Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna programmid 2024-2027

1 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

© A

ro n

Ur b

PROGRAMM

Lapsed ja pered 2024-2027

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ....jaanuari 2024. a

käskkirjaga nr … „Heaolu tulemusvaldkonna programmide 2024 –2027 kinnitamine“

Lisa 1

2 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Sissejuhatus

Heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, tagades peredele vajaliku toe perede loomiseks ja laste kasvatamiseks ning vähenda- des perede vaesust ja ebavõrdust.

Programm keskendub lapse õiguste ja heaolu edendamisele, lastekaitse ja laste hoolekande arendamisele, perede toimetuleku parandamisele, vägivalla ennetamisele ja vägivallaohvrite toetamisele. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 1.

Tulemusvaldkond Heaolu (HE)

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA)

Programmi nimi Laste ja perede programm

Programmi eesmärk

Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks.

Elluviimise periood 2024–2027

Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)

Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

HEAOLU ARENGUKAVA 2023-2030 = HEAOLU TULEMUSVALDKOND

Lapsed ja pered

Vanema- ealised

Sotsiaal- hoolekanne

Sooline võrdõiguslikkus

ja võrdne kohtlemine

Tööturg ja tööelu

Eesti 2035 riigi pikaajaline arengustrateegia

JA

3 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Programm panustab oma tegevustega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutus- tesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“, „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“, „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikuga „Kohortsündimuskordaja“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse:

Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid:

• 21.4.1.2 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ (Euroopa Regionaalarengu Fond);

• 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ (Euroopa Sotsiaalfond+);

• 21.4.9.3 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ (Euroopa Sotsiaalfond+);

• Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetus programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“.

Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2023–2026) muudatusi tehtud.

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Laste ja perede programmi eesmärk Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks.

Programmi mõõdikud Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

Soovitud ja tegelike laste arvu vahe* Allikas: Täpsustub N/A N/A N/A N/A N/A

Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr Allikas: Eurostat (EU-SILC)

16,6% 16,2% 16,1% 16,1% 15,8%

Ohvriabiteenuste üle-eestilise kätte saadavuse tagatus** Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

N/A N/A N/A N/A N/A

* Metoodika on väljatöötamisel ja allikas selgumisel.

** Mõõdiku algtase ja sihttasemed on Sotsiaalkindlustusameti poolt väljatöötamisel.

Ee st

i 2 0 3 5

4 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Programmi rahastamiskava

Eelarve Eelarve prognoos

2023 2024 2025 2026 2027

Programmi kulud 1 029 501 048 1 001 126 051 1 041 880 616 1 073 916 275 1 095 411 195

Meede 1.1. Lastega perede majanduslik- ku toimetulekut ning töö- ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem

985 737 039 950 781 165 992 137 846 1 017 837 794 1 040 691 602

Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused lastele ja peredele

985 737 039 950 781 165 992 137 846 1 017 837 794 1 040 691 602

Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabi- süsteemi kaudu

35 143 846 41 924 859 41 162 849 47 370 124 45 851 213

Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused

29 039 071 34 363 793 33 973 336 40 306 620 30 972 229

Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine

2 301 747 2 438 829 2 408 883 2 407 730 2 382 104

Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine

3 803 028 5 122 237 4 780 630 4 655 773 12 496 881

Meede 1.3. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine

8 620 163 8 420 027 8 579 921 8 708 358 8 868 380

Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele

8 620 163 8 420 027 8 579 921 8 708 358 8 868 380

Hetkeolukorra analüüs

Laste ja perede toetamine

Lastega perede heaolu üks näitaja on majanduslik toimetulek. Vaesus- risk ohustab neid peresid, kus ülalpidajaid on vähem kui ülalpeetavaid, näiteks üksikvanemaga pered ja lasterikkad pered. Selleks et suuren- dada laste heaolu ja perede kindlustunnet ning väärtustada lapsi ja laste kasvatamist, on oluline riigi piisav toetus, sealhulgas perehüvi- tiste reaalväärtuste säilimine ning seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Lisaks mõjutavad lapse heaolu ja arengut oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemlikud oskused. Vanemaharidus ja vanemliku toimetuleku toe- tamine eri vanuses laste vanematele tuleb muuta kättesaadavamaks. Laiendamist vajab kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste võrgus- tik, et pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel.

5 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

2022. aastal algatati lastekaitse või -hoolekande teemal uusi juhtumimenetlusi 3626 lapse puhul ja samal aastal menetleti kohalikes omavalitsustes ligi 15 000 abivajava lapse juhtumit ehk 5,7% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/ või tervishoiuvaldkonnast lisatuge. 2022. aastal registreeriti 530 lapse vastu suunatud seksuaalkuritegu, mille pani sageli toime lapsele lähedane isik. Regist- reeriti üle 3200 perevägivallakuriteo, millest 26% puhul oli laps pealtnägija või vahetu kannatanu. 2022. aastal eraldati perest enamasti lapse väärkohtlemise või hooletusse jätmise tõttu 310 last. Kokku viibis 2022. aasta lõpus asendus- hooldusel 2320 last (koos lapsendajaperedes kasvavate lastega ligi 2900 last). Kuigi lapse eelistatud kasvukeskkond ka asendushooldusel on pere, elas 2022. aasta lõpus asutusepõhisel hooldusel ca 33% kõigist asendushooldust vajava- test lastest (765 last). Nendest 1,4% (11 last) olid alla 3-aastased.

Muret tekitab ka suur psüühikahäirega laste arv. Viimastel aastatel on kuni 19-aastaste seas igal aastal registreeritud umbes 4500 uut ambulatoorset psüh- hiaatrilist haigusjuhtu, 2022. aastal kasvas see hüppeliselt enam kui 5620 uue haigusjuhuni. Lasteabitelefonile pöördutakse järjest enam just laste vaimse ter- vise teemadel, sealhulgas enesevigastamine ja suitsiidid. 2022. aastal sooritas suitsiidi neli alla 15-aastast ja viis 15–19-aastast noort. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent vanema- te sõnul on abi saamine sageli keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemi- de ennetamist. Lapse abivajaduse hindamine ja abi osutamine on killustunud eri valdkondade ja asutuste vahel, osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Vähe on spetsiifiliste vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitmed teenused on seotud puude raskus astmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks.

Viimastel aastatel on tänu universaalsetele peretoetustele, töötuse vähenemisele ja lapsevanemate töise tulu suurenemisele vähenenud laste vaesus ja materiaalne ilmajäetus – Eurostati andmetel elas 2022. aastal suh- telises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses1 16,6% Eesti lastest (ehk 43 000 last). Eelnevate aastatega võrrel- des suurenes taas nii absoluutses kui suhtelises vaesuses elavate laste osatähtsus – Statistikaameti andme- tel elas 2022. aastal2 Eesti lastest 4% absoluutses vaesuses (ca 10 700 last) ning 16% suhtelises vaesuses (ca 43 100 last). Laste vaesust mõjutab peamiselt nende vanemate tööturustaatus, kuid vaesusriski põhjustab ka see, kui peres on vaid üks ülalpidaja. Absoluutse vaesuse suurenemistmõjutas 2022.a elatusmiinimumi kiire kasv tarbijahinnaindeksi suurenemise tõttu ning suhtelist vaesust see, et võrreldes 2021. aastaga jäi lastega leibkondade sissetulek samale tasemele. 2021. aasta suhtelise vaesuse piiri ja sissetuleku kasvu mõjutasid ka enne pensioniiga tehtud II kogumispensionisamba väljamaksed. Erinevate peretüüpide võrdluses on kõige suuremas vaesusriskis ühe vanemaga (enamasti emaga) pered, kellest 34,8% elas 2022. aastal suhtelises vae- suses ning 12,7% absoluutses vaesuses.

Ohvriabi arendamine

Paraku satuvad paljud Eestis elavad lapsed, noored, täiskasvanud ja eakad kuriteo ja vägivalla ohvriks. Naiste vastane vägivald on väga ulatuslik paarisuhtes – iga kolmas Eesti naine on kogenud oma partneri poolt seksuaalset ja/või füüsilist vägivalda. 2022. aastal registreeriti Eestis 25 663 kuritegu, millest 5429 olid kehalise väärkohtlemise ja 613 seksuaalkuriteod. Samuti registreeriti 3244 perevägivallakuritegu ning 7 perevägivallaga seotud tapmist ja mõrva (koos katsetega). 2022. aastal jõudis ohvriabisse 4636 kannatanut, kes olid seotud 3719 juhtumiga. Ohvriabi kriisitelefonile 116 006 tehtud kõnede arv 2022. aastal kasvas, pöörduti 8241 korral, mis on kolmandiku võrra rohkem kui 2021. aastal. Eelduslikult on kõnede arvu suurenemiseni viinud suurem teadlikkus kriisitelefo- nist. Kriisitelefoni kõnedest oli otseselt perevägivalla teemadega seotud 6%.

1 Eurostat avaldab vaesuse andmed uuringuaasta järgi ehk 2022. aasta suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse näitaja hõlmab 2021. aasta sisse- tulekutel põhinevat suhtelise vaesuse näitajat. Eesti Statistikaamet avaldab vaesuse näitajad sissetulekuaasta järgi. 2 Sissetulekuaasta järgi, uuringuaasta 2023.

5,7% Eesti lastest vajasid

2022. aastal sotsiaal-, haridus- ja/või tervis-

hoiuvaldkonnast lisatuge.

33,3% Eesti naistest on

kogenud seksuaalset ja/või füüsilist vägivalda

oma partneri poolt.

6 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Ohvriabist ei olda Eestis piisavalt teadlikud ning enamik ohvreid ei jõua ohvriabiteenusteni. Spetsialistide tead- likkus trauma mõjudest kannatanule on ebapiisav, alati ei osata traumareaktsioone ära tunda ega neile adekvaat- selt reageerida. Spetsialistidel on kohati negatiivsed hoiakud vägivallaohvrite suhtes, puuduvad teadmised vägivalla tekkepõhjuste ja tagajärgede kohta. Murekohaks on ka ohvriabi väljareageerimise võimekuse vähesus.

Uuenenud tööülesannete ja suurenenud ootuste tõttu ei ole ohvriabis tagatud piisav inimressurss kõigi ülesannetega toimetulekuks. Vägivalla ennetamiseks ja ohvriabisse pöördumise hõlbustamiseks on vaja suurendada ühiskonna tead- likkust ja koordineerida koostööd ohvritele pakutavate tugiteenuste osutami- sel, samuti arendada jätkuvalt teenuseid, et tagada asjakohane abi. Vägivalla toimepanijatega on vaja senisest enam tegeleda, sealhulgas siduda ohvri abis- tamine ja töö vägivalla toimepanijaga selliselt, et ohvri õigused on tagatud ja vägivalla jätkumine takistatud. Taastava õiguse teenuste kättesaadavust on vaja parandada, et võimaldada kahjude heastamist. 2023. aasta aprillis jõustu- nud uus ohvriabi seadus lahendab mõningal määral probleemi, et sihtrühm ei jõua traumast taastumist toetava vaimse tervise abini ega ka kuriteoohvri hüvitiseni. Kuriteoohvri hüvitise süsteemi keerukuse ja vähese teadlikkuse tõttu taotleb kuriteoohvri hüvitist väga väike osa raske tervisekahjustusega lähisuh- tevägivalla ohvritest – hinnanguliselt võiks hüvitist taotleda üle 500 inimese, kuid praegu saab igakuist toetust 20 inimest. Kuriteoohvri hüvitise süsteemi reformi tulemusena muutub kuriteoohvri hüvitise saamine ohvritele selgemaks.

Järgneva nelja aasta olulised tegevused

• 2024. aastal jätkatakse erivajadusega laste tugisüsteemi reformiga, mille eesmärk on lihtsustada erivaja- dusega lapse ja tema pere teekonda abini, vähendada dubleerivaid hindamisi tervishoiu-, sotsiaal- ja hari- dusvaldkonnas, töötada välja automatiseeritud klienditeekonnad lastele, kelle abivajadus ajas oluliselt ei muutu ja kelle seisundi hindamiseks kulub praegu ebamõistlikult palju ressurssi. Samuti on eesmärk muuta puude raskusastme tuvastamise protsess läbipaistvamaks ning siduda teenuste saamise õigus lahti puude raskusastme olemasolust. Reformi üks rõhuasetusi on ennetustööl ja laste probleemide varajasel märkami- sel. Muudatuste elluviimine on kavandatud etapiviisi kuni 2027. aastani. 2024. aastal töötatakse välja sot- siaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu rehabilitatsiooniteenuste arendamiseks.

• Lastekaitsekorralduse uuendamine, et tagada lastekaitsetöö lapse- ja perekesksus ning professionaalne ja motiveeritud tööjõud. 2023. aastal alustati lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisega, samuti tehakse ettevalmistusi sotsiaaltöö õppekavade kaasajastamiseks ning katsetatakse lastekaitse juh- tumikorralduse mudelit perspektiiviga kehtestada üle-eestiline juhtumikorralduse standard.

• Vaesuse leevendamise eesmärgil jätkatakse üksikvanemate toetamise paketi kaasajastamist. Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi 100 eurolt 200 eurole kuus. 2023. aastal valmis toitjakaotajapensioni muudatuste väljatöötamiskavatsus, mille kohaselt muutub toitjakaotuspension kuni 24-aastastele toetust saavatele lastele ja noortele ühesuguseks ja indekseeritavas summas väljamakstavaks perehüvitiseks. Sea- duseelnõu valmib 2024. aastal ning muudatused on plaanitud jõustuma 2026. aastal.

• 2024. aastal alustatakse kuriteoohvri hüvitise reformi elluviimisega. Kuigi uus ohvriabi seadus lihtsustab kuriteoohvri hüvitise taotlemist ja tagab suurema toe raske vägivallakuriteo tõttu kannatanutele, on see ter- vikuna jätkuvalt liiga keerukas süsteem. Reform muudab hüvitise taotlemise lihtsamaks ja selgemaks. Süs- teemi uuendatakse nii õiguslikult kui infotehnoloogiliselt. Vajalik on ohvriabiteenuste jätkuv arendamine ning 2023. aasta aprillis jõustunud ohvriabi seaduse edukas rakendamine.

7 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1.

Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut ning töö- ja pere- elu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem

Meetme eesmärk: tagatud on lastega perede materiaalne kindlustatus ning töö- ja pereelu ühitamine, misläbi paraneb laste ja perede heaolu.

Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

Laste absoluutse vaesuse määr Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 4% ≤2,7% ≤2,7% ≤2,7% ≤2,7%

0–2-aastaste lastega 25–49-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

28,4 pp (2022) väheneb väheneb väheneb väheneb

Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused lastele ja peredele

Tegevuse eesmärk: hüvitised ja toetused on kaasajastatud ning pakuvad peredele majanduslikku tuge.

Tegevuse raames makstakse erinevaid hüvitisi ja toetusi lastele ja peredele, suurimad neist on vanemahüvi- tis ja peretoetused. Vanemahüvitise peamine eesmärk on lapse sündimisel säilitada riigi hüvitise andmisega vanemale varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Tegevuse raames makstakse sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, lapsetoetust, las- terikka pere toetust, lapsehooldustasu (uusi ei määrata enam alates 01.09.2019, üleminekusätte alusel varem määratud hüvitist makstakse kuni 31.08.2024), üksikvanema lapse toetust ja eestkostel oleva lapse toetust. Samuti hõlmab tegevus ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetust. Tegevuse alla kuuluvad veel toetused puudega lastele ja nende vanematele, elatisabi, lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse ning lapsepuhkuste tasu.

1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Lisaks suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus.

Perioodil 2024–2027 on kavas:

• Toitjakaotuspensionisüsteemi ümberkorraldamine, mille kohaselt muutub toitjakaotuspension toetust saa- vatele lastele ja noortele ühesuguses summas väljamakstavaks perehüvitiseks. Seaduseelnõu valmib 2024. aastal ning muudatused on plaanitud jõustuma 2026. aastal. Süsteemi rakendamiseks 2026. aastast on vaja teha 2025. aastal IKT-arendus.

• Analüüsi ja ettepanekute koostamine peretoetuste ja vanemahüvitise eesmärgipärasuse parandamise kohta.

Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

Peretoetuste väljamakstud summa ühe lapse kohta aastas (eurot) Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused

1239 tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb

8 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu

Meetme eesmärk: lapse õigused on tagatud ning toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, pakkudes pere- dele vajalikku abi lapse arengu ja heaolu toetamiseks. Vägivallaohvrite õigused on tagatud ning toimiv ohvriabi- süsteem aitab kaasa iseseisva toimetuleku saavutamisele.

Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

Osakaal lastest (4.–11. klass), kes on eluga üldiselt rahul Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus)

82% (2018)*

säilib või tõuseb

säilib või tõuseb

säilib või tõuseb

säilib või tõuseb

Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei söanda kellegi poole pöörduda Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus)

53% (2018)*

säilib või langeb

säilib või langeb

säilib või langeb

säilib või langeb

* Lapse õiguste ja vanemluse uuring tehakse uuesti 2023–2024.

Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused

Tegevuse eesmärk: arendada vanemlikke oskusi ning pakkuda suurema abivajadusega lastele ja peredele sobi- vaid teenuseid lapse arengu ja iseseisva toimetuleku toetamiseks.

