Leping

1 / 6

MÜÜGI HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. MÕISTED Käesolevates üldtingimustes kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1. hanke alusdokumendid – hanke alusdokumendid riigihangete seaduse tähenduses. Hanke alusdokumendid hõlmavad muu hulgas ka hanke alusdokumentide muudatusi ning ostja poolt enne lepingu sõlmimist hanke alusdokumentide kohta antud selgitusi;

1.2. leping – ostja ja müüja vaheline müügileping, mis sisaldab täielikku ja terviklikku pooltevahelist kokkulepet kaubaga seotud tingimuste kohta. Leping hõlmab kõiki lepingu dokumente;

1.3. lepingu hind – tasu, mille ostja kohustub müüjale lepingu alusel nõuetekohase kauba eest maksma. Lepingu hinnaks on tasu suurus ilma käibemaksuta. Käibemaks lisandub lepingu hinnale vastavalt kehtivatele õigusaktidele;

1.4. lepinguperiood – ajavahemik lepingu jõustumise päevast kuni lepingu lõppemiseni; 1.5. leppetrahv – lepingust tulenev kõrvalkohustus, kui selle rakendamises ja selle määras on

lepingus kokku lepitud. Leppetrahvi rakendamise eesmärk on eelkõige sundida müüjat täitma lepinguga võetud kohustusi ning leppetrahv ei asenda kohustuse täitmist ega piira kahjude hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud;

1.6. pakkumus – müüja esitatud siduv tahteavaldus lepingus kirjeldatud kauba tarnimiseks; 1.7. pool või pooled – ostja ja müüja eraldi või koos nimetatuna; 1.8. tehniline kirjeldus – lepingu dokumentide hulka kuuluvad dokumendid, milles määratakse

kindlaks kauba tehnilised tingimused, tehnilise kirjelduse all peetakse silmas tehnilist kirjeldust riigihangete seaduse ja hanke alusdokumentide tähenduses;

1.9. ostja – juriidiline isik, kes tellib müüjalt kauba, ostjana käsitatakse ka hankedokumentides hankijana nimetatud isikut. Ostjat võib esindada tema seadusjärgne või volitatud esindaja;

1.10. üleandmis-vastuvõtmisakt – dokument, sh saateleht, mis koostatakse ja allkirjastatakse pärast kauba tarnimist ning üleandmist ostjale;

1.11. kaup – müüja poolt ostjale üleantav ja lepingus kokkulepitud asi; 1.12. müüja – ostja valitud juriidiline isik, kes tarnib kaupa. Müüjana käsitatakse ka hanke

alusdokumentides pakkujana nimetatud isikut. Müüjat võib esindada tema seadusjärgne või volitatud esindaja;

1.13. viivis – õiguskaitsevahend, mida rakendatakse rahaliste kohustuse täitmisega viivitamisel; 1.14. vääramatu jõud – asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatuks jõuks ei ole asjaolu, mis on teisele poolele sisuliselt omistatav. Kui pooled on lepingus täpsustanud vääramatu jõu asjaolud või esitanud vastava loetelu, lähtutakse vääramatu jõuga seoses poolte täiendavast kokkuleppest.

2. LEPINGU DOKUMENDID. LEPINGU TÕLGENDAMINE 2.1. Lepingu dokumendid hõlmavad kõiki kauba tarnimiseks ja üleandmiseks-vastuvõtmiseks

vajalikke dokumente. Lepingu dokumendid täiendavad üksteist. 2.2. Lepingu dokumentideks on järgmised dokumendid, mis on esitatud tähtsuse järjekorras,

alustades kõige tähtsamast: 2.2.1. lepingu muudatused, mis on allkirjastatud pärast lepingu sõlmimist; 2.2.2. lepingu eritingimused koos lisadega; 2.2.3. hanke alusdokumendid koos muudatuste ja ostja antud selgitustega; 2.2.4. lepingu üldtingimused; 2.2.5. muud lepingu juurde kuuluvad dokumendid; 2.2.6. müüja pakkumus.

2.3. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid lepingu dokumente loetakse samaaegseteks.

2.4. Lepingus on pealkirju kasutatud viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus ainsuses olevad sõnad tähendavad

2 / 6

mitmust ja vastupidi, kui lepingu sättest või olemusest ei tulene teisiti.

3. KAUBA TARNIMISE TÄHTAJAD 3.1. Müüja kohustub kauba tarnima ja selle ostjale üle andma lepingus kokku lepitud tähtajaks.

