Lepingust tuleneva sanktsiooni nõue

Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610

Adressaat:

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

03.10.2024

Edastatud:

Mirjam Virosiim-Kuhi, õigus- ja hankeosakonna juhataja

[email protected]

Emil Gens, hankejurist

[email protected]

VASTUVÄIDE

leppetrahvi nõudele

I ASJAOLUD

1. Advokaadibüroo TGS Baltic (meie) klient on Aktsiaselts STANDARD, kelle nimel ja

palvel esitame käesoleva vastuväite.

2. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (ostja) ja Aktsiaseltsi

STANDARD (müüja) vahel on sõlmitud 07.02.2024 raamleping nr 5-3/24-0039-1, mille

alusel on ostja ja müüja sõlminud 01.07.2024 hankelepingu nr 5-3/24-0234-1 (leping).

3. 18.09.2024 esitas ostja müüjale lepingu üldtingimuste p 6.2.2 alusel leppetrahvi nõude

2539,60 eurot, sest ostja ei ole lepingut tähtaegselt täitnud. Ostja teatas, et

tasaarvestab nõude lepingu üldtingimuste p 6.2.6 alusel müüjale tasumisele kuuluvate

summadega.

4. Müüja ei ole leppetrahvi nõudega nõus ja vaidleb sellele vastu.

II PÕHJENDUSED

5. Puudub alus nõuda leppetrahvi, kuna lepingu täitmise viibimine ei ole tingitud müüjast

(ptk 2.1). Isegi kui oleks alust nõuda leppetrahvi, on ostja leppetrahvi nõude summa

ebaõigesti hinnanud (ptk 0). Ostja ei saa lisada rikkumise kohta riigihangete registrisse

märget (ptk 2.3).

2.1. Leppetrahvi nõudmiseks puudub alus

6. Leppetrahvi nõue põhineb väitel, et lepingut ei ole tähtaegselt täidetud. Lepingu

eritingimuste p 3.3 järgi on tarnetähtaeg 4 nädalat alates lepingu sõlmimisest. Kuna

leping sõlmiti 01.07.2024, oli tarnetähtpäevaks 29.07.2024.

7. Ostja on nõudnud leppetrahvi summas 2539,6 eurot, s.o 10% lepingu

kogumaksumusest. Lepingu üldtingimuste p 6.2.2 oli ostjal õigus nõuda leppetrahvi

0,2% tähtaegselt üleandmata kauba maksumusest iga ületatud kalendripäeva eest,

kuid mitte rohkem kui 20% lepingu hinnast.

8. Ostja arvates on müüja hilinenud lepingulise kauba üleandmisega 50 päeva, s.o jätnud

lepingu kogu mahus tähtaegselt täitmata ja täitnud alles 08.09.2024. Müüja ei nõustu.

9. Leppetrahvi ei või nõuda, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 160). Võlausaldaja ei

või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada õiguskaitsevahendeid

niivõrd, kuivõrd rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või

sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab (VÕS § 101 lg 3).

10. Ostja on jätnud arvestama tema enda osa lepingu täitmise viibimises. Sõltumata enda

tegevusest, ei olnud müüjal võimalik lepingut täita tähtpäevaks 29.07.2024:

1) paigalduse eelduseks on korruste jooniste ja sirmide koguste jaotuse teadmine.

Ostja ei andnud müüjale vajalikku sisendit kuni augusti keskpaigani. 08.08.2024,

s.o pärast tarnetähtpäeva saabumist, kirjutas ostja müüjale, et „Kahjuks pole sulle

jõudnud 5. korruse jooniseid saata. Üritan nüüd meilidest seda infot kokku viia, sest

aega tundus olevat aga asenduste aeg ja lihtsalt pole jõudnud tegeleda“;1

2) müüja vastas järgmisel päeval, et on sirmide paigaldusega arvestanud 15.08.2024

ja 16.08.2024 ning palus selleks ajaks sisendi paika saada;2

3) ostja saatis kogused ja joonised müüjale 14.08.2024 õhtul, kl 18.28;3

4) kuna ostja sisend tuli nii hilja, pärast paigaldamisele eelneva tööpäeva lõppu, ei

olnud ostjal võimalik sirme paigaldama tulla algselt planeeritud ajal 15.08.2024;4

5) suuliselt lepiti kokku, et sirmide paigaldus toimub vahemikus 19.08.2024—

23.08.2024, milles see lõpuks toimuski.