Tegevuse raames arendatakse vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme ning suurendatakse lapsevanemate teadlikkust vanema rollist laste arengu toeta- misel, rakendatakse lastekaitse korraldusmudelit ja arendatakse pereteenuseid. Sotsiaalkindlustusamet pakub perelepitusteenust ja taastava õiguse teenust.

Seksuaalselt väärkoheldud ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste abistamiseks pakub Sotsiaalkindlus- tusamet lastemajateenust. Tegevus hõlmab ka kinnise lasteasutuse teenust, mis pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust noortele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust. Mitmedimensiooniliset pereteraapiat (MDFT – Multidimensio- nal Family Therapy) pakutakse tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele. Tegevuse raames tegeletakse asendushoolduse korraldamise ja arendamisega, et parandada asendushoolduse kvaliteeti ning suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka ja peres kasvavate laste osakaalu.

Tegevus hõlmab ka 1) erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenust, mille eesmärk on toetada laste ea kohast arengut ja toimetulekut ning soodustada haridusasutuses õppimist ja oma eakaaslastega suhtlemist , ja 2) erivajadusega laste abivahenditeenust, millega toetatakse abivahendite ostmist või rentimist. Samuti paku- takse selle tegevuse raames saatjata alaealisele välismaalasele juhtumikorraldust ja asendushooldusteenust.

Perioodil 2024–2027 on kavas:

• Erinevate vanemlusprogrammide pakkumine ja arendamine, et toetada lapseootel ja lapse saanud peresid ning suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist.

• Kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomine, et suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust, muuta peredele vajalik info ühest kohast kättesaadavaks ning luua kodulähedased võimalused tervise-, sotsiaal- ja psühholoogilisele abile juurdepääsuks, rõhuasetu- sega võimalike riskide varajasel märkamisel.

• Ennast või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega laste abivajaduse hindamise ja abistamise meetodite aren- damine, sealhulgas hindamisvahendite ja käsiraamatute tõlkimine ja hankimine ning spetsialistide koolita- mine, lastemaja teenuste ja võrgustikutöö arendamine, ravimeeskondade täiendõpe seksuaalse väärkäitu- mise ja parafiiliate ravi alal.

9 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

• Kinnise lasteasutuse teenuse vajaduse hindamise süsteemi arendamine ja jätkutoe mudeli käivitamine. Samuti on kavas töötada välja teenuse osutamise ühtsed sisu ja kvaliteedi põhimõtted.

Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

Laste osakaal (4.–11. klass), kes on kogenud kehalist karistamist Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, SoM tellimus)

16,5% (2018) langeb langeb langeb langeb

Perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest lastest Allikad: Sotsiaalministeerium ja Statistikaamet

0,12% langeb langeb langeb langeb

Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine

Tegevuse eesmärk: tagada Eestis elavate laste heaolu lastekaitsepoliitika rakendamisega riigi ja kohalike oma- valitsuste valdkondadevahelises koostöös.

Tegevuse raames koordineerib Sotsiaalkindlustusamet valdkondadeülest lastekaitsealast koostööd ja ennetus- tegevusi ning korraldab lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi eesmärgiga parandada lastekaitsealase enne- tustöö kvaliteeti ning aidata kaasa laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamisele perekonnas, hari- dusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna. Sotsiaalkindlustusamet pakub KOV-idele lastekaitsealase nõustamise teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste osutamise edu- kust.

Tegevus sisaldab ka lastekaitse telefoniteenuseid, mis hõlmavad kompleksteenusena lasteabitelefoni 116 111, kadunud laste telefoni 116 000 ja spetsialistide ööpäevaringset nõustamist ning teenusega seotud ennetus- ja teavitustegevust.

Perioodil 2024–2027 on kavas:

• Lastekaitsetöötajate pädevuse hoidmine ja suurendamine täienduskoolituste kaudu, mis toetavad laste- kaitsetöötajate praktiliste oskuste ja teadmiste paranemist. Kavas on välja arendada ka maakonnapõhised lastekaitsetöötajate võrgustikud, et toetada ühiste täienduskoolituste ja supervisioonide pakkumist.

Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

KOV-ide taotluste arv Sotsiaalkindlustu- sametile lastekaitsejuhtumite lahendami- seks abi saamisel (riigisisene nõustamine ja rahvus vaheliste juhtumite vahendamine) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

181 (2022) 217 238 261 295

KOV-ide rahulolu Sotsiaalkindlustusameti tege- vusega KOV-ide nõustamisel ja toetamisel* Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

N/A N/A N/A N/A N/A

* Mõõdiku metoodika on väljatöötamisel.

Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine

Tegevuse eesmärk: kvaliteetne laste- ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika väljatöötamine ja selle elluviimise tagamine.

Tegevuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ja soodustada laste sünde. Samuti hõl- mab tegevus ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimise korraldamist.

Tegevuse raames tegeletakse ka töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamise toetamiseks peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamisega, samuti asendushoolduse arendamisega ning tugiteenuste ja koo- lituste pakkumise koordineerimisega.

10 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Perioodil 2024–2027 on kavas:

• Erivajadusega laste tugisüsteemi reformiga jätkamine. Selle raames on plaanis lihtsustada erivajadusega lapse ja tema pere teekonda abini, vähendada dubleerivaid hindamisi tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvald- konnas, töötada välja automatiseeritud klienditeekonnad lastele, kelle abivajadus ajas oluliselt ei muutu ja kelle seisundi hindamiseks kulub praegu ebamõistlikult palju ressurssi. 2024. aastal töötatakse välja sot- siaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu rehabilitatsiooniteenuste arendamiseks.

• Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine. See hõlmab endas lastekaitse juhtumikorral- duse mudeli väljatöötamist, et ühtlustada lastekaitsetöö kvaliteeti ning tagada seeläbi laste ja perede parem abistamine. Uue mudeli rakendamiseks on planeeritud toetada kohalikke omavalitsusi taotlusvoorude kau- du. Samuti täiendatakse lastekaitsetöötajate tööriistaportfelli ja kaasajastatakse sotsiaaltöö õppekavasid.

• Puude raskusastme tuvastamise protsessi uuendamine. Kavas on muuta puude raskusastme tuvastamine läbipaistvamaks ning siduda teenuste saamise õigus lahti puude raskusastme olemasolust. Muudatuste elluviimine on kavandatud etapiviisi kuni 2027. aastani.

• Suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele pakutavate ööpäevaringsete teenuste arendamine, mis hõlmab ka korraldus- ja rahastamismudeli väljatöötamist, et pakkuda lastele nende vajadustele vasta- vat teenust.

• Perepõhise asendushoolduse arendamine. Selleks on 2024. aastal kavandatud välja töötada asendushool- dust puudutava seaduseelnõu muudatused, mille eesmärk on reguleerida hooldusperedele pakutavate tugi- teenuste korraldust.

• Peresõbraliku tööandja märgise mudeli arendamise ja väljastamise jätkamine, mis sisaldab muu hulgas tööandjate nõustamist ja koolitamist ning muid neile suunatud arendustegevusi, mille eesmärk on toetada lapsevanemate töö- ja pereelu ühitamist.

• Kuriteoohvri hüvitise süsteemi ja maksmise aluste muutmine, et hüvitis oleks ohvritele hõlpsamini kättesaa- dav ja jõuaks vajaliku sihtrühmani.

• Lähisuhtevägivalla ennetamine ja vähendamine. Selleks tuleb arendada tugimeetmeid kannatanu turvalisu- se ja kaitse tagamiseks ning teenuseid vägivalla toimepanijatele, mis aitavad ennetada tulevikus vägivalla toimepanemist. Samuti viiakse ellu lähisuhtevägivalla tegevuskava 2024–2027 ning jätkatakse vägivalla ennetuse kokkuleppe tegevuste elluviimist.

• Sisejulgeolekufondi (ISF) erimeetme projekti „Koostöövõime arendamine inimkaubanduse ohvrite tuvasta- miseks ja abistamiseks Eestis“ elluviimine koostöös Justiitsministeeriumiga, mille eesmärk on luua uus inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise juhendmaterjal ning töötada välja koolitused inimkau- banduse ohvrite abistamise teemal.

Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

Laste- ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium

jah jah jah jah jah

Meede 1.3. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine

Meetme eesmärk: tagada õigeaegne ja piisav abi kuriteo, vägivalla ja kriisisündmuse ohvritele.

Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

Elanikkonna teadlikkus ohvriabist* Allikas: Täpsustub N/A N/A N/A N/A N/A

* Metoodika on väljatöötamisel ja allikas selgumisel, algtase ja sihttasemed seatakse metoodika kokkuleppimise järel 2023. aastal.

11 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele

Tegevuse eesmärk: ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamise korraldamine ning ohvritele hüvitiste tagamine.

Tegevuse raames osutatakse ohvritele ja vägivallatsejatele ohvriabi seadusest tulenevaid teenuseid:

• ohvriabi põhiteenus, mille eesmärk on tagada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi ohvritele asjakohane toetus ja abi;

• psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral kriisijuhtumi ohvritele, et tulla juhtunuga toime, vähendada selle mõju igapäevasele tegutsemisele ning taastada iseseisev toimetulek;

• naiste tugikeskuse teenus, mille eesmärk on tagada turvaline keskkond, nõustamine ja ajutine majutus vägi- valla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele;

• seksuaalvägivalla kriisiabi, et aidata kaasa ohvri füüsilisele ja psühhosotsiaalsele taastumisele; • inimkaubandusohvrite teenus, mille raames abistatakse inimkaubanduse ohvriks langenuid majutuse, toit-

lustuse, materiaalse, psühholoogilise ja juriidilise abiga jms; • vägivallast loobumise toetamise teenus, mille eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus sekkumine,

mis ennetaks korduvrikkumisi; • traumast taastumist toetav vaimse tervise abi, mille eesmärk on soodustada ohvri psühhosotsiaalse tasakaa-

lu taastumist ning vähendada ohvri psüühika- ja käitumishäirete tekkimise tõenäosust või nende intensiivsust.

Tegevuse raames makstakse kuriteoohvri hüvitist, mis on suunatud neile, kes on Eesti Vabariigi territooriumil langenud vägivallakuriteo ohvriks ning on seetõttu saanud raske tervisekahjustuse ja varalise kahju.

Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

Klientide rahulolu ohvriabi nõustamis- teenusega Allikas: Sotsiaal kindlustusamet

78% (2020)* vähemalt 85% soovitaks

vähemalt 85% soovitaks

vähemalt 85% soovitaks

vähemalt 85% soovitaks

* Metoodika on Sotsiaalkindlustusameti poolt uuendamisel

Programmi juhtimiskorraldus

Laste ja perede programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tege- vusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalkaitseminister pärast 2024. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi raha- liste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised prog- rammid (Sotsiaalministeeriumi „Sotsiaalhoolekandeprogramm“ ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- riumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogrammid „Tööturuprogramm“ ja „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkon- na „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi programm „Siseturvalisus“ ja tulemusvaldkonna „Õigusriik“ Justiitsminis- teeriumi programm „Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum“.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Heaolu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

12 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Programmi teenuste kirjeldus

Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut ning töö- ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem

Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused lastele ja peredele

Elatisabi (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 203)

Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui lapsevanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda vajalikus ulatuses. Elatisabi on võimalik taotleda kohtumenetluse, täitemenetluse ja pankrotimenetluse ajal. Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi 100 eurolt 200 eurole kuus.

Vanemahüvitis (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 204)

Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ning soodustada töö ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi. Vanemahüvitise suurus sõltub hüvitise saaja tulust, millele rakendub nii minimaalne kui ka maksimaalne määr. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse seadusega fikseeritud hüvitise määra suurune sissetulek.

Lapsevanema pensioni- ja ravikindlustuskaitse (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 205)

Alates 2013. aastast sündinud lastega seoses on korraga ühel vanemal õigus saada lapse sünnist kuni tema 3-aastaseks saamiseni täiendavaid sissemakseid kogumispensioni ehk II pensionisamba kontole. Lapsevanema kogumispensioni kontole maksab riik iga kuu täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.

Ravikindlustuse tagab riik ühele alla 3-aastast last kasvatavale vanemale. Täiendavalt tasub riik sotsiaalmaksu ka isiku eest, kes saab lasterikka pere toetust seoses seitsme ja enama lapse kasvatamisega; isiku eest, kes ei tööta ning saab lasterikka pere toetust seoses kolme ja enama lapse kasvatamisega (üks lastest peab olema alla 8-aastane), ning isiku eest, kes ei tööta, aga kelle abikaasa töötab ning tema eest

tasub sotsiaalmaksu tööandja, samuti juhul, kui peres kasvab vähemalt üks alla 8-aastane laps või vähemalt kolm alla 16-aastast last.

Peretoetused (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 206)

Peretoetuste eesmärk on toetada laste kasvamist ning lastega perede heaolu ja elukvaliteeti, soodustades seeläbi laste sünde. Peretoetused on rahalised hüvi- tised, mis jagunevad ühekordseteks ja perioodilisteks hüvitisteks. Ühekordsed peretoetused on sünnitoe- tus ja lapsendamistoetus. Perioodiliselt makstavaid hüvitisi makstakse üks kord kuus jooksva kalendrikuu eest: lapsetoetus, lapsehooldustasu (uusi ei määra- ta enam alates 01.09.2019, üleminekusätte alusel varem määratud hüvitist makstakse kuni 31.08.2024), üksikvanema lapse toetus, eestkostetava lapse toe- tus, lasterikka pere toetus, ajateenija või asendustee- nistuja lapse toetus, kolmikute ja enamaarvuliste mit- mike toetus.

Lapsepuhkuste tasu (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 207)

Lapsepuhkusele on õigus mõlemal töösuhtes oleval vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kok- ku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaas- tas. Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on 50% saaja keskmisest töötasust. Samuti hüvitab riik tööandjale selle tööta- ja keskmise töötasu, kes kasutab lisavaheaegu lapse rinnaga toitmiseks.

Puudega lapse sotsiaaltoetus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 211)

Riik maksab keskmise, raske või sügava puude- ga lapsele iga kuu toetust puudest tingitud lisaku- lude hüvitamiseks. Toetuse maksmise aluseks on eelnevalt tuvastatud puue, toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ning see arvutatakse puue- tega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätes- tatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Har- vikhaigusega lapsele, kellel puude raskusastet ei tuvastata, makstakse harvikhaigusega lapse toetust, mille eesmärk on ära hoida puude väljakujunemist. Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 212)

Puudega laste vanemad saavad lisaks lapsepuhkuse päevadele kasutada igas kuus ühe tööpäeva puudega lapse vanema lapsepuhkust iga puudega lapse kohta. Puudega lapse vanema lapsepuhkuse päeva eest on õigus saada hüvitist ühe tööpäeva vanemahüvitise suuruses.

LISA 1

13 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabi-süsteemi kaudu

Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused

Vanemlike oskuste arendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 134)

Tervise Arengu Instituut tegeleb perede ja vanemahariduse valdkonna arendustegevustega. Lapsevanematele pakutakse tulemusliku vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi, mis hõlmavad 2–8-aastaste laste vanematele mõeldud põhiprogrammi („Parent Basic Preschool“) ja 4–12-aastaste laste vanematele mõeldud jätkuprogrammi („Advanced Parent“). Programmi eesmärk on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. Tervise Arengu Instituut toetab kohalikke omavalitsusi koolituste läbiviimise kulude katmisel.

Välisvahenditest rahastatakse TAT-d „Laste ja perede toetamine“, mille abil toetatakse lapseootel ja lapse saanud peresid ning suurendatakse lapsevanemate teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel esimestel eluaastatel. Oluliseks tegevuseks on igas eas (0–18-aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavate ennetustegevuste arendamine ning üle-eestilise kättesaadavuse parandamine, muu hulgas pööratakse rohkem tähelepanu isade teadlikkuse parandamisele ja nende osaluse suurendamisele vanemaharidusprogrammides.

Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine ja pereteenuste arendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 407)

Välisvahenditest rahastatakse TAT-d „Uue lastekaitse korrastusmudeli rakendamine“, mille abil töötatakse välja lastekaitse juhtumikorralduse mudel, et ühtlusta- da lastekaitsetöö kvaliteeti ning tagada seeläbi laste ja perede parem abistamine. Uue mudeli rakendami- seks on planeeritud toetada kohalikke omavalitsusi taotlusvoorude kaudu.

Välisvahenditest rahastatakse TAT-d „Laste ja perede toetamine“, mille eesmärk on luua ennetus- ja pere- töökeskusi, suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kätte- saadavust, muuta peredele vajalik info ühest kohast kättesaadavaks ning luua kodulähedased võimalused tervise-, sotsiaal- ja psühholoogilisele abile juurdepää- suks, rõhuasetusega võimalike riskide varajasel mär- kamisel. Kogukondliku ennetus- ja peretöökeskuse

eesmärk on toetada laste ja perede heaolu süsteemse ja järjepideva ennetustegevusega ning kogukonna või- mestamisega oma kodukoha läheduses.

Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud lastele (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 217)

Sotsiaalkindlustusamet pakub seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse abistamiseks lastemajateenust, lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud lastemaja ehk Barnahusi mudelist, et pakkuda lapsele koordineeritud ja tõhusat abi ning hoida ära uut traumeerimist uurimise ja kohtumenetluse käigus. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus.