Juhul kui lepingus on kokku lepitud kauba tarnimise vahetähtajad, kohustub müüja vastavad kaubad üle andma kokkulepitud vahetähtaegadeks.

3.2. Pool kohustub mõistliku aja jooksul teavitama teist poolt selliste asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada nõuetekohase kauba üleandmist või lepingu muul viisil täitmist, olenemata asjaolude tekkepõhjusest.

4. KAUBA ÜLEANDMINE JA KVALITEET 4.1. Müüja annab kauba ostjale üle üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel, mis on müüja poolt

allkirjastatud. Koos kaubaga annab müüja ostjale üle kauba valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid.

4.2. Juhul, kui müüja on kohustatud kauba üleandmise kohas ostjale valmis panema, on ostja kohustatud kauba üleandmise kohast ära viima mõistliku aja jooksul alates hetkest, mil müüja teatab ostjale, et kaup on valmis pandud. Müüjal ei ole sellisel juhul õigus nõuda kauba säilitamisega seonduvate kulutuste hüvitamist.

4.3. Müüja tagab, et müüdava kauba kvaliteet vastab Eesti Vabariigis vastavale kaubale kehtestatud nõuetele ning tootja poolt kehtestatud tingimustele. Ostja nõudmisel ja vastava dokumendi olemasolu kohustuslikkuse korral on müüja kohustatud esitama ostjale kauba kvaliteeti jt. tunnuseid kinnitavad dokumendid või dokumentide koopiad.

4.4. Kui ülevaatamise käigus selgub, et kaup ei vasta lepingus toodud nõuetele või puuduvad lepingus nõutud dokumendid, on ostjal õigus keelduda kauba vastuvõtmisest ning üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisest.

4.5. Kui kaup vastab lepingus kirjeldatud tingimustele ja on kohase kvaliteediga, kohustub ostja kauba vastu võtma.

4.6. Juhul kui ostja avastab kauba mittevastavuse lepingule, peab ostja teatama sellest müüjale mõistliku aja jooksul alatest kauba mittevastavusest teadasaamisest.

4.7. Mittevastavaks tunnistatud kauba on müüja kohustatud ostja nõudmisel kas: 4.7.1. vahetama mõistliku aja jooksul omal kulul ümber puudusteta kauba vastu. Kui ei ole

kokku lepitud teisiti, on mõistlik aeg 14 kalendripäeva; 4.7.2. hüvitama ostjale puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutused.

4.8. Kauba müüjalt ostjale üleandmisega läheb kauba juhusliku hävimise riisiko üle ostjale.

5. LEPINGU HIND JA TASUMISE KORD 5.1. Lepingu hind

5.1.1. Lepingu hind on poolte poolt lepingus kokku lepitud summa, mis on väljendatud ilma käibemaksuta summana ning sisaldab kõiki müüja poolt tehtavaid kulutusi lepingu

täitmisega seonduvalt (sh, kuid mitte ainult võimalikud tolli-, impordi ja muud maksud ning lõivud, kauba tarnimise kulud jms).

5.1.2. Lepingu nõuetekohase täitmise korral on ostja kohustatud müüjale tasuma lepingu hinna.

5.2. Tasumise kord 5.2.1. Ostja tasub müüjale üleandmis-vastuvõtmisaktide ja nende põhjal müüja poolt

esitatud arvete alusel. Müüja esitab ostjale arve(d) masinloetaval kujul e-arvena. Müüja esitab ostjale arve kauba eest tasumiseks pärast üleandmis- vastuvõtmisakti allkirjastamist ostja poolt.

5.3. E-arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid: 5.3.1. info e-arve esitaja kohta; 5.3.2. info maksja kohta; 5.3.3. kirjaliku hankelepingu sõlmimisel hankelepingu number; 5.3.4. info perioodi osas, mille eest arve esitati; 5.3.5. raamlepingu number;

3 / 6

5.3.6. raamlepingu aluseks oleva riigihanke viitenumber, lepingu osa viitenumber1 ja minikonkursi viitenumber (kui on läbiviidud riigihangete registris);

5.3.7. välisvahendite alusel asjade soetusel ka viide vastavale projektile. Ostja kohustub märkima vajaliku viite tehingu alusdokumendis.

5.3.8. käibemaksukohustuslase number; 5.3.9. summa käibemaksuta; 5.3.10. käibemaks; 5.3.11. kogusumma.

