2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse 389 SE eelnõu korrigeeritud materjalide esitamine kolmandale lugemisele

389 SE III Eelnõu

2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus

§ 1. Muudatused riigieelarve vahendites (tuhandites eurodes)

(1) Muudatused konsolideeritud eelarves (tuhandetes eurodes)

Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

KULUD -500 -500

TULUDE JA KULUDE VAHE -500 -500

INVESTEERINGUD 500 500

FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 24 840

(2) Muudatused vahendite liigenduses (tuhandetes eurodes)

VABARIIGI VALITSUS Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

KULUD -9 273 -9 273

Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -9 273 -9 273

HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

KULUD 6 773 6 773

Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS 1 773 1 773

Haridus- ja noorteprogramm 1 773 1 773

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 1 773 1 773

Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS 5 000 5 000

Teadussüsteemi programm 5 000 5 000

Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine 5 000 5 000

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

KULUD 1 000 1 000

Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS 1 000 1 000

Ettevõtluskeskkond 1 000 1 000

Ettevõtluse arendamise soodustamine 1 000 1 000

RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

FINANTSEERIMISTEHINGUD -24 840 0

Laenukohustised -24 840 0

REGIONAAL- ja PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

KULUD 400 400

Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 185 185

Põllumajandus, toit ja maaelu 147 147

Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine 17 17

III lugmise järgne seis

Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine 24 24

Maa- ja rannapiirkonna arendamine 6 6

Toiduohutus 21 21

Maakasutus 4 4

Maaparandus 4 4

Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal 39 39

Põllumajandusloomade aretus 2 2

Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime 6 6

Põlvkondade vahetus 1 1

Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal 5 5

Ühistegevus ja koostöö 1 1

Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand 12 12

Mahepõllumajandus 4 4

Kalandus 38 38

Kutseline kalapüük 5 5

Vee-elusressursside töötlemine 2 2

Vesiviljelus 1 1

EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine 1 1

Kalavarude haldamine ja kaitse 28 28

Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK 205 205

Regionaalpoliitika 205 205

Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng 14 14

Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 13 13

Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine 174 174

Maatoimingute korraldamine 3 3

Tulemusvaldkond: TRANSPORT 10 10

Ühistransport 10 10

Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine 10 10

FINANTSEERIMISTEHINGUD 24 840 24 840

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 24 840 24 840

SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

KULUD 400 400

Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS 289 289

Siseturvalisus 289 289

Turvalise keskkonna kujundamine 6 6

Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine 30 30

Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine 8 8

Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine 14 14

Süüteomenetluse tõhustamine 7 7

Avaliku korra tagamine 25 25

Demineerimine 4 4

Päästmine maismaal ja siseveekogudel 16 16

Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas 11 11

Põhiseadusliku korra tagamine 18 18

Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus 31 31

Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine 8 8

Piirihaldus 28 28

Objektivalve ja isikukaitse 4 4

Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine 47 47

Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine 8 8

Migratsioonijärelevalve 2 2

Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias 10 10

Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus 14 14

Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND 111 111

Kogukondlik Eesti 19 19

Kogukondliku arengu toetamine 13 13

Usuvabaduse tagamine 6 6

Nutikas rahvastikuarvestus 92 92

Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine 60 60

Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine 32 32

INVESTEERINGUD 500 500

SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

KULUD 200 200

Tulemusvaldkond: TERVIS 200 200

Inimkeskse tervishoiu programm 200 200

Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine 200 200

§ 2. Muudatused tekstiparagrahvides

2024. aasta riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) asendada § 2 lõike 6 punktis 3 arv „874” arvuga „853”;

2) asendada § 3 lõikes 2 arv „485 490 000” arvuga „494 763 000”.

3) lisada § 11 Kaitseotstarbelise varustuse vahendamine kaitsealase koostöö sihtriikidele

„Kaitseministeerium või tema valitsemisala asutused võivad vahendada Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni poolt finantseeritava kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele.“

4) lisada § 12. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi finantseerimistehingute arvelt põllumajandusmaa kapitalirendi meetme rakendamine

Käesoleva seaduse § 1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala osas finantseerimistehinguna kavandatud 20 000 000 eurot nähakse ette Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali põllumajandusmaa kapitalirendi meetmeks, mis kajastatakse eelarve ja finantsarvestuse infosüsteemides objektikoodiga SE000045.