Välisvahenditest rahastatakse TAT-d „Laste ja perede toetamine“, mille raames on planeeritud arendada ennast või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega laste abivajaduse hindamise ja abistamise meetodeid, sealhulgas tõlkida ja hankida hindamisvahendeid ja käsiraamatuid, koolitada spetsialiste, arendada lastemaja teenuseid ja võrgustikutööd ning korraldada ravimeeskondade täiendõpet seksuaalse väärkäitumise ja parafiiliate ravi alal.

Kinnise lasteasutuse teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 223)

Kinnine lasteasutus pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust noortele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/ või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust. Kuivõrd kinnise lasteasutuse teenuse osutamisel piiratakse lapse liikumisvabadust, on tegu ühe intensiivsema ja vabadust piiravama abinõuga, mille kohta saab otsuse teha ainult kohus. Aastas saab teenust ca 100 last.

Kinnise lasteasutuse teenuse arendamiseks rahastatakse välisvahenditest TAT-d „Laste ja perede toetamine“, mille abil arendatakse teenusevajaduse hindamise süsteemi, käivitatakse kinnise lasteasutuse jätkutoe mudel, töötatakse välja teenuse osutamise ühtsed sisu ja kvaliteedi põhimõtted ning koolitatakse personali. Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 232)

Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT – Multidimensional Family Therapy) on tõenduspõhine perekeskne programm tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele. MDFT programm on mõeldud 11–18-aastastele noortele, kelle puhul esineb õigusrikkumisi, sõltuvusainete kuritarvitamist, hälbivat käitumist, koolikohustuse mittetäitmist, pereprobleeme. MDFT programmi pakuvad Sotsiaalkindlustusameti terapeudid kuni 250 lapsele aastas. Teraapia on

14 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4–6 kuud.

Mitmedimensioonilise pereteraapia arendamiseks rahastatakse välisvahenditest TAT-d „Laste ja perede toetamine“, mille raames pakutakse terapeutidele vajalikke koolitusi erinevate sihtrühmadega töötamiseks ning tagatakse uute terapeutide/ superviisorite väljaõpe.

Asendushoolduse korraldamise ja arenda- mise ning pädevuse suurendamise teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 295)

Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks on riigisisese ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine, rah- vusvahelise lapsendamise komisjoni teenindamine, hooldusperede sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamine ning kohaliku omavalitsuse üksuse toetamine lapsele või perele sobivate meetmete leid- misel. Alates 2023. aastast on Sotsiaalkindlustusa- meti ülesandeks ka täienduskoolituste korraldamine asendushooldusel olevat last vahetult kasvatavatele isikutele (kasvatajad, perevanemad, hooldus-, eest- koste- ja lapsendajapered), asendus- ja perekodu juh- tidele ja võrgustikuliikmetele.

Välisvahenditest rahastatakse arendustegevusi TAT „Laste ja perede toetamine“ tegevuse „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mit- mekesistamine ning perepõhise hoolduse arendami- ne“ kaudu eesmärgiga parandada teenuste kvaliteeti ning tagada sihtrühma õigused ja heaolu. Samuti toe- tatakse välisvahenditest teavitustööd uute hoolduspe- rede leidmiseks.

Riiklik perelepitusteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 291)

Riiklik perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse või laste lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kellel ei ole õnnestunud lapsega suhtluskorra ja lapse ülalpidamisega seotud küsimustes kokku leppida. Riiklik perelepitusteenus tagab, et vanemate lahkumineku korral oleks lapsevanematel võimalik lapse elukorraldusega seotud küsimustes sõlmida kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluses. Perelepitus aitab lapsevanematel teha parimad võimalikud kokkulepped nende laste arenguvajadustest lähtuvalt. Lisaks aitab perelepitus lastel vanemate lahkuminekuga kergemini toime tulla. Perelepitus toimub kõigile osapooltele emotsionaalselt ja füüsiliselt turvalises keskkonnas.

Riiklikku perelepitusteenust rahastatakse riigieelarvest. 2024. aasta I kvartali lõpuni viiakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi raames ellu riiklikku perelepitusteenust toetavaid tegevusi.

Taastava õiguse teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 415)

Teenuse eesmärk on erapooletu vahendaja kaasabil ohver ja juhtunuga seotud muud osapooled kokku tuua, anda neile selgitamise ja ärakuulamise võimalus ning jõuda vahendatud protsessi kaudu kokkuleppele, kuidas tekkinud kahju hüvitada ja õiglustunde taastumist toetada. Taastava õiguse meetmed aitavad ennetada konfliktide eskaleerumist ning tagada ohvrite turvalisus. Teenuse raames pakuvad ohvriabi korraldatud vahendust nii vabatahtlikud kui ohvriabitöötajad süüteomenetluse raames ja ka väljaspool seda. 1. aprillil 2023 kehtima hakanud uus ohvriabi seadus laiendab taastava õiguse teenuste ringi ja korraldamise aluseid. Erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 219)

Erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on toetada laste eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ja oma eakaaslastega suhtlemist. Abivajava lapse puhul on eesmärk ennetada ka riski- ja rikkumiskäitumise kujunemist ja süvenemist, õpetada ja nõustada vanemaid, last ja võrgustikku igapäevaeluga toime tulema, suurendades võimalusi ühiskonnaelus osalemiseks. Teenuse saamise on eeldus, et inimesel on mitu probleemi, mida ei ole võimalik lahendada üksikteenuste abil ning vaja on mitme eriala spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna sekkumist.

Sotsiaalkindlustusamet suunab teenust saama puudega lapse ning alla 18-aastase lapse, kelle KOV on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus. Rehabilitatsiooniteenuse korraldus on välja toodud sotsiaalhoolekande programmis sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (lühikood 194) juures. Erivajadusega laste abivahenditeenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 220)

Teenusega toetatakse erivajadusega lastele abivahen- di ostmist või rentimist. Teenuse eesmärk on kompen- seerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioo- nihäiret, ennetada selle süvenemist, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tege- vus- ja töövõimet. Abivahendeid võimaldatakse vas- tavalt sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud abivahendite loetelule (erimenetluse korras on võima- likud ka erandid). Lisaks pakutakse abivahendialast nõustamist, et toetada inimeste igapäeva- ja tööeluga toimetulekut. Riigipoolse soodustusega abivahendite kättesaadavus tagatakse inimestele Sotsiaalkindlus- tusameti lepingupartnerite kaudu. Abivahenditeenuse

15 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

üks eesmärk on muuta teenus vajaduspõhiseks nii, et abivahendite kättesaadavus ei oleks seotud puu- de raskusastmega, vaid seda oleks võimalik soetada vajaduspõhise hinnangu alusel. Lisaks on eesmärk minna paberil abivahenditõendilt üle digitaalsele vor- mile, et lihtsustada abivahendi vajaduse tuvastamist ja abivahendi soetamist.

Saatjata alaealise välismaalase majutamise ja heaolu korraldamise teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 216)

Saatjata alaealiseks välismaalaseks loetakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 2 lõike 1 ja § 6 lõike 1 tähenduses alla 18-aastast mitte Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikku (sh Ukraina kodanik) või alla 18-aastast kodakondsuseta isikut, kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema, eestkostja või muu vastutava täisealise isikuta või kes jääb Eestis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust vastutavast täisealisest isikust.

Teenuse sisuks on saatjata alaealisele välismaalasele pakutav juhtumikorraldus ja asendushooldusteenuse tagamine (sh teenuse eest tasumine). Juhtumikorraldus hõlmab lapsega suhtlemist, abivajaduse hindamist, juhtumiplaani algatamist, lapse teenust saama suunamise otsuse tegemist ja lepingu sõlmimist. Juhtumikorraldust tehakse koostöös lapse, asendushooldusteenuse osutaja ja lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega.

Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 213)

Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on koordineerida valdkondadeülest lastekaitsealast koostööd ja ennetust. Teenuse eesmärk on parandada lastekaitsealase ennetustöö kvaliteeti ning aidata kaasa laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamisele perekonnas, haridusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna. Tulemuste saavutamiseks ennetuses on oluline, et osapooled (riigiasutused, kohalikud omavalitsused, kolmas sektor ja teised ennetusega seotud organisatsioonid) järgiksid ennetustegevustes sarnaseid põhimõtteid nii oma valdkonnas kui ka partneritega koostöös. Sotsiaalkindlustusamet korraldab ka lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi.

Välisvahenditest rahastatakse TAT-d „Laste ja perede toetamine“, mille raames toetatakse vajaduspõhiselt täiendavate tegevuste elluviimist.

KOVi lastekaitsealane nõustamisteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 214)

KOV-i lastekaitsetöötajate nõustamisel pakutakse KOV-idele terviklikku, analüüsi- ja vajaduspõhist teenust, abistades juhtumite lahendamisel (juhendamisest lapse abivajaduse hindamisel kuni sobivate meetmete valikuni), vahendades rahvusvahelisi lastekaitsejuhtumeid, arendades juhtumikorralduse protsesse ja pakkudes töönõustamist. Nõustamisteenus suurendab lastekaitse võimekust kohalikul tasandil ja parandab lastekaitsetöö kvaliteeti.

Lastekaitse telefoniteenus (116 111) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 215)

Lastekaitse telefoniteenused hõlmavad endas komp- leksteenusena lasteabitelefoni 116 111, kadunud las- te telefoni 116 000 ja spetsialistide ööpäevaringset nõustamist ning teenusega seotud ennetus- ja teavi- tustegevust.

Lasteabitelefon on ööpäevaringne tasuta telefoni ja interneti teel pakutav nõustamisteenus, kuhu saavad pöörduda nii lapsed kui täiskasvanud, et anda teada abivajavast lapsest või küsida nõu lastega seotud tee- madel. Alates 2023. aastast pakutakse nii lastele kui täiskasvanutele nõustamist videosilla vahendusel ka viipekeeles. Lasteabitelefoni kaudu pakub Sotsiaal- kindlustusamet spetsialistidele ka ööpäevaringset nõustamist abivajava või hädaohus oleva lapse abis- tamiseks. Ennetus- ja teavitustegevuse eesmärk on edendada lapse abivajaduse varajast märkamist ja reageerimist, teadlikkust lasteabitelefonist kui teenu- sest, aga ka lastega seotud teemadest üldisemalt.

Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine

Lastekaitse- ja perepoliitika ning ohvriabi poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 54)

Teenuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ja soodustada laste sünde. Lisaks on teenuse sisuks ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja poliitika rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist laste- ja perepoliitikat ning ohvriabi puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist

16 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

aruteludesse, valdkondadeülese laste ja perede heaolu puudutava teabe kogumist ja avaldamist, sealhulgas lapsest lähtuvate andmete nähtavale toomist peavoolustatistikas. Teenuse raames toetatakse ka strateegiliste ja muude oluliste koostööpartnerite tegevust.

Välisvahenditest rahastatakse TAT-d „Laste ja perede toetamine“, mille raames viiakse ellu lastekaitsesüsteemi ja laste hoolekandeteenuste arendusi. Muu hulgas katsetatakse uut lastekaitse juhtumikorraldusmudelit ja täiendatakse lastekaitsetöötajate tööriistaportfelli. Arendatakse traumakogemusega lastele suunatud sekkumisi ja kompleksprobleemidega lastele mõeldud teenuseid. Samuti arendatakse suure abi- ja hooldusvajadusega lastele uusi sihtrühmaspetsiifilisi teenuseid ja luuakse nende perede vajadustega arvestav hoiuteenus (TAT „Suure abi- ja hooldusvajadusega laste teenuste väljatöötamine ja arendamine). Töö ja pereelu ühitamise soodustamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 55)

Töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamist soodustab tööandjate kaasamine peresõbraliku tööandja märgise programmi. Peresõbraliku tööandja märgist omav tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise saanud tööandja annab töötajale kindluse, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinnatakse tema vajadusi hoida tasakaalu töö ja pereelu vahel. Teenust viiakse ellu välisvahenditest rahastatava TAT „Laste ja perede toetamine“ kaudu.

Asendushoolduse kvaliteedi parandamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 56)

Teenuse raames suunab ja koordineerib Sotsiaal- ministeerium TAT „Laste ja perede toetamine“ raames asendushoolduse arendamist, võttes arvesse asen- dushoolduse valdkonna strateegilisi eesmärke ja vald- konnas toimuvaid muutusi. Tegevuse raames tehakse muu hulgas analüüse ja uuringuid valdkonna ja selle sihtrühmade olukorra väljaselgitamiseks.

Meede 1.3. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine

Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele

Ohvriabi põhiteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 292)

Ohvriabi põhiteenus on avalik teenus, mille eesmärk on tagada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi ohvritele asjakohane toetus ja abi. Teenuse sisu on ohvriabi

poole pöördunud inimeste abivajaduse hindamine, psühhosotsiaalse abi osutamine, võimalikest teenustest ja kaitsemeetmetest teavitamine, mis hõlmab ööpäevaringset ohvriabi kriistelefoni (116 006) ning emotsionaalse toe ja hingehoiu telefoni (116 123). Ohvriabi poole võib pöörduda ka www. palunabi.ee lehelt leitava veebivestluse akna kaudu. Ohvrite kohtlemise arendamiseks hõlmab teenus ka spetsialistidele täiendkoolituste korraldamist, võrgustikutööd ning ennetus- ja teavitustegevuste korraldamist. Ohvriabi põhiteenust osutavad ohvriabitöötajad, kes paiknevad üle Eesti kõikides maakondades, enamasti politseiga samas hoones, kaugnõustamist pakutakse telefoni ja veebi teel.

Psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 294)

Kriisijuhtumi ohvritele osutatakse psühhosotsiaalset kriisiabi, et toetada juhtunuga toimetulemist, vähenda- da selle mõju igapäevasele tegutsemisele ja taastada iseseisev toimetulek. Teenus sisaldab Sotsiaalkind- lustusameti ööpäevaringset valmisolekut kriisijuh- tumitele reageerida, olukorra hindamist ning seotud asutuste ja isikutega koostöö käivitamist, kriisijuh- tumi ohvrite väljaselgitamist ja nende esmaste vaja- duste hindamist, psühholoogilise esmaabi osutamist, muu psühhosotsiaalse abi käivitamist ning spetsialis- tide koostööd kriisijuhtumi ohvrite abistamisel. 2023. aasta 1. aprillil jõustunud ohvriabi seadus täpsustab teenuse komponendid ning sätestab ka infovahetuse alused koostöö ja abi osutamise tagamiseks. 2024. aasta prioriteet on teenuse korraldusmudeli ja osuta- mise optimeerimine, milleks vajaduse korral korralda- takse teenuse osutamine ümber, et see oleks riigieel- arves planeeritud rahastuse piires võimalik, mõistlik ja eesmärgipärane.

Naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 317)

Naiste tugikeskuse teenuse eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla ohvri ja temaga koos vägival- da kogenud laste vägivallast pääsemisele, turvalisuse suurendamisele ja iseseisva toimetuleku saavutami- sele. Teenust osutab erialaspetsialistidest koosnev meeskond ning see hõlmab esmase psühhosotsiaal- se abi pakkumist, ohvri abivajaduse hindamist, ohvri nõustamist, juhtumikorraldust, vajaduse korral lisaks ka psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat ja juriidilist nõustamist ning turvalist ajutist majutust kuni kuus kuud. Teenus on kättesaadav igas maakonnas.

Teenus hõlmab ka prostitutsiooni kaasatuid, tagades neile nõustamisteenused ja vajaduspõhise abi, sot- siaalnõustamise, juhtumikorralduse, vajaduse korral psühholoogilise ja juriidilise nõustamise, tugiisiku- teenuse ja jätkutoe ning vähendades seeläbi prosti- tutsiooniga tegelemisega kaasneda võivaid kahjusid.

17 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Sihtrühma leidmiseks on oluline osa välitöödel. Prosti- tutsiooni kaasatute nõustamiskeskused asuvad nel- jas Eesti piirkonnas: Tallinn, Tartu, Jõhvi ja Pärnu.

Selleks et kiirelt ja tõhusalt abistada hädaohus ole- vat täisealist perevägivalla ohvrit, kellel esineb pere- vägivalla tõttu surma või raske tervisekahjustuse risk, kasutatakse Eestis kõikides maakondades Suurbritannias välja töötatud võrgustikutöö mudelit MARAC (Multi-Agency Risk Assessment Conference). MARAC-i eesmärk on ennetada lähisuhtevägivalla kõi- ge raskemaid tagajärgi (tapmised, suitsiidid ja rasked tervisekahjustused) ning vähendada ja ennetada põlv- kondadeülest rasket lähisuhtevägivalda. Eestis on 18 MARAC-i tuumikrühma, kuhu kuulub ohvriabi, politsei, kohaliku omavalitsuse, naiste tugikeskuse, prokura- tuuri, lastekaitse ja aina sagedamini ka meditsiinivald- konna esindaja.

