajaasustuses, 5G võrkude eelisarendamine

kõrgema nõudlusega piirkondades) tekitada uut regionaalset ebavõrdsust.

36 https://territorialagenda.eu/home.html

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

75

Kokkuvõtteks tuleb nentida, et, et Eesti regionaalse arengu tasakaalustatus on rakenduskavas selgelt

teisejärguline. Rakenduskaval puudub süsteemne regionaalpoliitiline alus, mis pakuks lõimiva

käitluse valdkondlikest sekkumistest ning näitaks, kuidas rakenduskava täiendab muid riiklike

regionaalpoliitilisi sekkumisi. Ilma rakenduskava mõju teadliku suunamiseta on parimal juhul

tulemuseks olemasoleva regionaalse ebavõrdsuse säilitamine. Seetõttu tuleb kõigis valdkondades

suunatult tegutseda meetmete regionaalselt tasakaalustava mõju suurendamiseks.

4.2.1.2 Mõju ettevõtete konkurentsivõime kasvule (mh läbi tegevuse TAI mahukuse

kasvu)

Eesti riigi majandus on seotud Euroopa Liidu ühtse turuga ning sõltub rahvusvahelisest koostööst ja

kokkulepetest. Kogu maailmas kasvavad tehnoloogilised ja digilahendusi hõlmavad arengud

survestavad ka Eesti ettevõtteid järjest enam kasutusele võtma uusi lahendusi ja ärimudeleid, tänu

millele on võimalik hakkama saada üha karmistuvas konkurentsis. Eesti riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ eelnõu kohaselt on ettevõtluskeskkond üldjoontes

konkurentsivõimeline, kuid hõlmab olulisi arenguvõimalusi, mis tagaksid selle valmisoleku

tulevikuks.

Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eelnõu ja Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 eelnõu37 kohaselt on Eesti ettevõtete

konkurentsivõime kasvu pidurdavateks teguriteks ebaühtlaselt jaotunud ja piiratud kasvutempoga

tööjõu tootlikkus, digitehnoloogiate ja automatiseeritud lahenduste ebapiisav integreeritus

äritegevustesse, ettevõtete TA-kulutuste madal osakaal, teadustöö tulemuste vähene rakendamine

ettevõtluses, ettevõtlusaktiivsuse piirkondlik erinevus, uute, sh keskkonnahoidlike, tehnoloogiate ja

ärimudelitega vähene kohanemine ja nende rakendamine, majanduse madal tulutase ja kesine koht

rahvusvahelistes väärtusahelates, välisinvesteeringute vähene osakaal, jm.

TAIE arengukava 2021–2035 eelnõus on seatud mõõtühikud ettevõtluse TA mahukuse ja

konkurentsivõime kasvule vastavalt selles arenguskavas seatud sihtidele. Aastaks 2035 on eesmärk

suurendada erasektori TA-kulutuste taset SKP-st 0,59%-lt 2%-ni, parandada riigi kohta Euroopa

innovatsiooni tulemustabelis tugeva innovaatori asemel innovatsiooni liidriks, tõsta teadlaste ja

37 https://www.hm.ee/sites/default/ fi les/1_taie_arengukava_2035_eelnou_riigikogusse_29.10.2020.pdf

76 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

inseneride arvu ettevõtlussektoris, parandada Eesti positsiooni Doing Business indeksi tabelis

praeguselt 18-lt kohalt vähemalt 5 esimese sekka, kahekordistada kaupade ja teenuste eksporti ning

tõsta väljaspool Harjumaad loodud SKP-d elaniku kohta.

Eesti majanduse tugevdamist, uute ärimudelite kasutuselevõttu ja konkurentsivõime kasvu toetab

eelkõige poliitikaeesmärk Nutikam Eesti, sh eriti nutika spetsialiseerumisega seotud eesmärk, mis

toetab Eesti majanduse teadmistepõhist lähenemist, tingimuste loomist TA-tegevuse ja innovatsiooni

arenguks, ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse kasvu ning edendab tipptehnoloogiate

kasutuselevõttu. Poliitikaeesmärgi raames pakutakse ettevõtetele tuge rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse programmi raames, vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ning

parandatakse andmevahetust ja suhtlust ettevõtete ja riigi vahel läbi e-riigi arendamise ning

parandatakse VKEde konkurentsivõimet ja finantseerimisvõimaluste kättesaadavust. Samuti

toetatakse selle poliitikaeesmärgi raames VKEde rahvusvahelistumist läbi võrgustikes ja

ühisüritustel osalemise ning ekspordi võimekuse arendamise. Keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja

ärimudelite kasutuselevõttu toetab eelkõige poliitikaeesmärk Rohelisem Eesti, sh eriti ringmajanduse

ja roheinnovatsiooniga seotud eesmärgid. Need tegevused suurendavad vastutustundliku ettevõtluse

arengut, sh ringmajanduse põhimõtetega arvestavat tootmistsükli rakendamist, ringlussevõtu

suurendamist, jäätmetekke vähendamist, jmt. Ettevõtetele vajaliku väljaõppega tööjõu olemasolu

toetab eelkõige poliitikaeesmärk Sotsiaalsem Eesti, sh eriti tööhõivega, elukestva õppe võimaluste

edendamisega ning õppe tööturu vajadustega seostamisega seotud eesmärgid, mis soodustavad

ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ja tööturule vajalike töötajate koolitamist.

➢ KSH juhib tähelepanu: Kokkuvõttes vajaks poliitikaeesmärkide seas rohkem tähelepanu

ärikeskkonna parandamise ja tugevdamisega seotud tegevused nagu õigusaktide ja

maksukeskkonna arendamine uute ärimudelite, töövormide ja vastutustundliku ettevõtluse

rakendamiseks, sh bürokraatialike barjääride vähendamine, finantsturu arendamine ja

majandusjulgeoleku tagamine.

4.2.1.3 Mõju tööturule ja tööhõivele (sh oskuste vajadusele) ning mõju haridusele,

sh taseme- ja täiendõppele

Eesti tööturgu mõjutavad demograafilised protsessid, sh rahvastiku vananemine ning madal sündivus.

Kuna tuleviku tööturul jääb töökäsi vähemaks, tuleb leida võimalusi, kuidas tööturult nii vanuse ja

pensionile siirdumise kui tööõnnetuste ja terviseprobleemide ning väheste oskuste või vananenud

oskuste tõttu lahkuvaid inimesi asendada või nende tööturult eemale jäämist paindlikult pidurdada ja

erinevate riskirühmade tööhõives püsimist toetada.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

77

Kuigi prognooside järgi kahaneb töötajate (absoluut)arv tööturul, siis erinevate hõive kasvu toetavate

poliitikatega on võimalik seda kompenseerida, sh nt haridustaseme tõusuga (uutel põlvkondadel on

kõrgem haridus), pensioniea tõusuga (kasvab vanemealiste tööhõive), eduka lõimumispoliitikaga

(mitte-eestlaste hõivemäär võrdsustub eestlaste hõivemääraga) ja parimate hõive- ja tööturupraktikate

poliitikaga.38

Peamised väljakutsed Eesti tööturul on kvalifitseeritud tööjõu puudus, vananenud kvalifikatsioon ja

teadmised-oskused, tööealise elanikkonna (eriti vanemaealiste) vähene osalemine elukestvas õppes,

palgavaesus ning töötus- ja mitteaktiivsuslõksud (erinevad toetused, hüvitised, pensionid, mis aitavad

tööturult ära olla), mitmekesiste töövormide ja paindlike tööaja kokkulepete ja mittepüsivate

lepingute kasutamise vähene levik, tööjõu vähene Eesti-sisene mobiilsus, töötingimuste kollektiivse

kujundamise ja sotsiaaldialoogi nõrkus (väike hõlmatus kollektiivlepingutega ja ametiühingutesse

kuuluvus on madal). Palgavaesus on nt tugevalt seotud puuduva või madala hariduse ja

kvalifikatsiooniga.39

Peamised väljakutsed hariduses on täiskasvanute madal osalus elukestvas õppes (eriti nt mehed, eesti

keelest erineva emakeele ja madalama haridustaseme, oskustega inimesed), erialase hariduseta,

madala haridustasemega või aegunud oskustega inimeste suur osakaal, taseme-, täiendus- ja

ümberõpe ei vasta piisavalt ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele, tööandjate panus kutse- ja

kõrgharidusse ning täiendusõppesse on ebapiisav, karjääri- ja ettevõtlusõppe tase ning võimalused

tutvuda töömaailma ja erialade mitmekesisusega on ebaühtlased, formaalõppes ja kutse taotlemisel

ei arvestata piisavalt mitteformaalses ja informaalses õppes ning töökogemuse kaudu omandatud

teadmisi ja oskusi, hariduslike erivajadustega õppijate ebapiisav või ebaühtlane toetamine, koostöö

erinevate haridustaseme ja –liikide vahel on ebapiisav, nüüdisaegne õpikäsitus ei ole planeeritud

mahus teostunud, poiste kaks korda suurem väljalangevus põhikoolist võrreldes tüdrukutega,

doktoriõppe madal atraktiivsus, Eesti üliõpilaste madal osalus õpirändes, digioskuste tase, areng on

ebaühtlane kõikides eagruppides, kutseharidusega avanevad karjääriteed ei ole ühiskonnas

väärtustatud40.

38 RITA-ränne projekt 2018, teema kokkuvõte #1, Eesti tööjõu prognoos: sisseränne vs hõivemuutus:

https://sisu.ut.ee/sites/default/f i les/ranne/files/luhikokkuvote_1_toojou_pakkumine_sisseanne_ja_hoive_4_02.07.2018.pdf

39 Heaolu arengukava 2016-2023: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023

40 Haridus- ja teadusministeerium. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035:

https://www.hm.ee/sites/default/f i les/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf

78 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Üldhariduses on katkestanute ja klassikordajate osakaal (mõlemal) õppijatest ca 1,5%41. 18-24-

aastaste esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavate noorte osatähtsus 2020.

aastal oli 7,6%42. Viimase viie aasta jooksul on näitaja märgatavalt paranenud. Kutseõppest

väljalangenute osakaal on viimased viis aastat püsinud 23% juures43. Kõrgharidusest väljalangenute

osakaal on viimase viie aasta jooksul langenud ja 2019. aastal oli see ca 15% (nähtavalt parem kui

kutsehariduses)44. Tööealise elanikkonna (vanuses 15-74-eluaastat) hõivemäära näitajad on oluliselt

madalamad esimese taseme või sellest madalama haridusega inimestel võrreldes kõrgema

haridustasemega inimeste ning kogu hõivemääraga, ja vastavalt ligi kaks korda kõrgem on nende

töötusemäär võrreldes kogu tööealise elanikkonna töötusemääraga45. Tööealise elanikkonna vanuses

25-64 eluaastat osalemine elukestvas õppes oli 2019. aastal 20,1%46, kuigi see on ajas paranenud.

Veel kehvem on see näitaja meeste ning mitte-eestlastest meeste ja naiste seas47. See aitab kaasa

tööturul vajalike oskuste, teadmiste vananemisele ning võimendab lõhet tööturul nõutavate ja

toimetulekuks vajalike ning tööturul pakutavate oskuste-teadmiste ning kvalifikatsiooni vahel.

Digipädevuste levikut elanikkonnas väljendab osakaal, mis näitab vähemalt baastasemel

digipädevusega elanike osatähtsust 16–74-aastaste hulgas. Selle väärtus 2019. aastal oli 62%48. Ka

siin saab toetusmeetmetega olukorda parandada.

Riskirühmad tööturul on haridustee katkestanud ja erialase hariduse, oskusteta noored ja eriliselt

NEET noored, kes ei õpi ega tööta. Põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid

mittejätkavate 18–24-aastaste noorte osatähtsus oli 2019. aastal 9,8%49. Vananeva elanikkonnaga

Eestis on riskirühmaks tööturul ka vanemaealised, kelle tööhõive pärast pensioniikka jõudmist

41 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, haridus, üldharidus, HT140U: ÜLDHARIDUSE ÕPILASED, KATKESTAJAD JA

KLASSIKORDAJAD SOO, ELUKOHA, EMAKEELE, KOOLIASTME JA ÕPPEKEELE JÄRGI, HALDUSJAOTUS SEISUGA 01.01.2018:

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__uldharidus/HT140U/table/tableViewLayout1

42 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, tööturg, tööealise rahvastiku haridus, haridustase ja keeleoskus, TT0100: HARIDUSE

PÕHINÄITAJAD SOO JÄRGI: https:/ /andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku -haridustase__haridustase-ja-

keeleoskus/TT0100/table/tableViewLayout1

43 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, haridus, kutseharidus, HT60: KUTSEÕPPEST VÄLJALANGENUD ÕPPELIIGI JA

ÕPPEVORMI JÄRGI: https:/ /andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__kutseharidus/HT60/table/table ViewLayout1 44 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, haridus, kõrgharidus, HT307: KÕRGHARIDUSEST VÄLJALANGENUD SOO,

HARIDUSASTME JA EMAKEELE JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__kergharidus/HT307

45 Statistikaamet. Statist ika andmebaas. Sotsiaalelu, tööturg, tööealise rahvastiku haridus, haridustase ja keeleoskus, TT109: 15 -74- NING 25-

64-AASTASTE HÕIVESEISUND SOO JA HARIDUSTASEME JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku -

haridustase__haridustase-ja-keeleoskus/TT109/table/tableViewLayout1

46 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, kvali teetne haridus: https:/ /www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev-areng/4-

kvaliteetne-haridus

47 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, tööturg, tööealise rahvastiku haridus, TT162: 25 -64-AASTASTE ELUKESTVAS ÕPPES

OSALEMINE NELJA VIIMASE NÄDALA JOOKSUL | Näitaja, Rahvus, Sugu, Elukestvas õppes osalemine ning Aasta:

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku -haridustase__eppes-osalemine-4-nadalat/TT162/table/tableViewLayout1

48 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, kvali teetne haridus: https:/ /www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev-areng/4-

kvaliteetne-haridus

49 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, kvali teetne haridus: https:/ /www.stat.ee/et/avas ta-statistikat/valdkonnad/saastev-areng/4-

kvaliteetne-haridus

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

79

väheneb vanuse kasvuga üsna kiiresti. Seda põhjustavad nii vähene või aegunud kvalifikatsioon,

tervisemured ja võimalikud tööõnnetused, mis vähendavad töövõimet ja samuti tööandjate

eelarvamused nende suhtes. Kehvemas olukorras tööturul on ka muukeelsed elanikud ja

uussisserändajad, kelle toimetulekut takistab otseselt vähene riigikeele oskus, mida töökohtadel sageli

eeldatakse või nõutakse. Samuti ei tunne nad võrreldes kohalike elanikega riigi, KOVi, kogukonna

toimimisloogikat, asjaajamiskultuuri jms. Väga oluline riskirühm on pikaajalised töötud. Pikaajalise

töötuse määr 2019. aastal oli Eestis 0,9%50. Töötukassa statistika järgi oli veebruaris 2021 nende

registreeritud töötute osakaal, kes on olnud tööta 12-23 kuud, ca 12% (6962 inimest) ja nende

registreeritud töötute osakaal, kes on olnud tööta 24 ja enam kuud, ca 4% (2292 inimest)51. Viimane

oluline sihtrühm, kelle töö- ja haridus- ning täiend- ja ümberõppe võimalusi tuleb toetada, on

vähenenud töövõimega inimesed. Vähenenud töövõimega tööealiste inimeste hõive määr 2019. aastal

oli 51,8 ja puudega inimeste tööhõive määr oli 31,5%52 (võrdluseks üldiselt 15-74-aastaste grupis oli

tööhõive määr 68,4%53). Töötuse määr oli vähenenud töövõimega tööealiste inimeste seas 9,8% ja

puudega inimeste töötuse määr oli 11,2%54 (võrdluseks üldiselt 15-74-aastaste grupis oli töötuse määr

4,4%55). Riskirühmad hariduses on erialase hariduseta ja madala haridustasemega inimesed, eakad

ning hariduslike erivajadustega inimesed.