5.4. Juhul, kui osa üleandmis-vastuvõtmisakti alusel üle antud kaubast osutub lepingutingimustele mittevastavaks, kohustub müüja ostjale arve esitama üleandmis- vastuvõtmisakti alusel üle antud kvaliteetse ja lepingule vastava kauba eest.

5.5. Ostja kohustub üleandmis-vastuvõtmisakti alusel esitatud arved tasuma 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul pärast arve kättesaamist. Ostja teeb maksed müüja arvelduskontole.

5.6. Hoolimata lepingus sätestatud maksetähtaegadest: 5.6.1. ei ole ostja kohustatud müüjale tasuma lepingutingimustele mittevastava kauba

eest.

6. VASTUTUS JA ÕIGUSKAITSEVAHENDID 6.1. Vastutuse alused

6.1.1. Pooled on kohustatud rakendama kõiki abinõusid, et vältida teisele poolele kahju tekitamist, vähendada tekkinud kahjusid ja tagada võimalikult suures ulatuses lepingu täitmine.

6.1.2. Pool vastutab teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahjude eest ning on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kaasnevad põhjendatud kulutused.

6.1.3. Ostja võib nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.

6.1.4. Poolel ei ole õigust taotleda lepingu muutmist põhjustel, mis on tingitud poole omapoolsest lepingu rikkumisest.

6.1.5. Juhul kui lepingus on müüjaks märgitud mitu isikut (ühispakkujad), vastutavad nad lepinguga võetud kohustuste täitmise eest ostja ees solidaarselt.

6.1.6. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistab vääramatu jõud. Vääramatu jõu esinemisest tuleb teist poolt viivitamata kirjalikult teavitada. Vääramatu jõu esinemist peab tõendama see pool, kes soovib viidata nimetatud asjaolule, vabaneda õigusaktidest või lepingust tulenevate kohustuste täitmisest või vastutusest endale võetud kohustuste rikkumise eest. Juhul kui vääramatu jõu kestvus ületab 3 (kolm) kuud, siis on pooltel õigus leping etteteatamiseta üles öelda.

6.2. Viivised ja leppetrahv 6.2.1. Kui pool rikub lepingust tulenevat maksekohustust, on teisel poolel õigus nõuda

viivist 0,05% päevas alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni makse tegeliku tasumise päevani lepingus sätestatud viivisemäära ulatuses.

6.2.2. Ostjal on õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kauba üleandmise vahe- ja/või lõpptähtaegade ning mittekvaliteetse ja/või mittevastava kauba vahetamise mõistliku tähtaja ületamise korral 0,2% tähtaegselt üleandmata kauba maksumusest iga ületatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% lepingu hinnast.

6.2.3. Kui ostja taganeb lepingust punkti 7.3.1. alusel või ütleb lepingu üles punkti 7.4.1. alusel, siis on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 20% üleandmata kauba maksumusest.

1 Kui riigi raamatupidamiskohustuslase üksuse raamatupidamisarvestus toimub riigi ühtses majandusarvestuse tarkvaras

SAP, tagab volitatud isik riigihangete rahalise täitmise jälgimiseks riigihanke lepingu osa viitenumbri, selle puudumise

korral riigihanke viitenumbri märkimise ostudokumentidele.

4 / 6

6.2.4. Mis tahes muu lepingust tuleneva kohustuse rikkumisel on ostjal õigus nõuda müüjalt iga rikkumise eest leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast ning lisaks leppetrahvi nõudele ka rikutud kohustuse täitmist. Kui lepingus on kokku lepitud teistsugune leppetrahvi määr mõne konkreetse kohustuse rikkumise puhuks, siis kohaldatakse lepingus konkreetselt selle kohustuse rikkumise puhuks eraldi kokku lepitud leppetrahvimäära.

6.2.5. Müüja on kohustatud leppetrahvi nõude tasuma 5 päeva jooksul alates leppetrahvi esitamisest.

6.2.6. Ostjal on õigus leppetrahv tasaarvestada ostja poolt müüjale tasumisele kuuluvate summadega õigusaktides ettenähtud korras.

6.3. Lepingust taganemine 6.3.1. Ostjal on õigus lepingust taganeda järgmistel juhtudel:

6.3.1.1. müüja viivitab kauba üleandmisega 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva või rohkem;

6.3.1.2. müüja ei asenda mittevastavat kaupa kokkulepitud mõistliku tähtaja jooksul; 6.3.1.3. müüja ei ole esitanud lepingus nõutavaid tagatisi ega tee seda ka ostja

antud mõistliku lisatähtaja jooksul; 6.3.1.4. müüja ei täida lepingus kokku lepitud nõudeid või on tema tegevus muul

viisil vastuolus lepinguga ja müüja ei ole rikkumist kõrvaldanud ka ostja antud mõistliku lisatähtaja jooksul;

6.3.1.5. müüja suhtes kuulutatakse välja pankrot; 6.3.1.6. muudel õigusaktides sätestatud juhtudel.