5) § 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu Kantselei

[email protected]

2024. aasta riigieelarve seaduse

muutmise seaduse 389 SE eelnõu

korrigeeritud materjalide esitamine

kolmandale lugemisele

Austatud proua Annely Akkermann

Rahandusministeerium esitab 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse 389 SE

eelnõu korrigeeritud materjalid kolmandale lugemisele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. 2024. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõu kolmandale lugemisele

2. 2024. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõu seletuskiri kolmandale lugemisele

Egle Sgirka 5330 3907

[email protected]

Meie 16.05.2024 nr 1.1-10.1/2305-1

2024. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE

MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (389 SE) III

LUGEMISE MUUDATUSETTEPANEKUTE

SELETUSKIRI

Tallinn 2024

2024. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (389 SE) III LUGEMISE MUUDATUSETTEPANEKUTE

SELETUSKIRI

Lk 2 / 5

ÜLDIST

2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 4.

märtsil. Dokumendis kajastatud muudatusettepanekud on esitatud 2024. aasta riigieelarve seaduse

muutmise eelnõule (389 SE).

Eelnõu kolmandale lugemisele esitatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

muudatusettepanek ja tekstiparagrahv, mis puudutab Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali

vahendeid. Lisaks esitatakse muudatusettepanek 2024. aasta riigieelarve seadusesse täiendava

tekstiparagrahvi lisamiseks, mis annab Kaitseministeeriumile või tema valitsemisala asutustele loa

vahendada kaitsealase koostöö sihtriikide kaitseotstarbelise varustuse soetusi.

2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõule esitatud muudatusettepanek on üles ehitatud

lähtudes 2024. aasta riigieelarve seaduse struktuurist ning kajastatud on ainult muutuvaid riigieelarve

finantseerimistehingute eelarveid.

Ümardamine tuhande euroni võib põhjustada väikeseid erinevusi tabeli ja selgitustes toodud andmete

võrdlemisel.

2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute koostamise aluseks on

täiseurodes andmed. Eelnõu muudatusettepanekud esitatakse Riigikogule kinnitamiseks tuhandetes

eurodes.

Seletuskirja koostasid: Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna finantstalituse ametnikud koostöös

teiste ministeeriumide ametnikega.

2024. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (389 SE) III LUGEMISE MUUDATUSETTEPANEKUTE

SELETUSKIRI

Lk 3 / 5

I ÜLEVAADE 2024. AASTA RIIGIEELARVE MUUTMISE

SEADUSEST

Teha eelnõus järgmised muudatused:

§ 1. Muudatused riigieelarve vahendites (tuhandetes eurodes)

1 MUUDATUSETTEPANEK

Tabel 1. Muudatused valitsemisalade eelarvetes

RAHANDUSMINISTEERIUMI

VALITSEMISALA

2024.aasta riigieelarve

seadus (RT I,

19.12.2023, 19)

Muudatus Täpsustatud seadus

Eelarve

kokku

Sealhulgas

piirmääraga

vahendid

Eelarve

kokku

Sealhulgas

piirmääraga

vahendid

Eelarve

kokku

Sealhulgas

piirmääraga

vahendid

FINANTSEERIMISTEHINGUD 1 548 095 -38 -24 840 0 1 523 255 -38

Laenukohustised 1 567 962 -38 -24 840 0 1 543 123 -38

0,0000001

REGIONAAL- ja

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI

VALITSEMISALA

Eelarve

kokku

Sealhulgas

piirmääraga

vahendid

Eelarve

kokku

Sealhulgas

piirmääraga

vahendid

Eelarve

kokku

Sealhulgas

piirmääraga

vahendid

FINANTSEERIMISTEHINGUD 3 900 0 24 840 24 840 28 740 24 840

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 0 24 840 24 840 24 840 24 840

Selgitus muudatusettepanekule

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest suunatakse 44 839 558 eurot

Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarvesse. Tegemist on 2020. aasta lisaeelarvega Maaelu

Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali eraldatud vahenditega, mis olid ette nähtud põllumajandusmaa

kapitalirendi meetme rahastamiseks. Meetme tegevused viidi ellu ja vahendite kasutamise tähtaeg on

möödunud. Sellest tulenevalt osa vahenditest tagastatakse, mis võimaldab vähendada riigi

laenukohustust ning osa summast suunatakse Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali

põllumajandusmaa kapitalirendi rahastamiseks.