Elukestva õppe tähtsus Eesti täiskasvanute elus on üha kasvanud. Samas, Eesti haridusvaldkonna

arengukava 2021–2035 eelnõu kohaselt ei vasta täiendus- ja ümberõpe piisavalt ühiskonna ja tööturu

arenguvajadustele, kõikidel sihtrühmadel ei ole piisavat valmisolekut oma oskusi täiendada,

tööandjate panus täiendusõppesse ebapiisav, sh töötajate digioskuste arendamisse, ning nutika

spetsialiseerumise valdkondades ja ühiskonnas eelisarendamist vajavates valdkondades pakutakse

vähe täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Lisaks on täienduskoolituse tase Eestis ebaühtlase

50 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, tööhõive ja jätkusuutlik majandus: https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev-

areng/8-toohoive-ja-jatkusuutlik-majandus 51 Eesti Töötukassa. Peamised statisti l ised näitajad. Registreeritud töötud . Registreeritud töötuse kestus:

https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/registreeritud -tootud

52 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu. Tervis. Puudega inimesed. Puudega inimeste tööhõive. >> THV601: TÖÖEALISTE

HÕIVESEISUND PUUDELISUSE JA TÖÖVÕIME NING VANUSERÜHMA JÄRGI , 2019:

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega -inimesed__puue-tooheive/THV601/table/tableViewLayout1

53 Statistikaamet. Valdkonnad, tööelu, tööturg: https://www.stat.ee/et/avasta -statist ikat/valdkonnad/tooelu/tooturg

54 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu. Tervis. Puudega inimesed. Puudega inimeste tööhõive. >> THV601: TÖÖEALISTE

HÕIVESEISUND PUUDELISUSE JA TÖÖVÕIME NING VANUSERÜHMA JÄRGI , 2019:

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega -inimesed__puue-tooheive/THV601/table/tableViewLayout1

55 Statistikaamet. Valdkonnad, tööelu, tööturg: https://www.stat.ee/et/avasta -statist ikat/valdkonnad/tooelu/tooturg

80 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

kvaliteediga. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõus on seatud eesmärgiks

baastasemest kõrgema taseme digioskused 16–74 a elanike seas seniselt 35%-lt 60%-ni.

Toetusmeetmete positiivne ja otsene mõju tööturule, tööhõivele ja oskustele ning haridusele on kõige

suurem ja selgem poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti puhul, samuti regionaalselt piiritletud ÕÜF

puhul ja mõõdukas ning kitsama valdkonna põhine poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti puhul.

Sotsiaalsem Eesti erieesmärgid ja kirjeldatud tegevused on kooskõlas praegu kehtiva Eesti Heaolu

Arengukava 2016-2023 üldeesmärkide „Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu“ ja

„Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus“

ning nende alaeesmärkidega; samuti praegu kehtiva ja toimiva „Haridus ja noorte-programm 2021-

2024“56 eesmärkide „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem

võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel“, „Eestis on pädevad ja motiveeritud

õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“, „Õpivõimalused

vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“ ning nende meetmete ja tegevustega;

Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 strateegiliste eesmärkidega ning Eesti keele arengukava

2021-2035 strateegiliste eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga „Kõik Eesti elanikud valdavad eesti

keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust“.

Poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti toetusmeetmed kasvatavad ühiskonnas heaolu erinevatele

sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmete ja tööturu tugiteenustega, sotsiaalhoolekandemeetmete ja

sotsiaalteenustega, samuti õpivõimaluste ja haridusteenustega. Toetusmeetmed aitavad luua uusi

töökohti ja ümber kohandada olemasolevaid töökohti. Kirjeldatud tegevused tõstavad õppijate,

töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET

noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe

kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning

teadmisi.

Kvaliteetse ja kättesaadava tasemeõppe ning paindliku täiend- ja ümberõppega paraneb erinevate

ühiskonnagruppide konkurentsivõime ja võrdsed võimalused tööturul ning ühiskonnas. Meeldiv,

eneseteostust, arengut ja väärilist sissetulekut pakkuv töökoht toetab inimese arengut ja soodustab

tema osalemist ühiskonnaelus, kogukonnas, aidates seeläbi ka teisi ühiskonnaliikmeid. Haridusele

vastav töökoht annab inimestele sissetuleku ja nii sotsiaalse kui majandusliku turvatunde. Tööjõu

järjepidev hariduse, oskuste ja pädevuste tõus toetab kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema

sissetulekuga, vähem tervist kahjustavate töökohtade (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk,

56 Haridus- ja noorte-programm 2021-2024: https:/ /www.hm.ee/sites/default/fi les/haridus_ja_noorteprog ramm_2021_2024.pdf

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

81

tervislikumad ja keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt) teket nii linna- kui

maapiirkondades. Kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi

tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Sellistel töökohtadel on vaja nii digioskusi,

oskust koostööd teha kui teisi (sektoriti, valdkonniti, haruti) ülekantavaid nii erialaspetsiifilisi kui

üldoskusi.

Poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti toetusmeetmed kasvatavad ühiskonnas TAI võimalusi ja võimekust

ning aitavad juurde luua kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet, kõrgema lisandväärtusega

töökohti ning toetavad ka olemasolevaid töökohti nutika spetsialiseerumise valdkondades. Laiemalt

ettevõtete ja kitsamalt VKEde TAI tegevuste toetamine tõstab nende konkurentsivõimet

(sh positsiooni väärtusahelas) ja pakub omakorda elanikkonnale, kogukonnas kõrgema

lisandväärtusega töökohti. Kõrgema lisandväärtusega töökohtadel on sissetulekud kõrgemad, millest

paraneb töötajate majanduslik toimetulek ja elukvaliteet. Nende toetusmeetmetega paraneb otseselt

TAI-ga seotud tegevuste, valdkondade, sh nt nutika spetsialiseerumise valdkonna, valdkondliku

teadus- ja arendustegevusega ning VKE-de innovatsiooni, rahvusvahelisusega seotud töötajate

kvalifikatsioon, paranevad nende teadmised-oskused ja majanduslik toimetulek. Järelikult

toetusmeetmetel on otsene positiivne mõju kõrgema kvalifikatsiooniga tööhõivele ja nende oskustele

nutika spetsialiseerumise valdkondades ja kitsamalt valdkondlikus teadus- ja arendustegevuses ning

tõenäoliselt kaudne nõrk positiivne mõju teistele eelnevaga seotud tegevustele, sfääridele.

ÕÜFi toetusmeetmetel on positiivne koondmõju tööturule, uute ja kõrgema lisandväärtusega

töökohtade loomele, samuti tööhõive säilitamisele, töökohtade teisenemisele ja oskuste arendamisele,

mitmekesistamisele ning inimeste hariduse taseme tõusule ja keskkonnahariduse ja –teadlikkuse

kasvule. Konkreetsemalt, ÕÜFi toetusmeetmetel erieesmärgil 6.1.1. on otsene positiivne mõju

tööturule, tööhõivele ning inimeste haridusele ja oskustele, mitmekesistades Ida-Viru majandus- ja

ettevõtlustegevust, rikastades seda TAI tegevuste toetamisega, pakkudes selleks vajalikke

tugiteenuseid, töötajatele täiend- ja ümberõpet ning luues sellega juurde kõrgema lisandväärtusega

töökohti. Laialdane teadmus- ja tehnoloogiasiire teaduse (teadus- ja arendusasutused, haridus- ja

õppeasutused) ning erasektori ettevõtete, ettevõtjate vahel toetab inimeste oskuste, teadmiste ning

kvalifikatsiooni tõusu ning soodustab samuti kõrgema lisandväärtusega töökohtade teket.

➢ KSH märgib, et samas ei ole selge, millise kiirusega toimub teadmussiire ja kui hästi liigub

see ühes taktis töökohtade loomega.

Mitmekesist majandus- ja ettevõtlustegevust toidab inimeste haridustaseme tõstmine, koolitamine.

82 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

➢ KSH märgib, et tegevustel on kindlasti tugev mõju lühiajaliselt, ent ei ole teada, mis saab nt

pärast töölt-tööle liikumise toetust, kas kõik loodud töökohad säilivad, kuidas need

lühiajaliselt või keskpikas vaates teisenevad; kuidas muutub inimeste, töötajate motivatsioon

end uuel töökohal, uues sektoris proovile panna (rahulolu, kohanemise edukus, inimeste

kohanemisvõime ja kiirus on väga erinev); uusi oskusi, teadmisi täiendavalt juurde õppida

(elukestev täiend-, ümberõpe, tasemeõpe). Seda tuleb kindlasti ka edasi seirata.

Üldiselt ÕÜFi toetusmeetmed aitavad vähendada ja pidurdada tööturu, tööhõive ja oskuste

regionaalset tasakaalutust, toetades kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomet ning parandades

praeguse ja tuleviku tööjõu konkurentsivõimet tööturul. Suure riski ja määramatusega on see, kui

hästi õnnestub erieesmärgi 6.1.1. toetusmeetmeid õigesti ajastada, millised on täpsemad tegevused ja

kui kiiresti peavad enne käivituma ning mõnede tegevuste puhul ei ole täpselt teada, sh millal nende

kasutegur nt tööturule, tööhõivele ilmneb.

Laiemalt paindlikumad töövormid (nt kaugtöö, platvormi töö, tööampsud), mitmekesised töösuhted

(nt renditöö) ning igasugune paindlik osalemine tööturul toetab üldist heaolu kasvu, pakkudes

mitmekesiseid võimalusi tööturul ja tööhõives osaleda kõigile ühiskonnagruppidele

(sh riskirühmadele). Vajalik on, et tööturumeetmed ja tööturu tugiteenused võtaks parimal võimalikul

viisil arvesse ka arenguid tööturul ja töö muutuvat iseloomu. Inimese töösuhe ja töökoht võib olla

korraldatud mitmel erineval viisil, sh mitme erineva tööandja juures ja isesuguste koormuste ning

tööaegadega.

➢ KSH juhib tähelepanu: Lõhed traditsioonilise töösuhte ja kaasaegsele ühiskonnale

iseloomulike erinevate töövormide, töösuhete vahel ei suureneks, vaid et kaasaja töövormide

ja töösuhete sotsiaalne kindlustatus paraneks.

Täiendus- ja ümberõppe ühiskonna ja tööturuvajadustele vastavaks viimist toetab poliitikaeesmärk

Sotsiaalsem Eesti, eelkõige elukestva õppe võimaluste edendamisega ja õppe tööturu vajadustega

seostamisega seotud eesmärgid. Nende tegevustega toetatakse õppekavade arendamist selliselt, et

õppe maht ja sisu oleksid paremas kooskõlas tööturu ja ühiskonnavajadustega, õppe kvaliteedi ja

mitmekesisuse parandamist, vajalike haridustöötajate järelkasvu, jm. Õppijate motivatsiooni ja

valmisoleku suurendamist toetab poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti alaeesmärk elukestva õppe

võimaluste edendamine, millega edendatakse õppimisvõimaluste populariseerimist ja täiskasvanute

mitteformaalses õppes osalemist. Digioskuste parandamist kõikides eagruppides toetab

poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti alaeesmärk õppe seostamine tööturu vajadustega, millega

arendatakse IT haridust ja digioskusi. Täienduskoolituse kvaliteedi tagamist ja ühtlustamist toetab

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

83

poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti alaeesmärk „elukestva õppe võimaluste edendamine“, mille

raames toetatakse täienduskoolitussüsteemi kvaliteediarendust.

➢ KSH märgib, et poliitikaeesmärgid ei too eraldi alaeesmärkidena välja tööandjate

motivatsiooni ja panuse suurendamise toetamist töötajate täiendus- ja ümberõppes

osalemiseks (v.a õiglase ülemineku fondi eesmärgid, kus koolitustegevuste arendamine on

eraldi välja toodud) ning täiendus- ja ümberõppevõimaluste parandamist nutika

spetsialiseerumise ja ühiskonnas muudes eelisarendamist vajavates valdkondades (eelkõige

oleks see seotud poliitikaeesmärgiga Nutikam Eesti).

4.2.2 Mõju sotsiaalsele sidususele (sh lõimumisele) ja võrdsetele

võimalustele (sh sooline võrdõiguslikkus)

Säästev Eesti 21 eesmärk „Heaolu kasv“ on jaotatud kolmeks komponendiks 1) majanduslik jõukus,

2) turvalisuse tase ja 3) võimaluste mitmekesisus eneseteostuseks, rekreatsiooniks, sotsiaalseks

suhtlemiseks. Arengukavas on heaolu kasvu ohtudena välja toodud noorte lahkumine ja üldine

elanikkonna vananemine, materiaalse heaolu vähenemine või ebapiisav tagamine, majandusarengu

pidurdumine, tööhõive vähene kasv.

Säästev Eesti 21 eesmärk „Sidus ühiskond“ on jaotatud kolmeks 1) sotsiaalne kaasatus, 2) regionaalne

tasakaal ja 3) tugev kodanikuühiskond. Arengukavas on sidusa ühiskonna ohtudena välja toodud, et

Eestis on suur majanduslik ebavõrdsus (Gini kordaja), jätkub regionaalne tasakaalustamatus

leibkondade sissetulekutes, tööhõive määras, hariduses. Probleemiks on ka avalike teenuste kvaliteet

ja kättesaadavus ning kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonna huvide esindamisel.

Eesti 2035 arengukavas on „Sidusa ühiskonna“ alla koondatud teemad, mis tagavad Eestile sidusa

ühiskonna ja inimestele võrdsed võimalused – majanduslik toimetulek ning ebavõrdsuse

vähendamine ühiskonnas, sotsiaalkaitse, perepoliitika, tööturumeetmed. Peamiste probleemidena on

kirjeldatud elanikkonna üldist vähenemist, elanikkonna vananemist, sündivuse vähenemist,

suurenevat hoolduskoormust, puuetega inimeste osakaalu kasvamist, regionaalseid erinevusi

suhtelises vaesuses elavate inimeste hulgas, soolist ja rahvuslikku palgalõhet.

84 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Arengukava „Sidus Eesti 2030“ 57 eesmärk „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ on sõnastatud

järgmiselt - „Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad

Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-

, info ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks

iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele.“Peamiste probleemidena

on välja toodud, et esineb piirkondlikku, sotsiaalset ja virtuaalset segregatsiooni, kohanemis- ja

lõimumisteenused kohati dubleerivad üksteist ning sihtrühmad pole neist teadlikud, riigiasutustel on

raske jõuda eesti keelest erineva emakeelega elanikkonnani, eri rahvusest ja erineva emakeelega

inimesed suhtlevad omavahel vähe, tööturul esineb soolist ja keelepõhist segregatsiooni, mis

väljendub palgalõhes ning ebavõrdsuses, paljud eesti keelest erineva emakeelega elanikud ei valda

piisavalt hästi eesti keelt, kohanemis- ja lõimumisvaldkonna teenused pole piisavalt efektiivsed ning

partnerite koostöö teenuste pakkumisel pole tõhus.

Lõimuv Eesti 2020 arengukava eesmärk on luua tingimused, et Eesti ühiskond oleks lõimunud ja

sotsiaalselt sidus, erineva keele ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja

jagaksid omavahel demokraatlikke väärtusi. Peamised teemad arengukavas on: tugev ja usalduslik

side Eestiga, tihedad inimeste- ja kogukondade vahelised kontaktid, sotsiaalmajanduslik toimetulek

ja ettevõtlikkus, tõhus eesti keele omandamine, ühise infovälja loomine, koos õppimine.

Lõimumiskava tegevused on suunatud nii eesti emakeelega inimestele, pikaaegselt Eestis elanud muu

emakeelega inimestele kui ka senisest enam uussisserändajatele ja pagulastele, ning

rahvuskaaslastele, kes elavad väljaspool Eesti riigi piire, ja tagasipöördujatele.

Eesti heaolu arengukava 2016–202358 on samuti otseselt suunatud sotsiaalse sidususe ja võrdsete

võimaluste loomiseks. Arengukavas on esitatud kaks peamist eesmärki: 1) tööhõive kõrge tase ning

pikk ja kvaliteetne tööelu ning 2) sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning

suurem sotsiaalne kaasatus.

Eesti keele arengukava 2021-203559 seab eesmärgiks samuti ühiskonna sidususe loomise läbi eesti

keele kui rahvuse jätkusuutliku arengu aluse edendamise. Arengukava strateegiline eesmärk 3 tõstab

esile eestikeelse koolihariduse olulisust, et kõik Eesti elanikud valdaksid eesti keelt, mis annab kõigile

võrdse võimaluse osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel.

Samuti vähendab võrdseid võimalusi edendav keeleõpe soolist ebavõrdsust hariduses ja tööturul.