Seksuaalvägivalla kriisiabi (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 199)

Teenuse eesmärk on tagada seksuaalvägivalla ohvrile vajalik meditsiiniline abi ja esmane psühhosotsiaalne abi, et aidata kaasa ohvri füüsilisele ja psühhosot- siaalsele taastumisele. Seksuaalvägivalla kriisiabikes- kused pakuvad tasuta abi ööpäev läbi ning tegutsevad neljas Eesti piirkonnas (Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Viru Keskhaigla ja Pär- nu Haigla). Kriisiabikeskustes tagatakse ohvrile sek- suaalvägivalla tõttu vajalikud tervishoiuteenused (sh ravimid ja abivahendid) koos kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumisega. Kriisiabikeskusesse või- vad pöörduda nii naised ja mehed kui ka igas vanuses lapsed. Uue ohvriabi seaduse alusel on seksuaalvä- givalla ohvritel olenemata süüteomenetlusest õigus saada ka traumast taastumist toetavat vaimse tervi- se abi. Seeläbi on psühholoogiline abi kättesaadav ka minevikus seksuaalvägivalda kogenud ohvritele.

Inimkaubandusohvrite teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 318)

Teenuse eesmärk on abistada inimkaubanduse ohvriks langenuid. Teenuse raames pakutakse majutust, toitlustust, tervishoiuteenuseid, materiaalset ja psühholoogilist abi, juriidilist abi, tugiisikuteenust, tõlketeenust ning muid ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikke teenuseid. Teenuse saamiseks peab olema alustatud kriminaalmenetlus.

Vägivallast loobumise toetamise teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 273)

Teenuse eesmärk on aidata kaasa vägivalla ennetamisele ja tõkestamisele vägivalla toimepanijale

rakendatavate tegevuste kaudu. Vägivallast loobumise toetamine sisaldab vägivalla toimepanija motivatsiooni ja psühhosotsiaalsete vajaduste hindamist, et otsustada teenuse vajaduse ja mahu üle, vägivaldse käitumise võimaliku jätkumise riski hindamist ja nõustamist vägivallast loobumiseks. Kasutatakse nii individuaalset nõustamist kui grupiteraapiaid. Nõustamiste pakkumine on tagatud suuremates asulates eesti- ja venekeelsetes gruppides, kasutusel on erinevad tõenduspõhised sotsiaalprogrammid, mis on mõeldud nii meestele kui naistele. Muu hulgas antakse osalejatele oskused, kuidas juhtida viha ja stressi ning arendada suhtlemisoskust. Enamate klientideni jõudmiseks ja tõhusamaks sekkumiseks töötab vägivallast loobumise tugiliin.

Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 201)

Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi ees- märk on soodustada ohvri psühhosotsiaalse tasa- kaalu taastumist ning vähendada ohvri psüühika- ja käitumishäirete tekkimise tõenäosust või nende inten- siivsust. Teenust on õigus saada kuriteoohvril, kelle suhtes toime pandud teo kohta on alustatud kriminaal- menetlus, ja perevägivalla või seksuaalvägivalla ohvril (olenemata menetlusest) ning eelnevalt nimetatud ohvri lapsel, lapselapsel, vanemal ja muul last kasva- taval isikul, vanavanemal, õel, vennal, ohvriga abielus või püsivas kooselus oleval või olnud isikul, samuti isikul, kes osaleb kriminaalmenetluses tunnistajana. Teenus on näidustatud, kui Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud isiku abivajaduse. Teenust on võimalik saada kuni ühe Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuta- su alammäära ulatuses. Kuni abivajaduse äralangemi- seni on teenust õigus saada inimkaubanduse ohvril, seksuaalselt väärkoheldud lapsel ja terrorikuriteo ohv- ril. 1. aprillil 2023 jõustunud ohvriabi seadus laiendas teenuse saajate ringi.

Kuriteoohvri hüvitis (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 200)

Kuriteoohvri hüvitis on suunatud neile, kes on Eesti Vabariigi territooriumil langenud vägivallakuriteo ohvriks ning on seetõttu saanud raske tervisekahjustuse ja varalise kahju (nt on vähenenud sissetulek või on tekkinud lisakulud seoses tervise taastamisega). Hüvitise eesmärk on aidata kannatanul tekkinud olukorras paremini majanduslikult toime tulla. Vägivallakuriteo ohvri surma korral on õigus hüvitisele ohvri ülalpeetavatel ja neil, kes on maksnud ohvri matusekulud.

18 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Teenuste rahastamiskava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2024 2025 2026 2027

Programmi kulud 1 001 126 051 1 041 880 616 1 073 916 275 1 095 411 195

Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut ning töö- ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem

950 781 165 992 137 846 1 017 837 794 1 040 691 602

Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused lastele ja peredele 950 781 165 992 137 846 1 017 837 794 1 040 691 602

Elatisabi 12 914 695 13 540 303 13 516 994 13 500 048 Vanemahüvitis 395 391 418 423 452 964 436 542 522 448 548 015

Lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse 95 709 831 108 076 672 119 197 979 131 047 732

Peretoetused 411 124 771 409 878 659 409 792 155 407 121 664 Lapsepuhkuste tasu 12 153 139 12 751 378 13 325 530 13 885 893

Puudega lapse sotsiaaltoetus 17 859 595 18 108 272 18 587 600 19 073 639

Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu 5 627 715 6 329 598 6 875 013 7 514 611 Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu

41 924 859 41 162 849 47 370 124 45 851 213

Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused 34 363 793 33 973 336 40 306 620 30 972 229

Vanemlike oskuste arendamine 2 592 958 2 591 585 2 505 748 925 502 Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine ja pereteenuste arendamine 277 737 290 468 6 788 252 786 734

Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud lastele 1 687 360 1 455 755 1 453 824 1 206 409

Kinnise lasteasutuse teenus 2 325 258 2 319 528 2 317 374 1 997 639 Mitmedimensiooniline pereteraapia 1 406 936 1 353 929 1 355 002 1 351 435 Asendushoolduse korraldamise, arendamise ning pädevuste suurendamise teenus 3 661 192 3 840 325 3 769 041 2 863 454

Riiklik perelepitusteenus 1 835 829 1 834 247 1 831 704 1 832 497 Taastava õiguse teenus 936 544 921 402 918 363 772 279 Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus 16 049 096 15 743 175 15 739 961 15 594 390 Erivajadustega laste abivahenditeenus 2 995 899 3 034 122 3 041 275 3 055 483 Saatjata alaealise välismaalase majutamise ja heaolu korraldamise teenus 594 982 588 800 586 077 586 408

Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine

2 438 829 2 408 883 2 407 730 2 382 104

Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitus- tegevuse koordineerimine 761 290 750 238 749 801 715 045

KOVi lastekaitsealase nõustamise teenus 585 135 575 928 577 384 583 081 Lastekaitse telefoniteenus (116111) 1 092 405 1 082 718 1 080 545 1 083 979

Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine 5 122 237 4 780 630 4 655 773 12 496 881

Lastekaitse- ja perepoliitika ning ohvriabi poliiti- ka kujundamine ja elluviimise korraldamine 4 907 469 4 464 846 4 424 422 12 161 780

Töö- ja pereelu ühitamise soodustamine 167 031 175 316 173 100 298 368 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine 47 737 140 468 58 252 36 734

LISA 2

19 2024-2027LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Meede 1.3. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine 8 420 027 8 579 921 8 708 358 8 868 380

Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele 8 420 027 8 579 921 8 708 358 8 868 380

Ohvriabi põhiteenus 1 339 797 1 330 666 1 328 215 1 330 885

Psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral 684 737 679 499 677 188 677 011 Naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus 1 752 336 1 744 421 1 742 939 1 745 133 Seksuaalvägivalla kriisiabi 715 705 709 396 707 417 708 188 Inimkaubandusohvrite teenus 458 419 452 645 450 500 450 797 Vägivallast loobumise toetamise teenus 682 364 677 126 674 815 674 638 Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi 2 007 633 2 222 204 2 377 404 2 544 851 Kuriteoohvri hüvitis 779 035 763 963 749 880 736 876

1 2024-2027VANEMAEALISTE PROGRAMM

PROGRAMM

Vanemaealised 2024-2027

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ....jaanuari 2024. a

käskkirjaga nr … „Heaolu tulemusvaldkonna programmide 2024 –2027 kinnitamine“

Lisa 2

2 2024-2027VANEMAEALISTE PROGRAMM

Sissejuhatus

Heaolu tulemusvaldkonna vanemaealiste programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, tagades vanemaealistele võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ning toetades nende majanduslikku toimetulekut.

Programm keskendub vanemaealiste heaoluga seotud küsimustele ja seab eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud kõigiga võrdsed võimalused ja nad tulevad majanduslikult hästi toime. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 3.

Tulemusvaldkond Heaolu (HE)

Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA)

Programmi nimi Vanemaealiste programm

Programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad

Elluviimise periood 2024–2027

Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)

Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

HEAOLU ARENGUKAVA 2023-2030 = HEAOLU TULEMUSVALDKOND

Lapsed ja pered

Vanema- ealised

Sotsiaal- hoolekanne

Sooline võrdõiguslikkus

ja võrdne kohtlemine

Tööturg ja tööelu

Eesti 2035 riigi pikaajaline arengustrateegia

JA

3 2024-2027VANEMAEALISTE PROGRAMM

Ee st

i 2 0 3 5

Programm panustab oma tegevustega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muu- tustesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“ ja „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. Samuti aitab programm kaa- sa „Eesti 2035“ mõõdikutega „tajutud riskid“, „osalemine tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „püsiva suhtelise vaesuse määr“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse:

Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid:

• 21.4.2.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ (Euroopa Sotsiaalfond+); • 21.4.3.3 „Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotskindlus-

tussüsteemi kujundamine“ (Euroopa Sotsiaalfond+); • 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste taga-

mine“ (Euroopa Sotsiaalfond+).

Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2023–2026) muudatusi tehtud.

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Vanemaealiste programmi eesmärk

Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad.

Programmi mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

Aktiivsena vananemise indeks Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus

37,9 (2018) 40,4 40,9 41,3 41,7

Programmi rahastamiskava

Eelarve Eelarve prognoos

2023 2024 2025 2026 2027

Programmi kulud 3 443 476 153 3 537 231 023 3 855 160 434 4 157 069 715 4 447 474 585

Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaal- selt kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad

3 443 476 153 3 537 231 023 3 855 160 434 4 157 069 715 4 447 474 585

Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine

627 993 650 551 1 468 967 1 464 534 1 461 498

Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine

3 442 848 160 3 536 580 471 3 853 691 467 4 155 605 181 4 446 013 087

4 2024-2027VANEMAEALISTE PROGRAMM

Hetkeolukorra analüüs

Rahvastiku vananemise tõttu on sotsiaalvaldkonna suurimad probleemkohad järgmised: 1) leida täiendavad vahendid pensionide tagamiseks; 2) toetada aktiivsena ja tervena vananemist; 3) ennetada abituse ja abivajaduse tekki- mist. Kuigi Statistikaameti andmetel vähenes pikaajalise haiguse olemasolu 65-aastaste ja vanemate seas 82,9%-lt 2017. aastal 77,8%-ni 2019. aastal, suurenes pikaajalise haigusega elanike osatähtsus 65+ vanuserühmas see- järel taas ning ulatus 2022. aastal 79,1%-ni. Samuti on 65-aastaste ja vane- mate elanike seas 2022. aastal suurenenud nende osatähtsus, kes hindavad oma terviseseisundit halvaks või väga halvaks (27,6%-lt 2020. a 30,5%-le 2022. a) ning lisaks hindab endiselt üle poole (2022. a 57,5%) 65-aastastest ja vanematest inimestest, et nende igapäevaelutegevused on tervisest tingi- tuna suurel või vähesel määral piiratud.

Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvesta- da kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanemaealiste heaolu puudu- tavad probleemid ei ole valdkondadeüleselt poliitikameetmetesse integreeritud. Jätkuvalt nähakse vanemaealisi pigem sotsiaal- ja tervisevaldkonna sihtrühmana. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonna- elus osalemist saab toetada vanusesõbralike poliitikameetmetega, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas. Vanema- ealisi on vaja enam kaasata poliitika kujundamisse ning neile on vaja anda võimalus rääkida kaasa vanemaealiste eluolu puudutavates otsustes. Kohaliku elu kujundamisel tuleb arvestada vanusesõbra liku ühiskonna põhimõtetega ning luua võimalusi aktiveerivateks tege- vusteks (nt vabatahtlikuks tööks). Võrreldes Euroopa eakaaslastega on vanemaealised ühiskonda oluliselt vähem kaasatud, sealhulgas osalevad vähem vabatahtlikus tegevuses ja poliitikas ning tegelevad vähem hobidega. Vanemaealisi kaasavad esinduskogud ei ole levi- nud ning ka vabatahtlik tegevus saab alles hoogu.

Kuigi vanemaealiste (65–74a) tööhõive Eestis on Euroopa Liidu suurim ehk töötab ligi 28% pensionäridest1 , on vanemaealised võrreldes ülejäänud elanik konnaga suuremas vaesusriskis. Eurostati andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses2 53,1% Eesti 65-aastastest ja vanematest elanikest ning sellest peamise osa moodustavad need, kes elavad suhtelises vaesuses. Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal3 suhtelises vaesuses 46,8% Eesti 65-aastastest ja vanematest elanikest ning võrreldes eelneva aastaga vaesuses elavate vanemaealiste osatähtsus vähe nes, kuna suhtelise vaesuse piir sellisel määral ei suurenenud kui aasta varem (eelneva aastaga võrreldes kasv 17,5%) ning keskmine vanaduspensioni kasv oli sellest suurem (kasv 7,9%). Eriti raskes majanduslikus olukorras on üksi elavad pen- sionärid ja vanemaealised puudega inimesed. 2022. aastal elas Statistikaameti andmetel 79,1% üksi elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest ning 58% puudega 65-aastastest ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses.

Nii demograafiast kui mittetraditsiooniliste töövormide järjest laialdasemast kasutamisest tuleneva maksu- maksjate vähenemise ja II pensionisambasse pensioniks kogutu enne pensioniiga ärakasutamise tõttu on kesk- mise pensioni ja keskmise palga suhe tulevikus veelgi vähenemas. Samuti töötab järjest enam inimesi osaliselt välisriikides, mis omakorda vähendab maksumaksjaid ja pensioniõigusi Eestis.

1 Vanuserühmas 65–74 on rahvastik 147 182 inimest, neist hõivatud 40,8 tuhat inimest. 2 Eurostat avaldab vaesuse andmed uuringuaasta järgi ehk 2022. aasta suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse näitaja hõlmab 2021. aasta sissetulekutel põhinevat suhtelise vaesuse näitajat. Eesti Statistikaamet avaldab vaesuse näitajad sissetulekuaasta järgi. 3 Sissetulekuaasta, uuringuaasta 2023.

57,5% Eesti 65+ elanikest tundis

2022. aastal, et nende igapäevaelutegevused on tervisest tingituna mingil

määral piiratud.

53,1% Eesti 65+ elanikest elas 2022. aastal suhtelises

vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses.

5 2024-2027VANEMAEALISTE PROGRAMM

Vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne ku- jutamine soodustab vanuseliste eelarvamuste ja stereotüüpide teket. Vanuselist diskrimineerimist tajutakse ja kogetakse enim töösuhetes. Vanemaealised on haavatavad ka väärkohtlemise, hülgamise ja hooletusse jätmise ning väärikuse ja lugupidamise kaotuse suhtes. Vanemaealiste vastu suunatud vägivalla peamised põhjused on lähedaste sotsiaalsed ja vaimse tervise probleemid. On alust eeldada, et vanemaealiste depressioon on ala- diagnoositud ja -ravitud, kuid juba diagnoositud kõrge depressiivsuse tase näitab, et vaimsele tervisele on vaja senisest enam tähelepanu pöörata.

Järgneva nelja aasta olulised tegevused

• Viiakse ellu pensionipõlve rahalist turvatunnet suurendav pensionitarkuse teenus. Eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul tasandil usaldusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab kallutamata pensioniinfo kättesaadavuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivalikuid pensionipõlveks rahalise turvatunde saavutamiseks.

• Analüüsitakse ja tehakse ettepanekud tööandjapensioni loomiseks. Eesmärk on soodustada inimeste pensioniks kogumist, et tagada nende parem toimetulek vanaduspensionieas. Selleks analüüsitakse erinevaid võimalusi, kuidas tööandja kaasabil parandada inimeste rahalist hakkamasaamist vanaduspensionieas.

• Julgustamaks inimesi jätkama töötamist pensionieas ning tööandjaid värbama vanemaealisi töötajaid, töötatakse välja meetmed, et muuta tööandjate hoiakuid vanemaealiste töötajate suhtes ja suurendada sotsiaalpartnerite võimekust. Majanduslikult aktiivsed vanemaealised on rohkem kaasatud ühiskonna tegemistesse ja nad tulevad igapäevaelus paremini toime.

• Analüüsitakse erinevaid võimalusi miinimumpensioni tõstmiseks, et tagada inimestele parem sotsiaalne kaitse. Miinimumpensioni adekvaatsemaks muutmine on oluline ka selleks, et vastata rahvusvahelistele miinimumpensionidele kehtestatud nõuetele.

• Pensioni tõrgeteta väljamaksete tagamiseks on vaja tuua pensioniteenus uuele platvormile SKAIS2. Oluline on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusel ei ole võimalik teha õigel ajal pensionide väljamakseid.

Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1.

Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, võrdselt koheldud ja majanduslikult hästi toime tulevad

Meetme eesmärk: vanemaealiste võimalused ühiskonnas osaleda ja majanduslikult toime tulla on paranenud.

Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

50–74-aastaste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- uuring

60,0% 57,2% 57,3% 57,4% 57,5%

65-aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr, % Allikas: Eurostat (EU-SILC)

53,1% 36,8% 35,9% 35,9% 34,0%

Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine

Tegevuse eesmärk: vanemaealiste ühiskonnaelus osalemine on paranenud ja nad on õigel ajal toetatud.

Tegevuse raames on eesmärk soodustada vanemaealisi töötajaid väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas, suuren- dades tööandjate teadlikkust ja panustades sotsiaalpartnerite hoiakute muutmisse.

6 2024-2027VANEMAEALISTE PROGRAMM

Strateegilise partnerluse kaudu võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ning nende võrgustikke, toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuste juurde ja edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist, toetades seeläbi vanemaealiste kaasatust poliitikakujundamisse.

Samuti sisaldab tegevus võimaluste loomist aktiveerivateks tegevusteks, sealhulgas vabatahtlikuks tööks. See võimaldab vanemaealistel püsida aktiivsena ja osaleda kogukondlikes tegevustes, ennetades seeläbi abivaja- duse tekkimist.

Perioodil 2024–2027 on kavas:

• Meetmete väljatöötamine, et muuta tööandjate hoiakuid vanemaealiste töötajate suhtes ja suurendada sot- siaalpartnerite võimekust. Oluline on tegeleda vanemaealiste negatiivse kuvandi muutmisega teavitustege- vuste kaudu.

• Vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioonide võimestamine ning kohalike omavalitsuste juurde nende esinduskogude loomise toetamine, vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete edendamine, toetades vanemaealiste poliitikakujundamisse kaasamist strateegilise partnerluse kaudu.

Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „ühiskondlik aktiivsus“ Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus

14,3 (2018) 15,1 15,3 15,4 15,6

Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „sotsiaalne aktiivsus ja soodustav keskkond“ Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus

53,2 (2018) 58,2 59,1 60,0 61,0

Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine

Tegevuse eesmärk: hüvitiste, toetuste ja nõustamisega inimestele rahalise heaolu tagamine ja pensionisüstee- mi jätkusuutlikkuse kindlustamine.

Tegevuse raames maksab Sotsiaalkindlustusamet riiklikku vanaduspensioni, mis on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mida mõjutab inimese varasem panustamine pensioniskeemi (sotsiaalmaksu tasumine). Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 01.01.2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma ning jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. aastast sõltub vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast.

Tegevuse raames maksab Sotsiaalkindlustusamet veel riiklikku toitjakaotuspensioni ja riiklikku töövõimetuspensioni. Toetustena makstakse üksi elava pensionäri toetust, represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetust, olümpiavõitja toetust ja sotsiaaltoetust välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele.

Vanemaealiste inimeste heaolu tagamiseks ja võimaliku absoluutsesse vaesusesse sattumise riski vähendamiseks prognoositakse 44-aastase staažiga inimese vanaduspensioniks alates 2024. aasta 1. aprillist 776 eurot (700 eurot 01.04.2023), kasv 76 eurot.

Üksi elava pensionäri toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension (2024. aastal alla 874 euro). 2024. aastal on üksi elava pensionäri toetuse suurus 200 eurot.

Represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetuse suurus on 292 eurot.

Tegevus hõlmab ka pensionipoliitika väljatöötamise ja rakendamisega seotud tegevusi, sealhulgas inimeste pensioniteadlikkuse suurendamist pensionitarkuse teenuse kaudu.

7 2024-2027VANEMAEALISTE PROGRAMM

Perioodil 2024–2027 on kavas:

• Pensionitarkuse teenuse jätkamine ja arendamine. Selle raames viiakse lõpuni pensionitarkuse uuring, luuakse pensioni sündmusteenus ja kaasajastatakse kolme pensionisamba kalkulaatorit. Pensionitarkuse uuring valmib 2024. aastal ja sündmusteenus 2025. aastal.

• Analüüsi ja ettepanekute tegemine ning kogumispensionide seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse koostamine tööandjapensioni loomiseks. Selleks analüüsitakse erinevaid tööandjapensioni või- malusi, kus tööandja kaasabil suurendatakse inimese finantsilist võimekust vanaduspensionieas.

• Miinimumpensioni tõstmise võimaluste analüüsimine, et tagada inimestele parim sotsiaalne kaitse. Miini- mumpensioni adekvaatsemaks muutmine on oluline, et vastata rahvusvahelistele miinimumpensionidele kehtestatud nõuetele. Tegevuste tähtaeg on 2024. aasta.

• Pensioniteenuse uuele infosüsteemi platvormile SKAIS2 toomine, et tagada pensioni tõrgeteta väljamak- sed. Oluline on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusel ei ole võimalik teha õigel ajal pensionide väljamakseid.

• Rahvusvahelise koostöö edendamine. Kavas on Eesti ja USA vahelise sotsiaalkindlustuslepingu sõlmimine ning Eesti ja Soome vahelise andmevahetuse tõhustamine. Mõlemad tegevused on kavandatud 2025. aastasse.

Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

Vanaduspensioni teoreetiline neto- asendusmäär; mediaanpensioni suhe mediaanpalka* Allikas: Statistikaamet, Rahandus- ministeerium, Sotsiaalministeeriumi arvutused

Neto- asendus- määr

39% 44% 44% 44% 44%

Mediaan 54% 58% 58% 58% 58%

Rahvapensionimäära suhe arvestuslikku elatusmiinimumi Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet; Sotsiaalministeeriumi arvutused

0,91 >1,0 >1,0 >1,0 >1,0

* 40-aastase staažiga mediaanpalka saanud inimese I ja II samba netopension netomediaanpalgast.

Programmi juhtimiskorraldus

Vanemaealiste programmi on Sotsiaalministeerium teinud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Prog- ramm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tege- vusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalkaitseminister pärast 2024. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi ra- haliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised prog- rammid (Sotsiaalministeeriumi „Sotsiaalhoolekandeprogramm“ ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- riumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogrammid „Tööturuprogramm“ ja „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkon- na „Tervis“ Sotsiaalministeeriumi programmid „Tervist toetavad valikud“, „Tervist toetav keskkond“ ja „Inimkesk- ne tervishoid“.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Heaolu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

8 2024-2027VANEMAEALISTE PROGRAMM

Programmi teenuste kirjeldus

Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, võrdselt koheldud ja majanduslikult hästi toime tulevad

Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine

Hoiakute muutmine vanemaealistesse töötajatesse (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 404)

Teenuse eesmärk on soodustada vanemaealisi töötajaid väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas. Kavas on suurendada tööandjate teadlikkust ja sotsiaalpartnerite võimekust, muutes nende hoiakuid vanemaealiste töötajate suhtes koolitus- ja teavitustegevuste kaudu. Vanusesurvevastase teavitusega suurendatakse ühiskonnas sallivust ning suunatakse tööandjaid ja töötajaid nägema vanemaealist töötajat kui konkurentsivõimelist ja võrdset partnerit.

Tegevust rahastatakse välisvahenditest (TAT „Hoiakute muutmine vanemaealistesse töötajatesse“).

Vanemaealiste poliitikakujundamisse kaasamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 414)

Teenuse eesmärk on kaasata vanemaealisi poliitikakujundamisse strateegilise partnerluse kaudu. Selleks võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke ning toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuste juurde. Lisaks edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist, sealhulgas töötatakse välja ja juurutatakse Eestis vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtted ning kaasatakse vanemaealisi enam poliitikakujundamisse.

Võimaluste loomine aktiveerivateks tegevusteks (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 412)

Vanemaealiste (sh äsja tööhõivest lahkunud inimeste) sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks luuakse võimalused aktiveerivateks tegevusteks, sealhulgas vabatahtlikuks tööks. See võimaldab vanemaealistel püsida aktiivsena ja osaleda kogukondlikes tegevustes, ennetades seeläbi abivajaduse tekkimist.

Tegevust rahastatakse välisvahenditest (TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“).

Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine

Pensionipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 57)

Teenuse sisuks on pensionipoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine eesmärgiga tagada nii praegustele kui ka tulevastele pensionäridele piisava suurusega asendussissetulek. Selleks analüüsitakse koos Ra- handusministeeriumiga järjepidevalt Eesti pensioni- süsteemi ning analüüsi põhjal tehakse ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks. Pensionisüsteem peab tagama nii adekvaatse minimaalse sissetuleku kui ka rahuldava töise sissetuleku asenduse, sealhul- gas üksi elavatele inimestele. Uute töövormide kasutu- selevõtmise ja II pensionisamba vabatahtlikuks muut- mise tõttu otsitakse võimalusi, et tuua täiendavaid vahendeid pensionisüsteemi, arendades muu hulgas kogumispensionil põhinevaid pensioniskeeme ja töö- andjapensioni. Piiriülesel töötamisel kogutud pensio- niõiguste säilimiseks sõlmitakse Euroopa Liidu väliste riikidega kahepoolseid sotsiaalkindlustus lepinguid.

Pensionisüsteemi arendamise kõrval on oluline suu- rendada inimeste pensioniteadlikkust. Selleks pakub Sotsiaalministeerium pensionitarkuse teenust, mille eesmärk on kallutamata, lihtsa ja selge pensioniinfo kättesaadavuse kaudu suurendada kõigi täiskasvanud inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motivee- rida nende pensionivalikuid, et saavutada pensionipõl- veks piisav rahaline turvatunne. Teenust rahastatakse välisvahenditest (TAT „Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine“).

Riiklik vanaduspension (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 302)

Pension on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse kor- ral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mis sõltub tema varasemast panustamisest pensioniskeemi (sot- siaalmaksu tasumine). Vanaduspensioni saamiseks peab inimene olema jõudnud vanaduspensioniikka ja tal peab olema täidetud vajalik pensionistaaž. Va- naduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale ning jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. aastast sõltub vanaduspensioniiga keskmisest eelda- tavast elueast. Pensionil on palju erinevaid sihtrühmi ja mitu alaliiki, mis võimaldavad inimestel suunduda pensionile ka paindlikel tingimustel.

Riikliku vanaduspensioni kogumisosa (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 306)

Rahvastiku vananemise mõjudega tegelemiseks loodi 2002. aastal riikliku vanaduspensioni kogumisosa ehk kohustuslik kogumispension. Inimene, kes on

LISA 1

9 2024-2027VANEMAEALISTE PROGRAMM

liitunud kohustusliku kogumispensioniga ja kelle eest makstakse Eestis sotsiaalmaksu, teeb sissemakseid kohustuslikku pensionifondi. Tema sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jaguneb kaheks – 16% eest omandab ta jooksvalt rahastatava riikliku pensioni õigusi ja 4% kantakse kohustuslikku pensionifondi. Pensionile minnes koosneb riiklik vanaduspension samuti kahest osast – jooksvalt rahastatavast riiklikust vanaduspensionist (I sammas) ja riikliku vanaduspensioni kogumisosast (II sammas). Viimati nimetatu sõltub kohustuslikku pensionifondi kogutud summa suurusest ja inimese vanusest pensionile minekul.

Riiklik töövõimetuspension (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 237)

Töövõimetuspensioni regulatsioon kaotas riikliku pensionikindlustuse seaduses kehtivuse 01.06.2016. Alates 01.06.2016 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Sotsiaalkindlustusamet määrab ja maksab töövõimetuspensioni nendele inimestele, kellel on õigus töövõimetuspensionile Eesti Vabariigi poolt sõlmitud kahepoolse välislepingu alusel. Neile kohaldatakse enne 2016. aasta 1. juulit kehtinud töövõimetuspensioni regulatsiooni ja seda kuni välislepingu muutmiseni. Samuti makstakse töövõimetuspensioni inimestele, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus kaitseväeteenistuse seaduse alusel.

Riiklik toitjakaotuspension (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 238)

Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapsele, vanemale või lesele määratakse pension sõltumata sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte. Õiguse riiklikule toitjakaotuspensionile sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS). Lapsel on õigus toitjakaotuspensionile kuni 18-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 24-aastaseks saamiseni. Lesel on õigus toitjakaotuspensionile üksnes siis, kui ta ei tööta ja kasvatab toitja kuni 3-aastast last, samuti raseduse ajal või kui lesk on püsivalt töövõimetu või pensionieas.

Üksi elava pensionäri toetus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 189)

Üksi elava pensionäri toetust makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1391 alusel. Toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada tema vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi

elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension (2023. aastal alla 720 euro). 2023. aastal on toetuse suurus 200 eurot. Toetuse maksmise määr ja toetuse suurus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 186)

Represseeritu toetuse maksmise aluseks on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Toetust on õigus saada represseeritu tunnistuse omanikul. Toetust makstakse üks kord aastas ja toetuse suurus on 292 eurot. Toetust tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1401 alusel. Toetust makstakse üks kord aastas ja toetuse suurus on 292 eurot.

Olümpiavõitja toetus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 191)

Olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse spordiseaduse alusel. Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva töövõime alusel. Toetuse suuruse aluseks on Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk. Toetust makstakse iga kuu.

Välisriigis töötavate ja tagasipöördujate sotsiaalkindlustus ja -toetus (sh A1) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 297)

Sotsiaaltoetust makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel. Toetusele tekib õigus vanaduspensioniikka jõudnud isikul. Toetust makstakse iga kuu ja toetuse suuruseks on rahvapensioni määr. Rahvapensioni määra indekseeritakse igal aastal 1. aprillil. Toetuse saajad on ravikindlustatud.

Tõend A1 väljastatakse inimestele, kes viibivad lähetuses välisriigis või töötavad mitmes riigis. Seda võivad taotleda nii tööandja, töötaja kui ka ametnik. Tõendiga määratakse kindlaks isiku kindlustajariik. Tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte kohaldatakse ja sellega tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastuvõtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Hiljem kasutatakse sotsiaalmaksu infot pensioni maksmise alusena.

10 2024-2027VANEMAEALISTE PROGRAMM

Teenuste rahastamiskava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2024 2025 2026 2027

Programmi kulud 3 537 231 023 3 855 160 434 4 157 069 715 4 447 474 585

Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasa- tud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad

3 537 231 023 3 855 160 434 4 157 069 715 4 447 474 585

Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine

650 551 1 468 967 1 464 534 1 461 498

Hoiakute muutmine vanemaealistesse töötajatesse 390 414 1 128 499 1 126 283 1 124 765

Vanemaealiste poliitikakujundamisesse kaasamine 132 400 0 0 0

Võimaluste loomine aktiveerivateks tegevusteks 127 737 340 468 338 252 336 734

Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine

3 536 580 471 3 853 691 467 4 155 605 181 4 446 013 087

Pensionipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine 1 834 701 1 602 352 1 579 038 1 574 998

Riiklik vanaduspension 2 982 462 535 3 275 747 827 3 555 784 370 3 823 960 113

Riikliku vanaduspensioni kogumisosa 498 000 000 520 650 000 540 450 000 560 850 000

Riiklik töövõimetuspension 8 395 006 8 735 238 8 860 302 8 744 156

Riiklik toitjakaotuspension 22 460 347 24 089 330 25 316 226 26 233 951

Üksi elava pensionäri toetus 18 696 044 18 227 170 19 051 932 20 183 152

Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetus 2 890 381 2 773 372 2 664 339 2 560 326

Olümpiavõitja toetus 930 835 950 708 982 976 987 937

Välisriigis töötavate ja tagasipöördujate sotsiaalkindlustus ja -toetus (sh A1) 910 623 915 470 915 999 918 454

LISA 2

1 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

PROGRAMM

Sotsiaalhoolekanne 2024-2027

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ....jaanuari 2024. a

käskkirjaga nr … „Heaolu tulemusvaldkonna programmide 2024 –2027 kinnitamine“

Lisa 3

2 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Sissejuhatus

Heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 ellu­ viimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste heaolu ja sotsiaalse turvalisuse kasvu ning vähendades vaesust ja ebavõrdust.

Programm keskendub sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse turvatunde arengule, pakkudes inimestele ennetavat, ajakohast, kvaliteetset ja jätkusuutlikku hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 4.

Tulemusvaldkond Heaolu (HE)

Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA)

Programmi nimi Sotsiaalhoolekande programm

Programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu

Elluviimise periood 2024–2027

Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)

Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI)

HEAOLU ARENGUKAVA 2023-2030 = HEAOLU TULEMUSVALDKOND

Lapsed ja pered

Vanema- ealised

Sotsiaal- hoolekanne

Sooline võrdõiguslikkus

ja võrdne kohtlemine

Tööturg ja tööelu

Eesti 2035 riigi pikaajaline arengustrateegia

JA

3 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Ee st

i 2 0 3 5

Programm panustab oma tegevustega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muu­ tustesse „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“, „Paran­ dame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“, „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“ ja „Lõimime ter­ vishoiu­ ja sotsiaalteenused inimesekeskselt“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikute­ ga „tajutud riskid“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „püsiva suhtelise vaesuse määr“, „sissetu­ lekukvintiilide suhte kordaja“ ja „suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16­aastaste ja vanemate inimeste osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse:

Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid:

• 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ (Euroopa Regionaalarengu Fond);

• 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste taga­ mine“ (Euroopa Sotsiaalfond+);

• 21.4.9.2 „Kogukonna juhitud kohalik areng – CLLD“ (Euroopa Sotsiaalfond+); • 21.4.10.1 „Sotsiaalkindlustuse programm“ (Euroopa Sotsiaalfond+); • 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal­ ja terviseteenuste arendamine“ (Õiglase Ülemineku Fond); • 1.1.2 „Sotsiaal­ ja lastekaitse“ (Šveitsi koostööprogramm).

Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2023–2026) muudatusi tehtud.

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Sotsiaalhoolekande programmi eesmärk

Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu.

Programmi mõõdikud Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16­aastaste ja vanemate inimeste osakaal Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu-uuring

2,5% 2,2% 2,1% 2,0% 1,9%

Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate ava­ hooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoole- kandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet

1,0 1,2 1,2 1,2 1,3

4 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Programmi rahastamiskava

Eelarve Eelarve prognoos

2023 2024 2025 2026 2027

Programmi kulud 160 441 828 154 169 586 164 699 510 159 332 779 158 839 672

Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine

160 441 828 154 169 586 164 699 510 159 332 779 158 839 672

Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine

14 172 365 14 135 320 18 544 425 16 822 884 16 514 559

Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine

146 269 464 140 034 266 146 155 085 142 509 895 142 325 112

Hetkeolukorra analüüs

Eesti hoolekandesüsteemi üheks peamiseks murekohaks on rahvastiku vananemine ja sellega kaasnevalt lähedaste suur hoolduskoormus. Eesti tööjõu­uuringu 2022. aasta andmetel abistas või hooldas oma leib­ konnaliiget 52 800 vähemalt 16­aastast inimest, mis on 4,9% kõigist sellesse vanuserühma kuuluvatest elanikest. Suure hoolduskoormusega (vähemalt 20 tundi nädalas) vähemalt 16­aastaseid inimesi oli 2022. aastal 26  900. Sellest tingituna vajab jätkuvalt tõhustamist pikaajalise hoolduse korraldus ja sotsiaalhoolekandelise abi osutamine nii riigi kui kohalikul tasandil.

Eesti sotsiaalsüsteem on olnud institutsionaalse hoolduse poole kaldu ja vajalik on inimestele pakkuda teenuseid, mis soodustavad kauem kodus elamist. Samuti on proovikiviks kohalike omavalitsuste ebaühtlane tase hoolekandelise abi tagamisel.

2021. aastal kasvas võrdväärselt nii avahooldusteenuste saajate arv (2020. a 17 229 inimest ja 2021. a 17 964 inimest) kui ka ööpäevaringseid institutsionaalseid teenuseid saanud inimeste arv (2020. a 15 834 inimest ja 2021. a 16 447 inimest), kokkuvõttes jäi nende omavaheline suhe samaks.

Allpool absoluutse vaesuse piiri (ehk arvestuslikku elatusmiinimumi) elavate Eesti inimeste osakaal on taas suurenenud (2022. a 3,5%) nii eri vanuserühma­ de kui sugude puhul. Tarbijahindade suurenemise tõttu kasvas 2022.a oluliselt elatusmiinimum ning see mõjutas absoluutse vaesuse kasvu. Tarbijahindade suurenemine mõjutanud inimeste hinnanguid materiaalsele ilmajäetusele – kui 2021. aastal hindas 4,9% Eesti inimestest, et nad ei saa majanduslikel põhjus­ tel endale teatud kaupu ja tooteid lubada, siis 2022. aastal koges ilmajäetust 7% elanikkonnast. Statistikaameti andmetes on näha, et 2023. a hinnangud oma majanduslikule toimetulekule on mõnevõrra paranenud ja ilmajäetuses oli 6,2% elanikest.

Kuni 2021. aastani (vaatamata COVID­pandeemiast põhjustanud kriisile) vähenes nii toimetulekutoetuse saajate kui taotluste arv, kuid 2022. aastal kasvas see hüppeliselt – toetust saanud leibkondade arv umbes 2,55 korda ja toetust saanud inimeste arv 2,95 korda. Kõige enam mõjutas toetuse saajate arvu kasvu Ukrainast pärit ajutise kaitse saajate lisandumine, kuid kasvas ka Eesti alaliste elanike toimetulekutoetuse vajadus seoses elektri, gaasi ja küttekulude kallinemisega ning toimetulekupiiri tõstmisega.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel on peamine roll inimesele kõige lähemal seisval võimuorganil ehk kohali- kul omavalitsusel. Riik korraldab Sotsiaalkindlustusameti kaudu erihoolekandeteenuseid, sotsiaalse rehabilitat­ siooni teenust ja abivahenditeenust, tuvastab puude raskusastet ja maksab puudega inimestele sotsiaaltoetusi.

7% Eesti elanikkonnast hindas 2022. aastal, et nad ei saa endale

majanduslikel põhjustel teatud tooteid lubada.

5 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Praegune hoolekandesüsteemi ülesehitus on pannud peamise juhtumikorraldaja rolli abi vajavatele inimestele või nende lähedastele, kes peavad abi saamiseks pöörduma ametkondadesse. Samas ei liigu abi saamiseks pöördunud inimeste abivajaduse hindamise ja abi korraldamisega seotud andmed eri valdkondade ja tasandite vahel piisaval määral, mistõttu peab abivajaja oma vajadusi korduvalt tõestama, mis on ebaefektiivne nii inime­ se kui süsteemi seisukohast. Oluliseks kitsaskohaks on ka sotsiaalvaldkonna tõenduspõhise poliitika kujunda­ miseks vajalike andmete kvaliteet ja digiteerituse tase.

Hoolekande üldine suund on toetada inimeste võimalikult kaua kodus elamist, kuid puudu on teenustest inimestele, kes iseseisvalt kodus enam elada ei saa, kuid ei vaja veel ka ööpäevaringset teenust hoolekandeasutuses. Senisest enam tähelepanu, sh nende vajadusi arvestavaid teenuseid vajavad dementsuse diagnoosiga või sõltuvushäiretega inimesed. Rehabilitatsiooniteenuse ja abivahenditeenuse korraldus vajavad süsteemseid muudatusi ja terviklikku lähenemist.

Sotsiaalvaldkonna praegusel tasemel rahastamine on ebapiisav ja mõjutab teenuste kättesaadavust ja lähedas­ te hoolduskoormust. Ebapiisav rahastus ei taga kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, riigi tasandil on erihoolekandeteenustele pikad ootejärjekorrad, mistõttu võivad inimesed jääd neile vajaliku abita või ei saa abi õigel ajal ning see viib tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui hoolduskoormuse tõttu ka nende lähedased. Kitsaskohaks on ka erinevused teenuste kvaliteedis. Nii kohalikud omavalitsused kui ka teenuseosutajad vajavad riigipoolset tuge kvaliteetsete teenuste arendamisel ja pakkumisel.

Erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurenenud, kuid seda vaid töötasude osas. Nii moodustas 01.01.2023 seisuga kehtiv erihoole- kandeteenuse hind teenuse arvestuslikust hinnast, tegelikust vajadusest, eri- nevate teenuste puhul keskmiselt 61%. Seega ei ole varasem lisarahastus olnud piisav, et tagada teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning lühendada järjekordi. Igal aastal on kasvanud taotluste arv teenuse saamiseks (2019. a 3151 taotlust, 2022. a 3449 taotlust). Samas on Eestis 26 129 inimest, kellel on tuvastatud puu­ de raskusaste seoses psüühika­ või intellektihäirega, neist 3288 on alla 16­aas­ tased, lisaks liitpuudega inimesed, kellel on lisaks muudele terviseprobleemidele diagnoositud psüühika­ või intellektihäire (v.a dementsus ja sõltuvushäire) – 3285 inimest, neist 387 kuni 16­aastased lapsed. Need lapsed on potentsiaalsed erihoolekandeteenuse vajajad paari aasta pärast.

Kasvanud on nii erihoolekandeteenust saavate inimeste arv (2019. a 5776, 2022. a 5976) kui ka teenuse järje- korras olijate arv (31.01.2022 seisuga 2059 teenusekohta ja 01.07.2023 seisuga 2406 teenusekohta järjekor­ ras). Peale erihoolekandeteenuste on psüühilise erivajadusega inimestel võimalik kasutada riiklikult korraldatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja kohalike omavalitsuste pakutavaid sotsiaalteenuseid, kuid praktikas ei ole teenuste kättesaadavus igal pool tagatud. Selgest vajadusest muuta teenuste kasutamine ja rahastamine paindlikumaks ning anda inimestele ja nende pereliikmetele teenuste saamisel rohkem valikuvõimalusi, on alus­ tatud isikukeskse erihoolekandeteenuste süsteemi loomist ja rakendamist kohaliku omavalitsuse tasandil. Nii on aidatud lisaks eespool välja toodud riikliku erihoolekandeteenuse saajatele perioodil 2019–2023 veel 1208 inimest, kes on vastavalt abi­ ja toetusvajaduse hindamise tulemusele vajanud teenusekomponente nii erihoole­ kande­, sotsiaalse rehabilitatsiooni kui ka kohaliku omavalitsuse süsteemist.

Kehtiv rehabilitatsiooniteenuste korraldus võib jätta inimese talle vajaliku abita ning see vajab süsteemseid muudatusi. Senised muudatused on olukorda paranda­ nud, kuid senisest enam tuleb vaadata inimese terviklikku abivajadust valdkondade üleselt (lisaks sotsiaalsüsteemile ka meditsiini­ ja haridussüsteem, töötukassa jm). Lisaks teenusekorralduslikele muudatustele on vaja kogu taastusravi­ ja rehabilitat­ sioonisüsteemi järjepidevalt arendada nii, et see võimaldaks maksimeerida inimes­ te võimeid nende vajadusest lähtuvate, õigeaegsete, sujuvalt toimivate ja kättesaa­ davate teenuste toel. 2021. aasta jaanuaris sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 4868 inimest (neist tööealisi ja vanaduspensioniealisi 1522 ja lapsi 3349), 2023. aasta jaanuarikuu seisuga sai teenust juba 6441 inimest (neist tööealisi ja vanadus­ pensioniealisi 2002 ja lapsi 4393 ning ukraina lapsi 46). Samal ajal on kasvanud ka keskmiselt ühe isiku kohta kasutatud teenusetundide arv kuus ehk 7,5­lt 8,3­le.

2023. aasta alguses moodustas kehtiv

erihoolekande teenuse hind keskmiselt

61% teenuse arvestuslikust hinnast ehk tegelikust

vajadusest

6 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Puudega inimeste õiguste tagamisel on tehtud edusamme, kuid vajalikud on jätkutegevused. Näiteks on 2021. aasta ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee tähelepanekutest tulenevalt tehtud soovitus minna üle toetatud otsuse mudelile. Samuti on Sotsiaalkindlustusameti kaudu hüvitatavate abivahendite süsteem seotud täienda­ vate õigustatuse alustega (puue, vähenenud töövõime) ega ole seetõttu vajaduspõhine.

Valdkonnas on kvalifitseeritud tööjõu puudus ning vajadus spetsialistide teadmiste ja oskuste täiendamise järele. Kuna töö abivajajatega on stressirikas ja vähese positiivse tagasisidega, madalalt tasustatud ja ühis­ konnas vähe väärtustatud, on valdkonnas suur tööjõu liikuvus.

Riigi tasandil vajab tõhustamist sotsiaalvaldkonna valmisolek kriisiolukor- dades ning eri ametkondade korraldatav riiklik ja haldusjärelevalve. Oluline on silmas pidada ka uussisserändajatest kolmandate riikide kodanike toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise toetamist. Selleks on vaja parandada Eestisse tulnud inimeste juurdepääsu sotsiaalkaitsele, kuid kohandada ka sotsiaalkait­ sesüsteemi sellistele muutustele reageerivaks. 24. veebruaril 2022 Vene Föde­ ratsiooni algatatud sõda Ukrainas päädis 2022. aastal massilise sisserändega Eestisse. 9. juuli 2023 andmeil on Eestisse jäänud 46 815 ajutise kaitse saanud isikut.

Järgneva nelja aasta olulised tegevused

• Pikaajalise hoolduse reformiga jätkamine ning erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Jätkatakse hooldereformi rakendamist, mille eesmärk on vähendada ööpäevaringset üldhooldusteenust vajavate inimeste ja nende lähedaste maksekoormust teenuse rahastamisel ja lähedaste hoolduskoormust, parandada hooldustöötajate palga­ ja töötingimusi ning kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Erihoolekandeteenuste rahastamist tuleb oluliselt suurendada, teenusekohti (eriti kodus elamist toetavaid) tuleb juurde luua. Vajalik on ette valmistada isikukeskse teenusemudeli rakendamine kohalikul tasandil ja seda rahastada. Fookuses on innovaatilistel lahendustel baseeruvate tegevuste toetamine.

• Toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamine, mille eesmärk on sotsiaalvaldkonna vastutavate amet­ kondade ja valdkonna ettevalmistamine kriisiolukordade juhtimiseks ja uute ülesannete täitmiseks, mis muu hulgas tulenevad tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest. Olulised rahastatavad tegevused on kriisitiimide mehitamine, koolitused, kriisiõppused, ennetavad tegevused kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamiseks.

• Tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimimine ja koordineeritud osutamise arendamine, sealhulgas korraldus­ ja rahastusmudelite analüüsimine, ühise juhtumikorralduse põhimõtete rakendamine, ennetuste­ gevuste juurutamine, nüüdisaegsete infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmine ja andmevahetuse parandamine, seda nii valdkondade ja tasandite vahel kui piirkondlikult.

• Erivajadusega täisealistele mõeldud toetuste ja teenuste reformi jätkamine, mille eesmärk on paranda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, abivahenditeenuse ja puudega inimeste sotsiaaltoetuste korraldust (sh puude tuvastamine). Ette on valmistatud sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise seaduse eel­ nõu kavand, mis hõlmas abivahendite vajaduspõhist võimaldamist ja vanemaealiste rahalisi hüvitisi, lisaks töötatakse 2024. aastal välja sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu rehabili­ tatsiooniteenuste arendamiseks.

• Valdkonna tööjõu juurdekasvu ja väljaõppe parandamine. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas viiakse ellu tegevusi, mis toetavad sotsiaalvaldkonna tööjõu taseme­ ja täiendõppevõimaluste avardamist, sotsiaalvald­ konna töötajate huvikaitsetegevuse võimendamist ning valdkonna töötajate arengu soodustamist ja maine parandamist.

46 815 ajutise kaitse saanud isikut on jäänud 2023. aasta juulikuu seisuga

Eestisse.

7 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1. Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine

Meetme eesmärk: toetada inimeste aktiivset ühiskonnaelus ja kogukonnas osalemist ning iseseisvat ja väärikat elu, sealhulgas saavad inimesed ennetavat ja kvaliteetset hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal.

Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate 65­aastaste ja vanemate inimeste suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet

0,66 > 0,71 > 0,71 > 0,71 > 0,72

Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate tööealiste puudega ja/või suure hooldusvajadusega inimeste suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekande- statistika, Sotsiaalkindlustusamet

1,5 1,8 1,8 1,8 1,9

Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine

Tegevuse eesmärk: inimeste elukvaliteet ja heaolu on tänu tõhusamale abi korraldusele ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavusele paranenud.

Tegevuse oluline eesmärk on arendada välja terviklikum pikaajalise hoolduse korraldus, tagada abivajajatele õigeaegne kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust.

Tegevus hõlmab endas hoolekandepoliitika kujundamise teenust, mille raames tehakse valdkondlikud poliiti­ kakujundamise otsused ning jätkatakse hooldereformi rakendamisega. Tegevuse raames toetatakse avatud taotlusvoorude kaudu kohalikke omavalitsusi, et parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning osutada neid koordineeritult. Lisaks toetatakse Dementsuse Kompetentsikeskuse kaudu dementsusega inimesi ja nende lähedasi, pakkudes neile infoliini, nõustamist ja tugigruppe.

Tegevus sisaldab ka sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse suurendamiseks arendustegevusi, kaasajastatakse taseme­ ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pikaajalise hoolduse tööjõu väljaõppevõimalusi, täpsustatakse tööjõu kvalifikatsiooninõudeid, luuakse töötajate tunnustamissüsteem.

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite abil rahastatakse regionaalset toetusmeedet, mille kaudu luuakse tervis­ hoiu­ ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, mis aitab neil valida oma töökohaks Ida­Viru piirkond.

Tegevuse alla kuulub ka kohalike tegevusrühmade toetamine LEADER tegevusgruppidele suunatud taotlusvooru kaudu ja hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine (sh kohalike omavalitsuste nõustamise üksuse kaudu). Tegevuse alt rahastatakse ka kurtidele ja vaegkuuljatele mõeldud tõlketeenust.