11. Augusti keskel jäid paigaldamata 120 sirmi 405-st, s.o 36 tk kangaga emerald ja 84 tk

kangaga dijon. Müüja ei teinud ostja ees saladust, et nende toodete osas olid

tarneraskused. Tootjal on ka praegu nende toodete osas tarneraskused (lisa 1). Müüja

teavitas ostjat 10.07.2024, et kangaga emerald tooted saab müüja tootja tehasest alles

30.08.2024.5 Müüja pakkus, et see kangas on võimalik asendada teise kangaga. Kui

aga ostja asendamist ei soovi, siis nende toodete osas jääb tarne septembrisse. Ostja

vastas müüjale, et ei soovi asendamist ja nõustus, et nende toodete osas jääb tarne

septembrisse.

12. Lepingu üldtingimuste p 6.2.2 on ostjal õigus nõuda leppetrahvi, mitte kohustus. Ostjal

on seega leppetrahvi kohaldamise üle kaalutlusõigus. Rahandusministeerium on

selgitanud, et hankelepingu rikkumise korral tuleb sanktsioonide kohaldamist kaaluda,

kuid sanktsioonide kohaldamine ei ole kohustuslik, kui hankija on lepingus jätnud selle

üle kaalutlusõiguse.6 Seega ei ole ka praegu ostjal kohustust nõude leppetrahvi.

13. Müüja hinnangul ei ole leppetrahvi nõudmine põhjendatud, kuna ostja ise saatis

lepingu täitmiseks vajaliku sisendinfo alles pärast tarnetähtpäeva möödumist – s.t 1,5

kuud pärast lepingu sõlmimist – ega pidanud kanga asendamist vajalikuks. Müüja

palub ostjal oma kaalutlusõigust teostada nii, et jätab leppetrahvi täies ulatuses

kohaldamata.

1 E. Miljandi 08.08.2024 e-kiri M. Israelile. 2 M. Israeli 09.08.2024 e-kiri E. Miljandile. 3 E. Miljandi 14.08.2024 e-kiri M. Israelile. 4 M. Israeli 15.08.2024 e-kiri E. Miljandile. 5 M. Israel 10.07.2024 e-kiri E. Orumaale ja E. Miljandile. 6 Rahandusministeeriumi 25.11.2019 kontrollakt nr 12.2-4/1 (Viljandi Vallavalitsus), p 2.7; Rahandusministeeriumi

08.06.2021 kontrollakt nr 12.2-4/1 (Otepää Vallavalitsus), p 2.31.1.6; Rahandusministeeriumi 20.11.2020

kontrollakt nr 12.2-4/12 (Tallinna Kommunaalamet), p 2.18.1.2.

2.2. Ostja on igal juhul leppetrahvi nõude summa ebaõigesti arvutanud

14. Ostja nõudest järeldub, et ostja arvates on müüja hilinenud kogu lepingulise kauba

üleandmisega 50 päeva, s.o jätnud lepingu kogu mahus tähtaegselt täitmata ja täitnud

selle alles 08.09.2024. Ostja nõuab nimelt leppetrahvi 2539,60 eurot (s.o arvutuskäik

0,002 * 25 286 * 50).

15. Isegi kui 120 sirmi osas oli leppetrahv põhjendatud – millega müüja ei nõustu –, ei ole

ostja leppetrahvi nõude summat arvutanud õigesti. Lepingu üldtingimuste p 6.2.2 oli

ostjal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% tähtaegselt üleandmata kauba maksumusest

iga ületatud kalendripäeva eest. Müüja tarnis 285 sirmi 405-st tähtaegselt. Ületatud

kalendripäevade arvu ei saa hakata lugema alates 29.07.2024, kuna lepingu

täitmiseks vajaliku sisendinfo sai müüja alles augusti keskel. Veel ebaõigem on

arvestada kõikide sirmide osas leppetrahvi kuni septembrini, mil paigaldati 405-st

sirmist 120 sirmi, kuna 285 sirmi olid tarnitud juba augusti keskel.

16. Arusaamatuks jääb ka see, millest tulenevalt on ostja arvestanud leppetrahvi kuni

kuupäevani 08.09.2024. Need 120 sirmi, mis jäid augustis paigaldamata, paigaldati

06.09.2024, s.o reedel.

17. Kõike arvestades, isegi kui möönda, et 120 sirmi osas oli leppetrahvi nõudmine

põhjendatud (millega müüja jätkuvalt ei nõustu), saaks leppetrahvi nõue olla

maksimaalselt 14 päeva eest – s.o alates nädala aja möödumisest pärast sisendinfo

saamist, kuna paigaldamise korraldamine võtab aega – ja üksnes 120 sirmi osas.

18. Nende 120 sirmi maksumus on kokku 8992 eurot:

1) lauasirm A laua ette, dijon 43 tk, ühiku hind 87 eurot ehk kokku 3741 eurot;

2) lauasirm A laua ette, emerald 13 tk, ühiku hind 87 eurot ehk kokku 1131 eurot;

3) lauasirm B laua ette, dijon 4 tk, ühiku hind 82 eurot ehk kokku 340 eurot;

4) lauasirm C laua küljele, dijon 31 tk, ühiku hind 63 eurot ehk kokku 1953 eurot;

5) lauasirm D laua küljele, emerald 23 tk, ühiku hind 63 eurot ehk kokku 1449 eurot;

6) lauasirm D laua küljele, dijon 6 tk, ühiku hind 63 eurot ehk kokku 378 eurot.

19. Kui arvestada, et viivitatud päevade arv on 14 kalendripäeva, oleks leppetrahvi summa

14 * 8992 * 0.002 ehk 251,78 eurot. Praegu on ostja nõudnud leppetrahvi kümme

korda rohkem.

2.3. Müüja kohta ei saa lisada rikkumise märget

20. Müüja on ostjale avaldanud, et kaalub ostja kohta rikkumise märke lisamist

riigihangete registris. Müüja on arvamusel, et selline kohustus on tal igal juhul,

olenemata leppetrahvi summast ja rikkumise asjaoludest. Ostja selgitab, et see ei

vasta tõele.

21. Hankija esitab RHS § 83 lg 71 alusel riigihangete registrile teabe ettevõtjapoolsete

hankelepingu rikkumiste kohta, mis hankija hinnangul vastavad RHS § 95 lg 4 p-s 8

sätestatud kõrvaldamise alusele.

22. Seega ei ole esiteks rikkumise märke lisamine hankijale kohustuslik, vaid tema

hinnanguline otsus. Teiseks ei piisa rikkumise märke lisamiseks ainult sellest, et

ettevõtjale on määratud leppetrahv, vaid täidetud peavad olema RHS § 95 lg 4 p-s 8

sätestatud kõrvaldamise aluse eeldused.

23. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et kõrvaldamise alus ei ole täidetud pelgalt

leppetrahvi määramisega.7 Kõrvaldamise aluse esmane eeldus on varasema

hankelepingu olulise tingimuse oluline või pidev rikkumine. Kõnealuse meetme

rakendamine eeldab tõsiseid või pidevaid puudujääke varasema lepingu olulise

nõude täitmisel.8 Teine eeldus on, et rikkumise tõttu esineb ettevõtja suhtes

põhjendatud kahtlus tema usaldusväärsuses ja sellest tulenevalt võimaliku tulevase

hankelepingu nõuetekohases täitmises.9

24. Seega: et lisada rikkumise märge, peab ostja hinnangul müüja olema rikkunud lepingu

olulist tingimust oluliselt või pidevalt nii, et ostja on muutunud tulevase

lepingupartnerina ebausaldusväärseks. Need eeldused ei ole täidetud.