6.4. Lepingu ülesütlemine 6.4.1. Ostjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda järgmistel juhtudel:

6.4.1.1. müüja viivitab kauba üleandmisega 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva või rohkem;

6.4.1.2. müüja viivitab lepingutingimustele mittevastava kauba asendamisega üle kokkulepitud mõistliku tähtaja;

6.4.1.3. müüja ei ole esitanud lepingus nõutavaid tagatisi ega tee seda ka ostja antud mõistliku lisatähtaja jooksul;

6.4.1.4. müüja ei täida lepingus kokku lepitud nõudeid või on tema tegevus muul viisil vastuolus lepinguga ja müüja ei ole rikkumist kõrvaldanud ka ostja antud mõistliku lisatähtaja jooksul;

6.4.1.5. müüja suhtes kuulutatakse välja pankrot; 6.4.1.6. muudel lepingus ja õigusaktides sätestatud juhtudel.

6.4.2. Müüjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda järgmistel juhtudel: 6.4.2.1. muudel lepingus ja õigusaktides sätestatud juhtudel.

6.4.3. Kui lepingus on kokku lepitud poolte õigus kohaldada leppetrahvi, arvestatakse seda kuni lepingu ülesütlemise jõustumiseni.

7. INTELLEKTUAALSE JA TÖÖSTUSOMANDIÕIGUS 7.1. Müüjale kuuluvad autori- ning muud intellektuaalse omandi õigused müüja dokumentidele,

mis on koostatud müüja poolt või tema nimel, välja arvatud ulatuses, milles need õigused kuuluvad kolmandatele isikutele. Selliste materiaalsete objektide omandiõigus, milles lepingu täitmise käigus loodud teosed on väljendatud, kuulub ostjale.

7.2. Ostjale kuuluvad autori- ning muud intellektuaalse omandi õigused lepingu dokumentidele, mis on koostatud ostja poolt või tema nimel, välja arvatud ulatuses, milles need õigused kuuluvad kolmandatele isikutele.

7.3. Kaubaga seotud autori- ja litsentsitasud kannab pool, kes on kohustatud teostama või teostab selliseid lepingust tulenevaid tegevusi, mis on seotud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kaitsega.

7.4. Juhul kui leping mistahes põhjusel lõpeb enne tähtaja lõppu või kuulutatakse välja müüja pankrot, eeldatakse, et ostjale on lepingu ülesütlemisega või pankroti väljakuulutamisega üle antud ainulitsents lepingu täitmise käigus loodud autoriõigusega kaitstavatest teostest tulenevate varaliste ja isiklike autoriõiguste teostamiseks koos õigusega selliseid õigusi all- litsentseerida kogu autoriõiguse kehtivuse perioodil ning ostja õigusi selliste teoste

5 / 6

kasutamiseks ei ole piiratud. Sellisel juhul eeldatakse, et autoriõiguste eest makstav autoritasu on müüjale tasutud lepingu alusel kauba eest tasutud summadega ning ostjal ei ole kohustust müüjale, teoste autoritele või mistahes kolmandatele isikutele selle eest lisaks tasu maksta.

8. TEABEVAHETUS JA KOOSTÖÖ 8.1. Poolte esindajad ja nende volitused lepingu täitmisel

8.1.1. Ostja ja müüja esindajate nimed ja isikud nimetatakse eritingimustes. Juhul kui lepingus on müüjaks märgitud mitu isikut (ühispakkujad), on müüja esindajaks lepingu täitmisega seotud toimingute teostamisel ühispakkujate poolt ühiselt volitatud ühispakkuja.

8.1.2. Kui lepingus ei ole poole esindaja volituste ulatust eraldi kindlaks määratud, eeldatakse, et poole esindajal on kauba üleandmisel ja vastuvõtmisel kõik poole õigused ja kohustused, välja arvatud õigus muuta ja lõpetada lepingut, kuna see õigus peab sõnaselgelt tulenema õigusaktist, lepingust või volikirjast.