Selleks suunatakse Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarvest 20 000 000 eurot Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvesse Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES)

sihtkapitali põllumajandusmaa kapitalirendi meetme rakendamiseks. MESi hinnangul on kapitalirendi

jätkuv pakkumine vajalik, sest aitab ettevõtjatel parandada kapitalile ligipääsu erinevates

likviidsusprobleemides ja leevendada kriisiolukordadest põhjustatud majanduslikke tagajärgi, mis

võivad avalduda tulevikus. Kapitalirent toimub müük-tagasirent põhimõttel, mis annab ettevõtjale

võimaluse käibevahendite puuduse või investeeringute teostamise soovi korral müüa sihtasutusele

valdavalt põllumajandusmaad sisaldav kinnisasi, võttes selle sihtasutuselt taas rendilepingu alusel

kasutusse. Seejuures on isikul kohustus maa tagasi osta.

2024. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (389 SE) III LUGEMISE MUUDATUSETTEPANEKUTE

SELETUSKIRI

Lk 4 / 5

II MUUDATUS TEKSTIPARAGRAHVIDELE

Kaitseministeerium on esitanud muudatusettepaneku lisada 2024. aasta riigieelarve seadusesse täiendav

tekstiparagrahv, mis annab Kaitseministeeriumile või tema valitsemisala asutustele loa vahendada

kaitsealase koostöö sihtriikide kaitseotstarbelise varustuse soetusi.

„§ 11. Kaitseotstarbelise varustuse vahendamine kaitsealase koostöö sihtriikidele“

„Kaitseministeerium või tema valitsemisala asutused võivad vahendada Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi

lepingu organisatsiooni poolt finantseeritava kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks

vajalikke vahendeid Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele.“

Muudatusettepaneku selgitus:

Euroopa Liidu ja Eesti jaoks on olulised kaitsealase koostöö riigid mh Moldova ja Ukraina. Euroopa Liit

on otsustanud Moldoval aidata kaitseotstarbeliste vahendite soetamist. Kaitseministeeriumi

valitsemisalas olev Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) täidab rolli Moldova relvajõududele

varustamiseks Euroopa Rahurahastu rahaliste vahendite abil. Samuti on RKIK sõlminud koostööleppe

Ukraina hankeagentuuriga, aitamaks vajadusel vahendada NATO ja EL liitlaste ja partnerite

finantsvahendite eest kaitseotstarbelise varustuse ja varade soetust Ukrainale. RKIK võib käituda

vahendajana ka teiste riikide jaoks vastavalt Eesti kaitsealase koostöö eesmärkidele.

Kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta, Kaitseministeeriumi

valitsemisala eelarvet sihtriikidele varustuse hankimiseks ei kasutata.

Riigieelarve seaduse täiendamise sätted esitatakse tulenevalt Riigieelarve seaduse § 28 lõikest 2, mille

kohaselt esitatakse Riigieelarve seaduses muuhulgas sätted, mis on seotud eelarveaastal riigieelarve

vahendite vahendamise korralduse või tingimustega.

„§ 12. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi finantseerimistehingute

arvelt põllumajandusmaa kapitalirendi meetme rakendamine“

„Käesoleva seaduse § 1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala osas

finantseerimistehinguna kavandatud 20 000 000 eurot nähakse ette Maaelu Edendamise Sihtasutuse

sihtkapitali põllumajandusmaa kapitalirendi meetmeks, mis kajastatakse eelarve ja finantsarvestuse

infosüsteemides objektikoodiga SE000045.“

Muudatusettepaneku selgitus:

2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE III) § 1 täiendamiseks esitatakse

ettepanek, mille kohaselt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tagastab 2020. aasta riigi

lisaeelarve seadusega (171 SE) Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali eraldatud vahenditest

44 839 558 eurot, mis olid ette nähtud põllumajandusmaa kapitalirendi meetme rahastamiseks

COVID - 19 pandeemia ajal (171 SE seletuskirjast: Põllumaa omanikele pakutakse põllumaa

2024. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (389 SE) III LUGEMISE MUUDATUSETTEPANEKUTE

SELETUSKIRI

Lk 5 / 5

sale – and - leaseback tehinguid (kapitalirent) koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide

ületamiseks). Meetme tegevused viidi ellu ja vahendite kasutamise tähtaeg on möödunud.