25. Riigikohus on selgitanud, et lepingu olulist rikkumist ei saa järeldada vaid asjaolust,

et tööd ei valminud kokkulepitud tähtajaks.10 Igas olukorras ei ole põhjendatud

asetada kogu riski töö tähtaegse valmimisega seoses töövõtjale ning mittetähtaegse

valmimise korral järeldada, et töövõtja on ebausaldusväärne.11 Sealjuures tuleb

arvestada, millisel määral põhjustasid rikkumise hankelepingu pooled ühiselt.12

26. Isegi kui möönda, et müüja on lepingut rikkunud – millega ostja siiski ei nõustu – saab

rikkumine olla üksnes 120 sirmi osas 405-st ja üksnes 14 kalendripäeva osas. Kindlasti

ei saa seda rikkumist pidada tõsiseks puudujäägiks lepingu täitmisel, mis mõjutab

tervikuna Aktsiaseltsi Standard usaldusväärsust sellisel määral, et tal ei ole tulevasi

hankelepinguid võimalik nõuetekohaselt täita.

27. Kui ostjal on eelneva pinnalt küsimusi, palume võtta ühendust kirja saatjaga.

Sealhulgas on müüja valmis võimalikeks kompromissettepanekuteks, nt lepingu

maksumuse vähendamine leppetrahvi õige nõude summa ulatuses RHS § 123 lg 1 p

1 alusel, kui sellega ei kaasne leppetrahvi.

Lugupidamisega,

Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi

7 RKHKo 3-21-1733, p 12. 8 RKHKo 3-21-1733, p 12; EKo C-267/18, p 28. 9 TlnRnKo 3-20-2336/45, p 15. 10 RKHKo 3-21-1733, p 20. 11 RKHKo 3-21-1733, p 21. 12 RKHKo 3-21-1733, p 15.

Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610

Adressaat:

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

03.10.2024

Edastatud:

Mirjam Virosiim-Kuhi, õigus- ja hankeosakonna juhataja

[email protected]

Emil Gens, hankejurist

[email protected]

VASTUVÄIDE

leppetrahvi nõudele

I ASJAOLUD

1. Advokaadibüroo TGS Baltic (meie) klient on Aktsiaselts STANDARD, kelle nimel ja

palvel esitame käesoleva vastuväite.

2. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (ostja) ja Aktsiaseltsi

STANDARD (müüja) vahel on sõlmitud 07.02.2024 raamleping nr 5-3/24-0039-1, mille

alusel on ostja ja müüja sõlminud 01.07.2024 hankelepingu nr 5-3/24-0234-1 (leping).

3. 18.09.2024 esitas ostja müüjale lepingu üldtingimuste p 6.2.2 alusel leppetrahvi nõude

2539,60 eurot, sest ostja ei ole lepingut tähtaegselt täitnud. Ostja teatas, et

tasaarvestab nõude lepingu üldtingimuste p 6.2.6 alusel müüjale tasumisele kuuluvate

summadega.

4. Müüja ei ole leppetrahvi nõudega nõus ja vaidleb sellele vastu.

II PÕHJENDUSED

5. Puudub alus nõuda leppetrahvi, kuna lepingu täitmise viibimine ei ole tingitud müüjast

(ptk 2.1). Isegi kui oleks alust nõuda leppetrahvi, on ostja leppetrahvi nõude summa

ebaõigesti hinnanud (ptk 0). Ostja ei saa lisada rikkumise kohta riigihangete registrisse

märget (ptk 2.3).

2.1. Leppetrahvi nõudmiseks puudub alus

6. Leppetrahvi nõue põhineb väitel, et lepingut ei ole tähtaegselt täidetud. Lepingu

eritingimuste p 3.3 järgi on tarnetähtaeg 4 nädalat alates lepingu sõlmimisest. Kuna

leping sõlmiti 01.07.2024, oli tarnetähtpäevaks 29.07.2024.