Perioodil 2024–2027 on kavas:

• Hoolekande reformi jätkamine. Selle raames on plaanis: • abivajaduse hindamise korrastamine üle Eesti, pakkudes kohalikele omavalitsustele tõenduspõhised

hindamisvahendid nii esmase abivajaduse kui ka hoolduskoormuse hindamiseks (eesti ja vene keeles);

8 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

• sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamine, sealhulgas kehtestatakse täpsustatud nõuded kohaliku omavalitsuse korraldatavatele sotsiaalteenustele ning ühtlustatakse valdkonnas töötavate spetsialistide kvalifikatsiooninõuded;

• koordinatsioonimudeli kasutuselevõtu toetamine üle Eesti, mis aitab inimestel sujuvamalt jõuda neile vajaliku abini;

• integreeritud uuendusliku teenuse väljaarendamine sõltuvus­ ja psüühikahäirega inimestele; • valdkondadeülene spetsialistide koolitamine, et koordineeritud inimesekeskne abi osutamine oleks sujuv

ja süsteemne. • Täisealiste eestkoste kitsaskohtade analüüsi tegemine ning Eesti õigusruumile sobiva toetatud otsuse

kontseptsiooni väljatöötamine, et suurendada intellektipuudega ja psüühikahäirega inimeste iseseisvust ning parandada ligipääsu ühiskonnaelule. Otsuse tegemist toetav mudel eeldab ennekõike muutusi õigus­ ruumis, aga võimalik on luua ka otsuse tegemist toetav ligipääsetav keskkond, et vähendada eestkoste seadmise vajadust.

• Avaliku teenuse või otsustusprotsessi katseprojekti elluviimine. Kavas on teha katseprojekt, millega disainitakse mõni avalik teenus või otsustusprotsess psüühilise erivajadusega inimesele ligipääsetava­ maks (nt tehakse avalikus teenuses kasutatavad tekstid lihtsas keeles) või kujundatakse mõne olemasoleva sotsiaalteenuse vahetu osutaja (tegevusjuhendaja, tugiisik, hooldustöötaja) roll inimese enda otsuse tegemist toetavamaks.

• Abi andmise korralduse lihtsustamine puudega inimeste abivajaduse hindamisel ning toetuste ja teenuste pakkumisel. Parandatakse andmevahetust Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste vahel, et taga­ da puudega inimestele vajalik tugi riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Samuti ajakohastatakse puuete­ ga inimeste sotsiaaltoetuste seadust, sealhulgas kirjeldatakse ja arendatakse puude raskusastme tuvasta­ mise aluspõhimõtteid (RFK-põhisel klassifikaatoril tuginevale hindamisele üleminek ja metoodilise juhendi väljatöötamine ekspertarstidele). Samuti lihtsustatakse puude raskusastme tuvastamist muutumatute ja progresseeruvate püsivate seisundite korral.

• RFK rakendamise toetamine, mis võimaldab anda edasi infot inimese terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute kohta ühtses ja kõigile inimesega seotud osapooltele (arstid, spetsialistid, inimene ise, inimese lähivõrgustik) arusaadavas standardkeeles. Selleks jätkatakse sotsiaal­ ja tervishoiuvaldkonna spetsialis­ tide koolitamist. Täiendavalt töötatakse välja ja käivitatakse RFK rakendamist toetav mentorlussüsteem. Lisaks on vaja luua lahendused infosüsteemides, mis toetavad RFK kasutamist.

• Abivahendite kättesaadavuse lihtsustamine ning hüvitamistingimuste ühtlustamine abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemi vahel.

• Sotsiaal­ ja tervisvaldkonna teenuste lõimimine ja ühtne koordinatsioon. 2024. aastal koostatakse ja esita­ takse valitsusele analüüs ja ettepanekud integreeritud sotsiaal­ ja tervisevaldkonna korraldus­ ja rahastus­ mudeli loomise kohta. Piirkondlikul tasandil jätkatakse koordinatsioonimudeli testimist.

• Toimetulekutoetuse regulatsiooni muutmine koos toimetulekuõppe väljatöötamisega. Selle käigus parandatakse võlanõustamisteenuse kättesaadavust ning arendatakse nii ennetustegevusi kui proaktiivset lähenemisviisi. Samuti analüüsitakse kohalike omavalitsuste rolli laiemalt (sh vanemaealiste suunal) ennetustegevuste ja proaktiivse abi pakkumise korraldamisel.

• Kriisiolukorda ja toimepidevuse tagamist reguleerivate sätete muutmine sotsiaalvaldkonna õigusaktides. Kavas on sotsiaalvaldkonna seadustes sätestada kriisiolukordades teenuste osutamise reeglid ja võimalu­ sed, et tagada teenuste järjepidev osutamine. Luuakse selgemad õiguslikud alused kohalikele omavalitsus­ tele, ametiasutustele ja teenuseosutajatele teenuste toimepidevuse tagamiseks, kriisiplaanide koostami­ seks ja lahenduste leidmiseks erinevate ohustsenaariumide korral.

• Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saanutele teenuste pakkumise jätkamine. Teenused on planeeritud viisil, mis tagavad sotsiaal­, tervise­ ja töövaldkonna teenuste lõimituse, toetavad inimese kohanemist ja ühiskonda integreerumist ning tagavad vajadusepõhise juurdepääsu sotsiaalkaitsele.

• Kohalikele omavalitsustele suunatud avatud taotlusvoorude korraldamine: • jätkatakse 2023. aastal avatud taotlusvooru „Inimkeskse hoolekande­ ja tervishoiusüsteemi koordinat­

sioonimudeli jätkurakendamine“ rakendamisega, millega toetatakse maakonnapõhiste koordinatsiooni­ mudelite väljatöötamist ja edasiarendamist ning olemasolevate mudelite laiendamist maakonnapõhiseks;

• 2024. aastal avatakse taotlusvoor, mille eesmärkideks on tugevdada kohaliku tasandi ennetustööd ja arendada inimeste iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid.

9 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16­aastaste ja vanemate inimeste osakaal, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

2,5% 2,2% 2,1% 2,0% 1,9%

Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine

Tegevuse eesmärk: erivajadusega inimeste ja rahvusvahelise kaitse saajate iseseisev toimetulek, sealhulgas kogukonnas elamise võimalused on paranenud.

Tegevuse raames korraldab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust, mille eesmärk on toetada psüühika­ häirega (sh intellektipuudega) inimesi, kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi või järele­ valvet, pakkudes toetavaid teenuseid (elades oma kodus), kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringse elami­ se teenust (teenuseosutaja pakutud elupinnal). Lisandub uus päeva­ ja nädalahoiuteenus, mida seni on pakutud suure hooldusvajadusega inimestele igapäevaelu toetamise teenuse raames. 2024. aastast laieneb töötamise toetamise teenuse sisu ja täpsustub sihtrühm: teenust saavad puuduva töövõimega inimesed, kes võivad kaits­ tud tingimustes töötada pikemat aega oma teenuseosutaja juures.

Samuti pakub Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust eesmärgiga toetada puudega ja/või piiratud töövõimega inimeste igapäevaelu oskusi ning toetada nende õppimist ja töötamise eelduste etteval­ mistamist, samuti abivahenditeenust, millega toetatakse erivajadusega tööealiste ja vanaduspensioniealiste inimeste abivahendi ostmist või rentimist.

Tegevuse raames avatakse taotlusvoorud: 1) kogukonnas toetatud eluaseme rajamiseks, mis toetab kohalikke omavalitsusi kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamisel; 2) elu­ ja teenuskoha kohandamiseks, mis aitab rakendada inimese kodus uusi tehnoloogilisi lahendusi ja/või teha inimese erivajadusest lähtuvaid individuaal­ seid kohandusi; 3) ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimiseks, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel.

Sotsiaalkindlustusamet maksab järgmisi toetusi: puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensio­ niealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus.

Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskeskuse teenust, mis toe­ tab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemisraskustega muude sisserändajate iseseisvat toi­ metulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas.

Tegevus hõlmab ka enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmist ja jagamist.

Tervise Arengu Instituut toetab tegevuse raames sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevust, pakkudes vajalikke täienduskoolitusi, sealhulgas RFK­alased koolitused, ja andes välja ajakirja Sotsiaaltöö.

Sotsiaalkindlustusamet tegeleb ka õppelaenu kohustuse hüvitamisega riigi poolt. Õppelaen kustutatakse puu­ duva töövõimega isiku ja raske või sügava puudega last kasvatava vanema eest. Samuti menetleb Sotsiaalkind­ lustusamet erinevate teenuste ja sotsiaalteenuste (rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenused, lapsehoiu­ teenus, asendushooldusteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ja turvakoduteenus) tegevusloa taotlemist ning teeb tegevuslubade üle riiklikku järelevalvet.

Perioodil 2024–2027 on kavas:

• Isikukeskse ja komponendipõhise erihoolekande­ ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse mudeli (ISTE) katsetamine, kus psüühikahäirega ja intellektipuudega inimestele ja nende lähedastele korraldab vajalikku abi kohalik omavalitsus. Aastast 2026 on plaanis alustada mudeli rakendamisega üle Eesti.

• Enim puudust kannatavatele inimestele toidu­ ja esmatarbekaupade pakkumise projektiga jätkamine, mille raames pakutakse toidukaarditeenust. 2024. aasta II poolaastal on kavas korraldada riigihange annetatud toidu kogumise ja jagamise partneri leidmiseks. 2024. aastal korraldatakse hange ka tegevuskava koos­ tamiseks, mis aitab annetatud toidu kokkukogumiseks ja jagamiseks leida uusi, innovatiivseid lahendusi. Tegevuskava viiakse ellu perioodil 2024 (II pa) – 2027.

10 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027

Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringseid institutsionaalseid eri­ hooldusteenuseid täidetud teenusekohtade suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekande- statistika, Sotsiaalkindlustusamet

2,9 3,1 3,1 3,1 3,1

Makseraskustes leibkondade osatähtsus, % Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring

4,8% (2023) 5,6% 5,5% 5,4% 5,3%

Programmi juhtimiskorraldus

Sotsiaalhoolekandeprogrammi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutuste­ ga. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalkaitsemi­ nister pärast 2024. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi ko­ dulehel.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi ra­ haliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised prog­ rammid (Sotsiaalministeeriumi „Laste ja perede programm“ ning Majandus­ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogrammid „Tööturuprogramm“ ja „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võima­ luste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Si­ seturvalisus“ Siseministeeriumi programm „Siseturvalisus“ ja tulemusvaldkonna „Õigusriik“ Justiitsministeeriu­ mi programm „Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum“.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga­aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Heaolu“ iga­aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

11 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Programmi teenuste kirjeldus

Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoole- kandeteenuste, toetuste ja abi tagamine

Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine

Hoolekandepoliitika kujundamine ja teenuste kättesaadavuse parendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 38)

Teenuse eesmärk on hoolekandeteenuseid ja ­toetusi, erivajadusega inimesi, Sotsiaalministeeriumi vald­ konda kuuluva rahvusvahelist kaitset ja sotsiaalset kaasatust puudutava poliitika väljatöötamine ja ellura­ kendamine, samuti ministeeriumi ja valitsuse valdkon­ napoliitiliste otsuste ettevalmistamine ja rakendamine ning EL­i otsustusprotsessis osalemine.

Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi pa­ randamine“).

Teenuste arendamine ning nende kättesaadavuse, kvaliteedi ja koostöövõime edendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 235)

Teenuse eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi, et parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kva­ liteeti ning osutada neid koordineeritult.

Jätkatakse 2023. aastal avatud taotlusvooru „Inim­ keskse hoolekande­ ja tervishoiusüsteemi koordi­ natsioonimudeli jätkurakendamine“ rakendamisega, millega toetatakse maakonnapõhiste koordinatsioo­ nimudelite töös hoidmist ja edasiarendamist ning olemasolevate mudelite laiendamist maakonnapõ­ hiseks. Eesmärk on pakkuda kompleksse abivaja­ dusega inimestele õigeaegset abi, mille tulemusena projekti kaasatud osapooled märkavad abivajajat ja teavitavad abivajajast aina enam. Koordineeritud juh­ tumitöö tulemusel väheneb kompleksse abivajaduse­ ga inimeste ja nende lähedaste koormus asjaajamisel sotsiaalhoolekande­ ja tervishoiuvaldkonnas. Pakutav abi ja toetus peab olema suunatud sellele, et inime­ ne saaks iseseisvalt koduses keskkonnas võimalikult kaua hakkama.

2024. aastal avatava taotlusvooru eesmärk on tugev­ dada kohaliku tasandi ennetustööd ja arendada ini­ meste iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid. Sekkumised toetavad terviklikku pikaajalise hoolduse

süsteemi, aidates ennetada toimetulekuraskuste tek­ kimist, vähendada hoolduskoormust ning parandada ennetavate ja kodus elamist toetavate teenuste kätte­ saadavust, samuti toetavad inimeste võimalikult pika­ ajalist ja iseseisvat toimetulekut koduses keskkonnas.

Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (TAT „KOV tasandi võimestamine, teenuste kättesaadavus“).

Dementsusega inimeste ja nende lähedaste elukvaliteedi toetamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 276)

Teenuse eesmärk on suurendada ühiskonna teadlik­ kust ning parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste abi saamise võimalusi. Dementsuse Kom­ petentsikeskuse eesmärk on parandada dementsuse­ ga inimeste ja nende lähedaste toimetulekut, inimeste teadlikkust abi saamise võimalustest ning aidata kaa­ sa dementsuse valdkonna terviklikule arengule.

Kompetentsikeskuse ülesanne on nõustada lisaks tervishoiu­ ja sotsiaalhoolekandespetsialistidele ka hoolekandeasutuste töötajaid ning pakkuda infoliini, nõustamise ja tugigruppide vahendusel nõu dement­ suse diagnoosiga inimestele ja nende lähedastele. Kompetentsikeskus koordineerib valdkonna võrgusti­ kutööd, koondab tõenduspõhiseid metoodikaid, head praktikat ja ekspertiisi, töötab välja juhendmaterjale, arendab tugiteenuseid ning nõustab teenuseosutajaid teenuste arendamisel ja osutamisel nii füüsilise kui sotsiaalse keskkonna kohandamisel ja keerulisemate juhtumite lahendamisel.

Sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmine ja väärtustamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 409)

Teenuse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna tööjõu juurdekasvu ja väljaõpet. Selleks arendatakse taseme­ ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pi­ kaajalise hoolduse tööjõu väljaõppevõimalusi, täpsus­ tatakse tööjõu kvalifikatsiooninõudeid, luuakse tööta­ jate tunnustamissüsteem. Strateegilise partnerluse raames Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga tugevda­ takse sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitsetegevust ja mentorlusega toetatakse uute sotsiaalvaldkonna juhtide teadmisi ja oskusi. Tegevused soodustavad valdkonna töötajate arengut ja parandavad valdkon­ nas töötamise mainet. Tegevusi planeeritakse osali­ selt Šveitsi­Eesti koostööprogrammi vahenditest.

Regionaalsete toetusmeetmete rakendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 330)

Teenuse eesmärk on ühtlustada Ida­Viru maakonnas pakutavate sotsiaalhoolekande ja tervishoiu abimeet­ mete korraldust ning parandada teenuste osutamise kvaliteeti, mis toetab piirkonna sotsiaalmajanduslikku

LISA 1

12 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

arengut ja inimväärse elukeskkonna teket ning panus­ tab seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida­Virumaal.

Teenuse raames luuakse tervishoiu­ ja sotsiaalvald­ konnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipa­ kett, mis aitaks valida oma karjäärikohaks Ida­Viru piirkond, kuhu kvalifitseeritud töötajate leidmine on praktikas osutunud keeruliseks. Samuti luuakse in­ novatsiooni­ ja arendusfond Ida­Virumaa sotsiaal­ ja tervishoiuvaldkonna teenuste arendamiseks ja pakku­ miseks, mis hõlmab nii uudsete lahenduste väljatöö­ tamist ja katsetamist kui ka uute tehnoloogiate raken­ damist (nt abivahendid, inimese tervislikke valikuid toetavad lahendused vms). Teenust rahastatakse Õig­ lase Ülemineku Fondi vahenditest (meede „Ühiskond­ likku muutust toetavate sotsiaal­ ja tervishoiuteenuste arendamine Ida­Virumaal“).

Kohalike tegevusrühmade toetamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 408)

Kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegia alusel, mille on välja töö­ tanud kohalik tegevusrühm. Tegevusrühma koosta­ tud strateegia peab olema kooskõlas heaolu aren­ gukava 2023–2030 alaeesmärkidega. Kohalike tegevusrühmade toetamiseks korraldatakse LEADER tegevusgruppidele taotlusvoor. Tegevusi rahastatak­ se välisvahenditest (TAT „Kohalike tegevusgruppide toetamine“).

Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 242)

Ühtlase ja kvaliteetse täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks loodi Sotsiaal­ kindlustusameti juurde 2019. aastal kohalike oma­ valitsuste nõustamise üksus. Üksuse eesmärk on ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekandeteenuste ja nende korralduse kvaliteeti kohaliku omavalitsuse tasandil, viies ellu sotsiaalhoolekandevaldkonna po­ liitikat, samuti pakkuda riigipoolset tuge (nt nõusta­ mine, koolitused) kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel (suuren­ datud tähelepanu all on Kagu­Eesti piirkond).

Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (TAT­d „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvali­ teedi parandamine“ ja „Sotsiaalkaitsesüsteemide aja­ kohastamist toetavate infosüsteemide arendused“).

Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenused loovad sihtrühmale paremad võimalused ühiskonna­ elust täisväärtuslikuks osavõtmiseks ning tagavad pii­ sava ligipääsu igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste tarbimisele.

Kurtidele ja vaegkuuljatele mõeldud tõlketeenuse (vii­ pekeele tõlketeenus (kaugtõlge) ja kirjutustõlketee­ nuse) korraldusega jätkatakse 2024. aastal ESF TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi pa­ randamine“ rahastusel.

Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine

Erihoolekandeteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 303)

Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada psüühika­ häirega (sh intellektipuudega) inimesi, kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi või järelevalvet, pakkudes toetavaid teenuseid (elades oma kodus), kogukonnas elamise teenust ja ööpäeva­ ringse elamise teenust (teenuseosutaja pakutud elu­ pinnal). Suund on toetada inimest nii kaua kui võima­ lik tema enda kodus, vähendades sel viisil lähedaste hoolduskoormust ja lükates edasi ööpäevaringse eri­ hoolekandeteenuse vajadust.

Erihoolekandeteenuseid korraldab Sotsiaal kindlus tus­ amet oma lepingupartnerite kaudu. Sotsiaalkindlus­ tusamet hindab nii erihoolekandeteenustele õigusta­ tust kui ka inimese abi­ ja toetusvajadust ning suunab inimese sobivat teenust saama. Kokku on Eestis 11 erineva toetusastmega erihoolekandeteenuse liiki, millele lisandub uus teenus – päeva­ ja nädalahoiutee­ nus, mida on seni pakutud suure hooldusvajadusega inimestele igapäevaelu toetamise teenuse raames di­ ferentseeritud hinnaga.

Alates 2024. aastast laieneb töötamise toetamise teenuse sisu ja sihtrühm: teenust saavad puuduva töövõimega inimesed võivad kaitstud tingimustes töötada pikemat aega oma teenuseosutaja juures. Teenuse sisu muutmise põhjuseks on pakkuda pika­ ajalise kaitstud töö projektis osalenud vähema töö­ suutlikkusega psüühikahäirega inimestele võimalust jätkata töötamist kaitstud tingimustel ilma kohustuse­ ta jõuda avatud tööturule kuni ISTE teenusemudeli ra­ kendumiseni, kui töötamisega seotud teenusekompo­ nente hakkavad pakkuma kohalikud omavalitsused.

Isikukeskse ja komponendipõhise erihoolekande­ ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse mudeli (ISTE) pro­ totüübi puhul korraldab psüühikahäirega ja intellekti­ puudega inimestele ning nende lähedastele vajalikku abi kohalik omavalitsus. ISTE mudeli katsetamine toimub aastatel 2023–2025 ESF­i TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ vahenditest. Aastast 2026 on plaanis alustada ISTE mudeli raken­ damisega üle Eesti ning rahastada seda riigieelarvest. Mudeli katsetamisel osalenud inimeste toetusvajadu­ se tase vastab valdavalt toetavate erihoolekandetee­ nuse saajate tasemele.

13 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 194)

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toe­ tada puudega ja/või piiratud töövõimega inimeste igapäevaelu oskusi, suurendada nende ühiskonnaelus osalemise võimalust, toetada nende õppimist ja tööta­ mise eelduste ettevalmistamist. Teenuse saamiseks on eeldus, et inimesel on mitu probleemi, mida ei ole võimalik lahendada üksikteenuste abil ning vaja on mitme eriala spetsialistide ehk rehabilitatsioonimees­ konna sekkumist.

Sotsiaalkindlustusamet hindab teenust taotlenud tööealiste isikute teenusevajadust, kuid korraldab tee­ nust enda lepingupartnerite kaudu üle Eesti. Lepingu­ partneriteks on asutused, kes on loonud 3–10 spetsia­ listist koosnevad meeskonnad, pakkudes inimestele kompleksset tuge. Võimalike kaasatavate spetsialisti­ de suur arv aga tähendab, et teenuse kättesaadavus ja kvaliteet on piirkonniti erinev ning teenuse osutamine lähtub suuresti teenuseosutaja ressurssidest. Teenus on nõustava iseloomuga ning eeldab inimeselt ak­ tiivset osalust. Selle kaudu õpivad nii inimene kui ka tema lähivõrgustik, kuidas terviseseisundist tingitud erivajadusega kohaneda ning parimal võimalikul viisil toime tulla.

Abivahenditeenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 195)

Teenusega toetatakse erivajadusega tööealiste ja vanaduspensioniealiste inimeste abivahendi ostmist või rentimist. Teenuse eesmärk on kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, ennetada selle süvenemist, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus­ ja töövõimet.

Abivahendeid võimaldatakse vastavalt sotsiaalkaitse­ ministri määrusega kehtestatud abivahendite loete­ lule (erimenetluse korras on võimalikud ka erandid). Lisaks pakutakse abivahendialast nõustamist, et toe­ tada inimeste igapäeva­ ja tööeluga toimetulekut. Rii­ gipoolse soodustustega abivahendite kättesaadavus tagatakse inimestele Sotsiaalkindlustusameti lepin­ gupartnerite kaudu.

Abivahenditeenuse üks eesmärk on muuta teenus vajaduspõhiseks nii, et abivahendite kättesaadavus ei oleks seotud puude raskusastme või vähenenud töövõimega, vaid seda oleks võimalik soetada vaja­ duspõhise hinnangu alusel. Lisaks on eesmärk minna paberpõhiselt abivahenditõendilt üle digitaalsele süs­ teemile, et lihtsustada abivahendi vajaduse tuvasta­ mist ja abivahendi soetamist.

Elu- ja teenuskohtade kohandamine ja kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 42)

Teenuse raames rahastatakse taotlusvoore „Elu­ ja teenuskohtade kohandamine“ ja „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“.

Tegevuse „Elu­ ja teenuskohtade kohandamine“ raames kavandatakse suurema hooldusvajadusega inimeste kodus elamist toetavaid kohandusi, mis ai­ tavad rakendada inimese kodus uusi tehnoloogilisi lahendusi ja/või teha inimese erivajadusest lähtuvaid individuaalseid kohandusi, mis aitavad suurendada inimeste võimet kodus toime tulla ning parandada nende ohutust ja elukvaliteeti kodus.

Tegevuse „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“ eesmärk on toetada kohalikke omavalitsu­ si kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamisel. Üheks võimaluseks, et parandada vähese abi­ ja toe­ tusvajadusega inimeste kodus hakkamasaamist ja kogukonda kaasatust, on luua kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvatesse tõmbekeskustesse ligipää­ setavaid ja isiku toimetulemist toetavaid toetatud ela­ mise võimalusi.

Nimetatud eluasemed luuakse väikese ja keskmise abi­ ja toetusvajadusega inimestele (edaspidi vähese abi­ ja toetusvajadusega inimene), kelle kodu ei ole võimalik kohandada nende vajadustele vastavaks. Kohalikul omavalitsusel on juhtumipõhiselt võimalik korraldada inimesele ligipääs talle vajalikele sotsiaal­ ja tervishoiuteenustele. Toetatud elamise teenus on inimesele, kes vajab kõrvalabi või toetavaid teenuseid igapäevaelu toimingutes regulaarselt pikema aja jook­ sul (nt 6 kuud), kuid kellel ei ole välja kujunenud öö­ päevaringset hooldusvajadust, mille puhul on vajalik teenuse osutamine hoolekandeasutuses. Toetades kohalikke omavalitsusi kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamisel vähese abi­ ja toetusvajadusega inimestele paraneb või säilib nende inimeste võime­ kus iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama saa­ da, väheneb lähedaste hoolduskoormus ja puudub ko­ hene vajadus suunata isik ööpäevaringset väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust saama.

Taotlusvoore rahastatakse välisvahenditest (TAT­d „Vanemaealiste eluaseme toetamine (teenusmajad)“ ja „Innovaatiliste lahenduste väljatöötamine elu­ ja teenuskohtade kohandamiseks“).

Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 41)

Teenuse sisuks on toetada erihoolekandeasutuste reorganiseerimist eesmärgiga tagada psüühilise eri­ vajadusega inimestele paremad elamis­, õppimis­ ja töötamistingimused ning toetada taristu loomist ko­ gukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Teenuse raames toetatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse

14 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist asutus­ tes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäe­ varingsel erihooldusel. 2024. aastal elab kõnealusele tingimusele vastavates asutustes umbes 500 inimest. Kavandatud tegevused aitavad tagada teenuse kvali­ teeti ja paremat piirkondlikku kaetust.

Tegevusi rahastatakse välisvahenditest TAT „Erihoole­ kande reorganiseerimine“ raames.

Puudega inimeste sotsiaaltoetused (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 185)

Puude raskusastme tuvastamise ja puudega inimes­ tele toetuse maksmise eesmärk on puudest tingitud lisakulude osaline hüvitamine. Sotsiaalkindlustu­ sameti ekspertarstid ja peaspetsialistid tuvastavad puuet kolmes raskusastmes (keskmine, raske, sügav) ja kolmes vanuserühmas (lapsed, tööealised ja vana­ duspensioniealised). Toetused jagunevad järgmiselt: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toe­ tus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskooli­ tustoetus. Puudega lapse toetus on kajastatud laste ja perede programmis ning ülejäänud puudega inimeste sotsiaaltoetused on kajastatud sotsiaalhoolekande programmis vastava tegevuse all.

Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtesta­ tav puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuste suurus sõltub puude raskusastmest (tööealistel lisaks ka puudeliigist) ning toetused arvutatakse vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätes­ tatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Puudega tööealise isiku igakuine toetus on jätkuvalt vahemikus 16,62–53,70 eurot ja puudega vanaduspensioniealise isiku igakuine toetus on 12,79–40,91 eurot. Puudega vanema toetust makstakse 19,18 eurot kuus, õppe­ toetust puudega õppurile 6,39–25,57 eurot kuus ja täienduskoolitustoetust kuni 613,68 eurot kolme ka­ lendriaasta kohta. Puudega tööealise ja vanaduspen­ sioniealise igakuist toetust ei ole pikka aega tõstetud, mistõttu ei ole need enam puudest tingitud lisakulude ja teenusevajaduste katmiseks piisavad, tulemuslikult sihitatud ega teenuste vajaduse ja kasutamisega läbi­ mõeldult seostatud.

2024. aastal jätkatakse puudega lapse ja vanaduspen­ sioniealise puude tuvastamiseks vajaliku rahvusva­ helise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) arendusprojektiga ja metoodilise juhendi väljatööta­ misega. Metoodilist juhendit on plaanitud rakendada 2024. aastal.

Rahvusvahelise kaitse teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 299)

Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise kait­ se taotlejate ja saajate majutuskeskuse teenust, mis

toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemisraskustega muude sisserändajate iseseis­ vat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas.

Teenus hõlmab inimeste majutamist, toitlustust või rahalise toetuse tagamist, inimeste informeerimist nende õigustest, tervisekontrolli ja vajaduspõhist ter­ vishoiuteenuse osutamist keskuses viibimise ajal.

24. veebruaril 2022 Vene Föderatsiooni algatatud sõda Ukrainas päädis 2022. aastal nende inimeste massilise sisserändega Eestisse, kelle puhul peab Sot­ siaalkindlustusamet jätkuvalt tagama välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud teenused. Majanduses ja eluasemeturul esinevate probleemide tõttu võib eeldada, et rohkem rahvusva­ helise kaitse taotlejaid vajab majutuskeskuse teenust pikemat aega ja ka riigi igakülgset tuge kohalikku omavalitsusse elama asumisel, ennekõike eluruumi kulude hüvitamisel.

Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 46)

Abi saajatele pakutakse alates 2023. aas­ ta oktoobrist võimalust üle­eestilise toi­ dukaartide süsteemi kaudu osta endale sobival ajal spetsiaalse toidukaardiga sobivaid toi­ du­ ja esmatarbekaupu (keelatud on osta alkoholi­, tu­ baka­ ja lototooteid). Perioodiks 2023–2027 on toidu­ kaartide süsteemi lepingu partneriks Rimi Eesti Food AS. Lisaks toidukaartidele toetab Sotsiaalministeerium ka annetatud toidu kogumist ja jagamist enim puu­ dust kannatavatele inimestele. Hankelepingut SA Eesti­Hollandi Heategevusfondiga (Eesti Toidupank) rahastatakse REACT­EU ja ESF projektist ning riigieel­ arvelistest vahenditest.

Alates 2024. aastast toetatakse avatud taotlusvooru „Sotsiaal­ ja tervisevaldkonna vabaühenduste toeta­ mine“ kaudu võrgustikutöö abil innovaatilisi lahendusi päästetud toidu jagamiseks puudust kannatavatele inimestele võimalikult nende kodu lähedal koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja teiste osa­ pooltega.

Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 137)

Teenuse eesmärk on suurendada sotsiaalvaldkon­ na spetsialistide pädevust teenuste pakkumisel ning seeläbi parandada osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osu­ tavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suu­ rendavaid täienduskoolitusi, sealhulgas RFK­alased koolitused, ning antakse välja ajakirja Sotsiaaltöö.

Dementsuse teemal koolitatakse esmalt hooldusasu­ tuste sisekoolitajaid, kes annavad teadmisi edasi oma asutuse töötajatele. Nii saab kaasata suurema osa

15 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

asutuste personalist ja kujundada dementsusesõbra­ like asutuste võrgustikku. Koolitusi rahastatakse kuni 2024. aasta lõpuni välisvahenditest (TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“).

Ajakiri Sotsiaaltöö (ajakiri, veebileht ja uudiskiri) aitab kaasa sotsiaalvaldkonna spetsialistide ja valdkonna õppurite professionaalsele arengule, teadmiste suu­ rendamisele ja informeeritusele. Ajakirja väljaandmist rahastatakse riigieelarvest.

Riigipoolne õppelaenu kustutamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 327)

Teenuse eesmärk on õppelaenu kohustuse hüvitamine riigi poolt. Õppelaen kustutatakse puuduva töövõime­ ga isiku ja raske või sügava puudega last kasvatava vanema eest. Õppelaenu kustutamise aluseks on õp­ petoetuste ja õppelaenu seadus.

Riiklik ja haldusjärelevalve (sh tegevuslubade menetlemine) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 328)

Sotsiaalkindlustusamet menetleb erinevate teenuste ja sotsiaalteenuste (rehabilitatsiooniteenus, erihoo­ lekandeteenused, lapsehoiuteenus, asendushooldus­ teenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ja turvakoduteenus) tegevusloa taotlemist, nõustab taot­ lejaid ja teeb tegevuslubade üle riiklikku järelevalvet. Sotsiaalkindlustusamet korraldab järelevalve käigus tuvastatud rikkumistele tuginedes teenuseosutajate­ le regulaarseid teemapäevi, et ennetada süsteemseid rikkumisi kõikide teenuseosutajate hulgas.

16 2024-2027SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Teenuste rahastamiskava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2024 2025 2026 2027

Programmi kulud 154 169 586 164 699 510 159 332 779 158 839 672

Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine

154 169 586 164 699 510 159 332 779 158 839 672

Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine

14 135 320 18 544 425 16 822 884 16 514 559

Hoolekandepoliitika kujundamine ja teenuste kättesaadavuse parendamine 4 538 113 7 250 880 7 221 585 7 798 517

Teenuste arendamine ning nende kättesaadavuse, kvaliteedi ja koostöövõime edendamine

3 429 261 4 613 421 4 119 205 2 332 734

Dementsusega inimeste ja nende lähedaste elukvaliteedi toetamine 272 069 272 069 272 069 272 069

Sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmine ja väärtustamine 1 176 471 1 764 706 2 000 000 2 117 647

Regionaalsete toetusmeetmete rakendamine 1 785 714 2 142 857 714 286 1 500 000

Kohalike tegevusrühmade toetamine 1 099 166 1 826 182 1 823 966 1 822 448

Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus 1 834 525 674 311 671 774 671 145

Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine

140 034 266 146 155 085 142 509 895 142 325 112

Erihoolekandeteenus 58 403 377 53 177 224 53 172 319 53 171 915

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus 7 983 879 7 978 019 7 975 151 7 974 583

Abivahenditeenus 16 649 653 17 159 730 17 530 401 17 991 480

Elu­ ja teenuskohtade kohandamine ja kogukonna­põhiste toetatud eluasemete rajamine

4 077 737 9 811 897 9 809 680 9 808 162

Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine 0 5 135 429 5 135 429 5 135 429

Puudega inimeste sotsiaaltoetused 44 913 422 44 941 682 45 420 498 45 836 644

Rahvusvahelise kaitse teenus 963 169 957 952 955 637 955 443

Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine 5 328 100 5 328 100 1 050 630 0

Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks 326 709 289 493 98 009 97 930

Riigipoolne õppelaenu kustutamine 802 783 795 987 785 239 776 942

Riiklik ja haldusjärelevalve (sh tegevuslubade menetlemine) 585 438 579 573 576 903 576 584

LISA 2

MINISTRI KÄSKKIRI

09.01.2024 nr 10

Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna programmid 2024-2027 Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel: Kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna programmid: 1.1. Laste ja perede programm (lisa 1). 1.3. Vanemealiste programm (lisa 2). 1.4. Sotsiaalhoolekande programm (lisa 3). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister