Uuevärava, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneeringu kooskõlastamine

Uuevärava

27003:001:0116

Sarapupõllu

27003:001:0139

Tiigi

27003:001:0568

Põllu

27003:001:0492

Luguse

43301:001:0356 W

1 W

1

W1 W1 W1 W1 W1

W1 W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1 W

1

W 1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1 W1 W1 W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

T 5%, M 95%

6

6,49 ha Pos 1

2025m²

5/80,2 1

T 5%, M 95%

-

8,84 ha Pos 2

250m²

-/82,6**

-

T 10%, M 90%

6

8,29 ha Pos 3

8550m²

2,5/77,5 1

W 1

Sooääre

27003:001:0040

Nau

27003:001:0493

Vene

27003:001:0435

Käenometsa

27003:001:0069

27,0 4,0

9,0

4,0

võimalik tuletõrje

veemahuti

(min 30m³) asukoht

11,4

4,0

KRUNTIDE KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL

po s n

r.

kr un di a ad re ss v õi

aa dr

es si

e tte

pa ne

k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(h a)

eh iti

se al

un e

pi nd

m ²

m ax

.k or

ru se

lis us

ho on e kõ rg us

pl an

ee rit

av as

t m

aa pi

nn as

t ( m

) Tu

ul eg

en er

aa to

ri kõ rg us m aa pi nn as t,

(m )

H oo

ne te

a rv

k ru

nd il

ol em

as ol

ev m aa ük su se

ka ta st riü ks us e

si ht

ot st

ar ve

m aa

si ht

ot st

ar ve

ja os

ak aa

lu %

(k at

as tri

- ük su se li ik id e ka up a)

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

no rm

at iiv

ne ja

ka va

nd at

ud

pi ira

ng ud

1 Tiigi 6,49 2025 1 5 80,2 6 100% Maatulundusmaa Tootmismaa 5%, Maatulundusmaa 95% 3/ 3 2*, 3*, 5*, 6*

2 Uuevärava 8,84 250 - - 82.6 ** - 100% Maatulundusmaa Tootmismaa 5%, Maatulundusmaa 95% 3/ 3 3*, 5*, 6*

3 Sarapupõllu 8,29 650 1 2 77,5 6 100% Maatulundusmaa Tootmismaa 10%, Maatulundusmaa 90% 3/ 3 1*, 3*, 4*, 6*

KOKKU: 23.62

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Omanik Allkiri Kuupäev

Tiigi 27003:001:0568 Osaühing Stacey

Uuevärava 27003:001:0116 Osaühing Stacey

Sarapupõllu 27003:001:0139 Saarte Metsamajanduse Osaühing

Märkused: 1) Geodeetilise alusplaani on koostatud DP Projektbüroo OÜ 31.07.2018a, töö nr. 58-18-G 2) Koordinaadid L-Est `97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 3) Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde.

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare Tel/fax 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 12.04.2021

Stacey OÜ

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

EEP000710, 26.04.2006

Janika Jürgenson Joonise nimetus

Mõõt

3 3 Töö nr Joonis Jooniseid

01-18-DP

Töö nimetus ja aadress

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik

1:1000 Staadium

DP

Sikassaare küla, Saaremaa vald, Saaremaa

Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering

KITSENDUSED: 1) 0,4 kV maakaabelliini kaitsevöönd 1m mõlemal pool liini telge; 2) 1 kV kuni 35 kV õhuliini kaitsevöönd 10 meetrit mõlemal pool liini telge; 3) 1 kV kuni 35 kV maakaabelliini kaitsevöönd 1 meeter mõlemal pool liini telge; 4) Alajaam 5) Kehtiv teeservituut; 6) Planeeritav 0,4 kV maakaabelliin;

PLANEERITAVA ALA PIIR 0,4 kV MAAKAABELLIIN ELEKTRITUULIK VESTAS 52 / 850 ROOTORI PROJEKTSIOON, R=25 m TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND HOONESTUSALA

SOOVITUSLIK KASVUHOONE ASUKOHT

SOOVITUSLIK EHITISE ASUKOHT (KONTEINERID, ALAJAAMA

EHITISED)

ALAJAAM / TRAFO

PLANEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE JA KÕVAKATTEGA ALA

SOOVITUSLIK ASUKOHT LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMETE MAHUTITELE

SOOVITUSLIK PUURKAEVU ASUKOHT HOOLDUSALAGA (10m)

PLANEERITAV

W1 W1 W1 W1

TINGMÄRGID:

KINNISTU PIIR KRUUSKATTEGA TEE 0,4 kV MAAKAABELLIIN 10 kV MAAKAABELLIIN 10 kV ÕHULIIN DRENAAŽ KEHTIV SERVITUUT ELEKTRITUULIK VESTAS 47 / 660 ROOTORI PROJEKTSIOON, R=25 m SARAPUPÕLLU 480 kW PÄIKESEELEKTRIJAAM, (EHR KOOD: 220872151) SERVERI KONTEINERHOONE

OLEMASOLEV

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS:

1 - POSITSIOONI NUMBER 2 - PLANEERITUD MAA SIHTOTSTARVE PROTSENTIDES 3 - HOONE / TUULEGENERAATORI LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS PLANEERITAVAST MAAPINNAST (** KRUNDIL POS 2 MÄÄRATUD TUULEGENERAATORI KÕRGUS 82,6 m ON LENNUAMETI ETTEKIRJUTUSEST TINGITUNA MÄÄRATUD ABSOLUUTKÕRGUSENA) 4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS 5 - LUBATUD MAKSIMAALNE EHITISEALUNE PIND 6 - HOONETE ARV KRUNDIL 7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND

2

7

3 54 6

1

** - krundil pos 2 määratud tuulegeneraatori kõrgus 82,6 m on lennuameti ettekirjutusest tingituna määratud absoluutkõrgusena

DP Projektbüroo OÜ

Reg.kood 11217547 EEP000710 (26.04.2006)

Tellija: Saaremaa Vallavalitsus

Tallinna 10, Kuressaare 93819

Huvitatud

isik: Stacey OÜ

Punane tn 56 Tallinn, Harjumaa 13619

Töövõtja: DP Projektbüroo OÜ

Rohu 5, Kuressaare 93819

SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD

SIKASSAARE KÜLA UUEVÄRAVA, TIIGI JA SARAPUPÕLLU

DETAILPLANEERING

TÖÖ NR. 01-18-DP

Koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson (TTÜ diplom MB

007012, arhitektuurimagistri kraad)

Esitatud: aprill 2021

KURESSAARE 2020

DP Projektbüroo OÜ e-post: [email protected]

Rohu 5, Kuressaare 93819 tel: +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-18-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering, aprill 2021 2

SISUKORD

SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 3 1. LÄHTESITUATSIOON ...................................................................................................................................... 3

1.1. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid .............................................................................................. 3 1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ........................................................................................................ 3 1.3. Olemasoleva ruumi kirjeldus ........................................................................................................................ 3 1.4. Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus ........................................... 4

2. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM ................................................................................ 5 2.1 Planeeringu seos Saare maakonnaplaneeringuga, „Tuuleenergeetika teemaplaneering Saare maakonnas” .. 5 2.2. Planeeringu vastavus üldplaneeringule ......................................................................................................... 6 2.2.1 Üldplaneeringu muutmise põhjendused ...................................................................................................... 6 2.3. Projekteerimispõhimõtted ............................................................................................................................. 7 2.4 Kruntide moodustamine ................................................................................................................................ 8 2.5. Juurdepääs ja parkimine ............................................................................................................................... 8 2.6. Piirded, haljastus ja heakord ......................................................................................................................... 8 2.7. Keskkonnakaitselised tingimused ................................................................................................................. 9 2.8. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning sellel põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid 12 2.9. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele ...................................................................................... 13 2.10. Vertikaalplaneerimine .............................................................................................................................. 13 2.11. Tuleohutusnõuded .................................................................................................................................... 13 3. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ................................................................................................................ 14 4. SERVITUUDID ............................................................................................................................................ 15 5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ................................................................................................................ 15 6. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS ....................................................................................................................... 16

JOONISED

Joonis 1: Asendiskeem

Joonis 2: Tugiplaan M1:1000

Joonis 3: Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:1000

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-18-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering, aprill 2021 3

SELETUSKIRI

1. LÄHTESITUATSIOON

Planeeringu nimetus: Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering

Huvitatud isik: Stacey OÜ

Planeeritavate maaüksuste omanikud: Stacey OÜ ning Saarte Metsamajanduse

Osaühing

Planeeringuala suurus: ca 24 ha

1.1. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid

 Detailplaneeringu algatamise taotlus;

 Saaremaa Vallavolikogu 21.06.2018 a otsus nr 1-3/74 „Sikassaare külas Uuevärava,

Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“;

 Keskkonnamõju eelhinnang;

 Detailplaneeringu lähteseisukohad;

 Saare maakonnaplaneering, „Tuuleenergeetika teemaplaneering Saare maakonnas”;

 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering;

 Saaremaa Vallavolikogu 23.03.2018 määrus nr 13 „Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri“;

 DP Projektbüroo OÜ 31.07.2018 a teostatud geodeetiline alusplaan, töö nr 58-18-G;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

 Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018. a määrus nr 14 „Detailplaneeringu algatamise

taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“

 Planeerimisseadus;

 Ehitusseadustik;

 Asjaõigusseadus.

1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistutele ehitusõiguse määramine elektrituuliku,

tööstuslike kasvuhoonete ning alajaama ehitiste (konteinerite) rajamiseks, sihtotstarvete

määramine, liikluskorralduse, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine ning

sidumine olemasolevatega. Detailplaneering on vastuolus kehtiva Kuressaare linna ja Kaarma

valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga ja on seega üldplaneeringut muutev.

1.3. Olemasoleva ruumi kirjeldus

Planeeringuala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Sikassaare külas, ca 1500 m Kuressaare

linna piirist põhja suunas. Planeeringualasse kuuluvad Uuevärava (27003:001:0116)

katastriüksus pindalaga 8,84 ha, Tiigi (27003:001:0568) katastriüksus pindalaga 6,50 ha ja

Sarapupõllu (27003:001:0139) katastriüksus pindalaga 8,29 ha. Kõikide katastriüksuste

sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

Planeeringuala asub vastavalt Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi

ühisplaneeringule haljasmaal. Planeeringuala asub osaliselt maaparandussüsteemi reguleerival

võrgustikul Sikassaare polder.

Ehitisregistri andmetel ei ole Tiigi ja Uuevärava kinnistud hoonestatud. Uuevärava

katastriüksusel on registreeritud rajatisena juurdepääsutee (kood: 220530319). Tiigi

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-18-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering, aprill 2021 4

katastriüksusel on registreeritud rajatistena: 10/20 kV maakaabelliin (kood: 220532873),

juurdepääsutee (kood: 220530319) ning tuulegeneraator nr 1 (220534588). Sarapupõllu

katastriüksusel on registreeritud rajatistena: tuulegeneraator nr 2 (kood: 220534590),

tuulegeneraator nr 3 (kood: 220534591), 10/20 kV maakaabelliin (kood: 220532873),

juurdepääsutee (kood: 220530319), kasutusel olev päikeseelektrijaam (kood: 220872151),

serveri konteinerhoone 1 (121350686), serveri konteinerhoone 2 (121350732) ning serveri

konteinerhoone 3 (121350732).

Alal ei ole kaitse- ega hoiualasid, puuduvad looduskaitsealused üksikobjektid ja muinsuskaitse

all olevad objektid.

Planeeringualale toimub juurdepääs 21140 Kuressaare-Sikassaare teelt läbi eravalduses olevate

juurdepääsuteede. Juurdepääs toimub läbi Marguse, Haagi, Metalliääre, Liivaääre, Soomi ja

Kuressaare metskond 90 kinnistute. Planeeritavatele hoonetele ja rajatistele juurdepääsuks

rajatakse mahasõidud ja teenindusplatsid planeeritavaid kinnistuid läbivalt teelt. Tiigi ja

Uuevärava katastriüksustele on seatud juurdepääsuservituudid.

Joonis 1 Planeeringuala asendiskeem

1.4. Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus

Tabel 1.

Krundi

aadress

Krundi omanik Krundi

pindala

Krundi

sihtotstarve

Katastriüksuse

tunnus

Kinnistu nr.

Uuevärava Osaühing Stacey 6,49 ha Maatulundus-

maa 100% 27003:001:0116 3027634

Tiigi Osaühing Stacey 8,84 ha Maatulundus-

maa 100% 27003:001:0568 490034

Sarapupõllu

Saarte

Metsamajanduse

Osaühing

8,29 ha Maatulundus-

maa 100% 27003:001:0139 2643834

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-18-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering, aprill 2021 5

Alal olevad kitsendused:

1. 0,4 kV maakaabelliini kaitsevöönd 1m mõlemal pool liini telge; 2. 1 kV kuni 35 kV õhuliini kaitsevöönd 10 meetrit mõlemal pool liini telge; 3. 1 kV kuni 35 kV maakaabelliini kaitsevöönd 1 meeter mõlemal pool liini telge; 4. Alajaam. 5. Planeeritaval alal on väärtuslikud põllumaad (vt. Saare maakonnaplaneeringu 2030+

lisaks olevat teemaplaneeringut „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“).

Väärtuslikud põllud, boniteet > 35.

Joonis 2.Väljavõte Saare maakonnaplaneering 2030+ lisaks olevast teemaplaneeringust „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused.

2. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM

Planeerimislahendus näeb ette tingimused Uuevärava kinnistule elektrituuliku rajamiseks,

Sarapupõllu ja Tiigi kinnistutele tööstuslike kasvuhoonete rajamiseks. Määratakse sihtotstarbed

ning leitakse tehnovõrkude ja juurdepääsude põhimõttelised lahendused. Planeeritavast alast

lääne pool asub olemasolev tootmisala.

2.1 Planeeringu seos Saare maakonnaplaneeringuga, „Tuuleenergeetika teemaplaneering

Saare maakonnas”

Saare maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu (töö nr 1337/10) järgi on

käesoleva planeeringu lahenduse puhul tegemist tuulikupargiga, kuna lõpptulemusena on

planeeritaval alal vähemalt kahest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid

liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.

2.2. Planeeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on planeeritaval alal väärtuslikud põllumaad. Saare

maakonnas loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks haritava maa, püsirohumaa ja

püsikultuuride all oleva maa maa-ala, mis moodustab ühtse põllumajandusmaa massiivi, mille

boniteet on võrdne või suurem Saare maakonna kaalutud keskmisest boniteedist, milleks on 35

hindepunkti. Planeeritav ala ei ole püsikultuuride all olev maa ega püsirohumaa. Tuulikud ning

planeeritav hoonestus võtavad enda alla väikese maa-ala ja seetõttu on võimalik ümbritsevat

maad kasutada põllumajandusmaana, selline tegevus on maakonnaplaneeringu põhimõtteid

järgiv.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-18-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering, aprill 2021 6

2.2. Planeeringu vastavus üldplaneeringule

Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstabeks haljasmaa, mis on

üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.3 kirjeldatud kui aktiivsest kasutusest väljas olevale

haljasmaale linna administratiivpiirides kui ka maatulundusmaale valla territooriumil. Eeldatud

on, et alade kasutamine põhineb väljakujunenud väärtustel- põllumaad haritakse põllumaana,

metsamaadel majandatakse metsa, rannakarjamaad ja niidud on elementaarse hoolduse all ka

edaspidi,võimaldades igameheõiguse kohaselt avalikku kasutust. Üldplaneeringust tulenevalt on

Sikassaare polder väärtuslik maastikuelement.

Ruumilise arengu põhimõtted väärtuslikel maastikuelementidel ja nende kontaktvööndis:

• väärtuslikud maastikuelemendid säilitavad oma senise maakasutusfunktsiooni;

• maakasutustingimused väärtuslike maastikuelementide kontaktvööndis määratakse

detailplaneeringutega;

• piirkondade identiteedi tugevadamiseks tuleb väärtuslikke maastikuelemente eksponeerida,

korrastada, vajadusel tähistada ja korraldada teavitustööd.

Joonis 3. Väljavõte Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi üldplaneeringu maakasutuse kaardist.

Kuna detailplaneeringuga soovitakse lisaks kolmele olemasolevale elektrituulikule rajada

elektrituulik, tööstuslikud kasvuhooned ja alajaama ehitised, on detailplaneering PlanS § 142

lõike 1 punkti 3 kohaselt kehtiva Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi

ühisplaneeringuga üldplaneeringuga vastuolus. Tulenevalt eeltoodust on tegemist

üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

2.2.1 Üldplaneeringu muutmise põhjendused

Lähtuvalt keskonnamõju eelhinnangust, tuulikupargi täienemine ühe tuuliku võrra ei oma

negatiivset visuaalset mõju, pigem jääb visuaalne mõju neutraalseks.

Olenemata asjaolust, et vastavalt ühisplaneeringule ei ole haljasmaal tootmismaa sihtotstarve

lubatud, ei ole tegemist maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutusega. Planeeritaval alal jääb

valdavaks katastriüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa. Ühisplaneeringus Uuevärava

maaüksusele elektrituulikut planeeritud ei ole. Planeeritava elektrituuliku mõju avaldub

väljapoole Uuevärava, Tiigi ja Sarapupõllu katastriüksuste piire, millest tulenevalt on tegemist

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-18-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering, aprill 2021 7

on olulise üldplaneeringu muutmisega. Tulenevalt eelnevast on käesolev detailplaneering

vastuolus ühisplaneeringuga.

Joonis 4. Väljavõte Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi üldplaneeringu maakasutuse kaardist

koos üldplaneeringu muudatusettepanekuga seoses elektrituuliku lisandumisega.

Planeeritava elektrituuliku asukoht.

2.3. Projekteerimispõhimõtted

Uuevärava kinnistule planeeritakse elektrituulik Vestas 52/850 maksimaalse võimsusega 0,85

MW, torni kõrgusega kuni 65 m, rootori diameetriga kuni 32 m. Tuuliku suurim lubatud kõrgus

maapinnast on 81,1 m ja absoluutkõrgus 82,6 m. Müratase: 45 dBA maks 250 m raadiuses; 40

dBA maks 500 m raadiuses. Elektrituulik ühendatakse Sarapupõllu kinnistul asuva alajaamaga

vastavalt Eesti Energia AS liitumistingimustele. Liitumispunkt asub Sikassaare 10/35/110

alajaamas, 10 kV jaotla lattidel, kus paikneb ka kommertsmõõtepunkt. Seade püstitatakse

vundamendile, mis lasub lubjakivist aluspõhjal betoonist vaiadel ja liivapadjal. Elektrituuliku

püstitamiseks koostatakse projekt ehitusloa taotlemiseks.

Tiigi kinnistule planeeritakse kuni kuus aastaringselt kasutatavat tööstuslikku kasvuhoonet

põllumajandussaaduste tootmiseks, maksimaalse ehitisealuse pinnaga 2025 m². Tarbitavate

veekoguste hajutamiseks kuude lõikes kasutatakse kasvuhoones veemahuteid ja sademevete

kogumissüsteeme.

Piirete rajamist ei planeerita. Sarapupõllu kinnistule planeeritakse kuni kuus tootmistegevust

teenindavat konteinerit (ajutised ehitised) ja elektrivarustuse rajatised, maksimaalse

ehitisealusepinnaga 650 m² (sh kaks olemasolevat elektrituulikut kokku ehitisealuse pinnaga

450 m²). Konteinerid ja elektrivarustuse rajatised teenindavad planeeringualale kavandatud

kasvuhooneid, milles planeeritakse köögiviljade kasvatust. Konteinerid rajatakse vastavalt

tüüpprojektile, maksimaalse kõrgusega 2,5 m. Piirete rajamist ei planeerita.

Tiigi katastriüksusele rajatakse kasvuhoonete kastmisvee saamiseks puurkaev, mille veetarve

jääb alla 10 m³ ööpäevas. Veeseaduse §148 lõike 2 kohaselt ei moodustata põhjaveehaarde

ümber sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise

eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber

moodustatakse Veeseaduse § 154 kohane hooldusala.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-18-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering, aprill 2021 8

Kanalisatsioonisüsteemi alale ei planeerita. Vajadusel võib alale paigaldada teisaldatavad

käimlad.

Planeeritaval alal kuivendussüsteemi rekonstrueerimise vajadus puudub, kuna planeeritava

tuuliku asukohas puuduvad läbivad drenaažikollektorid. Kuivendussüsteemi toimimisvõime

säilib. Juhul kui ilmneb, et ehitustööde käigus siiski kahjustatakse kuivendussüsteemi, on

võimalik seda rekonstrueerida vastavalt maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projektile.

Vajadusel tellib arendaja projekti ja teostab tööd süsteemi vastava osa muudatuse ilmnemisel.

Tuulikud võtavad enda alla väikese maa-ala ja jätkuvalt on võimalik ümbritsevat maad kasutada

põllumajandusmaana.

Teiste planeeritavate ehitiste rajamisel maa-aluseid pinnastöid ei planeerita. Kasvuhoonete

vundamendiraamid paigaldatakse otse maapinnale, kasutades nende stabiliseerimiseks

kruvivaiasid, mis ei kahjusta maaparandussüsteeme. Konteinerid paigaldatakse killustikuga

tihendatud alale. Poldriala kuivendamine toimub koostöös Sikassaare Poldri MPÜ-ga.

Ehitustegevus planeerida suveperioodile, kui üleujutuse võimalus on väike. Kasvuhoonete alust

maapinda tõsta planeeritava juurdepääsutee ja platsiga samale tasapinnale.

2.4 Kruntide moodustamine

Olemasolevate katastriüksuste jagamist ei planeerita.

2.5. Juurdepääs ja parkimine

Planeeringualale toimub juurdepääs 21140 Kuressaare-Sikassaare teelt läbi eravalduses olevate

juurdepääsuteede. Juurdepääs toimub läbi Marguse, Haagi, Metalliääre, Liivaääre, Soomi ja

Kuressaare metskond 90 kinnistute. Nimetatud kinnistute omanikega sõlmitakse tee kasutamise

kokkulepe. Planeeritavatele kasvuhoonetele ja elektrituulikule juurdepääsuks rajatakse

killustik-kattega mahasõidud ja teenindusplatsid planeeritavaid kinnistuid läbivalt teelt.

Juurdepääsuteede ja teenindusplatside rajamisel kasutatakse katendite all geotekstiili

konstruktsiooni läbilõike minimaliseerimiseks ja sademevete filtratsiooniks. Kuivendusrežiimi

ei rikuta, kuna rajamissügavus jääb kõrgemale drenaažist ja läbi killustiku toimub filtratsioon.

Juurdepääsutee katendit laiendatakse planeeringualal 3,5 meetrini ning planeeritava tee

minimaalne laius peab samuti olema 3,5 m. Tee mulde minimaalseks laiuseks (teetamm) peab

olema 4,5 m. Juurdepääsutee eramaade sees alates Sikassaare teest parandatakse koostöös

asjaosaliste maaomanikega.

2.6. Piirded, haljastus ja heakord

Piirete rajamist ei planeerita. Planeeringuala on kasutuses heinamaana.

Jäätmetekkega seonduvad mõjud Detailplaneeringu elluviimisega seotud jäätmetekke võimalused võib tinglikult jagada kolmeks:

- ehitusaegsed jäätmed;

- ekspluatatsiooniaegsed jäätmed;

- tuuliku demonteerimisel tekkivad jäätmed. (Võiküla eelhinnang, 2011)

Tuuliku ehituse ajal võib tekkida minimaalses koguses jäätmeid betooni, puidu ja plasti näol.

Tuulikute kasutamisel tekkiv vanaõli on vajalik üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete

käitluslitsentsi omavale isikule ning selle käitlemisel kinni pidada vanaõli käitlusnõuetest.

Tuuleturbiinide demonteerimisel nende eluea lõppemisel tekib jäätmeid betoonvundamendi, metalli

ja plasti näol. Tuuleturbiine on lihtne demonteerida ja nende materjali taas- või korduvkasutada.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-18-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering, aprill 2021 9

Raskem on likvideerida betoonvundamente, kuid need on suhteliselt väikesed ega sega oluliselt

maakasutust. Samuti on vundamente võimalik kasutada uute rajatiste (näiteks uute tuuleturbiinide)

osana.

Ühe tuuliku puhul on jäätmeteke marginaalne ega oma olulist keskkonnamõju. Planeeringuga

kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada

vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist

kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav

tegevus ei oma eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. 1

Sarapupõllu ja Tiigi kinnistutele on joonisel (põhijoonis tehnovõrkudega) esitatud soovituslik

asukoht liigiti kogutavate jäätmete mahutitele.

2.7. Keskkonnakaitselised tingimused

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi keskkonnaprobleeme ega avariilisi riske.

Planeeringualal ei esine üldist ega lokaalset keskkonnareostust. Lisaks ühele elektrituulikule

kavandatakse planeeringualale tööstuslikud kasvuhooned ja alajaama ehitised, mille mõju

looduskeskkonnale tulenevalt majandamisest on minimaalne. Planeeringu elluviimisel

arvestatakse keskkonnamõiju eelhinnangus esitatud hinnangute ning seisukohtadega.

Kavandatav tuulepark asub Sikassaare poldril. Polder on tammidega ümbritsetud kuivendatud maa-

ala, millelt vesi juhitakse ära veetõstemehhanismidega. Polder on suhteliselt halvas seisundis, kuid

töötav ja aktiivses põllumajanduslikus kasutuses. Sikassaare polder on ainuke Saare maakonnas

veel toimiv polder. Uuevärava planeeringuala paikneb keskmiselt ja nõrgalt kaitstud põhjaveega

alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Planeeritaval alal ei paikne rohevõrgustiku alasid

ega muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning

kultuurimälestised. Planeeringualale jääb terves ulatuses aga maaparandushoiuala.

Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane ja madal – absoluutkõrgusega maksimaalselt 2.3 m.

Alale kavandatavatele rajatistele seab kõrguspiiranguid Kuressaare lennuväli ja lennukite

lennukoridor. Planeeringuala on aktiivses põllumajanduslikus kasutuses heinamaana.

Planeeringuala on valdavalt madala taimestikuga, domineerivaks on kõrrelised. Kraavid on

tugevalt pajude ja leppadega kinni kasvamas. 2

Tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed

mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti rajatise valmimisega.

Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev

keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride. Tuuliku detailide kohale toimetamisega

seotud mõjud on ühekordsed ja kokkuvõttes väheolulised. 3

Mõju põhja- ja pinnaveele Planeeringuala paikneb keskmiselt ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta

andmed puuduvad. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui juhtub õnnetus

kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Normaalsetes

tingimustes seda toimuda ei tohiks.

Kuna ehitusgeoloogilised tingimused ei ole alal ehitustegevust soosivad, võib tuulegeneraatori

püstitamisega ja eelkõige just juurdesõidutee ja võimalike truupide väljaehitamisega kaasneda

teatav oht poldri funktsioneerimisele, negatiivne mõju pinnavee liikumisele ja põhjavee rikkumisele.

Poldri toimimiseks on tähtsaim tagada takistusteta veevool drenaažis ja kraavides ning vee ära

pumpamine poldrilt.

1 Keskkonnamõju eelhinnang, lk 10

2 Keskkonnamõju eelhinnang, lk 4-6.

3 Keskkonnamõju eelhinnang, lk 8.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-18-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering, aprill 2021 10

Tööstuslike kasvuhoonete, alajaama ehitiste, juurdepääsuteede ja teenindusplatside

planeerimisel lähtutakse seisukohast, et maaparandussüsteemina kasutatavat drenaaži paigutust

ei muudeta. Pinnastööde teostamisel jäävad ehitiste rajamissügavused rajatud drenaažist (0,9-

1,3 m maapinnast) kõrgemale. Planeeritavas elektrituuliku asukohas läbivad drenaažikollektorid

puuduvad ja maaparandusüsteemi toimimise seisukohast on veerežiimi muudatus minimaalne.

Mõju maavaradele Planeeringualal ei paikne riigile kuuluvat maavara ning planeeringuga kavandava tegevusega ei

kaasne otseselt maavara või maa-ainese kaevandamist. Käesoleva detailplaneeringu raames ei

kavandata tegevusi, mis mõjutaksid otseselt ja oluliselt maavarade kasutamist. Teadaolevalt ei asu

planeeringualal kaevandamisväärseid kivimeid või mineraale (Keskkonnaregistri andmed), küll aga

asub maa-alal poldri all savilasund, mille kasutuselevõttu antud tuulepark tulevikus piiraks. Samas

ei ole savilasund Keskkonnaregistrisse maardlana kantud ning seega ei saa tuulikupargi rajamise

mõju maavaradele pidada oluliseks.

Sama seisukoht kehtib ka planeeritavate tööstuslike kasvuhoonete ja alajaama ehitiste kohta.

Nende rajamine ei avalda mõju maavaradele.

Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb tuulegeneraatori ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide

rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja

kasutatavate kemikaalidega (nt kütused).

Tuulepark asub Sikassaare poldril. Polder on halvas tehnilises seisundis, kuid töötav ja aktiivses

põllumajanduslikus kasutuses. Sikassaare polder on ainuke Saare maakonnas veel toimiv polder.

Poldri all on uuritud savilasund. Vaadeldava ala ehitusgeoloogilised tingimused on halvad.

Pinnakate koosneb halva kandevõimega pinnasest (veeküllastunud tolmliiv, savi, voolavplastne

moreen), ehitusgeoloolised tingimused on halvad. Sikassaare poldri keskosa on endine madalsoo

soosetetega pinnakate, mille all lasub savi. Poldri servaalad jäävad liustikujärvetasandikule, kus

pinnakatteks on savi. Ehitusgeoloogiline uuring (töö nr 4166 a) on teostatud 12.05.2005 AS-i Maves

poolt esimese tuuliku püstitamise kohas Tiigi kinnistu loodenurgas (tegemist on savilasundi

servaalaga). 10 m sügavune puurauk näitas, et pinnakate koosneb maaüksusel halva kandevõimega

pinnasest (veeküllastunud tolmliiv, savi, voolavplastne moreen). Põhjaveetase on alal kõrge – 30 cm

maapinnast, mis raskendab kaevetöid tuulegeneraatori asukohas. Kaevamisel on vee juurdevool

tolmliivast ja moreenist väike, lubjakivist aga märgavalt suurem. Veeküllastunud tolmliiv, savi ja

voolavplastne moreen ei hoia kaevamisel seina (Sikassaare tuulepargi ehitusgeoloogilise uuringu

aruanne, 2005).

Poldri taimkate ei ole väga liigirikas ning kaitsealuseid liike DP-aladel registreeritud ei ole. Seoses

tuulegeneraatori püstitamise ja selleks vajalike kommunikatsioonide rajamisega, tuleb alal osa

taimestikku eemaldada. Sellega kaasneb maastiku struktuuri mõningane muutus.

Arvestades aga sellega, et ka poldriga piirnevad alad on kultuurmaastiku iseloomuga (sh rajatud

männik Kuressaare-Kuivastu mnt vahel) ei kaasne antud DP elluviimisega olulist negatiivset mõju

piirkonna taimestiku elurikkusele.

Kultuurmaastikule iseloomulikult ei ole ala loomastik väga mitmekesine. Imetajatest võib alal

esineda närilisi, juhukülalistena jäneseid, kitsi, rebaseid. Kraavide läheduses võib esineda

kahepaikseid, roomajaid (näiteks konni, sisalikke, nastikuid). Teadaolevalt metsloomi töötavad

tuulikud oluliselt ei häiri. Arvestades, et kolm tuulikut on poldritel juba alates 2012. aastast

töötanud, on kohalikud metsloomad tuulikutega nüüdseks harjunud. Nahkhiirte esinemise kohta

poldril andmed puuduvad, kuid nende toitumine seal pole välistatud. Varasemate uuringute põhjal

on leitud, et teatud kohtades ja ajal võib putukate arvukus tuulikute läheduses olla seoses tuulikute

poolt põhjustatud soojuskiirgusega (eelkõige öisel ajal) väga suur ning seetõttu võivad hukkuda

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-18-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering, aprill 2021 11

saagijahil nahkhiired. Probleemsed kohad on rändavate liikide lennukoridorides ja paiksete liikide

nn kriitilistel aladel – paikades, kus kevadel ja sügisel on palju putukaid ning kus nahkhiired aeg-

ajalt kontsentreeruvad väikesel alal (KMH aruanne, 2005). Arvestades, et piirkonnas ei leidu

märkimisväärsel hulgal nahkhiirtele sobivaid ööbimispaiku (keldreid, koopaid, elamuid, puuõõnsusi

jms) ning et nahkhiired lendavad enamasti madalamalt kui antud tuulikute labade ulatus, on

tuulikute mõju nahkhiirtele pigem tagasihoidlik.

Elektrituulikute üheks olulisimaks keskkonnamõjuks on nende mõju linnustikule. Tuulikud

põhjustavad häiringuid, samuti tiiviku või mastiga kokku põrkavate isendite hukku ja vigastumist.

Lindude prognoositav hukk pole ulatuslik, vaid mõõdetav pigem väheste isenditega aastas (Võiküla

eelhinnang, 2011). Näiteks Pakri kaheksa tuulikuga tuulepargis 2005. a läbiviidud uuringus saadi

lindude hukkumise keskmiseks arvuks 4.7 lindu tuuliku kohta aastas. Haudelinnustiku osas

süstemaatilised loendusandmed puuduvad. Poldril on tõenäoliselt sagedasemateks põldlõokesed,

tihased, rästad (KMH aruanne, 2005). Saaremaa Linnuklubi liikmete juhuvaatluste põhjal on KMH

aruandes (2005) välja toodud info põhjal antud maaüksuste näol tegemist Kuressaare lahe linnuala

hallhane toitumisalaga. Registreeritud on ka suur-laukhane, rabahane, kiivitajate, kuldnokkade ja

isegi tutka esinemist. Märkimisväärsemat mõju piirkonna linnustikule võib avaldada tuuliku ja selle

toimimiseks vajaliku juurdepääsutee rajamine. Esialgse ehitustegevuse (kaevetööd ja pinnase

eemaldamine) ajastamine väljapoole lindude pesitsusperioodi, võib häirivat mõju piirkonna

linnustikule mõnevõrra leevendada.

Tõenäoliseks võib pidada kohaliku haudelinnustiku mõningast häirimist ja elektrituulikute vahetu

läheduse vältimist osade liikide poolt. Tõenäoliselt ei ole piirkond enam hallhanele nii meelepärane

toitumispaik kui enne tuulikute püstitamist. Samas ei ole haudelinnustiku osas tuulepargi alal ega

selle vahetus läheduses Keskkonnaregistrile tuginedes teada olulisi kõrge kaitseväärtusega ega

tuulikute suhtes väga tundlikke linnuliike. Mõju rändlindudele võib oluliseks osutuda üksikutel

päevadel ebasoodsate tingimuste korral kumuleeruvalt olemasolevate tuulikute tõttu (kokkupõrked

tuulikulabadega vms). Kuivõrd tuulikupark asub rannajoonest suhteliselt kaugel (3.7 km), on

kokkupõrke tõenäosus merelindudega väike.

Samas on aga selge, et mida rohkem on tuulepargis tuulikud, seda suurem on kokkupõrgete

tõenäosus lindudega, häirimine ja hukkumine.

Planeeringualal ei paikne rohevõrgustikku, seega puudub ka oluline mõju loomade liikumisele.

Nelja tuulikuga planeeringute elluviimine ei mõjuta negatiivselt lindude populatsiooni, pesitsemist

ega rännet.

Tööstuslike kasvuhoonete ja alajaama ehitiste planeerimisel peab arvestama ehitusaegsete mõjudega

pinnasele. Peale ehitustegevust lähiümbrus korrastatakse, et seda oleks võimalik kasutada jätkuvalt

põllumajandusliku maana. Kuna ehitiste rajamissügavus on väike, siis mõjud pinnasele ja

eksisteerivale taimestikule on minimaalsed.

Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist Uuevärava DP elluviimisega seoses ei toimu.

Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust eeldatavasti ei ületata. Peamine

mõju välisõhule kaasneb rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise etapis ning on ajutise

iseloomuga. Heitmed välisõhku tulenevad ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja

sisepõlemismootorite tööst. Kui mootorsõidukite heitgaasi normid jäävad Atmosfääriõhu kaitse

seaduse1 (vastu võetud Vabariigi Presidendi otsusega nr 805 29.06.2016) ning sellega seotud

keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (vastu võetud 16.12.2016) piiresse, ei ole heitgaasidest tingitud

mõju oluline.4

Kokkuvõte koostatud keskkonnamõju eelhinnangust:

4 Keskkonnamõju eelhinnang, lk 8-10.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-18-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering, aprill 2021 12

Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel tuvastasti mitmeid keskkonnaaspekte, mille mõju olulisust

hinnati. Kokkuvõtvalt võib esitada hinnangu tulemused järgmiselt:

- mõju pinnasele on väheoluline;

- tuulikupargi rajamise mõju maavaradele on väheoluline/mitteoluline;

- tuuliku detailide kohale toimetamisega seotud mõjud on ühekordsed ja kokkuvõttes väheolulised;

- tuulikupargi täienemine ühe tuuliku võrra ei oma negatiivset visuaalset mõju, pigem jääb

visuaalne mõju neutraalseks.

- tuuliku käitamise ja hooldusega otseseid ega olulisi kaudseid mõjusid taimkattele ei avaldu.

Samuti ei kaasne olulisi negatiivseid mõjusid tuuliku demonteerimise ja äraveoga;

- tuuliku detailide transport, juurdepääsutee ja elektriliini ning alajaama rajamine piirkonna

linnustikule olulist mõju ei avalda. Mõningast mõju häiringu näol võib tuulik põhjustada läheduses

pesitsevatele või toituvatele lindudele;

- tuulikupargi mõjud nahkhiireliikidele on tõenäoliselt väheolulised;

- tuulikupargi rajamisega ei kaasne olulisi negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku kvaliteedile ega

funktsioneerimisele;

- kuna ehitusgeoloogilised tingimused ei ole alal ehitustegevust soosivad, võib tuulegeneraatori

püstitamisega ja eelkõige just juurdesõidutee väljaehitamisega kaasneda teatav oht poldri

funktsioneerimisele, negatiivne mõju pinnavee liikumisele ja põhjavee rikkumisele, samas ei ole see

mõju märkimisväärne võrreldes poldri senise seisundi ja funktsioneerimisega;

- kuna lähimad eluhooned asuvad planeeritavast tuulikupargist ca 400 m kaugusel ei saa välistada

teatavat tuulikute pöörlemisest tulenevat müra häiringut, lubatud müra normtasemeid tõenäoliselt

siiski ei ületata.

- tõenäosus õlireostuse tekkeks õli nõuetekohasel vahetamisel on minimaalne;

- ühe tuuliku lisandumise puhul on jäätmeteke marginaalne ja ei oma olulist keskkonnamõju.

- planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine

vähetõenäoline;

- vibratsiooni teke on arvestades olemasolevaid tingimusi ja paigaldatavat tuulikutüüpi,

ebatõenäoline ja selle mõju mitteoluline

- teatav tuulikupargist lähtuv varjutuse häiring on lähimatel elamualadel võimalik, kuid pigem

lühiajaline, olles lähimatele elamutele maksimaalne suvekuudel hommikupoolikul (kl 8-10);

- sotsiaal-majanduslik mõju on tuulikupargi täienemisel pigem positiivne, kuna lisaks olemasolevale

biomassi kogumisele, on võimalik toota ka elektrienergiat;

Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha

keskkonnataluvust, ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline

strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.5

2.8. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning sellel põhinevad järeldused ja ruumilise

arengu eesmärgid

Käesoleva planeeringu ehitamisaegsed tegevused, mis mõjutavad lühiajaliselt ümbitsevat

keskkonda on elektrituuliku, kasvuhoonete ja konteinerite ning sellega seotud taristu rajamine.

Nimetatud tegevustega kaasneb ehitusmüra, suurkabariidiliste veoste liikumine, liiklussageduse

ajutine kasv. Elektrituuliku töös hoidmise ja ekspluatatsiooniga kaasnevad tuuliku lähiümbruses

lokaalne müra, varjutus ja visuaalne mõju. Tuuliku mõjualast kaugemal on mõjud ligilähedased

planeeringueelsele olukorrale. Kuna planeeritav elektrituulik asub lähimast elamust ligikaudu

600 m kaugusel, siis ehitusjärgsed mõjud puudutavad ainult ümbritsevat looduskeskkonda.

Lähim elamu on ümbritsetud tootmisalast ning olemasolevad tuulikud on elamule lähemal, kui

planeeritav tuulik.