7. Ostja on nõudnud leppetrahvi summas 2539,6 eurot, s.o 10% lepingu

kogumaksumusest. Lepingu üldtingimuste p 6.2.2 oli ostjal õigus nõuda leppetrahvi

0,2% tähtaegselt üleandmata kauba maksumusest iga ületatud kalendripäeva eest,

kuid mitte rohkem kui 20% lepingu hinnast.

8. Ostja arvates on müüja hilinenud lepingulise kauba üleandmisega 50 päeva, s.o jätnud

lepingu kogu mahus tähtaegselt täitmata ja täitnud alles 08.09.2024. Müüja ei nõustu.

9. Leppetrahvi ei või nõuda, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 160). Võlausaldaja ei

või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada õiguskaitsevahendeid

niivõrd, kuivõrd rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või

sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab (VÕS § 101 lg 3).

10. Ostja on jätnud arvestama tema enda osa lepingu täitmise viibimises. Sõltumata enda

tegevusest, ei olnud müüjal võimalik lepingut täita tähtpäevaks 29.07.2024:

1) paigalduse eelduseks on korruste jooniste ja sirmide koguste jaotuse teadmine.

Ostja ei andnud müüjale vajalikku sisendit kuni augusti keskpaigani. 08.08.2024,

s.o pärast tarnetähtpäeva saabumist, kirjutas ostja müüjale, et „Kahjuks pole sulle

jõudnud 5. korruse jooniseid saata. Üritan nüüd meilidest seda infot kokku viia, sest

aega tundus olevat aga asenduste aeg ja lihtsalt pole jõudnud tegeleda“;1

2) müüja vastas järgmisel päeval, et on sirmide paigaldusega arvestanud 15.08.2024

ja 16.08.2024 ning palus selleks ajaks sisendi paika saada;2

3) ostja saatis kogused ja joonised müüjale 14.08.2024 õhtul, kl 18.28;3

4) kuna ostja sisend tuli nii hilja, pärast paigaldamisele eelneva tööpäeva lõppu, ei

olnud ostjal võimalik sirme paigaldama tulla algselt planeeritud ajal 15.08.2024;4

5) suuliselt lepiti kokku, et sirmide paigaldus toimub vahemikus 19.08.2024—

23.08.2024, milles see lõpuks toimuski.

11. Augusti keskel jäid paigaldamata 120 sirmi 405-st, s.o 36 tk kangaga emerald ja 84 tk

kangaga dijon. Müüja ei teinud ostja ees saladust, et nende toodete osas olid

tarneraskused. Tootjal on ka praegu nende toodete osas tarneraskused (lisa 1). Müüja

teavitas ostjat 10.07.2024, et kangaga emerald tooted saab müüja tootja tehasest alles

30.08.2024.5 Müüja pakkus, et see kangas on võimalik asendada teise kangaga. Kui

aga ostja asendamist ei soovi, siis nende toodete osas jääb tarne septembrisse. Ostja

vastas müüjale, et ei soovi asendamist ja nõustus, et nende toodete osas jääb tarne

septembrisse.

12. Lepingu üldtingimuste p 6.2.2 on ostjal õigus nõuda leppetrahvi, mitte kohustus. Ostjal

on seega leppetrahvi kohaldamise üle kaalutlusõigus. Rahandusministeerium on

selgitanud, et hankelepingu rikkumise korral tuleb sanktsioonide kohaldamist kaaluda,

kuid sanktsioonide kohaldamine ei ole kohustuslik, kui hankija on lepingus jätnud selle

üle kaalutlusõiguse.6 Seega ei ole ka praegu ostjal kohustust nõude leppetrahvi.