57 https://www.kul.ee/kultuuriline-mitmekesisus-ja-loimumine/strateegilised-dokumendid/sidusa-eesti-arengukava-2021-2030

58 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016–2023. https:/ /www.sm.ee/sites/default/fi les/content -

editors/eesmargid_ja_tegevused/heaolu_arengukava_eelnou_0.docx

59 Eesti keele arengukava 2021-2035, https://www.hm.ee/sites/default/ fi les/eesti_keele_arengukava_2021_2035_eelnou_9.07.2020.pdf

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

85

Eestis esinevad suured sotsiaalsed erinevused nii soolises, rahvuslikus kui ka majanduslikus mõttes.

Vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja sissetulekute ebavõrdsus on jätkuvalt suur. Statistikaameti andmetel

elas 2019. aastal Eestis absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% elanikest. Kõige

suurem on suhteline vaesus üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusgrupis. Esineb ka piirkondlikke

erinevusi, nii on suhtelise vaesuse määr suurem Hiiu (31,7%), Valga (30,3%) ja Ida-Viru (29,3%)

maakonnas ning madalaim Harju (15,7%), Saare (19,2%) ja Lääne-Viru (19,6%) maakonnas.

Materiaalses ilmajäetuses elavaid inimesi ehk neid, kes ei saa endale mitmeid ühiskonnas üldiselt

levinud hüvesid lubada, oli 2020. aastal 6,5% Eesti elanikest. Eurostati andmetel oli 2019. aastal

keskmiselt 21,1% ELi elanikest suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ning sissetuleku

vaesuses 16,5% ELi elanikest. Tõsises materiaalses puuduses oli 2019. aastal 5,6% ELi elanikest.

Eesti sooline palgalõhe on Eurostati andmetel ELi suurim, kuid siiski vähenenud viimase seitsme

aasta jooksul 7,7 protsendipunkti (24,8% aastal 2013 ja 17,1% aastal 2019). Rahvusvähemuste seas

on palgalõhe veelgi suurem.60 Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1%

väiksem kui meestel. Vene keelt kõnelevate naiste keskmine tunnitasu moodustab vaid 63% Eesti

meeste keskmisest tunnitasust. ELi riikide palgalõhe oli 2019. aastal keskmiselt 14,1%.61

Üldine töötuse määr Eestis 2020. aastal Statistikaameti andmetel oli 6,8% (Kirde-Eestis 12,3% ja

muudes piirkondades 6–7%, mitte-eestlaste töötuse määr on suurem kui eestlastel). Euroopa Liidus

oli Eurostati andmetel töötuse määr sel aastal 7,3%.

Eesti haridusnäitajad on võrreldes teiste riikidega küll valdavalt väga head, kuid õpitulemustes on

märgatavad erinevused nii piirkondlikult kui ka eesti ja vene õppekeelega koolide vahel. Soolised

erinevused esinevad ka üld-, kutse- ja kõrghariduses ja seda nii hariduses, oskustes kui ka hilisemas

tööturu konkurentsivõimes. Hariduses on vahe tüdrukute kasuks. Poiste väljalangevus põhikoolist on

tüdrukutest kaks korda suurem. Ka mitteõppivate noorte (18–24a) hulgas on noormehi kuni kaks

korda rohkem kui neide. Poistest jätkab kutseõppes 36%, tüdrukutest pea kaks korda vähem ehk 19%.

Gümnaasiumisse suundub 60% põhikooli lõpetanud poistest ja 78% tüdrukutest. Üliõpilaste hulgas

on 60% naisi ja 40% mehi. Eri õppeastmetel ja –liikides on sooline jaotus suhteliselt sarnane.

60 Eesti võrdse kohtlemise võrgustik (2020). Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks.

https://humanrights.ee/app/uploads/2020/12/UPR_ET.pdf

61 Gender Pay Gap across EU. https:/ /ec.europa.eu/eurostat/statistics -explained/pdfscache/6776.pdf

86 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Valdav enamus Eesti etnilisi vähemusi elab Ida-Virumaal ja Harjumaal, sh Tallinnas. Vähemused

moodustavad 26% Eesti elanikkonnast, ent üksnes 4% vähemusrahvuste esindajatest elab mujal

Eestis. Võrreldes teiste piirkondadega on halvimad integratsiooninäitajad Ida-Virumaal.

Eesti ühiskonna üldine sidusus pole olulistes võtmevaldkondades (sh tööturg, haridus, rahvuste

regionaalne paiknemine, eri kodukeelega inimeste omavaheline suhtlemine) oluliselt muutunud.62

Viimastel aastatel on vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal kasvanud, kuid

vanemaealised, noored ja eesti keelest erineva emakeelega inimesed on keskmisest vähem aktiivsed.

Üks peamisi poliitilisi vahendeid ebavõrdsuse vähendamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks

on investeerimine haridusse ja oskustesse. Palgaerinevustega võitlemiseks on parim võimalus

täiendada madala kvalifikatsiooniga töötajate oskusi, et reageerida tehnoloogia arengust tulenevatele

muutustele, ning luua rohkem töökohti. Lastele ja noortele aitab võrdsemaid võimalusi luua

kvaliteetse hariduse kättesaadavus, olenemata nende taustast või asukohast. Sissetulekute

ebavõrdsuse vähendamisele aitab kaasa sobiv maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteem. Võimaluste

kasvava ebavõrdsuse vastu saab võidelda kvaliteetsete sotsiaalteenuste pakkumisega (sh lapsehoid,

hooldusteenused), aga ka investeerides transporti ja e-teenuste kättesaadavusse.

Sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimalustega on peamiselt seotud neljas poliitikaeesmärk Sotsiaalsem

Eesti. Samas võib kaudsemaid mõjusid leida ka teiste poliitikaeesmärkide alt.

Erieesmärkidest on sotsiaalsete erinevuste vähenemisega seotud järgnevad:

▪ Sotsiaalse kaasatuse ja sidususe suurenemisele aitavad kaasa järgmised erieesmärgid –

4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus, 4.4 Eesti keel ja lõimumine,; kaudsemalt erieesmärgid

6.2.3 Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine ning 6.2.4

Omavalitsuste ja keskvalitsuste investeeringud sotsiaalse sidususe suurendamiseks.

▪ Sotsiaalse sidususe regionaalsele tasakaalule aitavad kaudselt kaasa erieesmärgid

1.3.3 Regionaalareng , 1.4 Kiire internet, 2.1.1 Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond, 6.1.1

Majandus ja tööjõud, 6.2.5 Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks.

▪ Majandusliku heaolu paranemist toetavad erieesmärgid – 4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus

(kaudselt), 4.3 Töövõimereform II ja terviseedendus, 4.5 Lapsed ja noored, 4.6 Enim puudust

kannatavad inimesed, 4.7 Tööhõive, 4.9 Õppe seostamine tööturu vajadustega.

62 https://www.kul.ee/kultuuriline-mitmekesisus-ja-loimumine/strateegilised-dokumendid/sidusa-eesti-arengukava-2021-2030

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

87

▪ Võrdseid ja mitmekesiseid võimalusi toetavad erieesmärgid – 4.1 Sotsiaal ja tervishoiu taristu

investeeringud, 4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus, 4.3 Töövõimereform II ja terviseedendus,

4.6 Tööhõive, 4.7 Elukestva õppe võimaluste edendamine, 4.8 Õppe seostamine tööturu

vajadustega, 4.10 Põhikoolivõrgu korrastamine. Täiendavalt: 1.2 E-riigi arendamine,

1.4 Kiire internet, 2.4 Suuremate linnapiirkondade säästev liikuvus, 3.1 Maanteetransport,

3.2 Keskkonnasäästlik transport.

▪ Soolise võrdõiguslikkuse parandamisele on kaudselt suunatud erieesmärk 4.6 Tööhõive.

▪ Lõimumise parandamisele on suunatud erieesmärgid 4.4 Eesti keel ja lõimumine ning

kaudselt 4.7 Elukestva õppe võimaluste edendamine.

Eelnevast on näha, et soolise võrdõiguslikkuse parandamisele ja lõimumisele on suunatud vaid

üksikud erieesmärgid, teiste puhul pole soolise võrdõiguslikkuse aspekti või lõimumise toetamist

eraldi välja toodud, kuigi kavandatavad tegevused võivad hiljem neile suunatud olla.

4.2.3 Mõju inimese tervisele, tervisekäitumisele

Üleilmne Säästva arengu eesmärk „Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu“ on

Eestis seotud järgmiste näitajatega: oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, liigne kehakaal,

surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, välditavad surmad, suremus

kroonilistesse haigustesse, ohtlike viirustega nakatumine, enesetapud, psüühika- ja käitumishäired,

alkoholi ja tubakatarbimine.

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8

aastat. Oodatav eluiga on tõusnud, kuid see jääb alla Euroopa Liidu keskmise: 2018.a andmetel oli

EL’i meeste oodatav eluiga 78,3 aasta ja naistel 83,6 aastat63. Oodatav eluiga erineb nii sooliselt kui

ka piirkondlikult: Kagu-Eestis on tervena elatud eluiga üle kümme aastat lühem võrreldes Põhja- ja

Lääne-Eesti elanikega64. Oodatav eluiga sõltub paljudest teguritest (sh ümbritsev keskkond,

tervishoiuteenuste kättesaadavus, tööohutus, inimeste elatustase ja terviseteadlikkus). Sooline

erinevus tuleneb sellest, et mehed on sageli riskialtimad (sh tarvitavad enam alkoholi ja suitsetavad),

63 www.stat.ee

64 Strateegia Eesti 2035

88 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

hõivatud füüsilistel raskematel ja ohtlikematel töökohtadel. Tervisekäitumine sõltub ka

haridustasemest.

Tervena elavad mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat65, tervena elatud eluiga pole aga viimasel kümnel

aastal pikenenud.

Ülemäärase kehakaaluga inimeste arvu suureneb (2018.a oli liigse kehakaaluga 51% elanikkonnast),

sh suureneb ülekaaluliste noorte arv. Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade

arv on järjest vähenenud, kuid endiselt on meeste suremuskordaja neli korda suurem kui naistel.

Vähenenud on suremus kroonilistesse haigustesse, välditavate surmade, HIV nakkuse, tuberkuloosi,

B- ja C-hepatiidi uute juhtude esinemise ning enesetappude arv. Võrreldes aga Euroopa Liidu

keskmiste näitajatega on Eestis endiselt kõrgem nii uute HIV-juhtude kui ka tuberkuloosi

haigestumise arv. Ka enesetappe on Eestis rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Psüühika- ja

käitumishäirete esmahaigestumuskordaja Eestis suureneb, samuti on Eesti kõnealuse näitaja väärtus

kõrgeim Euroopa Liidu võrdluses. Alkoholitarbijaid ja igapäevasuitsetajaid on Eestis samuti rohkem

kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuigi Eesti-siseselt on alkoholi tarbijate ja igapäevasuitsetajate arv

vähenenud.66

Rakenduskava ja partnerlusleppe elluviimisega kaasnev mõju tervisele ja tervisekäitumisele ning

eeltoodud tervisenäitajatele on valdavalt kaudne ja kumulatiivne, kuigi teatud tegevuste mõju võib

olla eeltoodud tervisenäitajatele ka otsene (nt teede ohutuse parendamisel surmaga lõppenud

õnnetusjuhtude arvule; tööohutus ja töötervishoid). Poliitikaeesmärkide positiivne kumulatiivne mõju

tervisele ja tervisekäitumisele avaldub läbi keskkonnaohutuse tõstmise ja keskkonnakoormuse

vähendamise, liikluskeskkonna parendamise, hariduse ja teadlikkuse tõstmise ning teenuste

kättesaadavuse parendamise.

Keskkonnaohutuse tõstmist ja keskkonnakoormuse vähendamist toetavad kaudselt Nutika Eesti

eesmärgid kui innovatiivsete tehnoloogiatega kaasneb vähem heiteid õhku ning väiksem toorme- ja

energiavajadus. Rohelisem Eesti toetab keskkonnaohutust elamufondi parendamise kaudu ja

säästlikuma energiatarbimise läbi, mis kumulatiivselt vähendavad õhuheiteid. Kliimamuutustega

kohanemise eesmärgid toetavad ohutumat keskkonda otsesemalt (nt sademeveelahendused,

turvalisemad sadamate akvatooriumid jms). Päästevõimekuse suurendamine ning kvaliteetne ja ohutu

taristu mõjutavad otseselt inimese elu ja tervist. Kliimamuutustega kohanemise tegevused

parandavad elanike teadlikkust riskidest ja soodustavad kahjusid vältivat käitumist. Ringmajanduse

65 Statistikaamet, 2019.a andmed

66 Statistikaamet (2018) Säästva arengu näitajad

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

89

soodustamise eesmärgid toetavad samuti seda, et väheneb keskkonnakoormus. Keskkonnakoormuse

vähendamist toetab ka säästva linnalise liikumise arendamine. Ühendatum Eesti toetab

raudteetranspordi arengut, mis vähendab autokasutust ja seega õhuheiteid. Linnalise keskkonna

parendamist toetab Inimesele Lähedasema Eesti linnapiirkondade eesmärk. Toodud suundade

eesmärgid toetavad tervist nii otseselt kui ka kaudselt, vähendades kumulatiivselt

keskkonnakoormust ja tõstes keskkonnaohutust.

➢ KSH märgib, et samas võib kavandatavate tegevustega kaasneda tervise seisukohast ka

negatiivne mõju – nt Ühendatuma Eesti tegevusega TEN-T maanteede ehitus ja

rekonstrueerimine võib sõidukiiruse ja -mugavuse osas veelgi atraktiivsemaks muutuda

autokasutus, mis suurendab keskkonnakoormust.

Liikluskeskkonna parendamist toetavad Rohelisema Eesti säästva mitmeliigilise linnalise

liikumiskeskkonna eesmärgid, mis toetavad aktiivsemaid liikumisviise (sh jalgsi ja rattaga),

multimodaalsust ning seeläbi loovad autokasutusele atraktiivsemaid alternatiive. Ühendatum Eesti

toetab ühenduste ohutust ning jalgratta- ja/või jalgteede ehitust, mis soodustab igapäevast

rattaga/jalgsi liikumist ja ka tervisesporti.

Säästva liikumise fookus on valdavalt aga suurtel linnapiirkondadel ning ka Tallinnal (kuna

eesmärgist eeldatavalt suur osa on ette nähtud Tallinna trammi kavandamisele).

Hariduse ja teadlikkuse kasv toimub valdavalt läbi Sotsiaalsema Eesti eesmärkide. Haritum ja

koolitatum tööjõud on terviseteadlikum, võimekam terviseprobleemide seoste nägemisel ja

lahenduste otsmisel. Töötajate haridustaseme ja oskuste taseme tõus aitab neil kauem ja tervena

hõives püsida. Kvaliteetse ja kättesaadava tasemeõppe ning paindliku täiend- ja ümberõppega

paraneb erinevate ühiskonnagruppide (osalise ja vähenenud töövõimega töötajad, terviseprobleemiga

tööjõud, NEET noored, vähese hariduse ja erialase hariduseta tööjõud, uus sisserändajad jt)

konkurentsivõime ja võrdsed võimalused tööturul ning ühiskonnas. Rahuldust ja väärilist sissetulekut

pakkuv töökoht toetab inimese arengut ja vaimset heaolu ning soodustab osalemist ühiskonnas.

Kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu toetavad Sotsiaalsema Eesti kõrval ka Nutika Eesti eesmärgid.

Kõrgemat tehnoloogiat nõudvad töökohad ja kõrgemat kvalifikatsiooni vajavad töökeskkonnad on

suurema tõenäosusega tervislikumad (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk, tervislikumad ja

keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt).

90 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

➢ KSH märgib, et samas võib kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtade arv tähendada ka, et kuigi

väheneb tervist kahjustavate ja ohtlike töökohade osatähtsus, suureneb istuva kontoritöö

osatähtsus, millega kaasnevad teised terviseriskid (nt väiksem kehaline aktiivsus, liigne

kehakaal jms).