8.1.3. Lepingus sätestatud kontaktisikute muutumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikult.

8.2. Teadete edastamine 8.2.1. Teated ja muu teave peab olema esitatud eesti keeles. 8.2.2. Kõikidel juhtudel, kui lepingus on sätestatud kirjaliku vormi nõue, tähendab see ka

kirjaliku vormiga võrdset elektroonilist (digitaalallkirjastatud) vormi. Teade loetakse teisele poolele edastatuks, kui see on lepingus märgitud aadressil käest-kätte (tõendi vastu) üle antud, saadetud tähtkirja või kulleriga või e-posti teel digiallkirjastatuna edastatud.

8.2.3. Teated, mis lepingu kohaselt ei pea olema kirjalikus vormis, peavad olema koostatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirjana vm). Igal sellisel dokumendil peab olema märgitud dokumendi koostaja ja allkirjastaja nimi ning ametikoht, dokumendi koostamise kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg.

8.2.4. Pool kohustub kirjalikult ja viivitamata (kuid siiski hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul) teavitama teist poolt selliste asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada kauba nõuetekohast (sh tähtaegset) tarnimist (mõju tähtajale, hinnale, kvaliteedile, vastupidavusele vm) või lepingu muul viisil täitmist (avariid, õnnetused vm asjaolud), olenemata asjaolude tekkepõhjusest.

8.3. Teabe konfidentsiaalsus 8.3.1. Poolel ei ole õigust anda kolmandatele isikutele teavet lepingu sisu, teise poole

finantsseisundi, finantseerimisallikate, juhtimissüsteemi ega majandusliku tegevuse kohta, välja arvatud järgmistel juhtudel: 8.3.1.1. teabe avaldamise kohustus on ette nähtud seaduses; 8.3.1.2. pool annab teabe avaldamiseks kirjaliku nõusoleku; 8.3.1.3. pool annab teavet advokaatidele, õigusnõustajatele, audiitoritele,

finantsnõustajatele ja krediidiasutustele, kui see on lepingu täitmise korraldamise eeldus ning tingimusel, et nimetatud isikud hoiavad saadud teavet konfidentsiaalsena;

8.3.1.4. ostja annab teavet riigihangete registrile ja muudele pädevatele riigiasutustele.

9. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 9.1. Pooled kohustuvad rakendama kõiki asjakohaseid abinõusid, et lahendada lepingust

tulenevad vaidlusküsimused läbirääkimiste teel, lähtudes heast äritavast ja mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust ja õigusaktidest tulenevaid seaduslikke õigusi ja huve.

9.2. Vaidluse lahendamiseks võivad pooled nimetada mõlemale poolele sobiva eksperdi. Ekspertiisitasu maksab lepingu pool, kelle süü tuvastati ekspertiisi käigus. Eksperdi kasutamine ei piira ega vähenda poole õigust pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.

9.3. Läbirääkimiste teel kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse kõik lepingust tulenevad vaidlusküsimused õigusaktidega ettenähtud korras. Sellisel juhul kohaldatakse vaidluse lahendamisele Eesti Vabariigi materiaal- ja protsessiõigust ning vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus.

6 / 6

10. LÕPPSÄTTED 10.1. Poolel on õigus loovutada lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi osaliselt või tervikuna

üksnes teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Poolel on õigus keelduda loovutamiseks nõusoleku andmisest muu hulgas juhul, kui see on seotud julgeolekukaalutlustega ning õigusaktidest tulenevate nõuete või piirangutega.

10.2. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtki kohustust, mis tuleneb õigusaktidest, poole põhikirjast, põhimäärusest või muust poole jaoks kohustuslikust dokumendist või nõudest ning lepingu sõlmimine ei ole vastuolus poole varem sõlmitud lepingutega.

10.3. Lepingut on lubatud muuta ainult pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega RHS § 123 alustel. 10.4. Leping jõustub pärast selle allkirjastamist poolte poolt ning kehtib kuni lepinguga võetud

kohustuste kohase täitmiseni või lepingu lõppemiseni lepingus sätestatud juhtudel. 10.5. Kui leping allkirjastatakse digitaalselt, siis loetakse see võrdseks lepingu kirjaliku vormiga.

Lepingu sõlmimise kuupäevaks on sellisel juhul hilisema allkirja andmise kuupäev. 10.6. Digitaalsel allkirjastamisel tuleb leping allkirjastada ja teisele poolele tagasi saata 5 (viie)

tööpäeva jooksul alates lepingu kättesaamisest. Juhul, kui lepingut nimetatud tähtaja jooksul tagasi ei saadeta, loetakse, et leping ei ole jõustunud.