13. Müüja hinnangul ei ole leppetrahvi nõudmine põhjendatud, kuna ostja ise saatis

lepingu täitmiseks vajaliku sisendinfo alles pärast tarnetähtpäeva möödumist – s.t 1,5

kuud pärast lepingu sõlmimist – ega pidanud kanga asendamist vajalikuks. Müüja

palub ostjal oma kaalutlusõigust teostada nii, et jätab leppetrahvi täies ulatuses

kohaldamata.

1 E. Miljandi 08.08.2024 e-kiri M. Israelile. 2 M. Israeli 09.08.2024 e-kiri E. Miljandile. 3 E. Miljandi 14.08.2024 e-kiri M. Israelile. 4 M. Israeli 15.08.2024 e-kiri E. Miljandile. 5 M. Israel 10.07.2024 e-kiri E. Orumaale ja E. Miljandile. 6 Rahandusministeeriumi 25.11.2019 kontrollakt nr 12.2-4/1 (Viljandi Vallavalitsus), p 2.7; Rahandusministeeriumi

08.06.2021 kontrollakt nr 12.2-4/1 (Otepää Vallavalitsus), p 2.31.1.6; Rahandusministeeriumi 20.11.2020

kontrollakt nr 12.2-4/12 (Tallinna Kommunaalamet), p 2.18.1.2.

2.2. Ostja on igal juhul leppetrahvi nõude summa ebaõigesti arvutanud

14. Ostja nõudest järeldub, et ostja arvates on müüja hilinenud kogu lepingulise kauba

üleandmisega 50 päeva, s.o jätnud lepingu kogu mahus tähtaegselt täitmata ja täitnud

selle alles 08.09.2024. Ostja nõuab nimelt leppetrahvi 2539,60 eurot (s.o arvutuskäik

0,002 * 25 286 * 50).

15. Isegi kui 120 sirmi osas oli leppetrahv põhjendatud – millega müüja ei nõustu –, ei ole

ostja leppetrahvi nõude summat arvutanud õigesti. Lepingu üldtingimuste p 6.2.2 oli

ostjal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% tähtaegselt üleandmata kauba maksumusest

iga ületatud kalendripäeva eest. Müüja tarnis 285 sirmi 405-st tähtaegselt. Ületatud

kalendripäevade arvu ei saa hakata lugema alates 29.07.2024, kuna lepingu

täitmiseks vajaliku sisendinfo sai müüja alles augusti keskel. Veel ebaõigem on

arvestada kõikide sirmide osas leppetrahvi kuni septembrini, mil paigaldati 405-st

sirmist 120 sirmi, kuna 285 sirmi olid tarnitud juba augusti keskel.

16. Arusaamatuks jääb ka see, millest tulenevalt on ostja arvestanud leppetrahvi kuni

kuupäevani 08.09.2024. Need 120 sirmi, mis jäid augustis paigaldamata, paigaldati

06.09.2024, s.o reedel.

17. Kõike arvestades, isegi kui möönda, et 120 sirmi osas oli leppetrahvi nõudmine

põhjendatud (millega müüja jätkuvalt ei nõustu), saaks leppetrahvi nõue olla

maksimaalselt 14 päeva eest – s.o alates nädala aja möödumisest pärast sisendinfo

saamist, kuna paigaldamise korraldamine võtab aega – ja üksnes 120 sirmi osas.

18. Nende 120 sirmi maksumus on kokku 8992 eurot:

1) lauasirm A laua ette, dijon 43 tk, ühiku hind 87 eurot ehk kokku 3741 eurot;

2) lauasirm A laua ette, emerald 13 tk, ühiku hind 87 eurot ehk kokku 1131 eurot;

3) lauasirm B laua ette, dijon 4 tk, ühiku hind 82 eurot ehk kokku 340 eurot;

4) lauasirm C laua küljele, dijon 31 tk, ühiku hind 63 eurot ehk kokku 1953 eurot;

5) lauasirm D laua küljele, emerald 23 tk, ühiku hind 63 eurot ehk kokku 1449 eurot;

6) lauasirm D laua küljele, dijon 6 tk, ühiku hind 63 eurot ehk kokku 378 eurot.