Teenuste kättesaadavust toetavad erinevad eesmärgid erineval moel: digi lahendusi ja -ühendust

toetavad Nutikama Eesti eesmärgid, füüsilist juurdepääsetavust läbi paremate ühenduste toetavad nii

Ühendatuma Eesti kui ka Rohelisema Eesti eesmärgid. Teenuste valiku ja kättesaadavuse osas on

otsene ja kaudne mõju tervisele Sotsiaalsema Eesti eesmärkidel, mis pööravad tähelepanu

tervishoiutaristule, pikaajalisele hooldusele jms teenuste tagamisele. Inimesele lähedasem Eesti

toetab teenuste kättesaadavuse tõstmist regionaalselt.

ÕÜF eesmärgid toetavad Ida-Virumaa keskkonnaohutust ja keskkonnakoormuse vähendamist. Uued

kaasaegsed keskkonnasäästlikud lahendused ja tehnoloogiad on eeldatavalt keskkonnaohutust

arvestavad ja keskkonnakoormust vähendavad (nt vähem häiringuid ja õhuheidet, suurem

ressursitõhusus). Fondi tegevussuund 6.2.2 on seotud ka füüsilise keskkonna probleemide

lahendamisega ja tervisemõjude leevendamisega.

Fondi eesmärgid toetavad hariduse ja teadlikkuse kasvu, edendades hariduses täiendusõppe, kutse-

ja kõrghariduse pakkumise mahu suurenemist. Haritum ja koolitatud tööjõud hoolib enam ja on

teadlikum enda tervisest, oskab sellele tähelepanu pöörata ja seostada keskkonnariskide, -

probleemidega. Täiendkoolituse mahu suurendamine toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut,

seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate töökohtade loomist. Uued kaasaegsed

keskkonnasäästlikud lahendused ja tehnoloogiad aitavad hoida inimeste, töötajate tervist. Samas on

sarnaselt kogu ülejäänud Eestiga ka siin ohuks istuva töö osatähtsuse kasv ning kaasnevad

terviseriskid.

KSH aruande esmane versioon (mis esitati ametkondadele seisukohtade esitamiseks) juhtis

tähelepanu, et liikluskeskkonna parendamist ÕÜF-st üheselt välja ei tule – nt jalgratta- ja/või

jalgteede kavandamist (samuti ei olnud selge, kas Rohelisema Eesti eesmärk „suuremate linnade

säästev liikumine“ katab Ida-Virumaa linnapiirkondi ). Rakenduskava tööversioonis (seisuga 13.08)

on lisandunud vastava poliitikaeesmärk 5 juurde meede- „Ida-Viru linnapiirkonna taaselustamine

linnades /… /“, kus on toodud välja, et Ida-Viru maakonna puhul on oluline jätkata linnakeskkonna

arendamise toetamist, investeerides linnaruumi kasutamisse ja avaliku taristu (sh jalgrattataristu)

renoveerimisse, et muuta linnapiirkondade elukeskkond atraktiivsemaks kvalifitseeritud tööjõule ja

kohaneda rahvastikukaoga. Meetmel on positiivne mõju ning aitab hoida ja parendada inimeste ja

töötajate tervist antud piirkonnas.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

91

Kokkuvõtvalt võib eeldada, et SPD elluviimisel eespool toodud tervisenäitajad paranevad.

Regionaalne mõõde on välja toodud teatud eesmärkide puhul (nt eelistatakse linnapiirkondi,

eelistatakse ääremaid). Selgema regionaalse fookuse annab ÕÜF, mille elluviimisel eeldatavalt

paranevad Ida-Virumaa tervisenäitajad.

4.2.4 Mõju kultuuripärandile

Kultuuripärandi all mõistetakse käesolevas KSH-s eelkõige materiaalset ehk ainelist pärandit.

Pärandi käsitlus tuleneb rakenduskava olemusest ja täpsusastmest67.

Materiaalse kultuuripärandi valdkonda kuuluvad väga erinevad objektid ja alad: ehitised ja ehitatud

keskkond, kultuurmaastikud, erinevat materiaalset pärandit kandvad objektid

(nt arheoloogiamälestised, pärandkultuuriobjektid, looduslikud pühapaigad jms). Materiaalse pärandi

hulka kuulub ka veealune pärand (nt vrakid). Materiaalne pärand on erinevalt väärtustatud – kaitstud

õigusakti(de)ga riigi tasemel, kaitstud kohaliku omavalitsuse tasemel, väärtustatud maakonna ja/või

kohaliku omavalitsuse arengudokumentides (tingimuste või soovituste kaudu) jms. Materiaalse

pärandi väärtustamine on eesmärkidena toodud nii üleriigilises planeeringus Eesti 2030, strateegias

Eesti 2035+, Säästev Eesti 21 ja Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030.

Ehituspärand. Eesti ehituspärandist on osa kaitstud muinsuskaitseseadusega. Eestis on

ehitismälestistena kaitse all 5274 objekti68, mille hulka kuuluvad nii hooned kui ka erinevad rajatised

(nt piirdeaiad, teed jms objektid). Täiendavalt on Eestis ajaloomälestistena kaitse all 1273

ajaloomälestist, mille seas leidub samuti hooneid, aga sageli ka muid objekte (nt kalmistuid,

ühishauad jms).

Kuna kõiki objekte ei ole vajalik ega ka otstarbekas kaitse alla võtta, on paljud objektid väärtustatud

omavalitsuste arengudokumentide (planeeringute) kaudu, kus seatakse nendele säilimise ja

kasutamise tingimused. Sellisteks objektideks on nt XX sajandi arhitektuuripärandi objektid (1943

67 Pärand on aineline ja vaimne. Vaimse kultuuripärandi moodustavad nt suulised traditsioonid ja väljendusvormid; esituskunstid; kogukondlik tegevus, rituaalid ja

pidulikud sündmused; looduse ja ilmaruumiga seotud teadmised ja tavad; traditsioonilised käsitööoskused jms. SPD valdavalt vaimse pärandi valdkondi ei suuna, v.a

Õiglase ülemineku fondi kaudu kogukondlikke tegevusi. Samuti ei suuna SPD teisaldatava materiaalse pärandiga (nt maalid, skulptuurid, käsikirjad jms) seotud teemasid.

68 Allikas: register.muinas.ee, 25.03.2021 seisuga

92 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

objekti), maaehituspärandi objektid (nt rehemajad, vallamajad ja koolid, kokku 618 objekti),

militaarpärandi objektid (348 objekti)69. Erinevaid hooneid ja rajatisi väärtustavad ka

pärandkultuuriobjektid (39 146 objekti). Pärandkultuuriobjektid on väga erinäolised, need

peegeldavad teatud perioodi elu- ja töökorraldust mõisakultuurist kuni Nõukogude perioodini (nt

veskid, kõrtsid, taluhäärberid; mõisahooned jms).

Strateegia Eesti 2035 toob välja, et kolmandik Eesti ehituspärandist70 on avariilises või halvas

seisundis ning strateegilise suunana toob Eesti 2035 välja, et elukeskkonna kavandamine toimub

pärandit hoidvalt; samuti on kultuuriruumi püsimiseks vajalik kultuuripärandi austamine. Koostatav

Kultuuri arengukava 2021-203071 toob samuti välja, et kultuuripärandi pikaajaline säilimine pole

piisavalt tagatud, see puudutab ka halvas või avariilises seisus arhitektuurimälestiste osakaalu.

Rakenduskava eesmärgid ja tegevused toetavad väärtusliku ehituspärandi hoidmist ja säilimist

minimaalselt. SPD täpsusastmes ehitispärandi otsest käsitlust välja tuua ei saa– mõju võib, kuid ei

pruugi avalduda muu eesmärgi täitmisel kaasuva mõjuna (vt allpool).

➢ KSH märgib: Otsese käsitluse puudumist saab avariilise või halvas seisundis ehituspärandi

mõistes lugeda ka negatiivseks mõjuks – planeerimisdokumendi elluviimisel pärandi seisund

ei parane.

Pärandile võib, aga ei pruugi olla positiivne mõju ÕÜF’i piirkondlike algatuste meetmel (6.2.5), mille

raames on võimalik väärtustada tööstuspärandit. Väärtuslikule ehituspärandile võib, aga ei pruugi

olla positiivset mõju antud eesmärgil: 2.1.1 Toetus korterelamute renoveerimiseks, mis toetab

korterelamute rekonstrueerimist ning korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide

rekonstrueerimise toetamist äärealadel. Samas ei ole eesmärk väärtusliku ehituspärandi keskne ning

ehituspärandiga arvestamine võib olla juhuslik või ka puududa (nt toetus suunatakse nö tavalisse

elamufondi, millel ehituspärandi mõistes märkimisväärne väärtus puudub).

Mitmed poliitikaeesmärgid on suunatud majandus- ja elukeskkonna parandamisele, millel võib olla

kaudne positiivne mõju ehituspärandile: kui eesmärkidega saavutatakse Eesti ühiskonna parem

toimimine, elujõulise majanduskeskkonna ja elanikkonnaga, siis väärtustatakse ja korrastatakse

eeldatavalt ka enam ehituspärandit kui osa kvaliteetsest elukeskkonnast. Samas toimib nii majandus-

kui elukeskkonna paranemine käesoleva rakenduskava elluviimisel eeldatavalt Eesti lõikes

selektiivselt – ühelt poolt seetõttu, et rakenduskava kavandatud eesmärgid on sageli üldised ja

69 Register.muinas.ee, andmed seisuga 25.03.2021

70 Strateegia ei täpsusta, kas mõeldud on ehitusmälestisi või ehituspärandit laiemalt. Eeldatavalt on viidatud ehitusmälestistele. 71 Käesoleva KSH koostamise ajal on kättesaadav arengukava raamdokument Kultuuri arengukava 2021 -2030 koostamise ettepanek

(https://www.kul.ee/et/kultuur2030

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

93

regionaalsete erieesmärkide/tegevusteta; teiselt seetõttu et võimekamad taotlejad on ruumiliselt

koondunud suurematesse keskustesse. Antud järeldustele on jõudnud ka eelmise rahastusperioodi

vahe- ja järelhindamised, mis toovad välja, et suur osa toetustest lähevad suurematesse keskustesse:

Tallinnasse (laiemalt Harjumaale) ja ka Tartusse, mis tugevdavad veelgi suuremate keskuste suhtelist

toimimist võrreldes väiksemate kohtadega72. Ehituspärandi kontekstis tähendab see, et ka

majanduslik võimekus pärandit väärtustada ja korrastada koondub suurematesse keskustesse.

Väljaspool suuremaid linnapiirkondi oleks ehituspärandi renoveerimisel eeldatavalt suurim mõju

maakonnakeskustes ja väikelinnades (eelkõige kahanevates linnades), ruumiliselt eelkõige

linnakeskustes. Väiksemate linnade keskustes ehituspärandi renoveerimise mõju ei piirne vaid

renoveeritava hoonega. See parandab keskuse ja linna imagot, tõstab kesklinna atraktiivsust,

tugevdades seega linnakeskust nii elu- kui ettevõtluskeskkonnana.

➢ KSH soovitab otsese positiivse mõju tekitamiseks ehituspärandi kontekstis töötada välja või

siduda teatud eesmärk või tegevus ehituspärandiga:

• Näiteks eesmärk 2.1.1 puhul lisada eesmärgile ehituspärandiks olevate korterelamute

(kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse)

renoveerimine;

• Luua uus eesmärk/tegevus: Maakonnakeskuste ja väikelinnade märgiliseks hooneks73

oleva ehituspärandi (või kitsamalt ka ehitusmälestiste) rekonstrueerimine.

➢ Kaudse positiivse mõju suurendamiseks seada regionaalsed eesmärgid ja/või tegevused

(vt ptk 4.2.1)

Linnaehituslikud väärtuslikud alad. Ehitatud linnalises keskkonnas väärtustatakse teatud perioodi

ehitus- ja planeerimistraditsioone hästi kandvaid piirkondi. Muinsuskaitseseadusega on kaitstud

muinsuskaitsealad 11-s Eesti linnas, sh on Tallinna vanalinn ka UNESCO maailmapärandi objektiks.

Kohalikud omavalitsused väärtustavad ehitatud keskkonna omanäolisi piirkondi miljööväärtuslike

hoonestusaladena linnalistes asulates: linnades, alevites ja alevikes.

Rakenduskavaga kavandatud eesmärkide mõju on linnalise keskkonna väärtustatud aladele kaudne:

kui eesmärkidega saavutatakse Eesti ühiskonna parem toimimine, elujõulise majanduskeskkonna ja

72 Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 –2020 vahehindamine, Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus-ja

innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine

73 Nt linna maamärgid, olul ised ja sageli külastatavad hoon ed, vaatamisväärtuseks olevad hooned.

94 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

elanikkonnaga, siis hinnatakse ja korrastatakse eeldatavalt ka enam väärtuslikke linnapiirkondi osana

elukeskkonnast.

Otsene positiivne mõju on võimalik juhul, kui rakenduskava tegevuste elluviimisel paraneb ehitiste

seisund linnalise ehituspärandi mõistes väärtustatud piirkondades. Positiivne mõju aladele võib olla

seega eesmärgil 2.1.1 - Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks. Samas on ka võimalik, et antud

eesmärgi täitmisel ei arvestata eraldi väärtustatud linnaliste piirkondadega ning raha suunatakse

pigem n-ö tavalisse elupiirkondadesse.

➢ KSH märgib, et väärtustatud linnapiirkondi toetaks eelpool toodud ettepanek: 2.1.1 puhul

lisada eesmärgile ehituspärandiks olevate korterelamute (kultuurimälestiste,

muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse) renoveerimine.

Positiivne mõju väärtustatud linnapiirkondadele võib kaudselt kaasneda eesmärgiga 5.1 –

„Linnapiirkondade areng“, mille tegevuseks on „Suuremate linnapiirkondade arendamine

(sh linnaruumi arendamine)“. Linna avaliku ruumi areng tõstab piirkonna ruumi fookusesse, mistõttu

sageli kaasneb sellega ka piirkonna hoonete korrastamine74. Eesmärk 5.2, mis on suunatud

regionaalarengule ja muude piirkondade konkurentsivõime tugevdamisele, tuues välja, et

piirkondlikult pööratakse tähelepanu Kagu-Eestile ja Ida-Viru piirkonnale. Väiksemate linnakeskuste

rajamisel pööratakse erilist tähelepanu kultuuripärandi kaitse alla jäävatele keskustele. Eesmärk 5.2.

toetab seega ka kultuuripärandi kaitset väiksemates keskustes.

➢ KSH soovitab lisada eesmärgile 2.1.1 ehituspärandiks olevate korterelamute

(kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse) renoveerimine

ning eesmärgile 5.2.1 linnaruumi arendamise maakonnakeskustes ja väikelinnades.

Kultuurmaastikud. Eestis toimub kultuurmaastike kaitse ja säilitamine erinevaid meetmeid

kasutades. Rangeima kaitsega on kultuurmaastikud, mis kuuluvad rahvusparkide või

maastikukaitsealade koosseisu (sh looduspargid, arboreetumid, pargid) – need alad on kaitstud

looduskaitseseadusega. Kultuurmaastikud võivad olla kaitse alla võetud ka kohaliku omavalitsuse

tasemel.

Kultuurmaastike säilitamine ja hoidmine toimub väärtuslike maastike kaudu – väärtuslike maastike

sisendi annavad regionaalselt maakonnaplaneeringud, maastike piiride ja kasutustingimuste

täpsustamine toimub omavalitsuste üldplaneeringutes. Kultuurmaastik võib olla üldplaneeringutes

väärtustatud ka miljööaladena (nt miljööväärtuslikud karjamaad, kadastikud jms). Kultuurmaastikud

74 Analoogne positi ivne kaudne mõju oleks ka üksikutele ehituspärandiobjektidele

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

95

väljaspool väärtuslikke maastikke või miljööalasid on eelkõige traditsiooniline hajaasustus, kus võib

samuti paikneda erinevaid kultuuriväärtuslikke objekte, pärandkooslusi jmt. Maastike kui ressursi

olulisuse (sh elukeskkonnana) toob välja Säästev Eesti 21 ja väärtuslike maastike hoidmise vajaduse

üleriigiline planeering Eesti 2030+.

Rakenduskava kavandatavate eesmärkide mõju erinevatele kultuurmaastikele võib olla nii kaudselt

positiivne kui ka kaudselt negatiivne. Kaudne positiivne mõju saavutatakse erinevate kavandatavate

eesmärkide koosmõjus eeldatavalt seeläbi, et kasvab ühiskondlik jõukus, toimetulek ja teadlikkus,

mistõttu ka elanikkond väärtustab kultuurmaastikke kui olulist osa elukeskkonnast.

➢ Kaudne negatiivne mõju on tegevuste elluviimisel võimalik sel juhul, kui ettevõtluse areng

(nt ka taastuvenergeetika) toimub maastikuväärtuste arvelt või maastikuväärtusi ebapiisavalt

kaaludes – st maastikke ennast ei nähta ressursina, vaid ettevõtlust piirava faktorina.

Eeldatav positiivne mõju maastikele on ringmajanduse arendamisel ja ressursitõhusal majandusel

(eesmärk 2.3), mis vähendab primaarse ressursi vajadust ning seeläbi survet maastikele, samuti

vähendab see jäätme ladestamiseks eeldatavalt vajaminevaid maa-alasid75.

Piirkondlikult on eeldatavalt positiivne mõju Ida-Viru maastikele ÕÜF-l, eelkõige tegevussuunal 2.,

mis toetab 6.2.1. kaugkütte lahtisidumist põlevkivist ja 6.2.2 põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega

seotud keskkonnaprobleemide lahendamist.

Muu kultuuripärand. Rakenduskava ei käsitle veealasid, seega mõju veealusele pärandile puudub.

Samuti ei käsitleta üldjuhul vaimse pärandi teemasid76.

Mõjuhindamise osaks on ka soovituste andmine järgmise taseme tegevusteks – konkreetsete

toetusmeetmete rakendamiseks. Toetusmeetmete rakendamisel on pärandi säilimise seisukohast

kohane arvestada Euroopa Komisjoni tellitud ja Rahvusvahelise Mälestiste ja Pärandipaikade

Nõukogu (ICOMOS) koostatud juhisega „Euroopa kvaliteedipõhimõtted EL-i rahastatud

sekkumistele, millel on potentsiaalne mõju kultuuripärandile“ (2020). Juhis keskendub eelkõige

ehitatud pärandile ja kultuurmaastikele ning sisaldab 40 peamist soovitust ja valikukriteeriume, et

hinnata kultuuripärandit potentsiaalselt mõjutatavate projektide kvaliteeti77.

75 Kuna enim jäätmeid tekib põlevkivienergeetikas ja -tööstuses, oleks ringmajanduse maastikul ine mõju oluline Ida -Virumaal.

76 SPD käsitleb eesti keele õpet, kuid mitte otseselt vaimse pärandi mõistes (nt Eesti piirkondl ikud murrakud, kõnepruuk).

77 Dokumendi eesti ja inglise keelsed versioonid on lei tavad Kultuuriministeeriumi kodulehelt:

https://www.kul.ee/kultuurivaartused-ja-digitaalne-kultuuriparand/muinsuskaitse/rahastamine

96 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

5 ETTEPANEKUD RAKENDUSKAVA JA PARTNERLUSLEPPE TÄIENDAMISEKS, SOODSATE MÕJUDE VÕIMENDAMISEKS NING EBASOODSATE MÕJUDE LEEVENDAMISEKS. SEIRE.

5.1 Ettepanekud/leevendavad meetmed

KSH poolt tehtud ettepanekud mõjude võimalikuks leevendamiseks ja soovitused soodsate mõjude

võimendamiseks on konteksti säilitamiseks esitatud aruande sisupeatükkides läbivalt, vastavate

teemakäsitluste juures, seda nii peatükis 3 (vastavusanalüüs) kui ka 4 (välismõjude analüüs). Peatükis

3 on need välja toodud eristatuna tekstist jaotusega- KSH tähelepanekud/ettepanekud, ning

peatükis 4 samuti tähistatud välja toodud ettepanekuna ja/või soovitusena (mis võimaldab need

lihtsasti leida vastava teemakäsitluse juures). Esitatud ettepanekuid ja soovitusi siinkohal ei korrata.

Rakenduskavade rahastamise protseduurid peavad välistama olulise ebasoodsa

keskkonnamõjuga projektide/tegevuste rahastamise. Seega KSH juhib tähelepanu, et

rakenduskavas kirjeldatud eesmärkide ja meetmete elluviimisel ning rakendamisel peab olema

tagatud läbivalt keskkonnahoid ja seega soovitab KSH lisada horisontaalse eeltingimuse ja /või

temaatilised eeltingimused, et meetmed/toetatavad tegevused (projektid jmt) ei tohi olla vastuolus

„keskkonnahoiu ja kliima“ eesmärgiga lähtudes kehtivatest asjakohastest dokumentidest (nt Euroopa

Roheline kokkulepe; ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030; Eesti Kliimapoliitika

põhialused aastani 2050; jne).

Rakenduskavaga seatud eesmärgid on pigem positiivse mõjuga ja nende elluviimine aitab kaasa

keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Rakenduskavaga ei kavandata poliitikaeemärke, mille

rakendumisel oleks ette näha tingimata ebasoodsat mõju või mõju suurenemist

looduskeskkonna aspektidele võttes arvesse käesolevas KSH-s toodud ettepanekuid

rakenduskava täiendamiseks või edaspidi meetme tingimuste väljatöötamisel).

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

97

5.2 Seire

EL direktiivi 2001/42/EÜ artikkel 10 määratleb tegevuste järelevalve vajaduse ning toob välja, et

selleks et varakult kindlaks määrata ettenägematu kahjulik mõju ning võtta kohaseid heastavaid

meetmeid, peavad liikmesriigid korraldama järelevalve kavade või programmide rakendamisega

kaasneva olulise keskkonnamõju üle.

Eesti KeHJS § 40 lg 13 alusel peab KSH aruanne sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate

indikaatorite kirjeldust.

Kavandatavate seiremeetmete kinnitamise eesmärk on teha varakult kindlaks strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev oluline negatiivne keskkonnamõju ja rakendada seda

mõju ennetavaid ja leevendavaid meetmeid (KeHJS § 42 lg 4).

Perioodi 2021-2027 partnerlusleppes ning ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas ning

nende dokumentide täpsusastmes ei seata eri-eesmärke ega meetmeid, mille rakendumisel oleks

ette näha olulise mõju avaldumine ja ebasoodsa mõju suurenemine looduskeskkonna

aspektidele. Seega KSH ekspertrühm ei näe ette täiendavaid seire meetmeid ebasoodsa

keskkonnamõju hindamiseks ja minimeerimiseks.

Eestis on mitmete keskkonnavaldkondade seire reguleeritud õigusaktidega ja nende läbiviimine

toimub läbi riikliku keskkonnaseire ja/või valdkonnapõhiste arengukavade. Vastava valdkonna

ametkond peab hoolitsema keskkonna eest oma haldusalal, ohjeldades kavandatavatest tegevusest

tulenevaid ohte ja suunates uute projektide/tegevuste terviklikku ja keskkonnahoidlikku elluviimist.

Oluline on, et keskkonnaseire oleks tagatud riiklikult ja/või ametkondade üleselt ning seiresüsteemid-

ja nende andmestik oleks kõikidel tasandil toetusmeetme tegevuste Otsustajatele kättesaadav.

98 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

6 ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST

6.1 Ülevaade KSH protsessist

KSH ja selle tulemuste avalikustamise ajakava on esitatud tabelis 4. Seejuures tuleb märkida, et

ajakava võib protsessi vältel täpsustuda ja muutuda, vastavalt reaalsetele arengutele SPD ja KSH töös.

Tabel 6.1-1. SPD ja KSH aruande koostamise orienteeruv ajakava

EL vahendite

planeerimise etapp Aeg KSH etapid ja tegevused Aeg/teostamine

Partnerlusleppe ja

rakenduskava

eelnõude täiendamine,

läbirääkimised

Euroopa Komisjoniga

Oktoober -

detsember 2020

KSH programmi nõuetele

vastavuse kontroll Detsember 2020

Avalik konsultatsioon,

partnerlusleppe ja

rakenduskava esmase

versiooni

heakskiitmine VV-s,

Euroopa Komisjoniga

täiemahuline

mitteametlik

kooskõlastusmenetlus

ja läbirääkimised

Jaanuar - märts

2021 KSH aruande koostamine Veebruar - mai 2021

Euroopa Komisjoniga

mitteametlik

kooskõlastusmenetlus

ja läbirääkimised

Aprill - detsember

2021

KSH aruande kontroll ja

seisukohtade küsimine Mai – juuli 2021

KSH aruande täiendamine

töörühma poolt ning üle

vaatamine ministeeriumi poolt

September-oktoober 2021

KSH aruande avalik

väljapanek ja avalik arutelu 01.november 2021

KSH aruande

kooskõlastamiseks esitamine

ja KSH aruande nõuetele

vastavuse kontroll ja

seiremeetmete kehtestamine

November-detsember 2021

KSH aruande nõuetele

vastavaks tunnistamine Detsember 2021

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

99

EL vahendite

planeerimise etapp Aeg KSH etapid ja tegevused Aeg/teostamine

Planeerimis-

dokumentide ametlik

esitamine Euroopa

Komisjonile ja

läbirääkimised.

Rakenduskava

heakskiit Euroopa

Komisjoni poolt

Detsember 2021 SPD ja KSH tulemusi

tutvustav infopäev Detsember 2021

6.2 KSH protsessi osapooled, kaasamine

Strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja koostamise korraldaja

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn

E-post: [email protected]

Tel: (+372) 611 3558

SPD koostamise kontaktisik: Kadri Tali

E-post: [email protected]

Tel (+372) 611 3083

SPD KSH kontaktisik: Miryam Vahtra

E-post [email protected]

Tel 611 3047

KSH koostajad:

Hendrikson & Ko OÜ

Raekoja plats 8, 51004 Tartu

E-post: [email protected]

Kontaktisik: Riin Kutsar

100 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

E-post: [email protected]

Tel: (+372) 5269962

Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE)

Lossi 36, 51003, Tartu

Kontaktisik: Veiko Sepp

E-post: [email protected]

Tel: (+372) 516 0975

KSH ekspertrühm koosneb tabelis 5 toodud järgmistest liikmetest.

Tabel 6.2-1. KSH ekspertrühma liikmed ja nende vastutusvaldkonnad

Nimi Roll ja vastutusvaldkond Asutus

Riin Kutsar

Projektijuht ja töörühma juht, suhtlemine

Hankijaga

KSH juhtekspert: KSH töökoosolekud,

suhtlemine vajadusel asjaomaste asutuste ja

avalikkusega, avalike arutelude läbiviimine.

Looduskeskkonnamõjude analüüs, Natura

hindamine

Hendrikson & Ko

OÜ

Jaak Järvekülg KSH ekspert Hendrikson & Ko

OÜ

Pille Metspalu

KSH ekspert, sh taristuobjektide, energeetika,

transport jmt valdkonnas. Sotsiaalsete mõjude

analüüs

Hendrikson & Ko

OÜ

Ann Ideon Sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialist,

sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude analüüs

Hendrikson & Ko

OÜ

Veiko Sepp

Analüütik ja metoodik sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute laias valdkonnas, sh

regionaalse majandusarengu ning TA&I teemade

analüüsil

RAKE

Kaidi Nõmmela Analüütik sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

laias valdkonnas, sh TA&I teemade analüüsil RAKE

Merli Aksen

Analüütik ja metoodik sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute laias valdkonnas, sh sotsiaal ja

tööhõivepoliitika analüüsil

RAKE

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

101

Nimi Roll ja vastutusvaldkond Asutus

Aivi Themas

Analüütik sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

laias valdkonnas, sh sotsiaalne sidusus (sh

lõimumine) ja võrdsed võimalused

RAKE

Käesoleva KSH aruande dokumendi allkirjastamisega KSH juhtekspert Riin Kutsar kinnitab, et

vastab KeHJS § 34 lg 4 punktides 1–5 esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise

hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju

strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.

Kaasamine

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle SPD vastu, on:

▪ Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamise juhtrühm

▪ Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamises osalevate töörühmade liikmed

▪ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium,

Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Kaitseministeerium,

Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium

▪ Keskkonnaamet

▪ Valitsusvälised (ettevõtlusega ja keskkonnakaitsega tegelevad) organisatsioonid (sh Eesti

Keskkonnaühenduste Koda) ja kodanikeühendused

▪ Laiem avalikkus.

Mõjutatud ja huvitatud osapoolte teavitamine KSH protsessi etappidest ja tulemustest toimub

vastavalt KeHJS-e nõuetele. Vastavalt seadusele teavitatakse KSH dokumentatsiooni

avalikustamisest laiemat avalikkust kuulutusega ajalehes, arengukava koostaja veebilehel ning

väljaandes Ametlikud Teadaanded; huvitatud või mõjutatud institutsioone elektrooniliselt.

Avalikkuse kaasamisega KSH ja SPD protsessis tegeleb SPD koostamise korraldaja, kelleks on

Rahandusministeerium.

102 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

6.3 KSH aruande sisu osas laekunud tagasiside

KeHJS-i § 401 kohaselt peab Otsustaja enne keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist KSH

aruande sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. KSH osas esitasid

omapoolsed seisukohad ja ettepanekud KSH aruande kui ka rakenduskava täiendamiseks

Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Kultuuriministeerium ning Haridus-

ja Teadusministeerium.

Asjaomastelt asutustelt laekunud seisukohad/ettepanekud ja nendega arvestamisega seotud vastused

on koondatud Lisas 2 tabelisse 1. Kõik laekunud seisukohad kirjadena on leitavad eraldi

failikataloogist, lisa 2).

KSH aruande avalik väljapanek toimus perioodil 08.10-01.11.2021. Avalikust väljapanekust teavitati

Ametlikes Teadaannetes, päevalehes Postimees ja Rahandusministeeriumi kodulehel. Lisaks teavitati

asjaomaseid asutusi e-kirja teel. KSH aruande avalik arutelu toimus 01.11.2021

Rahandusministeeriumis ja veebikeskkonnas Teams. Avalikul arutelul KSH aruandega seonduvaid

küsimusi, arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Avalikustamisel laekunud ettepanekud on

kokkuvõtvalt leitavad tabelis 6.3-1. Kõik avalikustamisega seotud dokumendid, sh avalikustamisel

laekunud kirjad, on leitavad aruande lisas 3.

Tabel 6.3-1. Avalikustamisel laekunud ettepanekud ja vastused

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

Keskkonnaamet, 01.11.2021 nr 6-5/21/15262-4

1

KSH aruande lk 8 kohaselt: Mõjuhindamise

aruannet uuendatud poliitikaeesmärkide lõikes

vaadati täiendavalt üle ja hinnati muudatuste

valguses pärast KSH seisukohtade küsimise etappi

ning enne KSH aruande avaliku väljapanekut.

Avalikustamisele suunatud KSH aruannet on

korrigeeritud rakenduskava 13.08.2021

tööversiooni alusel.“ Rakenduskava tööversioon

kannab kuupäeva 01.10.2021. Kuna KSH käigus

hinnatakse rakenduskava rakendamise keskkonna

mõju, siis KSH aruandes märkida ära, et KSH

Strateegilise planeerimisdokumendi

(SPD) koostamine on koostöös Euroopa

Komisjoniga jooksev protsess, millele

paralleelset koostatakse keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Lisaks on KSH

peamine väärtus selles, et

keskkonnaaspekte arvestatakse poliitika

kujundamise (SPD koostamise) käigus,

mitte tagantjärele. Toome veelkord välja,

et selguse huvides on viidatud KSH

aruande eelnõus, mis alusdokumentidele

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

103

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

aruandes toodu vastab ka rakenduskava viimasele

versioonile (sisu osas, mida KSH käigus tuleb

hinnata kui nii oli)

tuginedes on hinnangud antud, et vältida

konkreetsete sõnastuste muudatuste üle

hilisemaid vaidlusi ja kommentaaride

laekumist. Ühtlasi on KSH aruandes välja

toodud, et teatud poliitikaeesmärkide

kirjeldus on jooksvalt KSH aruandes

täiendatud SPD koostaja poolt, et

aruandes oleks kajastatud võimalikult

viimane SPD seis ja sellele antud

mõjuhinnangud.

2

Palume üle vaadata KSH aruande ptks 4.1.3 mõju

hindamine Natura 2000 võrgustikule. KSH aruande

lk 67 kohaselt rakenduskava ei hõlma tulenevalt

oma üldistustasemest ruumilisi/tehnilisi/ajalisi

lahendusi ega tegevusi, mille puhul oleks võimalik

Natura hindamist täpsemalt läbi viia või mille

rakendamisel võiks ilmneda eeldatavalt ebasoodne

mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse

eesmärkidele või terviklikkusele. Kõrvutades KSH

aruannet rakenduskavaga, siis ei saa väita, et

rakenduskaval puudub täielikult ruumiline väljund

nt TEN T osas). Nõustume, et KSH aruandes ei ole

võimalik viia läbi tavapärast objekti ja alapõhist

Natura hindamist, kuid KSH võimaldaks tuua

olemasolevast teabe alusel välja võimalikud

konfliktolukorrad, samuti Natura 2000 võrgustiku

sidususe tagamise üldisi põhimõtted ja

leevendavad meetmed jmt. Keskkonnaamet näeb

võimaliku konfliktolukorrana ViaBaltica Pärnu

Ikla lõigu rekonstrueerimist (mida on

rakenduskava punktis 2.1.3.1 märgitud) Luitemaa

linnu ja loodusalaga ning Uulu Võiste loodusalaga

piirneval lõigul. Palume KSH aruanne selles osas

Rakendukaval puudub selge ruumiline

väljund siiski osas milliseid TEN-T

maanteelõike täpselt kavandatud

meetmetest finantseeritakse.

Piiridevahelist ja rahvusvahelist koostööd

hõlmava meetme all on eraldi mainituna

toodud Via Baltica maantee lõik seetõttu,

et see nõuab eeldatavat piiriülest

lähenemist.

Seega on KSH aruandes toodud, et

rakenduskava täpsusastmest tulenevalt ei

ole ette nähtud erieesmärke ja meetmeid,

millel oleks igal juhul otsene ebasoodne

mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-

eesmärkidele ning mille võimalikku mõju

ei oleks sel juhul leevendavate meetmete

abil võimalik välistada. Maanteede

võimalikud trassikoridorid on

strateegilisel tasandil paika pandud

maakonna vastavate

teemaplaneeringutega, millega luuakse

eeldused rahvusvaheliste ja regionaalsete

104 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

üle vaadata. Kui väita, et ebasoodne mõju puudub

Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärkidele

või terviklikkusele, siis seda tuleb põhjendada.

Leiame, et võimaliku riski võimalikult varajases

staadiumis tuvastamine võimaldab sellega ka

arvestada tegevuste järgmiste etappide

kavandamisel (sh rahastuse mahu või ajalise

raamistiku kavandamisel).

ühenduste pidamiseks ja planeeringualaks

on riigi põhimaantee trassikoridor nii nagu

ka Via Baltica korral. Rapla

maakonnaplaneeringut täpsustava

teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4

(E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica)

trassi asukoha täpsustamine km 44,0–

92,0“ ning Pärnu maakonnaplaneeringut

täpsustava teemaplaneeringu

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 92,0–170,0“

keskkonnamõju strateegilise

hindamistega on jõutud järeldusele, et

võimalikud maantee laiendamisega

kaasnevad mõjud Natura ala kaitse-

eesmärkidele on läbi leevendavate

meetmete võimalik välistada.

Käesolevas KSHs on välja toodud olulise

ettepanekuna, et „toetuste andmise

tingimuste juures tuleb ette näha, et

Natura (eel)hindamise vajalikkust tuleb

kaaluda rakenduskava elluviimise

järgmistes etappides kui on hoomatavad

tegevuse ruumiline ulatus ja aeg ning

vajadusel näha ette keskkonnamõju

(strateegiline) hindamine koos vajalikus

täpsusastmes Natura hindamisega“.

Keskkonnaameti ettepanekust tulenevalt

oleme lisanud ettepaneku juurde lisaks:

„Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu

pöörata koosmõjule ja kumulatiivsele

mõjule teiste olemasolevate ja

teadaolevalt kavandatavate

taristuobjektidega ning arvestada tee kui

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

105

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

terviku mõju (mitte analüüsida vaid

üksikuid projekteeritavaid lõike eraldi).“

3

Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 43 p 1

kohaselt tuleb rakenduskava koostamisel arvesse

võtta KSH tulemusi. Mõistlik oleks rakenduskava

tekstis selgelt välja tuua, missuguste KSH aruandes

toodud soovitustega on arvestatud ja missugustega

ei arvestatud koos põhjendustega). Nt KSH

aruande ptk-s 5 nimetatud ettepanekute/

leevendavate meetmetega arvestamine.

KSH aruandes toodud soovitustega on

rakenduskava koostamise vältel jooksvalt

arvestatud ja muudatused juba kajastatud,

arvestame Keskkonnaameti ettepanekuga

rakenduskava teksti viimistlemisel, et

seos soovitustega paremini esile tuleks.

Mõned soovitused on suunatud hilisemaks

rakendamisel arvestamiseks, nt toetuse

andmise tingimuste koostamisel. KSH

aruande vastuvõtmise järgselt koostatakse

soovitustega arvestamise koondtabel, kus

määratletakse edasise soovitustega

arvestamise tegevuskava, et soovitused

õigel hetkel kasutusele võtta.

Soovitustega arvestamise koondtabeli

avalikustatakse kodulehel KSH aruande

juures.

Maaleluministeerium, 01.11.2021 nr 4.1-5/1857-1

1

Maaeluministeerium oponeerib KSHs toodud

vastusega ühele meie varasematest KSH aruandele

esitatud olulistest seisukohtadest ja leiab jätkuvalt,

et dokumendis peab olema kajastatud ka mõju

mullale. Muld on vee ja õhu kõrval hädavajalik

taastumatu ressurss ja võtmetähtsusega EL

rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel.

Muld pakub lahendusi ja aitab seeläbi kaasa

kliima, elurikkuse jt EL eesmärkide

saavutamisele. Me ei saa nõustuda, et

keskkonnamõju hindavas dokumendis on muld

Ettepanekust tulenevalt on aruannet

täiendatud ptk-s 3.2 ja 4.1.3. Peatükis

4.1.3 mõju elurikkusele on toodud

selgemalt välja mulla olulisus elurikkuse

ühe osana ja esitatud mõjuhinnangud

kehtivad ka mullale . KSH ekspertrühm

ei oponeeri vajadust hinnata mõju

mullale, vaid oleme välja toonud, et KSH

saab hinnata mõjusid samas täpsusastmes

kui on SPD-d.

106 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

ning seda käsitlevad strateegilised Eesti ja EL

planeerimisdokumendid tähelepanuta jäetud. /.../

Kokkuvõtteks rõhutame, et Maaeluministeeriumi

vaatest peab antud KSH kajastama ka mullaga

seotud mõjusid.

Peatükis 3.2 ja hindamistabelis 3.2-2 on

asjakohaste keskkonnaeesmärkide all

toodud välja, millel on positiivne mõju

keskkonnaeesmärkide saavutamisel ning

seosed Euroopa rohelise kokkuleppega

tagada värske õhk, puhas vesi, terve muld

ja bioloogiline mitmekesisus.

Kultuuriministeerium, e-kiri 2.11.2021

1

Toetame KSH teatud järeldusi (lk 93 ja 94) selle

kohta, et siduda meede 2.1.1 (korterelamute

renoveerimine) ehituspärandi renoveerimisega

(lisada eesmärgile ehituspärandiks olevate

korterelamute (kultuurimälestiste,

muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade

hoonestuse) renoveerimine); luua uus

eesmärk/tegevus: Maakonnakeskuste ja

väikelinnade märgiliseks hooneks oleva

ehituspärandi (või kitsamalt ka ehitusmälestiste)

rekonstrueerimine).

-

2

LK 69 asendada Rahvastiku ja sidusa ühiskonna

arengukava 2030 eelnõu arengukava uue eelnõu

nimetusega – arengukava „Sidus Eesti 2030“

eelnõu.

Palume muuta ka samal lehel olevat joonealust

viidet nr 31. Õige link -

https://www.kul.ee/kultuuriline-mitmekesisus-ja-

loimumine/strateegilised-dokumendid/sidusa-

eesti-arengukava-2021-2030

Ettepaneku alusel on arunnet

korrigeeritud.

3

LK 83 lõik „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna

arengukava 2030 eesmärk „Sidus Eesti“ on

sõnastatud järgmiselt – „Eesti ühiskond on sidus ja

stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga

Ettepaneku alusel on arunnet

korrigeeritud.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

107

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad

aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke

väärtusi ja ühist kultuuri-, info[1]ja suhtlusruumi

ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed

võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja

heaoluks kõigile inimestele.“ asendada lõiguga

„Arengukava „Sidus Eesti 2030“ eesmärk

„Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ on

sõnastatud järgmiselt - „Eesti ühiskond on sidus ja

stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga

inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad

aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke

väärtusi ja ühist kultuuri-, info[1]ja suhtlusruumi

ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed

võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja

heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele.“

Samuti palun muuta sama lehe joonealust viidet nr

57– õige link https://www.kul.ee/kultuuriline-

mitmekesisus-ja-loimumine/strateegilised-

dokumendid/sidusa-eesti-arengukava-2021-2030

4

LK 84 Lõimuv Eesti 2030 asendada Lõimuv Eesti

2020, sest siin on viidatud viimasele arengukavale

ja selleks on Lõimuv Eesti 2020.

Ettepaneku alusel on arunnet

korrigeeritud.

5

LK 85 muuta joonealust viidet nr 61 – õige oleks

Arengukava „Sidus Eesti 2030“,

https://www.kul.ee/kultuuriline-mitmekesisus-ja-

loimumine/strateegilised-dokumendid/sidusa-

eesti-arengukava-2021-2030

Ettepaneku alusel on arunnet

korrigeeritud.

108 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

6.4 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande

koostamisel

1. Ajagraafikust tingitud probleemid

▪ Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamist raskendas rakenduskava

koostamise venimine pikemaks esialgu planeeritud aja- ja tegevuskavast ning sellest tulenev

hindamisele kuluv aeg protsessis. Rakenduskava valmimist takistasid valitsuse vahetumine ja

COVID-19 tingitud probleemid.

2. Rakenduskava osas puudusid tervikdokumendid

▪ Asjaolu, et rakenduskava töödokumente koostati ja puudusid terviklikud SPD dokumendid

hindamise aluseks, sh kavandatud eesmärke ja meetmeid alles kujundati, seadis strateegilise

keskkonnamõju hindamisele omad raamid. Seega sai hindamisrühm tugineda infole, mis oli

hindamise aluseks olevates dokumentides ja üldistustasemele selleks ajahetkeks.

3. Rakenduskava täpsusaste

▪ Samuti tuleb silmas pidada seda, et SPD-ga kavandatavad eesmärgid, meetmed ja toetatavad

tegevused ei avalda otsest mõju senikaua, kuni need ei realiseeru. Eeltoodust tulenevalt on

käesoleva SPD keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis suhteliselt suur

määramatuse tase ning üldistusaste, võrreldes nt muude ruumiliste SPD-de ja objektipõhiste

keskkonnamõju hindamistega.

▪ Rakenduskava elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju saab täpsemalt hinnata konkreetse

tegevuse elluviimisel, kui see on planeerimise protsessi järgmisel detailsusastmel asetunud

konkreetsesse aeg-ruumi ning omab konkreetseid tegevuse ja mõjude parameetreid.

Rakenduskavas toodud meetmetele ja toetatavatele tegevustele, millel on konkreetne asukoht

ja suurus, saab vajadusel läbi viia objektipõhise keskkonnamõjude hindamise enne tegevuse

elluviimist.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

109

7 KOKKUVÕTE

Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine koostatakse strateegilisele

planeerimisdokumendile, milleks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe. Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika fondide (ERF, ESF+, ÜF, ÕÜF) rakenduskava eesmärk on määratleda

struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning rahastamise mahud. Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fookuses on viis üldist poliitikaeesmärki. Need on: PO1 „Nutikam

Euroopa“, PO2 „Rohelisem Euroopa“, PO3 „Ühendatum Euroopa“, PO4 „Sotsiaalsem Euroopa“,

PO5 „Inimestele lähedasem Euroopa“ ja Õiglane Üleminek. Üldiste poliitikaeesmärkide alusel

töötati rakenduskavas välja poliitikaeesmärgid ja nende all omakorda erieesmärgid ja kavandatavad

tegevused/meetmed.

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise raames viidi läbi vastavusanalüüs, mille käigus

hinnati rakenduskava eelnõus väljatöötatud poliitikaeesmärkide, erieesmärkide, kavandatavate

tegevuste ja meetmete vastavust ning kooskõla riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega

ning välismõjude analüüs, mille käigus hinnati rakenduskavas sätestatud erieesmärkide ja nende

kavandatavate tegevuste elluviimiseks väljatöötatud meetmetega kaasneva eeldatava keskkonnamõju

(nii soodsa kui ka ebasoodsa mõju) avaldumist.

Vastavusanalüüsil ei tuvastatud, et rakenduskava oleks otseselt vastuolus mõne muu sarnase taseme

strateegilise dokumendi eesmärgiga, kuid tõi välja ettepanekud/tähelepanekud, mille puhul tuleks

KSH ekspertrühma hinnangul koostatava rakenduskava eelnõu täiendamisel ja elluviimisel

tähelepanu pöörata – vt täpsemalt peatükk 3.

Peatükis 4 läbiviidud välismõjude analüüsil selgus, et rakenduskava poliitikaeesmärkidel,

erieesmärkidel ja nende elluviimiseks kavandatud tegevustel on valdavalt otsene või kaudne soodne

mõju looduskeskkonnale ning samuti inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale läbi

soodsate muutuste looduskeskkonna seisundis. Sarnaselt vastavusanalüüsile toodi välismõjude

analüüsis välja ettepanekud võimaliku ebasoodsa mõju leevendamiseks ja soovitused positiivsete

mõjude võimendamiseks.

KSH poolt tehtud ettepanekud mõjude võimalikuks leevendamiseks ja soovitused soodsate mõjude

võimendamiseks on konteksti säilitamiseks esitatud aruande sisupeatükkides läbivalt, vastavate

110 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

teemakäsitluste juures, seda nii peatükis 3 (vastavusanalüüs) kui ka 4 (välismõjude analüüs). Peatükis

3 on need välja toodud eristatuna tekstist jaotusega- KSH tähelepanekud/ettepanekud, ning peatükis

4 samuti tähistatud välja toodud ettepanekuna ja/või soovitusena (mis võimaldab need lihtsasti leida

vastava teemakäsitluse juures). Esitatud ettepanekuid ja soovitusi siinkohal ei korrata.

Rakenduskavade rahastamise protseduurid peavad välistama olulise ebasoodsa keskkonnamõjuga

projektide/tegevuste rahastamise. Seega KSH juhib tähelepanu, et rakenduskavas kirjeldatud

eesmärkide ja meetmete elluviimisel ning rakendamisel peab olema tagatud läbivalt keskkonnahoid

ja seega soovitab KSH lisada horisontaalse eeltingimuse ja /või temaatilised eeltingimused, et

meetmed/toetatavad tegevused (projektid jmt) ei tohi olla vastuolus „keskkonnahoiu ja kliima“

eesmärgiga lähtudes kehtivatest asjakohastest dokumentidest.

Kokkuvõttes võib öelda, et rakenduskava rakendamisega kaasnevad mõjud keskkonnale on tervikuna

eeldatavalt pigem soodsad. Rakenduskava sisaldab poliitikaeesmärke ja erieesmärke, mille järgimisel

on võimalik liikuda keskkonnatingimuste parandamise ning ebasoodsate keskkonnamõjude vältimise

ja vähendamise suunas.

KSH hindamisel ilmnenud peamine raskus oli tingitud rakenduskava suurest üldistustasemest, millest

lähtuvalt said ka hinnangud ning soovitused jääda samale tasemele. Rakenduskava elluviimisega

kaasnevat keskkonnamõju saab täpsemalt hinnata konkreetse tegevuse elluviimisel, kui see on

planeerimise protsessi järgmisel detailsusastmel asetunud konkreetsesse aeg-ruumi ning omab

konkreetseid tegevuse ja mõjude parameetreid.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

111

LISAD

Lisa 1. KSH programm koos lisadega (lisatud eraldi

failikataloogina)

112 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Lisa 2. Laekunud seisukohad

Tabel 1. Laekunud seisukohtade ja nendega arvestamise koondtabel (kirjad lisatakse eraldi

failikataloogina)

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

Keskkonnaamet, 03.08.2021nr 6-5/21/15262-2

1

KSH aruande lk 8 kohaselt: „Käesoleva KSH

aruande hindamine teostati ajal, millal

rakenduskava oli veel koostamisel ja sisustamisel

ning poliitikaeesmärke koos eri-eesmärkide ja

meetmetega alles kujundati. /…/ Mõjuhindamise

aruannet uuendatud poliitikaeesmärkide lõikes

vaadatakse täiendavalt üle ja hinnatakse

muudatuste valguses pärast KSH seisukohtade

küsimise etappi ning enne KSH aruande avaliku

väljapanekut.“ Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)§ 40

lg-te 1 ja 2 kohaselt KSH aruanne on strateegilise

planeerimisdokumendi juurde kuuluv dokument,

mis sisaldab KeHJS § 40 lg-tes 2–4 nimetatud

teavet. KSH-l peab selgitama, kirjeldama ja

hindama strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja

peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja

ülesandeid, arvestades strateegilise

planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat

territooriumi. Sellest tulenevalt peab KSH aruanne

käsitlema ka rakenduskavas tehtavaid võimalikke

muudatusi/täiendusi ning mitte piirduma

rakenduskava varasemate versioonide

hindamisega. Seetõttu tuleb Teil ka arvestada, et

täiendavad ettepanekud KSH aruande kohta võivad

Strateegilise planeerimisdokumendi

koostamine on koostöös Euroopa

Komisjoniga jooksev protsess, mille

paralleelset koostati keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Selguse huvides

viidati seisukohtadele esitatud KSH

aruande eelnõus, mis alusdokumentidele

tuginedes on hinnangud antud.

Arvestame, et hilisemas etapis, kui

muudatustest lähtuvalt on

Keskkonnametil olulsii ettepanekuid ja

täiendusi, tuleb nendega KSH protsessis

arvestada.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

113

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

laekuda KSH aruande menetluse järgmistes

etappides.

2

KSH aruande lk 19 (ja 29), bioloogilise

mitmekesisuse säilitamine: tähelepanu alt jääb

välja asjaolu, et see, kui tasakaalukalt kasutatakse

loodusressursse, avaldab otsest mõju sellele, kui

kalliks kujuneb ökosüsteemiteenuse hind

erieesmärkide saavutamisel. Teeme ettepaneku see

asjaolu KSH aruandesse lisada.

Ettepanekuga arvestatud

3

KSH aruande lk 26 (p 2.4.1) ja lk 28 (eesmärk 2.4):

Juhime tähelepanu, et tootedisain on

ringmajanduse tootmis-ja tarbimismudelite

kasutuselevõtmise ning üldisemalt säästva

tarbimise ja tootmise edendamise eelduseks ning

sellele eelnev samm, mida meetmete ja tegevustega

toetades erieesmärke saavutada. Palume KSH

aruandesse lisada ka tootedisaini etapis teostatavad

tegevused või soovitus nende osas.

KSH aruannet on ettepaneku alusel

täiendatud peatükis 4.1.2.

4

KSH aruande lk74 kohaselt: „Rakenduskava ei

hõlma samuti tulenevalt oma üldistustasemest

ruumilisi/tehnilisi/ajalisi lahendusi ega tegevusi,

mille puhul oleks võimalik Natura hindamist

täpsemalt läbi viia või mille rakendamisel võiks

ilmneda eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000

võrgustiku alade kaitseeesmärkidele või

terviklikkusele. Praeguse Rakenduskava seatud

eri-eesmärgid on liiga üldised (sh ka TEN-T

kavandatud maanteed), et hinnata nende

rakendamisega kaasnevaid mõjusid ning seega

puudub vajadus Natura (eel)hindamise läbi

viimiseks. ➢Natura (eel)hindamise vajalikkust

Ettepanekust lähtuvalt on aruannet

täpsustatud.

114 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

tuleb kaaluda rakenduskava elluviimise järgmistes

etappides kui on hoomatavad tegevuse ruumiline

ulatus ja aeg ning vajadusel näha ette

keskkonnamõju (strateegiline) hindamine koos

vajalikus täpsusastmes Natura 2000 mõjude

hindamisega.“ Teeme ettepaneku KSH aruandes

anda rakenduskava täpsusastmes üldhinnang

rakenduskava meetmete sobivuse kohta Natura

2000 võrgustikumvõtmes (nt kas rakenduskavas

pakutud suunad toetavad Natura 2000 võrgustiku

ala kaitse-eesmärkide täitmist) ja märkida

järeldusena, et tegevusi planeerides tuleb välistada

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade

kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

5

KSH aruande ptk-s 4.1.4 on pinnaveekogumite

seisundite hinnangu kirjeldamisel kasutatud 2017.

a andmeid. Keskkonnaagentuuri (KAUR)

kodulehelon olemas andmed 2019.aastast1, samuti

ei ühti KSH aruande tekstis toodud info

pinnaveekogumite kohta KAUR-i kodulehel

olevaga. Teeme ettepaneku KSH aruandes

kasutada kõige uuemaid ehk 2019. Aandmeid

(seisundi hinnanguid).

KSH aruandes on veekogude seisundi info

uuendatud ja teksti vastavalt

korrigeeritud.

6

Teeme ettepaneku tulenevalt KeHJS § 40 lg 4 p-st

13 KSH aruandes välja tuua rakenduskava

elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju

seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate

indikaatorite kirjeldus. Kui antud juhul ei ole seire

vajalik, siis see KSH aruandes ära märkida.

Ettepaneku alusel on KSH aruannet

täiendatud ning lisatud eraldi alapeatükk

5.2.

Maaeluministeerium, 06.08.2021 nr 4.1-5/1401-1

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

115

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

1

Ühe üldisema tähelepanekuna märgiksime, et

dokumendis ei leia kajastamist rakenduskava mõju

mullale (pinnasele), mida seaduse kohaselt peab

KSH aruanne sisaldama (§ 40 lg 4 p 6), va üks

seisukoht 2.3.2-s turvasmuldade kohta. Tõsi, seda

ei ole kavandatud ka antud KSH programmis.

Palume võimalusel seda siiski aruandes kajastada,

kuna Maa üks kõige kriitilisemaid ressursse on just

muld. Muldade hea seisund on võtmetähtsusega

rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel.

Samas peame väga oluliseks, et tõite lk 36

soovitustes välja maa (ja omalt poolt täiendatuna

mulla) kui olulise taastumatu ressursi säilitamise

vajaduse küsimuse taristuobjektide rajamise juures.

Strateegilise dokumendi (edaspidi SPD)

täpsusastmest ja selles kavandatud

tegevustest lähtuvalt on võimalik

kujundada keskkonnamõju strateegilise

hindamise täpsusaste. KSH programmis

on seega välja toodud, et mõju erinavatele

keskkonnaeelementidele hinnatakse

üldistatumalt ja mõju mullale on seega

käsitletud peatükis 4.1 Mõju

looduskeskkonnale läbivalt, kus

kujundatud meetmetega seosed.

Rakenduskavaga ei kavandata meetmeid,

mis eeldatavalt avaldaksid ebasoodsat

mõju muldade seisundile.

2

Lk 28 ja 69-70 on toodud küsitav väide: „Juhul kui

katelseadmetes jätkatakse väärtusliku

suuremahulist metsapuidu põletamist, avaldab see

ebasoodsat mõju, seades ohtu kliima ja elurikkuse

eesmärkide tagamise.“. Palume kontrollida, kas

ametlikud andmed kinnitavad, et katelseadmetes

toimub just väärtusliku metsapuidu suuremahuline

põletamine ning vajadusel seda lauseosa

korrigeerida. Hea oleks ka täpsustada, mida hindaja

väärtusliku puiduna käsitleb.

Lisaks märgime, et meie hinnangul on oluline, et

igasuguse biomassi kasutamisel tuleb jälgida, et

selle juures hoitakse ka keskkonda. Teeme

Märkuse alusel on KSH aruandes esitatud

seisukohti täpsustatud ja sõnastust

muudetud.

116 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

ettepaneku KSH tähelepaneku sõnastust muuta,

kuna meie arvates ei ole asjakohane soovitada

keskkonda laiemalt soodustavate lahendustena

biomassi, biogaasi jmt lahendusi (ei saa öelda, et

metsapuidu põletamise asemel toetavad laiemalt

keskkonda biomassi, biogaasi jm lahendused).

Kõigi mainitute, nii metsapuidu, rohtse biomassi

kui biogaasi kasutamisel (sh tooraine varumisel ja

põletamisel järele jääva materjali kasutamisel)

peab kasutama keskkonda (vesi, muld, õhk,

elurikkus) hoidvaid tehnoloogiaid ja praktikaid.

Lahendused võiks adresseerida terviklikku

tarneahelat, näiteks:

1) taimekasvatuseks mittevajalik biomass (hein)

võiks olla niidetud põllumajandustootmisega

võrreldes hiljem, soodustades nii põllulindude

pesitsemist ja tolmeldajaid;

2) biogaasi tootmisel üle jääv digtestaat kui

väärtuslik väetusaine tuleks muuta tahkemaks, mis

võimaldaks vähendada selle kasutamisel

transpordikulusid ja tekkida võivat vee- ning

mullareostust.

3

Tervitame struktuurifondide raames kavandatavaid

tegevusi elurikkuse suurendamiseks linnaruumis

nagu looduslikud veealad, arhitektuur, liigirikkad

alad. Linnalise elurikkuse suurendamise

soovitusena võiks eraldi välja tuua ka taimede

valiku olulisuse linnahaljastuses, eelistades nt

tolmeldajatele sobivaid liike. Sama ettepanek sobib

tabeli 3.5-2 (Inimestele Lähedasem Eesti)

bioloogilise mitmekesisuse säilitamise eesmärgi

juurde.

Linnapiirkondade tasandi toetused on

leitavad poliitikaeesmärgi 5 Inimestele

lähedasem Eesti all, kus läbi

linnastrateegia või tegevuskava on

vastavad tegevused toetavad, kui

sidusrühamad seda prioritiseerivad

vajalike tegevustena. Teie poolt esitatud

ettepanek väljub strateegilise

planeerimidokumendi ja selle

mõjuhindamise detailsusastmes.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

117

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

Ekspertrühmana tunnustame ja toetame

teie ettepanekut.

4

KSH juhib tähelepanu, et rakenduskava meetmete

ja tegevuste seadmisel tuleb ette näha, et

toetusmeetmete jagamise hetkel peab arvestama

parimat selle aja teaduslikku teadmist ja mitte

soodustama kliimaneutraalsusele üleminekut

mittetagavate tegevuste toetuste soodustamist.

Leiame, et KSH aruandes oleks asjakohane välja

tuua, et toetama peab ka selle teadusliku ja

rakendusliku teadmise loomist Eestis ja välismaise

(sh mudelite) täiendamist ja andmete kogumist

Eesti-spetsiifilisi olusid arvesse võttes. Samuti on

oluline viia järjepidevalt läbi piisavas mahus

keskkonnanäitajate seiret, mille pikaajaliste

aegridade pealt on võimalik teha erinevaid (sh

poliitilisi) otsuseid.

Täname ettepaneku eest, nõustume, et

oluline on toetada ka

keskkonnasõbralikke tehnoloogiate,

praktikate jmt teaduslike ja rakenduslike

teadmiste parendamist ja loomist Eestis.

KSH on ettepaneku alusel aruannet

korrigeerunud ja sellele tähelepanu

juhtinud.

5

Meie hinnangul ei ole korrektne teha punkti 4.1.3

juures vahet maakasutustüübi poolest tähtsamatel

ja vähem tähtsatel elupaikadel, mistõttu palume

lause sellises sõnastuses „Tähtsamateks

elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ligi

poole Eesti territooriumist, rohumaad ja sood.“

eemaldada või asendada sobilikumaga. Näiteks on

viimasel ajal tähelepanu pööratud

põllumajandusmaa (selle liigendatus jm) kui

olulise biotoobi ja paljudele liikidele (tolmeldajad,

põllulinnud jt) vajaliku elupaiga seisundile.

Erinevatel liikidel on erinevad elupaigalised

vajadusel ja eelistused.

Märkuse alusel on nimetatud lause

eemaldatud.

118 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

6

Punkti 2.3.2 „elupaikade taastamine“ juures, kus

käsitletakse looduslike märgalade taastamist,

teeme ettepaneku mainida ka märgalaviljeluse

võimaluste arendamist.

Täname ettepaneku eest, soovitav on

kasutada vesiviljeluse põhimõtteid

märgalade taastamisel juhul, kui

tegevused on ÜFist rahastamiskõlblikud.

7

Dokumendis „Prioritized Action Framework for

the Multiannual Financial Framework for period

2021 – 2027“ (eelisjärjestatud tegevuskava e

lühidalt PAF) on toodud erinevad tegevused, mida

kavandatakse rahastada Euroopa Regionaalarengu

Fondi vahendite toel. Ühtekuuluvusfondide

rakenduskavas on toodud neist üks – elupaikade

taastamine. Teeme ettepaneku lisada ÜF

rakenduskavasse ka teisi PAFis toodud ning ERF

vahendite toel kavandatud tegevusi.

Täname ettepaneku eest, rahastatavad

tegevused on Vabariigi Valitsuse tasandil

otsustatud 4.03 ja Euroopa Komisjoni

esialgse heakskiidu saanud, mistõttu

tänase seisuga ei ole enam täiendavaid

tegevusi piiratud eelarve tingimustes

võimalik lisada.

8

Teeme ettepaneku täiendada KSH aruande lk 24

toodud lauset: „Oluline on tähelepanu pöörata, et

korterelamute rekonstrueerimise puhul tagatakse

kvaliteetsete ja keskkonnasõbralike/jätkusuutlikute

materjalide kasutamine“, lauseosaga „ning ehitistes

kasutatakse järjest enam (kohaliku toormena

kättesaadavat) puitu“. Riigikogu otsuses

„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ punktis

26 on toodud „Järjepidevalt edendatakse

puidukasutust ning suurendatakse süsinikuvaru

puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil

taastumatute loodusressursside kasutamist.

Arendatakse kodumaise puidu kasutust ja tootmist,

näiteks suurendatakse puidu kasutust ehituses.“.

KSH aruande sõnastust on korrigeeritud ja

teksti täiendatud.

9

Teeme ettepaneku täiendada aruande eelnõu tabelit

3.1-2 strateegilise keskkonnaeesmärgi „Vähendada

mõju kliimamuutustele (sh kliimamuutuste

leevendamine, kliimamuutustega kohanemine) ja

puhas energia“ real järgmise tähelepanekuga:

KSH aruannet on täiendatud ja üldisel

tasandil viidatud, et TA meetmed ning

digilahendustele suunatud meetmed

võiskid hõlmata ka seiresüsteemide

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

119

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

Eesmärkide 1.1 all toetatakse avaliku sektori

teadus- arendus ja innovatsioonialase võimekuse

tõstmist, ent ei ole ette nähtud vajalike

seiremetoodikate ja –süsteemide arendamist.

Arengudokumendis „Kliimamuutustega

kohanemise arengukava aastani 2030“ punktis

3.3.2 on toodud, et „Riskide ennetamiseks ja

tagajärgede leevendamiseks tuleb käigus hoida ja

arendada randade seiremetoodikaid ja -süsteeme,

identifitseerida olulised ohustatud objektid.“.

Arvestades hiljutisi üleujutusi Kesk-Euroopas

oleks vajalik analüüsida näiteks ka, kas Eesti

vooluveekogude hüdroloogilise (kvantitatiivsete

näitajate) seisundi seire ja selle seirevõrgustik ning

sellega seotud eelhoiatussüsteemid kliimamuutuste

kontekstis vastavad muutunud või muutuvatele

vajadustele. Võimalike sademete hulga kasvu ja

äärmuslike sündmuste, näiteks üleujutuste

esinemistõenäosuse ja selle ulatuse prognoosimise

täpsuse parandamiseks oleks vajalik tagada

kliimamuutuste kontekstile vastavate

seiremetoodikate ja –süsteemide arendamine ka

vooluveekogudel.

väljatöötamist ja vastavate andmebaaside

haldamist.

Samas juhime tähelapanu, et juba hetkel

on rakenduskavaga teie poolt viidatud

tegevused kaetud. Kavandatud on

investeeringutoetused keskkonna-,

eluslooduse-, ilmaseire ja tugisüsteemide

arendamisse, mis suurendavad otseselt

Eesti riigi võimekust looduskatastroofide

ennetamisel. Esimeses etapis 2022-2024

on plaanis ellu viia investeeringud

radarivõrku. Teises etapis 2025-2029

investeeritakse eluslooduse ja

keskkonnaseire arendamisse ning

tugisüsteemide rekonstrueerimisse.