5 Keskkonnamõju eelhinnang, lk 15-16.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-18-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering, aprill 2021 13

Ruumilise arengu mõistes jääb planeeringuala valdavalt maatulundusmaaks (põllumajandus) ja

osaliselt tootmismaaks. Tootmismaa osakaal hoonestusala piires jääb kruntidel pos 1 ja 2 alla

5% ning 10% krundil pos 3.

Planeerimislahenduse koostamisel on arvestatud järgnevaga:

 Planeeringuala, mis asub hoonestusaladest väljapool, jääb põllumajandusega seotud

piirkonnaks ja arendustegevusi ei planeerita;

 Planeeringuala lähipiirkonnas asuvad maatulundusmaa ning tootmismaa sihtotstarbega

katastriüksused;

 katastriüksuste sihtotstarbeks määratakse tootmismaa (T) 5% (10% krundil pos 3),

maatulundusmaa (M) 95% (90% krundil pos 3);

 Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust

(olemasolevale tootmismaale tuuleenergia tootmise funktsiooni lisamine) ka oluline

strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

2.9. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele

Planeeringuala asub Sikassaare külas, kus elab 01.01.2018.a. seisuga rahvastikuregistri andmetel

48 elanikku. Detailplaneeringuga kavandatav tegevuse elluviimisel uusi töökohti ei looda, seetõttu

Uuevärava DP elluviimine olulist mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele näitajatele ei oma. 14

Senist poldri sihtotstarbelist ja ainuvõimalikku kasutust maatulundusmaana tuulepargi rajamine ei

kitsenda. Maa majanduslik väärtus alal isegi tõuseb, kuna lisaks senisele põllumajanduslikule

kasutusele on võimalik saada tulu ka energiatootmisest. 6

2.10. Vertikaalplaneerimine

Olemasolevaid maapinna kõrguseid ei muudeta. Planeeritvad tööstuslikud kasvuhooned

rajatakse maapinnale kruvivaiasid kasutades, mis ei eelda pinnasetöid. Sademeveed

immutatakse pinnasesse. Keelatud on sademevete juhtimine naaberkinnistutele. Teede ja

platside planeerimisel lahendatakse sademevete ärajuhtimine katenditelt põikkalletega 2,5%.

Veed immutatakse teede ja platside kõrval asuvatesse muldkehadesse.

2.11. Tuleohutusnõuded

Ehitiste minimaalne tuleohutusklass täpsustatakse edasise projekteerimise käigus vastavuses

projekteeritavale ehitisele esitatavate tuleohutusnõuetega. Projekteerimisel lähtuda majandus-

ja taristuministri määrusest nr 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“.

6 Keskkonnamõju eelhinnang, lk 13-14

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-18-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering, aprill 2021 14

Joonis 3. Veevõtukoht nr 3291 (maht 50m³).

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele peab

hoonetevaheline kaugus (kuja) olema minimaalselt 8 meetrit. Vähema kauguse puhul tuleb

kasutada tule leviku takistamiseks ehituslikke abinõusid vastavalt siseministri 30.03.2017

määruse nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” §-le

22. Vastavalt ehitisele esitatavatele tuleohutusnõuetele võib ühe kinnistu piires lugeda üheks

hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist.

Lähim olemasolev tuletõrje veevõtukoht (nr 3291, maht 50m³) paikneb ca 600 m kaugusel

Mõisa (27003:001:0365) kinnistul. Krundile pos 2, manööverdusplatsi kõrvale, planeeritakse

tuletõrjeveemahuti (minimaalne mahutavus 30 m³). Veevõtuvõimalus ja juurdepääs

päästetehnikaga veevõtukohani peab olema tagatud aastaringselt. Tee veevõtukohani ja

manööverdusplats peab olema sõidetav ning talvel lumest puhastatud. Tuletõrje veevõtukoha

ehitab välja arendaja.

3. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

Tiigi maaüksusele planeeritavate kasvuhoonete veevarustuseks rajatakse nende lähedusse 10 m

hooldusalaga puurkaev. Vastavalt Veeseaduse §187 lg 2 on veeloa kohustus, kui võetakse

põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas. Kui

veevajadus ületab nimetatud mahud, tuleb Keskkonnaametilt taodelda veeluba. Kasvuhoonete

planeeritav veevajadus jääb alla 10 m 3 /ööp. Puurkaev rajatakse vastavalt ametkondadega

kooskõlastatud projektile. Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

Kasvuhoonetes kanalisatsioonirajatised puuduvad.

Soojavarustus lahendatakse õhksoojuspumpade baasil Sarapupõllu kinnistule planeeritud

konteinerseadmetest. Soojavarustus ja elektrivarustus lahendatakse eraldi tehniliste

projektidega.

Uuevärava maaüksusele rajatava elektrituuliku ühendamiseks alajaamaga taotletakse Eesti

Energia AS-lt tehnilised tingimused, koostatakse liitumisprojekt ja sõlmitakse liitumisleping.

Veevarustuse ja kananalisatsiooni vajadus puudub.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-18-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering, aprill 2021 15

Sarapupõllu maaüksusele rajatavate konteinerite elektiühendus teostatakse olemasolevast

alajaamast. Veevarustuse ja kananalisatsiooni ja vajadus puudub.

4. SERVITUUDID

Servituutide alad on kantud joonisele „Põhijoonis tehnovõrkudega“. Tiigi ja Uuevärava

katastriüksustele on seatud juurdepääsuservituut.

Tabel 2 Servituutide määramise vajadus

teeniv kinnisasi/krunt,

millele tehakse ettepanek

seada servituut

valitsev krunt või

asutus, mille kasuks

on tehtud ettepanek

seada servituut

servituut märkus

Sarapupõllu

(27003:001:0139)

(pos 3)

Uuevärava

27003:001:0116

(pos 2),

Tiigi

27003:001:0568

(pos 1)

Reaalservituut

Reaalservituut

elektrikaablite

rajamiseks ning

hooldamiseks

Uuevärava

27003:001:0116

(pos 2)

Tiigi

27003:001:0568

(pos 1)

Reaalservituut

Reaalservituut

elektrikaablite

rajamiseks ning

hooldamiseks

Marguse 27003:001:0545,

Haagi 43301:001:0316,

Metalliääre 43301:001:0896,

Liivaääre 43301:001:0854,

Soomi 27003:001:0717,

Kuressaare metskond 90

27003:001:0052

Sarapupõllu

(27003:001:0139)

(pos 3),

Uuevärava

27003:001:0116

(pos 2),

Tiigi

27003:001:0568

(pos 1)

Reaalservituut

Reaalservituudi

määramisega

tagatakse

juurdepääs

planeeritavatele

kruntidele

5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

1. Uuevälja, Tiigi ja Sarapuupõllu katastriüksuste sihtotstarvete muutmine.

2. Elektrikaablitele ning juurdepääsuteele servituudi määramine.

3. Kuni planeeringualani seatakse enne ehitamist teeservituudid ja parandatakse tee

naaberkinnistute omanikega ühiselt.

4. Kasvuhoonete, puurkaevu ning elektrituuliku ehitusprojekti koostamine.

5. Alajaamale, trafole, elektrituulikule, kasvuhoonetele ning puurkaevule ehitusloa

taotlemine. Kui elektriliini võimsus on üle 35 kV, on vaja koostada eraldi projekt ja

taotleda ehitusluba.

6. Hoonete, puurkaevu, elektrikaablite ning elektrituuliku ehitus.

7. Elektrikaablite (üle 35 kV) ja puurkaevu kasutusteatise ning alajaamale, trafole,

elektrituulikule ja kasvuhoonetele kasutusloa taotlemine.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-18-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering, aprill 2021 16

8. Planeeritaval alal peab säilima kuivendussüsteem. Peale ehitustöid ja enne

kasutuslubade taotlemist /kasutusteatise esitamist teostada pädeva isiku poolt

toimivuse kontroll. Kui ilmneb, et ehitustööde käigus on kahjustatud

kuivendussüsteemi, on arendajal kohustus süsteem rekonstrueerida vastavalt

maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projektile ning teostada rekonstrueerimistöid

süsteemi vastava osa muudatuse ilmnemisel koostöös Poldri MPÜ-ga.

6. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

Pos 1 (Tiigi katastriüksus)

 maksimaalne ehitisealune pind krundil- 2025 m² (sh olemasolev elektrituulik

ehitisealuse pinnaga 225 m²)

 hoone maksimaalne kõrgus planeeritavast maapinnast- 5 m

 hoonete arv krundil- 6

 krundi sihtotstarve – 5 % tootmismaa, 95% maatulundusmaa

Pos 2 (Uuevärava katastriüksus)

 maksimaalne ehitisealune pind krundil- 250 m²

 rajatise (tuulegeneraatori) maksimaalne kõrgus (absoluutkõrgus) – 82,6 m

 hoonete arv krundil- puudub

 krundi sihtotstarve – 5 % tootmismaa, 95% maatulundusmaa

Pos 3 (Sarapupõllu katastriüksus)

 maksimaalne ehitisealune pind krundil- 8550 m² (sh kaks olemasolevat elektrituulikut

kokku ehitisealuse pinnaga 450 m², kolm konteinerit 93,4 m² ning

päikeseelektrijaam 7900 m² )

 hoone maksimaalne kõrgus planeeritavast maapinnast- 2,5 m

 hoonete arv krundil- 6

 krundi sihtotstarve – 10 % tootmismaa, 90% maatulundusmaa.

Koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson

PLANEERITAVA ALA ASUKOHT

Märkus: Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti X-GIS põhikaarti.

LEPPEMÄRGID

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare Tel/fax 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 19.08.2019

Stacey OÜ

SITUATSIOONISKEEM

EEP000710, 26.04.2006

Janika Jürgenson Joonise nimetus

Mõõt

1 3 Töö nr Joonis Jooniseid

01-18-DP

Töö nimetus ja aadress

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik

- Staadium

DP

Sikassaare küla, Saaremaa vald, Saaremaa

Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering

Uuevärava

27003:001:0116

M aatulundusmaa 100%

Pindala: 8.84 ha

Sarapupõllu

27003:001:0139

M aatulundusmaa 100%

Pindala: 8.29 ha

Tiigi

27003:001:0568

M aatulundusmaa 100%

Pindala: 6.49 ha

Põllu

27003:001:0492

M aatulundusmaa 100%

Pindala: 2.95 ha

Vene

27003:001:0435

M aatulundusmaa 100%

Pindala: 4.05 ha

Käenometsa

27003:001:0069

M aatulundusmaa 100%

Pindala: 7.43 ha

Nau

27003:001:0493

M aatulundusmaa 100%

Pindala: 3.99 ha

Sooääre

27003:001:0040

M aatulundusmaa 100%

Pindala: 5.29 ha

Luguse

43301:001:0356

M aatulundusmaa 100%

Pindala: 21.88 ha

Soomi

27003:001:0717

M aatulundusmaa 100%

Pindala: 6.38 ha

27,0 4,0

9,0

4,0

Märkused: 1) Geodeetilise alusplaani on koostatud DP Projektbüroo OÜ 31.07.2018a, töö nr. 58-18-G 2) Koordinaadid L-Est `97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 3) Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde.

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare Tel/fax 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 17.12.2020

Stacey OÜ

TUGIPLAAN

EEP000710, 26.04.2006

Janika Jürgenson Joonise nimetus

Mõõt

2 3 Töö nr Joonis Jooniseid

01-18-DP

Töö nimetus ja aadress

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik

1:1000 Staadium

DP

Sikassaare küla, Saaremaa vald, Saaremaa

Sikassaare küla Uuevälja, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneering

KITSENDUSED: 1) 0,4 kV maakaabelliini kaitsevöönd 1m mõlemal pool liini telge; 2) 1 kV kuni 35 kV õhuliini kaitsevöönd 10 meetrit mõlemal pool liini telge; 3) 1 kV kuni 35 kV maakaabelliini kaitsevöönd 1 meeter mõlemal pool liini telge; 4) Alajaam 5) Kehtiv teeservituut;

PLANEERITAVA ALA PIIR PLANEERITAV

TINGMÄRGID:

KINNISTU PIIR KRUUSKATTEGA TEE 0,4 kV MAAKAABELLIIN 10 kV MAAKAABELLIIN 10 kV ÕHULIIN KEHTIV SERVITUUT ELEKTRITUULIK VESTAS 47 / 660 ROOTORI PROJEKTSIOON, R=25 m

OLEMASOLEV

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 02.03.2021 nr 5-2/1252-1

Meie 18.05.2021 nr 7.1-2/21/5181-4

Uuevärava, Tiigi ja Sarapuupõllu

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Sikassaare külas Uuevärava, Tiigi

ja Sarapuupõllu detailplaneeringu (katastritunnused 27003:001:0139, 27003:001:0116 ja

27003:001:0568, edaspidi planeering).

Üldplaneeringut muutva planeeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine

elektrituuliku, tööstuslike kasvuhoonete ning alajaama (konteinerite) rajamiseks, sihtotstarvete

määramine, liikluskorralduse, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine ning

nende sidumine olemasolevatega. Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks lennundusseaduse § 35 lg 21 ja 22, ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu tingimusel, et planeeringu

seletuskirja osa 2.3.Projekteerimispõhimõtted esimesse lõiku lisatakse enne planeeringu

vastuvõtmist lause: „Tuuliku püstitamisel arvestada, et absoluutkõrguse piirang 82,6 meetrit kehtib

ka tõstetehnikale“.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Lähtudes lennundusseaduse § 35 lg 4 peab maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise ehitusloa

saamiseks esitatav ehitusprojekt olema Transpordiameti poolt heaks kiidetud.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

taristu teenuste osakond

Lisa: Uuevarava, Tiigi ja Sarapuupollu dp_23.04.2021.asice

2 (2)

Andres Lainoja

610 3590, [email protected]

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]