19. Kui arvestada, et viivitatud päevade arv on 14 kalendripäeva, oleks leppetrahvi summa

14 * 8992 * 0.002 ehk 251,78 eurot. Praegu on ostja nõudnud leppetrahvi kümme

korda rohkem.

2.3. Müüja kohta ei saa lisada rikkumise märget

20. Müüja on ostjale avaldanud, et kaalub ostja kohta rikkumise märke lisamist

riigihangete registris. Müüja on arvamusel, et selline kohustus on tal igal juhul,

olenemata leppetrahvi summast ja rikkumise asjaoludest. Ostja selgitab, et see ei

vasta tõele.

21. Hankija esitab RHS § 83 lg 71 alusel riigihangete registrile teabe ettevõtjapoolsete

hankelepingu rikkumiste kohta, mis hankija hinnangul vastavad RHS § 95 lg 4 p-s 8

sätestatud kõrvaldamise alusele.

22. Seega ei ole esiteks rikkumise märke lisamine hankijale kohustuslik, vaid tema

hinnanguline otsus. Teiseks ei piisa rikkumise märke lisamiseks ainult sellest, et

ettevõtjale on määratud leppetrahv, vaid täidetud peavad olema RHS § 95 lg 4 p-s 8

sätestatud kõrvaldamise aluse eeldused.

23. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et kõrvaldamise alus ei ole täidetud pelgalt

leppetrahvi määramisega.7 Kõrvaldamise aluse esmane eeldus on varasema

hankelepingu olulise tingimuse oluline või pidev rikkumine. Kõnealuse meetme

rakendamine eeldab tõsiseid või pidevaid puudujääke varasema lepingu olulise

nõude täitmisel.8 Teine eeldus on, et rikkumise tõttu esineb ettevõtja suhtes

põhjendatud kahtlus tema usaldusväärsuses ja sellest tulenevalt võimaliku tulevase

hankelepingu nõuetekohases täitmises.9

24. Seega: et lisada rikkumise märge, peab ostja hinnangul müüja olema rikkunud lepingu

olulist tingimust oluliselt või pidevalt nii, et ostja on muutunud tulevase

lepingupartnerina ebausaldusväärseks. Need eeldused ei ole täidetud.

25. Riigikohus on selgitanud, et lepingu olulist rikkumist ei saa järeldada vaid asjaolust,

et tööd ei valminud kokkulepitud tähtajaks.10 Igas olukorras ei ole põhjendatud

asetada kogu riski töö tähtaegse valmimisega seoses töövõtjale ning mittetähtaegse

valmimise korral järeldada, et töövõtja on ebausaldusväärne.11 Sealjuures tuleb

arvestada, millisel määral põhjustasid rikkumise hankelepingu pooled ühiselt.12

26. Isegi kui möönda, et müüja on lepingut rikkunud – millega ostja siiski ei nõustu – saab

rikkumine olla üksnes 120 sirmi osas 405-st ja üksnes 14 kalendripäeva osas. Kindlasti

ei saa seda rikkumist pidada tõsiseks puudujäägiks lepingu täitmisel, mis mõjutab

tervikuna Aktsiaseltsi Standard usaldusväärsust sellisel määral, et tal ei ole tulevasi

hankelepinguid võimalik nõuetekohaselt täita.

27. Kui ostjal on eelneva pinnalt küsimusi, palume võtta ühendust kirja saatjaga.

Sealhulgas on müüja valmis võimalikeks kompromissettepanekuteks, nt lepingu

maksumuse vähendamine leppetrahvi õige nõude summa ulatuses RHS § 123 lg 1 p

1 alusel, kui sellega ei kaasne leppetrahvi.

Lugupidamisega,

Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi

7 RKHKo 3-21-1733, p 12. 8 RKHKo 3-21-1733, p 12; EKo C-267/18, p 28. 9 TlnRnKo 3-20-2336/45, p 15. 10 RKHKo 3-21-1733, p 20. 11 RKHKo 3-21-1733, p 21. 12 RKHKo 3-21-1733, p 15.