Siinkohal ehk on oluline, et me rahastame

seiresüsteemide arendamist ka 2014-2020

perioodil ja seda just eelkõige

meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire

jätkusuutlikkuse tagamiseks (meetme

tegevus 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja

hüdroloogiliste näitajate seire arendamine

kliimamuutuste hindamiseks või

prognoosimiseks (2014-2020.8.2.1)“.

2023 a eesmärgiks on 60%

hüdrometeoroloogia seirevõrgust ära

uuendada, mis tänaseks on juba

saavutatud.

Siseministeerium, 06.08.2021 nr 14-13.1/62-2

1

Lehekülje 31 veeru „SPD erieesmärgid, meetmed

ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada

strateegilise keskkonnaeesmärgi täitmist“ esimesel

Ettepanekuga arvestatud.

120 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

real palume asendada kaks viimast lauset

järgnevaga:

„Päästevõimekuse tagamine heal tasemel avab

paremad võimalused astuda vastu

kliimamuutustele ka tööhõive vallas, kuna

investoritel ja tööandjatel on suurem kindlustunne

töökohtade loomiseks. Samuti suurendab

päästevõimekuse kasv võimalike vahetute kahjude

vähenemise kaudu kogu Eesti elanikkonna

turvalisust.“.

2

Leheküljel 95 (lõigus, mis käsitleb

keskkonnaohutuse tõstmist ja keskkonnakoormuse

vähendamist) palume lisada täiendus järgnevas

sõnastuses:

„Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid

toetavad ohutumat keskkonda otsesemalt (nt

päästevarustuse uuendamisest tulenev vahetu kahju

vähenemine keskkonnale, varale, elule ja tervisele;

elanike teadlikkuse suurenemine riskidest ja

kahjusid vältivast käitumisest; üleujutusohu

vältimine; sademeveelahendused; turvalisemad

sadamate akvatooriumid jms).“.

Ettepanekuga arvestatud.

Kultuuriministeerium, 11.08.2021 nr 9-1/1533-2

1

Teeme ettepaneku lisada keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande ptk

4.2.1 Ruumi ja elukeskkonna kvaliteeti käsitleva

punkti sõnastusse vajaduse kvaliteetse ruumi

aluspõhimõtete elluviimise ja Davosi

kvaliteedisüsteemi järgimise kohta.

On tervitatav, et Eesti ruumilises arengus

pööratakse järjest enam tähelepanu kahanemisega

kohandamisele ja territoriaalsele

Strateegilise dokumendi (edaspidi SPD)

täpsusastmest ja selles kavandatud

tegevustest lähtuvalt on võimalik

kujundada keskkonnamõju strateegilise

hindamise täpsusaste. KSH programmis

on varasemalt kokku lepitud, mis on KSH

aruande hindamise fookuses. Nõustume

teie poolt välja toodud tähelepankutega,

kuid peame tõdema, et hetkel on

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

121

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

tasakaalustatusele. Üldsõnalisusest ja üldistest

loosungitest edasi liikumiseks tuleb ka riiklikes

kavades, samuti KSHs sõnastada

kvaliteedikriteeriumid, mida ruumilise arengu

toetamisel ja elukeskkonna arendamisel silmas

peetakse. Eesti kultuuriministergi allkirjastas

Davosi deklaratsiooni 2018. a jaanuaris koos teiste

Euroopa kultuuriministritega, mistõttu on hea

tugineda deklaratsiooni-järgses protsessis

koostatud Davosi kvaliteedikriteeriumitele, kus

tuleb üheaegselt silmas pidada kaheksat aspekti.

Nendeks on kõrgetasemeline haldus (governance),

ruumilahenduste otstarbekus (functionality),

majanduslik mõõde (economy), keskkonnamõõde

(environment), kontekst (sh pärandi küsimused),

mitmekesisus (diversity), kohatunnetus (sense of

place) ja esteetika (beauty). Teeb murelikuks, et

KSH aruande punkt 4.2.1 Mõju ruumi ja

elukeskkonna kvaliteedile kõneleb väga paljust

muust (4.2.1.2 Mõju ettevõtete konkurentsivõime

kasvule (mh läbi tegevuse TAI mahukuse kasvu;

4.2.1.3 Mõju tööturule ja tööhõivele (sh oskuste

vajadusele) ning mõju haridusele, sh taseme- ja

täiendõppele), aga otseselt mõju ruumi ja

elukeskkonna kvaliteedile käsitletakse põgusalt või

üldse mitte. Eesti peaks kvaliteetse elukeskkonna

eesmärke ellu viies rakendama parimat praktikat,

mis tänaseks välja töötatud, kuid praeguses KSH

aruandes käsitletakse teemat ebapiisavalt. Näiteks

jääb selgusetuks, millistest kvaliteetidest käib jutt,

samal ajal kui meil oleks võimalik aluseks võtta k.a

maikuus publitseeritud ja rahvusvaheliselt

aktsepteeritud Davosi kvaliteedisüsteem ehitatud

rakenduskava piisavalt üldine ega

võimdalda selliselt hinnata olulist osa

kvaliteetse ruumi põhimõttetest. Ühtlasi

on KSH kohutus keskenduda

keskkonnamõju hindamises

Keskkonnamõju hindamises ja

keskkonnajuhtimissüsteemis toodud

keskkonnaaspektidel ning veenduda, et

kavandatava tegevusteja ei kaasne oluline

ebasoodne keskkonnamõju.

122 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

keskkonna kohta,

https://davosdeclaration2018.ch/quality-system.

Ingliskeelne dokument on lisatud käesolevale

kirjale. 2019. a tegutsenud

ministeeriumitevahelises töörühmas lepiti kokku

kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, mille leiab nii

Kultuuriministeeriumi veebilehelt

(https://kul.ee/kunstid-

jaloomemajandus/arhitektuur) kui ka

Rahandusministeeriumi planeerimise veebilehelt

(https://planeerimine.ee/juhendid-ja-

uuringud/ligipaasetavus). Nendeski on välja

toodud põhiaspektid (ruumilahenduste aja- ja

asjakohasus, otstarbekus, kohandatavus,

säästlikkus ja tõhusus, kliimakohasus ja

keskkonnasõbralikkus, ohutus ja tervislikkus,

ligipääsetavus, sotsiaalne sidusus, mitmekesisus,

eristatavus ja kohataju, pärandisõbralikkus,

esteetika), millele kvaliteetne ruumiloome tugineb.

Lisame kirjale ka kvaliteetse ruumi elluviimiskava,

mida saab eesmärkide ja tegevuste osas KSH puhul

orientiiriks võtta, kuivõrd nimetatud

aluspõhimõtete rakendamiseks tuleb need lõimida

erinevatesse ruumiloome otsustusprotsessidesse.

2

Üldise selgitusena palume peatükk 4.2.1 sõnastusse

lisada: „Kvaliteetne ruum on tehis- ja

looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik,

mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja

tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine

(ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja

projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist,

arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust

ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja

liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise

Vt eelnev vastus

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

123

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga muuta

olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas

vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse

ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud

ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav

valitsemistasandi otsus.

3

Leiame, et KSH aruanne täidab kultuuripärandi

osas eesmärki muuta strateegiliste otsuste

kvaliteeti paremaks. KSH järeldab, et kuna

kultuuripärandile keskenduvad otsesed eesmärgid

puuduvad, on strateegiliste otsuste mõju pärandile

pigem juhuslik või kaudne. Samas on KSH-s tehtud

ettepanekuid tekitada positiivset mõju kultuuri-,

täpsemalt ehituspärandile (ptk 4.2.4), mille olukord

Eestis on hetkel halb. On oluline, et lisaks

elujõulise majanduskeskkonna tagamisele

ühiskonnas (mis avaldab pelgalt kaudset mõju

pärandile), on tehtud ka konkreetsed ettepanekud

otsese mõju tekitamiseks. Nõustume KSH

ettepanekuga otsese positiivse mõju tekitamiseks

ehituspärandile ja teeme ettepaneku ptk 4.2.4

sõnastuse täpsustamiseks järgmiselt:

- lk 99 täiendada järgmiselt (kursiivkirjas):

„Näiteks eesmärk 2.1.1 puhul lisada eesmärgile

ehituspärandiks olevate korterelamute

(kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja

miljööväärtuslike alade hoonestuse)

renoveerimine“;

- lk 100 muuta ja täiendada järgmiselt: „Luua uus

eesmärk/tegevus: Maakonnakeskuste ja

väikelinnade märgiliseks hooneks oleva

ehituspärandi (või kitsamalt ka kultuurimälestiste,

Ettepanekutega arvestatakse.

124 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade

hoonestuse) rekonstrueerimine.

Põhjendus: kultuurimälestised, muinsuskaitsealad

ja miljööväärtuslike alade hoonestus on vastavalt

riikliku ja kohaliku tasandi kaitse all olev

ehituspärand. See on see osa ehituspärandist,

millele on õigusaktidega seatud säilitamise

tingimused ning mille säilimine on seega oluline

kas riiklikul või kohalikul tasandil. Kuna

väikelinnades on ehitismälestisi pigem vähe, on

põhjendatud laiendada ettepanekut

miljööväärtuslikele hoonetele või veelgi laiemalt

märgilistele hoonetele (kõigis omavalitsustes ei ole

miljööväärtuslikke alasid planeeringuga

kehtestatud, mis ei tähenda nagu puuduks neis

linnades väärtuslik ehituspärand).

4

Täiendavalt teeme ettepaneku tuua KSH-s sisse

viide Euroopa Komisjoni tellitud ja

Rahvusvahelise Mälestiste ja Pärandipaikade

Nõukogu (ICOMOS) koostatud juhisele „Euroopa

kvaliteedipõhimõtted EL-i rahastatud

sekkumistele, millel on potentsiaalne mõju

kultuuripärandile“ (2020). Tegu on soovitusliku

juhendiga liikmesriikidele. See sisaldabsoovitusi ja

valikukriteeriume, et hinnata kultuuripärandit

potentsiaalselt mõjutavate projektide kvaliteeti.

Muu hulgas ütleb juhend, et liikmesriigid peavad

kaasama programmide ettevalmistamisse riiklikud

kultuuripärandiga tegelevad (haldus)asutused

alates kavandamise ja läbirääkimiste etapi algusest

kuni järgnevate etappide lõpuni, sh mõju

hindamisel. Kuigi strateegilistes otsustes

kultuuripärandile keskenduvad otsesed eesmärgid

puuduvad, võib siiski avalduda mõju

Ettepanekutega arvestatakse.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

125

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

kultuuripärandile – näiteks

investeeringukomponendiga meetmetes. Oleme

varasemalt seoses ehituspärandiga juhtinud

meetmete rakendajate tähelepanu nii võimalikele

negatiivsetele mõjudele (nt lammutamise

toetamine) kui ka lihtsatele võimalustele positiivse

mõju suurendamiseks (nt lisapunktide andmine

hindamisel, kohustusliku omafinantseeringu

vähendamine). Lisame juhendi kokkuvõtte eesti

keeles. Täispika versiooni inglise keeles leiab

Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt

https://www.kul.ee/kultuurivaartused-ja-

digitaalne-

kultuuriparand/muinsuskaitse/rahastamine.

Keskkonnaministeerium, 10.08.2021 nr 7-12/20/220-6

1

Teeme ettepaneku muuta sõnastust lk 25 olevas

tabelis: Tabel 3.2-1. Poliitikaeesmärgi Rohelisem

Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed

ja peamised rahastatavad tegevussuunad - meetme

2.2.4 Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu

kaitse ja kiirgusohutus tegevus "Elamute liitumine

kaugküttevõrkudega" tuleb sõnastada ümber

"Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel

kütusel põhineva kütteseadme uuendamine"

vastavalt seisukoha päringu manuses saadetud

16.06.2021 seisu kajastava rakenduskava

tööversioonile (OP EE ENG 6072021.pdf). Seoses

selle muudatusega tuleb lisada ka KSH aruandesse

meetme otsene positiivne mõju inimese tervisele ja

elukvaliteedile.

Poliitikaeesmärkide kirjeldused on

kaasajastatud 13.08.2021 rakendukava

tööversioonile tuginedes, mh on

muudetud esile tõstetud meetme

sõnastust.

126 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

2

Pöörame tähelepanu, et lk 67 viidatud KHG

inventuuri andmeid uuendatakse igal aastal. Nt

hetkel kinnitatud viimased andmed on 2019. aasta

kasvuhoonegaaside inventuuri kohta, mis on

leitavad siit: https://old.envir.ee/et/eesmargid-

tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-

palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib

KSH aruandes on KHG andmeid

uuendatud.

3

Palume täpsustada, mida mõeldakse elupaigana lk

72 KSH punktis 4.1.3 Mõju elurikkusele,

kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000

võrgustikule, kus on märgitud: "Eesti on oma

territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga

mitmekesine. Tähtsamateks elupaikadeks on

metsad, mis moodustavad ligi poole Eesti

territooriumist, rohumaad ja sood." Eestis on

metsamaad pool territooriumist, mille alla käivad

nt nii Natura elupaigad kui ka majandusmetsad ja

lageraielangid.

Nimetatud lause on eemaldatud ja

vastavalt aruannet korrigeeritud.

4

Täpsustame sama punkti lk 73: "Eestis on

esindatud EL tasemel 60 ohustatud elupaigatüüpi

ja 100 loodusdirektiivi lisadesse kantud liiki.

Pooled elupaikadest ja kolmandik liikidest on

ebasoodsas seisundis, mistõttu nende säilimine

Eestis ei ole tagatud." Eestis on liike

loodusdirektiivi lisadesse kantud 99. Lisaks võib

sõnastust täiendada "... mistõttu nende säilimine

Eestis ei ole veel tagatud."

Sõnastust on korrigeeritud.

5

Täiendame punkti lk 74 4.1.4 Mõju veekeskkonnale

(põhja- ja pinnavesi; veekogumite seisundid;

veeressursid, mida mõjutatakse) võttes arvesse ka

Õiglase Ülemineku Fondist kavandatud

investeeringuid põlevkivi kaevandamise ja

töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks ja

ÕÜF-iga on kavandatud meede -

Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest

tulenevate keskkonna- ja tervisemõjude

leevendamine, mille üks osa koosneb

tegevusete toetamisest, mis aitab tegeleda

mahajäetud tööstusalade (sh

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

127

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

vähendamiseks, sh jääkreostusobjektide

ohutustamist ning Kurtna järve veerežiimi

taastamist. Lisaks loob tegevussuund 6.2.2

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamine ja

tervisekahjude vähendamine meetmest Ida-

Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse uuring

eeldused veeressursside jätkusuutlikumaks

kasutamiseks tulevikus, sest uuringuga antakse

hinnangud alternatiivsete veeressursside

kasutuselevõtuks ja selleks vajalikeks

investeeringute mahtudeks.

veeökosüsteemid) saastest puhastamisega

ja/või nende looduslikkuse taastamisega.

Vastava info alusel on KSH aruannet

täiendatud.

Haridus- ja Teadusministeerium, e-kiri 9.08.2021

1

Hindamisdokumendis välja toodud soovitused

HTMi sekkumistele on üldjuhul asjakohased ja

arvestatavad, seda aga mitte alati rakenduskava

tasandil. Kuna soovitused lähtuvad vanast

rakenduskava versioonist, on mõned neist

vananenud ja pole enam asjakohased. Nt kriitika

koolivõrgu investeeringute aadressil:

"Põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi

olulisemad investeeringud lähtuvad rakenduskava

31.07.2020 versioonist lähtuvalt ressursitõhususe

ja õppekvaliteedi kriteeriumitest ning selle

elluviimisel põhihariduse regionaalne

kättesaadavus eeldatavalt halveneb, esmajoones

hajaasustusega piirkondade elanike jaoks." Nimelt

viimases rakenduskava versioonis on koolivõrgu

sekkumise regionaalset mõõdet oluliselt

tugevdatud.

Ettepanekuga arvestatud.

128 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe

KSH aruanne

www.hendrikson.ee

Lisa 3. KSH aruande avalikustamine ja avalik arutelu (lisatud

eraldi failikataloogina)