Käesoleva eelnõuga nähakse ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalale taas

20 000 000 eurot põllumajandusmaa kapitalirendi meetmeks. Ülejäänud osa 2020. aasta riigi lisaeelarve

seadusega eraldatud vahenditest tagastatakse (sisaldub § 1 Rahandusministeeriumi valitsemisala all),

mis võimaldab vähendada riigi laenukohustust.

Kuna 2024. aasta riigieelarve seaduse §-st 1 ei selgu finantseerimistehingu otstarve, täiendatakse seadust

§-ga 12, mille kohaselt kavandatud 20 000 000 eurot nähakse ette Maaelu Edendamise Sihtasutuse

sihtkapitali põllumajandusmaa kapitalirendi meetmeks. Et riigieelarve täitmisel oleks võimalik jälgida

ja hinnata vahendite kasutamist, nähakse nendel ette objektikood. Spetsiifilise arvestusobjekti

kasutuselevõtt võimaldab vahendeid kajastada eristuvalt muudest riigieelarve vahenditest kõikides

eelarve ja finantsarvestuse infosüsteemides.

Nimetatud sätte kehtestamise järel saab regionaal- ja põllumajandusminister riigi sihtasutuse

asutajaõiguste teostaja esindajana otsustada Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali suurendamise

20 000 000 euro võrra ning selle arvelt saab hakata meedet ellu viima. Põllumaa kapitalirendi meede on

sihtasutuse aruandluses turupõhise ja fiskaalse iseloomuga, mille puhul sihtasutus ei rakenda

finantsvarale allahindlusi. Olemasolev meede on üles ehitatud kasutades MESi enda vahendeid

(sihtkapitali) ning annab põllumeestele kindlustunde, et nende vara ei müüda edasi ega koormata

täiendavate kohustistega, mis takistavad põllumeestel vara tagasiostu. Põllumajandusmaa kapitalirendi

meetme eesmärgiks on kapitalile ligipääsu parandamine. Ühtlasi tagab põllumajandusmaa kapitalirendi

meede põllumajandusliku maakasutuse stabiilsuse. Põllumees ei pea halvast ilmastikust või madalatest

turuhindadest tingitud likviidsusprobleemi lahendama tarvikumüüjate makseajatustega, mille aastased

intressimäärad on kuni 18% või müüma oma maad investeerimisettevõtetele, mille pakutavad

tingimused on kallid ja põllumehele raskesti mõistetavad. On suur oht kaotada maa omand

investeerimisfirmale ja seega maakasutamise õigus.

Kapitalirent töötab müük-tagasirent põhimõttel, mis annab võimaluse ettevõtjal müüa Maaelu

Edendamise SA-le (edaspidi MES) valdavalt põllumajandusmaad sisaldav kinnisasi ning seejärel see

MESilt taas rendilepinguga kasutusse võtta ning rendimaksetega maa tagasi osta.

Meedet saab kõige kiiremini ja efektiivsemalt rakendada MESi sihtkapitalist, sest sellist meedet on juba

rakendatud ja protseduurid on olemas. Põllumees müüb omandis oleva põllumaa MES-ile, ja saab

müügihinna enda arveldusarvele. Kapitalirendi lepingu alusel võtab põllumees kohustuse omandada

sama kinnistu sama hinnaga endale tagasi. Kui kapitalirendi maksetega, sh intress, on MES-ile summa

tagastatud, saab põllumees vormistada notaris omandiõiguse endale tagasi. MES-is võetakse tehing

arvele finantsinvesteeringuna ja MESil on õigus varale, kui laenuosapool ei täida kohustusi. Põllumehe

bilansis võetakse tehing põhivaras arvele tehingu hinnaga, mis omakorda parandab tema varade väärtust

ja laenukõlblikkust pankade silmis. Kui teine laenuosapool rikub kapitalirendi lepingut, siis on MESil

õigus leping erakorraliselt üles öelda ja vara muutub MESi põhivaraks, mille MES võõrandab avalikul

enampakkumisel. MESil on kohustus maa tagasi müüa ainult lepingupoolele, kui viimane täidab

lepingut.